Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 27.06 .2023 OÜ Utilitas Wind tagasiside ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ( „MKM“ ) saatis 05.06.2023 kirjaga nr 2-1/2023/3047 ministeeriumitele kooskõlastamiseks „Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu ja seletuskirja. Eelnõu seletuskirjas on märgitud: „Eelnõuga tehtavate muudatuste üldine eesmärk on kiirendada uute taastuvenergia võimsuste kasutuselevõttu ja seeläbi suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu energia summaarses lõpptarbimises. Eelnõuga tehtavad muudatused nii loamenetluses kui ka KMH elluviimisel on mõeldud selleks, et kiirendada haldusmenetlust. /---/ Energiakriisi tõttu on vaja taastuvenergia tootmist arendada võimalikult kiiresti. Üheks peamiseks takistuseks taastuvenergiasse ja sellega seotud taristusse investeerimisel peetakse pikki ja keerulisi haldusmenetlusi. Selline olukord ei rahulda ei riiki ega Eesti ühiskonda, sh tuuleparkide arendajaid. “ OÜ Utilitas Wind ( „Utilitas Wind“ ) esitab käesolevaga ka võimalikult varases menetlusfaasis oma seisukoha ja ettepanekud, kantuna samuti taastuvenergia võimsuste kasutuselevõtuga seotud menetluste kiirendamise eesmärgist. I Meretuulepargi „ühendloa“ regulatsioon a) Veeloaga seotud tingimuste kohaldamine Eelnõu järgse EhS § 113 1 lg 1 3 kohaselt ei anta tuulepargi hoonestusloa andmisel ehitusluba ega vee erikasutuse keskkonnaluba tuulepargi ehitamiseks . Eelnõu kohaste EhS § 113 3 lg 3 1 p 2-3, EhS § 113 12 lg 2 1 -2 2 , EhS § 113 13 lg 1 1 , EhS § 113 15 lg 4-5 ja EhS § 113 18 lg 2 1 järgi kohaldataks edaspidi hoonestusloa menetluses vastavalt muu hulgas veeloa taotlusele kohalduvaid nõudeid ( KeÜS § 42 lg 1 p 5-8 ja 10-12 ning KeÜS § 42 lg 7 alusel kehtestatud määruse § 12) ; veeloa sisunõudeid ( VeeS § 193 lg 1 p 5-10, 12, ja 15) ; veeloa andmisest keeldumise aluseid ( VeeS § 192 lg 3 p 8-10) ; vee erikasutusega seotud tingimuste muutmise võimalust ( KeÜS § 59 lg 1 p 2) ; võimalust vee erikasutusega seotud tegevused peatada ja veeloa kehtetuks tunnistamise aluseid ( KeÜS § 62 lg 2 p 1; VeeS § 194 lg 2 p 4). Niisamuti tekiks eelnõu kohase EhS § 113 23 järgi veekasutuse aruande esitamise kohustus. Eelnõu seletuskirjas on märgitud: „Eri menetluste ühendamine võimaldab vähendada nii taotlejate kui ka menetlejate koormust ja kiirendada loamenetluste protsessi, mh seetõttu, et KMH menetluse algatamiseks erinevates loamenetlustes kaob vajadus ja võimalus. /---/ Sellise hoonestusloaga on hõlmatud: a) tavapärane hoonestusloa ese (õigus kasutada konkreetset ala), b) ehitusloa ese (õigus püstitada ehitis) ja c) veeloa ese (õigus teha järgmist: süvendamine, tahkete ainete paigutamine mere põhja, süvenduspinnase kaadamine ). /---/ “ Eelnõu seletuskir jas on samuti välja toodud : „ Uuesti ei ole vaja esitada andmeid, mida on KMH-s käsitletud, mis on KMH-s selgelt esile toodud või on varem esitatud . “ Eelnõu seletuskirjas on resümeeritud: „Kolme loamenetluse liitmisena tekkiv uus ühendloa menetlus on mahukam kui seni iga menetlus eraldi, ent see on kiirem , olles esitatud dokumentide hulga ja tehtavate toimingute poolest väiksema halduskoormusega kui kõigi kolme varasema menetluse läbimine kokku. /---/ Kuna taotleja ei pea eri asutustele esitama korduvaid andmeid ja dokumente või ootama mitme menetluse tulemust, siis eelduslikult võidakse jõuda investeerimisotsuste ja tuulepargi rajamiseni kiiremini. “ Esiteks , KeHJS § 11 lg 6 (ka eelnõuga täpsustatava sõnastuse) kohaselt ei ole täiendav keskkonnamõju hindamine ( „ KMH “ ) vajalik, kui eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba varasema KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise ( „ KSH “ ) käigus asjakohaselt hinnatud , asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Täna viiakse meretuulepargi hoonestusloa menetluse raames KMH läbi arvestusega, et ehitus- või veeloamenetluses täiendavat KMH-d ei algatata ning vastava võimaluse elimineerimist ei ole päris korrektne meretuulepargi arenduse praktilise kiirendamisena esitleda . Teiseks peame mõistlikuks, et meretuulepargi hoonestusloa andmisel eraldi ehitus- ega veeluba ei taotleta . Samas ei ole meie hinnangul läbivalt veeloa le kohalduvate VeeS-i ja KeÜS-i sätete jätkuv rakendamine põhjendatud . Meretuulepargi puhul kohalduvad veeloa kohustuse alusena veekogu süvendamine, süvenduspinnase paigutamine, tahkete ainete paigutamine ja kaadamine alates 100 kuupmeetrist ( VeeS § 187 p 8 ja 10-11) . Vastavaid mõjusid hinnatakse täna (ning ka kavandatava regulatsiooni järgi) hoonestusloa menetluse KMH käigus (niisuguse tingimuse sätestab juba algatatud hoonestusloa menetluste KMH aruande kohta eelnõujärgne EhSRS § 25 4 lg 1 p 2) . Seega teeme ettepaneku, et veeloa regulatsioon ega kontrollieseme tingimused edaspidi meretuuleparkidele ei kohaldu kski , ku i vastava kohustuse aluseks olevad mõjud on hoonestusloa menetluse KMH käigus juba hinnatud . Vastasel juhul on eraldi veeloa taotlemise kohustuse väljajätmine (ja integreerimine hoonetusloa menetlusse) olematu ajalise võiduga ( vahe on maksimaalselt ainult veeloa andmise menetlusajas, mis on 90 päeva – KeÜS § 49 lg 1, samas pikeneb täiendavate tingimuste võrra omakorda hoonestusloa menetlus ). Vajadusel on võimalik hoonestusloa andmisel ka täna kehtiva regulatsiooni kohaselt seada negatiivse keskkonnamõju vältimisega seotud kõrvaltingimusi (HMS § 53 lg 2 p 2-3, VeeS § 223 lg 1 p 5 ja EhS § 113 13 lg 1 p 5) . Kolmandaks, isegi kui mõningad veeloa regulatsiooni elemendid oleks põhjendatud ja vajalik hoonestusloa menetlusse integreerida, siis loodava ühendloa regulatsiooni eesmärk peaks olema lihtsustada ja kiirendada menetlust, mitte lihtsalt kolme loamenetluse nõuete kokku kopeerimine . Kriitiliselt tuleks hinnata, kas kõik senised protseduurid ja tingimused on ikka vajalikud. Eelnõu seletuskirjast niisugust analüüsi ei ilmne . Kordame, et ühendloa saamise eeldus on nagunii , et ka vee erikasutusega seotud keskkonnamõjusid on KMH käigus hinnatud. b) Veeuuringu nõuded Eelnõu järgne EhS § 113 4 lg 3 1 sätestab, et k ui hoonestusloa menetlusega seoses tehakse veeuuring, järgitakse selle tegemisel VeeS §-des 236, 237 ja 243 sätestatud nõudeid. Kui kasutatakse olemasolevaid seire- või uuringuandmeid, peavad need vastama VeeS § 53 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele. Viidatud VeeS sätted näevad muu hulgas ette ranged analüüside kvaliteedinõude d, proovivõtumeetodid, analüüsi referentsmeetodid, katselabori akrediteerituse tingimuse , proovivõtja atesteeritusse nõude jms . Eelnõu seletuskirjas on märgitud: „ KMH menetluses tehtavad uuringud on seni olnud üldisemad ja nende tegemisel ei pea lähtuma VeeS-is sätestatud nõuetest . KMH puhul ei ole sätestatud, millistele nõuetele peavad vastama juba kogutud andmed. Seetõttu on eelnõusse lisatud viide VeeS-i veeuuringute ja seireandmete sätetele. Viidatud nõuetest tuleb mereala tuulepargi hoonestusloa menetluses tehtava KMH raames veeuuringuid läbi viies lähtuda. Loamenetluse eesmärk on maandada kõik keskkonnaohud ja vähendada keskkonnariske. VeeS-i nõuete kohaldamine on vajalik, et maandada negatiivset keskkonnamõju, et andmed oleksid kogutud täpselt ja töömahukas ning kulukas tuulepargi hoonestusluba merealal oleks antud õigeid andmeid arvestades. KMH põhimõtete kohaselt tasub kõik KMH raames tehtud uuringute eest taotleja.“ Järelikult on tegemist meretuuleparkide kontekstis uue nõudega (ehkki eelnõu eesmärk pidi olema loamenetluste kiirendamine). Veeuuringu nõuded ei ole meretuulepargi KMH puhul (veeseire läbiviimisel avamerel) aga asjakohased ning kuidagi ei saa nõustuda, justkui täiendav bürokraatia on vajalik keskkonnamõju vähendamiseks. Atesteeritud proovivõtjad tegutsevad näiteks erinevates veepuhastusjaamades , mis näitab, et praktikaski on siiani veeuuringut sisustatud veeteenuste, mitte merel läbiviidava KMH kontekstis. Seega teeme ettepaneku vastava sätte eelnõust eemaldamiseks . c) Tähtaeg täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks Eelnõu järgne EhS § 113 3 lg 3 1 sätestab, et tuulepargi hoonestusloa taotleja esitab pädevale asutusele 180 päeva jooksul pärast KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsust : 1) nõuetele vastava ehitusprojekti ja ehitise tehnilised andmed ehitusõiguse andmiseks vajalikus mahus ning ehitusprojekti ekspertiisi olemasolu korral ka ekspertiisiakti; 2) KeÜS § 42 lõike 1 punktides 5–8 ja 10–12 sätestatud andmed, kui neid andmeid ei ole KMH aruandes piisavalt käsitletud; 3) KeÜS § 42 lõike 7 alusel kehtestatud määruses veekogu süvendamise või veekogusse tahkete ainete paigutamise, sealhulgas kaadamise kohta sätestatud andmed. Eelnõu seletuskirjas on märgitud: „Pärast otsust esitab taotleja TTJA- le 180 päeva jooksul lisaandmed ja dokumendid, mis on vajalikud ehitusloa ja veeloa koosseisude hindamiseks.“ Jättes kõrvale veeloa kontrollieseme nõuete rakendamise (vt eespool), puudub seletuskirjas põhjendus, miks on arendajale ehitusprojekti ja muude andmete esitamiseks üldse 180-päevane tähtaeg alates KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest määratud . Eelnõu eesmärgiks on taastuvenergia kasutuselevõtmise kiirendamine, ent arendaja ongi eelduslikult huvitatud ise protsessiga mitte venitama. Siiani on vähendamist vajav ajakulu põhinenud menetluslikul regulatsioonil (ja asutuste tegevusel) , mitte arendajate tegevusetusel. Samas ei pruugi arendusloogikast tulenevalt kõigi dokumentide ja andmete esitamine eelnõu järgseks tähtajaks võimalik olla ning ebaproportsionaalne ja koormav on igakordselt taotleda tähtaja pikendamist, riskides hoonestusloa andmisest keeldumise otsusega (eelnõu järgne EhS § 113 13 lg 2). Seega teeme ettepaneku eelnimetatud 180-päevase tähtaja eelnõust väljajätmiseks. d ) Täiendav kooskõlastamine ja arvamuste küsimine Eelnõu järg n e EhS § 113 12 lg 2 3 sätestab, et pädev asutus esitab tuulepargi hoonestusloa eelnõu: 1) kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitus- või veeloa esemega; 2) vajaduse korral arvamuse avaldamiseks isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada. Eelnõu koha se EhS § 113 12 lg 2 4 järgi on kooskõlastajal või arvamuse andjal aega 30 päeva koos tähtaja pikendamise taotlemise võimalusega. Esiteks, a rvestades, et hoonestusloa menetluse (ja KMH) käigus saavad asjaomased asutused ja isikud korduvalt võimaluse seisukohti avaldada, ei ole hoonestusloa eelnõu edastamine asutustele ja isikutele täiendavaks kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks vajalik ega põhjendatu d. Äärmisel juhul võib olla põhjendatud kooskõlastamine Kaitseministeeriumiga (vrd EhS § 120 lg 1). Kordame, et eesmärk peaks olema arenduse kiirendamine. Teiseks, isegi kui niisugune menetlusetapp sätestada, siis k indlasti ei peaks ka asutuste puhul olema tegemist kooskõlastamise, vaid arvamuse avaldamisega (vältimaks võimalust menetluse lõppfaasis täiendavate põhjendamatute nõuete seadmiseks). Kolmandaks, mingil juhul ei tohiks võimaldada tähtaja pikendamise taotlemist . Vastavas etapis on asjaomastel asutustel ja isikutel piisavalt teavet, et oma arvamus 30 päeva jooksul kujundada. e) T ähtaeg hoonestusloa andmiseks Eelnõu järgne EhS § 113 12 lg 2 5 sätestab, et tuulepargi hoonestusluba antakse 90 päeva jooksul EhS § 113 3 lõikes 3 1 toodud andmete ja dokumentide esitamise päevast arvates. Eelnõu seletuskirjas on märgitud: „Selle aja vältel tehakse nõuetele vastavuse kontroll ja asutustega kooskõlastamine ning vajaduse korral saadetakse dokumendid taotlejale tagasi täiendamiseks. 90 päeva hulgas ei ole aeg, mil taotlus on taotleja käes täiendamisel. Sätte lisamine on vajalik, et seada tuulepargi hoonestusloa menetluse tähtaeg.“ K uivõrd asutustega kooskõlastamine ei ole eeltoodust tulenevalt eelnõu järgses mahus vajalik, on pädevale asutusele antud tähtaeg hoonestusloa andmiseks (alates täiendavate andmete ja dokumentide esitamisest) ilmselgelt liialt pikk. Seega teeme ettepaneku vastavat tähtaega lühendada 30 päevani. f) Kasutusloa saamise tähtaeg Eelnõu järgne EhS § 113 18 lg 3 1 sätestab, et pädev asutus võib tunnistada hoonestusloa kehtetuks juhul, kui tuulepargi hoonestusloa omaja ei ole viie aasta jooksul pärast hoonestusloa saamist saanud kasutusluba tuulepargile, mille rajamiseks hoonestusluba taotleti, ega ole esitanud põhjendatud taotlust tähtaja pikendamiseks. Eelnõu seletuskirjas on märgitud: „ Mereala on riigi piiratud ressurss ja mereala hoonestusluba antakse selleks, et sellel alal toodetaks taastuvenergiat. /---/ Tegemist on pädeva asutuse igakordse kaalutlusotsusega, võttes arvesse ka juba läbitud protsessi. Mõjuval põhjusel on viieaastast tähtaega võimalik pikendada. Mõjuv põhjus võib olla näiteks detailide või nende paigaldamise tehnika tarneraskus. Pädev asutus hindab iga juhtumit eraldi ja kaalub konkreetseid asjaolusid. Kui hoonestusluba tuleks tunnistada kehtetuks, aga osaliselt on ehitised juba ehitatud, tunnistatakse kehtetuks hoonestusloa see osa mereala kohta, kuhu ei ole veel tuuleparke püstitatud.“ Niisugune kriteerium ei ole põhjendatud ega vajalik. Kordame, et taastuvenergia tootmisvõimsuste kasutuselevõtmise kiirus ei ole siiani seisnud arendajate tegevusetuse taga. Hoonestusloa taotleja on ise huvitatud meretuulepargi hoonestusloa võimalikult kiirest realiseerimisest (mida toesta b ka kohustus hakata juba maksma hoonestustasu ning tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu) , ent arendajast sõltumatutel põhjustel võib meretuulepargi rajamine viibida. Ebaproportsionaalne on taotleda igakordset tähtaja pikendamist, riskides hoonestusloa kehtetuks tunnistamisega. Seega teeme ettepaneku nimetatud sätte eelnõust eemaldamiseks. g ) Hoonestustasu Eelnõu järgi täiendataks EhS § 113 22 lg 3 esimest lauset järgmiselt: pärast ehitusloa või tuulepargi hoonestusloa andmist kuni ehitise kavandatud otstarbel kasutamise alguseni tuleb hoonestustasu maksta kümme protsenti EhS § 113 21 lõikes 2 või 3 sätestatud tasumäärast . Eelnõu koostamisel on aga jäänud tähelepanuta, et 01.01.2024 jõustub EhS § 113 22 lg 3 1 , mille esimene lause sätestab, et m eretuulepargi puhul tuleb ehitusloa andmisest kuni ehitise kavandatud otstarbel kasutamise alguseni hoonestustasu maksta 0,15 protsenti EhS § 113 21 lõikes 3 1 sätestatud minimaalsest hoonestustasust. Seega tuleks eelnõud muuta nii, et alates 01.01.2024 reguleeriks meretuulepargi kasutamise alguseni hoonestus tasu maksmist selgelt tervikuna EhS § 113 22 lg 3 1 . h ) Ühendloa regulatsiooni kohaldumine algatatud hoonestusloa menetlustele Eelnõu järgne EhSRS § 25 4 lg 1 sätestab, et EhS § 113 1 l g 1 2 järgset hoonestusloa regulatsiooni kohaldatakse enne 01.07.2023 algatatud hoonestusloa menetlusele, mille puhul on tehtud EhS § 113 4 kohane hoonestusloa menetluse algatamise otsus ning täidetud kõik järgmised tingimused: 1) hoonestusloa loa taotleja teeb taotluse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile; 2) KMH aruandes on hinnatud või hinnatakse ka vee erikasutuse mõju ; 3) hoonestusloa taotleja tasub riigilõivu vastavalt RLS § 215 13 lõikele 2. Eelnõu seletuskirjas on märgitud: „ Muudatustega jäetakse nendele taotlejatele, kelle suhtes on kehtiva seaduse alusel algatatud hoonestusloa menetlus, võimalus seda soovi korral jätkata mereala tuulepargi hoonestusloa uues menetluses. “ Esiteks juhime tähelepanu, et juba algatatud meretuuleparkide hoonestusloa menetluste puhul ei ole kohaldatud 07.05.2022 jõustunud EhS §-i 113 4 . Utilitas Windi Saare-Liivi meretuulepargi hoonestusloa menetlus algatati enne 07.05.2022 kehtinud VeeS § 21 9 lg 1 ja 7 alusel. Seega teeme ettepaneku eemaldada viide EhS §- ile 113 4 . Teiseks tuleks selgelt sätestada, et algatatud hoonestusloa menetluses uuele regulatsioonile üleminek ei saa kaasa tuua mistahes juba tehtud menetlustoimingute kordamise kohustust – niisugune nõue ei vastaks eelnõu eesmärgile loamenetlusi kiirendada ja tooks kaasa juba algatatud hoonestusloa menetluste taotlejate ebavõrdse lt halvema kohtlemise. Kolmandaks, toetame põhimõtet, mille kohaselt saab protsessi efektiivistavaid muudatusi kohaldada ka juba algatatud hoonestusloa menetlustele. Arvestades, et tegemist on soodsa tagasiulatuva mõjuga, ei ole tagasiulatuvus ka keelatud. Samas tuleks selgelt sätestada, et uuele regulatsioonile üleminekul kohaldataks vaid ja ainult eelnõu järgseid EhS 12. peatüki 3. jao muudatusi, mitte EhS 12. peatüki 3. jagu tervikuna (koos võimalike negatiivsete lisatingimustega). Nimelt, EhSRS § 25 1 lg 1 kohaselt menetletakse alates 25.05.2017 kuni EhS 12. peatüki 3. jao jõustumiseni (07.05.2022) esitatud hoonestusloa taotlus lõpuni t aotluse esitamise ajal kehtinud menetlus- ja materiaalõiguse normide kohaselt, välja arvatud juhul, kui EhSRS §-s 25 1 on sätestatud teisiti. Eelnõu 430 SE raames koostatud Riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakonna 06.01.2022 analüüsi „ Arvamus ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (430 SE) puudutavate küsimuste kohta “ kohaselt ei ole ebasoodsa tagasiulatuva jõu keeldu silmas pidades „lubatav EhS 12. peatüki 3. jao sätete kohaldamine hoonestuslubade taotlustele, mis esitati enne EhS 12. peatüki 3. jao sätete jõustumist “. Eelnõu 430 SE II lugemise muudatusettepaneku nr 18.1 selgitustes on läbivalt põhjendatud, et tagasiulatuvalt kohaldatakse pooleliolevates menetlustes (kus enne 07.05.2022 esitatud hoonestusloa taotluse kohta ei ole teadet avaldatud) teatud EhS-i sätteid, kuna need ei olevat ebasoodsa mõjuga . MKM-i esindaja on Riigikogu majanduskomisjoni 08.03.2022 istungi protokolli lk 27 kohaselt samuti selgitanud, et tagasiulatuvalt ei või kohaldada reegleid, mis avaldaks taotleja õigustele ebasoodsat mõju . Seega , isegi pooleliolevate hoonestusloa taotluste menetlustele ei või uut regulatsiooni ebasoodsalt tagasiulatuvalt rakendada. Veel enam ei oleks põhjendatud juba algatatud hoonestusloa menetlustele kogu EhS-i 12. peatüki 3. jao sätete tagasiulatuv kohaldamine osas, milles EhS sätesta b ka väljaspool eelnõu järgset ühendloa regulatsiooni täiendavaid nõudeid/tingimusi, mida hoonestusloa taotluse aegne õigus (näiteks VeeS 8. peatüki 3. jagu) ei sisaldanud. Kokkuvõttes peab eelnõust selgelt ilmnema, et ühendloa regulatsioonile üleminek on ühelt poolt vabatahtlik ning teiselt poolt ei „karistata“ arendajat nii, et ühendusloa protsessi valimisel rakenduvad talle senisest ebasoodsamad nõuded ka ühendusloa nõuete väliselt . i ) Ühendloa regulatsiooni kohaldumine esitatud hoonestusloa taotlustele Eelnõu järgne EhSRS § 25 4 lg 2 sätestab, et EhS § 113 1 lõikes 1 2 sätestatud hoonestusloa regulatsiooni kohaldatakse enne 01.07.2023 esitatud mereala tuulepargi hoonestusloa taotlustele, mille puhul ei ole tehtud ehitusseadustiku § 113 4 kohast hoonestusloa menetluse algatamise otsust . Eeltoodust tulenevaid ei tohi ka niisugustele hoonestusloa taotlustele kohaldada tagantjärele EhS 12. peatüki 3. jagu väljaspool eelnõu järgset ühendloa regulatsiooni. II Enne 25.05.2017 esitatud hoonestusloa taotlustele Eesti mereala planeeringu kohaldamine Eelnõu järgne EhSRS § 25 3 sätestab, et tuulepargi ehitamiseks ehitusloa andmisel ei kohaldata EhS § 42 lõikes 1 sätestatud planeeringule vastavuse nõuet osas, mis puudutab tuulepargi vastavust üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringus määratud tuuleenergeetika arendusaladele, kui ehitusloa taotlemise aluseks olev hoonestusloa taotlus on esitatud enne 25.05.2017. Eelnõu seletuskirjas on märgitud: „Mereala planeeringu algatamisel oli pooleli mitu hoonestusloa menetlust, mida ei ole samas käsitletud mereala teemaplaneeringus. /---/ Seega on võimalik küll anda hoonestusluba aga ei ole võimalik anda neile järgnevat luba ehk ehitusluba, sest ehitusluba tuleb anda vaid juhul kui ehitis vastab õigusaktidest tulenevatele nõuetele sh ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Üheks ehitamisele esitatavaks nõudeks on ka planeeringule vastavus. Seega on muudatus vajalik, et tagada pooleli olevate menetluste õiguskindlus, sest nendes menetlustes olevad tuulepargid ei vasta enam kehtestatud mereala teemaplaneeringus määratud tuuleenergeetika arendusaladele.“ Esiteks jääb eelnõu seletuskirjast arusaamatuks, milliseid enne 25.05.2017 algatatud hoonestusloa menetlusi silmas peetakse. Avalikel andmetel ühtegi enne 25.05.2017 algatatud meretuulepargi hoonestusloa menetlust ei ole. Teiseks , j ääb algatatud meretuuleparkide hoonestusloa menetluste puhul segaseks , millisel arendajal on õiguskindlus niisugusel viisil hoonestus- ja ehitusloa saamiseks . Eesti mereala planeeringu ( „MSP“ ) seletuskirja ptk-s 4.4 on märgitud: „Hiiu ja Pärnu mereala planeeringud jäävad kehtima ka üleriigilise mereala planeeringu kehtestamisel. Riigikohtu 8. augusti 2018 otsusega on tühistatud Hiiu mereala planeering tuuleenergia tootmise alade osas (kohtuasi 3-16-1472).“ Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu alal on algatatud Saare-Liivi ning Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa menetlused (neist viimase taotlus on esitatud enne 2 5 .05.2017) ning need ei peagi Pärnu mereala l paiknemise osas Eesti mereala planeeringu tuuleenergeetika arendusaladele vastama . Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valminud dokumendi „Ruumiline eelanalüüs Hiiu merealal tuuleenergeetika alade planeerimiseks. Lõpparuanne“ ptk 5.2.4-5.2.5 järelduste kohaselt ei saa Hiiu merealal meretuulepargi rajamiseks (ka varem esitatud taotluste alusel) hoonestusloa menetlusi isegi algatada ilma uut planeeringut kehtestamata. MSP alal on Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korraldusega nr 313 ja 28.05.2020 korraldusega nr 183 algatatud hoonestusloa menetlused vastavalt Tuuletraal OÜ 10.06.2013 ja Saare Wind Energy OÜ 09.04.2015 taotluste alusel. Vastavalt kummagi Vabariigi Valitsuse korralduse resolutsiooni p-dele 3.9 ja 3.11 tuleb hoonestusloa menetlus t es arvestada (toona veel koostamisel olnud) MSP tingimustega. Neist Tuuletraal OÜ hoonestusloa taotlus ei paikne tõepoolest MSP - järgsel tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal. Rahandusministeerium on 25.05.2022 kirjas nr 15-1/3653-2 selgitanud: „ Tuuletraal OÜ poolt hoonestada soovitav ala ei asu Eesti mereala planeeringuga kavandatud tuuleenergeetika tootmiseks sobilikul alal ja seega pole antud osas taotlus kooskõlas Eesti mereala planeeringuga. /---/ Äsja lõppenud planeerimisprotsessis kaaluti Tuuletraal OÜ hoonestusloa ala tuuleenergeetika tootmiseks sobiva alana, nagu ka kogu muu mereala, kuid kõnealune ala välistati tuuleenergeetika tootmiseks sobilike alade hulgast . “ MKM on oma 10.06.2022 kirjas nr 1.10-17/2022/3026-3 märkinud: „ Juhime tähelepanu, et KMHs käsitletud meretuulepargi alad ei ole hõlmatud Vabariigi Valitsuse 02.05.2022 korraldusega nr 146 kehtestatud mereala planeeringuga nende sobimatuse tõttu tuuleenergeetika tootmiseks, mistõttu projekti teostumine tulevikus on küsitav. Seda on põhjalikult käsitlenud pädeva asutusena Rahandusministeerium 25.05.2022 kooskõlastuskirja nr 15-1/3653-2 punktis 2, mis seisukohaga MKM nõustub .“ Five Wind Energy OÜ 07.09.2011 taotlus , mille alusel algatati hoonestusloa menetlus Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korraldusega nr 312, on esitatud hoopis ühe tuuliku püstitamiseks . Kokkuvõttes e eldame, et ministeeriumid ja asutused ei ole põhjendamatutel ja läbipaistmatutel kaalutlustel oma arvamust muutnud ning asunud mõnele arendajale ebavõrdseid eeliseid looma. Seega tuleb EhSRS § 25 3 eelnõust välja jätta. I I I KMH regulatsioon a) Otsustaja seisukohtade esitamise etapid Eelnõu järgne KeHJS § 16 lg 4 1 sätestab, et o tsustaja ja asjaomane asutus esitavad KMH programmi kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha KeHJS § 16 lõikes 1 sätestatud avaliku väljapaneku jooksul , kuid mitte hiljem kui avaliku väljapaneku lõpuks. Dokumentide läbivaatamisel annavad otsustaja ja asjaomane asutus hinnangu programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta ning kontrollivad eksperdirühma koosseisu piisavust . Vastavad täiendused tehtaks ka KeHJS § 16 lg-sse 5 1 ning § 17 lg- tesse 1 ja 3. Eelnõu järgne KeHJS § 17 lg 1 1 sätestab, et otsustaja vaatab 14 päeva jooksul avalikust arutelust arvates avalikustamise käigus esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning asjaomaste asutuste seisukohad läbi ning annab arendajale oma seisukoha KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades avalikustamise tulemusi ja asjaomaste asutuste seisukohti . Eelnõu kohane KeHJS § 21 lg 1 sätestab, et KMH aruande kohta küsitakse asjaomaste asutuste seisukohti, aruanne avalikustatakse ja avalikustamise tulemusi arvestatakse vastavalt KeHJS §-dele 16 ja 17, arvestades KeHJS §-s 21 sätestatud erisusi. Eelnõu seletuskirjas on KMH menetluse muudatuste laiema eesmärgina märgitud: „ Muudatusettepanekute eesmärk on optimeerida kogu KMH menetlus, sh seda kiirendada. Seega, peale üldise KMH menetluse tõhustamise kaasneb muudatustega märkimisväärne ajavõit kogu menetluses . “ Eelnõu seletuskirjas on KeHJS § 16 lg 4 1 ja § 17 lg 1 1 kohta märgitud: „Tegemist on kehtiva § 15 1 põhimõttelise lähenemisega, mida on täiendatud otsustaja kohustusega esitada avaliku väljapaneku jooksul oma seisukoht – sel moel on nii arendajale ja juhteksperdile (või eksperdirühmale) kui ka avalikkusele varakult teada ka otsustaja seisukoht . /---/ Kui eelnenud menetlusetappides peab otsustaja tegema KMH programmi nõuetekohasuse esmase kontrolli (§ 16 lõige 1 2 ) ja esitama programmi kohta oma seisukoha juba avaliku väljapaneku raames (§ 16 lõige 4 1 ), siis kõnealuse normi kohaselt esitab otsustaja oma seisukoha pärast avalikustamist, st siis, kui avalikustamine on lõppenud, sh arutelu toimunud, ja kogu tagasiside on laekunud. Tagasiside alusel KMH programmi täiendamisel ja muutmisel on otsustaja seisukoht väga tähtis /---/ . Seejärel esitab arendaja programmi otsustajale nõuetele vastavuse lõppkontrolliks. Esiteks, i seenesest oleme nõus, et ka edaspidi teostaks otsustaja nö esmast kontrolli KMH programmi või KMH aruande vastavuse kohta enne avalikku väljapanekut (sh asjaomaste asutuste seisukohtade küsimist). Samuti on oluline saada otsustaja seisukoht KMH programmi ja aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta pärast avalikustamist ning enne nõuetele vastavuse kontrolli. Samas jääb arusaamatuks, mi k s otsustaja peaks esitama oma seisukoha veel ka nende kahe etapi vahel (avaliku väljapaneku ajal) . Ehkki iseenesest oleks tervitatav, et otsustaja esitab oma seisukohad võimalikult varakult, tekitab mitu korda seisukoha esitamine ühelt poolt halduskoormust ja teiselt poolt segadust. Alati on võimalik avaliku väljapanekuga paralleelselt arendajal ja otsustajal koostööd teha ning laekunud seisukohti juba nö vabas formaadis arutada. Seega teeme ettepaneku, et otsustaja ei peaks KMH programmi ega KMH aruande avalikustamise jooksul (kirjalikku) seisukohta esitama. Teiseks, arvestades otsustaja võimalusi esitada oma seisukohti nii KMH programmi kui KMH aruande kohta vähemalt 2-3 korda ( enne nende nõuetele vastavuse kontrollimist) , teeme ettepaneku täiendada KeHJS -i põhimõttega, mille kohaselt ei või otsustaja KMH programmi ja KMH aruande nõuetele vastavuse kontrolli käigus nõuda nende täiendamist või muutmist osas, milles otsustaja saanuks oma seisukoha esitada varasemate menetlustoimingute käigus . KMH programmi ja KMH aruande nõuetele vastavuse kontrolli aspektidest üksnes KeHJS § 18 lg 2 p-s 3 ja § 22 lg 5 p-s 4 nimetatud asjaolusid (ettepanekute ja vastuväidete arvestamine või arvestamata jätmine) saab otsustaja vähemalt osaliselt kontrollida alles KMH programmi või KMH aruande nõuetele vastavuse kontrolli käigus . Ülejäänud aspektid on teada juba varem . Seega on loogiline, et KMH programmi ega KMH aruande nõuetele vastavuse kontrollimisel ei saa enam tugineda asjaoludele, mida saanuks adresseerida varem . b ) Tähtaegade pikendamine Eelnõu järg se KeHJS § 2 4 kohaselt säil ib ka teatud otsustaja toimingute puhul menetlustähtaegade pikendamise võimalus ( seoses KMH programmi ja KMH aruande kohta seisukohtade andmise ja nende kontrollimisega) . Samas peab KMH menetluse kiirendamiseks olema limiteeritud menetlustähtaegade pikendamine. Seega teeme ettepaneku, et otsustaja saab tähtaega pikendada ühe korra maksimaalselt algse tähtaja pikkuse võrra ( näiteks kui eelnõu järgses KeHJS § 17 lg-s 1 1 sätestatud tähtaeg on 14 päeva, võib seda ettepaneku järgi pikendada ühe korra maksimaalselt 14 päeva võrra ) . Arendajale antud tähtajad ei vaja pikendamise piirangut, kuna arendaja on loogiliselt tavajuhul ise huvitatud dokumentide võimalikult kiirest esitamisest ning teisalt võib näiteks KMH programmi ning eriti aruande esitamine viibida arendaja poolt mittekontrollitavatel põhjustel (näiteks uuringute kestus) . c ) Varasemale KMH- le /KSH- le tuginemine Eelnõu järgne KeHJS § 11 lg 6 2 sätestab, et o tsustaja jätab KeHJS § 11 lõikes 6 sätestatud eelhinnangu andmata , kui kavandatava tegevuse KMH aruande heakskiitmisest või nõuetele vastavaks tunnistamisest või sellise strateegilise planeerimisdokumendi, millele on tehtud KSH , kehtestamisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat ning asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet . Eelnõu 415 SE I lugemise seletuskirjast ilmneb aga, et KeHJS § 11 lg 6 kohaldub üksnes KeHJS § 6 lg 1 sätestatud ( ehk reeglina kohustusliku KMH- ga ) tegevustele. Võrdluseks - m aismaale tuuleelektrijaama rajamisel tuleb üldjuhul anda KMH vajalikkuse eelhinnang ( KeHJS § 6 lg 2 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 § 2 p 2 ). M aismaatuuleparke kavandavate planeeringumenetluste ( üld - ja detailplaneering või kohaliku omavalitsuse eriplaneering) raames viiakse aga KSH praktikas läbi piisava täpsusastmega, et näiteks ehitusloa menetluses KMH algatamine ei ole enam tarvilik (teisisõnu – eesmärgiks on, et ehitusloa menetluses antav eelhinnang jõuaks tulemusele, et keskkonnamõju on KSH käigus piisavalt hinnatud). Samas oleks ebaloogiline, kui valdkondade puhul, kus on muidu kohustuslik just KMH eelhinnang, ei saaks rakendada eelnõu KeHJS § 11 lg-t 6 2 sätestatud võimalust tugineda juba ka eelhinnangu ta viimase nelja aasta sees nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandele või kehtestatud strateegilisele planeerimisdokumendile, millele on koostatud KSH. Seega teeme ettepaneku KeHJS § 11 lg 6 2 sõnastust vastavalt täpsustada, et kaetud oleks ka KMH eelhinnangu kohustuslikud tegevused. d) A jakohastamise KMH erisus Eelnõ u järgne KeHJS § 28 2 sätestab taastuvelektrijaama ajakohastamise KMH erisus e. KeHJS § 28 2 lg 1 järgi kohaldataks KeHJS §-s 28 2 sätestatud erisusi nõukogu määruse (EL) 2022/2577 artiklis 5 nimetatud taastuvelektrijaama ajakohastamise tegevusloa menetluses. Eelnõu seletuskirjas on märgitud: „ Nimetatud määruse (edaspidi ka taastuvenergeetika kiirendamise määrus) artikli 5 kohaselt tuleb olemasolevate taastuvelektrijaamade, sh seotud võrguga ühendamiseks vajalike vahendite ajakohastamiseks vajalik tegevusluba anda kuue kuu jooksul (pikendamisvõimalus puudub). Nimetatud tähtaja sisse peab jääma ka KMH, kui see on vajalik. Kui ajakohastamise maht ei ületa 15% olemasolevast võimsusest, on tähtajaks kolm kuud. /---/ ajakohastamine on taastuvenergiat tootvate elektrijaamade uuendamine (sh paigaldiste või käitamissüsteemide ja seadmete täielik või osaline asendamine) tootmisvõimsuse asendamiseks või paigaldise võimsuse või tõhususe suurendamiseks. /---/ KeHJS -i § 6 lõikes 1 nimetatud tegevustest on taastuvenergeetikaga potentsiaalselt seotud punktid /---/ 30 (kõrgepingeliini püstitamine, kui selle pinge on vähemalt 220 kilovolti ja pikkus üle 15 kilomeetri). /---/ Kui KMH algatamine ei ole kohustuslik, peab otsustaja andma eelhinnangu vastavalt KeHJS -i § 6 lõikele 2 1 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusele nr 224 (st vastates küsimusele, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju või mitte). Määruse sätetest on asjakohased näiteks /---/ punkt 5 (35−110-kilovoldise pingega ja üle 15 kilomeetri pikkuse elektriõhuliini rajamine) . “ Järelikult on eelnõu seletuskirjas õigesti märgitud , et määruse nr 2022/2577 artikkel 5 reguleerib mitte ainult taastuvelektrijaama kui tootmisseadme , vaid ka taastuvelektrijaama võrguga ühendamiseks vajalike ehitiste ajakohastamise ( näiteks võimsuse suurendamise) loamenetlus t ja KMH- d . Eelnõu järgses KeHJS § -s 28 2 kasutatakse aga terminit „taastuvelektrijaam“, mida on seletuskirja s defineeritud nõnda : „ Eelnõus kasutatakse termineid järgmises tähenduses. tuuleelektrijaam – elektrituulik, mis toodab tuuleenergiast elektrit /---/ “ Võrdluseks on defineeritud tuulepark kui „ üks või mitu tuuleelektrijaama ning neid omavahel liitumispunktiga ühendavad seadmed, ehitised ja rajatised“ . Teisisõnu ei ole eelnõu järgses KeHJS §-s 28 2 taastuvelektrijaama võrguühendus regulatsiooniga vähemalt selgesõnaliselt hõlmatud. Teeme ettepaneku täpsustada KeHJS § -i 28 2 nii, et vastav KMH erisus kohaldub nii taastuvelektrijaama enda ajakohastamise kui ka taastuvelektrijaama võrguga ühendamiseks vajalike ehitiste ajakohastamise (näiteks võimsuse suurendamise) tegevusloa ja KMH menetluses. e) Regulatsiooni kohaldamine varem algatatud KMH menetlustele Eelnõu järgne KeHJS § 56 lg 15 sätestab, et tegevusloa taotlusele, millele kohaldatakse KeHJS mistahes redaktsiooni alates 01.07.2015, kohaldatakse KeHJS §-e 15 1 - 18 ja 20 1 - 22 KeHJS § 56 lg 15 jõustumisel kehtivas redaktsioonis. Kui nimetatud paragrahvides sätestatud toiming on alustatud, lõpetatakse toiming selle alustamisel kehtinud redaktsiooni sätte kohaselt. Eelnõu seletuskirjas on märgitud: „Järgmisele toimingule on võimalik rakendada redaktsiooni, mis kehtestatakse seadusemuudatusega. /---/ Kui aga KMH menetlus on käesoleva eelnõu jõustumisel parajasti asjaomaste asutuste seisukohtade küsimise etapis § 15 1 alusel, viiakse see selle sätte alusel ka lõpuni. Alates järgmisest menetlustoimingust kohaldatakse aga uut, käesoleva eelnõuga kehtestatavat redaktsiooni /---/.“ Esiteks jääb selgusetuks, mida peetakse eelnõus silmas „toimingu“ all. Näiteks kui KMH programmile või KMH aruandele on juba küsitud asjaomaste asutuste seisukohti kehtiva KeHJS § 15 1 ja § 20 1 mõttes, oleks loogiline, et vastavalt KMH programmi või KMH aruande avalikustamine viiakse samuti läbi kehtiva KeHJS kohaselt (ehkki kehtiva KeHJS kohaselt on seisukohtade küsimine ja avalikustamine erinevad menetlustoimingud) . Teisisõnu – ei tohiks tekkida näiteks olukorda, kus asutused esita vad esmalt oma seisukoha vana KeHJS kohaselt ning seejärel uuesti avalikustamise käigus eelnõu järgse KeHJS § 16-17 ja 21 aluse l . Samas ei tohiks niisugusel juhul ikkagi kohaldada KMH aruandele kooskõlastamise nõuet (eelnõu järgi kehtetuks tunnistatavad KeHJS § 22 lg 2-4) ehk „toiminguna“ ei tohiks käsitleda ka KMH programmi või KMH aruande menetlemist tervikuna . Seega teeme ettepaneku täpsustada, et ühe „toiminguna“ peetakse silmas ka KMH programmi või aruande kohta seisukoha küsimise ning järgneva avalikustamise ja avalikustamise tulemuste arvestamise kombinatsiooni. Teiseks tuleks eelnõus selgelt sätestada, et mistahes juhul ei teki KeHJS muutmise tõttu kohustust varasemate menetlustoimingute kordamiseks. IV Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu Eelnõu järgi muudetakse KeTS §-i 21 5 järgmiselt: „Ajavahemikul, mis algab tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise esitamisele järgnevast päevast ja lõppeb tuuleelektrijaamaga elektrienergia tootmise alustamise päeval, makstakse tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kümme protsenti vastavalt kas käesoleva seaduse § 21 3 lõike 2 alusel kehtestatud määrast maismaal paikneva tuuleelektrijaama puhul või § 21 4 lõigetes 2 või 4 sätestatud määrast meres paikneva tuuleelektrijaama puhul. “ Eelnõu seletuskirjas on märgitud: „ Täpsustakse meres paikneva tuuleelektrijaama tasu arvutamise loogikat. Meres paikneva tuuleelektrijaama tasu puhul makstakse kümme protsenti kogu meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergia tootmise tasust (määrast ja kalandusettevõtja hüvitist) perioodil, mis algab tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise esitamisele järgnevast päevast ja lõpeb tuuleelektrijaamaga elektrienergia tootmise alustamise päevaga. Sätte algeesmärk oli, et sel perioodil makstaks ka kalandusettevõtja hüvitist, kuna ei ole välistatud meres paikneva tuuleelektrijaama ehitamise mõju kalastikule. Kuna kehtivast sõnastusest see nõue üheselt ei selgu, täpsustatakse sätet.“ Juhime tähelepanu, et praeguses KeTS §-s 21 5 sõnastuses puudub viide KeTS § 21 4 lg-le 4 (mis käsitleb omakorda kalandusettevõtja hüvitist) . Järelikult ei ole arendajad osanud niisuguse kohustusega arvestada. Teisisõnu tekitatakse regulatsiooni muutmisega arenduskulusid kasvatav koormis. Ehitamise etapis peab arendaja niisugust kulu katma omakapitalist ja täiendav kulude lisamine ei ole kuidagi põhjendatud ega vajalik ega aita ka eelnõu eesmärgile vastu töötades taastuvenergia tootmisvõimsuste kasutuselevõtmisele kuidagi kaasa (pigem vastupidi). Seega teeme ettepaneku KeTS § 21 5 muutmine eelnõust välja jätta. *** Loodame, et meie ettepanekud on abiks taastuvenergia tootmisvõimuste suurendamist takistavate probleemide lahendamisel. Utilitas Wind on valmis kaasa mõtlema ning oma seisukohti täiendavalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Rene Tammist Juhatuse liige OÜ Utilitas Wind Saatja: Getlyn Allikivi <[email protected]> Saadetud: 27.06.2023 22:13 Adressaat: <"MKM info"> Koopia: Rene Tammist <[email protected]>; Kristiina Nauts <[email protected]>; Andrus Zavadskis <[email protected]> Teema: Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine Manused: image001.png; Utilitas Wind Oà _ tagasiside taastuvenergia kiirendamise eelnà µule_2023 06 27_fin.asice Tere! Käesolevaga edastame Utilitas Wind OÜ poolse tagasiside ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule nn taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine. Lugupidamisega Getlyn Allikivi Meretuuleparkide arendusjuht / Offshore Wind Park Manager OÜ Utilitas Wind Tel: +372 5645 6365 Maakri 19/1, 10145 Tallinn [email protected] Käesolev e-kiri ja selle lisad on konfidentsiaalsed. Kui olete e-kirja saanud eksituse tõttu, palume Teid viivitamatult kirja saatjaga ühendust võtta ja e-kiri koos lisadega kustutada, tegemata sellest koopiaid või kasutamata seda mistahes muul viisil. This email and all attachments are confidential. If you have received this email by mistake, please notify the sender immediately and delete the email without copying or using it by any other means.