Teede- ja sideministri 21. detsembri 2001. a määruse nr 125 „Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskiri“ muutmine

Siseministeerium 30.06.2023 nr 2-1/2023/3520 Teede- ja sideministri 21. detsembri 2001. a määruse nr 125 „Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskiri“ muutmine Lugupeetud siseminister Edastame Teile kooskõlastamiseks teede- ja sideministri 21. detsembri 2001. a määruse nr 125 „Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskiri“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri. Silja Vöörmann 625 6315 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 30.06.2023 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Teede- ja sideministri 21. detsembri 2001. a määruse nr 125 „Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskiri“ muutmine Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 24 lõike 2 alusel. Teede- ja sideministri 21. detsembri 2001. a määruses nr 125 „Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) määrust täiendatakse 241. peatükiga järgmises sõnastuses: „241. peatükk KONTROLLPILOOT – EXAMINER § 1191. Kontrollpiloodi tunnistus ja selle taotlemine (1) Kontrollpiloodina tegutsemiseks peab isikul olema ülesande täitmiseks vastava õhusõiduki kontrollpiloodi tunnistus. (2) Kontrollpiloodi tunnistuse annab välja Transpordiamet. Lennuki, kopteri, õhulaeva ja vertikaalstardiga õhusõiduki kontrollpiloodi tunnistus antakse välja kehtivusajaga kolm aastat. Purilennuki, õhupalli ja ülikergõhusõiduki kontrollpiloodi tunnistus antakse välja kehtivusajaga viis aastat. (3) Lõikes 2 sätestatud kontrollpiloodi tunnistuse kehtivusaja määramisel ja kehtivusaja pikendamisel lähtutakse komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa punkti ARA.FCL.215 alapunktidest a ja b. (4) Õhusõiduki, välja arvatud ülikergõhusõiduki, kontrollpiloodi tunnistuse taotleja peab esitama Transpordiametile taotluse, millele tuleb lisada: 1) tõendusdokumendid taotleja kogemuse ja pädevuse vastavuse kohta komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa K alajao, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad purilennukilendude ja purilennuki lennumeeskonna liikmete lubade suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1139 (ELT L 326, 20.12.2018, lk 64–75), III lisa FE-alajao, komisjoni määruse (EL) 2018/395, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad õhupallilendude ja õhupalli lennumeeskonna liikmete lubade suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1139 (ELT L 71, 14.03.2018, lk 10–35), III lisa FE-alajao kohasele kontrollpiloodile esitatavatele nõuetele või mitte-EASA õhusõiduki kontrollpiloodi puhul tõendusdokumendid taotleja kogemuse ja pädevuse vastavuse kohta mitte-EASA õhusõidukiga samaväärse EASA õhusõiduki kontrollpiloodile sätestatud nõuetele; 2) tunnistus või tõend Transpordiameti heakskiidetud kontrollpiloodi koolituse läbimise kohta; 3) kontrollpiloodi hindamise leht. § 1192. Vanemkontrollpiloodi volitamine (1) Transpordiamet võib vanemkontrollpiloodi ülesande täitmiseks volitada kehtivat kontrollpiloodi tunnistust omavat isikut, kellel on teadmised, taust ja kogemused järgnevas: 1) kontrollpiloodi kogemus vähemalt kolm aastat, mille jooksul on isik korraldanud vähemalt kümme kontroll-lendu komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa, viis kontroll-lendu komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa, viis kontroll-lendu komisjoni määruse (EL) 2018/395 III lisa kohase õhusõiduki kontrollpiloodina või sama arvu lende mitte-EASA õhusõiduki kontrollpiloodina EASA õhusõidukiga samaväärsel mitte-EASA õhusõidukil; 2) laitmatu maine lennunduses; 3) osalemine Transpordiameti vanemkontrollpilootide seminaril. (2) Vanemkontrollpiloodi volitust tõendab sellekohane Transpordiameti märge isiku kontrollpiloodi tunnistusel. Vanemkontrollpiloodi volitus kehtib sama kaua, kui kehtib isikule välja antud kontrollpiloodi tunnistus. (3) Vanemkontrollpiloodi volituse saamiseks esitatakse Transpordiametile taotlus, milles isik tõendab enda vastavust lõikes 1 sätestatud nõuetele. § 1193. Kontrollpiloodi õigused (1) Kontrollpiloodil, välja arvatud ülikergõhusõiduki kontrollpiloodil, on õigus sooritada oma kontrollpiloodi tunnistusele märgitud õigustele vastavat kontroll-lendu piloodiloa taotlejale ja piloodile pädevuse või tunnistuse andmiseks, selle kehtivusaja pikendamiseks või kehtivuse taastamiseks. (2) Kontrollpiloot võib sooritatud kontroll-lennu järel teha taotleja piloodiloale klassi- ja tüübipädevuste ning instrumentaallennupädevuse kehtivusaja pikendamist tõendavad kanded. § 1194. Kontrollpiloodi tunnistuse ja vanemkontrollpiloodi volituse kehtivusaja pikendamine ja kehtivuse taastamine (1) Kontrollpiloodi, välja arvatud ülikergõhusõiduki kontrollpiloodi, tunnistuse kehtivusaja pikendamiseks või kehtivuse taastamiseks esitatakse Transpordiametile taotlus, millele lisatakse tunnistus või tõend Transpordiameti heakskiidetud kontrollpiloodi täienduskursuse läbimise kohta, loetelu viimase viie aasta jooksul korraldatud kontroll-lendudest ja nende tulemustest ning kontrollpiloodi hindamise leht. (2) Vanemkontrollpiloodi volituse kehtivusaja pikendamiseks peab vanemkontrollpiloodil olema kehtiv kontrollpiloodi tunnistus ning ta peab vanemkontrollpiloodi volituse kehtimise ajal olema hinnanud vähemalt ühe kontrollpiloodi tegevust.“; 2) määruse 17., 25., 26. ja 27. peatükk tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 1291 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  30.06.2023 Teede- ja sideministri 21. detsembri 2001. a määruse nr 125 „Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskiri” muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 24 lõike 2 alusel. Teede- ja sideministri määruse „Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnistamise eeskiri“ (edaspidi ka määrus nr 125) muutmise määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) on koostatud vajaduse tõttu ajakohastada ja täpsustada kontrollpilootide teadmiste, oskuste ja pädevusnõudeid. Määruses nr 125 sätestatud Eesti kontrollpilootide (v.a ülikergõhusõiduki kontrollpilootide) pädevusnõuded kehtivad 2001. aastast. Praegu ei vasta määruse kohane regulatsioon Euroopa Liidus (edaspidi ka EL) kehtivatele nõuetele ning seda on vaja ajakohastada, arvestades kehtivat EL-i õigust. Kontrollpiloodi pädevuse ja tegevuse regulatsiooni ajakohastamise (eelkõige kontroll-lennu järgsete kannete tegemise toimingu lihtsustamise) vastu on piloodid ja kontrollpiloodid huvi näidanud üles juba aastaid nii kontrollpilootide koolitustel kui oma lubade kehtivusaja pikendamisel Transpordiametis. Kontrollpiloot on vajaliku ettevalmistusega usaldusväärne piloot, kes korraldab kontroll-lende õhusõiduki piloodilubade omanikele või loa taotlejatele ja kellele pädev asutus (Eestis Transpordiamet) on välja andnud kontrollpiloodi tunnistuse või volituse, määrates tema ülesanded ja õigused. Kontroll-lennu alla kuuluvad näiteks lennueksamid, lennuoskustestid, lennuoskuse tasemekontrollid ja atesteerimised, mis on vajalikud piloodiloa omaniku või piloodiõpilase teadmiste ja kogemuste hindamisel piloodiloa väljaandmiseks või selle kehtivuse jätkamiseks. EL-is on lennundusspetsialistide (sh kontrollpilootide) kvalifikatsiooniga seotud nõuded reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet1 (edaspidi ka EL-i lennundusohutuse alusmäärus), ning selle rakendusmäärustega:2 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1139, 4. juuli 2018, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.08.2018, lk 1122). Lennundusseaduse § 7 lõike 1 kohaselt on Transpordiamet pädev asutus lennundusohutuse alusmääruse ja selle alusel vastu võetud rakendusmääruste tähenduses, kui seaduses või selle alusel antud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. 2 EL-i lennundusohutuse alusmäärus jõustus 11. septembril 2018. aastal. See asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 216/2008, 20. veebruar 2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja a) komisjoni määrus (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 311, 25.11.2011, lk 1–193), edaspidi määrus (EL) nr 1178/2011; b) komisjoni määrus (EL) 2018/395, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad õhupallilendude ja õhupalli lennumeeskonna liikmete lubade suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1139 (ELT L 71, 14.03.2018, lk 10–35), edaspidi määrus (EL) 2018/395; c) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/1976, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad purilennukilubade ja purilennuki lennumeeskonna liikmete lubade suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1139 (ELT L 326, 20.12.2018, lk 64–75), edaspidi määrus (EL) 2018/1976. Nimetatud määrustes on sätestatud detailne regulatsioon EASA õhusõiduki3 kontrollpilootide teadmiste, oskuste ja pädevuse kohta, kuid mitte-EASA õhusõiduki4 kontrollpilootide teadmiste, oskuste ja pädevusega seonduv on jäetud liikmesriikide pädevusse. Mitte-EASA õhusõidukeid käitatakse harrastuslennunduses. Transpordiameti andmetel käitatakse tänapäeval mitte-EASA õhusõidukeid väga vähesel määral ning õhusõiduki käitamise ja juhtimisega seotud riskid on sarnased vastavat tüüpi, klassi või liiki5 EASA õhusõiduki käitamise ja juhtimisega seotud riskidega, mistõttu ei ole otstarbekas kehtestada mitte-EASA õhusõiduki kontrollpilootidele eraldi regulatsiooni. Üldjuhul on mitte-EASA õhusõiduki pilooditel samal ajal ka EASA õhusõiduki piloodiluba. Arvestades asjaolu, et EASA õhusõidukite ning mitte-EASA õhusõidukite juhtimise ja käitamisega seotud pädevus- ja ohutusnõuded ning riskid on olemuselt sarnased, on eelnõus mitte-EASA õhusõiduki kontrollpilootide pädevusnõuete väljatöötamisel lähtutud sama klassi, tüübi või liigi EASA õhusõiduki kontrollpilootide pädevus- ja kvalifikatsiooninõudeid reguleeriva määruse (EL) nr 1178/2011 (lennukite, kopterite, õhulaevade ja vertikaalstardiga õhusõidukite kontrollpiloodid), määruse (EL) 2018/395 (õhupallide kontrollpiloodid) ning määruse (EL) 2018/1976 (purilennukite kontrollpiloodid) sätetest. Erandina ei vaja ajakohastamist määruses nr 125 sätestatud ülikergõhusõiduki kontrollpilootide teadmiste, oskuste ja pädevuse regulatsioon (261. peatükk), kuna ülikergõhusõidukite käitamise ja juhtimisega seotud ohutusriskid erinevad ülejäänud õhusõidukite kategooriate millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (edaspidi ka EL-i varem kehtinud lennundusohutuse alusmäärus). Viieaastasel üleminekuperioodil kehtivad EL-i varem kehtinud lennundusohutuse alusmääruse rakendusmäärused, mis järk-järgult asendatakse uue EL-i lennundusohutuse alusmääruse alusel antavate rakendusaktidega. 3 Lennundusseaduse § 8 lõike 1 kohaselt on EASA õhusõiduk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõikes 1 nimetatud Euroopa Lennundusohutusameti (ingl European Aviation Safety Agency – EASA) pädevusse kuuluv õhusõiduk. 4 Lennundusseaduse § 91 lõike 1 kohaselt on mitte-EASA õhusõiduk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d nimetatud õhusõiduk. Seega, õhusõiduk, mille suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1139. 5 Piloodipädevuse alusel kategoriseeritakse õhusõidukid järgmistesse liikidesse, nagu lennuk, kopter, õhulaev, vertikaalstardiga õhusõiduk, purilennuk ja õhupall. Kontrollpiloodi pädevusega seonduvalt jagunevad lennukid, kopterid, õhulaevad ja vertikaalstardiga õhusõidukid täpsemalt tüübi ja klassi alusel. Komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa punkti FCL.010 mõistete kohaselt on õhusõidukitüüp õhusõiduki liigitus, mis eeldab määratud tüübipädevusmärke olemasolu ning hõlmab kõiki ühesuguse põhikonstruktsiooniga õhusõidukeid ja nende modifikatsioone, välja arvatud juhtimis- või lennuomadusi oluliselt muutvad modifikatsioonid. Lennukiklass on ühepiloodilennukite liigitus, mille puhul eelnimetatud tüübipädevusmärget ei nõuta. ohutusriskidest, ning ülikergõhusõidukite käitamisega seotud pädevusnõudeid on hiljuti ajakohastatud. 1.2 Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostasid Transpordiameti lennundusteenistuse lennutegevuse osakonna koolitusorganisatsioonide vaneminspektor Liina Kalm ([email protected]), sama osakonna piloodikoolituse ja lennunduslubade vaneminspektor Anne-Ly Käi (anne- [email protected]) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundusosakonna nõunik Silja Vöörmann (625 6315, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (gerly.lootus@@mkm.ee). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest punktist, mille kohaselt nähakse ette kontrollpilootide teadmiste, oskuste ja pädevuse nõuded ühes peatükis (241. peatükk) ning tunnistatakse kehtetuks 17., 25., 26. ja 27. peatükk, sest nende sisu ei ole tänapäeval enam aja- ega asjakohane. Eelnõu kohaselt nähakse määruses nr 125 ette kontrollpiloodi teadmiste, oskuste ja pädevuse ning kontrollpiloodi tunnistusega seotud nõuded ulatuses, mis määrustes (EL) nr 1178/2011, (EL) 2018/395 ning (EL) 2018/1976 sätestatut arvestades vajab täpsustavat või täiendavat riigisisest regulatsiooni. EASA õhusõidukitest lennuki, kopteri, õhulaeva ja vertikaalstardiga õhusõiduki kontrollpiloodi teadmiste ning tegevusega seotud eeltingimused ja pädevusnõuded on reguleeritud määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa K alajaos; õhupalli kontrollpiloodi teadmiste, oskuste ja pädevuse ning tegevusega seotud eeltingimused ja pädevusnõuded on sätestatud määruse 2018/395 III lisa FE-alajaos ning purilennuki kontrollpiloodi teadmiste, oskuste ja pädevuse ning tegevusega seonduv on sätestatud määruse (EL) 2018/1976 III lisa FE-alajaos. Punkti 1 kohaselt täiendatakse määrust 241. peatükiga, millega reguleeritakse kontrollpilootide pädevusnõudeid. Paragrahvis 1191 nähakse ette kontrollpiloodi tunnistuse ja selle taotlemisega seonduv. Lõike 1 kohaselt tohib isik tegutseda kontrollpiloodina juhul, kui talle on antud välja vastava õhusõiduki kontrollpiloodi tunnistus. Kontrollpiloodi pädevus on seotud tema piloodipädevusega ning kontrollpiloodi tunnistusel nähakse ette, millise õhusõiduki liigi, tüübi või klassi kontrollpiloodina on isikul õigus tegutseda. Lõike 2 kohaselt annab kontrollpiloodi tunnistuse sarnaselt senisele korrale välja pädev asutus ehk Transpordiamet. Nii EASA õhusõiduki kui ka mitte-EASA õhusõiduki kontrollpiloodi tunnistusele nähakse ette ühesugune kehtivusaeg. Sarnase ajalise raami kasutamine on asjakohane, arvestades lennutegevuse ja õhusõidukite käitamise sarnasusi. Lennuki, kopteri, õhulaeva ja vertikaalstardiga õhusõiduki kontrollpiloodi tunnistuse kolmeaastane kehtivusaeg tuleneb määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa punkti FCL.1025 alapunktist a, purilennuki ja õhupalli kontrollpiloodi tunnistuse viieaastane kehtivusaeg tuleneb määruse (EL) 2018/1976 III lisa punkti SFCL.460 alapunktist a ning määruse (EL) 2018/395 III lisa punkti BFCL.460 alapunktist a. Ühtlasi nähakse ülikergõhusõiduki kontrollpiloodi tunnistuse kehtivusajaks ette viis aastat. Ülikergõhusõiduki kontrollpiloodi tunnistuse väljaandja ning kehtivusaeg on seni olnud sätestatud määruse nr 125 § 1291 lõikes 2, kuid määruse teksti ühtlustamise ja õigusselguse tagamise eesmärgil esitatakse kontrollpiloote puudutavad normid ühes kohas ning § 1291 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks (eelnõu punkt 3). Lõike 3 kohaselt määratakse kontrollpiloodi tunnistuse kehtivusaeg nii tunnistuse esmasel väljaandmisel kui ka kehtivusaja pikendamisel sarnaselt teiste lennunduslubade kehtivusajale, s.o luba kehtib vastava kuu lõpuni. Alus selleks tuleb määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa punkti ARA.FCL.215 alapunktist a ning eesmärk on kohaldada nii EASA õhusõiduki kui ka mitte-EASA õhusõiduki kontrollpiloodi tunnistuste kehtivusaja määramisel ühtset lähenemist. Lõike 4 kohaselt esitatakse kontrollpiloodi tunnistuse taotlemiseks taotlus ning sellele lisatakse dokumendid, mis tõendavad kontrollpiloodi kogemust ja pädevust. Kontrollpiloodi teadmistele, oskustele ja kogemusele esitatavad nõuded tulenevad määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa K-alajaost, määruse (EL) 2018/1976 III lisa FE-alajaost ning määruse (EL) 2018/395 III lisa FE-alajaost. Mitte-EASA õhusõiduki kontrollpiloodi tunnistuse taotleja peab esitama tõendusdokumendid taotleja kogemuse ja pädevuse vastavuse kohta mitte-EASA õhusõidukiga samaväärse EASA õhusõiduki kontrollpiloodile sätestatud nõuetele, kuna nende õhusõidukite käitamise ja juhtimisega seotud nõuded ning ohutusriskid on samasugused. Taotlusele lisatakse tunnistus või tõend kontrollpiloodi koolituse läbimise kohta ja kontrollpiloodi hindamise leht. Kontrollpilootide koolitusi korraldavad Eestis Transpordiameti sertifitseeritud koolitusorganisatsioonid või oma tegevuse Transpordiametis deklareerinud koolitusorganisatsioonid koostöös Transpordiametiga. Kontrollpiloodi hindamise lehe vormistab kontrollpiloodi teadmisi ja oskusi hinnanud vanemkontrollpiloot või Transpordiameti inspektor pärast kontroll-lendu. Paragrahvis 1192 nähakse ette vanemkontrollpiloodi volitamisega seotud sätted. Vanemkontrollpiloodi ülesanne on hinnata kontrollpiloodi tegevust ning vanemkontrollpilooti volitab ülesannet täitma pädev asutus. Vanemkontrollpiloot korraldab oma pädevuse piires kontrollpilootide hindamisi, mis on aluseks kontrollpiloodi tunnistuse väljaandmiseks, selle kehtivusaja pikendamiseks või taastamiseks. Ülesande täitmise aluseks on määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa punkti FCL.1025 alapunkti b säte 3ii, määruse (EL) 2018/1976 III lisa punkt SFCL.445, määruse (EL) 2018/395 III osa punkt BFCL.445 ning nende sätete kohta käivad Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) antud nõuete täitmise aktsepteeritavad meetodid ja juhendmaterjalid6. Lõike 1 kohaselt võib vanemkontrollpiloodiks määrata kogenud ja laitmatu mainega kontrollpiloodi. Lennundusalane laitmatu maine on oluline lennuohutuse kaalutlustel ja vanemkontrollpiloot on oma tegevusega eeskujuks teistele lennundusspetsialistidele. Arvestades EASA õhusõidukite ja mitte-EASA õhusõidukite juhtimisega seotud nõudeid ja sarnaseid ohutusriske, nähakse mõlema kategooria õhusõidukite vanemkontrollpilootidele ette sarnased nõuded. Siiski tuleb kontrollpiloodi kogemuse hindamisel teha vahet, kas isikul on kogemus EASA õhusõiduki või mitte-EASA õhusõiduki kontrollpiloodina, ja seda arvestada vanemkontrollpiloodi volitamisel, kuna EASA õhusõiduki 6 Määruse (EL) nr 1178/2011 alusel EASA antud aktsepteeritavad meetodid ja juhendmaterjalid on kättesaadavad https://www.easa.europa.eu/downloads/115485/en, määruse (EL) 2018/1976 alusel EASA antud aktsepteeritavad meetodid ja juhendmaterjalid on kättesaadavad https://www.easa.europa.eu/en/regulations/sailplanes; määruse (EL) 2018/395 alusel EASA antud aktsepteeritavad meetodid ja juhendmaterjalid on kättesaadavad https://www.easa.europa.eu/en/regulations/balloons (14.06.2023) vanemkontrollpiloodi ülesande täitmiseks peab isikul olema piisav kogemus EASA õhusõiduki kontrollpiloodina. Lõikes 2 nähakse ette, et vanemkontrollpiloodi volitust tõendab sellekohane märge kontrollpiloodi tunnistusel. Volituse kehtivusaeg vastab isikule antud kontrollpiloodi tunnistuse kehtivusajale. Lõikes 3 sätestatakse vanemkontrollpiloodi volituse saamiseks vajaliku taotluse esitamise kord. Paragrahvi 1193 lõike 1 kohaselt võib kontrollpiloot, välja arvatud ülikergõhusõiduki kontrollpiloot, korraldada oma kontrollpiloodi tunnistusele märgitud õigustele vastavat kontroll-lendu piloodiloa taotlejale ja piloodile, mis on aluseks piloodile loa, pädevuse või tunnistuse andmiseks, pikendamiseks või taastamiseks. Nimetatu ei kohaldu ülikergõhusõiduki kontrollpiloodi tegevuse suhtes, kuna ülikergõhusõiduki kontrollpiloodi õigused on sätestatud §-s 1293 ja ülikergõhusõiduki kontroll-lendudele kehtib lihtsustatud kord. Lõike 2 kohaselt võib kontrollpiloot sooritatud kontroll-lennu järel teha taotleja piloodiloale klassi- ja tüübipädevuste ning instrumentaallennupädevuse kehtivusaja pikendamist tõendavad kanded. Alus selleks tuleb määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa punkti FCL.1030 alapunkti b sättest 2. Lennundusspetsialistide pädevuste kehtivusaeg on ajaliselt piiratud ning pädevuste kehtivusaja pikendamiseks tuleb demonstreerida oma teadmisi ja oskusi kontroll-lennul, pärast seda tehakse kanne piloodiloale piloodi klassi- ja tüübipädevuste ning instrumentaallennupädevuse kehtivusaja pikendamise kohta. Seni on kannete tegemiseks pidanud lennundusspetsialist pöörduma Transpordiametisse, kus Transpordiameti inspektor teeb kande piloodiloale kontrollpiloodi esitatud andmete alusel olukorras, kus kontrollpiloot on juba ära teinud sisulise otsuse lennundusspetsialisti pädevuse pikendamise kohta. Kontrollpiloodi õigus teha pärast kontroll-lendu lennundusspetsialisti loale kanne pädevuste pikendamise kohta on levinud praktika Euroopa riikides ja Eesti kontrollpilootidel on olnud õigus teha vastavaid kandeid välisriikides väljaantud piloodilubadele juba aastaid. On oluline, et kontrollpiloot võib kandeid teha vaid pädevuste kehtivusaja pikendamise kohta, esmakannete tegemiseks peab lennundusspetsialist ka edaspidi pöörduma Transpordiametisse. Paragrahvis 1194 nähakse ette kontrollpiloodi tunnistuse ja vanemkontrollpiloodi volituse kehtivusaja pikendamise ja kehtivuse taastamise taotluse esitamise kord. Lõike 1 kohaselt esitatakse Transpordiametile kontrollpiloodi tunnistuse kehtivusaja pikendamise või kehtivuse taastamiseks taotlus koos kontrollpiloodi tegevust ja kogemust tõendavate dokumentidega. Määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa punkti FCL.1030 alapunkti c, määruse (EL) 2018/1976 III lisa punkti SFCL.410 alapunkti c ja määruse (EL) 2018/395 III lisa punkti BFCL.410 alapunkti c kohaselt peab kontrollpiloot säilitama oma tegevusega seotud teavet viis aastat. Lisaks peab kontrollpiloot olema osalenud kontrollpiloodi täienduskursusel ning sooritanud kontrollpiloodina kontroll-lennu, mida tõendab kontrollpiloodi hindamisleht. Ülikergõhusõidukite kontrollpiloodi tunnistuse kehtivusaja pikendamine on sätestatud §-s 1294 ja seda ei muudeta. Lõikes 2 nähakse ette vanemkontrollpiloodi volituse pikendamise eeldusena vähemalt ühe kontrollpiloodi hindamise kogemus, mis näitab, et isikul on vanemkontrollpiloodi ülesande täitmise praktiline kogemus ning see on Transpordiameti praktika põhjal piisav vanemkontrollpiloodi volituse pikendamiseks. Punkti 2 kohaselt tunnistatakse kehtetuks määruse 17., 25., 26. ja 27. peatükk. 17. peatüki kehtetuks tunnistamine on vajalik õigusselguse tagamise eesmärgil, sest tänapäeval on lendude korraldaja pädevusega seotud nõuded sätestatud EL-i õiguses. Komisjoni 5. oktoobri 2012 määruse (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/20087, III lisa punkti ORO.GEN.110 alapunkti c kohaselt on lennutegevuse kontroll ja selle haldus õhusõiduki käitaja ülesanne. Määruse nr 125 kohaseid lendude korraldaja lube Transpordiamet enam välja ei anna ning selle järele puudub ka vajadus. 25., 26. ja 27. peatüki kehtetuks tunnistamine on seotud eelnõu punkti 1 kohase 241. peatüki kehtestamisega. Senise 25., 26. ja 27. peatüki järele puudub vajadus ja nende sisu ei ole ajakohane, kuna EASA õhusõiduki kontrollpiloodi teadmiste, oskuste ja pädevuse üksikasjalik regulatsioon on tänapäeval sätestatud EL-i õiguses. Erandina ei tunnistata kehtetuks määruse 261. peatükki, milles nähakse ette ülikergõhusõiduki kontrollpiloodi täpsemad pädevusnõuded ja mida on hiljuti ajakohastatud. Punkti 3 kohaselt tunnistatakse § 1291 lõige 2 kehtetuks. See on seotud eelnõu kohase § 1191 lõikes 2 sätestatava kontrollpiloodi tunnistuse kehtivusajaga. 3. Vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. EL-i lennundusohutuse alusmääruse ning EL-i määrustes nr 1178/2011, 2018/1976 ja 2018/395 on kehtestatud kontrollpilootide pädevus- ja koolitusnõuded. Eelnõuga nähakse ette EL-i õiguse rakendamiseks vajalikud riigisiseselt täpsustamist vajavad kontrollpiloodi tunnistuse ja vanemkontrollpiloodi volitusega seotud sätted. 4. Määruse mõjud Muudatusega tagatakse õigusselgus ja riigisisese õiguse vastavus EL-i õigusele. Eelnõu mõjutab eelkõige Eesti piloodiloaga piloote, kontrollpiloote ja Transpordiametit. Eestis on 435 Eesti piloodiloaga lennundusspetsialisti, neist 46 on kontrollpiloodid, kellest omakorda 16 on vanemkontrollpiloodid.8 Paljudel Eesti pilootidel on vahetustega tööaeg ja nad viibivad töö tõttu sageli välisriigis, mistõttu Transpordiameti tööaegu arvestades on kontroll- lennu sooritanud pilootidel koormav ja ebapraktiline iga kord pöörduda pädevusmärgete kehtivusaja pikendamise kannete tegemiseks Transpordiametisse. Seetõttu lihtsustatakse pädevuste kehtivusaja pikendamise korra kehtestamisega oluliselt Eesti lennundusspetsialistide olukorda. Eelnõu on vastavuses kontrollpilootide teadmiste, oskuse ja pädevustega seotud ohutusriskidega ning aitab selle kaudu kaasa lennuohutuse tagamisele. Samuti on oluline, et riigisisesed mitte-EASA õhusõiduki kontrollpilootide pädevus- ja koolitusnõuded ei oleks rangemad, kui on EL-i nõuded EASA õhusõiduki kontrollpilootidele. Kuna üldjuhul omavad mitte-EASA õhusõiduki kontrollpiloodid samaaegselt ka EASA õhusõiduki piloodiluba ning mitmed neist ka EASA õhusõiduki kontrollpiloodi tunnistust, suurendab muudatus õigusselgust ning ühtlasi lihtsustab ühtse regulatsiooni kehtestamine lennundusspetsialistide orienteerumist nende oskuseid, teadmisi ja pädevusi puudutavates normides. Transpordiameti kui lennuohutuse järelevalvet tegeval pädeval asutusel võimaldab eelnõukohane regulatsioon efektiivsemat järelevalvet kontrollpilootide ja 7 ELT L 296, 25.10.2012, lk 1–148. 8 Transpordiameti andmed 15. juuni 2023. a seisuga. vanemkontrollpilootide tegevuse üle ning muudab kontroll-lendudega seotud töö efektiivsemaks, arvestades Eesti pilootide, kontrollpilootide ja vanemkontrollpilootide arvu ning kontrollpilootide võimekust. Transpordiameti töö iseloom muutub, kuna piloodilubadele pädevuste pikendamise kannete tegemise asemel saab Transpordiamet senisest põhjalikumalt keskenduda kontrollpilootide tegevuse järelevalvele. Seni ei ole Transpordiamet saanud seda teha ressursside puudumise tõttu, kuna peamine tähelepanu on läinud kontrollpilootide esitatud andmete alusel lennundusspetsialistide pädevuste pikendamisega seotud kannete tegemisele. Kui lennundusspetsialistide lubadele teevad pädevuste pikendamisega seotud kandeid edaspidi Transpordiameti inspektori asemel kontrollpiloodid, ei tasuta kannete tegemise eest riigilõivu. Seetõttu väheneb eeldatav tulu Transpordiametis piloodilubadele tehtavate kannete riigilõivudest aastas umbes 4000 eurot.9 Transpordiamet on kaalunud riigilõivudest väheneva tulu ja kannete tegemisest vabaneva ressursi kontrollpilootide järelevalvesse suunamisega seotud asjaolusid ning peab määruse muudatust vajalikuks lennuohutuse tagamise kaalutlustel. Ühtlasi analüüsib Transpordiamet riigilõivuseadust, vaadates muu hulgas üle riigilõivuseaduse § 167 nii, et tähtajatule piloodiloale igakordselt pädevusega seotud kannete tegemise eest riigilõivu tasumise asemel tasuksid piloodiloa omanikud iga-aastaselt riigilõivu piloodiloa hoidmise eest sarnaselt teiste Transpordiameti tähtajatult väljaantud lubade hoidmise eest riigilõivu tasumisele. Määrusel puudub mõju järgmistes küsimustes: a) sotsiaalne, sh demograafiline mõju; b) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele; c) mõju majandusele; d) mõju elu- ja looduskeskkonnale; e) mõju regionaalarengule; f) mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha riigieelarvelisi kulutusi. Määruse rakendamine ei too kaasa lisatulu ega -tegevusi. Vähesel määral väheneb tulu Transpordiametis piloodilubadele tehtavate kannete riigilõivudest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse Siseministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks. Eelnõu koostamisel konsulteeriti Transpordiametiga. Transpordiamet kaasas huvirühmad eelnõu ettevalmistamisele eelnenud arutelude käigus ning korraldas ideekorje Eesti lennuettevõtjate ja kontrollpilootidega. Eelnõu kavandile andis tagasisidet üks kontrollpiloot, kes toetab piloodiloale kannete tegemise lihtsustamist. 9 Riigilõivuseaduse § 167 lg 4 kohaste pädevusmärgetega seotud kannete tegemise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot. Käesoleval aastal on 15. juuni seisuga tehtud 130 kannet, mille eest on kokku tasutud 1950 eurot.