Eesti täiendatud seisukohad kriitilise tähtsusega toorainete eelnõu kohta

Lisa 2. Kaasamistabel. Turuosaliste tagasiside. Nr Partner Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine 1. Keskkonnaministeeri Kuivõrd Eestis ja Euroopa Liidus on piiratud kogus rohe- ja digipöördeks vajalikke ressursse ja Arvestatud um maavarasid, siis peame oluliseks suunata tänasest enam investeeringuid ja meetmeid lisaks seisukohapunktis 5.3 ja 5.5 maavarade uurimisele ka maavarade väärindamise keskkonnahoidlike tootmistehnoloogiate ja selle selgituses. välja töötamisele. Peame vajalikuks suunata meetmeid masinates ja seadmetes olevate materjalide ümbertöötlemisele ja sealt ressursside kättesaamiseks. See hõlmab tegevusi terves väärtusahelas, alates kokku kogumisest, eraldamisest ja ümbertöötlemisest kuni nendest toorme saamine. Tuleks analüüsida regulatsioonide kitsaskohtasid, et õigusruum toetaks enam selliseid mitmekülgseid tootmistehnoloogiate arendamisega seonduvaid tegevusi sh jäätmekäitluse lubade osas. Kuivõrd need tegevused on samuti keskkonnamõjuga, siis tuleks arvesse võtta nii kestlikkust kui ka keskkonnahoidlikkust. Täna on teada, et ümbertöötlemine on kulukas protsess ja taaskasutusele võtmise osakaal madal, mistõttu investeeringutoetuste andmine on oluline. Ühest küljest, et tuua tootmist Euroopa Liitu ja teisest küljest teha seda sotsiaalselt aktsepteeritaval moel kohapeal selliselt, et mõeldud oleks kogu tarneahela väärtustamisele terviklikult. Oluline on ka suurendada projektide/tehnoloogiate rahastamist, mis panustavad säästvate ja ringlussevõetavate (kriitilisi tooraineid sisaldavate) toodete tootmisesse. Toetada teadust ja tehnoloogia väljatöötamist, mis parandavad kriitilisi tooraineid sisaldavate toodete säästlikkust ja ringlust Märgime, et kriitilisi tooraineid sisaldavate toodete tootmise ja jäätmekäitluse valdkonnas jätkub märkimisväärne teaduslik ja tehniline areng. Võttes arvesse kriitilisi tooraineid sisaldavate toodete strateegilist tähtsust, tuleb tagada õiguskindlus kõigile asjaomastele ettevõtjatele ning vältida diskrimineerimist, kaubandustõkkeid ja moonutusi selliste toodete turul. Seetõttu on oluline kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad selliste toodete säästvusparameetreid, jõudlust, ohutust, kogumist, ringlussevõttu ja taaskasutamist. On vaja luua ühtlustatud õigusraamistik liidus turule lastavate kriitilisi tooraineid sisaldavate toodete kogu olelusringiga tegelemiseks. Siseturu toimimise ja arendamisega seoses on oluline tagada kriitilisi tooraineid sisaldavate jäätmete käitlus EL siseselt. Eesmärgiks peaks olema hästi toimiv EL siseturg. Vajadusel võib kaaluda ka piirangute seadmist EL-ist selliste jäätmete eksportimisele, näiteks elektri- ja elektroonikaromudest pärit trükiplaatide osas tuleb tagada 1 tõhusam ringlussevõtt, et EL-is asuv jäätmekäitleja suudaks maksta jäätmekäitlejale sarnast tasu nagu Jaapanis asuv jäätmekäitleja. Jäätmekäitluse teemal toome veel välja, et ELi patareide ja akude määruses sätestatud uued ringlussevõtu sihtarvud (recycling efficiency) ja materjalide taaskasutusse võtmise sihtarvud toetavad ringmajanduse arengut ja võimaldada materjalide ressursitõhusamat kasutamist. Uute kehtestatud sihtarvude saavutamine nõuab investeeringuid jäätmekäitluse tehnoloogiatesse. Selleks, et saavutada uusi kehtestatud kõrgemaid ringlussevõtu ja materjalide taaskasutusse võtmise sihtarve on oluline toetada investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse, mis võimaldavad (kriitilisi tooraineid sisaldavaid) jäätmete tõhusat ja nõuetele vastavat ringlussevõttu ja materjalide taaskasutamist. Riikidevahelise jäätmeveoga seotult märgime, et kriitilisi tooraineid sisaldavate jäätmete eksport teistesse liikmesriikidesse peab olema prioriteetne ning kontrollitud. Jäätmekäitleja peab suutma tõendada, et nende kasutatav tehnoloogia tagab kehtestatud nõuete täitmise ning seeläbi ringlussevõtu määrade saavutamise. Ringlussevõtuturgudel peavad investeeringud toetama ja tagama hästi toimiva teiseste toorainete turu/ringlussevõtuturu. Turuosalistel peab olema kindlus teha investeeringuid ringlussevõtu tehnoloogiatesse, et suuta kulupõhiselt konkureerida esmase tooraine tootmisega. Kogumisvõrgustiku ja teavituskampaaniate tõhususe osas leiame, et lisaks investeeringutele tehnoloogiatesse on vaja panustada ka teadlikkuse tõstmisesse ning jäätmete tõhusatesse kogumissüsteemidesse. Kõrgemad kogumistasemed võimaldavad tõsta jäätmekäitleja tegevuse kasumlikkust. Tootjavastutusorganisatsioonid peavad küll looma tõhusa kogumisvõrgustiku ja teostama teavituskampaaniaid, kuid siinkohal oleks tarvilik kaaluda, kas riik saaks samuti omalt poolt teha näiteks teavituskampaaniaid /kogumiskampaaniaid, et eesmärgile kaasa aidata. Lisaks leiame, et maavara kaevandamine ja töötlemine peaks olema õigusaktides käsitletud eraldiseisvatena, seotud regulatsioonid peaks olema paindlikud. Tulenevalt sellest, et on ettevõtteid, kes kaevandavad ja töötlevad maavara aga on ettevõtteid, kes teevad vaid ühte või teist toimingut. Ehk kaevandavale ettevõttele töötlemisega seotud reeglistik kohalduda ei tohiks. Algatuse art 8 kohaselt tuleb liikmesriikidel määrata üks asutus, kes vastutab kriitilise tähtsusega tooraineprojektide loamenetluse kiirendamise ja koordineerimise eest. Samuti tuleb asutusel tagada, et loa taotlejal oleks lihtne ja kiire ligipääs loataotlusega seotud vajalikule infole (nt vaidluste lahendamisel), lisaks peab määrataval asutusel olema piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu, tehnoloogilisi vahendeid jne. Riigisiseselt peame mõttekohaks, et milline asutus selleks kõige õigem määrata on? Eestis menetleb keskkonnakaitselubasid (nt keskkonnaluba maavara kaevandamiseks, keskkonnaluba jäätmekäitluseks, keskkonnakompleksluba) 2  Keskkonnaamet. Kohalike omavalitsuste pädevuses on detailplaneeringute menetlemine ning ehituslubade andmine. Kui määrata määruse kohaselt pädevaks asutuseks Keskkonnaamet, siis vajab lisaanalüüsi, kas ja kui palju lisakoormust ametile kaasneb ning kui palju on vaja leida täiendavaid ressursse lisanduvate tööülesannete täitmiseks ja vastava pädevuse loomiseks. Art 10 on toodud loamenetluse ajaline piirang vastavalt uutele ja töös olevatele taotlustele 24/21 kuud (+3k põhjendatud juhul pikendamiseks) kaevandamislubade menetluses (sh vajadusel keskkonnamõju hindamine) ning töötlemise/ringlusse võtmise puhul 12/9 kuud (+1 k). Hinnanguliselt on keskmine kaevandamisloa menetlus praegu ca 2,5a (1a luba +1,5a KMH). Üldiselt on tegemist suure keskkonnamõjuga valdkonnaga ning fosforiidi kaevandamine eeldab ka laiemat diskussiooni kaevandamise asukoha omavalitsustes ja oluline on kaasata kohalike elanikke protsessi ning saavutada sotsiaalse aktsepteeritavuse aspekt. Eesti nõustub suure keskkonnamõjuga tööstuslike maavarade ja metalltoorme kaevandamise ning rikastamise ja liitium-ioon akude tootmise lisamisega direktiivi reguleerimisalasse, siiski on vajalik maavarade kaevandamise ja töötlemise ulatuse täpsem määratlemine direktiivis ning vajadusel ka erinevatele maavaradele ning töötlemisele vastavate künniste väljatöötamine. Künniste määramisel tuleb arvesse võtta, et erinevate maavarade kaevandamise ja hilisema töötlemise keskkonnamõju on erinev. Samuti tuleb arvestada toormete kriitilisust ning vastavalt sellele kujundada välja leevendusmeetmed. 2. NPM Silmet Hetkel on Eesti EU suurim haruldlaste muldmetallide ja osade kriitiliste metallide (Nb ja Ta) Arvestatud. tootja. Et suurendada Euroopa sõltumatust tuleb meil lisaks kaevanduslubade kiirendamisele lahendada küsimus ka tootmises tekkivate NORM jääkidega. Seda ka meie oma fosforiidi puhul. Ainult õhinapõhisest kaevandamisest ei piisa, kui hiljem jääkidega midagi peale pole hakata. Seega tuleb EU sees lahendada jääkide töötlemise küsimus samaaegselt kaevandamisega. Hetkel on see lahendatud mingil moel ainult mõnes riigis. Kui me seda ei tee EU põhiselt, siis koondub kahjuks tootmine mõnda üksikusse riiki. (Eestit nende hulgas ei ole). Pudelikaelaks hetkel ei ole toorme puudus vaid tootmisega kaasaskäivate jääkide mõistlik käitlemine. 3. Eesti Keemiatööstuse Nimetatud aktides puuduvad hoovad ettevõtete igapäevaste tegevuskulude vähendamiseks. Me Arvestatud. Liit ei suuda saavutada eesmärke ilma konkurentsivõimelise ringmajanduse loomiseta: jäätmete, 3  kogutud süsiniku või taastuvate ressursside kasutamine lähteainena on viisid heitkoguste vähendamiseks kõigis tööstusharudes ja sõltuvuse vähendamiseks tooraine impordist. 4. Tartu Ülikool a) strateegiliste maavarade nimekiri sisaldab küsitavusi ja ei ole peale valemi ning üldsõnalise Arvestatud. kirjelduse põhjendatud miks üks või teine element on selles nimekirjas. Nt REE all on strateegiliseks märgitud Ce, mis on põhimõtteliselt REE töötlemise jääk millest kõik tootjad üritavad vabaneda ning mille kasutusalad ei ole tehnoloogiliselt kriitilised (vähemalt mitte selliselt, et seda strateegiliseks kuulutada). Samuti ei ole maavara kui sellise seisukohalt nn "battarey grade" jms põhjendatud kriteerium mingi elemendi strateeglisuse hindamiseks b) strateegiliste projektide (SP) määratlemine on ebaselgetel alustel ning selle rakendamiseks on vaja määratleteda selgemad kriteeriumid - nt mis on "...meaningful contribution to the security... " , "...technically feasible within a reasonable timeframe... " jn. c) SP menetlemise/rakendamise tähtajad ei ole (vähemalt Eesti seadusandluse raamides) realistlikud ning ei ole selge, et kuidas oleks seda mehhanismi võimalik rakendada ka siis kui riigi/valitsuse tasandil on heaksiit olemas, aga kogukonnad ja ühendused seda ei soovi. MIllisel tasandil peab olema n "osariigi" heaksiit? d) täiesti ebaselge ja vastuoluline on vaba (maailma-)kaubanduse põhimõtete ja kohaliku keskkonnasäästliku kaevandamise/tootmise ühildamine sest ilma rangete piirangute ja meetmeteta (ja tungiva riigiabita, mis on küll sees) ei ole EL-s strateegliste vtoormete kaevandamise/tootmine jätkusuutlik. (pealegi - geoloogia on geoloogia ehk kui ei ole siis ei ole...samuti on tegelikult põhjendamata kohaliku toorme, taaskäitluse jms piirväärtused) e) strateegiliste varude tekkimine ja nende arvestus - jääb ebaselgeks, et kus on piir erasektori ja riigi vahel ning millised on mõistlikud/vajalikud varud. Muarust on kontseptuaalselt segamini ühiskonna toimimiseks hädavajalikud varud - kütus, toit-vesi, ravimid jms ning tööstuse käigushoidmiseks mõeldud toormed. Esteks on teekond ehedast ränist kiibini pikk ja käänuline ning selle vajadused sõltuvad olemasolevast ja planeritud tööstusest ning oskusteabest. St EL-s napib kiibitehaseid (vt nõutud ajaraamistikke!) 4  f) taaskäitlus (sh püsimagnetid) - seatud eesmärgid ei ole arvestades tänast tehnoloogia taset ning nähtavates ajaraamides tekkivaid mahtusid realistlikud. Nt boor on strateegline toore, aga selle taaskäitlus on väga piiratud ja tehniliselt väga keeruline ja kulukas. Tunudb ülepingutatud, et püsimagnetite koostist ja päritolu peab hakkama märgistama alates 0.2 kg-st. Miks selline väärtus. Eesti kontekst on muidugi ääretult huvitav - meil ei ole peale Mg mingeid ülevaatlike/usaldusväärseid andmeid strateegiliste elementide võimalike geoloogilsite varude ja eriti potentsiaalsete jäätmete osas. 5. Tallinna Euroopa Liidu kriitiliste toorainete määruse väljatöötamiseks on reaalsest geopoliitilisest Arvestatud Tehnikaülikool olukorrast lähtuv kava ning suurema toormesõltumatuse saavutamine on Euroopa Liidu seisukohapunktis 5.3. ja majanduse jätkusuutlikkuse seisukohalt kriitiline. Eesmärk, et aastaks 2030 toodetakse- selle selgituses. töödeldakse Euroopa Liidu kriitiliste toormete tarbimisvajadusest 40% EL-is on samas väga Teadmiseks võetud. ambitsioonikas plaan arvestades tänaseid kaevandusmahtusid ja kriitiliste toormete kasutusele võttu teisesest toormest.  Strateegilised projektid peaksid edaspidi saama kasu sujuvamast ja prognoositavamast lubade andmise protsessist, mis on praegu Euroopa kaevandusprojektide üks peamisi komistuskivisid.  Muu hulgas tahetakse vähendada kaevanduste rajamiseks taotletavate lubade menetlusaega. Kui strateegiliste projektide kaevandamislubade saamiseks võib praegu kogu protsess aega võtta üle kümne aastat, siis seda tahetakse lühendada kahele aastale. o Lubade andmise protsessi kiirendamine on äärmiselt oluline, sest ilma selleta ei ole 40% ambitsioon teostav arvestades tänaseid lubade menetlusaegu. Kahe aastane menetlusprotsess on hea eesmärk, kuid nõuab olulist administratiivse võimekuse ja kompetentse tööjõu kasvu seotud süsteemides.  Lisaks nähakse kriitiliste toormete kaevandusi kui strateegiliselt olulisi objekte, millele peaks olema võimalik tulevikus anda ka finantstoetust riigiabi näol. o Riigiabi lubamise kava on mõistlik, sest Euroopa puudub toetav finantskeskkond maavarade kasutuselevõtuks ning mitmete kriitiliste toormete (sh haruldaste muldmetallidega) tootmise ja väärindamise kasumlikkus ei ole väga kõrge võrreldes vajalike algsete investeeringute mahtudega. 5   Praegu teadaolevalt ei tohiks kaasneda selle aktiga Eestile otseseid kohustusi. o Kui eesmärk on Euroopa riikide ülene kaevanduslubade menetlusprotsesside ühtlustamine, siis võib aktil olla oluline mõju (kohustused) ka Eesti maavarade kasutusele.  Siiski ei saa mööda vaadata faktist, et Eestis on olemas potentsiaalne kriitiliste toormete ressurss, mida vajame rohepöördeks ja infotehnoloogia valdkonnas. o Eestis leiduvate kriitiliste toormete uurimine potentsiaalse kasutuselevõtu eesmärgil on põhjendatud, ühildub EL strateegilise suunaga ning on oluline kohaliku majanduse arenguks.  Eesti maapõueseaduse kohaselt saab fosforiidi ja metallitoorme geoloogilisi uuringuid teha ainult Eesti riik, seega ei põhjusta nimetatud soovitused meil arendajate tormijooksu. o Võetud suuna ohuks on, et riigil puuduvad piisavad vahendid suuremahuliste ning efektiivset uuringute läbiviimiseks.  Vähemalt lähiaastatel Eesti fosforiiti kaevandama ei hakata. Sellistele otsustele peab eelnema põhjalik eeltöö ja laiem ühiskondlik diskussioon. Siiski seisame ühel hetkel küsimuse ees, kas soovime seda tulevikus teha. o Eesti Geoloogiateenistusel on äärmiselt oluline roll ühiskondliku diskussiooni juhtimisel fosforiidi kasutuselevõtu osas ning vastavate uuringute läbiviimisel. Valdkonna laiapõhjaliseks arenguks on oluline kaaluda täiendavaid tööjõuvajadusega ja TA võimekusega seotud meetmeid, et kasvatada maapõuesektori järelkasvu (stipendiumid valdkonna üliõpilastele, maapõuealaste programmide toetamine kooliõpilastele) ning tõsta TA asutuste innovatsioonivõimekust kriitiliste toormete valdkonnas (suuremahulise testinfrastruktuuri arendamine). 6. Maaeluministeerium Palume lisada kriitilise tähtsusega tooraine hulka kaalium, mis on taimekasvatuse jaoks elulise Arvestatud. Teadmiseks tähtsusega. Kaaliumkloriidi maardlad on koondunud Valgevenesse, Kanadasse ja Venemaale võetud. (koos moodustavad need 68%). Euroopa Liit impordib 85% Euroopa Liidus kasutatavast kaaliumist. Sealjuures pärines kaaliumi impordist 64% Venemaalt ja Valgevenest. 2. Nõustume täielikult, et Euroopa Liidus saaks kriitilise tähtsusega toorme taaskasutamise ja ringlussevõtu, samuti toorme asendamise võimaluste realiseerimise osas veel palju ära teha. Asendusvõimaluste leidmiseks on oluline suunata vastavat rahastust teadus- ja 6  arendustegevusse. Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisvõimekuse suurendamine on vajalik ka kriitiliste toorainete ringlussevõtu ja materjalide taaskasutamise tehnoloogiate arendamiseks. 3. Võime ka nõustuda, et Euroopa Liidu õigusraamistik ei soodusta ega erguta piisavalt teisese toorme kasutamist toodetes ega taaskasutamist. Kriitilise tähtsusega toorme pakkumise suurendamiseks on eelkõige oluline ELi eesmärkide seadmine kohaliku tootmisvõimsuse suurendamiseks väärtusahela erinevates etappides. Kriitilise tähtsusega toorme kasutamisel toodete puhul peaks kaasnema informatsioon niisuguse tegevuse keskkonnajalajälje ja eetilisuse kohta. Toetame igati materjalide ringlussevõttu, seda eriti kriitilise tähtsusega toorme puhul, selmet avada uusi, suure keskkonnajalajäljega kaevandusi. 4. Oluline on tagada erinevate Euroopa Liidu algatuste kooskõla, sealhulgas siis ka kriitilise tähtsusega tooraine algatuse seotus ELi mullastrateegia ja looduse taastamise strateegia eesmärkidega. Mulla tähtsus elutähtsa ressursina peab olema samuti selgelt teadvustatud ning arvestatud. Kui on vajadus kaevandada muuhulgas väärtuslikul põllumajandusmaal kriitilise tähtsusega toorainet, siis peab arvestama kaevandamise ja muu sarnase muldade hävimist soodustava tegevuse juures, et mulla eri horisontide materjali kasutatakse kestlikult ja sihtotstarbeliselt ning kaevandamise järgselt taastatakse alade ökoloogiline seisund ja mulla poolt ühiskonnale vajalike elutähtsate hüvede pakkumise potentsiaal võimalikult parimal moel 7. Justiitministeerium 1.Ei ole üheselt arusaadav, kas algatuse mõte on viia kogu projekti nö autoriseerimise protsess 1. Art 8, p 1: Hiljemalt ühe pädeva asutuse kätte, kes ise väljastab kõikehõlmava otsuse (comprehensive decision) või [väljaannete talitus, palun on mõte selles, et üks pädev asutus korraldab ja koondab erinevate asjasse puutuvate lisada kuupäev: kolm kuud haldusorganite otsused? Artikkel 2 punkti 19 kohaselt hõlmab mõiste “permit granting process” pärast käesoleva määruse kõiki asjakohaseid lube artiklis 5 osutatud strateegiliste projektide kavandamiseks, ehitamiseks ja käitamiseks. Kas sellest võib järeldada, et see hõlmab mh planeerimisprotsessi, kui viimane jõustumise kuupäeva] on Eesti õiguse kohaselt kohustuslik? Kui ehitamist ja käitamist puudutavate lubade taotluste määravad liikmesriigid riigi menetluste koondamine ühte menetlusse ja ühe pädeva asutuse kätte on võimalik (nt nagu pädeva asutuse, kes Repower-l), siis planeerimismenetlus on ajaliselt loamenetlustele eelnev. vastutab kriitiliste 2. Artikli 8 lõikes 3 sätestatakse, et “The responsibilities of the national competent authority toorainete projektide referred to in paragraph 1 or the tasks related to it may be delegated to, or carried out by, loamenetluse hõlbustamise another authority, for each critical raw material projects, provided that: …” Erinevate ja koordineerimise eest, menetlustoimingute läbiviimiseks saab kasutada ametiabi ja sõlmida halduslepinguid, kuid 7 sellise ülesande nagu loa väljastamine delegeerimine saab Eestis toimuda üksnes seadusega. ning esitavad teabe artiklis Haldusorgan ei saa ise volitada kedagi teist lube väljastama, kui seaduses on vastav ülesanne 17 osutatud elementide just temale pandud. kohta. Meie meelest saab 3. Jääb selgusetuks, kas artikli 8 lõikes 6 nimetatud “alternative dispute resolution mechanisms” küll järeldada, et see eeldab, et liikmesriik töötab selliste kriitilise tähtsusega projektide loamenetlustega seotud vaidluste kiiremaks lahendamiseks välja mingit laadi uue vaidluste lahendamise mehhanismi? (Artikkel 2 punkti 19 ) Kui nii on mõeldud, siis ei pea uue alternatiivse vaidluste lahendamise mehhanismi välja hõlmab mh töötamist vajalikuks, kuna taotlejal on piisavad võimalused on õiguste kaitsmiseks olemas. planeerimisprotsessi, kui Eestis on loamenetlustes nii taotlejatel kui puudutatud isikutel õigus esitada vaie loamenetlejale viimane on Eesti õiguse kui ka kaebus halduskohtule, kusjuures vaidemenetluse läbimine enne kohtusse kaebuse kohaselt kohustuslik. esitamist ei ole reeglina kohustuslik. 4. Artikli 10 lõige 6 näeb ette, et liikmesriigi pädev asutus koostöös teiste asjakohaste isikute ja taotlejaga koostab projekti loamenetluse ajakava. Eesti 2.Võtame teadmiseks. õiguses sellist ajakava koostamise ja avaldamise kohustust loamenetlustes üldiselt ei ole, vaid erinevad menetlustähtaja loemenetluse sees on sätestatud kas seadusega või määrab need lube 3. Võtame teadmiseks. menetlev haldusorgan üksikjuhtumi põhiselt. Seetõttu jääb selgusetuks artikli 10 lõikes 6 Täpsustame uue vaidluste nimetatud ajakava toime ja koostamise mõte – kas see tähendab, et menetleja saab ise määrata lahendamise mehhanismi selles endale ja menetlusosalisele menetlustähtajad, selle arvestusega, et kogu menetlusprotsess loomise vajadust määruse jääks käesolevas artiklis sätestatud ajaraamidesse? Iseenesest on see Eesti õiguses võimalik, kui ettepaneku läbirääkimiste sealjuures arvestatakse seadusest tulenevate tähtaegadega. käigus. Määruse alusel saab ise määrata: Eelnõust Art 10, lg 6: Hiljemalt üks kuu pärast loataotluse kehtivuse kinnitamise kuupäeva koostab artikli 8 lõikes 1 osutatud riigi pädev asutus tihedas koostöös projektiarendaja ja teiste asjaomaste asutustega loamenetluse üksikasjaliku ajakava. Ajakava avaldatakse: seda teeb kas projektiarendaja artikli 7 lõikes 7 osutatud veebisaidil või artikli 8 8  lõikes 1 osutatud riiklik pädev asutus vaba juurdepääsuga veebisaidil. 8. Välisministeerium Saame nõustuda määruse eesmärkidega parandada Euroopa Liidu tootjate ja ettevõtete jaoks Võtame teadmiseks kriitiliste tähtsusega toorainetele juurdepääsu ning nendega varustamist. Samas on mitmed väljapakutud meetmed sarnased või paralleelsed juba toimivate või kavandatavate Euroopa Ettepanek madala Liidu või liikmesriikide vaheliste koostöömehhanismidega. Näiteks on olemas töögrupid, mis halduskoormuse olulisusest arutavad strateegilisi partnerlusi kolmandate riikidega ning samuti toimib Eesti ettevõtete jaoks on väliskaubanduspoliitika kooskõlastamine vastavates komiteedes ja töögruppides. Eelnõu arvestatud seletuskirjas viidatakse määruse kooskõlale mitmete erinevate EL õigusaktidega, kuid seisukohapunktis 5.3 ja selgusetuks jääb miks on vajalik vaid sektoraalne seadusandlus ning kas oleks võimalik antud selle selgituses. eesmärke saavutada juba olemasolevas institutsionaalses raamistikus. Välisministeeriumi nägemuses aitavad Eesti ettevõtete konkurentsivõimele eksporditurgudel kaasa madal Selgituseks: halduskoormus ning –kulud. Seetõttu rõhutame vajadust vältida nende tõusu, sh. täiendavate Määrusega loodava raporteerimis- või sertifitseerimisskeemide loomist (nt. Chapter 5, Section 2: „Certification and Euroopa kriitiliste Environmental Footprint“). Loodame, et kriitiliste tähtsusega toorainete määruse kujundamisel toorainete nõukogul on arvestatakse nii juba olemasolevaid raporteerimis- ja hoolsuskohustuse mehhanisme (nt. OECD nõuandev roll. VII peatükk vastavad kriteeriumid) kui ka väljatöötavaid horisontaalseid meetmeid (nt. Euroopa Liidu uus Corporate Sustainability Due Dilligence Directive). Väliskaubanduse aspektist on olulised toob sisse Euroopa määruse alusel loodav European Critical Raw Materials Board (CRM Board) ning tooraine- kriitiliste toormete teemalised Strategic Partnerships kolmandate riikidega. CRM Board puhul jääb arusaamatuks, nõukogu moodustamise kuidas on nimetatud nõukoda seotud teiste Euroopa Liidu institutsioonidega ning milliseks võimaluse, millel oleks kujuneb raporteerimiskohustus. Välisministeeriumi vaates tasuks kaaluda variante nõuandev roll. Vastav lisabürokraatia ja halduskulude tekitamise vältimiseks ning võimaluse korral kasutada juba nõukogu koosneks olemasolevaid koostöövorme. Loodame, et leitakse võimalus vähendada määruse alusel tekkivaid kulusid Komisjonile, mis seletuskirja kohaselt on kokku 18,2 miljonit eurot. liikmesriikide ja Tervitame ja toetame Komisjoni ja liikmesriikide ühise otsustamise põhimõtet CRM-alaste komisjoni rahvusvaheliste strateegiliste partnerluste loomise ja jätkamise kohta, kutsudes võimalusel kõrgetasemelistest eelistama väärtuspõhiseid liite laias laastus samameelsete partneritega, samuti tegevuste esindajatest, kes kooskõla Global Gateway eesmärkidega. Eesti võiks võimalusel kutsuda Euroopa Liitu hoidma juhatavad nõukogu. väärtuspõhiseid partnerlusi pooldavat joont, et vältida CRM-dega seotud kahjulikke sõltuvusi. 2 (2) Autokraatlike tarnijate korral tuleb riskid minimeerida ning see regulatsioon ongi mõeldud Juhatus annab 9 seda pikas vaates tagama. Hea näide on dokumendi algosas toodud Euroopa Liidu Arktika- komisjonile nõu ning poliitika teatis aastast 2021, mis kutsub looma kriitilise toorme alaseid strateegilisi partnerlusi. abistab kooskõlastamise, Euroopa Liit arendab seda suunda Kanada ja Taani kaudu ka Gröönimaaga. koostöö ja teabevahetusega, et toetada käesoleva määruse rakendamist. NÕUKOGU: punkt 55: Selleks et toetada strateegiliste projektide väljatöötamise ja nende rahastamise, maavarauuringute programmide, seirevõimekuse või strateegiliste varudega seotud ülesannete täitmist ja anda komisjonile asjakohast nõu, tuleks luua Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu. Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu peaks koosnema liikmesriikide ja komisjoni esindajatest ning võimaldama teistel pooltel osaleda vaatlejatena. Teatavate ülesannete täitmiseks vajalike eksperditeadmiste arendamiseks peaks kriitiliste toorainete 10  nõukogu moodustama rahastamise, maavarauuringute, seire ja strateegiliste varude küsimustega tegelevad alalised allrühmad, mis peaksid tegutsema mitmesuguseid asjaomaseid riikide ametiasutusi koondava võrgustikuna ning vajaduse korral konsulteerima tööstusharu, teadusringkonna, kodanikuühiskonna ja muude oluliste sidusrühmadega. Kriitiliste toorainete nõukogu nõuanded ja arvamused peaksid olema mittesiduvad ning selliste nõuannete või arvamuste puudumine ei tohiks takistada komisjoni täitmast oma ülesandeid käesoleva määruse alusel. Artikkel 35Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu koosseis ja toimimine 11  1. Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu koosneb liikmesriikidest ja komisjonist. Selle eesistuja on komisjon. 2. Iga liikmesriik määrab nimetatud nõukogusse kõrgetasemelise esindaja. Kui see on ülesannete ja eksperditeadmiste seisukohast asjakohane, võib liikmesriik määrata Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu eri ülesannete jaoks eri esindajaid. Igal nõukogu liikmel on asendusliige. ARUANDLUS: punkt 57: Selleks et liikmesriikide halduskoormus oleks võimalikult väike, tuleks eri aruandekohustusi ühtlustada ja komisjon peaks välja töötama vormi, mis võimaldaks liikmesriikidel täita projektide, maavarauuringute, seire või strateegiliste varudega seotud aruandekohustusi korrapäraselt avaldatava ühtse dokumendiga, mis 12  võib olla konfidentsiaalne või piiratud kasutusega. Artikkel 21 Strateegilistest varudest teatamine 1. Liikmesriigid esitavad artiklis 43 osutatud aruandes komisjonile teabe oma strateegiliste toorainete strateegiliste varude seisu kohta. Artikkel 43 Liikmesriikide aruandlus 1. Liikmesriigid saadavad igal aastal komisjonile aruande, mis sisaldab artikli 18 lõikes 4, artikli 20 lõigetes 1 ja 2, artikli 21 lõikes 1, artikli 22 lõikes 5 ja artikli 25 lõikes 6 osutatud teavet. Esimene aruanne saadetakse [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. 2. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse lõikes 1 13  osutatud aruannete vorm. Vormil võib olla märgitud, kuidas tuleb lõikes 1 osutatud teavet väljendada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 37 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt. 14  Lisa 1. Kaasatud huvigruppide nimekiri 14. Eesti Pandipakend [email protected] 15. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit 1. Eesti Elektritööstuse Liit [email protected] [email protected] 16. Eesti Mäeselts [email protected] 2. Eesti Elektroonikatööstuse Liit 17. TalTech Geoloogia Instituut [email protected] [email protected] 3. Eesti Geoloogiateenistus 18. Eesti Keskkonnajuhtimise [email protected] Assotsiatsioon [email protected] 4. Eesti Ringmajandusettevõtete Liit 19. MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon [email protected] [email protected] 5. Eesti Kaitsetööstuse Liit 20. Eesti Tööandjate Keskliit [email protected] [email protected] 6. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 21. Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit [email protected] [email protected] 7. Eesti Keemiatööstuse Liit 22. Ökoloogia ja maateaduste instituut, [email protected] TÜ [email protected]; 8. Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing [email protected] [email protected] 23. NPM Silmet OÜ 9. MTÜ EES-Ringlus [email protected] [email protected] 24. Eesti Keskkonnaühenduste Koda 10. MTÜ Eesti Elektroonikaromu [email protected] [email protected] 11. MTÜ Eesti Geoloogia Selts [email protected] m 12. Eesti Pakendiringlus [email protected] 13. Eesti Tootjavastutusorganisatsioon [email protected]  Riigikantselei Teie 03.04.2023 nr 2-5/23-00544, [email protected] 12.1.1/23-0116/-1T Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Meie 30.06.2023 nr 24.1-1/2023/1886-3 Eesti täiendatud seisukohad kriitilise tähtsusega toorainete eelnõu kohta Edastame Vabariigi Valitsuse istungile esitamiseks täiendatud ettepanekud Euroopa Komisjoni poolt 16. märtsil 2023. a esitatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku1 seisukohtade kohta, milles käsitletakse Euroopa kriitilise tähtsusega tooraineid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: Protokollilise otsuse eelnõu Seletuskiri Kaasatud huvigruppide nimekiri Huvigruppide kaasamise tabel tagasiside Ene Jürjens 639 7694 [email protected] 1 Ettepanek: euroopa parlamendi ja nõukogu määrus, millega sätestatakse kriitiliste toorainete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020, 16.03.2023 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Kokkuvõte Eesti seisukohad kujundatakse Euroopa Komisjoni poolt 16. märtsil 2023. a esitatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku kohta, milles käsitletakse Euroopa kriitilise tähtsusega tooraineid. Ettepaneku eesmärk on luua tugev alus tööstusele ja tagada ELi kindel, mitmekesine, taskukohane ja kestlik juurdepääs kriitilise tähtsusega tooraine tarnetele. Kriitilise tähtsusega toorained on hädavajalikud paljude strateegiliste sektorite, sealhulgas nullnetotehnoloogia tööstuse, digitööstuse, kosmosetööstuse ja kaitsetööstuse jaoks. Kriitiliste toormete olemasolu võimaldab ja kasutada kõrgtehnoloogilisi lahendusi ja toota rohemajandusele vajalikke seadmeid. Näiteks on haruldasi muldmetalle vaja tuuleturbiinide ja päikesepaneelide osade tootmiseks. Kriitilisi toormeid on tarvis ka näiteks väetistes, metallisulamites, akudes, elektroonikaseadmetes (sh telefonid ja arvutid) jne. Samas kui nõudlus kriitilise tähtsusega toorainete järele peaks prognooside järgi järsult kasvama, on Euroopa sunnitud need valdavalt importima kolmandatelt riikidelt, kes on tihti praktiliselt monopoolses seisundis. Praegune olukord võib seada ohtu ELi kliima ja digieesmärkide saavutamise. Soov on kasutada ühtse turu ja ELi välispartnerluste tugevaid külgi ja võimalusi, et muuta ELi kriitilise tähtsusega toorainete tarneahelad – alates geoloogiliste uuringute ja uute kaevanduste avamisese võimestamisest kuni materjali ümbertöötlemiseni - mitmekesisemaks ja vastupidavamaks. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku seada eesmärgiks, et aastaks 2030 toodetakse ja töödeldakse Euroopa Liidu kriitiliste toormete tarbimisvajadusest 50% EL-is. Osa sellest peaks tulema kaevandamisest (iga-aastaselt vähemalt 10%) ning osa ümbertöötlemise teel. Vähemalt 20% ELis aastas tarbitavast toorainest tuleks saada ringlussevõtust. Lisaks ei tohi ühestki kolmandast riigist tarnida ELi rohkem kui 65% üheski töötlemisetapis kasutatavast strateegilisest toorainest, mis ELis aastas tarbitakse. Sellega tahetakse vähendada EL-i sõltuvust kolmandatest riikidest, kust tuleb praegu väga suur osa kriitilistest toormetest (nt Hiinast), ning suurendada meie majandusjulgeolekut. Lisaks töötlemise ja kaevandamise sihttasemetele teeb Euroopa Komisjon ettepaneku kasutada erikohtlemist projektidele, mida peetakse „strateegiliseks“. Strateegilised projektid määrab kindlaks Euroopa Komisjon koos alles planeeritava Euroopa Kriitiliste Toormete Nõukoguga. Strateegilised projektid peaksid edaspidi saama kasu sujuvamast ja prognoositavamast lubade andmise protsessist, mis on praegu Euroopa kaevandusprojektide üks peamisi komistuskivisid. Muuhulgas tahetakse vähendada kaevanduste rajamiseks taotletavate lubade menetlusaega. Strateegiliste projektide puhul peaks loamenetlus kestma ca 24 kuud kaevandamisloa ja 12 kuud töötlemis- ja ringlussevõtuloa puhul. Lisaks nähakse kriitiliste toormete kaevandusi kui strateegiliselt olulisi objekte, millele peaks olema võimalik tulevikus anda ka rahalist toetust riigiabi näol. Eelnõud arutatakse EL siseturu (konkurentsivõime ja kasvu) töögrupis alates maikuust. EL eesistuja Rootsi eesmärk on saavutada nõukogu üldine lähenemisviis Coreperi tasandil 30.06 2023. Seisukohtades toome välja järgmist: 1. Eesti on seisukohal, et kaevandamist puudutav mistahes otsustamine peab jääma liikmesriigi pädevusse. 2. Peame keskkonnaaspektidega arvestamist oluliseks 3. Eesti toetab Euroopa Liidu kriitiliste toorainete määruse eesmärki saavutada ELi suurem toormesõltumatus, kuid ei nõustu sellega, et määruses seatakse liikmesriikidele sihttasemeid toorainete kaevandamise, töötlemise, ringlussevõtu ja impordi kohta, mis on olulised majanduse kestlikkuse ja konkurentsivõime parandamiseks. 4. Eesti toetab üldiselt strateegiliste ja kriitiliste toorainete loetelude kehtestamist. Peame samas vajalikuks strateegiliste maavarade nimekirja ülevaatamist ja täpsustamist, lähtudes toorainete tähtsusest tööstuslikes protsessides ja majanduses tervikuna. Teeme ettepaneku kaaluda kaaliumi (K) lisamist kriitiliste toormete nimekirja, arvestades selle tähtsust taimekasvatuse jaoks ning ELi suurt impordisõltuvust. 5. Toetame, et kriitiliste toorainete strateegilised projektid peaksid edaspidi saama kasu sujuvamast ja paremini prognoositavamast lubade andmise protsessist, mis on praegu Euroopa kaevandamisprojektide üks peamisi takistusi. Hetkel eelnõus pakutud loamenetluste tähtajad (1 aasta ringlussevõtu ja töötlemise puhul ning 2 aastat kaevandamise puhul) nõuavad olulist haldusvõimekuse ja kompetentse tööjõu kasvu seotud asutustes, mistõttu peame vajalikuks paindlikkust tähtaegade seadmisel. Pooldame strateegiliste projektide määramiseks Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu loomist, mis oleks nõuandva kogu funktsiooniga. 6. Toetame eraldi arvestusmehhanismi väljatöötamist, mille kohaselt kriitiliste toormete projektide juures arvestatakse nende suure energiamahukuse ja kliima- ning keskkonnakoormusega, kuna need projektid võivad vajada erandite kehtestamist keskkonnanõuete reguleerimisel või toetusi keskkonnakahjude leevendusmeetmete väljatöötamiseks ning ülekaaluka avaliku huvi kehtestamist. 7. Eesti toetab määruse eelnõus toodud ettepanekut riigiabi andmise lubamise osas, kuid peab oluliseks, et säiliks konkurentsivõime liikmesriikide tasandil. Selleks peab olema võimalik rahastada kriitilise tähtsusega toormete ning nende tootmiseks vajalike strateegiliste tehnoloogiate projekte EL eelarvest ning kõikide liikmesriikide ettevõtjatel peavad olema võrdsed võimalused sellele rahastusele juurdepääsuks. Riigiabi andmine on mõistlik, kuna Euroopas puudub toetav finantskeskkond maavarade kasutuselevõtuks ning lisaks mitmete kriitiliste toormete, sealjuures haruldaste muldmetallide tootmise ja väärindamise kasumlikkus ei ole väga kõrge, võrreldes vajalike algsete investeeringute mahtudega. 8. Eesti toetab kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate jäätmete kogumise parandamist, nende ringlussevõttu ja toorainete kaevandamisel tekkivate jääkide töötlemist. Peame vajalikuks kaevandamisjääkide töötlemise hõlmamist määrusega. Peame vajalikuks parandada kriitilisi tooraineid sisaldavate toodete jäätmete ringlussevõtu võimekust. Selleks, et võtta jäätmetest ringlusse maksimaalne kogus kriitilisi tooraineid on vaja tõhustada jäätmete ringlussevõtu tehnoloogiaid ning tagada koostöö ühtse siseturu nimel. 9. Peame vajalikuks luua ühtlustatud õigusraamistik ELis turule lastavate kriitilisi tooraineid sisaldavate toodete kogu olelusringi mõjudega tegelemiseks, mis käsitlevad selliste toodete kliimamõju, säästvusparameetreid, jõudlust, ohutust, kogumist, ringlussevõttu ja taaskasutamist, sh asjakohaste andmete kättesaadavuse võimaldamiseks. Oleme seisukohal, et ühtlustatud õigusraamistiku abil ei saa liikmesriikidele kehtestada kohustuslikke sihttasemeid. 10. Peame oluliseks lisada määruse eelnõusse selgem käsitlus strateegiliste kriitiliste toorainete varude kohta ning siduda see prognoositava tööstusnõudlusega. 11. Peame oluliseks määruse eelnõusse lisada selged juhised investeeringute paremaks kaasamiseks, kuidas käsitleda toorainete projekte, kui projektis strateegiline toore või kriitiline ressurss esineb kaasneva maavarana, sest sageli esinevad toormed ühes lähtekivimis koos. Soovime, et strateegilisteks loetaks ka neid projekte, kus kaevandades kaasneva põhikivimi koostises on strateegiline toore. 12. Soovime, et määruses sätestatud toorainete riiklike programmide koostamisega seotud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ressursside raamklassifikatsiooni kasutuselevõtt ei oleks kohe kohustuslik ning selle ülevõtmiseks antakse liikmesriikidele piisavalt üleminekuaega.  Teeme ettepaneku, et teabe käsitlemine, seire ja aruandlus toimub liikmesriigis määruse jõustumise ajahetkel kasutatava klassifikatsiooni, sealhulgas rahvusliku/riikliku alusel seni, kuni liikmesriigid võtavad kasutusele ühtse klassifitseerimise süsteemi ning soovitame alternatiivina kaaluda ka olemasolevate toorainete klassifikatsioonide kasutusele võttu. Leiame, et konkreetset nõuet ei saa sätestada tagasiulatuvalt olemasolevate toormeprojektidega leitud varude ümberhindamiseks ja seda saab kohaldada vaid uute toormeprojektide kohta. 13. Rõhutame, et strateegilisteks projektideks lubade andmise eest peavad jääma vastutavaks üksnes liikmesriikide endi ametiasutused ja üksnes liikmesriigil on õigus anda oma territooriumil kavandatavale projektile strateegiline staatus. Kui liikmesriik, mille territooriumi kavandatav projekt puudutab, on kavandatavale projektile strateegilise staatuse andmise vastu, ei saa projektile strateegilise projekti staatust anda isegi juhul kui Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu soovitab. Me ei toeta artikli 22 lõikes 3 esitatud ettepanekut, et Komisjon võib esitada liikmesriikidele arvamusi strateegilisi varusid puudutavate eeskirjade või menetluste osas.  SELETUSKIRI Eesti täiendatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku kohta, milles käsitletakse Euroopa kriitilise tähtsusega tooraineid, kohta 1. Sissejuhatus Eelnõuga uuendatakse ja täiendatakse 8.06.2023 Vabariigi Valitsuse istungil kinnitatud ning 16.06.2023 Riigikogu EL asjade komisjonis (edaspidi ELAK) heakskiidetud seisukohti1 kriitilise tähtsusega toorainete määruse kohta. Seisukohtade uuendamine on vajalik, kuna ELAK on esitanud valitsuse seisukohtadesse olulisi muudatusi, mida on vaja valitsuses arutada. Valdavalt saab Riigikogu muudatusettepanekutega nõustuda, kriitilise tähtsusega toormete projektide rakendamise ja selle määrusega seostuvate võimalike kulude rahastamise teemal pakub valitsus välja kompromiss-sõnastuse. Käesolevas seletuskirjas on välja toodud vaid seisukohad, mida ELAK muutis. Kriitiliste tähtsusega toorainete määruse eesmärk on luua tugev alus tööstusele ja tagada ELi kindel, mitmekesine, taskukohane ja kestlik juurdepääs kriitilise tähtsusega tooraine tarnetele. Soov on kasutada ühtse turu ja ELi välispartnerluste tugevaid külgi ja võimalusi, et muuta ELi kriitilise tähtsusega toorainete tarneahelad – alates geoloogiliste uuringute ja uute kaevanduste avamisese võimestamisest kuni materjali ümbertöötlemiseni - mitmekesisemaks ja vastupidavamaks. Ühtlasi suureneb tänu kriitilise tähtsusega toorainete määrusele ELi võime jälgida ja maandada tarnehäirete ohtu. Samuti edendab see ringmajandust ja kestlikkust. Eesmärgiks on, et aastaks 2030 toodetakse ja töödeldakse Euroopa Liidu kriitiliste toormete tarbimisvajadusest 50% EL-is. Osa sellest peaks tulema kaevandamisest (iga-aastaselt vähemalt 10%) ning osa ümbertöötlemise teel. Vähemalt 20% ELis aastas tarbitavast toorainest tuleks saada ringlussevõtust. Lisaks ei tohi ühestki kolmandast riigist tarnida ELi rohkem kui 65% üheski töötlemisetapis kasutatavast strateegilisest toorainest, mis ELis aastas tarbitakse. Sellega tahetakse vähendada EL-i sõltuvust kolmandatest riikidest, kust tuleb praegu väga suur osa kriitilistest toormetest (nt Hiinast), ning suurendada meie majandusjulgeolekut. Kriitiliste toormete kaevandusi on vaja, sest need võimaldavad ühiskonnal kasutusele võtta vajalikku ressurssi ja kasutada kõrgtehnoloogilisi lahendusi. Näiteks on haruldaste muldmetallide kaevandusi vaja rohepöördeks, et toota kaevandatud materjalist osi tuuleturbiinidele ja päikesepaneelidele. Kriitilisi toormeid on tarvis ka näiteks väetistes, metallisulamites, akudes, elektroonikaseadmetes (sh telefonid ja arvutid) jne. Lisaks töötlemise ja kaevandamise sihttasemetele teeb Euroopa Komisjon ettepaneku kasutada erikohtlemist projektidele, mida peetakse „strateegiliseks“. Strateegilised projektid määrab kindlaks Euroopa Komisjon koos alles loodava Euroopa Kriitiliste Toormete Nõukoguga. Strateegilised projektid peaksid edaspidi saama kasu sujuvamast ja prognoositavamast lubade andmise protsessist, mis on praegu Euroopa kaevandusprojektide üks peamisi komistuskivisid. Muuhulgas tahetakse vähendada kaevanduste rajamiseks taotletavate lubade menetlusaega. Strateegiliste projektide puhul peaks loamenetlus kestma 24 kuud kaevandamisloa ja 12 kuud töötlemis- ja ringlussevõtuloa puhul. Lisaks nähakse kriitiliste toormete kaevandusi kui 1 ELAK protokoll https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/5e343927-03ea-429b-b1f2- 2078abf4f11d 1 strateegiliselt olulisi objekte, millele peaks olema võimalik tulevikus anda ka rahalist toetust riigiabi näol. Kriitilise tähtsusega toorainete määruse mõjud riikide majandusele ning ja julgeolekule ja välissuhetele riikide võivad olla märkimisväärsed. Kavandatavad meetmed on piisava ulatusega ning vajalikud kriitiliste toorainete tarnekindluse tagamiseks. EL tasandi tegevusel on tõendatav lisaväärtus, mis tuleneb vajalike meetmete ulatusest, kiireloomulisusest ja mahust. Strateegiliste projektidega seotud meetmete puhul keskendutakse strateegilistele toorainetele, et kaasata määruse kohaldamisalasse materjalid, mida on kõige enam vaja ELi rohe- ja digipöörde eesmärkide saavutamiseks ning ka vastupanuvõime ja tarnekindluse suurendamiseks. Eesti jaoks on sobiv, et igale liikmesriigile jääb võimalus lähtuda kehtivast maavarauuringute poliitikast. EL eesistuja Rootsi eesmärk on saavutada nõukogu üldine lähenemisviis Coreperis 30.06. Kuna Coreperi ajaks ei jõudnud kinnitada täiendatud valitsuse seisukohti, Siis Coreperis plaanib Eesti võtta parlamentaarse reservatsiooni, kuni seisukohad kinnitatakse. Valdavas osas saame teksti toetada. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maavarade osakonna juhataja Ene Jürjens ([email protected]), analüütik Margus Raha ([email protected]), majandusarengu osakonna rahvusvahelise koostöö nõunik Karlis Goldstein ([email protected]) ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunikud Evelin Tõnisson ([email protected]) ja Annika Päsik ([email protected]). Valdkonna eest vastutavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade valdkonna asekantsler Timo Tatar ja majandusarengu valdkonna asekantsler Sille Kraam. 2. Vabariigi Valitsuse seisukohtade selgitus Allpool on Riigikogu poolsed täiendused seisukohtadesse alla joonitud. 2.1 ELAK seisukoht: Eesti on seisukohal, et kaevandamist puudutav mistahes otsustamine peab jääma liikmesriigi pädevusse. Selgitus: Liikmesriigil on nimetatud määruse kohaselt täielik õigus ise otsustada, kas tema territooriumil asuv kriitilise tähtsusega tooraine varu või sellega seotud arendusprojekt võtta kasutusse või mitte ja käsitletav strateegilisena või mitte. Seega antud seisukoht on sobilik. 2.2 ELAK seisukoht: Peame keskkonnaaspektidega arvestamist oluliseks Selgitus: Keskkonnaaspektidega arvestamine on läbiv teema nii Euroopa Liidus tervikuna kui ka riikides eraldi ning on oluline kliimaeesmärkide saavutamiseks. Rohemajandusele üleminek on läbivalt keskkonda säästev majandus, ja et seda saavutada, ongi selle ressursside ehk kriitilise tähtsusega toormete käsitlemine vajalik. 2.3 ELAK seisukoht: Eesti toetab Euroopa Liidu kriitiliste toorainete määruse eesmärki saavutada ELi suurem toormesõltumatus, kuid ei nõustu sellega, et määruses seatakse liikmesriikidele sihttasemeid toorainete kaevandamise, töötlemise, ringlussevõtu ja 2 impordi kohta, mis on olulised majanduse kestlikkuse ja konkurentsivõime parandamiseks. Selgitus: COVID kriis ja geopoliitilised arengud on üha kiireloomulisemalt juhtinud Euroopa tähelepanu oma toimivale konkurentsivõimelisele majandusele ja kriitilistele tarneahelatele. Kriitiliste toorainete algatuse eesmärk on samuti ELi tööstuse ja selle tarneahelate sõltuvuse vähendamine kolmandatest riikidest ja enda võimekuse oluline tõstmine. Eesmärk, et aastaks 2030. toodetakse ja töödeldakse ELi kriitiliste toormete tarbimisvajadusest 50 % EL-is on samas väga ambitsioonikas plaan, arvestades tänaseid kaevandusmahtusid ja kriitiliste toormete kasutusele võttu teisesest toormest. Euroopa Liidu ülese eesmärgina on 50% ambitsioonikas, aga vajalik eesmärk. Samas liikmesriikide tasandil polegi võimalik toorainete kaevandamisele ega töötlemisele sihttasemeid seada, sest osades (enamikes) liikmesriikides vastavaid tooraineid (geoloogilistel põhjustel) ei leidu ning määruse ettepanekus pole ka liikmesriikide põhiseid sihttasemeid seatud. Seetõttu on ELAK täiendus sobilik, rõhutades üle, et me ei toeta liikmesriikide põhiseid sihttasemeid, mida tegelikult ei saagi kehtestada. 2.5 ELAK seisukoht: Toetame, et kriitiliste toorainete strateegilised projektid peaksid edaspidi saama kasu sujuvamast ja prognoositavamast lubade andmise protsessist, mis on praegu Euroopa kaevandamisprojektide üks peamisi takistusi. Hetkel eelnõus pakutud loamenetluste tähtajad (1 aasta ringlussevõtu ja töötlemise puhul ning 2 aastat kaevandamise puhul) nõuavad olulist haldusvõimekuse ja kompetentse tööjõu kasvu seotud asutustes, mistõttu Eesti ei nõustu sellega, et tähtajad kehtestatakse liikmesriikidele EL-i määrusega. Pooldame strateegiliste projektide määramiseks Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu loomist, mis oleks nõuandva kogu funktsiooniga. Selgitus: Määrusega tahetakse vähendada kriitilise tähtsusega toormete strateegiliste kaevandusprojektide rajamiseks taotletavate lubade menetlusaega. ELAK soovis lisada, et ei toeta tähtaegade kehtestamist liikmesriikidele EL-i määrusega. Sellega ei saa nõustuda, sest kui pole strateegiliste projektide puhul reguleerivat üleeuroopalist mehhanismi ega ajaraamide seadmist, pole võimalik eesmärke kriitiliste toormete varustuskindlust üldse saavutada ega tarneriske leevendada. Ilma strateegiliste kriitiliste toormete projektide lubade andmise protsessi kiirendamiseta ja tähtaegu seadmata ei ole võimalik sihttasemeid saavutada (nn 50% ambitsioon) tänaseid lubade menetlusaegu arvestades. Samal ajal juhime tähelepanu asjaolule, et liikmesriik teeb ise selle otsuse, kas käsitleda projekti strateegilisena või mitte, seega ei puuduta lubade menetlusaegade reguleerimine maavarade kaevandamislubade menetlemise siseriiklikku praktikat üldiselt. VV kompromiss seisukoht: Toetame, et kriitiliste toorainete strateegilised projektid peaksid edaspidi saama kasu sujuvamast ja paremini prognoositavamast lubade andmise protsessist, mis on praegu Euroopa kaevandamisprojektide üks peamisi takistusi. Hetkel eelnõus pakutud loamenetluste tähtajad (1 aasta ringlussevõtu ja töötlemise puhul ning 2 aastat kaevandamise puhul) nõuavad olulist haldusvõimekuse ja kompetentse tööjõu kasvu seotud asutustes, mistõttu peame vajalikuks paindlikkust tähtaegade seadmisel. Pooldame strateegiliste projektide määramiseks Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu loomist, mis oleks nõuandva kogu funktsiooniga. 3 Selgitus: Kompromissina on pakutud sõnastus, kus juhitakse tähelepanu pakutud loamenetluste tähtaegadele ambitsioonikusele, mis võib kaasa tuua probleemina haldusvõimekuse kasvu, aga täielik tähtaegade seadmise eemaldamine on ELAK sõnastusest välja jäetud. Loamenetluste tähtaegades on nüüd viimase määruse eelnõu versiooni alusel suurem võimalus paindlikkusele ning võetakse arvesse KMH-le kuluvat aega. Lubade menetlus läks tähtaegade mõttes oluliselt leebemaks, sest osa keskkonnamõju hindamise etappe vähendati. Seega seda muudatust saab toetada ning lihtsustab seisukoht. Eestis puudub kehtiv praktika kaevandamislubade andmiseks kriitilise tähtsusega toorainele. Kaevandamisloa menetlus toorainete osas, mida ei loeta kriitiliseks, on senini kulunud keskmiselt 1-3 aastat. Erandjuhtudel, kus tuli lahendada sotsiaalse vastuvõtlikkuse küsimusi, on kulunud loa andmiseks isegi rohkem kui 10 aastat. Üldiselt on kaevandamise puhul tegemist olulise keskkonnamõjuga valdkonnaga. Näiteks fosforiidi kaevandamine eeldab ka laiemat diskussiooni kaevandamise asukoha omavalitsustes ja oluline on kaasata kohalike elanikke protsessi ning saavutada sotsiaalne vastuvõtmine ja mõelda läbi mõjude leevendusmeetmete võimalused. Kahe aasta piiresse jääv menetlusprotsess on hea eesmärk, kuid nõuab siiski olulist administratiivse võimekuse ja kompetentse tööjõu kasvu seotud süsteemides. Kahjuks kiirendatud lubade menetlemise tähtaja ettepanekus ei ole veel päris selge, kuidas oleks seda mehhanismi võimalik rakendada ka siis kui riigi või valitsuse tasandil on heakskiit millele= olemas, aga kogukonnad ja ühendused arendusi ei soovi. Pole ka selge, millised sanktsioonid tähtajast mitte kinnipidamine kaasa toob. 2.7 ELAK seisukoht: Eesti toetab määruse eelnõus toodud ettepanekut riigiabi andmise lubamiseosas, kuid peab oluliseks, et säiliks konkurentsivõime liikmesriikide tasandil. Selleks on vajalik luua uus spetsiaalselt kriitilise tähtsusega toormete projektide rahastamisele suunatud üle-euroopaline toetusfond, millele oleks kõikidel liikmesriikide ettevõtjatel võrdsed võimalused juurdepääsuks. Riigiabi andmine on mõistlik, kuna Euroopas puudub toetav finantskeskkond maavarade kasutuselevõtuks ning lisaks mitmete kriitiliste toormete, sealjuures haruldaste muldmetallide tootmise ja väärindamise kasumlikkus ei ole väga kõrge, võrreldes vajalike algsete investeeringute mahtudega. Selgitus: ELAK võttis seisukohad, et tuleks luua uus spetsiaalselt kriitilise tähtsusega toormete projektide rahastamisele suunatud üle-euroopaline toetusfond, millele oleks kõikidel liikmesriikide ettevõtjatel võrdsed võimalused juurdepääsuks. Eraldi fondi loomine tähendaks, et selleks peaks suurendama EL pikaajalise eelarve 2021-2027 mahtu või vähendama mõne olemasoleva fondi mahtu uue fondi loomiseks, sest olemasolevast pikaajalises eelarves pole selleks vabu vahendeid. Seetõttu ka komisjon uue fondi ettepanekut selle määruse raames ei esitanud, kuigi tunnistasid, et projektidel on keerukas rahastusele ligipääsu saada. Eesti on alati kinnitanud seisukohad EL pikaajalise eelarve kogumahu ning erinevate fondide loomise ja eelarvete kohta üheskoos, arvestades ka seda, et sellest sõltub Eesti sissemakse EL eelarvesse. Ilma rahastusallikata ja eraldiseisvana EL pikaajalise eelarve kohta otsuse tegemine ei võimalda kaaluda erinevaid prioriteete üheskoos ja ennetab tervikliku otsuse tegemist. VV kompromiss seisukoht: Eesti toetab määruse eelnõus toodud ettepanekut riigiabi andmise lubamise osas, kuid peab oluliseks, et säiliks konkurentsivõime liikmesriikide tasandil. Selleks peab olema võimalik rahastada kriitilise tähtsusega toormete ning nende tootmiseks vajalike strateegiliste tehnoloogiate projekte EL eelarvest ning kõikide 4 liikmesriikide ettevõtjatel peavad olema võrdsed võimalused sellele rahastusele juurdepääsuks. Riigiabi andmine on mõistlik, kuna Euroopas puudub toetav finantskeskkond maavarade kasutuselevõtuks ning lisaks mitmete kriitiliste toormete, sealjuures haruldaste muldmetallide tootmise ja väärindamise kasumlikkus ei ole väga kõrge, võrreldes vajalike algsete investeeringute mahtudega. Selgitus: Komisjon on määruse ettepanekus välja toonud, et kriitilise toorme projektidel on raskusi rahastamisele juurdepääsuga. Selle leevendamiseks näeb komisjon vajadust teha koostööd programmi InvestEU rakenduspartneritega (peamine partner on Euroopa Investeerimispank), et leida viise investeeringute soodustamiseks ja suurendamiseks. Komisjon on ka välja toonud EL eelarves olemasolevaid toetusallikaid, mida saaks kasutada kriitiliste toorainete väärtusahela kestlikkuse arendamiseks, nagu nt programm „Euroopa horisont“; Innovatsioonifond meetmete jaoks, millega toetatakse investeeringuid kriitiliste toorainete valdkonnas, eelkõige seoses ringlussevõtuga; tehnilise toe instrument; ühtse turu programm; kolmandates riikides naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument (eelkõige laenuvahendid EL eelarvest eraldatud garantiide toel) ning ühinemiseelse abi instrument; liikmesriikide planeeritavad Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, õiglase ülemineku fond ja taaste- ja vastupidavusrahastu, et aidata kaasa vajalike investeeringute tegemisele. Lisaks teeb komisjon ettepaneku luua Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu allrühm, kuhu kuuluksid eksperdid liikmesriikidest, komisjonist ja ka asjaomastest avaliku sektori finantsasutustest, et parandada oma tegevuste koordineerimist ja luua koostoime ELi ja riiklike rahastamisprogrammide vahel. Selles allrühmas tuleks arutada strateegiliste projektide individuaalseid rahastamisvajadusi ja olemasolevaid rahastamisvõimalusi, et anda projektiarendajatele soovitusi selle kohta, kuidas nendele võimalustele parimal viisil ligi pääseda, kaaludes: täiendavaid erasektori rahastusallikaid; Euroopa Investeerimispanga grupi või muude rahvusvaheliste finantsasutuste, sealhulgas Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga vahendeid; olemasolevad liikmesriikide rahastamisvahendeid ja programme, sealhulgas liikmesriikide tugipankade ja finantseerimisasutuste omasid ning ELi rahastamisprogramme. Oluline on, et EL eelarvest või selle toel antud vahenditele ligipääsu tingimused oleksid sobilikud kõigi, ka väiksemate liikmesriikide ettevõtetele, et neil oleks võrdsed võimalused teiste ettevõtetega rahastust leida. Komisjon on esitanud ka EL pikaajalise eelarve 2021-2027 ülevaatuse, milles sisaldub ettepaneku muuta väga sihistatult ja piiratud mahus EL pikaajalise eelarve 2021-2027 mahtu. Muuhulgas sisaldab see ettepanekut luua strateegiliste tehnoloogiate platvorm, mille projekte rahastataks olemasolevatest fondidest, millele komisjoni ettepaneku kohaselt kokku 10 miljardit juurde lisataks. Platvormi kaudu saaks rahastada ka kriitiliste toorme jätkusuutliku kaevandamise ja töötlemise tehnoloogiaid. Vabariigi Valitsusel on kava kinnitada üldised prioriteedid EL pikaajalise eelarve 2021-2027 ülevaatuse ja muutmisettepaneku kohta 6. juuli istungil majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu seisukohtade raames, kuna ettepanekute tutvustused on juba 10.juuli üldasjade nõukogu ja 14.juuli majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus. Detailsemad seisukohad EL pikaajalise eelarve, strateegiliste tehnoloogia platvormi ning Ukraina rahastu määruste üle on plaanis arutada ja kinnitada Vabariigi Valitsuse istungil septembris. 2.9 ELAK seisukoht: Peame vajalikuks luua ühtlustatud õigusraamistik ELis turule lastavate kriitilisi tooraineid sisaldavate toodete kogu olelusringi mõjudega tegelemiseks, mis käsitlevad selliste toodete kliimamõju, säästvusparameetreid, jõudlust, ohutust, 5 kogumist, ringlussevõttu ja taaskasutamist, sh asjakohaste andmete kättesaadavuse võimaldamiseks. Oleme seisukohal, et ühtlustatud õigusraamistiku abil ei saa liikmesriikidele kehtestada kohustuslikke sihttasemeid. Selgitus: ELAK täiendas seisukohti, millega rõhutas, et ei toeta liikmesriikide kohustuslikke sihttasemeid. Muudatusettepanekut saab toetada, kuna taolist ettepanekut eelnõus pole ja liikmesriikidele kohustuslikke sihttasemeid pole plaanis ega enamasti ka ei ole võimalik seada, kuna riikide toorainete leviku, tootmise ja töötlemise ning käitlemise võimalused on erinevad.. Leiame, et ELis turule lastavaid kriitilisi tooraineid sisaldavaid tooteid käsitlev õigusraamistik peaks lähtuma sarnasest olelusringipõhisest lähenemisest, mida on kohaldatud ka teistes, EL roheleppest tulenevates tooteid käsitlevates algatustes (nt ELi patareide ja akude määrus). Samuti peaks asjakohaselt arvesse võtma juba käimasolevaid arenguid andmete kogumise ja kättesaadavaks tegemise osas. Näiteks kestlike toodete ökodisaini määrusega luuakse raamistik digitaalse tootepassi jaoks, mis hakkaks sisaldama toote olelusringi jaoks olulist teavet kui ka teavet toote materjalide ning tootes sisalduvate ainete kohta. Teabe eesmärk on pakkuda paremat infot nii tarbijale kui lõpuks jäätmekäitlejale, et materjale oleks võimalik efektiivselt ka ringlusse võtta. Kui toodetes sisalduvate kriitiliste toorainete teavet asjakohaselt hõlmata toote digitaalsesse tootepassi, oleks see abiks toorme ringluse edendamisel. Märgime ka, et kriitilisi tooraineid sisaldavate toodete tootmise ja jäätmekäitluse valdkonnas jätkub märkimisväärne teaduslik ja tehniline areng. Siseturu toimimise ja arendamisega seoses on oluline tagada kriitilisi tooraineid sisaldavate jäätmete käitlus EL siseselt eesmärgiga tagada hästi toimiv EL siseturg. Vajadusel võib kaaluda ka piirangute seadmist selliste jäätmete eksportimisele EList, mis on tekkinud kriitilisi tooraineid sisaldavatest toodetest. Näiteks Jaapanis asuv jäätmekäitleja maksab elektroonikaromudest pärit trükiplaatide eest rohkem, mistõttu trükiplaatides kasutatud kriitilised toorained liiguvad käitlemiseks EList välja. 2.11 ELAK seisukoht: Peame oluliseks määruse eelnõusse lisada selged juhised investeeringute paremaks kaasamiseks, kuidas käsitleda toorainete projekte, kui projektis strateegiline toore või kriitiline ressurss esineb kaasneva maavarana, sest sageli esinevad toormed ühes lähtekivimis koos. Soovime, et strateegilisteks loetaks ka neid projekte, kus kaevandades kaasneva põhikivimi koostises on strateegiline toore. Selgitus: ELAKi ettepanekul on lisatud, et vajalikud on juhised investeeringute kaasamise kohta. Tihti esinevad erinevad toormed koos ühes lähtekivimis, näiteks mitmed kriitilise ja strateegilisena viidatud maavarad on kaasnevad maavarad. Enamik kriitilisi toormeid ei ole võimalik puhtal kujul kaevandada, vaid kaevandatakse koos teise põhimaavaraga. Näiteks Eesti puhul on haruldased muldmetallid, mis on strateegilise tähtsusega toore, sisaldumas fosforiidis, mis on kriitilise tähtsusega toore. Jääb selgusetuks, kuidas sel juhul projektide olulisust hinnata (mille alusel valitakse) ja neid strateegiliseks määratleda. Juhul, kui kunagi tekib Eesti riigil huvi käsitleda seda projekti tervikuna strateegilise projektina, siis projekti mastaapsuse ja olulisuse tõttu tervele eesti ühiskonnale võib see vajada olulisi investeeringuid, et kujundada see näiteks maksimaalselt keskkonda säästvaks. Toetame mõtet, et oluline on saada selged juhised, sh investeeringute paremaks kaasamiseks. 2.13 ELAK seisukoht: Rõhutame, et strateegilisteks projektideks lubade andmise eest peavad jääma vastutavaks üksnes liikmesriikide endi ametiasutused ja üksnes liikmesriigil on õigus anda oma territooriumil kavandatavale projektile strateegiline staatus. Kui liikmesriik, mille territooriumi kavandatav projekt puudutab, on kavandatavale projektile strateegilise staatuse andmise vastu, ei saa projektile strateegilise projekti staatust anda isegi juhul kui Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu soovitab. Me ei toeta artikli 22 lõikes 3 esitatud ettepanekut, et Komisjon võib esitada 6 liikmesriikidele arvamusi strateegilisi varusid puudutavate eeskirjade või menetluste osas. Selgitus: Eesti jaoks on määrava tähtsusega käsitlus, et otsused strateegiliste projektide käivitamiseks ja läbiviimiseks oleksid liikmesriikide endi otsustada, mitte suunatud Euroopa Liidust mis iganes vormis. Nimetatud printsiip on määruses olemas, aga ELAK on soovinud seda eraldi rõhutada. Seetõttu ei toeta ELAK ka seda, et Komisjon esitaks arvamusi vastavate strateegilisi varusid puudutavate eeskirjade või menetluste osas, nagu artikkel 22 lõikes 3 esitatud ettepanek sätestab, sest see võib näida survestamisena. Määruse artikkel 22(lõige 7a) toobki esile, et liikmesriigil ei ole mitte mingit kohustust strateegiliste varude osas neid kas hoida või vabaks anda, mis puudutab nende varudega seonduvat aruandlust või koordineerimist. 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Täiendatud seisukohad on kooskõlastatud Rahandusministeeriumiga ja Keskkonnaministeeriumiga. 7  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja juuni 2023 nr Päevakorrapunkt nr Eesti täiendatud seisukohad kriitilise tähtsusega toorainete eelnõu kohta 1. Kiita heaks järgmised kliimaministri esitatud täiendatud seisukohad Euroopa Komisjoni poolt 16. märtsil 2023. a esitatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepaneku1 kohta, milles käsitletakse Euroopa kriitilise tähtsusega tooraineid: 1.1. Eesti on seisukohal, et kaevandamist puudutav mistahes otsustamine peab jääma liikmesriigi pädevusse. 1.2. Peame keskkonnaaspektidega arvestamist oluliseks 1.3. Eesti toetab Euroopa Liidu kriitiliste toorainete määruse eesmärki saavutada ELi suurem toormesõltumatus, kuid ei nõustu sellega, et määruses seatakse liikmesriikidele sihttasemeid toorainete kaevandamise, töötlemise, ringlussevõtu ja impordi kohta, mis on olulised majanduse kestlikkuse ja konkurentsivõime parandamiseks. 1.4. Toetame, et kriitiliste toorainete strateegilised projektid peaksid edaspidi saama kasu sujuvamast ja paremini prognoositavamast lubade andmise protsessist, mis on praegu Euroopa kaevandamisprojektide üks peamisi takistusi. Hetkel eelnõus pakutud loamenetluste tähtajad (1 aasta ringlussevõtu ja töötlemise puhul ning 2 aastat kaevandamise puhul) nõuavad olulist haldusvõimekuse ja kompetentse tööjõu kasvu seotud asutustes, mistõttu peame vajalikuks paindlikkust tähtaegade seadmisel. Pooldame strateegiliste projektide määramiseks Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu loomist, mis oleks nõuandva kogu funktsiooniga. 1.5. Eesti toetab määruse eelnõus toodud ettepanekut riigiabi andmise lubamise osas, kuid peab oluliseks, et säiliks konkurentsivõime liikmesriikide tasandil. Selleks peab olema võimalik rahastada kriitilise tähtsusega toormete ning nende tootmiseks vajalike strateegiliste tehnoloogiate projekte EL eelarvest ning kõikide liikmesriikide ettevõtjatel peavad olema võrdsed võimalused sellele rahastusele juurdepääsuks. Riigiabi andmine on mõistlik, kuna Euroopas puudub toetav finantskeskkond maavarade kasutuselevõtuks ning lisaks mitmete kriitiliste toormete, sealjuures haruldaste muldmetallide tootmise ja väärindamise kasumlikkus ei ole väga kõrge, võrreldes vajalike algsete investeeringute mahtudega. 1.6. Peame vajalikuks luua ühtlustatud õigusraamistik ELis turule lastavate kriitilisi tooraineid sisaldavate toodete kogu olelusringi mõjudega tegelemiseks, mis käsitlevad selliste toodete kliimamõju, säästvusparameetreid, jõudlust, ohutust, kogumist, ringlussevõttu ja taaskasutamist, sh asjakohaste andmete kättesaadavuse võimaldamiseks. Oleme seisukohal, et ühtlustatud õigusraamistiku abil ei saa liikmesriikidele kehtestada kohustuslikke sihttasemeid. 1.7. Peame oluliseks määruse eelnõusse lisada selged juhised investeeringute paremaks kaasamiseks, kuidas käsitleda toorainete projekte, kui projektis strateegiline toore või kriitiline ressurss esineb kaasneva maavarana, sest sageli esinevad toormed ühes lähtekivimis koos. Soovime, et strateegilisteks loetaks ka neid projekte, kus kaevandades kaasneva põhikivimi koostises on strateegiline toore. 1 Ettepanek: euroopa parlamendi ja nõukogu määrus, millega sätestatakse kriitiliste toorainete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020, 16.03.2023  1.8. Rõhutame, et strateegilisteks projektideks lubade andmise eest peavad jääma vastutavaks üksnes liikmesriikide endi ametiasutused ja üksnes liikmesriigil on õigus anda oma territooriumil kavandatavale projektile strateegiline staatus. Kui liikmesriik, mille territooriumi kavandatav projekt puudutab, on kavandatavale projektile strateegilise staatuse andmise vastu, ei saa projektile strateegilise projekti staatust anda isegi juhul kui Euroopa kriitiliste toorainete nõukogu soovitab. Me ei toeta artikli 22 lõikes 3 esitatud ettepanekut, et Komisjon võib esitada liikmesriikidele arvamusi strateegilisi varusid puudutavate eeskirjade või menetluste osas. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär