Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 3. mai 2022. a määruse nr 35 „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ muutmine

MÄÄRUS 30.06.2023 nr 43 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 3. mai 2022. a määruse nr 35 „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” § 8 lõike 1 alusel. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 3. mai 2022. a määruses nr 35 „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ja mille raames korraldatakse vähemalt lõike 11 punktis 1 nimetatud tegevust.“; 2) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Toetatavad tegevused on: 1) juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu projekteerimine ja ehitamine koos selleks vajalike materjalide ja omanikujärelevalvega; 2) juurdepääsuvõrgul teenuste osutamiseks vajalike aktiivseadmete ost ja paigaldus.“; 3) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Vahendusasutus võib toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemise korral toetuse saaja taotluses toodud mõjuval põhjusel pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi, ületades lõikes 2 sätestatud perioodi, tingimusel, et projekti oodatav tulemus saavutatakse ning tegevused lõpetatakse hiljemalt 31. detsembril 2025.“; 4) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse arv „70“ arvuga „95“; 5) paragrahvi 11 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) taotleja osutab üldkasutatavat elektroonilise side teenust või võrguteenust või on viimase kolme aasta jooksul ehitanud vähemalt 20 kilomeetri ulatuses kaabelsidevõrke või tema osad või aktsiad kuuluvad täielikult ühele või mitmele kohaliku omavalitsuse üksusele;“; 6) paragrahvi 11 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) taotleja on esitanud taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaasta aruande äriregistrile nõuetekohaselt ja tähtaegselt;“; 7) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 14 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Taotlusvoorus saab taotleja esitada ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate aadressiobjektide kohta ühe taotluse. See piirang kehtib ka taotlejatele, kes kuuluvad ühte kontserni või kes on üksteisega valitseva mõju kaudu seotud konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses.“; 9) paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse arv „40“ arvuga „60“; 10) paragrahvi 16 lõige 21 sõnastatakse järgmiselt: „(2¹) Taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse hindamisse kaasab vahendusasutus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti.“; 11) paragrahvi 18 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „sama maakonna“; 12) paragrahvi 19 pealkirjast jäetakse välja sõnad „toetuse saaja avalduse alusel“; 13) paragrahvi 19 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „alusel“ sõnadega „või vahendusasutuse algatusel“; 14) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Toetuse saaja võib põhjendatud juhtudel taotleda liitumisvõimaluse saavate aadressiobjektide üldarvu vähendamist asustusüksuses.“; 15) paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) kui ilmneb vastuolu riigiabi reeglitega.“; 16) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Vahendusasutus kaasab lõike 4 punktis 2 nimetatud dokumentide kontrolliks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti.“; 17) paragrahvi 25 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „koos“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning“; 18) määrust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses: „§ 281. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kontroll Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib juurdepääsuvõrgu valmimise järel § 29 lõike 4 punktides 3 ja 4 sätestatud toetuse saaja kohustuste täitmist ning teavitab tuvastatud rikkumistest vahendusasutust. Kontrolli teostamisel ei ole Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käsitatav vahendusasutusena.“; 19) määrust täiendatakse 13. peatükiga järgmises sõnastuses: „13. peatükk Määruse rakendamine § 34. Määruse rakendamine (1) 2023. aasta juunis vastu võetud § 7 lõike 4 ja § 19 lõike 31 muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 19. juulist 2022. a. (2) 2023. aasta juunis vastu võetud § 8 lõike 1 muudatust ei kohaldata enne nimetatud muudatuse jõustumist esitatud taotlustele.“. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  27.06.2023 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 3. mai 2022. a määruse nr 35 „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 3. mai 2022. a määruse nr 35 „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ muutmine on tingitud toetusmeetme elluviimisel tekkinud praktilistest olukordadest, millest tulenevalt vajavad määruse sätted täpsustamist. Pärast määruse muudatuste jõustumist jätkub toetusmeetme elluviimine ning kuulutatakse välja 2. taotlusvoor toetuse andmiseks. Olulisemate muudatustena suurendatakse toetuse osakaalu kuludes seniselt 70%-lt 95%-le ning täpsustatakse toetuse taotlejale esitatavaid nõudeid. Lisaks täpsustatakse toetuse andmise otsuse muutmisega seonduvaid sätteid, muudetakse paindlikumaks toetuse rahastamise eelarve jaotamine kohalike omavalitsuste vahel ning täpsustatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kaasamist toetusmeetme elluviimisse. Kehtiva määruse alusel on läbi viidud üks taotlusvoor 2022. aastal. Kahe sätte muudatused hakkavad kehtima tagasiulatuvalt ning mõjutavad juba antud toetuste kasutamist selliselt, et oleks vajaduse korral võimalik paindlikumalt muuta taotluse rahuldamise otsuseid toetuse saajate või vahendusasutuse algatusel. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Raigo Iling (tel 5594 1997, [email protected]) koostöös Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) toetuste rakendamise osakonna elukestva õppe ja IT- arenduse talituse juhataja Marge Kõiva ([email protected]), teenusekoordinaatori Aali Lilleoru ([email protected]) ja toetuste arendamise osakonna õigusüksuse juristi Kerli Brandtiga. Eelnõu kohta tegi õiguslikke ettepanekuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]). Eelnõu keeletoimetuse tegi Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 19 punktist. Punktiga 1 muudetakse § 5 lõike 1 sõnastust. Muudatuse eesmärk on täpsustada toetatavaid tegevusi käsitleva sätte sõnastust. Kehtiva määruse seletuskirjas on selgitatud, et toetust antakse juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamiseks ja juhul kui sellega kaasneb aktiivseadmete paigaldamine, antakse toetust ka nende paigaldamiseks. Aga kuna kehtiva määruse lõike 1 punktide 1 ja 2 vahel on sõna „või“, siis esitati mitu taotlust, milles sooviti toetust ainult aktiivseadmete paigaldamiseks olemasolevasse juurdepääsuvõrku. Kuna toetusmeetme eesmärk on eelkõige ikkagi uue passiivse taristu rajamine, siis ainult 1 aktiivseadmete paigaldamine ei ole abikõlblik tegevus. Teenuste osutamiseks vajalike aktiivseadmete ostmine ja paigaldamine ei ole kohustuslik, kui toetuste saaja seda lisaks passiivse taristu rajamisele teha ei taha. Küll aga ei ole abikõlblik ainult aktiivseadmete ostmine olemasolevasse võrku paigaldamiseks ning selle läbi olemasoleva passiivse taristu täiendamine. Punktiga 2 lisatakse §-i 5 lõige 11, mis hõlmab endas kehtiva määruse lõike 1 punkte 1 ja 2 uuendatud sõnastuses, aga sisuliselt sama tähendusega. Kombineerituna punktis 1 sätestatud muudatusega parandavad need § 5 õigusselgust. Punktiga 3 täiendatakse § 7 lõikega 4, millega antakse RTK-le õigus pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi pikemaks kui 24 kuud, kui toetuse saajal on selleks mõjuv põhjus ning selle aluseks on toetuse saajast mitteolenevad põhjused. Punktiga 4 suurendatakse toetuse osakaalu toetatavates kuludes 70 protsendilt 95 protsendile. Muudatus on vajalik tagamaks asustusüksuste suurem kaetus lairibataristuga. Mida suurem on toetuse saajate omaosalus, seda rohkem keskendutakse ainult tihedama asustustihedusega piirkondade katmisele, sh ühe küla, aleviku või asula piires. Samas kaugemal asuvad aadressid või hajakülad jäävad toetusega rajatavate juurdepääsuvõrkude ulatusest välja, kuna omaosaluse tagasiteenimine neisse kohtadesse võrku rajades on taotlejate jaoks ebatõenäoline. Suurema toetuse osakaaluga on võimalik viia juurdepääsuvõrk rohkemate aadressideni, kelleni see suurema omaosaluse korral ei oleks jõudnud. Täpset hinnangut sellele, kui palju suureneb liitumisvõimaluse saajate üldarv tänu toetuse osakaalu suurendamisele, on keeruline öelda, kuna see sõltub taotlejatest ning nende võimekusest projekte ellu viia. Toetuse osakaalu selline tõus ei ole vastuolus riigiabi reeglitega (üldise grupierandi määruse artikli 52 lõikega 2). Toetuse osakaalu suurendamise juures on oluline tähele panna ka asjaolu, et toetusmeetme § 6 lg 4 lubab käibemaksu arvata omafinantseeringu osaks, arvestades üldmääruse § 3 punktis 7 nimetatud piiranguid. Üldmääruse § 3 punkt 7 sätestab, et omafinantseeringu osaks võib olla kogu projekti käibemaks, mis ei ületa tegevuse omafinantseeringu osakaalu ning mille puhul on tõendatav, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ja käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Toetuse taotlejad peavad taotlemisel seda silmas pidama. Punktiga 5 täpsustatakse toetuse taotlejale esitatavate nõuete punkti 2, mis sätestab peamised toetuse taotlejale esitatavad sisulised nõuded selle toetusmeetme puhul. Esiteks täpsustatakse punkti 2, lisades sinna lisaks üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamisele ka võrguteenuse osutamise. Võrguteenuse all peetaks silmas elektroonilise side seaduse § 2 punktis 66 sätestatut, mille kohaselt võrguteenus on elektroonilise side teenus, mis seisneb elektroonilise side võrgu loomises, haldamises ning täielikus või osalises kasutada andmises elektroonilise side teenuse osutamiseks teistele sideettevõtjatele. Teiseks täiendatakse sidevõrkude ehitamise kogemuse nõuet selliselt, et sidevõrke peab olema ehitatud viimase kolme aasta jooksul vähemalt 20 kilomeetri ulatuses. Seda kogemust 2 mõõdetakse kaabelsidevõrkude rajamise puhul, st taotleja peab tõendama, et on rajanud uusi kaabesidevõrke viimase kolme aasta jooksul vähemalt 20 kilomeetrit. Kohalike omavalitsuste omanduses oleva taotleja nõue ei muutu. Jätkuvalt on taotlejal vaja täita vähemalt üks punktis 2 nimetatud nõuetest. Punktiga 6 lisatakse § 11 punktina 51 täiendav nõue – selle kohaselt peab taotleja olema taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaasta aruande esitanud äriregistrile nõuetelekohaselt ja tähtajal. Täiendus on vajalik hindamaks toetuse taotleja raskustes olekut vastavalt riigiabi reeglitele. Kui taotlejal on majandusaasta aruanne tähtajaks esitamata, ei ole vahendusasutusel võimalik hinnata, kas taotleja on raskustes olev ettevõtja või mitte. Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks § 13 lõike 2 punkt 10, mille kohaselt peab taotlus sisaldama andmeid, mille alusel saaks veenduda kulu asjakohasuses ja säästlikkuses läbiviidava tegevuse suhtes. Kuna toetust makstakse kuludokumentide põhjal, siis pole sellel punktil lisaväärtust ning see tuleks selguse huvides välja jätta. Punktiga 8 täiendatakse § 14 lõiget 6 ning täpsustakse, et piirang, mis lubab taotlejal esitada ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate aadressiobjektide kohta ühe taotluse, kehtib ka nendele taotlejatele, kes kuuluvad ühte kontserni või kes on üksteisega valitseva mõju kaudu seotud konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 kohaselt on valitsev mõju „võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses: 1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või 2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.“ Kõnesoleva toetusmeetme puhul on piirangu eesmärk tagada, et omavahel seotud taotlejad ei esitaks ühes omavalitsuses mitut taotlust ega kahjustaks sellega sätte algselt eesmärki tagada madal halduskoormus vahendusasutusele. Samuti on see täiendus oluline tagamaks taotlejate võrdset kohtlemist selle piiranguga seoses. Paragrahvi 14 lõike 6 esimeses lauses parandatakse grammatikaviga. Punktiga 9 pikendatakse § 15 lõikes 1 sätestatud taotluse menetlemise tähtaega 40 tööpäevalt 60 tööpäevale. Muudatus on vajalik, kuna senine kogemus näitab, et taotlejad taotlevad toetusi väga tihti samadele aadressidele ning sellest tulenevate kattuvuste selgitamine ja paremusjärjestuste koostamine koos toetuse taotlejatega suhtlemisega võtab kaua aega. Samuti on vaja täiendatavat aega TTJA kaasamiseks taotluste tehnilise poole analüüsimisse. Punktiga 10 muudetakse § 16 lõike 21 sõnastust selliselt, et TTJA-ga konsulteerimise asemel kaasatakse TTJA nõuetele vastavuse hindamisse alati, mitte vajadusel. Samuti täpsustatakse, et lisaks taotluse nõuetele vastavuse hindamisele kaasatakse TTJA ka taotleja nõuetele vastavuse 3 hindamisse. TTJA roll taotleja nõuetele vastavuse hindamisel on seotud taotleja ja taotluse vastavuse hindamise nende aspektidega, mis puudutavad side valdkonda. Taotleja vastavuse hindamisel annab TTJA oma hinnangu § 11 punktis 2 nimetatud sideteenuste osutamise kohta ja sidevõrkude ehituse kogemuse olemasolu kohta. Taotluse vastavuse hindamisel annab TTJA hinnangu § 13 lõike 2 punktis 11 sätestatud juurdepääsuvõrgu tehnoloogilise lahenduse kirjeldusele ning selle vastavusele §-s 9 sätestatud tehnilistele nõuetele. Punktiga 11 muudetakse paindlikumaks toetuse rahastamise eelarve jaotamine kohalike omavalitsuse üksuste vahel § 18 lõikes 2 märgitud juhul. Kui varem oli üle jääv raha võimalik ühelt kohaliku omavalitsuse üksuselt teisele ümber jaotada ainult ühe maakonna piires, siis nüüd maakondlik piirang kaotatakse. Muudatus on vajalik, et tagada taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) ettenähtud eelarve maksimaalne kaetus toetuse andmise otsustega 2023. aasta lõpuks, mis on RRFi reeglite kohaselt viimane aeg teha investeerimisotsuseid. See, milliseks kujuneb pärast 2. ehk viimast taotlusvooru taasterahastu maakondade vaheline jaotus, sõltub taotlejatest ja nende esitatud taotlustest. Esialgne indikatiivne eelarvejaotus kohalike omavalitsuste vahel muutub tulenevalt sellest, et osalt kohalikelt omavalitsustelt, kus taotlusi ei tule piisavas mahus, tõstetakse eelarve ümber neile, kus taotlusi on rohkem. Tulevaste toetusmeetmete (nt Euroopa Regionaalarengufondist rahastatavate) kohalike omavalitsuste vahelise indikatiivse eelarve jaotusel on võimalik arvestada varem ümbertõstetud eelarvesummadega ning sellest tulenevalt teha kohalike omavalitsuste vahel tasaarveldust. Punktiga 12 muudetakse § 19 pealkirja, jättes välja sõnad „toetuse saaja avalduse alusel“. Muudatuse põhjuseks on, et paragrahvi sisu muutub selliselt, et lisaks toetuse saaja avaldusele on taotluse rahuldamise otsuse muutmine võimalik ka vahendusasutuse algatusel (vt järgmine punkt). Punktiga 13 lisatakse § 19 lõikesse 1 sõnad „või vahendusasutuse algatusel“, mis võimaldab vahendusasutusel algatada taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu on otsuse muutmine vajalik. Näiteks võib selleks olla olukord, kus toetust saanud projekti kohta selgub hiljem, et tegelikult ei vasta projektiga liitumise võimaluse saavad aadressiobjektid riigiabi saamise reeglitele, st seal on juba olemas minimaalse võimekusega võrk või on see kavas sinna lähiajal rajada, kuid taotluse rahuldamise otsuse tegemise ajal ei olnud see asjaolu mingil põhjusel vahendusasutusele ja/või toetuse saajale teada. Punktiga 14 täiendatakse § 19 lõikega 31, millega antakse toetuse saajale õigus põhjendatud juhtudel taotleda liitumisvõimaluse saavate aadressiobjektide üldarvu vähendamist konkreetses asutusüksuses. Põhjendatud juhuks võib lugeda näiteks olukorra, kus toetuse saajast mittesõltuvatel põhjustel on tekkinud olukord, kus algsel kujul ei ole projekt enam teostatav. Lairibataristu toetusmeetmete puhul võib selliseks olukorraks olla see, kui algselt toetust saanud projekti puhul ehitab mõni teine sideettevõtja võrgu osaliselt või täielikult samadele aadressidele, kuhu seda plaanis ehitada toetuse saaja. Selline nn üleehitamise probleem on paljudes riikides, mis riigiabi kasutades rajavad lairibavõrke. Kuigi vastavalt riigiabi reeglitele küsib riik alati enne toetusmeetme elluviimist erasektorilt nende plaanide kohta, et vältida 4 erainvesteeringute kahjustamist, siis tihti ettevõtjad ei anna seda infot või ei tea ka ise kindlalt oma järgnevate aastate plaane ning sellest tulenevalt ei saa seda infot ka riik. Aga pärast toetuse andmist konkreetses piirkonnas võib konkureeriv sideettevõtja alustada samas piirkonnas oma võrgu rajamist eesmärgiga tagada endale konkurentsieelis jne. Sellisel juhul võib toetuse saaja algselt plaanitud lairibavõrk osutuda tehniliselt keeruliselt teostatavaks ja/või majanduslikult mittetasuvaks (võrreldes algselt riigiabi taotledes tehtud kalkulatsioonidega). Punktiga 15 täiendatakse § 20 lõiget 2 punktiga 3, mille kohaselt võib vahendusasutus tunnistada taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks ka juhul, kui ilmneb vastuolu riigiabi reeglitega. Kuigi ka praegu kehtiva määruse puhul on riigiabi reeglite järgimine kohustuslik ning riigiabi reeglitega vastuolu korral tuleb vältida ebaseadusliku riigiabi andmist, on selguse huvides eraldi sätted vajalikud. Selle toetusmeetme puhul on peamiseks ebaseadusliku riigiabi olukorraks see, kui toetust antakse lairibataristu ehitamiseks piirkondadesse ja aadressidele, kus on juba olemas või kavas ehitada lairibataristu erainvestorite poolt ilma riigiabita või mõne teise toetusmeetme raames. Sellisel juhul ei vasta toetust saanud projekt enam riigiabi tingimustele ning selle taotluse rahuldamise otsus tuleks osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada. Punktiga 16 täiendatakse § 24 lõikega 51, milles sätestatakse TTJA kaasamine toetuse saaja esitatud maksetaotlusega seotud dokumentide kontrolli. Punktiga 17 lisatakse § 25 lõikesse 3 täiendus, et kohapealne kontroll tehakse vajadusel lisaks toetuse saaja esindajale koos TTJA esindajaga. Punktiga 18 lisatakse määrusesse § 281, mille eesmärk on sätestada TTJA roll pärast võrgu valmimist toetuse saaja kohustuste täitmisega seotud järelevalves. Säte on vajalik seoses asjaoluga, et § 29 lg 4 punktides 3 ja 4 sätestatud toetuse saaja kohustuse hindamiseks on vajalik pädevus, mida vahendusasutusel ei ole, mistõttu kaasatakse kohustuse kontrollimisse TTJA, kellel on nendes küsimustes pädevus. Punktiga 19 lisatakse määrusesse peatükk 13, mis koosneb ühest paragrahvist. Paragrahv 34 käsitleb määruse rakendamist. Paragrahv 34 lõige 1 on vajalik kahe muudatuse – eelnõu punktidega 3 ja 14 sätestatu – jõustamiseks tagantjärele alates 19. juulist 2022. See kuupäev on määruse eelmise redaktsiooni jõustumise kuupäev. Punktiga 3 muudetava § 7 lõike 4 ja punktiga 14 muudetava § 19 lõike 31 tagantjärele jõustamine on vajalik selleks, et võimaldada RTK-l vajaduse korral teha muudatusi juba tehtud taotluse rahuldamise otsustesse. Paragrahvi 34 lõige 2 on vajalik, et tagada selgus eelnõu punktiga 4 muudetava toetuse osakaalu rakendumises. Võrreldes 1. taotlusvoorus juba tehtud toetuse andmise otsustega läheb toetuse osakaal toetuse taotlejatele ja saajatele soodsamaks, mistõttu juba rahastuse saanud toetuse 5 saajatel võib tekkida soov taotleda selles osas taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Juba tehtud toetuse andmise otsustes tagantjärele toetusemäära suurendamine ei ole kõnesoleva määruse muutmise eelnõu eesmärk ning sellest tulenevalt ei ole juba toetuse saanutel õigust taotleda tehtud toetuse andmise otsuste muutmist. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Kuna eelnõu muudab kehtivat määrust vaid väga väikeses ulatuses, on jätkuvalt asjakohane kehtiva määruse eelnõu seletuskirjas1 olnud Euroopa Liidu õigusele vastavuse analüüs. 4. Määruse mõjud Määruse muutmisega kaasnevad mõjud toetuse taotlejatele ja juba toetust saanud ettevõtjatele, kuid mõjud on positiivsed. Taotlejatele muutuvad neile esitatavad nõuded täpsemini arusaadavaks. Toetust saanutele muutub toetuse kasutamine ja sellega seonduvate võimalike tõrgete lahendamine paindlikumaks. Vahendusutusel on paremini võimalik teha otsuseid, et taotlejate muresid lahendada. Suureneb toetuse osakaal kuludes ning selle mõjul on võimalik viia juurdepääsuvõrk rohkemate aadressideni, kelleni see suurema omaosaluse korral ei oleks jõudnud. Omaosaluse vähenemine vähendab ka toetuse saajate majanduslikke riske toetuse kasutamisel. 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse muutmine ei too kaasa täiendavaid kulusid võrreldes kuludega, mis on kirjeldatud kehtiva määruse eelnõu seletuskirjas. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Samuti esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Maaeluministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Koos ettepanekutega saabunud kooskõlastused ja arvamused on kajastatud seletuskirja lisas. Lisa. Ettepanekutega arvestamise tabel 1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/307f7ca0-0f47-490e-ae4c-46de075fa78a 6  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 3. mai 2022. a määruse nr 35 „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ muutmise eelnõu seletuskiri Lisa Ettepanekutega arvestamise tabel Ettepanek Arvestamine/mittearvestamine ja põhjendus Rahandusministeerium Juhime tähelepanu asjaolule, et RRFist ei ole mitte kuidagi abikõlblik Arvestatud. rahastada käibemaksukulu. Toetuse määra tõstmisel 70% pealt 95%-ni olukorras, kus käibemaksumäär tõuseb 22%-i, tuleb tagada, et tehtavad kulud ei sisaldaks käibemaksu või käibemaks on selgelt mitteabikõlblik kulu. Määruse § 6 lg 4 kohaselt saab KM arvata omafinanantseeringusse, mis on ok, samas kui OF on ainult 5%, peab olema tagatud kontroll, et mitteabikõlblik KM ei sisaldaks projekti kuludest suuremat osa kui 5%. See võiks olla selgemini välja toodud. Lisaks juhin tähelepanu asjaolule, et igasugune EK nõuete mittetäitmine toob kaasa väga ebaproportsionaalselt suured karistused valdkonna eest vastutavale ministeeriumile. Eelnõu punkiga 4 suurendatakse määruse § 8 lõikes 1 toetuse osakaalu Arvestatud. seniselt 70 %-lt 95 %-ni. Palume lisada seletuskirja lause, et toetuse osakaalu selline tõus ei ole vastuolus riigiabi reeglitega (üldise grupierandi määruse artikkel 52 lõikega 2). Ühtlasi juhime tähelepanu, et 9.03.2023 kiitis Euroopa Komisjon heaks üldise grupierandi määruse muudatused, mille kohaselt asendatakse kehtiva määruse artikkel 52 tekst. Seisuga 5.06.2023 ei ole komisjoni määruse muudatused veel vastu võetud ega jõustunud. Kui muudatused vastu võetakse hakkavad uued reeglid kehtima päev pärast muudatuste avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Enne muudatuste jõustumist kehtinud artikli 52 alusel saab riigiabi anda (otsuseid teha) veel 6 kuud pärast muudatuste jõustumist. Kui meetme alusel on vajalik teha toetuse andmise otsuseid pärast kuue kuu möödumist, on vajalik meetme tingimused viia vastavusse muudetud riigiabi reeglitega ja teha otsuseid juba uute reeglite alusel. 1 Palume seletuskirjas täpsemalt selgitada, kuidas toetuse osakaalu suurenedes Arvestatud. on selle mõjul on võimalik viia juurdepääsuvõrk rohkemate aadressideni ning milline on toetuse osakaalu suurenedes prognoositav aadresside hulk, milleni ehitatakse juurdepääsuvõrk, võrreldes määruse varasema redaktsiooniga. Palume ka seletuskirjas lähemalt analüüsida, kuidas muutub tõenäoliselt Arvestatud. maakondade vaheline toetuse jaotus tulenevalt planeeritavast muudatusest võimaldada toetuse ümberjagamist maakondade vahel, ning palume kavandada vastavad tasandusmeetmed, kui regionaalne ebavõrdsus peaks muudatuse tagajärjena suurenema. Riigi Tugiteenuste Keskus Määruse nr 35 muutmise seletuskirja punktis 10 viimases lauses on viidatud § Arvestatud. 13 lg 2 punktile 3, kuid see peab olema § 13 lg 2 punkt 11. § 13 lg 2 punkt 3 hõlmab projekti nime, mitte aga juurdepääsuvõrgu tehnoloogilise lahenduse kirjeldust, mida sätestab § 13 lg 2 punkt 11 ja mida antud muudatus peaks käsitlema. Selguse huvides sätestada määruse nr 35 muudatuse eelnõu punkti 4 osas Arvestatud. rakendussäte. Tegemist määruse § 8 lg 1 muudatusega, kus toetuse maksimaalne osakaal 70% muudetakse 95%-ni. Antud tingimus läheb toetuse saajatele ja taotlejatele soodsamaks, mistõttu juba rahastamise saanud toetuse saajatel võib tekkida soov taotleda selles osas taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Seega tuleks määruses selgelt välja tuua, kellele see uus osakaal kohaldub, et vältida üleliigset segadust. Rakendussätte sõnastusettepanek: „Projektide suhtes kohaldatakse toetuse taotluse esitamise ajal kehtinud määruse § 8 lõike 1 redaktsiooni“. 2 Sätestada määruses uus paragrahv seoses Tarbijakaitse ja Tehnilise Arvestatud. 1 Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) kohustusega. Sõnastusettepanek uue § 28 lisamiseks: „§ 281 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kontroll Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib juurdepääsuvõrgu valmimise järgselt määruse § 29 lg 4 punktides 3 ja 4 sätestatud toetuse saaja kohustuste täitmist ning teavitab tuvastatud rikkumisest vahendusasutust. Kontrolli teostamisel ei ole Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käsitletav vahendusasutusena.“ Antud säte on vajalik seoses asjaoluga, et määruse § 29 lg 4 punktides 3 ja 4 sätestatud toetuse saaja kohustuse hindamiseks on vajalik vastav pädevus, mida vahendusasutusel ei ole, mistõttu kaasatakse antud kohustuse kontrolli TTJA, kes omab antud küsimustes pädevust. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 1. Toetuse osakaalu suurendamine Arvestatud. ITL tervitab eelnõu punktiga 4 kavandatavat muudatust, millega suurendatakse toetuse osakaalu 95 protsendini. Leiame, et see on väga vajalik meede määruse eesmärkide saavutamiseks. Suurem toetusmäär suurendab ettevõtjate huvi antud toetuse vastu ning võimaldab mõistlikel tingimustel ehitada abikõlblikes sihtpiirkondades väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrku, et viia ülikiire lairibateenus lõppkasutajateni. 2. Toetuse maksimaalne suurus Mitte arvestatud. Toetuse osakaalu tõstmine 95%-ini omab piisavalt suurt ITL kordab ettepanekut tõsta toetuse maksimaalne suurus ühe aadressiobjekti efekti, et võimaldada efektiivselt ehitades jõuda ka suurema hajaasustuseni. kohta 4500 euroni. Määruse § § 8 lg 2 kohaselt on toetuse maksimaalne suurus ühe aadressiobjekti kohta, millele luuakse toetuse abil juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus, 3000 eurot. Palume kaaluda selle summa suurendamist. Peamiseks põhjuseks on ehitustööde kallinemine üldiselt ning asjaolu, et alles jäänud valged alad on rohkem hajali, mis tõstab ehituse hinda veelgi. 3 3. Riigiabi eest ehitatud juurdepääsuvõrgu kasutustasud Mitte arvestatud. RTK koostöös TTJA-ga saab vajadusel analüüsida toetuse ITL teeb ettepaneku kehtestada eelnõuga ka senisest selgemad juhised riigiabi saajate tegevuse vastavust toetuse andmise tingimuste täitmisel. eest ehitatud juurdepääsuvõrgu kasutustasude suuruse osas. Kasutustasude määramine ja/või hindamine enne toetuse andmise otsust Tänane praktika näitab, et mitmed ettevõtted, kes on taotlenud riigiabi vajaks põhjalikku analüüsi ning võib tekitada vaidlusi õiglase hinna üle. juurdepääsuvõrgu väljaehitamiseks, rakendavad võrgu valmimise järgselt väga kõrgeid renditasusid ja seda vaatamata saadud dotatsioonile (riigiabile). Selle tulemusena tekib olukord, milles sideettevõtetel ei ole äriliselt mõeldav selle juurdepääsuvõrgu ressursse rentida ja nende baasil lõpptarbijaile teenuseid pakkuda, kuna see tegevus oleks kahjumlik. Lisaks on probleemiks see, et sellised ettevõtted ei suuda pakkuda mõistlikku teenustaset (SLAd) võrgurikete kõrvaldamiseks. Toome selle kohta mõned näited: RedNet OÜ, toetust taotletud 1236 aadressile, kiupaari rent 25€+KM Hinnakiri: https://www.rednet.ee/partner Sonictest OÜ, toetust taotletud 265 aadressile, kiupaari rent 25€+KM Hinnakiri: https://www.sonictest.ee/internet Andigo Eesti OÜ, toetust taotletud 1 169 aadressile, kiupaari rent 14€+KM Hinnakiri: https://www.andigo.ee/partnerile/juurdepaasuvorgu-uldinfo-ja- hinnakirisideoperaatorile/ Selleks, et suurendada tõenäosust, et riigiabi toel rajatav võrk leiab ka tegelikku kasutust lõppkasutajatele sideteenuste osutamiseks, peab toetuse taotleja esmane taotlus juba sisaldama teavet sideettevõtjatele planeeritava kasutustasude (rendihindade) kohta. Leiame, et sellise info avaldamine taotleja poolt ei ole ülemäära koormav ning sellise informatsiooni avaldamine on projekti edukaks realiseerimiseks kõigi osapoolte huvides, sest: 1) See informatsioon on taotlejal projekti eelarvestamise käigus teada; 2) See suurendab see läbipaistvust sideettevõtjate jaoks ning võimaldab juba eelnevalt hinnata, kas taoline rendihinna tase on äriliselt huvipakkuv; 3) Riigil on võimalik paremini teostada järelevalvet ja kontrolli ning juba ette hinnata, kas riigiabi täidab soovitud eesmärki, sealhulgas on: - Riigil võimalik arvestada seda ühe taotluse läbivaatamise 4 hindamiskriteeriumina (sh konkureerivate pakkumiste korral saab eelistada soodsamat rendihinda või liiga kõrge rendihinna puhul loobuda riigiabi vahendite kasutamisest, kuna on näha, et see ei oleks tulemuslik); - Taotlejal ei tekita endale illusioone ärimudeli kohta, mis tegelikkuses ei realiseeru; - Taotleja ei anna liituda soovivatele lõppkasutajatele katteta lubadusi ülikiire interneti nendeni jõudmise osas, mis omakorda ennetab lõppkasutajate pahameelt lubaduste täitmata jätmise pärast. Praktika näitab et teatavate toetuse taotlejate senised määruse kohased kohustused - „avaldada informatsiooni ning rakendada kulupõhiseid hindu sideettevõtjatele samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtjate puhul.“ - ei täida paraku soovitud eesmärki. 4. Toetuse ümberjagamine valdade ja maakondade vahel Mitte arvestatud. Eelarvete ümberjagamine sõltub esitatud taotlustest ning Palume lisada eelnõu seletuskirja selgitus, kuidas hakkab toimuma 2. voorus sellest tulenevalt ei ole võimalik kindlat selgitust anda, kas ja kui palju eelarvete ümberjagamine valdade ja maakondade vahel. Kas see hakkab eelarvete ümber tõstmist on vajalik teha. toimub esitatud taotluste alusel? Eesti Linnade ja Valdade Liit Teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks määruse § 18 lg 2 tervikuna ja sellega Mitte arvestatud. Taasterahastu kasutamiseks on vajalik toetuse andmise seonduvalt jätta eelnõust välja punkti 11 kohane muudatus. Omavalitsuse otsused teha 2023. aasta lõpuks. Eelarve, mis selleks ajaks ei ole toetuse üksuse rahastamise eelarve ümbersuunamise võimalus võib tekitada olukorra, andmise otsustega kaetud, ei saa enam kasutada käesoleva toetusmeetme kus mõnes omavalitsuses rohkem võrku ei rajatagi, sest alles on jäänud alad, jaoks ning see läheks neile omavalitsustele, kelle eelarve kasutamata jäi, nii mis toetusmeetme tingimuste kontekstis ei ole enam tasuvad. kui nii kaotsi. Tulevaste toetusmeetmete (nt. Euroopa Regionaalarengufondist Seega tuleks eelarvete ülejäägi puhul üle vaadata meetme tingimused ja rahastatav) kohalike omavalitsuste vahelise indikatiivse eelarve jaotusel on muuta neid selliselt, et ka vähem atraktiivseid alasid edasi arendataks, sest võimalik arvestada varasemalt ümber tõstetud eelarve summadega ning määruse eesmärgiks on aidata abikõlblikus sihtpiirkonnas kaasa väga suure sellest tulenevalt teha kohalike omavalitsuste vahel tasaarveldust. läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu ehitamisele, mis võimaldab lõppkasutajale vähemalt ülikiire lairibateenuse kasutamist. Näiteks Võru vallas on täna valges alas 3789 aadressiobjekti ja 2. taotlusvooru toetusrahadega (Võru valla osa 622 678 eur) saaks teoreetiliselt luua juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse vaid ca 208 aadressiobjektile (kuna määruse § 8 lg 2 sätestab maksimaalseks toetuse suuruseks aadressiobjekti kohta 3000 eur). Seega, kui Võru valla aadressiobjektid ei ole pakkujale selliste meetme tingimustega atraktiivsed, siis suunatakse toetusrahad mujale ja Võru vallas ei arendata võrku enam üldse. 5 Hetkel taotluste esitamise korras puudub kohaliku omavalitsuse üksuse Mitte arvestatud. KOV-id on kaasatud oluliste piirkondade prioriseerimisse ja (KOV-i) soovidega arvestamine. Ministeerium küll küsib eelnevalt, kuhu oluliste asutuste nimetamisse. KOV-ide hõlmamine taotluste esitamise KOV-d näeksid vajadust juurdepääsuvõrgu rajamiseks, aga KOV-i soov ei protsessi läbi kooskõlastuse muudab selle protsessi taotlejate jaoks ole toetusmeetme saajale kohustuslik ja rajaja valib ise, kuhu võrk täpselt ebakindlaks, kuna sõltuks KOV-i kooskõlastusest, mille saamise kriteeriumid rajatakse. Leiame, et määruses peaks olema sätestatud KOV-i poolne ei ole taotlejale eelnevalt teada. kooskõlastus taotluse esitamisel taotlejale, mis piirkonda ja aadressidele toetust küsitakse. Täna on KOV-id tihti olukorras, kus taotleja ja toetuse saaja rajab ühendused sinna, kuhu nende rajamine on taotlejale kõige mugavam või kõige kasulikum, aga mitte sinna, kus KOV tegelikult vajadust näeb ja seda isegi siis, kui see teadmine ja soov on KOV-i poolt esitatud. Seega teeme ettepaneku sätestada määruses tingimus, et võrgu rajamiseks taotletud aadressidele peab KOV andma oma kooskõlastuse. 6 -864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 30.06.2023 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 43 delta_docName \* MERGEFORMAT Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 3. mai 2022. a määruse nr 35 „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused ” § 8 lõike 1 alusel. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 3. mai 2022. a määruses nr 35 „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv i 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ja mille raames korraldatakse vähemalt lõike 1 1 punktis 1 nimetatud tegevust. “; 2) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ ( 1 1 ) Toetatavad tegevused on: 1) juurdepääsuvõrgu passiiv s e lairibataristu projekteeri mine ja ehita mine koos selleks vajalike materjalide ja omanikujärelevalvega; 2) juurdepääsuvõrgul teenuste osutamiseks vajalik e aktiivsead mete ost ja paigald us . “; 3 ) paragrahvi 7 täiend atakse lõi kega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Vahendusasutus võib toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemise korra l toetuse saaja taotluse s toodud mõjuval põhjusel pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi , ületades lõikes 2 sätestatud perioodi, tingimusel, et projekti oodatav tulemus saavutatakse ning tegevused lõpetatakse hiljemalt 31. detsembri l 2025.“; 4 ) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse arv „70“ arvu ga „95“; 5 ) paragrahv i 11 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) taotleja osutab üldkasutatavat elektroonilise side teenust või võrguteenust või o n viimase kolme aasta jooksul ehitanud vähemalt 20 kilomeetri ulatuses kaabelsidevõrk e või tema osad või aktsiad kuuluvad täielikult ühele või mitmele kohaliku omavalitsuse üksusele;“; 6 ) paragrahvi 11 täiend atakse punkt iga 5 1 järgmises sõnastuses: „5 1 ) taotleja on esitanud taotluse esitamise aasta le eelne nud majandusaasta aruande äriregistrile nõuetekohaselt ja tähta egselt ;“; 7) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks ; 8 ) paragrahvi 14 lõi ge 6 sõnastatakse järgmiselt : „ (6) Taotlusvoorus saab taotleja esitada ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate aadressiobjektide kohta ühe taotluse. See piirang kehtib ka taotlejatele, kes kuuluvad ühte kontserni või kes on üksteisega valitseva mõju kaudu seotud konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses.“; 9 ) paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse arv „40“ arvuga „60 “ ; 10 ) paragrahv i 16 lõige 2 1 sõnastatakse järgmiselt: „ (2¹) Taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse hindamis se kaasab vahendusasutus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti.“; 1 1 ) paragrahvi 18 lõikes t 2 jäetakse välja sõnad „sama maakonna“; 1 2 ) paragrahvi 19 pealkirjas t jäetakse välja sõnad „toetuse saaja avalduse alusel“; 1 3 ) paragrahvi 19 lõi get 1 täiendatakse pärast sõna „alusel“ sõnad ega „või vahendusasutuse algatusel“; 1 4 ) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Toetuse saaja võib põhjendatud juhtudel taotleda liitumisvõimaluse saavate aadressiobjektide üldarvu vähendamist asu s tusüksuses.“; 1 5 ) paragrahvi 20 lõi get 2 täiend atakse punkt iga 3 järgmises sõnastuses: „3) kui ilmneb vastuolu riigiabi reeglitega.“; 1 6 ) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: „(5 1 ) Vahendusasutus kaasab lõike 4 punktis 2 nimetatud dokumentide kontrolliks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti.“; 1 7 ) paragrahvi 25 lõi get 3 täiend atakse pärast sõn a „koos“ sõnad ega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning“; 18) määrust täiendatakse § -ga 28 1 järgmises sõnastuses: „ § 28 1 . Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kontroll Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib juurdepääsuvõrgu valmimise jär el § 29 l õike 4 punktides 3 ja 4 sätestatud toetuse saaja kohustuste täitmist ning teavitab tuvastatud rikkumis t est vahendusasutust. Kontrolli teostamisel ei ole Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käsit atav vahendusasutusena. “; 1 9 ) määrust täiendatakse 13. peatükiga järgmises sõnastuses: „ 13. peatükk Määruse rakendamine § 34. Määruse rakendamine (1) 2023. aasta juunis vastu võetud § 7 lõike 4 ja § 19 lõike 3 1 muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 19 . juulis t 2022. a. (2) 2023. aasta juunis vastu võetud § 8 lõike 1 muudatust ei kohaldata enne nimetatud muudatuse jõustumist esitatud taotlustele.“. (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Tiit Riisalo delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Ahti Kuningas delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT kantsler