OÜ Rail Baltic Estonia korraline üldkoosolek 29.06.23

OÜ RAIL BALTIC ESTONIA Juhatuse taotlus üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks Nr. TÜK2023.05.10-1 Esitatud: 10.05.2023 Teema: Majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamise ettepanek Koosoleku aeg: Täpsustamisel Otsuse ettepanek: 1. Kinnitada Rail Baltic Estonia OÜ 2022.a. majandusaasta aruanne koos kasumijaotamise ettepanekuga. 2. Jaotada 2022. a. majandusaasta kasum järgnevalt: 2.1. Moodustada reserv suuruses 251€ 2.2. Arvata aruandeaasta kasum summas 28 459 220 eelmiste perioodide jaotamata kasumi koosseisu. Seletuskiri: Vastavalt ÄS § 179 lg-le 2 esitab juhatus kasumi jaotamise ettepaneku osanikele koos majandusaasta aruande kinnitamise ettepanekuga. Rail Baltic Estonia OÜ nõukogu on 2022.a. majandusaasta aruande 10.04.2023 nõukogu otsusega nr 2023.04.10-55 heaks kiitnud. Vastavalt äriseadustiku § 179 lg-le 2 nõutav nõukogu arvamus majandusaasta aruande kohta esitatakse osanike üldkoosolekule nõukogu aruande koosseisus. Rail Baltic Estonia OÜ puhaskasum seisuga 31.12.2022 on järgmine: • Eelmiste perioodide jaotamata kasum/-kahjum: 19 052 161 eurot • Aruandeaasta kasum: 28 459 471 eurot • Jaotamata kasum kokku: 47 511 632 eurot. Kasumi jaotamise ettepanek: • Kohustusliku reservkapitali loomine vastavalt põhikirjale 251 eurot. • Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale jaotamist (katmist) 47 511 381 eurot. Taotlusele on lisatud Rail Baltic Estonia OÜ 2022.a. majandusaasta aruanne. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Anvar Salomets Taavi Laja Juhatuse esimees juhatuse liige Lisatud: 1. Rail Baltic Estonia OÜ 2022.a. majandusaasta aruanne. 1  Majandusaasta aruanne 2022 aruandeaasta algus: 01.01.2022 aruandeaasta lõpp: 31.12.2022 ärinimi: osaühing Rail Baltic Estonia registrikood: 12734109 tänava/talu nimi, maja ja korteri number: Veskiposti 2/1 linn: Tallinn maakond: Harju maakond posti sihtnumber: 10138 telefon: +372 6867067 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.rbestonia.ee 3 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 Sisukord Juhatuse esimehe pöördumine 5 Tegevusaruanne 8 Rail Baltic Estoniast lühidalt 8 Majanduslikud prioriteedid 9 Sotsiaalsed prioriteedid 9 Keskkondlikud prioriteedid 9 Liikmelisus organisatsioonides 10 Koostööpartnerid 10 Koostööpartnerid meist 11 RBE tööandjana 12 Meie inimesed 12 Missioon, visioon ja väärtused 14 Töökeskkond 14 Ühtne inforuum 14 Noorte kaasamine 14 Raudteeohutus 14 Ülevaade projektidest 15 Üldised tegevused 15 Ülemiste ühisterminal 16 Pärnu reisiterminal 16 Muuga kaubaterminal 16 Veeremidepoo 17 Soodevahe kuivsadam 17 Kõrgepingeliinide ja gaasitrassi ristumiste osaprojekt 17 Pärnu kaubaterminal 18 Kohalikud peatused 18 Põhitrass 18 Keskkonnamõjude hindamine 19 Keskkonnakorralduskava koostamine 19 Maade omandamine 19 4 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 RBE 2023. aasta tegevuskava 20 Ruumilised planeeringud 20 Projekteerimistegevused 20 Ehitustegevus 21 RBE omakapital 21 Ettevõtte peamised finantssuhtarvud 22 Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne 22 Üldkoosolek 22 Nõukogu 22 Juhatus 23 Juhatuse ja nõukogu koostöö 24 Teabe avaldamine 24 Finantsaruandlus ja auditeerimine 24 Raamatupidamise aastaaruanne 25 Bilanss 26 Kasumiaruanne 28 Rahavoogude aruanne 29 Omakapitali muutuste aruanne 30 Raamatupidamise aastaaruande lisad 31 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 32 Lisa 2 Raha 38 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 39 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 40 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 40 Lisa 6 Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 41 Lisa 7 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad 41 Lisa 8 Materiaalsed põhivarad 42 Lisa 9 Immateriaalsed põhivarad 44 Lisa 10 Kasutusrent 45 Lisa 11 Võlad ja ettemaksed 46 Lisa 12 Sihtfinantseerimine 47 Lisa 13 Osakapital 52 Lisa 14 Muud äritulud 53 Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud 53 Lisa 16 Tööjõukulud 54 Lisa 17 Intressitulud 54 Lisa 18 Seotud osapooled 55 Allkirjad Vandeaudiitor 5 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 Juhatuse esimehe pöördumine Hea lugeja! Mul on hea meel, et oled jõudnud meie aastaraamatuni, mis sellisel kujul on ava- likkuse ees esimest korda ning võiks iga- ühele anda sisuka ülevaate sellest, kuidas on kulgenud Rail Baltica arendamine Eestis 2022. aastal. Loodetavasti leiavad siit huvitavat infot nii need, kes on meie taristuehituse suurpro- jekti käekäiguga paremini tuttavad kui ka lugejad, kes Rail Baltica temaatikasse pole senini väga tõsiselt süvenenud. 2022. aastal tähistas Eestis rahvusvahelise raudteeprojekti Rail Baltica elluviimiseks loodud ettevõte Rail Baltic Estonia oma 8. tegutsemisaastat. Baltimaid ülejäänud Euroopaga ühendav ning tulevikus siinse regiooni jätkusuutliku transpordi tugi- sambaks kujunev raudtee on kahtlusteta mastaapseim taristuprojekt, mida Eestis kunagi arendatud on. Ehitustegevus alanud, raskuskese Rapla maakonnas 2022. aasta oli Rail Baltica arendamisel märgilise tähtsusega nii sisulise ehituste- gevuse osas kui ka taristuehitusse tehtud investeeringute kontekstis, mis ulatus 44 miljoni euroni. 2023. aastal soovime sõlmida ehituslepinguid suurusjärgus 250 miljonit eurot. Ehkki ka Rail Baltica arendamist ei jätnud puutumata möödunud aastal kogu majandust raaminud Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu, mis tähendas ise- äranis just aasta esimeses pooles vertikaalselt liikunud olulisemate sisendkulude tõusu, aitas tihe konkurents ehitusturul ning riiklike investeeringute hajutamine Rail Baltica projektile vajalikke taristuosiseid realiseerida konkurentsivõimeliste 6 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD hindadega. Kohaliku ehitusturu osalised on näi- kasvanud meeskond laieneb ka järgnevatel aas- danud üles ülimat professionaalsust ning ette- tatel, vastavalt sellele, milliseid kompetentse võetud tööd on püsinud lubatud ajagraafikutes. nõuab Rail Baltica arendamine. Põhjendatud muudatusi projektide eelarves, mis olid tekkinud seoses sõjaga Ukrainas, oleme Võib kahtluseta öelda, et Rail Baltic Esto- suutnud ka ehitajatele kompenseerida. nia on kasvanud Eestis üheks taristuehituse valdkonna tugevamaks ja terviklikumaks Ehitustegevuse raskuskese oli 2022. aastal Rapla kompetentsikeskuseks. maakonnas, kus valmis neli rajatist ning ehitu- sega alustati või leping sõlmiti veel viie ristuva Transpordisektori rohepöörde selgroog rajatise ehitamiseks. Harju maakonnas valmis Transpordisektor on vastutav neljandiku süsini- tähendusrikka objektina Rail Baltica ja Tartu kemissioonide tekitamise eest Euroopas, seda maantee ristumine Assakul. Ehitushangete ja ehi- paljuski fossiilsete kütuste kasutamise tõttu. Suu- tusega on aidanud tõhusalt edasi liikuda 2022. rima osa selles kasvuhoonegaaside tekitamises aasta suvel sõlmitud koostööleping Transpordi- annavad sõiduautod, kuid kaupade vedamine ametiga, mis koondab vajalikke kompetentse. tervikuna omab läbi erinevate transpordiviiside Rõõm on tõdeda, et valdaval osal Rail Baltica Eesti (veokid, kaubikud, mereveod) veelgi suuremat kohtobjektidest (terminalid, depood jne) on pro- kaalu. jektid valminud ning alanud on ka kohalike pea- tuste projekteerimine. Raudteest saadakse praktiliselt kõikjal universaal- selt aru kui ühest kõige keskkonnasõbralikumast Nagu mainitud, oli möödunud aasta märgiline. ja jätkusuutlikumast transpordist ning raudteede Õppetunnina, kuidas ajastus võib hangete osas eelisarendamisest maanteedesse panustamise määravat rolli mängida, võtsime 2022. aastast asemel, on aasta aastalt saamas ka üha suurem kaasa Rail Baltica Ülemiste ühisterminali komp- prioriteet nii Euroopa majandusruumi kui ka rii- lekshanke luhtumise. Suutsime sellele kiirelt kide endi jaoks. Eesmärk on vähendada trans- reageerida ning valisime uue hankestrateegia, pordisektori keskkonnajalajälge (k.a. õhusaastet mille tulemusel saame 2023. aastal Ülemiste piir- ning müra) suunates inimesi kasutama rohelise- konnas ehitustegevusega alustada. Detsembris maid lahendusi ja liikumisvõimalusi. jõudsime aga raudtee põhitrassi esimese lõigu ehitushanke väljakuulutamiseni. Rail Baltica Rail Baltic Estonia kui Baltikumi ülejäänud Euroo- arendamine sai füüsilises keskkonnas hoo sisse paga ühendava rahvusvahelise raudtee arendaja ning on tänaseks jõudnud juba kõikidesse maa- Eestis seisab selliste positiivsete muutuste eeslii- kondadesse, mida uus raudtee läbima hakkab. nil. Ehkki raudtee enda valmimiseni on veel aega, panustab Rail Baltic Estonia juba täna olulisel Sisukas ja kasvav meeskond määral keskkonnateadlikkuse ja kompetentside Rail Baltic Estonia suurimaks väärtuseks on sisu- kasvatamisse. Mitte ühegi Eestis arendatud ter- kas ja oma valdkonna parimatest spetsialistidest vikprojekti puhul pole viidud läbi nii suurt Eesti koosnev meeskond. Tänaseks ühendab Baltikumi osa puudutavaid ja laiaulatuslikke keskkonnamõ- suurima taristuobjekti elluviimine Eestis pea 80 jude hindamisi, uuritud keskkonda, seiratud eri- kõrgelt motiveeritud inimest, lisaks ühisettevõtte nevaid linnu- ja loomaliike, nende elukeskkonda RB Rail AS Eesti filiaali eksperdid, kelle igapäeva- ja käitumist. See võimaldab omakorda paremini ülesanded ulatuvad raudteede projekteerimise mõista meid ümbritsevat keskkonda ja teadvus- koordineerimisest keskkonnamõjude hindamise, tada selle olulisust ning luua uusi teadmisi tänas- rahvusvaheliste hangete ja ehituse projekti- tele ja tulevastele põlvkondadele. juhtimiseni. Orgaaniliselt koos projekti endaga 7 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Vähemoluline pole ka teoreetiliste teadmiste, Rail Baltica ehitamist ja arendamist tuleb nii täna analüüside, mõjuhindamiste ja uuringute reali- kui homme vaadelda kui abinõu, mis pühitseb seerimine praktikas, millele annavad aluse raud- eesmärki, milleks on reisijate ning kaupade turva- tee projekteerimisega paralleelselt koostatavad line, kiire ja kestlik liikumine järgmiseks, vähemalt ning mõjuhindamistele põhinevad keskkonna- sajaks aastaks. korralduskavad, mille täitmist järgitakse nii ehi- tustegevuse ajal kui kogu kasutusperioodi vältel. Anvar Salomets Kõik see loob pretsedenditu positiivse praktika ja OÜ Rail Baltic Estonia juhatuse esimees eeskuju mistahes järgmiste projektide jaoks ning juhatab sisse ajajärgu, kus projektide elluviimisel pööratakse väga suurt tähelepanu just jätkusuut- likkusele läbi kompleksse keskkonnakorraldus- kava loomise ja rakendamise. Meie püüd on teha keskkonna jaoks asju korrektselt ja arusaadavalt ning laiemas vaates jätkusuutlikult. See tähen- dab aga hea tasakaalu leidmist inimtegevuse ja looduskeskkonna ning majanduse vahel, kus olulisi negatiivseid mõjusid leevendatakse või kompenseeritakse. Pikemas perspektiivis pole raudteeliikluse aren- damisele alternatiivi, kui soovime tõesti vähen- dada transpordisektori keskkonnajalajälge ning luua päriselt võimalusi, mis aitaksid inimestel ka transpordis langetada jätkusuutlikumaid vali- kuid. Kahtlemata saab pikas vaates raudteest transpordisektori vereringe arter, mille ümber peavad teised transpordiliigid, mille muutmine süsinikneutraalseks on märksa keerulisem, oma ärimudelid ja tegevuse ümber kujundama. Kuigi raudteedel opereerimisest tulenevad emissioo- nid on juba täna võrreldes teiste transpordiliiki- dega kaduvväikesed, prognoositakse, et otsesest opereerimisest tulenev süsinikdioksiidi emitee- rimine muutub raudteetranspordis olematuks aastaks 2050, selleks ajaks peaks olema täielikult kadunud sõltuvus fossiilsetest kütustest. Indivi- duaalsõidukite ja busside osas pakutakse selleks aga alles aastat 2070. Antud prognoosile tugi- nedes pole kahtlust selles, kuidas iga täiendava raudtee arendamine transpordisektori rohepöör- dele kaasa aitab. Ainuüksi üks kaubarongi koos- seis Rail Baltical aitaks tulevikus maanteedelt võtta ära 50-100 raskeveokit. Rail Balticale pla- neeritud 8-12 reisirongikoosseisu päevas võimal- daks teha keskkonnasõbralikuma ja turvalisema valiku sadadel autojuhtidel-reisijatel. 8 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 Rail Baltic Estonia OÜ 2022. aasta tegevusaruanne Rail Baltic Estoniast lühidalt Rail Baltic Estonia OÜ (RBE) on 100% Eesti Vabariigi omandis olev äriühing, mis asu- tati 10.10.2014 seoses projektiga Rail Baltica (RB), milleks on Euroopa rööpmelaiu- sega 1435 mm uue trassi rajamine Tallinnast Leedu-Poola piirini. RB on lahendus seni puuduvale raudteeühendusele Euroopa Liidu riikidega. Pärast RB valmimist on Eesti nii reisijate kui kaupadega TEN-T raudteevõrgustiku Põhjamere-Balti koridoris. Rail Baltica struktuur Beneficiaries - Estonia – Ministry of Economic Lithuania – Ministry of Transport three ministries Latvia – Ministry of Transport Affairs and Communication and Communication RB Rail shareholders Rail Baltic Estonia Eiropas Dzelzce a linijas Lietuvos Geležinkeliai Central RB RAIL Rail Baltica Statyba project coordinator (Branches in LT, LV, EE) National implementing Estonia Latvia Lithuania bodies Rail Baltic Estonia Eiropas Dzelzce a linijas LTG Infra Rail Baltica Statyba 9 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD RBE lähtub oma tegevuste läbiviimisel osaniku } OÜ Rail Baltic Estonia saab rajatava Rail Bal- 14.04.2022 otsusega kinnitatud ootustest, mis on tic raudtee infrastruktuuri haldajaks Eesti järgnevad: Vabariigi territooriumil asuval osal.; } Läbi äriühingu tagada aktsionäri õiguste } OÜ Rail Baltic Estonia kujundab raudtee teostamine Läti Vabariigis asutatud ühiset- tegevustega seotud valdkondade kesk- tevõttes RB Rail AS-is (valdusfirma tegevus); konda lähtudes riiklikest huvidest, s.h turun- } OÜ Rail Baltic Estonia on Eesti Vabariigi piires dab Eestit kui efektiivset ja usaldusväärset toimuvate Rail Baltic rajamisega seonduvate transiidikanalit. tegevuste rakendusasutuseks; Sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkondlikud prioriteedid Ohutus Sotsiaalsed Turvalisus prioriteedid Ühiskondlik vastutus ja kogukondade kaasamine Atraktiivsus tööandjana Majanduslikud Jätkusuutlik arendustegevus prioriteedid Rahvusvahelise koostöö edendamine Rohestruktuuride toimimine Keskkondlikud Keskkonda säästev ehitustegevus prioriteedid Materjalide taaskasutus 10 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Liikmelisus organisatsioonides PRIME Standardiseerimise Tehniline Komitee Koostöö- ja lepingupartnerid Maaamet Rail Freight Corridor North Sea – Baltic TTJA Transpordiamet Keskkonnaamet Tallinna Linnatransport EAS Eesti Raudtee Läti (EDZL) ja Leedu IB (LTG Infra) – IM expert group MKM Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ Elron Skepast&Puhkim OÜ Ardanuy Ingenieria S.A. TREV-2-Grupp AS Novarc Group AS Kohalikud omavalitsused YIT Eesti AS Omavalitsuste liidud GRK Infra AS Tariston AS Tref Nord AS KMG AS Atemo OÜ Infragate Eesti AS Taalri Varahaldus OÜ P.P. Ehitusjärelevalve OÜ SWECO Projekt AS Elering AS Pineparks Leonhard Weiss OÜ Scanweld AS BMMG Hamburg & Partnerid Ja paljud teised… Turu-uuringute AS 11 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Koostööpartnerid meist “YIT Eesti meeskonnale oli hea meel olla “Tellija on avatud alternatiivsete Rail Baltica partner Künka tee viadukti tehniliste lahenduste leidmisele. ja Loone ökodukti rajamisel. Eriliselt Rajatiste osas on Rail Baltical projektid heameelt tunneme selle üle, et projekti huvitavad ja lahendused on teistsugused tulemusel valmis Eestis seni kõige ulatus- kui kohalikel projekteerijatel - midagi uut. likum ökodukt, mis tagab metsloomadele Ehitusprotsess on läinud hästi ja õppimis- tee ületamiseks tervelt 80 meetrit nende kõver on olnud tugev. Tellijapoolne loomulikku elukeskkonda imiteeriva ala. projektijuht on asjalik otsustaja ning Rail Baltica taolistes ambitsioonikates abivalmis ehitusprotsessi aruteludes.” projektides kaasas tegemine on inspireeriv võimalus igale projektijuhile, spetsialistile, tee-ehitajale. Oleme veendunud, et selle Henrik Kivilo töölõigu edukas elluviimine andis nii meile GRK Eesti AS töövõtjana kui ka tellijale hulgaliselt uusi teadmisi ja kogemusi, mis aitavad kaasa tulevaste etappide teostumisele.” “Kui meie lapsed said 6 ja 3, tekkis meil võimalus üle väga pika aja minna, ilma lasteta, reisile. Istusime siis kahekesi len- Priit Kuldsaar nufirma lennukis ja ootasime õhku tõusu AS YIT Eesti juba pikemat aega kui kokpitist tuli välja piloot. See lend jäi ära. Edasisi plaane koostades kaalusime erinevaid võimalusi. “Koostöö Tellija, mõlema objekti Inseneride ja Töövõtja vahel sujus Tagantjärele võin öelda, et esimest korda ladusalt. Probleemidele leiti kiired ja tabasin end mõttelt, et võiks see Rail Bal- konstruktiivsed lahendused, et objektide tica juba valmis ja töös olla. Saaks kiirelt valmimine sujuks ladusalt. Arvestades, sihtkohta või vähemalt sellele lähemale. et nii Tellija, kui ka Töövõtja jaoks olid Tol hetkel ma veel ei teadnud, et mul endal need esimesed objektid Rail Baltica tekib tulevikus võimalus osaleda projektis, ehituse raames ning osad tööprotsessid mis mu soovi teostumisele kaasa aitab. veel välja töötamata, siis tööde edenemine igas valdkonnas oli sujuv.” Tegemist on keeruka, paljusid erialasid ja kõrget pädevust nõudva projektiga. Olles näinud seda protsessi seestpoolt saan Indrek Trei öelda, et väga vähesed inimesed teavad AS TREV-2 Grupp või isegi oskavad ette kujutada, kui palju ja tarku inimesi on pidanud kokku saama kasvõi ainuüksi selleks, et tulevikus reisi planeerides oleks meil valik, mis seni puudub.” Hendrik Hagelberg Novarc Group AS 12 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 RBE tööandjana ja personalistrateegia RBE on kõigest viie aastaga kasvanud üheks arvestatavamaks tööandjaks Eesti inseneeria- ja taristuehituse sektoris, kus leiavad huvitavat ja väljakutseterohket tööd nii kogenud tippspetsialistid kui alles karjääritee alguses olevad ambitsiooni- kad kõrgkoolilõpetajad. Ettevõttes töötavad pädevad spetsialistid ja juhid, kellele tagatakse suurepärane töökeskkond ja konkurentsivõimeline töötasu. Samuti pakub ettevõte erine- vaid toetusi – sh spordi- ja tervisetoetust, isiklikku koolituseelarvet ja põnevaid meeskonnaüritusi. Projekti unikaalsus, individuaalne arenguplaan ja töötajate tugev sihikindlus ühise eesmärgi saavutamiseks võimaldab kõigil projekti jooksul areneda ja ennast teostada. Meie inimesed “Ettevõttel on väga kaasav juhtimiskultuur, kõiki julgustatakse oma arva- must ja seisukohti lauale tooma. Sõltumata tööstaažist, kogemusest ja positsioonist on kõigi ideed võrdse kaaluga, käiku läheb antud olukorras parim lahendus. Samuti valitseb ettevõttes igaühe märkamise ja toetamise põhimõte - kedagi ei jäeta oma probleemiga üksi.” Raido Kivikangur tehniline juht  13 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD “My employer has provided and continues “Rail Baltic Estonia on suurepärane töö- to provide good support both mentally andja, kes panustab ühtlasi nii keskkon- and physically to all employees during the nahoidu, töötajate vaimsesse ja füüsilisse tough covid times. Big celebrations such tervisesse kui ka raudtee kõrgharidus- as birthdays, birth of babies are celebrated maastikku. Samuti avab RBE noortele as a team. Working from home and office inseneridele ukse elukestvaks õppeks, kus is allowed and provides good choice for all kohtuvad nii võõrkeeled, rahvusvahelised employees to make their own decisions. ettevõtted, teiste riikide teadmised, osku- Opportunities are available to self-imp- sed ja kogemused. RBE annab võimaluse rove and promotion within is very good.” olla osa sajandi suurprojektist.” Stephen Millar Kelly Koort kontrollingu üksuse juht kommunikatsioonispetsialist “RBE on heaks kasvulavaks noortele spetsialistidele. Meie ettevõttes väärtustatakse isiklikku aren- gut ja soositakse asutusesisest tõusu karjääriredelil. Tööandja on aus ja usaldusväärne ning mees- kond on hooliv ja inspireeriv. Juhid märkavad nii töötajate rõõme kui ka muresid ja kõik tunnevad end hoituna.” Kristi Kullik finantsanalüütik Ülemiste ühisterminal 14 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Missioon, visioon, väärtused Noorte kaasamine RBE missiooniks on rajada aastaks 2030 kiire, 2021. aastal avati Tallinna Tehnikaülikoolis Tal- keskkonnasõbralik, turvaline ja toimiv raudtee- Tech raudtee-ehituse avatud õppe eriala ning ühendus Balti riikide ja ülejäänud Euroopa vahel. 2022. aastal käivitati koostöös Tallinna Tehnika- kõrgkooliga lisaks bakalaureuse tasemel raud- RBE visiooniks on võimaldada nii reisijatele kui tee õppekava, eesmärgiga edendada Eesti hari- kaupadele kiiret, mugavat ja turvalist liikumist dusmaastikul raudteeõpet. Euroopas, põhjast lõunasse ning vastupidi. RBE üheks oluliselt sihtgrupiks on noored, mis- RBE väärtusteks on areng, haritus, huumori- tõttu kaasatakse aktiivselt oma tegemistesse nii meel, tervis, turvalisus, koostöö, usaldus, hoo- põhikooli kui gümnaasiuminoori. livus, perekond, innovaatilisus, paindlikkus ja vastutustundlikkus. RBE pakub nii põhikooli kui gümnaasiumi noor- tele võimalust tutvuda oma töö ja tegemistega nii Töövarjunädala raames kui ka praktikat läbides. Töökeskkond Hiljuti kolis ettevõtte kontor keskkonnasõbra- Koostöös Haridus- ja Noorteameti ning Eras- likku Avala kvartalisse ning klassikalise avatud mus+ korraldatava programmiga DiscoverEU kontori asemele sai loodud moodne ja kom- andis RBE 2022. aasta suvel viiele noorele võima- paktne energiatõhus büroo. Uues kontoris järgi- luse rongiga reisides Euroopat avastada. takse aina enam rohekontori põhimõtteid. Lisaks on kontor varustatud nii spordi- kui puhketoaga, 2022. aasta detsembris alustati koostöös noor- kus end mõnusalt puhkepauside ajal “laadida” teinfoportaaliga Teeviit podcasti sarjaga “Tulevik saab. on Rongis”, mis keskendub reisimisele, keskkon- nale ja noorte õppimis- ja karjäärivõimalustele RBE toetab igati tervislikke eluviise ning iganäda- raudteesektoris. laseks traditsiooniks on „Terviseteisipäev“. Sellel päeval tegeletakse vastavalt nädalale nii tööta- jate vaimse kui füüsilise tervisega - päeva sisus- Raudteeohutus tavad nii mängulised tegevused kui ka vaimset ja Eesmärgiga tõsta rongi kasutajate teadlikkust füüsilist tervist puudutavad koolitused. Iga teisi- ohutust käitumisest raudteel juba enne Rail päev on omamoodi, kuid kindel on see, et puu- ja Baltica valmimist, ühines Rail Baltic Estonia 8. juurviljad on alati laual. Töö- ja eraelu tasakaalus- augustil Eesti vastutustundlike raudtee-ettevõ- tamiseks ootame RBE lapsi 3 korda aastas meie tete tegemisi koordineeriva Operation Lifesaver kontorisse (lastekaitsepäev, teadmistepäev ja ka Estoniaga. jõulude eel), kus lapsed koos oma vanematega töö ajal aega saavad veeta. Ühtne inforuum Ühtset inforuumi aitavad hoida regulaarsed üle nädala toimuvad infotunnid, kus tutvutakse uute kolleegidega, tähistatakse ühiselt töövõite ning antakse ülevaade projekti edenemisest ja ees- märkide täitmisest. 15 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 Ülevaade projektidest Üldised tegevused Aprilli alguses alustas Rail Baltic Estonia juhatuse esimehena organisatsiooni senine tehniline juht Anvar Salomets. Lisaks muutus Rail Baltic Estonia juhatus kaheliikme- liseks, kus teist juhatuse liikme rolli asus täitma finantsjuht Taavi Laja. Aprilli lõpust kuni juuni alguseni korraldas Rail Baltic Estonia kohalikele elanikele mõeldud infokohtumisi nendes kohalikes omavalitsustes, mida tulevane raudtee läbima hakkab. Kokku käidi Rail Baltica projekti tutvustamas ja infot jagamas 12. erinevas Eestimaa omavalitsuses. Aprillis läbi viidud arvamusuuringu järgi toetas Rail Baltica projekti 69 protsenti Eesti elanikkonnast, toetajate seas olid enamikus noored ja kõrgharidusega inime- sed. Mittetöötajate osakaal on 20 protsenti. Ühtlasi peab Eesti elanikest 72 prot- senti Rail Baltica mõju üldiselt Eestile positiivseks, sealhulgas 18 protsenti väga positiivseks. Ka see näitaja ei ole varem nii kõrgele küündinud. Ligi 70 protsenti vastanutest leiab, et Eestil peaks olema kiirem ja tänapäevasem raudteeühendus Euroopaga. Uue arendatava rahvusvahelise raudtee peamisteks kasudeks hindasid vastanud peaaegu võrdselt nii inimelude säästmist, kiiremat ja turvalisemat kauba- vedu kui ka inimeste häid võimalusi sõita Euroopasse. Mais ja juunis käis Rail Baltic Estonia delegatsioon Soome, Poola, Taani ja Saksamaa Eesti suursaatkondades tutvustamas Rail Baltica ehitushankeid kohalikule ehitus- sektori ettevõtetele. 12. augustil osales Rail Baltic Estonia Arvamusfestivali arutelus „Sõjaline mobiilsus vis-a-vis transpordivõrk“, mille fookuses oli Eesti julgeolek ja Rail Baltica roll selle tagamisel. 16 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Septembris saadeti Muugalt teele esimene Mere- et teha ruumi tulevikus ehitatavale Rail Baltica vaigurong ehk tulevase Rail Baltica rongiühen- 1435 mm rööpmelaiusega raudteele. Väljakuu- duse eelprojekt, mida tulid saatma ka majan- lutatud hanke näol oli tegemist varasema, Üle- dus- ja taristuminister Riina Sikkut ning Euroopa miste terminali ja lähiala komplekshanke esimese Komisjoni TEN-T võrgustiku Põhjamere-Balti etapiga. koordinaator Catherine Trautmann. Novembris kuulutati välja ka Ülemiste termi- Samuti osaleti septembris globaalsel raudtee- nalihoone esimese etapi kandekonstruktsioo- sektori messil Innotrans, eesmärgiga tutvustada nide ehitushange, mille tulemusel ehitatakse Rail Baltica projekti potentsiaalsetele tarnijatele valmis tulevase, Linda nime kandva hakkava, ja erinevatest Rail Baltica hangetest huvitatud terminali maa-alune korrus ja muud seotud ettevõtetele. raudteerajatised. Ülemiste ühisterminal Pärnu reisiterminal 2022. aasta märtsis kuulutas Rail Baltic Estonia 2019. aasta novembris sõlmiti Pärnu reisitermi- välja Eesti läbi aegade mahukaima ehitushanke nali projekteerimisleping osaühinguga arhitek- Rail Baltica Ülemiste ühisterminali ja lähiala ehita- tuuribüroo Pluss. miseks. Hankeraamistikku kuulus lisaks termina- lihoone ehitamisele ka seotud taristu ehitamine, Terminalihoone ehituslubade menetlus on sealhulgas täna toimiva 1520 mm rööpmelaiu- lõpusirgel. sega raudtee ümbertõstmine ja lõiguti uue ehitamine. 2023. aasta jaanuaris on plaanis avaldada riigi- hange „Rail Baltica Pärnu reisiterminali juurde- Aprilli alguses võttis Tallinna linnavalitsus vastu pääsutee I etapi ehitamine Lao tänav T2 kinnis- Rail Baltica Ülemiste reisiterminali ja seda ümb- tul“ ning ehitustööd on kavas läbi viia ja lõpetada ritseva ala detailplaneeringu, mis kehtestati aasta 2023. aasta jooksul. lõpus, 21.detsembril. Aprillis kuulutas Tallinna Linnavalitsus välja ehi- Muuga kaubaterminal tushanke leidmaks ehitaja Vanasadama trammi- 2020. aastal sõlmiti Muuga kaubajaama projek- liinile, mis ühendaks sadamapiirkonna Rail Baltica teerimisleping ettevõttega SWECO Projekt AS. Ülemiste terminaliga. Trammiliini projekteerimist on varasemalt rahastatud Rail Baltica projektile Põhi- ja tööprojekti esitamise tähtaeg oli mõeldud vahenditest. 30.03.2022. Tänaseks on hinnanguliselt 90% tel- litud tööde mahust tehtud. Põhi- ja tööprojekt Augusti keskel laekusid pakkumused Rail Baltica ootab veel AS Tallinna Sadama, AS Eesti Raudtee Ülemiste ühisterminali ehitushankele. Tähtaeg- ja terminali operaatorite kooskõlastust. selt esitas pakkumuse Rizzani de Eccher S.p.A. Hange tühistati seoses eeldatava maksumuse 2022. aastal alanud sõda Ukrainas tekitas olu- mitmekordse ületamisega ning liiguti edasi stra- korra, kus on võimalik, et mõningad projekteeri- teegiaga realiseerida Ülemiste projekt etapiti. mislahendused vaadatakse veel ümber. Septembris kuulutati välja uus hange Ülemiste raudteetaristu ehitamiseks, eesmärgiga ümber ehi- tada olemasolev Ülemiste raudteeinfrastruktuur,  17 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Rapla rongijaam Veeremidepoo Soodevahe kuivsadam 2022. aasta jaanuaris valmis Rail Baltica veeremi- Soodevahe kuivsadama eelprojekti koostamiseks depoo eelprojekt, mida projekteerivad Reaalpro- sõlmiti 2021. aastal leping töövõtjaga Obermeyer jekt OÜ ja NORD PROJEKT AS. Eesti filiaal ja Obermeyer Hellas. Novembris 2022 esitas töövõtja eelprojekti versiooni nr 2, mis 2023. aasta jaanuari seisuga on valminud ka vee- lükati projekti vigade tõttu tagasi. Eelprojekti 3. remidepoo põhiprojekt, teostatud on hoone ja versioon esitatakse veebruaris 2023 ning ehitus- teenindavate rajatiste (teenindusplatvormide) baasi hange on kavas välja kuulutada 2023. aasta ehitusprojekti ekspertiis ning vastu on võetud märtsis. tehnovõrkude tööprojektid (VKV, elekter, side, gaas, välisvalgustus). Kõrgepingeliinide ja gaasitrassi Lõppenud on detailplaneeringu avalik aru- ristumiste osaprojekt telu ning materjalid on esitatud Rae vallale Rail Baltica raudteekoridori Pärnu piirkonna kõr- kehtestamiseks. gepinge õhuliinide ümberehitustööde leping on lõpule jõudnud. Lepingupartneriks oli AS Con- Ehitushange veeremidepoo 1. etapi osaliseks necto Eesti. ehitamiseks (depoo peatee-alune muldkeha ja RB põhitrassiga ristuvad tehnovõrgud) on aval- Sõlmitud on ümberehitustööde leping Karla-Jär- datud riigihangete registris. Hanget teostatakse veküla gaasitorustiku ümberehituseks (lepin- koos RB põhitrassi Ülemiste - Lagedi lõigu 1 etapi gupartner Scanweld AS), kus tööd hetkel veel töödega. käivad. 18 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Kiisa sõlme kõrgepingeliinide ümberehituse Märtsis 2022 algatati Rapla kohaliku peatuse ning (lepingupartner Leonhard Weiss OÜ) ehitustööd septembris Luige ja Kurtna kohalike peatuste on ennetähtaegselt valmis saanud, kevadisse detailplaneeringud. perioodi on jäänud ainult töömaa korrastami- sega seotud tööd, misjärel saab lepingu täidetuks lugeda. Põhitrass Rail Baltica põhitrassi Eesti osa pikkus on 213 kilomeetrit ja see on hetkel täielikult projekteeri- Pärnu kaubaterminal mislepingutega kaetud. Projekteerimine on pea- Pärnu kaubaterminal on planeeritud samale tatud Lõuna-Pärnumaa 40 km pikkusel lõigul, mis maa-alale infrastruktuuri hoolduskeskusega. Sel- jääb tühistatud maakonnaplaneeringu alasse. lest tulenevalt viiakse ehitusõiguse saamiseks Maakonnaplaneeringu uuendamise eest vastu- vajalikke kavandamistegevusi mõlema kohtob- tab Rahandusministeerium. Eeldatavalt kehtes- jekti osas läbi üheaegselt. tatakse maakonnaplaneering 2024. aasta jooksul, misjärel saab alustada raudtee projekteerimisega. 2022. aasta jaanuaris valmis Pärnu kaubatermi- 2022. aasta mais sõlmisid Rail Baltic Estonia ja nali eelprojekt, mis on läbi vaadatud ja saadetud Transpordiamet koostöölepingu, mille sisuks paranduste tegemiseks töövõtjale tagasi. Mahuka on koostöö Rail Baltica ja riigiteede ristumiste objekti projekteerijaks on AS K-Projekt, kelle üles- ehitamisel. andeks on ka detailplaneeringu ja keskkonnamõ- jude strateegilise hindamise koostamine. Juulis anti RB Rail AS poolt üle ehitushanke kor- raldamiseks esimese lõigu põhitrassi ehituspro- Pärnu infrastruktuuri hoolduskeskuse ehituse I jekt (Harju mk piir- Loone küla) pikkusega 9,4 km etapp (materjalide lao ettevalmistus) on kavas ning detsembris teise põhitrassi lõigu ehituspro- välja kuulutada 2023. aasta märtsis. jekt (Ülemiste-Soodevahe jaam) pikkusega 6,6 km, millest oli ehitustehnoloogiliselt võimalik ehitada 4,8 km. Kohalikud peatused 2022. aasta veebruaris sõlmiti projekteerimisle- 3. ja 4. kvartalis toimus kahe esimese põhitrassi ping aktsiaseltsiga Novarc Group. hanke ettevalmistus. Hanked avaldati riigihan- gete registris 05.12.2022 ja 02.01.2023. Jaamahoonete ja ooteplatvormide vahelise üle- pääsu tüüpprojektide ning Raplamaa peatuste projekteerimise lepingu raames on valminud jaa- mahoonete ning raudteerajatiste eelprojektid. Paralleelselt on koostamisel detailplaneeringu- test sõltuvate rajatiste (välialad ja juurdepääsu- teed) eelprojektid. Harju- ja Pärnumaa kohalike peatuste projektee- rimiseks läbi viidud hankemenetluse tulemusel on sõlmitud leping Ardanuy Ingeneria S.A-ga. Eelprojekti koostamise tähtaeg on 2023. aasta mai, millele järgneb ehituslubade taotlemine. 19 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Keskkonnamõjude hindamine Maade omandamine Kinnitatud keskkonnamõju hindamised: Maade omandamine toimub paralleelselt } Ülemiste – Kangru (KMH lõik nr 1) põhiprojekteerimisega. } Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi (KMH lõik nr 4) Harju maakonnas omandatakse raudtee ehi- tamiseks eraomandist kokku 308 maatükki, mil- Kinnitamise eelses menetluses olevad lest 2022. aasta lõpuga on raudtee ehitamiseks keskkonnamõju hindamised: omandatud 53 maatükki. } Kangru – Harju- ja Rapla maakonna piir (KMH lõik nr 2) Rapla maakonnas ja Põhja-Pärnumaa vallas } Hagudi – Rapla- ja Pärnu maakonna piir omandatakse raudtee ehitamiseks eraoman- (KMH lõik nr 5) dist kokku 381 maatükki, millest 2022. aasta } Rapla- ja Pärnu maakonna piir – Tootsi lõpuga on raudtee ehitamiseks omandatud 242 (KMH lõik nr 6) maatükki. Koostamisel olevad keskkonnamõjude Pärnu maakonnas omandatakse raudtee ehi- hindamised: tamiseks eraomandist kokku 124 maatükki, mil- } Soodevahe – Muuga (KMH lõik nr 3) lest 2022. aasta lõpuga on raudtee ehitamiseks } Tootsi – Pärnu (KMH lõik nr 7) omandatud 65 maatükki. Keskkonnamõju lõigu nr 8 (Pärnu - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir) osas on kaalumisel jaotamine kaheks lõiguks: } lõik, mis jääb kehivasse maakonnaplaneeringu piiridesse ja } lõik, mis jääb uuendamisel olevasse maakonnaplaneeringu piiridesse Keskkonnakorralduskava koostamine KMH meetmetest tulenevalt koostatakse kesk- konnakorralduskava, mis muutub sisendiks ehi- tajale konkreetsete ehituslõikude keskkonnajuh- timiskava koostamiseks. Tulevikus saab oluliseks tööülesandeks Töövõtjate poolne keskkonnajuh- timiskavade täitmise kontroll. 20 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 RBE 2023. aasta tegevuskava Ruumilised planeeringud Kuni 2023. aasta lõpuni jätkuvad 2020. aastal alustatud tööd Pärnu maakonnapla- neeringu taaskehtestamiseks. Selle raames viiakse läbi erinevad uuringud, koosta- takse eskiislahendused, viiakse läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (s.h Natura 2000 uuringud), viiakse läbi kõik seadusest tulenevad kaasamisprotsessid. Jätkatakse 2020. aastal alustatud Pärnu kaubaterminali ruumilise planeeringuga. Jätkub RB kohalike peatuste detailplaneerimine nii Harju, Rapla kui Pärnu maakonnas. Projekteerimistegevused Kuni 2024. a lõpuni jätkub RB raudtee projekteerimine kõigil lõikudel (Rapla-Pärnu, Tallinn-Rapla ning Pärnu-Ikla): koostatakse põhiprojekt ja viiakse läbi keskkonna- mõjude hindamine. Jätkatakse Muuga ning Pärnu kaubaterminalide projekteerimistöödega. Pärnu kau- baterminali asukohta projekteeritakse ka üks infrastruktuuri hooldusdepoodest/ hoolduspunktidest. Jätkub Soodevahe kuivsadama projekteerimine, mis on täiendavaks terminaliks Muuga sadamas asuva terminali kõrval, kuhu sadama-ala mahupiirangute tõttu luuakse täiendav taristu 1435 mm, 1520 mm ning maanteevedude teenindami- seks. Samasse asukohta on kavandatud ka teine infrastruktuuri hooldusdepoo. Projekteerimisleping sõlmiti 2021. aasta teises pooles. Jätkub 2020. aastal alustatud veeremi hooldusdepoo projekteerimine Ülemiste piirkonda. Jätkub RB kohalike peatuste eelprojektide koostamine.  21 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Urge ökodukt Ehitustegevus Jätkuvad 2022. aastal alustatud Ülemiste ja Pärnu 2023. aastal jätkuvad tööd nn „kiire ajakava“ raja- reisiterminalide ehitustööd. tiste (viaduktid, ökoduktid, ristmeväljad) ehita- misel. Nimetatud rajatisi on võimalik ehitada RB 2023. aastast alustatakse RB põhitrassi ehitustöö- põhiprojekti lahenditest varem eraldiseisvana, dega (raudtee muldkeha ning rajatised). et kiirendada RB ehitamist Eesti territooriumil. Samuti jätkuvad tööd kohtobjektide (Ülemiste ja Pärnu reisiterminal) ehitamisel. RBE omakapital Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2023. aastal jätkuvad ehitustööd viieteistkümne otsustas 5. oktoobril 2022. aastal suurendada silla/viadukti/ökoduktiga, mille ehituslepingud RBE osakapitali 1 euro võrra ning teostada nimi- on sõlmitud aastatel 2021-2022 või sõlmimisel väärtuse suurendamise eest sissemakse summas 2022. aasta lõpul ja 2023. aasta alguses. Ühtlasi 3 000 000 eurot Rail Baltica projekti arendamise jätkuvad ehitustööd üheteistkümnel ristmeväl- kulude katteks. Osakapitali suurenemise käigus jal (kõrgepingeliinide ja gaasitrasside ristumiste suurenes ainuosanikele kuuluva osa nimiväärtus ümbertõstmine). 1 euro võrra seniselt 2507 eurolt 2508 euroni ja 2 999 999 eurot on ülekurss. 2023. aastal alustatakse ehitushangete või ehi- tamisega esimestel põhitrassi lõikudel Harju- ja Raplamaal vastavalt valminud ja vastu võetud tehnilisele projektile ja saadud ehituslubadele. 22 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Ettevõtte peamised finantssuhtarvud 31.12.2022 31.12.2021 Omakapitali tootlus 62% 53% (puhaskasum/perioodi keskmine omakapital x 100) Varade tootlus (puhaskasum/perioodi keskmised koguvarad x 100) 49% 33% Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1.2 1.2 (käibevara/lühiajalised kohustused) Omakapitali määr % (omakapital/varad kokku x 100) 83% 72% Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne Nõukogu RBE rakendab äriühingu juhtimisel hea ühingu- RBE põhikirja p 3.3.2. järgi määrab ja kutsub nõu- juhtimise tava. Hea ühingujuhtimise tava on äri- kogu liikmed tagasi osanike koosolek. Nõukogu ühingu juhtimise ja kontrollimise süsteem, mida liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe, reguleerivad nii kehtivad seadused, äriühingu kes korraldab nõukogu tegevust (põhikirja p 3.3.6). põhikiri kui äriühingu poolt koostatud sisemised reeglid. RBE on pühendunud hea ühingujuhti- 2022. aastal osalesid RBE nõukogu koosseisus mise tava standardite järgimisele. Hea ühingu- järgmised isikud: juhtimise tava, läbipaistvus, jätkusuutlikkus ning } André Küüsvek, nõukogu esimehena riskijuhtimine võimaldavad luua ja hoida ette- } Tiit Roben võtte huvigruppide usaldust. } Kristjan Kaunissaare } Mari Lahtmets } Kaido Zimmermann Üldkoosolek 2022. majandusaasta jooksul oli RBE ainuosanik Tulenevalt riigivaraseaduse §-st 80 valitakse nõu- Eesti Vabariik. Aruandeaasta jooksul tegi ainuosa- kogu liikmeks isik, kes omab nõukogu liikme nik ettevõtte kohta järgnevad otsused: ülesannete täitmiseks vajalikke teadmisi ja koge- } 29.04.2022 otsusega kinnitati 2021. aasta musi, arvestades äriühingu tegevus- ning finants- majandusaasta aruanne ja omaniku ootused; valdkonda ning võimelisust tegutseda temalt } 29.06.2022 otsusega kinnitati RBE põhikiri ja oodatava hoolsusega ning tema ametikohale nõukogu töökord uues redaktsioonis; esitatavate nõuete kohaselt, lähtudes äriühingu } 05.10.2022 otsusega suurendati ainuosani- eesmärkidest ja huvidest ning vajadusest tagada kule kuuluva osa nimiväärtust 1 euro võrra riigi kui aktsionäri huvide tõhus kaitse. seniselt 2507 eurolt 2508 euroni. } 18.10.2022 otsusega pikendati Kristjan Kau- Nõukogu liikmete tasumäärad ning tasustamise nissaare volitusi Osaühing Rail Baltic Estonia kord on määratud vastavalt rahandusministri nõukogu liikmena alates 20.12.2022 kolme määrusele. aasta võrra. 23 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Nõukogu pädevus on määratletud äriühingu Ettevõtte juhatuse liikmeks aruandeaasta jooksul põhikirjas. RBE nõukogu teostab järelevalvet oli perioodil 1.01-31.03 Tõnu Grünberg ja alates juhatuse tegevuse üle, osaleb ettevõtte tegevuse 01.04 juhatuse esimees Anvar Salomets ning planeerimise ja juhtimise korraldamisel ning juhatuse liige Taavi Laja. otsustab igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb Juhatuse liikme tasumäärad ja lahkumishüvitised iseseisvalt ning ettevõtte huvides. sisalduvad juhatuse liikmega sõlmitud lepingus, mis on nõukogu poolt läbi arutatud ja kinnitatud. Nõukogu peamine töövorm on koosolek. 2022. Lahkumishüvist makstakse juhatuse liikmele vaid majandusaastal toimus 5 nõukogu koosolekut juhul, kui ta kutsutakse tagasi nõukogu poolt ja lisaks sellele võeti vastu 31 otsust koosolekut enne tema ametiaja lõppu ning talle makstav kokku kutsumata. Juhatus informeerib nõukogu hüvis ei või ületada juhatuse liikme kolme kuu kõigist olulistest asjaoludest ja tehingutest. tasu. Juhatuse liikmele ei maksta lahkumishü- vist, kui ta kutsutakse juhatusest tagasi mõjuval Nõukogu päevakord ja materjalid saadetakse põhjusel, et ta on rikkunud seadust, põhikirja või nõukogu liikmetele vähemalt 7 tööpäeva enne juhatuse liikme lepingut või pole täitnud oma koosoleku toimumist, mis annab nõukogu kohustusi. liikmele piisavalt aega oma seisukoha kujun- damiseks koosolekul otsustamisele tulevates Juhatuse liikmele täiendava tasu määramisel küsimustes. lähtub nõukogu äriühingu finantsnäitajatest, arvestades juhatuse liikme töö tulemuslikkust Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tek- ja isiklikku panust osaniku püstitatud finants- ja kimist oma tegevuses ega kasuta äriühingule tegevuseesmärkide saavutamisel. Majandu- tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning saasta jooksul makstava täiendava tasu suurus lähtuvad oma tegevuses ettevõtte ja Eesti riigi kokku ei või ületada juhatuse liikmele makstud kui omaniku huvidest. Nõukogu liikmed peavad nelja kuu tasu. rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale ette- võtluses äriühinguga samal tegevusalal. Tulenevalt RBE põhikirja punktist 3.3.5.12. otsustab nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti õigus- Juhatus vaidluste pidamise juhatuse liikmetega. Tehingu RBE juhatus esindab ja juhib ettevõtte igapäevast tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab majandustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste nõukogu osaühingu esindaja. 2022. aastal tehin- ja põhikirja nõuetega. Juhatus võib vastu võtta guid juhatuse liikme või tema lähedase või temaga kõiki osaühingu tegevusega seotud otsuseid ja seotud isiku ja äriühingu vahel ei toimunud. teostada iseseisvalt kõiki tehinguid, mis ei ole seaduse ja põhikirjaga üldkoosoleku või nõu- Juhatuse liige ei tegutse ettevõtluses äriühin- kogu pädevuses. guga samal tegevusalal ega tegele muude opera- tiivsete tööülesannetega juhatuse liikme kohus- RBE juhatus koosnes aruandeaastal kahest liik- tuste täitmise kõrval. mest, kelle vastutus on kirjeldatud riigivarasea- duses, äriseadustikus ja juhatuse liikmega sõlmi- Äriühingu juhatuse liige ega töötajad ei nõua tud lepingus. ega võta isiklikul eesmärgil kolmandatelt isikutelt seoses oma tööga vastu raha ega teisi hüvesid ega tee kolmandatele isikutele õigusvastaseid või põhjendamatuid soodustusi äriühingu nimel.  24 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Juhatuse ja nõukogu koostöö Lisaks kasutame projekti tutvustamiseks ja prog- Juhatus ja nõukogu teevad RBE huvide parima ressiks informeerimiseks erinevaid massiteabe kaitsmise eesmärgil tihedat koostööd. Koostöö vahendeid ja sotsiaalmeedia kanaleid. aluseks on eelkõige avatud arvamuste vahetus juhatuse ja nõukogu vahel. Juhatuse ja nõukogu Andmed äriühingu põhikirja, juhtimisorgani liik- vastastikune andmevahetus on regulaarne ja mete ja audiitori kohta on kättesaadavad ärire- tõhus. gistri teabesüsteemi kaudu aadressil www.rik.ee ning ettevõtte kodulehel https://rbestonia.ee. Teabe avaldamine RBE teabe avaldamine toimub peamiselt läbi Finantsaruandlus ja auditeerimine ettevõtte veebilehe https://rbestonia.ee, kus RBE koostab finantsaruandeid vastavalt Eesti tutvustatakse RB projekti Eesti osa üldiselt ning finantsaruandluse standardile. Juhatuse koos- avalikustatakse uuringuid, analüüse ja muid tatud 2022. majandusaasta aruannet kontrollib avalikustatavaid dokumente. RB ühisettevõtte audiitor ja kiidab heaks nõukogu. veebileht, mis asub aadressil www.railbaltica. org, annab informatsiooni kogu projekti ajakava, Ainuaktsionäri otsusega on kinnitatud 2022- struktuuri, tasuvuse ning hangete kohta. 2024 majandusaasta aruande audiitoriks audiito- rettevõtja KPMG Baltics OÜ. Audiitorteenuse lepingu põhitingimused on osa- niku poolt heaks kiidetud. Pärnu reisiterminal 2525 Rail Baltic Rail Baltic Estonia / Majandusaasta Estonia / Majandusaasta aruanne aruanne 2022 SISUKO RD Raamatupidamise aastaaruanne 26 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Bilanss (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 6 748 247 7 404 365 2 Nõuded ja ettemaksed 7 680 478 6 084 984 3,4 Kokku käibevarad 14 428 725 13 489 349 Põhivarad Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 2 466 349 2 415 750 6,7 Nõuded ja ettemaksed 47 805 7 846 3 Materiaalsed põhivarad 57 733 427 26 030 948 8 Immateriaalsed põhivarad 6 947 10 835 9 Kokku põhivarad 60 254 528 28 465 379 Kokku varad 74 683 253 41 954 728 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 6 188 846 4 606 873 11 Sihtfinantseerimine 6 088 893 6 635 120 12 Kokku lühiajalised kohustised 12 277 739 11 241 993 Pikaajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 665 617 432 309 11 Kokku pikaajalised kohustised 665 617 432 309 Kokku kohustised 12 943 356 11 674 302 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 2 508 2 507 13 Ülekurss 14 225 757 11 225 758 13 27 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD 31.12.2022 31.12.2021 Lisa nr Eelmiste perioodide jaotamata kasum 19 052 161 7 624 729 (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) 28 459 471 11 427 432 Kokku omakapital 61 739 897 30 280 426 Kokku kohustised ja omakapital 74 683 253 41 954 728 28 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Kasumiaruanne (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Muud äritulud 39 557 259 21 460 297 14 Mitmesugused tegevuskulud -8 453 482 -8 009 812 15 Tööjõukulud -2 676 347 -1 937 298 16 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -13 728 -3 888 Kokku ärikasum (-kahjum) 28 413 702 11 509 299 Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt 50 599 -76 326 7 Intressitulud 621 747 17 Intressikulud -5 451 -6 288 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 28 459 471 11 427 432 Aruandeaasta kasum (kahjum) 28 459 471 11 427 432 Sealhulgas: Tulu varade sihtfinantseerimisest -36 020 181 -13 091 144 12 Aruandeaasta kasum (kahjum) -7 560 710 -1 663 712 sihtfinantseerimise netomeetodi korral 29 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Rahavoogude aruanne (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 28 413 702 11 509 299 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 13 728 3 888 8,9 Muud korrigeerimised -30 077 316 -12 654 155 Kokku korrigeerimised -30 063 588 -12 650 267 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete -1 013 276 993 278 muutus Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete -457 425 -9 352 349 muutus Laekunud intressid 747 489 Makstud intressid -5 451 -6 288 Kokku rahavood äritegevusest -3 125 291 -9 505 838 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhiva- -29 907 928 -11 620 087 rade soetamisel Muud väljamaksed investeerimistegevusest -6 810 163 -385 344 Kokku rahavood investeerimistegevusest -36 718 091 -12 005 431 Rahavood finantseerimistegevusest Laekumised sihtfinantseerimisest 36 187 264 16 808 106 12 Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest 3 000 000 6 000 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 39 187 264 22 808 106 Kokku rahavood -656 118 1 296 837 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 7 404 365 6 107 528 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -656 118 1 296 837 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 6 748 247 7 404 365 2 30 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Jaotamata Osakapital Ülekurss kasum Kokku nimiväärtuses (kahjum) 31.12.2020 2 505 5 225 760 12 107 309 17 335 574 Vigade 0 0 -4 482 580 -4 482 580 parandamise mõju Korrigeeritud saldo 2 505 5 225 760 7 624 729 12 852 994 31.12.2020 Aruandeaasta kasum 0 0 11 614 652 11 614 652 (kahjum) Emiteeritud 2 5 999 998 0 6 000 000 osakapital 31.12.2021 2 507 11 225 758 19 239 381 30 467 646 Vigade parandamise 0 0 -187 220 -187 220 mõju Korrigeeritud saldo 2 507 11 225 758 19 052 161 30 280 426 31.12.2021 Aruandeaasta kasum 0 0 28 459 471 28 459 471 (kahjum) Emiteeritud 1 2 999 999 0 3 000 000 osakapital 31.12.2022 2 508 14 225 757 47 511 632 61 739 897 Täpsem info Vigade parandamise mõju lisas 1 Vigade korrigeerimine 31 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad 32 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Üldine informatsioon 36 020 181 eurot. Edasi antud sihtfinantseerimine Osaühing Rail Baltic Estonia (ettevõte) raamatu- põhivara soetuseks 5 942 865 eurot. pidamise aastaaruanne on koostatud vastavalt keskmise suurusega ettevõtja nõuetele ja Eesti Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud finantsaruandluse standardile, lähtudes soetus- eurodes. maksumusest, v.a. juhtudel, kui arvestuspõhi- mõtetes on alljärgnevalt kirjeldatud teisiti. Eesti Vigade korrigeerimine finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt Muutus 2021. a bilanss. tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõte- tele tuginev avalikkusele suunatud finantsaru- CINEA (European Climate, Infrastructure and andluse nõuete kogum, mille põhinõuded on Environment Executive Agency) audit kontrollis kehtestatud Eesti raamatupidamise seaduses ja MKM-i, RB Rail AS-i ja Rail Baltic Estonia kulusid Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse eelmise 2022.aasta novembris. juhendis ning mida täiendavad Raamatupida- mise Toimkonna juhendid. MKM on teatud tegevuste läbiviimise delegee- rinud RB Rail AS-ile, kuid toetuslepingus on toe- Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad tuse saajaks märgitud MKM. olulised vara ja kohustiste hindamist mõjuta- vad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja Lähtuvalt koostöökokkuleppele toimub nende aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud kulude hüvitamine RB Rail AS-ile läbi Rail Baltic aruandeperioodil või varasematel perioodidel Estonia (kajastatud toetuse vahendamisena). toimunud tehingutega. Auditi seisukoht on, et toetuse saajana määra- tud MKM-i vahendeid ei tohi deklareerida teine Aruandekuupäeva järgsed sündmused, mida ei samas toetuslepingu märgitud toetuse saaja ehk ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võe- RB Rail (kuigi sisuliselt on tegemist abikõlblike tud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majan- tegevustega). dusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaa- ruandes avalikustatud. Lahendusena on otsustatud toetuslepingus antud tegevuste toetuse saaja ümber muuta Kasutatud on kasumiaruande skeemi nr.1. ning juba tasutud kulusid käsitleda sildfinantsee- ringuna. 2021. aasta toetuse vahendamise kulu Rahavoogude aruande äritegevuse rahavood on vähendati 2 103 859 eurot ja toetuse vahenda- koostatud kasutades kaudset meetodit, inves- mise tulu vähendati 2 291 079 eurot. teerimis- ja finantseerimistegevuse rahavood on esitatud aruandeperioodi brutolaekumiste ja -väljamaksetena. Rahavoogude aruandes real “Muud korrigeeri- mised” kajastatakse aasta jooksul põhivara soe- tuseks saadud ja põhivara soetuseks antud sum- made vahe 30 077 316 eurot. 33 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Lisarea nimetus 31.12.2021 Muutus 31.12.2021 Muutus 2021.a bilansis Lühiajalised nõuded 3 981 125 2 103 859 6 084 984 Lühiajalised kohustised 4 344 041 2 291 079 6 635 120 Aruandeperioodi kasum/kahjum 11 614 652 -187 220 11 427 432 Muutus 2021.a. kasumiaruandes Saadud sihtfinantseerimine 4 905 156 -2 291 079 2 614 077 tegevuskuludeks Antud sihtfinantseerimise 3 059 384 -2 103 859 955 525 tegevuskuludeks Muutus 2021.a rahavoogude aruandes Ärikasum 11 696 519 -187 220 11 509 299 Äritegevusega seotud nõuete 3 097 137 -2 103 859 993 278 ja ettemaksete muutus Äritegevusega seotud kohustiste -11 643 428 2 291 079 -9 352 349 ja ettemaksete muutus Muutus omakapitali muutuste aruandes 2021. a aruandeaasta kasum 19 239 381 -187 220 19 052 161 Korrigeeritud saldo 31.12.2021 30 467 646 -187 220 30 280 426 Raha valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised Raha ja rahalähenditena kajastatakse lühiajalisi varad ja kohustised hinnatakse aruandekuu- kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on päeva seisuga ümber eurodesse aruandekuupäe- võimalik konverteerida teadaoleva summa raha val ametlikult kehtiva Euroopa Keskpanga valuu- vastu ning mille puhul puudub oluline turuväär- takursside alusel. tuse muutuse risk, sh. panga arvelduskontodel olev raha. Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasu- mid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi Välisvaluutas toimunud tehingud kasumiaruandes, kusjuures ärituludes ja -kuludes ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, ja -kohustised mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega, Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastami- muud valuutakursist tulenevad erinevused kajas- sel võetakse aluseks tehingu toimumise päe- tatakse aga finantstuludes ja -kuludes. val ametlikult kehtivad Euroopa Keskpanga 34 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad enam ei teki. Nõue loetakse lootusetuks, kui ette- Sidusettevõte on avaliku sektori üksuste otsese võttel puuduvad igasugused võimalused nõude või kaudse (st valitseva või olulise mõju all ole- kogumiseks (näit. võlgnikule on väljakuulutatud vate üksuste kaudu) olulise mõju all olev juriidi- pankrot ning pankrotipesas olevatest varadest ei line isik. piisa nõude tasumiseks). Sidusettevõtte osad on bilansis kajastatud kasu- Juhul, kui varem tehtud hinnang ebatõenäoli- tades kapitaliosaluse meetodit, s.t. et investeering selt laekuvate või lootusetute nõuete summa võetakse algselt arvele tema soetusmaksumu- kohta hiljem muutub, kajastatakse see hinnangu ses, mida järgmistel perioodidel korrigeeritakse muutuse perioodi kasumiaruandes ning mitte investori osalusega muutustes sidusettevõtja korrigeerides tagasiulatuvalt eelmisi perioode. omakapitalis. Ebatõenäolise või lootusetu nõude laekumine näidatakse kulu vähendusena perioodis, mil lae- Eelpool nimetatud korrigeerimistest tulenevad kumine toimub. kasumid ja/või kahjumid moodustavad kapita- liosaluse meetodi kasumi/kahjumi, mida kasu- Pikaajaliste nõuete arvestus miaruandes kajastatakse real “Finantstulud ja Korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil kajas- -kulud”. tatavad nõuded hinnatakse alla juhul, kui on tõe- näoline, et nende kaetav väärtus on väiksem kui Nõuded ja ettemaksed bilansiline jääkväärtus. Allahindlusi kajastatakse Kõiki nõudeid (näit. nõuded ostjate vastu, viitlae- kasumiaruandes kuluna. Individuaalselt oluliste kumised ning muud lühiajalised nõuded), välja finantsvarade allahindlust teostatakse iga objekti arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõu- jaoks eraldi. Selliste finantsvarade, mis ei ole indi- deid, kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud viduaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt soetusmaksumuses. teada, et nende väärtus oleks langenud, võib alla- hindlusi teostada kogumina. Lühiajaliste nõuete arvestus Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksu- Kui eelnevalt allahinnatud korrigeeritud soetus- mus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtu- maksumuse meetodil kajastatavate nõuete kae- sega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu tav väärtus järgnevatel perioodidel taas lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoli- tõuseb, tühistatakse varasem allahindlus. selt laekuvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või muul alusdokumendil). Allahindluse tühistamisi kajastatakse kasumiaru- andes kulu vähendusena Nõuete laekumise tõenäosuse hindamisel ana- lüüsitakse võlgniku maksevõimet. Nõuete hinda- Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad misel võetakse arvesse nii aruandekuupäevaks Alates 2022 aastast on põhivara soetusmaksu- teadaolevaid kui ka aruandekuupäeva järgselt muse alampiir 10 000 eurot. Varad, mille kasulik selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõuete tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmak- laekumise tõenäosust. sumus on alla 10 000 euro, loetakse väheolulise maksumusega varaks ja kantakse soetamisel Kui nõue on algselt hinnatud ebatõenäoliselt kulusse. Väheolulise maksumusega vara üle pee- laekuvaks ning kantud tegevuskuludesse, kuid takse arvestust bilansiväliselt. hiljem selgub, et nõude laekumine on täiesti eba- realistlik, tunnistatakse nõue lootusetuks ning Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mille kantakse bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel kasulik eluiga on üle ühe aasta. Materiaalse 35 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD põhivara kapitaliseerimise alampiir on 10000 Vara hakatakse amortiseerima alates tema kasu- eurot, välja arvatud maa, mis võetakse soetus- tusvalmis saamise hetkest (s.t alates hetkest, mil maksuses arvele olenemata maksumusest. Varad, ta on juhtkonna poolt kavandatud seisundis ja mille kasulik eluiga on üle 1 aasta, kuid mille soe- asukohas) ning seda tehakse kuni amortiseeri- tusmaksumus on alla alampiiri, kajastatakse kuni tava osa täieliku amortiseerumiseni või vara lõp- kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventa- liku eemaldamiseni kasutusest. rina (varudena) ja vara kasutusele võtmise hetkel kantakse 100%-liselt kulusse. Immateriaalse põhivara objekt (v.a arendusvälja- minekuid) kajastatakse bilansis ainult juhul kui: Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, (a) objekt on ettevõtte poolt kontrollitav; kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga (b) on tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasu- terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähe- tamisest tulevikus majanduslikku kasu; malt põhivara kapitaliseerimise alampiirist. Kui (c) objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt ühe ja sama vara komponentidel on erinevad hinnatav. kasutusead, võetakse komponendid raamatupi- damises arvele eraldi varadena. Immateriaalsed põhivarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koos- Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele neb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks töö- kulutustest (sh kulutused, mis on vajalikud vara seisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta). projekteerimis- ja muud sarnased tasud, kulutu- Immateriaalsete põhivarade soetusmaksumuse sed transpordile, paigaldamisele, lammutusku- määramisel lähtutakse sarnastest põhimõtetest lud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise nagu materiaalsete põhivarade soetusmaksu- või renoveerimisega). Vara soetusmaksumusse ei muse määramisel. kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu. Vara tellimisega seotud Uurimistegevus on uute teaduslike või tehniliste kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järel- teadmiste või vastava informatsiooni kogumise valve) ei kapitaliseerita, kui seda tehakse oma töö- eesmärgil läbiviidud uuringud ja teadustöö. Uuri- tajate poolt ning selle suurus ei ole usaldusväär- mistegevusega seotud väljaminekud (edaspidi selt määratav või oluline. Samuti ei kapitaliseerita uurimisväljaminekud) on seotud teadusliku või varade soetamisega seotud makse ja lõive. tehnilise aluse loomisega uute võimalike toodete ja teenuste väljatöötamiseks ning need kajasta- Juhul kui materiaalsete põhivarade objekti eest takse kuluna nende tekkimise hetkel. tasutakse tavapärasest maksetähtajast pikema aja jooksul (garantiiajaks tasumata kohustis), loe- Arendustegevus on uurimistulemuste raken- takse objekti soetusmaksumuseks makstava tasu damine uute toodete, teenuste, protsesside või nüüdisväärtust, kasutades diskontomäära 4% süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks või aastas. Vahet tasu nominaalväärtuse ja nüüdis- testimiseks. Arendustegevusega seotud väljami- väärtuse vahel kajastatakse intressikuluna garan- nekuteks (edaspidi arendusväljaminekud) ei loeta tiiperioodi jooksul. selliseid väljaminekuid, mille tulemusel luuakse uus iseseisev varaobjekt. Uue iseseisva varaob- Arendustegevusega seotud väljaminekud kajas- jekti loomiseks tehtud väljaminekud kapitalisee- tatakse kuluna nende tekkimisel, välja arvatud ritakse vastava varaobjekti soetusmaksumuses. juhul, kui need on seotud iseseisva varaobjektiga, mis vastab vara kajastamise tingimustele. 36 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10000 eurot Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned 20-50 aastat Rajatised 10-40 aastat Kasutusrendile võetud varade remondiinvesteeringud 5-10 aastat Masinad ja seadmed, transpordivahendid 5-10 aastat Arvutustehnika 2-3 aastat Muu materiaalne põhivara 2-10 aastat Immateriaalne põhivara 2-20 aastat Individuaalselt oluliste või ebastandardsete Finantskohustistega kaasnev intressikulu kajas- objektide puhul tuleb amortisatsioonimäär mää- tatakse tekkepõhiselt perioodikuluna kasu- rata igale varaobjektile eraldi, lähtudes konk- miaruande real ”intressikulud”. Finantskohustise reetse objekti eeldatavast kasulikust elueast. kajastamine lõpetatakse siis, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud. Rendid Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui Eraldised ja tingimuslikud kohustised kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohus- hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul tisi, mis on avaldunud enne aruandekuupäeva loetakse rendilepingut kasutusrendiks. toimunud sündmuste tagajärjel ning mille rea- liseerumise aeg või summa ei ole täpselt teada. Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juht- bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajas- konna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoli- tatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. selt vajamineva summa ning eraldise realiseeru- mise aja kohta. Finantskohustised Finantskohustised võetakse algselt arvele nende Tingimuslik kohustis on võimalik või eksisteeriv soetusmaksumuses, milleks on finantskohustise kohustis, mille realiseerumine on vähemtõenäo- eest saadud tasu õiglane väärtus. Edaspidi kajas- line kui mitterealiseerumine või mille suurust ei tatakse finantskohustisi nende korrigeeritud ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata. soetusmaksumuses. Tingimuslikke kohustisi ei kajastata ettevõtte bilansis vaid informatsioon nende kohta avali- Edasimüügi eesmärgil soetatud finantsko- kustatakse aastaaruande lisas. hustisi kajastatakse nende õiglases väärtuses ning õiglase väärtuse muutused kajastatakse Sihtfinantseerimine kasumiaruandes. Sihtfinantseerimine on teatud projektipõhi- sel sihtotstarbel saadud toetus, mille puhul 37 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detail- toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on set aruandlust raha kasutamise kohta ning veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi. tuluna ja nõudena. Sihtfinantseerimise liigid on: Kui sihtfinantseerimine põhivara soetuseks on 1) kodumaine sihtfinantseerimine – residen- laekunud, kuid põhivara ei ole veel soetatud, tidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt kajastatakse saadud vahendeid bilansikontol kas saadud sihtfinantseerimine; kodumaise siht- lühiajalise või pikaajalise kohustisena. Kui põhi- finantseerimise eriliik on välismaise sihtfinant- vara on soetatud ja puudub sisuline toetuse lae- seerimise kaasfinantseerimine – toetus, mida kumata jäämise risk, kuid sihtfinantseerimine on Eesti avaliku sektori üksus annab toetuse saa- veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine jale lisaks Euroopa Liidu fondidest makstavale tuluna ja nõudena. välismaisele sihtfinantseerimisele; 2) välismaine sihtfinantseerimine – mitteresi- Alates 2020. aastast Rail Baltic Estonia OÜ vahen- dentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt orga- dab siht- ja kaasfinantseeringut vastavalt sõl- nisatsioonidelt saadud sihtfinantseerimine. mitud lepingule Transpordiametile. 2022. aasta lõpust vahendab OÜ Rail Baltic Estonia siht- ja Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja kaasfinantseeringut Riigimetsa Majandamise põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfi- Keskusele. nantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama tea- Tulud tud põhivara. Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õig- lases väärtuses. Ettevõte kajastab sihtfinantseerimist, kuna koos- tab raamatupidamisaruandeid lähtudes Eesti Tulusid ja kulusid ei saldeerita omavahel kasu- finantsaruandluse standardist ning Avaliku sek- miaruandes, välja arvatud mittepõhitegevusest tori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist, tulenevad tulud ja kulud, mis on tekkinud ühest järgmiselt - sihtfinantseerimine kajastatakse ja samast või mitmest sarnasest tehingust ja mis tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara ei ole eraldivõetuna olulised. soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tin- gimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või Tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna, laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline kui sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks ja tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajas- kui sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tin- tatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski gimused on täidetud. Sihtfinantseerimine, mida kadumisel. saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioo- ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantsee- dis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Olu- rimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja korras, kus sihtfinantseeringu tulu kajastamise kulude arvelevõtmise kuupäeval. tingimused ei ole täidetud, kajastatakse sihtfi- nantseerimine bilansis kohustisena. Kohustise Kui sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks klassifitseerimine lühi- või pikaajalisena tuleneb on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel sihtfinantseerimisega kaasnevate tingimuste kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid täitmise ajast. 38 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksuku- Kulud luna samal perioodil kui dividendid välja kuulu- Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajas- tatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest tatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis need on välja kuulutatud või millal need tegeli- tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekita- kult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohus- misel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna 10. kuupäeval. perioodi(de)l, mil nad loovad majanduslikku kasu (näiteks kulutused materiaalsele põhivarale). Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu teki- teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi tamisel aruande perioodil või ei osale majandus- vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväär- liku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasi- tekkimise perioodil. lükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksuko- Maksustamine hustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividen- Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei dide väljamaksmisel. maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasu- mit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoo- Seotud osapooled dustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtuku- Ettevõtte seotud osapoolteks on loetud: ludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt - ettevõtte tegev- ja kõrgem juhtkond ning ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendi- nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt dena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 abikaasa, elukaaslane ja laps; väljamakstavalt netosummalt. Alates 2019. aas- - sihtasutused, mittetulundusühingud ja äri- tast on võimalik dividendide väljamaksetele ühingud, kelle üle eelmises punktis nimeta- rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat tud isikutel üksi või koos pereliikmetega on maksumäära saab kasutada dividendimaksele, valitsev või oluline mõju. mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on mak- Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse sustatud väljamakset tegeva äriühingu tasandil tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud tulumaksuga. ja olulised soodustused. Muude seotud osapool- tega tehtud tehingute osas avalikustatakse läh- Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividen- tuvalt riigi raamatupidamise üldeeskirjast raama- dimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse tupidamise aastaaruandes informatsioon nende võetav aasta. Teatud tingimustel on võimalik tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava ettevõtte sisedokumentide üldistele nõuetele või tulumaksukuluta. Dividendide väljamaksmisega turutingimustele. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Arvelduskontod 6 748 247 7 404 365 Kokku raha 6 748 247 7 404 365 39 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2022 Lisa nr 12 kuu jooksul 1–5 aasta jooksul Maksude ettemaksed 2 082 543 2 082 543 0 5 ja tagasinõuded Muud nõuded 850 826 850 826 0 Intressinõuded 621 621 0 Viitlaekumised 850 205 850 205 0 Ettemaksed 90 921 43 116 47 805 Tulevaste 43 116 43 116 0 perioodide kulud Muud makstud 47 805 47 805 ettemaksed Muud nõuded 33 970 33 970 0 Ettemaksed 3 398 227 3 398 227 0 18 sidusettevõttele Ettemakstud toetuse 1 271 796 1 271 796 0 vahendus Kokku nõuded ja 7 728 283 7 680 478 47 805 ettemaksed Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2021 Lisa nr 12 kuu jooksul 1–5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 1 728 1 728 0 4 Ostjatelt 1 728 1 728 4 laekumata arved Maksude ettemaksed 2 326 483 2 326 483 0 5 ja tagasinõuded Muud nõuded 1 500 446 1 500 446 Intressinõuded 747 747 0 Viitlaekumised 1 499 699 1 499 699 0 Ettemaksed 26 154 18 308 7 846 40 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2021 Lisa nr 12 kuu jooksul 1–5 aasta jooksul Tulevaste 18 308 18 308 0 perioodide kulud Muud makstud 7 846 0 7 846 ettemaksed Ettemaksed 2 238 019 2 238 019 0 18 sidusettevõttele Kokku nõuded ja 6 092 830 6 084 984 7 846 ettemaksed Lisa 4 Nõuded ostjate vastu (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Ostjatelt laekumata arved 0 1 728 Kokku nõuded ostjate vastu 0 1 728 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 2 515 0 1 720 Käibemaks 783 049 0 0 0 Üksikisiku tulumaks 0 43 884 0 33 644 Erisoodustuse tulumaks 0 0 0 0 Sotsiaalmaks 0 78 774 0 59 313 Kohustuslik kogumispension 0 3 456 0 2 522 Töötuskindlustusmaksed 0 4 906 0 3 768 Ettemaksukonto jääk 1 299 494 2 326 483 Kokku maksude ettemaksed 2 082 543 133 535 2 326 483 100 967 ja maksuvõlad Maksude ettemakse kajastub Lisa 3 rida 1 ja maksuvõlg kajastb Lisa 11 rida 3 41 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Lisa 6 Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Lisa nr Sidusettevõtjate aktsiad ja osad 2 466 349 2 415 750 7 Kokku investeeringud 2 466 349 2 415 750 tütar- ja sidusettevõtjatesse Lisa 7 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad (eurodes) Sidusettevõtjate aktsiad ja osad, üldine informatsioon: 2022 Sidus­ Sidus­ Osaluse määr (%) Asukoha- Põhitegevus- ettevõtja ettevõtja maa ala registrikood nimetus 31.12.2021 31.12.2022 Raudteede ja 40103845025 RB Rail AS Läti 33.33 33.33 metroo ehitus Sidusettevõtjate aktsiad ja osad, detailne informatsioon Kasum(kah- jum) kapi- Sidusettevõtja nimetus 31.12.2021 31.12.2022 taliosaluse meetodil RB Rail AS 2 415 750 50 599 2 466 349 Kokku sidusettevõtjate aktsiad 2 415 750 50 599 2 466 349 ja osad, eelmise perioodi lõpus Vt. lisa 6. alusel saadud ettemaksetega, mis on eraldatud lepingutes kindlaks määratud eesmärkide täitmi- 2021. ja 2022. aastal Rail Baltic Estonia OÜ oma seks. 2021. aastal toimus RB Rail AS-i finantseeri- osalust RB Rail AS-is ei muutunud. 2022. aastal mine lisaks CEF rahastuslepingute alusel saadud teenis ettevõte osalusest RB Rail AS-is kasumit maksetele ka aktsionäride poolt läbi riiklike toe- kapitaliosaluse meetodil 50 599 ( 2021:76 326 tuste, teenustasude, omakapitali sissemaksete ja kahjumit) eurot. sildfinantseerimise (lähtuvalt aktsionäride vahe- listest kokkulepetest). RB Rail AS on oma tegevust eelnevatel aastatel finantseerinud aktsionäride omakapitali teh- RB Rail AS 2022.a majandusaasta aruanne on koos- tud sissemaksetega ning CEF rahastuslepingute tatud tegevuse jätkuvuse printsiibist lähtudes. 42 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD RB Rail AS-i kui kolme Balti riigi ühisettevõtte roll öeldes ühe lüli vahelt ära jätmisel ei täidaks pro- on projekti keskne koordineerimine ning OÜ Rail jekt seatud eesmärke. Projekti elluviimine ning Baltic Estonia investeeringut sidusettevõtjasse ei sellega seotud kohustiste võtmine toimub riiki- saa hinnata võrdselt finantsilise osalusena, vaid devaheliste kokkulepete põhjal projekti raken- peab lähtuma terviklikust panusest Rail Baltic datavate ettevõtete ümberstruktureerimine, siis projekti teostamisse. Projekti jätkusuutlikkust ei muutuks selle tõttu juba läbiviidud investee- vaatame me tervikuna (st ühisettevõtte ja kõi- ringute väärtus ning endiselt oleks projekti lõpp­ kide Balti riikide elluviijate lõikes) ning näitlikult eesmärk sama. Lisa 8 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Muud Lõpe­tamata mate­riaalsed Lõpe­tamata projektid ja põhivarad projektid Ette­maksed ettemaksed Kokku 31.12.2020 Soetusmaksumus 0 10 468 958 1 313 860 11 782 818 11 782 818 Akumuleeritud kulum 0 0 0 0 0 Jääkmaksumus 0 11 782 818 1 313 860 11 782 818 11 782 818 Ostud ja parendused 0 13 088 930 1 159 200 14 248 130 14 248 130 31.12.2021 Soetusmaksumus 0 23 557 888 2 473 060 26 030 948 26 030 948 Akumuleeritud kulum 0 0 0 0 0 Jääkmaksumus 0 23 557 888 2 473 060 26 030 948 26 030 948 Ostud ja parendused 196 782 31 387 830 127 707 31 515 537 31 712 319 Amortisatsioonikulu -9 840 0 0 0 -9 840 43 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Muud Lõpe­tamata mate­riaalsed Lõpe­tamata projektid ja põhivarad projektid Ette­maksed ettemaksed Kokku 31.12.2022 Soetusmaksumus 196 782 54 945 718 2 600 767 57 546 485 57 743 267 Akumuleeritud kulum -9 840 0 0 0 -9 840 Jääkmaksumus 186 942 54 945 718 2 600 767 57 546 485 57 733 427 Lõpetamata põhivaras on kajastatud kogu ehi- tatav taristu. S.h on seisuga 31.12.2022 on lõpe- tamata põhivaras 2 viadukti: Künka viadukt maksumusega 1 857 675 eurot Tagadi viadukt maksumusega 2 366 252 eurot Viaduktide üleandmise menetlust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Transpordia- meti ja Kohila vallaga alustati 2022. aasta lõpus. Viaduktide eeldatav üleandmine Transpordiame- tile ja Kohila vallale toimub 2024. aastal. Sama menetluse käigus antakse Kohila vallale üle Urge ökodukti ehitusega seoses ümberehitatud kohalikud teed summas 287 000 eurot. 44 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Lisa 9 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Arvutitarkvara Kokku 31.12.2020 Soetusmaksumus 19 411 19 411 Akumuleeritud kulum -4 688 -4 688 Jääkmaksumus 14 723 14 723 Amortisatsioonikulu -3 888 -3 888 31.12.2021 Soetusmaksumus 19 411 19 411 Akumuleeritud kulum -8 576 -8 576 Jääkmaksumus 10 835 10 835 Amortisatsioonikulu -3 888 -3 888 31.12.2022 Soetusmaksumus 19 411 19 411 Akumuleeritud kulum -12 464 -12 464 Jääkmaksumus 6 947 6 947 45 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Lisa 10 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2022 2021 Kasutusrendikulu 177 469 110 543 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2022 31.12.2021 12 kuu jooksul 116 160 193 085 1-5 aasta jooksul 929 280 1 540 007 Kasutusrendikulu sisaldab büroopinna eest tasutud renti 138 544 eurot (2021:89 596 eurot), muude ruumide renditasu 892 eurot (2021:3 892 eurot) ja tasu erinevate seadmete rentide eest 1 851 eurot (2021:1 306 eurot) ning 3 auto kasutus- rent 36 182 eurot. 30.08.2021 sõlmiti kasutusrendileping Mobire Eesti AS-ga 3 auto kasutamiseks 36 kuuks. Tööau- tode vajadus on suurem ja ettevalmistamisel on täiendav autode hange 3+4 autole. 29.12.2021 sõlmiti uue büroopinna üürileping 1513,7 m2 aadressil Veskiposti 2, Tallinn. Uute ruumide üür alates 31.08.2022. 46 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Lisa 11 Võlad ja ettemaksed (eurodes) Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2022 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 5 750 800 5 178 267 572 533 Võlad töövõtjatele 419 742 419 742 0 Maksuvõlad 133 535 133 535 0 5 Muud võlad 456 143 456 143 0 Muud viitvõlad 456 143 456 143 0 Täitmistagatis 93 084 0 93 084 Muud viitvõlad 1 159 1 159 0 Kokku võlad 6 854 463 6 188 846 665 617 ja ettemaksed Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2021 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 4 433 952 4 094 727 339 225 Võlad töövõtjatele 359 534 359 534 0 Maksuvõlad 100 967 100 967 0 5 Muud võlad 51 645 51 645 0 Muud viitvõlad 51 645 51 645 0 Täitmistagatis 93 084 0 93 084 Kokku võlad 5 039 182 4 606 873 432 309 ja ettemaksed  SI SU KO R D 47 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 Lisa 12 Sihtfinantseerimine (eurodes) Kajastatud 31.12.2020 31.12.2021 Kajastatud varade Tagasi kasumiaruan- soetus­ Nõuded Kohustised Laekunud makstud des maksumuses Nõuded Kohustised Lisa nr Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Välismaine sihtfinant- seerimine põhivara 829 230 28 549 13 513 016 0 10 657 959 10 657 959 1 274 744 3 329 120 soetuseks Välismaise sihtfinant- seerimise kaasfinant- 146 335 5 038 2 858 103 0 1 996 196 1 996 196 224 955 945 565 seerimine põhivara soetuseks Välismaise sihtfinant- seerimise vahendamine 0 4 545 375 1 402 392 0 5 947 767 0 0 0 põhivara soetuseks Majandus- ja kom- munikatsiooniminis- 0 1 066 199 -987 492 78 707 78 707 0 0 0 teerium Välismaine sihftinantseerimine Kodumaise sihtfinant- seerimise vahendamine 0 0 22 087 0 22 087 0 0 0 põhivara soetuseks Kokku sihtfinantsee- rimine põhivarade 975 565 5 645 161 16 808 106 0 18 702 716 12 654 155 1 499 699 4 274 685 soetamiseks  SI SU KO R D 48 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 31.12.2020 Kajastatud 31.12.2021 Kajastatud varade Tagasi kasumiaruan- soetus­ Nõuded Kohustised Laekunud makstud des maksumuses Nõuded Kohustised Lisa nr Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Välismaine siht- finantseerimine 11 075 4 126 364 115 701 0 2 127 132 0 0 2 103 858 tegevuskuludeks Välismaise sihtfinantsee- rimise kaasfinantseeri- 1 954 819 228 -213 328 0 416 727 0 0 187 219 mine tegevuskuludeks Majandus- ja kom- munikatsiooniminis- 0 69 458 0 0 220 0 0 69 238 teerium Välismaine sihftinantseerimine Välismaise sihtfinant- seerimise vahendamine 0 0 56 876 0 56 876 0 0 0 tegevuskuludeks Kodumaise sihtfinant- seerimise vahendamine 0 0 13 341 0 13 341 0 0 0 tegevuskuludeks Sihtfinantseerimiseks 0 120 0 0 0 0 0 120 saadud ettemaksed Kokku sihtfinantseeri- 13 029 5 015 170 -27 410 0 2 614 296 0 0 2 360 435 mine tegevuskuludeks Kokku 988 594 10 660 331 16 780 696 0 21 317 012 12 654 155 1 499 699 6 635 120 3, 14 sihtfinantseerimine  SI SU KO R D 49 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 31.12.2021 Kajastatud 31.12.2022 Kajastatud varade Tagasi kasumiaruan- soetus­ Nõuded Kohustised Laekunud makstud des maksumuses Nõuded Kohustised Lisa nr Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Välismaine sihtfinantseerimine 1 274 744 3 329 120 25 671 766 0 24 597 376 24 597 375 722 674 3 851 440 põhivara soetuseks Välismaise sihtfinantseerimise 224 955 945 565 4 572 634 0 5 479 941 5 479 941 127 531 -59 166 kaasfinantseerimine põhivara soetuseks Välismaise sihtfinantseerimise 0 0 3 839 899 0 3 839 899 0 0 0 vahendamine põhivara soetuseks Välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimise 0 0 900 522 0 900 522 0 0 0 vahendamine põhivara soetuseks Kodumaise sihtfinantseerimise 0 0 1 202 443 0 1 202 443 0 0 0 vahendamine põhivara soetuseks Kokku sihtfinantseerimine 1 499 699 4 274 685 36 187 264 0 36 020 181 30 077 316 850 205 3 792 274 põhivarade soetamiseks  SI SU KO R D 50 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 31.12.2021 Kajastatud 31.12.2022 Kajastatud varade Tagasi kasumiaruan- soetus­ Nõuded Kohustised Laekunud makstud des maksumuses Nõuded Kohustised Lisa nr Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Majandus- ja kommunikatsioonimi- nisteerium 0 120 5 542 120 0 0 0 5 542 Välismaine sihftinantseerimine Välismaise sihtfinantseerimise 0 187 219 372 110 0 559 329 0 0 0 kaasfinantseerimine tegevuskuludeks Majandus- ja kommunikatsioonimi- nisteerium 0 69 238 -69 238 0 0 0 0 0 Välismaine sihftinantseerimine Välismaise sihtfinantseerimise 0 0 60 416 0 60 416 0 0 0 vahendamine tegevuskuludeks Kodumaise sihtfinantseerimise 0 0 14 075 0 14 075 0 0 0 vahendamine tegevuskuludeks  SI SU KO R D 51 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 31.12.2021 Kajastatud 31.12.2022 Kajastatud varade Tagasi kasumiaruan- soetus­ Nõuded Kohustised Laekunud makstud des maksumuses Nõuded Kohustised Lisa nr Välismaine sihtfinantseerimine 0 2 103 858 2 420 215 0 2 881 491 0 0 1 642 582 tegevuskuludeks Välismaine sihtfinantseerimise 0 0 552 071 0 0 0 0 552 071 tegevuskuludeks Välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine 0 0 96 424 0 0 0 0 96 424 tegvuskuludeksskulu- deks Kokku sihtfinantseerimine 0 2 360 435 3 451 615 120 3 515 311 0 0 2 296 619 tegevuskuludeks Kokku 1 499 699 6 635 120 39 638 879 120 39 535 492 30 077 316 850 205 6 088 893 3, 14 sihtfinantseerimine 2022. aastal Rail Baltic Estonia OÜ vahendas siht- Transpordiametile sihtfinantseeringu vahendami- Transpordiametile sihtfinantseeringu vahenda- finantseerimist Transpordiametile ja Riigimetsa ne tegevuskuludeks kokku 72 543 eurot: Välismaise mine põhivara soetuseks kokku 5 942 864 eurot: Majandamise Keskusele. Riigimetsa Majandamise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks Kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine põ- Keskusele sihtfinantseeringu vahendamine tege- 13 784 eurot. Välismaise sihtfinantseerimise kaas- hivara soetuseks 1 202 443 eurot. Välismaise siht- vuskuludeks kokku 1 948 eurot: Välismaise siht- finantseerimise vahendamine tegevuskuludeks 58 finantseerimise vahendamine põhivara soetuseks finantseerimise vahendamine tegevuskuludeks 760 eurot 3 839 899 eurot. Välismaise sihtfinantseerimise 1 656 eurot. Välismaise sihtfinantseerimise kaas- kaasfinantseerimise vahendamine põhivara soetu- finantseerimise vahendamine tegevuskuludeks seks 900 522 eurot. 292 eurot. 52 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Lisa 13 Osakapital (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2022 31.12.2021 Osakapital 2 508 2 507 Osade arv (tk) 1 1 Osaühingu miinimumosakapital on 2 500 (kaks } 02.11.2018 otsus summas 1 740 000 eurot tuhat viissada) eurot ja maksimumosakapital 10 (1 euro osakapitali suurendamiseks ja 1 739 000 (kümme tuhat) eurot. 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurenda- mine registreeritud Äriregistris 21.01.2019; Osaühing Rail Baltic Estonia omanik on Eesti } 09.05.2019 otsus summas 1 740 000 eurot Vabariik ja osade valitsejaks on Majandus- ja (1 euro osakapitali suurendamiseks ja 1 739 Kommunikatsiooniministeerium. 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurenda- mine registreeritud Äriregistris 20.05.2019. Asutamisel tasus omanik OÜ Rail Baltic Estonia } 29.10.2020 otsus summas 3 000 000 eurot omakapitali 890 000 eurot, sellest 2500 eurot (1 euro osakapitali suurendamiseks ja 2 999 osakapitaliks ning 887 500 eurot ülekurssi. 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurenda- mine registreeritud Äriregistris 14.04.2021. Omanik on omakapitali suurendamiseks } 19.10.2021 otsus summas 3 000 000 eurot sooritanud sissemakseid: (1 euro osakapitali suurendamiseks ja 2 999 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurenda- } 16.11.2015 otsus summas 924 000 eurot mine registreeritud Äriregistris 05.11.2021. (1 euro osakapitali suurendamiseks } 05.10.2022 otsus summas 3 000 000 eurot ja 923 999 eurot ülekurssi), osakapitali (1 euro osakapitali suurendamiseks ja 2 999 suurendamine registreeritud Äriregistris 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurenda- 13.05.2016; mine registreeritud Äriregistris 25.11.2022. } 12.09.2016 otsus summas 650 000 eurot (1 euro osakapitali suurendamiseks ja 649 Seega moodustab ettevõtte osakapital 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurenda- 2 508 eurot ning ülekurss 14 225 757 eurot. mine registreeritud Äriregistris 01.11.2017; } 31.10.2017 otsus summas 1 650 000 eurot (1 euro osakapitali suurendamiseks ja 1 649 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurenda- mine registreeritud Äriregistris 24.04.2018; 53 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Lisa 14 Muud äritulud (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Tulu sihtfinantseerimisest 39 535 492 21 316 794 12 Trahvid, viivised ja hüvitised 12 973 140 660 Muud 8 794 2 843 Kokku muud äritulud 39 557 259 21 460 297 Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Üür ja rent 177 469 110 543 Energia 27 415 9 985 Elektrienergia 15 600 5 202 Soojusenergia 8 298 3 892 Kütus 3 517 891 Veevarustusteenused 790 2 402 Mitmesugused bürookulud 237 866 0 Uurimis- ja arengukulud 39 351 224 189 Lähetuskulud 46 337 6 238 Koolituskulud 41 504 36 695 Riiklikud ja kohalikud maksud 813 0 Ostetud teenused 547 186 477 270 Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 1 386 036 955 525 Antud sihtfinantseerimine põhivara 5 942 865 132 673 12 soetuseks Muud autasud 5 000 1 750 Sihtfinantseerimise vahendamine põhivara 0 304 316 soetuseks (Saustinõmme) 54 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD 2022 2021 Lisa nr Sihtfinantseerimise vahendamine põhivara 0 5 611 574 soetuseks (Saustinõmme) Liikmemaksud 850 0 Muud 0 136 652 Kokku mitmesugused tegevuskulud 8 453 482 8 009 812 Lisa 16 Tööjõukulud (eurodes) 2022 2021 Palgakulu 2 862 284 2 099 369 Sotsiaalmaksud 962 648 739 670 Tööjõukulude kapitaliseerimine -1 284 044 -952 329 Muud 135 459 50 588 Kokku tööjõukulud 2 676 347 1 937 298 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 65 51 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 65 51 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja 1 2 arvatud füüsilisest isikust ettevõtja Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 7 6 Lisa 17 Intressitulud (eurodes) 2022 2021 Kokku intressitulud 621 747 55 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2022 SISUKO RD Lisa 18 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes Lühiajalised 31.12.2022 31.12.2021 Lisa nr Võlad ja ettemaksed Sidusettevõtjad 3 398 227 2 238 019 3 Kokku võlad ja ettemaksed 3 398 227 2 238 019 3 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2022 2021 Arvestatud tasu 268 724 182 367 Osaühing Rail Baltic Estonia omanik on Eesti Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse Vabariik ja osade valitsejaks Majandus- ja juhendi muudatuse kohaselt tuleb raamatupida- Kommunikatsiooniminitseerium. mise aastaaruannetes avalikustada lisaks tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasudele Juhatuse liikmele arvestatud tasud on 214 724 ja olulistele soodustustele muude seotud osa- eurot ( 2021: 133 653 eurot), sealhulgas arvesta- pooltega tehtud tehingute osas informatsioon tud juhatuse liikme tasu 201 446 eurot ( 2021: vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigus- 126 000 eurot), muud hüvitised 13 278 eurot aktidele või ettevõtte sisemiste dokumentide (2021: 7 653 eurot). üldistele nõuetele või turutingimustele, tulene- valt 24.11.2014 jõustunud riigi raamatupidamise Nõukogu liikmetele arvestati tasu 54 000 eurot üldeeskirja muutustest (§ 49’1. Informatsioon (2021: 48 714 eurot). seotud isikutega tehtud tehingute kohta). Selliseid avalikustamisele kuuluvaid tehinguid 2022. ja 2021. aastal ei olnud.  KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700 Narva mnt 5 Fax +372 6 268 777 Tallinn 10117 Internet www.kpmg.ee Estonia SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Rail Baltic Estonia OÜ osanikule Arvamus Oleme auditeerinud Rail Baltic Estonia OÜ (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2022, kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muud selgitavat informatsiooni. Meie arvates kajastab lehekülgedel 26 kuni 55 esitatud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2022 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: • teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; • teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. 2  ndris Jegers ¼ dmfudiitori number 171 l /~ Siim Külasepp Vandeaudiitori number 698 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 17 Narva mnt 5, 10117 Tallinn 31.03.2023 www.rbestonia.ee  OÜ Rail Baltic Estonia (registrikood: 12734109) AINUOSANIKU OTSUS OSAÜHINGU ÄRINIMI JA ASUKOHT OÜ Rail Baltic Estonia asukohaga Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Veskiposti tn 2/1, 10138 OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 29.06.2023.a. AINUOSANIK Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina kliimaminister Kristen Michal Osade/häälte arv: 2 508 Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Kinnitan, et ainuosanikule on tutvustatud osaühingu majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1) ning nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2): Võttes aluseks äriseadustiku § 168 lõike 1 punkti 5 ja § 179: OSAÜHINGU KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada OÜ Rail Baltic Estonia korralise üldkoosoleku päevakord. 2. Kinnitada 2022. a majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus (lisatud). 3. Jaotada 2022. a majandusaasta kasum summas 28 459 471 eurot järgmiselt: a. kohustuslikku reservkapitali 251 eurot; b. arvata aruandeaasta kasumist 28 459 220 eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumi koosseisu; c. eelmiste perioodide jaotamata kasum peale jaotamist on 47 511 381 eurot. 4. 2022. a majandusaasta eest dividende mitte maksta. 5. Korralisel üldkoosolekul käsitleti omaniku ootuste täitmist 2022. aastal. Omaniku ootustes kinnitatud strateegilised ja finantseesmärgid on valdavas osas täidetud. Osaluse valitseja hinnang äriühingule seatud omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta on hea. 1  Lisad: 1. Osaühingu 2022. a majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega. 2. Osaühingu nõukogu aruanne 2022. a majandusaasta aruande kohta. Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/ Kristen Michal 2