Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kooskõlastamine märkustega

Taimar Peterkop Teie 28.02.2023 nr 7-2/23-00367-2, Riigikantselei RK/21-0915/-2K [email protected] Meie 28.06.2023 nr 2-7/2023/1188 Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kooskõlastamine märkustega Ausatud riigisekretär Edastasite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) kooskõlastamiseks tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu). Esmalt tunnustame Riigikantselei senist tööd nii mahuka eelnõu kokkupanekul eesmärgiga ühtlustada tsiviilkriisideks ja riigikaitseks valmistumise ja nende lahendamise korraldust tervikuna. Samas mööname, et tegemist on eelnõuga, mis on üsna keerulise ülesehitusega, mitmeti tõlgendatav ja sisaldab palju ristviiteid, sh mitmeid olulisi viitamisvigu, ning ebaühtlaselt kasutatud mõisteid. Arvestades, et eelnõu paneb paika kriisiolukorras erinevate osapoolte vastutused ja kohustused, sh selgelt piirab ka isikute tegutsemisvabadust, siis on oluline tagada igakülgne õigusselgus. Siiski kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega, kuid seejuures rõhutame, et tegemist on esialgse tagasisidega. Ministeeriumide vastutusvaldkondade ümberkorraldamise tõttu võib tekkida vajadus esitada täiendavaid ettepanekuid. Üleüldised MKM-i valitsemisala märkused: 1. Eelnõu § 9 lõige 6 sätestab, et püsiva kriisiülesandega asutus ja isik peab valmistuma talle määratud püsiva kriisiülesande täitmiseks, sealhulgas koostama riskianalüüsi ja plaani ning tagama, et tal on ülesande täitmiseks vajalikud võimed, vahendid ja varud. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kelle eelarvest ja kuidas on kavandatud rahastada vajalike võimete, vahendite ja varude loomist ja haldamist. Seda eelkõige just nende ressursside osas, mis on kriisiolukorra lahendamisel või selle toetamisel hädavajalikud, kuid tavaolukorras ebaproportsionaalselt kulukas luua ja/või hallata. Lisaks võib olla kriisiolukorras vähenenud isikute saadav tulu või puudub see üldse ning isikul endal ei ole võimalik finantsiliselt püsiva kriisiülesande täitmist tagada. Palume seletuskirja ja vajadusel eelnõud selles osas täpsustada. 2. Eelnõu § 16 reguleerib püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku, sh kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV), elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi ETO) ning põhiseadusliku institutsiooni toimepidevuse tagamist. Meie hinnangul on seaduse tasemel tegemist liiga detailse regulatsiooniga ja töökorralduste/ praktikate muutumisel ei ole võimalik toimepidevuse tagamist paindlikult kaasajastada. Seega teeme ettepaneku viia eelnõu § 16 lõikes 2 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  sätestatud toimepidevuse tagamine sama paragrahvi lõike 5 alusel antavasse Vabariigi Valitsuse määrusesse, mis mh teatud toimepidevuse tagamist juba ka reguleerib (valmidustasemed, objekti kaitse). Samuti peame ebaproportsionaalseks tagada kõikidel asutustel ja isikutel ööpäev läbi toimiv kontaktpunkt (eelnõu § 16 lõige 2 punkt 10), kuna see ei arvesta asutuste ja isikute igapäevast töökorraldust ning iga intsident ei eelda alati operatiivset reageerimist, mistõttu tooks vastava valmisoleku tekitamine kaasa nii halduskoormust kui ka tööjõukulu. Eelnevast tulenevalt palume kaaluda lahendust, et ööpäev läbi toimiv kontaktpunkt on kohustuslik alates sellest hetkest, kui asutus või isik on tõstnud oma valmidustaset. Samuti tuleks püsiva kriisiülesandega asutustel ja isikutel oma kontaktpunkti andmed edastada mitte ainult Riigikantseleile, vaid ka valdkonna eest vastutavale ministeeriumile. Eelnõu § 16 lõige 5 annab aluse kehtestada Vabariigi Valitsuse määrusega toimepidevuse tagamisel valmidustasemete kasutamise, kehtestamise ja muutmise korra ning toimepidevuse tagamiseks vajaliku objekti kaitse tingimused ja korra. Juhime tähelepanu, et nimetatud Vabariigi Valitsuse määruse kavandis on kitsendatud, et valmidustasemeid rakendavad Riigikantselei, ministeeriumid ja kriisiolukorra lahendamise eest vastutavad asutused, sh elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavad asutused (edaspidi ETKA) ja KOV üksused. Mainitud ei ole püsiva kriisiülesandega isikuid, sh ETO-sid. Samas toimepidevuse tagamiseks vajaliku objekti kaitse tingimused ja kord laieneb ka nimetatud isikutele. Seega tuleks vastav kitsendus ette näha eelnõuga antavas määruse kehtestamise volitusnormis. Kokkuvõttes on ebaselge, kas ja millises osas antud regulatsioon laieneb ka ETO-le, kuna ETO-de kohustused on loetletud eelnõu § 75 lõikes 6, kus on viidatud eelkõige kohustusele korraldada õppuseid (§ 15), koostada riskianalüüs ja plaan (§-d 13 ja 16 – juhime tähelepanu, et riskianalüüsi ja plaani koostamise kohustus tuleneb hoopiski §-dest 11 ja 13) ning täita ETKA kehtestatud toimepidevuse nõudeid (§ 74 lõige 5). Kuna nimetatud kohustused puudutavad erasektorit, siis palume eelnõud täpsustada nii, et oleks tagatud õigusselgus. 3. Eelnõu § 42 reguleerib asutuste ja isikute ülesande täitmata jätmist, kui erakorralisest või sõjaseisukorrast tulenevalt on see võimatu. Teeme ettepaneku selgemalt sõnastada, et täitmata saab jätta neid seaduses sätestatuid ülesandeid, mis ei ole määratud asutuse või isiku püsivaks kriisiülesandeks. Kogu eelnõu eesmärk ongi tagada asutuste ja isikute valmisolek täita neile pandud kriisiülesandeid nii tsiviilkriisis kui ka riigikaitsel. Juhul, kui mõni asutus või isik jätab täitmata enda püsiva kriisiülesande, siis võib see otseselt mõjutada ka teiste asutuste ja isikute püsivate kriisiülesannete täitmist ning seeläbi raskendada kogu kriisiolukorra lahendamist või lahendamise toetamist. 4. Eelnõu § 66 kohaselt võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud haldusorgan erakorralise või sõjaseisukorra ajal piirata juurdepääsu teabele, mida avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) alusel ei või tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks. Palume eelnõus täpsustada, milline on sellise juurdepääsupiirangu tähtaeg. 5. Eelnõu §-des 73–75 on toodud elutähtsate teenuste regulatsioon. 5.1. Eelnõu § 74 lõikes 1 on toodud ETKA püsivad kriisiülesanded ja sama paragrahvi lõige 2 paneb ETKA-le täiendavalt ülesandeks juhtida elutähtsa teenuse raskete tagajärgede või pikaajalise katkestuse korral või selle ohu korral olukorra lahendamist. Arvestades, et kriisiolukord võib tekkida elutähtsa teenuse katkestuse tõttu, siis teeme ettepaneku määratleda olukorra juhtimine samuti ETKA püsiva kriisiülesandena. 5.2. Eelnõu § 74 lõige 3 võimaldab ETKA-l määrata elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise koordineerimine, ETO-de nõustamine ja järelevalve teostamine, ETO-de riskianalüüsi ja kriisiplaani kinnitamine ning õppuste korraldamine mõnele oma pädevale asutusele. 2 (16)  Asutusele ei saa määrata elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete kehtestamist ega elutähtsa teenuse raskete tagajärgede või pikaajalisest katkestusest tekkinud olukorra lahendamise juhtimist. Juhime tähelepanu, et kehtiv hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 37 lõige 5 võimaldab määrata elutähtsa teenuse katkestust tekkinud hädaolukorra lahendamise juhtimist ka asutusele. Nii on näiteks määratatud MKM-i valitsemisalas riigiteede sõidetavuse katkestusest tekkinud olukorra lahendamine Transpordiametile ning elektroonilise isikutuvastamise ja digitaalse allkirjastamise katkestusest tekkinud olukorra lahendamine Riigi Infosüsteemi Ametile (edaspidi RIA) ning tegemist on toimiva praktikaga. Teeme ettepaneku võimaldada ETKA-l määrata elutähtsa teenuse raskete tagajärgede või pikaajalise katkestuse korral või selle ohu korral olukorra lahendamise juhtimine samuti oma pädevale asutusele. 5.3. Eelnõu § 75 lõige 5 sätestab, et ETKA esitab tsiviiltoetuse registrisse (edaspidi TTR) ETO nime, registrikoodi ning kontaktisiku ees- ja perekonnanime, e-posti aadressi ja telefoninumbri ning vaatab üle ja uuendab esitatud andmed kord aastas hiljemalt 1. jaanuariks. Arvestades, et ETO võib samaaegselt osutada mitmeid elutähtsaid teenuseid ja seda erinevates piirkondades, teeme ettepaneku TTR-i märkida, milliseid teenuseid ETO konkreetselt osutab ja kus piirkonnas. 5.4. Eelnõu tekstis, rakendusaktide kavandites kui ka seletuskirjas on kasutatuid erinevaid mõisteid, nt „elutähtsa teenuse korraldaja“, „elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja“, „elutähtsat teenust korraldav asutus“, „elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüs“, „elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan“, „elutähtsa teenuse kriisiplaan“. Palume läbivalt ühtlustada kasutatavad mõisted. 6. Eelnõu § 78 lõikes 2 täpsustatakse, et elanikkonnakaitse hõlmab lisaks varjumisele ja evakuatsioonile nii täidesaatva riigivõimu asutuste kui ka KOV üksuste tegevusi kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel, sealhulgas inimeste teavitamist ja nõustamist eesmärgiga suurendada nende valmisolekut kriisiolukorraks ja kriisiolukorras ise toime tulla. Meie hinnangul on määratlus „riigivõimu asutuste kui ka KOV üksuste tegevused kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel“ liiga lai ja hõlmab sisuliselt endas kogu eelnõus sätestatuid tegevusi, sh näiteks ka elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamist ja osutamist jms. Teeme ettepaneku elanikkonnakaitse tegevusi selgemalt kitsendada ja rõhutada, et tegemist on eelkõige inimestele suunatud tegevustega, mille eesmärk on tagada inimeste elu ja tervise kaitse ning toimetulek kriisiolukorras. 7. Eelnõu §-des 89–92 on reguleeritud kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus. Seletuskirja kohaselt on tegemist kehtiva riigikaitseseaduse (edaspidi RIKS) eeskujul loodud võimalusega panna isikutele kriisiülesande täitmiseks vajalikku töökohustustust. Kehtiv kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) § 70 lõige 1 punkt 11 sätestab, et reservteenistusse ei kutsuta reservis olevat isikut, kes on asunud või nimetatud RIKS § 46 lõike 1 alusel riigikaitselise töökohustusega ametikohale. Sellisteks ametikohtadeks on Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, Euroopa Parlamendi liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigisekretäri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku, ringkonna- , maa- ning halduskohtu esimehe, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja Eesti Panga presidendi, vallavanema ning linnapea ametikoht. KVTS § 70 lõike 4 kohaselt ei kutsuta neid isikud ka lisaõppekogunemisele. Samuti ei kutsuta lisaõppekogunemisele neid isikuid, keda Vabariigi Valitsus on täiendavalt RIKS § 46 lõike 1 alusel määranud riigikaitselise töökohustustega ameti- ja töökohale, eelkõige on nendeks riigiasutustes ja ETO-de juures töötavad isikud. Vabastuse eesmärk on tagada riigikaitse kui terviku toimimine, kus lisaks sõjalistele funktsioonidele on oluline tagada ka teiste riigi jaoks oluliste institutsioonide toimine. Samas ei selgu käesolevast eelnõust, seletuskirjast ega rakendusaktide kavanditest, kas edaspidi on püsiva kriisiülesandega ameti- ja töökohal töötav isik samuti vabastatud 3 (16)  reservteenistusest ja/või lisaõppekogunemistest. Juhime tähelepanu, et käesoleva eelnõu § 9 lõige 6 sätestab, et püsiva kriisiülesandega asutus ja isik peavad valmistuma talle määratud püsiva kriisiülesande täitmiseks, sh koostama riskianalüüsi ja plaani ning tagama, et tal on ülesanne täitmiseks vajalikud võimed, vahendid ja varud. Ka kriitiline personal kuulub sinna hulka. Seega palume käesoleva eelnõu raames leida lahendus, et püsiva kriisiülesandega ameti- ja töökohal töötav isik oleks samuti vabastatud reservteenistusest ja lisaõppekogunemistest, kuna vastasel juhul võib mobilisatsiooni väljakuulutamisel või lisaõppekogunemise otsuse korral sattuda ohtu teiste asutuste ja isikute püsivate kriisiülesannete täitmine ning seeläbi raskendada kogu kriisiolukorra lahendamist või lahendamise toetamist. 8. Eelnõu § 117 reguleerib isikuandmete töötlemise ja andmesubjektide õiguste piiramist kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel. 8.1. Eelnõu § 117 lõige 1 annab pädevale asutusele ja isikule õiguse kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise ülesande täitmise eesmärgil õiguse töödelda isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid, anonüümitud või pseudonüümitud andmeid ning üldsusele mõeldud või avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, keda loetakse antud juhul pädevaks asutuseks ja isikuks. 8.2. Eelnõu § 117 lõige 2 sätestab, et isikuandmeid töödeldakse eelkõige anonüümitud või pseudonüümitud kujul. Kriisiolukorra lahendamiseks vältimatu vajaduse korral ja mitte kauem kui kriisiolukorra lõppemiseni võib isikuandmeid töödelda isikustatud kujul. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, mis hetkedel võib kriisiolukorraks valmistumisel isikuandmeid siiski töödelda isikustatud kujul. Juhime tähelepanu, et kriisiolukorraks valmistumisel peavad püsiva kriisiülesandega asutus ja isik määrama isikkoosseisu kriisirollid ja valmistama isikkoosseisu nende täitmiseks ette (eelnõu § 16 lõige 2 punkt), määrama isikud püsivad kriisiülesandega ameti- ja töökohtadele (eelnõu § 90) jne. 9. Eelnõu §-s 142 on reguleeritud kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise nõuete täitmise üle riikliku järelevalve tegemise põhimõtted ja eelnõu §-s 147 haldusjärelevalve tegemist. Eelnõust ei selgu, kas ja kes teeb järelevalvet püsiva kriisiülesandega isikutele pandud kohuste täitmise üle (nt kontrollib, kas isik korraldab õppuseid vastavalt eelnõu §-le 15; koostab riskianalüüsi ja kriisiplaani eelnõu § 11 ja 13 alusel ning tagab toimepidevust eelnõu §-s 16 kehtestatud nõuetele). Erandina on kehtestatud järelevalve sätted ETO-de kohustuste täitmise üle ning ajutiselt ja alaliselt kaitstavate olulise tähtsusega objektide kaitse nõuete täitmise üle. Palume eelnõu selles osas täiendada. 10. Eelnõu § 151 reguleerib ETO vastutust seoses talle pandud kohustuste rikkumisega. Meie hinnangul on nimetatud paragrahvis sätestatud väärteo koosseis liiga lai ja ei diferentseeri erineva osatähtsusega nõuete rikkumist. 11. Eelnõu §-ga 165 muudetakse AvTS-i. 11.1. Eelnõu §-iga 165 viiakse AvTS-is kasutatavad mõisted vastavusse käesolevas eelnõus kasutatavate mõistetega ning antakse täiendavalt võimalus asutusesiseseks kasutamiseks tunnistada teave, mis puudutab kriisiolukorraks valmistumist või selle lahendamist ning riigi tegevusvaru moodustamise, haldamise ja vahendite soetamisega seotud teave. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas nimetatud sätte alusel on võimalik asutusesiseseks kasutamiseks tunnistada ka püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku riskianalüüsi ja kriisiplaani ning alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti riskianalüüsi ja turvaplaani. Samuti juhime tähelepanu, et käesoleva eelnõu § 75 lõige 3 näeb ette, et ETKA annab välja haldusakti, millega määrab konkreetse isiku ETO-ks. Haldusaktid on üldjuhul avalikud, kuid konkreetse isiku nime teades, kes osutab elutähtsat teenust, on võimalik seada ohtu ka isiku julgeolek. Seega teeme ettepaneku täiendavalt muuta AvTS § 35 lõige 1 punkti 181 ja sõnastada järgmiselt: 4 (16)  „181) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75 lõike 3 alusel elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja välja antud haldusakti ning elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüs ja kriisiplaani puudutav teave;“. 11.2.Eelnõu § 66 sätestab, millal Vabariigi Valitsus või tema volitatud haldusorgan võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal piirata juurdepääsu teabele, mida AvTS-i alusel ei või tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks (vt AvTS § 36). Samas sätestab AvTS § 28 täiendavalt selle avaliku teabe, mida teabevaldaja peab avalikustama. Avalikustamise viis on reguleeritud AvTS §-s 29. Teeme ettepaneku hinnata, kas eelnõu § 66 tõttu on vaja teha ka erisusi AvTS §-s 28, et selles sättes olevat avalikku teavet ei peaks näiteks teabevaldaja veebilehel avalikustama samadel põhjustel, mis on määratletud eelnõu §-s 66. 12. Eelnõu § 206 viiakse planeerimisseaduses kasutatav mõiste vastavusse käesoleva eelnõuga. Täiendavalt teeme ettepaneku hinnata, kas ruumilise planeerimise põhimõtetes, planeerimismenetluse nõuetes ja/või planeeringu elluviimises on asjakohane ette näha erisusi kriisiolukorraks valmistumisel või selle lahendamise ajaks, kuivõrd võib ohu realiseerumisel tekkida vajadus kiirendatud korras uute ehitiste järgi, mille eesmärgiks on avaliku korra tagamine, elutähtsa teenuse toimepidevuse jätkamine või ka elanikkonna toimetulekuks vajalike varude hoiustamine või taastamise võimaluse loomine. 13. Eelnõu § 217 täiendatakse riigihangete seadust § 15 lõikega 101, mille kohaselt kriisiolukorras on avaliku sektori hankijal ja võrgustikusektori hankijal õigus kriisiolukorra lahendamisega seotud hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, kohaldada riigihangete seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda. Juhime tähelepanu, et käesoleva eelnõu § 9 lõige 2 sätestab elutähtsa teenuse korraldamise ja selle osutamise puhul erisuse, st kui ülejäänud asutustel ja isikutel tuleb püsivat kriisiülesannet täitma asuda kriisiolukorras, siis ETKA ja ETO peavad täitma enda püsivat kriisiülesannet ka enne kriisiolukorda. Seega ei ole elutähtsa teenuse häire või katkestuse ajal võimalik erandkorras hankeid kiiremini läbi viia, mis omakorda võib tuua kaasa olukorra eskaleerumise ning vajaduse kehtestada kriisiolukord. Seega teeme ettepaneku võimaldada antud riigihangete erisust rakendada ka enne kriisiolukorda, kui see on vajalik elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamiseks ja osutamiseks. Täiendavad märkused majandus- ja infotehnoloogiaministrilt: 1. Eelnõu § 62 reguleerib majandustegevuse piiramist erakorralise või sõjaseisukorra ajal. Eelnõu kohaselt võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud haldusorgan erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult teatud liiki või teatud tunnustele vastavate teenuste osutamise ning vallasasjade tootmise ja müügi, vallasasjade riiki sisseveo ja väljaveo riigist või teatud piirkonnast ning kehtestada tingimusi nimetatud teenuste osutamisele või vallasasjade tootmisele ja müügile ning riiki sisseveole ja riigist väljaveole, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. Nimetatud olukordades võib ka toiduga varustatus ulatuslikult katkeda või olla ebaühtlaselt kättesaadav üle riigi, mistõttu tuleks olukorra leevendamiseks või lahendamiseks piirata näiteks kaupade müüki ja määrata piirhindu ning sundida toidutööstust jätkama teatud spetsiifiliste toodete tootmist. AS Eesti Varude Keskus (edaspidi EVK) on moodustanud riigi toiduvaru ning läbivalt iga moodustatud varu osas on põhimõte, et enne varu kasutuselevõtmist oleks mõistlik rakendada ka tarbimist piiravaid meetmeid (nt seatakse kauba ostmisele koguselised piirangud või teatud tarbijatele keelatakse toote ostmine). Sarnaseid meetmeid rakendatakse vedelkütuse (vedelkütusevaru seadus § 71) ja maagaasi tarbimisele 5 (16)  (maagaasiseadus § 262) kriisiolukorras, kuid varu saab kasutusele võtta ja müügile piiranguid seada nendes valdkondades ilma erikordasid välja kuulutamata. Samuti lubab ravimiseadus piirata ravimite müüki. Seega teeme ettepaneku kaaluda sarnase regulatsiooni kehtestamist ka toiduseaduses (edaspidi ToiduS) ja võimaldada teatud piiranguid rakendada toidu varustuskindluse tagamiseks juba enne kriisiolukorda. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus kriisiolukorra ajal ei olegi enam midagi piirata, kuna kaup on otsa saanud või riigist välja viidud. 2. Eelnõu § 65 reguleerib meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise piiramist erakorralise või sõjaseisukorra ajal. Juhime tähelepanu, et eelnõu praegune sõnastus ei hõlma meie hinnangul veebilehti. Võib aga esineda veebilehti, mis pole meediateenus meediateenuste seaduse (edaspidi MeeTS) § 4 mõttes. Ajakirjandusväljaanne pole üheski õigusaktis defineeritud, kuid Eesti Keele Instituudi sõnaveeb viitab sellele, et väljaande puhul on tegemist siiski trükise, mitte uudisteportaaliga veebis. Kui mõnel veebilehel avaldatakse kirjas teavet, mis ohustab riigi julgeolekut, siis eelnõu § 65 ega lisatav elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 98 lõige 10 seda meie hinnangul ei kata. Veebilehtede piiramiseks julgeolekukaalutlustel täiendati 2022. a infoühiskonna teenuse seadust (edaspidi InfoTS) §-ga 13¹, mis võimaldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil piirata infoühiskonna teenust (nt uudisteportaal või muu veebileht või rakendus), kui selle kaudu üldsusele levitatud teabega kihutatakse vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele kodakondsuse, etnilise päritolu, keele, usutunnistuse või muude Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 12 nimetatud asjaolude tõttu, õhutatakse sõda või õigustatakse sõjakuritegusid ning kui see on vajalik riigi julgeoleku tagamiseks. InfoTS § 131 seob veebilehe piiramise seega kahe eeldusega: 1) selle kaudu üldsusele levitatud teabega kihutatakse vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele kodakondsuse, etnilise päritolu, keele, usutunnistuse või muude Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 12 nimetatud asjaolude tõttu, õhutatakse sõda või õigustatakse sõjakuritegusid; 2) see on vajalik riigi julgeoleku tagamiseks. Vabariigi Valitsusel või tema volitatud haldusorganil puudub kehtivas ja käesoleva eelnõuga loodavas õiguskorras alus piirata juurdepääsu veebilehele, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks. Seega teeme ettepaneku lisada eelnõu § 65 loetelusse ka infoühiskonna teenused (nt uudisteportaalide veebilehed, rakendused). Lisaks vajaks kaalumist, kas piisab aluse lisamisest ainult eelnõu §-i 65 või vajaks täiendamist ka InfoTS eelnõus toodud ESS § 98 lõike 10 eeskujul. Antud täiendus võimaldaks piirata ka sidevõrgu kaudu levivat sisu, kuna seletuskirja kohaselt tohib seda piirata vastavalt MeeTS-ile või eelnõu §-dele 64 ja 65. 3. Eelnõu § 67 kohaselt võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud haldusorgan erakorralise või sõjaseisukorra ajal piirata sidevahendite kasutamist, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks. Peame oluliseks, et sidevahendite kasutamise piiramisel ei satuks ohtu püsiva kriisiülesande täitmine, seega palume kaaluda, kas nimetatud eesmärgist ja põhimõttest lähtuvalt vajaks see reguleerimist ka eelnõus. 4. Eelnõu § 75 lõige 6 sätestab ETO-de kohustused. Peame oluliseks eraldi punktina tuua välja toimepidevuse tagamise juhul, kui teenuse kättesaadavust tagavad välisriigi võrgu- ja infosüsteemid ei toimi. Seepärast teeme ettepaneku lisada punkt 8 sisuga „tagama elutähtsa teenuse kättesaadavuse alternatiivsel viisil ja vahenditega kui elutähtsa teenuse kättesaadavust tagavad võrgu- ja infosüsteemid asuvad välisriigis ning need ei toimi või ühendus välisriigiga ühendatud üldkasutatava elektroonilise side võrgu liinirajatistega on katkenud“. Senine punkt 8 „täitma muid õigusaktides elutähtsa teenuse toimepidevuse 6 (16)  tagamiseks sätestatud kohustusi“, nimetada ümber punktiks 9. Vastav muudatus toob kaasa ka asjaolu, et eelnõu § 196 punkt 3 ei ole enam asjakohane, seega palume sellega arvestada. 5. Eelnõu §-des 82–87 on toodud riigi tegevusvaru regulatsioon. 5.1. Eelnõu § 82 lõige 7 sätestab, et tegevusvarusse kuuluva toiduvaru koosseisu ja kasutusele võtmise tingimusi reguleerib ToiduS. Üldjuhul kehtib siiski põhimõte, et riigi tegevusvaru moodustamist ja haldamist reguleerib valdkondlik eriseadus, kuid tegevusvaru kasutuselevõtmise põhimõtted lähtuvad käesoleva eelnõu §-st 84. Samadel alustel peaks toimuma ka toiduvaru moodustamine, haldamine ja kasutusele võtmine, seega teeme ettepaneku muuta eelnõu § 82 lõiget 7 järgmiselt: „(7) Tegevusvarusse kuuluva toiduvaru moodustamist ja haldamist reguleerib toiduseadus.“. 5.2. Eelnõu § 84 sätestab riigi tegevusvaru kasutusele võtmise tingimused. Arvestades, et osa riigi tegevusvarust on majanduslikult mõistlik hoiustada delegeeritud lepingute alusel (st, et tegevusvaru ei kuulu otseselt EVK omandisse, kuid neil on õigus varu eelisjärjekorras välja osta), siis sellise varu kasutusele võtmisel kaasnevad ka otsesed kulud, mille rahastamise põhimõtted tuleb seaduses ka ette näha. Seega teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 84 lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Tegevusvaru kasutusele võtmiseks välja ostmise kulud rahastatakse Vabariigi Valitsuse reservist.“. 5.3. Eelnõu § 86 lõige 3 sätestab, et EVK peab esitama Vabariigi Valitsusele statistilise kokkuvõtte tegevusvarude seisu kohta kaks korda aastas kindlateks kuupäevadeks. Meie hinnangul on tegemist seaduse tasemel ülereguleerimisega, kuna EVK on riigile kuuluv äriühing, kellele saab panna sarnaseid ülesandeid läbi nõukogu või sätestada täpsemaid ülesandeid tegevusvaru haldamise eest vastutava ministeeriumi ja EVK vahelises halduslepingus. Tegemist oleks oluliselt paindlikuma lahendusega, mistõttu teeme ettepaneku eelnõu § 86 lõige 3 välja jätta. 6. Eelnõu § 119 sätestatakse TTR-ga seonduv. 6.1. Eelnõu § 119 lõike 3 kohaselt asutab TTR-i ja kehtestab selle põhimääruse Vabariigi Valitsus. Juhime tähelepanu, et TTR-i saab asutada käesoleva eelnõu riigikogus vastuvõtmisel, mitte Vabariigi Valitsuse määrusega, ning palume eelnõu sõnastust korrigeerida. 6.2. Eelnõu § 119 lõige 5 täpsustab, milliseid isikuandmeid TTR-is töödeldakse. Teeme ettepaneku kanda TTR-i ka riigi tegevusvaru hoiustaja andmed. 6.3. Eelnõu § 119 lõige 6 sätestab, et TTR-i andmeid säilitatakse kolm aastat. TTR on suuresti register, kuhu koondatakse teiste registrite andmeid, seega on küsitav, miks hoitakse TTRis andmeid ka siis, kui teistes registrites on vastav teave kustutatud (nt sadamaregister). Seega peaks täpsustama, milliseid andmeid hoitakse kolm aastat ja milliseid mitte. Samuti on vajalik sätestada, mis on ajaarvamise algus. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus andmete kustutamist nõutakse nende registrisse kandmise hetkest. Arvestades, et selline detailsus muutuks seaduses koomavaks, siis teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 119 lõige 6 järgmiselt: „(6) Tsiviiltoetuse registri andmeid säilitatakse kuni 3 aastat registrist kustutamisest arvates.“. Samuti juhime tähelepanu, et käesoleva eelnõuga kavandatav TTR-i andmete säilimise tähtaeg on lühem kui kehtiv TTR-i põhimääruse § 35 seda ette näeb, mistõttu teeme 7 (16)  ettepaneku hinnata, kas eelnõus on vajalik tuua ka eraldi rakendussätted andmete ülekandmiseks või kustutamiseks. 7. Eelnõu § 120 sätestab mobilisatsiooniregistriga seonduva. Esmalt juhime tähelepanu, et mobilisatsiooniregister saab olema asutatud käesoleva eelnõu riigikogus vastuvõtmisel, mitte Vabariigi Valitsuse määrusega (eelnõus § 120 lõige 3). Eelnõu § 120 lõike 6 kohaselt säilitatakse mobilisatsiooniregistri andmeid kuni registri likvideerimiseni. Juhul, kui tegemist on sisuliselt tähtajatu säilitamisega, teeme ettepaneku lahendada andmete arhiveerimine ja arhiveeritud andmetele juurdepääs sarnaselt karistusregistri regulatsiooniga. 8. Eelnõu §-ga 171 muudetakse ESS-i. 8.1. Sõda Ukrainas on näidanud, et sellega kaasnevad purustused ka mobiiltelefonivõrkudele. Kriisikoldes on aga side olemasolu seal viibijatele eluliselt tähtis. Kuna Ukrainas on riik kaetud mitme omavahel kattuva sideettevõtja mobiiltelefonivõrguga, siis sageli on vähemalt üks neist võrkudest jäänud töökorda. Side paremaks tagamiseks on rakendatud kiirkorras ka riigisisest rändlust. See tähendab, et kui kliendi lepingulise sideteenuse osutaja mobiiltelefonivõrk on rivist väljas, siis on kliendil võimalus teostada mobiiltelefonis käsitsi võrguotsing ja lülituda teise mobiiltelefoniteenust osutava sideettevõtja sidevõrku. Tavaolukorras on rändlusega puutunud paljud kokku välismaal viibides, kui kasutatakse teise riigi mobiiltelefoniteenuse osutaja sidevõrku. Ukraina kogemuse eeskujul on oluline luua selged õiguslikud alused Eestis riigisisese rändluse käivitamiseks, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui on tekkinud mobiilsidevõrgu taristu ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus, oleks tegevuspõhimõtted osapoolte vahel selged. Käesolev muudatus sätestab, millised sideettevõtjad osalevad siseriikliku rändluse pakkumises, kes ja millal otsustab sõjalises kriisis siseriikliku rändluse kasutuselevõtu, millised on mobiiltelefoniteenuse tehnilised võimalused ja kuidas toimub võimalike kulude hüvitamine. Eesmärgiks oleks võimaldada sõjaolukorras kriisikoldes olevatel klientidel mobiiltelefoniteenuse osutaja mobiiltelefonivõrgu rikke korral kasutada suhtlemiseks vajalikke põhilisi mobiiltelefoniteenuseid ja seda miinimummahus teise mobiiltelefoniteenuse osutaja mobiiltelefonivõrgu kaudu. Näiteks kõne, SMS ja andmeside (vajadusel piiratud kiirusega). Eelnevast lähtuvalt teeme ettepaneku täiendada ESS-i §-ga 881 järgmises sõnastuses: „§ 881. Siseriiklik rändlusteenus (1) Siseriiklik rändlusteenus on rändlusteenus, millega mobiiltelefoniteenuse osutaja võimaldab teise mobiiltelefoniteenuse osutaja kliendil Eestis kasutada mobiiltelefoniteenust oma mobiilsidevõrgus. (2) Siseriikliku rändlusteenuse võib võtta kasutusele peaministri või tema volitatud ministri korraldusel üksnes erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal, kui on tekkinud mobiilsidevõrgu taristu ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutamisel. (3) Siseriikliku rändlusteenuse osutamise lõpetamise korralduse annab lõikes 2 nimetatud isik koheselt, kui erakorraline seisukord või sõjaseisukord lõpeb või siseriikliku rändlusteenuse osutamine pole enam vältimatult vajalik. (4) Siseriikliku rändlusteenuse osutamisel lähtub elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja järgnevast: 1) võimaldab teise elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja kliendile minimaalselt vajalikus ulatuses juurdepääsu oma mobiilsidevõrgule juurdepääsuvõrgu tasandil ja vajadusel kogu riigi territooriumi ulatuses; 8 (16)  2) vajadusel rakendab kõne- ja andmesideliikluse või sidevõrgu haldamise meetmeid, mis on vajalikud teenuse toimepidevuse võimaldamiseks ulatuses, milles see on tehniliselt võimalik selleks lisakulusid tegemata; 3) võimaldab siseriikliku rändlusteenuse kasutamisel minimaalselt vajalikus ja tehniliselt võimalikus ulatuses vähemalt 4G võrgus toimivat mobiilset kõnet, SMS- lühisõnumteenust ja mobiilset andmesideteenust, mille kiirus on piiratud kuni 1 Mbit/s. (5) Elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja on kohustatud võimaldama teisele elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutajale ja tema kliendile siseriikliku rändlusteenuse kasutamist tasuta. (6) Elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutajale siseriikliku rändlusteenuse osutamisega kaasnevad põhjendatud kulud kuuluvad riigi poolt hüvitamisele. Vastavate kulude hüvitamise kord ja tingimused sätestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses.“. Vastavalt eeltoodud sätetele teeme ettepaneku täiendada seletuskirja järgmiselt: ESS § 881 lõikes 1 defineeritakse siseriiklik rändlusteenus. ESS § 881 lõikes 2 sätestatakse, et siseriikliku rändlusteenuse pakkumise kohustus kehtib mobiilsideettevõtjast ETO-dele HOS mõistes, ehk täna kolmele Eesti mobiiltelefoniteenuse osutajale. Siseriikliku rändlusteenuse kasutusele võtmine on ette nähtud ainult kahte tüüpi kriisi – erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal, seega on otsustusmehhanism teenuse kasutuselevõtuks samuti seotud vastavate kriiside juhtimismudeliga ehk siseriikliku rändlusteenuse võib võtta kasutusele peaministri või tema volitatud ministri korraldusel üksnes erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal, kui on tekkinud mobiilsidevõrgu taristu ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutamisel (näiteks mobiilsidevõrgu taristu purustamine). Siseriikliku rändluse kasutuselevõtmise eelduseks on ka tingimus, et mobiiltelefonivõrgu taristul on näiteks purustused, mis on põhjustanud ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestuse. Antud mõiste on defineeritud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 19.02.2021 määruses nr 8 „Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ . Siseriikliku rändluse rakendamise otsus peab põhinema hinnangul, et taristu ja sideühenduse taastamiseks vajalik ajavahemik on eeldatavalt oluliselt pikem kui siseriikliku rändluse aktiveerimiseks kuluv aeg. ESS § 881 lõikes 3 sätestatakse rändlusteenuse lõpetamise kord, mille otsustusmehhanism on sama, mis kasutuselevõtu puhul. ESS § 881 lõikes 4 sätestatakse rändlusteenuse tehniline raamistik. Mobiiltelefoniteenuse osutaja mobiiltelefonivõrgu teenindusmaht on projekteeritud teenindamaks oma klientide hulka. Rändluse võimaldamisel hakkavad mobiiltelefonivõrku kasutama ka teiste mobiiltelefoniteenuse osutajate kliendid. See tähendab, et kasutajate hulk võib hetkega kolmekordistuda. Seega mobiiltelefonivõrgu ressurssi ei pruugi kõigile jätkuda, mis omakorda võib viia mobiiltelefoniteenuse kvaliteedi (kõnede õnnestumine, andmesidekiirus) alla või halvimal juhul tekib mobiiltelefonivõrgus katkestus. Punkt 1 – juurdepääs tagatakse kliendile minimaalselt vajalikus ulatuses. See tähendab, et kõik rändlust kasutavad kliendid ei pruugi saada mobiiltelefoniteenust tavapärase kvaliteediga. Tegu on sidepidamiseks vajaliku minimaalse tasemega teenusega. Eelkõige seetõttu, et mobiiltelefonivõrgu ressurss on piiratud ja mobiiltelefoniteenuse osutaja võib mobiiltelefonivõrgu toimepidevuse säilitamiseks kasutada ka proaktiivseid mobiiltelefonivõrgu ja sideliikluse haldamise meetmeid. Vajadusel on siseriiklik rändlus võimalik avada kogu riigi territooriumil. 9 (16)  Punkt 2 – mobiiltelefoniteenuse osutajale antakse õigus vajadusel rakendada kõne- ja andmesideliikluse või mobiiltelefonivõrgu haldamise meetmeid, mis on vajalikud mobiiltelefoniteenuse toimepidevuse võimaldamiseks. See tähendab, et mobiiltelefoniteenuse osutaja võib kasutada piiravaid meetmeid, et vältida mobiiltelefonivõrgu nn kokkukukkumist ülekoormuse tõttu. Vastavalt koormuse olukorrale võidakse piirata näiteks andmesidekiirust, kõnede pikkust vms. Sideliikluse ja võrgu haldamise meetmeid rakendab mobiiltelefoniteenuse osutaja oma tavapärase tehnilise võimekuse piires ja ei pea täiendavaid meetmeid juurde looma ega investeerima. Punkt 3 – sätestab siseriikliku rändlusteenuse kasutamisel minimaalse teenuste hulga. See on vähemalt 4G võrgus toimiv mobiilne kõne, lühisõnumteenus SMS ja mobiilne andmesideteenus, mille kiirus on piiratud maksimaalselt 1 Mbit/s. Näiteks Ukrainas on rändlusklientidele võimaldatud kõne, SMS ja mobiilne internet kuni 0,5 Mbit/s. See on piisav kiirus sõnumiäppide tööks, vähem mahukamateks e-teenusteks ja uudiste lugemiseks. Nii välditakse ülekoormusest tekkivaid võrgu rikkeid. Antud sätte sõnastus ei välista 2G, 3G või 5G kasutamist rändluse pakkumisel, kuid ei kohusta ühtegi neist tehnoloogiatest rändlusteenuse osutamisel ühelgi juhul rakendama ega võimaldama. Baasteenuseks on siiski 4G, mille vahendusel toimuvad ka kõned (VoLTE tehnoloogia) SMSid ja mobiilne internet. Rändlusteenus toimib kõige paremini telefoniga, millel on vähemalt 4G ja VoLTE kõnede võimekus. Mobiiltelefoniteenuse osutajate eksperthinnangul ei saa rändluse baasteenuse hulka kuuluda 2G (GSM) mobiilne kõne, kuna antud (90ndate algusest pärinev) tehnoloogia ei tuleks toime kõnede teenindamisega tänapäeval vajalikus mahus ja see võib ohustada mobiiltelefonivõrkude toimepidevust. 3G tehnoloogia on aga oma elukaare lõpus ning mobiiltelefoniteenuse osutajad on hakanud sellel tehnoloogial töötavaid mobiiltelefonivõrke järk-järgult sulgema. Antud eelnõus toodud haldamismeetmed ei reguleeri sisu piiramist. ESS § 881 lõikes 5 sätestatakse, et rändlusteenuse kasutamisel ei lisandu kliendile sideteenuste arvel täiendavaid kulusid. Siseriiklik rändlus on rändluses osalevate mobiiltelefoniteenuse osutajate klientidele vastastikku tasuta. Tasuda tuleb vaid oma lepingulise mobiiltelefoniteenuse osutaja teenuste eest. ESS § 881 lõikes 6 sätestatakse kulude hüvitamine. Arvestada on vajalik asjaoluga, et siseriikliku rändlusteenuse pakkumisel tekivad mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale täiendavad kulud, mis kuuluvad hüvitamisele. Hüvitamise kord ja tingimused on toodud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses. Muudatuse mõjud: Muudatuse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset ega demograafilist mõju, samuti mõju välissuhetele, regionaalarengule, riigiasutuste ja KOV korraldusele ega ka elu- ja looduskeskkonnale. Muudatusega rakendamisega kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule, kuna siseriiklik rändlus suurendab mobiiltelefoniteenuse kättesaadavust ka juhtudel, kui mõne mobiiltelefoniteenuse osutaja mobiiltelefonivõrk on näiteks purustatud. Riigisisese rändluse võimaldamiseks valmisoleku loomine miinimummahus ja vaid sõjalise kriisi või erakorralise seisukorra ajaks ei eelda mobiiltelefonivõrkudesse märkimisväärseid täiendavaid investeeringuid, kuid toob kaasa lisakulud mobiiltelefonivõrguvõrgu seadistamise ja vastava valmisoleku tagamisega. Vastavad kulud kuuluvad mobiiltelefoniteenuse osutajatele riigi poolt hüvitamisele. Need kulud hüvitatakse vastavalt tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatule. 10 (16)  8.2. Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt määratakse kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks asutustele ja isikutele püsivad kriisiülesanded. Sama paragrahvi lõige 5 täpsustab, et juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja püsiv kriisiülesanne määratakse seaduses või seaduse alusel. MKM-i haldusalas asutati Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000. aasta korraldusega nr 1008-k „Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse asutamine“ Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, mille põhitegevuseks on tagada riigi funktsioneerimiseks, avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks vajalike eriotstarbeliste telekommunikatsioonivõrkude pidev toimimine, kvaliteet ja turvalisus. Seega on oluline määrata ka nimetatud sihtasutusele seaduse tasemel püsiv kriisiülesanne. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku täiendada ESS-i paragrahviga 1006 järgmises sõnastuses: „1006. Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse püsiv kriisiülesanne (1) Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse kriisiülesanne on tagada kriitilise tähtsusega side, mereraadioside ja operatiivraadioside toimimine vastavalt käesoleva seaduse paragrahvides 1003–1005 sätestatud nõuetele ja teenuse osutamise lepinguga võetud kohustustele. (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kriisiülesande täitmiseks erisused, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks.“. 8.3. Eelnõu § 171 punktis 7 on sätestatud vaid sidevaldkonna ETO-de püsiva kriisiülesande järelevalve. Lisaks peaksid olema püsiva kriisiülesande järelevalve sätted kehtestatud nii sideettevõtjale, kes osutab avalik-õiguslikule meediateenuse osutajale ringhäälinguvõrgu teenust (eelnõu § 171 punkt 4), ning samuti Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele (seotud siinse kooskõlastuse eelmise alapunktiga). Palume eelnõud selles osas täpsustada. 9. Eelnõu § 196 muudetakse küberturvalisuse seadust (edaspidi KüTS). 9.1. Eelnõu § 196 punktiga 4 täiendatakse KüTSi uue §-ga 173. Muudatusega on võimalik RIA-l kaasata teist haldusorganit küberintsidendi lahendamisse. Samas muudetakse eelnõu §-s 181 ka Kaitseliidu seadust, millest jäetakse välja viide Kaitseliidu kaasamise võimalusele. Juhime tähelepanu, et Kaitseliidu näol ei ole tegemist haldusorganiga. Muudatuse tulemusel kaob RIA-l võimalus kaasata Kaitseliitu (vabatahtlikke) küberintsidendi lahendamisse. Palume eelnõu sõnastust muuta nii, et Kaitseliitu on võimalik kaasata ka küberintsidentide lahendamisse. 9.2. Kehtiv KüTS § 3 sätestab teenuse osutajad, kellele laienevad KüTS-st tulenevad kohustused küberturvalisuse tagamiseks. Selliste teenuse osutajate hulka kuuluvad kõik ETO-d, samuti laienevad küberturbe nõuded raudtee-, lennundus-, sadama- ja tervishoiuvaldkonna teatud ettevõtetele. Arvestades, et viimasena nimetatud valdkonnad määratletakse käesoleva eelnõu §-s 73 lõikes 1 elutähtsate teenustena ja eriseadustes määratakse ETO-deks saamise kriteeriumid, siis teeme ettepaneku hinnata, kas KüTS- s piisab edaspidi viitest ainult ETO-dele või on vajalik hõlmata nimetatud valdkondades ka neid ettevõtteid, kes ETO tingimustele ei vasta, kuid teenust oma olemuselt siiski osutab. Seejuures peame oluliseks välja tuua, et lisanduvate ETO-de hulk kasvab märkimisväärselt (seletuskirja kohaselt 125-lt ETO-lt 485-ni), mis toob RIA- le kaasa ka lisaressursi vajaduse, kuna eelnõu praegune sõnastus jätab kõik ETO-d automaatselt KüTS, sh ka Eesti infoturbestandardi või selle alternatiivi (rahvusvaheline standardi ISO/IEC 27001) kohuslasteks. Seega teeme ettepaneku kaaluda, kas KüTS- s sätestada täiendavalt ETO-dele lävend, millest allpool olevad teenuse osutajad peavad lähtuma näiteks üksnes KüTS § 7 lõikest 1 (rakendama alaliselt turvameetmeid, täpsustamata milliseid) ja § 8 lõikest 1 (RIA teavitamine). 11 (16)  9.3. KüTS § 3 lõige 1 punkti 10 kohaselt on hetkel Eesti Rahvusringhääling (edaspidi ERR) KüTS-i kohuslane enda võrgu- ja infosüsteemi osas, mida ta kasutab adekvaatse informatsiooni operatiivse edastamiseks elanikkonda või riiklust ohustavates olukordades (KüTS-is on viide Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 5 lõike 1 punktile 10). ERR muutub alates 01.01.2027 kogu oma tegevuse osas KüTS-i subjektiks (avalik-õigusliku juriidilise isikuna) – vastavad muudatuse tehti augustis 2022. Teeme ettepaneku täiendavalt hinnata, kas ERR peab täitma KüTS-st tulenevaid nõudeid kuni 31.12.2026 vaid Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 5 lõike 1 punktis 10 nimetatud ülesande täitmisel või kogu püsiva kriisiülesande ulatuses (käesoleva eelnõu §-ga 168 tehtav Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muudatus). 10. Eelnõu § 230 punktiga 3 täiendatakse ToiduS-i §-ga 466, milles sätestatakse toiduvaru koosseis ja kasutusele võtmise tingimused. Arvestades, et ka toiduvaru kasutusele võtmine peaks toimuma käesoleva eelnõu §-i 84 alusel, siis teeme ettepaneku sätestada vaid toiduvaru koosseis. Ettepanek on seotud ettepanekuga täiendada eelnõu §-i 84 lõikega 7. Lisaks täiendatakse ToiduS-i nimetatud paragrahvi lõikega 2, mille alusel antakse valdkonna eest vastutavale ministrile võimalus kehtestada toiduvarus oleva toidu ja teraviljavaru koguste osakaalu, kogused või varu täpsema koosseisu ning toiduvaru välja ostmise ja uuendamise alused, kooskõlastades selle riigi tegevusvaru haldamise eest vastutava ministriga, ning taotleb selleks eelarvelised vahendid. Meie hinnangul tuleks riigi toiduvaru kehtestada pigem Vabariigi Valitsuse tasemel, et tagada laiem valdkondade vaheline konsensus varude moodustamise vajaduse osas ja samuti rahastuse olemasolu nii varude moodustamisel kui ka väljaostmisel. Sarnaselt on reguleeritud ka teiste riigi tegevusvaru moodustamise ülesande andmine EVK-le (v.a vedelkütusevaru, mille vajadus tuleb Rahvusvahelise Energiaagentuuri ja Euroopa Liidu regulatsioonidest). Seega teeme ettepaneku sõnastada ToiduS-i § 466 lõige 2 järgmiselt: „(2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega toidu varustuskindluse valdkonna elutähtsa teenuse osutamise nõuded toiduseaduse § 463 lõikes 3 sätestatud valdkondade kaupa.“. Täiendavad märkused kliimaministrilt: 1. Eelnõu § 73 lõige 1 punkt 18 sätestab, et raudteeveo toimimine on elutähtis teenus ja eelnõu §-ga 213 muudetavas raudteeseaduses (edaspidi RdtS) täpsustatakse, et ETO-ks on riigi osalusega raudteeveoettevõtja, kellel on kaubaveo tegevusluba. Seletuskirja kohaselt on selleks AS Operail. Arvestades, et ETO-na tuleb ettevõttel täita igapäevaselt erinevaid kohustusi (nt tagada toimepidevust, koostada riskianalüüsi ja kriisiplaani, korraldada objekti kaitset ja õppuseid jms), seejuures on raudteevedude mahud Ukraina sõjast tulenevate majandussanktsioonide tõttu praeguseks hetkeks drastiliselt vähenenud, siis teeme ettepaneku esialgu raudteeveod elutähtsate teenuste hulgast välja arvata. Edaspidi asjaolude muutudes hindame uuesti üle, kas ja milliseid raudteeveoettevõtjaid on asjakohane ETO-ks määrata. 2. Eelnõu §-s 80 on toodud varjumise regulatsioon. Esiteks juhime tähelepanu, et Siseministeerium saatis 12.05.2023. a kooskõlastusringile hädaolukorra seaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, millega on kavas reguleerida varjumise korraldus, sh varjumiskohtadele esitatavad nõuded. MKM kooskõlastas nimetatud eelnõu küll märkustega (meie kiri 09.06.2023 nr 2-7/2023/2626), kuid eelistame ülesehituslikult käesolevas eelnõus toodud regulatsiooni. Täiendavalt teeme ettepaneku kasutada käesolevas eelnõus ehitusseadustikust tulenevaid mõisteid ja sõnastada eelnõu § 80 lõige 1 järgmiselt: 12 (16)  „(1) Varjumine on kõrgendatud vahetu ohu korral ohustatud alal viibiva isiku ajutine ümberpaiknemine hoonesse (edaspidi varjumiskoht) või maa-alale või seal püsimine isiku elu ja tervise kaitseks.“ Lisaks antakse eelnõu § 80 lõikega 4 sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada määrusega nõuded varjumiskohtadele. Esmalt juhime tähelepanu, et seletuskirjas nimetatud lõike kohta selgitus puudub. Samuti ei ole rakendusakti kavandit nõuete osas täpsemalt sisustatud, mistõttu puudub võimalus hinnata, milliseid nõuded plaanitakse kehtestada ning milliseid kulusid see endaga kaasa tooks. Juhime tähelepanu, et volitusnorm ei luba määrata ehitisi või ehitustöid, millal on varjumiskoha rajamine kohustuslik ja see ei tule välja ka esitatud seaduse eelnõust. Eeldades, et varjumiskohtade nõuete täitmine toob kaasa mh kohustusi ka erasektorile, siis peame oluliseks määrata ehitised ja ehitustööd, mille korral on varjumiskoha rajamine kohustuslik ning varjumiskohtade nõuded mitte määruse, vaid seaduse tasandil. 3. Eelnõu §-des 136–139 on toodud riigivastutuse erisused kriisiolukorras. Tavaolukorras kehtiks kindlustusandja poolne kindlustuskaitse, kuid kriisiolukordades ei olda üldjuhul valmis kindlustama tegevusvastutust. Samas võib kahjude mittehüvitamine seada ohtu püsiva kriisiülesande täitmise. Näiteks Euroopa Liidu Komisjoni Rakendusmääruse 2017/373 kohaselt on aeronavigatsiooniteenuse osutajal kohustus oma tegevuse vastutus kindlustada (üldise majandustegevuse ja lennujuhtimise vastutuskindlustus). Selline kindlustus ei hõlma ning kindlustusandjad ei ole üldjuhul valmis kindlustama tegevusvastutust kriisiolukordades. Samuti on kriisiolukordades kõrgendatud risk elutähtsa teenuse osutajale, kolmandate isikute poolt kahju tekitamiseks, nt hävineb kolmanda isiku tegevuse tulemusena sidemast(id), mis oluliselt mõjutavad aeronavigatsiooniteenuse osutamist kriisiolukorras. Palume selgitada, kas ja kuidas on ette nähtud eelnõu alusel püsiva kriisiülesande täitmisel vastutus elutähtsa teenuse osutamise käigus kolmandale isikule tekitatud kahju eest ja kriisiolukorras elutähtsa teenuse osutajale kolmanda osapoole poolt kahju tekitamine, sh milline kahju hüvitamise kontseptsioon sellisel juhul kohaldub. 4. Eelnõu §-ga 197 muudetakse lennundusseadust (edaspidi LennS). 4.1. Eelnõu § 197 punktis 4 määratakse lennujulgestuse teenuse osutajale püsiv kriisiülesanne, mille kohaselt tuleb isikul tagada lennujulgestusmeetmete kohaldamine elutähtsat teenust osutava lennuvälja käitlejaga sõlmitud lepingu alusel vastavalt LennS- is sätestatule ja lennuvälja käitlejaga sõlmitud lepingule. Seletuskirja kohaselt on selliseks ettevõtteks Tallinna Lennujaamas AS G4S Eesti. Juhul, kui käesoleva eelnõu § 73 lõike 1 punkti 22 alusel määratakse elutähtsaks teenuseks turvateenuse tagamine ja turvategevuse seaduse muudatuse kohaselt saab ETO-ks selline turvaettevõtja, kes osutab püsiva turvamise teenust ETO-le elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või kellega on turvateenuse osutamine ETO plaanis kokkulepitud (eelnõu § 233), siis võib kaaluda ka käesoleva sätte välja jätmist. 4.2. Eelnõu § 197 punktiga 6 tunnistatakse LennS § 588 (sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja riigikaitseülesanded) kehtetuks, mis oma sisult asendatakse uue LennS §-ga 589, kus kehtestatakse lennundusvaldkonna ETO-deks saamise tingimused ja määratakse püsivad kriisiülesanded. Teeme ettepaneku eelistada normtehniliselt LennS §-i 588 muudatus, mitte täiesti uue paragrahvi (§ 589) kehtestamist. 4.3. Eelnõu § 197 punktiga 7 täiendatakse LennS-i §-ga 589, milles määratakse aeronavigatsiooniteenuse ja lennuväljade toimimist tagavate ETO-deks saamise tingimused ja määratakse neile püsivad kriisiülesanded. Lisatav LennS § 589 lõige 1 sätestab, et Tallinna lennuinfopiirkonnas tsiviillennuliiklusteenuse ja aeronavigatsiooniteenuse osutaja on ETO ja seletuskirja 13 (16)  kohaselt on selleks Lennuliiklusteeninduse AS. Juhime tähelepanu, et antud sõnastuses muutuks ETO-ks ka Tallinna Lennujaam ja Keskkonnaagentuur. Arvestades, et elutähtsate teenuste regulatsiooni fookuses on erasektor, teeme ettepaneku LennS § 589 lõiget 1 sõnastada järgmiselt: „(1) Sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenust osutav äriühing, kes osutab lennuliikluse korraldamise teenust ja aeronavigatsiooniteenust on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 16 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“ Lisaks peame vajalikuks juhtida tähelepanu, et kriisiolukorras on sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja teenused tihedalt seotud Kaitseväe tegevustega ning riigikaitse tagamiseks vajalik kriisiülesanne tuleb Kaitseministeeriumi haldusalast. LennS § 72 reguleerib Eesti õhuruumi kasutamist riigikaitseks ja kaitselennundust. Viidatud paragrahvi lõike 1 kohaselt korraldab Eesti õhuruumi kasutamist riigikaitselistel eesmärkidel Kaitsevägi koostöös Transpordiametiga. Lennuliikluse teenindamise riigikaitselistel lendudel ja nendeks harjutamisel tagab Kaitsevägi koostöös sertifitseeritud lennuliiklusteenistust omavate ettevõtjatega. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kehtestab Eesti õhuruumi kasutamise korra Eesti õhuruumi puutumatuse tagamisel, valvamisel ja kaitsmisel ning selleks valmistumisel Kaitseväe juhataja õhuruumi kontrolli plaaniga. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt võib Kaitsevägi kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ning sõjaseisukorra ajal anda korraldusi lennuliiklusteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale, et tagada Eesti õhuruumi puutumatus, valvamine ja kaitsmine. Samas eelnõuga lisatav LennS § 589 lõige 3 täpsustab, et ETO kriisiülesandeks on osutada elutähtsat teenust vastavalt käesolevale eelnõule ja selle alusel kehtestatud nõuetele ning ETKA-l (antud juhul MKM-il) tuleb kriisiülesannet täpsustada eelnõu § 74 lõike 5 alusel antavas määruses. Samuti teeb ETKA nende nõuete täitmise üle järelevalvet (eelnõu § 142 lõige 1 punkt 1). Seega teeme ettepaneku eelnõus selgelt eristada MKM-i kui ETKA ja Kaitseväe pädevused ja vastutuse jaotus. Lisatav LennS § 589 lõige 2 sätestab, et lennuvälja käitaja, kes käitab Tallinna ja Pärnu lennuvälja, on ETO. Selgitame, et Pärnu lennujaam ei ole talvel opereerimiseks valmis ja lennud toimuvad vaid suvel. Samuti on Pärnus lennuliiklust vähem võrreldes näiteks Tartu lennuväljaga, mistõttu on seal puudu vajalikust tehnikast ja personalist. Seega teeme ettepaneku Pärnu lennuväli ETO-ks saamise kriteeriumidest välja jätta ja võimaldada ETKA-l kehtestada alternatiivse asukoha nõue elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuetes. 5. Eelnõu § 213 punktis 2 sätestatakse RdtS-is avaliku raudtee ja raudteevedude toimimist tagavate ETO-deks saamise kriteeriumid ja määratakse neile püsivad kriisiülesanded. Seoses ettepanekuga välja arvata elutähtsate teenuste hulgast raudteevedude toimimine, siis teeme ettepaneku jätta eelnõust välja RdtS §91 lõige 2 (raudteeveo ETO-ks saamise kriteeriumid) ja korrigeerida vastavalt sama paragrahvi lõikes 3 toodud järelevalve sätteid. 6. Eelnõu § 226 muudetakse sadamaseadust (edaspidi SadS). 6.1. Eelnõu § 226 punktis 2 täiendatakse SadS-i §-dega 31 ja 32, milles määratakse ETO-ks saamise tingimused ning määratakse püsivad kriisiülesanded. Muudatuse kohaselt loetakse ETO-ks sellist sadama pidajat, kelle sadamat läbivate reisijate arv moodustab märkimisväärse osa Eesti rahvusvaheliste reisijate arvust ja/või kelle sadama kaudu veetava kauba maht moodustab märkimisväärse osa Eesti sadamate kaudu veetavate kaupade kogumahust. Täpsema ETO-de ja nende hallatavate elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate sadamate loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Siiski ei selgu SadS-ist, seletuskirjast ega nimetatud ministri määruse 14 (16)  kavandist, kuidas „märkimisväärse osa“ suuruse arvutamine või määramine käib. Arvestades, et ETO-le kaasnevad teatud kohustused ja vastutus, siis on vaja selgelt määratleda, mida täpsemalt „märkimisväärse osa“ hindamisel arvesse võetakse. Seega teeme ettepaneku sõnastada SadS § 32 lõige 2 järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud elutähtsat teenust osutavate sadama pidajate ja nende hallatavate elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate sadamate loetelu ning nende määramise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. Lisaks palume seletuskirjast välja võtta selgitus, et tulevikus oleks ETO-ks ka Parkineeme Sadam OÜ, kelle sadama territooriumil asub maagaasi varustuskindluse tagamise mõistes kriitiline haalamiskai, mis on mõeldud veeldatud maagaasi tankeritelt kaldavõrku pumpamiseks. Praeguseks hetkeks kuulub nimetatud taristu EVK-le, kellele on määratud püsiv kriisiülesanne ka käesoleva eelnõu § 82 lõike 3 alusel. 6.2. Eelnõu § 226 punktides 3 ja 4 asendatakse SadS-is seni kasutatud mõiste „hädaolukorra lahendamise plaan“ mõistega „elutähtsa teenuse toimepidevuse plaan“. Juhime tähelepanu, et käesolev eelnõu ei kasuta mõistet „elutähtsa teenuse toimepidevuse plaan“, vaid nii ETO-d kui ka püsiva kriisiülesandega isikud koostavad kriisiplaani (aluseks eelnõu § 13). Palume ühtlustada SadS-is ja käesolevas eelnõus kasutatavaid mõisteid. Samuti puudub antud punktide osas seletuskirjas ka selgitus ja palume seletuskirja selles osas täiendada. 6.3. Eelnõu § 226 punktis 5 täpsustatakse seni kehtiva SadS § 33 lõiget 4, mille kohaselt võib Vabariigi Valitsus põhjendatud juhtudel valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul kehtestada korraldusega riigikaitse ülesannetega sadamale piiranguid muus sadamas osutatavatele sadamateenustele perioodiks, mil sadamas viibivad riigikaitse ülesandeid täitvad laevad. Kulud, mis tekivad sadamale seoses kehtestatud piirangutega, kannab piirangu kehtestaja. Kuna antud punkti osas puudub seletuskirjas selgitus, siis ei selgu, mis on sadamas juba olevate laevade staatus ning millised on sadamasse sisenemise ja sildumise erinevused. Palume seletuskirja selles osas täiendada. 6.4. Eelnõu § 226 punktis 6 sätestatakse SadS-is määratud püsiva kriisiülesande järelevalve teostamise sätted. Juhime tähelepanu, et püsivad kriisiülesanded on määratud SadS-s § 31 lõike 3 ja § 32 lõike 1 alusel, mitte § 31 lõike 3 ja § 32 lõike 1 alusel nagu hetkel eelnõus kirjas. Palume eelnõu vastavas osas korrigeerida. Täiendavad ettepanekud regionaalministrilt: 1. Eelnõu § 213 punktiga 1 täiendatakse RdtS-i § 6 lõigetega 3 ja 4, millega määratakse avalikule reisijatevedu teostavale raudtee-ettevõtjale püsiv kriisiülesanne korraldada teenust vastavalt RdtS § 6 lõikes 1 sätestatule, st reisijatevedu tuleb korraldada igaühele vastavalt avalikustatud veoeeskirjale ja seaduses sätestatud korras. Antud sõnastus justkui viitaks sellele, et kõik peab olema seaduses reguleeritud. Tegelikult toimub aga reisijateveo korraldamine ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) alusel sõlmitud halduslepinguga ja tulevikus tasuta sõiduõiguse seadmine ka haldusaktiga, seega on oluline võimaldada teatuid kriisiaegseid ülesandeid täpsustada ka halduslepingus. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku täiendada RdtS § 6 lõiget 1 peale sõna „korras“ tekstiosaga „ja alustel.“. Samuti palume vastavalt täiendada ka RdtS-i § 6 lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Avalikku reisijatevedu teostava raudtee-ettevõtja püsiv kriisiülesanne on korraldada teenust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule. (4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega, või liinivedu korraldav pädev asutus avaliku teenindamise lepinguga või haldusaktiga kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 3 15 (16)  nimetatud kriisiülesande täitmiseks erisused, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.“; 2. Eelnõu § 249 punktiga 1 täiendatakse ÜTS-i § 6 lõigetega 4 ja 5, millega määratakse vedajale, kes teostab liinivedu Eesti mandri ning Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa vahelistel parvlaevaliinidel, püsiv kriisiülesanne tagada liinivedu vastavalt pädeva asutusega sõlmitud avaliku teenindamise lepinguga või haldusaktiga pandud avaliku teenindamise kohustusele. Sarnaselt raudteevedudele toimub ka parvlaevaliinidel reisijate vedu ÜTS alusel sõlmitud halduslepinguga, seega on oluline võimaldada teatuid kriisiaegseid ülesandeid täpsustada ka halduslepingus. Seega ettepaneku sõnastada ÜTS § 6 lõige 5 järgmiselt: „(5) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega või liinivedu korraldav pädev asutus avaliku teenindamise lepinguga või haldusaktiga kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kriisiülesande täitmiseks erisused, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks.“. Eelnõu ja seletuskirja tehnilisemad täpsustused ja parandused edastame eelnõu koostajale eraldi e-kirja teel. Eelnõu rakendusaktide kavanditele esitame oma märkused ja ettepanekud nende kooskõlastusringi ajal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas regionaalminister Kristel Siiman 625 6489 [email protected] 16 (16)