Vabariigi Valitsuse määruse „Välisinvesteeringukomisjoni töökord“ eelnõu edastamine

Riigikantselei 30.06.2023 nr 2-1/2023/3760 Vabariigi Valitsuse määruse „Välisinvesteeringukomisjoni töökord“ eelnõu edastamine Edastame välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse alusel kehtestamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Välisinvesteeringukomisjoni töökord“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) määruse eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri; 3) seletuskirja lisa, kooskõlastustabel; 4) lühikokkuvõte. Natalja Rüütel [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 19.06.2023 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Välisinvesteeringukomisjoni töökord Määrus kehtestatakse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse § 14 lõike 2 alusel. 1. peatükk Välisinvesteeringukomisjoni koosseis ja komisjoni liikme pädevus § 1. Välisinvesteeringukomisjoni koosseis ja liikmete määramine (1) Välisinvesteeringukomisjoni (edaspidi komisjon) esimees (edaspidi esimees) on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor, kes juhib komisjoni tööd ja allkirjastab komisjoni koostatud dokumendid. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib enda asendajaks määrata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametniku. (2) Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud valitsusasutus nimetab komisjoni liikmeks vähemalt kaks esindajat, kellest üks on põhiliige. (3) Komisjoni liikmel ja asendusliikmel peab olema vähemalt salajase tasemega riigisaladusele ja samaväärse tasemega välisteabele juurdepääsuõigus. § 2. Komisjoni töö tagamine Komisjoni töö korraldamise ja tehnilise teenindamise tagab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. § 3. Komisjoni liikme pädevus Komisjoni liige osaleb komisjoni töös isiklikult. Kui komisjoni liikmel ei ole võimalik komisjoni tööst osa võtta, asendab teda asendusliige, kellel on komisjoni liikme õigused. 2. peatükk Komisjoni töökorraldus § 4. Hinnangu esitamine (1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on edastanud puudusteta taotluse ja sellele lisatud dokumendid välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamiseks komisjonile, määrab komisjoni esimees komisjoni liikmetele hinnangu esitamise tähtaja. 1 (2) Kui ükski komisjoni liige ei ole esitanud hinnangut, mille kohaselt välisinvesteering võib ohustada Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda, võib komisjon kooskõlastada välisinvesteeringu loa andmise koosolekut kokku kutsumata. (3) Kui vähemalt ühe komisjoni liikme hinnangu kohaselt võib välisinvesteering ohustada Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda või esinevad muud olulised asjaolud, kutsub esimees kokku komisjoni koosoleku. § 5. Komisjoni koosolek (1) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosolekut juhatab esimees. (2) Koosoleku teatis koos päevakorra ja lisadokumentidega edastatakse komisjoni liikmetele vähemalt kolm tööpäeva enne koosolekut. (3) Komisjoni koosoleku võib pidada siis, kui sellest võtab osa üle poole komisjoni liikmetest ja komisjoni esimees. (4) Kui komisjoni liige või asendusliige ei saa komisjoni koosolekul osaleda, esitab ta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile oma põhjendatud hinnangu päevakorras oleva küsimuse kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt koosoleku toimumisele eelneval tööpäeval. (5) Komisjoni koosolekul võivad esimehe kutsel osaleda teiste asutuste esindajad või eksperdid, kellel ei ole hääleõigust. (6) Komisjoni koosolekul kuulatakse ära kõigi komisjoni liikmete hinnangud, arvestatakse lõikes 4 nimetatud esitatud põhjendatud hinnangutega, kaalutakse põhjenduste asjakohasust ja olulisust. (7) Komisjoni koosolekul kaalutakse, kas välisinvesteeringu loa saab anda kõrvaltingimusega ja milline meede oleks tulemuslik Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra ohustamise vältimiseks. Kui komisjoni hinnangul on Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra ohustamise vältimiseks võimalik anda välisinvesteeringu luba kõrvaltingimusega, teeb komisjon ettepaneku, milliseid meetmeid tuleb kohaldada. Komisjon otsustab loa andmise kooskõlastamise üle, kui loa kõrvaltingimus on määratud. § 6. Välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamine või kooskõlastamata jätmine (1) Komisjon kooskõlastab välisinvesteeringu loa andmise või jätab selle põhjendatult kooskõlastamata, kui on koosolekul komisjoni liikmete põhjendatud arvamused ära kuulanud ning asjaolusid ja põhjendusi kaalunud. (2) Kui vähemalt üks komisjoni liige on põhjendatud arvamusel, et välisinvesteering võib ohustada Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda ja seda ohtu ei ole komisjoni hinnangul võimalik kõrvaltingimusega vältida, jätab komisjon välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamata. 2 § 7. Komisjoni koosoleku protokoll (1) Komisjoni koosolek protokollitakse. Komisjoni koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. (2) Protokolli tekst peab võimaldama taastada küsimuste arutamise käiku. (3) Protokolli kantakse vähemalt järgmised andmed: 1) koosoleku toimumise aeg ja koht; 2) koosolekul osalejad; 3) koosoleku päevakord; 4) koosoleku päevakorrapunktide üle peetud arutelu lühikokkuvõte; 5) koosolekule kutsutud isiku sõnavõtu lühikokkuvõte; 6) muud tähtsust omavad asjaolud; 7) koosolekul tehtud otsus; 8) koosoleku juhataja ja protokollija nimi. (4) Protokoll koostatakse kolme tööpäeva jooksul komisjoni koosoleku toimumisest arvates ja edastatakse kõikidele komisjoni liikmetele. Protokollile lisatakse koosoleku päevakorrapunktide juurde esitatud materjalid. (5) Protokolle säilitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemis. (6) Kui komisjoni koosolekul käsitletakse riigisaladust või salastatud välisteavet, tagatakse vastava teabe töötlemine, sealhulgas protokolli, selle osa ja lisa kaitse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. 3. peatükk Määruse rakendamine § 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2023. aastal. Kaja Kallas peaminister Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Taimar Peterkop riigisekretär 3  19.06.2023 Vabariigi Valitsuse määruse „Välisinvesteeringukomisjoni töökord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Välisinvesteeringukomisjoni töökord“ (edaspidi määrus) eesmärk on reguleerida välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise menetluses välisinvesteeringukomisjoni otsustusprotsessi välisinvesteeringu loa taotlusele kooskõlastuse andmisel. Nimetatud komisjoni kuuluvad peale ministeeriumite esindajate ka julgeolekuasutuste ja korrakaitseorganite esindajad. Määrus kehtestatakse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse (VUHS) § 14 lõike 2 alusel. ▪ VUHS-iga reguleeritakse tingimused ja kord, millest lähtudes hinnatakse välisinvesteeringu usaldusväärsust juhul, kui välisinvestor soovib osaleda Eesti julgeoleku või avaliku korra seisukohalt olulises majandusvaldkonnas, tehes investeeringu määratud sektorites tegutsevasse ettevõtjasse. ▪ Julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks on loodud välisinvesteeringute loakohustus kui meede, mis annab süsteemse vaate teatud majandussektorites tehtavatele välisinvesteeringutele, selle abil saab koguda teavet ja analüüsida nende investeeringute mõju Eesti julgeolekule või avalikule korrale ning välispoliitikale laiemalt. Selleks sätestatakse kohaldamisalasse kuuluvatele välisinvesteeringutele loakohustus, samuti nähakse ette meetmed avaliku korra ja julgeolekuga seotud riskide kõrvaldamiseks. ▪ Seadusega kehtestatakse välisinvesteeringu hindamiseks olulised elemendid, et välisinvestorile oleks arusaadav, millistes valdkondades, millise info alusel, millises ajaraamis ja kes menetluse ellu viib. Alates 11. oktoobrist 2020 rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/4521 (edaspidi määrus 2019/452), millega kehtestatakse a) üldine raamistik Euroopa Liitu (edaspidi EL) tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuteks liikmesriikide poolt julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel, samuti b) reeglid koostööks liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja komisjoni vahel seoses julgeolekut või avalikku korda mõjutada võivate välisinvesteeringutega. Määruse 2019/452 preambuli punkti 8 kohaselt peaks välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute ja koostöö raamistik andma liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile vahendid, et igakülgselt tegeleda ohuga julgeolekule või avalikule korrale ning kohaneda muutuva olukorraga, säilitades samas liikmesriikide jaoks vajaliku paindlikkuse teha avaliku korra tagamise ja julgeolekukaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid, võttes arvesse oma konkreetset olukorda ja riigisisest eripära. Otsus selle kohta, kas kehtestada 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT LI 79, 21.3.2019, lk 1–14). 1 taustauuringumehhanism2 või teha konkreetsele välismaisele otseinvesteeringule taustauuring, jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse. VUHS-is määratud tingimusel on välisinvesteeringuks vaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti luba (edaspidi välisinvesteeringu luba), mille andmisel hinnatakse välisinvesteeringu mõju Eesti või muu EL-i liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale. Välisinvesteeringu loa saamiseks esitab välisinvestor (edaspidi ka taotleja) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) elektrooniliselt taotluse koos lisadokumentidega. TTJA edastab taotluse ja sellele lisatud dokumendid välisinvesteeringukomisjonile (edaspidi ka komisjon) välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamiseks. Komisjon kooskõlastab välisinvesteeringu loa andmise ning TTJA annab välisinvesteeringu loa, kui välisinvesteering ei ohusta Eesti või muu EL-i liikmesriigi julgeolekut ja avalikku korda. VUHS-is määratud välisinvesteeringule tuleb taotleda eelnev välisinvesteeringu luba, mille annab TTJA välisinvesteeringukomisjoni kooskõlastuse alusel. Nimetatud seaduses on sätestatud välisinvesteeringukomisjoni koosseis ja pädevus. Vastavalt VUHS § 14 lõikele 1 tegutseb komisjon TTJA juures ja sellesse kuuluvad Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureameti, TTJA ning Riigikantselei esindajad. Komisjonis liikmetena osalevate valitsusasutuste valikul lähtutakse vajadusest tagada, et komisjonil oleksid teadmised ja oskusteave välisinvesteeringu hindamiseks ning suutlikkus oma pädevuse kohaselt teavet koguda ja analüüsida. TTJA edastab saadud taotluse ja sellele lisatud dokumendid välisinvesteeringukomisjonile kooskõlastamiseks, määrates tähtajaks vähemalt 21 kalendripäeva. Välisinvesteeringu loa taotluse menetlemise tähtaeg on 30 kalendripäeva ja seda võib pikendada 90 kalendripäeva võrra. Juhul, kui loa kõrvaltingimusi on vaja täpsustada, saab tähtaega lisaks pikendada 60 kalendripäeva. Hindamaks välisinvesteeringu mõju Eesti või muu EL-i liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale, kaaluvad nii TTJA kui ka komisjon eelkõige asjaolusid, mis seonduvad välisinvestoriga, ning sihtettevõtja või sihtettevõtja osa majandustegevuse ja asjakohase majandusvaldkonnaga. Välisinvesteeringu hindamise ja loa andmise kooskõlastamise raames lähtub komisjon ohu esinemise või puudumise kaalumisel muu hulgas ka vastavate komisjoniliikmete antud ohuhinnangutest, mis tuginevad nende pädevustest lähtudes kogutud teabele. Komisjoniliikmete hinnangute alusel kujundab komisjon seisukoha, kas loa taotlus kooskõlastada (sh lisatingimusega, kui selle kaudu saab ära hoida ohtu avalikule korrale või julgeolekule) või jätta see kooskõlastamata. Komisjon ei kooskõlasta välisinvesteeringu loa andmist ja TTJA keeldub välisinvesteeringu loa andmisest, kui välisinvesteering võib ohustada Eesti või muu EL-i liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse § 14 lõike 2 kohaselt kehtestab komisjoni töökorra Vabariigi Valitsus määrusega. 2 Määruse 2019/452 artikli 2 punkti 4 kohaselt on taustauuringumehhanism üldkohaldatav meede, nagu seadus või määrus, ning sellele lisatud haldusnõuded, rakendusnormid või -suunised, kus on esitatud tingimused ja menetlused, et välismaiseid investeeringuid julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel hinnata, uurida, nende tegemiseks luba anda, nende suhtes tingimusi kehtestada, nende tegemist keelata või neid tühistada. 2 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna välisinvesteeringute nõunik Natalja Rüütel (639 7615, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja koostamisse on olulise panuse andnud Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika osakonna ametnikud (612 5056, [email protected]). Eelnõu väljatöötamisse olid samuti kaasatud Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Välisministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureameti, Riigikantselei, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindajad. Eelnõule tegi juriidilise ekspertiisi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadusega, millega luuakse välisinvesteeringu loamenetluse regulatsioon. Seadus võeti Riigikogus vastu 2023. aasta 25. jaanuaril. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist. Eelnõu struktuur on järgmine: 1. peatükk. Välisinvesteeringukomisjoni koosseis ja komisjoni liikme pädevus 2. peatükk. Komisjoni töökorraldus 3. peatükk. Määruse rakendamine 1. peatükk Välisinvesteeringukomisjoni koosseis ja komisjoni liikme pädevus § 1. Välisinvesteeringukomisjoni koosseis ja liikmete määramine Paragrahvi 1 lõike 1 kohaselt on komisjoni esimees TTJA peadirektor, kes juhib komisjoni tööd ja allkirjastab komisjoni koostatud dokumendid, kuna komisjon tegutseb TTJA juures. TTJA kaudu tagatakse komisjoni töö korraldamine ja tehniline teenindamine. Kui TTJA peadirektoril pole mõnel põhjustel võimalik komisjoni töös osaleda, siis võib ta määrata TTJA esindajaks ja komisjoni esimehe ülesandeid täitma TTJA ametniku. See ei vähenda peadirektori vastutust komisjoni töö eest. Asjassepuutuvate valitsusasutuste nimekiri, kellele on pandud ülesanne osaleda välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamises, on sätestatud VUHS-i § 14 lõikes 1. Paragrahvi 1 lõike 2 alusel on komisjoni tulemusliku ja järjepideva töö tagamiseks vajalik, et komisjoni kuuluvad valitsusasutused nimetaks selle liikmeks vähemalt kaks esindajat, kellest üks on põhiliige. Esindajaid võib olla ka rohkem kui kaks, näiteks võib vajadusel ette näha mitu 3 asendusliiget. Komisjoni liikme ja asendusliikme volituse tähtaeg ei ole määrusega piiratud, asjaomane valitsusasutuse juht komisjoni liikme volituse igal ajal tagasi võtta ja komisjoni liikme välja vahetada. See, kui pikaks ajaks komisjoni liikmetele asutuse esindamise volitused antakse, otsustab asutuse juht. Eelduslikult võiksid komisjoni liikmeteks olla asjaomase ministeeriumi või valitsusasutuse ametnikud, kelle tööülesanded seonduvad välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamisega. Komisjoni liikme puhul on oluline, et tal oleks piisav oskusteave, erialane pädevus ja töökogemus, mistõttu ei ole otstarbekas, et asutus komisjoni liikmeid tihti muudab. Säte on mõeldud komisjoni asjatundlikkuse tagamiseks. Võimalike riigisiseste menetluste ja teistest EL-i liikmesriikidest määruse 2019/452 alusel saadetavate välisinvesteeringute teavituste arvu silmas pidades on osavõtt komisjoni tegevusest osakoormusega töö. Paragrahvi 1 lõikes 3 on sätestatud nõue, et komisjoni liikmel ja asendusliikmel peab olema vähemalt salajase tasemega riigisaladusele ja samaväärse tasemega välisteabele juurdepääsu õigus. Välisinvesteeringu võimaliku ohu hindamisel avalikule korrale ja julgeolekule võib tekkida liikmel põhjendatud juurdepääsuvajadus riigisaladusele või salastatud välisteabe töötlemise vajadus, samuti õigus tutvuda riigisaladuse või salastatud välisteabega riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras, mistõttu on vajalik ka vastava juurpääsuõiguse omamine. Loa andmise kooskõlastamise protsessis on tulenevalt hinnatava investeeringu asjaoludest otsustuse tegemisel ja kooskõlastuse andmata jätmisel kasutada erinevat liiki riigisaladuseks peetavat teavet. Samuti, lähtudes määruses 2019/452 ettenähtud koostööeeskirjadest ja teabevahetusest Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vahel, puutuvad komisjoni liikmed kokku teiste liikmesriikide ja EL-i salastatud välisteabega. § 2. Komisjoni töö tagamine Paragrahvi 2 kohaselt on komisjoni töö korraldamine ja tehnilise teenindamise tagamine TTJA ülesanne. § 3. Komisjoni liikme pädevus Paragrahvi 3 kohaselt osaleb komisjoni liige komisjoni töös isiklikult. Esmajärjekorras osaleb komisjoni töös selleks määratud ametnik, keda vajaduse korral asendab määratud asendusliige. Teistele asjaomase asutuse ametnikele ei saa komisjoni töös osalemise kohustust delegeerida. Komisjoni liikmete asutusesisene asendamine võib muu hulgas olla vajalik ka juhul, kui komisjoni liige on isiklikult otse või kaude seotud arutamisele tuleva taotlusega. Sellisel juhul annab välisinvesteeringu kohta oma hinnangu sama valitsusasutuse teine komisjoniliige. Vastavalt VUHS § 15 lg-le 3 esitab Komisjoni liige komisjonile välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks vajalikus ulatuses teavet või ohuhinnangu üksnes oma pädevuse piires. Seega komisjoni liige esitab hinnangu välisinvesteeringu loa andmise kohta vastavalt oma esindatava asutuse pädevusele ja ülesannete täitmisel saadud teabele. Komisjonis liikmetena osalevate valitsusasutuste valikul lähtutakse vajadusest tagada teadmised ja oskusteave hinnata välisinvesteeringut ning võimekus vastavalt pädevusele teavet koguda, kuna komisjoni liige esitab kooskõlastuse andmise protsessis välisinvesteeringu loa andmise taotluse kohta hinnangu vastavalt oma pädevusele, lähtudes esindatavale asutusele teada olevast teabest. 4 2. peatükk Komisjoni töökorraldus § 4. Hinnangu esitamine Paragrahvi 4 lõike 1 kohaselt määrab komisjoni esimees komisjoni liikmetele hinnangu esitamise tähtaja, kui TTJA on edastanud puudusteta taotluse ja sellele lisatud dokumendid välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamiseks komisjonile. Enne taotluse edastamist TTJA esmalt kontrollib välisinvesteeringu loa saamiseks esitatud taotluse (edaspidi taotlus) ja sellele lisatud dokumentide nõuetekohasust. Taotlusega esitatavad andmed on määratud VUHS-i § 7 lõikes 1 ja neid on täpsustatud majandus- ja infotehnoloogiaministri määrusega kehtestatavas välisinvesteeringu loa taotluse esitamise korras. Kui taotluses esinevad puudused, kohaldub nende kõrvaldamisele haldusmenetluse seaduse regulatsioon (HMS-i § 15) ja taotlejale määratakse tähtaeg nende kõrvaldamiseks. Puuduste tähtaegse kõrvaldamata jätmise korral on TTJA õigus jätta loa taotlus läbi vaatamata. Puuduste kõrvaldamiseks kuuluvat aega taotluse menetlemise tähtaja hulka ei arvestata, vaid VUHS-i § 9 lõike 2 kohaselt hakkab 30-kalendripäevane tähtaeg kulgema puudusteta taotluse esitamisest. TTJA-lt puudusteta taotluse ja sellele lisatud dokumentide saamisel määrab komisjoni esimees komisjoni liikmetele hinnangu esitamise tähtaja. VUHS-i § 9 lõike 1 alusel peaks kooskõlastamiseks antav aeg olema vähemalt 21 kalendripäeva. Kooskõlastamiseks antav aeg peab olema piisav, et välisinvesteeringukomisjoni liikmed jõuaksid kujundada hinnangu välisinvesteeringule loa andmise kohta ja komisjon saaks oma seisukoha vormistada. Seega peaks komisjoni liikmetele hinnangu andmise aeg olema lühem kui kooskõlastamiseks antav aeg. Keerulisemate ja põhjalikumat hindamist vajavate välisinvesteeringute puhul võib menetlustähtaega pikendada ning lisada vastavalt aega liikmetele esialgse teabe andmiseks ja komisjonile kooskõlastuseks. Paragrahvi 4 lõike 2 kohaselt võib komisjon kooskõlastada välisinvesteeringu loa andmise koosolekut kokku kutsumata, kui ükski komisjoni liige ei ole esitanud hinnangut, mille kohaselt võib välisinvesteering ohustada Eesti või muu EL-i liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda. Kõnealune säte näeb ette nõude, et välisinvesteeringu lubamiseks peavad komisjoni liikmed olema konsensuslikul seisukohal, et oht julgeolekule või avalikule korrale puudub. Sel juhul saab vormistada komisjoni kooskõlastuse ja anda selle alusel ka välisinvesteeringule loa ning komisjoni esimehel ei ole vaja koosolekut kokku kutsuda. Täpsemad hindamiskriteeriumid ja asjaolud, mida välisinvesteeringu loa taotluse menetlemisel julgeolekule ja avalikule korrale mõju hindamisel arvesse võetakse, on sätestatud VUHS-i §-s 10. Kuna igast valitsusasutusest on lisaks komisjoni põhiliikmele määratud ka asendusliige, tuleb komisjoni töös osalemine korraldada nii, et tähtajaks on tagatud liikmete poolt loa taotluse kohta hinnangu andmine ja menetlus ei takerdu, kui mõni komisjoni liige ei saa suure töökoormuse, eemalviibimise või muu sarnase asjaolu tõttu oma seisukohta esitada. Siiski on võimalik ka juhul, kui mõni komisjoni liige või asendusliige ei esita määratud tähtaja jooksul oma hinnangut välisinvesteeringu kohta, menetlusega edasi liikuda ja kooskõlastus välisinvesteeringule anda, kuna ei ole esitatud negatiivset hinnangut, et välisinvesteering võib ohustada julgeolekut või avalikku korda. 5 Paragrahvi 4 lõike 3 kohaselt kutsub esimees kokku komisjoni koosoleku, kui vähemalt ühe komisjoni liikme hinnangu kohaselt võib välisinvesteering ohustada Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda. Samuti võib komisjoni esimees koosoleku kokku kutsuda, kui selleks esinevad muud olulised asjaolud. Näiteks põhjusel, et teine liikmesriik on hinnatava välisinvesteeringu kohta esitanud oma märkused või Euroopa Komisjon seisukoha. Sel juhul võib välisinvesteering olla problemaatiline, mistõttu tuleb komisjonis arutada tõenäolisi avaliku korra või julgeolekuohuga seonduvaid aspekte ja põhjusi ning kaaluda võimalikke lahendusi. Koosoleku võib korraldada ka juhul, kui mõni komisjoni liige on andnud teada, et välisinvesteeringu negatiivse mõju kohta on teavet, mida tema esindatav asutus ei saa avaldada (vt selgitust järgmises lõigus). § 5. Komisjoni koosolek Paragrahvi 5 lõike 1 kohaselt on komisjoni koosolekud kinnised, mistõttu osalevad neil vaid komisjoni liikmed ning vajadusel kutsutud teiste valitsusasutuste või muude asutuste kaasatud esindajad või eksperdid. Koosolekut juhatab esimees või tema asendajaks määratud TTJA ametnik. Paragrahvi 5 lõike 2 alusel tuleb koosoleku teatis koos päevakorra ja lisadokumentidega komisjoni liikmetele edastada elektrooniliselt või infosüsteemi kaudu vähemalt kolm tööpäeva enne koosolekut. See nõue annab komisjoni liikmetele piisava aja, et koosolekuks ette valmistada. Olenevalt hinnatava välisinvesteeringu üksikasjadest ja muudest tähtsust omavatest asjaoludest, võib koosoleku korraldaja teatada koosoleku toimumisest pikemalt ette, andes ettevalmistamiseks rohkem aega. Paragrahvi 5 lõikes 3 on ette nähtud tingimus, mille kohaselt võib komisjoni koosoleku pidada siis, kui sellest võtab osa üle poolte komisjoni liikmetest ja komisjoni esimees. Selleks, et probleemse välisinvesteeringuga seotud asjaolusid oleks võimalik igakülgselt kaaluda, loa taotluse kooskõlastuse protsessis komisjoni hinnang kujundada ja otsusele jõuda, on oluline, et koosolekust võtaks osa piisav arv komisjoni liikmeid. Kui koosolekul ei saa osaleda vajalik arv komisjoni liikmeid, kutsub komisjoni esimees samas korras kokku uue koosoleku. Juhul, kui komisjoni liige või asendusliige ei saa komisjoni koosolekul osaleda, esitab ta TTJA põhjendatud hinnangu päevakorras oleva küsimuse kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt koosoleku toimumisele eelneval tööpäeval (paragrahv 5 lõige 4). Üldjuhul eeldatakse, et vähemalt kahest asutuse määratud komisjoni liikmest saab üks neist koosolekust osa võtta. Kui erandkorras pole ühelgi asutuse komisjoni liikmel võimalik osaleda, tuleb esitada seisukoht kirjalikult, et sellega saaks koosolekul arvestada. Paragrahvi 5 lõike 5 kohaselt võivad komisjoni koosolekul komisjoni esimehe kutsel osaleda teiste asutuste esindajad või eksperdid, kellel ei ole hääleõigust. Vastavalt vajadusele, arvestades välisinvesteeringu asjaolusid ja spetsiifikat, võib komisjoni töösse kaasata teiste valitsusasutuste või muude asutuste esindajaid ja eksperte, kes saavad osaleda asjakohaste eripädevust või oskusteavet nõudvate juhtumite menetlemisel, näiteks Kultuuriministeeriumi esindaja saab kutsuda osalema komisjoni töös meediaettevõtjaid puudutavate välisinvesteeringute hindamisel. Samuti on otstarbekas kaasata komisjoni töösse asutuste esindajaid, kes viivad välisinvesteeringuks oleva sama tehingu osas läbi loamenetlust muude seaduste alusel ette nähtud nõuete täitmise kontrollimiseks. Näiteks on konkurentsiseaduse kohaselt teatud tingimuste täitmisel vajalik Konkurentsiameti koondumise luba, mis on 6 koondumise jõustamisel selliseks eeltingimuseks, või Finantsinspektsiooni luba krediidiasutuse seaduse alusel olulise osaluse omandamiseks või kontrolli saavutamiseks. Kaasatud teiste asutuste esindajad või eksperdid ei muutu komisjoni liikmeteks ja neil ei ole komisjoni koosolekul hääleõigust, kuid nende antud seisukoht aitab komisjoni liikmetel kujundada oma hinnangut. Kõnealused isikud saavad osaleda komisjoni töös piiratud ulatuses, arvestades muu hulgas juurdepääsuõigusi teabele. Paragrahvi 5 lõike 6 kohaselt kuulatakse komisjoni koosolekul ära kõigi komisjoni liikmete hinnangud ja arvestatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud põhjendatud hinnangutega, millega on komisjoni liikmed saanud enne tutvuda. Komisjoni liikmetele võib esitada küsimusi. Samuti kujundatakse seisukoht avaldatud põhjenduste asjakohasuse ja olulisuse suhtes, sealhulgas ka selle kohta, kas negatiivse ohuhinnangu argumendid on piisavalt kaalukad, et on olemas alus jätta välisinvesteeringule loa andmine kooskõlastamata. Komisjoni koosolekul kaalutakse, kas välisinvestori taotluse alusel saab anda välisinvesteeringu luba. Muu hulgas otsustatakse, kas välisinvesteeringu loa saab anda kõrvaltingimusega ning milline meede oleks tulemuslik Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra ohustamise vältimiseks (paragrahv 5 lg 7). VUHS-i § 11 lõike 3 kohaselt võib välisinvesteeringu luba sisaldada kõrvaltingimust, mis kohustab välisinvestorit või sihtettevõtjat võtma Eesti või muu EL-i liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra ohustamise vältimiseks meetmeid, sealhulgas võõrandama sihtettevõtjas teatud suurusega osalust või jätkama kehtivaid toodete tarnimise või teenuste osutamise lepinguid. Seega on otstarbekas kaaluda, millistel tingimustel saab vähendada või kõrvaldada võimalikke ohte julgeolekule ja avalikule korrale. Kui komisjoni hinnangul on selleks, et vältida Eesti või muu EL-i liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra ohustamist, võimalik välisinvesteeringu luba anda kõrvaltingimusega, teeb komisjon ettepaneku, milliseid meetmeid tuleb kohaldada. Vajaduse korral saab meetmete üle pidada välisinvestoriga läbirääkimisi, milles võivad osaleda komisjoni liikmed. Kuna loa andmise kooskõlastus ei või olla tingimuslik, saab komisjon kaaluda loa andmisele kooskõlastust alles siis, kui võimaliku loa kõrvaltingimus on kindlaksmääratud osalistega läbi räägitud. § 6. Välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamine või kooskõlastamata jätmine Paragrahvi 6 lõike 1 alusel kooskõlastab komisjon välisinvesteeringu loa andmise või jätab selle kooskõlastamata, kui on koosolekul komisjoni liikmete põhjendatud arvamused ära kuulanud ning asjaolusid ja põhjendusi kaalunud. Loa andmise kooskõlastamata jätmise korral peab komisjon esitama põhjendused, milles tema hinnangul seisneb oht avalikule korrale või julgeolekule. Paragrahvi 6 lõike 2 kohaselt on välisinvesteeringule loa andmise kooskõlastuseks vajalik, et ükski komisjoni liige ei ole esitanud välisinvesteeringu kohta negatiivset hinnangut. Kui vähemalt üks komisjoni liige on põhjendatud arvamusel, et välisinvesteering võib ohustada Eesti või muu EL-i liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda ja komisjoni hinnangul ei ole võimalik seda ohtu kõrvaltingimusega loaga vältida, jätab komisjon välisinvesteeringu loa kooskõlastamata. Seejuures on oluline, et komisjoni liikme seisukoht peab olema põhjendatud ja komisjonis hinnatakse selle kaalukust, kui hinnatakse vajadust jätta välisinvesteeringu loa andmine kooskõlastamata. Sisendi selle kohta, kas välisinvesteering võib mõjutada muu EL-i liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda, saavad anda teised liikmesriigid määruse 2019/452 koostööreeglitega ettenähtud korras, esitades vastava investeeringu kohta oma märkused. 7 Samuti võib Euroopa Komisjon avaldada arvamust välisinvesteeringu kohta, sealhulgas seoses selle võimaliku mõjuga EL-ile huvi pakkuvatele projektidele või programmidele. § 7. Komisjoni koosoleku protokoll Paragrahvi 7 lõike 1 kohaselt komisjoni koosolek protokollitakse. Koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja (TTJA peadirektor või tema määratud ametnik) ja protokollija. Paragrahvi 7 lõike 2 kohaselt on protokolli eesmärk talletada koosoleku elluviimise kulg ja tulemused ning selle tekst peab võimaldama taastada küsimuste arutamise käiku. Paragrahvi 7 lõike 3 alusel kantakse komisjoni koosoleku protokolli vähemalt koosoleku toimumise aeg ja koht (punkt 1), koosolekul osalejad (punkt 2), koosoleku päevakord (punkt 3), koosoleku päevakorrapunktide üle peetud arutelu lühikokkuvõte (punkt 4), koosolekule kutsutud isiku sõnavõtu lühikokkuvõte (punkt 5), muud tähtsust omavad asjaolud (punkt 6), koosolekul tehtud otsus (punkt 7) ning koosoleku juhataja ja protokollija nimi (punkt 8). Kui julgeolekuasutuse puhul ei ole võimalik märkida komisjoni liikmeid nimeliselt, piisab protokollis fikseerimisest, et vastava asutuse esindaja oli kohal. Paragrahvi 7 lõikes 4 on sätestatud, et protokoll koostatakse kolme tööpäeva jooksul komisjoni koosoleku toimumisest arvates ning edastatakse kõikidele komisjoni liikmetele. Protokollile lisatakse koosoleku päevakorrapunktide juurde esitatud lisamaterjalid. Protokoll kantakse TTJA järelevalve infosüsteemi (paragrahv 7 lg 5). Põhimääruse kohaselt on eelmärgitud andmekogu vastutav töötleja TTJA, kes kasutab seda oma ülesannete ja toimingutega seotud andmete kogumiseks ja süstematiseerimiseks ning nende põhjal oma tegevuse planeerimiseks. Paragrahvi 7 lõikes 6 on sätestatud, et kui komisjoni koosolekul käsitletakse riigisaladust või salastatud välisteavet, tagatakse vastava teabe töötlemine, sealhulgas protokolli, selle osa ja lisa kaitse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemisel tuleb järgida kõiki riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja Vabariigi Valitsuse määruse „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“3 (RSVKK). Komisjoni liikmed, kes kasutavad välisinvesteeringu usaldusväärsusele hinnangu andmisel riigisaladusega kaitstavat teavet, vormistavad selle RSVKK põhimõtete kohaselt eraldi dokumendina. Riigisaladuse ja sellega kaitstud dokumendi omanik on nimetatud dokumendi koostanud komisjoni liige ja sellise dokumendi käitlemisel lähtutakse eelnimetatud määruse põhimõtetest. Riigisaladust sisaldavat dokumenti tutvustatakse vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsuõigust omavatele teistele komisjoni liikmetele, olenevalt teadmisvajadusest. Riigisaladuse ja sellega kaitstud dokumentidega tutvumine ja vajalikud arutelud neil teemadel peetakse selleks ettenähtud keskkondades (turvaalal). Kui komisjoni liikmeasutusel asjakohased võimalused puuduvad, käib ta teabega tutvumas või seda arutamas teabevaldaja juures. 3 RT I, 27.08.2022, 6 8 3. peatükk Määruse rakendamine § 8. Määruse jõustumine Paragrahvi 8 kohaselt jõustub määrus 1. septembril 2023. aastal. Määruse jõustumise aeg on seotud VUHS-i jõustumise ajaga. Kõnealune jõustumisaeg on vajalik selleks, et viia lõpule VUHS-i ja selle alusel kehtestatavate määruste rakendamiseks vajalikud tegevused. Lisaks on otstarbekas anda ettevõtjatele piisav aeg seaduse regulatsiooniga tutvumiseks ja kohanemiseks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga ei rakendata ega võeta üle EL-i õigust. Kuigi otsene seos EL-i õigusega puudub, on mõningane seos EL-i õigusega siiski olemas, kuna VUHS-i alusel on välisinvesteeringukomisjonile ja TTJA-le ette nähtud ülesanded, mis lähtuvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT L 79I, 21.03.2019, lk 1–14) sätestatud koostöökorrast. Eelnõu võtab arvesse EL-i õigusaktidest tulenevaid põhimõtteid ja on EL-i õigusega kooskõlas. 4. Määruse mõjud Määrusega ja välisinvesteeringu loamenetluses hindamise reguleerimisega kaasnevat mõju on hinnatud VUHS-i eelnõu4 seletuskirjas. Mõjude analüüsi siinkohal tervikuna dubleerima ei hakata, vaid nimetatakse vaid olulisemad mõju valdkonnad. 4.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Määruse eelnõu mõjutab välisinvesteeringukomisjoni kuuluvate valitsusasutuste tööd julgeoleku seisukohast, kuna VUHS-i alusel on loodud välisinvesteeringukomisjon, kelle kooskõlastus välisinvesteeringu loa andmise taotlusele on TTJA-le oluline välisinvesteeringu loa andmiseks. Välisinvesteeringu Eesti või muu EL-i liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale avaldatava mõju hindamisel kaalub komisjon eelkõige asjaolusid, mis seonduvad välisinvestoriga ja sihtettevõtja või sihtettevõtja osa majandustegevuse ja asjakohase majandusvaldkonnaga, ning kontrollimenetlus on suunatud julgeoleku ja avaliku korra tagamisele. Eelnõu kohaselt hindab komisjon välisinvesteeringu mõju Eesti või muu EL-i liikmesriigi julgeolekule ja avalikule korrale ning kooskõlastab välisinvesteeringu loa andmise taotluse või jätab selle kooskõlastamata. Samuti, VUHS-i kohaselt otsustab komisjon määruse 2019/452 alusel märkuste esitamise ja koostab vajaduse korral märkused. Komisjon võib teha koostööd välisriikide pädevate asutuste, Euroopa Komisjoni ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Koostöö ja teabevahetuse hõlbustamine mõjutab asjakohaste valitsusasutuste võimet ennetada ja hoida ära võimalikku ohtu avalikule korrale ja julgeolekule, sealhulgas regulatsiooni nõuetest kõrvalehoidmist. VUHS-i regulatsiooni rakendamise kaudu komisjoni poolt saab ennetada ja 4 välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus (639 SE). https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a37b7d26-d0b7-44a1-8325- b15d3d424b5f/V%C3%A4lisinvesteeringu+usaldusv%C3%A4%C3%A4rsuse+hindamise+seadus 9 tõkestada asjaolusid, mis seda turvalisust kahjustavad ja riigi julgeolekut ohustavad. Sellest lähtudes on loodaval regulatsioonil positiivne mõju Eesti ja EL-i julgeolekule, samuti elanike turvalisusele ja stabiilsusele. Kuna kehtivas õiguskorras sarnane usaldusväärsuse hindamine puudub, võimaldab kontrollikohustuse loomine julgeolekut ja avalikku korda mõjutavate välisinvesteeringute tegemist ennetada ja vältida ning kaitseb Eesti investeerimiskliimat. Välisinvesteeringute hindamine annab süsteemse ülevaate puudutatud valdkondade ettevõtjatesse tehtavatest välisinvesteeringutest ja suurendab seotud valitsusasutuste koostööd. Eelnõul tõenäoliselt ei ole mõju riigi välissuhetele, kuna regulatsiooni rakendatakse ühtviisi kõigile EL-i välistele riikidele riike diskrimineerimata. Pädevuse jaotamine TTJA ja välisinvesteeringukomisjoni vahel tagab ka määrusest 2019/452 tulenevate koostööreeglite tulemusliku täitmise. Valitsusasutuste poolest on sihtrühm väike, puudutades eelkõige neid asutusi, kelle esindajad hakkavad kuuluma välisinvesteeringukomisjoni. Mõju ulatus on väike, kuna asutuste tegevuses ei ole märkimisväärseid muutusi ette näha. 4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Määrus ei too kaasa tegevusi, kulutusi ega tulusid kohalikele omavalitsuste üksustele. Välisinvesteeringukomisjoni kuuluvad Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureameti, TTJA ning Riigikantselei esindajad. Komisjon võib oma töösse kaasata teiste ametiasutuste esindajaid ja eksperte. Komisjoni juhib TTJA peadirektor. Eelnõu mõjutab riigiasutuste sisemist töökorraldust ja ülesannete hulka, kuna tekib lisavajadus kooskõlastust andva komisjoni järele. Välisinvesteeringukomisjoni kuuluvad valitsusasutused määravad komisjoni oma esindajad, kellele lisandub asjakohaseid ülesandeid osalemisega välisinvesteeringute hindamises. Välisinvesteeringukomisjoni kuuluvad eri valitsusasutuste esindajad saavad anda hinnangu välisinvesteeringu loa andmise taotluse kohta vastavalt oma pädevusele, lähtudes esindatavale asutusele teada olevast teabest, mis kindlustab välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamisel võimalikult mitmekülgse ja põhjaliku sisendi. Eelnõu mõjutab vähesel määral asutustevahelisi suhteid, sealhulgas riigiasutustevahelisi pädevussuhteid ja koostööd, või tööjaotust ja koostööd riigiasutuste vahel. Kuna VUHS-i kohaldamisala on piiritletud kitsalt ja selgelt (strateegiliselt tähtsates valdkondades tegutsevate sihtettevõtjate ning välisinvesteeringuks olevate tehingute loend) ning hõlmatud sihtettevõtjaid on vähe, ligikaudu 330, ei ole ette näha ka loamenetluste suurt arvu (eeldatavasti aastas ligikaudu 10). Välisinvesteeringu loa taotluste menetlus on teabe ja dokumentide elektroonilise esitamise tõttu tõhus ja toimub kindlates ajaraamides kiiresti. Välisinvesteeringukomisjoni töökord välisinvesteeringu loa andmise taotluste kooskõlastamisel on lihtne, menetlusprotsess läbipaistev ja tulemuslik. Kuigi VUHS-i kohaselt vaatavad komisjoni liikmed läbi ka teiste liikmesriikide määruse 2019/452 alusel tehtud teavitusi (ja muid asjakohaseid dokumente) välisinvesteeringute kohta, mille kaudu saab kasulikku teavet teistes liikmesriikides toimuvate tehingute ja võimaliku mõju kohta Eesti avalikule korrale ja julgeolekule. Keskmine kuus edastatud teavituste arv on 25–40, millest vaid mõnel võib olla puutumus Eestiga. 10 Seega on mõju ulatus väike, sest sihtrühma (valitsusasutuste) töökorralduses erilisi muudatusi ei toimu ega ole olulist tarvidust muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele. Komisjoni kuuluvad asutused on olnud aktiivselt kaasatud nii VUHS-i kui ka käesoleva määruse eelnõu väljatöötamisse. Eelnõu toime asjakohaste valitsusasutuste töökorraldusele ja ülesannete hulgale ei ole ulatuslik ega eelda kohanemiseks suunatud ja plaanitud tegevusi pikema perioodi jooksul. Eelduslikult osaleb igast valitsusasutusest loakomisjoni töös 1–2 inimest (põhiliige ja asendusliige). Võimalike menetluste arvu silmas pidades on osavõtt komisjonist osakoormusega töö. Siiski on tegemist uue ülesandega, mis võib tuua kaasa asutustes ametnike olemasolevate ülesannete täitmise mõningase ümberkorraldamise ja rahalise lisaressursi vajaduse, arvestades nii välisinvesteeringu hindamiseks ettenähtud tähtaegu kui ka võimalike konkreetsete tehingute asjaolusid. Seetõttu on mõned valitsusasutused pidanud oluliseks ka vajadust luua lisaametikohti. Näiteks, Kaitsepolitseiamet on plaaninud luua lisaametikohti, et täita ohuhinnangute andmisega seotud võimalikke lisaülesandeid. Politsei- ja Piirivalveametile toovad VUHS-i ning selleks vajaliku informatsiooni kogumise ja töötlemisega seotud ülesanded kaasa lisatöökoormuse ja eelarvevajaduse 0,5 ametikoha ulatuses. Kaitseministeerium on samas möönnud, et komisjoni töös osalemine on ministeeriumi valitsemisalas uus ülesanne, millega võib kaasneda seniste ülesannete täitmise mõningane ümberkorraldamine või vajaduse rahalise lisaressursi järele. Mõju ulatus on pigem väike, sest valitsusasutuste senine toimimine olulisel määral ei muutu. Mõju välisinvesteeringukomisjoni töö regulaarsusele ja sagedusele on eeldatavasti väike, arvestades kohaldamisala piiritlemist ja menetluse olemust. Võttes arvesse, et aastas on vähe neid loamenetlusi, milles on vajalik välisinvesteeringukomisjoni kooskõlastus, samuti teiste liikmesriikide määruse 2019/452 alusel saadetud teavituste vähesust teistes liikmesriikides toimuvate Eestiga seost omada võivate välisinvesteeringute kohta, on kavandatava meetme mõju asjakohaste valitusasutuste üldisele töökoormusele väike. Suuremahulist töökoormuse kasvu ette näha ei ole. Arvestades reaalset võimalikku töökoormuse lisandumist ja määruse rakendamisega seonduvaid oletatavaid raskusi, on ebasoovitava mõju kaasnemise risk eelnõu kohaldamise algusperioodil väike kuni keskmine, kuid risk ajapikku väheneb. Kokkuvõttes on mõju olulisus pigem väike. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa tulusid. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise osas rakendamise ja tööjõuga seotud kulud on välja toodud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu 639 SE seletuskirjas5. Personalikulu kaasneb TTJA, Kaitsepolitseiameti ja Politsei- ja Piirivalveametile. Samuti võib personalikulu kaasneda välisinvesteeringukomisjoni kuuluvatele teistele valitsusasutustelele seoses sellega, et asutuse esindajad osalevad komisjoni töös osaajaga. 6. Määruse jõustumine 5 Vt joonealust viidet nr 4 11 Määruse jõustumise aeg, 1. septembril 2023. aastal, on seotud VUHS-i jõustumise ajaga. Kõnealune aeg on vajalik, et viia lõpule VUHS-i ja selle alusel kehtestatavate määruste rakendamiseks vajalikud tegevused. Lisaks on otstarbekas anda ettevõtjatele piisav aeg seaduse regulatsiooniga tutvuda ja kohaneda. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu (toimik 23-0550/01) kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Välisministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Rahapesu Andmebüroole, Välisluureametile, TTJA-le, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule ning Eesti Kaitsetööstuse Liidule. Eelnõu kooskõlastasid märkusteta Siseministeerium ja Välisministeerium. Eelnõu kohta esitasid märkused Rahandusministeerium, Kaitseministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, samuti esitas arvamuse Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Seletuskirja lisas on kajastatud eelnõu kooskõlastamise ja avaliku konsultatsiooni käigus esitatud märkuste ja ettepanekute kooskõlastustabel. 12  Vabariigi Valitsuse määruse „Välisinvesteeringukomisjoni töökord“ eelnõu seletuskirja lisa Kooskõlastamise ja avaliku konsultatsiooni käigus esitatud märkuste ja ettepanekute kooskõlastustabel Märkuse või ettepaneku sisu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus Rahandusministeerium Töökorra eelnõu § 6 lõikes 2 peaks olema lause Arvestatud. lõpp sõnastatud „jätab komisjon Eelnõu § 6 lg 2 teksti on muudetud. välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamata“ (sama sõnastus ka vastavalt seletuskirjas) Teeme ettepaneku kaaluda lisada ka Arvestatud osaliselt ja selgitatud. koostöökohustus teiste siseriiklike Seletuskirja on täiendatud. ametiasutustega (näit Finantsinspektsiooniga), Eelnõu § 5 lg 5 kohaselt võivad kui tegemist on ettevõttega, kelle puhul ka vastav välisinvesteeringukomisjoni koosolekul esimehe teine asutus paralleelselt välisinvesteeringu (näit kutsel osaleda teiste asutuste esindajad või olulise osaluse omandamise) menetlust läbi viib. eksperdid, kellel ei ole hääleõigust. See aitaks menetlusi ühtlustada, asutustel Seletuskirja kohaselt annab eelnimetatud säte omavahel teavet jagada ning vahest ka tegeleda välisinvesteeringukomisjoni esimehele ennetavalt olukorraga, kus näiteks üks asutus võimaluse kaasata vastavalt vajadusele, annab välisinvesteeringu tegemiseks loa, aga arvestades välisinvesteeringu asjaolusid ja teine asutus keeldub olulise osaluse omandamise spetsiifikat, komisjoni töösse teiste loa andmisest. Lisaks võiks üritada kahandada valitsusasutuste või muude asutuste esindajaid ja halduskoormust loa taotlejatele ja edastada ühele eksperte, kes saavad osaleda asjakohaste asutusele juba esitatud andmeid (neid tõenäoliselt eripädevust või oskusteavet nõudvate juhtumite võib olla, aga see vajaks detailsemat nõutavate menetlemisel. andmete võrdlemist) otse lubade menetlemisega Sealhulgas on mõistlik kaasata näiteks tegelevatele asutustele. Finantsinspektsiooni esindajaid elutähtsa teenuse osutajatena pankasid puudutavate välisinvesteeringuks olevate tehingute puhul. Määruste eelnõusid ei ole saadetud Selgitatud. Finantsinspektsioonile, kes tegeleb Finantsinspektsioonil ei ole otsest seost krediidiasutuste tegevuslubadega ning nendes välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise olulise osaluse omandamisega. Palume eelnõud menetlusega. Eelnõu reguleerib ka Finantsinspektsioonile saata ja vajadusel välisinvesteeringukomisjoni töökorda, kuhu nendega samuti konsulteerida. inspektsiooni esindajad ei kuulu. Finantsinspektsioonil võib olla kaudne puutumus välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise menetlusega, kuna VUHSi § 4 lg 1 alusel on elutähtsa teenuse osutajatena sihtettevõtjatena hõlmatud ka 5 panka (AS SEB Pank, Swedbank AS, Luminor Bank AS, AS LHV Pank, Coop Pank AS). 1  Samas on VUHSi seletuskirjas selgitatud, et kuigi krediidiasutuste puhul on olulise osaluse ja kontrolli omamine allutatud ka krediidiasutuste seadusest tulenevale kontrollile, ei asenda vastav finantsalane kontrollimenetlus VUHSist tulenevat välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamist. Eelnimetatud menetluse eesmärk ja kontrolliese on erinev. Samuti tuleb arvestada, et erinevalt finantsjärelevalve alasest kontrollimenetlusest ei rakendu VUHSis sätestatud loamenetlus mitte kõikidele (oluliste või kontrollivate) osaluste omandamisetele, vaid üksnes olukordades, kus otsese või kaudse osaluse omandav välisinvestor pärineb kolmandast riigist. Võib eeldada, et välisinvesteeringu usaldusväärsuse loamenetlusega paralleelselt hakkab kulgema mitmeid muid loamenetlusi nii Eestis kui muudes Euroopa Liidu liikmesriikides. Nagu on märgitud ka eelnevas vastuspunktis, võib välisinvesteeringukomisjon teha koostööd Finantsinspektsiooniga ja kaasata inspektsiooni esindajaid vajadusel välisinvesteeringu hindamise protsessi. Juhul kui vastu võetud välisinvesteeringu Selgitatud. usaldusväärsuse hindamise seaduse Määruse eelnõuga täiendavaid kulusid ei kaasne. rakendamisega on ette nähtud täiendavad Kulud ja vajalikud ressursid olid kirjeldatud eelarvelised vahendid, mis on seostatavad VUHSi eelnõu seletuskirjas. määruste eelnõudega, tuleb need siin selgelt välja tuua, et tagada vajalike täiendavate kulude jälgitavus. Kaitseministeerium Palume eelnõust välja jätta § 4 lõige 4, mille Arvestatud. kohaselt juhul, kui komisjoni liikme esindataval Kõnealune säte eelnõu tekstist on kustutatud. asutusel on teavet, et välisinvesteering võib ohustada Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda, ja asutus ei saa seda teavet avaldada, teavitab asjaomase asutuse komisjoni liige sellise teabe olemasolust komisjoni. Sätte seletuskiri kajastab õigesti juhtumeid, kui teavet ei ole võimalik komisjonile avaldada, samuti alternatiivseid riigi julgeoleku tagamise võimalusi. Sellise teabe olemasolu korral on aga üldjuhul võimatu anda laiemale isikute ja asutuste ringile teada isegi teabe olemasolust ilma, et see kahjustaks riigi julgeolekut või välissuhtlemist või julgeolekuasutuse ülesannete täitmist või ohustaks teavet või teabega seotud isikuid. Seega ei ole asjaomast sätet võimalik täita. Kaitseministeeriumi valitsemisala asutus tagab sellisel juhul riigi julgeoleku oma julgeolekuasutuste seadusest tulenevate 2 ülesannete raames. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku § 4 lõige 4 eelnõust välja jätta. Rõhutame, et oluline on eelnõu § 4 lõike 2 kohane Selgitatud. võimalus jätta asjaomase asutuse esindajatel oma Eelnõu § 4 lg 2 sõnastusest tuleneb, et arvamus andmata alati, kui asutusel puudub välisinvesteeringule hinnangu andmise teave, et taotluses kirjeldatud investeering võib menetlusega saab edasi liikuda ka juhul, kui ohustada riigi julgeolekut. See võimaldab mõni komisjoni liige või asendusliige ei esita vähendada valdkonna ekspertide lisatöökoormust määratud tähtaja jooksul oma hinnangut ilma investeeringute usaldusväärsuse hindamise välisinvesteeringu kohta. Seega on eelnõus protsessi pidurdamata. Samuti on tähtis VUHS § sisuliselt olemas võimalus jätta hinnang andmata. 15 lõikest 3 tulenev ning kõnesoleva eelnõu Kõnealusel juhul võib kooskõlastuse seletuskirjas kajastatud põhimõte, mille järgi välisinvesteeringule anda, kuna ei ole esitatud komisjoni liige esitab komisjonile negatiivset hinnangut, et välisinvesteering võib välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamiseks ohustada julgeolekut või avalikku korda. vajalikus ulatuses teavet või ohuhinnangu üksnes oma pädevuse piires, s.t lähtub ainult oma esindatava asutuse ülesannetest ja nende täitmisel saadud teabest. Komisjoni liikmele ei saa panna välisinvesteeringuga seotud teabe kogumise ja analüüsimise lisakohustust. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Teeme ettepaneku täiendada Vabariigi Valitsuse Arvestatud ja selgitatud. määruse „Välisinvesteeringukomisjoni töökord“ Märkus lahendatud ametnike vaheliste eelnõu § 4 lõiget 1 õigusega komisjoni esimehel läbirääkimiste teel. määrata TTJA teenistujale ülesandeks komisjoni Välisinvesteeringukomisjonis osaleb TTJAst liikmetele hinnangu esitamise tähtaja määramine. sarnaselt teiste komisjoni kuuluvate asutustega Vastavalt välisinvesteeringu usaldusväärsuse vähemalt 2 liiget: nn 1 põhiliige ja asendusliige hindamise seaduse § 9 lõikele 1 on TTJA (neid võib olla ka mitu). TTJA poolt osaleb ülesandeks komisjonile välisinvesteeringu loa komisjonis peadirektor või tema poolt määratud andmise kooskõlastamiseks taotluse ja sellele muu ametnik, kes on asendusliige. lisatud dokumentide edastamine ning tähtaja Eelnõu § 1 lg 1 täiendatud 2. lausega järgmises määramine. Komisjoni töö juhtimine ja tagamine sõnastuses: “Tarbijakaitse ja Tehnilise on TTJA peadirektori vastutada, mistõttu peaks Järelevalve Ameti peadirektor võib enda tal olema õigus seda korraldada paindlikult ja asendajaks komisjoni määrata Tarbijakaitse ja lähtuvalt TTJA töökorraldusest. Komisjon Tehnilise Järelevalve Ameti ametniku.“ tegutseb TTJA juures ja materjalide edastamine ning sellega vahetult komisjoni liikmetele hinnangu andmiseks tähtaja määramine võimaldab TTJA-l tagada operatiivselt ja viivitusteta komisjoni teenindamise. Lõpptähtajad sätestab seadus ja need on suhteliselt lühikesed, millega tuleb vahetähtaegade määramisel niikuinii arvestada. Kui menetlejale on võimalik panna vahetähtaegade seadmise kohustus, saab ta kohe koos taotluse materjalid edastamisega määrata ära ka tähtaja. Nii ei teki ajalist viivitust ega pea kaht erinevat teavitust saatma ega vastu võtma. Komisjoni esimehele, kelleks üldjuhul on peadirektor, ei peaks panema ülesandeid, mis ei nõua sisulist otsustust. Õigusakt peaks 3 võimaldama tööd paindlikult korraldada. Eelnevast tulenevalt on meie ettepanekud: 1) sõnastada määruse eelnõu § 4 lg 1 järgnevalt: „(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab puudusteta taotluse ja sellele lisatud dokumendid välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamiseks komisjonile ning komisjoni esimees või tema poolt määratud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teenistuja määrab komisjoni liikmetele hinnangu esitamise tähtaja.“; 2) sõnastada määruse eelnõu seletuskirjas § 4 lg 1 selgituse esimene lõik järgnevalt: „Paragrahvi 4 lõike 1 kohaselt määrab komisjoni esimees või tema määratud TTJA teenistuja komisjoni esimehega kooskõlastatult komisjoni liikmetele hinnangu esitamise tähtaja, kui TTJA on edastanud puudusteta taotluse ja sellele lisatud dokumendid välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamiseks komisjonile.“; 3) sõnastada määruse eelnõu seletuskirjas § 4 lg 1 selgituse neljanda lõigu esimene lause järgnevalt: „TTJA-lt puudusteta taotluse ja sellele lisatud dokumentide saamisel määrab komisjoni esimees või tema määratud TTJA teenistuja komisjoni esimehega kooskõlastatult komisjoni liikmetele hinnangu esitamise tähtaja.“. Teeme ettepaneku täiendada Vabariigi Valitsuse Arvestatud ja selgitatud. määruse „Välisinvesteeringukomisjoni töökord“ Märkus lahendatud ametnike vaheliste eelnõu § 4 lõiget 3 õigusega komisjoni esimehel läbirääkimiste teel. määrata TTJA teenistuja ülesandeks komisjoni Komisjoni esimehe asendamise täpsustamiseks koosoleku kokku kutsumine. Vastavalt määruse on täiendatud eelnõu § 1 lõiget 1 2. lausega. eelnõu §-le 2 on TTJA ülesandeks komisjoni töö Tekstis läbivalt viidet asendustele pole vajalik tagamine. TTJA ülesannete täitmise eest ja teha. komisjoni töö juhtimise eest vastutab TTJA peadirektor, kellel peaks olema õigus seda korraldada paindlikult ja lähtuvalt TTJA töökorraldusest. Komisjon tegutseb TTJA juures ja komisjoni koosoleku kokku kutsumine võimaldab TTJA-l tagada operatiivselt ja viivitusteta komisjoni teenindamise. Komisjoni koosolekuks otsib ja räägib läbi võimalikult paljudele sobiva aja menetleja, sellele järgnevalt komisjoni esimehe ehk üldjuhul peadirektori poolt koosoleku aja teada andmine oleks tarbetu. Eelnevast tulenevalt on meie ettepanekud: 1) sõnastada määruse eelnõu § 4 lg 3 järgnevalt: „(3) Kui vähemalt ühe komisjoni liikme hinnangu kohaselt võib välisinvesteering ohustada Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda või esinevad muud olulised asjaolud, kutsub esimees või tema määratud TTJA teenistuja kokku komisjoni koosoleku.“; 4 2) asendada määruse eelnõu seletuskirjas § 4 lg 3 selgituses läbivalt sõna „esimees“ sõnadega „esimees või tema määratud TTJA teenistuja“. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eelnõu § 4 lg 2 ja § 6 lg 1 Selgitatud. Eelnõu § 4 lg 2 näeb ette, et kui ükski komisjoni Eelnõu § 6 lõikes 2 on sätestatud, millal jätab liige ei ole esitanud hinnangut, mille kohaselt komisjon välisinvesteeringu loa andmise taotluse välisinvesteering võib ohustada Eesti või muu kooskõlastamata (st kui vähemalt üks komisjoni Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või liige on põhjendatud arvamusel, et avalikku korda, võib komisjon kooskõlastada välisinvesteering võib ohustada Eesti või muu välisinvesteeringu loa andmise koosolekut kokku Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või kutsumata. Eelnõu § 6 lg 1 kohaselt komisjon avalikku korda ja seda ohtu ei ole komisjoni kooskõlastab välisinvesteeringu loa andmise või hinnangul võimalik kõrvaltingimusega vältida). jätab selle põhjendatult kooskõlastamata, kui on Seega muudel juhtudel kooskõlastab komisjon koosolekul komisjoni liikmete põhjendatud loa andmise (sh kui on paigas kõrvaltingimused, arvamused ära kuulanud ning asjaolusid ja millega luba saab anda). põhjendusi kaalunud. Juhime tähelepanu sellele, et eelnõu § 6 lg 1 ei sätesta võimalust kooskõlastada välisinvesteeringu loa andmist koosolekut kokku kutsumata. See võib tekitada segadust ja vaidlusi selles osas, kas komisjonil on õigust kooskõlastada välisinvesteeringu loa andmist koosolekut kokku kutsumata. Kaubanduskoja ettepanek: Õigusselguse tagamiseks teeme ettepaneku lisada eelnõu § 6 lõikesse 1 viide eelnõu § 4 lõikele 2 või siis tuua eelnõu § 6 lõikes 1 muul viisil selgelt välja, et komisjon kooskõlastab välisinvesteeringu loa andmise koosolekut kokku kutsumata, kui ükski komisjoni liige ei ole esitanud hinnangut, mille kohaselt välisinvesteering võib ohustada Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda. Kui eelnõu koostajad ei pea vajalikuks eelnõu täiendamist eelkirjeldatud viisil, siis palume selles osas täiendada seletuskirja eelnõu § 6 lg 1 osas. Eelnõu § 5 lg 7 näeb ette, et komisjoni koosolekul Arvestatud. kaalutakse, kas välisinvesteeringu loa saab anda Eelnõu seletuskirja § 5 lg 7 osas on lisatud kõrvaltingimusega ja milline meede oleks täiendus, mille kohaselt komisjoni koosolekul tulemuslik Eesti või muu Euroopa Liidu kaalutakse, kas välisinvestori taotluse alusel saab liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra anda välisinvesteeringu luba. Välisinvesteeringu ohustamise vältimiseks. Kui komisjoni hinnangul luba võib olla nii kõrvaltingimusega kui ka ilma on Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi selleta. julgeoleku või avaliku korra ohustamise vältimiseks võimalik anda välisinvesteeringu luba kõrvaltingimusega, teeb komisjon ettepaneku, milliseid meetmeid tuleb kohaldada. Komisjon otsustab loa andmise kooskõlastamise üle, kui loa kõrvaltingimus on määratud. 5 Viidatud sätet lugedes jääb ebaselgeks, kas komisjoni koosolekul on lubatud teha üksnes kaks otsust (välisinvesteeringu luba antakse kõrvaltingimusega või luba jäetakse kooskõlastamata) või saab komisjoni koosolek ka otsustada, et välisinvesteeringu luba antakse ilma kõrvaltingimuseta. Kaubanduskoda toetab lahendust, et komisjon võib koosolekul otsustada anda luba ka ilma kõrvaltingimuseta, kui näiteks üks komisjoni liige esitas algselt hinnangu, et välisinvesteering võib ohustada Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda, kuid komisjoni koosolekul jõuti ühisele arusaamale, et see risk on väga madal ning luba saab anda ka kõrvaltingimuseta. Kaubanduskoja ettepanek: Teeme ettepaneku lisada vähemalt seletuskirja selgitus, et komisjon võib koosolekul võtta vastu ka otsuse anda välisinvesteeringu luba ilma kõrvaltingimuseta. 6  Vabariigi Valitsuse määruse „Välisinvesteeringukomisjoni töökord“ eelnõu lühikokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Välisinvesteeringukomisjoni töökord“ (edaspidi määrus) eesmärgiks on reguleerida välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise menetluses välisinvesteeringukomisjoni otsustusprotsessi välisinvesteeringu loa taotlusele kooskõlastuse andmisel. Määrus kehtestatakse välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse (VUHS) § 14 lõike 2 alusel. VUHS-is määratud tingimustel on välisinvesteeringuks vaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) luba (edaspidi välisinvesteeringu luba), mida antakse välisinvesteeringukomisjoni (edaspidi komisjon) kooskõlastuse alusel. Välisinvesteeringu loa saamiseks esitab välisinvestor TTJA-le elektrooniliselt taotluse koos lisadokumentidega. TTJA edastab taotluse ja sellele lisatud dokumendid komisjonile välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamiseks. VUHS-is on sätestatud komisjoni koosseis ja pädevus. Komisjon tegutseb TTJA juures ja sellesse kuuluvad Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Rahapesu Andmebüroo, Välisluureameti, TTJA ning Riigikantselei esindajad. Eelnimetatud valitsusasutused nimetavad komisjoni liikmeks vähemalt kaks esindajat, kellest üks on põhiliige. Komisjonis liikmetena osalevate valitsusasutuste valikul lähtutakse vajadusest tagada, et komisjonil oleksid teadmised ja oskusteave välisinvesteeringu hindamiseks ning suutlikkus oma pädevuse kohaselt teavet koguda ja analüüsida. Komisjoni esimees on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor, kes juhib komisjoni tööd ja allkirjastab komisjoni koostatud dokumendid. Komisjon kooskõlastab välisinvesteeringu loa andmise või jätab selle põhjendatult kooskõlastamata, kui on komisjoni liikmete põhjendatud arvamused ära kuulanud ning asjaolusid ja põhjendusi kaalunud. Komisjon kooskõlastab välisinvesteeringu loa andmise, kui välisinvesteering ei ohusta Eesti või muu EL-i liikmesriigi julgeolekut ja avalikku korda. Juhul, kui vähemalt üks komisjoni liige on põhjendatud arvamusel, et välisinvesteering võib ohustada Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda ja seda ohtu ei ole komisjoni hinnangul võimalik kõrvaltingimusega vältida, jätab komisjon välisinvesteeringu loa andmise kooskõlastamata.