Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise keskkonnamõju hindamise aruande edastamine kooskõlastamiseks

Narva-Jõesuu linnavalitsus 29.06.2023 nr 6-3/23/7163-12 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise keskkonnamõju hindamise aruande edastamine kooskõlastamiseks Arendaja, Enefit Power AS (registrikood 10579981) esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande (koostaja: OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 22004318) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 22 alusel kooskõlastamiseks ja nõuetele vastavuse tuvastamiseks. KeHJS § 22 lg 2 kohaselt peab otsustaja edastama KMH aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks. Palume aruanne kooskõlastada või jätta kooskõlastamata oma pädevusvaldkonnast tulenevalt esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul1 aruande saamisest arvates. Lisame aruande käesolevale kirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ester Pindmaa peaspetsialist juhataja ülesannetes keskkonnakorralduse büroo Lisa: E280-2_KMH_aruanne_NVT_le_28.06.2023.asice Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Päästeamet, Terviseamet, Transpordiamet, Maa-amet Ivo Ojamäe 5057438 [email protected] 1 KeHJS § 22 lg 3 alusel Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  Versioon 28.06.2023 /// TÖÖ NR 22004318 Enefit Power AS Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamine Keskkonnamõju hindamise aruanne Nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja nõuetele vastavaks tunnistamiseks Töö nr 22004318 Tartu 2022-2023 Juhan Ruut Juhtekspert, KMH litsents KMH-0155 Katri Järvekülg Keskkonnakorralduse spetsialist Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 4 Töös kasutatud mõisted ja lühendid ...................................................................... 7 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ........................................ 9 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS............................................................................... 10 2.1. Enefit280-2 tegevuse kirjeldus ja alternatiivsed võimalused .............................. 10 2.2. Tugitegevuste tehnoloogilised variandid .......................................................... 13 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE ............................................................................ 14 3.1. Asjakohased riiklikud strateegilised planeerimisdokumendid ............................. 14 3.2. Üleminek energiakandjate tootmiselt keemiatööstuseks .................................... 18 3.3. Eesti energiamajanduse arengust ................................................................... 19 3.4. Kliimaneutraalsuse saavutamine Euroopa liidus ............................................... 23 3.5. Kavandatava tegevuse seos kohaliku tasandi strateegiliste arengudokumentidega .................................................................................................................... 24 4. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVATE OLULISTE MÕJUDE HINDAMINE ............................................................................................. 26 4.1. Mõju kliimamuutustele .................................................................................... 26 4.2. Uttegaaside käitlemise alternatiivsed võimalused ............................................. 43 4.2.1. Uttegaaside põletamine elektrijaamades ................................................ 44 4.2.2. Uttegaaside alternatiivsete kasutusvõimaluste analüüs ........................... 47 4.2.3. Eesti Energia strateegia rakendamise mõju uttegaaside põletamisvajadusele .......................................................................................... 49 4.3. Fenoolvee käitlemise alternatiivsed võimalused ............................................... 51 4.4. Tööstusliku reovee käitlemise võimalused ........................................................ 64 4.5. Alternatiivsete lahenduste vajaduse hindamine jahutusveega varustamises ........ 68 4.6. Mõju pinnaveele ja põhjaveele ........................................................................ 72 4.7. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine: tuhk ..................................................... 76 4.7.1. Olemasolev tuha hüdrotranspordil põhinev süsteem ............................... 77 4.7.2. Alternatiivsete lahenduste analüüs tuha transpordil ja ladestamisel ......... 80 4.8. Mõju välisõhu seisundile ning selle võimalik mõju inimese te rvisele, heaolule ja varale .................................................................................................................... 84 4.8.1. Osakeste heite hindamine ..................................................................... 85 4.8.2. Saasteainete heite hajumise modelleerimine .......................................... 85 4.8.3. Enefit280-2 õhuheite seisukohast täiendavate leevendavate meetmete rakendamise vajadus puudub. Hinnang enefit280-2 rajamisega kaasnevale lõhnaainete heitele ............................................................................................ 96 4.9. Tavapärasest erinevates käitamistingimustes avalduda võiva mõju hindamine .... 98 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 3 4.10. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ............................................................. 105 4.11. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale ................................................................ 106 5. KESKKONNAMEETMED ................................................................................. 109 5.1. Õlitehase maa-ala detailplaneeringus ette nähtud kohustuslikud meetmed ....... 109 5.2. Leevendavad meetmed, sh meetmed riskide maandamiseks ........................... 110 5.3. Seiremeetmed ............................................................................................. 112 5.3.1. Sisendvoogude seire .......................................................................... 113 5.3.2. Õhusaasteainete seire ........................................................................ 113 5.3.3. Tuha käitlusega seotud uuringud ......................................................... 114 6. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE VÕRDLUS ....................................................................................... 115 7. MENETLUSOSALISTE JA AVALIKKUSE KAASAMINE ..................................... 118 7.1. Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine .............................. 118 7.2. KMH aruande avalikustamine ja avalik arutelu ............................................... 140 7.3. KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamine .............................................. 184 KOKKUVÕTE ........................................................................................................ 185 KASUTATUD KIRJANDUS ..................................................................................... 190 LISAD ................................................................................................................... 192 LISA 1. NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTATUD KMH PROGRAMM LISA 2. KMH PROGRAMMI NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTAMISE OTSUS LISA 3. ÕHUSAASTEAINETE MODELLEERIMISE TULEMUSED LISA 4. ENEFIT280-2 RAJAMISE NATURA 2000 HINDAMINE LISA 5. EESTI ELEKTRIJAAMA TUHAVÄLJA 2021. A PÕHJAVEESEIRE TULEMUSED LISA 6. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD NING VASTUSED LAEKUNUD ETTEPANEKUTELE JA MÄRKUSTELE LISA 7. KMH ARUANDE AVALIKUSTAMISE TÕENDUSDOKUMENDID LISA 8. KMH ARUANDE AVALIKUSTAMISEL LAEKUNUD ETTEPANEKUD LISA 9. KMH ARUANDE AVALIK ARUTELU Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 4 SISSEJUHATUS Enefit Power AS (registrikood 10579981; aadress Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Auvere küla, Keskterritooriumi/1, 40107; edaspidi ka ettevõte) on Baltimaade juhtiv energeetikaettevõte, mille põhitegevuseks on elektrienergia, soojuse ja vedelkütuste tootmine. Ettevõte esitas 15.08.2019 Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS keskkonnakompleksloa (ka kompleksloa) taotluse nr T-KKL/1001598, millega taotleb ühe uue põlevkiviõli tootmisseadme Enefit280 nr 2 (edaspidi lühendatult ka Enefit280-2) 1 rajamist Keskterritooriumi katastrile (katastriüksus 51401:001:1297, sihtotstarve 95% tootmismaa, 5% transpordimaa 2) aadressil Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond. Kavandatav tegevus on osa Auvere energiakompleksist, mille moodustavad käesoleval ajal Enefit Power AS õlitootmisseadmed (kaks Enefit140 tehnoloogiaga seadet ja üks Enefit280 tehnoloogiaga seade), Eesti elektrijaam ja Auvere elektrijaam ning nende objektidega seotud taristu nagu raudteed, õliladu, jahutusvee süsteem, tuhaväli, kütuse etteanne jm (edaspidi ühiselt Auvere energiakompleks). Kompleksloa taotluse kohaselt kasutab Enefit280-2 seade projektkoormusel põlevkivi kuni 280 tonni tunnis ja kuni 6720 tonni ööpäevas. Kavandatav tegevus kuulub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaju htimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 punktis 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka (kivisöe või põlevkivi gaasistamine või vedeldamine, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem). KeHJS § 3 lg 1 järgi on sel juhul vajalik hinnata keskkonnamõju. KeHJS § 11 reguleerib keskkonnamõju hindamise algatamist ja algatamata jätmist ja lg 3 sätestab, et § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata. Kuid KeHJS § 11 lg 6 sätestab, et kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata, kui eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba KMH või KSH käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Vaivara Vallavolikogu algatas 21.10.2010 otsusega nr 63 valla üldplaneeringut muutva Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala detailplaneeringu ja KSH, mille eesmärk oli kuni nelja Enefit280 seadmega olemasoleva õlitootmise laiendamine ning õli järeltöötlemis - ja logistikakompleksi rajamine (edaspidi ka Õlitehase KSH). Õlitehase KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi 08.08.2019 kirjaga nr 7 -15/19/1631-8. Kavandatavast tegevusest tulenevalt ning arvestades Õlitehase KSH raames teostatud hindamist, algatas Keskkonnaamet Enefit Power AS põlevkiviõli tootmisseadme Enefit280 - 2 keskkonnakompleksloa taotluse nr TKKL/1001598-16 menetluse nr M-106545 raames keskkonnamõju hindamise. KMH algatati tuginedes KeHJS § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 2 ja § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja 3 ning THSi §-le 27. Vastavalt KMH algatamise otsusele, tuleb KMH raames hinnata üksnes neid teemasid, mille osas ei ole otsustajal KSH raames tehtud hinnangute põhjal piisavat teavet. KMH algatamise otsuse kohaselt ei algatatud piiriülest keskkonnamõju hindamist ning KMH menetlusi ei liidet ud. Arvestades, et „keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiiv sete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning 1 seadet on kompleksloa taotluses jm dokumentatsioonis nimetatud „Enefit280-2“, samuti ka „Enefit282“ ja „Enefit 280 seade nr 2“ . Tegemist on Enefit 280 tehnoloogiaga põlevkiviõli tootmis seadmega nr 2, mis tarbib 280 t põlevkivi tunnis. Käesolevas töös on rajatavale s eadmele viidates läbiv alt kasutatud lühendatud nimetusena „Enefit280-2“ Kirjavahetus es ja teadaannetes k asutatakse pikemat nimetust Enefit280 nr 2 . 2 Keskterritooriumi katas triüksuse tunnus enne 22.06.2022, sh seotud dokumentides oli 85101:001:0640, sihtotstarve 100% tootmis maa. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 5 edendada säästvat arengut“ (KeHJS § 3 1 lg 1), on KMH algatamine teemadel, mille osas ei ole otsustajal eelnevalt antud hinnangute põhjal piisavat teavet, igati eesmärgipärane. Keskkonnaamet saatis 15.02.2022 kirjaga nr DM -106545-64 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 2 kohaselt täiendatud eelhinnangu ja KMH alga tamise otsuse eelnõu Enefit Power AS-ile, Narva-Jõesuu Linnavalitsusele ja Keskkonnaministeeriumile tutvumiseks ning arvamuse ja seisukoha andmiseks. Laekunud seisukohtade alusel täiendati KMH algatamise otsuse eelnõus KMH käigus hinnatavate teemade loetel u. Vastavalt KeHJS § 3 2 sätestatud KMH menetlusele järgneb algatamisele KMH programmi koostamine, sh keskkonnamõju hindamise ulatuse määramine (KeHJS § 3 2 p 2). Programmi koostamise käigus küsiti seisukohti ja ettepanekuid asjaomastelt asutustelt (Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandus- ministeerium, Päästeamet, Terviseamet, Transpordiamet, Maa -amet, Narva-Jõesuu linnavalitsus). Seisukohad esitasid Keskkonnaministeerium, Päästeamet, Terviseamet, Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Keskkonnaamet. Programmi täiendamise järgselt suunati see avalikule väljapanekule , millest Keskkonnaamet teavitas kõiki asjaomaseid asutusi ja teisi menetlusosalisi 22.07.2022 kirjaga nr 6-3/22/8817-11, lisaks avaldati teated KeHJS § 16 lg 2 nõutud asukohtades 3 . Avaliku väljapaneku vältel esitasid kirjalikult seisukohti ja ettepanekuid Keskkonnaministeerium ning SA Keskkonnaõiguse Keskus. 23.08.2022 toimus avalik arutelu Vaivara endise vallavalitsuse hoones (Pargi 2, Sinimäe alevik, Narva -Jõesuu linn) ja paralleelselt veebikeskkonnas Zoom. Avalikul arutelul esitati täiendavalt küsimus i, mis põhiosas puudutasid lõhnatemaatikat ja võimalikke kompensatsioonimehhanisme . 29.09.2022 kirjaga nr 6-3/22/8817-17 tunnistas Keskkonnaamet Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks. Nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programm on esitatud käesoleva aruande Lisas 1 , mille koosseisus on ka eraldi osana Enefit280-2 kompleksloa taotlus. Programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsus on toodud aruande Lisas 2. 2019. a heaks kiidetud Õlitehase detailplaneeringu KSH aruanne on leitav KMH programmi Lisas 3. Vastavalt KeHJS § 3 2 p 3 on järgmiseks menetlusetapiks kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju hindamine ja aruande koostamine. KeHJS § 20 lg 1 täpsustab: „Lähtudes nõuetele vastavaks tunnistatud keskkonnamõju hindamise programmist, koostab juhtekspert või eksperdirühm koostöös arendajaga keskkonnamõju hindamise aruande, mis sisaldab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldust ja võrdlust, eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldust ning eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju ja keskkonnameetmete kirjeldust.“ KeHJS § 20 lg 2 alusel on Keskkonnaministri 01.09.2017 määrusega nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ (edaspidi ka määrus nr 34) määratud KMH aruande kooseis. Määruse nr 34 § 11 lg 1 sätestab, et KMH aruandele lisatakse nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programm. KMH programmis on kajastatud mitmed teemad, mis kuuluvad määruse nr 34 järgi ka KMH aruande koosseisu : ▪ Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused (määruse nr 34 § 3) – KMH programmi ptk 2. ▪ Mõjutatava keskkonna kirjeldus (määruse nr 34 § 5) – KMH programmi ptk 3. ▪ Olulise keskkonnamõju prognoosimise meetodid (määruse nr 34 § 6 lg 1) – KMH programmi ptk 6. 3 KMH programmi av aliku v äljapaneku ja teadete asukohad on toodud Lisas 1 esitatud KMH programmi ptk 9.2. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 6 Kuna KMH programm kuulub lisana aruande juurde, siis p rogrammis juba kirjas olevat käesolevas aruandes ei korrata. Hindamistes tuuakse vajadusel ära sidususe tekitamiseks programmis esitatud kokkuvõte või esitatakse vastava teema hindamisega seotud andmeid hindamise peatükkides (nt õhusaaste teemade hindamisel kasutatud metoodika), sh iseloomustatakse läbiviidud hindamise metoodikat , ressursikasutust jms. KMH aruande mõju hindamise peatükkides (4 ptk) on antud vajadusel -asjakohasusel ülevaade nii mõjutegurite kvantitatiivsel iseloomustamisel kui mõju hindamisel kasutatud meetoditest, täpsustatud hindamis- ja prognoosimeetodite detaile ja antud ülevaade tekkinud raskustest-määramatusest. Lähtuvalt kinnitatud KMH programmist hinnati KMH ar uandes järgmisi teemasid: ▪ Reovee käitlemise mõju – hinnatakse põlevkiviõli tootmisel tekkiva fenoolvee ja tööstusliku reovee töötlemise erinevaid alternatiive sobiva taaskasutustehnoloogia välja selgitamiseks ja käitluslahenduste rakendamise keskkonnamõju osas. ▪ Mõju välisõhu seisundile ning selle võimalik mõju inimese tervisele, heaolule ja varale – hinnatakse Enefit280-2 rajamise ja käitamisega tekkiva heite mõju võttes aluseks kohalduvates PVT-järeldustes/õigusaktides määratletud saasteained ning hinnatakse koosmõju kõikide mõjualasse jäävate heiteallikatega. Esitatakse andmed osakeste erinevate fraktsioonide nagu peenosakeste (PM10) ja eriti peente osakeste (PM2,5) sisalduse kohta Auvere energiakompleksi kuuluvate allikate heites ▪ Tegevusega kaasnevate õnnetus- ja avariijuhtumite riskid ja nende võimalik mõju ▪ Mõju kliimamuutustele ▪ Mõju Natura 2000 võrgustiku alale – viiakse läbi Natura hindamine kavandatava tegevuse ja Auvere energiakompleksi koosmõjus. Mõju hinnatakse muuhulgas Mustajõe loodusalale ning Puhatu linnu- ja loodusalale ▪ Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ▪ Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine – hinnatakse ja võrreldakse kuiva ja märja tuhaärastuse keskkonnamõju ning hinnatakse tuhaärastuses rakendatava tehnoloogia sobilikkust Auvere energiakompleksis KMH aruande eelnõu esitas arendaja 13.01.2023 Keskkonnaametile. Keskkonnaamet kontrollis otsustajana KMH aruande vastavust KeHJS § 20 sätestatud nõuetele ning vastavalt KeHJS § 20 1 lg 1 küsis KMH aruande sisu kohta seisukohti asjaomastelt asutustelt KeHJS § 15 1 sätestatud korras). KeHJS § 21 kohaselt asjaomaste asutuste seisukohtade alusel täiendatud KMH aruande avalik väljapanek toimus perioodil 17.04 - 19.05.2023. KMH aruande avalik arutelu toimus 23.05.2023 Sinimäe põhikoolis. Käesolev KMH aruande versioon on avalikustamise tulemustest lähtuvalt täiendatud eelnõu otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Enefit Power AS ja Hendrikson & Ko OÜ vahel sõlmitud lepingu alusel on mõjude hindaja Hendrikson & Ko OÜ (juhtekspert Juhan Ruut, litsentsi nr KMH0155). Keskkonnamõju hindamise osapoolte andmed on esitatud KMH programmi ptk 8. Kuna ekspertrühma koosseisus ei ole toimunud muudatusi, siis aruandes teavet ei korrata. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 7 TÖÖS KASUTATUD MÕISTED JA LÜHENDID BOB – põlevkivibensiini leeliselise töötluse sõlm väävliühendite sisalduse vähendamiseks CCU seade – süsiniku püüdmise ja kasutamise seade (ingl.k carbon capture and utilisation) CFB – keevkihtplokk (ingl.k Circulating Fluidized Bed) EEJ – Eesti Elektrijaam (ka Eesti EJ) EF – emissioonifaktor EL – Euroopa Liit ELEKTRIENERGIA OMATARVE – elektrienergia kogus, mis toodetud elektrienergiast tootmisseadmel ära kasutatakse seadme enda ja seda teenindavate sõlmede-tegevuste käitamiseks; väljendatakse protsendina toodetud brutoenergiast. ENMAK 2030 (2035) – energiamajanduse arengukava aastani 2030 (2035) ENTSO-E – Euroopa elektriala süsteemihaldurite koostöö organisatsioon EuropeAid – Euroopa Komisjoni Koostöötalitus, mis haldab abivooge komisjoni välisabi osana EVS – Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus FENOOLVESI – põlevkiviõli tootmisega kaasnev fenoole jm erinevaid keemilisi ühendeid sisaldav uttevesi. Varasemalt on dokumentides fenoolvett nimetatud ka utteveeks, kuid käesolevas töös on läbivalt kasutatud nimetust „fenoolvesi“. Muudetud ei ole viidatavate dokumentide pealkirju, kuid tulemustele viitamisel jms, on nimetuse „uttevesi“ kasutamisest loobutud. Fit For 55 – Euroopa Liidu rohepöörde kava „Eesmärk 55“ GSK – gaasiline soojuskandja HKS – (ka EL HKS) Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem (sama, mis EU ETS – ingl.k Emissions Trading System) IMO – Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (ingl.k International Maritime Organization) JJM – jõupingutuste jagamise määrus KAUR – Keskkonnaagentuur KeA – Keskkonnaamet KeM – Keskkonnaministeerium KHG – kasvuhoonegaasid Kiviter – Viru Keemia Grupi põlevkivikütteõli tootmise seade (tehnoloogia) KMH – keskkonnamõju hindamine Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 8 KOTKAS – Keskkonnaameti Keskkonnaotsuste Infosüsteem KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine LEEKTORU – (ka (avarii)tõrvik või (avarii)küünal) – seade, millele suunatakse tööstuslikus protsessis tekkivad või käideldavad põlevgaasid - või -aurud, kui nende eesmärgipärane kasutamine ei ole võimalik; seadet kasutatakse ainult ohutuse tagamiseks või tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral (nt käivitamine, seiskamine). MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium OTNOC – Tavapärasest erinevad käitamistingimused ( ingl.k operation other than normal operating conditions) Petroter – Viru Keemia Grupi põlevkivikütteõli tootmise seade (tehnoloogia) PVT – parim võimalik tehnika Stripping (meetod) – meetod, millega eemaldatakse reoveest lenduvaid orgaanilisi ühendeid tekitades kontakti suures koguses gaasilise kandjaga, milleks on kas õhk või vesi TalTech – Tallinna Tehnikaülikool TOC – üldine orgaaniline süsinik (sisaldus) (ingl.k Total Organic Carbon) TSK – tahke soojuskandja WAM – lisameetmetega (ingl.k with additional measures). WEM – eksisteerivate meetmetega (ingl.k with existing measures) ÕLITEHASE DP – Õlitehase maa-ala detailplaneering ÕLITEHASE KSH – Õlitehase maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ÕPV – õhukvaliteedi piirväärtused  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 9 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT Enefit Power AS Õlitööstuse põhitegevuseks on põlevkiviõli ja uttegaasi (nimetatakse ka poolkoksigaasiks) tootmine. Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Auvere energiakompleksis asuvasse käitisesse on tegevuseks paigaldatud kaks tahke soojuskandjaga utteseadet Enefit140 ning üks seade Enefit280, milles lisaks põlevkiviõlile ja uttegaasile toodetakse jääksoojusest ka elektrit. Enefit Power AS taotleb keskkonnakompleksloa esmataotluse raames uue, Enefit280-2 tootmisseadme rajamist Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Auvere külas Õlitehase maa-alal asuvale Keskterritooriumi katastriüksusele olemasoleva õlitootmisseadme Enefit280-1 kõrvale. Enefit280-2 kasutab sama tehnoloogiat, mis Enefit280-1. Kavandatava Enefit280-2 seadme põhitegevus on põlevkiviõli ja uttegaasi tootmine ning jääksoojusest elektri tootmine. Enefit280-2 seade hakkab paiknema olemasolevas Auvere energiakompleksis, mille moodustavad käesoleval ajal õlitootmisseadmed (kaks Enefit140 tehnoloogiaga seadet (valminud 1979. a) ja üks Enefit280 tehnoloogiaga seade (valminud 2013. a); seadmed reguleeritud keskkonnakompleksloaga nr KKL/176540), Eesti elektrijaam (reguleeritud keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.IV-172516) ja Auvere elektrijaam (reguleeritud keskkonnakompleksloaga nr KKL/324417) ning nende objektidega seotud taristu nagu raudteed, õliladu, jahutusvee süsteem, kütuse etteanne, tuhaväli jm. Enefit280-2 seadme käitamine hakkab toimuma täiendava keskkonnakompleksloa alusel (taotlus esitatud Lisas 2). Keskterritooriumi kinnistu katastriüksuse tunnus on 51401:001:1297, kinnistusraamatu registriosa nr 921608 pindala on 236,71 ha ning sihtotstarve 95% tootmismaa ja 5% transpordimaa. Kavandatava tegevuse asukoht on toodud joonisel 1. 1. Joonis 1.1 Enefit280-2 seadme ja kavandatava tegevuse asukoht [aluskaart Maa-ameti Q- GIS kaardiserver 2022]  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 10 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS 2.1. ENEFIT280-2 TEGEVUSE KIRJELDUS JA ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED Kavandatavaks tegevuseks on Enefit280-2 seadme paigaldamine Narva-Jõesuu linnas Auvere külas Õlitehase maa-alal asuvale Keskterritooriumi katastriüksusele põlevkiviõli ja uttegaasi ning jääksoojusest elektri tootmiseks. Enefit280 tehnoloogias toimuvate protsesside ja kasutatavate seadmete ülevaade on esitatud KMH programmi ptk-s 2, kavandatava tegevuse detailsem iseloomustus on esitatud keskkonnakompleksloa taotlusmaterjalides (mis on esitatud ka KMH programmi Lisas 2). Kokkuvõtlik tootmisprotsessi kirjeldus: Enefit280 tehnoloogiaga seadmetes toimub põlevkivi pürolüüs, saadud aurgaasi segu kondensatsioon toodeteks (saadakse põlevkiviõli bensiinifraktsioon ja keskõli fraktsioon, mida tootmis- protsessi andmete iseloomustamisel nimetatakse kokkuvõtvalt põlevkiviõliks) ning pürolüüsiprotsessiks vajaliku soojuskandja tootmine keevkihttehnoloogiaga ehk CFB katlas (soojuskandjaks on põlevkivituhk). Protsessis tekkiv jääksoojus muudetakse jääksoojuskatlas auruks ning sellest toodetakse elektrit nii seadme omatarbe katmiseks kui ka võrku andmiseks. Protsessis toodetud tahke soojuskandja ülejäägist eraldatakse täiendavalt jääksoojust (kasutatakse samuti auru tootmisel) ning tahke jääk (põlevkivituhk) suunatakse Eesti elektrijaama tuhaväljale ladestamiseks. Protsessis tekkiv uttegaas suunatakse Auvere kompleksi elektrijaamadesse kütuseks. Keskkonnakompleksloa taotluses esitatud andmete järgi töötab Enefit280-2 seade pidevrežiimil (24 h ööpäevas), tööaeg tundides kuni 8760 tundi aastas, kuid hooldusseisakutest tulenevalt moodustab arvestuslik tööaeg kuni 8100 tundi aastas. Maksimaalsed võimalikud tootmisvõimsused ja aastased tootmismahud on järgmised: ▪ põlevkivi nominaalkulu 280 t/h (6720 t/päevas, 2,3 mln t/a); ▪ põlevkiviõli 40 t/h, 324 000 t/a; ▪ uttegaas 12 000 Nm³/h, 97,2 mln Nm³/a; ▪ fenoolvesi keskmiselt 8 m³/h, 64 800 m³/a; ▪ elektrienergia 35 MW, 283,5 GWh/a. Kompleksloa taotlusmaterjalides on mh toodud andmed Enefit280 -2 keskkonnakasutuse kohta. Keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ § 4 lg 1 sätestab, et KMH aruandes esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega seotud asjakohase keskkonnakasutuse kirjeldus ning hinnang loodusvara kasutamise otstarbekusele, lähtudes säästva arengu põhimõtetest. § 4 lg 2 järgi hõlmab keskkonnakasutuse kirjeldus järgmist: 1) rajamis-, kasutamis-, eelkõige tootmisprotsessi, ning lõpetamisetappide põhiomaduste kirjeldust, näiteks energiakasutuse kirjeldust ning kasutatavate materjalide, ainete ja loodusvarade, sealhulgas vesi, maa, maavara, muld, pinnas ja looduslik mitmekesisus, kogust; 2) hinnangut rajamis- ja kasutamisetappides ning võimaluse korral lõpetamisetapis liigi ja koguse kaupa tekkivate jäätmete ning eeldatavalt tekkivate jääkide ja heidete, näiteks saasteained, lõhn, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus, kohta. Energia tarbimise ülevaade on esitatud kompleksloa taotlusmaterjalide tabelis 11.2. Valdavaks energiaallikaks on toormena kasutatav põlevkivi. Soojusenergia (arvestuslikult kuni 6,084 GWh/a) ja aur (arvestuslikult kuni 26,4 GWh/a) saadakse käitise enda tootmisprotsessist, Eesti elektrijaamast või Auvere elektrijaamast. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 11 Samas suunab Enefit280-2 elektrijaamadesse kütuseks kuni 97,2 mln Nm 3/a uttegaasi, mille energiasisaldus on imporditavast energiast kordades suurem, mistõttu seadme energiabilanss on positiivne. Taotlusmaterjalide tabelis 11.1 on esitatud andmed elektrienergia tootmise kohta. Kokku toodetakse kuni 283,5 GWh/a elektrienergiat, millest 62,366 GWh/a kulub omatarbeks ja ~221 GWh/a müüakse elektriturule. Seega on Enefit280 tehnoloogia elektrienergia netotootja, müüdava koguse võrra suureneb Enefit280-2 rajamisega elektrienergia toodang. Kokkuvõtvalt kehtib ka Enefit280-2 rajamisel Õlitehase KSH aruande ptk 3.2 järeldus, et rakendatav tehnoloogia on energeetiliselt tõhus e ga vaja käigushoidmiseks täiendavaid energiaressursse. Enefit280-2 õlitehase jaoks vajaminev jahutusvesi planeeritakse võtta olemasolevast Eesti elektrijaama jahutusvee kanalist. Enefit280-2 seadmega ühendatud auruturbiini jahutusvee vajadus on kuni 7500 m 3 /h. Elektrijaamade ja olemasoleva õlitootmise varustamiseks on rajatud süsteem, mis kasutab Mustajõe alamjooksul jõesängi. Mustajõe alamjooksule juhitakse täiendavalt vett juurdevoolukanaliga Narva jõest. Võetava vee lubatud kogus on kokku kuni 200 000 m 3 /h ning soojusvaheteid läbinud vesi suunatakse tagasi samuti Mustajõkke KMH programmi ptk-s 2 on antud ülevaade ka võimalikest alternatiividest. Kompleksloa taotlusmaterjalides esitatu, sh kirjeldatud parima võimaliku tehnika (PVT) meetmed, on Alternatiiv 1. Lisaks 0-alternatiivile, mille korral Enefit280-2 seadet ei rajata ja Auvere energiakompleksi tegevus jätkub kehtivates komplekslubades toodud mahtude kohaselt, on sõnastatud ka Alternatiiv 2, mis seisneb kavandatava tegevus e muudatustes võrreldes alternatiivis 1 kirjeldatuga. See alternatiiv rakendub, kui mõjude hindamisel ilmnevad alternatiivi 1 korral olulised negatiivsed mõjud, mida saaks muudatuste -piirangute rakendamisega leevendada. KMH koostamise käigus ilmnes, et kompleksloa taotlemisel kasutatud maksimaalse keskkonnakoormuse näitamise põhimõtte rakendamise tõttu (mida on kasutatud ka teiste Auvere energiakompleksi kuuluvate käitiste komplekslubade taotlemisel ning mille eesmärgiks on vältida võimalust, et mõne tegevusparameetri osas toimub reaalselt ületamine ja on seetõttu vaja alustada ajamahukat loa muutmise menetlust) on kavandatava tegevusega seonduvaid mahte näidatud oluliselt suuremana, kui need reaalselt saavad olema. Näiteks on Eesti Energia nõukogule esitatud järgmised andmed aastaste tootmismahtude kohta (fenoolvee osas teavitati põletamisele suunatavast kogusest, andmeid korrigeeritud) : 1. E280-2 seadmes kasutatav põlevkivi kogus 2 014 888 t/a (erinevus ca 12% võrreldes 08.10.2021 esitatud kompleksloa taotlusevormil punkt 3 esitatud andmetega); 2. Kavandatav õlitoodang 267 980 t/a, millest 239 413 t/a on keskõli ja 28 567 t/a bensiin (erinevus ca 17%); 3. Tekkiv uttegaasi kogus 68,5 miljonit m 3 aastas (erinevus ca 30%); 4. Elektri toodang 203 GWh/a (bruto), millest 106 GWh/a on omatarve ja 97 GWh/a on müük (erinevus ca 28%); 5. Fenoolvee teke 64 800 t/a (projekteeritud maksimaalne teke 10,66…10,80 t/h, 0,0393 t/tpk), millest põletamisele elektrijaamas kuni 40 288 t/a (erinevus tekkes 0%, põletamisele suunatavas koguses ca 38%). Nende mahtude märkimisväärne erinevus avaldab mõju mh kliimakindluse hindamistulemustele, mistõttu on otstarbekas ka lubade taotlemisel kasutada nõukogule esitatud tegevusmahte, mis on paremas kooskõlas tegelikult kavandatuga. Arendajaga arutati, kas asjatute loamenetluste algatamise vältimiseks on asjakohane kaaluda nende tegevusmahtude teatud suurendamist, kuid nüüdseks on jõutud järeldusele, et nende näitajate arvutamisel olid aluseks nn ideaalsed tööt ingimused, st olemasolevate jaamade Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 12 reaalsete näitajate põhjal võib järeldada, et neid tootmises ei ületata. Seega on nõukogule esitatud tegevusmahtude järgi sõnastatud Alternatiiv 2. Selle alternatiiviga arvestatakse kõikide valdkondade hindamistes ja alternatiivide võrdluses. Seejuures on ka Alternatiiv 2 tehtavates koosmõju hindamistes ühe variandina arvestatud olemasolevate õlitootmisseadmete reaalseid koguseid (õlitööstuse kehtivas kompleksloas on näitajad samuti üle dimensioneeritud). Seetõttu on kasutatud Alt 1 puhul hinnangutes ka nimetusi „Maksimaalne alternatiiv / stsenaarium“ ja Alt 2 puhul „Realistlik alternatiiv / stsenaarium“, Tabelis 2.1 on esitatud võrdlevalt alternatiivide tegevusnäitajad. Tabel 2.1 Enefit280-2 tegevust iseloomustavad näitajad eri alternatiivide korral Enefit280-2 näitaja Alt 1 (maksimaalne Alt 2 (realistlik stsenaarium) stsenaarium) Põlevkivi nominaalkulu, t/h 280 280 Tööaeg normaalrežiimil, tundi aastas kuni 8 215 kuni 7 100 Kasutatav põlevkivi kogus, t/a 2 300 000 2 014 888 (-12%) Kavandatav õlitoodang, t/a 324 000 267 980 (-17%) Tekkiv uttegaasi kogus, mln Nm³/a 97,2 68,5 (-30%) Elektri brutotoodang, GWh/a 283,5 203 (-28%) Elektrienergia omatarve, GWh/a 62 106 (+71%) Fenoolvee teke, t/a 64 800; arvestatud sama 64 800, millest kogusega elektrijaamas elektrijaamas põletamine põletamisega 40 288 (-38%) Tuha teke, t/a (47% põlevkivist) 1 081 000 946 997 (-12%) Juhul kui Alternatiiv 2 osutub eelistatud alternatiiviks, tuleb koostada Enefit280 -2 kompleksloa taotluse uus versioon ja esimesel võimalusel ka esitada teiste seadmete muudatustaotlused. Enefit280-2 seadme kasutusajast Praegu kavandatava Enefit280-2 seadme tehniline eluiga on vähemalt 35 aastat. KMH aruande avalikul arutelul esitas arendaja mh projekti majandusliku tasuvusaja – see on alla 10 aasta. Siit järeldub, et isegi juhul, kui õlitehased tuleks uute KHG heitele seatud eesmärkide nimel kas alakoormata või kavandatust varem sulgeda, siis võib eeldada, et nende ehitamine on sulgemise perioodiks ennast juba ära tasunud. Seadme töötamisel jälgib Enefit Power kõiki keskkonnakompleksloas fikseeritud tingimusi ja nõudeid. Võttes arvesse ELi tänast kliima- ja energiapoliitikat on tõenäoline, et keskkonnakompleksloas sätestatud tingimusi ja nõudeid tulevikus muudetakse. Sellest tulenevalt kavandab Enefit Power ka seadme ümberehitamist ja selle kasutusotstarbe muutmist, et see ka edaspidi kehtivatele keskkonn anõuetele vastaks. Kui see peaks siiski mingil põhjusel ebaõnnestuma, siis võib muutuda ka seadme võimalik eluiga. Seega, Enefit Power kasutab E280-2 seadet nii kaua kui see on tehniliselt võimalik ja kooskõlas kehtivate nõuetega. Eeldusel et E280-2 seade on varustatud vajaliku tehnoloogiaga, saab see töötada ka peale 2050. aastat ning ei tekita täiendavat kumulatiivset kliimamõju.  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 13 2.2. TUGITEGEVUSTE TEHNOLOOGILISED VARIANDID Tulenevalt KMH algatamisotsusega määratud mõju hindamise teemadest , hinnatakse järgmistes valdkondades muudatuste tegemise vajadust ja otstarbekust (Enefit280-2 kompleksloa taotluses on nendes valdkondades arvestatud praeguse, kogu Auvere energiakompleksi teenindava lahendusega): ▪ jahutusveega varustamine – kliimamuutuste kontekstis hinnatakse gradiiri ehk jahutustorni või muude jahutussüsteemide rakendamise vajadust , mis asendaksid või täiendaksid senist pinnavee läbivoolul põhinevat süsteemi ; ▪ fenoolvee käitlemine – olemasolevas süsteemis on Enefit õlitootmisseadmete fenoolvesi suunatud elektrijaamadesse põletamisele; võimalikud reaalsed variandid on fenoolvee tagasi suunamine õliseadmele ja füüsikalis-keemiline töötlemine koos Auvere energiakompleksis tekkiva muu t ööstusliku reovee ja saastunud sademeveega; võrdlemisel arvestatakse mh energeetilist tõhusust; antakse hinnang, kas ja millistel tingimustel on fenoolvee võimalikud taaskasutustehnoloogiad majanduslikult otstarbekad ja milline on nende otsene ja kaudne keskkonnamõju ; ▪ uttegaaside käitlemine olukorras, kui elektrijaamad uttegaasidest elektrit ei tooda – hinnatakse praeguse leektoru kasutamisega võrreldes erinevate käitamise/põletamise lahenduste rakendamise võimalusi; ▪ tuhaärastus ja tuha edasine käitlus – võrdlevalt hinnatakse praegust märga tuhaärastustehnoloogiat kuiva või poolkuiva tehnoloogiaga; samuti antakse ülevaade Enefit280 õliseadmetel tekkiva tuha reaals etest taaskasutusvõimalustest. Kirjeldused on esitatud vastavate teemade hindamispeatükkides.  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 14 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb arvestada mitmete strateegiliste planeerimis - ja arengudokumentidega. Arvestades, et energiaressursid on globaalse tähtsusega ja energiajulgeolek kujunenud üheks riikide stabiilse arengu tagatiseks, on hinnatav tegevus seonduv otseselt või kaudselt riikliku tasandi strateegiliste planeerimisdokumenti dega, mis omakorda juhinduvad Euroopa Liidu jm rahvusvahelistest kokkulepetest. Riikliku tähtsusega strateegilised planeerimisdokumendid viitavad, et peab toimuma nihe põlevkivi suurema väärindamise suunas ja seda loodusressursse säästval viisil. Kuid sõlt umata kavandatava tegevuse riiklikust tähtsusest ja asjaolust, peab see kooskõlas olema ka rahvusvaheliste ja kohaliku omavalitsusüksuse arengut suunavate strateegiliste dokumentidega. Seoseid asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega analüüsiti Õlitehase detailplaneeringu ja selle KSH läbiviimisel. Keskkonnaameti hinnangul ei ole võrreldes KSH aruande heakskiitmise ajaga toimunud strateegilistes dokumentides suuri põhimõttelisi muutusi põlevkivi kasutuse osas (põlevkivi otsepõletamine asendub se lle suurema väärindamisega ja see peab toimuma loodusressursse säästval viisil). Siiski on otstarbekas ajakohastada varasemad seosed ja anda ülevaade vahepeal lisandunud strateegilistest dokumentidest ja nende seostest kavandatava tegevusega. Arvesse tuleb võtta, et KSH aruande heakskiitmisest on leidnud EL kliimapoliitikas aset muudatused, millega tuleb arvestada Eestis arengu kavandamisel, sh siseriiklikult on seatud tähtaegu põlevkivi kasutamise osas. Järgnevalt on antud ptk-s 3.1 ülevaade kavandatava tegevuse vastavusest nende asjakohaste riiklike strateegiliste planeerimisdokumentidega, mida on Õlitehase DP heakskiitmisele järgneva aja jooksu muudetud ja täiendatud või mida polnud Õlitehase DP koostamisel ajal kehtestatud. Nende Õlitehase DP heakskiitm isel kehtinud dokumentide vastavust, milles ei ole toimunud olulisi muudatusi ja mille osa jäävad järeldused kehtima, siinkohal ei korrata. Samuti on ptk-s 3.2 antud põhjalikum ülevaade kavandatavast üleminekust energiakandjate tootmiselt keemiatööstuseks. Ptk-s 3.3 on ülevaade Eesti energiamajandust suunavate arengudokumentide koostamisest, sh tehtud otsustest, mis mõjutavad lähiaja tegevusi. Ptk -s 3.4 on ülevaade EL tasandil toimuvast seoses kasvuhoonegaaside heite reguleerimisega. Ptk-s 3.5 on esitatud vastavus kohaliku tasandi strateegilistele dokumentidele. 3.1. ASJAKOHASED RIIKLIKUD STRATEEGILISED PLANEERIMISDOKUMENDID Strateegia „Eesti 2035“ Üleriigilise arengustrateegia „Eesti 2035“ 4 üldosa võttis Riigikogu vastu 12.05.2021 a. „Eesti 2035“ võimaldab koordineerida riigi pikaajalist strateegilist planeerimist ja finantsjuhtimist, arvestades riigi rahanduse võimalusi ning mis tugevdab eri liiki strateegiliste poliitikadokumentide omavahelisi seoseid. Strateegia tegevuskava kiidetakse iga -aastaselt heaks Vabariigi valitsuse poolt (viimati 11.05.2023) ning viiakse ellu eelkõige valdkonna arengukavade ja programmide kaudu. 4 Strateegia „Eesti 2035“ Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 15 Arengustrateegias on ühe vajaliku muutusena ette nähtud kliimaneutra alsele energiatootmisele üleminek, tagamaks samas energiajulgeoleku ja varustuskindluse toimepidevuse (sh põlevkivienergeetika osakaalu järkjärguline vähendamine). Eesmärk on saavutada kliimaneutraalne riik aastaks 2050. Aastaks 2035 on seatud kasvuhoonega aside netoheite sihttasemeks 8 mln t CO 2 ekv. Seejuures on märgitud, et kliimaneutraalsele ja head õhukvaliteeti tagavale energiatootmisele üleminek eeldab alternatiivide kaalumist ning valikute tegemist. Üleminekuperioodil on kavas toetada kaasnevate sots iaal-majanduslike mõjude leevendamist ning Ida-Virumaa jaoks töötatakse välja ning viiakse ellu teenuste ja investeeringute pakett, mis aitaks piirkonna elanikel, ettevõtetel ja kohalikel omavalitsustel muudatustest kasu saada ning tagada õiglane üleminek uuele majandusele. Põlevkiviõli tootmisega on 2035. aastaks seatud KHG sihttasemes arvestatud. Täpsemalt hinnatakse riigi kõigi tegevuste koosmõjusid koostatava uue energiamajanduse arengukava ENMAK 2035 raames (ülevaade allpool). Täpsem vastavushindamine strateegiale „Eesti 2035“ ja seatud eesmärkide saavutamise toetamisele on esitatud ptk -s 4.1. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (kehtiv) Energiamajanduse arengukava aastani 2030 5 (ENMAK 2030) on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017 korraldusega nr 285. ENMAK 2030 koondab Eesti energiamajanduse, elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajanduse energiakasutusega seonduvad tuleviku tegevused. ENMAK 2030 näeb ühe meetmena ette, et põlevkivist elektritootmine väheneb ja suureneb põlevkiviõli tootmine. Seejuures kasutatakse põlevkiviõli tootmise kõrvalprodukte - uttegaas, poolkoks – elektritootmiseks. ENMAK 2030 alusdokumentides on toodud, et selle saavutamiseks toodavad Eesti Energia ettevõtted põlevkiviõli kuni 7 seadmega (olemasolevad kaks Enefit140 ja Enefit280 ning neli perspektiivset Enefit280 seadet). ENMAK 2030 on kehtiv arengudokument. Samas on valdkonnas aset leidnud mitmed arengud, millega ENMAK 2030 koostamisel ei saadudki arvestada ja sellest tulenevalt on hakatud ette valmistama uut arengudokumenti – ENMAK 2035. Arvestades, et Enefit280-2 rajamise sisuline investeerimisotsus võeti vastu 2020. aasta kevadel (kui 27.03.2020 väljastati ehitusluba) ENMAK 2030 kui ajakohase arengukava alus el, ei ole võimalik seda ka strateegilise arengudokumendina ignoreerida. Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (koostamisel) Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK 2035) koostamise algatas Vabariigi Valitsus 18.11.2021. ENMAK 2035 koostamisega seotud materjalid on leitavad veebiportaalist „Energiatalgud“ 6 . Käesoleva KMH aruande koostamise ajal on käimas KSH programmi koostamine (eelnõu on saadetud 15.06.2023 asjaomastele asutustele, sh turuosalistele ja keskkonnaorganisatsioonidele seisukohtade avaldamiseks) ja uuringute analüüs. Vastavalt KSH programmi eelnõule on ENMAK 2035 üldeesmärgiks igakülgselt tegeleda energia pakkumise ja nõudluse väljakutsetega, suunata energiamajanduse turupõhist arengut, arvestades kliimapoliitika eesmärke ning tagada energiajulgeolek, minimeerides ühiskondlikke kulusid ning maksimeerides energiamajandusest saadavat ühiskondlikku kasu. ENMAK 2035 keskne eesmärk on muuta energiatootmine ja kasutamine kliimaneutraalseks. ENMAK 2035 koostamise ettepanek viitab, et põlev kiviga seoses on üheks teemaks põlevkivist elektrienergia tootmise lõpetamine. Põlevkiviõli tootmist eraldi ei nimetada, viidatakse vajadusele tegeleda põlevkivitööstuse teemadega, sh kliimaneutraalsele energiatootmisele, Ida-Virumaa majanduse kujundamisega kliimaneutraalseks, jm. Viimati 5 ENMAK 2030 6 https://www.energiatalgud.ee/node/8911?category =1697 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 16 nimetatu on Õiglase ülemineku territoriaalse kava üheks teemaks – põlevkivi kasutamisest järk-järgult väljumine (vt allpool). Arvestades, et ENMAK 2035 koostamine on KMH aruande koostamise etapi ajal jätkuvalt üsna varajases faasis, siis on selle lõpliku sisu ja kavandatava tegevuse vastavuse kohta veel vara järeldusi teha. Samas peab välja tooma, et v aldkonnas toimunud muudatuste ja uute eesmärkide kontekstis ei ole ENMAK 2030 eesmärgi realiseerimine - praegu kavandatavale Enefit280-2 õlitehasele lisaks veel kolme täiendava Enefit280 õlitehase rajamine - enam otstarbekas. Ptk-s 3.3 on esitatud põhjalikum ülevaade Eesti energiamajandust suunavate arengudokumentide koostamisest, lähteuuringutest ja otsustest, mis mõjutavad lähiaja tegevusi. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 7 on visioondokument, milles sätestatakse pikaajaline KHG-de heitkoguste vähendamise eesmärk ja poliitikasuunised kliimamuutustega kohanemiseks või kliimamuutuste mõjule reageerimiseks valmisoleku ja vajaliku vastupidavuse tagamiseks. Dokument on algselt heaks kiidetud 2017. a, kuid 8. veebruaril 2023. aastal kiitis Riigikogu heaks „Kliimapoliitika põhialuste“ uuendamise, millega seati Eesti pikaajaliseks sihiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Seega Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. Käesoleva KMH kontekstis olulisemad suunised on: ▪ suuremahulise energeetika ja tööstuse sektori osalisi suunatakse kasvuhoonegaaside heidet jõudsalt ja kulutõhusalt vähendama, jätkates turupõhiste mehhanismide kasutust; ▪ soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk -järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus; ▪ energeetika ja tööstuse kasvuhoonegaaside heite piiramisel eelistatakse teadus -, arendus- ja innovatsioonisuundi, millega edendatakse tõhusate energiatehnoloogiate arengut ning kodumaise taastuvenergiaressursi maksimaalset väärindamist, suurendatakse primaarenergia kokkuhoidu ja vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet. Täpsem vastavusanalüüs on esitatud ptk 4.1. Kokkuv õtvalt võib märkida, et kui 2050. aastaks ei ole rakendatud vajalikke meetmeid kliimaneutraalsuse saavutamiseks, siis Enefit põlevkivi utmisseadmed lõpetavad tegevuse. Õiglase ülemineku territoriaalne kava Vabariigi Valitsus kinnitas 09.06.2022 perioodi 20 21-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja partnerlusleppe raames Õiglase ülemineku territoriaalse kava. Kavas on toodud kehtiv strateegiline raamistik, mille abil saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne majandus. Kava kohaselt on võrreldes 1990. a Eesti kasvuhoonegaaside (KHG) koguheide vähenenud umbes 71% võrra, seejuures enamik (54% aastal 2020) Eesti KHG koguheitest tuleb energeetikasektorist. Välja on toodud, et põlevkivienergeetikast väljumine peab toimuma järk - järgult, vältimaks sotsiaal-majanduslikke šokke. 7 Kliimapoliitik a põhialus ed 2050 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 17 Esimene põlevkivist väljumise etapp on lõpetada selle kasutamine elektritootmises. Lisaks põlevkivi kasutamisele elektritootmise kütusena (st põletamisele), kasutatakse põlevkivi ka naftakeemiatööstuse toorainena. Suurim osa selle tö östussektori väljundist on toornaftale analoogse põlevkiviõli tootmine, mida praegu kasutatakse eelkõige laevakütusena. Samuti saab põlevkivi kasutada vaikude, alküülresortsinooli jm peenkemikaalide tootmiseks. Sellest lähtutakse ka hetkel rajatava põlevkiviõlitehase puhul – esialgu hakkab see tootma vedelkütuseid, minnes hiljemalt 2035. aastaks üle ainult baaskemikaalide tootmisele /st toimub üleminek keemiatehaseks/. Kavas on märgitud, et esialgsete prognooside kohaselt ei mõjuta uus tehas /st Enefit280-2/ oluliselt Eesti teed kliimaneutraalsuse suunas ega üleminekut Ida-Viru maakonnas. Peatükis „Võimalikud kasvuvaldkonnad“ on märgitud, et Ida -Virumaa inimestel on tööstusettevõtetes töötamiseks vajalikud teadmised, kogemused ja harjumused, mistõttu on tähtis toetada arengut, mis järgib üleilmseid tehnoloogilisi suundumusi ning aitab Eestil saavutada oma kliimaeesmärke. Samuti on oluline säilitada olemasolevad pikaajaliste traditsioonidega, kvalifitseeritud tööjõuga ja taristuga tööstusharud, nt kemikaalid e tootmine. Enefit280-2 rajamine võimaldab suurendada põlevkivi energeetilist väärindamist kaasaegse tehnoloogia abil. Kavas viidatud üleminek keemiatehaseks põhineb arendaja pikaajalisel arengustrateegial (vt ptk 3.2). Siinkohal on oluline täpsustada, et see üleminek ei ole käesoleva KMH hindamise objektiks, kuid lähtuvalt vajadusest hinnata kliimakindluse saavutamiseks vajalikke meetmeid, on kasvuhoonegaaside heite hindamisel välja toodud võimalikud meetmed (täpsemalt ptk 4.1). Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD) Keskkonnaministeerium alustas keskkonnavaldkonna strateegilise arengudokumendi (KEVAD) koostamist eesmärgiga toetada Eesti ja Euroopa Liidu pikaajaliste strateegiliste sihtide ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamist ning korrastada o lemasolevate strateegiliste dokumentide süsteem. KEVADe koostamisega integreeritakse ühte arengudokumenti keskkonna eri alavaldkonnad, kirjeldatakse hetkeolukorda ja suundumusi, analüüsitakse peamisi probleeme ja mõjusamaid poliitikainstrumente ning sõnast atakse iga alavaldkonna eesmärgid ja mõõdikud aastaks 2030. Käesoleva KMH aruande koostamisel ajal on KEVAD 8 eelnõu faasis (eelnõu draft 2, 10.02.2023), KEVADe KSH aruanne on esitatud nõuetele vastavaks tunnistamisele. KEVADe struktuuris on kolm valdkonnaülest eesmärki: ▪ elurikkus ja maastikud; ▪ kliimapoliitika; ▪ ringmajandus. Kliimapoliitika eesmärk aastaks 2030 on panustada kliimamuutuste pidurdamisse vajalikul määral, et püsida kliimaneutraalsuse trajektooril. Valdkonna mõõdikuna on välja toodud kasvuhoonegaaside netoheide CO 2 ekvivalent sihttase (2035) - 8000 kt (Kasvuhoonegaaside heide jõupingutuste jagamise määrusega kaetud sektorites - 4709 kt CO 2 ekv (2030). Välja on toodud, et kliimapoliitika hõlmab nii kliimamuutuste leevendamist – st kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamist üleilmse temperatuuri tõusu ohjeldamiseks – kui ka kliimamuutuste mõjuga kohanemist ehk kliimamuutustest põhjustatud riskide 8 KEVAD  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 18 maandamist, et nii ühiskond kui ökosüsteemid oleksid kliimamuutusteks paremini valmis ja vastupanuvõimelisemad. Vastavusanalüüs kasvuhoonegaaside netoheite CO 2 sihttaseme saavutamise osas on esitatud ptk 4.1. 3.2. ÜLEMINEK ENERGIAKANDJATE TOOTMISELT KEEMIATÖÖSTUSEKS Joonisel 3.1 on näidatud Eesti Energia 2022. aastal uuendatud strateegias toodud visioon / tegevuskava etapiviisiliseks üleminekuks energiakandjate tootmiselt keemiatööstuseks. Kogu tegevuskava eesmärgiks on töödelda tooraine pürolüüsil saadavad vedel- ja gaasifraktsioonid erinevateks keemiatööstuse toorainetena kasutatavateks komponentideks. Toodud kava hõlmab erinevaid tegevusi, kuid käesoleva KMH seisukohast on võtmeetappideks pürolüüsi kergfraktsioonidest kemikaalide tootmine (kavas käivitada 2028. aastast), uttegaasist metanooli tootmine (tehas on kavas käivitada 2031. aastal) ja põlevkivi pürolüüsil saadud õli töötlemine kergemateks süsivesinikeks (selleks vajalik töötlemistehnoloogia on kavas käivitada 2035. aastal). Kava rakendumisel kasutatakse pürolüüsi -saaduseid edasiseks uute materjalide ja toodete tootmiseks ning lõppeb nende kütusena põletamine. Kuigi toodud kavas on võimalus asendada teatud osa põlevkivist vanarehvide ja plastijäätmetega, mood ustab põhiosa pürolüüsitavast toorainest põlevkivi, ning seetõttu tekib ka tulevikus kavandatavates keemiatööstuse protsessides jätkuvalt põlevkivituhka. Joonis 3.1 Eesti Energia etapiviisiline plaan Enefit keemiatööstuse arendamiseks. [Allikas: PowerPoint Presentation (energia.ee)] Põlevkivi ja plastijäätmete koospürolüüsi antud töös ei vaadelda, kuna see on eraldi arendusprojekt. Kuidas see kava mõjutab erinevate voogude tekkimist ja käitlemist, on analüüsitud vastavate teemade mõjude hindamisel 4. peat ükis.  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 19 3.3. EESTI ENERGIAMAJANDUSE ARENGUST Rahandusministeerium kinnitas 2022. a suvel uuendatud omanikuootused Eesti Energiale 9, milles toodi välja, et kuni 2026. aasta lõpuni tuleb ettevõttel tagada vähemalt 1000 MW ulatuses juhitava elektritootmise võimekus. Sealhulgas on talvel, 1. novembrist kuni 28. veebruarini, külmast reservist käivitamise vajalikuks võimekuseks vähemalt 900 MW ja 1. märtsist kuni 31. oktoobrini vähemalt 600 MW. Sisendi Eesti Energia omaniku ootuste kirjeldatud muudatuseks andis Eesti elektrisüsteemi haldur ja varustuskindluse eest vastutaja AS Elering, kes avaldas 6.12.2022 iga -aastase varustuskindluse tagamise võimaluste aruande kuni aastani 2037 10. Eleringi hinnangul peab varustuskindluse tagamiseks olema Eestis vähemalt 1000 MW kindlat võimsust kohapeal olemas. Aruande kohaselt on kuni 2026. aastani olemas 7 põlevkiviplokki installeeritud netokoguvõimsusega 1330 MW: Eesti Elektrijaam 866 MW, Balti Elektrijaam 192 MW ja Auvere Elektrijaam 272 MW. millest kuni 2030. aastani jääb alles 4 plokki (koguvõimsusega 831 MW). Nimetatud seadmetele lisanduvad veel teiste Eesti elektritootjate hallatavad tootmisvõimsused. Viimasest tulenevalt on installeeritud juhitavat tootmisvõimsust 2030. aastal Eestis ca 1 089 MW ja 2037. aastal ca 679 MW, millele lisandub veel täiendavalt Kiisa avariireservelektrijaam (250 MW). Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjale vastavat kasutatavat tootmisvõimsust on prognoosi kohaselt 2030. aasta talvel ca 850 MW ja 2035. aastal ca 530 MW. Kuigi Eestil on olemas tugevad piiriülesed ühendused enda naaberriikidega on impordivõimekuse puhul arvestatud olukorraga, kus kaks suurimat ülekandeliini naaberriikidega on tööst väljas. Hetkel võib öelda, et talvine tiputarbimine koos varuga on Eleringi prognoosi kohaselt kaetu d kuni 2030. aastani. Jooniselt 3.2 on näha, et alates 2030. aasta lõpust ei osale varustuskindluse tagamises enam Eesti Elektrijaam. Balti Elektrijaam ja Auvere Elektrijaam on praeguse seisuga kaasatud kuni 2037. aastani (aruanne hetkel pikemat perioodi e i hinda). Väärib märkimist, et Eleringi varustuskindluse aruanne ei too välja Enefit280 õlitootmisseadmete elektritootmise võimekusi (varustuskindluse aruande Lisas 1 ei ole Enefit280 Eesti elektrisüsteemis olevate üle 0,5 MW installeeritud tootmisvõimsuse ga seadmete seas nimetatud), kuigi Enefit Power on nende seadmete andmed Eleringile varustuskindluse aruande koostamiseks sisendina esitanud. 9 https://adr.rik .ee/ram/dok ument/12906334 10 Elering AS. Eesti elektrivarustuskindluse aruanne. Tallinn 2022. https://elering.ee/sites /default/files /2022 -12/elering_vka_2022_pages.pdf Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 20 Joonis 3.2 Kasutatav tootmisvõimsus, impordivõimekus ja tipunõudluse eeldatav prognoos talveperioodil [Allikas: Elering varustuskindluse aruande joonis 4.20] 2022. aasta lõpus ENTSO-E (Euroopa elektriala süsteemihaldurite koostöö organisatsioon) poolt avaldatud üle-euroopaline varustuskindluse analüüs 11 näitab, et Eesti põlevkivi kasutavad elektrijaamad ei tarvitse olla alates 2027. aastast enam elektriturul konkurentsivõimelised. Selline hinnang on uudne ja erinev varasemalt ENTSO -E poolt koostatud analüüside tulemustest. Varasemast erineva tulemuse andis analüüsis esmakordselt kasutatud tootmisseadmete majandusliku jätkusuutlikkuse hindamine (lisaks seni rakendatud tootmisseadmete tehnilisele, keskkonnaalasele jms hindamisele), mis muutis Euroopa tootmispiisavuse üldpildi järgmise 10 aasta perspektiivis oluliselt halvemaks ja seda eriti Kesk-Euroopas. Eesti varustuskindluse tagamiseks on Eleringi hinnangul siiski vajalik omada mitme põlevkiviploki ulatuses kindlaid võimsuseid, mis moodustaksid elutähtsa teenuse strateegilise reservi: põlevkivist elektritootmise võimekus oleks 2030. aastani 70 0 MW ja 2037. aastani 400 MW (vt Joonis 3.3). 11 https://www.entsoe.eu/outlooks/eraa/2022/ Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 21 Joonis 3.3 Eesti elutähtsa teenuse stsenaariumi tarbimine ja tootmisvõimsused [Allikas: Elering varustuskindluse aruande joonis 4.17] Olgu öeldud, et strateegilisse reservi võivad pakkuda enda võimsuseid kõi k Eesti elektri- tootjad, kuid võttes arvesse seda, et Eestis olemasolevad juhitavad tootmisvõimsused on praegu peamiselt põlevkivi põhised ja uusi tootmisvõimsuseid keegi strateegilise reservi tarbeks suure tõenäosusega ehitama ei hakka (seda põhjusel, et strateegilises reservis olevad võimsused igapäevaselt elektriturul osaleda ei tohi), siis saavad kavandatavasse strateegilisse reservi vähemalt esialgu kuuluma just põlevkivi põhised energiaplokid. Seega, just nende tootmisvõimsuste üleval hoidmiseks olukorras, kus see ei pruugi olla Eesti Energiale turupõhiselt enam tasuv, teeb Elering ettepaneku rakendada strateegiline reserv. Elering teeb Konkurentsiametile ning Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku strateegilise reservi alase regulatsiooni väljatöötamiseks tõenäoliselt käesoleval aastal. Kuigi täna on tingituna käimasolevast energiakriisist energeetikas esiplaanil eelkõige energia varustuskindlus ja hind, siis ei ole pikemaajalises vaates kliimamuutustele vastu seismiseks muud alternatiivi kui energiasektori süsinikuheitme võimalikult kiire vähendamine. Seda vajadust on mõistetud ka Eestis, mille tunnistusena kiideti Riigikogus 12.10.2022 heaks energiamajanduse korralduse seaduse 12 muudatusettepanekud. Kui varasemalt oli Eesti eesmärgiks toota 2030. aastal taastuvelektrit 40% ulatuses lõpptarbimisest, siis 2022 aasta oktoobris jõustus uus eesmärk, et 2030. aastal toodetakse kogu Eestis tarbitav elekter taastuvatest energiaallikatest. Kavandatav tegevus ei mõjuta riikliku taastuvelektri ee smärgi saavutamist, kuna tegemist on absoluutväärtuses eesmärgiga ning kui toodetud taastuvelektri aastane kogus on suurem, kui Eesti aastane elektri tarbimine, siis on eesmärk täidetud, hoolimata sellest kas või kui palju toodetakse elektrit mittetaastuva test allikatest lisaks. Seadusemuudatus paneb Eesti valitsustele kohustuse taastuvenergia arengut igati soodustada, sh likvideerida selle arengutõkked. Oluline on antud juhul rõhutada ka seda, et Enefit280 tehnoloogiaga õlitehases jääksoojusest toodetav elekter kvalifitseerub kütusevabaks elektritootmiseks, millega seonduv CO 2 12 Energiamajanduse k orraldus e seadus Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 22 emissioon on arvestuslikult null. See tähendab, et selliste elektritootmist tuleb käsitleda süsinikuneutraalse elektritootmisena. Hetkel on taastuvelektri osakaal Eestis ligi 30% elek trienergia lõpptarbimisest (lõpptarbimise maht kokku on ca 8 TWh-d aastas). Lisaks eelnevalt mainitud regulatiivsetele meetmetele on valitsus teinud ettepaneku korraldada järgmisel kolmel aastal taastuvelektri vähempakkumisi kogumahus 1,65 TWh aitamaks turule uusi taastuvelektri tootmisvõimsusi (0,65 TWh 2023. a, 0,5 TWh 2024. a, 0,5 TWh 2025. a). Edaspidi on kavas hinnata toetusvajadust igakordselt enne avalike vähempakkumiste korraldamist. Lisaks maismaatuuleparkidele ja päikeseelektrijaamadele on variant ideks ka meretuuleparkide ja tuumaenergia arendamine. Erinevate hinnangute kohaselt võiks meretuuleparkide võimsus ulatuda selle kümnendi lõpuks juba 1000 MW -ni või rohkem. Tuumaenergia osas on praegu töös riikliku aruande koostamine, mille põhjal peaks 20 24. aastal Riigikogu otsustama kas Eestisse on võimalik tuumajaama rajada või mitte. 13 Erinevate arenguväljavaadete võimalusi kirjeldavad 2022. aasta oktoobris avaldatud kliimaneutraalse elektritootmise uuringu materjalid, mille koostamist alustati 2020. aasta septembris Euroopa Komisjoni toetusel. Uuringus pakuti välja erinevad stsenaariumid, millele koostati sotsiaalmajandusliku mõju hindamine, riski - ja tundlikkusanalüüs ning nende alusel igale stsenaariumile tegevuskava. Üheski stsenaariumis, v.a. võrd lusstsenaariumites, ei ole 2050. aastal Eestis elektri tootmisel fossiilsete CO 2 heidete tekitamine lubatud. Iga tehnoloogiakeskne stsenaarium eeldab investeeringut mõnda antud stsenaariumis kesksel kohal olevasse vähese süsinikuheitega tehnoloogiasse, kus juures lisainvesteeringud on lubatud kõikidesse ülejäänud salvestamis- ja taastuvenergia tootmise tehnoloogiatesse (nt maismaa tuuleenergia, päikeseenergia, Paldiski pump -hüdroenergiajaam, akupatareid). Uuringu koostajate viite kohaselt teenivad kõik stsenaariumid põhieesmärki, milleks on 2050. aastaks süsinikuneutraalse elektritootmise saavutamine ja lähtudes hiljutisest ENMAK 2035 KSH programmi eelnõust on nad ENMAK 2035 elektrivarustuse tagamise poliitikainstrumentide ning kliimaneutraalse elektritootmis e stsenaariumite aluseks. Kliimaneutraalse elektritootmise uuring toob järeldustes välja, et riigi kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide saavutatavuse hindamiseks ei ole see analüüs piisav. Seda tuleks kindlasti täiendada lisaanalüüsiga, mis kesk endub ka teistele sektoritele (küte, transport, põllumajandus ja metsandus, hooned, tööstus) ning mis võtaks arvesse süsteemi integreerimisega seotud aspekte. Eelkõige tuleks silmas pidada kütte - ja jahutussektorit, hoonete energiatõhusust ja transpordisektorit. Lähtudes eelnevalt mainitud regulatiivsetest ja ärikeskkonna muutustest tuleks seda analüüsi kindla ajavahemiku järel korrata, tagamaks, et eelistatud tehnoloogiakombinatsioon on süsinikdioksiidi heite vähendamise eesmärkide saavutamiseks endiselt sobivaim. Kokkuvõttes tuleb eeltoodud dokumentide põhjal nentida, et hetkel ei ole võimalik üheselt järeldada, kas põlevkivi kasutamine elektri tootmiseks lõpeb 2030. aastal või mitte (võib tekkida kohustus hoida üleval elektrisüsteemi toimimiseks vajalikku reservvõimsust) ja kui kaua ning millisel kujul jätkavad tegevust põlevkivi kasutavad elektrijaamad. Seetõttu ei ole ka käesoleva KMH hindamised seotavad konkreetse kuupäevaga, vaid et vastavate teemade peatükkides on ära toodud tingimuslikud eeldused, mi s on vajalikud ühe või teise stsenaariumi realiseerumiseks. 13 https://www.riigik ogu.ee/pressiteated/majanduskomisjon-tutvus-tuumaenergia-k asutuselev otu-voimaluste- vahearuandega/  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 23 3.4. KLIIMANEUTRAALSUSE SAAVUTAMINE EUROOPA LIIDUS Euroopa kliimamäärus 14 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1119) võeti Euroopa Liidus vastu 30. juunil 2021. Määrusega on seatud eesmärgiks saavutada aastaks 2050 ELis kliimaneutraalsus, rõhutades riikide tõhusat ühist koostööd nullheite saavutamisel peamiselt läbi heitkoguste vähendamise, keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse investeerimise ja looduskeskkonna kaitsmise kaudu. EL on võtnud kohustuse rohkem pingutada, et viia ellu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe, pidades silmas pikaajalist temperatuurieesmärki ja valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPPC) aruannet, mille järgi on mh temperatuuri tõusu vaja hoida 1,5 °C piires. Riikide lõikes eesmärgid erinevad Euroopa Liidu üldeesmärgist nii riikliku üldeesmärgi, kui siseriiklike sektoripõhiste eesmärkide lõikes, mis lepitakse liikmesriikidega eraldi kokku. Euroopa kliimamäärus sätestab ka nõude riiklike kliimamuutustega kohanemise strateegiate ja tegevuskavade kohta. Kliimamäärus paneb lisaks paika kliimaalased vahe eesm ärgid – vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside netoheidet võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55%. Selleks, et tagada piisavate leevendusmeetmete võtmine kuni 2030. aastani, piiratakse määruse kohaldamisel netosidumise panust liidu 2030. aasta kliima eesmärgi saavutamisse 225 miljoni CO 2 ekvivalenttonnini. Euroopa Liidu (EL) rohepöörde kava „Eesmärk 55“ („Fit For 55“) on kliima- ja energiaalase seadusandluse pakett, millega Euroopa Komisjon sätestas viisid, kuidas kliimaneutraalsuse saavutamisel täita vahe-eesmärk 2030. aastaks. KMH aruande koostamise ajal on paketis sisalduvaid eelnõusid Euroopa Liidu nõukogu ja Parlamendi poolt oluliselt muudetud ning saavutatud on ka esimesed kokkulepped nende sisu osas. Nii jõudsid EL nõukogu ja Euroopa Parlament 08.11.2022 näiteks esialgsele poliitilisele kokkuleppele suurendada nn jõupingutuste jagamise määruse alusel liikmesriikide heitkoguste vähendamise eesmärke. Praegu veel ametlikku vastuvõtmist ootava esialgse kokkuleppega toetatakse ELi tasandi eesmärki vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2005. aastaga võrreldes 40% EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemiga (HKS) hõlmamata sektorites, nimelt maanteetranspordi ja riigisisese meretranspordi, hoonete, põllumajanduse, jäätme- ja väiketööstuse valdkonnas. Kokkuleppega jäetakse igale liikmesriigile komisjoni kavandatud suuremad riiklikud eesmärgid ja kohandatakse viisi, kuidas liikmesriigid saavad oma eesmärkide saavutamiseks kasutada olemasolevaid paindlikkusmeetmeid. 15 Samuti on kokku lepitud, et Eesti kasvuhoonegaaside vähenemise eesmärk eelmainitud sektorite lõikes suureneb 13%-lt 24%-le. 16 Eesti kasvuhoonegaaside praegustest heitkogustest moodustavad jõupingutuste jagamise sektorid ligi 51%. 2020. aastal oli nende sektorite heide Eestis 5,9 miljonit tonni CO 2 ekvivalenti, millest suurem osa tuli transpordisektorist (37,6%), järgnes väikesem ahuline energeetika (28,3%) ning põllumajandus (25,4%). Väiksema osa andsid jäätmesektor (4,9%) ning tööstuslikud protsessid ja toodete kasutamine (3,8%). 17 Käesolevas KMHs on arvestatud KHG heitkoguste hindamisel strateegias „Eesti 2035“ (vastu võetud Riigikogu poolt 12.05.2021) seatud Eesti KHG kasvuhoonegaaside aastase netoheite sihttaset 8 mln tonni CO 2 . 14 Euroopa Kliimamäärus 15 https://www.c onsilium.europa.eu/et/press/press -releases/2022/11/08/fit-for-55-eu-strengthens-emission- reduction-targets-for-member-states/ 16 https://www.consilium.europa.eu/et/infographics/fit -for-55-effort-sharing-regulation/ 17 https://rohe.geenius.ee/rubriik/k eskkond/euroopa -liit-s uurendas-kliimaees mark e-eesti-heitme-vahendamise- siht-k ahekordistus/  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 24 Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS) muudatusettepanekud 17.12.2022 jõudsid Euroopa Parlament j a Euroopa Liidu nõukogu esialgsele kokkuleppele ka ELi HKS muudatustes. Peamised eesseisvad muudatused 18 tänaste teadmiste kohaselt on järgmised: ▪ Vähendada ELi HKSi süsteemis olevate sektorite KHG heidet 62% 2030. aastaks võrrelduna 2005. aasta heitega (Euroopa Komisjoni ettepanekuga võrreldes suurendati vähendamise eesmärki 1 protsendipunkti võrra). ▪ Tasuta lubatud heitkoguse ühikute jaotamise mahtu süsiniku piirimeetme sektori käitistele hakatakse järg-järgult vähendama 2026. aastast kuni nende andmise tä ieliku lõpetamiseni 2034. aastal. ▪ Juurutatakse turu stabiilsusreservi täiendavad reeglid. ▪ Laiendada ELi HKS süsteemi meretranspordile. ▪ Eraldi uus ELi HKS süsteem ehitistele ja maanteetranspordile rakendub 2027. aastast. ▪ Innovatsiooni ja taastefondi mahu suurendamine, HKS-i hinnastabiilsuse suurendamiseks meetmete rakendamine. Tulenevalt eeltoodud uutest EL eesmärkidest, on uuendamisel ka Eesti siseriiklikud eesmärgid ja koostamisel arengukavad, mis neid eesmärke arvestavad. Nimetatud EL ü ldised eesmärgid ei sea kohustusi konkreetsetele käitistele, kuid EL on algatanud õigusaktide muudatusettepanekuid, mis võivad käitiste tegevust mõjutada. Täpsem vastavusanalüüs on esitatud ptk 4.1. Kokkuvõtvalt võib märkida, et kui 2050. aastaks ei ole ra kendatud vajalikke meetmeid kliimaneutraalsuse saavutamiseks, siis Enefit põlevkivi utmisseadmed lõpetavad tegevuse. 3.5. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS KOHALIKU TASANDI STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA Õlitehase KSH aruande koostamisel järeldati, et uute õlitootm isseadmete asukoht on maakonnaplaneeringu, üldplaneeringu ja arengukavade järgi suurtootmise arendamiseks sobivas piirkonnas. Narva-Jõesuu Linnavolikogu 28.08.2019 otsusega nr 105 kehtestati kehtivat üldplaneeringut muutev Auvere külas asuva Õlitehase maa -ala detailplaneering. Enefit280-2 õlitehas on osaks Õlitööstuse maa-ala detailplaneeringus toodud tegevustest. Uue õlitehasega seotud maakasutus on kooskõlas detailplaneeringuga, samuti jäävad ehituslikud parameetrid detailplaneeringuga kehtestatud ehitusõ iguse piiridesse. Narva-Jõesuu linn on koostamas uut üldplaneeringut, mis arvestab tervikuna haldusreformi tulemusena moodustunud territooriumiga (ühinesid Narva -Jõesuu linn, Vaivara vald, Kohtla- Järve Viivikonna linnaosa ja Kohtla-Järve Sirgala linnaosa). Uue üldplaneeringu seletuskirja eelnõus ei viidata otseselt Auvere energiakompleksi tegevusele. Üldplaneeringu seletuskirja ptk-s 6 tuuakse välja, et Eesti Elektrijaama tuhaväljad on olemasolev olulise ruumilise mõjuga ehitis. Perspektiivseks olulise ruumilise mõjuga ehitiseks on põlevkivituha töötlemise käitis Auvere külas paikneva Õlitehase maa-ala läheduses. 19 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne nendib ptk -s 3.3.1.2 „Ettevõtlus ja tööhõive“, et tähelepanuväärne hulk kohalikke e lanikke saab tööd 18 https://www.europarl.europa.eu/news/en/press -room/20221212IPR64527/c limate-change-deal-on-a-more- ambitious-emissions-trading-system-ets 19 http://narva-joesuu.ee/documents/2032926/32392676/2021.10.19_Narv a - J%C3%B5esuu+%C3%9CP_seletuskiri.pdf/978a2427 -e61f-4968-b699-88aca01c 2104 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 25 põlevkivitööstuse ja elektrienergia varustamise valdkonnas. Tööjõu nõudlust põlevkivitööstuse sektoris mõjutab ühe tegurina põlevkivi tulevane tootmismaht – kui see kasvab, tekib vajadus selles valdkonnas täiendava tööjõu järele. Kahanemi ne on seotud sotsiaal-majanduslike riskidega, sest põlevkivitööstusel on tähtis roll kohaliku omavalitsuse tööhõives. Lisaks tööhõivele on põlevkivisektori olukorral märkimisväärne mõju kohaliku omavalitsuse tulubaasile. Narva-Jõesuu linna arengul on märkimisväärne tähtsus põlevkivi kaevandamisega seotud keskkonnatasudel. Saadud keskkonnatasude tulu kasutatakse nii keskkonnaseisundi parandamiseks kui ka elukeskkonna arendamiseks. Ptk -s 4.1.5.2 nenditakse, et Narva-Jõesuu linna üldplaneeringuga põlevkivi kaevandamist ja kasutamist ei suunata, kuna tegemist on riigi huviga, mille realiseerimine toimub efektiivses ja säästlikus põlevkivi kasutamises ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises, mille täpsemad tingimused on määratletud põlevkivi kasutami se riikliku arengukavas 2016-2030 ning kaevanduslubades. 20 Kavandatav tegevus on vastavuses kohaliku tasandi strateegiliste arengudokumentidega. 20 Kobras AS töö nr 2019-209. Ida-Virumaa Narva-J ões uu linna üldplaneeringu kesk konnamõju strateegilise hindamis e aruanne. Tartu 2021. http://narva-joesuu.ee/documents /2032926/32392676/2021. 10.19_Narva- J%C3%B5esuu+KSH_aruanne.pdf/86e2fd6e-c 98e-41a3-83a8-83729057673b  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 26 4. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVATE OLULISTE MÕJUDE HINDAMINE Vastavalt KMH algatamise otsusele, tuleb KMH raames hinnata üksnes neid teemasid, mille osas ei ole otsustajal KSH raames tehtud hinnangute põhjal piisavat teavet. Teabe piisavuse osas kaalutleti kõikide asjakohaste mõjuvaldkondade osas KMH algatamisotsuse juurde kuuluvas eelhinnangus (algatamisotsuse 3. punkt; algatamisotsus on KMH programmi lisa s 1). Näiteks jäi hinnatavatest teemadest välja müra hindamine järgmise kaalutluse alusel: Auvere energiakompleksis on erinevaid müra põhjustavaid tegevusi , kuid tootmisterritooriumi piiril ei ületa mõõdetud müratase 42,2 dB; Enefit 280-2 seadme oluliste müraallikate loetelu esitatakse kompleksloa taotlusmaterjalide tabelis 12.3 pärast detailse ehitusprojekti valmimist, kuid teadaolevatest andmetest lähtuvalt ei prognoosita müra normtasemete ületamist; kui Enefit280-2 tehase käiku laskmise järgselt teostatavate müramõõdistuste tulemusel selgub, et ületatakse müra normtasemeid väl jaspool tootmiskompleksi, tuleb üle vaadata kogu kompleksi müraallikad ning rakendada vastavaid meetmeid tehnoloogiliste protsesside müra piiramiseks selle tekkekohas – täiendavate mürasummutite ja müra piiramise kabiinide rajamine või müraallikate kapseld amine (kokkuvõte eelhinnangu punkt 3.1.5.4 alusel). Nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmis (KMH aruande Lisa 1) kirjeldatud hindamismaht on ära toodud iga valdkonna hindamise peatükkide sissejuhatuses. Asjakohasusel on peatükkides täiendavalt kirjeldatud eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju prognoosimise meetodeid (st hindamismetoodikat) , tugitegevuse keskkonnakasutuse jms kohta, samuti on ära toodud võimalike leevendavate meetmete ülevaade. Eraldi on välja toodud (vajaduse korral) viited nõuta va teabe kogumisel tekkinud raskustele ning selgitused juhteksperdi või eksperdirühma hinnangute määramatuse kohta. 4.1. MÕJU KLIIMAMUUTUSTELE KMH programmis viidati, et hinnatakse eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju tekkimist kliimamuutustele. Hinnatakse täiendavalt kliimamõju kavandatava tegevusega seotud Auvere energiakompleksi kumulatiivset kasvuhoonegaaside koosmõju heitkogustest lähtuvalt. Taust Kavandatava Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme käitamisel ning selles toodetud produktide kasutamisel heidetakse atmosfääri CO 2 , mis omakorda põhjustab kliima soojenemist. Ka ehitusprotsess ning seadme hilisem kasutusest kõrvaldamine toob endaga kaasa kasvuhoonegaaside (edaspidi lühendatult KHG) heite, kuid võrreldes kasutusperioodiga on see kogus väiksem ja ühekordne, kuna tegemist on küll mahuka, kuid siiski tavapärase ehitusprotsessiga. Seetõttu keskendutakse käesoleva hindamise k äigus seadme kasutusaegsete heidete hindamisele, millel on tähtsam mõju Eesti kliimaeesmärkide saavutamisele (kirjeldatud programmis ptk 4.1, samuti aruandes ptk 3.3). Seadme kasutusaegse kliimamõju hindamisel on oluline eristada heiteid, mis kajastuvad Eesti KHG statistikas ning mõjutavad seeläbi otseselt Eesti kliimaeesmärkide saavutamist ning heiteid, mida selle statistika alusel arvesse ei võeta. Tuleb märkida, et globaalse tasandi kliimamõju seisukohast ei ole tegelikult vahet, kuidas erinevaid heiteid statistiliselt arvestatakse, kuna mõju on ikkagi täpselt sama, kuid sellise lähenemise tingib praegune rahvusvaheline praktika. Nimelt toimub kliimamuutuse leevendamine rahvusvahelise koostöö ja kokkulepete alusel, mille käigus riigid või riikidevahelised ühendused (nt EL, Rahvusvaheline Mereorganisatsioon Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 27 ehk IMO, jne) seavad endale siduvad või indikatiivsed kliimaeesmärgid ning tegevuskavad, kuidas nende eesmärkide saavutamist tagada ja mõõta. Enefit280 -2 toodetud põlevkiviõli kavatsetakse lähiaastatel peamiselt kasutada laevakütusena ja laevandussektoriga seonduvaid kliimaeesmärke koordineeritakse rahvusvahelisel tasandil IMO poolt, mille liikmeteks on 175 riiki, sh Eesti. Euroopa Liidu tasandil plaanitakse praeguse seisuga lisada meretransport Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS), eesmärgiga seeläbi vähendada sektori KHG heidet (esialgne kokkulepe selle osas saavutati kolmepoolsete läbirääkimiste raames Euroopa Komisjoni, Parlamendi ja Nõukogu vahel 21 17.12.2022). Metoodika Kavandatava tegevusega kaasnev KHG absoluutkogus arvutatakse kompleksloa taotluses toodud maksimaalse võimaliku aastase tootmismahtu baasilt (aastane põlevkivikulu 2,3 mln t/a, vt ptk 2.1) ning arvutusmudel on koostatud selliselt, et seda on võimalik kasutada erinevate eelduste korral ehk stsenaariumite hindamiseks. See tähendab seda, et iga komponendi puhul on sellega seonduva heite absoluutkoguse arvutamisel kasutatud eeldused eraldi välja toodud. Hindamisel ja arvutuste tegemiseks vajalike eelduste puhul on aluseks võetud andmed 2021. a seisuga (Auvere energiakompleksiga seotud andmed, heitetegurid, Eesti elektrienergia segajäägi süsinikuintensiivsus, jne) . Arvutusmudeli põhjal selgub kavandatava tegevusega seonduv KHG täiendav aastane absoluutkogus hällist väravani (cradle-to-gate), millest omakorda on võimalik eristada see KHG hulk, mis läheb Eesti riiklike kliimaeesmärkide arvestusse. Väravana käsitletakse antud juhul Sillamäe ja Muuga sadamaid, mille kaudu toimub toodetud põlevkiviõli turustamine. Joonisel 4.1 on toodud kavandatava Enefit280-2 seotud kasutusaegsed olulisemad KHG heidetega seotud aine- ja energiavood. Värvidega on eristatud heited, mis kajastuvad Eesti riiklikus KHG statistikas ning mõjutavad seeläbi riiklike kliimaeesmärkide saavutamist ning heited, mis sellest statistikast välja jäävad, kuid mis peaksid ideaalis olema kajastatud mõne teise riigi statistikas või siis arvestatud rahvusvaheli selt jagatud vastutuse raames (nt laevakütuste puhul IMO). Kui kütuseid tarbitakse ELi sadamate vahel sõitvatel laevadel, siis laevaettevõtted seda ka raporteerivad. 2024. aastast on laevandusettevõtetel kohustus osaleda ka ELi HKSis ning sellisel juhul kajastatakse heide ka nende laevandusettevõtete aruandluses. Iga skeemil toodud mõjukomponendi eeldatav aastane heide on eraldi välja arvutatud ning koos arvutuste aluseeldustega heitkoguseid iseloomustavates tabelites ära toodud. Põlevkivi kaevandamise heidete arvutamisel on aluseks võetud Narva karjääri 2021. aasta statistika, kuna Enefit Power AS eelduste kohaselt kasutakse tootmisprotsess is selle karjääri põlevkivi. Narva karjääri 2021. aasta tootmissisendite info on toodud tabelis 4.1 ning arvestades 2021. aasta põlevkivi toomismahtu Narva karjääris – 2 596 385 t – on arvutatud välja tootmissisendite kulu ühe tonni kaevandatud põlevkivi kohta. Tabel 4.1 Narva karjääri 2021. aasta tootmissisendite absoluutkogused ning kulu ühe tonni kaevandatud põlevkivi kohta. 21 https://www.c onsilium.europa.eu/en/press/press -releases/2022/06/29/fit-for-55-c ouncil-reac hes-general- approac hes-relating-to-emissions-reductions-and-removals-and-their-social-impacts/ Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 28 Kogus tonni Tootmissisend Kogus Ühik Ühik põlevkivi kohta Diislikütuse kasutus 3 450 300,4 liiter 1,3289 liiter Bensiini kasutus 910,8 liiter 0,0004 liiter Tarbitud elekter 44 270 MWh 0,0171 MWh Lõhkeaine Fortis Advantage 7180,235 tonn 0.00277 tonni Lõhkeaine Senatel Powerfrag 244,402 tonn 0.00009 tonni Tulemused kompleksloa taotluses toodud maksimaalse võimaliku aastase tootmismahu baasilt (maksimaalne stsenaarium ehk Alternatiiv 1) Uue Enefit280-2 tehase põlevkivi tarbimisega (2,3 miljonit tonni aastas) seotud kaevandamisega ja muude etappide KHG heitkogused on toodud Tabelis 4.2. Samas tabelis on toodud ka ülejäänud eeldused, mida rakendati Enefit280-2 kasutusaegsete heidete arvutamisel. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 29 Katkendjoonega on tähistatud käitise ELi HKS heite arvestuse piirid Joonis 4.1. Enefit 280-2 kasutusaegsed KHG heiteallikad. Sinisega heited, mis kajastuvad Eesti riiklikus kasvuhoonegaaside arvestuse s; oranžiga allikad, mida riiklikus statistikas ei arvestata ning mis seeläbi otseselt riiklike kliimaeesmärkide saavutamist ei mõjuta. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 30 Tabel 4.2 Enefit280-2 kasvuhoonegaaside kasutusaegsed aastased heited erinevate etappide ja kategooriate kaupa vastavalt keskkonnakompleksloa taotlusmaterjalides esitatud tegevusmahtudele . (Alt 1). Kasutatud on 2021. aasta andmeid. Enefit280-2 kasvuhoonegaaside heited kompleksloa taotluse tegevusnäitajatega CO2ekv Etapp Kategooria Heiteallikas Kogus Ühik EF EF ühik (tonni) Heitetegurite (EF) ja muude eelduste selgitused Diisel, raskeveok - KHG inventuuri aruanne 2022, kütteväärtus 8087.3 Diislikütus 3056438 l 2.646 kg CO2 ekv/l ~35,69 MJ/l Bensiin, sõiduauto - KHG inventuuri aruanne 2022, kütteväärtus 1.82 Bensiin 806.8 l 2.259 kg CO2 ekv/l ~35,69 MJ/l Elekter 39216 MWh 0.9583 t CO2/MWh 37581.1 Enefit Power 2021. aasta toodangu andmete alusel Põlevkivi kaevandamine Lõhkeaine (Fortis Enefit Kaevandused AS Narva karjäär keskkonnaloa 1247.3 ja transport Advantage) 6360.6 t 196.1 kgCO2/t L.ÕV/320934 2019. aasta aastaaruanne Lõhkeaine Enefit 280-2-le eelnevad heited (Senatel 35.8 Enefit Kaevandused AS Narva karjäär keskkonnaloa Powerfrag) 216.5 t 165.2 kgCO2/t L.ÕV/320934 2019. aasta aastaaruanne KAEVANDAMISE 46 953.4 KOGUHEIDE Täiendav elektrienergia tarbimine arvutatud Enefit 280 -1 2021. Elekter aasta andmete põhjal - 11348,53 MWh võrguelekrit (vastavalt Elekter 11714.4 MWh 0.64663 tCO2/MWh 7574.8 tehasesse AIB raportile heitegur 0,63658 tCO2/MWh), 365,83 MWh Auvere energiakompleksist (heiteteguriga 0,9583 tCO2/MWh), Aur Aur 16548.7 MWh 0.4171 t CO2/MWh 6902.5 Enefit Power 2021. aasta toodangu andmete alusel Eeldatav jahutusvee ja tehnoloogilise vee kulu aastas 52773584 Pumpamise Lisavesi 2,786 MWh 0.9583 tCO2/MWh 2670.3 m3; pumpamise elektrikulu 52.8 kWh/1000 m3; elekter Auvere elekter energiakompleksist heiteteguriga 0.9583 tCO2/MWh NaOH NaOH 544 t 0.4245 tCO2/t 231.1 Ecoinvent 3 andmebaas Lämmastiku kogus ja selleks kuluv elektrienergia arvutatud Enefit 280-1 2021. aasta andmetel. Sellel alusel on eeldatav N 2 tootmise elektrienergia kulu - 9265,2 MWh võrguelekrit (AIB Lämmastik Lämmastik 20928094 Nm3 0.3258 kgCO2/m3 6817.4 raporti heitetegur 0,63658 tCO2/MWh), 959,3 MWh Auvere energiakompleksist (heiteteguriga 0,9583 tCO2/MWh), 31856,7 MWh Enefit 280-2 omatoodang (vastavalt HKS raporteerimise loogikale on selle elektri heitetegur 0). Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 31 Enefit280-2 kasvuhoonegaaside heited kompleksloa taotluse tegevusnäitajatega CO2ekv Etapp Kategooria Heiteallikas Kogus Ühik EF EF ühik (tonni) Heitetegurite (EF) ja muude eelduste selgitused Määrdeained Määrdeained 2,201 t 1.2378 tCO2/t 2724.6 Ecoinvent 3 andmebaas ÜLEJÄÄNUD SISENDITE HEIDE 26 920.6 Sisendite 73 874.0 koguemissioon Süsiniku sisaldus arvutatud Enefit 280-1 2021. aasta andmetel, Pürolüüsitava - võttes aluseks määruse nr 86 "Välisõhku väljutatava Põlevkivi põlevkivi süsinik 2300000 t 204.9675 kgC/t süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid" HKS massibilansi loogika alusel tehases toodetud elektrit ei 0 Elekter võrku - 72592.6 MWh 0 kgCO2/MWh arvestata ning selle võib lugeda nullemissiooniga HKS heited Süsiniku sisaldus arvutatud Enefit 280-1 2021. aasta andmetel, Põlevkivi keskõlis - võttes aluseks määruse nr 86 "Välisõhku väljutatava Põlevkiviõli sisalduv süsinik 286740 t 814 kgC/t süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid" Süsiniku sisaldus arvutatud Enefit 280-1 2021. aasta andmetel, Põlevkivibensiinis - võttes aluseks määruse nr 86 "Välisõhku väljutatava Põlevkivibensiin sisalduv süsinik 37260 t 804 kgC/t süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid" Süsiniku sisaldus arvutatud Enefit 280-1 2021. aasta andmetel, Uttegaasis - võttes aluseks määruse nr 86 "Välisõhku väljutatava Uttegaas sisalduv süsinik 97200000 Nm3 0.873439 kgC/m3 süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid" Põlevkivis sisalduvast süsinikust on maha lahutatud keskõli, bensiinis ja uttegaasis sisalduv süsinik ning saadud kogus (123 HKS arvestuse 123164 tC 3.664 tCO2/tC 451 271.2 125 t) korrutatud määruses nr 86 "Välisõhku väljutatava heide süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid" toodud teguriga 3.664 Tuha Tuha kogus (970600 t) arvutatud põlevkivi tuhasuse protsendi järgsed heited Enefit 280-2 transportimise 21863.7 MWh 0.9583 tCO2/MWh 20952.0 42,2 järgi; transportimise elektrikulu 22,526 kWh/t; elekter elekter Auvere energiakompleksist heiteteguriga 0.9583 tCO2/MWh Tuhka käitlus Tuha kogus (970600 t) arvutatud põlevkivi tuhasuse protsendi Tuhamäe 42,2 järgi; kütuse kulu tuha ladustamisel 0.65 l/t; heitetegur: masinate 630890 l 2.646 kg CO2 ekv/l 1669.3 Diisel, raskeveok - KHG inventuuri aruanne 2022, kütteväärtus diislikütus ~35,69 MJ/l Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 32 Enefit280-2 kasvuhoonegaaside heited kompleksloa taotluse tegevusnäitajatega CO2ekv Etapp Kategooria Heiteallikas Kogus Ühik EF EF ühik (tonni) Heitetegurite (EF) ja muude eelduste selgitused TUHA KÄITLUSE 22 621.4 KOGUHEIDE Eeldatakse, et 84% toodangust transporditakse rongiga (eriheitetegur 0,023 kg CO2 ekv/tonn-km) Sillamäe sadamasse (87% kogu rongitranspordist) või Muugale (13% rongitranspordist), 14% toodangust autotranspordiga Toodete Põlevkivi keskõli kg CO2 324000 t 1.5190308 492.2 (eriheitetegur 0,021 kg CO2 ekv/tonn-km) erinevatele transport ja bensiin ekv/t kodumaistele tarbijatele ning 2% läheb omatarbeks. Rongi teekonna pikkus tehasest Sillamäe sadamasse on 27 km, Muugale 190 km. Keskmiseks distantsiks kodumaise tarbija juurde on eeldatud 200 km. Süsiniku sisaldus 0.87343852 kgC/Nm3 arvutatud Enefit 280 -1 2021. aasta andmetel. See väärtus omakorda teisendatud CO2 Elekter Uttegaasi 97200000 m3 3.2003 kgCO2/m3 311067.1 ekvivalendiks määruses nr 86 "Välisõhku väljutatava uttegaasist põletamine süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid" toodud teguriga 3.664 HKS arvestuse kohaselt Enefit 280-2 tehases toodet aurule 0 heidet ei kohaldata ja seda saab seetõttu käsitleda 0 Aur Aur 11541 MWh 0 kgCO2/MWh emissiooniga TalTech katsete käigus on tuvastatud, et fenoolvee lisamisel katlasse (fenoolvee käitlemise praktika) suureneb katla Täiendav põlevkivi tarbimine 0.561798 t lisatud m3 fenoolvee kohta, mis põlevkivi kulu Fenoolvesi 36404.5 t 0.7510 tCO2/t 27339.8 tähendab, et tekkiva 64800 m3 fenoolvee käitlemiseks kulub fenoolvee lisaks 36404,5 tonni põlevkivi. Süsiniku sisaldus arvutatud käitlemisel Enefit 280-1 2021. aasta andmetel - 204.9675 kgC/t, CO2-le üleminekutegur 3.664 MUUD HEITED 338 899.1 KOKKU Tehase järgsed heited kokku 361 520.4 KOKKU 886 665.6 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 33 Tabelis 4.2 toodud tulemuste kohaselt on Enefit280-2 tehasega seonduv KHG täiendav aastane absoluutkogus hällist väravani 886 665,6 tonni CO 2 ekvivalenti. Kui sellest maha lahutada need emissioonid, mida riiklikus statistikas ei kajastata (määrdeõlide ja NaOH), siis tähendaks tehase käitamine seda, et Eesti riiklikusse statistikasse lisanduv aastane KHG kogus oleks 883 709,9 t CO 2 ekvivalenti. Siinjuures on oluline märkida, et kogu protsessi jooksul tarbitakse elektrienergiat (nii Auvere kompleksis toodetud, kui ka võrgust ostetud) ning auru – nende tootmisega seotud koguheide (sh lämmastiku tootmisest elektrienergiat kasutades) on 82 498 t CO 2 ekvivalenti aastas. See tähendab seda, et mida väiksema süsinikuintensiivsusega energiatootmine Auvere kompleksis ja elekter võrgus tulevikus olema saab, seda väiksem on siis vastavalt ka Enefit280-2 tarbeks elektri ja auru tootmisega seotud heide. Kuni selleni välja, et kui kunagi peaks elektritootmine olema täielikult süsinikuneutraalne, siis seda heidet enam ei tekiks. Kui võtta aluseks strateegias „Eesti 2035“ Eesti KHG kasvu hoonegaaside netoheite sihttasemeks seatud 8 mln t CO 2 , moodustaks lisanduv iga-aastane Enefit280-2 heide sellest 11,05% (883 709,9 t CO 2 ). Eelnevalt kirjeldatud põhjustel (peamiselt energiatootmise süsinikuintensiivsuse vähenemine, aga ka võimalike leeven davate meetmete rakendamisel) ei ole need absoluutarvud 2035. aastal kindlasti täpselt sama suured, kuid moodustavad suure tõenäosusega siiski märkimisväärse osa strateegia üldeesmärgiks olevast CO 2 kogusest. Saadud tulemuste hindamisel selgus, et kompleks loa taotluses toodud ressursikasutuse ja tootmismahtude andmed on üle dimensioneeritud, et hinnata võimalike negatiivsete koondmõjude ilmnemise võimalikkust. Eesti Energia juhtkond esita s ettevõtte nõukogule (ja nõukogu esitas Eesti Vabariigi Valitsusele) maksimaalsest väiksemate mahtudega projekti ja see kiideti esitatud kujul heaks. Arvestades, et kompleksloa taotluses olevad andmed on teoreetilised maksimaalsed, st üledimensioneeritud, on vajalik arvutada Enefit280-2 KHG heitkogus nn realistlike andmetega. Tulemused realistliku tootmismahu baasilt (Alternatiiv 2 näitajad) Realistliku stsenaariumi ehk Alternatiiv 2 tegevusmahud: ▪ E280-2 seadmes kasutatava põlevkivi kogus 2 014 888 t/a; ▪ Põlevkiviõli toodang 267 980 t/a, millest 239 413 t/a on keskõli ja 28 567 t/a bensiin; ▪ Tekkiv uttegaasi kogus 68,5 miljonit m aastas; 3 ▪ Elektri on müük; toodang 203 GWh aastas (bruto), millest 106 GWh/a on omatarve ja 97 GWh/a ▪ Fenoolvee tekkiv kogus 64 800 t/a, millest põletamisele elektrijaama läheb 40 288 t/a (Enefit280 tehnoloogiaga õliseadmetel on enda tekitatud fenoolvee seadme CFB katlas põletamise võimekus, seejuures ei kulutata täiendatavat kogust põlevkivi, kuna seadmel vabaneb rohkem soojusenergiat kui õlitootmisprotsessis kulutatakse) . Muud eeldused on samad, mis kompleksloa taotluse kogustega stsenaariumi puhul. Tulemused koos arvutustes kasutatud eeldustega on toodud Tabelis 4.3. Tulemuste kohaselt on Enefit280-2 realistliku stsenaariumiga seonduv KHG täiendav aastane absoluutkogus hällist väravani 816 918.5 tonni CO 2 ekvivalenti. Kui sellest maha lahutada need heited, mida riiklikus statistikas ei kajastata (määrdeõlide ja NaOH), siis tähendaks tehase käitamine seda, et Eesti riiklikusse statistikasse lisanduv aastane KHG kogus oleks 814 329,2 t CO 2 ekvivalenti. Tehasele vajaliku elektrienergia ja auru tootmisega seotud koguheide on realistliku stsenaariumi korral 72 271,4 t CO 2 ekvivalenti. See tähendab seda, et kui kunagi peaks elektritootmine olema täielikult süsinikuneutraalne, siis seda heitekomponenti enam arvestada ei tuleks. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 34 Ka selle stsenaariumi korral moodustavad KHG heitkogused suure tõenäosusega märkimisväärse osa KHG vähendamise strateegia üldeesmärgiks olevast 8 mln t CO 2 . Seetõttu on asjakohane analüüsida võimalusi leevendavate meetmete rakendamiseks. Kuna need on põhiosas seotud Eesti Energia kliimaneutraalsuse saavutamise tegevuskava rakendamisega (KMH aruande ptk 3), siis käsitletakse neid perspektiivsete leevendusvõimalustena.  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 35 Tabel 4.3 Enefit280-2 kasvuhoonegaaside realistliku stsenaariumi kasutusaegsed aastased heited erinevate etappide ja kategooriate kaupa. (Alt 2). Kasutatud on 2021. aasta andmeid. Enefit280-2 kasvuhoonegaaside heited – realistlik stsenaarium CO2ekv Etapp Kategooria Heiteallikas Kogus Ühik EF EF ühik (tonni) Heitetegurite (EF) ja muude eelduste selgitused Diisel, raskeveok - KHG inventuuri aruanne 2022, kütteväärtus Diisilikütus 2677557 l 2.646 kg CO2 ekv/l 7084.8 ~35,69 MJ/l Bensiin, sõiduauto - KHG inventuuri aruanne 2022, kütteväärtus Bensiin 706.8 l 2.259 kg CO2 ekv/l 1.60 ~35,69 MJ/l Elekter 34355 MWh 0.9583 t CO2/MWh 32922.5 Enefit Power 2021. aasta toodangu andmete alusel arvutatud Põlevkivi kaevandamine Lõhkeaine (Fortis Enefit Kaevandused AS Narva karjäär keskkonnaloa L.ÕV/320934 ja transport Advantage) 5572.1 t 196.1 kgCO2/t 1092.7 2019. aasta aastaaruanne Lõhkeaine (Senatel Enefit Kaevandused AS Narva karjäär keskkonnaloa L.ÕV/320934 Enefit 280-2-le eelnevad heited Powerfrag) 189.7 t 165.2 kgCO2/t 31.3 2019. aasta aastaaruanne KAEVANDAMISE KOGUHEIDE 41 132.9 Täiendav elektrienergia tarbimine arvutatud Enefit 280 -1 2021. Elekter aasta andmete põhjal - 9941,74 MWh võrguelekrit (vastavalt AIB Elekter 10262.2 MWh 0.64663 tCO2/MWh 6635.8 tehasesse raportile heiteteguriga 0,63658 tCO2/MWh), 320,48 MWh Auvere energiakompleksist (heiteteguriga 0,9583 tCO2/MWh), Aur Aur 14497.3 MWh 0.4171 t CO2/MWh 6046.8 Enefit Power 2021. aasta toodangu andmete alusel arvutatud Eeldatav jahutusvee ja tehnoloogilise vee kulu aastas 46231679 Pumpamise Lisavesi 2,441 MWh 0.9583 tCO2/MWh 2339.2 m3; pumpamise elektrikulu 52.8 kWh/1000 m3; elekter Auvere elekter energiakompleksist heiteteguriga 0.9583 tCO2/MWh NaOH NaOH 477 t 0.4245 tCO2/t 202.4 Ecoinvent 3 andmebaas Lämmastiku kogus ja selleks kuluv elektrienergia arvutatud Enefit 280-1 2021. aasta andmetel. Sellel alusel on eeldatav N 2 tootmise elektrienergia kulu - 8116,6 MWh võrguelekrit (AIB Lämmastik Lämmastik 18333811 Nm3 0.3258 kgCO2/m3 5972.3 raporti heiteteguri 0,63658 tCO2/MWh), 840,4 MWh Auvere energiakompleksist (heiteteguriga 0,9583 tCO2/MWh), 27907,7 MWh Enefit 280-2 omatoodang (vastavalt ETS raporteerimise loogikale on selle elektri heitetegur 0). Määrdeained Määrdeained 1,928 t 1.2378 tCO2/t 2386.9 Ecoinvent 3 andmebaas  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 36 Enefit280-2 kasvuhoonegaaside heited – realistlik stsenaarium CO2ekv Etapp Kategooria Heiteallikas Kogus Ühik EF EF ühik (tonni) Heitetegurite (EF) ja muude eelduste selgitused ÜLEJÄÄNUD SISENDITE HEIDE 23 583.5 Sisendite koguheide 64 716.4 Süsiniku sisaldus arvutatud Enefit 280-1 2021. aasta andmetel, Pürolüüsitava võttes aluseks määruse nr 86 "Välisõhku väljutatava Põlevkivi põlevkivi süsinik 2014888 t 204.9675 kgC/t - süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid" ETS massibilansi loogika alusel tehases toodetud elektrit ei Elekter võrku - 97000.0 MWh 0 kgCO2/MWh 0 arvestata ning selle võib lugeda nullemissiooniga HKS heited Süsiniku sisaldus arvutatud Enefit 280-1 2021. aasta andmetel, Põlevkivi keskõlis võttes aluseks määruse nr 86 "Välisõhku väljutatava Põlevkiviõli sisalduv süsinik 239413 t 814 kgC/t - süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid" Süsiniku sisaldus arvutatud Enefit 280-1 2021. aasta andmetel, Põlevkivibensiinis võttes aluseks määruse nr 86 "Välisõhku väljutatava Põlevkivibensiin sisalduv süsinik 28567 t 804 kgC/t - süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid" Süsiniku sisaldus arvutatud Enefit 280-1 2021. aasta andmetel, Uttegaasis võttes aluseks määruse nr 86 "Välisõhku väljutatava Uttegaas sisalduv süsinik 68500000 Nm3 0.873439 kgC/m3 - süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid" Vastavalt ETS loogikale on põlevkivis sisalduvast süsinikust maha lahutatud keskõli, bensiinis ja Uttegaasis sisalduv süsinik ning ETS arvestuse 135306 tC 3.664 tCO2/tC 495 760.8 saadud kogus (135 306 t) korrutatud määruses nr 86 "Välisõhku heide väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid"toodud teguriga 3.664 Tuha Tuha kogus (850283 t) arvutatud põlevkivi tuhasuse protsendi Enefit 280-2 järgsed transportimise 19153.5 MWh 0.9583 tCO2/MWh 18 354.8 42,2 järgi; transportimise elektrikulu 22,526 kWh/t; elekter elekter Auvere energiakompleksist heiteteguriga 0.9583 tCO2/MWh Tuha kogus (850283 t) arvutatud põlevkivi tuhasuse protsendi heited Tuhamäe Tuha käitlus 42,2 järgi; kütuse kulu tuha ladustamisel 0.65 l/t; heitetegur: masinate 552683.7784 l 2.646 kg CO2 ekv/l 1462.4 Diisel, raskeveok - KHG inventuuri aruanne 2022, kütteväärtus diislikütus ~35,69 MJ/l TUHA KÄITLUSE KOGUHEIDE 19 817.2  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 37 Enefit280-2 kasvuhoonegaaside heited – realistlik stsenaarium CO2ekv Etapp Kategooria Heiteallikas Kogus Ühik EF EF ühik (tonni) Heitetegurite (EF) ja muude eelduste selgitused Eeldatakse, et 84% toodangust transporditakse rongiga (eriheitetegur 0,023 kg CO2 ekv/tonn-km) Sillamäe sadamasse (87% kogu rongitranspordist) või Muugale (13% rongitranspordist), 14% toodangust autotranspordiga Toodete Põlevkivi keskõli kg CO2 267980 t 1.5190 407.1 (eriheitetegur 0,021 kg CO2 ekv/tonn-km) erinevatele transport ja bensiin ekv/t kodumaistele tarbijatele ning 2% läheb omatarbeks. Rongi teekonna pikkus tehasest Sillamäe sadamasse on 27 km, Muugale 190 km. Keskmiseks distantsiks kodumaise tarbija juurde on eeldatud 200 km. Süsiniku sisaldus 0.87343852 kgC/Nm3 arvutatud Enefit 280 -1 2021. aasta andmetel. See väärtus omakorda teisendatud CO2 Elekter Uttegaasi 68500000 m3 3.2003 kgCO2/m3 219219.1 ekvivalendiks määruses nr 86 "Välisõhku väljutatava uttegaasist põletamine süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid"toodud teguriga 3.664 HKS arvestuse kohaselt Enefit 280-2 tehases toodet aurule emissioone ei kohaldata ja seda saab seetõttu käsitleda 0 Aur Aur 10110.35757 MWh 0 kgCO2/MWh 0 heitega TalTech katsete käigus on tuvastatud, et fenoolvee lisamisel Täiendav katlasse (fenoolvee käitlemise praktika) suureneb katla põlevkivi põlevkivi kulu tarbimine 0.561798 t lisatud m3 fenoolvee kohta, mis tähenda b, Fenoolvesi 22633.7 t 0.7510 tCO2/t 16997.9 fenoolvee et tekkiva 40288 m3 fenoolvee käitlemiseks kulub lisaks 22633,7 käitlemisel tonni põlevkivi. Süsiniku sisaldus arvutatud Enefit 280 -1 2021. aasta andmetel - 204.9675 kgC/t, CO2-le üleminekutegur 3.664 MUUD HEITED KOKKU 236 624.1 Tehase järgsed heited kokku 256 441.3 KOKKU 816 918.5 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 38 Perspektiivsed leevendusvõimalused kasvuhoonegaaside heitkoguse kontrollimiseks Väga olulise osa koguheitest moodustab uttegaasi põletamine elektrienergiaks – 311 067,1 t CO 2 ekvivalenti kompleksloa kogustega ehk maksimaalses stsenaariumis ning 219 219,1 t CO 2 ekvivalenti realistlikus stsenaariumis. Seda gaasi on võimalik põletamise asemel väärindada muudeks toodeteks ning sellisel juhul eelmainitud CO 2 kogus sellises mahus riiklikus statistikas enam ei kajastuks. Vastavalt Eesti Energia strateegiale saab Enefi t Poweri vedelkütuseid tootvast õlitööstusest hiljemalt 2040. aastaks ringmajandusel toimiv süsinikuneutraalne keemiatööstus. Üheks sammuks sellel suunal on ptk -s 3.1 toodud andmete kohaselt metanoolitehase rajamine, mis käivituks 2031. aastal. Teiseks oluliseks CO 2 heite vähendamise võimaluseks on CO 2 kinnipüüdmine ja selle ladustamine või kasutamine. Foster Wheeler ning TalTech on seda võimalust kahes erinevas uuringus analüüsinud ning esialgsete tulemuste kohaselt võiks põlevkiviõlitööstuses olla selleks sobilikud tehnoloogilised lahendused monoetanoolamiinil põhinev absorptsiooniprotsess ja hapnikuga rikastatud keskkonnas põletamine, millega on võimalik saavutada vähemalt 90% CO 2 kinni püüdmine. Meetme rakendamise ettevalmistamine käivituks 2034. aastal ja jõuaks 2040. aastaks konkreetsete rakendusteni (sh võimalusel kinnipüütud CO 2 -st toodete valmistamine). Lisaks mõjutavad tuleviku heidet Eestis rakendatavad meetmed KHG heitkoguste vähendamiseks, peamiselt energiamajanduse arengukava elluviimise kaudu. Tabelis 4.4 on esitatud realistliku stsenaariumi (Alt 2) prognoosarvutus 2035. a, kui need meetmed realiseeruksid, kuid Enefit280-2 seadme HKS heide jääks samale tasemele. Sel juhul on summaarne CO 2 heitkogus 519 925,6 t/a (süsiniku püüdmist rakendamata). Vähenemine oleks ca 36%, millest ligikaudu 3/4 moodustab uttegaasi põletamise lõpetamine ja 1/4 (ca 77 734 t/a) üldised, valdavalt riigi tasandil rakendatavad meetmed. Samas seondub selle arvutusega suur määramatus – lisaks üldiste meetmete rakendamise edukusele sõltub kogu Auvere kompleksi kui terviku heide metanooli tootmise (üldisemalt uttegaaside toorainena kasutussevõtu ehk tootestamise) jt kavandatavate tegevuste KHG heitest. Kuna neid tegevusi ei ole veel projekteeritud-hinnatud, saab hetkel lähtuda Eesti Energia prognoositud KHG heite vähendamisest lähtudes strateegias koostamisel antud hinnangutest. Vastavad tulemused on esitatud Tabelis 4.5. 2030. aastaks elluviidavad meetmed vähendavad baasaastaga (2021. aasta) võrreldes CO 2 heidet 3,230 mln t/a võrra (millest põlevkivist elektri tootmise lõpetamise heide moodustab 3,093 mln t/a). Enefit 280-2 töötamisega lisanduva reaalse stsenaariumiga kaasneva HKS heite 714 980 t/a (sh uttegaaside põletamise heide 219 219 t/a) mahaarvestamisel on Auvere kompleksi KHG heite vähenemine 2030. aastaks 2,515 mln t/a. 2035. aastal on Auvere energiakompleksi CO 2 prognoosheide (sh arvestades Enefit280-2 mõju) tabelis 4.4 toodud summaarset heitkogust ja põlevkivi ning uttegaasi põletamise lõpetamist arvesse võttes 2,08 mln t/a (kogu heitkogus on seotud utteseadmete töötamisega). Kui rakendada süsiniku püüdmist Enefit -280 seadmetel, kujuneb heiteks 1,144 mln t/a. Kui 2040. aastal on süsiniku püüdmisega varustatud ka Enefit140 seadmed, siis on summaarne heide ca 0,21 mln t/a. Võrdluseks: 2021. a oli Auvere kompleksi koguheide 4,2515 mln t/a, millest õlitööstus moodustas ca 0,789 mln t/a ning elektrijaamades põlevkivist ja uttegaasist elektri tootmine ca 3,463 mln t/a (sellest uttegaasidest 0,39 mln t/a). Eesti KHG koguheide oli 2021. a ca 15,6 mln tonni CO 2 ekvivalenti, millest energiatööstusest ja -tootmisest pärines 8,11 mln t/a (52%); arvestamata maakasutuse ja metsanduse sektorit ca 12,7 mln tonni CO 2 ekvivalenti (millest energiatööstus ja -tootmine 64%) 22. Kõik need prognoosid ja nendel põhinevad hinnangud on hetkel suure määramatuse tasemega. Vähenemise prognooside tegemisel tuleb arvestada erinevate riskidega (sh majanduslikud, poliitilised), mis võivad kaasneda kliimaneutraalsuse poole liikumisega. 22 https://envir.ee/kliima/kasvuhoonegaas id  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 39 Tabel 4.4 Enefit280-2 kasvuhoonegaaside realistliku stsenaariumi kasutusaegsed aastased heited erinevate etappide ja kategooriate kaupa (Alt 2), kui prognoosida erinevate meetmete panust heitkoguste vähendamisse (prognoos seotud suure määramatusega, kuna k asvuhoonegaaside heitetegurite alanemine sõltub meetmete tegelikust rakendamisest, st võivad realiseeruda erinevad riskid nii riigi kui ka pro jektide tasandil; eeldatavalt olulisema määramatusega tegurite väärtused tähistatu kollasega ). Aluseks on 2021. aasta andmed, arvestades võimalikke muutusi. Enefit 280-2 kasvuhoonegaaside heited - realistlik stsenaarium leevendavate meetmetega CO2ekv Etapp Kategooria Heiteallikas Kogus Ühik EF EF ühik (tonni) Heitetegurite (EF) ja muude eelduste selgitused Diisilikütus 2677557 l 2.646 kg CO2 ekv/l 7084.8 Diisel, raskeveok - KHG inventuuri aruanne 2022, kütteväärtus ~35,69 MJ/l Bensiin 706.8 l 2.259 kg CO2 ekv/l 1.60 Bensiin, sõiduauto - KHG inventuuri aruanne 2022, kütteväärtus ~35,69 MJ/l Elekter 34355 MWh 0 t CO2/MWh 0.0 Enefit Power 2021. aasta toodangu andmete alusel arvutatud Põlevkivi Lõhkeaine kaevanda- (Fortis Enefit Kaevandused AS Narva karjäär keskkonnaloa L.ÕV/320934 2019. aasta mine ja Advantage) 5572.1 t 196.1 kgCO2/t 1092.7 aastaaruanne transport Lõhkeaine Enefit 280-2-le eelnevad heited (Senatel Enefit Kaevandused AS Narva karjäär keskkonnaloa L.ÕV/320934 2019. aasta Powerfrag) 189.7 t 165.2 kgCO2/t 31.3 aastaaruanne KAEVANDAMISE KOGUHEIDE 8210.4 Täiendav elektrienergia tarbimine arvutatud Enefit 280 -1 2021. aasta andmete Elekter 0.6365 Elekter 9941.7 MWh tCO2/MWh 6328.7 põhjal - 9941,74 MWh võrguelekrit (vastavalt AIB raportile heiteteguriga 0,63658 tehasesse 8 tCO2/MWh). Aur Aur 14497.3 MWh 0 t CO2/MWh 0.0 Enefit Power 2021. aasta toodangu andmete alusel arvutatud Pumpamise Eeldatav jahutusvee ja tehnoloogilise vee kulu aastas 46231679 m3; pumpamise Lisavesi 2,441 MWh 0 tCO2/MWh 0.0 elektrikulu 52.8 kWh/1000 m3; elekter Auvere energiakompleksist heiteteguriga elekter 0.9583 tCO2/MWh NaOH NaOH 477 t 0.4245 tCO2/t 202.4 Ecoinvent 3 andmebaas Lämmastiku kogus ja selleks kuluv elektrienergia arvutatud Enefit 280 -1 2021. Lämmastik Lämmastik 18333811 Nm3 0.2818 kgCO2/m3 5166.9 aasta andmetel. Määrdeained Määrdeained 1,928 t 1.2378 tCO2/t 2386.9 Ecoinvent 3 andmebaas ÜLEJÄÄNUD SISENDITE HEIDE 14084.9 Sisendite koguheide 22295.3  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 40 Pürolüüsitava Süsiniku sisaldus arvutatud Enefit 280-1 2021. aasta andmetel, võttes aluseks põlevkivi 204.96 määruse nr 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise Põlevkivi süsinik 2014888 t 75 kgC/t - meetodid" ETS massibilansi loogika alusel tehases toodetud elektrit ei arvestata ning selle Elekter võrku - 97000.0 MWh 0 kgCO2/MWh 0 võib lugeda nullemissiooniga HKS heited Põlevkivi Süsiniku sisaldus arvutatud Enefit 280-1 2021. aasta andmetel, võttes aluseks keskõlis määruse nr 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise Põlevkiviõli sisalduv süsinik 239413 t 814 kgC/t - meetodid" Põlevkivibensiin Süsiniku sisaldus arvutatud Enefit 280-1 2021. aasta andmetel, võttes aluseks Põlevkivi- is sisalduv määruse nr 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise bensiin süsinik 28567 t 804 kgC/t - meetodid" Süsiniku sisaldus arvutatud Enefit 280-1 2021. aasta andmetel, võttes aluseks Poolkoksigaasis 6850000 0.8734 määruse nr 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise Poolkoksigaas sisalduv süsinik 0 Nm3 39 kgC/m3 - meetodid" Vastavalt HKS loogikale on põlevkivis sisalduvast süsinikust maha lahutatud HKS arvestuse 135306 tC 3.664 tCO2/tC 495760.8 keskõli, bensiinis ja poolkoksigaasis sisalduv süsinik ning saadud kogus (135 306 t) heide korrutatud määruses nr 86 toodud teguriga 3.664 Tuha transportimise 19153.5 MWh 0 tCO2/MWh 0.0 Tuha kogus (850283 t) arvutatud põlevkivi tuhasuse protsendi 42,2 järgi; elekter transportimise elektrikulu 22,526 kWh/t Tuhka käitlus Tuhamäe Tuha kogus (850283 t) arvutatud põlevkivi tuhasuse protsendi 42,2 järgi; kütuse masinate 552683.8 l 2.646 kg CO2 ekv/l 1462.4 kulu tuha ladustamisel 0.65 l/t; heiteteguri: Diisel, raskeveok - KHG inventuuri Enefit 280-2 järgsed heited diislikütus aruanne 2022, kütteväärtus ~35,69 MJ/l TUHA KÄITLUSE KOGUHEIDE 1462.4 Põlevkivi Kasutatud eelmistes tabelites toodud transpordisuundi ja nende osakaalu. Kuid Toodete keskõli ja 267980 t 1.5190 kg CO2 ekv/t 407.1 eeldatavalt langeb ära kodumaine tarbimine (v. a juhul, kui Eestisse rajatakse transport bensiin vastav keemiatööstus). Poolkoksigaasi Poolkoksigaasist elektrit ei toodeta, kogu gaas kasutatakse keemiatööstuse Poolkoksigaas 0 m3 0 kgCO2/m3 0.0 põletamine tooraineks ETS arvestuse kohaselt Enefit 280-2 tehases toodetud aurule heidet ei kohaldata Aur Aur 10110.36 MWh 0 kgCO2/MWh 0 ja seda saab seetõttu käsitleda 0 heitega Täiendav Fenoolvesi suunatakse Enefit280 seadmetele, täiendavat kogust põlevkivi vaja ei Fenoolvesi 0.0 t 0 tCO2/t 0.0 põlevkivi kulu lähe MUUD HEITED KOKKU 407.1 Tehase järgsed heited kokku 1869.5 KOKKU 519925.6 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 41 Tabel 4.5. Auvere kompleksi koguheite vähenemine arvestades Eesti Energia rakendatavaid meetmeid (Eesti Energia esitatud andmed) Prognoositav Heide referents- Heide meetme KHG heite vähendamise meede Auvere Meetme mõju, Meetme alusallikas, rakendamise aastal (2021), rakendamisel, kompleksis t CO 2 kommentaarid aasta t CO 2 t CO 2 Vanade tolmpõletusplokkide EEJ3, EEJ4, Eesti Energia 2022. 2027 924 193 0 -924 193 EEJ6 sulgemine Auvere kompleksis aastaaruanne: "2030. Elektritootmiseks põlevkivi aastaks lõpetame otsepõletamise lõpetamine Auvere 2030 2 168 840 0 -2 168 840 põlevkivist kompleksis elektritootmise." Bensiinist kemikaalide tootmise algus, mille käigus kasutatakse lähteainena ka 2028 146 000* 0*** -146 000 uttegaasi Enefit õlitehase olemasolevate 2031 244 269** 0*** -244 269 uttegaaside tootestamine Eesti Energia strateegiline tegevuskava E280-2 uttegaasi tootestamine 2031 219 219 0*** -219 219 2022-2026 CO2 püüdmine E280 seadmete 2035 926 702 92670 -834 032**** suitsugaasidest CO2 püüdmine E140 seadmete 2040 357 819 35782 -322 037**** suitsugaasidest * 2021. aasta heitena ja meetme rakendamise heitena on arvestatud selle koguse uttegaasi põletamise heide, mida hiljem kasutatakse bensiini tootmise lähteainena. ** Olemasolevate õlitehaste uttegaasi tootestamise heitest on maha lahutatud bensiinist kemikaalide tootmiseks kuluv uttegaas, kuna se e meede viiakse ellu juba varem (2028. a). *** Uttegaasi tootestamise projektide kavandamisel arvestatakse meetmetega, mis tagavad, et projekti rakendamisel ei tekiks täienda vat CO 2 heidet, sh kavandatakse vajadusel CO 2 püüdmist. **** Meetme mõju hindamisel on aluseks võetud TalTec h uuringus toodud 90%-line CO 2 kinni püüdmise efektiivsus. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 42 Riigi tasandil on peamine risk riigi poliitiline, administratiivne ja finantsiline suutmatus kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikke tegevusi vajalikus mahus ning õigel ajal ellu viia 23. Siinkohal tuleb nentida, et üldiste riskide mõju jääb alla 10% põlevkiviõli tootmisega kaasnevast CO 2 heitest (2021. a heitkogust arvestades). Samuti võivad tekkida tõrked erinevate Eesti Energiast sõltuvate ja sõltumatute projektide realiseerimisel, sh võivad edasi lükkuda tegevuste käivitamise ajad (see sõltub mh projektide rakendamiseks vajalike lubade - planeeringute menetlemise ajast, sh aeg keskkonnamõju hindamiseks). Kogu plaani elluviimine sõltub mh riigi poliitikatest (kui need oluliselt muutuvad, siis võib oluliselt muutuda ka nii ettevõtte strateegia kui riiklikud eesmärgid ning rakendatavad meetm ed). Kui peaks jätkuma põlevkivi otsepõletamine või uttegaaside põletamine elektrijaamades (näiteks energiajulgeoleku või varustuskindluse tagamiseks lähtudes riigi antud suunistest) , siis nähakse maandava meetmena ette elektrijaamade poolt emiteeritava CO 2 püüdmine. Silmas pidades 2050. a eesmärki, on kliimaneutraalsuse saavutamata jäämise riski maandamise meede järgmine: kui hiljemalt 2050. aastaks ei ole rakendatud täiendavaid meetmeid kliimaneutraalsuse saavutamiseks, siis Enefit põlevkivi utmisseadmed lõpetavad tegevuse. Lõppjäreldus Kui võrrelda eespool välja toodud heitkoguseid ja praegu kehtivaid riiklikke ja ELi taseme kliimapoliitika eesmärke ning kohustusi, siis konkreetset välistavat vastuolu ei ole võimalik tuvastada. Peamiselt liigituvad Enef it280-2 kasutusaegsed heited ELi HKSi kategooria alla (sh nii Enefit280-2 otsesed heited kui ka mitmed tootmissisendid, mis tulevad väljastpoolt tehast, kuid käitistest, mis samuti kuuluvad ELi HKSi arvestuse alla), mille vähendamise osas on kehtestatud vaid ELi ülene eesmärk ning liikmesriikidele eraldi eesmärke/kohustusi ei ole seatud. ELi HKSi sektorite eesmärkide saavutamine toimub turumehhanismi abil ehk lubatud heitkoguse ühikute koguse järk-järgulise vähendamise ja ühikute hinna kujunemise läbi ELi HKS-is lähtudes nende pakkumise ja nõudluse vahekorrast. Ehk siis Enefit280 -2 heidete puhul ei ole ohtu, et ületatakse mõnda ELi kehtestatud konkreetset piirmäära , vaid küsimuseks on see, kuivõrd konkurentsivõimeline ollakse ELi HKSi turul. Kõige konkreetsem number, millega Enefit280-2 heiteid käesoleval hetkel võrrelda saab, on toodud strateegias „Eesti 2035“, milles on seatud Eesti kasvuhoonegaaside (KHG) netoheite sihttasemeks 8 mln t/a CO 2. See tähendab seda, praeguste eelduste kohaselt (2021. aasta andmed) moodustaks lisanduv iga-aastane Enefit280-2 heide maksimaalse stsenaariumi korral (st kompleksloa taotluse sisendandmete kasutamisel) sellest 11,05% (883 709,9 t CO 2 ). Realistliku stsenaariumi korral moodustaks lisanduv iga-aastane Enefit280-2 heide strateegia „Eesti 2035“ 8 mln t CO 2 netoheite eesmärgist 10,18% (814 329,2 t CO 2 ). Kui realiseeruvad meetmed energiatootmise süsinikuintensiivsuse vähenemiseks ja Eesti Energia kavandatavad meetmed Auvere energiakompleksis keemiatööstuse toorainete tootmiseks, on 2035. aastal Enefit280-2 realistliku stsenaariumi CO 2 heide 519 926 t/a ja kogu Auvere energiakompleksil 2,08 mln t/a kogu heitkogus on seotud utteseadmete töötamisega). Need moodustavad märkimisväärse osa strateegia „Eesti 2035“ üldeesmärgiks olevast netoheitest (vastavalt 7,4% ja 26,0%). Kui rakendada süsiniku püüdmist Enefit280 seadmetel, kujuneb Auvere kompleksi heiteks 1,144 mln t/a (mis moodustab 14,3% 2035. a netoeesmärgist). Kui 2040. aastaks on süsiniku püüdmise seadmetega varustatud ka Enefit- 140 seadmed, siis on Auvere energiakompleksi summaarne CO 2 heide ca 0,21 mln t/a. Siinkohal tuleb rõhutada, et tegemist on suure määramatuse tasemega prognoosiga ja arvestades, et strateegiliste dokumentidega alles kujundatakse regulatiivset raamistikku, ei ole siinkohal võimalik anda ühest vastavushinnangut vahe-eesmärkidele. 23 Kirjeldatud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) 2019. aasta uuringus „Eesti kliimaambitsiooni tõs tmise võimaluste analüüs“  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 43 Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatava Enefit280-2 tehase kasutusperioodil tekib oluline hulk KHG heiteid (nii Alternatiiv 1 kui Alternatiiv 2 korral ehk nii maksimaalse kui ka realistliku stsenaariumi korral), kuid käesoleval hetkel ei ole ühtegi konkreetset asjaolu, mis välistaks sellise tehase rajamist kliimamõjude ja nende leevendamise eesmärgil rahvusvaheliselt või siseriiklikult seatud tegevuskavadest või piirmääradest tulenevalt. Samas või b siiski olla risk, et kavandatava tehasega lisanduv KHG heide raskendab või isegi takistab strateegias „Eesti 2035“ seatud netoheite 8 mln t CO 2 saavutamist. Seda riski tuleb hinnata Eesti kliimapoliitika ja strateegia „Eesti 2035“ elluviimise eest vastutavatel osapooltel võttes arvesse kõikide majandussektorite panust KHG emissioonide tekkesse ja selle edasisse vähendamisesse ning anda omapoolne hinnang, kas ja/või kuidas võivad käesolevas aruandes kirjeldatud Enefit280-2 kaasnevad KHG emissioonid seatud eesmärkide elluviimist mõjutada, sh arvestades võimalike leevendavate meetmete rakendamist (nt uttegaaside väärindamine muudeks toodeteks). Eriti arvesse võttes viimast Eesti KHG heite prognoosi 24, mille kohaselt ei saavutata 2035. aasta eesmärgi 8 miljoni tonni CO 2 eesmärki ei WEM stsenaariumi (olemasolevate meetmete korral) ega ka WAM stsenaariumi (kavandatud meetmete rakendamisel) korral. Prognoosi kohaselt oleks 2035. aasta KHG heide, LULUCF -i arvestades, WEM stsenaariumi korral 11,42 mln tonni CO 2 ja WAM stsenaariumi korral 9,15 mln tonni CO 2 . Mudelis on kavandatava Enefit280-2 tulevast potentsiaalset heidet teatud mahus juba arvesse võetud ning Keskkonnaministeeriumilt laekunud info kohaselt a rvestab mudel nii WEM kui ka WAM stsenaariumi korral KHG heitkoguseks 2035. aastal 480 ktCO 2 (kajastub HKSi kuuluvate käitiste arvestuses) + 13,90 tCH 4 (0.39 ktCO2 ekv) ja 1,39 tN 2 O (0.37 ktCO 2 ekv) (CH 4 ja N 2 O lähevad jõupingutuste jagamise määruse ehk JJMi arvestusse). Mudelis on arvestatud ainult tootmisest tekkivat heitkogust. Ka siin tuleb rõhutada, et tegemist on prognoosidega, mis suure tõenäosusega ajas muutuvad. Siit järeldub, et Enefit280-2 (ja teiste õliseadmete) käitamisele, nii nagu kõikidele majandussektoritele tervikuna, võib edaspidi olla vajalik seada täiendavaid keskkonnatingimusi, mis tehnoloogianeutraalselt arvestavad kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärke, sh ajalist mõõdet (nt kehtestades keskkonnalubadega summaarse lubatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vastavalt riiklikele vahe-eesmärkidele). Kui 2050. aastaks ei ole rakendatud täiendavaid meetmeid kliimaneutraalsuse saavutamiseks, siis Enefit põlevkivi utmisseadmed lõpetavad tegevuse. 4.2. UTTEGAASIDE KÄITLEMISE ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED KMH programmis toodi välja, et eraldi teemana analüüsitakse uttegaaside käitlemise alternatiivseid võimalusi ja nende rakendamise mõju heidetele välisõhku. Kuna Enefit280-2 rajamisega suureneb õlitootmise käigus tekkivate uttegaaside kogus, mis põletatakse praegu elektrijaamades, siis tuleb üle kontrollida ka potentsiaalselt põletatavate uttegaasi koguste mõju Auvere energiakompleksi õhuheitmetele, sh hajumisarvutuste tulemid. Uttegaas (tuntud ka poolkoksigaasi nime all) on põlevkiviõli tootmisprotsessis tekkiv mittekondenseeruv gaas, mis saadakse põlevkivi utmisel ehk poolkoksistamisel (põlevkivi kuumutamisel kuni 500°C) tahke soojuskandjaga utteseadmes. Uttegaas tekib kondenseerimisprotsessi järgselt pürolüüsigaaside kondenseerumata jäänud osast . Uttegaasi tekib Enefit280 seadmel vahemikus 34,5-36,6 Nm 3 tonni põlevkivi kohta, selle kütteväärtus on vahemikus 40,2 - 47,8 MJ/Nm 3 (keskmine väärtus 43,8 MJ/Nm 3 ). Enefit140 seadmetel tekib 24 Kasvuhoonegaaside poliitikaid, meetmeid ja prognoose käsitlev aruanne 2023. Ministry of Environment. Report purs uant to Article 39 of Regulation (EU) 2018/1999 Estonia. https://envir.ee/k liima/k asvuhoonegaasid#k asvuhoonegaaside -he  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 44 uttegaasi 25,7 - 33,2 Nm 3 tonni põlevkivi kohta, kütteväärtus on vahemikus 47,7-56,9 MJ/Nm 3 (keskmine väärtus 52,8 MJ/Nm 3 ). Enefit280 tehnoloogias ”tihendatakse” retorti jm. liiteid ning tagatakse hapnikuvaba keskkond lämmastikuga, mis jõuab edasi uttegaasi koosseisu ning seetõttu on Enefit280 seadmest tekkiva uttegaasi kütteväärtus madalam. Enefit Power AS õlitööstuse kompleksloa järgi tekib õlitootmisel uttegaasi kuni 178 mln Nm 3 /a (olemuselt 0-alternatiiv). Enefit140 seadme uttegaasi teke on kompleksloas 5 000 Nm 3 /h, kahe seadmega kokku 81 mln Nm 3 /a (kui arvestada tööajaks 8100 tundi). Enefit Power tööplaanide koostamisel jms arvestuslikult 4 500 Nm 3 /h ja ca 36 mln Nm 3 /a, kahe seadme peale kokku 72 mln Nm 3 /a. Enefit280 uttegaasi teke on kompleksloas 12 000 Nm 3 /h ja 97,2 mln Nm 3 /a; Enefit Power arvestustes 9 300 Nm 3 /h - arvestada realistliku stsenaariumi ehk Alt 2 koondtekkes). Enefit280-2 puhul on kompleksloa taotluses uttegaaside tekkeks arvestatud 12 000 Nm 3 /h ja 97,2 mln Nm 3 /a (Alt 1), nõukogule esitatud kogus on 68,5 mln Nm 3 /a, mis 7 000 h täiskoormusel töötamisel vastab 9 800 Nm 3 /h (Alt 2). 4.2.1. UTTEGAASIDE PÕLETAMINE ELEKTRIJAAMADES Enefit põlevkiviõli tehaste uttegaasi kasutatakse Auvere energiakompleksi elektrijaamades kütusena. Elektrijaamade kateldes põletamisel heidetakse kogu gaasis leiduv süsinik CO 2 -na atmosfääri. Uttegaasi saab kehtiva kompleksloa tabeli 3 järgi kütusena kasutada Eesti Elektrijaama 3., 4. ja 6. plokis kuni 10% ulatuses s isendenergiast, 8. plokis kuni 30% ulatuses sisendenergiast (seejuures on ploki üks katel seadistatud 50%-le uttegaasile) ja 5. plokis kuni 45% ulatuses sisendenergiast (seejuures on ploki üks katel seadistatud 90%-le uttegaasile). Kompleksloa tabeli 23 1 kohaselt on lubatud põletada kuni 204,6 mln Nm 3 /a uttegaasi tolmpõletusplokkides ja 95,865 mln Nm 3 /a keevkihtplokis (8. plokk), kokku kuni 300 mln m 3 /a. Uttegaasi kütteväärtus on loa järgi 60 MJ/Nm 3 . Auvere Elektrijaamas on kehtiva kompleksloa (06.01.2023 versioon) järgi lubatud põletada 120 mln Nm 3 uttegaasi aastas (kütteväärtusega 46,84 MJ/Nm 3 ). Kui arvestada kokku kehtiva õlitööstuse kompleksloa ja Enefit280-2 kompleksloa taotluse uttegaaside teke, siis tekib uttegaase kokku 275,2 mln Nm 3 /a (Alt 1 koondteke). Auvere energiakompleksi elektrijaamades on praegu lubatud põletada kokku kuni 298 mln Nm 3 /a uttegaase. Siit järeldub, et Enefit280-2 seadme lisandumisega ei teki vajadust suurendada elektrijaamades põletatava uttegaasi summaarset lubatud kogust ja see tähendab, et ka uttegaaside põletamisega kaasnevad saasteainete heitkogused jm mõjutegurid ei ole kavandatava tegevuse Alt 1 või Alt 2 rakendamise tõttu suuremad kui 0-alternatiivi korral. Uttegaaside põletusvõimekuse piisavuse analüüs sisendenergia järgi (seniste aastaste koguste alusel) Enefit280 seadmel tekkis kõige suurem kogus uttegaasi 2021. aastal – 63 518 mln Nm 3 /a (töötundide alusel keskmiselt 9 296 Nm 3 /h), gaasi kütteväärtust 44,4 MJ/Nm 3 arvestades andis sisendenergiaks 2 820,2 TJ/a. Kõige suurem gaasi sisendenergia oli 2019. aastal 2 851,05 TJ/a (gaasi kogus 61,818 mln Nm 3 ja alumine kütteväärtus 46,12 MJ/Nm 3 ) Üldiselt moodustab gaasi kogus kuni ~20% toorainena kasutatud põlevkivi energiasisaldusest. Lähitulevikus Enefit280 seadme uttegaasi kogus mõnevõrra väheneb , sest Enefit Power on alustanud uttegaasist bensiinifraktsiooni täiendava kondenseerimise ehk Chiller projektiga (kehtivas kompleksloas juba kajastatud tegevus). See projekt on kavas käivitada 2023. aastal. Projekti raames paigaldatakse Enefit280 seadmele uttegaasi täiendava kondenseerimise seade (Chiller), et gaasist saada kätte võimalikult palju viie ja enam süsiniku aatomite arvuga süsivesinikke (C5+ ehk bensiinifraktsiooni). Arvestuslikult eemaldatakse gaasivoost 2 523 kg/h bensiinifraktsiooni ja 822 kg/h fenoolvett (mahuliselt ca 2 200 Nm 3 /h). Seadme rakendamise järgselt suunatakse elektrijaamadesse uttegaasi kompleksloa taotluses esitatud teabe alusel 14,655 t/h, st kokkuvõttes väheneb Enefit280 uttegaasi kogus varasemaga võrreldes 18,6%. Võib eeldada, et samavõrra väheneb uttegaasi kogus soojusühikutes, 2019. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 45 a andmete alusel 530 TJ/a võrra (2 851,05 x 0,186 = 530 TJ/a), mille põhjal on prognooskoguseks 2 300 TJ/a. Enefit140 seadmetel tekkis koguseliselt kõige rohkem uttegaasi 2017. aastal – 59,206 mln Nm 3 (kütteväärtus 51,11 MJ/Nm 3 , sisendenergia järgi 3 026,02 TJ/a, moodustas ca 20,4% kasutatud põlevkivi energiasisaldusest). Sisendenergia järgi oli gaasi kogus kõige suurem 2020. aastal – 3 087,2 TJ/a (54,257 mln Nm 3 /a, kütteväärtus 56,90 MJ/Nm 3 , ca 20,0 % kasutatud põlevkivi energiasisaldusest ). Väikese varuga prognooskogus oleks 3 100 TJ/a. Enefit280-2 seadme uttegaaside tekke realistlik prognoos on 68,5 mln Nm 3 /a, mis 46,84 MJ/Nm 3 kütteväärtuse korral annab sisendenergiaks 3 208,54 TJ/a ≈ 3 210 TJ/a. Enefit280-2 seadme töökoormuse jõudmise järgset (eeldatavalt esimesel täistööaastal ehk 2025. aastal) vajab põletamist 8 610 TJ/a. Eesti Elektrijaama plokis nr 5 saab põletada uttegaase 5 280 TJ/a, mis moodustab ligikaudu 45% kütusega antava energia sisendist, kui energiaplokk töötaks 7 100 tundi aastas. 8. plokis saab põletada sama tööajaga 3 451 TJ/a (ligikaudu 30% sisendist) ja teistes plokkides a’ 1 173 TJ/a (10% sisendist). Võimalik on uttegaaside osakaalu seadistamine tasemele kuni 90% 5. plokis esimeses katlas ja tasemele kuni 50% 8. ploki esimeses katlas. Auvere Elektrijaama kompleksloa andmete põhjal on uttegaaside energeetiline sisend 5 621 TJ/a, mis vastab ligikaudu 30% kütusega antava energia sisendist, kui jaam töötaks 7 652 tundi aastas. Praegu on elektrijaam seadistatud nii, et uttegaasid saavad moodustada 30% sisendenergiast, kuid võimalik on uttegaaside osakaalu seadistamine tasemele kuni 50% sisendenergiast. Sellisel juhul on võimalik põletada ka 8 610 TJ/a uttegaase, kui jaama tööaeg on 7 032 tundi aastas (täiskoormusel toodab Auvere Elektrijaam selle ajaga 1,758 TWh/a elektrienergiat). Enefit280 tehnoloogiaga seadme reaalne tööaeg on kuni 7 100 tundi aastas, Enefit140 seadmel kuni 7 500 tundi aastas (sh arvestades üleskütmiseks ja seiskamiseks kuluvat aega). Sellest ajast ligikaudu pool töötatakse maksimaalse koormusega, ligikaudu kolmandik aga 75% koormusega, st gaasi teke ja selle põletamise vajadus on olulise ajalise varieeruvusega (tavarežiimis, st vähemalt 75% koormusega nominaalsest töötab Enefit140 seade arvestuslikult 6 660 tundi aastas, kui ei esine avariilisi seisakuid). Põhimõtteliselt võib järeldada, et seni kuni jätkub Auvere energiakompleksis põlevkivi kasutamine, on uttegaaside põletamiseks piisavalt võimsust – kui elektrijaamad töötaksid täiskoormusel, saaks põletada 24 045 TJ/a uttegaase, st üle kahe korra rohkem kui neid tekib. Milliseid plokke tegelikult käitatakse, sõltub olukorrast elektriturul, plokkide avariilisusest jms. Eesti Elektrijaama tolmpõletusplokid on plaanis 2027. aastal sulgeda, võimalik on ühe suure uttegaasipõletuse võimekusega ploki (5. plokk) viimine reservi. See tähendab, et töösse jääks Eesti Elektrijaama keevkihtplokk nr 8 ja Auvere Elektrijaam. Ptk-s 3.3 viidatud varustuskindluse analüüsis on prognoositud, et Eesti põlevkivi kasutavad elektrijaamad ei tarvitse olla alates 2027. aastast enam elektriturul konkurentsivõimelised (see tähendab, et nad ei saa osaleda elektriturul). Samas on tehniliselt võimalik Auvere Elektrijaamas 50% sisendenergiast tagada biomassiga ja 50% uttegaasiga , Eesti Elektrijaama 5. ploki ühes katlas ca 90% ja 8. ploki ühes katlas ca 50% sisendenergiast tagada uttegaasiga. Siin on ka asjakohane märkida, et energiaplokke saab vajadusel käigus hoida ka siis, kui elektriturul ei osaleta - see ei välista nende käitamist õlitootmise uttegaasidest energia tootmisek s ja seda saab kasutada Auvere energiakompleksi elektrienergia omatarbe rahuldamiseks. Siinkohal on oluline, et kõikide komponentide summa ehk kogu ahel (seni kuni kasutatakse uttegaase elektrienergia tootmisel on ahela osaks elektri tootmine, mis asendab muudest allikatest ostetava elektri + õlitootmise müügitulu) peab olema kasumis . Elektrijaama käigushoidmine õlitööstuse käitamiseks on leevendusvõimaluseks olukorras, kui turusituatsioonist lähtuvalt elektrijaamu käigus ei hoita. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 46 Edasine põletusvõimekuse piisavuse muutuse analüüs, sh Enefit280 -2 alternatiivsete lahenduste võrdlus ja koosmõju kõikide õliseadmetega, on otstarbekas teha tunnivõimsuste ja uttegaasi mahtude alusel (Enefit Power AS lähtub prognooside tegemisel mahtudest). Uttegaaside põletusvõimekuse piisavuse muutuse analüüs gaasi mahu järgi (Nm3/h) Andmed arvestusliku uttegaaside tekke kohta õlitehastes õlitööstuse lubades/taotluses oleva gaasi arvestusliku mahu järgi ning elektrijaamade põletusvõimsus arvestades ajalisi muutusi (põlevkiviplokkide sulgemine, investeeringud gaasi osakaalu suurendamiseks, Enefit280 -1 Chiller projekti mõju uttegaaside kogusele) on esitatud Tabelis 4 .6. Samas on välja arvutatud põletusvõimekus elektrijaamade (EJ) ja õlitööstuse (ÕT) gaasi mahtude suhtena. Tabelist selgub, et lähiaastatel on uttegaaside põletusvõimsus vähemalt 3 korda suurem gaasitekkest, Enefit280-2 töörežiimile jõudmise järgselt (arvestuslikult 2025. aastast) 2 korda suurem. Elektrijaamade põlevkiviplokkide sulgemise tulemusena tekib 203 4. aastaks lubades esitatud mahtude alusel (Alt 1 koond) olukord, kus põletusvõimsusi on vähem kui teoreetiline gaasiteke. Kui võtta aluseks õlitööstuse tootmismahtude prognoosimisel kasutatavad uttegaasi tekke näitajad (Alt 2 koond), on põletusvõimsust piisavalt ka põlevkiviplokkideta, kuid see tähendab, et alates 2034. a peab Auvere elektrijaam töötama biomass+uttegaas täiskoormusel, kui kõik põlevkiviõli tootmisseadmed töötavad korraga täiskoormusel. Kui arvestada, et gaasi teke j a selle põletamise vajadus on olulise ajalise varieeruvusega, võttes arvesse Tabeli 4.6 lõpus toodud seadmete töötamise üheaegsusteguri 0,8 (reaalsuses on normaalne töörežiim seadmetel 75-100%, senisest kasutusstatistikast võib järeldada, et neli õlitootmisseadet /2 x E140, 2 x E280/, ei tööta korraga täiskoormusel), on Auvere EJ töö vaja tagada 77% koormusel. Kuid see ei muuda järeldust, et see seab jaama seadmete töökindlusele kõrged nõuded. Kokkuvõttes järeldub, et olukorras, kus uttegaasid suunatakse elektrijaamadesse põletamisele, sõltub põlevkiviõli tootmisseadmete töö elektrijaamade töötamisest. Tabel 4.6. Uttegaaside põletusvõimekuse piisavus gaasi mahtude järgi Arvestuslik uttegaaside teke õlitehastes, m 3 /h: Aluseks tootmis- Lubades toodud Seade prognoosides (Alt 2) kogus (Alt 1) E140-1 4500 5000 E140-2 4500 5000 E280-1 9300 12000 alates 2024: -2200 m 3/h Chiller projektiga E280-2 9800 12000 Lisandub 2025. aastast Uttegaaside põletusvõimekus uttegaaside mahu järgi, m3/h 2021 2022 2025 2027 2033 2034 EEJ-3,4,6 3*5200 3*5200 3* 5200 EEJ-5A 14500 14500 14500 14500 14500 EEJ-5B 2600 2600 2600 2600 2600 EEJ-8 K1 11000 11000 11000 11000 11000 EEJ-8 K2 2700 2700 2700 2700 2700 EEJ kokku 46400 46400 46400 30800 30800 AEJ 5300 19600 19600 19600 27000 27000 Kokku: 51700 66000 66000 50400 57800 27000 Alt 1 koond: Tekib uttegaase (arvestamata nn keemiatööstuse suuna vähendamise meetmeid):  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 47 Nm3/h 22000 22000 31800 31800 31800 31800 EJ/ÕT 2,35 3,00 2,075 1,585 1.818 0,849 Alt 2 koond: Tekib uttegaase (arvestamata nn keemiatööstuse suuna vähendamise meetmeid): Nm3/h 18300 18300 25400 25400 25400 25400 EJ/ÕT 2,825 3,607 2,598 1,984 2,276 1,063 Üheaegsustegur (kui arvestada, et reaalsuses normaalne töörežiim seadmetel 0.8 75-100%, 4 seadet ei tööta korraga täiskoormusel) Nm3/h 14640 14640 20320 20320 20320 20320 Suhe pV-ga 3,531 4,508 3,248 2,480 2,844 1,329 Täiendavad leevendusvajadused/võimalused Lisaks tuleb uttegaaside keskkonda suunamise vältimiseks ette näha piisav reserv (väljendatud summaarse töötundide kaudu aastas) uttegaaside põletamiseks leektorudes, kui peaks toimuma elektrijaamas rike, muu planeerimata seiskamine või koormuse vähendamine. Vastav analüüs on esitatud käesoleva aruande ptk-s 4.9. Uttegaaside põletamisel tekkivate õhuheitmete mõju teemat on käsitletud koos muude õhuheitmetega ptk -s 4.8. Siit järeldub, et Enefit280-2 ja teiste õliseadmete käitamisele võib olla vajalik seada täiendavaid keskkonnatingimusi, mis tagavad kas uttegaaside põletamisele suunamise vähendamise või seadme töö reguleer imise sõltuvalt gaaside põletusvõimsusest , sh õlitootmisseadmete seiskamise järjestuse määramine (koondanalüüs esitatud ptk 5). Järgnevalt on analüüsitud uttegaaside alternatiivseid kasutusvõimalusi (ptk 4.2.2) ning Eesti Energia strateegia rakendamise mõju uttegaaside põletamisvajadusele (ptk 4.2.3); need mõlemad on olemuselt leevendusvõimalused. 4.2.2. UTTEGAASIDE ALTERNATIIVSETE KASUTUSVÕIMALUSTE ANALÜÜS 2014. a koostatud uttegaaside kasutusvõimaluste uuring 25 nentis, et kuigi põlevkivi uttegaas koosneb keemiatööstuse tooraine seisukohalt mitmest huvipakkuvast ja potentsiaalselt väärtuslikust komponendist, jääb uttegaasi põhiliseks kasutusvõimaluseks elekt ri tootmine, kusjuures uttegaas hakkab osaliselt asendama elektri tootmisel kasutatavat põlevkivi. Uttegaasi kasutusvõimalusi keemiatööstuses tuleks tulevikus kindlasti edasi uurida, kuna tehnoloogiad ja tehnilised võimalused pidevalt laienevad. Kuid määravaks jäävad toodangu turustamise võimalused ja selle omahind, mis seni pole uttegaasi väärindamist soosinud. Alternatiivseks kasutusviisiks on uttegaasi väärindamine. Uttegaasis leiduvaid aineid saab kasutada keemiatööstuste toorainena. Põlevkivi uttegaasid sisaldavad mitmeid potentsiaalselt väärtuslikke komponente (näiteks propeen, buteen jne), mis omavad väärtust keemiatööstuse toorainena. Uttegaas on segu süsivesinikest ja anorgaanilistest komponentidest, kuid selle keemiline koostis on väga keerukas, koosnedes sadadest erinevatest molekulidest. Põhiosa moodustavad kuni 9 süsiniku aatomiga alkaanid ja alkeenid. Metaani (CH 4 ) sisaldus on ca 10-16%, süsihappegaasil (CO 2 ) ca 10-12% ja 25 A. Konist. Põlevkiviõli tootmisel tekkiva uttegaasi kas utusv õimaluste uuring. Tallinn 2014. https://www.energiatalgud.ee/s ites/default/files/images_s ala/4/4f/Konist%2C_A._P%C3%B5levkiv i%C3%B5li_too tmisel_tekkiva_uttegaasi_kasutusv %C3%B5imaluste_uuring.pdf Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 48 väävelvesinikul (H 2 S) ca 1-3% (Enefit Power AS komplekslubades on põletamisele suunatava uttegaasi arvestuslik väävlisisaldus 2,55%). Samuti leidub uttegaasis 1-3% veeauru. 26 Põlevkivi uttegaaside kasutamist keemiatööstuse toorainena kirjandusallikate alusel põhjalikult uuritud ei ole, kuna TSK meetodiga on märkimisväärselt gaasi saadud alates 2004. aastast. Siiani on puudunud ka praktiline huvi – võimalikud väärindamise meetodid ei ole standardsed (st rakendamise detailid tuleb iga konkreetse juhu jaoks välja töötada) ja võib tekkida mitmeid takistusi. Suurimateks neist on uttegaasi koostise pidev muutumine ajas ja uttegaasis sisalduda võivad kahjulikud komponendid, mistõttu võib kaasneda kõrge tehnoloogiline risk. Uttegaasi kasutamis- ja töötlemisvõimalusi piirab selliste lisandite sisaldus nagu gaasbensiin (C5+ ühendid) ja väävliühendid, eelkõige H 2 S. Katsetuste käigus saadud kogemusteta pole võimalik anda hinnangut tehnoloogia edukusele. Tehnoloogilist riski tead mata ei saa anda korrektset majanduslikku hinnangut, arvutada välja investeeringu võimalikku maksumust ja kogu projekti tasuvusaega. Lisaks on väärindamise rakendamisel oluline, et põlevkivi utteseadmed töötaks pidevalt, et tekiks piisavalt uttegaasi väärindamisseadme efektiivseks tööks. Seetõttu on muude gaaside töötlemistehnoloogiate ülevõtmise võimalus i uttegaaside töötlemiseks (nt amiinpuhastus, membraanide kasutamine) hinnatud pigem teoreetiliseks ja projektide majanduslik tasuvus on valdavalt küsitav . Gaasbensiini on võimalik uttegaasist lihtsasti eraldada gaasi komprimeerimise ja jahutamise teel. Seda põlevkiviõlitootjad ka juba kasutavad. Enefit140 seadmetel on rajatud gaasi jahutus, Enefit Power AS kavandab 2023. aastal käiku anda olemasoleval Enef it280 seadmel bensiinifraktsiooni täiendava kondenseerimise seadme (see on ka kehtivas kompleksloas kajastatud). Rajataval Enefit280-2 seadmel on uttegaasi täiendav komprimeerimine ja jahutamine bensiinifraktsiooni paremaks eraldamiseks projekteeritud põhi tehnoloogia koosseisus. Uttegaaside edasine väärindamine üldiselt eeldabki gaaside komprimeerimist ja puhastamist happelistest gaasidest nagu H 2 S, CO 2 ja merkaptaanidest (nende eemaldamise efektiivsusest sõltub mh seadmete materjali valik, kuna need põhju stavad korrosiooni), järgneb saadud vedeliku fraktsioneerimine/kondensaadi stabiliseerimine. Selline tehnoloogiline skeem, kus üheks protsessi osaks on ka kondensaadi hüdrogeenimine enne fraktsioneerimist, võimaldab toota stabiliseeritud gaasbensiini C5+ ja sünteetilist gaasi (ehk süngaasi). Seejuures võib osutuda otstarbekamaks väävliühendite eemaldamine mitte uttegaasist , vaid väärindamisel saadavatest fraktsioonidest. Gaasbensiini väävlisisalduse vähendamiseks rakendatakse leelistöötlust, mis võimaldab eemaldada nii sulfiide ku i merkaptaane. Saadud sünteetilise gaasi osalise oksüdatsiooniga saadakse tooraine metanooli tootmiseks. Metanooli peamine tootmisprotsess põhineb CO, CO 2 ja H 2 sisaldava süngaasi katalüütilisel konversioonil. Süngaasi toodetakse peamiselt maagaasi katalüütilisel krakkimisel, kasutatakse ka kivisöel põhinevaid tehnoloogiaid 27. Uuritud on põlevkivi uttegaasidel põhineva süngaasi kasutamist metanooli tootmise toorainena. Põhimõtteliselt on võimalik kasutada väävliühenditest puhastamata uttegaasi. Kuid praegu ei ole veel teada terviklik tehnoloogia, sh millise konkreetse meetodiga on kavas eemaldada väävliühendid (enne kui juhtida gaaside segu katalüütilisse sünteesietappi, peab see olema väävlivaba). Ükskõik millise lahenduse korral on vajalik gaasist väljavõetud väävliühendite edasine käitlemine, mis põhineb kas väävlirikka jääkgaasi juhtimisel elektrijaama põletamisele (sarnaneb praegusele lahendusele) või väävliühendite tootmisel 26 Järgnev üldisem analüüs põhineb uuringul „Põlevkiviõli tootmis e parima võimaliku tehnik a (PVT) arengu analüüs ning ettepanekud PVT ajak ohastamiseks. Koostajad Tallinna Tehnikaülikool, Nomine Consult OÜ, Hendrikson & Ko OÜ“. KMH aruande koostamise ajal av aldamata. 27 https://netl.doe.gov/research/coal/energy -systems/gas ific ation/gasifipedia/methanol  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 49 (väljundiks elementaarne väävel või väävelhape). Viimasel juhul tuleb arvestada, et gaasidest väävli kättesaamiseks on vajalik täiendav ressursi- ja energiakulu, vaja on leida lahendused reovee ja jäätmekäitlusele, samuti kaasnevate õhuheitmete puhastamine väävelvesinikust jm väävliühenditest (mis samuti kokkuvõttes taandub põletamisele, kuid täiendavate investeeringute vajadus on suurusjärgus 100 mln € 28). Eesti Energia andmetel on praeguseks teada tehnoloogiad, millega saada uttegaasist süngaasi ja sellest süngaasist metanooli. Otstarbekam on väävliühendite eemaldamine mitte uttegaasist, vaid selle väärindamisel saadavatest fraktsioonidest . Erinevad etapid tuleb omavahel tehnoloogilise projekti väljatöötamisel integreerida nii, et saadaks parim võimalik lahendus nii keskkonnakaitseliselt kui majanduslikult. 4.2.3. EESTI ENERGIA STRATEEGIA RAKENDAMISE MÕJU UTTEGAASIDE PÕLETAMISVAJADUSELE Enefit õlitootmisseadmete üleminek kütuste tootmiselt keemiatööstuse saaduste ja tooraine tootmisele ei ole selle KMH ülesanne (nt ei hinnata süngaasi saamise ja metanooli tootmise keskkonnamõju), kuid ptk 4.2.1 antud hinnangutest järeldus, et Enefit280 -2 ja teiste õliseadmete käitamisele võib olla vajalik seada täiendavaid keskkonnatingumusi, mis tagavad uttegaaside põletamisele suunamise vähendamise. Seetõttu on siinkohal asjakohane hinnata, kas Eesti Energia strateegia rakendamisega kaasneb mõju uttegaas ide põletamisvajadusele. Hindamise üheks osaks on ka nende projektide realiseeri tavuse ja riskide hindamine. KMH aruande ptk 3.1 anti kokkuvõttev ülevaade Eesti Energia strateegilisest visioonist etapiviisiliseks üleminekuks energiakandjate tootmiselt keem iatööstuseks. Selle visiooni elluviimisel kasutatakse pürolüüsisaaduseid, sh uttegaasi edasiseks uute materjalide ja toodete tootmiseks ning lõppeb nende kütusena põletamine. Visioon hõlmab erinevaid tegevusi, millest mitmed on seotud uttegaasidega. Pürolüüsi kergfraktsioonidest keemiatööstuse tooraine saamine . Projekti sisuks on põlevkivibensiini vesiniktöötlemine. Projekti realiseerimine: kontseptuaalse ettevalmistusega on tegeletud üle 5 aasta, mille käigus muutus projekti fookus kõikide pürolüüsi vedels aaduste töötlemiselt põlevkivibensiini töötlemisele. 2023. a I poolaa stal korraldatakse tehnoloogilise projekteerimise hange ning paralleelset projekteerimisega on kavas keskkonnamõju 28 Naftatöötlemise PVT viitedokument (European Commission. Best Available Techniques Reference Doc ument for the Refining of Mineral O il and Gas. 2015 ) toob ptk 4.23.5.2.1 tabelis 4.85 välja, et 20 000 t/a väävli ringlussevõtuks SRU abil on erikulud 1000-1600 MJ/t k ütust, 60-75kWh/t elektrit, 1,5-2 t/t auru, 0-20 m 3 /t jahutusvett. Tabelis 4.84 on v iidatud, et ca 0,2% eraldatud v äävlist s uunatakse õhk u põletusseadme k audu (kuna väävel eraldataks e väävelvesinik una, siis sõltuv alt põlemisefektiivsus est s atub õhku k a teatud kogus H 2 S), SO 2 k ontsentratsioon on k uni 1500 mg/Nm 3 . Kaas neb märkimisväärne kasvuhoonegaaside heitkogus. Ptk 4.23.5.2.2 tabelis 4.91 on toodud investeeringukulud: võims usega 50 t v äävlit/päev vähemalt 99% väävli ringlussevõtu efektiivs usega s eade maksis 1998. a hindades 12 mln € ( k ui palju on s ee maksumus praegu, sõltub muutustest majandus es üldisemalt, aga ka tootmistehnoloogiates ja protsesside juhtimises, projekteerimises ja ehitus es, materjalide hinnas jpm ja üle 5-aastase perioodi on projektide maksumuse muutuste arvestamine üs nagi meelevaldne tegev us /W.M. Vatavuk. Updating the CE Plant Cost Index . Chemic al Engineering J anuary 2002, https://www.c hemengonline.com/Assets/File/CEPCI_2002.pdf /; ainuüksi inflatsiooni tõttu on s ee hind 2022. aastaks s uurenenud 1,63 korda, dollarites hindade puhul 1,79 korda /https://www.in2013dollars .com/europe/inflatio n/1998?amount=100/; eelnevalt v iidatud artikli andmete põhjal võib hinnata, et iga 10 aasta kohta suureneb keemiatöös tus es tehtav investeeringu maksumus projekti algmaksumuse v õrra (s h arvestades inflatsiooni) – 24 aastaga 2,4 korda ehk 12 x 2,4 = 28,8 mln € ; lisaks on dok umendis viidatud, et k onkreetse projekti hinnad sõltuvalt asukohast jm tingimustes t võivad teis e k ohta ülekandmisel muutuda k uni 50% - kuna põlevkiv i-gaaside puhul ei ole seda enne rak endatud, võib prognoos ida +50% ehk lis andub v eel 14,4 mln € (kogumaksus 43,2 mln €) ; arv estades ka kujunenud oluk orda ehitusmaterjalide kättes aadavusega ja Eesti ehitusturul k ujuneks maksumus 4-5 korda suuremaks v õrreldes 1998. aastaga ehk prognoos-maksumus oleks vahemik us 48-60 mln €). Tuleb k a arvestada, et lis anduv ad seadmed H 2 S jt väävliühendite eemaldamiseks rafineerimistehas e voogudest (nii vedelatest kui gaasilistest), mis s uunatakse SRU-le. Viitedok umendi järgi on gaasidest H 2 S eemaldamise amiintöötlus e seadme rajamis eks vajalik investeering samas suurus järgus SRU rajamise maks umusega, mis teeb inv esteeringu prognoosmaksumuseks kokku 100-120 mln €. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 50 hindamise läbiviimine (KMH algatatakse KeHJS § 26 1 sätete kohaselt, st mõju hindamine eelneb tegevusloa taotluse esitamisele). Investeerimisotsus tehakse KMH tulemuste põhjal, projekti realiseerimise ajakava kohaselt alustaks bensiini vesiniktöötlemise seade nominaalkoormusel tööd 2028. aasta algusest. Projekti mõju elektrijaamadesse suunatavatele uttegaaside kogustele seisneb osa uttegaasi kasutamises vesiniku tootmises ja vesiniktöötluse seadme soojusenergia allikana. Uttegaas lagundatakse süngaasiks, puhastatakse väävliühenditest jm lisanditest (süngaasi on lihtsam puhastada kui uttegaasi), eraldatakse vesinik ja ülejäänud osa kasutatakse protsessis soojusenergiaga varustamiseks. Projekti rakendamise tulemusena väheneb uttgaasi kogus ca 1/3 võrra ehk 36 % (vesiniktöötluseks kulub soojusühikutes 3 240 TJ/a). Metanooli tootmine on uttegaaside põletamise vähendamise seisukohast võtmetäht susega, sest kogu kergfraktsiooni vesiniktöötlemisest üle jääv gaas kasutataks ära ja elektrijaama põletamisse suunamise vajadust enam ei oleks . Metanoolitehas peaks tegevust alustama 2031. aastal. Metanoolitehase arendamise ettevalmistustega ei ole veel alustatud. Arvestades, et tehnoloogilise projekteerimise, mõju hindamise ja ehitamise tsükli kestus on ligikaudu 5 aastat, peaks hiljemalt 2025. aastal alustama ettevalmistöid. Ülevaade nende projektide mõjust uttegaaside põletusvajadusele on toodud tabelis 4. 7. Selgub, et projektide realiseerumisel on põletusvõimekus 2028. aastast ligi 3 korda suurem gaasi tekkest ja ka 2034. aastal oleks piisav võimekus juhuks, kui metanoolitehase projekt ei realiseeru. Juhul, kui need projektid ei realiseeru, on võimalikuks riskide maandamise meetmeks näha ette CO 2 püüdmine elektrijaamades, mis jätkavad uttegaasi põletamist. Perspektiivis, kui põlevkiviõli tootmisseadmed toimivad ke emiatööstusena, säilib vajadus põletusseadmete järele, et tagada reserv juhuks kui vesiniktöötlus või metanoolitehas tuleb avariiliselt seisata. Eeldatavalt on selleks biomassil töötav Auvere Elektrijaam, mille gaasipõletusvõimekus on säilitatud, kuid põletamisele suunatava gaasi kogus on oluliselt väiksem (seda nii mahuliselt kui energeetiliselt) kui ilma keemiatööstuseta. Samuti jääb endiselt oluliseks leektoru ehk rakendavate ohutusmeetmete piisavuse teema (ptk 4.9). Tabel 4.7 Uttegaaside põletusvõimekuse piisavus gaasi mahtude järgi, kui realiseeritakse projektid, mis vähendavad uttegaaside põletusvajadust. Uttegaaside põletusvõimekus uttegaaside mahu järgi, m 3/h 2021 2022 2025 2027 2028 2033 2034 EEJ-3 5200 5200 5200 EEJ-4 5200 5200 5200 EEJ-5A 14500 14500 14500 14500 14500 14500 EEJ-5B 2600 2600 2600 2600 2600 2600 EEJ-6 5200 5200 5200 EEJ-8 K1 11000 11000 11000 11000 11000 11000 EEJ-8 K2 2700 2700 2700 2700 2700 2700 EEJ kokku 46400 46400 46400 30800 30800 30800 AEJ 5300 19600 19600 19600 27000 27000 27000 Kokku: 51700 66000 66000 50400 57800 57800 27000 Alt 1: Tekib uttegaase (arvestades nn keemiatööstuse suuna vähendamise meetmeid): 3 Nm /h 22000 22000 31800 31800 20352 20352 0 EJ/ÕT 2,35 3,00 2,075 1,585 2,84 2,84 (reserv) Alt 2: Tekib uttegaase (arvestades nn keemiatööstuse suuna vähendamise meetmeid): Nm 3 /h 18300 18300 25400 25400 16256 16256 0  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 51 EJ/ÕT 2,825 3,607 2,598 1,984 3,556 3,556 (reserv) 4.3. FENOOLVEE KÄITLEMISE ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED KMH programmis toodi välja, et eraldi teemana hinnatakse põlevkiviõli tootmisel tekkiva fenoolvee ja tööstusliku reovee töötlemise erinevaid alternatiive sobiva taaskasutustehnoloogia välja selgitamiseks ja käitluslahenduste rakendamise keskkonnamõju osas, sh hinnatakse heitvee mõju veekogumite seisundile ning veekaitse eesmärkide erandite rakendatavust. Antakse hinnang fenoolvee põletamise tulemusel tekkivate saasteainete heitkoguste ja heitmete keskkonnamõju kohta ning rakendatavate meetmete piisavuse kohta olukorras, kui fenoolvett ei ole võimalik suunata elektrijaama. Hinnatakse fenoolvee ja tööstusliku reovee võimalikke mõjusid põhjaveele. Käesolevas aruandes on analüüsitud eraldi fenoolvee ja tööstusliku reovee erinevate käitluslahenduste rakendamise võimalusi ja nendega kaasneda võivaid mõjutegureid vastavalt ptk 4.3 ja 4.4. Erinevate tegevuste avaldatavat võimalikku mõju veekeskkonnale on kokkuvõtvalt analüüsitud ptk 4.6. Need peatükid on muuhulgas olemuselt leevendusvajaduste ja võimalike leevendusviiside analüüs, mille alusel saab otsustada, kas on otstarbekas teha muudatusi senises fenoolvee ja tööstusliku reovee käitlemise praktikas. Taust ja hinnang olemasolevale olukorrale Põlevkivi termilisel töötlemisel tekkiva aurugaasisegu kondenseerimisel ning saadud toorõli edasisel töötlemisel tekib fenoolvesi, mis vajab eraldi käitlemist. Fenoolvee allikaks on põlevkivis sisalduv niiskus (toorainena kasutatava põlevkivi niiskusesisaldus on 5 - 13%). Fenoolvesi sisaldab ühe- ja kahealuselisi fenoole ja veel palju erinevaid keemilisi ühendeid. Fenoolvee teke ja ühendite sisaldus sõltub põlevkiviõli tootmise meetodist. Gaasilise soojuskandja (GSK) meetodiga on fenoolvee teke 0,059 – 0,221 tonni ühe tonni põlevkivi kohta (t/t pk ). GSK fenoolvee pH on 4,9 - 6,5, sisaldab õli kuni 2 g/l, summaarseid fenoole 5 - 12 g/l, ketoone kuni 0,4 g/l, lenduvaid karboksüülhappeid kuni 0,8 g/l, ammoniaaki kuni 0,4 g/l ja püridiinirea ühendeid kuni 0,04 g/l. GSK fenoolveest ekstraheerita kse defenoleerimisseadmes summaarsed fenoolid, mille järgneval lahutamisel saadakse erinevaid fraktsioone, mida turustatakse eraldi kaubaartiklitena . Defenoleerimise järgselt on fenoolide sisaldus 0,2 - 0,7 g/l. Tahke soojuskandja (TSK) meetodiga tekib oluliselt vähem fenoolvett ja see on ka oluliselt madalama orgaaniliste ainete, sh fenoolide sisaldusega – sõltuvalt tehnoloogiast on fenoolide sisaldus TSK fenoolvees kuni 1,3 g/l (ligikaudu 4 - 9 korda madalam kui GSK fenoolveel), mis on samas suurusjärgus kui GSK defenoleeritud fenoolvees. Enefit280 tehnoloogiaga tekib fenoolvett 0,022-0,036 tonni ühe tonni põlevkivi kohta, keskmiselt 0,027 t/t pk . Enefit140 tehnoloogiaga 0,016-0,035 t/t pk , keskmiselt 0,03 t/t pk . Perioodil 2016-2020 a oli Enefit õliseadmetel tekkinud fenoolvee fenoolide sisaldus 1,2 g/l ja üldine orgaanilise süsiniku (TOC) sisaldus 7,9 g/l 29. Üldiselt on TSK fenoolvee koostise kohta avaldatud andmeid napilt, sh ei ole erinevate uuringute-katsetuste läbiviimisel dokumenteeritud fenoolvee koostist. Erandiks on Tallinna Tehnikaülikooli läbiviidud katsetused, mis viitavad, et Enefit140 fenoolvee pH on 8-9, TOC sisaldus 8,1-9,1 g/l (keemiline hapnikutarve KHT oli 26 000 mgO 2 /l ja bioloogiline hapnikutarve BHT 14 000 mgO 2 /l), fenoolide sisaldus 0,71-0,75 g/l, naftasüsivesinikke C 10 -C 40 0,047-0,064 g/l (viidatud, et varasemate uuringutega võrreldes on see oluliselt madalam, piirsisalduse vahemik 0,15 - 15 g/l), väävlisisaldus 2,7-3,4 g/l millest H 2 S sisaldus kuni 0,4 g/l, üldlämmastiku sisaldus kuni 3 g/l, üldfosfori sisaldus jääb alla 29 Enefit Power AS esitatud andmed põlevkiviõli PVT viitedok umendi kaasajastamiseks Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 52 määramispiiri (˂ 0,2 mg/l), lahustunud ainete sisaldus kuni 2,2 g/l ja heljumisisaldus kuni 0,75 g/l. 30, Enefit280 fenoolvee koostis on mõnevõrra erinev, kuid fenoolide sisalduselt sarnane: pH 10,4-12,7, TOC sisaldus 8,45-9,25 g/l (keemiline hapnikutarve KHT oli ca 42 000 mgO 2 /l), fenoolide sisaldus 0,65-0,82 g/l, naftasüsivesnikke C 10 -C 40 2,44-2,84 g/l, väävlisisaldus 8,2- 9 g/l millest sulfiide 0,036-0,072 g/l, üldlämmastiku sisaldus on kuni 1,6 g/l, üldf osfori sisaldus jääb alla määramispiiri (˂ 2 mg/l), heljumisisaldus 0,065-0,25 g/l. 31 PVT uuringu koostamisel 32 jõuti olemasoleva teabe koondamisel veel kord järeldusele, et tahke soojuskandjaga seadmetes tekkiv fenoolvesi on nii madala fenoolide sisalduse ga, et selle väärindamine toodeteks ei ole mõistlik ja võimalik (põhjalikumalt allpool alapeatükis „Parima võimaliku tehnika rakendamisest ”). Enefit140 seadmetel tekkinud fenoolvesi suunatakse Eesti Elektrijaama põletamisele, selleks saab kasutada nii tolmpõletusplokke kui keevkihtplokki (CFB). Fenoolvett on tekkinud tavapäraselt kahel seadmel kokku 54 000-65 000 tuhat tonni aastas, erandiks olid 2020. aasta, kus maksimaalsele lähedase põlevkiviõli tootmismahu korral (227 413 t/a) oli fenoolvee teke 31 272 tonni (ligikaudu 2 korda tavapärasest väiksem). Arvestuslik teke Enefit140 seadme kohta kompleksloas on 5 t/h (Alt 1), tootmisplaanide koostamisel 4,5 t/h (Alt 2). Enefit280 tehnoloogial on võimekus kogu tekkiva fenoolvee ärapõletamiseks seadme enda CFB katlas. Olemasoleval Enefit280 seadmel tekib fenoolvett samas vahemikus, mis Enefit140 seadmetel, sellest 31 614-46 548 t/a põletatakse seadme enda CFB katlas. Prognooskogus 64 800 t/a iseloomustab Chiller-projekti realiseerimise järgset olukorda 2024. aastast, kui arvestada 7 200 töötunniga ja loataotluses toodud fenoolvee tekkega 8,822 t/h (fenoolvett tekiks 63 518 t/a). Osa fenoolveest suunatakse Eesti Elektrijaama põletamisele, sh arvestades bensiini puhastuse sõlmes (BOB) käideldavat kogust. Kehtiva loa aluseks oleva kompleksloa taotlusmaterjalide andmetel kasutatakse fenoolvett BOB -s NaOH lahuse valmistamisel (0,805 t/h), läbitöötanud lahus (0,9 t/h) suunatakse Eesti Elektrijaama. Tabelis 4.8 on esitatud koondandmed fenoolvee tekke ja käitlemise kohta seadmete -plokkide kaupa 2021-2023 a. 30 Tallinna Tehnik aülikooli Energiatehnoloogia Instituut. E -09-K2 uttev ee põletamis e katsed 7.-11.08.2017. Esialgs ete tulemus te esitlus 30.08.2017. Enefit Power AS es itatud d okument. 31 Tallinna Tehnik aülikooli Energiatehnoloogia Instituut. Uttev ee kasutamise k atsed Eesti Elektrijaama energiaplok i katlal E08-K2. Aruanne 30.04.2018. Enefit Power AS esitatud dokument 32 U uringu „Põlevkiviõli tootmise parima v õimaliku tehnika (PVT) arengu analüüs ning ettepanek ud PVT ajakohastamis eks. Koos tajad Tallinna Tehnikaülikool, Nomine Cons ult OÜ, Hendriks on & Ko OÜ“. KMH aruande koostamise ajal avaldamata . Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 53 Tabel 4.8 Fenoolvee teke ja käitlemine 2021-2023 a [Enefit Power AS esitatud andmed] Märkus: summaarsete tekkivate ja põletatavate kuiste koguste võrdluses võib esineda ümardamisest ting itud väikesi erinevusi Fenoolvee teke, tonni Fenoolvee põletamine EEJ plokkide kaupa, tonni Kokku Põletus Põletus Aeg EEJ, kokku, 2 x E140 E280 Kokku E280, tonni 8 pl 6 pl 5 pl 4 pl 3 pl tonni tonni 1.2021 6132 4139 10271 3340 2944 1529 2458 0 0 6931 10271 2.2021 5249 6878 12127 4598 5758 1008 763 0 0 7528 12126 3.2021 5642 6017 11659 4035 547 0 7077 0 0 7624 11659 4.2021 4363 6463 10826 4397 2335 0 4094 0 0 6429 10826 5.2021 2357 3044 5401 1219 3421 0 761 0 0 4182 5401 6.2021 4210 3615 7825 2603 4204 0 1019 0 0 5223 7826 7.2021 3345 4254 7599 2892 4467 0 239 0 0 4706 7598 8.2021 3365 5423 8788 2940 3907 0 1941 0 0 5848 8788 9.2021 2695 3554 6249 2068 3544 558 79 0 0 4181 6249 10.2021 5184 5055 10239 2715 6855 50 231 388 0 7524 10239 11.2021 5259 5160 10419 2417 7061 525 0 416 0 8002 10419 12.2021 6291 6822 13113 3678 6484 1073 1191 687 0 9436 13114 2021 54092 60424 114516 36902 51527 4743 19853 1491 0 77614 114516 1.2022 6025 1791 7816 1004 3514 3006 0 292 0 6812 7816 2.2022 4431 5848 10279 3568 3540 792 2379 0 0 6711 10279 3.2022 5497 4628 10125 2653 2409 2209 1820 1033 0 7472 10125 4.2022 4928 5686 10614 3702 5067 0 1845 0 0 6912 10614 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 54 5.2022 2603 5979 8582 3656 4855 0 0 71 0 4926 8582 6.2022 2836 5779 8615 2580 538 2767 1558 1172 0 6035 8615 7.2022 5266 5248 10514 3137 2660 0 1383 3334 0 7377 10514 8.2022 3577 5531 9108 2548 5099 0 0 697 764 6560 9108 9.2022 3513 6354 9867 2824 5412 1538 93 0 0 7043 9867 10.2022 5233 496 5729 143 3133 1215 742 228 268 5586 5729 11.2022 5720 3047 8767 1676 1051 3781 584 1441 234 7091 8767 12.2022 4862 7749 12611 4341 5631 864 606 1149 19 8270 12611 2022 54491 58136 112627 31832 42909 16172 11010 9417 1285 80795 112627 1.2023 5080 7628 12708 3962 5957 0 2789 0 0 8746 12708 2.2023 5322 6988 12310 3946 5939 0 2425 0 0 8364 12310 3.2023 4766 5240 10006 2748 6980 160 118 0 0 7258 10006 4.2023 5111 7020 12131 3778 0 0 8353 0 0 8353 12131 5.2023 4656 4287 8943 2161 0 0 6782 0 0 6782 8943 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 55 2016.-2017. a on käitises läbi viidud omaseire uuringud, et hinnata fenoolvee põletamise mõju õhuheitmetele 33. Fenoolvett suunati seadme CFB katlasse 7-8 t/h (arvestuslik fenoolvee teke Enefit280 seadmel on 8 t/h). Tuleb nentida, et nende uuringute aruanded ei ole esinduslikud iseloomustamaks Enefit280 seadme korstnas tekkivat heidet (ei ole analüüsitud katlasse suunatava fenoolvee koostist, ei ole näidatud mõõtepunkti – aruandest võib järeldada, et mõõtmised tehti keevkihtkolde väljundis, puuduvad andmed m õõteseadmete kohta, kas kasutati pidevat või pistelist proovivõttu, lühiajaline mõõtmisperiood kestusega 2-3 tundi). Andmetest saab järeldada, et võib nõustuda uuringus toodud järeldustega, et on vaja pikemat seireperioodi kestusega 72 tundi. Erinevalt omaseire aruande järeldusest, et mõõtmised tuleb teha stabiilsel režiimil (reaktorist väljuva poolkoksi temperatuur peaks püsivalt olema vähemalt 480 o C), tuleb edaspidi (KMH järgselt) põhjalikumalt uurida fenoolvee lisamise mõju olukorras, kui seade töötab tavapärase režiimi piiril ja ka tavapärasest erineval režiimil, st poolkoksi temperatuur langeb alla 475 o C. Seejuures peaks veenduma suitsugaaside läbi kuivatatava põlevkivi retsirkuleermise mõjus saasteainete heitele, st kas Enefit280 seadme korstnast võib esineda väävliühendite ja orgaaniliste ainete heidet (nii tavapärasest erineval kui tavapärasel režiimil töötamisel): CFB katla väljundis tehtud mõõtmised näitasid, et suitsugaaside koostises oli sõltumata fenoolvee lisamisest veidi metaani ja teisi süsivesinikke, samuti ammoniaaki. Kuna fenoolvee lisamine on juba osa Enefit280 seadme tavapärasest tegevusest, ei ole praegusest seiretulemustest eristatav, milline kogus heidet on tingitud fenoolveest. Fenoolvee põletamine seadme CFB katlas ei põhjusta kompleksloaga kehtestatud heite piirväärtuste ületamist. Seetõttu ei ole ka asjakohane kaasneva õhusaaste mõju detailsem hinnang, kui seda on tehtud ptk 4.8. Enefit280-2 seadme fenoolvesi on võimalik kogu mahus suunata seadme enda CFB katlasse. Reaalse stsenaariumi järgi on fenoolvee teke 64 800 t/a, mis vastab kompleksloa taotluses toodud prognoosile. Teistes Auvere energiakompleksi komplekslubades on fenoolvee koguteket ja põletamist näidatud tegelikult tekkivast kogusest mõnevõrra suuremana (Enefit280 arvestuslikul tekkel 8 m 3 /h peaks fenoolvee teke reaalsete töötundide alusel olema ca 55 000 t/a, mis on seniste tegelike kogustega samas suurusjärgus, kuid 2021. a kogus oli ca 5 000 tonni võrra suurem, Enefit140 seadmetel peaks arvestusliku tekke 2 x 5 m 3 /h järgi olema fenoolvett kuni 74 000 t/a, mis on ca 20 000 tonni võrra suurem viimaste aastate kogusest). Heitkoguste seisukohast on esitatud Enefit280-2 loataotlustes nn halvim stsenaarium, milleks on kogu fenoolvee põletamine elektrijaamas. Fenoolvee põletamisega seotud uuringud Eesti elektrijaama tolmpõletuskateldes näitasid, et kuni 12 t/h vee juhtimine koldesse stabiliseerib elektrifiltri te tööd, mistõttu väheneb tahkete osakeste heitkogus. Mõnevõrra suurenes lämmastikoksiidide heide, kuid see jääb alla piirväärtuste. 2017. a viidi läbi katsed CFB plokki fenoolvee lisamisega keskmiselt 7,8 t/h (katsed korraldati vahetult enne katla korralist seisakut ja remonti, koormus oli 88 MW aurutoodanguga 75 kg/s kuni 96 MW aurutoodanguga 85 - 90 kg/s). Leiti, et vee lisamine tõstis suitsugaasi niiskust kuni 3%, vähenes tahkete osakete heide koormusel 88 MW ca 15mg/Nm 3 võrra ja 96 MW koormusel ca 9 mg/Nm 3 võrra. Nendel koormustel ei kaasnenud orgaaniliste ühendite (sh süsivesinikud) sisalduse tõusu suitsugaasis. Ka teiste suitsugaasi komponentide (NOx, SO 2 , HCl) sisaldus vee lisamisega ei tõusnud. CO sisaldus kõikus katla ebastabiilsest režiimist tingituna suurtes piirides, kuid jäi alla 200 mg/Nm 3 . 24 33 Enefit Energiatootmine AS. Enefit280 pürolüüsiv ee põletamise kats etuste aruanne. 04.05.2017 /vene keeles/. Enefit Power AS esitatud dok ument Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 56 2018. a läbiviidud katsed tehti fenoolvee lisamise koormusega 9,3-12,8 t/h, katla aurutoodang oli fenoolvee lisamiseta 90 kg/s (215 MW). Fenoolvee lisamisega tehti üks etapp ka aurutoodangu 72 kg/s (172 MW) 25 juures. Oluline on ka märkida, et fenoolvee katsetega samaaegselt toimusid katla E08-K1 gaasipõletusseadmete vastuvõtukatsed. Vee lisamine koldesse suurendab kütuse kulu ca 6,5% (tasemelt 30 kg /s kuni 32 kg/s). Kütuse kulu suurenemine on tingitud fenoolvee aurustamisele mineva soojuse kompenseerimiseks koldes, aurustumisega suureneb ka suitsugaasi niiskusesisaldus, mis tõuseb vee lisamisel ca 5% võrra. Mõju suitsugaaside koostisele on erinevate saasteainete osas erinev (kõik kontsentratsioonid normeeritud kuivale gaasile ja hapnikusisaldusele 6%): SO 2 sisaldus langeb ligikaudu 5 korda (tasemelt 44 mg/Nm 3 tasemele 7,2…9,7 mg/Nm 3 ), osakeste sisaldus ligikaudu 2-3korda (19,9 mg/Nm 3 vs 6,5-9,4 mg/Nm 3 ), suurem vähenemine oli poolkoormusel. Vee lisamisega ei kaasne orgaaniliste keemiliste ühendite sisalduse märgatavat tõusu suitsugaasis – täheldati mõõdetud näitajate suurenemist , kuid kõik mõõdetud tulemused jäid alla määramispiiri (TOC puhul 5 mg/Nm 3 ). CO sisaldus oli stabiilselt madal (30-70 mg/Nm 3 ) ja muutused sõltuvad eeldatavalt katla töörežiimi kõikumisest, mitte fenoolvee lisamisest. Võrreldes 2017. a tulemustega ilmnes NOx kontsentratsiooni tõus vee lisamisel (tasemelt 136,9 mg/Nm 3 tasemele 172-174 mg/Nm 3 ). Kuna fenoolvee lämmastiku sisaldused augusti katsetega on võrreldavad, siis järeldati, et ilmselt on tegemist kõrgema orgaanilise lämmastiku kogusega, mis veega katla koldesse antakse. Uuringus on järeldatud, et kütusekulu ja NO x taseme suurenemine ei piira fenoolvee kasutamist Eesti Elektrijaama 8. ploki CFB katla koldes mahus kuni 13 t/h nii osa- kui nominaalkoormusel. Hinnati ka mõju tuhkade koostisele ja omadustele. Järeldati, et fenoolvee lisamine ühe katla koldesse kuluga kuni 13 t/h ei mõjuta tuhkade keemilist koostist ja leostuvust. Kui lähtuda saasteainete heite muutusest, siis saab uuringu tulemustest järeldada, et fenoolvee lisamisest tingitud happeliste gaaside heitkoguse muutused on ligikaudu tasakaalus: 1000 Nm 3 kuivade suitsugaaside kohta väheneb SO 2 heide 34 g võrra ja NO x heide suureneb 37 g võrra. Osakeste heide väheneb 10 g võrra. Fenoolvee põletamine Eesti Elektrijaamas on osa tavapärasest tegevusest ja seetõttu ei ole korralise seirega eristatav, milline kogus heidet on tingitud fenoolveest. Seetõttu ei ole ka asjakohane kaasneva õhusaaste mõju detailsem hinnang, kui seda on tehtud ptk 4. 8. Senise fenoolvee käitluspraktikaga ei kaasne täiendavaid mõjusid veekeskkonnale ja see ei mõjuta ka elektrijaamas tekkivate jäätmete koostist ja käideldavust. Teatud negatiiv ne mõju elektrijaamas põletamise korral on ressursiefektiivsusele, mis omakorda on seotud kasvuhoonegaaside heitega. Käesoleva aruande ptk 4.on toodud, et fenoolvee lisamisel katlasse suureneb katla põlevkivi tarbimine ca 0,56 t võrra lisatud m 3 fenoolvee kohta (ehk siis TalTech aruandes viidatud põlevkivi kasutamine suureneb 6,5% võrra). See moodustab ca 3,1%/2,1% (vastavalt maksimaalse ehk Alt 1 ja realistliku stsenaariumi ehk Alt 2 korral) kogu põlevkiviõli tootmise ja käitlemisega seotud kasvuhoonegaaside heitest. Enefit280 seadme CFB katlas põletamise korral ei teki ressursiefektiivsuse teemat, sest fenoolvee tagasisuunamine ei tingi utmisprotsessis täiendava koguse põlevkivi kasutamist. Fenoolvee käitlusvõimekuse piisavuse analüüs Eeltoodust nähtub, et praegused Enefit õliseadmetel tekkiva fenoolvee käitluslahendused on seotud põletamisega. Arvestades, et Enefit280 tehnoloogia on võimeline enda tekitatud fenoolvee ära käitlema, siis on küsimus eelkõige Enefit140 seadmete fenoolvee põletamises. Võib järeldada, et 10 m 3 /h (tegelik aastakeskmine teke on 8,75 m 3 /h) fenoolvee põletamiseks on Eesti Elektrijaamas piisav käitlemisvõimekus, kuid sarnaselt uttegaaside põletamisega järeldub, et olukorras, kus fenoolvesi suunatakse elektrijaamadesse põletamisele, sõltub põlevkiviõli tootmisseadmete töö elektrijaamade töötam isest. Seetõttu on vajadus hakata otsima alternatiivseid lahendusi Enefit140 seadmete fenoolvee käitlemiseks. Lahenduseks on Enefit140 seadme järkjärguline ümberkujundamine keemiatööstuse tooraine tootmiseks. Selle esimeseks etapiks on katel -utilisaatori vm Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 57 analoogse toimega järelpõletussüsteemi paigaldamine hiljemalt 2027. aasta aprilliks. Sarnaselt muude põletusprotsessideg a on vägagi tõenäoline, et fenoolvee suunamine tagasi täiustatud Enefit140 seadmele ei põhjusta olulist erinevust saastekoormuses. See tõttu tuleb järelpõletussüsteemi projekteerimisel arvestada selle võimalusega ja vajadusel saab läbi viia täiendavad uuringud, kas laboratoorselt või pilootseadmetel. Kui arvestada reaalselt tekkinud maksimaalseid fenoolvee koguseid (Enefit140 seadmetel kokku 66 000 t/a) ja Chiller projekti mõju 2024. aastast Enefit280 seadme fenoolvee tekkele (63 518 t/a, on Enefit280-2 käikuandmise järgselt õliseadmete summaarseks fenoolvee koguseks 194 318 t/a, mis 7 200 töötunni korral vastab tekkele 27 t/h. Täiendav lahendus olukorras, kus elektrijaamad ei tööta, tuleb leida Enefit140 seadmete fenoolveele koguses 9,44 t/h (keskkonnaloas toodud kogus 10 t/h). Esmalt analüüsitakse võimalike alternatiivseid käitluslahendusi, seejärel antakse koondhinnang, arvestades eeli statuks osutuvat lahendust. Fenoolvee alternatiivsete käitlemisvõimaluste analüüs Kõikides Enefit tehastes tekkiva fenoolvee töötlemiseks on lisaks põletamisele kaalutud järgmisi võimalusi: ▪ defenoleerimine, sh arvestades võimalusega, põlevkivifenoolid on käsitletavad kõrvalsaadusena; et ekstraheerimisel saadud ▪ eelpuhastatud reovee taaskasutamine õlitehase tehnoloogilistes protsessides, vähendades seeläbi puhta pinnasevee kasutamise vajadust; ▪ puhastada see spetsiaalselt rajatavas reovee puhastis kombineerituna teiste reovee liikidega, sh tööstuslik reovesi. Avaldatud on teadusartikkel 34, milles viidatakse et fenoolvee töötlemine erinevate tehnikate kombinatsioonis – eemaldamine õhuvooga (air-stripping), koagulatsioon-flokulatsioon, partiiviisiline destillatsioon, aktiivmuda protsess, Fentoni oksüdatsioon ja sekundaarne bioloogiline töötlus - võimaldab saavutada TSK tehnoloogiast pärinevas kontsentreeritud fenoolvees (KHT 45 g/l, BHT 7 35 g/l, fenoolid 1 g/l, kõrge toksilisus selgrootutele ja mikroorganismidele) peamiste reostusnäitajate vähemalt 95% vähenemi se. Seejuures fenooli ja ammooniumlämmastiku sisalduse vähenemine on 99 % (tulemus vastab pinnaveekogusse juhtimise nõuetele), kuid TOC puhul 95% ja KHT-l 98%, Puhastusprotsessi järgselt on KHT sisaldus 845…1 050 mg/l (suurem näitaja sekundaarse bioloogilise töötlemise etapita) , mis vastab süvamereväljalasule esitatavatele nõuetele (1 250 mg/l). Artiklis ei ole esitatud seadme rajamiseks vajaliku investeeringu ega ressursikulu hinnangut, lisaks tuleb arvestada, et Auvere kompleksis puudub reaalne võimalus süvamereväljalasu rajamiseks, samuti liitumiseks ühiskanalisatsiooni reoveepuhastiga. See tähendab, et suublaks saab olla ainult pinnaveekogu. Lisaks suunatakse õhuvooga eemaldamisel ja destilleerimisel tekkinud orgaaniliste ainete-õhu segu põletamisele (nt uttegaasi koostises või Enefit280 seadme CFB katlasse siseneva põlemisõhu koostises). Reaalselt toimivaid fenoolvee töötlemise tehnoloogiaid saab hinnata analoogia põhjal. 35 Asjakohased analoogid on puhastatud vee kasutamine õlitootmisseadmes tehnoloogilise veena ja defenoleeritud fenoolvee käitlemine kombineerituna muu tööstusliku reoveega. Puhastatud vee kasutamine õlitootmisseadmes tehnoloogilise veena 34 K. Klein et al. Combined treatment of pyrogenic wastewater from oil s hale retorting. Oil Shale, 2017, Vol. 34, No. 1, pp. 82–96. Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus 2017. 35 Järgnev ülevaade pärineb uuringu „Põlevkiviõli tootmis e parima v õimaliku tehnika (PVT) arengu analüüs ning ettepanek ud PVT ajakohas tamiseks. Koostajad Tallinna Tehnikaülikool, Nomine Cons ult OÜ, Hendrikson & Ko OÜ“ ptk 17. KMH aruande koostamise ajal av ald amata. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 58 TSK tehnoloogia fenoolvee töötlemiseks on võrreldava fenoolvee kogusele rajatud süsteem Petroter seadmetel. Petroter I, II ning III seadmetest suunatakse fenoolvesi ühisesse fenoolvee puhastamise seadmesse tootlikkusega on 16 -27 m 3 /h (käiku antud 2015. a lõpus, selle tulemusena ei suunata vett enam Kiviter kontsentreeritud fenoolvee defenoleerimis - seadmesse). Tekkinud fenoolvesi juhitakse läbi soojusvaheti stripping-kolonni (ette nähtud enamuse orgaaniliste lahustite aurude ja lahustunud gaaside eemaldamiseks veest ülekuumendatud veeauruga, kolonnis toimub orgaaniliste lahustite ja lahustunud gaaside desorptsioon veefaasist aurufaasi). Puhastatud vesi koguneb kolonni põhja ning see pumbatakse läbi soojusvaheti puhastatud vee mahutisse või vajadusel fenoolvee mahutisse. Puhastatud vesi suunatakse tagasi tootmisüksuste Petroter I, II ja III tehnoloogilisse protsessi. Aurud stripping-kolonni ülemisest osast juhitakse kondensaatorjahutisse, mida jahutatakse ringlusveega, kus nad kondenseeruvad osaliselt. Saadud kondensaat suunatakse osaliselt tagasi stripping-kolonni ning ülejäänud juhitakse läbi soojusvaheti separaatori sse, kus toimub vee ja orgaanika gravitatsiooniline separeerimine tiheduste erinevuse tõttu. Vesi, mis sisaldab teatud määral vees lahustuvaid orgaanilisi ühendeid, suunatakse separaatorist mahutisse ning kasutatakse Petroter I, II ja III tehnoloogilises p rotsessis. Orgaaniline osa ehk põlevkivibensiin pumbatakse separaatorist põlevkiviõlide seadmesse. Kondensaatorjahutis mittekondenseerunud aurud suunatakse läbipesukolonni. Läbipesukolonn on varustatud struktureeritud täidisega ja seda niisutatakse järveve ega. Kondenseerumata gaasid suunatakse pärast läbipesu kolonni õhupuhuriga uttegaasi. Vesi kolonni alumisest osast pumbatakse mahutisse. Vältimaks fenoolvee puhastusseadme tehnoloogiliste aparaatide ummistumist soolade ja tahkete osistega teostatakse nende perioodilist läbipesu. Fenoolvee puhastusseadme perioodiline läbipesu toimub bensiinifraktsiooniga, mis ringleb tootmistsüklis. Andmeid tagasisuunatava vee saasteainete sisalduse kohta ei ole avaldatud. Siin on eripäraks, et Petroter seadmed kasutavad te hnoloogilist vett suurusjärgus 650 000 m 3 /a seadme kohta ja seadmetel tekkinud fenoolvesi moodustab sellest kogusest ˂10%. Enefit280 seade kasutab tehnoloogilist vett 150 000-235 000 m 3 /a ja tekkinud fenoolvesi moodustab üle 20% tehnoloogilise vee kogusest (st võib tekkida küsimus tehnilisest rakendatavusest – kas saavutatavad saasteainete kontsentratsioonid on piisavalt madalad, et töödeldud fenoolvett kasutada tehnoloogilise veena). Siit saab teha ka üldise järelduse fenoolide eraldamise ja keemiatööstuse toorainena kasutamise majandusliku tasuvuse kohta. Kui käitises, kus kombineeriti GSK ja TSK fenoolvett, otsustati voogusid lahus käidelda ja mitte hakata TSK fenoolveest summaarseid fenoole eraldama, siis ei ole tegevus tasuv. Defenoleeritud fenoolvee käitlemine kombineerituna muu tööstusliku reoveega GSK tehnoloogiat kasutatavates käitistes juhitakse Kiviter-seadmetelt pärinev fenoolvesi kõigepealt defenoleerimisseadmesse ning sealt tulev defenoleeritud vesi suunatakse käitisesisesele edasisele töötlemisele. Eelnevast ülevaatest ilmnes, et TSK fenoolvee fenoolide sisaldus on sarnane defenoleeritud vee omale. Seega peaks põhimõtteliselt kasutavad tehnoloogiad olema rakendatavad. VKG OIL AS Petroter heitvee puhastamise ja neutraliseerimise tsehhis puhastatakse kombineeritud reovett kolmes etapis: ▪ mehaaniline eelpuhastus (võrepüünis, separaatorite settekambrid, kergeõli ja muda eemaldamine veest plaatseparaatoriga, muda tihendamine tsentrifugaaljõu mõjul); ▪ setitamine mahutites (vertikaalsed settemahutid; väljasettinud kergõli suunatakse teistkordseks settimiseks mahutitesse, kus kogutud õli pumbatakse raske -, kerg- ja keskõli ettevalmistuse seadmele); ▪ järelpuhastus reoveest). flotatsiooniseadmetes (täiendav õli ja tahkete osakeste eemaldamine Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 59 Seadme ülesandeks on territooriumil asuvates seadmetes tekkiva reovee puhastamine põlevkivi töötlemisjääkidest. Süsteemis on võimalik käidelda 850 000 m 3 reovett aastas. Puhastamise protsessi käigus eraldatud õlid suunatakse tagasi tehnoloogilisse pr otsessi. Õli sisaldus reovees pärast teistkordset flotatsiooni ei ületa 20 mg/l. Reovee puhastusprotsessi tulemusena saadud õlitustatud vesi suunatakse edasi bioloogiliseks puhastuseks OÜ -le Järve Biopuhastus või kasutatakse tuha täiendavaks niisutamiseks poolkoksiprügilas. Veel on kõrged reostusnäitajad kõikide põhinäitajate osas (BHT, KHT, üldlämmastik, heljum) ja seda ei ole võimalik täiendava töötluseta suublasse juhtida. Fenoolsete ühendite sisaldus on aastakeskmisena 1,8–11 mg/l ühealuselistel fenoolidel ja 18-105 mg/l kahealuselistel fenoolidel. Siinkohal tuleb nentida, et tavapärane olmereovee puhasti ei suuda suure tõenäosusega ohutustada eeltoodud kontsentratsiooniga vett (Järve Biopuhastus e regionaalne puhasti ei ole tavapärane olmereovee puhasti, vaid ta on rajatud ja arendatud, et käidelda koos piirkonna linnades tekkivat olmereovett ja tööstustes, eelkõige põlevkivikeemiatööstuses , tekkivat reovett). Parima võimaliku tehnika rakendamisest Põlevkiviõli tootmise PVT kaasajastamise uuringus 28 ptk 17.4 on märgitud, et kõrge orgaanika ja anorgaanika sisaldusega fenoolvett saab põletada. Põletamist kasutatakse tavaliselt juhul kui tavameetmed pole kas rakendatavad või piisavalt efektiivsed. Põletamisel toimub ohtlike ainete ja saasteainete elimineerimine koos kütuse tarbimisega, mille tõttu on protsessil kõrge hind ja sekundaarse õhusaaste tekkimise võimalus. Uuringu ptk 17.5 on antud kokkuvõtvad soovitused. Innovatiivsemate reovee puhastamise tehnoloogiate väljatöötamisel tulevikus või rangemate keskkonnanormide rakendamisel on vaja arvestada detailselt meetmete eesmärki, seega on vaja teada põhjust, miks on innovaatilisema (rangema) meetme tarvitusele võtmine vajalik. Samuti on vaja hinnata nende majanduslikku tasuvust. Käesoleval ajal põletab Enefit Power AS oma õlitööstuse fenoolveed oma elektrijaamade tolm- ja keevkihtpõletuskateldes. Kuna fenoolvee põletamisel kulutatakse energiat vee aurustamiseks, siis sellise energiakulu vähendamiseks on soovitatav uurida teisi võimalikke reoveepuhastuse meetodeid. Eesmärgiks on põletamisele suunatava vee koguse vähendamine (nt pöördosmoosiga) või reovee saasteainete sisalduse vähendamine sellise tasemeni, mis võimaldab edasist puhastust koos olmereoveega (märgoksüdatsioon, kombineeritud meetodid vms). Keemiatööstuse reovee käitlemise PVT viitedokument 36 ptk 3.3.2.3.4.18 kirjeldab reovee põletamist kui levinud meedet Euroopa keemiatööstustes olukordades, kus tekkiv reovesi on toksiline või kõrgelt toksiline selgrootutele ja mikroorganismidele ning seda ei saa seetõttu suunata tavapärasele reovee puhastusseadmele. Võimalike probleemidena (cross-media effects) tuuakse välja lisakütuse vajadus, kui reovee orgaaniliste ainete sisaldus on madal (KHT alla 50 000 mgO 2 /l) ning vajalikuks võib osutuda täiendavate heitgaaside puhastusmeetmete rakendamine. Siinkohal tuleb täpsustada, et põletamisega õlitootmisseadme CFB katlas ei kaasne täiendavat kütusekulu. Põlevkiviõli tootmisel tekib soojusenergia ülejääk, mida Enefit280 seadmel kasutatakse elektrienergia tootmiseks. Vee aurustamiseks kuluv energia vähendab mõnevõrra generaatorile suunatava auru kogust, st elektrienergia tootmine toimub väiksema võimsusega. Samuti ei ole CFB katelde puhul vajalik täiendavate heitgaaside 36 Eurpean Commission. Best Available Tec hniques (BAT) Reference Document for Common Waste Water and Waste G as Treatment/Management Systems in the Chemic al Sector . 2016 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 60 puhastusmeetmete rakendamine – nii elektrijaamas kui Enefit280 tehnoloogia puhul tagavad juba käigusolevad puhastid heite piirväärtuste järgimise. Keemiatööstuse reovee käitlemise PVT viitedokumendi ptk 3.3.2.3.3. ja 3.3.2.3.4 on toodud ülevaade erinevate puhastustehnoloogiate rakendamise võimalustest lahustumatute ja lahustuvate saasteainete käitlemisel (fenoolvesi sisaldab nii vees lahustumatuid kui lahustuvaid komponente). Koaguleerimise ja flokulatsiooni puhul (ptk 3.3.2.3.3.3) on peamiste probleemidena välja toodud lisakemikaalide vajadus ja reovee segamisega kaasnev energiakulu. Oluline on konkreetsele reoveele sobiva kemikaali valik ja selleks on vajalik nii labori- kui tehase-tasandil katsetamine. Arvestada tuleb nõuetega seadmest väljuva vee kvaliteedile, kuidas mõjutatakse järgnevaid puhastusprotsesse, maksumust, settekäitluse tehnoloogilist lahendust ja sette kõrvaldamise maksumust. Setitamise puhul (ptk 3.3.2.3.3.4) on võimalike probleemidena välja toodud sette käitlemise vajadus, kui seda ei ole võimalik tagasi protsessi suunat a või muul viisil taaskasutada. Sete sisaldab suure tõenäosusega reovees sisalduvaid ohtlikke aineid. Pumbad ja sette eemaldamise süsteemid võivad tekitada müra. Vajalik on ka lenduvate ühendite sisalduse korral setiti kohal tekkiva õhu-gaasisegu suunamine töötlemisse, sh kui on tõenäoline lõhnahäiringu teke. Ära on näidatud elektrienergia kulu (0,5-1,5 kWh, eeldatavalt 1000 m 3 töödeldava vee kohta) ja kemikaalide kulu, kui tahetakse saavutada efektiivsemat setitamist koagulandi/flokulandi lisamisega (53-93 kg tonni eemaldatava sette ja õli kohta). Investeeringuvajadus on madal. Flotatsiooni puhul (ptk 3.3.2.3.3.5) on võimalike probleemidena märgitud tekkiva sette käitlemine. Vaja läheb suruõhku (0,53-0,55 m 3 1 m 3 vee kohta), flokulanti ja elektrienergiat (20,6 kWh 1000 m 3 kohta). Investeeringuvajadus on suhteliselt madal: 10-100 m 3 /h seadme korral 1996. a hindades 120 000 €, praegu 480-600 tuhat € (kui arvestada ptk 4.2 toodud järeldust, et 1998. aastal tehtud investeeringu maksumus on 2022. aastaks 4-5 korda suuremaks). Ekspluatatsioonikulud on 1996. a hindades 12-37 tuhat € aastas, praegune prognoos 25-75 tuhat € aastas (eeldades ligikaudu kahekordset ekspluatatsioonikulude suurenemist). Stripping meetodi puhul (ptk 3.3.2.3.4.17) eemaldatakse reoveest lenduvaid orgaanilisi ühendeid tekitades kontakti suures koguses gaasilise kandjaga, milleks on kas õhk või vesi. Tegemist on komplekse seadmega, mis koosneb mahutitest, stripping-kolonni(de)st, siseneva vee eelsoojendiga (põhineb sooj usvahetusel kondensatsioonietapiga), õhk - või vesijahutusega kondensaator ja järgnevad töötlemisseadmed gaasilise kandja puhastamiseks lenduvates orgaanilistest ühenditest. Kasutatakse erinevaid meetodeid nagu adsorptsioon (aktiivsöega, tseoliitidega või sünteetiliste vaikudega), absorptsioon veevaba lahustiga ja järgnev desorbeerimine, absorptsioon vesilahustega (nt happeline või leeliseline lahus), kondenseerimine või osaline kondenseerimine, termiline või katalüütiline oksüdeerimine. Õhk-stripping puhul on energiakulu 0,3-0,5 kWh/m 3 vee kohta, kui gaaside puhastamiseks kasutatakse adsorptsiooni aktiivsöega, elektrienergia pumpade ja ventilaatorite käitamiseks 1,8 kWh/m 3 ja soojendamiseks võib kuluda maagaasi 0,5 m 3 /m 3 . Kui reovesi sisaldab nii ammoniaaki kui väävelvesinikku (nagu TSK tehnoloogia fenoolvesi), tuleb rakendada kaheastmelist auru-stripping-seadet, kus ühes on leeliseline pH ja teises happeline (nende ainete lenduvus on tugevalt pH-sõltuv). Auru-stripping energiakulu on 690 kWh/m 3 (sh auru saamiseks). 50 m 3 /h võimsusega õhk-stripping seadme investeeringuvajadus 1996. a hindades on 85-120 tuhat €, praegu 340-600 tuhat €, käitamiskulud 1996. a hindades 18-24 tuhat € aastas, praegu 36-48 tuhat € aastas. Auruga stripping puhul on investeering ca 3 korda suurem ja käitamiskulud ca 20 korda suuremad. Kui rakendada põlevkiviõli tootmise PVT kaasajastamise uuringus ptk 17.4 tabelis 17.3 viidatud innovatiivseid tehnikaid lahustuvate või toksiliste/bioloogilist reoveepuhastust inhibeerivate ainete eemaldamiseks, tuleb arvestada mõnevõrra suuremate investeeringuvajadustega ja ekspluatatsioonikuludega. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 61 Pöördosmoosi rakendamisel (Keemiatööstuse reovee käitlemise PVT viitedokumendi ptk 3.3.2.3.4.7) tuleb arvestada, et membraantöötlusega tekib ve est eraldatud ainete kontsentraat, mis moodustab ligikaudu 10% puhastatava vee hulgast, st selles on eraldatud saasteainete kontsentratsioon 10-kordne võrreldes lähteveega. Orgaaniliste ainete puhul võimaldab see efektiivsemalt rakendada järgnevat oksüdati ivse lagundamise protsessi (st põletamist või termooksüdatsiooni). Pöördosmoosi elektrienergia kulu on 1 -3 kW/m 3 ja kui eelnevalt rakendada membraanide kiire ummistumise vält imiseks nanofiltratsiooni, on ka selle etapi puhul energiakulu 1-3 kW/m 3. Nii membraan kui filtrid vajavad regulaarselt kemikaalidega puhastamist. Investeeringuvajadus on alates 100 000 € 100 m 3 /d reovee puhastamiseks, ekspluatatsioonikulud ca 0,4 €/m 3 (mõlemad 2010. aasta hindades), praegune investeeringu prognoos on alates 250 000 € ja ekspluatatsioonikulud ca 0,6 €/m 3 . Ekstraheerimine orgaanilise lahustiga (ptk 3.3.2.3.4.12) annab fenoolide puhul 99% puhastusefekti, kui lähtevee fenoolide sisaldus on 10 g/l. Probleemiks on kasutatava lahusti lendumine ja kaasakanne veega, st tuleb rakendada järgnevaid puhastusetappe (nt stripping, adsorptsioon). Ekstraheerimise põhjajääki tuleb tavapäraselt käidelda ohtliku jäätmena. Pervaporatsioon (ptk 3.3.2.3.4.16) on membraanprotsess, mis sarnaneb destilleerimisele. Vajalik on vaakumi tekitamine ja tavaliselt toimub temperatuuril 50 -100 o C. Hinnatakse, et protsessil on potentsiaali 50% väiksemaks energiakuluks kui kaasneb destillatsiooniga. Siiski tuleb märkida, et käitamiskuluks hinnatakse 17 € tonni töödeldava aine kohta ja selle moodustab peamiselt energiakulu (st võib järeldada, et protsess on ligikaudu 50 korda energiamahukam kui pöördosmoos, st energiavajadus on 50 -150 kW/m 3 . Investeeringuvajadus on 40 €/t ja hoolduskulud 13 €/t. Kui hinnata eeltoodud tehnoloogiatega seot ud energiakulu, siis tuleb üheastmelise auru- stripping rakendamiseks kulutada 66 000 t/a fenoolvee käitlemisel 44 880 MWh energiat. Ptk 4.1 andmetel on auru CO 2 eriheitetegur 0,4171 tCO 2 /MWh, st tekib 18 720 t/a CO 2 . Kui ka auru-stripping elektrienergia kuluks hinnata 1,8 kWh/m 3, siis tekib 66 000 t/a fenoolvee käitlemisel 76,82 t/a CO 2 (Eesti elektrienergia praegune kasvuhoonegaaside eriheitetegur on ptk 4.1 andmetel 0,64663 tCO 2 /MWh). Destillatsiooni energiakulu on 100-300 kW/m 3 , keskmise väärtuse rakendamisel ja auruna arvestamisel on CO 2 heide 4 129,4 t/a. Fenoolvee reoveena puhastamise kahe põhitehnoloogia prognoositava energiakoguse tootmisel tekkiv CO 2 heide on 22 925,8 t/a (eriheitetegur 0,34736 tCO 2 /t fenoolvett), mis on samas suurusjärgus kui fenool-vee põletamisega seotud heide 27 846,1 t/a CO 2 (eriheitetegur 0,42191 tCO 2 /t fenoolvett). Siinkohal ei ole võimalik täpsemalt prognoosida kogu reoveepuhastusprotsessi ressursikulu ning otseseid ja kaudseid heiteid, mis tagab ärajuhitava heitvee vastavuse suublasse juhtimise nõuetele (konkreetse tehnoloogilise projektita tuleb teha mitmeid eeldusi ja kokkuvõttes on tegemist hinnangute väga suure määramatusega), kuid variantide üldistatud võrdluse tegemiseks on teavet piisavalt. Fenoolvee käitlemise variantide võrdlus Tabelis 4.9 on kokkuvõtvalt esitatud fenoolvee käitlemise variantide võrdlus peamiste kriteeriumite lõikes. Punase tekstiga on esile toodud variandi rakendamisel problemaatilised asjaolud võrreldes teiste variantidega (kuid see ei tähenda välistamist, vaid ebasoodsamat seisu teiste variantidega võrreldes). Kõikide variantide puhul on vaikimisi arvestatud, et juhul kui on võimalusi fenoolvee kasutamiseks tehnoloogilise veena, siis on see eelistatud võrreldes nn toruotsa lahendustega fenoolvee käitlemiseks. Võrdlusest järeldub, et eelistatud lahendus on feno olvee tagasijuhtimine õlitootmisseadmele (CFB katlasse põletamisele). Olemuselt on see korraldusliku leevendusmeetme rakendamine (Enefit280 seadmel on juba võimekus enda tekitatud fenoolvee käitlemiseks, tabel 4.9 andmetest lähtuvalt on praegune tavapraktika osa fenoolvett Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 62 tagasi juhtida seadmele, osa fenoolvett juhitakse elektrijaama). Seni kuni Enefit140 seadmetel puudub võimekus käidelda enda tekitatud fenoolvett, saab seda juhtida elektrijaamadesse põletamisele. Olukorras, kus elektrijaamad ei tööta, jä ävad reservi või lõpetavad tegevuse, tuleb leida Enefit140 seadmete fenoolveele koguses 9,44 t/h (keskkonnaloas toodud kogus 10 t/h) lahendus. Võrdlusest järeldub, et eelistatud lahenduseks on seadmete ristkasutus ehk Enefit140 fenoolvee suunamine Enefit28 0 seadmete CFB katlasse. Arendaja on viidanud, et ühe Enefit280 seadme tehnoloogiline võimekus on kuni 18 t/a fenoolvee põletamine, kuid seda ei ole katsetatud. Arvestades, et perspektiivis põlevkivielektrijaamad jäävad reservi või lõpetavad tegevuse, tuleb luua valmidus ümber korraldada ka neid tehnoloogilisi protsesse, mida kasutatakse fenoolvee käitlussüsteemi protsessis tekkinud jääkvee käitlemiseks – põlevkivibensiini puhastussüsteem (BOB). Tabel 4.9 Fenoolvee käitlemise variantide võrdlus Põletamine Tagasijuhtimine Kriteerium Puhastamine reoveena elektrijaamas õlitootmisseadmele Tehnilis-majanduslikud kriteeriumid Kasutamisvalmidus Olemasolev Enefit280 Vaja projekteerida ja ehitada toimiv lahendus tehnoloogia kompleksne reoveepuhastus- Seadmel võimekus süsteem, sh juhul kui enda tekitatud eesmärgiks puhastatud vee fenoolvee kasutamine õlitootmises käitlemiseks (CFB tehnoloogilise veena. katlas põletamine) Enefit140 tehnoloogia Eeldatavalt tekib 2027. aasta aprilliks, kui paigaldatakse järelpõletussüsteem Variandi Õlitootmise Enefit280 Ükski vähestest rakendamisega sõltuvus Täpsustamist vajab olemasolevatest lahendustest seotud riskid elektrijaama toimivus seadme ei puhasta fenoolvett suublasse töötamisest. tavapärasest erineva juhtimiseks sobivale tasemele, töörežiimi korral st tegelik rakendatavus ei ole teada (võib vajalikuks osutuda Tõendatud Enefit140 valmisehitatud süsteemi toimivus, kui Toimivus ei ole täiendamine). peamise kütusena teada (kuid toimivad kasutatakse lahendused olemas põlevkivi ja ja nendega saab fenoolvett arvestada lisatakse kuni 13 järelpõletussüsteemi t/h. projekteerimisel) Täiendavate Puudub Enefit280 Kõrge, hinnanguline maksumus investeeringute Puudub 10-100 mln eurot (madalam vajadus maksumuse piirkond Enefit140 kasutamisel tehnoloogilise Puudub kuni vähene: veena) järelpõletussüsteem on vaja rajada sõltumata fenoolvee käitlemisest Täiendavad Puuduvad Puuduvad Keskmine kuni kõrge, sõltub käitamiskulud rakendatavast komplekssusest Keskkonnakriteeriumid Täiendav energia- Eriheitetegur Ei põhjusta Eriheitetegur 0,34736 tCO 2/t kasutus, 0,42191 tCO 2/t täiendavat fenoolvett (arvestab ainult kahe väljendatuna fenoolvett kütusekulu, tekib Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 63 Põletamine Tagasijuhtimine Kriteerium Puhastamine reoveena elektrijaamas õlitootmisseadmele tekkiva CO 2 (arvestab mõnevõrra vähem põhitehnoloogia eeldatava heitena põlevkivi kasulikku energiat energia-tarbega) energeetilise (eeldatavalt 6,5% kasutuse võrra) elutsükliga) Muu täiendav Puudub Puudub Kemikaalide kasutamine ressursikasutus Saasteainete heide Mõjutab Oluliselt ei mõjuta. Eeldatavalt tekivad täiendavad õhku elektrijaama heiteallikad, sh võimalik saasteainete lõhnaainete hajusheide. Vaja täpsustada heidet: osakeste Tõenäoliselt vajalik järelpõletus mõju heide väheneb, vms (või gaaside juhtimine saastekoormusele SO 2 väheneb õlitootmisprotsessi/elektrijaama) tavapärasest koormustel alates erinevas töörežiimis 8 t/h ja sellel koormusel NO x tõuseb. Vähenemine ja suurenemine ligikaudu tasakaalus. Täiendav Puudub Puudub Tõenäoline (nt saastunud reoveeteke kondensaadi või kontsentraatide teke), sõltub kasutatavatest tehnoloogiatest. Täiendav Puudub Puudub Teatud määral ohtlike setete jms jäätmeteke või teke. Sõltub kasutatavatest mõju jäätmete tehnoloogiatest. omadustele Vastavus PVT Levinud meede Sama seadme Rajatakse vastavalt PVT nõuetele keemiatööstuses, protsessidesse nõuetele kuid on tinglik – tagasi-juhtimine, sh kui muud põletamiseks, on meetmed ei ole levinud PVT meede. tasuvad, ei täida Vastab PVT-le. eesmärki, jms. Tõendatud, et ei kaasne olulist keskkonnamõju. Vastab PVT-le. Kuna BOB kasutab töötlusreagentide valmistamiseks Enefit280 fenoolvett ja kompleksloa taotlusmaterjalide andmetel ei lisandu sellest protsessist olulises koguses saasteaineid, saab ka siin eelistada tagasijuhtimist õlitootmisseadme CFB katlasse. Selleks tuleb teha katsetused, kas see võib mõjutada Enefit280 tehnol oogiaga seadmete tööd. Lähtudes senistest andmetest võib järeldada, et kehtestatud heite piirväärtuste ületamine ei ole tõenäoline. Fenoolvee käitlemise alternatiivsete võimaluste analüüsist järeldub, et fenoolvee puhastamine reoveena ei ole Auvere energiakompleksi tingimustes leevendusvõimalus fenoolvee põletamisele - eeldatavalt kaasneb sellega suurem keskkonnamõju kui põletamise korral. Kuigi see ei tähenda, et see mõju oleks oluline negatiivne mõju, ei ole põhjendatud seniste käitlusviiside asendamine reoveena käitlemisega (ka seniste käitlusviisidega ei kaasne olulist negatiivset mõju).  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 64 Täiendavad leevendusvajadused/võimalused Võimalike riskide maandamiseks Enefit140 seadme fenoolvee käitlemiseks olukorras, kus elektrijaamad ei tööta või selgub, et tagasijuhtimine seadmele ei ole võimalik, on otstarbekas teha Enefit280 seadme fenoolvee käitlemise koormuskatsed, st kas lisavee vastuvõtmine ja millises koguses on võimalik. Kui rajatakse Enefit280-2 seade, jaguneb 9,44 t/h kahe seadme vahel ja ühe Enefit280 seadmesse suunatakse kokku 13,542 t/h fenoolvett. Samas ei saa välistada olukorda, kus üks Enefit280 seade on remondis või avariiline ning töötavad mõlemad Enefit140 seadmed ja käitlemist vajava fenoolvee kogus on kokku 18 t/h. Seetõttu tuleks teha Enefit280 seadme katsetused ka koormusel ca 1 8 t/h, et tagada võimalikult paindlik fenoolvee käitlemine erinevates olukordades. Juhul kui selgub, et Enefit280 seadme enda tekitatud kogusest suuremas koguses fenoolvee käitlemine ei ole võimalik, teha katsetused Enefit140 seadmele fenoolvee tagasijuhtimiseks. Kuid selleks peab veenduma, et tagatud on piisava mõõtevahemikuga ja töökindlate mõõteseadmete kasutamine. Eelistatult kasutada pidevseireseadmeid ja teha paralleelseid kontrollmõõtmisi. Vastavate katsetuste tegemine on otstarbekas sisse viia kompleksloa taotlustes se lisatingimusena, et need toimuvad loa andjaga kooskõlastatud plaani alusel ja kui ilmnevad olulised muudatused saastekoormuses, st tekib oht piirväärtuste ületamis eks, või muud olulised negatiivsed tegurid, siis katsetused lõpetatakse. Täiendav keskkonnamõju hindamine ei ole nendel tingimustel katsetuste tegemiseks vajalik, samuti ei ole põhjendatud loa tingimustesse täpse katsetuste plaani sisseviimine - konkreetne katsete kava ja programm tuleks kooskõlastada Keskkonnaametiga kirjavahetuse teel . 4.4. TÖÖSTUSLIKU REOVEE KÄITLEMISE VÕIMALUSED Enefit Power AS Õlitööstuses tekib nn kombineeritud reovett, milleks on põhiliselt Õlitööstuse territooriumilt kokku kogutav reostunud sademevesi ja tehnoloogiline pesuvesi (eeldatav kogus 40...50 tuhat m 3 /a), kokku kuni 250 000 m 3 /a. Reostunud sademevesi kogutakse õli laadimisestakaadidelt (nii raudtee- kui autoestakaadilt), kaalumajast ja mahutipargist – nende kohtade puhul on võimalik otsustada, kas sademevesi on tugevalt saastunud või mitte ning viimasel juhul suunatakse see sadevee käitlussüsteemi. Tugevalt reostunud sadevesi tekib õlitootmisseadmete kondensatsiooniosa betoonplatvormidelt. Tehnoloogiline pesuvesi tekib seadmete hoolduse käigus, kui pestakse õliseid seadmeid. Õlitööstuse reo- ja heitvee formeerumise, sh veekasutuse skeem ja kasutatud veemahud on näidatud joonisel 4.2. Tehnilist vett kasutatakse jahutusseadmete ja mehhanismide jaoks, tehnoloogilistel eesmärkidel, samuti tehnoloogiliste ruumide ja seadmete hüdrauliliseks puhastamiseks. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 65 Joonis 4.2. Õlitööstuse (Enefit280) veekasutuse skeem ja kasutatud veemahud (m 3 /a) [Allikas: uuringu „Põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika (PVT) arengu analüüs ning ettepanekud PVT ajakohastamiseks. Tallinna Tehnikaülikool, Nomine Consult OÜ, Hendrikson & Ko OÜ“ aruande ptk 17] Tehnilist vett kasutati 2016.-2020. a 158 000–242 000 m 3 /a ja see on peamiselt seotud Enefit280 tehnoloogiaga. Tehnilise vee hulka kuulub ka teatud kogus Enefit140 seadme reostunud kondensaatvett. Veekasutus ei iseloomusta tegelikku reovee kogust. Tehnilise vee hulgas on jahutusseadmetega seotud vesi, mis suunatakse jahutusvee basseini kaudu ringlusse (jahutusveega seotud ülevaade on esitat ud aruande ptk 4.5). Õlitööstusel puuduvad eraldiseisvad jahutusvee, heit- ja sademevee väljalasud pinnaveekogudesse. Olmereovee ja sademevee käitlus on seotud Eesti Elektrijaama väljalaskudega. Kombineeritud reovesi (territooriumilt kokku kogutav reostunu d sadevesi ja tehnoloogiline pesuvesi, mida ei ole võimalik teistes protsessides kasutada ) suunatakse õlikanalisatsiooni kaudu tuhaärastussüsteemi ringlusvette. Põhimõtteliselt on võimalus ka piisavalt puhta vee suunamiseks elektrijaama sademevee käitlus süsteemi (suubub pärast õlipüüduritega puhastamist sademevee äravoolukanalisse ) ning reostunud vee suunamiseks olmereovee puhastile, kuid neid variante ei ole aastaid kasutatud. Järeldub, et kombineeritud reovee käitamine on seotud Auvere energiakompleksi te enindava tuhaärastussüsteemi tsirkulatsiooniveega, st selle käitlemiseks on olemas lahendus, millega ei kaasne olulist keskkonnamõju (ptk 4.6) seni kuni praegune tuhaärastussüsteem toimib. Siit tuleneb vajadus hinnata võimalikke variante kombineeritud reov ee käitlemiseks. Võimalikud variandid kombineeritud reovee käitlemiseks Kaalutud on variante, kus käidelda kombineeritud reovett koos fenoolveega. Saadud kogemus näitab, et kompleksse süsteemi projekteerimine on väga pikk ja aeganõudev protsess, kuna tekkivad reoveed on oma koostiselt ning selle varieeruvuselt ja omadustelt väga erinevad ning optimaalse ja töökindla lahenduse leidmine eeldab erinevate puhastustehnoloogiate ja puhastusastmete rakendamist. 2015. aastaks töötati välja bioloogilisel puhast usel põhinev lahendus, kuid selle tundlikkus ja reovee keemilise koostise varieeruvus põhjustaksid reovee puhasti töös suuri probleeme (st see lahendus ei taga piisavat stabiilsust). Ptk 4.3 toodud analüüsist võib järeldada, et pigem on otstarbekas fenoolv ee käitlemisest koos kombineeritud reoveega loobuda. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 66 2013. a koostatud alternatiivsete lahenduste analüüsis 37 on muuhulgas käsitletud tugevalt õliga saastunud vete käitlemislahendusi. Üheks variandiks on eeltöötlus flotatsiooniga ja saadud vee suunamine tuhaärastuse ringlusvette, setted põletataks CFB katlas, samuti põletatakse eraldatud õlifraktsioon CFB katlas (kas elektrijaamas või õliseadmel) . Olemuselt on see sarnane ptk 4.3 kirjeldatud variandiga, kui tuhasüsteemi ringlusvee asemel vesi suunatakse tehnoloogiliseks veeks. Eeldatavalt on seda üheetapilist skeemi vaja tõhustada setitamisega jm meetmetega, kuid selle määrab kokkuvõttes ära tehnoloogilisele veele esitatavad nõuded. Teine alternatiiv on flotatsioonietapi järgselt bioloogilise töötluse lisa mine, mis eeldatavalt võimaldaks juhtida puhastatud heitvee pinnavee suublasse. Bioloogilises etapis tekkiv liigmuda tihendatakse ja põletataks CFB katlas. Ka siin tuleb ptk 4.3 esitatud teabe põhjal nentida, et ilmselt on vaja süsteemi tõhustamine. Lühidalt on kaalutud varianti lahendada bioloogilise töötluse etapp koos Õlitööstuses tekkiva olmereovee käitlemisega. Selle lahenduse vajalikkus sõltub kogu Auvere komp leksi edasisest kasutusest – kui Eesti Elektrijaama olmereovee käitlussüsteem on dimensionee ritud suurele töötajate arvule, kuid töötajaid järjest väheneb, võib ühel hetkel osutuda vajalikuks optimaalsema olmereovee käitlussüsteemi rajamine. Siin on teiseks variandiks olemasoleva olmereovee puhastussüsteemi rekonstrueerimine, sh suunates eelpuhas tatud heitvee olmereoveepuhastile. Sõltumata millist varianti otsustatakse kasutada, tuleb heitvee suublasse juhtimisel tagada vastavus nii heite piirväärtustele kui ka pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtustele. Kombineeritud reovee käitlemise variantide võrdlus Kuigi hetkel ei ole projekteeritud konkreetseid lahendusi ja ptk 4.3 toodud kasutatavate puhastustehnoloogiate ülevaate põhjal tuleb järeldada, et võimalikud on multivariantsed kombinatsioonid, mis muuhulgas vajadusel arvestavad lahus kogutud reoveeliikide eraldi eelpuhastamisega või puhastamisega, võib siinkohal välja tuua tõenäolised lahendused: a) puhastamine tasemele, mis võimaldab kasutamist tehnoloogilise veena - hõlmab orgaaniliste ainete eemaldamise õhu- või auruvooga, täiendavalt partiiviisilise destillatsioon, tahkete osakeste eemaldamiseks koagulatsioon-flokulatsioon-setitamine; b) kombineeritud reovee eelpuhastamine ja seejärel bioloogiline puhastamine koos Auvere kompleksi olmereoveega. Tabelis 4.10 on esitatud nende variantide võrdlus, kaasatud on ka praegune lahendus. Tabel 4.10 Kombineeritud reovee käitlemise variantide võrdlus Suunamine Puhastamine Eelpuhastamine ja seejärel Kriteerium tuhaärastuse kasutamiseks bioloogiline puhastus koos ringlusvette tehnoloogilise veena olmereoveega Tehnilis-majanduslikud kriteeriumid Kasutamisvalmidus Olemasolev Vaja projekteerida ja Vaja projekteerida ja ehitada toimiv lahendus ehitada kompleksne kompleksne reoveepuhastus- eelpuhastussüsteem. süsteem. Hõlmab eraldatud õli ja Hõlmab eraldatud õli ja setete setete tagasi-suunamise tagasisuunamise õlitootmis- õlitootmis-seadmele seadmele (CFB katel), vajalik (CFB katel), vajalik katsetuste läbiviimine. katsetuste läbiviimine. Sobivusel saab bioloogilise puhastusetapina kasutada praegust Auvere kompleksi olmereoveepuhastit. 37 Eesti Energia AS, reoveekäitluse arendusos akond. Alternatives for pyrolysis wa ter treatment – rev 1. Enefit Power AS esitatud dok ument Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 67 Suunamine Puhastamine Eelpuhastamine ja seejärel Kriteerium tuhaärastuse kasutamiseks bioloogiline puhastus koos ringlusvette tehnoloogilise veena olmereoveega Variandi Sõltuvus senise Ei ole tagatud et Ükski vähestest olemas- rakendamisega tuhaärastus- saavutatakse piisavalt olevatest lahendustest ei seotud riskid süsteemi madalad saasteainete puhasta põlevkiviõli töötamisest, mis kontsentratsioonid tootmisest pärinevat õlist vett omakorda sõltub tehnoloogilise veena suublasse juhtimiseks põlevkivi kasutamiseks (valmis- sobivale tasemele, st tegelik kasutamisest ehitatud süsteemi rakendatavus ei ole teada elektrienergia täiendamise vajadus). (võib vajalikuks osutuda tootmiseks. valmisehitatud süsteemi täiendamine). Täiendavate Puudub Keskmine, Kõrge, hinnanguline summa investeeringute 10-30 mln € 50-100 mln eurot (maksumus vajadus on alumises piirkonnas, kui saab vähemalt osaliselt kasutada olemasoleva olmereoveepuhasti konstruktsioone-seadmeid). Täiendavad Puuduvad Sõltub rakendavast Keskmine kuni kõrge, sõltub käitamiskulud komplekssusest, auru- rakendatavast stripping rakendamisel komplekssusest pigem kõrge. Keskkonnakriteeriumid Täiendav energia- Puudub Eriheitetegur vähemalt Eelpuhastuse eriheitetegur kasutus, 0,34736 tCO 2/t reovett vähemalt 0,34736 tCO 2/t väljendatuna (arvestab ainult kahe reovett (arvestab ainult kahe tekkiva CO 2 põhitehnoloogia põhitehnoloogia energia- heitena energiatarbega) tarbega), lisandub bioloogilise puhastuse pumpade jms energiakulu. Muu täiendav Puudub Kemikaalide kasutamine Kemikaalide kasutamine ressursikasutus Saasteainete Puudub Eeldatavalt tekivad Eeldatavalt tekivad heide õhku täiendavad heiteallikad, täiendavad heiteallikad, sh sh võimalik lõhnaainete võimalik lõhnaainete hajusheide. Tõenäoliselt hajusheide. vajalik järelpõletus vms Tõenäoliselt vajalik (või gaaside juhtimine järelpõletus vms (või gaaside õliseadmele). juhtimine õliseadmele). Täiendav Puudub Tõenäoline (nt Tõenäoline (nt saastunud reoveeteke saastunud kondensaadi kondensaadi või või kontsentraatide kontsentraatide teke), sõltub teke), sõltub kasutata- kasutatavatest vatest tehnoloogiatest. tehnoloogiatest. Täiendav Puudub Teatud määral ohtlike Eelpuhastuses teatud määral jäätmeteke või setete jms teke. Sõltub ohtlike setete jms teke. mõju jäätmete kasutatavatest Bioloogilises etapis liigmuda omadustele tehnoloogiatest. (saastatus sõltub eelpuhastuse efektiivsusest). Vastavus PVT Ei ole kirjeldatud Rajatakse vastavalt PVT Rajatakse vastavalt PVT nõuetele üheski PVT nõuetele. Tekkinud nõuetele. Tekkinud jääkide järelduses. jääkide sama seadme sama seadme protsessidesse Tõendatud, et ei protsessidesse tagasi- tagasi-juhtimine, sh kaasne olulist juhtimine, sh põletamiseks, on levinud PVT keskkonnamõju. põletamiseks, on levinud meede. Vastab PVT-le. PVT meede.  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 68 Võrdlusest järeldub, et eelistatud lahendus on kombineeritud reovee suunamine tuhaärastussüsteemi ringlusvette, seda ka Enefit28 0-2 seadme rajamise järgselt tekkivaid koguseid arvestades. See ühtlasi tähendab, et seni kuni on võimalik juhtimine tuhaärastussüsteemi ringlusvette, ei ole Auvere energiakompleksi tingimustes kombineeritud reovee käitlemisel leevendusvõimalusteks kasutamine tehnoloogilise veena või eelpuhastatuna käitlemine koos olmereoveega – eeldatavalt kaasneb nendega suurem keskkonnamõju kui tuhaärastuse ringlusvette juhtimisel. Kuigi see ei tähenda, et see mõju oleks oluline negatiivne mõju, ei ole põhjendatud senise käitlusviisi asendamine (ka senise käitlusviisiga ei kaasne olulist negatiivset mõju). Täiendavad leevendusvajadused/võimalused Perspektiivis jäävad põlevkivielektrijaamad reservi või lõpetavad tegevuse, mis omakorda võib tingida senise veepõhise tuhaärastussüsteemi kasutamise lõpetamise. Seetõttu on vaja hakata ette valmistama uut lahendust, mis põhineb kombineeritud reovee puhastamisel ja kasutamisel tehnoloogilise veena. Kui see ei ole rakendatav, siis on lahenduseks eelpuhastamine ja seejärel bioloogiline puhastus koos Auvere kompleksi olmereoveega. Eeldatavalt on mõlema variandi osaks eraldatud õli ja setete tagasisuunamise õlitootmisseadme CFB katlasse. Selleks tuleb teha katsetused, kas see võib mõjutada Enefit280 tehnoloogiaga seadmete tööd ja saasteainete heidet. Vastavate katsetuste tegemine on otst arbekas sisse viia kompleksloa taotlustesse lisatingimusena, et need toimuvad loa andjaga kooskõlastatud plaani alusel ja kui ilmnevad olulised muudatused saastekoormuses, st tekib oht piirväärtuste ületamiseks, või muud olulised negatiivsed tegurid, siis katsetused lõpetatakse. Täiendav keskkonnamõju hindamine ei ole nendel tingimustel katsetuste tegemiseks vajalik, samuti ei ole põhjendatud loa tingimustesse täpse katsetuste plaani sisseviimine – konkreetne katsete kava ja programm tuleks kooskõlastada Keskkonnaametiga kirjavahetuse teel. 4.5. ALTERNATIIVSETE LAHENDUSTE VAJADUSE HINDAMINE JAHUTUSVEEGA VARUSTAMISES KMH programmis, lähtuvalt KMH algatamise otsusest, on üheks teemaks anda hinnang jahutusvee suublasse juhtimise stsenaariumi mõjudele kliima soojenemisel ja hinnata võimaliku leevendusmeetmena gradiiri ehk jahutustorni või muude alternatiivsete jahutussüsteemide kasutusele võttu ebasoodsa mõju vähendamiseks. Metoodiliselt on see üheks osaks kliimakindluse hindamisest. Euroopa Komisjoni taristu kliimakindluse hindamise juhised hõlmavad kliimamuutuste leevendamist, mis on seotud KHG heitega. Seda teemat on analüüsitud ptk 4.1. Teine pool hõlmab kliimamuutustega kohanemist, m illest asjakohaseks osutus jahutusveega seotu. Muud teemad, nagu äärmuslike ilmastikunähtuste sageduse ja intensiivsuse muutumine kliimamuutuste tõttu, samuti merevee tõus , kavandatavat tegevust ei mõjuta ning seetõttu neid ka edasises analüüsis ja hindami ses ei kajastata. Taust Enefit Power AS õlitööstuse jahutusvee allikaks on Eesti Elektrijaama jahutusvee süsteem, mis kasutab pinnavett Mustajõest, kuhu enne veevõtukohta suubub Eesti EJ juurdevoolukanal (registrikood VEE1064900), sisuliselt toitub jahutussüsteem peamiselt Narva jõe veest. Kogu pinnaveesüsteemi kirjeldus on esitatud varasemalt õlitööstuse DP KSH aruandes ja seda siin ei korrata (see ei oma selle peatüki eesmärgist lähtuvalt tähtsust). Jahutusvett vajab ainult Enefit280 seade, kui töötatakse elektri tootmise režiimis. See kulub turbiinis töötanud auru kondenseerimiseks. Tavapärastes tingimustes on jahutusvett vaja ca Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 69 6 000 m 3 /h (maksimaalne vajadus 7 500 m 3 /h /2,08 m 3 /s) ehk kuni 50 miljonit m 3 aastas. Jahutusvee süsteem kasutas 2016. – 2020. aastatel 33 – 41 mln m 3 vett aastas. Enefit280 seadme veega varustamiseks rajati jahutusvee kanalid olemasolevate elektrijaama veevõtu kanalite külge (kaks paralleelset 380 m pikkust kanalit). Enefit280-2 rajamiseks uusi kanaleid ei rajata, suurendatakse veevõtu kanalite läbilaskevõimet. Enefit280-2 seadme käikuandmise järgselt on õlitööstuse jahutusvee maksimaalne vajadus kuni 15 000 m 3 /h (4,16 m 3 /s) ehk kuni 100 mln m 3 aastas. Reaalne vajadus on mõnevõrra väiksem, arvestades seni kasutatud jahutusvee kogust (eeldatavalt kuni 85 mln m 3 /a). Kahe Enefit280 seadme summaarne jahutusvee vajadus moodustab 7,5 % Eesti Elektrijaama süsteemi projekteeritud võimsusest (tegelik osakaal võib olla veidi suurem, kuna kanalitesse koguneb setet ja enne setetest puhastamist on süsteemi tegelik võimsus väiksem). Eesti elektrijaama jahutusvee kanalite süsteem, mida kasutab ka õlitööstus, on rajatud sellise läbilaskevõimega, mis vastab elektrijaama 8 energiaploki (koguvõimsusega ca 1600 MW e ) vajadustele, mis on kokku ca 200 000 m 3 /h. Praeguseks on töösse jäänud 5 energiaplokki, lisaks kasutab süsteemi Auvere Elektrijaam, mille veevajadus vastab ligikaudu ühe EEJ energiaplokile. Eesti elektrijaama iga töötav turbiin vajab jahutusvett suvel 25 000 m 3 /h ja talvel 18 600 m 3 /h. Ühe EEJ turbiini (installeeritud võimsus 200 MW e ) töös vajalik jahutusvee kogus vastab piisava varuga kahe Enefit280 turbiini jahutusvee kogusele. Kokkuvõttes võib järeldada, et tavaolukorras on jahutusvee kogus piisav. Kasutatud jahutusvesi juhitakse Mustajõkke tagasi Enefit Power AS Eesti Elektrijaama väljalasku IV084. Enefit Power AS keskkonnakompleksloa nr L.KK.IV -172516 alusel on ettevõttel lubatud Mustajõkke suunata kuni 1 880 mln m 3 jahutusvett aastas. 2020. a juhtis Enefit Power Mustajõkke 474 miljonit m 3 . Õlitööstuse jahutusvesi moodustab sellest 8,65%. Suublasse juhitava jahutusvee parameetreid, sh saasteainete sisaldust seiratakse regulaarselt ja jahutusvees ei ole reostust tuvastatud, ärajuhitav vesi vastab piirnormidele. Tagasijuhitava vee temperatuur on võetava vee temperatuurist keskmiselt 7°C võrra kõrgem . Enefit Power AS õlitööstuse laiendamisega seotud jahutusvee heite mõju hindamiseks Narva jõe vee temperatuurile koostati 2013. aastal K SH raames eraldi modelleerimise aruanne, mis analüüsis planeeritavate õlitehaste jahutusvee mõju. Järeldati, et koosmõju on kahe Enefit280 seadme lisandumisel väiksem kui elektrijaama 8 energiaploki töötamisel, st olemasolevas olukorras. Samas näitas juba olemasoleva olukorra analüüs, et ebaharilikult soojade suveilmade korral võib Narva veehoidlas veetemperatuur tõusta üle 28 o C, st tekib olukord, kus pinnaveekogu temperatuur on liiga kõrge, et tagada vajalikku jahutust. KSH aruandes järeldati, et Auvere energiakompleksile on vaja koostada erandolukordadeks elektritootmise võimsuse vähendamise kava, kui jahutusvett ei piisa või suubla temperatuur tõuseb üle kriitilise piiri. Kava kinnitati 2022. aastal 38. Kavas on antud ülevaade selle koostamisest. Enefit Pow er AS tellis ekspertarvamuse „Ekspertarvamus Enefit Power AS Eesti Elektrijaama keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV - 172516 jahutusvee väljalasu IV084 temperatuurivahemiku ja seirekohustuse määramiseks“ (Lemma OÜ, Tallinn 2021). Hinnangu koostamisel arvestati Eesti elektrijaama, Auvere elektrijaama ja Õlitööstuse kumulatiivse mõjuga, kuna Eesti elektrijaama jahutusvee väljalasku IV084 suunatakse kõigi eelnimetatud käitiste jahutusveed. Ekspertarvamuses järeldati, et energiaplokkide töörežiimi muutmine ei ole pi isavalt paindlik, kuid olukorda saab lahendada tsirkulatsioonipumpadega. Arvestades ekspertarvamuses toodut kohustas Keskkonnaamet käitajat teha jahutusvee kondensaatorite temperatuuri automaatset omaseiret ning hiljemalt 01.05.2022 töötada välja kava kuid as vähendada väljalasku juhitava vee temperatuuri olukordades, kus kondensaatorite vee temperatuur ületab 30°C. Vastavalt kehtivale kompleksloale on jahutusvee väljalasu kaudu suublasse juhitava jahutusvee lubatud 38 Enefit Power AS. Eesti elektrijaama väljalasku juhitava jahutusvee temperatuuri mõju v ähendamis e kav a. Kinnitatud 17.06.2022. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 70 temperatuuri vahemik 0–33°C. Ettevõte teostab jahutusvee kondensaatorite temperatuuri automaatset omaseiret. Kavandatud meetmed seisnevad jahutusvee väljalasu temperatuuri automaatses pidevseires ühes seirepunktis – jahutusvee tagasivoolukanali väljalaskeots nr 1 (andurid paigaldati augustis 2022). Jahutusvee väljalasku suunatava vee temperatuuri tõusu korral üle 30°C (fikseeritud automaatse temperatuurianduriga pidevseire punktis vt joonis 1) lülita takse reservis oleva energiaploki tsirkulatsioonipump sisse, et pumbata juurde täiendavat vett jahutusvee lahjendamiseks ja temperatuuri alandamiseks. Kui töötavad kõik energiaplokid, siis pannakse tööle 2 tsirkulatsioonipumpa 7. energiaplokis ( plokk ei tööta ja demonteeritakse, kuid pumbad säilitatakse ja hoitakse tehniliselt korras, perioodiliselt lülitakse sisse). Kui täiendavate tsirkulatsioonipumpade kasutamine olukorda ei paranda, siis järgmiseks sammuks on energiaplokkide osaline võimsuse vähendamine. Enefit280 turbiini jahutusveega varustamise variandid Variantideks on a) olemasoleva pinnavee läbivoolul põhineva süsteemi kasutamise jätkamine; b) jahutustorni rajamine/siin omakorda võimalikud variandid, millel on küllaltki erinevad lahendused nt torni parameetrites/ c) hübriidsüsteemi kasutamine /vesi - ja õhkjahutuse hübriid/. Kvalitatiivne süsteemide keskkonnamõju lühivõrdlus, kui süsteemid rajataks algusest peale: läbivooluveega jahutamisel seisnevad mõjud vee-elustiku kaos struktuuride alla jäämise, kaasahaaramise, termiliste mõjude ja muude häirete tõttu . Mõju olulisus sõltub konkreetsetest kohapealsetest tingimustest, sh väärtuslike populatsioonide olemasolust, populatsiooni suurusest jms (kommentaar: olemasoleva Auvere kompleksi süsteemi puhul on olukord välja kujunenud ja keskkonnamõju ei ole hinnatud oluliseks). Seda mõju tasakaalustab läbivoolse jahutussüsteemi madalam maksumus, väiksem elektrienergia kulu, väiksem maapinna ja ruumivajadus, visuaalse mõju puudumine (jahutustornid ja nende tekitatav aurupilv). Jahutustornide visuaalne mõju sõltub nende tüübist. L oomuliku tõmbega tornid võivad ulatuda 100…150 m kõrguseni kui jahutatavate süsteemide võimsus on suur (Enefit280 seadmed nende hulka ei kuulu). Mehhaanilise tõmbega tornid on oluliselt madalamad (kõrgus kuni 20 m), kuid on oluliselt laiemad ja kulutavad töötamiseks energiat . Ventilaatoriga varustatud loomuliku tõmbe jahutustornid on parameetritelt vahepealsed. Kõik need tornivariandid tekitavad töötades aurupilve. Hübriidsüsteemidel on väiksem veevajadus ja tornist väljub mõnevõrra väiksema nähtavusega aurupilv. Enefit280 õlitootmisseadmete jahutusvee võtu alternatiivse lahenduse vajaduse ja võimalike mõjude muutuse võrdlev analüüs on esitatud Tabelis 4.11. Jahutustornidel põhinev alternatiivse süsteemi eeliseks on väiksem loodusliku vee vajadus. Kuid tornide ehitamisega ja käitamisega kaasnevad otsesed ja kaudsed ressursikulud, sh kasvuhoonegaaside heide, samuti ehitus- ja käitamiskulud. Tabel 4.11 Hinnang Enefit280 õlitootmisseadmete jahutusvee võtu alternatiivse lahenduse vajadusele Olemasolev Auvere Jahutustornidel põhinev Teema kompleksi läbivoolse alternatiivne süsteem süsteemi kasutamine Kas Enefit280-2 rajamine Ei Jah, jahutusvee vajadus muudab jahutusvee väheneb, kuid vett ikkagi summaarset vajadust? kasutatakse (ringlus-süsteemis vajalik aurumiskadude kompenseerimine) Kas eraldi jahutusvee süsteemi Ei - vee kogus on tagatud, erandlike temperatuuride korral rajamine õliseadmetele on võimalik Enefit280 seadmel elektri tootmine kriitilisel perioodil vajalik keskkonnamõjudest lõpetada ilma et sellega kaasneks olulisi mõjusid lähtuvalt? energiavarustusele või keskkonnale. Läbivoolse jahutusvee Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 71 Olemasolev Auvere Jahutustornidel põhinev Teema kompleksi läbivoolse alternatiivne süsteem süsteemi kasutamine süsteemi keskkonnamõju on välja kujunenud ja see ei ole oluline. Õliseadmetega seotud koormus jahutusvee süsteemile moodustab väikese osa projekteeritud süsteemi võimsusest, ka reaalse kasutuse korral võib eeldada, et vajadus jääb ligikaudu 15% piiresse. Enefit140 seadmed jahutusvett ei kasuta. Kas Enefit280-2 turbiini Ei, ainukesed ressursid on Jah, jahutustorni ehitamiseks on jahutamine nõuab täiendavalt seotud vee pumpamisega, vaja ehitusmaterjale, käitamisel muid ressursse (lisaks seadme selleks vajalikud pumbad ja kulub täiendav kogus enda ehitamisele-käitamisele)? torud on Enefit280-2 projekti elektrienergiat tornisisese osadeks. jahutuse ja tsirkulatsiooni Vee pumpamisega seotud tagamiseks. elektrienergia kulu läbi Ümber on vaja korraldada ka kondensaatori ei erine Enefit 280-1 jahutamine (rajada jahutustorni variandiga uus trass). kaasnevast pumpamise Torni rajamiseks on vaja ka kulust (kondensaatori maad, kuid eeldatavalt jääb see jahutussüsteemi läbib sama detailplaneeringu ala piiridesse kogus vett). (st täiendava loodusliku maa kasutusse võtmist ei ole. Kas Enefit280-2 turbiini Ei, seda ka olukorras kui Jah, uue jahutussüsteemi jahutamisega kaasneb Auvere kompleksi ehitusmaksumus ja täiendavad täiendavaid kulusid (lisaks elektrijaamad peaksid käitamiskulud. seadme enda ehitamisele- lõpetama tegevuse: käitamisele)? jahutussüsteemi osadeks olevaid kanaleid jm ei likvideerita, kanalite hoolduskulud jäävad oluliselt väiksemaks, kui ei ole vaja tagada suurt vooluhulka. Kas eraldi jahutusvee süsteemi Ei - vee kogus on tagatud, erandlike temperatuurid e korral rajamine õliseadmetele on võimalik ka Enefit280 seadmel elektri tootmine kriitilisel perioodil vajalik? lõpetada ilma et sellega kaasneks olulisi mõjusid energia - varustusele või keskkonnale. Enefit140 seadmed jahutusvett ei kasuta. Väiksema veekulu argumendiks saaks olla suurem kindlus kliimamuutuste suhtes, seda nii vee hulga kui võimaliku temperatuuri osas. Muid kliimariske hindamisel ei tuvastatud, millega peaks Enefit280-2 rajamisel arvestama. Siinkohal tuleb võrdluse tegemisel välja tuua, et Vabariigi Valitsus on andnud suunised olemasoleva jahutusvee lahenduse toimimise tagamiseks olukorras, kus Narva veehoidla taset tahtlikult alandatakse. Need tuleb rakendada koheselt /st reaalset projekteerimise ja ehitustööde ajagraafikut arvestades/ ja seejuures ei tehta keskkonnamõju hindamist, kuna seda tehakse riigi julgeoleku tagamise kaalutlustel. Luuakse võimalused veetaseme säilitamiseks ja täiendava koguse vee võtmiseks Narva jõest /tehniline lahendus ei kuulu julgeolekukaalutlustel avalikustamisele /. Need meetmed lahendavad ka olukorra, kus vee kogus Narva veehoidlas väheneks kliimamuutuste tulemusena. Olemas on Enefit Power AS tegutsemiskava erandlike temperatuuride puhuks. Rakendatud meetmed tagavad operatiivse reageerimise. Kokkuvõttes järeldub, et alternatiivse jahutusveega varustamise süsteemi rajamine Enefit280 seadmetele ei ole põhjendatud. Ei ole võimalik järeldada, et muu süsteemi rajamine leevendaks kasutatava läbivoolse süsteemi keskkonnamõju suuremal määral kui praegu rakendatavad meetmed. Täiendavad leevendusvajadused/võimalused  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 72 Lisaks on erandlike temperatuuride korral võimalik Enefit280 seadme tel elektri tootmine kriitilisel perioodil lõpetada, viies seadmed üle režiimile, kus elektrit ei toodeta (kuid õlitootmine jätkub). 4.6. MÕJU PINNAVEELE JA PÕHJAVEELE Olmereovee ja sademevee käitlemine Õlitööstuse olmereovesi tekib administratiivhoone tualettides ja duširuumides ja see suunatakse kokku Eesti Elektrijaama olmereoveega, mis puhastatakse elektrijaama reoveepuhastussüsteemis. Puhastist suunatakse heitvesi väljalasuga nr 2 (kood IV143) juurdevoolu kanalisse (Mustajõe kanal). Kompleksloaga nr L.KKL.IV -172516 on selles väljalasus heitvee lubatud vooluhulk 547 500 m 3 aastas. 2020. aastal andis Enefit Power AS õlitööstus Eesti Elektrijaamale ligikaudu 80 000 m 3 reovett. Puhastud olmevesi väljalasus IV143 on vastanud sätestatud piirnormidele. Seoses Enefit280-2 rajamisega ei ole kavas suurendada väljalasku IV143 suunatavat heitvee kogust, samuti ei muudeta saasteainete kontsentratsioone. KSH aruande ptk 7.2 on toodud, et õlitootmise laienemise ja järeltöötluse otseseks positiivseks mõjuks tööhõivele on maksimaalselt 500 uut töökohta. Samas on viidatud, et Eesti Energia süsteemis toimub järk - järgult töökohtade ümberjaotumine ja töö efektiivsuse tõus ning elektrijaamade võimsuse vähendamine vanade põlevkivi elektriplokkide arvelt vähendab tööjõu vajadust ulatuslikumalt kui on prognoositud suurenemine õlitööstuses. Seega ei suurene ka olmereovee kogus võrreldes varasemate aastatega. 2019.-2020. a vähenes töötajate arv 1 500 võrra, seda nii turuolukorra kui Eesti Elektrijaama plokkide 1, 2 ja 7 sulgemise tõttu. Enefit280 -2 kompleksloa taotluses on märgitud töötajate arvuks 61, st Enefit280-2 käikuandmisega lisanduvad töökohad ei suurenda Auvere energiakompleksi töötajate arvu ja tekkiva olmereovee kogust ega koostist võrreldes varasemate aastatega. Õlitööstuse territooriumilt kogutud puhtad sademeveed suunatakse Eesti Elektrijaama kanalisatsioonisüsteemi. Saastumata sademevesi juhitakse Eesti Elektrijaama tööstus- ja sademevee väljalasku (IV142), lubatud vooluhulk 4,2 mln m 3 aastas, suublaks Mustajõgi. Enefit280-2 rajamisega ei ole kavas seda suurendada: kui Enefit280 -2 rajamisega lülitatakse sademevee ärajuhtimissüsteemiga teenindatava ala koosseisu 8 ha, siis juhitakse arvestuslikult süsteemi täiendavat 10 480 m 3 sademevett, mis moodustab ~0,25% väljalasu vooluhulgast. Samuti ei muutu saasteainete lubatud sisaldus ärajuhitavas sademevees. Riikliku seire ja pinnaveeseisundi kohaselt on Mustajõe koondseisund hea 39. Eelmise perioodi Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas klassifitseeriti Mustajõgi tugevasti muudetud veekoguks, kuid kehtiva perioodi kava koostamisel vaadati seisundiandmed üle ja seda erandit ei kohaldatud. Tänaste teadmist kohaselt ei ole põhjust arvata, et Enefit Power AS õlitööstuse edasise tegevuse käigus Mustaj õe hea seisund halveneks. Ptk 4.4 kirjeldatud võimalike alternatiivsete lahenduste vajaduse kaalumine olmereovee käitluses ei ole tingitud Enefit280-2 seadme rajamisest. Pigem on seadme rajamisel teatud positiivne mõju, st Auvere kompleksi töötajate arv on paremini kooskõlas reoveepuhasti dimensioneeritud võimsusele (kuid see mõju on väheoluline). Fenoolvee käitlemine 39 Ida-Eesti ves ikonna veemajanduskava 2022-2027, tabel 6.1 (https://envir.ee/media/7658/download) Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 73 Enefit280-2 seadmel on võimekus oma fenoolvett ise käidelda - suunatakse põletamisele seadme enda CFB katlasse ja seega ei tekita Enefit280-2 seadme fenoolvee käitlemine mõju pinna- ega põhjaveele. Samasugune võimekus on ka olemasoleval Enefit280 seadmel. Ptk 4.3 jõuti ka teistel seadmetel tekkiva fenoolvee alternatiivsete käitlusvõimaluste analüüsil järeldusele, et reoveena puhastamine oleks kõige väiksema eelistusega variant ja seetõttu Auvere kompleksist puhastatud fenoolvett suublasse juhtima ei hakata . See ei välista, et fenoolvee kombineerimine muu tehnilise reoveega võib osutuda lahenduseks olukorras, kus Enefit140 fenoolvee õliseadmetele tagasisuunamise katsetustest ilmneb, et seda teha ei saa ja Auvere kompleksi põlevkivielektrijaamad ei ole p üsivalt töös. Kombineeritud reovee käitlemine Kombineeritud reovesi suunatakse praegu õlikanalisatsiooni kaudu tuhaärastussüsteemi ringlusvette. See reovesi võib kohati sisaldada õliseid fraktsioone. Kinnises hüdrotuhaärastuse süsteemi leeliselises keskkonnas lagunevad võimalikud veevoos sisaldunud naftasaadused ega kujuta enam ohtu keskkonnale. Praegu on käitajal lubatud lisada Eesti Elektrijaama tuhaväljale kuni 2,5 mln m 3 pinnavett aastas, kusjuures Õlitööstusest läheb tuhaärastussüsteemi kaudu tuhaväljale ca 0,25 mln m 3 /a tööstuse pesu- ja sadevett. Viimase koguse 25%-line tõus (seoses Enefit280-2 rajamisega) on aastas 62,5 tuhat m 3 , mille võrra väheneks jahutusvee kanalist tuhaväljale lisatava pinnavee kogus. Tuhaärastussüsteem on keskkonnast isoleeritud ja selle võimalikku mõju on analüüsitud järgnevas alapunktis. Perspektiivis võib tekkida vajadus kombineerit ud reovee lahenduse muutmiseks, sh on üheks võimalikuks variandiks selle eelpuhastamine ja seejärel bioloogiline puhastus koos Auvere kompleksi olmereoveega. Arvestades Auvere kompleksi olmereovee koguse vähenemist võrreldes reoveepuhasti rajamise ajaga, võib eeldada et Enefit28-2 rajamise järgselt ca 100 000 m 3 /a kombineeritud reovee lisandumisel puhastile ei suurene heitvee lubatud vooluhulk väljalasus IV143. Samuti ei suurene heites lubatud saasteainete sisaldus – heide peab vastama suublasse juhtimise nõuetele. Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit -, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ on kehtestatud saasteainete sisalduse piirväärtused suublasse juhtimisel. Heitvee väljalasu IV143 loaga kehtestatud piirväärtused vastavad määruse Lisa 1 piirväärtustele alla 300 ie reostuskoormusega puhastile. Tuha käitlemise mõju veekeskkonnale Enefit õlitööstuse tuhk jõuab koos elektrijaamade tuhaga Eesti Elektrijaama tuhaväljakule. Tuha hüdroärastuse vesi on ringluses ja vajadusel lisatakse süsteemi lisavett Mustajõest. Täpsem kirjeldus on esitatud aruande ptk 4.7. Ülevaade tuhaväljaku võimalikest mõjudest anti KSH aruande ptk 6.10. Tuha ärastamisel kasutatav vesi on ümbritsevast keskkonnast täielikult eraldatud ja pole teada mingeid lekke id ja otseseid keskkonnamõjusid, mis ulatuksid väljapoole tuhavälja. Väljalask tuhaväljalt puudub. Tuhaväljakut võib pidada veekindlaks, seejuures mida rohkem tuhka ladestatakse, seda tüsedamaks kujuneb isoleeriv kiht selitustiigi ja tööstusjäätmete prügila aluspinna vahel . Tuhaväljaku ümber on tihe põhjavee seirevõrgustik vaatluskaevudega. Ülevaade seirevõrgust anti samuti KSH aruande ptk 6.10. Õlitööstuse mõju põhjaveele Ülevaade piirkonna põhjavee kvaliteedist anti KSH aurande ptk 6.6.3 ja uute õlitootmisseadmete rajamise mõjudest ptk 7.5. Pinnase ja põhjavee jääkreostuse seireks on piirkonda rajatud ulatuslik seirevõrgustik. Tehnoloogilised seadmed ja õlitehase mahutid rajatakse nõuetekohaselt vastavalt seadusandlusele, parima võimaliku tehnika (PVT) nõuetele ja kehtivatele ehitusstandarditele. Nendes toodud ohutusnõudeid ja leevendavaid meetmeid järgides ei ole ette näha olulist mõju pinnasele ega põhjaveele. Hüdroloogilisi ja Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 74 hüdro-keemilisi muutusi põhjavees seoses Enefit280 seadmete töösse viimisega ei ole ette näha. Enefit Energiatootmine AS tellimusel teostatakse regulaarselt Eesti ja Balti elektrijaa ma tuhavälja pinna- ja põhjavee veetasemete ning hüdrokeemilise seisundi monitoorimist. 2021 . aasta seisuga on Eesti Elektrijaama tuhavälja piirkonnas kokku 54 vaatluskaevu, neist 29 avavad kvaternaarisetete vett, 9 sporaadiliselt vettandvat Narva veekihti , 10 Lasnamäe– Kunda veekihti ja 6 Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihti. Pinnaveekogudest on vaatluse all settetiikide ja Narve jõe vesi. Tuhaväljade ümbruse hüdrogeoloogiline seire hõlmab pinnaveeseiret, põhjaveetaseme mõõtmisi, sealhulgas üldkeemiline ja raua , fenoolide, naftasaaduste, K + , SO4 2- , Cl - , NH 4 + ja Hg + sisalduse analüüsi ning pH määramist. Eesti Elektrijaama vaatluskaevude asukohaskeem on toodud joonisel 4. 3. Joonis 4.3. Eesti Elektrijaama vaatluskaevude asukohaskeem [Maavarauuringud OÜ 2021. a veeseire tulemused. Lõpparuanne] Narva elektrijaamade tuhaväljade 2021. a põhjaveeseire tulemuste järgi 40 (esitatud Lisas 5, sh sisaldab aruanne sõltuvalt näitajatest pikaajalise vaatluse tulemusi) oli alumise (1) settetiigi vesi keemiliselt koostiselt HCO 3 -Cl-SO 4 -K-tüüpi, mineraalsusega 5,99 g/l, tugevalt leeliseline, kare ja ülemise (2) settetiigi vesi oli HCO 3 -SO 4 -Cl-K-tüüpi, mineraalsusega 6,36 40 Narv a elektrijaamade tuhav äljade 2021. a põhjaveeseire tulemused. Lõpparuanne. Maavarauuringud OÜ Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 75 g/l, tugevalt leeliseline, väga kare. Mõlema settetiigi vees oli kõrge kaaliumi, vesinikkarbonaatide, sulfaatide ja kloriidide sisaldus, kuid 2021. a astal mõlema settetiigi vee keemilises koostises oli täheldatav komponentide sisalduse vähenemine. Narva jõe hüdrokeemiline režiim on olnud pikaajalise vaatluse käigus stabiilne. Eesti Elektrijaama tuhavälja ümbruses oli kvaternaarisetete vee keemiline koo stis väga mitmekesine, üksikute komponentide sisalduse suure ulatusega, mineraalsusega 0,15 –11,93 g/l, pH järgi enamasti neutraalne ning kareduselt väga pehme. Kvaternaarisetete vesi oli tuhavälja idapiiril kulgevas äravoolukanalis ja 1. settetiigi lõunaos as suures osas saastunud – vett iseloomustab kõrge kaaliumi (64,0–4520,8 mg/l), sulfaatide (197,3–2580,0 mg/l) ja kloriidide (231,9–1613,1 mg/l) sisaldus. Paarisvaatluskaevud, mis asuvad tammi ühel küljel (vaatluskaevud 1a, 2a, 3a, 4a, 5a) ning tammi ja fi ltratsioonivarje taga (vaatluskaevud 1, 2, 2b, 3, 4, 5) võimaldavad hinnata nii tammi enda kui ka tuhavälja idapiiri mööda väljalaskekanali ja lõunaosas paikneva 1. settetiigi ümber rajatud filtratsioonivarje „töö“ efektiivsust. Tammi ja filtratsiooni varj e positiivne mõju kvaternaarisetete põhjavee keemilisele koostisele on eriti märgatav kaaliumi sisalduse osas, kuna kaalium sorbeerub kergesti filtratsiooni varje savimaterjaliga ja selle sisaldus vees väheneb varjet läbides mitu korda. Ka sulfaatide ja kloriidide sisaldus väheneb, kuid see protsess ei ole nii efektiivne. 8-aastase vaatlusperioodi vältel kvaternaarisetete vee keemilises koostises selgelt väljendunud trendimuutusi ei täheldatud. Samuti ei toimunud 2021. aasta aruande põhjal Narva veekihi, Lasnamäe–Kunda veekihi ning Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihi põhjavee hüdrokeemilises seisundis kriitilisi muutusi ja reostustunnuseid ei ilmnenud. Fenoolide ja naftasaaduste sisaldus uuritud vaatluskaevude vees ei ületanud kehtestatud piirväärtusi üheski veekihi vees 2021. aastal ning põhiosas kogu vaatlusperioodi vältel, v -a ühes vaatluspunktis 2020. aastal (naftasaaduste sisaldus 0,74 mg/l, piirväärtus 0,6 mg/l 41). Narva lademe kohati vettandvate (kuid tervikuna suhteliselt hea veepideme) kivimite levikua la kuulub Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumisse Narva lahusalana. See Narva lahusala pole vahetult ühenduses Lõuna-Eestis leviva Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumi põhiosaga. Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumi Narva lahusala pole Eestis tüüpiline põhjaveekogumi ala kuna põhjavee kasutus veevõtuna joogiveeks on vettandvate kivimite väga vähese ja piiratud leviku tõttu olematu, mistõttu selle lahusala seisundit eraldi (Kesk -Alam-Devoni põhjaveekogumist) ei ole käsitletud. Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumi koguseline ja keemiline seisund on hea. Eeltoodust tulenevalt episoodilised naftasaaduste kõrgenenud kontsentratsioonid Enefit õlitööstuse territooriumil ei mõjuta Kesk -Alam-Devoni põhjaveekogumi seisundit. Objektil tuvastatud episoodiline naftasaaduste kõrgenenud sisaldus võib mõjutada potentsiaalselt vahetus läheduse oleva vooluveekogu vee kvaliteeti. Hüdrogeoloogilised uuringud ja veetasemete seireinfo näitava d, et Mustajõgi dreenib Narva veekihti. Samas on riikliku seire alusel Mustajõe seisund hea, seega saab episoo dilist naftasaaduste kõrgendatud kontsentratsioonide mõju hinnata ümbritsevale keskkonnale väikeseks. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumil keemiline ja koguseline koondhinnang on “Halb”. Põhjaveekogum klassifitseerus halba keemilisse seisundisse eelkõige PHT Mn ja 1-aluseliste fenoolide summa sisalduste tõusu tõttu. Põhjaveekogum on halvas seisundis tulenevalt selle piirkonna kaevanduste tegevusest. Hindamise käigus leiti, et põhjaveekogumi seisund ei parane enne kaevanduste sulgemist. Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum keemiline ja koguseline seisund oli 2020. aastal läbi viidud hinnangu alusel „Hea“. 41 Keskkonnaminis tri 04.09.2019 määrus nr 39 „Ohtlik e ainete põhjavee kvaliteedi piirv äärtus ed“  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 76 Kokkuvõttes saab Enefit Õlitööstuse mõju põhjaveele tänaste teadmiste juures hinnata väikeseks ja meetmete toimivust piisavaks, kuna episoodiline naftasaaduste kõrgenenud kontsentratsioonid Narva veekihis ei põhjusta ühegi põhjaveekogumi halba seisundit. KSH aruandest sõltumatu hinnang Enefit Power AS õlitööstuse mõjudest põhjaveele on antud põlevkiviõli tootmise PVT kaasajastamise uuringus 42, jõutud on samadele järeldustele. Kokkuvõte KSH aruande ptk 7.4.6 järeldati kokkuvõtvalt, et mõju pinnaveele, sh veeheite mõju, on välja kujunenud ja detailplaneeringu erinevad arengustsenaariumid seda sisuliselt ei mõjuta. Sama järeldus tuleneb Enefit280-2 rajamise ja käitamise võimaliku mõju hindamisest. Pinnavesi. Riikliku seire ja pinnaveeseisundi kohaselt on Mustajõe koondseisund hea, seega pinnavee kaitse eesmärk, vastavalt veeseadusele, on saavutatud. Lisaks, ei ole põhjus t arvata, et Enefit Power AS õlitööstuse edasise tegevuse käigus Mustajõe hea seisund halveneks. Enefit280-2 rajamine ja käitamine ei põhjusta muutusi pinnavee seisundis. Põhjavesi. Enefit280-2 rajamine ja käitamine ei põhjusta muutusi põhjavee erinevate kihtide seisundis. Järeldub, et pinna- ja põhjaveele avaldatava mõju taset arvestades puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete rakendamiseks . 4.7. TEKKIVAD JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMINE: TUHK KMH programmi järgi on selle valdkonna mõju hindamise ulatus järgmine: hinnatakse ja võrreldakse kuiva ja märja tuhaärastuse keskkonnamõju ning hinnatakse tuhaärastuses rakendatava tehnoloogia sobilikkust Auvere energiakompleksis. Koostatakse ülevaade tuhaärastuse ja järgnevate käitlemisetappide alternatiivsetest võ imalustest. Antakse hinnangud alternatiivsete lahenduste rakendatavusele, seejuures tuues välja tehnilise sobivuse, kaasnevad kulutused (investeeringuvajadus ja käitamiskulud) ja keskkonnamõju, sh loodusressursside kasutamine. Käsitletakse muudatuste ulatu st võrreldes olemasoleva olukorraga. Enefit280-2 seadme tegevusel tekib jäätmetest kõige enam tuhkasid, vastavalt koldetuhka (jäätmekood 10 01 97) 432 000 t/a ja lendtuhka (kood 10 01 98) 648 000 t/a, kokku 1,08 mln t/a. Valdav osa tuhka segatakse veega, t ransporditakse hüdrotuhaärastuse süsteemis ning ladestatakse koos Eesti ja Auvere elektrijaama kateldes tekkiva tuhaga olemasolevale Eesti elektrijaama tuhaväljale, mille tegevus on reguleeritud Eesti elektrijaama kompleksloaga nr L.KKL.IV-172516. Prügila (tuhaväljak koos settetiigiga) suurusega 8,63 km 2 paikneb Jäätmehoidla kinnistul (KÜ 51401:001:0189, JKK4400041, paiknemine on näidatud joonisel 4.4). Osa tekkivast tuhast juhitakse kuivalt tuha silotornidesse ning müüakse edasi ehitusmaterjalitööstusele, vastav muudatus taaskasutustoimingukoodi lisamiseks keskkonnaloa taotluses viiakse sisse peale KMH protsessi. Igapäevategevuses tekkivad olme- ja ohtlikud jäätmed (nt kemikaalide pakendid jms) kogutakse vastavalt nõuetele ning antakse üle jäätmekäitlusettevõtetele. Kõik tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused on välja toodud kompleksloa taotluse tabelis 8.2. 42 Uuringu „Põlevkiviõli tootmise parima v õimaliku tehnika (PVT) arengu analüüs ning ettepanek ud PVT ajakohastamis eks. Koos tajad Tallinna Tehnikaülikool, Nomine Cons ult OÜ, Hendriks on & Ko OÜ“ ptk 12.7.3.4 KMH aruande koostamise ajal avaldamata.  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 77 Järgnevalt on ptk 4.7.1 esitatud olemasoleva tuha hüdrotranspordil põhineva süsteemi kirjeldus. Selles on ära toodud ka peamiste kaasnevate mõjude ülevaade. Analüüsitud on ka selle süsteemi leevendusvõimalusi tegemata põhimõttelist käitluslahenduse muudatust. Ptk 4.7.2 on analüüsitud alternatiivseid tuha käitlusvõimalusi, mis ühtlasi on muuhulgas võimalike täiendavate leevendusvajaduste ja –viiside analüüsiks, sh olemasoleva lahenduse puhul. Selle peatüki koosseisus on toodud ka järeldused alternatii vsete süsteemide ja täiendavate leevendusmeetmete rakendamise osas. 4.7.1. OLEMASOLEV TUHA HÜDROTRANSPORDIL PÕHINEV SÜSTEEM Tuha tekkeprotsessi ja tehnoloogiat on kirjeldatud kompleksloa taotluses, samuti on ülevaade toodud Õlitehase KSH ptk 3. Kokkuvõtvalt segatakse hüdrotranspordi tehnoloogia puhul elektrijaamade ja õlitehaste kateldes tekkiv koldetuhk ja suitsugaaside väljutustraktis kin ni püütud lendtuhk veega ning transporditakse pulbina tuhavälja töötlemistsooni, kus tahke materjal settib raskusjõu mõjul segust välja. Tuha transpordiks tuhaväljale kasutatakse vett suhtes kuni 1:20. Tuhapulp liigub tuhaväljale keskkonnast isoleeritud te rastorudes. Vesi, mis toimib selles süsteemis lisaks transpordikeskkonnale ka jahutusvedelikuna ning ladestatavat materjali stabiliseeriva keskkonnana, juhitakse tuha väljasettimise järgselt läbi vahetiigi ja tagastuskanali kaudu tagasi jaama ja õlitehast esse. Tuhaga kokku puutunud vesi muutub sooladerikkaks (kõrge K + , Ca 2+ , SO 4 2+ , Cl - , HCO 3 - sisaldus), karedaks ja omandab looduskeskkonnale ülemääraselt kõrget leeliselist reaktsiooni (pH 12 -13). Joonis 4.4. Hüdrotranspordi süsteemi ja tuhavälja (prügila) joonis. Tuhaväljalt infiltreeruv vesi liigub välja tuhavälja ümbritsevasse drenaažikraavi, kust see juhitakse koos settebasseinist ülevoolu kaudu eralduva transpordiveega kanalite kaudu tagasi tootmiskompleksi tuhapulbi segamise sõlme. Ühtsesse tuhaärastussüsteemi ja seejärel ladestusalale suunatakse lisaks Enefit280 -2 seadme tootmisprotsessis tekkivale ka Eesti elektrijaama, Auvere elektrijaama ja Enefit280 - 1 ning kahe Enefit140 seadme töö tulemusena tekkivad tuhajäätmed. Kuna tuhka transporditakse tuhaväljale pumpamise teel veega segatuna, siis ei ole võimalik tuha kogust Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 78 kaalumise teel määrata. Tekkiva tuha koguse arvestus toimub kütuses määratava tuhasisalduse alusel - põlevkivi tuhasisaldus on 43-47%. Seega tekib ühe tonni põlevkivi põletamisel 0,43 – 0,47 tonni põlevkivikolde- ja lendtuhka (jäätmekoodid vastavalt 10 01 97 ja 10 01 98). Tänu kateldes toimuvale efektiivsele põlemisprotsessile on orgaanilise osa sisaldus tuhas alla 0,5%. Tabelis 4.12 on esitatud Auvere energiakompleksi kehtivate keskkonnalubade ja Enefit280-2 taotluse alusel arvestuslikult tekkivate tuhajäätmete kogused (s.o. Alt 1 kogused). Eesti EJ kompleksloas määratud tuhavälja mahutavus on 229 mln tonni tuhka. Aastas on Eesti elektrijaama keskkonnaloa järgi lubatud ladestada kuni 5 083 817 tonni põlevkivi- lendtuhka ja 3 389 251 tonni põlevkivikoldetuhka, kokku 8 473 068 t tuhajäätmeid (sh õlitööstuste ja Auvere elektrijaama tuhk). 2022. a seisuga on deklareeritud andmete järgi EEJ tuhaväljale ladestatud 212 138 171 tonni tuhk a ja loa järgi vaba maht on hetkel ca 15,7 mln tonni ehk keskkonnaloaga sätestatud limiiti peaks jätkuma ca 4 -5 aastaks (tegelikult ladestatavate koguste põhjal - aastased tekkivad ja ladestatavad tuhajäätmete kogused jäätmearuannete põhjal on toodud tabelis 4.13). Lähiajal on kavas esitada taotlus tuhaväljaku mahu suurendamiseks (olemuselt on see leevendusmeede – sellega välditakse uue ladestuala rajamisega kaasneva negatiivse keskkonnamõju avaldumist) . Eesti Energia on hinnanud tuhavälja mahutavuse suurendamise võimalusi, sh arvestades erinevate tuhkade (sh Enefit140/280 tuhad ja Auvere energiakompleksi elektrijaamad) ning puhastusseadmetest tekkivade tuhalaadsete materjalide ladestamist (DeSOx seadmetega varustatud plokid). 2016. a valmis OÜ TTG Hydrotech Energy ja JSC Engineering Centre VNIIG poolt teostatud Eesti elektrijaama tuhavälja kasutatavuse ja kasutamise uuendatud projekt, mille tulemus el jõuti järelduseni, et tuhavälja on võimalik ehitustehniliselt kasvatada absoluutkõrguseni 140 m. Projekti koostamisel võeti aluseks konkreetsete erinevate ladestatavate põlevkivituhkade omadused ning arvutati ka tuhavälja mahutavus absoluutse kõrguseni +140 m. Sügisel 2022 tehtud mõõdistuste järgi on tuhavälja absoluutkõrgus käesoleval ajal ca 85 m Balti süsteemis (suhteline kõrgus ca 55-56 m). 2016. a projekti täienduses on projekteerija arvutused, mille kohaselt oli selleks ajaks ladestatud 131 mln m 3 tuhka (170 mln tonni). Prognoositav maht maksimummärgini suurendamise korral oleks 310 mln m 3 (403 mln tonni). Seega oli 2016. a seisuga vaba maht 179 mln m 3 (233 mln tonni). Tabel 4.12. Auvere energiakompleksi käitistes tekkivad tuhajäätmed Õlitööstus Auvere energiakompleksi elektrijaamad Seade Jäätmeliik t/a EJ Jäätmeliik t/a Põlevkivikoldetuhk (10 01 97) 432 000 Auvere Põlevkivikoldetuhk 403 319 Enefit280-2 Põlevkivilendtuhk (10 01 98) 648 000 elektrijaam Põlevkivilendtuhk 749 021 Enefit280 Põlevkivikoldetuhk 421 200 Eesti Põlevkivikoldetuhk 2 132 732 2xEnefit140 Põlevkivilendtuhk 1 581 800 Elektrijaam Põlevkivilendtuhk 2 404 996* Kokku 3 083 000 Kokku 5 690 068 Kokku 8 773 068* t/a, sellest ladestamisele 8 473 068 t/a * Eesti Elektrijaama loa alus el v õetaks e aastas ringlusse k uni 300 000 t põlevkivilendtuhka (jäätmekäitlustoiming R5m) k as väetisena (registreeritud väetiseregistris) või ehitus materjalina (v astab EVS või rahv usvaheliste standardite nõuetele). Tegelikud aastased tekkivad ja ladestatavad tuhajäätmete kogused jäätmearuannete põhjal on toodud tabelis 4.13. Eraldi on näidatud Eesti elektrijaama (EEJ), Auvere elektrijaama (AEJ) ning õlitööstuse (E280, 2x140) tegevuse tulemusel tekki vate tuhkade käitlus. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 79 Tabel 4.13. Auvere energiakompleksis tekkivate ja ladestatavate tuhajäätmete kogused Taaskasutamine, Tuhk Eesti elektrijaama tuhaväljale, t Aasta Jäätmeliik Kokku Eesti EJ t EEJ Õlitööstus AEJ tuhaväljale 2014 10 01 97 2 566 263 74 153 1 365 2 641 781 10 01 98 2 893 871 1 022 478 2 534 3 918 883 127 693 5 460 134 1 096 631 3 899 6 560 664 2015 10 01 97 1 823 620 207 235 107 772 2 138 627 10 01 98 2 056 422 1 138 470 200 150 3 395 042 122 297 3 880 042 1 345 705 307 922 5 533 669 2016 10 01 97 2 045 438 181 962 199 065 2 426 465 10 01 98 2 306 559 1 016 895 369 692 3 693 146 127 601 4 351 997 1 198 857 568 757 6 119 611 2017 10 01 97 2 157 138 258 229 250 950 2 666 317 10 01 98 2 283 274 1 233 223 466 014 3 982 511 147 288 4 440 412 1 491 452 716 964 6 648 828 2018 10 01 97 1 998 027 253 299 289 459 2 540 785 10 01 98 2 074 919 1 305 421 537 549 3 917 889 176 773 4 072 946 1 558 720 827 008 6 458 674 2019 10 01 97 826 576 319 219 118 374 1 264 169 10 01 98 811 835 1 366 115 219 828 2 397 778 119 734 1 638 411 1 685 334 338 202 3 661 947 2020 10 01 97 334 231 298 934 142 164 569 066 10 01 98 316 710 1 339 832 263 867 1 403 427 60 065 650 941 1 638 766 406 030 2 695 738 2021 10 01 97 566 585 308 545 163 710 1 038 840 10 01 98 561 428 1 254 729 303 985 2 120 142 77 317 1 128 013 1 563 274 467 695 3 158982 2022 10 01 97 904 482 299 130 161 937 1 365 549 10 01 98 918 954 1 294 829 300 512 2 514 295 100 466 1 823 436 1 593 959 462 449 3 879 844 Tabelis 4.13 esitatud infost ning Auvere energiakompleksi tootmisseadmete tootmismahu põhjal (väheneb põlevkivi otsepõletamisega elektri tootmiseks kasutatava põlevkivi maht) ladestatakse Eesti EJ tuhaväljale keskmiselt 3,2 mln tonni aastas (lademe kasv ca 2 -2,5 m aastas). Seega arvestades täiendavalt 2017-2022 a ladestatud tuhakogusega (26,5 mln t) on võimalik tuhamäe tehniline kasutus tänaste mahtude arvestusega veel ca 65 a. Kui arvestada juurde Enefit280-2 tuha kogused, siis nii maksimaalse (Alt 1 kogus 1,081 mln t/a) kui reaalse (Alt 2 kogus 0,947 mln t/a) stsenaariumi korral ei ületa lisanduv tuha kogus  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 80 Eesti Elektrijaama kompleksloaga lubatud ladestusmahtu. Seega ei teki ka Enefit280-2 tuha tekke ja käitlemisega lisanduvat keskkonnamõju juba lubatud olukorraga võrreldes. Reaalselt ladestatav tuha kogus tänaste ladestusmahtude jätkumisel ja Enefit280-2 tuha lisandumisel on kuni 4,3 mln t/a (millest järeldub, et olemasolevat ladestusala jätkuks 48 aastaks), kuid võib eeldada, et elektrijaamade tuha kogus väheneb oluliselt , kui lõpetatakse energia tootmine põlevkivi otsepõletamisega. Võimalike stsenaariumite kirjeldus ja analüüs on esitatud ptk 4.7.2. Tuha taaskasutamise potentsiaal ladestamise lõpetamiseks Perioodil 2014-2022 jäi Auvere energiakompkeksis tekkinud erinevate tuhkade taaskasutamine vahemikku 60 000 – 177 000 tonni aastas. Tuha kasutamiseks põllumajanduses peab see olema registreeritud väetiseregistris ning tuha kvaliteet peab vastama väetiseseaduse nõuetele. Selleks, et müüa tuhka kas tsemendi, betooni, poorbetooni tootmiseks või üldise sideaine (vm ehituses k asutamise valdkonna) tootmiseks, peab tuha kvaliteet vastama EVS või rahvusvaheliste standardite nõuetele ning olema sertifitseeritud. Nendes rakendustes kasutamiseks on eeldused olemas elektrijaamade tu hkadel ja filtrituhka on ka nt tsemenditootmisel kasutatud. Kuid õlitööstuse tuhkade omadusi arvesse võttes ei ole see sideainete tootmiseks sobilik materjal. Muuhulgas on seda pakutud kasutamiseks tsemenditööstuse toorainena, kuid järeldati, et seda ei saa kasutada. Tuhkade taaskasutamise suurendamiseks on vajalik nõudluse kasv. Parimate kasutusvõimalustega valdkonnad on teedeehitus, mass -stabiliseerimistegevused (sh Rail Baltic projekt), ehitusmaterjalide tootmine, mis nõuavad täiendavaid uuringuid tuha sideaineliste omaduste osas. Põlevkivituha mastaapsem al kasutusel esinevad lisaks uuringute puudumisele ka logistilised piirangud – tootmis- ja transpordiettevõtete suutlikkus, materjalide ladustamised ja vaheladustamised objektidel. Seetõttu piirdutakse järgnevas alternatiivsete lahenduste analüüsil tuha tr anspordi ja ladestamise tehniliste alternatiividega – muud võimalikud lahendused, sh tuha taaskasutamine, ei ole vähemalt lähema 10...15 aasta jooksul realistlikud alternatiivid, kuna ei saa eeldada nende toimumist mahus, mis võimaldaks lade stamisest loobuda. 4.7.2. ALTERNATIIVSETE LAHENDUSTE ANALÜÜS TUHA TRANSPORDIL JA LADESTAMISEL Põlevkivi kui tahke kütuse kasutamist otse mitte reguleeriva suurte põletusseadmete PVT- järeldustes on PVT tehnikana kirjeldatud vee tarbimise ja heitveekoguse vähendamiseks kasutatavat koldetuha kuiva käitlemist. Ka põlevkivi energeetilise kasutuse PVT -järeldustes on toodud üldkohaldatava PVT-na uutel põletusseadmetel koldetuha kuivärastus. Kuigi põlevkiviõli tootmine ehk energiakandjate tootmine ei ole nende PVT järelduste reguleerimisalas, on vaja arvestada lähiaja PVT arengutega kuiva ja märja tuhaärastuse rakendamise teemal. Erinevate hinnangute andmisel, sh millist PVT -d rakendada ja tasuvusanalüüside läbiviimisel, on vaja arvestada reaalselt tekkida võivate tuhk ade kogustega. Selles osas on võimalikud erinevad tulevikustsenaariumid, Võimalikud tulevikustsenaariumid Stsenaarium 1. Lõpeb põlevkivi otsepõletamine ning mahtude vähenemisel jääb tööle v aid Auvere elektrijaam. Võttes aluseks õlitööstuse mahtude säilimise, jätkub tuhkade teke õlitööstusest – 3 083 000 t/a (komplekslubade-taotluste järgne maksimaalne kogus); arvestades senini ladestatud maksimaalset kogust 1 685 334 t/a /2019. a/, mille lisandub Enefit280-2 prognooskogus reaalse põlevkivikulu alusel 2 014 888 x 0,4 7 = 946 997 t/a, on Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 81 reaalne summaarne kogus õlitööstusest 2 632 331,4 t/a, st ca 450 669 t/a võrra väiksem, kui kompleksloas toodud. Elektrijaama sisendiks kasutatakse üksnes bioma ssi, millest tulenevalt tekib tootmisprotsessi tulemusel tuhkasid 225 000 t/a (võttes aluseks Auvere elektrijaama keskkonnaloas toodud puiduhakke tuhasuse 15%; siin on arvestatud tarnitud jäätmepuidu maksimaalse teoreetilise mineraalainete sisaldusega, tav apäraselt on hakkepuidu tuhast ˂ 3%, st jäätmeteke võib olla ca 5 korda väiksem ehk 75 000 t/a). Kokku on tuha teke vahemikus 2,707- 3,308 mln t/a (vastavalt eeldatavalt reaalne ja lubade järgne kogus). Stsenaarium 2. Põlevkivi otsepõletamine ei lõpe, kuna vaja on hoida reservvõimsusi (ptk 3.2 kirjeldatud varustuskindluste analüüsis elutähtsa teenuse strateegilise reservi tagamiseks: põlevkivist elektritootmise võimekus oleks 2030. aastani 700 MW ja 2037. aastani 400 MW) või käivitub elektri tootmisel süsiniku püüdmise stsenaarium põlevkivijaamadest. Võrreldes komplekslubades toodud kogustega tõenäoliselt elektrijaamade tegelik koormus on väiksem ja võib prognoosida, et tekkiv tuha kogus elektri tootmisel ei ületa 2019. a kogust ehk ca 2 mln t/a. Koos õlitööstuse panusega on tuha teke ca 4,7 – 5,3 mln t/a (vastavalt eeldatavalt reaalne ja lubade järgne kogus). Mõlema stsenaariumi puhul võib eeldada, et Auvere Energiakompleksis tekkiva tuha koostis muutub (ladestamisele suunatavas tuhas muutub võrreldes praegusega komponentide vahekord). Kõige suurem muutus toimub siis, kui lõpeb põlevkivi otsepõletamine - ladestusalale suunatakse ca 3 mln t põlevkiviõli tootmisest pärinevat tuhka koos 0,225 mln t elektritööstuses biomassi/gaasi termilisel töötlemisel tekkivaid tuhkasid, elektri tootmisel tekkinud põlevkivituhka ei ole. Muutuva tuha koostise puhul on vajalik leida lahendus küsimustele: ▪ Kas elektritootmisest pärineva tuha koguse ja koostise muutus põhjustab segunemisel õlitööstuse tuhaga selle omaduste muutust? ▪ Kas tuha omaduste muutus mõjutab negatiivselt tuha tsementeerumist ehk kas on tagatud tuhamäe stabiilsus? Võimalikuks probleemiks muutuva tuha koostise juures on selle tsementeerumise võime muutus, milles sõltub sellest tuhast moodustatava ladestu stabiilsus. Tahke soojuskandja meetodiga põlevkiviõli tootmisel tekkiva tuha omadusi ja tsementeerumisvõimet on näiteks uuritud AS VKG Oil Petroter tuhkade puhul ja järeldati, et õlitootmisseadme niisutatud tuhast moodustatav ladestu on piisavalt stabiilne ja erosioonikindel 43. Kuigi probleemi olemus on sarnane, ei saa tulemusi üle kanda Enefit Power AS tuhajäätmete käitlusele: Petroter ja Enefit õlitootmise tehnoloogiad on mõnevõrra erineva temperatuurirežiimiga, mistõttu eri seadmete tuha omadused võivad erineda, samuti sõltub tsementeerumisvõime lisatud vee kogusest. Lisaks tekib küsimus, kas õlitootmisseadmete ja elektrijaamade peamiselt biomassist tekkinud tuhka saab koos ladestada. Seega on vaja teha erinevate koostisega tuhkade tsementeerumisomaduste katsetused, et teada saada tekkivate tuhkade ladestamisel ladestu nõlvade stabiilsus ja erosioonikindlus. Seejuures ei sõltu nende katsetuste vajadus sellest, kas põlevkivi otsepõletamine lõpeb või mitte (võrreldes praegusega võib prognoosi da ladestatava tuha koostise muutust). Katsetuste läbiviimine on ka võimaliku alternatiivse tuhaärastussüsteemi valiku eelduseks (st enne kui saab kinnitada tuhaärastussüsteemi tehnoloogia valiku, peavad olema andmed, kas see tehnoloogia tagab ladestu stab iilsuse ja erosioonikindluse). Tuhaärastussüsteemi võimalikud alternatiivsed lahendused: (mõlema alternatiivi puhul on eelduseks, et ladestamine toimub olemasoleva prügila territooriumil, st uut prügilat tuha ladestamiseks ei rajata): 43 https://www.vkg.ee/wp-c ontent/uploads/2022/10/vk g-prugila-kmh-aruanne_kooskolastamis eks.pdf Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 82 ▪ Alternatiiv 1. Rajatakse poolkuival tehnoloogial (nn tihepulp) põhinev tuhaärastus, kuid jätkatakse olemasoleva taristuga. ▪ Alternatiiv 2. Ehitatakse täielikult ümber õlitööstusseadmete tuhaärastus tuhkade kuivkäitlemiseks, sh - rajatakse lintkonveier ladestuskohta - olemasoleva ladestusala peale rajatakse välisvall (nt märgtuhaärastuse tuhast, seni kuni jätkub elektrijaamades põlevkivi kasutamine, valmistatakse need ette) ning kuiv/niiske tuhk ladestatakse valliala piiridesse. Balti Elektrijaamas soovitas Ungari firma EGI enne Eesti EL astumist hakata tuhaärastamiseks kasutama tihepulbitehnoloogiat 44. Uudne tehnoloogia pidi tagama: ▪ tuhavälja katmise ühtlase, vees lahustumatu tiheda tuhakivikihiga. Et selle pinnale langev sademevesi mineraalsooladega ei reostu, võib ta tuhakiviga kaetud pinnalt settetiikide asemel otse loodusesse juhtida (sellega väheneb pind, millele langev sademevesi tuleb settetiikidesse juhtida); ▪ kogu tuhaärastuseks kasutatava vee sidumise tuhakivisse, mis pidi omakorda vähendama tuhaväljade veesüsteemis ringleva vee kogust ja koos esimese meetmega võimaldama aja jooksul settetiike tühjaks töötada; ▪ tuhaärastamiseks kasutatava vee koguse vähendamise. Tihepulbis oleks tuha ja vee vahekord umbes 1:1, olemasolevas tuha transpordis tuhaväljale kasutatakse vett suhtes 1:20. EGI poolt pakutud tehnoloogia katsetused näitasid, et ladestatav tuhamass ei ole stabiilne, kuna väikse vee koguse tõttu toimus tuhas oleva lubja kustumine osaliselt alles tuhaväljal. Nii teostatud laboratoorsed ja katsetuhaväljalt võetud puursüdamikproovide analüüsid kui ka katsetuhavälja vaatlus näitas, et ühtlast tihedat tuhakivikihti tuhaväljal ei moodustanud. Seda põhjustas põlevkivi tuhas sisalduv suur vaba lubja hulk, mis veega reageerides eraldas soojust. Et vaba lubi kustub aeglaselt, siis see protsess pulbivalmistamisseadmes lõpuni ei jõudnud, vaid jätkus tuhaväljal, põhjustades ladestatud tuhakihi temperatuuri tõusu ja paisumist ning kihi pinna tugevat mügardumist ja pragunemist. Samuti nähtus, et pulp ei valgu tuhavälja pinnal ühtlaselt laiali, mistõttu tuli tasandamiseks kasutada buldoosereid, mis omakorda lõhkusid pinda. Ka ei olnud katsetuhaväljalt võetud proovide materjal vee suhtes inertne, vaid sisaldas kuni 2% vees leostuvaid ühendeid. Lisaks ei olnud tihepulp tehnoloogiaga tuhaväljadele ladestatud „tuhakivi“ veesidumisvõime põlevkivituha omast suurem. Nagu teiselt tuhaväljalt ja katsetuhaväljalt võetud puursüdamikproovide võrdlemine näitas, ei erinenud need oma koostise ega omaduste poolest üksteisest kuigivõrd. Lootus, et tihepulbitehnoloogia võimaldab tuhale lisatava vee kogust vähendada või settetiike aja jooksul isegi tühjaks töötada, ei täitunud. Seetõttu otsustati ti hepulbitehnoloogia rakendamisest loobuda. 2010. aastal avaldati EuropeAid põlevkivielektrijaamade tuhakäitluse ümberkorraldamise tasuvusuuringu aruanne 45. Selles hinnati nelja alternatiivset võimalust Balti Elektrijaama ja Eesti Elektrijaama tuhakäitluse ümberkorraldamiseks, millest kolm hindasid ka alternatiivse tuhaärastustehnoloogia rakendamist. Tuhaärastustehnoloogiateks olid lahjem tihepulp (tuha ja vee vahekord 1:2), niiske tuha transport ja ladestamine (jätkuks märgtuhaärastus, kuid tuh k kuivatatakse ja transporditakse mäele konveieriga) ning niiske tuha transport ja ladestamine tuhaärastussüsteemi täieliku ümberehitamisega. Viimase alternatiivi maksumuseks hinnati 44 https://k eskkonnatehnika.ee/balti-elektrijaama-tuhav aljade-keskkonnaohtlikkus/ 45 Tec hnical Assistance for Renovation of Oil Shale Ash Removal in Narva /Power Plants/. Feasibility Stidy. FInal Report. 2010. Enefit Power AS esitatud dok ument Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 83 Eesti Elektrijaamas ca 274 mln € (2007. a hindades). Arvestades, et nüüd on osa plokke suletud, on plokkide tuhaärastuse ümberehituse vajadus väiksem, kuid projekti investeeringumaksumus võib praegustes hindades olla ca 20 0-300 mln €. Hinnates erinevate uute tehnoloogiate efektiivsust, keskkonnamõju ning maksumust , ei peetud nende rakendamist nii loaandja kui arendaja poolt mõistlikuks. Ka täna arvestades ümberkorralduste maksumust põlevkivielektrijaamade tuhaärastuses, võib järeldada, et seni kuni on vaja tagada põlevkiviplokkide käigushoidmine elektrijaamades, ei ole põhjendatud tuhaärastuse süsteemi ümberkorraldamine, st säilib senine märgärastus. Enefit280-2 süsteemile eraldiseisva ja paralleelselt toimivat tuhaärastussüsteemi rajamine ei ole põhjendatud. Narva Elektrijaamade tuhakäitluse ümberkorralduse tasuvusuuring 29 järeldas muuhulgas, et põlevkivituha praegune transpordi ja ladestuse tehnoloogia on vastavuses Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnanõuetele. Keskkonnaministri 29.04.2004 a määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ 46 § 19 lg 1 p 1 alusel on prügilasse keelatud ladestada vedeljäätmeid, kuid lg 3 kohaselt ei loeta vedeljäätmete ladestamiseks jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud põlevkivikoldetuha ja põlevkivilendtuha, suunamist ladestusalale hüdrotranspordi teel kui transpordil kasu tatav vesi ringleb suletud süsteemis. Tuhakäitluse alternatiiv 2 korral ehk üleminekul niisutatud tuha käitlemisele on vajalik täielikult uuendada olemasoleva õlitööstuse tuhaärastussüsteem, mis tagab ka tuha piisava jahutamise (tasuvusuuringus 28 on viidatud, et tuhk peab olema jahutatud ≤ 70 o C). Enefit280 olemasoleva tuhaärastussüsteemi ümberkujundamine täielikult kuivärastus süsteemiks maksab vähemalt 2-4 mln € (praegu on seadmel 40% tuha väljastamise võimekus kuivana), Enefit140 seadme puhul võib eeldada ca kahekordset maksumust seadme kohta (praegu kuivärastus puudub). Vajalik on rajada lintkonveier (Enefit280-2 seadme kaugus tuhavälja lähima ülemise servani on ~2,2 km), lisaks on vaja uusi seadmeid ladestusalal. Peamiselt on ladestamiseks vaja kahte vahendite parki – laotuskonveierite ja buldooserite parki. Eeldatav investeeringu maksumus on suurusjärgus 30…60 mln € (arvestamata Auvere elektrijaama tuhaärastuse ümberehitamist ja käitlemist). Niisutatud tuha käitlussüsteemi rajamise peamine keskkonnamõju seisneb tuhakäitluse mõnevõrra väiksemas veekulus ning tuhatranspordi väiksemas elektrikulus ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemises. K äesoleva aruande tabelis 4.3 ilmnes, et Enefit280-2 seadme tuha transportimise CO 2 heide moodustab ca 2,5 % põlevkiviõli üldisest CO 2 heitest. Võib eeldada vähemalt 10-kordset vähenemist, st CO 2 heide väheneb ca 20 000 t/a võrra. Kõikide põlevkiviõli tootmisseadmete puhul vähendaks üleminek tuha kuivärastusele CO 2 heidet ca 60 000 t/a võrra. Järeldused Kuni jätkub põlevkivi otsepõletamine, ei ole põhjust süsteemi muuta. Üleminek elektrijaamades kuivtuhaärastusele ja niisutatud tuha transpordile nõuab suuri investeeringuid (hinnanguliselt vähemalt 200 mln €), kuid sellega ei kaasneks seni avaldavate mõjude olulist vähenemist. Väheneks vee kasutamine ringlussüsteemi juurde antava vee arvelt ning elektrienergia kulu. Teostatud uuringute ja analüüside põhjal saab järeldada, et tuhaärastussüsteemi vee tagasivoolu kanalitel on hüdroloogilise barjääri funktsioon ja tuhamägi käitise piiridest väljas asuvasse ümbritsevasse keskkonda levivat reostust ei põhjusta (seda toetavad kanali läheduses võetud veeproovid). Eelnevates hindamistes on järeldatud, et tuha ärastamisel kasutatav vesi on ümbritsevast keskkonnast täielikult eraldatud ja lekete vältimiseks ning keskkonnamõju minimeerimiseks on kasutusele võetud vajalikud ettevaatusmeetmed. Sellest 46 https://www.riigiteataja.ee/akt/118122020005  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 84 tuleneb, et täiendavate leevendusmeetmete rakendamine pinna - ja põhjavee kaitseks ei ole vajalik. Põlevkivituha käitlustehnoloogia ja selle rajatised ning seadmed on Eesti elektrijaamas ja õlitootmises tekkiva tuhakoguse suhtes optimaalsed ning p iisava mahtuvusega ka pikemas perspektiivis. 2016. aastal valmis Enefit Power AS (endise nimega Enefit Energiatootmine AS) poolt tellitud Eesti elektrijaama tuhavälja kasutatavuse ja kasutamise uuendatud projekt, mille tulemusel jõuti järelduseni, et tuhavälja on võimalik ehitustehniliselt kasvatada absoluutkõrguseni 140 m. Eeltoodud hinnangutest järeldub, et ladestusmahu kasvatamine läbi mäe kõrguse suurendamise ei oma täiendavat keskkonnamõju, kui tagatud on nõlvade stabiilsus. Kuna märgtuhaärastusega tekkiv lade on monoliitne, siis ladestu kasvamisega suureneb ka veepideme paksus. Väheneva tuhakoguse võrra vabaneb maht tuha ladestamiseks kasutatavates infrastruktuurides ja tehnoloogilises protsessis, mistõttu saab uute õlitootmisseadmete tuha ladestamist igal juhul jätkata olemasolevate süsteemide ja metoodikaga vabaneva mahu arvelt ning tuhaladestu laiendamine või uute süsteemide rajamine ei ole vajalik. Kogu kompleksi summaarsed tuha ladestamise kogused vähenevad ka ühe Enefit280-2 seadme lisandumisel, sest elektritootmine väheneb suuremas mahus kui laieneb õlitööstus. Seega ei teki ka Enefit280-2 tuha tekke ja käitlemisega lisanduvat keskkonnamõju juba lubatud olukorraga võrreldes ja Enefit280 -2 rajamine ei too kaasa täiendavate leevendusmeetmete rakendamise vajadust.. Tuha hüdrotranspordil toimib vesi lisaks ka jahutava agendina ning tagab settinud tuhas uusmineraalide moodustumise, st vesi on prügila stabiilsust tagavaks keskkonnaks. Vajalikud on tõenduspõhised andmed põlevkiviõli tootmisseadmete ja el ektrijaamade tuha omaduste kohta põlevkivi otsepõletamise lõpetamisel. Peamine küsimus seisneb selles, et millised on tuhkade, sh erinevas vahekordades segude tsementeerumisomadused, st kas on tagatud tuhamäe stabiilsus ja erosioonikindlus. Kui uuringute t ulemused on teada, saab nende põhjal otsustada, milline tuhaärastus ja ladestustehnoloogia valida olukorras, kui peaks põlevkivi otsepõletamine lõppema. Realistlikust vaatest lähtuvalt ei teki lähiaastatel mastaapset nõudlust kuivale tuhale kui toormele, st ladestamist vajavate tuhkade kogus ei vähene. Samas tuleb arvestada erinevate hinnangute andmisel ja tasuvusanalüüside läbiviimisel reaalselt tekkida võivate tuha kogustega – erinevus komplekslubades toodud maksimaalse stsenaariumiga (Alt 1 õlitööstuse koondmaht 3,083 mln t/a) on ca 450 669 t/a ehk 14,6%. Seetõttu on otstarbekas viia ka õlitööstuse kompleksloas tuha teke vastavusse reaalse tekkega ja arvestada edasistel analüüsidel õlitööstuse Alt 2 koondmahuga 2 632 331,4 t/a. 4.8. MÕJU VÄLISÕHU SEISUNDILE NING SELLE VÕIMALIK MÕJU INIMESE TERVISELE, HEAOLULE JA VARALE KMH programmist: Hinnatakse Enefit280-2 käitamisega tekkiva heite mõju, võttes aluseks kohalduvates PVT-järeldustes/õigusaktides määratletud saasteained ning hinnatakse koosmõju kõikide mõjualasse jäävate heiteallikatega. Esitatakse andmed osakeste erinevate fraktsioonide nagu peenosakeste (PM10) ja eriti peente osakeste (PM2,5) sisalduse kohta Auvere energiakompleksi kuuluvate allikate heites. Eraldi teemana analüüsitakse uttegaaside käitlemise alternatiivsetest lahendustest lähtuvad heidet – Enefit280-2 rajamisega suureneb uttegaaside kogus. Uttegaaside põletamise mahu suurenemisest olukorras, kus põlevkivi kasutamine väheneb, samuti täiendava koguse uttegaaside suunamine leektorru tingib vajaduse kontrollida üle Auvere energiakompleksi õhuheitmete koosmõju hajumisarvutuste tulemid. Eeltoodud hinnangutest selgus, et uusi heiteallikaid Auvere kompleksi juurde ei teki – fenoolvee käitlemisel ei muutu põletamise põhine lahendus ja ka tuha, kombineeritud reovee käitlemisel ei lisandu alternatiivseid lahendusi võrreldes väljastatud komplekslubadega ja  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 85 Enefit280-2 kompleksloa taotlusega). Juhul kui rakendatakse reovee käitlemises praegusest erinevaid lahendusi, võib parima võimaliku tehnika nõuete ja analoogia põhjal eeldada, et tekkivad gaasivood suunatakse põlevkiviõli tootmisseadmele tagasi, nt CFB katla põlemisõhu koostisesse. Eksperthinnanguna võib öelda, et need võimalikud muudatused ei muud a saasteainete heite koostist ja maksimaalseid kontsentratsioone-heitkoguseid, kuid seda tuleb kinnitada katsetega (mida saab läbi viia siis, kui muutused on teada ja ellu viidud). Õlitööstuse järk-järgulisel üleminekul keemiatööstuseks muutub 2031. aastaks uttegaaside käitluslahendus – süngaasi tootmine ja sellest metanooli sünteesimine, kuid lahenduse detailid, sh kaasnevad heiteallikad, ei ole teada ning ülemineku mõju hindamine ei ole praeguse KMH ülesanne. Võrreldes Enefit280-2 keskkonnakompleksloa taotlusmaterjalidega, ei ilmnenud põlevkiviõli tootmise PVT kaasajastamisel muutusi saasteainete heitkogustes ega lisandunud uusi saasteaineid. Samuti ei ole seniste uuringute tulemuste põhjal andmeid, et fenoolvee põletamine või uttegaaside osakaalu muutus põhjustaks elektrijaamade maksimaalsetes heitkogustes muutusi. Kokkuvõttes on ainukeseks muudatuseks osakeste heites PM10 ja PM2,5 arvestamine, millest on antud ülevaade ptk 4.8.1. Lisaks on läbi viidud peamiste saasteainete hajumisarvutused oluliselt laiemas piirkonnas kui seda te hti KSH kompleksloa taotlemisel eesmärgiga selgitada välja Enefit280 rajamise mõju käitisest kaugemal paiknevatele Natura 2000 aladel e – vt pk 4.8.2. Ptk 4.8.3 on antud hinnang Enefit280 -2 seadme rajamise mõjust lõhnaainete heitele. 4.8.1. OSAKESTE HEITE HINDAMINE Läbiviidud osakeste fraktsioonkoostise uuringud 47 näitasid, et otstarbekas on Enefit280 seadme osakeste heidet käsitleda kui 100% PM10 heidet (senitehtud mõõtmiste suurim väärtus 97,5% osakeste koguheitest). PM2,5 osakaal oleks 75% koguheitest (senitehtud mõõtmiste suurim väärtus 69,1%). Enefit140 seadme te heites on osakeste fraktsioonkoostis varieeruv, olles vahemikus 80-97,7% PM10 ja 50-65% PM2,5. Kasutatud on sama osakeste jaotust, mis Enefit280 puhul. Enefit280 ja Enefit280-2 maksimaalne hetkeline heitkogus on 14,127 g/s PM10 ja 10,595 g/s PM2,5. Enefit140 seadmete vastavad heitkogused on 3,572 g/s ja 2,679 g/s. Keskkonnakompleksloa taotlusmaterjalidesse tuleb teha vastavad täiendused , sh lisada PM10 ja PM2,5 aastased heitkogused. 4.8.2. SAASTEAINETE HEITE HAJUMISE MODELLEERIMINE Enefit280 tehnoloogia puhul tekivad saasteainete heited keevkihtkoldes, tekkinud suitsugaasid jahutatakse utilisaatorkatlas enne põlevkivi kuivatustsüklonite läbimist ja korstnasse suunamist. Enefit280 tehnoloogia heite olulisim erinevus võrreldes teiste tahke soojuskandja meetodil põhinevate tehnoloogiatega ongi keevkihtkatla kasutamine, mis võimaldab oluliselt vähendada SO x heiteid (pikem tuha viibimisaeg keevkihtkatlas võrreldes aerofontäänkolletega), minimeerida mittetäieliku põlemise produktide (nt CO, süsivesinikud, H 2 S teket) ja ära põletada poolkoksis sisaldavat orgaanilist ainet. Seetõtt u puuduvad Enefit280 korstna heites Enefit140 tehnoloogiale iseloomulikud saastained nagu H 2 S, COS (karbanüülsulfiid), LOÜ (sh alifaatsed süsivesinikud, fenoolid, benseen) ja ammoniaak 48. 47 TalTech Energiatehnoloogia Instituut, r aamplepingu nr NJ-ULD-1/1172 raames tehtud kvartaalsete mõõtmiste aruanded 2022. aastal. Enefit Power AS esitatud dok umendid. 48 Uuringu „Põlevkiviõli tootmise parima v õimaliku tehnika (PVT) arengu analüüs ning ettepanek ud PVT ajakohastamis eks. Koos tajad Ta llinna Tehnikaülikool, Nomine Cons ult OÜ, Hendriks on & Ko OÜ“ ptk 12.3.3 KMH aruande koostamise ajal avaldamata. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 86 Võrreldes 2016.-2020. a hetkelisi heitkoguseid (g/s) kompleksloas lubatud heitkogustega tuleb nentida, et reaalsed heited on mõnevõrra madalamad: NO x 7,92 g/s vs 16,95 g/s /erinevus 2,14 korda/, CO 33,97 g/s vs 84,76 g/s /erinevus 2,5 korda/, SO 2 1,29 g/s vs 16,952 g/s /erinevus üle 10 korra/, osakesed 7,67 g/s vs 14,13 g/s (erinevus ca 1,84 korda). Hajumisarvutused tuleb teha maksimaalsete lubatud heitkogustega, et hinnata kas on võimalik kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuste (ÕPV) ületamine. Tabelis 4. 14 on ülevaade Auvere kompleksi heitallikatest, mis kaasati koosm õju hindamisse ja nende heitkogustest . Arvestatud on ka saasteainetega, mida on tuvastatud Enefit280 heites tavapärasest erineval töörežiimil tehtud mõõtmistega. 49, nende heitkogused on tabelis märgitud punasega. 49 KMH aruande ptk 4.3 toodud ülevaatest ilmnes, et tavapärase töörežiimi piiril võib Enefit280 k eevkihtk atla suits ugaas ides sis alduda vähes el määral s üsives inikke ja ammoniaaki. Viiteid nende saasteainete esinemis - võimalus ele leiab k a 2014. a lõhnaainete uuringust (k uid Enefit280 seade oli endiselt k atsetamiste režiimis) ja 2017. aastal läbiviidud rehv ihakke utmise k atsetus te aruandest ( Nomine Cons ult OÜ töö nr ENE1704) ptk 3.14: kui rehvihake moodustas 4,65-6,25% põlevkivi k oguses t es ines heites 1,3 -3,9 mg/Nm 3 NH 3 , 0,06-0,07 mg/Nm 3 fenoole, 12-31 mg/Nm 3 TOC, 0,1-4,2 mg/Nm 3 benseeni, 16-33 mg/Nm 3 alifaats eid süs ivesinikk e (kõik väärtused 6% O 2 sisaldusel). H 2 S ja COS s isaldust ei tuvastatud. Tavapärasel režiimil töötamisel ei ole nende ühendite sisaldust mõõdetud, nii nagu ka PAH ja raskemetallide heiteid. Senini ei ole neid saasteaineid lubade menetlustes peetud olulis teks – võrreldes Enefit140 kogustega on k onts entratsioonid madalad. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 87 Tabel 4.14. Heiteallikate koosmõju hajumisarvutuste lähteandmed Allika Saasteallikas Kõrgus, Diamee- Kiirus, Temp., SO2, PM10 PM2,5 Arseen NOx, CO, H2S, NMVOC, Fenool, Benseen, nr m ter, m m/s oC g/s g/s g/s g/s g/s g/s g/s g/s g/s g/s 280-2 Enefit 280 nr 2 korsten 80 3,0 24,45 180 16,952 14,127 10,595 0,0001 16,952 84,762 0,424* 2,543* - - X: 6576891, Y: 721775 281-2 Enefit280 nr 2 tuha 51 1,82 17,0 180 - 1,30 1,30 - - - - - - - pneumosüsteemide aspiratsioon X: 6576891, Y: 721775 282-2 Enefit280 nr 2 retordi 66 0,445 11,0 20 - - - - - - - 0,008 - - tihendi ventilatsioon X: 6576871, Y: 721794 Olemasolev olukord: 280-1 Enefit280 korsten 80 3,0 24,45 180 16,952 14,127 10,595 0,0001 16,952 84,761 0,424* 2,543* - - X 6576891, Y 721775 281-1 Enefit280 tuha pneumo- 51 1,82 17 180 - 1,30 1,30 - - - - - - - süsteemide aspiratsioon X: 6576891, Y: 721775 282-1 Enefit280 retordi tihendi 66 0,45 11,00 25 - - - - -- 0,016 0,35 - - ventilatsioon X: 6576871, Y: 721794 301-1 Enefit140-1 korsten 85 1,4 24,12 200 1,286 3,572 2,679 0,000046 7.136 900,06 3,215 107,15 0,857 21,430 X: 6576813, Y: 721924 301-2 Enefit140-2 korsten 85 1,4 24,12 200 1,286 3,572 2,679 0,000046 7.136 900,06 3,215 107,15 0,857 21,430 X: 6576813, Y: 721924 302-1 Enefit140-1 retordi tihendi 26 0,323 11,00 25 - - - - - - 0,023 0,50 - - ventilatsioon X: 6576902, Y: 721884 302-2 Enefit140-2 retordi tihendi 26 0,323 11,00 25 - - - - - - 0,023 0,50 - - ventilatsioon X: 6576895, Y: 721873 103 Eesti EJ plokk nr 3 95 5,95 15,5 90 108,01 3,615 1,464 0,0079 49,37 28,375 - 1,42 - - X: 6577105, Y: 722413 104 Eesti EJ plokk nr 4 95 5,95 15,5 90 108,01 3,615 1,464 0,0079 49,37 28,375 - 1,42 - - X: 6577100, Y: 722404 205 Eesti EJ plokk nr 5 95 5,95 15,5 90 108,01 3,615 1,464 0,0079 49,37 28,375 - 1,42 - - Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 88 Allika Saasteallikas Kõrgus, Diamee- Kiirus, Temp., SO2, PM10 PM2,5 Arseen NOx, CO, H2S, NMVOC, Fenool, Benseen, nr m ter, m m/s oC g/s g/s g/s g/s g/s g/s g/s g/s g/s g/s X: 6577052, Y: 722287 206 Eesti EJ plokk nr 6 95 5,95 15,5 90 108,01 3,615 1,464 0,0079 49,37 28,375 - 1,42 - - X: 6577043, Y: 722294 208 Eesti EJ plokk nr 8 95 4,85 16,9 180 34,948 5,55 2,252 0,0079 28,824 31,302 - 1,244 -- X: 6576974, Y: 722164 501 Eesti EJ tuhamahuti 56 2,4 12,6 50 - 2,202 2.202 - - - - - - - X: 6577261, Y: 722243 300 Auvere EJ korsten 200 5,00 21,90 142 48,076 3,252 1,32 0,0097 36,057 48,076 - 2,992 - - X: 6576624, Y: 721810 502 Kolde-ja lendtuha mahuti 30 1,13 2,26 70 - 0,001 0,001 - - - - - - - X: 6576628, Y: 721915 503 Lendtuha mahuti 30 1,13 8,18 80 - 0,005 0,005 - - - - - - - X: 6576619, Y: 721901 504 Tuhapumpla mahuti 20 0,71 9,0 60 - 0,002 0,002 - - - - - - - X: 6576732, Y: 721846 * tavapäras est erineval töörežiimil tehtud mõõtmiste tulemus te põhjal tuletatud heitkogus; k aasatud v õimaliku halvima sts enaari umi modelleerimis eks Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 89 Kuna selle hindamise peamine eesmärk on hinnata Enefit280 -2 rajamisega kaasnevate saasteainete heite mõju kompleksloa taotluses käsitlemata saasteainete osas (PM 10 , PM 2,5 ) ning anda hinnang võimaliku kauglevi osas, ei kaasatud modelleerimisse mahutipargi allikaid (mahutipargist ei teki osakeste heidet; Enefit280 -2 kompleksloa taotluses mahutipark ei kajastu - toodetud põlevkiviõli ja -bensiin ladustatakse ja laaditakse Enefit õlitööstuse õlilaos vastavalt Enefit õlitööstuse kompleksloale nr KKL/176540; õlilao heiteallikad on suhteliselt madalad ja nende mõju piirdub käitise lähiümbrusega – kauglevi modelleerimise metoodika erineb lähiümbruse hajumismetoodikast – vt vastav alapeatükk). Hindamismetoodikast Inimese tervisele ja keskkonnale avaldatava mõju hindamisel lähtutakse õhukvaliteedi piirväärtusest 50 , mille ületamisel väljapool tootmisterritooriumi eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist. Õhusaasteaine piirväärtus tähendab seda, et arvestades inimese eluiga, ei tekita piirväärtuseni saastunud välisõhus elamine ei inimese tervisele (ega keskkonnale) vastuvõetamatuid riske. Ühele saasteainele – lämmastikoksiididel – on kehtestatud aastakeskmine kriitiline tase 40 µg/m 3 silmas pidades taimestiku kaitset. Seega, kui saasteaine(te) modelleeritud või mõõdetud tase jääb allapoole kehtestatud piirväärtust (Ci/ÕPV ≤ 1,0), ei teki sellest terviseriski või olulist keskkonnahäiringut ka juhul, kui kavandatava tegevuse saastetase on võrreldes lähteolukorraga suurenenud. 1. aprillist 2023 jõustus atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) muudatus, millega täiendatakse seadust §-ga 19 1 , võttes kasutusele väheolulise mõjuga tegevuse mõiste – käitise tegevus põhjustab väheolulist mõju juhul, kui selle kõikidest heiteallikatest väljutatavate kõikide saasteainete sisaldus jääb igas punktis väljaspool tootmisterritooriumi alla 50% saasteainele kehtestatud õhukvaliteedi piir - või sihtväärtusest. Seda kriteeriumit on kasutatud hajumisarvutuste tulemuste hindamisel. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi ettepanekule on tulemuste hindamisel kasutatud ka tulevikus eeldatavalt rakendatavaid piirväärtusi, mis on avaldatud Euroopa Komisjon välisõhu kvaliteedi direktiivide muudatusettepanekutes 26. oktoobrist 2022 51. Olemuselt on tegemist 1. jaanuariks 2030 saavutatavate piirväärtustega. Ettepaneku sisu on vähendada seniste tunnikeskmiste piiväärtuste puhul aastast lubatud ületamiste arvu, kuid piirväärtus jääb ise samaks (nt lämmastikdioksiidi 1 tunni piirväärtus on 200 μg/m 3 , mida ei tohi ületada rohkem kui ühel korral kalendriaasta jooksul praegu kehtiva 18 korra asemel). Pikemate keskmistamisperioodide piirväärtusi vähendatakse (nt vääveldioksiidi päevakeskmine piirväärtus oleks 50 μg/m 3 senise 125 μg/m 3 asemel) ja kehtestatakse ka uusi (nt PM 2,5 päevakeskmine 25 μg/m 3 , vääveldioksiidi ja lämmastikdioksiidi aastakeskmine 20 μg/m 3 ), päevakeskmistele piirväärtustele tehakse ettepanekud kehtestada lubatud ületamiste arv, mis on kõikide saasteainete puhul 18 korda aastas. Ettepanekuga ei kehtestata täiendavaid piirväärtusi taimestiku ja ökosüsteemide kaitseks ja seni kehtestatud kriitilisi õhukvaliteedi aastakeskmisi tasemeid ei muudeta (vääveldioksiidil 20 μg/m 3 , sama väärtus tuleb saavutada ka talveperioodil, st 1. oktoobrist kuni 31. märtsini , lämmastikdioksiidil aastakeskmine kriitiline tase 30 μg/m 3 ). Hajumisarvutuse metoodika Heite mõju õhukvaliteedile hinnatakse hajumisarvutuste kaudu lähtudes saasteainete maksimaalsest hetkheitest g/s ja heitallika töö dünaamikast. Hajumisarvutused tuleb teha erinevate heiteallikate koosmõjus. KSH aruandes hinnati koosmõjus olevaid heiteallikaid alalt suurusega 7x7 km, hajumistulemusi analüüsiti Mustajõe loodusalal ning piirkonna linnades j a asulates (jäävad 12…15 km kaugusele Auvere kompleksist kirde ja põhja suunal); eraldi arvutused tehti ka Balti Elektrijaam kaasamisega. Tulenevalt Puhatu linnu- ja loodusala 50 Kehtestatud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamis piirid “, k ohaldatav ad piirväärtused määruse lisas 1. 51 https://environment.ec.europa.eu/publications/revis ion -eu-ambient-air-quality-legis lation_en Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 90 kaasamisega Natura 2000 hindamisse, on käesolevas hindamises vaja saada hajumistulemusi ka Puhatu linnu- ja loodusalal. Selleks määratleti hajumisarvutuste alana 25,5 km küljepikkustega ruut. Modelleerimisel kasutati programmi Aeropol (sama programmi kasutati ka KSHs), suurt mastaapi arvestades kasutati võrgusammu 100 m x 100 m. Arvestades hajumise mastaapi ja eesmärki (määrata Enefit280-2 rajamisega kaasnev muutus), ei kaasatud arvutustesse õlitööstuse mahutiparki ja ka väljapool Auvere kompleksi olevaid madalaid allikaid (mida rohkem andmepunkte on vaja analüüsida, seda suurem on arvutusressurss – ca 640 km 2 ala modelleerimine on erandlik; nt KOTKAS Airviro platvormil tehtavad hajumisarvutuste piirkond on maksimaalselt 4 km raadiusega ala) – varasematest analüüsidest on teada, et nende panus koosmõju saastetasemetesse on väike. Jäeti välja ka Balti Elektrijaama (BEJ) allikad – KSH hajumisarvutustest ilmnes, et BEJ mõju on märgatav Narva linnas, kuid Sinimägede piirkonnas sisulist mõju enam ei ole (BEJ kaasamisega suurenesid tunnikeskmised saastetasemed seal ca 1%). Kuna neid allikaid ei kaasatud olemasolevasse stsenaariumisse ega Enefit280-2 stsenaariumisse, siis saab määrata eri stsenaariumite tulemuste põhjal suhtelise muutuse, mis kaasneb Enefit280-2 käitamisega tavapärases töörežiimis. Modelleeriti ainult neid saasteaineid, mida Enefit280-2 seade õhku heidab (PM10, PM2,5, SO 2 , NOx, CO, retorditihenditelt NMVOC), täiendavalt arvestati H 2 S ja NMVOC heitega Enefit280-2 korstnas tabelis 4.14 toodud prognooskogusest lähtuvalt . Raskmetallidest ja metalloididest tehti hajumisarvutused arseeniga (kuna oli kõige kõrgema suhtelise saastetasemega aine varasemates arvutustes). Meteotingimused Käitisele lähimad Keskkonnaagentuuri (KAUR) meteoroloogiajaamad asuvad Narvas (Soldina lennujaama territooriumil, ca ~16 km kirdes ala keskosast; 2000-2013. a töötas see vaatlusjaam Narva-Jõesuus) ja Jõhvis (alast ca 28 km lääneloodes). Alates 2011. aastast võeti kasutusele uued pikaajalised keskmised ehk kliimanormid, mis on arvutatud iga vaatlusjaama kohta 1971-2000. a andmerea põhjal (varasemalt 1961-1990). Sarnaselt Enefit280-2 LHK projektiga kasutati hajumisarvutustes Jõhvi ilmavaatlusjaama kolme järjestikuse aasta (2014-2016) meteoroloogilisi valikandmeid. Tulemused Modelleerimistulemused hajumiskaartidena on esitatud lisas 3. Tulemuste hindamisel on vaja arvestada, et modelleerimisel saadud maksimaalsed tunnikeskmised ja ööpäevakeskmised kontsentratsioonid tekivad ebasoodsates hajumistingimustes, mis esinevad pigem h arva. Tabelis 4.15 on esitatud hajumismaksimumid, sh võrdlused Auvere Energiakompleksi eri aegadel tehtud hajumisarvutustega. Hajumismaksimume arvestatud tootmisterritooriumi piirilt, milleks 2018. a arvutustes on detailplaneeringu ala piir, praegustes arvestustes Keskterritooriumi piir (vastavalt loataotluste käsitlusele). Võrreldes varasemate KSH raames teostatud modelleerimise tulemustega, mis hindasid kogu Auvere kompleksi mõju (sh perspektiivsed õlitootmisseadmed ning praeguseks suletud energiaplokid) , on koosmõju maksimumuid oluliselt väiksemal tasemel. Tabelis on toodud ka välisõhu kvaliteedi direktiivi muudatusettepanekus toodud piirväärtused ja nende alusel antud hinnangud, need on punase värviga. Kuna need jõustuvad 2030. aastal, on täiendavalt ar vestatud muudatusi Auvere kompleksi koondheites - Eesti Elektrijaama 3., 4. ja 6. energiaplokk ei ole selleks ajaks enam kasutuses. Kuna nende plokkide ja õliseadmete korstnate kõrgused on sarnased, siis võib eeldada, et maksimaalsed hajumiskontsentratsioonid vähenevad proportsionaalselt saaste- aine maksimaalse heitkoguse vähenemisega. Vastav ümberarvestus on tehtud ainult nende saasteainete osas, mille suhteline tase on suurem kui 50% perspektiivsetest õhukvaliteedi piirväärtusest. Asjakohasusel on täiendavalt arvestatud, milline on Enefit280 seadme tegelik heide (g/s) piirväärtuse keskmistamisperioodi vältel võrreldes lubatud maksimaalse hetkheitega (g/s). Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 91 Tabel 4.15 Auvere Energiakompleksi eri aegadel tehtud hajumisarvutused – hajumismaksimumide võrdlus (punases kirjas on välisõhu kvaliteedi direktiivi muudatusettepanekus toodud piirväärtused, mis tuleb saavutada 2030. aastaks ja nende alusel antud hinnangud) Välisõhu maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase (väljaspool tootmisterritooriumi*) Saasteaine nimetus 2018. a hajumisarvutused, baastase** Praegune olemasolev olukord*** Enefit280-2 rajamisega tekkiv saastetase Suhe ÕPV, Suhe Suhe Cm, μg/m 3 ÕPV, μg/m 3 Cm, μg/m 3 Cm, μg/m 3 ÕPV, μg/m 3 Cm/ÕPV μg/m 3 Cm/ÕPV Cm/ÕPV Peened osakesed 14 50 (24 h) 0,542 12,0 50 (24 h) 0,240 16,0 50 (24 h) 0,320 a 1,7 40 (aasta) 0,043 9,29 45 (24 h) 0,206 13,26a 45 (24 h) 0,295 1,7 40 (aasta) 0,043 2,1 40 (aasta) 0,053 1,32 a 20 (aasta) 0,066 1,74 a 20 (aasta) 0,087 Eriti peened osakesed - 25 (aasta) - 1,50 25 (aasta) 0,060 1,8 25 (aasta) 0,072 1,27 a 10 (aasta) 0,127 1,61 a 10 (aasta) 0,161 b b 5,99 25 (24 h) 0,239 12,23 25 (24 h) 0,489 Vääveldioksiid 185,5 350 (1 h) 0,530 201 350 (1 h) 0,574 206 350 (1 h) 0,589 a a 72,5 125 (24 h) 79,2 0,226 85,1 0.243 77,0 125 (24 h) 0,616 80,0 125 (24 h) 0,640 a a 30,3 50 (24 h) 0,607 33,04 50 (24 h 0,661 3,92 c 20 (aasta) 0,196 4,29 c 20 (aasta) 0,215 Lämmastikdioksiid 106,7 200 (1 h) 0,534 107 200 (1 h) 0,535 111 200 (1 h) 0,555 7,6 40 (aasta) 0.19 53,1 d 0,266 58,05 d 0,290 5,30 40 (aasta) 0,133 5,6 40 (aasta) 0,140 d d 2,63 20 (aasta) 0,132 2,93 20 (aasta) 0,146 20,33 e 50 (24 h) 0,407 22,55 e 50 (24 h) 0,451 Süsinikmonooksiid - - - 1880 10000 (8 h) 0,188 1 900 10000 (8 h) 0,190 4000 (24 h) 0,470 4000 (24 h) 0,475 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 92 Välisõhu maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase (väljaspool tootmisterritooriumi*) Saasteaine nimetus 2018. a hajumisarvutused, baastase** Praegune olemasolev olukord*** Enefit280-2 rajamisega tekkiv saastetase Suhe ÕPV, Suhe Suhe Cm, μg/m 3 ÕPV, μg/m 3 Cm, μg/m 3 Cm, μg/m 3 ÕPV, μg/m 3 Cm/ÕPV μg/m 3 Cm/ÕPV Cm/ÕPV NMVOC - - - 225 (225 f) 5000 (1 h) 0,045 225 (226 f) 5000 (1 h) 0,045 (0.0452) 96 (96 f) 2000 (24 h) 0,048 96,0 (97 f ) 2000 (24 h) 0,048 (0.0485) H2 S - - - 6,9 (7 f ) 8 (1 h) 0,875 6,9 (7.1 f) 8 (1 h) 0,863 (0,888) Arseen - - 0,0008 0,006 0,133 0,0008 0,006 (aasta) 0,133 (aasta) * Tootmisterritooriumi piiriks oli 2018. a arvutustes DP ala piir, praegustes arvestustes Keskterritooriumi piir ** Auv ere kompleksi baastase, 7x 7 k m alal as uvad allikad ja BEJ) *** Ees ti Elektrijaama plokid 1, 2 ja 7 suletud, ainult Auvere kompleksi allik ad a) 2030. a eeldatav saastemaksimum, arv estades et Eesti Elek trijaama 3., 4. ja 6. energiaplokk ei ole enam kas utuses (PM10 olemasolev 48,043 – 10,845 = 37,198 g/s, suhe 0,774; Enefit 280-2 lisandumis el 63,47 g/s / 52,625 g/s, suhe 0,829; PM 2,5 olemas olev 28,891 g/s / 24,499 g/s, suhe 0,848; Enefit280 -2 lisandumisel 40,786 g/s / 36,394 g/s, suhe 0,892; SO 2 olemasolev oluk ord 534.588 / 210.558 =0,394; Enefit 280-2 lisandumis el 551.54 / 227,51 =0,413); b) Arvutatud peente os akeste päevak eskmis e ja aastakeskmise maksimaalse k ontsentratsiooni s uhet arv estades ja punktis a) näidatud energiaplokkide s ulgemise mõju c) Arvutatud lämmas tikoksiidide 1 tunni keskmise ja aastakeskmise maksimaalse k ontsentratsiooni su het arves tades ja punktis b) näidatud energiaplokkide sulgemis e mõju d) 2030. a eeldatav s aastemaksimum, arv estades et Eesti Elektrijaama 3., 4. ja 6. energiaplokk ei ole enam k asutus es (NO 2 olemas olev oluk ord 293,585 / 145,475 =0,496; Enefit 280-2 lisandumisel 310,802 / 162,427 =0,523) e) Arvutatud vääveldioksiidi 1 tunni k eskmise ja 24 h k eskmise maksimaalse k ontsentratsiooni s uh et arv estades ja punktis d) näidatud energiaplokkide s ulgemise mõju f) Juhul, kui arvestada tav apärasest erinevas režiimis tuv astatud saasteainete heidet normaalrež iimi heitena Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 93 Tabel 4.16 Enefit280-2 hajumisarvutuste tulemused Mustajõe, Puhatu ja Udria Natura aladel ning Narva veehoidla juures asuvate suvilate piirkonnas Välisõhu arvutuslik õhukvaliteedi tase suvilate juures ja Natura aladel C, μg/m3 Saasteaine ÕPV, μg/m 3 Olemasolev olukord Pärast Enefit280-2 käivitamist Nimetus Suvilad Mustajõe Puhatu Udria Suvilad Mustajõe Puhatu Udria PM10 50 (24 h) 4,0 9,0 1,25 0,5 5,5 12,3 1,55 1,1 40 (aasta) 0,35 1,0 0,11 0,15 0,55 1,25 0,15 0,18-0,25 PM2,5 25 (aasta) 0,27 0,8 0,08 0,07-0,12 0,35 1,05 0,12 0,08-0,15 Vääveldioksiid 350 (1 h) 105 105 41 30 110 115 42 31 125 (24 h) 32 60 10,5 8,0 34 62 11 9,0 Lämmastikdioksiid 200 (1 h) 58 60 22 18 62 65 24 19 40 (aasta) 1,05 1,75 0,5 0,5-1,0 1,20 1,85 0,55 0,5-1,0 Süsinikmonooksiid 10 000 (8 h) 1100 1650 350 260 1100 1710 350 260 Arseen 0,00007- 0,00007- 0,006 (aasta) 0,00011 0,0001 0,00008 0,00011 0,0001 0,00008 0,00015 0,00015 H2S 8 (1h) 4,0 5-6 1,3 1,0 4,05* 5-6 1,3 1,0 NMVOC 5000 (1 h) 130 140-205 41 30 132* 170-210* 41* 30* 2000 (24 h) 40 70-90 10.5 7,0 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 94 Eelkõige puudutab see teema vääveldioksiidi, kus heite piirväärtuseks on võetud 200 mg/Nm 3 (6% O 2 ) kuid pidevseire andmetest nähtub, et heide on stabiilselt vahemikus 10 -12 mg/Nm 3 (6% O 2 ) – siit tuleneb, et kui kasutada maksimaalset lubatud hetkheidet päevakeskmise ja aastakeskmise hindamisel, on tulemus oluliselt üle hinnatud 52. Tabelis 4.16 on esitatud ülevaade modelleeritud saastetasemetest, mis tekivad Enefit280 -2 käitamisel koosmõjus teiste Auvere energiakompleksi allikatega Mustajõe, Puhatu ja Udria Natura aladel ning Narva veehoidla juures asuvate suvilate piirkonnas (tulemused lähtuvad taotlustes/lubades toodud maksimaalsest hetkheitest, tabelis 4.15 toodud täiendavat analüüsi ei ole kasutatud). Näidatud on ka tulemused, kui Enefit280 -2 heites esineks püsivalt orgaanilisi ühendeid ja H 2 S. Järgenvalt on esitatud hajumisarvutuste tulemust e ülevaade saasteainete kaupa, sh asjakohasusel tuues välja heite varieeruvusest jm tingitud kommentaarid , esitatud on ka võrdlus Õlitööstuse KSH aruande tulemustega, et tekiks ülevaade erinevustest võrreldes varasemate hindamistulemustega, sealt pärinevad mh baastaseme andmed (üks-ühene võrdlus ei ole võimalik, sest tollal hinnati nelja Enefit280 seadme lisandumist, lisaks on Eesti Elektrijaama plokid 1, 2 ja 7 tegevused lõpetanud ning muutunud on ka osa õhukvaliteedi piirväärtusi): Lämmastikoksiidid (NO x ): DP KSH alusel baastaseme tunnikeskmine saastemaksimum oli 106,7 µg/m 3 (0,534 ÕPV 1 ), uute õlitootmisseadmete lisandumisel maksimum mõnevõrra suureneks (0,64 ÕPV 1 ); maksimaalne kontsentratsioon tekib Auvere kompleksi tootmisterritooriumi idaosas; aastakeskmine maksimum tõuseb tasemele 0,21 ÕPV a (baastase 0,19 ÕPV a ). Enefit280-2 lisandumisel praegu modelleeritud tasemed 0,555 ÕPV 1 ja 0,14 ÕPV a. Tunnikeskmine on sisuliselt samal tasemel 2018. a tasemetega, aastakeskmine on väiksem. Kui hinnata vastavust 2030. aastaks saavutatavate piirväärtustega, arvestades et Eesti Elektrijaama plokid nr 3, 4 ja 6 on selleks ajaks töö lõpetanud, jäävad kõikide keskmistamisperioodide tasemed väiksemaks kui 50% vastavast õhukvaliteedi piirväärtusest. Tundlikel alaldel (loodusväärtused, lähimad elamupiirkonnad) ei toimu olulist õhukvaliteedi taseme muutust Enefit280-2 käivitamise järgselt; nii enne kui pärast Enefit280 -2 käivitamist on kõikide keskmistamisperioodide tasemed oluliselt väiksemad kui 50% vastavast õhukvaliteedi piirväärtusest. Tabelis 4.15 andmetest lähtuvalt võib eeldada, et Eesti Elektrijaama plokkide nr 3, 4 ja 6 töö lõpetamise järgselt NO x tasemed alanevad. Vääveldioksiid (SO 2 ): DP KSH: baastaseme maksimaalne tunnikeskmine saastemaksimum oli 185,5 µg/m 3 (0,530 ÕPV 1 ); uute õlitootmisseadmete lisandumisel maksimum mõnevõrra suureneks (0,58 ÕPV 1 ), maksimaalne kontsentratsioon tekib Auvere kompleksi tootmisterritooriumi idaosas; 24 tunni keskmine saastetase tõuseb tasemele ~0,67 ÕPV 24 (baastase 0,58 ÕPV 24 ). Enefit280-2 lisandumisel praegu modelleeritud tasemed 0,589 ÕPV 1 ja 0,64 ÕPV 24 on ligikaudu samal tasemel olemasoleva olukorraga. Kui hinnata vastavust 2030. aastaks saavutatavate piirväärtustega, arvestades et Eesti Elektrija ama plokid nr 3, 4 ja 6 on selleks ajaks töö lõpetanud, jäävad tunni- ja aastakeskmised tasemed väiksemaks kui 50% vastavast õhukvaliteedi piirväärtusest, 24 tunni keskmise taseme suhteli sed väärtused jäävad ligikaudu samaks, olles Enefit280-2 käivitamise järgselt 0,66 ÕPV 24 . Õhukvaliteedi muudatus ei ole oluline (ilma Enefit280-2 oleks maksimaalne tase 0,61 ÕPV 24 ). Tundlikel aladel (loodusväärtused, lähimad elamupiirkonnad) ei toimu olulist õhukvaliteedi taseme muutust Enefit280-2 käivitamise järgselt; nii enne kui pärast Enefit280-2 käivitamist on kõikide keskmistamisperioodide tasemed väiksemad kui 50% vastavast õhukvaliteedi 52 KOTKAS taotlusvormid v õimaldav ad ülehindamise v ältimis eks arvestada heiteallikate töö dünaamikat, k uid kui s ama allik a erinevate s aasteainete heite muutus ajas on oluliselt erinev ja ei ole sõltub kalendrikuust v õi kellaajast, s iis ei ole see praegus es taotluse ja loa vormi dünaamik a tabelites seda võimalik arv esse võtta, vajalik on põhjalik analüüs iga saasteaine k ohta eraldi . Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 95 piirväärtusest. Tabelis 4.15 andmetest lähtuvalt järeldub, et taimestiku ja ökosüsteemide kaitseks kehtestatud aastakeskmistest kriitilistest tasemetest on aastakeskmised saastetasemed oluliselt väiksemad ja on ligikaudu 20% kriitilisest tasemest, kui Eesti Elektrijaama plokid nr 3, 4 ja 6 on töö lõpetanud. Osakesed (PM): Tabelis 4.15 on näidatud 2018. a hajumisarvutuste tulemused, kus osakeste summaarset heidet on käsitletud PM10 heitena. DP KSH käigus tehtud modelleerimine näitas et õlitööstuse seadmete lisandumisel oleks 24 tunni keskmine saastetaseme maksimum 0,63 ÕPV 24 . (baastase 0,28 ÕPV 24 ). PM 10 aastakeskmine maksimum oleks tasemel ~0,1 ÕPV a (baastase ~0,043 ÕPV a ). Enefit280-2 lisandumisel praegu modelleeritud tasemed 0,32 ÕPV 24 ja 0,053 ÕPV a . Arvestatud on ka PM 2.5 tasemetega, mis sarnaselt PM 10 tasemetega jäävad oluliselt alla 50% vastavast õhukvaliteedi piirväärtusest, sh arvestades 2030. a piirväärtuste ettepanekuid. Tundlikel alaldel (loodusväärtused, lähimad elamupiirkonnad) ei toimu olulist õhukvaliteedi taseme muutust Enefit280-2 käivitamise järgselt. CO ja arseeni saastetasemete maksimumid Enefit280-2 lisandumisel jäävad olemasoleva olukorraga sarnasele tasemele. Kui heites oleks püsivalt NMVOC ja H 2 S, ei toimu olemasoleva olukorraga võrreldes saastemaksimumi muutust. Sama järeldub ka piirkonnas olevate tundlike alade õhukvaliteedi tasemete kohta. Tabelis 4.16 on esitatud ülevaade modelleeritud saastetasemetest, mis tekivad Enefit280 -2 käitamisel koosmõjus teiste Auvere energiakompleksi allikatega Mustajõe, Puhatu ja Udria Natura aladel ning Narva veehoidla juures asuvate suvilate piirkonnas. , kui Enefit280-2 heites esineks püsivalt teatud koguses orgaanilisi ühendeid ja H 2 S. Võib järeldada, et ühegi saasteaine puhul ei toimu õhukvaliteedi tasemetes märkimisväärseid muutusi. 2023. aasta I poolaastal läbiviidud Enefit280 seadme heitkoguste mõõtmine, m illega uuriti ka pidevseiresüsteemiga mitte seiratavate ainete heidet, näitas et neid võib mõõdetavates kogustes (st üle analüütilise meetodi määramispiiri) esineda sagedamini kui seni eeldatud. Kuna seirearuannet ei ole veel esitatud, ei ole võimalik siin kohal esitada konkreetsemaid tulemusi, kuid esialgsed tulemused näitavad, et tabelis 4.14 toodud heitkoguseid ei ületata, Tuleb arvesse võtta, et tegu oli ühekordsete mõõtmistega ning soovituslik on teha kordusmõõtmisi. Kommentaar. Arvestades atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 91 lg 2 punkt 3 tuleb kompleksloa taotlusmaterjalide välisõhu saastamise osas käsitleda kõikide v äljutatavate saasteainete nimetusi ning esitata andmed saasteainete heitkoguste kohta, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ja õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. AÕKS § 98 lg 1 punkt 3 järgi peavad need andmed kajastuma ka väljastatavas kompleksloas. Siit tuleneb, et mõõtmisaruande kinnitamisel ja laekumisel tuleb Enefit280 -2 ja ka olemasoleva õlitööstuse muudatustaotluses ajakohastada Enefit280 heitkogused, tuues ära H 2 S ja NMVOC heitkogused (asjakohasusel ka teiste saasteainete heitkogused, mida seni kajastatud ei ole) kas äkkheitena, normaalrežiimi heitena või mõlemana - sõltuvalt millistele järeldustele jõutakse nende tekkepõhjuse analüüsil. Arvestades, et käesolevas mõju hindamises on eelnevate tulemuste põhjal neid juba mõju hindamisel arvestatud, ei mõjuta nende täiendav kajastamine käesoleva mõju hindamise järeldusi olulise keskkonnamõju avaldumise või mitteavaldumise osas ja mõjude leevendamise vajaduste osas. Kompleksloa muudatustaotlustes tehtavate hajuvusarvutuste tulemusena täpsustuvad ka kõikide heiteallikate koosmõjus avalduda võivad hajumiskontsentratsioonid, kuid eeldatavalt ei too see kaasa märgatavat muudatust senistes koosmõju hinnangutes (peamist väävliühenditega ja lenduvate orgaaniliste ühenditega seotud mõju välisõhule avaldavad Enefit140 seadmed ). Enefit280-2 õhuheite seisukohast täiendavate leevendavate meetmete rakendamise vajadus puudub.  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 96 4.8.3. HINNANG ENEFIT280-2 RAJAMISEGA KAASNEVALE LÕHNAAINETE HEITELE Taust KSH aruande ptk 6.8.3, 7.6.6 ja 7.6.9 esitati ülevaade Auvere energiakompleksiga seotud lõhnaainete heitest, kuni 2018. aastani läbiviidud uuringutest ja rakendatud meetmetest lõhnahäiringu vähendamiseks. Muuhulgas viidati, et Sillamäe elanikud on väljendanud muret saaste kauglevi üle, kuna Auvere põlevkiviõli töötlemise kompleksi tekitatav lõhnahäiring levib ebasoodsates ilmastikutingimustes Sillamäe linnani, seda eriti talveperioodil. 2014. aastal läbiviidud lõhnahäiringu rasteruuringus leidis kinnitust, et Sillamäel on 15% aastastest lõhna - tundidest ületatud, peamiselt on tegemist Sillamäe sadamast ja Auvere kompleksist lähtuva häiringuga; järeldati, et õlitootmise allikad võivad põhjustada piirkonnas 3...17% lõhnatunde kalendriaasta tundidest. Auvere kompleksi heiteallikate lõhnaainete heite pingerida oli järgmine: Enefit140 leektoru (äkkheide), Enefit140 korsten, Enefit280 leektoru (äkkheide). Enefit140 leektorul puudus 2014. a tehtud uuringute ajal automaatselt süüdatav pilootleek, mida peeti peamiseks lõhnahäiringu põhjuseks Auvere komplek sist kaugemal. Õlitootmise lõhnaainete vähendamise tegevuskava rakendamise tulemusena ühendati Enefit140 õlitootmisseadmed ühe leektoru taha ja leektorule paigaldati 2017. aastal uttegaasi automaatsüütaja ja leektoru varustati pidevalt põleva pilootleegiga . Enefit140 seadmetel rakendati ka muid meetmeid. Auvere kompleksiga seostatavate lõhnakaebuste hulk on oluliselt vähenenud. 2018. aastal korraldati Sillamäe piirkonnas uus rasteruuring 53, mõõtmised viidi läbi september 2018 kuni veebruar 2019 kolmes uuringupunktis (uuringusse ei kaasatud 2014. a uuringu kahte punkti Sinimäe piirkonnas, kuna sinna on paigaldatud püsiseirejaam) . Lõhna esines 11- 21% mõõtmistest, 15% künnise ületamine oli ühes punktis – Sillamäe aiandusühistute piirkonnas. Võrreldes 2014. aastal tehtud uuringuga on olukord parem: 2014. aastal esines lõhna kuni 30% mõõtmistest, kusjuures 15% künnise ületamine registreeriti nii sadama lähistel (2014. a 30%, 2019. a 11%) kui korruselamute piirkonnas (2014. a 19%, 2019. a 14%). Samas oli aiandusühistute piirkonnas 2014. aastal lõhna esinemissagedus 13%, st selle piirkonnas on toimunud lõhnahäiringu suurenemine. L õhnakaebusi oli 2014.-2017. aastal vähemalt 400 kaebust aastas, aga nii 2018. kui 2019. aastal oli ca 200 lõhnakaebust . Kui 2014 a. oli valdav osa kaebusi laekunud lõuna ja kagutuulte korral, siis 2019 a. oli olukord oluliselt muutunud - valdav osa kaebusi esitati, kui puhusid loodekaare tuuled, st tuul puhus suunast, kus asuvad Sillamäe sadama heiteallikad. ▪ 2020. aastast Riigiinfo telefonile Sillamäe piirkonnast laekunud lõhnakaebustes viidatakse ka sadamale kui peamisele lõhnaallikale. 2020. a tehti 221. kaebust, millest 6 on viitega Auverele või tööstuspiirkonnale. Auvere külast laekus üks kaebus (tugev asfaldi hais), üks kaebus oli Sinimägede piirkonnast (tugev bensiini hais). Sinimägede seirejaama andmeid vaadates ei saa neid sündmusi õlitööstusega siduda - kaebuste esitamise ajal oli H 2 S tase madalal (oluliselt allapoole lõhnaläve), samuti ei olnud tuule suund Sinimägede / Sillamäe poole. ▪ 2021. a tehti 121 kaebust, neist 4 olid viitega Auverele kui võimalikule lõhnaallikale. Neist kahel võib olla seos õlitööstusega, kuigi Sinimäe jaamas oli H S tase madal 2 (allapoole lõhnaläve). ▪ 2022. a esimese 9 kuuga laekus 135 kaebust, mille st 9 puhul viidati Auverele kui võimalikule lõhnaallikale; Neist 7 kaebust on tehtud ajavahemikul 02. -08.01.2022, millest omakorda 5 kaebust ühel päeval - 02.01.2022. Kuna Sinimäe seirejaama tuulemõõtja näite jaanuaris ei registreerinud, siis ei ole võimal ik hinnata, kas üle lõhnaläve H 2 S kontsentratsioonid võisid pärineda õlitööstusest. 53 Eesti Keskkonnauuringute Keskus O Ü „ Lõhnaainete es inemise hindamine välisõhus ras termeetodiga Sillamäel. Õhukvaliteedi andmete kogumine ja aruandlus: 2019. aasta lõpparuanne . Tallinn 2020“ Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 97 KMH programmi avalikul arutelul viidati, et Narva jõe äärsetes suvilapiirkondades on Enefit280 käikuandmise järgselt oluliselt rohkem tunda põlevkiviõli tootmisest pärinevat lõhna. Auvere energiakompleksist kagu ja lõuna suunda, 2...3 km kaugusele jäävad suvilapiirkonnad-aiandusühistud, milles asuvaid hooneid on hakatud kasutama elamutena. Lähimateks elamumaadeks ongi õlitootmisseadmetest ca 2 km kaugusel kagus Mustajõe SÜ ala Auvere külas Narva jõe kaldaalal, kus elanikke on ca 200. Kokku on suvila- ja aiandusühistutes ca 450 elanikku. Sellest piirkonnast ei ole 2015.-2022. a esitatud ühtegi lõhnakaebust, kuid hinnates H 2 S olemasoleva olukorra hajumisarvutusi, siis on maksimaalne modelleeritud lõhnatase suvilapiirkonnas üle lõhnaläve (1,4 µg/m 3 ), st ebasoodsates hajumistingimustes võib tekkida küllaltki tugeva intensiivsusega lõhnaisting. Hajumiskaart on esitatud joonisel 4.4. Olemasolevas olukorras on lõhna põhjustajaks Enefit140 seadmed ja õlilao mahutipark, kuid õlilao mõju piirdub käitise vahetu ümbrusega (Enefit280-2 kompleksloa taotluses on hinnatud õlilao heite muutust Enefit280-2 käivitamise järgselt ja järeldub, et mõjuala ei suurene). Enefit280 õliseadme puhul ebameeldivat lõhnaaistingut tekitavate ainete heidet õhku projekteerimisstaadiumis ei prognoositud. Tavapärastest erinevates tingimustes on Enefit280 suitsugaasides H 2 S mõõdetud, kuid tekkiv heide on madalal tasemel. Isegi juhul kui eeldada, et Enefit280 heites on püsivalt H 2 S, ei mõjuta see oluliselt H 2 S kontsentratsiooni hajumisel tekkivates koosmõju saastetasemetes. Hajumismaksimum suureneks 0,1 µg/m 3 võrra (vt tabel 4.15) ja suvilapiirkonnas oleks saastetaseme suurenemine 0,05 µg/m 3 võrra (vt tabel 4.16). Need muutused ei oleks tajutavad, seda ka pärast Enefit280 -2 käivitamist. Kuna visuaalselt ei ole hajumiskaardil need muudatused eristatavad, ei ole aruandes perspektiivse olukorra kohta eraldi joonist (joonis 4.5 annab ülevaate piisava täpsusega). Kuna Enefit280 seadme täiskoormusel käikuandmise ajal suurendati ka põlevkiviõli to otmist Enefit140 seadmetel, siis võib see olla suvilapiirkonnas lõhna sagedamini/intensiivsemalt tajumise põhjuseks. Näiteks oli 2015-2016. a Enefit140 seadmete toodang alla 200 000 tonni õli, siis 2018. aastal ligikaudu 224 000 tonni. Enefit140 seadmete osas on kavandatud hiljemalt 2027. aasta aprilliks paigaldada pürolüüsigaaside järelpõletusseadmed, mis peaksid lõhnaainete heidet oluliselt vähendama. Eesmärk on viia H 2 S ja lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus atmosfääri suunatavates gaasides samale tasemele, mis on Enefit280 tehnoloogial. Enefit280-2 õhuheite seisukohast täiendavate leevendavate meetmete rakendamise vajadus puudub.  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 98 Joonis 4.5 H 2 S hajumine olemasolevas olukorras (Enefit280 õlitootmisseadmest heidet ei ole arvestatud). 4.9. TAVAPÄRASEST ERINEVATES KÄITAMISTINGIMUSTES AVALDUDA VÕIVA MÕJU HINDAMINE Tavapärasest erinevateks käitamistingimusteks ( lühendatult ka OTNOC) on korralised käivitamised-seiskamised, samuti avariilised juhtumid ja muud tööstusheite seadusest lähtuvad juhud (seaduse § 41 lg 2 punkti 13 alusel puhastustööd, lekked, ajutised seisakud, tootmis- või puhastusseadmete rikked, tehnoloogiaseadmete töö alustamisel ja lõpetamisel ning muud tavapärasest erinevad käitamistingimused) . Enefit280 tehnoloogiaga õlitootmisseade on projekteeritud töötama normaalrežiimil (vähemalt 75% koormusel nominaalsest) 8 100 tundi aastas, kuid arvestades korralisi lühema- ja pikaajalisi hooldusseisakuid ja kapitaalremonti, plaanitakse seadme kasutamist kuni 7 100 tundi aastas (81% aasta tundidest). Seadme käivitamisel seisakute järgselt tekib õlitootmisseadme korstnast tehnoloogiline äkkheide. Selle heitega kaasnevaid protsesse ja heite iseloomu on kirjeldatud kompleksloa taotlusmaterjalide ptk 3 tabelites ja tabelis 7.8 ning võib järelda da, et see ei ole olulise keskkonnamõju allikaks (lähtuvalt KMH programmist ei ole ka selle heite põhjalikum analüüs käesoleva KMH eesmärgiks). Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 99 Protsesside käivitamise ja seiskamisega ning muu OTNOC korral kaasneb teatud aja vältel uttegaaside suunamine leektorru. Kõikides tööstustes, kus tekib põlevgaase sisaldavaid vooge, kasutatakse sellel otstarbel leektorusid, mida nimetatakse ka (avarii)tõrvikud või (avarii)küünlad. Kahe Enefit140 seadme tehnoloogiline äkkheide suunatakse ühisesse leektorru. Leektor u lubatud töötunde on kuni 588, millest kokku 280 tundi moodustab seadmete käivitamine ja seiskamine (sh kui seade seisatakse avariilistel põhjustel ehk käivitub tehnoloogiline kaitse; seiskamisel tuleb seadme torustikud tühjendada uttegaasidest, mis toimu b läbi leektoru, toimingu kestuseks on kuni 15 minutit). 308 tundi on ette nähtud ohutuse tagamiseks olukordades nagu õlitootmisseadmete tehnoloogilise režiimi häired, mis põhjustavad gaasivoo ebastabiilsuse (sel juhul tuleb peatada uttegaasi suunamine elektrijaama), samuti häired elektrijaama katelde töös. Enefit280: Reaktori käivitusfaas pürolüüsil kestab kuni on saavutatud stabiilne põlevkivigaasi voog reaktorist ehk reaktori koormatus põlevkiviga on vähemalt 30%. Selleks kulub 4 kuni 30 tundi. Stabiilse gaasivoo saavutamiseni suunatakse uttegaasid Enefit280 seadme leektorru. Enefit280-2 seadme lisamisega kaasneb võimalus avariiolukorraga kaasnevate õhusaasteainete heitkoguste suurenemiseks. Samas ei teki avariid kahes seadmes üheaegselt (tehnoloogilised äkkheited võivad esineda seadmete käivitamise ja seiskamise perioodidel, sh kui seade seisatakse avariilistel põhjustel ehk käivitub tehnoloogiline kaitse; seiskamisel tuleb seadme torustikud tühjendada uttegaasidest, mis toimub läbi leekt oru, toimingu kestuseks on kuni 15 minutit). Seetõttu suurenevad mitte hetkelised heitkogused , vaid aastased heitkogused. Kompleksloa taotlusmaterjalide 3. ja 7. peatüki tabelites (tabel 7.8) on esitatud vastavad andmed tehnoloogilise äkkheite koguste koht a. Enefit280-2 tehnoloogia korral on aastas plaanitud 1 pikaajaline käivitus (pärast pikemat hoolduspausi) ja 5 lühemaajalist käivitust, kuid praegu on taotluses arvestatud uue seadme seadistamise ja katseperioodi suuremate käivituste arvuga, kokku 300 tu nniga. Uttegaasi juhtimine leektorru kaasneb ka seiskamisel. Avariilistel juhtudel ohutuse tagamise ja seadme töö peatamisega seotud äkkheide on omakorda kokku kuni 300 tundi aastas. Ohutuse tagamiseks suunatakse kondensatsioonietapil tekkivad gaasid leektorru, kui seadme töötamisel tekib olukord, kus ei ole võimalik suunata gaase elektrijaamade kateldesse . Kompleksloa taotlusmaterjalides on esitatud vastavad modelleerimistulemused, millest selgub, et H 2 S sisaldava uttegaasi põlemisel leektorus võivad tekkida vääveldioksiidi heite tõttu maksimaalsed saastetasemed, mis on lähedased saastetasemete piirväärtustele , kui leektorud töötavad pidevrežiimil (üks leektoru koosmõjus teiste allikatega tekitab Aeropol hajumismudeli järgi saastemaksimumi 184,2 µg/m 3 ). Kui elektrijaamad ei tööta, määravad saastetaseme suurel määral leektorud (õliseadmete korstnate panus on kokku ca 30 µg/m 3 , millest valdava osa moodustavad Enefit140 seadmed, kui Enefit280 SO 2 heide <20 mg/Nm 3 ). Hajumismudelid, sh Aeropol ja Airviro, ei võimalda piisavalt arvestada heiteallika lühiajalist töötamist. 2020. aastat iseloomustas tavapärasest suurem vajadus leektorude kasutamiseks, mistõttu suunati leektorudesse kuni 10% kalendrikuus tekkivatest uttegaasidest ja töötasid nii Enefit140 seadmete leektoru kui Enefit280 leektoru. Samas ei kaasnenud sellega piirväärtuste lähedaste SO 2 kontsentratsioonide registreerimine Sinimäe püsiseirejaamas. Rakendades Gaussi hajumismudelite põhialgoritme 54, tekitab Enefit280 leektoru SO 2 heite 53 g/s ja tuule kiirusel 2,5 m/s stabiilsusklassi D korral 10,7 km kaugusel allikast saastetaseme 66,3 µg/m 3 , mis vastab ligikaudu Sinimäe seirejaama registreeritud maksimaalsetele SO 2 näitudele Auvere kompleksiga seotud tuule suundadelt, kui leektorud töötasid (need näidud 54 nt https://ansn.iaea.org/Common/Topics/OpenTopic.aspx ?ID=13012 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 100 tekivad 1…2-tunniste väljalöökidena madalamalt foonilt). Sellisel juhul on saastemaksimum 296,8 µg/m 3 , mis tekib 410 m kaugusel heiteallikast. Seejuures on mõlemad kontsentratsioonid arvutatud olukorras, kui hajumine toimuks minimaalses sektoris (nt kui sektor oleks nurgaga 10 o , saadakse ka 10 korda väiksemad kontsentratsioonid). Sinimäe seirejaama SO 2 kõikide tundide keskmine saastetase 2020. aastal oli 0,69 µg/m 3 , mis vastaks maksimaalsele aastakeskmisele tasemele 3,11 µg/m 3 Auvere kompleksi lähistel (kui eeltoodud arvutuse põhjal on maksimumtase 4,5 korda suurem). Siit võib järeldada, et Enefit280-2 lisandumisel võivad kõik kolm leektoru koosmõjus tekitada ebasoodsates hajumistingimustes 1 tunni ja 24 h piirväärtustele vastavad saastetaseme maks imumid; arvestades et 2030. aastaks on eeldatavalt 1/3 uttegaasidest kasutatud põlevkivibensiini väärindamise projektis, ei ületata selleks ajaks kehtima hakkavat vääveldioksiidi päevakeskmist piirväärtust 50 μg/m 3 . Aastakeskmine maksimum jääb õlitootmisseadmete ja elektrijaamade koosmõjus eeldatavalt tasemele kuni 5 µg/m 3 . Taotlustes on arvestatud, et kui elektrijaamad katkestavad gaaside vastuvõtu põletamiseks, on lubatav leektoru kasutamine kuni 24 tundi, kui on teada või võib eeldada, et tegemist on katkestusega, mis ei kujune sellest perioodist pikemaks . See on seotud õlitootmisseadmete seiskamisele järgneva üleskütmisrežiimiga. Juba mõnetunnilise seisaku järel on vaja seadme taaskäivitamiseks sissekütmine põlevkiviõliga ja nn stardipõlevkivi kasutamine, lisaks suunatakse kuni stabiilse režiimi saavutamiseni uttegaasid leektorru. Enefit280 seadme 2022. aasta seiskamiste analüüs näitab, et vajalik on 25 -100 tonni põlevkiviõli ja 1 000-3 000 tonni stardipõlevkivi kasutamine, uttegaase suunati leektorru 5 000-15 000 Nm 3 . Kui arvestada 24- tunnise seiskamise järgselt põlevkiviõli vajaduseks 50 tonni ja stardipõlevkivil 2 000 tonni ning leektorru suunatakse 12 000 Nm 3 uttegaase, tekib Enefit280 käivitamisel oluliselt rohkem erinevaid saasteaineid kui 24 tunni vältel uttegaasi põletamisel leektorus (nt NO x 0,718 t vs 0,212 t, PM 10 0,445 t vs 0 t, CO 2 689,23 t vs 278,305 t); välja arvatud SO 2 puhul on leektoru heide oluliselt suurem: 16,293 t vs 1,867 t. Tabelites 4.17 on kõikide seadmete leektorude heide, kui neid kasutatakse 12 h ja 24 h vältel; võrdlevalt on esitatud õlitööstuse seadmete käivitamisel tekkiv summaarne heide (põhinevad tabelites 4.18 -4.19 toodud andmetel, tabelite lähteandmed õlitööstuse kompleksloast) . Järeldused on samad – SO 2 puhul on leektorude heide oluliselt suurem, teiste saasteainete heide on aga käivitamisel madalam; H 2 S heide on ligikaudu sama. Erinevate saasteainete heite ja täiendava ressursikulu koosmõju võrdlev hindamine on põhimõttelise lt võimalik, kuid kas olulisem on täiendav fossiilse ressursi kulu, muude saasteainete ja kasvuhoonegaaside suurem heide või suurem SO 2 heide? Võib hinnata, et 24 tunni korral on need mõjud ligikaudu tasakaalus. Andmetest ilmneb, et Enefit140 taaskäivitamine on oluliselt kiirem, seetõttu kui tekib vajadus ebasoodsatest hajumistingimustest lähtuvalt vähendada küü nalde üheaegset töötamist, lülitatakse välja Enefit140 õliseade. Auvere Elektrijaama avarii korral sõltub taaskäivitamine avarii iseloomust ja seda on võimalik likvideerida lühema või pikema ajakuluga (mõnest tunnist mõne päevani). Seisakutest väljumise aeg on kokku ligikaudu 9 tundi (käivitus kuni 3 h, režiimi stabiliseerimine kuni 6 h). Elektri turuhinnaga seotud seiskamiste järgsed käivitused on plaanilised ja statistika järgi on nende kestus ca 6 tundi koos režiimi stabiliseerimisega. Kui selgub, et avarii on tõsisem, saab käivitada Eesti Elektrijaama 5. või 8. ploki. Selleks kulub külmast olekust 7 tundi, seadistamisvajadusega 12 tundi ja pärast pikemaajalist seis akut 24 h (sh meeskonna kohalejõudmise aeg). Võrreldes senitehtud hinnangutega ei ilmnenud, et kaasneks muudatusi mõju ulatuses või olulisuses. Praegu on leektorude kasutamise vajadus oluliselt väiksem kui kompleksloaga lubatud. Kuid leektorud on vajalikud ka olukorras, kui Enefit õliseadmed kujundatakse keemiatööstuseks – ptk 4.2 tehtud analüüsis ilmnes, et isegi kui uttegaasist hakatakse metanooli tootma, säilib vajadus erinevate põlevgaaside a variiliseks ärajuhtimiseks. Seetõttu Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 101 on KMH ettepanek taotluses toodud tulemusi mitte muuta (tegemist on halvima stsenaariumiga, millega ei kaasne oluline keskkonnamõju). Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 102 Tabel 4.17. Leektorude arvutuslik heide Leektorude heide Enefit140 leektoru heide (1 seade) Enefit280-2 rajamisega tekkiv heide Saasteaine nimetus Enefit280 leektoru heide (2 x E140, 2 x E280) g/s 12 h, kg 24 h, kg g/s 12 h, kg 24 h, kg 12 h, kg 24 h, kg Seadmete käivitamise heide* Lämmastikdioksiid 1.538 66.4416 132.8832 2.464 106.4448 212.8896 345.7728 691.5456 1135.115 Süsinikoksiid 1.078 46.5696 93.1392 1.728 74.6496 149.2992 242.4384 484.8768 9872.545 Vääveldioksiid 68.0245 2938.658 5877.317 53.338 2304.202 4608.403 10485.72 20971.44 3336.269 Väävelvesinik 0.1085 4.6872 9.3744 0.085 3.672 7.344 16.7184 33.4368 29.073 Orgaanilised ained 2.13 92.016 184.032 3.053 131.8896 263.7792 447.8112 895.6224 995.289 t/h tonni t/h tonni tonni Süsinikdioksiid 9.2825 111.390 222.780 15.506 93.033 186.067 594.913 1189.826 1787.669 * Summeeritud tabelite 4.18 ja 4.19 põhiliste saasteainete näitajad, arv estades et üks seadmetes t lühemas käivitusrež iimis, tei ne pikemas. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 103 Tabel 4.18. Enefit140 käivitamisel tekkiv heide Enefit140 käivitamise heide Enefit140 üleskütmine, töö Enefit140 heide kuni uttegaaside Enefit140 leektoru heide kuni Enefit140 käivitamise Saasteaine nimetus elektrifiltrita (1 seade) elektrijaama suunamiseni (30% uttegaaside elektrijaama suunamiseni heide kokku nominaalkoormusest) (30% nominaalkoormusest) (1 seade) g/s 2 h, kg* 6 h, kg** g/s 2 h, kg* 6 h, kg** g/s 2 h, kg* 6 h, kg** 4 h, kg* 12 h, kg** Lämmastikdioksiid 3.691 26.575 79.7256 2.1408 15.4138 46.2413 0.2307 1.6610 4.9831 43.650 130.950 Süsinikoksiid 1.397 10.058 30.1752 270.18 1945.296 5835.888 0.1617 1.1642 3.4927 1956.519 5869.556 Vääveldioksiid 11.667 84.002 252.007 0.3858 2.7778 8.3333 10.20368 73.4665 220.3994 160.247 480.740 Väävelvesinik - - - 0.9645 6.9444 20.8332 0.016275 0.1172 0.3515 7.062 21.185 Orgaanilised ained 0.166 1.1952 3.5856 32.145 231.444 694.332 0.3195 2.3004 6.9012 234.940 704.819 Fenool - - - 0.2571 1.8511 5.5534 - - - 1.851 5.553 NH3 - - -- 2.5716 18.5155 55.5466 - - -- 18.516 55.547 COS - - - 0.7071 5.0911 15.2734 - - - 5.091 15.273 Benseen - - - 6.429 46.289 138.866 - - - 46.289 138.866 Osakesed (PM-sum) 13.321 95.911 287.734 1.0716 7.7155 23.147 - - - 117.518 1 628.036 2 Metaan - - - 35.3595 254.5884 763.7652 - - - 254.588 763.765 t/h tonni t/h tonni t/h tonni tonni Süsinikdioksiid 4.627 9.254 27.762 13.514 27.027 81.082 1.392375 2.7847 8.3542 39.066 117.198 * Käivitus pärast lühiajalis t seisakut ( <24 h) ** Käivitus pärast pikaajalist s eisak ut (> 24 h) 1 Osakeste heitess e arvestatud ka Enefit seadme seiskamis e heide, kui s üsteem puhutakse 15 min vältel läbi kuni õhu etteande lõ petamiseni (elektrifilter ei tööta, 13,89 k g kord) 2 Arvestatud juurde 1 ja seadme läbipuhu mine 12 h auruga (elektrifilter ei tööta, 302,264 kg k ord) Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 104 Tabel 4.19. Enefit280 käivitamisel tekkiv heide Enefit280 käivitamise heide Enefit280 heide kuni uttegaaside Enefit280 leektoru heide kuni Enefit280 käivitamise Enefit280 üleskütmine, töö elektrijaama suunamiseni Saasteaine nimetus uttegaaside elektrijaama suunamiseni heide kokku elektrifiltrita (1 seade) (30% nominaalkoormusest) (30% nominaalkoormusest) (1 seade) g/s 24 h, kg* 30 h, kg** g/s 3 h, kg* 6 h, kg** g/s 3 h, kg* 6 h, kg** 27 h, kg* 36 h, kg** Lämmastikdioksiid 3.9701 343.0184 428.78 5.0856 54.9245 109.849 0.7392 7.9834 15.967 405.926 554.587 Süsinikoksiid 6.2027 535.9098 669.89 25.428 274.626 549.251 0.5184 5.5987 11.197 816.134 1230.336 Vääveldioksiid 10.350 894.2504 1117.8 5.0856 54.9245 109.849 16.0014 172.815 345.630 1121.99 1573.292 Väävelvesinik 0 0 0 0 0 0 0.0255 0.2754 0.5508 0.2754 0.5508 Orgaanilised ained 0.133 11.4912 14.364 0 0 0 0.9159 9.8917 19.783 21.383 34.147 Osakesed (PM-sum) 1.5566 134.492 168.115 4.2381 45.7715 91.543 - - - 180.263 259.658 t/h tonni t/h tonni t/h tonni tonni Süsinikdioksiid 25.170 604.075 755.0941 25.597 76.790 153.581 4.652 13.955 27.910 694.8205 936.585 * Keskmine optimaalne tas e ** 2020. a seisk amiste kesk mised näitajad, võib eeldada uue seadme töö algusperioodil pikemaid s eiskamisi  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 105 4.10. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Kaitstavatest loodusobjektidest leidub käitise lähistel, peamiselt Mustajõe loodusala piires, ulatuslik II kaitsekategooria taimeliigi laialehise nestiku ( Cinna latifolia) kasvukoht. Siseriiklikult on ala kaitse all laialehise nestiku püsielupaigana (KLO3000479). Kuna laialehine nestik on ka Mustajõe loodusala kaitse -eesmärgiks, siis mõju sellele liigile hinnat i täpsemalt KSH ptk 7.10.2 Natura hindamises (seejuures võeti taimeökoloogid e eksperthinnang arvestades kõikide õhusaasteainete koosmõju) , samuti Natura koondhinnangus Lisa 4, mille kokkuvõte on esitatud ptk 4.11. Lisaks laialehisele nestikule on püsielupaigas registreeritud veel mitme kaitsealuse taimeliigi kasvukohad. Need liigi d on: I kaitsekategooriasse kuuluv lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum), II kaitsekategooriasse kuuluvad nokktarn (Carex rhynchophysa), õrn tarn (Carex disperma), ainulehine soovalk (Malaxis monophyllus), väike käopõll (Listera cordata) ja kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida) ning III kaitsekategooriasse kuuluvad vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), harilik ungrukold (Huperzia selago), suur käopõll ( Listera ovata), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), roomav öövilge (Goodyera repens) ja kahelehine käokeel (Platanthera bifolia). Energiakompleksist umbes 400 m põhjapool (kavandatava Enefit280 -2 tootmisseadme asukohast umbes 1,6 km kaugusel) asub projekteeritav Auvere virgiinia võtmeheina püsielupaik (PLO1001398), mis planeeritakse moodustada I kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum) kaitseks. Projekteeritava püsielupaiga idapiiriga külgneb Lodu käpaliste püsielupaik (KLO3001227), mis on moodustat ud II kaitsekategooriasse kuuluva kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kasvukohtade kaitseks. Lisaks kasvab neis kahes püsielupaigas veel erinevaid kaitsealuseid taimeliike nagu II kaitsekategooriasse kuuluvad sagristarn (Carex irrigua), õrn tarn ja ainulehine soovalk ning III kaitsekategooria taimeliikidest vööthuul-sõrmkäpp, suur käopõll, laialehine neiuvaip, pruunikas pesajuur ja roomav öövilge. Mitmete eelpool mainitud taimeliikide kasvukohad ulatuvad väljapoole püsielupaikade (sh projekteeritavate) piire. Samuti jääb täielikult kaitstavast alast välja energiakompleksist umbes 250 m põhjasuunas asuv nokktarna kasvukoht (kavandatavast tootmisseadmest umbes 1,5 km kaugusel). KSH aruandes tuvastati, et negatiivseid mõjusid taimedele võivad põhjustada vee režiimi muutused ja raie. Enefit280-2 rajamisega ja käitamisega ei kaasne tegevusi 150 m kaugusel elupaikade piiridest (kaugus, mis hinnati KSHs veerežiimi mõjutavaks) ega raiet. Rajatavate ehitiste vahele jääb KSH aruandes ettenähtud puhvertsoonist olulis elt suurem vahemaa, Maa- ameti geoportaali kaardimaterjalide alusel on see vähemalt ca 750 meetrit. Enefit280 -2 rajamise asukohta eraldavad Mustajõe kaitsealast ja teistest taimede kasvukohtadest nii raudteetamm kui sellest põhja poole jäävad olemasolevad k raavid, mis kulgevad ligikaudu ida-lääne suunaliselt. Seetõttu ei mõjuta Enefit280-2 õliseadme rajamine looduskaitsealaga piirneva ala niiskusrežiimi ega ala ennast. Projektialale lähimad kaitsealuste loomaliikide elupaigad asuvad Narva jões, kus elutseb II kaitsekategooriasse kuuluv tõugjas (Aspius aspius) ning III kaitsekategooriasse kuuluvad euroopa harjus (Thymallus thymallus), hink (Cobitis taenia) ja vingerjas (Misgurnus fossiilis). Käesoleva ptk 4.4 ja 4.5 analüüsist järeldus, et Auvere energiakompl eksi heitvee suublasse juhtimisega ning jahutusvee võtu ja ärajuhtimisega ei kaasne olulisi mõjusid. Enefit280 -2 seadme rajamine ei põhjusta muudatusi väljakujunenud süsteemides ega põhjusta heitvee ega jahutusvee koguste suurenemist. Lindude elupaikadest on kõige lähemal registreeritud endise Narva põlevkivikarjääri 13. tranšee tehisveekogudel elutsevad II kaitsekategooriasse kuuluvad sarvikpütid ( Podiceps auritus). Ka nende elupaigad asuvad väljapool kaitstavaid alasid. Lähim kaitstav lindude  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 106 elupaik on projektialast üle 5 km edelas asuv I kaitsekategooriasse kuuluva kalakotka (Pandion haliaetus) tehispesa, mida kaitstakse Narva karjääri kalakotka püsielupaigas (KLO3002170). Enefit280-2 ehitamisega seotud tegevused ei mõjuta nimetatud elupaiku. Käitamise etapiga kaasnev potentsiaalne ja püsiva iseloomuga käsitlemist vajav keskkonnaaspekt on õhusaaste, mis võib lisaks inimestele avaldada mõju ka taimedele ja loomadele . Vastava mõju hindamise peatükist KMH aruandest selgub, et hetkel toimuvad tegevused ning ka Enefit280- 2 lisandumine ei muuda välisõhku paisatavate saasteainete nimistut ega suuren da saasteainete heitkoguseid, nii et nende levikaugus ja hajumiskontsentratsioonid oluliselt muutuksid. Seega mõju iseloom on sarnane olemasoleva olukorraga – saastetasemed jäävad allapoole kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtusi, sh ökosüsteemide kaitseks kehtestatud aastakeskmiste kriitiliste tasemete väärtuste, st oluline mõju puudub. Enefit280-2 seadme rajamisel ja tööl puudub mõju kaitsealustele loodusobjektidele. 4.11. MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad (LoA) ja linnualad (LiA) on moodustatud tuginedes Euroopa Liidu nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv). Enefit280-2 ehitamise kohas ei ole Natura 2000 ala, kuid lähim Natura ala jääb ca 750 m kaugusele (Mustajõe loodusala). KMH algatamisel ja programmi koostamisel järeldati, et hindamisse tuleb kaasata ka kaugemal paiknev Puhatu loodusala. Kompleksloa taotlemisel nagu ka kõigi teiste kavandavat tegevust võimaldavate menetluste puhul tuleb arvestada Natura 2000 võrgustiku kaitse vajadusega. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta “55 ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"56. KeHJS-e ning LKS-i alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju (strateegilise) hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse -eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena Natura 2000 ala (de) kaitse-eesmärkides nimetatud liikide või elupaigatüüpide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada ja ala terviklikkust säilitada. Tegevusloa võib anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kai tsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki (KeHJS § 29 lg 2). 55 Natura 2000 aladega seotud k avade ja projektide hindamine. Metoodilised s uunis ed elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artik li 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021 56 Kuts ar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhis ed Natura hindamise läbiviimiseks loodus direktiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis . Tellija: Keskkonnaamet. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 107 Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis-) hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Kogu Auvere energiakompleksi planeeritava mahu Natura 2000 mõju hindamine esitati KSH aruande ptk 7.10.2. See koostati vastavalt põhimõttele, et strateegilise planeerimisdokumendi Natura hindamise peamine eesmärk on vältida ja vähendada kahjulikku mõju Natura alade terviklikkusele. Natura hindamise võimaliku ulatuse ja täpsusastme määrab ära strateegilise planeerimisdokumendi täpsusaste, st Natura hindamise täpsusaste ja põhjalikkus peavad olema proportsionaalsed strateegilise planeerimisdokumendi sisuga. Kui täpsusaste võimaldab, tuleb ette näha meetmed ja tingimused, mille abil välistatakse ebasoodne mõju Natura alale ja mis võimaldavad järeldada, et ebasoodne mõju puudub. Selleks tuleb välja pakkuda meetmed ehk tingimused järgmisele planeerimise või loatasandile, iga planeeringus kavandatud tegevuse osas, millel võib olla mõju Natura ala kaitse -eesmärkidele ja ala terviklikkusele. Detailplaneeringu kui strateegilise planeerimisdokumendi Natura hindamine ja projekti tasandi Natura hindamine toimuvad samade protseduuri etappide ja sammude alusel, kuid projekti hindamise puhul tuleb veenduda, et kavandataval tegevusel puudub mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele. Siinkohal on antud ülevaade Enefit280-2 rajamise seostest detailplaneeringu KSH raames läbiviidud hindamise tulemusega (terviklik Enefit280- 2 rajamise kompleksloa taotlemise KMH raames tehtud Natura hindamine on esitatud Lisas 4). KSH aruanne koostati õlitehase maa-ala detailplaneeringu menetluses. Planeeringuala suuruseks oli 424,33 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli olemasoleva õlitootmise laiendamine kuni nelja Enefit280 õlitehasega ning õli järeltöötlemis - ja logistikakompleksi rajamine. Nende tegevuste võimaldamiseks oli kavas planeeringuala ümberkruntida ning ka renoveerida või rekonstrueerida olemasolevaid ehitisi. KSH aruande ptk 3.1 lk 25 on esitatud kavandatavate objektide loetelu (’hõlmab 19 nimetust, kusjuure s osalt on sarnased tegevused koondatud ühe nimetuse alla, nt (Õlitehased, kuni 4 Enefit280 tootmisüksust) ja nende rajamise eeldatav ajakava (planeeringuga kavandatavad tootmisüksused ja nende toimimiseks vajalik taristu rajatakse etapikaupa, eeldatav täi es mahus väljaehitamise aeg on vähemalt 10 aastat). Mustajõe loodusalaga piirneb osaliselt planeeringuala põhjaosa. Planeeringuala põhjaossa kavandati järeltöötluskompleksi ja selle tarvis uue juurdepääsutee rajamist, uusi Enefit280 tootmisüksusi sinna piirkonda ei kavandatud ja lähim uus Enefit280 tootmisüksus jääb Natura alast vähemalt 700 m kaugusele. Läbiviidud Natura hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et järeltöötluskompleksi objektidega võib kaasneda mõju Natura alale, kui kavandatakse tegevusi lähemal kui 150 m Natura alast. Kuna järeltöötluse osa oli detailplaneeringu koostamise ajal esitatud eskiislahendusena, siis hinnati tingimusi, milliste täitmise korral on võimalik mõju vältimine. KSH aruande ptk 12.1 järelduste ja kokkuvõtte sõnastus: „Planeeringuala põhjaosa, kuhu on kavas järeltöötluskompleksi rajamine, piirneb kaitsealuste taimede kasvukohaga ja Natura 2000 loodusalaga. Asjakohase hindamise tulemusena saab väita, et kui võetakse arvesse soovitusi niiskusrežiimi muutuse vältimiseks (keht estatud keskkonnatingimustena – KSH aruande ptk 12.2), ei avalda detailplaneeringus kavandatu Mustajõe loodusalale tõenäoliselt olulist negatiivset mõju.“ Järeltöötluskompleksi ja selle juurdepääsuteed Enefit280 -2 ehitusloa alusel ei ehitata. Siit ka järeldub, et Enefit280-2 ehitusloas ettenähtud ehitiste ehitamisel ei kaasne mõju Mustajõe loodusalale ehk mõju avaldumine on välistatud. Mustajõe Natura ala ja ehitusloa alusel rajatavate ehitiste vahele jääb KSH aruandes ettenähtud puhvertsoonist oluliselt su urem vahemaa, Maa-ameti geoportaali kaardimaterjalide alusel on see vähemalt ca 750 meetrit. Enefit280-2 rajamise asukohta eraldavad Natura alast nii raudteetamm kui sellest põhja poole Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 108 jäävad olemasolevad kraavid, mis kulgevad ligikaudu ida-lääne suunaliselt. Seetõttu ei mõjuta Enefit280-2 õliseadme rajamine Natura-alaga piirneva ala niiskusrežiimi ega Natura ala ennast. Enefit280-2 kompleksloa taotlusele algatatud KMH algatamisotsuses toodi ära vajadus täiendavalt hinnata mõju Puhatu linnu-ja loodusalale, kuna KSH raames mõju sellele alale ei hinnatud. KMH programmi koostamisel ei viidud läbi Natura hindamise I etappi. Seetõttu on KMH aruandes kõigepealt läbi viidud eelhindamine eesmärgiga prognoosida kavandatava tegevuse tõenäolisi mõjusid, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis-) hindamise etappi. Hindamise tulemused on esitatud Lisas 4. Natura eelhindamise tulemusena jõuti järeldusele, et Enefit280-2 rajamisel ja käitamisel on välistatud ebasoodsa mõju tekkimine Mustajõe loodusala, Puhatu linnuala ja Puhatu loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele ning puudub vajadus edasi liikuda täis - ehk asjakohase hindamise etappi. Selle hinnangu kujundasid muuhulgas asjaolud, et Auvere energiakompleksi olemasolevas olukorras avaldatavad mõjud ei muutu Enefit280-2 rajamise tulemusena, sh: ▪ Epõletatava nefit280-2 seadme lisandumisega ei teki vajadust suurendada elektrijaamades uttegaasi summaarset lubatud kogust ja see tähendab, et ka uttegaaside põletamisega kaasnevad saasteainete heitkogused jm mõjutegurid ei ole kavandatava tegevuse Alt 1 või Alt 2 rakendamise tõttu suuremad kui 0 -alternatiivi korral. ▪ Auvere kompleksi mõju pinnaveele, sh veeheite mõju, on välja kujune nud ja Enefit280- 2 rajamise ja käitamise erinevad alternatiivid seda sisuliselt ei mõjuta. Enefit280-2 rajamine ja käitamine ei põhjusta muutusi pinnavee seisundis. ▪ Enefit280-2 seisundis. rajamine ja käitamine ei põhjusta muutusi põhjavee erinevate kihtide ▪ Enefit280-2 tuha käitlemisel ei teki täiendavat mõju. Tuha lisanduvad kogused nii maksimaalse (Alt 1 kogus 1,081 mln t/a) kui reaalse (Alt 2 kogus 0,947 mln t /a) stsenaariumi korral ei ületa Eesti Elektrijaama kompleksloaga lubatud ladestusmahtu. Seega ei teki ka Enefit280-2 tuha tekke ja käitlemisega lisanduvat keskkonnamõju juba lubatud olukorraga võrreldes. ▪ Enefit280-2 rajamine ei suurenda põlevkivi käitlusmahte võrreldes olemasolevates Auvere kompleksi keskkonnalubades tood ud kogustega. ▪ Võimalik mõju avalduks eelkõige õhusaaste kaudu. Ptk 4.8.2 läbiviidud mastaapsest hajumisarvutustest ei ilmnenud, et Enefit280-2 rajamisega kaasneks õhusaaste muutused, mis võiksid Puhatu linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidele mõju avaldada.  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 109 5. KESKKONNAMEETMED KeHJS § 20 lõike 2 alusel kehtestatud Keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34 „Kesk- konnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ § 7 lg 1 sätestab, et KMH aruandes esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alt ernatiivsete võimaluste keskkonnameetmete, sealhulgas seire, kirjeldus rajamis -, kasutamis- ja lõpetamisetappide lõikes, sealhulgas nende kasutamise eeldatava efektiivsuse hinnang. Käesolev KMH aruande osa on jagatud kahte ossa. Kõigepealt antakse ptk 5.1 ülevaade leevendavatest meetmetest, sh tuuakse ära Enefit280 -2 suhtes asjakohased meetmed, mis nähti ette detailplaneeringuga, kui kavandatakse konkreetseid objekte. Ptk 5.2 tuuakse välja seiremeetmed. KMH käigus ei ilmnenud, et seoses Enefit280-2 rajamisega on vaja ette näha keskkonna- meetmeid, mis on vajalikud selliste sündmuste olulise keskkonnamõju ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks, ning sellisteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile kavandatava reageerimise üksikasju (määr use nr 34 § 7 lg 2) ega kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju reaalsed hüvitusmeetmed looduskaitseseaduse § 70 1 mõistes (määruse nr 34 § 7 lg 3). 5.1. ÕLITEHASE MAA-ALA DETAILPLANEERINGUS ETTE NÄHTUD KOHUSTUSLIKUD MEETMED Detailplaneeringu KSH aruandes nähti ette detailsed kaitsealuste taimeliikide kasvukoha ja Natura ala kaitse meetmed, kui kavandatakse tegevusi Mustajõe loodusala piirile lähemale kui 150 m. Enefit280-2 rajamisega, sh ehitamisega selliseid tegevusi ei kaasne. Tehnoloogiliste seadmete ja kaasnevate rajatiste keskkonnamõju peamiseks leevendavaks meetmeks on parima võimaliku tehnika (PVT) kasutamine. Enefit280 tehnoloogia on vastavuses Euroopa Liidu keskkonnanõuetega ja nii kehtiva kui koostatava põlevkiviõli tootmise PVT järelduste nõuetega. Seade on hea õlisaagisega, energiatõhus ning projekteeritud madala saastekoormusega. Järgnevalt on ülevaade detailplaneeringus loetletud asjakohastest meetmetest. Enefit280 -2 projektlahenduses on nende meetmetega juba arvestatud. Enefit280-2 rajamisega, sh keskkonnakompleksloa taotlemisega ei kaasne õlitööstuse vedelkütuse lao laiendamist, tuhaärastussüsteemi muutmist – neid meetmeid ära ei tooda. Loetletud korralduslikud meetmed on kasutusel Auvere kompleksi igapäevase käitamise osana ja nende kasutamist jätkatakse ka Enefit280-2 rajamise järgselt. Enefit Power AS keskkonnajuhtimissüsteemi kaasajastamine ei ole vajalik. Tehnoloogilised seadmed, sh Enefit280 koosseisus olevad mahutid rajatakse vastavalt õigusaktidele, PVT põhimõtetele ja kehtivatele ehitusstandarditele. Mahutite jms vedelkütuseid käitlevate seadmete projekteerimise käigus tuleb ette näha meetmed vedelkütuse pinnasesse sattumise vältimiseks avarii tagajärjel, näiteks katta lekkeriskiga kohtade alused alad asfalt- või betoonkattega, mis vähendab reostusriski ümbritsevale keskkonnale ja tagada vajalikes kohtades võimalike õnnetuste likvideerimiseks absorbentaine olemasolu. Reostuse tekkimisel selle alal tuleb reostus koheselt lokaliseerida ja eemaldada. /Rakendatud/ Alale tuleb vastavalt vajadusele ette näha saastunud sademevete kanalisatsioon. Sinna tuleb juhtida sademeveed suurematest parklatest, Enefit280 -2 territooriumilt ja muudest võimalikest produkti lekkekohtadest ja samuti mahutipargi drenaažveed juhul, kui sademevees avastatakse õliproduktide lubatavast suurem sisaldus. /Rakendatud/ Saastunud  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 110 sademeveed peavad läbima veepuhastuse ja juhitakse seejärel puhta sademeveega äravoolu kanalisse või tuhaärastussüsteemi transpordiveeks. Veepuhastuses kinni püütud vee ja õli segu tuleb koguda eraldi ja hiljem utiliseerida. /Meetmed rakendatud juba olemasoleva tootmise raames/. PVT näeb ette ka muude korralduslike meetmete rakendamise, sh avariide ennetamise meetmed. Tootmisprotsesside tehnika purunemise jms avariide tag ajärjel võimaliku vedelkütuste saaduste sattumist pinnasesse ja selle kaudu põhjavette saab ennetada rangete ohutusnõuete ja töötajatele tööohutusnõuete tutvustamisega ning nende järgmisega. /Osa igapäevasest tegevusest/ Õlitootmise laiendamise käigus tuleb õigeaegselt rakendada keskkonnaohutust tagav fenoolvee puhastamise või käitlemise tehnoloogia. Juhul kui lahendus näeb ette vee suublasse juhtimise, tuleb tagada vastavus suublasse juhtimise nõuetele. Selgitus: Enefit280- 2 seadmel tekkiv fenoolvesi suunatakse seadmesse tagasi. Seadme rajamisega ei kaasne senise fenoolvee käitlussüsteemi ümberkorraldamise vajadust. Õhuheitmete, iseäranis lõhnaühendite heite vähendamiseks tuleb tagada õlitootmisseadmete töökindlus, et maksimaalselt ennetada uttegaaside suu namist leektorru. Tuleb tagada pidev puhastussüsteemide ja filtrite hooldus ning korrasoleku kontroll. Töötamine ettenähtud puhastusseadmeteta on keelatud. /Rakendatud, arvestatud mh kompleksloa taotlemisel/ Kuigi õlitootmise 2013. a lõhna vähendamise tege vuskava on ellu viidud, tuleb enne uue Enefit seadme vms lõhna emiteerivate rajatiste ehitamist arendajal fikseerida planeeringuala sisestest tegevustest tuleneva lõhna olukord (nt kontrollmõõdistuse abil) ja vajadusel leppida Narva-Jõesuu Linnavalitsusega kokku konkreetsed täiendavad keskkonnatingimused ja leevendavad meetmed. Selgitus: Enefit280-2 seadme puhul ei ole täiendavate meetmete rakendamine vajalik – juba ehitusloa taotlemise raames läbiviidud eelhinnangus viidati, et Enefit280-2 seade ei ole täiendava lõhnahäiringu põhjustajaks. Ka läbiviidud mõju hindamine viitab, et lõhnaolukord Auvere energiakompleksi ümbruses ei sõltu Enefit280 seadmetest. Peamised lõhnaallikad, mis põhjustavad lõhna kandumist käitisest kaugemale, on Enefit140 seadmed. Enefit Power AS on koostanud tegevuskava, mille kohaselt varustatakse hiljemalt 2027. aasta aprilliks Enefit140 seadmed järelpõletus e süsteemiga, millesse suunatakse protsessis tekkivad suitsugaasid enne korstnasse väljutamist. 5.2. LEEVENDAVAD MEETMED, SH MEETMED RISKIDE MAANDAMISEKS KMH läbiviimisel ei ilmnenud täiendavate leevendavate meetmete rakendamise vajadust, mis on seotud ainult Enefit280-2 seadme käitamisega. Kogu õlitööstuse seisukohast on oluline Eesti Energia 2022. aastal uuendatud strateegias toodud koostatud visioon/tegevuskava etapiviisiliseks üleminekuks energiakandjate tootmiselt keemiatööstuseks. Kogu tegevuskava eesmärgiks on töödelda tooraine pürolüüsil saadavad vedel- ja gaasifraktsioonid erinevateks keemiatööstuse toorainetena kasutatavateks komponentideks. Võtmeetappideks on uttegaasist metanooli tootmine (tehas käivitataks 2031. aastaks) ja põlevkivi pürolüüsil saadud õli töötlemine kergemateks süsivesinikeks (selleks vajalik töötlemistehnoloogia käivitataks 2035. aastaks). Peamine mõju seisneb kliimakindluse suurendamises, kuid oluliselt väheneb õlitööstuse sõltuvus Auvere kompleksi elektrijaamade tööst. Eesti Elektrijaama tolmpõletusplokid on plaanis 2027. aastal sulgeda, võimalik on ühe ploki (5. plokk) viimine reservi. See tähendab, et tööss e jääks Eesti Elektrijaama keevkihtplokk nr 8 ja Auvere Elektrijaam. Seni kuni jätkub Auvere energiakompleksis põlevkivi kasutamine, on uttegaaside ja fenoolvee põletamiseks piisavalt võimsust, kuid tuleb arvestada et seni kuni uttegaasid ja fenoolvesi suu natakse Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 111 elektrijaamade kateldesse, sõltub põlevkiviõli tootmisseadmete töö elektrijaamade töötamisest. Lisaks tuleb uttegaaside keskkonda suunamise vältimiseks ette näha piisav reserv uttegaaside põletamiseks leektorudes, kui peaks toimuma elektrijaamas rike, muu planeerimata seiskamine või koormuse vähendamine. Praegu komplekslubades olev ja taotletav kogus on piisav, selle vähendamine ei ole põhjendatud . Uttegaasidest süngaasi ja süngaasist metanooli tootmise projektid vajavad samuti leektorusid – kui vajadus vastavate projektlahendustega selgunud, saab leektorude tööaja jagada olemasolevate ja uute äkkhei te allikate vahel. Vaja on hakata otsima alternatiivseid lahendusi Enefit140 seadmete fenoolvee käitlemiseks. Tõenäolisemaks lahenduseks on Enefit140 seadme järkjärguline ümberkujundamine keemiatööstuse tooraine tootmiseks. Selle esimeseks etapiks on katel -utilisaatori vm analoogse toimega järelpõletussüsteemi paigaldamine hiljemalt 2027. aasta aprilliks. Sarnaselt muude põletusprotsessidega on vägagi tõenäoline, et fenoolvee suunamine tagasi täiustatud Enefit140 seadmele ei põhjusta olulist erinevust saast ekoormuses. Seetõttu tuleb järelpõletussüsteemi projekteerimisel arvestada selle võimalusega ja vajadusel saab läbi viia täiendavad uuringud, kas laboratoorselt või pilootseadmetel. Õlitööstusel puuduvad eraldiseisvad jahutusvee, heit - ja sademevee väljalasud pinnaveekogudesse. Olmereovee ja sademevee käitlus on seotud Eesti Elektrijaama väljalaskudega. Kombineeritud reovesi (territooriumilt kokku kogutav reostunud sadevesi ja tehnoloogiline pesuvesi, mida ei ole võimalik teistes protsessid es kasutada) suunatakse õlikanalisatsiooni kaudu tuhaärastussüsteemi ringlusvette. See lahendus toimib seni kuni on tagatud praeguse tuhaärastussüsteemi katkestusteta toimimine. Siit tuleneb vajadus hinnata võimalikke variante kombineeritud reovee käitlemi seks. Tõenäolised lahendused: a) eelistatult puhastamine tasemele, mis võimaldab kasutamist tehnoloogilise veena – eeldatavalt hõlmab orgaaniliste ainete eemaldamise õhu - või auruvooga, täiendavalt partiiviisilise destillatsioon, tahkete osakeste eemaldami seks koagulatsioon-flokulatsioon- setitamine; b) kui eelmine variant ei toimi, siis kombineeritud reovee eelpuhastamine ja seejärel bioloogiline puhastamine koos Auvere kompleksi olmereoveega. Eeldatavalt on mõlema variandi osaks eraldatud õli ja setete tagasisuunamise õlitootmisseadme CFB katlasse. Selleks tuleb teha katsetused, kas see võib mõjutada Enefit280 tehnoloogiaga seadmete tööd ja saasteainete heidet. Õlitööstusel puudub eraldiseisev tuhakäitlussüsteem. Arvestades ümberkorralduste maksumust põlevkivielektrijaamade tuhaärastuses, võib järeldada, et seni kuni on vaja tagada põlevkiviplokkide käigushoidmine elektrijaamades, ei ole põhjendatud tuhaärastuse süsteemi ümberkorraldamine, st säilib senine märgärastus. Õlitööstusele, sh Enefit280 -2 süsteemile eraldiseisva ja paralleelselt toimivat tuhaärastussüsteemi rajamine ei ole põhjendatud. Kehtiva Eesti Elektrijaama kompleksloa alusel on tuhavälja täitumiseni ettenähtud kõrguseni 4-5 aastat. Lähiajal on kavas esitada taotlus tuhaväljaku mahu suurendami seks. Eesti Energia on uurinud tuhavälja mahutavuse suurendamise võimalusi, suurendades selle kõrgust 85 m abs kõrguseni 140 m abs. Uuringutest ja hinnangutest järeldub, et ladestusmahu kasvatamine läbi mäe kõrguse suurendamise ei oma täiendavat keskkonnam õju, kui tagatud on nõlvade stabiilsus. Kuna märgtuha-ärastusega tekkiv lade on monoliitne, siis ladestu kasvamisega suureneb ka veepideme paksus. Vajalik on hakata ette valmistuma olukorraks, kui lõpeb põlevkivi otsepõletamine. Tuha koostis muutub. Võimalikuks probleemiks muutuva tuha koostise juures on selle tsementeerumise võime muutus, milles sõltub sellest tuhast moodustatava ladestu stabiilsus. Vaja on teha vastavad uuringud, mille alusel otsustada võimalikud lahendused. Peamine küsimus seisneb selles, et millised on tuhkade, sh erinevas vahekordades segude tsementeerumisomadused, st kas on tagatud tuhamäe stabiilsus ja erosioonikindlus. Kui uuringute tulemused on teada, saab nende põhjal otsustada, milline tuhaärastus ja ladestustehnoloogia valida olukorras, kui peaks põlevkivi otsepõletamine lõppema. Ka uue  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 112 tuhaärastustehnoloogia eelduseks on, et ladestamine toimub olemasoleva prügila territooriumil, st uut prügilat tuha ladestamiseks ei rajata (see leevendab uue prügila rajamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid). Kokkuvõttes võib järeldada, et kõige suuremad riskid on seotud kliimaneutraalsusega. Riigi tasandil on peamine risk riigi poliitiline, administratiivne ja finantsiline suutmatus kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikke tegevusi vajalikus mahu s ning õigel ajal ellu viia, kuid nende üldiste riskide mõju jääb alla 10% põlevkiviõli tootmisega kaasnevast CO 2 heitest (2021. a heitkogust arvestades). Samuti võivad tekkida tõrked erinevate Eesti Energiast sõltuvate ja sõltumatute projektide realiseerimisel, sh võivad edasi lükkuda tegevuste käivitamise ajad (see sõltub mh projektide rakendamiseks vajalike lubade -planeeringute menetlemise ajast, sh aeg keskkonnamõju hindamiseks). Kogu plaani elluviimine sõltub mh riigi poliitikatest (kui need oluliselt muutuvad, siis võib oluliselt muutuda ka nii ettevõtte strateegia kui riiklikud eesmärgid ning rakendatavad meetmed). Kui peaks jätkuma põlevkivi otsepõletamine või uttegaaside põletamine elektrijaamades (näiteks energiajulgeoleku või varustuskindluse tagamiseks lähtudes riigi antud suunistest), siis nähakse maandava meetmena ette elektrijaamade poolt emiteeritava CO 2 püüdmine. Selgub, et projektide realiseerumisel on põletusvõimekus 2028. aastast ligi 3 korda suurem gaasi tekkest ja ka 2034. aastal oleks piisav võimekus juhuks, kui metanoolitehase projekt ei realiseeru. Juhul, kui need projektid ei realiseeru, on võimalikuks riskide maandamise meetmeks näha ette CO 2 püüdmine elektrijaamades, mis jätkavad uttegaasi põletamist. Kui 2050. aastaks ei ole rakendatud ja vajadusel ka kavandatud täiendavaid meetmeid kliimaneutraalsuse saavutamiseks, siis Enefit põlevkivi utmisseadmed lõpetavad tegevuse. 5.3. SEIREMEETMED Enefit Power AS, kes on oma keskkonnajuhtimissüsteemis lähtunud Eesti Energia AS keskkonnapoliitika raamdokumentidest, on tootmistegevuse mõju ohjamiseks seadnud järgmised üldised keskkonnakaitselised meetmed: ▪ tegevuse käigus tekkivate kahjulike heitmete vähendamine, planeerimine ja kontroll; ▪ auru, vee ja elektrienergia ratsionaalne kasutamine; ▪ võimalike avariiolukordade ja nende negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine; ▪ töötajate süstemaatiline koolitamine, et tagada nende teadlikkus ja informeeritus; ▪ avalik koostöö huvipoolte ja ühiskonnaga. Täiendavad seirekohustused seatakse keskkonnalubadega mää ratud mahus ja korras. Meetme esimese punkti osas on Õlitootmises sisse seadnud kontrolli vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, süsinikdioksiidi, süsinikoksiidi, lenduvate fenoolide ja orgaaniliste komponentide sisalduse kohta suitsugaasides. Tellitud uurim istega on olemas teave tuhaärastussüsteemi ringlusvees toimuvatest protsessidest ja väävliühendite sisaldusest. Samuti on määratud tuha koostis ja ohtlike ainete sh, polüaromaatsete süsivesinike sisaldus. Enefit280 õlitootmisseade on varustatud saasteainet e heite pidevseireseadmetega. Sama rakendatakse ka Enefit280-2 puhul. Ettevõtte territooriumil paiknevatest hoidmisehitistest välisõhku paisatavaid õhuheitmeid määratakse arvutuslikult vastavalt keskkonnakompleksloa taotlusmaterjalide koosseisus oleva LHK projekti metoodikale.  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 113 17.02.2017 alustas tegevust Sinimäel statsionaarne välisõhu kvaliteedi seirejaam. Vajadusel tellitakse täiendavad välisõhu kvaliteedi mõõtmised pädevast laborist. Vastavalt kompleksloa tingimustele toimub regulaarne saastetasemete se ire käitisest allatuult. Käesolevas peatükis ei korrata juba kehtestatud seiremeetmeid vaid keskendutakse täiendavate meetmete vajadusele. Loetletud seiremeetmed on asjakohased KMH järgselt. KMH järeldused ei sõltu nende seireandmete tulemustest. Loetletud uuringute-katsetuste tegemine on otstarbekas sisse viia kompleksloa taotlustesse lisatingimusena, et need toimuvad loa andjaga kooskõlastatud plaani alusel ja kui ilmnevad olulised muudatused saastekoormuses, st tekib oht piirväärtuste ületamiseks, või mu ud olulised negatiivsed tegurid, siis katsetused lõpetatakse. Täiendav keskkonnamõju hindamine ei ole nendel tingimustel katsetuste tegemiseks vajalik, samuti ei ole põhjendatud loa tingimustesse täpse katsetuste plaani sisseviimine. 5.3.1. SISENDVOOGUDE SEIRE Vastavalt keskkonnakompleksloa taotluse tingimustele , täiendavaid ettepanekuid ei ole. 5.3.2. ÕHUSAASTEAINETE SEIRE Vastavalt keskkonnakompleksloa taotluse tingimustele Enefit280-2 õhuheite pidevseire. Täiendavad uuringud seoses Enefit280 tehnoloogiaga. KMH aruande ptk 4.3 toodud ülevaatest ilmnes, et tavapärase töörežiimi piiril võib Enefit280 keevkihtkatla suitsugaasides sisalduda vähesel määral süsivesinikke ja ammoniaaki. Viiteid nende saasteainete esinemis - võimalusele leiab ka 2014. a lõhnaainete uuringust ( kuid Enefit280 seade oli endiselt katsetamiste režiimis) ja 2017. aastal läbiviidud rehvihakke utmise katsetuste aruandest (Nomine Consult OÜ töö nr ENE1704) ptk 3.14: kui rehvihake moodustas 4,65 -6,25 % põlevkivi kogusest esines heites 1,3-3,9 mg/Nm 3 NH 3 , 0,06-0,07 mg/Nm 3 fenoole, 12-31 mg/Nm 3 TOC, 0,1-4,2 mg/Nm 3 benseeni, 16-33 mg/Nm 3 alifaatseid süsivesinikke (kõik väärtused 6% O2 sisaldusel). H 2 S ja COS sisaldust ei tuvastatud. Tavapärasel režiimil töötamisel ei ole nende ühendite sisaldust mõõdetud, ni i nagu ka PAH ja raskemetallide heiteid. ▪ Vajalik on mõõta tavarežiimil NMVOC, H S, NH , CH , TOC, fenoolide, benseeni ja 2 3 PAH sisaldust väljuvates gaasides, asjakohasusel osakestes. 4 ▪ Samade ainete sisaldust on vaja mõõta mittetavapäraste tingimuste korral, mis võivad mõjutada nende ainete moodustumist/heidet, sh põhjalikumalt uurida fenoolvee lisamise mõju olukorras, kui seade töötab tavapärase režiimi piiril ja ka tavapärasest erineval režiimil, st poolkoksi temperatuur on madalam ettenähtud optimaalsest väärtusest. ▪ Uurida, kas on võimalik Enefit280 seadme CFB katlasse suunata fenoolvett suuremal koormusel kui 8 t/h. ▪ Uurida, kas on võimalik põlevkiv bensiini puhastussüsteemi BOB läbinud fenoolvee juhtimine CFB katlasse. Kui hakatakse ette valmistama kombineeritud reovee puhastamise lahendusi, uurida eraldatud õli ja setete tagasisuunamise võimalusi õlitootmisseadme CFB katlasse. Selleks tuleb teha katsetused, kas see võib mõjutada Enefit280 tehnoloogiaga seadmete tööd ja saasteainete heidet.  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 114 Fenoolvee jms lisamisega seotud seireprogrammide kestus on vähemalt 72 tundi (erinevate mõõtmisperioodide summaarne kestus, kui ei ole võimalik järjest mõõta). 5.3.3. TUHA KÄITLUSEGA SEOTUD UURINGUD Eeldatavalt Auvere energiakompleksis tekkiva tuha koostis perspektiivis muutub (ladestamisele suunatavas tuhas muutub võrreldes praegusega komponentide vahekord). Kõige suurem muutus toimub siis, kui lõpeb põlevkivi otsepõletamine - ladestusalale suunatakse ca 3 mln t põlevkiviõli tootmisest pärinevat tuhka koos 0,225 mln t elektritööstuses biomassi/gaasi termilisel töötlemisel tekkivaid tuhkasid, elektri tootmisel tekkinud põlevkivituhka ei ole. Muutuva tuha koostise puhul on vajalik leida lahendus küsimustele: ▪ Kas elektritootmisest pärineva tuha koguse ja koostise muutus põhjustab segunemisel õlitööstuse tuhaga selle omaduste muutust? ▪ Kas tuha omaduste muutus mõjutab negatiivselt tuha tsementeerumist ehk kas on tagatud tuhamäe stabiilsus? Vaja on teha erinevate koostisega tuhkade tsementeerumisomaduste katsetused, et teada saada tekkivate tuhkade ladestamisel ladestu nõlvade stabiilsus ja erosioonikindlus. Seejuures ei sõltu nende katsetuste vajadus sellest, kas põlevkivi otsepõletamin e lõpeb või mitte (võrreldes praegusega võib prognoosida ladestatava tuha koostise muutust). Katsetuste läbiviimine on ka võimaliku alternatiivse tuhaärastussüsteemi valiku eelduseks (st enne kui saab kinnitada tuhaärastussüsteemi tehnoloogia valiku, peav ad olema andmed, kas see tehnoloogia tagab ladestu stabiilsuse ja erosioonikindluse).  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 115 6. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE VÕRDLUS Kavandatava tegevuse alternatiivid: Alternatiiv 1 – Kavandatavaks tegevuseks on Enefit280-2 seadme paigaldamine Narva- Jõesuu linnas Auvere külas Õlitehase maa-alal asuvale Keskterritooriumi kinnistule põlevkiviõli ja uttegaasi tootmiseks. Kavandatavad tootmisvõimsused ja aastased tootmismahud vastavad kompleksloa taotluses toodule: põlevkivi nomin aalkulu 280 t/h (6720 t/päevas, 2,3 mln t/a), põlevkiviõli 40 t/h, 324 000 t/a, uttegaas 12 000 Nm³/h, 97,2 mln Nm³/a, fenoolvesi 8 m³/h, 64 800 m³/a, elektrienergia 35 MW, 283 500 MWh/a. Planeeritud aastatoodangu maht: põlevkiviõli kuni 324 000 t, uttegaa s kuni 97,2 mln Nm³, elekter kuni 283,5 GWh. Rakendatakse kompleksloa taotluses kirjeldatud PVT meetmeid. Alternatiiv 2 – Muudatused kavandatavas tegevuses võrreldes alternatiivi 1 puhul kirjeldatuga, mis olemuselt ei ole käsitletavad alternatiiv 1 puhul kompleksloa taotluses kirjeldatud tegevuse variandina. Siia hulka kuuluvad asjakohasusel tehnoloogiliste muudatuste sisseviimine (sh tugitegevustes, kui nende võimalike variantide analüüsil selgub, et Enefit280-2 puhul on põhjendatud kogu Auvere energiakompleksi teenindavast lahendusest loobumine) või täiendavate PVT meetmete rakendamine, mh täiendavate puhastusseadmete kasutamine, aga ka tootmisvõimsuse vähendamine või muude tegevusmahtude piiramine võrreldes alternatiiv 1 aluseks olevate võimsuste -kogustega. Alternatiiv 2 rakendub, kui mõjude hindamisel ilmnevad 1. alternatiivi korral olulised negatiivsed mõjud, mida saaks eeltoodud muudatuste-piirangute rakendamisega leevendada. Selliseid piiranguid või muudatusi praeguses etapis teada ei ole ja seetõttu neid siinkohal täpsemalt ei esitata. Kui tekib vajadus piiratud võimsuste või koguste väljatöötamiseks või tehnoloogiliste muudatuste tegemiseks, koostatakse KMH käigus vastavad kirjeldused. 0-alternatiiv – Auvere energiakompleksi tegevuse jätkamine kehtivates komplekslubades toodud mahtude kohaselt. Selgus, et alternatiiv 1 ehk kompleksloa puhul on tegevusmahud olulisel t suuremad kui eeldatavad reaalsed tegevusmahud. Näiteks on Eesti Energia nõukogule esitatud järgmised andmed aastaste tootmismahtude kohta: 1. E280-2 poolt kasutatud põlevkivi kogus 2 014 888 t/a (erinevus ca 12%); 2. Õlitoodang 267 980 t/a, millest 239 413 t/a on keskõli ja 28 567 t/a bensiin (erinevus ca 17%); 3. Tekkiv uttegaasi kogus 68,5 miljonit m 3 aastas (erinevus ca 30%); 4. Elektri toodang 203 GWh/a (bruto), millest 106 GWh/a on omatarve ja 97 GWh/a on müük (erinevus ca 28%); 5. Fenoolvee teke 64 800 t/a, põletamisele suunatav kogus 40 288 t/a (erinevus ca 38%). Nende mahtude märkimisväärne erinevus avaldab mõju mh kliimakindluse hindamistulemustele, mistõttu on otstarbekas ka lubade taotlemisel kasutada tegevusmahte, mis on paremas kooskõlas tegelikult kavandatuga. Nõukogule esitatud tegevusmahud on piisav varuga, et vältida asjatuid menetlustoiminguid, st need ongi Alternatiiv 2. Kokkuvõttev ülevaade erinevate alternatiivide näitajatest nii sisendite kui väljundite osas on esitatud Tabelis 6.1, sh on näidatud olemasolev olukord ja 2021. aasta tegevusnäitajad . Alternatiiv 2 osutus väiksemate tegevusmahtude tõttu kõikides hinnatud valdkondades eelistatud alternatiiviks. Seega tuleb esitada uus kompleksloa taotlus eelistatud alternatiivi (alt. 2) tegevusmahtudega. Tabelis 6.1 on eraldi veerus toodud välja ka eeldatavad muudatuste tegemise võimalused juba väljastatud lubades, st realistlik stsenaarium olemasolevate tegevustele Enefit280-2 lisandumisel (Alt 2-koond); seejuures on ühtlustatud erinevate valdkondade heidete jms saamiseks arvestuslik tööaeg (senistes taotlustes on seda Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 116 nn halvima stsenaariumi saamiseks arvestatud erinevalt ). Muuhulgas on otstarbekas viia Enefit280 seadmete õhusaasteainete heite kontsentratsioonid vastavusse pidevseire tulemustega (nt SO 2 puhul taotletud 200 mg/Nm 3 , tegelik ei ületa 20 mg/Nm 3 ) ja nende alusel arvutada ümber saasteainete heitkogused. Peamiste õhusaasteainete võrdlev heide erinevate stsenaariumite korral on esitatud Tabelis 6.2 . Reaalsemate heidete arvestamise tulemusena väheneksid Enefit280 seadmete taotletavad heitkogused enim CO ja SO 2 puhul. Tugitegevuste tehnoloogiliste muudatuste võrdlev hindamine näitas, et selle menetluse raames muudatusi ei eeldata. Perspektiivis on kõige olulisemaks muudatuse ks võimalik tuhaärastussüsteemi ümberkujundamine. Tabel 6.1 Alternatiivide sisend- ja väljundnäitajate võrdlus Enefit280-2 Olemasolev olukord Näitajad Alt-1 Alt-2 Alt-2 koond Alt-0 load* Alt-0 2021* (taotlus) (reaalne) Sisendid Põlevkivi 280 280 1890.3 Õlitööstus: 840 nominaalkulu, t/h Enefit140 Arvestuslik tööaeg Enefit140: 7080 7080 h/a PõK järgi Enefit280 8214 7200 nominaalsel mõlemad Enefit280 koormusel, h/a seadmed: 7200 8214 h/a Kasutatav põlevkivi Õlitööstus: 2300 2014.888 15921.6 7147.1404 kogus, tuh t/a 6282.88 vähenemine Jahutusvee vastavalt EEJ 7500 7500 206600 45671 vajadus, m 3 /h plokkide töö löpetamisele Elektri omatarve, 62 106 1679.812 703.516 GWh/a Väljundid Kavandatav Õlitööstus: 324000 267980 604000 438185.8 õlitoodang, t/a 871980 Alates 2024: Tekkiv uttegaasi 97.2 68.5 178 115.231 183.34 (Alt 1- kogus, mln Nm³/a koond 275.2) Eesti EJ: vähenemine Lubatud uttegaase 300 vastavalt EEJ elektrijaamades 115.231 Auvere: plokkide töö põletada, mln m3/a 298 löpetamisele Fenoolvee teke, 64800 64800 129000 114516 189600 t/a Eeldatavalt 0 (oma CFB-s), Fenoolvee EEJ-s 2*E140: 64800 CO2 129000 77614 põletamine, t/a 60 000 arvestus 40288 Tuha teke, tuh t/a 1081 946.997 7693.068 3236.47 kuni 5300 Ladestatav tuha 1081 946.997 7093.068 3158.982 kuni 5300 kogus, tuh t/a Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 117 Elektri brutotoodang, 283.5 203 10498.6 4032.91 GWh/a Elektri müük, 221 97 8819 3389.294 GWh/a vähenemine KHG vastavalt EEJ absoluutkogus, 883.7099 814.329 15414.6 4282.384 plokkide töö CO 2 ekv, tuh t/a löpetamisele * Kogu Auvere k ompleks, k ui ei ole märgitud teisiti Tabel 6.2. Välisõhu saasteainete heitkogused eri alternatiivide korral Heitkogus Arvestuslik Enefit280-2 heitkogus, t/a olemasolevas heitkoguse olukorras, t/a muutus Alt-2 heite Saasteaine Alt-1 Alt-2 kasutamisel Alt-0 (taotlus; (reaalne, Alt-0 2021* mõlema Enefit280 load* 7760 h/a) 7200 h/a) puhul, t/a CO 2367.897 1647.764 1 57870.404 22747.22 -1440.267 2 NOx 473.579 439.403 12968.574 2421.563 -68.352 3 SO2 473.579 43.940 27325.657 3844.555 -859.277 PM-sum 394.657 274.627 4 2036.155 381.019 -240.06 H2S 0 10.985** 123.063 89.606 21.97 NMVOC 0 65.910** 3310.26 131.82 *Kogu Auv ere kompleks *** Hajumisarv utustes halvima sts enaariumi modelleerimis eks arvesse võetud saasteained, mis v õiv ad tekkida tavapäras est erineval töörežiimil tehtud mõõtmiste tulemuste põhjal tuletatud heitk ogus leitud Tabelis 4.14 toodud hetk heite põhjal 1 CO kontsentrats ioon kehtivas loas 1000 mg/Nm 3 , ettepanek muuta 750 mg/Nm 3 2 NOx kontsentratsioon 200 mg/Nm 3 jääb samaks 3 SO 2 kontsentratsioon kehtiv as loas 200 mg/Nm 3 , ettepanek muuta 20 mg/Nm 3 4 Osakeste (PM-s um) kehtivas loas 166,67 mg/Nm 3 , ettepanek muuta 125 mg/Nm 3  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 118 7. MENETLUSOSALISTE JA AVALIKKUSE KAASAMINE 7.1. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD JA NENDEGA ARVESTAMINE Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 20 1 lõikele 1 küsis Keskkonnaamet kui otsustaja KMH aruande sisu kohta seisukohti kõikidelt asjaomastelt asutustelt KeHJS § 15 1 sätestatud korras enne KMH aruande § 16 kohast avalikustamist. Keskkonnaamet kontrollis KMH aruande eelnõu vastavust KeHJS §-s 20 sätestatud nõuetele ning edastas aruande eelnõu 24.01.2023 kirjaga nr 6 -3/22/8817-20 seisukohtade saamiseks järgmistele asjaomastele asutustele: Narva-Jõesuu Linnavalitsus, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Päästeamet, Terviseamet, Transpordiamet ja Maa-amet. Keskkonnaametile andsid tagasisidet Terviseamet, Päästeamet, Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Narva-Jõesuu linnavalitsus, Transpordiamet ja Maa-amet kirjale ei vastanud, kuid täiendava päringuga veendus Keskkonnaamet, et seisukoha küsimise kiri oli jõudnud vastavatesse ametitesse, millest Keskkonnaamet järeldas, et mainitud asutusel ei olnud aruande kohta vastuväiteid ega ettepanekuid. Kõik kirjad edastas Keskkonnaamet nende laekumisel jooksvalt arendajale ja eksperdile. Kõik märgitud kirjad on leitavad KMH aruande lisast 6 ja Keskkonnaameti avalikust dokumendiregistrist https://adr.envir.ee/ sarja registr eerimisnumbri „ 6-3/22/8817“ alt. Terviseamet oma kirjas täiendavaid märkuseid ja ettepanekuid ei esitanud. Samuti puudusid Päästeametil ettepanekud ja vastuväited KMH aruandele. Majandus- ja kommunikatsiooni- ministeerium andis esmalt teada vastuse viibimi sest, kuid esitas seejärel ettepanekud ja märkused. Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Majandus - ja kommunikatsiooniministeeriumi esitatud märkuseid ja ettepanekuid pidas Keskkonnaamet asjakohaseks ning nendest lähtuvalt aruande täiendamist vajalikuks. Täiendavalt esitas Keskkonnaamet omapoolsed ettepanekud 09.03.2023 kirjaga nr 6-3/22/8817-29. Kõik programmile tehtud märkused ja ettepanekud on esitatud tabelis 7.1 koos ülevaatega ettepanekutega arvestamisest või mitte arvestamisest koos vas tava selgitusega. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 119 Tabel 7.1 Ametitelt, asutustelt ja huvitatud isikutelt saadud ettepanekutega arvestamine ning küsimustele vastamine Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele Keskkonnaministeerium (27.02.2023 nr 7-12/22/1614-10) Ettepanekuga arvestatakse. Selgitame, et KMH aruande koostamisel võeti lähenemine, et ei korrata KMH programmis esitatud ülevaateid ja vastavushinnanguid eri tasandi arengut suunavate dokumentide ja otsustega. Samas on peamistest teemadest KMH aruande 3. ptk sissejuhatuses esitatud 1. Üldise kommentaarina teeme ettepaneku aruandes tuua selgelt välja kokkuvõte. Selguse huvides on KMH aruande 3. ptk sissejuhatust täiendatud olulisemate Eesti kliimaeesmärgid, sh Eesti 2035 kliimaneutraalsuse eesmärk, üldiste kliimaeesmärkide väljatoomisega. ajakohastatud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ ja õiglase ülemineku kava ning eesmärk, et 2030. aastal peaks kogu Eesti Lisatud ka selgitus, et energiamajanduse korralduse seaduses §32 lõike 1 sätestatud 2030. tarbimine olema kaetud taastuvenergiaga. aasta taastuvelektri 100% eesmärk ei tähenda, et aastal 2030 (ja pärast seda) ei tohiks toota elektrienergiat fossiilsetest energiaallikatest. Nimetatud eesmärk seab sihi, et aastal 2030 peaks Eesti taastuvelektri aastane kogutoodang olema sama suur, kui on Eesti aastate elektritarbimine. See ei tähenda, et Eesti summaarne elektritootmine (sh fossiilsetest kütustest) ei võiks olla suurem, kui Eesti riigi aastane elektritarbimine Selgitame, et ptk 3 sissejuhatuses toodud lõigu (algusega „Tulenevalt 2021. aastal avaldatud uutest EL-i eesmärkidest kliimaneutraalsuse saavutamisel) eesmärk on anda taust järgmisele lõigule, milles järeldatakse, et uues kontekstis ei ole praegu kavandatavale 2. Aruande ptk 3 „Kavandatava tegevuse vastavus strateegilistele Enefit280-2 õlitehasele lisaks veel kolme täiendava Enefit280 õlitehase rajamine enam planeerimisdokumentidele“ (lk 10) on kirjeldatud ELi kliimapoliitika otstarbekas (st kuigi ENMAK 2030 kehtib, ei ole pärast 2021. a muutunud taustsüsteemi eesmärkide uuendamist. Kuna 2022. aasta lõpu seisuga on sisuline uute investeerimisotsuste tegemine enam otstarbekas). kokkulepe saavutatud, siis peaks seda lõiku ajakohastama. Ülevaade EL tasandil toimunust, sh saavutatud kokkulepetest kliimaeesmärkides, on esitatud KMH programmis, aruande ptk 3.3 on esitatud ajakohastatud ülevaade viimastest muudatustest. Sellele on ka ptk 3 sissejuhatuses viidatud. 3. Samuti on ptk 3 (lk 10) kirjutatud, et „elektritootmine on süsinikuvaba aastaks 2035“. See termin ei ole päris täpne, kuna protsessis on Ettepanekuga on arvestatud, mõistet korrigeeritud. jätkuvalt süsinikku. Pigem kasutada mõistet „süsinikuneutraalne“. 4. Ptk 3.2 „Eesti energiamajanduse arengust“ (lk 15) on kasutatud terminit „CO2 kvoot“. See pole täpne, kuna ametlik mõiste on „lubatud Ettepanekuga on arvestatud, mõistet on läbivalt korrigeeritud. heitkoguse ühik“, mistõttu muuta aruannet läbivalt. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 120 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele 5. Ptk 3.2 (lk 15) CCU seadmete juures markeerida, et CCU/CCS seadmete paigaldamist nähakse tööstuslike käitiste puhul, kus heidet vähendada ei ole võimalik. Fossiilseid kütuseid kasutavatele käitistele Info võetakse teadmiseks ning ptk 3.2 täiendatud lausega, mille põhjal on ka rahastajatel selliste seadmete paigaldamine ei ole taksonoomiaga kooskõlas, selgus võimalike ELi vahenditest rahastuse taotlemisel. mistõttu ei saa sellele rahastust taotleda EL vahenditest ning ka finantsasutused ei pruugi seda toetada, st kulud jääksid ettevõtte kanda. 6. Ptk 3.3 „Kliimaneutraalsuse saavutamine Euroopa Liidus“ (lk 16) on Euroopa Komisjoni asemel kirjas „EL-i komisjon“. Palume läbivalt kasutada ametlikke nimetusi. Samuti ühtlustada Euroopa Liidu Ettepanekuga on arvestatud. Vastavad parandused on aruandesse tehtud. kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (edaspidi HKS) nimetus, mis on tekstis erinevat moodi kirjutatud. 7. Ptk 3.3 (lk 16) on viidatud Euroopa Parlamendi pressiteatele, mille kohaselt tasuta kvootide jaotamise süsteemi mahtu hakatakse järk- järgult vähendama 2026. aastast kuni nende andmise täieliku Märkusega on arvestatud, vastavat lauset on korrigeeritud. lõpetamiseni 2034. aastal. See ei ole õige, kuna kokkuleppe kohaselt kaob tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamine üksnes süsiniku piirimeetme sektori käitistele. Teistele jätkub tasuta ühikute eraldamine, kuni ei ole tehtud teistsugust otsust. 8. Ptk 4.1 Mõju kliimamuutustele (lk 18) on kirjas, et eelnevast tuleneva Ettepanekuga arvestatakse, globaalsele jagunemisele viitav lause vastavalt ettepanekule tõttu tuleks käsitleda Enefit280-2 toodetud põlevkiviõli kasutust kustutatakse. globaalselt riikide vahel jagatud kliimamõjuna ning mitte ainult Eesti riigi Selgitame, et kavandatava tehase põlevkiviõli kavatsetakse müüa peamiselt või Enefit Power AS poolt põhjustatud mõjuna. See lause ei ole antud laevakütusena. Juba praegu toodetakse Eestis rohkem põlevkiviõli kui on siseriiklik kontekstis sobilik, kuna eelnevalt on juba selgitatud erinevate tasandite tarbimine, millest tulenevalt ei suurenda uue tootmisvõimsuse lisamine siseriiklikku mõju hindamist. Veel enam, põlevkiviõli kasutamine arvestatakse selle tarbimist (olemasolevat olukorda). 2022. a müüdi siseturul 15 364,54 tonni põlevkiviõli ja riigi kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) inventuuri, kus kütust tarbiti. ainult seda osa peaks arvestama Eesti KHG eesmärkides. Lisaks: aastaks 2035 saab Seega ei ole päris õige väita, et see on globaalselt riikide vahel jaotatud Enefit seadmete toodangust keemiatööstuse tooraine, mis kõik eksporditakse, st mõju. siseriiklikku tarbimist ei ole. 9. Ptk 4.1 (lk 18-19) on kirjas, et võttes arvesse punktis 3.1 toodud Eesti Energia strateegiat minna üle vedelkütuste tootmiselt keemiatööstuse Ettepanekuga arvestatakse. Selgitame, et küsimus on seotud KHG heitkoguse teemaga: tooraine tootmisele, kaob perspektiivis vedelkütuse tarbimisega seotud aruandest eemaldatakse viidatud lause, kuna praeguse metoodika järgi nagunii ei kliimamõju komponent. Kas seda seetõttu, et keemiakomponentide arvestata heite lõppnumbris vedelkütuste tarbimise heidet. (nt. milleks uttegaasist saadavat tarbimine ei toimu enam kütustena, st ei toimu nende põletamist? metanooli kasutama hakatakse ja millises geograafilises punktis see toimub, ei ole võimalik Sellisel juhul täpsustada, mis keemiakomponente hakatakse tootma või praegu ennustada). milleks kasutama. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 121 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele Ringmajanduse vaatest on lisatud täiendavad selgitused, et üleminek keemiatööstuseks toimub järk-järgult erinevate projektide realiseerumisel. Praeguse teadmise juures hakatakse tootma uttegaasist metanooli. Samuti hakatakse vedelfraktsioonist tootma keemiatööstuse toorainet: nt. nafta HDPE tooraineks, mis tarnitakse Eestist välja. Algperioodil jääb õli tootmise põhiprotsess samaks ja valdavalt saadakse tootena kütus. Kui utmissaaduseid töödeldakse täiendavalt keemiatööstuse tooraineks, siis neid tooteid ei põletata (see ei ole majanduslikult mõistlik). 10. Ptk 4.1 metoodika juures (lk 19) on kirjas, et värvidega on eristatud emissioonid, mis kajastuvad Eesti riiklikus KHG statistikas ning mõjutavad seeläbi riiklike kliimaeesmärkide saavutamist, ning emissioonid, mis sellest statistikast välja jäävad, kuid mis peaksid ideaalis olema kajastatud mõne teise riigi statistikas või siis arvestatud rahvusvaheliselt jagatud vastutuse raames (nt laevakütuste puhul IMO). Ettepanekuga on arvestatud, vastav täiendus aruandesse lisatud. Kui kütuseid tarbitakse EL sadamate vahel sõitvatel laevadel, siis annavad laevaettevõtted selle kohta aru. 2024. aastast on laevandusettevõtetel kohustus ka osaleda ELi HKSis. Seega oleks täpsem viidata, et võib kajastuda ka mõne laevandusettevõtte aruandluses. Selgitame, et KHG heide on arvutatud tehase ühe aasta käitamise kohta kasutades 11. Ptk 4.1 joonisel 4.1 ja tabelis 4.2 (lk 20-23) on esitatud põhjalik viimaseid teadaolevaid andmeid, mis pärinevad 2021. aastast. Seda on selgitatud arvutuskäik erinevate tegevuste kasvuhoonegaaside heite kohta. metoodika alapeatükis. Arvutuste aluseks on kompleksloa taotluses toodud tegevus, mis ei Samas jääb käitamisperiood, mille kohta aastane keskmine on välja hõlma endas keemiatoodete tootmist. Keemiatoodete tootmine on võimalik viis, kuidas arvutatud, natuke segaseks. On võimalik välja lugeda, et eeldatavasti tulevikus on võimalik tehase heidet vähendada ja mis on seetõttu võimaliku leevendava 2040. aastal hakatakse keemiatooteid tootma, kuid see pole üheselt meetmena ära märgitud. selge tabelite juures. Tabelite juurde lisatud vastav selgitus. 12. Ptk 4.1 (lk 28) on kirjeldatud asendusefekti. Märgime, et ei toeta sellist käsitlust, kuna kirjeldatud viisil on võimalik leida asendusefekt Vastavalt Keskkonnaministeeriumi täiendavale selgitusele tuleks asendusefektina käsitleda igasugusele tegevusele ilma nende tõesuse tagamiseta. Näiteks tekib olukorda, kui toodetav energia asendab saastavamat, st tõrjub selle turult välja. Aruandes küsimus, kas sama loogika ei võiks kehtida ka taastuvenergiaallikate toodud gaasikatlamajade näide ei ole selles kontekstis asjakohane (aruande eelnõus kohta, mis jäävad Enefit280-2 tõttu välja ehitamata. Kuna ka analüüsi tugines see hinna aspektil). autorid leiavad, et tegemist on vastuolusid ja segadust tekitava Senisel kujul asendusefekti käsitlus aruandest eemaldatakse.. lähenemisega, siis teeme ettepaneku see lõik aruandest eemaldada. Toome mõned kommentaarid asendusefekti mõjude kohta konkreetsemalt: /vt lisa 6/ Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 122 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele 13. Ptk 4.1 lõppjäreldusena on (lk 29) kirjas, et Enefit280-2 puhul ei ole vastuolu praegu kehtivate riiklike ja EL taseme kliimapoliitika Ettepanekuga arvestatakse. Ptk 4.1 järeldusi on oluliselt täiendatud, sh koondtabeliga eesmärkide ja kohustustega. Leiame, et vastuolu on EL ja Eesti leevendavate meetmete kohta. Lisati kinnitus, et kui 2050. aastaks ei ole rakendatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Teeme ettepaneku tuua välja tehase täiendavaid meetmeid kliimaneutraalsuse saavutamiseks, siis Enefit põlevkivi eeldatav kasutusaeg või kirjeldada, kuidas tehas töötab utmisseadmed lõpetavad tegevuse. kliimaneutraalselt aasta 2050+ perspektiivis. 14. Samuti on lk 29 on lõik: „Kui hinnata Enefit280-2 töö mõju CO2 heitele 2030. aasta perspektiivis, siis võib eeldada, et arvestades Enefit Power AS põlevkivielektrijaamade tööperspektiivi Eesti Energia Ettepanekuga arvestatakse, sõnastust korrigeeriti. Selgitame, et aruandes on soovitud strateegia alusel, saab eeldatav Auvere energiakompleksi summaarne öelda, et Auvere energiatootmine asendab tolmpõletuse vajaduse ja seega on Eesti CO2 heide olema oluliselt väiksem, kui ta on seda täna… “ Jääb Energia kontserni koguheide madalam. Täiendatud aruandes on põhjalikumalt välja toodud arusaamatuks, milline seos on Auvere kompleksil Eesti Energia Auvere energiakompleksi KHG koguheide ja selle eeldatav vähenemine ajas. tolmpõletusega. Kui on soovitud öelda, et Auvere energiatootmine asendab tolmpõletuse vajaduse ja seega on Eesti Energia kontserni koguheide madalam, siis võiks seda ka selliselt sõnastada. Selgitame, et ptk 4.1 on arvestatud fenoolvee energiatarbmisega ja uttegaaside põletamise 15. Ptk 4.2 „Uttegaaside käitlemise alternatiivsed võimalused“ (lk 30) ja mõjuga KHG heitele . Määravaks see, et õlitootmisseadmes on energiat üle jääksoojuse ptk 4.3 „Fenoolvee käitlemise alternatiivsed võimalused“ (lk 34) on kujul. Erinevalt elektrijaamas põletamisele, ei lähe Enefit280-2 puhul vaja lisakütust käsitletud uttegaasi ja fenoolvee käitlemise alternatiive. Selgitada, kas konkreetse energiakoguse saamiseks, vaid väheneb protsessis tekkiva jääksoojus hulk. nende alternatiividega kaasnevat võimalikku suurenenud Seega väheneb fenoolvee põletamise tõttu teatud määral Enefit280 seadmetes toodetud energiatarbimist on arvesse võetud tehase kasvuhoonegaaside elekter (kuna see saadakse protsessi jääksoojusest), kuid see ei mõjuta energiavarustuse koguheite hindamisel. olukorda (säästlikust jm silmas pidades on see elekter nagunii „hallis“ tsoonis). 16. Ptk 4.5 „Alternatiivsete lahenduste vajaduse hindamine jahutusveega varustamises“ (lk 51) on seoses jahutusveega kliimakindluse ehk kliimamuutuste mõjuga arvestamine servamisi ära markeeritud. Samas ei ole selge, kas on hinnatud ka teisi kliimariske, Ettepanekuga on arvestatud. Selgitame, et kliimariske on hinnatud. Llsati selgitus, et muid millega tuleks kavandatava tegevuse puhul arvestada. Teeme riske seoses kavandatava tegevusega ei tuvastatud. ettepaneku need selgelt aruandes sõnastada. Kui ei ole teisi riske seoses kavandatava tegevusega tuvastatud, siis ka see selgelt aruandes välja tuua. 17. Ptk 4.7 „Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine: tuhk“ (lk 55) on Ettepanekuga on arvestatud. Aruandesse lisatakse seireülevaated ja täpsustatakse antavat kirjas, et tuhaga kokku puutunud vesi muutub sooladerikkaks (kõrge hinnangut. Läbi aegade on esinenud üksikuid kõrgemaid kontsentratsioone, kuid selgeid K+, Ca2+, SO42+, Cl-, HCO3- sisaldus), karedaks ja omandab trende ei ole ja tuhavälja mõju põhjaveele on kujunenud tuhavälja algses faasi ehk oluliselt Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 123 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele looduskeskkonnale ülemääraselt kõrget leeliselist reaktsiooni (pH 12- varasemalt. Ka põlevkiviõli PVT täiendamisel (PVT uuring) jõuti sõltumata KMH töörühmast 13). Lisada aruandesse tuhavälja seirevõrgu põhjavee kvaliteedi seire järeldusele, et oluline mõju põhjaveele puudub. tulemuste iseloomustus nende näitajate kohta ja millised on nende näitajate trendid ning lisada järeldused põhjavee kvaliteedi muutuste Aruande teksti lisati ptk 4.6 selgitus, et mida rohkem tuhka ladestatakse, seda tüsedamaks kohta. kujuneb isoleeriv kiht selitustiigi ja tööstusjäätmete prügila aluspinna vahel. 18. Selgitada aruandes, kas olemasolevatel ja rajataval Enefit seadmetel on võimekus tekkivat fenoolvett ka ristkasutada, st suunata põletamisele mõne teise seadme katlasse. Esitada olemasolevate ja Ettepanekuga arvestatakse. rajatava Enefit seadme kasutamisel tekkiva fenoolvee mahud ja fenoolvee põletamisvõimekuse mahud seadmete lõikes. Kas fenoolvee Selgitame, et fenoolvee ristkasutus on võimalik. Aruandes on seadmete kaupa võimalikud põletamise summaarsest võimekusest piisab kogu tekkiva fenoolvee kasutatavad fenoolvee mahud esitatud, kuid koostati ülevaatlikum kokkuvõtte käitlemiseks olukorras, kus põlevkivielektrienergia tootmisest on põletamisvõimekuse kohta. Aruandes sõnastati selgemalt, et kasutatav lahendus on täielikult loobutud? Kui põlevkivielektrienergia tootmise lõpetamine toob fenoolvee tagasisuunamine seadmele ja et fenoolvett ei ole kavas suublasse juhtimiseks kaasa fenoolvee puhastamise vajalikkuse suublasse juhtimiseks, puhastama hakata. esitada puhastamist vajava fenoolvee aastane kogus ja reostuskoormus. Ettepanekuga arvestatakse. Aruannet täiendatakse vastavushinnanguga perspektiivsete piirväärtuste suhtes, mida tuleb tänaste teadmiste juures rakendada alates 01.01.2030. Koosmõjus elektrijaamadega oleks praeguses olukorras probleeme SO 2 uue 24 h 19. Soovitav on aruandes hinnata välisõhu saasteinete tekitatavat taset keskmise piirväärtusega – 50 µg/m3 (praegu 125µg/m3): tase 77 µg/m3, Enefit280-2 ka uue õhukvaliteedi direktiivi eelnõus toodud õhukvaliteedi lisandumisel 80 µg/m3. Aruandesse lisati ka hinnang, milliseks kujuneb olukord, kui Eesti piirväärtustega, et hiljem ei tekiks vastuolu nendega. Samuti on Elektrijaama põlevkiviplokid suletakse ja mille tulemusena olukord paraneb. Sellisel juhul keskkonnakompleksloa taotlemisel soovitav juba eelnevalt arvutusi ühegi saasteainega probleemi ei teki ja valdavalt on õhukvaliteedi tasemed alla 50 % tehes lähtuda uutest õhukvaliteedi direktiivi ettepanekutes olevatest piirväärtustest. piirväärtustest. Tuleb samas märkida, et kompleksloa taotlemisel ei ole asjakohane kohaldada piirväärtuste määramisel õigusaktidega kehtestamata ettepanekuid. Keskkonnaamet saab tugineda KMH aruandele, kui peab loa andmise kaalutlusotsuses kajastama perspektiivset olukorda. 20. Kasutada aruandes õigusaktidega määratletud termineid. Aruandes KMH aruanne on üle vaadatud ja tehtud järgmised parandused: heitetegur on muudetud on kasutatud mitmel pool termineid nagu „heitetegur“, „tahked eriheiteteguriks; tahked osakesed asendatud osakestega, jm. osakesed“, „hetkheide“, mida ei ole õigusaktidega määratletud. 21. Märkida ptk 4.8.2 „Saasteainete heite hajumise modelleerimine“ Ettepanekuga on arvestatud, lisatud selgitusena karbonüülsulfiid. õhusaaste analüüsis selgitus kasutatud lühendi „COS“ juurde. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 124 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele 22. Lisada ptk 4.8.2 tabeli 4.11 (lk 68) alla tabelis kasutatava tärni (*) Ettepanekuga on arvestatud, selgitus lisatud. selgitus. 23. Aruandes on ptk 4.8.3 „Hinnang Enefit280-2 rajamisega kaasnevale lõhnaainete heitele“ (lk 71) märgitud, et Enefit280 õliseadme puhul ebameeldivat lõhnaaistingut tekitavate ainete heidet õhku Vastavalt täiendavale arutelule Keskkonnaministeeriumiga (21.03.2023) lisati aruandesse projekteerimisstaadiumis ei prognoositud. Lisada aruandesse lühidalt selgitus, et Enefit280 tehnoloogia ei ole lõhnaheite allikas. Isegi juhul kui lõhnaainete leviku prognoosikaardid ka vastavalt kavandatava prognoosida võimalikku äkkheidet tavaolukorrana, ei teki märgatavat mõju.. Enefit280-2 seadme rajamisel tekkivale olukorrale. Aruandes on esitatud hajumiskaart olemasoleva olukorra kohta. Rahandusministeerium (27.02.2023 nr 14-13/580-2) 1. KMH aruande eelnõu lk 4 ja lk 18 on kirjutatud, et „Vastavalt KMH Selgitame, et Õlitehase KSH (Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala detailplaneeringu algatamise otsusele, tuleb KMH raames hinnata üksnes neid teemasid, KSH, heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi 08.08.2019 kirjaga nr 7-15/19/1631-8) on mille osas ei ole otsustajal KSH raames tehtud hinnangute põhjal koostatud KMH täpsusastmes, et vältida hilisemat KMH menetlust. Sellist võimalust näeb piisavat teavet. KMH algatamise otsuse kohaselt ei algatatud piiriülest ette KeHJS ning esineb tavapärase praktikana. keskkonnamõju hindamist ning KMH menetlusi ei liideta.“. KeHJS § 11 lg 6 sätestab, et kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline Aruandes kirjeldatud lähenemine ei ole õiguspärane. Ka Riigikohus on keskkonnamõju, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata, kui oma lahendis 3-16-1472/92 juhtinud tähelepanu sellele, et KSH eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju direktiivi põhjendusest 9, art 4 lg-st 3 ja art 5 lg-st 2 tuleneb nn hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja reastamise põhimõte, st otsustusprotsessi kõrgemal tasandil tehtav otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. hindamine peab andma raamistiku edasiste hindamiste jaoks. Nn reastamise põhimõte ei tähenda, et KMH saaks asendada KSH-d või et Otsustamaks, kas antud juhul on Õlitehase KSH käigus keskkonnamõju asjakohaselt KSH raames võiks jätta hindamata need mõjud, mille hindamine on just hinnatud ning kas otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, andis KSH ülesanne. KMH-l ja KSH-l on erinevad meetodid ja eesmärgid (vt Keskkonnaamet KeHJSi § 11 lg 6 alusel eelhinnangu (06.04.2022 nr DM-106545-69). Kuna C-295/10, Valčiukienė jt, p-d 59 ja 60; C-671/16, Inter-Environnement eelhinnangu alusel selgus, et KSH ei anna kogu infot, mida on vaja keskkonnakompleksloa Bruxelles jt, p 65; C-160/17, Thybaut jt, p 64). Kui KMH puhul on välja andmiseks, siis seetõttu algatas Keskkonnaamet nende valdkondade jaoks vastuse üldjuhul keskseks küsimuseks, kuidas konkreetset arendustegevust saamiseks KMH. teoks teha, siis KSH eesmärk on mõjutada arendustegevuse Seega on KMH algatatud KeHJS mõistes asjakohastele valdkondadele ega vaja varasema alternatiivide valikut otsustusprotsessi varases staadiumis, kui on veel Õlitehase KSH olemasolul täismahus mõjuhindamist. võimalik analüüsida erinevaid alternatiive ja seeläbi mõjutada strateegilisi valikuid (C-671/16, Inter-Environnement Bruxelles jt, p 63; Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekule on lisatud põhjalikum selgitus-ülevaade KMH C-160/17, Thybaut jt, p 62). aruande sissejuhatusse. 2. KMH aruande eelnõu lk 7 on kirjutatud, et „Soojusenergia Selgitame, et KMH aruande koostamise ajal ei oska keegi öelda põlevkivi elektrijaamade (arvestuslikult kuni 6,084 GWh/a) ja aur (arvestuslikult kuni 26,4 tulevikku, aga varustuskindluse kava on aastani 2037. On teada, et mingil hetkel läheb GWh/a) saadakse käitise enda tootmisprotsessist, Eesti elektrijaamast uttegaas metanooliks, seniks läheb põletusse. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 125 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele või Auvere Elektrijaamast. Samas suunab Enefit280-2 elektrijaama kütuseks kuni 97,2 mln Nm3/a uttegaasi, mille energiasisaldus on Leheküljel 28 esitletud Eesti Energia strateegia kohane lahendus on hüpoteetiline ja tagaks imporditavast energiast kordades suurem, mistõttu seadme uttegaasi 100%-lise kasutamise alles aastal 2040 – uttegaasi kasutamise samm peaks energiabilanss on positiivne.“. Lk 28 on kirjutatud, et „Vastavalt Eesti olema kohe peale bensiini. Energia strateegiale saab Enefit Poweri vedelkütuseid tootvast Lisame aruandesse ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi täiendava selgituse: õlitööstusest hiljemalt 2040. aastaks ringmajandusel toimiv Energiamajanduse korralduse seaduses §32 lõike 1 sätestatud 2030. aasta taastuvelektri süsinikuneutraalne keemiatööstus. Üheks sammuks sellel suunal on 100% eesmärk ei tähenda, et aastal 2030 (ja pärast seda) ei tohiks toota elektrienergiat ptk-s 3.1 toodud andmete kohaselt metanoolitehase rajamine, mis fossiilsetest energiaallikatest. Nimetatud eesmärk seab pelgalt sihi, et aastal 2030 peaks käivituks 2031. aastal.“. Lk 31 on kirjutatud, et „Põhimõtteliselt võib Eesti taastuvelektri aastane kogutoodang olema sama suur, kui on Eesti aastate järeldada, et seni kuni jätkub Auvere energiakompleksis põlevkivi elektritarbimine. See ei tähenda, et Eesti summaarne elektritootmine (sh fossiilsetest kasutamine, on uttegaaside põletamiseks piisavalt võimsust..//.. kütustest) ei võiks olla suurem, kui Eesti riigi aastane elektritarbimine. Praeguses olukorras on täiskoormusel õlitootmisseadmete teenindamiseks vaja töös hoida kahte tolmpõletusega energiaplokki, Kindlasti on aga oluline silmas pidada, et Eesti riik on seadnud ka teisi pikaajalisemaid Enefit280-2 lisandumisel kolme tolmpõletusplokki või kahte CFB plokki. energeetika valdkonna eesmärke, nii soovime aastaks 2050 saavutada Eesti majanduse Milliseid plokke tegelikult käitatakse sõltub olukorrast elektriturul, sh. energiasektori kliimaneutraalsus. Seda eesmärki on suures plaanis võimalik saavutada plokkide avariilisusest jms.“. üksnes fossiilsetest kütuste energiatootmisest kasutamise lõpetamisega Eestis. RePowerEU direktiivi valguses töötab Eesti riik selle nimel, et kasvatada lähiaastatel hüppeliselt taastuvelektri tootmisvõimsusi. Eesti on seadnud eesmärgiks, et juba aastal 2030 toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on tarbimine. Taastuvelektri osakaalu tõus viib elektrihinna alla ja põlevkivielektrijaamad ei ole sellisel juhul enam konkurentsivõimelised. /täismahus vt lisa 6/ 3. KMH aruande eelnõu lk 8 on selgitatud, et „KMH koostamise käigus ilmnes, et kompleksloa taotlemisel kasutatud maksimaalse keskkonnakoormuse näitamise põhimõtte rakendamise tõttu … on kompleksloa taotluses olevad andmed on teoreetilised maksimaalsed, st üledimensioneeritud, on vajalik arvutada Enefit280-2 KHG heitkogus nn realistlike andmetega.“ … Selgitame, et aruandes on hinnatud maksimaalset mõju, lähtutud keskkonnakompleksloa taotlusest. Kuid aruandes on ka välja toodud, et otstarbekas on vastavusse viia taotlus Juhime tähelepanu sellele, et Enefit280-2 seotud keskkonnamõju tuleb tegelikult kavandatavaga. Aruandesse on lisatud vahepealkirju, et muuta aruanne hinnata vastavalt keskkonnakompleksloa taotluses esitatud andmetele, selgemini loetavamaks . mis võib olla tehase maksimaalsel võimsusel töötamisel tegelik mõju. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse tegevusega kaasnevast maksimaalsest mõjust, et vajadusel seada leevendavate meetmetena keskkonnakompleksloas piirangud maksimaalse võimsuse kärpimiseks vmt. /täismahus vt Lisa 6/ Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 126 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele 4. KMH aruande eelnõu lk 8 on kirjutatud, et „Tulenevalt KMH algatamisotsusega määratud mõju hindamise teemadest hinnatakse järgmistes valdkondades muudatuste tegemise vajadust ja otstarbekust (Enefit280-2 kompleksloa taotluses on nendes valdkondades Selgitame, et ulatus (piiratud maht) on määratud algatamisotsuses, KMH programm on arvestatud praeguse, kogu Auvere energiakompleksi teenindava selle järgi koostatud, sh tuues sisse täiendavad teemad, mida erinevate osapoolte soovil on lahendusega):“. sisse toodud. KMH programm on nõuetele vastavaks tunnistatud Keskkonnaameti 29.09.2022 kirjaga nr 6-3/22/8817-17. KMH aruandes on arvesse võtnud osapoolte Juhime tähelepanu, et KeHJS § 32 p 2 kohaselt määratakse seisukohti, mida sisuliselt on vaja hinnata. keskkonnamõju hindamise ulatus keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel, mitte keskkonnamõju hindamise algatamisel ja palume aruannet vastavalt korrigeerida. 5. KMH aruande eelnõu lk 14 on kirjutatud, et „Seda eriti olukorras, kus tuuleparkide areng Eestis on viimase kümnendi jooksul seiskunud ning seda sugugi mitte arendajate huvipuuduse tõttu.“. Tõenäoliselt on aruanne tuuleparkide osas uuendamata, sest ei arvesta viimase aja tuuleparkide arendamises toimunud edusammudega. Ettepanekuga on arvestatud, vastavat lõiku on ajakohastatud. Eestis on samaaegselt ehitamisel kolm uut tuuleparki: Purtse tuule ja päikese hübriidpark, Sopi-Tootsi tuulepark ja Saarde tuulepark. Arvestades planeerimisel olevate tuuleparkide mahtu (ligi 4000 MW) ja RePowerEU direktiivi valguses tehtud seaduste muudatusi on oodata ehitusetappi jõudvate tuuleparkide arvu suurenemist. 6. Arusaamatuks jääb peatüki 3.2. Eesti Energiamajanduse arengust lisamine KMH aruande eelnõusse. Tegemist on konsultandi subjektiivse analüüsiga, millel puudub väärtus mõju hindamise kontekstis. Asjakohatu peatükk suurendab otstarbetult aruande mahtu ja muudab Selgitame, et aruandes ei ole kritiseeritud ENMAK 2035, vaid esitatud analüüs ja hinnang, selle raskemini jälgitavaks. Kriitika koostamisel oleva mis on vajalik taussüsteemi kirjeldamiseks. Tekst on läbi vaadatud ja kohandatud. Energiamajanduse arengukava aastani 2035 kohta lehekülgedel 14–15 on kohane esitada konkreetse arengukava koostamise protsessis, mitte Enefit280-2 keskkonnamõjude hindamise aruandes. 7. KMH aruande eelnõu lk 18 … Keskkonnamõju hindamist ei ole Ettepanekuga on arvestatud, lk 18 sõnastust on parandatud. Ptk 4.1 on täiendatud Auvere võimalik läbi viia, kui opereeritakse terminitega „oluline kogus“, „oma kompleksi koguheite analüüsiga. panus“, „väga väike“ jne, mitte konkreetsete numbriliste väärtustega. Järgnevatel lehekülgedel välja toodud, et ainuüksi Enefit280-2 Selgitame, et põlevkivielektrijaamade kogu CO2 heite arvutamine ei ole käesoleva KMH süsinikuheide moodustaks „Eesti 2035“ sihttasemeks seatud ülesanne, kuna praegused elektrijaamad ja nende tegevus on olemasolev olukord ja sellest kasvuhoonegaaside netoheitme sihttasemest 8 mln t CO2 11%, mis tulenev CO2 heide on teada. KMH ülesanne on välja selgitada kavandatava tegevusega ohustab Eesti eesmärkide saavutamist ja seab pinge alla teised lisanduv CO2 heide, olemasoleva olukorraga võrreldes ja seda on ka tehtud. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 127 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele sektorid. Eriti, kui arvestada, et Enefit280-2 uttegaasi kasutamiseks peavad edasi töötama ka põlevkivielektrijaamad, mis annavad täiendava koguse CO2 heitmetest. Puudub info… kogu CO2 heide ning selle mõju kliimale ja kliimaeesmärkide saavutamisele. /täismahus vt Lisa 6/ Selgitame, et antud juhul on KMH koostajad lähtunud avalikust teabest – Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) 2019. aasta uuringust „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs“ . Selle analüüsi põhjal tegi Vabariigi Valitsus 3. oktoobril otsuse toetada aastaks 2050 kliimaneutraalse majanduse saavutamist Euroopa Liidus. Uuringus on põlevkiviõli tehase kohta on öeldud, et arvutusmudelis on üldjoontes kajastatud ka täiendava põlevkiviõlitehase ja eelrafineerimistehase rajamise majandusmõjud ja mõjud KHG heitele (+ 1 Mt KHG heidet), kuid samas on öeldud, et tehaste rajamine võiks olla võimalik juhul kui heite suurenemine kompenseeritakse kõrge süsiniku sidumisega LULUCF sektoris või CCU lahenduste edukal rakendamisel. Sellest võib järeldada, et Vabariigi valitsus tegi otsuse toetada kliimaneutraalse majanduse 8. KMH aruande eelnõu lk 28 esitletud kliimamõjusid leevendavad eesmärki teadmise juures, et Eesti jaoks on võimalik kliimaneutraalsus ka uue põlevkiviõli meetmed on hüpoteetilised kirjeldused Eesti Energia strateegiast, mida tehase rajamisel. Siiski tundub, et SEI Tallinn uuringus toodud meetmeid ei ole seal ette võib-olla kohaldatakse aastaks 2040. Selliste meetmetega ei ole nähtud mahus ellu viima hakatud ja seetõttu võib olla risk, et selles uuringus toodud viisil ei keskkonnamõjude hindamisel võimalik arvestada. KMH puhul on siiski ole võimalik kliimaneutraalsust saavutada ja sellisel juhul oleks Enefit280-2 rajamine keskseks küsimuseks, kuidas konkreetset arendustegevust teoks teha. täiendav risk. Teisalt saab adekvaatselt seda riski hinnata ikkagi ainult riik ise ja mitte KMH töörühm. Strateegia Eesti 2035 uuendatud tegevuskava (uuendatud 28. aprill 2022) kohaselt on ette nähtud põlevkivienergeetika osakaalu järkjärguline vähendamine. Kahjuks ei ole võimalik aru saada, mida see täpselt tähendab Enefit280-2 jaoks ja kas see välistab uued põlevkivienergeetika projektid või on need mingisugustel tingimustel siiski võimalikud. KMHs on võimalik kliimaneutraalsuse eesmärgist tulenevalt määratleda kasutusaja piirangud või lisatingimused, kuid praegusel hetkel ei ole võimalik aru saada, millised konkreetsed KHG heite eesmärgid, millises ajaraamis ja milliste sektorite lõikes soovitakse riigi poolt saavutada teel kliimaneutraalsuseni. 9. Asendusmeetme puhul „Elektrienergia asendamine võrgus“ on võrguelektri süsinikuintensiivsuse puhul arvestatud 2021. aasta Ettepanekuga arvestatakse. näitajatega. Arvestades taastuvelektri osakaalu oodatavat hüppelist tõusu seoses REPowerEU algatustega ei ole õige arvestada, et Nõustume, et asendusefekti ei ole võimalik väga täpselt määratleda ja veelgi raskem on järgnevatel aastatel on võrguelektri süsinikuintensiivsus võrdne 2021. ennustada selle suurust tulevikus. Kui asendusefekti üldse mitte arvestada, siis kaasneb aasta näitajatega. Pigem on usutav, et võrguelektri süsinikuintensiivsus sellega lisanduva heite ülehindamine. Just sellel põhjusel oli asendusefekt aruandes hakkab oluliselt vähenema sõltuvalt taastuvelektri osakaalu käsitletud, et otsustajal oleks täielikum informatsioon otsuse tegemisel. suurenemisest. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 128 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele KeM selgitas, et asendusefektina tuleks käsitleda olukorda, kui toodetav energia asendab saastavamat, st tõrjub selle turult välja. Aruandes toodud gaasikatlamajade näide ei ole selles kontekstis asjakohane (täpsustus, et aruande eelnõus tugines see hinnaaspektil). Senisel kujul on asendusefekti käsitlus aruandest eemaldatud. Asendusefektiga seonduv on aruandest kustutatud (vt eelmist punkti) Selgituseks siiski, et 10. Asendusmeetme puhul „Auru tootmise asendamine“ jääb tavarežiimis Enefit280-2 lisaauru ei vaja, aga CO2 heite arvutused on tehtud Enefit 280-1 selgusetuks, millisel põhjusel vajavad teised Auvere kompleksi 2021. aasta reaalsete andmete põhjal ja sealt selgub, et teatud erandolukordades tootmisüksused Enefit280-2 auru, kui täna toimub kompleks ilma kasutatakse siiski ka teiste allikate auru ja sarnast eeldust ja vahekorda on kasutatud ka täiendava auru tootmiseta. Enefit 280-2 heite arvutamisel. 11. 11. KMH aruande eelnõu lisas 4 Enefit 280-2 rajamise Natura 2000 hindamise tabel 2 on toodud, et arvestades heiteallikate hiljutist vähenemist Auvere kompleksis, ei toimu ka saastetasemete suurenemist võrreldes varasemata saastetasemetega. Seetõttu õhuheite ebasoodne mõju puudub. Arvestatud on ptk 4.9 antud hinnangutega. KMH aruande põhitekstis ptk 4.10 on ka täiendavalt selgitatud, et detailplaneeringu raames võeti taimeökoloogide eksperthinnang Jääb arusaamatuks, millist saastetaset on mõeldud, st millega on arvestades kõikide õhusaasteainete koosmõju. Natura 2000 hindamisel arvestatud. Samuti, kuidas jõutud lihtsustatud järeldusele, et enne oli palju, aga praegu on vähem ja uue lisanduva tegevusega on jälle palju, aga kuna enne oli palju, siis see ebasoodsat mõju ei avalda. 12. KMH aruande eelnõu lk 81 on toodud, et alternatiiv 1 ehk kompleksloa taotluse puhul on tegevusmahud oluliselt suuremad kui Selgitame, et aruandes hinnati maksimaalset mõju, lähtutud keskkonnakompleksloa eeldatavad reaalsed tegevusmahud. // Käesolevaga tehakse ettepanek taotlusest. Kuid aruandes on ka välja toodud, et otstarbekas on vastavusse viia taotlus suurendada kompleksloa taotluses nõukogule esitatud andmeid 5% tegelikult kavandatavaga ja seetõttu sõnastati Alternatiiv 2. KMH aruandes selgitati, et võrra (st selle alusel kujunevad Alternatiiv 2 tegevusmahud). kaalutakse vajadust teatud puhvrit säilitada, kuid täiendaval analüüsil selgus, et Nõukogule Nimetatud lausetest saab järeldada, et käesolev KMH aruanne ei ole esitatud tegevusmahud on piisav varuga, et vältida asjatuid menetlustoiminguid, st need valmis, sest alternatiiv 2 tegevusmahud ei ole teada ja nende mõju ei ongi Alternatiiv 2 mahud. Seega on alternatiiv 2 mõju hinnatud. ole hinnatud. Samuti vt tähelepanekut 3. Kokkuvõttes märgime, et KMH aruande eelnõus jõutakse leheküljel 77 õigele järeldusele, et „Seni kuni jätkub Auvere energiakompleksis põlevkivi kasutamine, on uttegaaside ja fenoolvee põletamiseks Teadmiseks võetud. Aruannet on täiendatud. piisavalt võimsust, kuid tuleb arvestada et seni kuni uttegaasid ja fenoolvesi suunatakse elektrijaamade kateldesse, sõltub põlevkiviõli tootmisseadmete töö elektrijaamade töötamisest“. Aruandes kirjeldatud Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 129 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele riski maandamise meetmeid aruanne konkreetsete tegevuskavade ja tähtaegadega aga ei seo, vaid käsitleb Enefit280-2 toimimise ja põlevkivielektrijaamade sõltumatuse eeldusi hüpoteetiliselt. Seega ei selgu aruande eelnõust, kuidas on võimalik kavandatavat tehast töös hoida. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (28.02.2023 nr 1.10-17/2023/488-2) Selgitame, et eristada saab kahte olukorda: ▪ Igapäevane opereerimine: KSH aruandes on välja öeldud, et õlitootmine 2. Õlitehase töö sõltub põlevkivielektrijaamade tööst sõltub elektrijaamade töögraafikust. Pikemas perspektiivis on kavandatud (põlevkivielektrijaam peab igal juhul töötama, et Enefiti õlitootmine uttegaaside kasutamine keemiatööstuse toorainena (tänases strateegias saaks toimuda). Praegu ei ole selge, kuidas toimub sellisel juhul metanool); alternatiiviks riskide maandamiseks – elektrijaamades gaasi taastuvelektri eesmärkide täitmine (näiteks kas alternatiivina võiks põletamise jätkumisel CO2 püüdmise rakendamine. põlevkivi asendada puiduga), kas üldse ja kuidas see mõjutaks ▪ Põlevkivi asendada puiduga (tööle jäävad keevkihtkatlad): Auvere 50 % reservvõimsuste mehhanismi. MKM palub Eesti Energia AS-il nominaalkoormusest gaas ja ülejäänud puit (kui nominaalkoormuseks puitu ei ole, (registrikood 10421629) selgitada riskide maandamise plaani. Märgime, siis puidu osa madalama koormusega). Biomassi jätkusuutlikkuse kriteeriumite et taastuvelektri eesmärk on riigil lõpptarbimise suhtes, seega otseselt kontrollimeetmete rakendamisega on juba täna alustatud (kuid ollakse teadlikud, et põlevkivielekter seda ei sega. need võivad täpsustuda) ja tagatakse, et põletatav puit vastab CO2 heite kriteeriumitele. Energiakaubanduse üksus tegeleb, et saada välisturgudelt piisavalt biomassina käsitletavat materjali. Ettepanekuga arvestatakse. Küsimus puudutab 2050+ perspektiivis kliimaneutraalsuse saavutamist, kuid oluline on ka ülevaate saamine 2030 ja 2035 eesmärkide osas: milline on EE panus KHG heitesse ja kuidas heidet mõjutavad leevendavad meetmed. KMH aruande ptk 3.1 on esitatud 3. MKMi hinnangul ei vasta õlitehase rajamine kliimaneutraalse ülevaade Eesti Energia strateegiast kliimaneutraalsuse saavutamisel aastaks 2045. Siduvaks saab strateegia teha üldiste loatingimustega CO2 heitkogusele - luba muutub ajas energiatootmise eesmärgile, kuna kasvatab kasvuhoonegaaside heidet, karmimaks vastavalt vastuvõetud riiklikele kohustustele eesmärkidele ja meetmetele mida tuleb omakorda vähendada ning selleks on vajalik täiendavate (olemuselt tehnoloogianeutraalne lahendus). investeeringute tegemine. Palume selgitada, kuidas on planeeritud lahendada probleem juhul, kui õlitehas on plaanis pärast 2050. aastat Koostati koondtabel, millest on näha eri meetmete mõju. veel töös hoida. KMH aruandes toodi välja, et hetketeadmiste alusel saab lähtuda, et kui 2050. aastaks ei ole rakendatud ja vajadusel ka kavandatud täiendavaid meetmeid kliimaneutraalsuse saavutamiseks, siis Enefit põlevkivi utmisseadmed lõpetavad tegevuse. Vahe-eesmärkide saavutamises on olulised kogu Eesti Energia hallatavad energia jm tootmise seadmed, olukord on ajas muutuv. Samuti Eesti teistes valdkondades Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 130 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele rakendatavad meetmed. Raamistik pannakse paika strateegiliste dokumentidega, mida alles koostatakse. Seetõttu ei saa KMH aruandes kirja panna ühest vastavust vahe- eesmärkidele ja ka lõpp-eesmärgile see tuuakse aruandes määramatusena välja. Vt ka Rahandusministeeriumi küsimuse nr 8 vastus. Ettepanekuga arvestatakse. Olemas on eraldi ptk 5 “Keskkonnameetmed, sh leevendavad meetmed”. Kokkuvõte sisaldab täna infot selle kohta mida tehakse, planeeritud tegevuste olulised negatiivsed ja positiivsed mõjud, olulised riskid ja määramatus seoses kliimapoliitika eesmärkide 4. Olulised keskkonnamõjud ja seonduvate mõjude leevendavad võimaliku muutusega. meetmed ei ole KMH aruandes selgelt ja kokkuvõtlikult esitatud. Kuna aruanne on mahukas, annaks ühte kohta koondatud kokkuvõtva osa Seetõttu ei saa KMH aruandes kirja panna ühest vastavust erinevate riiklike vahe-ja esitamine parema ülevaate. lõppeesmärkidega ning see tuuakse aruandes määramatusena välja. Täiendavalt lisati ka viide, et pikemas perspektiivis toimub üleminek keemiatööstuseks, st. toodetava õli täiendaval töötlemisel (väljaspool antud KMH ulatust) keemiatööstuses toorainena kasutatavaid tooteid ning sellega lõpetatakse toodetud õli kütusena müümine/kasutamine. Ettepanekuga arvestatakse. Selgitame, et Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) 2019. aasta uuringus „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs“ toodud tingimustel kliimaneutraalsuse saavutamise riske on kirjeldatud punkti 2 all. Üldistatult on peamine kliimaneutraalsuse saavutamise risk riigi poliitiline, administratiivne ja finantsiline suutmatus kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikke tegevusi vajalikus mahus ning õigel ajal ellu viia. Kavandatav Enefit280-2 võib seda riski suurendada, sest tekitab täiendava surve nende meetmete edukaks elluviimiseks. 5. Palume KSH aruandes hinnata erinevad riskikohad, mis põlevkiviõli Võimalikud riskid ja nende maandamine on vastuses 2. ja 3. küsimusele. ja sellest kemikaalide tootmisega võivad tulevikus kaasneda (sh seoses Kliimaneutraalsuse seisukohast: Kui Enefit280-2 toimimine osutub eesmärke takistavaks, põlevkivil elektrijaamadest sõltuvusega, kliimaneutraalsuse siis 2050. a lõpetatakse põlevkivi utmine. Kogu plaani elluviimine sõltub: saavutamisega). ▪ riigi poliitikatest (kui need oluliselt muutuvad, siis võib oluliselt muutuda ka nii ettevõtte strateegia kui riiklikud eesmärgid ning rakendatavad meetmed ▪ muudatuste läbiviimiseks vajalike lubade menetlemise ajast (sh planeeringud, mõju hindamised). Riskide ülevaade on iga teema juures vajadusel käsitletud , kokkuvõtted tehtud nii ptk 5 kui KMH kokkuvõttes. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 131 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele Keskkonnaamet (09.03.2023 nr 6-3/22/8817-29) 1. KMH aruanne lk 8 ptk 1 lause osa „Enefit Power AS taotleb keskkonnaloa esmataotluse raames uue…“ Palume parandada sõnastust „Enefit Power AS taotleb keskkonnakompleksloa Ettepanekuga on arvestatud, lauset on korrigeeritud. esmataotluse raames…“. Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS on kättesaadaval keskkonnakaitseloa vormid ning valides tööstusheite taotluse on automaatselt tegemist keskkonnakompleksloa taotlemisega. Juhime tähelepanu, et KMH aruande sissejuhatuse 2. lõigus on viide Vaivara Vallavolikogu 21.10.2010 otsusega nr 63 algatatud valla üldplaneeringut muutva Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala detailplaneeringule ja KSH-le (edaspidi nimetatud Õlitehase KSH). 2. KMH aruande sissejuhatuses ei ole täisviidet ptk 2.1 lk 7 lõpus Samas lõigus on viide, et Õlitehase KSH aruanne kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi viidatud esmakordselt KSH aruandele. Palume täpsustada millisele 08.08.2019 kirjaga nr 7-15/19/1631-8. KSH aruandele viidatakse. KMH aruandes on läbivalt viidatud märgitud KSH aruandele lühendi „Õlitehase KSH“ aruandena. Selguse mõistes lisasime täpsustuse ka pt 2.1 lõiku, millel viitame vastavale KSH-le. 3. KMH aruanne lk 8 ptk 2.1 lausele „Eesti Energia nõukogule esitatud järgmised andmed aastaste tootmismahtude kohta…“ järgnevat loetelu sõnastust palume täpsustada: Esiteks punktis 1. mainitud E280-2 pole rajatud, kuid kirjeldatakse (juba) kasutatud põlevkivi kogust. Teiseks, Ettepanekuga on arvestatud. Sõnastust vastavas lõigus on parandatud. erinevus ca 12%, mille suhtes, palume täpselt välja tuua (nt võrreldes esitatud 08.10.2021 kompleksloa taotlusevormil punkt 3 esitatud andmetega). 4. KMH aruanne ptk 3.1 lk 11 „plastikujäätmetega“, palume kasutada Ettepanekuga on arvestatud. Mõistet vastavas lõigus on parandatud. mõistet plastijäätmed. 5. KMH aruanne ptk 3.1 lk 11 lause „Kuigi toodud kavas on võimalus asendada teatud osa põlevkivist vanarehvide ja plastikujäätmetega, moodustab põhiosa pürolüüsitavast toorainest põlevkivi, ning seetõttu tekib ka keemiatööstusena tegutsemisel protsessides jätkuvalt Ettepanekuga on arvestatud, lauset on korrigeeritud. põlevkivituhka“ on vastuoluline. Lk 10 on kirjas, et tegemist on põlevkiviõlitootmisega, mistõttu ei saa veel rääkida keemiatööstusest, mis on planeeritud alles pärast 2030 aastat. Palume sõnastust täpsustada ja eksitav viide välja võtta esile toodud lausest. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 132 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele Selgitame, et riiklik segajääk võimaldab omistada elektrimüüjate poolt tarnitud, kuid päritolutunnistustega katmata elektrienergiale arvutuslikult päritolu ja muuta esitatavad andmed võrreldavaks. Termini ingliskeelne vaste on residual (energy) mix. Tegemist 6. KMH aruanne ptk 4.1 lk 19 ning palume täpsustada, mida on silmas rahvusvaheliselt tunnustatud moodusega, kuidas arvestada võrguelektri CO2, peetud kliimamõju muutuste metoodika välja tootmisel aluseks võetud süsinikusisaldust võrreldavatel alustel. Näiteks võib füüsilise elektri süsinikuintensiivsus „elektrienergia segajäägi süsinikuintensiivsus“ sõna segajäägi all. võrgus olla segajäägist väiksem, aga kuna osa taastuvatest allikatest pärit elektrit on kaetud kehtivate päritolutunnistustega, siis seda osa elektrit segajäägi arvestuses ei käsitleta. Pikemalt on võimalik lugeda: https://elering.ee/segajaak Selgitame, et viidatud lk 7 kogused olid prognoositud kompleksloa taotluses, kuid tegemis on varasema perioodi hinnanguga maksimaalse tootmisvõimsuse olukorras – erinevus tuleb alternatiiv 2 kasutuselevõtust. Ptk 2.1 lõpuosas on täiendavalt selgitatud põhjusi: „KMH koostamise käigus ilmnes, et kompleksloa taotlemisel kasutatud maksimaalse keskkonnakoormuse näitamise põhimõtte rakendamise tõttu (mida on kasutatud ka teiste 7. KMH aruanne ptk 2.1 lk 7 on kirjas „Kokku toodetakse kuni 283,5 Auvere energiakompleksi kuuluvate käitiste komplekslubade taotlemisel ning mille GWh/a elektrienergiat, millest 62,366 GWh/a kulub omatarbeks ja ~221 eesmärgiks on vältida võimalust, et mõne tegevusparameetri osas toimub reaalselt GWh/a müüakse elektriturule. Seega on Enefit280 tehnoloogia ületamine ja on seetõttu vaja alustada ajamahukat loa muutmise menetlust) on elektrienergia netotootja, müüdava koguse võrra suureneb Enefit280-2 kavandatava tegevusega seonduvaid mahte näidatud oluliselt suuremana, kui need rajamisega elektrienergia toodang.“, kuid ptk 4.1 lk 24 on kirjas „Elektri reaalselt saavad olema. toodang 203 GWh aastas (bruto), millest 106 GWh/a on omatarve ja 97 GWh/a on müük;“ – palume selgitada, kuidas seda mõista. Alt 2 kirjeldu on kirjas nii ptk 2.1 kui ptk 6. KMH aruandes oli jäetud üles küsimus, et kas kompleksloa taotluse uues versioonis tuleks neid numbreid 5% võrra suurendada, kuid arendaja on jõudnud järeldusele, et nende näitajate ületamise tõenäosus reaalses tegevuses on väga väike. Seetõttu jäävad edaspidi kasutusele Alt 2 mahud. (Vt ka Rahandusministeeriumi küsimus nr 12 vastus). 8. KMH aruanne lk 8 Kui Enefit 282 taotlusel on toodud põlevkivi tarve Selgitame, et elektri omatarbe kasv on seotud alternatiiv 2 sissetoomisega. Seadme 2,3 mln t/s, käesolevas aruandes realistlik tarve 2,01 mln t/a, mis on omatarbe moodustavad ennekõike mitmesugused tööks vajalikud seadmed: mootorid, 12% väiksem. Palume selgitada, miks elektri omatarve 22-lt % kasvab pumbad, kogu seadme keskmine tarbimine/koormus on ca 10 MWe. Energia omatarvet aruande järgi 52%-le (sõnastuses „Elektri toodang 203 GWh/a (bruto), võivad tõsta kõik täiendavad meetmed keskkonnakoormuse vähendamiseks (erinevad millest 106 GWh/a on omatarve ja 97 GWh/a on müük“). puhastusseadmed) jms. 9. KMH aruande tabel 4.3 lk 27 on toodud fenoolvee käitlemise kohta, Võib aru saada, et küsimus ei ole täiendavas põlevkivi kulus (TalTech mõõtmiste-uuringu et selleks kulub täiendavalt realistliku stsenaariumi korral põlevkivi järeldus) vaid heastamismeetmetes. Märgime, et oluline on siinkohal terviklik lähenemine: 22633,7 tonni (EF on 0,7510 tCO2/t). KMH aruandes ei ole selgelt välja KeHJS § 33 lg 2 “Keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate toodud, kuidas rakendatakse sellise tegevuse juures KeHJS § 33 lg 1 - liik ja seire kestus, peavad olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, milliseid võimalikke heastamise meetmeid tuleks kaaluda, mis antud asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire juhul on põhjendatud. Keskkonnameetmed käesoleva jao tähenduses määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.” on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 133 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete Siin tuleks jõuda arusaamisele, millist olulist keskkonnamõju on vaja kavandatava hulka arvatakse ka keskkonnaseire. tegevusega seoses heastada. Fenoolvee põletamine on olemasolev olukord, Enefit280 tehnoloogia saab tegelikult ise hakkama (põletamine seadme CFB katlas) ja KMH järeldus on, et eelistus on Enefit280-2 seadmele tagasi suunamine (KMH ptk 4.3 on ka selgitatud, et sel juhul ei toimu täiendavat põlevkivi kasutust). Seega fenoolvett elektrijaama ei lisandu võrreldes olemasoleva olukorraga. KMH järeldus, et on vaja hakata otsima alternatiivseid lahendusi Enefit140 seadmete fenoolvee käitlemiseks, ei ole seotud põletamise olulise mõjuga (selle väite sisu osas selgitused järgnevate küsimustega seoses), vaid asjaoluga, et olukorras kus fenoolvesi suunatakse elektrijaamadesse põletamisele, sõltub põlevkiviõli tootmisseadmete töö elektrijaamade töötamisest (siin kehtivad samad selgitused, mis uttegaaside osas). 10. KMH aruanne lk 24 palume täpsustada realistliku tootmismahu Selgitame, et omatarbe numbrite muutus on seotud alternatiiv 2 sissetoomisega, selgitused baasilt toodud tegevusmahtude arvude kohta täiendavaid täpsustusi, on punkti 7 juures. miks põlevkivi kulult 2,3 mln t/a (KMH aruanne lk 7) realistlikule 2,01 Stsenaarium 2 omatarve jäi mõnevõrra suurem, kuna esimese alternatiivi (st kompleksloa mln t/a kulule (erinevus 12%) ümber hindamisel, mille esialgne elektri taotluses esitatu) põhjal välja töötatud metoodikas kasutati omatarbe väljendamiseks omatarve oli 22%, kasvas realistliku stsenaariumi juures 52%-le? fikseeritud väärtust (energia toodang ei ole otseses seoses põlevkivi kuluga). Kuid see ei Millega on omatarbe suurem vajadus antud juhul põhjendatud? mõjuta kuidagi üldist järeldust ja seetõttu ei hakatud metoodikat muutma. Selgitame, et asendusefekt ei ole leevendavate meetmete osa, vaid eraldiseisev osa, mida 11. KMH aruanne lk 28 leevendavate meetmete all toodud KSH järelduste halvimas stsenaariumis arvestatud ei ole. asendusefekt ei ole kliimamõju vähendamise leevendusmeede. Palume KMH aruannet täiendada realistlike kliimamõju vähendamise Keskkonnaministeerium selgitas 21.03.2023 peetud koosolekul, et asendusefektina tuleks leevendusmeetmete võimalike lahendustega. Milliseid ebasoodsat käsitleda olukorda, kui toodetav energia asendab saastavamat, st tõrjub selle turult välja. keskkonnamõju vältivaid ja leevendavaid meetmeid saab rakendada Aruandes toodud gaasikatlamajade näide ei ole selles kontekstis asjakohane (aruandes Enefit 282 kompleksloa taotluse esitanud Enefit Power AS Auvere tugines see hinnaaspektil). energiakompleksis või muus ulatuses (mõju laiem)? Näiteks, miks ei ole Senisel kujul asendusefekti käsitlus aruandest eemaldatakse, kuid lisatakse viide, et teatud kaalutud KOV-iga kooskõlastatud ala metsa istutamist CO2 heite määral võib konkreetses situatsioonis saastavama tehnoloogiaga saadud energia vähendamiseks (nt 6,5% loastatud neg stsenaariumi asendusefekt tekkida ja sel juhul on seda asjakohane ka arvestada. kasvuhoonegaaside heitega seotud kuludest)? Vt ka Rahandusministeeriumi küsimus nr 8. Selgitame, et sellise olukorra põhjus on tehnoloogiline: Enefit280 tehnoloogias 12. KMH aruandest lk 30, ei tule välja, millest tingituna on Enefit 140 ”tihendatakse” retorti jm. liiteid ning tagatakse hapnikuvaba keskkond lämmastikuga, mis uttegaasi kütteväärtus suurem, kui Enefit 280 tehnoloogia puhul? jõuab edasi uttegaasi koosseisu ning seetõttu on Enefit280 seadmest tekkiva uttegaasi kütteväärtus madalam. Aruandesse pandi ptk 4.2 sissejuhatusse vastav viide. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 134 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele Selgitame, et eesmärk on uttegaaside käitlemisega üle minna keemiatööstusele – EE strateegias kavas olev metanoolitehas kasutaks ära kogu õlitööstuse uttegaasid. See teave on esitatud aruande ptk 4.2 alajaotises “Uttegaaside alternatiivsed kasutusvõimalused”, tähtaeg 2031. A. 13. KMH aruandes lk 30 on uttegaaside põletusvõimekuse piisavuse analüüsi puhul arvestatud, et tekib uttegaase kokku 275,2 mln Nm3/a ja Seniks kuni sinna jõutakse - KSH aruande ptk 4.2 on välja öeldud, et õlitootmine sõltub Auvere energiakompleksi elektrijaamades on lubatud põletada kokku elektrijaamade töögraafikust ja sellega on EE nõustunud. Kui on teada, et Auvere kuni 298 mln Nm3/a uttegaase (erinevus 8 %). Lisaks on toodud, et elektrijaama töös tekib rohkem kui 24 h seisak, siis õlitööstus seisatakse (väiksema seisaku Auvere Elektrijaamas on kehtiva kompleksloa (06.01.2023 versioon) puhul on õlitööstuse seiskamine ja üleskütmine suurema mõjuga kui leektorus põletamine). järgi lubatud põletada 120 mln Nm3 uttegaasi aastas (kütteväärtusega NB! Leektorude vajadus ka metanoolitehase puhul, sest ka siin võib tekkida töös tõrkeid. 46,84 MJ/Nm3). Kuid 2020 aasta andmetel töötas Auvere elektrijaam Auvere jääb riske maandama, kui metanoolitehase töös tekib probleem (põhitoodang 8760 h asemel 5163 h, mis on 41% vähem kui planeeritud. Kuidas biomassiga, gaasivõimekust ära ei kaotata). Teemaga seotud MKM küsimus riskide kohta: tagatakse sellise arvestatava reaalse erinevuse korral siiski alternatiiviks riskide maandamisel, kui – elektrijaamades gaasi põletamise jätkumisel CO 2 uttegaasude põletusvõimekuse piisavus? püüdmine. Seiskamine toimub etapikaupa. Aruandes on järelduste osas näidatud halvimat stsenaariumi, ptk 4.2 on toodud eri EJ ja plokkide võimekus energiasisendi järgi, täiendavalt on lisatud ülevaade uttegaasi mahu järgi. Kuni 2030. a töös kindlasti ka EEJ 5. ja 8. plokk, 8. plokk ka hiljem reservis. 14. KMH aruandes lk 31 on kirjeldatud, et Auvere elektrijaam on võimalik tööle panna 8220 tundi aastas (kehtival kompleksloal nr KKL/324417 on tööaeg 8 760 tundides aastas) ning sellisel juhul Ettepanekuga arvestatakse. Vastus on esitatud küsimuse nr 13 juures. põletatakse 10 064 TJ/a uttegaasi. Aastal 2020 töötas Auvere Lisaks arendaja selgitus, et avariiolukorras kõigepealt suletakse E140d(1/3 gaasi vähem) ja elektrijaam 5163 h, millega tagatakse Auvere Elektrijaama prognoositud siis vajadusel järjekorras Enefit280-d. varustuskindlus ning tekkiva uttegaasi kindel käitlemine, isegi kui Enefit 280 uttegaasi kondenseerimisega (Chiller) väheneb uttegaasi kogus Kokkuvõttesse: 2023: bensiinifraktsiooni täiendav kondenseerimine (Chiller), metanool eeldatavasti 18,6%? Palume täiendada KMH aruannet ja esitada Enefit 2031: kasutab ära kogu uttegaasi. 280 uue seadme töötlemisjääkide materjali bilanss Auvere energiakompleksi võtmes. 15. KMH aruanne lk 32 – Olukorras, kus Eesti Energia AS on 2022 Tegemist on sissejuhatava ülevaatega, mida eelnevalt on alternatiivsete lahenduste võtnud vastu uusi strateegilisi eesmärke, ei ole asjakohane enam kasutuselevõtmiseks uuritud-tehtud, sh põhjendused, miks uttegaasi muul eesmärgil uttegaaside alternatiivsete kasutusvõimaluste analüüsi juures tagasi kasutada lihtne ei ole. Tervikliku ülevaate saamiseks on KMH eksperdi hinnangul see minna 2014. a andmete juurde, kus kasutusvõimalusi kaaluti teistel sissejuhatus vajalik (mh andmaks tausta, et tööstuslikes rakendustes ei ole võimalik teha alustel. Vajadusel palume vaadata esitatud sõnastus üle 2022. a kiireid otsuseid, et investeerime ja vaatame, kas läheb tööle või mitte), kuid sellest viitest ei strateegiliste eesmärkide valguses. sõltu lõppjäreldused. 16. KMH aruanne lk 35 ja sarnaselt ka lk 36 lõpus on kirjas „Kuna Selgitame, et mõeldud on CFB katlas tekkivaid õhuheiteid ja lubadega kehtestatud heite fenoolvee lisamine on osa tavapärasest tegevusest, ei ole korralise piirväärtusi. seirega eristatav, milline kogus heidet on tingitud fenoolveest. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 135 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele Fenoolvee põletamine seadme CFB katlas ei põhjusta kompleksloaga kehtestatud heite piirväärtuste ületamist. Seetõttu ei ole ka asjakohane Viidatud lk 35 on juttu Enefit280 tehnoloogiast. Hinnang põhineb asjaolul, et Enefit280-sse kaasneva õhusaaste mõju detailsem hinnang, kui seda on tehtud ptk on tegelikult fenoolvett tagasi suunatud (ca 50 % seadmel tekkinud kogusest). Fenoolvee 4.8.“ – sellele eelnevas lõigus on öeldud, et katlasse fenoolvee lisamist käitlemise võimekus on sellele tehnoloogiale algusest peale sisse projekteeritud. Seetõttu mõju tuleb põhjalikumalt uurida. Kuidas saab väljatoodud lõigus teha on olemasolev pidevseire seda tõestanud ja on tehtud ka TalTech uuringud. Täiendav kindla järelduse, et fenoolvee põletamine tsirkuleerivas keevkihtplokis uurimine on vajalik, kui soovitakse koormusi suurendada (Enefit280 enda kogus 8,5 t/h), et (CFB) ei põhjusta elektrijaama kompleksloaga kehtestatud piirväärtuste põletada täiendav kogus (väidetav tehnoloogiline võimekus ühel Enefit280 seadmel 18 t/h). ületamist? Palume täpsustada, mille alusel sellisele järeldusele jõuti, Lk 36 käsitleb põletamist elektrijaamades, seejuures on antud põhjalik ülevaade CFB katla milliseid piirväärtusi antud juhul üldistatud hinnanguga mõeldud on? kohta tehtud uuringust. KSH aruande sõnastust parandati, et oleks arusaadav, et esimene lause käsitleb tolmpõletust, kõik järgnev aga CFBd. 17. KMH aruanne lk 39 on viide VKG heitveele – palume parandada ja täpsustada, kas silmas on peetud VKG OIL AS ja millise käitis(t)e Ettepanekuga on arvestatud, käitist on täpsustatud (VKG OIL AS Petroter) heitvett? Selgitame, et põlevkiviõli tootmine nagu ka nafta rafineerimine on olemuselt keemiatööstus. 18. KMH aruande lk 39 on viidatud keemiatööstuse reovee käitlemise Ühe sektori PVT kasutamine ei piira asjakohaste horisontaalsete PVT meetmete PVT-le. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et Enefit 282 on rakendamist ja seda on ka põlevkiviõli tootmise PVT puhul tehtud. Samuti on nafta PVT põlevkiviõlitootmise seade ning Enefit Power AS ei rakenda oma järeldustes viidatud, et täiendavalt kasutada CWW ja keemia järeldusi. Käitise PVT olemus, komplekslubades keemiatööstusele rakenduvaid nõudeid, mistõttu ei samuti mõjude hindamise olemus, ei ole mitte ühe või mõne negatiivse aspekti alusel ole selle võrdlemine antud juhul asjakohane. Kui fenoolvesi ilma tegevuse ebasobivaks määratlemine, vaid kaaluda tuleb tervikpilti. Negatiivne töötlemiseta suunatakse katlasse, milleks tuleb eraldi kaevata veel põlevkivikasutus on tasakaalus muude näitajatega, sh heite vähenemise ja reovee rohkem põlevkivi, siis ei ole antud juhul negatiivne ressursiefektiivsus käitlemisel tekkivate keskkonnamõjude vältimisega. PVT-le vastav tegevus. Palume antud juhul keemiatööstuse reovee käitlemise PVT viitedokumendi lause KMH aruandest eemaldada, sest KMH aruandest ei eemaldata viiteid keemiatööstusele (keemiatööstusele ei ole ei ole toodud võrdlevaid andmeid, kui palju keemiatööstuse nõuetele mitmekesisuse tõttu määratud, kui palju PVT keemiatööstuse nõuetele vastava tegevuse vastava tegevuse puhul fenoolvett tekkiks, mida suunatakse puhul fenoolvett tekiks – üksi konkreetselt välja toodud protsess ei hõlma põlevkivi tootmist. põletamisele. Üldistatult ei ole reaktsiooni jm vee kohta kvantitatiivseid näitajaid, sh kui palju seda võib tekkida. Seega on põhimõtteliselt tegemist lõpmatu arvu võimalustega). Selgitame, et KMH üldtunnustatud metoodikatest lähtuvalt omavahel sõltuvuses olevaid 19. KMH aruanne lk 42 tabel 4.4 on fenoolvee käitlemise variantide näitajaid korduvalt võrdluskriteeriumite seadmisel ei kasutata (et mitte võimendada võrdlus esitatud pigem tasuvuse kohta ja kallutatud kujul, kui on negatiivset või postiivset mõju, mis sõltuvad ühest ja samast tegurist). Põlevkiviõli tootmise arvestatud vaid tulevikus tehtavaid kulutusi ja pole hinnatud parima PVT kaasajastamisel ei jõutud järeldusele, et põletamine ei oleks PVT. võimaliku tehnika rakendamise ulatust. Sellisel juhul tuleks hinnata ka TalTech katsete käigus on tuvastatud, et fenoolvee lisamisel katlasse (fenoolvee käitlemise PVT-st tulenevaid keskkonnatoime efektiivsuse tasemeid ja elektrilist praktika) suureneb katla põlevkivi tarbimine 0.561798 t lisatud m3 fenoolvee kohta, mis netokasutegurit või summaarset kütuse kasutamise kasutegurit. tähendab, et tekkiva 40288 m3 fenoolvee käitlemiseks kulub lisaks 22633,7 tonni põlevkivi. Elektriline kasutegur on seotud põlevkivi põletuse efektiivsusega, st antud kontekstis sõltuv Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 136 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele kriteerium. Aruandes on käsitletud heite piirväärtusi ja ka keskkonnakvaliteedi piirväärtusi – ületamisi ei esine. Lisaks muud KMH aruandes ptk 4.3 tabelis 4.4 toodud võrdlused. Samuti on seal kokkuvõte, kuidas põletamine mõjutab elektrijaama saasteainete heidet: osakeste heide väheneb, SO2 väheneb koormustel alates 8 t/h ja sellel koormusel NOx tõuseb. Vähenemine ja suurenemine on ligikaudu tasakaalus. 20. KMH aruanne lk 42 tabel 44 lõpus viide levinud meede Selgitame, et CWW siiski rakendub (vt punkt 18). PVT vastavust peab hindama ka käitaja. keemiatööstuses – kehtivatele Enefit Power AS komplekslubadele ei NB! Tööstusheite direktiivi põhimõtete kohaselt ei kirjuta loa andja ette, milline on PVT, vaid rakendu CWW PVT, palume aruandest eksitavalt sõnastatud viite lause hindab, kas käitaja on selle asjakohaselt sisustanud (sh arvestades THS vastavaid sätteid, eemaldada. Samuti viited, et „vastab PVT-le“ – välja võtta, sest uue kui PVT ei ole määratud). Enefit 282 seadme PVT vastavus ei ole veel lõplikult hinnatud. Selgitame, et märgitud viide on Enefit280 kohta ja antud juhul tuginetakse eespool esitatud 21. KMH aruanne lk 43 on kirjas „Lähtudes senistest andmetest võib uuringutele (vt punkti 16 vastus). “Kuna BOB kasutab töötlusreagentide valmistamiseks järeldada, et kehtestatud heite piirväärtuste ületamine ei ole Enefit280 fenoolvett ja kompleksloa taotlusmaterjalide andmetel ei lisandu sellest tõenäoline.“ – palume täpsustada, millistele senistele andmetele antud protsessist olulises koguses saasteaineid, saab ka siin eelistada tagasijuhtimist juhul viidatakse, milliseid heite piirväärtusi mõeldud on ning mille alusel õlitootmisseadme CFB katlasse. Selleks tuleb teha katsetused, kas see võib mõjutada sellisele üldistavale järeldusele jõutud on? Keskkonnaametile teada Enefit280 tehnoloogiaga seadmete tööd. Lähtudes senistest andmetest võib järeldada, et olevalt ei ole Enefit 140-te pidevseire PVT nõuetele vastav ja samuti kehtestatud heite piirväärtuste ületamine ei ole tõenäoline.” pole esitatud Auvere kompleksis seadmete kaupa tekkinud Enefit140 puhul on KSH aruandes viidatud katsetustele, millest selgub, kas saab tagasi saasteainete heitkoguste ülevaadet, et sellist üldist hinnangut teha. juhtida, kui 2027. a on paigaldatud järelpõleti. Selleks ajaks on loa tingimuste kohaselt paigas ka toimiv pidevseire süsteem (2023. september). 22. KMH aruanne lk 46 tabel 4.5 kombineeritud reovee käitlemise variantide võrdlus on esitatud pigem tasuvuse kohta ja kallutatud kujul, kui on arvestatud vaid tulevikus tehtavaid kulutusi ja pole hinnatud Selgitame, et põlevkiviõli tootmine nagu ka nafta rafineerimine on olemuselt keemiatööstus. parima võimaliku tehnika rakendamise ulatust. Sellisel juhul tuleks Vt ka vastus 18 ja 19. hinnata ka PVT-st tulenevaid keskkonnatoime efektiivsuse tasemeid. Ringluses olemine vastab PVT-le. Kui ei ole PVT järeldustes toodud, siis kaalutleda Viimases tabeli lahtris lk 47 on kirjas, et tuhaärastuse ringlusveele ei ole vastavalt THS sätetele, kas on tegemist PVT-ga. Seejuures arvestades alternatiivsete üheski PVTs nõudeid kirjeldatud, kuid ometi vastab PVT-le. võimaluste avaldatavat mõju ja ka nende reaalsust. Seda kõike on võrdluses tehtud. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et kui PVT-st ei tulene nõudeid või parimat võimalikku tehnikat, siis ei saa tegevus ka vastata otseselt PVT-le. See tähendab, et mainitud töömeetodile ei ole PVT-s hinnangut antud. Palume aruandes sõnastust parandada. 23. KMH aruanne lk 47 palume parandada lauseosa „Vastavate katsetuste tegemine on otstarbekas sisse viia kompleksloa taotlustesse Ettepanekuga on arvestatud, sõnastust on korrigeeritud. lisatingimusena, et need toimuvad loa andjaga kooskõlastatud plaani alusel…“ sõnastust. Keskkonnaamet selgitab, et Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 137 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele keskkonnakompleksloaga ei anta luba katsetamiseks, vaid selleks on vaja esitada vastavasisuline katse registreering. Käesoleva KMH eesmärk oli välja selgitada, kas võib tekkida tuha hüdroärastuse tulemusel ladestatud jäätmete leostuvuse keskkonnamõju, antud juhul seda tehtud ei ole. Märgitud ekspertarvamuse koostaja on Lemma OÜ (Töö koostaja: Mihkel Vaarik, vastutav 24. KMH aruande lk 49 viidatakse kasutatud ekspertarvamusele ekspert Piret Toonpere). Ekspertarvamus on Enefit Power AS Eesti elektrijaama versiooni täpsusega, kuid ei selgu, kes on ekspertarvamuse koostaja. kompleksloa muutmistaotluse lisa (Menetlus M-11015). Aruannet on koostaja andmetega täiendatud. Selgitame, et vastavalt Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 on Mustajõgi 25. Palume täiendada aruande lk 51 viimast lõiku informatsiooniga, mis (1063800_1) koondseisund saanud koondseisundi (2019) „hea“ (Tabel 6-3. põhjusel ja andmetel on Mustajõgi kvalifitseeritud tugevasti muudetud Vooluveekogumite seisundi eesmärgid ja nende saavutamine). Lisasime allikana viite veekoguks ja heas seisundiklassis olevaks. veemajanduskavale. Eemaldasime lauseosa – “Mustajõgi kvalifitseeritud tugevasti muudetud veekoguks“. 26. KMH aruanne lk 53 palume sõnastust (sügavamates kihtides ei ole saasteainete kontsentratsioone tuvastatud ja mõju põhjaveele saab hinnata väikeseks ning meetmete toimivust piisavaks) parandada, sest aruandes esitatud väide on vale ja piirkonna sügavamate veekihtide seirega on tuvastanud saastamine. Keskkonnaameti olukorra kontrolli Ettepanekuga on arvestatud. Vt ka Keskkonnaministeeriumi küsimus nr 17. protokoll Nr. 1113820 tuuakse19.09.2022 välja, et Maavarauuringud OÜ poolt kahe etapina läbiviidud uuringu olulistes järeldustes toodi Aruandesse lisatakse seireülevaated ja täpsustatakse hinnangut - üldjäreldusena jääb 2021 a välja järgmine: toodud väide kehtima, kuid korrektsuse huvides on lauset korrigeeritud. Läbi aegade on - kvaternaarisetete vee keemiline koostis oli mitmekesine ja kõrge esinenud üksikuid kõrgemaid kontsentratsioone, kuid selgeid trende ei ole ja mõju saastatuse tasemega; põhjaveele on kujunenud varasemalt. Ka põlevkiviõli PVT täiendamisel jõuti sõltumata - Lasnamäe–Kunda veekihis osade kaevude vesi nõrgalt leeliseline, KMH töörühmast järeldusele, et oluline mõju põhjaveele puudub. ühes kaevus (48/7) tugevalt leeliseline; Lisatakse ka selgitus, et mida rohkem tuhka ladestatakse, seda tüsedamaks kujuneb - Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihi valdav osa kaevude vesi nõrgalt isoleeriv kiht selitustiigi ja tööstusjäätmete prügila aluspinna vahel. leeliseline; Eesti elektrijaama prügila seire on tuvastanud põhjavee leeliselisuse ja reostuse (kvaternaarisetete vesi), täpsemad põhjused vajavad täpsustamist. 27. KMH aruande lk 54 teises lõigus on kirjaviga seadme nimetuses Täname tähelepanu juhtimast, märgitud kirjavead on parandatud. (Enefit20-2). Palume parandada. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 138 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele 28. KMH aruande tabel 4.9. Hajumisarvutused tuleb teha maksimaalsete lubatud heitkogustega, et hinnata kas on võimalik kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuste (ÕPV) ületamine. Seetõttu Selgitame, et seda lähenemist ongi aruandes kasutatud. Vastavalt 24.03.2023 täiendavale palume põhjendada KMH aruande tabelis 4.9. hajumisarvutuste arutelule Keskkonnaametiga, märgitud küsimus vastust ei vaja. lähteandmetena sisestatud Enefit 140-1 ja Enefit 140-2 korstnate saasteainete koguseid. 29. KMH aruanne lk 60 sõnastatud väide „tuhamägi ümbritsevasse Väide on üle vaadatud, aruannet on täiendatud põhjavee seiretulemuste kokkuvõttega. keskkonda levivat reostust ei põhjusta“ palun üle vaadata, vt eelmine Üldjäreldusena jääb toodud väide kehtima, kuid korrektsuse huvides on lauset kommentaar. korrigeeritud. Vt ka küsimus nr 26. 30. KMH aruande tabelis 4.11 pole punasega toodud arve aruandes KMH aruandesse on Tabeli 4.14 ja 4.15 kohta selgitused lisatud. lahti seletatud, palume välja tuua. 31. KMH aruanne lk 71 on toodud hinnang „võib järeldada, et see (tehnoloogilne äkkheide) ei ole olulise keskkonnamõju allikaks.“ Tehnoloogiliste äkkheidete mõju kohta on hinnangud antud kompleksloa Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et selline hinnang on sisuliselt taotlusmaterjalides. Märgime, et äkkheite peatükk on aruandes täiendatu ja ümber põhjendamata ja tõendamata, mistõttu tuleb see KMH aruandest sõnastatud, sellisel kujul järeldust muudetud sõnastuses ei kasutata, eemaldada. 32. KMH ptk 4.6 selguse huvides täiendada. Selgitada tuleb, kas projekti käigus on kavas projektiala ja kaitstavate loodusobjektide Selgitame, et projektiala ja kaitstavate loodusobjektide (kaitsealuste taimede kasvukohad) (kaitsealuste taimede kasvukohad) vahel olevaid kraave vahel olevaid kraave ei ole plaanis rekonstrueerida selliselt, et veerežiim võrreldes rekonstrueerida selliselt, et veerežiim võrreldes olemasolevaga olemasolevaga muutuks. See on KMH aruande ptk 4.10 ja 4.11 välja toodud. muutuks. 33. Aruandes kasutatakse palju lühendeid (KHG, HKS, CFB jne). Mitmel juhul on lühendi seletus alles mitu lehekülge hiljem kui seda esmakordselt kasutatakse. Kuna aruannet avalikustamisel loevad Ettepanekuga arvestatakse. Sissejuhatuse järgselt esitatakse lühendite selgitused. eeldatavalt ka mittespetsialistid, siis loetavuse huvides oleks otstarbekas kas lühendite kasutamisest loobuda või anda vähemal esmakasutusel ka seletus. 34. Soovitame dokumendis läbivalt kasutada mõiste „emissioon“ asemel mõistet „heide“. L-i Komisjoni all on mõeldud Euroopa Komisjoni (EK), kasutatavat mõistet tuleks vastavalt korrigeerida. Ettepanekuga on arvestatud, mõisteid on korrigeeritud. Dokumendis on kasutatud mõistet Euroopa Nõukogu, mille all on mõeldud Euroopa Liidu nõukogu, palume vastavalt parandada, sest Euroopa Nõukogu on teine institutsioon. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 139 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele 35. Peatükis 3.3 on välja toodud, et „tasuta kvootide jaotamise süsteemi mahtu hakatakse järk-järgult vähendama 2026. aastast kuni nende andmise täieliku lõpetamiseni 2034. aastal“. Keskkonnaametile Ettepanekuga arvestatakse, vastavat lõiku on korrigeeritud. Vt ka KeM küsimus nr 7. teadaolevalt ei ole ELi HKSi s plaanis tasuta lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamist 2034. aastal lõpetada.  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 140 7.2. KMH ARUANDE AVALIKUSTAMINE JA AVALIK ARUTELU Keskkonnaamet otsustajana teavitas KMH aruande avalikust väljapanekust avalikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.04.2023 ja ajalehes Põhjarannik 13.04.2023 (eraldi eesti- ja venekeelses väljaandes) ning ajaleh es Postimees 13.04.2023. Asjaomastele asutustele saadeti vastav teade KMH aruande avalikustamise kohta 11.04.2023 kirjaga nr 6 - 3/7163-2. Lisaks pandi teated Sinimäe kooli teatetahvlile, Sinimäe „Aia 1“, Vaivara küla teatetahvlile, Narva-Jõesuu Maxima poe infotahvlile, Narva-Jõesuu Karja tn teatetahvlile, (asub elamurajooni sees). KMH aruande avalik väljapanek toimus perioodil 17.04.2023 – 19.05.2023. KMH aruande avalik arutelu toimus 23.05.2023 Sinimäe põhikoolis 57, Kesk 1, Narva-Jõesuu linn ja paralleelselt veebikeskkonnas Zoom. Avalikustamise tõendusdokumendid on esitatud KMH aruande lisas 7. Avaliku väljapaneku perioodil laekus KMH aruande kohta Keskkonnaametilt 19.05.2023 kirjaga nr 6-3/23/7163-6 kokku 19 ettepanekut-märkust. Kolm küsimust oli seotud alternatiivide kirjeldusega mida paluti täpsustada ja nõuetekohaselt hinnata. Viis küsimust puudutasid otseselt või kaudselt kliimamõjusid ja süsiniku püüdmist. Kaks küsimust oli seotud uttegaaside käitluse mõjudega, neli küsimust oli seotud fenoolvee, reovee ja jahutusvee käitlemise, alternatiivide ja mõjudega. Täiendavalt puudutasid küsimused katsetuste teostamise vajaduse puudumise väite põhjendamist, taastuvelektri tootmise vajaduse mahu markeerimist ja riskide maandamise plaani (süsiniku püüdmine ja tasuvus). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (kiri nr 19.05.2023 nr 1.10-17/2023/2000-2) tegi kokku 16 ettepanekut-märkust. Sh üks küsimus oli seotud strateegiliste dokumentide vastavuse ajakohastamisega, kolm küsimust puudutavad leevendavate meetmete rakendamist. Üheksa ettepanekut olid redaktsioonilised – sh mõistete korrektne kasutamine, viidete ja sõnastuse korrigeerimine, andmete tabelina esitamine. Ülejäänud küsimused vajasid täpsemat selgitamist, sh uttegaaside põletamise reservi, elektri omatarbe, energiaplokkide abil elektri tootmise kohta ning selgitus ühe või nelja seadme koosmõjude hindamise kohta. Eesti Keskkonnaühenduste Koda esitas märkused 19.05.2023 kirjaga nr 1 -1/23/5798. Kirjas toodi viis valdkonda, mille osas tehti ettepanekud -märkused (nummerdamata). 1. teema - Õlitehase eluea selgusetus, sh paluti selgitada, kui pikaks ajaks on õlitehas plaanitud töötama. 2. Tegevuse kooskõla strateegiliste arengu-dokumentidega ja kliimaregulatsiooniga. Paluti uuendada vastavusi. 3. Kliimamõju hindamine, sh Enefit280 -2 valmistatud toodete kliimamõju hindamine, kliimamõju olulisuse hindamine, leevendavad meetmed, kliimariskide ja kliimakindluse hindamine, avariiolukorra mõju hindamine. 4. Sots -majandusliku mõju hindamine. 5. Natura hindamine, sh kumulatiivsed mõjud. Rahandusministeerium edastas 23.05.2023 kirjaga nr 4 -13/2632-2 seisukoha, milles märgitakse, et olles tutvunud täiendatud KMH aruandega ja arvestades täpsustavaid selgitusi märgib Rahandusministeerium, et nende 27.02.2023 kirjas nr 14 -13/580-2 /asjaomaste asutuste seisukohtade edastamise etapis/ toodud tähelepanekutest on lahendatud punktid 5, 6 ja 9. Ülejäänud punktidele esitatud vastuste ja selgituste osas jää vad varasemalt esitatud arvamuse juurde. Kõik märgitud kirjad on leitavad aruande lisast 8 ja Ke skkonnaameti avalikust dokumendiregistrist https://adr.envir.ee sarja registreerimisnumbri „ 6-3/23/7163“ alt. 57 Avarii tõttu algs elt väljakuulutatud as ukohas (Vaivara endis e vallavalitsuse hoones (Pargi 2, Sinimäe alevik, Narva-J ões uu linn) üle viidud Sinimäe põhik ooli. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 141 Avalikul arutelul esitati täiendavalt küsimused, mis põhiosas puudutasid lõ hnatemaatikat, Enefit280-2 seadme eluiga, tegevuse mõjusid tervisele, kasvuhoonegaaside heidet ja kliimamõjusid. Avaliku arutelu protokoll koos lisadega on esitatud Lisas 9. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 142 Tabel 7.2 KMH aruande avalikustamisel laekunud ettepanekutega arvestamine ning küsimustele vastamine Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (19.05.2023 nr 1.10-17/2023/2000-2) 1. Punktis 2.1 (lk 11) toodud alternatiivide 1 ja 2 kirjeldus ei ole piisavalt Arvestades, et keskkonnamõju hindamine on algatatud kompleksloa taotlusele, on selge. Seletusest tundub, et alternatiividel sisulist vahet ei ole – Alternatiiv 1 näitajad taotluses toodud põhinäitajad. Alternatiiviks 2 võib pidada tehnoloogia ja tootmismahud mõlema alternatiivi puhul on samad ning muudatusi, mis tingivad kompleksloa muudatustaotluse esitamise. Asjakohane on tekib küsimus, kas tegemist on alternatiividega. MKM palub lisada koondada Alt 2 koosseisu kõik muudatusettepanekud, mis muudavad saasteainete võrdlustabeli alternatiivide 1 ja 2 tehniliste parameetrite ja muude heitkoguseid vm keskkonnamõju põhjustavaid tegureid, mis tuleb loas kajastada. vajalike andmetega, et mis annab selge ülevaate. KMH aruandest Siinkohal tuleb nentida, et kuigi tehnoloogia ja tootmisvõimsused jäid Alt 2 korral samaks, toodu põhjal tekib arusaam, et alternatiiv 2 on väiksema on erinevused aastastes tootmismahtudes ja sellest tulenevalt on nii mõnegi KMH keskkonnamõjuga ja sel juhul on kirjas, et „Juhul kui Alternatiiv 2 osutub aruandes käsitletud teema korral Alt 1 ja Alt 2 keskkonnamõjus erinevusi. Kuna Alt 2 eelistatud alternatiiviks, tuleb koostada Enefit280-2 kompleksloa taotluse mahud selgusid keskkonnamõju hindamise käigus, ei ole võimalik menetleda loataotluse uus versioon ja esimesel võimalusel ka esitada teiste seadmete muudatustaotlust – vastavalt KeHJS § 11 lg 11 peatub KMH algatamise korral tegevusloa muudatustaotlused.“. Siit tekib kohe küsimus, miks on see hindamine taotluse menetlus kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise teate tehtud ja pole kohe tehtud taotluse uut versiooni, kuna lk 11 kirjeldatu avaldamiseni Ametlikes Teadaannetes. põhjal on alternatiiv 2 ka ilma KMH tegemata selgelt madalama Arvestades punktis 5 tehtud ettepanekuid, täiendatakse KMH aruande ptk 2.1 Alt 1 ja Alt keskkonnamõjuga. 2 põhinäitajate tabeliga, alternatiivide võrdluse peatükis (ptk 6) esitatakse samuti koondtabel, millest on näha erinevused avaldatavas keskkonnamõjus. 2. Punktis 3.2 viidatakse kliimaneutraalse elektritootmise uuringule, mille Kliimaneutraalse elektritootmise stsenaariumite realiseeritavuse osas tuleb nentida, et koostamisse olid kõik turuosalised kaasatud, sh Eesti Energia AS ning viidatud uuring koostati põhiosas 2020. aastal, kuid avaldati 2022. aastal. Kuna vahepeal MKM ei saa nõustuda väitega, et ükski stsenaarium pole realiseeritav on toimunud taustsüsteemis kiired muutused, siis selle uuringu stsenaariumite (stsenaariumide koostamises oli võimalus turuosalistel kaasa rääkida). aegumisele on viidanud nii uuringu koostamisel osalenud ekspert kui turuosalise ekspert Stsenaariumides on eeldatud, et põlevkivist elektritootmine lõppeb aastal (A. Tropp). Põhimõttelist vastuolu KMH aruandega selle väljavõtmine ei tekita – 2030 nagu on Eesti Energia AS deklareerinud58. Palume lk 18 KMH probleemiks realiseeritavusega ei ole põlevkivist elektritootmise lõpetamine – põlevkivi aruande vastavat sisu korrigeerida. otsepõletamisel põhinev elektritootmine lõpetatakse, teatud roll võib olla varustuskindluse tagamisel, kui riik nii otsustab. Märgime, et erinevalt ENMAK2030st, kus üheks põhistsenaariumiks oli põlevkivi utmise saaduste kasutamine energiatarbe rahuldamiseks, ei arvesta ENMAK2035 stsenaariumid põlevkivielektri tootmisega. Kuid see ei tähenda, et Enefit280 seadmed elektrit toota ei võiks (täiendava koguse põlevkivi kasutamist see ei tähenda, sest elektri tootmiseks vajalik aur saadakse utteprotsessi jääksoojusest). Selle kohta on muuhulgas selgituse andnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar – vt vastus küsimusele nr 14. 58 Üheskoos klientidega oleme teekonnal nulli - Eesti Energia Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 143 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele KMH aruande strateegiliste dokumentide ptk 3 ENMAK2035 puudutav osa kaasajastatakse, sh kasutatakse sõnastamisel ENMAK2035 KSH programmi eelnõus toodut (saadeti 15.06.2023 turuosalistele seisukohtade avaldamiseks). Turuosalise arvamusi ENMAK 2035 kohta ei kajastata käesolevas KMH aruandes, vaid edastatakse vastavalt seisukohtade küsimise kirjas märgitule. 3. Punktis 4.1 viidatakse, et õlitehas tekitaks 10-14% Eesti Viitate Euroopa Komisjoni algatatud avalikule küsitlusele, milline peaks olema 2040. kasvuhoonegaaside (KHG) heitest. MKM palub täpsustada, milline on aastal EL-i vahe-eesmärk KHG heitele. Küsitluses on toodud viis vahemikku – alates Euroopa Liidu kliimaambitsiooni tõstmisel (ja sellega seotud heite vähendamisest kuni 65% (madal ambitsioon, mis on ainult mõnevõrra suurem eesmärkide karmistamisel strateegias Eesti 2035 ja seadmisel nt võrreldes 2030. aasta eesmärgiga) kuni vähendamiseni üle 90% (väga kõrge ambitsioon, kliimaseaduses) kavandatava õlitehase KHG heite osakaal ja millega ollakse lähedal kliimaneutraalsuse saavutamisele juba 2040. aastaks). Lisaks võimaliku varasema sulgemise kulu ja mõjud59. küsitlusele on Komisjon algatanud ka põhjaliku mõju hindamise. Olete viidanud õlitehase KHG heite osakaalule Eesti KHG heite eesmärgist 2035. aastal, mis moodustaks hällist väravani heitkoguseid arvestades 10-11%, kui heidet mõjutavad tegurid jääksid arvutuses kasutatud baasaasta ehk 2021. aasta tasemele. KSH aruande ptk 4.1 on toodud ka erinevad kaalutlused ja võimalikud leevendusmeetmed (olete neile viidanud küsimuses 4), mille realiseerimisega saavutataks 2035. aastal kogu Auvere energiakompleksi CO2 prognoosheide (sh arvestades Enefit280-2 heidet) 1,14…2,08 mln t/a (14,2…26,0% Eesti 2035. a eesmärgist); 2040. aastaks oleks KHG prognoosheide täiendavate meetmete rakendamisega 0,21 mln t/a (ca 2,6% 2035. a eesmärgist). Samas seonduvad need prognoosid suure määramatusega, sest EL 2040. a vahe-eesmärk on tänaseks veel teadmata. KMH aruande avalikul arutelul esitas arendaja mh projekti majandusliku tasuvusaja – see on alla 10 aasta. Siit järeldub, et isegi juhul, kui õlitehased tuleks uute KHG heitele seatud eesmärkide nimel kas alakoormata või varasemalt sulgeda, siis võib eeldada, et nende ehitamine on sulgemise perioodiks ennast juba ära tasunud. Küll tekib aga negatiivne majanduslik mõju, kui Enefit280-2 ei käivitata – sellisel juhul on tehtud investeering jm kulutused asjatud. KMH aruandesse lisatakse ptk 2.1 viide Enefit280-2 rajamise majandusliku tasuvuse ajale. 4. Punktis 4.1 (lk 21) tuuakse välja „Enefit280-2 toodetud põlevkiviõli Meretranspordi HKSi arvamise eesmärk on läbi turumehhanismi (suurte laevade KHG kavatsetakse peamiselt kasutada laevakütusena ja laevandussektoriga heitmetele keskkonnatasu juurutamine) suunata laevandussektorit kliimamõjude seonduvaid kliimaeesmärke koordineeritakse rahvusvahelisel tasandil IMO poolt, mille liikmeteks on 175 riiki, sh Eesti. Euroopa Liidu tasandil 59 Have your s ay on the EU’s c limate target for 2040 (europa.eu) Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 144 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele plaanitakse praeguse seisuga lisada meretransport Euroopa Liidu vähendamisele60. Otseselt see põlevkiviõli tootmisega seotud heidet või sellega seotud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kulusid ei mõjuta. Küll hakkab see tulevikus vähendama nõudlust põlevkiviõli kui (ELi HKS), eesmärgiga seeläbi vähendada sektori KHG heidet /…/“. laevakütuse järele. Samuti ei muutu sellest Eesti riiklikus statistikas kajastuv KHG heide, 2021. aastal oli Auvere kompleksi koguheide 4,2515 mln t/a, millest sest ei muudeta KHG heite arvestamise loogikat ning sarnaselt praegusele ei kajastata õlitööstus moodustas ca 0,789 mln t/a ning elektrijaamades põlevkivist ja ka tulevikus Eestis toodetud ja laevade poolt tarbitud põlevkiviõlist tulenevat heidet Eesti uttegaasist elektri tootmine ca 3,463 mln t/a (sellest uttegaasidest 0,39 riiklikus statistikas, kui need laevad ei seila Eesti lipu all. mln t/a). 2035. aastal on Auvere energiakompleksi CO2 prognoosheide Süsiniku püüdmise tasuvusest. Selle saab paika panna siis, kui kogu ahela (sh arvestades Enefit280-2 mõju) tabelis 4.4 toodud summaarset majandusaspektid on ära hinnatud. Samas on oluline kõikide komponentide summa ehk heitkogust ja põlevkivi ning uttegaasi põletamise lõpetamist arvesse kogu ahel tervikuna peab olema kasumlik vastavalt omanikuootustele ja see on kõikide võttes 2,08 mln t/a (kogu heitkogus on seotud utteseadmete Auvere energiakompleksiga seotud tegevuste kavandamisel lähtealuseks. töötamisega). Kui rakendada süsiniku püüdmist Enefit-280 seadmetel, Kokkuvõttes ei ole meretranspordi HKS-i arvamise teema detailsem käsitlus selle KMH kujuneb heiteks 1,144 mln t/a. Kui 2040. aastal on süsiniku püüdmisega teema. varustatud ka Enefit-140 seadmed, siis on summaarne heide ca 0,21 mln t/a. MKM palub täpsustada kas ja kuidas aitab meretranspordi arvamine HKSi täpsemalt vähendada ja/või kompenseerida põlevkiviõli tootmisega seotud heidet ning mis on võimalikud seonduvad kulud ja mõjud (mh Eesti riiklikusse statistikasse lisanduva aastase KHG kogusega 814 329,2 t CO2 ekvivalenti seotud süsiniku püüdmise rakendamise tasuvusele), sh arvestades bensiini ja metanooli tootmiste ajakava. 5. Punktis 4.1 (lk 35) on viidatud „realistlikule“ ja „maksimaalsele“ Realistlik ja maksimaalne stsenaarium on samad, mis alternatiiv 2 ja 1. KMH aruandes stsenaariumile. Jääb ebaselgeks, kas need on sisuliselt alternatiivid 1 ja tuuakse ptk 2.1 alternatiivide kirjelduse juures ära ka nende nimetused, mida 2. MKM palub lisada selgelt pakutavate alternatiivide mõju näiteks hinnangutes kasutatakse. võrdlustabeli kujul. Rajatava tootmisüksuse heide saab moodustama Täpsustame, et KHG heide moodustaks 10% Eesti koguheitest 2035. aastal siis kui mõlema stsenaariumi puhul üle 10% Eesti koguheitest 2035. kasutada heite arvutamisel 2021. aasta andmeid. Suure tõenäosusega on tegelik heide sel perioodil siiski väiksem, kuna elektritootmise süsinikuintensiivsus nii Auvere kompleksis, kui ka Eesti võrgus laiemalt, väheneb aastaks 2035. oluliselt (võrreldes 2021. aastaga). Erinevate stsenaariumite/meetmete mõju tuleviku heitele on võrreldud tabelis 4.5. KMH aruande ptk 2.1 Alt 1 ja Alt 2 täiendatakse põhinäitajate tabeliga, alternatiivide võrdluse peatükis (ptk 6) esitatakse samuti koondtabel, millest näha erinevused avaldatavas keskkonnamõjus. 60 https://c limate.ec .europa.eu/eu-action/transport-emissions/reducing -emissions-shipping-sector_en Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 145 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele 6. Punktis 4.2.1 (lk 37) on kirjeldatud uttegaasist kõrvalsaaduste Eeldame, et antud küsimuses peetakse silmas punktis 4.2.1. kirjeldatud Chiller projekti, eemaldamise projekti, mille mõjuna on toodud uttegaasi koguse mida rakendatakse olemasoleval E280 seadmel. Projekti eesmärgiks on tekkivat vähenemine. Selles ei ole selgelt välja toodud kas ja kuidas see uttegaasi täiendavalt jahutada ning selle tulemusena antud seadmes tekkinud uttegaasist projekt mõjutab uttegaasi energiasisaldust. Esitatud toota/eraldada täiendavalt põlevkivibensiini ja ka teatud koguse fenoolvett. Projekti arvutusloogika viitab nagu uttegaasi energeetiline väärtus jääks rakendumisel peaks uttegaasi kogus ning sellega ka summaarne uttegaasis olev samaks. MKM palub täiendada. energiasisaldus vähenema 18,6% ja seda on võetud ka elektrijaamades kütusena põletamise võimekuse hindamisel arvesse. Edaspidiselt läheb kogu Enefit seadmest tekkiv uttegaas toorainena kasutusse bensiini fraktsiooni kemikaalide tooraine väärindamise projekti raames (1/3 tekkivast kogusest) ja hilisemalt metanooli vms tootmiseks (2/3 tekkivast kogusest). KMH aruande täiendamise vajadus puudub. 7. Punktis 4.2.2 (lk 41) ja punktis 4.2.3 (lk 42) on uttegaasi Uttegaasi põletamise korral on toodud välja elektrijaamas gaasi kui kütuse põletamise põletamise alternatiivid teoreetiliselt välja toodud, kuid ei ole tehnilised võimekused. Samuti on toodud välja meetmena õlitööstuse seadmete veenvalt esitatud Eesti elektrijaama plokkide sulgemisel järkjärguline sulgemine konkreetses järjekorras, kui elektrijaamas puudub võimekus uttegaasiga seotud keskkonnariskide tõusu ja keskkonnamõju uttegaasi põletada. Kuna Eesti Energia üldine suundumus on minna üle uttegaasi vähendamismeetmeid. Esitatud arutelu pigem viitab, et kas vav põletamiselt selle toodeteks väärindamisele, siis on vastavad tegevused toodud keskkonnarisk ei ole piisavalt maandatud ja mõju tõenäosus nii pikemajalise meetmena, mille suunas liigutakse. olemasoleva õlitootmisseadme kui rajatava puhul selgelt kasvab, Fenoolvee osas on selgeks suunaks tekkivate koguste käitlemine/põletamine E280 kuna vajalikud investeeringud uude väärindamistehnoloogiasse ei keevkihtkateldes. Seega selline lahendus ei ole enam sõltuv elektrijaamade tööst ning ole tagatud. Sama järeldus kehtib lk 51-52 toodud fenoolvee tagab süsteemi iseseisva töötamise ka ilma elektrijaamadeta. käitlemisele. KMH aruandes toodud käsitlust ja hinnanguid uttegaaside ning fenoolvee käitlemisest ei muudetud. 8. Punktis 4.3 (lk 45) on pakutud tekkiva fenoolvee osas tehnoloogiliseks E280 seadme enda tegevuses tekkiva fenoolvee käitlemise mahus on katsetusi tehtud. lahenduseks selle põletamine (kui seda ei saa enam teha elektrijaama Edaspidi jätkatakse koormuste suurendamise uurimisega, et võimalusel käidelda ka E140 kateldes) õlitootmisseadme Enefit280 seadmes, aga hoolimata selle seadmete töös tekkiv fenoolvesi. praktika pikaaegsest kasutamisest teises sarnases seadmes samas Vastavad katsetused-uuringud saab ette näha loa tingimustes koos mõistliku ettevõttes selgub, et selle keskkonnamõju on piisavalt uurimata ja seda ettevalmistuse ning läbiviimise ajaga. Antud KMH programmis ei olnud selliste katsetuste pole tehtud ka käesoleva KMH raames. Aruandest ei selgu miks neid tegemine ette nähtud. Katsete tegemisega seotud ettepanekud on KMH aruandes uuringuid ei ole tehtud. Parima võimaliku tehnika (PVT) soovitused 2016. kokkuvõtvalt esitatud peatükis 5.2.2 “Õhusaasteainete seire “ ja peatükis 5.2.3 “Tuha aastast pole jõudnud konkreetseteks investeeringuteks alternatiivina käitlusega seotud uuringud”. keevkatlas põletamisele (lk 51). Tabel 4.8 on selles osas ebaselge, kas PVT soovitused ei ole 2022. aastal läbiviidud uuringu tulemusel muutunud. Tahke ikka rajatakse lahendus vastavalt PVT soovitustele. MKM palub esitada soojuskandjaga seadmetes tekkiv fenoolvesi on nii madala fenoolide sisaldusega, et selle selgitused. väärindamine toodeteks ei ole mõistlik ja võimalik. Samuti on alapeatükist „Fenoolvee käitlemise variantide võrdlus“, sh tabelist 4.8 selge, et täielik saasteainete lagunemine fenoolvee töötlemisel on võimalik üksnes selle põletamise/termilise töötlemise teel. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 146 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele Kõikide muude käitlusviiside puhul jääb puhastatud voogu teatud kogus fenoole, mis jõuavad keskkonda ning tekitavad seal reostusohtu. KMH aruandesse on ptk 4.3 alapeatükki „Taust ja hinnang olemasolevale olukorrale“ lisatud viide PVT uue versiooni koostamisel tehtud järeldusele, alapeatükki viitega, et põhjalikum ülevaade on antud alapeatükis „Parima võimaliku tehnika rakendamisest“. 9. Punktides 4.3 (lk 54) ja 4.4 (lk 57) on toodud järeldusena Järelduse mõte on tsiteeritust laiem: see tähendab, et loa tingimusena võib ette näha „Täiendav keskkonnamõju hindamine ei ole nendel tingimustel katsetuste tegemise, kuid konkreetne katsete kava ja programm tuleks kooskõlastada katsetuste tegemiseks vajalik, samuti ei ole põhjendatud loa Keskkonnaametiga kirjavahetuse teel, mitte loamenetluse osana. KMH tulemusena tingimustesse täpse katsetuste plaani sisseviimine.“, mida ei ole pakutud katsetuste osas on ekspert analüüsinud võimalikku mõju ja andnud omapoolse selgelt põhjendatud. MKM palub täpsustada. hinnangu, et katsetuste raames tekkida võivate muudatustega, nt heites, ei kaasne olulist keskkonnamõju. Seetõttu ei ole vaja hinnata KMH aruandes pakutud katsetuste mõju enam eelhinnangu raames, kui nende läbiviimise tingimused vastavad KMH-s toodule. KMH aruande ptk 4.3 ja 4.4 (+ teised ptk) on lisatud täiendav selgitus, et „konkreetne katsete kava ja programm tuleks kooskõlastada Keskkonnaametiga kirjavahetuse teel“. 10. Punktis 4.4 on toodud nn kombineeritud reovee käitlemise Source separtion ehk eri voogude lahus kogumine on osa juba praegusest lähenemisest, alternatiivid. MKM hinnangul ei ole neid piisavalt analüüsitud. Näiteks ei sh ei segata fenoolvett muu reoveega. Lisaks on punktis 4.4 viidatud, et sademevee ole kaalutud nn „source separation“ lahendust –analüüsida varianti, et puhul on võimalik otsustada, kas see on tugevalt saastunud või mitte ning viimasel juhul mitte puhastada kombineeritud reovett, vaid eri tekkekohtade vett suunatakse see sadevee käitlussüsteemi. Kombineeritud reovee komponentide lahus käsitleda eraldi. kogumise vajaduse määrab ära rakendatav reoveekäitlus, sh kas see suunatakse suublasse või mitte ja kas on tegemist efektiivse ja keskkonnaohutu lahendusega. Eri tüüpi reovee kokkusegamine võib olla teatud puhastustehnoloogiate rakendamisel vajalik ja see ei lähe PVT aluspõhimõtetega vastuollu. Näiteks fenoolvee puhastamisel keemilis/füüsikalis/bioloogiliste meetoditega ning nende kombinatsioonidega on vaja fenoolvett segada teiste reovee voogudega. Kombineeritud reovee käitlemisel on lisaks olemasolevale toimivale süsteemile võrreldud kahte lahendust - puhastatud vee kasutamine õlitootmisseadmes tehnoloogilise veena ning eelpuhastamine ja seejärel bioloogiline puhastus koos olmereoveega. Mõlema variandi puhul ei ole välistatud eri voogude lahus kogumine, kui see lahendus annab parema koondtulemuse tehniliste, majanduslike ja keskkonnakaitseliste eeldatavate näitajate võrdluses (seejuures tuleb võrreldavuse tagamiseks mõlema variandi projekteerimisel kasutada PVT põhimõtteid). KMH aruande ptk 4.4 alapeatükki „Kombineeritud reovee käitlemise variantide võrdlus“ on lisatud, et kasutatavad multivariantsed kombinatsioonid võivad sisaldada ka lahus kogutud reoveevoogude eraldi eelpuhastust ja ka eraldi puhastamist. 11. Punktis 4.5 (lk 58) õlitehaste jahutusvee mõju ei ole aruandes Ptk 4.5 alapunktis „Taust“ on enne tsiteeritud lõiku esitatud andmed olemasoleva sisuliselt kirjeldatud -„Enefit Power AS õlitööstuse laiendamisega seotud Enefit280 seadme jahutusvee kasutuse kohta – arvestuslikult kuni 50 miljonit m3 aastas, jahutusvee heite mõju hindamiseks Narva jõe vee temperatuurile koostati tegelikult 2016. - 2020. a 33 - 41 mln m3 vett aastas. Seejärel on antud ülevaade kahe 2013. aastal KHS raames eraldi modelleerimise aruanne, mis analüüsis Enefit280 seadme summaarsest jahutusvee vajadusest, sh et see moodustab 7,5% Eesti Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 147 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele planeeritavate õlitehaste jahutusvee mõju. Järeldati, et koosmõju on kahe Elektrijaama süsteemi projekteeritud võimsusest. 2013. a viidi Õlitööstuse Enefit280 seadme lisandumisel väiksem kui elektrijaama 8 energiaploki detailplaneeringu KSH raames läbi modelleerimine, lisaks hinnati täiendavate meetmete töötamisel, st olemasolevas olukorras“. Asjaolu, et mõju on väiksem kui rakendamise vajadust, kui peaksid esinema ebaharilikult soojad suveilmad. Ülevaade, energiaplokil, ei anna veel ülevaadet, milline ja kui suur õlitehase mõju kuidas KSH aruandes toodud järeldust „Auvere energiakompleksile on vaja koostada on. Käsitletud on pikemalt jahutusvee temperatuuri tõusu kuumalaine erandolukordadeks elektritootmise võimsuse vähendamise kava, kui jahutusvett ei piisa korral, kuid sellest arutelust ei ole piisavalt selge, kas tegu on pigem või suubla temperatuur tõuseb üle kriitilise piiri“ on täidetud, järgneb kohe tsiteeritud õlitehase tehnoloogilise probleemiga või tekitab see olukord täiendava lausele. Peatüki kokkuvõttes on järeldatud „Rakendatud meetmed tagavad operatiivse keskkonnamõju. MKM palub täiendavalt selgitada. reageerimise. Lisaks on erandlike temperatuuride korral võimalik vajadusel Enefit280 seadmel elektri tootmine kriitilisel perioodil lõpetada viies seadme üle režiimile, kus elektrit ei toodeta (kuid õlitootmine jätkub).“ KMH aruande lähenemine on piisav. Selgitame täiendavalt Enefit280 tehnoloogiaga elektri tootmise peatamise võimalust. Elektri tootmine toimub jääksoojusest ning jahutusvee kõrge temperatuuri vms äärmuslike olukordade puhul saab elektritootmise jääksoojusest peatada. Selliselt langeb küll E280 seadme summaarne energeetiline kasutegur, kuid see ei sega pürolüüsi protsessi ning toorainetest toodete tootmist. 12. Punktis 4.5 tabelis 4.10 toodud seisukoha „ Läbivoolse Täiendavalt eelmise punkti vastuses toodud selgitusele märgime, et KMH lisana on jahutusvee süsteemi keskkonnamõju on välja kujunenud ja see ei esitatud Õlitööstuse maa-ala detailplaneeringu KSH aruanne, kus ptk 7.4 on pinnavee ole oluline.“ osas märgime, et see anna ei kvalitatiivset ega jahutusveeks kasutamise mõjusid hinnatud-modelleeritud. Täiendav punkt oli konkreetselt kvantitatiivset ülevaadet süsteemi keskkonnamõjust ja selle sisse toodud KSH järelduste täitmisena ja meetmed on välja toodud. KMH on oma suurusest, mis peaks olem KMH eesmärk. eesmärgi täitnud – erandlike temperatuuriolude kontekstis ei oma tähtsust, milline on konkreetse seadme täpne osakaal avaldatavas mõjus, kuid pakutud leevendav meede – Enefit280 seadmed lõpetavad jääksoojusest elektritootmise, kui temperatuuri Eesti Elektrijaama jahutusvee kanalis ei ole võimalik enam muude pakutud meetmetega kontrollida – on piisav, et kontrollida Enefit280-2 käitamise jahutusveega seotud keskkonnamõju. 13. Punktis 5.1.2 esitatud järgnev lõik jääb arusaamatuks: Punktis 5.1.2 on korratud KMH aruandes ptk 4.1 toodud kokkuvõtet, mis põhineb „Kokkuvõttes võib järeldada, et kõige suuremad riskid on seotud eelnevat toodud leevendavate meetmete ülevaatel: „Tabelis 4.4 on esitatud realistliku kliimaneutraalsusega. Riigi tasandil on peamine risk riigi stsenaariumi prognoosarvutus 2035. a, kui need meetmed realiseeruksid, kuid Enefit280- poliitiline, administratiivne ja finantsiline suutmatus 2 seadme HKS heide jääks samale tasemele. Sel juhul on summaarne CO2 heitkogus kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikke tegevusi vajalikus 519 925,6 t/a (süsiniku püüdmist rakendamata). Vähenemine oleks ca 36%, millest mahus ning õigel ajal ellu viia, kuid nende üldiste r iskide mõju ligikaudu 3/4 moodustab uttegaasi põletamise lõpetamine ja 1/4 (ca 77 734 t/a) üldised, jääb alla 10% põlevkiviõli tootmisega kaasnevast CO2 heitest valdavalt riigi tasandil rakendatavad meetmed. Samas seondub selle arvutusega suur (2021. a heitkogust arvestades).“ MKM palub lisada viite antud määramatus – lisaks üldiste meetmete rakendamise edukusele sõltub kogu Auvere arvutustele, kus põlevkiviõli tootmise heide on <10% juhul, kompleksi kui terviku heide metanooli tootmise (üldisemalt uttegaaside toorainena kui kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikke tegevusi ei kasutusse võtu ehk tootestamise) jt kavandatavate tegevuste KHG heitest.“ Realistliku teostata plaanitult. stsenaariumi KHG koguheide on 816 918,5 t/a ja sellest kogusest moodustavad riigi tasandil rakendatavad meetmed alla 10%. Lisada viide ptk 5.1.2 10-25%. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 148 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele 14. Punktis 6 on toodud, et õlitootmisega seoses tekib elektri toodangul Seoses varasemate viidetega justkui 100% Eesti tarbimismahust taastuvelektri tootmine ülejääk 97 GWh/a, mis tähendab taastuvelektri eesmärgi (2030=100% 2030. aastaks välistaks Enefit280 seadmetel elektri tootmise, küsis arendaja Majandus- tarbimine taastuvelektril, EnKS) täitmiseks vastavat täiendava ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsleri Timo Tatar taastuvelektri toodangu või impordi vajadust. Kuna KMH aruandes käest selgituse sellise tõlgendamise osas. Tema kommentaar: „Energiamajanduse loodetakse õlitootmisel täna mitte eksisteerivatele üksustele (metanooli korralduse seaduses §32 lõike 1 sätestatud 2030. aasta taastuvelektri 100% eesmärk ei tootmine, keemiatööstus, süsiniku püüdmine, alternatiivne tähenda, et aastal 2030 (ja pärast seda) ei tohiks toota elektrienergiat fossiilsetest tuhaärastussüsteem jms), palub MKM antud mahuga seonduv energiaallikatest. Nimetatud eesmärk seab pelgalt sihi, et aastal 2030 peaks Eesti taastuvelektri tootmise üksuse vajadus markeerida, et ei tekiks taastuvelektri aastane kogutoodang olema sama suur, kui on Eesti aastane punktis 5.1.2 viidatud riigi suutmatus kliimaneutraalsust saavutada. elektritarbimine. See ei tähenda, et Eesti summaarne elektritootmine (sh fossiilsetest Vastasel juhul kandub seonduv kohustus riigile see 97 GWh/a kütustest) ei võiks olla suurem, kui Eesti riigi aastane elektritarbimine. kompenseerida kliimaneutraalse energiatootmise tagamiseks (nagu Seega, fossiilsetest allikatest elektrienergia tootmise kompenseerimine ei ole 2030 näeb ette Eesti 2035). eesmärkide valguses vajalik ega kohustuslik. Lisaks, Enefit280 õlitehases jääksoojusest toodetav elekter kvalifitseerub EL-i õiguse mõttes kütusevabaks elektritootmiseks, millega seonduv CO2 heide on arvestuslikult null. See tähendab, et ELis käsitletakse sellist elektritootmist süsinikuneutraalsena. See tähendab, et Enefit280 seadmetega elektri tootmine ei mõjuta kuidagi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamist. Ühtlasi soovime rõhutada, et Enefit280 seadmetes toodetakse elektrit protsessis üle jäävast jääksoojusest ning sellega suureneb kogu protsessi energeetiline efektiivsus. Lisaks protsessi efektiivsuse tõstmisele katab Enefit280-2 poolt toodetud elektrienergia ka seadme omatarbe. Energeetiliselt on see lahendus tunduvalt keskkonnasõbralikum ja eelistatum kui jääksoojuse keskkonda juhtimine või seadme omatarbe katmine teiste tootmisvõimsuste toodangu arvelt. Just selliste lahenduste väljatöötamise seadis Euroopa Komisjon energiaintensiivsetele ettevõtetele eesmärgiks ka EL HKS direktiivi uuenduste käigus, milles lepiti kokku „Eesmärk 55“ paketi raames. 15. Punktis 6 (lk 96) on veel selgemini välja toodud, et alternatiiv 1 ja 2 ei Selgitus alternatiivide olemuse kohta on antud vastuses 1. punktile. Aruandes on viidatud ole sisuliselt alternatiivid. Esitatud järgnev lõik jääb arusaamatuks: punktis toodud SO2 puhul ettepanek vähendada algselt taotletud maksimaalset SO2 „Seejuures on otstarbekas viia Enefit280 seadmete heite piirväärtused kogust lähtudes Enefit280 püsiseireseadmete abil mõõdetud saasteainete tegelikust vastavusse pidevseire tulemustega (nt SO2puhul taotletud 200 mg/Nm3, tasemest. tegelikei ületa 20 mg/Nm3) ja nende alusel arvutada ümber saasteainete Tavapärase praktika kohaselt on lähtunud loa andja uute käitiste lubade väljastamisel heitkogused.“. Siin on olukord, kus vastavalt loale on lubatud heite seaduses ja PVT-s toodud maksimaalsetest piirväärtustest. Kui käitis on alustanud piirväärtused kuni 10 korda suuremad, kui antud tehnoloogia puhul tegevust, on võimalik heiteseire tulemuste alusel lubatud heitkogus viia paremasse tavaline. See vähendab riski, et tekiks rikkumine. Tekib küsimus, kui vastavusse tegeliku heitega. Üldiselt võib esineda põlevkivipõhiste tootmisseadmete selliselt loaandja lube väljastab, kuidas suunata ettevõtteid investeerima heites suuri kõikumisi, mistõttu on algselt rakendatud maksimaalset piirväärtust. keskkonnamõju vähendamisse? Enefit280 seadme tunnikeskmine SO2 heide on pidevseire andmetel siiski piisavalt stabiilne, et lubatud heitkogust vähendada 20 µg/Nm3 tasemele kartmata võimalikku piirväärtuse ületamist Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 149 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele Selle konkreetse ettepaneku alusel KMH aruanne täiendamist ei vaja. 16.MKM juhtis 28.02.2023 kirjas nr 1.10-17/2023/488-2 tähelepanu, et Riske ja täiendavaid meetmeid nende leevendamiseks on kirjeldatud peatükis 5.1.2 ja vajalik on esitada riskide maandamise plaani esitamine aruandes, kuid seal on toodud ka viidatud kliimariskide maandamise meetmed – süsiniku püüdmine ja KMH aruande punktis 7 (lk 108) ettepanekutega arvestamise tabelis tehase võimalik sulgemise vajadus 2050. aastal. Süsiniku püüdmise tasuvuse osas on esitatud vastusest ei selgu, kas see on koostatud. KMH aruandest antud vastus eelnevalt 4. küsimuse vastuses –kõikide komponentide summa, ehk kogu otseselt riskide maandamise plaani ei ole leitav, kuid kokkuvõtte põhjal ahel tervikuna peab olema kasumlik vastavalt omanikuootustele ja see on kõikide Auvere võib järeldada, et peamiste riskide maandajatena nähakse põlevkivist energiakompleksiga seotud tegevuste kavandamisel lähtealuseks. elektritootmise lõppemisel uttegaasi suunamist keemiatööstusesse Millel põhineb TalTech jt uuringute järeldus? Konkreetselt TalTech uuringus EE-le (potentsiaalne metanooli tootmine) ja süsiniku püüdmist (pole Archimedese kaudu järeldati, et 1 tonni CO2 püüdmise hind kahe erineva suurima täpsustatud, kas ja mis tingimustel on selle rakendamine tasuv), kui potentsiaaliga tehnoloogilise lahenduse puhul olid vahemikus 60-90 €/t. Transpordi ja viimast ei rakendata, siis suletakse tootmineaastaks 2050. Punktis 4.2.3 ladestamise lahenduste maksumused on hetkel suurusjärgus ca 50 €/t. Samas tuleb toodud info kohaselt alustaks aga bensiini vesiniktöötlemise seade lisada siia, et erinevate tehniliste lahenduste ning transpordi ja ladestuse lahendused nominaalkoormusel tööd 2028. aasta algusest (seal on võimalik kasutada täpsustuvad järgmiste aastate jooksul ning on pigem madalamad kui toodud hinnad. 1/3 tekkivast uttegaasist) ja metanooli tehas alustaks tööd 2031 aastal. Põlevkivist vedelkütuste või ka keemiatööstuse toorainete tootmise kogu protsess on Kui need projektid ei realiseeru on peamiseks riski maandamiseks jätkuvalt kasumlik. Erinevate tulevikuprotsesside analüüsist võib järeldada, et süsiniku püüdmine. Senised TalTech ja Energex Energy Experts keemiatööstusele üleminekul tõusevad toodete hinnad ning sellest tulenevalt on tegemist analüüsid ja arvutused süsiniku püüdmise võimaluste kohta seda jätkuvalt kasumliku tegevusega. Tänased detailsemad majandusarvutused oleksid aga riigi toetuseta tasuvaks pole hinnanud. MKM palub lisada antud spekulatiivsed ning seetõttu neid hetkel täpsemalt ja detailsemalt esitatud ei ole. tehnoloogiatega seotud eeldused, mis tingimustel need tulevad ja on tasuvad riigile täiendavate kohustuste tekkimiseta. Juhime tähelepanu ka sellele, et süsiniku püüdmise poliitika ja seonduvad rakendus- ning toetusmeetmed on Euroopa Komisjoni aktiivse tähelepanu all: https://energy.ec.europa.eu/topics/oil-gas-and-coal/carbon-capture-storage-and- utilisation_en#eu-support Komisjoni poolt juba rakendatud ning tulevikus rakendatavate meetmete mõjul on põhjust olla optimistlik süsiniku püüdmise tehnoloogia arengu ja parema kättesaadavuse osas, mistõttu ei ole põhjust arvata, et sellest tulenevalt võiksid riigile tekkida täiendavad kohustused. Eesti Keskkonnaühenduste Koda / Fridays for Future Eesti (MTÜ Loodusvõlu) (19.05.2023 nr 1-1/23/5798) Kirjas on küsimused jagatud viieks teemavaldkonnaks, alaküsimused nummerdamata. Loetavuse ja vastamise lihtsustamiseks on alaküsimused vastamisel nummerdatud. 1. Õlitehase eluea selgusetus. Auvere kompleksi detailplaneeringu Praegu kavandatava Enefit280 seadme tehniline eluiga on vähemalt 35 aastat. KMH KSH aruandest (edaspidi Auvere KSH aruanne), õlitehase KMH aruande avalikul arutelul esitas arendaja mh projekti majandusliku tasuvusaja – see on programmist ega KMH aruandest ei selgu õlitehase eluiga ehk kui pikaks alla 10 aasta. Siit järeldub, et isegi juhul, kui õlitehased tuleks uute KHG heitele seatud ajaks on kavandatud õlitehas töötama. KMH aruandes on toodud esile eesmärkide nimel kas alakoormata või kavandatust varem sulgeda, siis võib eeldada, et õlitehase võimalik enneaegne sulgemine 2050. aastal, kui muidu pole nende ehitamine on sulgemise perioodiks ennast juba ära tasunud. võimalik Eestis saavutada kliimaneutraalsust (lk 35), millest aga järeldub, Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 150 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele et õlitehas on plaanitud töötama ka pärast 2050. aastat. Õlitehase eluiga Seadme töötamisel jälgib Enefit Power kõiki keskkonnakompleksloas fikseeritud tingimusi on seejuures oluline asjaolu, et oleks võimalik hinnata õlitehase ja nõudeid. Võttes arvesse EL-i tänast kliima- ja energiapoliitikat on tõenäoline, et käitamise kumulatiivset mõju näiteks kliimamuutustele. Palume keskkonnakompleksloas sätestatud tingimusi ja nõudeid tulevikus muudetakse. Sellest aruandes selgitada, kui pikaks ajaks on õlitehas plaanitud töötama. tulenevalt kavandab Enefit Power ka seadme ümberehitamist ja selle kasutusotstarbe muutmist, et see ka edaspidi kehtivatele keskkonnanõuetele vastaks. Kui see peaks siiski mingil põhjusel ebaõnnestuma, siis võib muutuda ka seadme võimalik eluiga. Seega, Enefit Power kasutab E280 seadet nii kaua kui see on tehniliselt võimalik ja kooskõlas kehtivate nõuetega. Eeldusel et E280 seade on varustatud vajaliku tehnoloogiaga, saab see töötada ka peale 2050. aastat ning ei tekita täiendavat kumulatiivset kliimamõju. KMH aruande ptk 2.1 on täiendatud eeltoodud teabega Enefit280-2 seadme võimaliku eluea kohta. Ei saa nõustuda, et KMH aruandes ei ole üldse hinnatud kas ja kuivõrd kavandatav 2. Tegevuse kooskõla strateegiliste arengudokumentidega ja tegevus hõlbustab või halvendab Euroopa kliimamääruses seatud arvuliste eesmärkide kliimaregulatsiooniga täitmist. Peatükis 4.1 Mõju kliimamuutustele on lõppjäreldusena toodud järgmine hinnang: 2a. KMH aruandes (lk 13) viidatakse KMH programmis Euroopa „Samas võib siiski olla risk, et kavandatava tehasega lisanduv KHG heide raskendab või kliimamäärusest antud ülevaatele (KMH programm lk 16), kuid KMH isegi takistab strateegias „Eesti 2035“ seatud netoheite 8 mln t CO 2 saavutamist. Seda programmis ega aruandes ei ole üldse hinnatud, kas ja kuivõrd riski tuleb hinnata Eesti kliimapoliitika ja strateegia „Eesti 2035“ elluviimise eest kavandatav tegevus hõlbustab või halvendab Euroopa kliimamääruses vastutavatel osapooltel, võttes arvesse kõikide majandussektorite panust KHG seatud arvuliste eesmärkide (kliimaneutraalsus 2050. aastaks, emissioonide tekkesse ja selle edasisse vähendamisesse ning anda omapoolne hinnang, süsinikuheite vähendamine 2030. aastaks) täitmist. Samuti ei selgu, kas ja/või kuidas võivad käesolevas aruandes kirjeldatud Enefit280-2 kaasnevad KHG kuidas on tegevus kooskõlas Euroopa kliimamääruse nõudega, et EL ja emissioonid seatud eesmärkide elluviimist mõjutada, sh arvestades võimalike liikmesriigid seaksid prioriteediks vähendada kiiresti ja prognoositavalt leevendavate meetmete rakendamist (nt uttegaaside väärindamine muudeks KHG heidet ning seda just lähikümnendil (art 4 (1) koos määruse toodeteks).“ preambuliga, milles on viidatud Pariisi kliimaleppele ja IPCC Lisaks on eeltoodud lõigu lõppu lisatud täiendus vastavalt küsimusele 2h: „Eriti arvesse aruannetele). Palume KMH aruandes eeltoodut hinnata ja selged võttes viimast Eesti KHG heite prognoosi, mille kohaselt ei saavutata 2035. aasta järeldused välja tuua. Sealhulgas palume välja tuua, et õlitehase eesmärgi 8 miljoni tonni CO2e eesmärki ei WEM stsenaariumi (olemasolevate meetmete käitamisega kaasneb olulise hulga kasvuhoonegaaside heite korral) ega ka WAM stsenaariumi (kavandatud meetmete rakendamisel) korral. Prognoosi eksport, mis ei ole kooskõlas üleilmse kliimapoliitika eesmärkidega61, kohaselt oleks 2035. aasta KHG heide, LULUCF-i arvestades, WEM stsenaariumi korral eelkõige 2015. aastal vastuvõetud ÜRO ülemaailmse säästva arengu 11,42 miljonit tonni CO2 ja WAM stsenaariumi korral 9,15 miljonit tonni CO 2. Mudelis on eesmärgiga “tegutseda kiirelt ja otsustavalt kliimamuutuste ja nende kavandatava Enefit280-2 tulevast potentsiaalset heidet teatud mahus juba arvesse mõjuga võitlemiseks” (SDG13). võetud ning Keskkonnaministeeriumilt laekunud info kohaselt arvestab mudel nii WEM kui ka WAM stsenaariumi korral KHG heitkoguseks 2035. aastal 480 ktCO2 (kajastub HKSi 61 Meeliste, S. et al. (2019) Eesti kliimaambitsiooni tõstmise v õimaluste analüüs. – Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, lk 6 ja 43. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 151 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele kuuluvate käitiste arvestuses) + 13,90 tCH4 (0.39 ktCO2 ekv) ja 1,39 tN2O (0.37 ktCO2 ekv) (CH4 ja N2O lähevad jõupingutuste jagamise määruse ehk JJMi arvestusse). Mudelis on arvestatud ainult tootmisest tekkivat heitkogust.” Rõhutame samas, et tegemist on prognoosidega, mis suure tõenäosusega ajas muutuvad. 2035. aasta eesmärgi täitmise riski rõhutamine on tingitud sellest, et see on ainuke selge (kuigi õiguslikult tootjatele mittesiduv) Eesti riigi numbriline KHG heite eesmärk, millega kavandatava tegevuse heidet saab võrrelda. 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk on samuti selge, kuid selles osas on KMH-s üheselt öeldud, et kui 2050. aastaks ei ole rakendatud vajalikke meetmeid kliimaneutraalsuse saavutamiseks, siis Enefit põlevkivi utmisseadmed lõpetavad tegevuse. Niisiis ei ole KMH koostajatel praeguste teadmiste juures võimalik kindlalt väita, kas Enefit280-2 rajamise ja käitamise korral Eesti saavutab kindlatel ajahetkedel (nt 2030, 2035, 2040 või 2050) riiklike eesmärkidena seatud heitetasemed või mitte, kuid selgelt on välja toodud riskid ning tehase võimalik sulgemine 2050. aastal. Lõpliku hinnangu selles osas, kas need riskid on aktsepteeritavad ja maandatavad saab teha ainult riik ja seda kõikide sektorite panust arvesse võttes. Antud KMH-s on valitud lähenemine, kus mõju olulisust hinnatakse läbi selle, kuidas tegevus mõjutab riiklike kliimaeesmärkide saavutamist, “Heite ekspordi” mõiste ei ole Eesti ega EL-i kehtivas õiguses täna määratletud, mistõttu ei ole võimalik sellega seonduvat aruandes ka arvesse võtta. Samas on käesolevas KMH-s toodud andmete põhjal võimalik välja arvutada ja arvesse võtta ka toodete kasutamisega seotud kliimamõju, isegi kui see ei kajastu Eesti riiklikus statistikas. Kuid vastavushinnangu andmisel tuleb omavahel võrrelda samadel alustel koostatud riiklikku eesmärki ja kavandatava tegevuse heidet. 2b. KMH aruandes (lk 13) ning ka Auvere KSH aruandes (ptk 4.3.1) KMH aruande parema loetavuse huvides esitatakse ptk 3 terviklik kohalduvate tuginetakse „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (KPP) aegunud strateegiliste dokumentide peatükk, st koondatakse programmis toodud asjakohased redaktsioonile. 8. veebruaril 2023 võttis Riigikogu vastu KPP dokumendid ja hilisemalt tehtud täiendused. Selle koostamisel jälgitakse, et erinevate muudatused, millega muudeti mh punkte 1 ja 2.62 Muudatuste kohaselt ei dokumentide vahel ei tekiks ühe ja sama teema kajastamisel vastuolusid. Auvere KSH ole enam Eesti eesmärk vähendada 2050. aastaks KHG heidet 80% aruande osas märgime, et heakskiitmise / nõuetele vastavaks tunnistamise järgselt võrra võrreldes 1990. aasta tasemega (nagu seisab KMH aruandes lk keskkonnamõju hindamise aruannet enam ei muudeta. 13), vaid saavutada kliimaneutraalsus ehk kasvuhoonegaaside netonullheide. Sama eesmärk seati ka juba Eesti pikaajalises 2050. aasta kliimaeesmärkidele vastavuse osas on vastatud eelmises punktis. Juhul kui arengustrateegias “Eesti 2035”. Lisaks tunnistati kehtetuks KPP 11. Enefit-280 seadmele ei tehta õigeaegselt keemiatööstusele üleminekuks vajalike 62 https://www.riigiteataja.ee/akt/310022023001 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 152 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele 63 punkt , millele viidati veel Auvere KSH aruandes ning KMH programmis. täiendusi, võib vajalikuks osutuda tehase sulgemine. Kuna tegemist on riigile kuuluva Kuigi uute poliitiliste suundade ja eesmärkide seadmine ning nende ettevõttega, siis saab riik, läbi omanike ootuste seadmise, seda üleminekut ise suunata. alusel strateegiliste arengudokumentide koostamine ning vastuvõtmine ei Kuid KMH aruandes on ptk 4.1 välja toodud palju varasem risk – aasta 2035. eesmärkide muuda kehtetuks varem antud hinnanguid, tuleb KMH raames anda siiski saavutamisele (mis on otsene ja väga tähtis vaheetapp 2050. aasta eesmärgi ajakohane hinnang tegevusega kaasnevale mõjule, sh kooskõlale saavutamisel): „Samas võib siiski olla risk, et kavandatava tehasega lisanduv KHG heide kehtivate arengudokumentidega, et loa andja saaks tugineda aja- ning raskendab või isegi takistab strateegias „Eesti 2035“ seatud netoheite 8 mln t CO 2 asjakohasele teabele. Nagu on märgitud KMH programmis (lk 15) ning saavutamist. Seda riski tuleb hinnata Eesti kliimapoliitika ja strateegia „Eesti 2035“ KMH aruandes (lk 14), ajakohastatakse KMH käigus neid osi, mis elluviimise eest vastutavatel osapooltel võttes arvesse kõikide majandussektorite panust puudutavad vahepeal oluliselt muudetud arengudokumente. Palume viia KHG emissioonide tekkesse ja selle edasisse vähendamisesse ning anda omapoolne aruanne kooskõlla kehtiva KPP-ga ja selgitada selles, kas ja kuidas hinnang, kas ja/või kuidas võivad käesolevas aruandes kirjeldatud Enefit280-2 kaasnevad mõjutab kavandatav õlitehas kliimaneutraalsuseni jõudmise KHG emissioonid seatud eesmärkide elluviimist mõjutada, sh arvestades võimalike eesmärki, sh ka stsenaariumi korral, kui Enefit-280 seadmele ei ole leevendavate meetmete rakendamist (nt uttegaaside väärindamine muudeks toodeteks).” võimalik teha täiendust, mis võimaldaks selles toota jäätmetest Lisaks eeltoodud lõigu lõppu lisatud täiendus vastavalt punktile 2h (lisatud tekstilõik keemiatööstuse tooraineid (lk 13). kajastus ka punkti 2a vastuses). Sealhulgas palume tuua välja, et õlitehase käitamine suurendab 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi osas on KMH-s väga selgelt öeldud, et kui riski, et Eesti ei saavuta 2050. aastaks kliimaneutraalsust.64 2050. aastaks ei ole rakendatud vajalikke meetmeid kliimaneutraalsuse saavutamiseks, siis Enefit põlevkivi utmisseadmed lõpetavad tegevuse. Eeltoodust tuleb järeldada, et KMH aruande hinnangutes ja järeldustes on kliimaeesmärkide saavutamise riskid piisavalt kirjeldatud ja selles osa puudub aruande põhjalikumaks täiendamiseks vajadus. 2c. KMH aruandes on tehtud kokkuvõte KMH programmis antud ENMAK 2030 on kehtiv arengudokument ja sellele on viidanud omapoolsetes arvamustes ülevaatest tegevuse seostest strateegiliste planeerimisdokumentidega KMH aruande kohta ka Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium kui (lk 13). Kokkuvõttes on suur rõhk ENMAK 2030-l. Palume kokkuvõtet energiamajanduse arengukavade koostamise eest vastutaja. Kuid tõepoolest on aeg täiendada infoga, et ENMAK 2030 on aegunud ning selle sisuliseks pärast selle vastuvõtmist edasi läinud, aset on leidnud mitmed arengud, millega ENMAK uuendamiseks on alustatud ENMAK 2035 koostamist. Samuti lisada 2030 koostamisel ei saanudki arvestada ja sellest tulenevalt on hakatud ette valmistama juurde, et ENMAK 2030 sisu oli aegunud juba õlitehase ka uut arengudokumenti. KMH aruanne tervikuna neid muutuseid ja neist tulenevaid detailplaneeringu kehtestamise (august 2019) ja ehitusloa mõjusid kuidagi ei eira. Vastupidi, nendega arvestatakse (mh on KMH aruande ptk 3.1 väljastamise (märts 2020) hetkeks. ENMAK on vastu võetud 2017. viidatud, et toimunud muudatuste ja uute eesmärkide kontekstis ei ole praegu 63 “Põlevkivi kas utamis el liigutakse järjest s uurema energeetilise väärindamise ning kõrgema lisandväärtus ega toodete tootmis e suunas, et minimeerida põlevkivi käitlemisprots essis tekkivat kasvuhoonegaaside heidet v iisil, millega ei k aas ne muu negatiivse k eskkonnamõju s uurenemine. Põlevkiv iõli tootmise kõrvalsaadus ena tekkivat uttegaasi k asutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kusjuures pikas perspektiivis on ees märk toota uttegaas ist võimalik ult suures mahus vedelkütuse, maa gaasi või muude toodete as endajaid” 64 Meeliste, S. et al. (2019) Eesti kliimaambitsiooni tõstmise v õimaluste analüüs. – Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, lk 63. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 153 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele aastal, selle KSH aruanne veelgi varem 2015. aastal, ent vahepealsel kavandatavale Enefit280-2 õlitehasele lisaks veel kolme täiendava Enefit280 õlitehase ajal on toimunud kliimateaduses ja kliimapoliitikas olulisi arenguid: 2016. rajamine enam otstarbekas) ja nendega toimetulekuks nähakse ette erinevaid a jõustus Pariisi kliimalepe, 2018. a avalikustas IPCC kliimateaduse ühe täiendavaid meetmeid, et nii Eesti, kui ka EL-i pikaajalised eesmärgid saaksid igal juhul olulisima aruande65, 2019. a sügisel toetas Vabariigi Valitsus EL täidetud. Seetõttu ei ole põhjust ENMAK 2030-ga seonduvat aruandes mahukamalt ettepanekut saavutada kliimaneutraalsus aastaks 205066, 2020. a täpsustada. Kuid kuna Enefit280-2 rajamise sisuline investeerimisotsus võeti vastu 2020. jaanuaris andis Euroopa Parlament oma heakskiidu Euroopa rohelisele aasta kevadel ENMAK 2030 kui ajakohase arengukava alusel, ei ole võimalik seda ka kokkuleppele. Lisaks võeti 2021. a vastu Euroopa kliimamäärus jne. strateegilise arengudokumendina „tühistada“ või ignoreerida. KMH aruannet selle konkreetse ettepaneku alusel ei täiendata. ENMAK 2035 koostamine on täna jätkuvalt alles üsna varajases faasis, selle lõpliku sisu kohta on veel vara järeldusi teha. Sellest hoolimata käsitleb aruanne üleminekut kliimaneutraalsele majandusele, eelkõige selle võimalikke mõjusid Enefit280-2 tehase projektile, võimalikke edaspidi rakendatavaid leevendavaid meetmeid jms, et Eesti ja EL-i 2d. KMH programmis (lk 17) ning KMH aruandes (lk 17) on öeldud pikaajalised eesmärgid saaksid täidetud. Soovitame lugeda aruannet terviklikult ja mitte ENMAK 2035 kohta: “Põlevkiviõli tootmist [ENMAK 2035 koostamise keskenduda üksikute sõnade või lausete muutmisele. Tuleb nentida, et kuigi ENMAK ettepanekus] eraldi ei nimetata, küll aga viidatakse vajadusele tegeleda 2035 algatamisotsus kasutab eesmärkidele viitamisel ohtralt kliimaneutraalsuse põlevkivitööstuse teemadega, sh kliimateemad, Ida- Virumaa majanduse märksõna, siis praegu puuduvad strateegilised arengudokumendid, milles oleks toodud kohandamine, jm”. Selliselt ei anna KMH aruanne infot ENMAK 2035 konkreetsed tegevuskavad, nt kuidas Ida-Virumaa majandust kujundada ajakohastamise eesmärgi ja sisu kohta, milleks on ENMAKi kooskõlla kliimaneutraalseks (algatamisotsuse lisa 2 viitab seonduvate dokumentide seas Ida- viimine vajadusega muuta energia tootmine ja tarbimine Virumaa õiglase üleminekuga seotud arengudokumentidele, milleks on Ida-Virumaa kliimaneutraalseks, tagades samal ajal energiajulgeoleku.67 Palume õiglane üleminek ja tegevuskava, mis käsitleb konkreetseid tegevusi kuni aastani 2027, seda väidet KMH aruandes täpsustada ning asendada tekstis kuid kliimaneutraalsuse saavutamine on üldeesmärk, milleni jõutakse 2050. aastal). “kliimateemad” üleminekuga kliimaneutraalsele majandusele ja Siinkohal tuleb ka märkida, et ENMAK 2035 algatamisotsuses (ja mujal) välja toodud kliimakindlusega, “Ida-Virumaa majanduse kohandamine” asendada eesmärk asendada fossiilkütused taastuvkütustega ei tähenda põlevkivi kasutamise Ida-Virumaa majanduse kujundamisega kliimaneutraalseks. keeldu muul eesmärgil, nt keemiatööstuse toorainena. Teemat on käsitletud seonduvas Praxis uuringus „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“, koostatud 2020. aastal (https://www.praxis.ee/tood/ida-virumaa- polevkivitoostuse-vahenemine/), Märgime, et rohepööre tugineb olulisel määral taastumatutele ressurssidele, sh mineraalne toore magnetite jm tootmiseks. Praxis 65 IPCC. (2018) G lobal Warming of 1.5 ºC. Special Report. https://www.ipcc.ch/sr15 / 66 https://www.v alitsus.ee/uudis ed/valits us -toetab-euroopa-kliimaneutraalsuse-s aav utamist-aastaks-2050 67 Majandus- ja Kommunik atsiooniministeerium. (2021) Energiamajanduse arengukav a aastani 2035 k oostamis e ettepanek . – Energiatalgud. https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2021 -12/ENMAK%202035%20koostamise%20ettepanek.pdf , lk 3. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 154 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele uuringu poliitikasoovitus nr 4 on „Toetada teadus- ja arendustegevust CO2-heite vähendamiseks majandussektorites, sealhulgas põlevkivisektoris, ringmajanduse arendamiseks ja loodusvarade, eelkõige areneva tehnoloogia jaoks kriitilise tähtsusega muldmetallide kaevandamiseks ja väärindamiseks.“ Parema loetavuse huvides esitatakse KMH aruande ptk 3 terviklik kaasajastatud kohalduvate strateegiliste dokumentide kokkuvõtlik ülevaade. Seejuures on püütud kokkuvõtmisel kasutada dokumendi sõnastust. Põlevkivi edasist kasutamist on käsitletud ptk 3.1 koosseisus olevas Õiglase ülemineku territoriaalses kavas, mille Vabariigi Valitsus kinnitas 09.06.2022. Ülemineku käigus võib muuhulgas väheneda põlevkivi lubatud kaevandatava mahu aastane määr tasemelt 20 mln t/a mahule alla 10 mln t/a. Kava ei välista võimalust, et pärast 2040. aastat võidakse põlevkivi kasutada mitteenergeetilisel eesmärgil keemiatööstuse toorainena, kuid igasugune selline tegevus peab olema kooskõlas Eesti eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Tegutsema jäävate kaevandustele on väljastatud kaeveload 2049. aastani. 2e. Auvere KSH aruandes on hinnatud õlitööstuse laiendamise kooskõla põlevkivi kasutamise arengukavaga 2016–2030, sellele on täiendava analüüsita viidatud KMH programmis (lk 15) ning sellele omakorda KMH aruandes (lk 13 ja 20). 2022. aastal avalikustas Keskkonnaministeerium Aruande koostajatel puudub pädevus hindamaks, kas põlevkivi kasutamise arengukava aga selle arengukava tulemuste analüüsi, milles tuuakse mh välja 2016-2030 on sisuliselt aegunud või mitte. Strateegia „Eesti 2035“ viitab veebilehel sellele vajadus arengukava ajakohastada ning seada uusi sihttasemeid ja kui strateegilisele dokumendile, millega tuleb põlevkivi kaevandamisel ja edasisel mõõdikuid (tulemuste analüüs lk 32). Sealjuures on öeldud: “Põlevkivi kasutamisel arvestada. Mis puudutab sihttasemeid ja mõõdikuid, siis nende perioodiline valdkonna mõjunäitajate seadmisel aastaks 2030 tuleb põlevkivi ülevaatamine on tavapärane. Kasutatavate tehnikate arengute puhul on põhjendatud uute kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju käsitleda terviklikult, võttes sihttasemete ja vajadusel ka mõõdikute kehtestamine, samas puudub aruande arvesse põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel tekkivate saasteainete koostajatel täna informatsioon, mis võimaldaks arutleda võimalike uute sihttasemete, väljutamist välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse” (lisatud nendega seonduvate mõõdikute ja nende võimaliku mõju osas õlitehase käitamisele. rõhutus, tulemuste analüüs lk 32). Arvestades õlitehase olulist kaudset KMH aruannet selle konkreetse ettepaneku alusel ei täiendata, kuid tuleb märkida, et keskkonnamõju, eeskätt mõju kliimale, mõjutab arengukava eelnevalt viidatud KMH aruande ptk 3 strateegiliste dokumentide koondülevaate ajakohastamine ilmselt Enefit280-2 seadme tööd. Seepärast palume koostamisel ei osutunud Põlevkivi kasutamise arengukavale viitamine enam vajalikuks – täiendada KMH aruannet infoga, et põlevkivi kasutamise riiklik ajaliselt viimaseks dokumendiks on Õiglase ülemineku territoriaalne kava (vt vastus arengukava 2016–2030 on sisuliselt aegunud, seda on vaja punktile 2.d). ajakohastada ning et ajakohastamise käigus võidakse seada senisest kõrgemad keskkonnaeesmärgid, mis võivad mõjutada õlitehase käitamist. Kavandatav tegevus ei mõjuta riikliku taastuvelektri eesmärgi saavutamist, kuna tegemist 2f. Palume KMH aruandes selgelt kirjeldada, kas ja kuivõrd on absoluutväärtuses eesmärgiga ning kui toodetud taastuvelektri aastane kogus on kavandatav tegevus hõlbustab või halvendab kehtivast EnKS-st tuleneva suurem, kui Eesti aastane elektri tarbimine, siis on eesmärk täidetud, hoolimata sellest, riikliku taastuvenergia eesmärgi – aastaks 2030 toota kogu Eestis kas või kui palju toodetakse elektrit mittetaastuvatest allikatest lisaks. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 155 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele tarbitav elekter taastuvatest energiaallikatest – saavutamist. Praegu jääb Oluline on antud juhul rõhutada ka seda, et õlitehases jääksoojusest toodetav elekter see aruandes arusaamatuks. kvalifitseerub kütusevabaks elektritootmiseks, millega seonduv CO 2 emissioon on arvestuslikult null. See tähendab, et sellist elektritootmist tuleb käsitleda süsinikuneutraalse elektritootmisena. KMH aruandes ptk 3 toodud strateegiliste dokumentide ülevaate täiendamisel täiendati ka riikliku taastuvenergia eesmärgi täitmisega seonduv ülevaade ja see on kajastatud ptk 3.3. KMH-s on aluseks võetud Eesti poolt ametlikult kinnitatud siseriiklikud dokumendid ja juhul kui need on rahvusvaheliselt võetud kohustustega vastuolus, saab seda vastuolu ja sellest tulenevaid riske kõige täpsemini hinnata riik ise ja mitte KMH töörühm ühe 2g. Palume KMH aruandes tuua välja, et nii “Eesmärk 55” paketis kui konkreetse projekti KMH raames. ka sellel põhinevates alama astme aktides ette nähtud meetmed 2023. a aprillis algatas Euroopa Komisjoni avaliku küsitluse, milline peaks olema 2040. kliimamuutuste leevendamiseks ei ole piisavad, et hoida üleilmse aastal EL-i vahe-eesmärk KHG heitele. Küsitluses on toodud viis vahemikku – alates temperatuuri tõusu Pariisi leppega sihiks seatud 1,5 kraadi piires.68 heite vähendamisest kuni 65% (madal ambitsioon, mis on ainult mõnevõrra suurem Samuti palume välja tuua, et ka arengustrateegia “Eesti 2035” eesmärk võrreldes 2030. aasta eesmärgiga) kuni vähendamiseni üle 90% (väga kõrge ambitsioon, vähendada KHG netoheide 8 mln tonnini aastaks 2035, ei ole kooskõlas millega ollakse lähedal kliimaneutraalsuse saavutamisele juba 2040. aastaks). Lisaks Pariisi kliimaleppe 1.5 kraadi eesmärgi saavutamise teaduspõhise küsitlusele on Komisjon algatanud ka põhjaliku mõju hindamise. Võib juhtuda, et tulevikus trajektooriga: IPCC viimase raporti kohaselt peab maailm Pariisis määratakse uued vahe-eesmärgid, mis järjekordselt mõjutavad Eesti strateegiliste kokkulepitud soojenemise piires püsimiseks kärpima KHG heidet 2035. arengudokumentide või õigusaktide sisu. Kuid nende muudatustega saab riik tegeleda aastaks 60% võrreldes aastaga 2019; "Eesti 2035" 8 mln t/a eesmärk siis, kui uued eesmärgid ja nendeni jõudmise raamistik on teada. võrreldes 2019. a tasemega tähendab aga 49% suurust vähenemist. Mainitud protsentide juures tuleb veel silmas pidada seda, et Euroopa Liidu Hinnates tegevuse kooskõla strateegiliste arengudokumentidega, tuleb üldeesmärkide saavutamine ei pruugi alati täpselt samas proportsioonis liikmesriikide seega silmas pidada, et kooskõla arengudokumendiga ei tähenda veel vahel jagatud olla. See tähendab seda, et isegi kui EL võtaks praegusest veelgi kooskõla Pariisi leppega, mida Eestil on kohustus täita. ambitsioonikamad vähendamise eesmärgid (nt mainitud vähendada heidet 2035. aastal 60% võrreldes 2019. aastaga), ei pruugi Eesti heite vähendamise eesmärk täpselt sama protsent olla. KMH aruannet selle konkreetse ettepaneku alusel ei täiendata. 2h. Lisaks palume arvesse võtta värskeid 2023. a Eesti KHG heite Viidatud prognoosi alusel on KMH aruande ptk 4.1 lõppjäreldust täiendatud: „Eriti arvesse prognoose, millest nähtub, et Eesti on oma kavandatavate meetmetega võttes viimast Eesti KHG heite prognoosi, mille kohaselt ei saavutata 2035. aasta väga kaugel sellest, et täita EL ja riigisiseseid kliimaeesmärke.69 eesmärgi 8 miljoni tonni CO2 eesmärki ei WEM stsenaariumi (olemasolevate meetmete 68 https://c limateactiontracker.org/c ountries/eu/ 69 https://envir.ee/kliima/kasvuh oonegaas id#kasvuhoonegaas ide-he Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 156 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele Eeltoodud info väljatoomine on tähtis selleks, et anda otsustajale korral) ega ka WAM stsenaariumi (kavandatud meetmete rakendamisel) korral. Prognoosi kontekst õlitehase KHG heite olulisuse hindamiseks, mida ta saab kohaselt oleks 2035. aasta KHG heide, LULUCF-i arvestades, WEM stsenaariumi korral otsustamisel arvesse võtta. Seda ka seetõttu, et kui Eesti peaks 11,42 miljonit tonni CO2 ja WAM stsenaariumi korral 9,15 miljonit tonni CO 2. Mudelis on otsustama viia oma kliimaeesmärgid kooskõlla Pariisi kliimaleppe 1,5 kavandatava Enefit280-2 tulevast potentsiaalset heidet teatud mahus juba arvesse kraadi eesmärgi saavutamise teaduspõhise trajektooriga, st kehtestama võetud ning Keskkonnaministeeriumilt laekunud info kohaselt arvestab mudel nii WEM kui ambitsioonikamad kliimaeesmärgid, võib nende kehtestatavate või ka WAM stsenaariumi korral KHG heitkoguseks 2035. aastal 480 ktCO2 (kajastub HKSi uuendatavate kliimaeesmärkide tõttu olla vaja ettevõtjale antud kuuluvate käitiste arvestuses) + 13,90 tCH4 (0.39 ktCO2 ekv) ja 1,39 tN2O (0.37 ktCO2 keskkonnaluba kehtetuks tunnistada. Seepeale võib ettevõtjal tekkida ekv) (CH4 ja N2O lähevad jõupingutuste jagamise määruse ehk JJMi arvestusse). Mudelis nõudeõigus kahju hüvitamiseks juba tehtud investeeringute osas. Kõik on arvestatud ainult tootmisest tekkivat heitkogust.” Rõhutame samas, et tegemist on need riskid mõjutavad ka avalikku huvi. prognoosidega, mis suure tõenäosusega ajas muutuvad.“ 3. Kliimamõju hindamine (3.1a). Nõus, et kliimamõju tuleb käsitleda kumulatiivselt ja täpselt seetõttu ongi 3.1 Enefit280-2 valmistatud toodete kliimamõju hindamine hindamisel keskendutud Eesti riiklike kliimaeesmärkide saavutamise mõjule, mis ongi (3.1a). KMH programmis on öeldud kliimamõju kohta, et “Hinnatakse kesktee üksikprojekti mõjude (väga kitsas ja mittekumulatiivne lähenemine) ja globaalsete tegevuse kumulatiivset mõju, st nii otsest kui ka kaudset, eesmärkide (kumulatiivne, kuid liiga üldine lähenemine) hindamisele. Näiteks ei anna ühe kliimamuutustele ja kasvuhoonegaaside heitele” (lk 26, ka lk 22). üksikprojekti absoluutnumber eriti informatsiooni sellel võimaliku kumulatiivse mõju kohta, Tõsiasjaga, et kumulatiivse mõju hindamine on programmi 5. ptk-s ilma et seda käsitletakse laiemas riiklikus ja riikide vaheliste kokkulepete kontekstis. Ka sõnaselgelt ära nimetatud, on hindaja juhtinud tähelepanu sellele, et selle antud projekti puhul ei saa kindlalt väita, et see tooks kindlasti kaasa olulise kliimamõju, valdkonna puhul võib just kumulatiivne mõju ehk nii otsene kui ka kaudne kuna täiesti võimalik on ka selline olukord, kus Eesti saavutab kliimaneutraalsuse ka mõju osutuda oluliseks (lk 37). KMH aruandes on aga jäetud hindamata kavandatava Enefit280-2 tehasega, kui suurendab näiteks LULUCF sektori sidumist või õlitehases valmistatavate toodete mõju kliimale (põlevkivi keskõlis, rakendab teisi täiendavaid meetmeid ja täidab seetõttu endale võetud rahvusvahelised põlevkivibensiinis ning poolkoksis sisalduv süsinik ning põlevkivi keskõli kohustused. ja põlevkivibensiini kasutamisel tekkiv CO2 heide, lk 23) ehk õlitehasega Viimane ning kõige põhjalikum analüüs Eesti kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise kaasnev kaudne mõju kliimamuutustele. Otsust on põhjendatud võimalikkuse kohta on Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) paljasõnalise viitega rahvusvahelisele praktikale ning tõigale, et toodete 2019. aasta uuring „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs“. Selle analüüsi mõju kliimale ei kajastu Eesti KHG statistikas (lk 21). Nagu märgitud põhjal tegi Vabariigi Valitsus 3. oktoobril otsuse toetada aastaks 2050 kliimaneutraalse punktis 2, ei ole kasvuhoonegaaside heite eksport kooskõlas üleilmse majanduse saavutamist Euroopa Liidus. Uuringus on põlevkiviõli tehase kohta öeldud, et kliimapoliitika eesmärkidega. arvutusmudelis on üldjoontes kajastatud ka täiendava põlevkiviõlitehase ja HMS § 6 kohaselt peab haldusorgan selgitama välja ja võtma arvesse eelrafineerimistehase rajamise majandusmõjud ja mõjud KHG heitele (+ 1 Mt KHG kõik otsuse tegemisel olulised asjaolud. Kui Eesti piiridest väljaspool heidet), kuid samas on öeldud, et tehaste rajamine võiks olla võimalik juhul kui heite õhku paiskuva heite kahjulik mõju jõuab Eesti territooriumini, võib tekkida suurenemine kompenseeritakse kõrge süsiniku sidumisega LULUCF sektoris või CCU kohustus pidada otsuse tegemisel silmas Eesti loodusvarade kui lahenduste edukal rakendamisel. Sellest võib järeldada, et Vabariigi Valitsus tegi otsuse rahvusliku rikkuse säästliku kasutamise nõuet.70 Arvestades tõsiasju, et toetada kliimaneutraalse majanduse eesmärki teadmise juures, et Eesti jaoks on võimalik 70 Sarv , P. (2023) Põhiseadus § 5 k ommenteeritud väljaanne. https://pohiseadus.riigioigus.ee/v1/eestiv abariigi - pohis eadus/i-uldsatted-ss-1-7/ss-5-loodusv arade-saastlik-kasutamine#25-kirjeldus, 21.04.2023. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 157 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele süsinikuheide ei tunne riigipiire ning põhjustab kliimamuutuseid üle kliimaneutraalsus ka uue põlevkiviõli tehase rajamisel. Siiski tundub, et SEI Tallinn maailma ning et süvenevate kliimamuutuste tagajärjed avalduvad ka uuringus toodud meetmeid ei ole seal ette nähtud mahus ellu viima hakatud ja seetõttu Eestis (nt suureneb enneaegsete surmade arv kuumalainete ajal71), on võib olla risk, et selles uuringus toodud viisil ei ole võimalik kliimaneutraalsust saavutada ilmne, et õlitehase toodete põletamisega kaasnev kliimamuutuste ja sellisel juhul oleks Enefit280-2 rajamine täiendav risk. Teisalt saab adekvaatselt seda süvenemine jõuab ka Eesti territooriumini. Ka Euroopa Kohus on mitmes riski hinnata ikkagi ainult riik ise strateegiliste arengudokumentide raamistikus, sh lahendis märkinud, et KMH käigus tuleb hinnata ka mõju, mida võib ENMAK 2035 koostamisel, ja mitte KMH töörühm. Hinnang selle kohta, kas praegused avaldada kavandatavate “tööde tulemuste kasutamine ja käitamine72”. Eesti eesmärgid ja võetud kohustused on piisavad, et kliimamõjude negatiivseid mõjusid Seega on õlitehase toodete põletamisega kaasnev süsinikuheide oluline piisavalt ära hoida, ei ole käesoleva KMH ülesanne. asjaolu, mida tuleb võtta arvesse õlitehase kasutamise keskkonnamõju Kliimamõjude hindamisel on hinnatud ka kaudseid mõjusid, mis tähendab seda, et hindamisel ning keskkonnakompleksloa andmisel. analüüsitud on lisaks tehase kompleksloaga seotud HKS heitele ka tehasele eelnevat ja (3.1b). Asjaolu tähtsust suurendab veel see, et lõppeval kütteperioodil järgnevat heidet. See tähendab seda, et ainult Enefit280-2 kompleksloaga reguleeritud anti Eestis erakorraliselt lube keskküttekateldes põlevkiviõli tegevuse KHG heide võrdub KHG raporteerimise loogika kohaselt HKS heitega, kuid kasutamiseks, mis lükkab ümber KMH aruandes esitatud väite, et tegelikult kaasneb tegevusega veel täiendav heide väljaspool käitist. Kõik need põlevkiviõli kasutamisega kaasnev heide üldse Eesti statistikas ei kajastu täiendavad heite allikad on aruandes kaudsete mõjudena arvesse võetud ning toodud (lk 23). Kuigi Enefit280-2 seadme rajamine ei pruugi suurendada joonisel 4.1 ja tabelites 4.2, 4.3 ja 4.4. põlevkiviõli nõudlust Eestis, võidakse osa Enefit280-2 seadmes (3.1b). KMH aruandes on viidatud leheküljel 23 järgmine lõik: „Arvutusmudeli põhjal toodetavast põlevkiviõlist Eestis põletada olemasoleva nõudluse korral. selgub kavandava tegevusega seonduv KHG täiendav aastane absoluutkogus hällist Ent nagu on ka KMH aruandes märgitud, ei muuda heite mõju kliimale väravani (cradle-to-gate), millest omakorda on võimalik eristada see KHG hulk, mis läheb see, millise riigi statistikas seda arvestatakse (lk 21) või kas üldse kuskil Eesti riiklike kliimaeesmärkide arvestusse. Väravana käsitletakse antud juhul Sillamäe ja arvestatakse: aruandes on märgitud, et toodete kasutamise mõjud Muuga sadamaid, mille kaudu toimub toodetud põlevkiviõli turustamine. Joonisel 4.1 on “peaksid ideaalis olema kajastatud mõne teise riigi statistikas või siis toodud kavandatava Enefit280-2 seotud kasutusaegsed olulisemad KHG heidetega arvestatud rahvusvaheliselt jagatud vastutuse raames” ehk pole kindel, et seotud aine- ja energiavood. Värvidega on eristatud heited, mis kajastuvad Eesti riiklikus toodete kasutamise mõju üldse kuskil arvesse võetakse (lk 22). KHG statistikas ning mõjutavad seeläbi riiklike kliimaeesmärkide saavutamist ning heited, Arvestades seda, et õlitehase kui fossilkütuse tehase kogu (sh toodete) mis sellest statistikast välja jäävad, kuid mis peaksid ideaalis olema kajastatud mõne kliimamõju andmete vastu on ilmselgelt oluline avalik huvi ning seda, et teise riigi statistikas või siis arvestatud rahvusvaheliselt jagatud vastutuse raames (nt massibilansi põhise lähenemise põhjal (lk 23) on suhteliselt lihtne laevakütuste puhul IMO).“ Siin ei ole väidetud, et põlevkivi kasutamisega seotud heide ei kindlaks teha toodetes sisalduva süsiniku kogus, palume anda aruandes ole Eesti KHG statistikas kajastatud, vaid seda ei ole loetud Eesti oluliste KHG heidete hinnang ka õlitehases valmivate toodete kasutamisega kaasnevale hulka. Põlevkiviõli kasutusmaht kütusena on Eestis vähene ja ENMAK 2035 eesmärke kasvuhoonegaaside heitele. Kompleksloa taotluses esitatud andmete silmas pidades lõpeb peatselt. Isegi kui mingi osa Enefit280-2 toodetud põlevkiviõli Eestis põhjal tekib meie arvutuste kohaselt Enefit280-2 seadmes toodetava 71 Roose, A. et al. (2015) Kliimamuutuste mõjude hindamine ja kohanemismeetmete v äljatöötamine planeeringute, maakas utuse, inimtervis e ja pääs tev õimek use teemas (KATI). Lõpparuanne. Lk 129. 72 Jäädmaa, T., Kriiska, K. (2023) Soov itused klii mamõju hindamiseks KSHs ja KMHs ning kliimak aalutluste arvesse v õtmiseks haldus otsustes. – SA Keskkonnaõigus e Keskus. http://media.v oog.c om/0000/0036/5677/files/Kliimamoju-hindamises uunis %20K%C3%95K%202023.pdf, lk 38. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 158 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele põlevkiviõli, -bensiini ja uttegaasi põletamisel 1,28 miljonit tonni CO2 põletataks, ei muuda see olemasolevat olukorda, kuna praegune tootmine on oluliselt aastas. Realistliku stsenaariumi korral tekib toodete põletamisel 1,02 suurem, kui Eesti tarbimine ning tehase rajamine olemasolevat olukorda ei muuda. miljonit tonni CO2 aastas. Siseriiklikus statistikas ei arvestada põlevkiviõli kasutamist teistes riikides, sh laevakütusena, mis on toodetud põlevkiviõli praegune peamine kasutusvaldkond. Kuna KMH käigus hinnatakse mõju riigi võetud eesmärkide täitmisele, siis on sellega arvestatud ka hindamismetoodikas. Vastavushinnangu andmisel tuleb omavahel võrrelda samadel alustel koostatud riiklikku eesmärki ja kavandatava tegevuse heidet. KMH aruannet ettepaneku 3.1 alusel ei täiendata. 3.2 Kliimamõju olulisuse hindamine Kindlasti ei saa järeldada, et projektiga kaasnev oluline KHG kogus (ja seda ta KMH aruandes on öeldud, et “kavandatava Enefit280-2 tehase vaieldamatult on Eesti mastaapides) võrdub automaatselt olulise kliimamõju või kasutusperioodil tekib oluline hulk KHG emissioone (nii maksimaalse kui keskkonnahäiringuga. Viidatud Euroopa Komisjoni ning Euroopa Investeerimispanga ka realistliku stsenaariumi korral), kuid käesoleval hetkel ei ole ühtegi künnis, 20 000 t aastas, ei tähenda automaatselt seda, et tegemist oleks olulise konkreetset asjaolu, mis välistaks sellise tehase rajamist kliimamõjude ja kliimamõju ja keelatud tegevusega, vaid seda, et läbi tuleb viia detailsem hindamine ning nende leevendamise eesmärgil rahvusvaheliselt või siseriiklikult seatud jõuda selgusele, kas projekt on kooskõlas 2030. ja 2050. aasta KHG vähendamise tegevuskavadest või piirmääradest tulenevalt” (lk 36). Samas ei ole eesmärkidega. Ja antud juhul ei olegi võimalik lõplikku hinnangut selle kooskõla osas aruandes pööratud üldse tähelepanu KeÜS §-dele 3, 5 ja 10. Nimelt on anda, kuna see sõltub riiklikest prioriteetidest ja nende elluviimise (sh erinevate KHG KeÜS § 3 lg 1 kohaselt keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vähendamise meetmete) edukusest. Lisaks ei ole asjakohane teha kutseorganisatsiooni ebasoodne mõju keskkonnale, mida kasvuhoonegaaside paiskamine soovituslikku künnise alus õiguslikult siduvaid järeldusi. KeÜS ega ka muud õigusaktid ei atmosfääri kahtlemata on. Keskkonnahäiring võib olla ka selline sätesta KHG heite olulisuse piirmäära, kuid see ei tähenda, et mõjude hindamisel oleks ebasoodne mõju keskkonnale, millele ei ole seatud arvulist normi. Sel Enefit280-2 projektiga kaasneva KHG heite olulisust eiratud. juhul tuleb hinnata mõju olulisust iga juhtumi puhul eraldi. KeÜS § 3 lg 2 Nagu eelnevalt punktis 3.1a on selgitatud, siis saab kliimamõju olulisust hinnata ikkagi p 4 kohaselt eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist olulise kumulatiivselt ja laiemas kontekstis, milleks on antud juhul Eesti riiklike kliimaeesmärkide keskkonnamõju põhjustamisel. KeÜS § 5 järgi on keskkonnaoht olulise saavutamine. Antud projekti ja sellega kaasneva KHG heite koguse põhjal ei saa kindlalt keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus ning § 10 järgi tuleb väita, et see tooks kindlasti kaasa olulise kliimamõju ja keskkonnahäiringu, kuna täiesti keskkonnaohtu vältida. võimalik on ka selline olukord, kus Eesti saavutab kliimaneutraalsuse ka kavandatava KMH aruande kohaselt tekib õlitehase kasutusperioodil “oluline hulk KHG Enefit280-2 tehasega, kui suurendab näiteks LULUCF sektori sidumist, vähendab teiste emissioone” (lk 36) ehk kaasneb kindlasti oluline keskkonnahäiring. KMH sektorite (sh põlevkivist elektri tootmise) KHG heite koguseid ja täidab seetõttu endale aruandes esitatud hinnangut toetavad ka Euroopa Komisjon ning võetud rahvusvahelised kohustused. Kavandatav tehas küll suurendab kliimaneutraalsele Euroopa Investeerimispank, mis peavad olulise KHG heite künniseks 20 majandusele üleminekuga seonduvaid riske, kuid lähtudes EL HKS-i toimimise 000 t aastas73,13 mida õlitehas ületab KMH aruande kohaselt vähemalt põhimõtetest ja selles aruandes esitatud leevendavatest ja muudest võimalikest 40-kordselt (lk 35) ning koos õli põletamise heitega vähemalt 90-kordselt. meetmetest, ei tohiks see saada takistuseks Eesti ja EL-i tasanditel püstitatud Rahvusvahelise kutseorganisatsiooni Institute of Environmental kliimaneutraalsele majandusele ülemineku saavutamisele. Vt ka vastust punktile 3.1a. Management and Assessment soovituse järgi tuleks süsinikumahukate KMH aruannet ettepaneku 3.2 alusel ei täiendata, samuti ei tehta muid korrektuure. 73 http://media.voog.com/0000/0036/5677/files/K liimamoju-hindamisesuunis%20K%C3%95K%202023.pdf, lk 36. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 159 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele projektide puhul lugeda oluliseks kliimamõjuks, kui projekti KHG heide moodustab 5% riiklikust kvantitatiivsest kliimaeesmärgist vastaval perioodil.74 Õlitehase KHG heide kvalifitseerub ka selle järgi oluliseks keskkonnamõjuks, kuna moodustab Eesti 2035. aasta süsinikuheite eesmärgist üle 10% (lk 35). Seega ei ole kahtlust, et õlitehasega kaasneb oluline keskkonnamõju KHG heite näol. KeÜS § 3 lg 2 p 4 tekib eelduslikult oluline keskkonnahäiring siis, kui põhjustatakse oluline keskkonnamõju. Kuna õlitehasega kaasneb oluline kasvuhoonegaaside heide ehk oluline keskkonnamõju, kaasneb õlitehasega eelduslikult oluline keskkonnahäiring. KMH aruandes pole häiringu olulisust ümber lükatud. Selleks, et õlitehasega kaasnevat olulist keskkonnahäiringut saaks pidada keskkonnaohuks, peab olulise keskkonnahäiringu tekkimine olema piisavalt tõenäoline (KeÜS § 5). KMH aruandes on sõnastatud kindlas kõneviisis, et õlitehase kasutusperioodil tekib oluline hulk KHG emissioone (lk 36), st olulise keskkonnahäiringu tekkimine on kindel. Piisava tõenäosuse künnis on täidetud ka seetõttu, et KHG heitmete mõju kliimamuutustele on leidnud teaduses korduvalt kinnitust ning oma hiljutises raportis määratleb IPCC kliimamuutuste inimtekkelisust kui teaduslikult tõendatud fakti75. Kuna iga lisanduv tonn kasvuhoonegaase süvendab kliimamuutuseid, nagu on rõhutanud ka IPCC, on põhjuslik seos õlitehase projekti ja kliimamuutuste vahel olemas. Ka pidurdamatute kliimamuutuste katastroofiliste tagajärgede osas valitseb teaduses piisav kindlus. Järelikult lähtub õlitehasest keskkonnaoht. KeÜS § 10 kohaselt tuleb keskkonnaohtu vältida. Seetõttu on väär KMH aruandes esitatud väide, et “käesoleval hetkel ei ole ühtegi konkreetset asjaolu, mis välistaks sellise tehase rajamist kliimamõjude ja nende leevendamise eesmärgil rahvusvaheliselt või siseriiklikult seatud tegevuskavadest või piirmääradest tulenevalt” (lk 36). Tõsiasi, et Enefit280-2 seadme kasutusaegsed heitmed kuuluvad peamiselt EL HKS alla, mille raames ei ole liikmesriikidele eraldi eesmärke või kohustusi seatud (lk 36), ei tähenda, et KeÜS-st tulenev regulatsioon Enefit280-2 74 https://www.iema.net/res ources/blog/2022/02/28/launch -of-the-updated-eia-guidanc e-onassessing-ghg-emissions, lk 27. 75 https://www.ipcc.ch/report/ar6/wg1/ Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 160 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele seadme kasutamisele ei kohaldu. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1451 lg 1 p 2 kohaselt tuleb jätta kauplemissüsteemi luba andmata, kui esineb KeÜS § 52 lõikes 1 nimetatud asjaolu, näiteks keskkonnaoht (KeÜS § 52 lg 1 p 6) või oht, et kõnealuse ja teiste projektide koosmõjus on võimatu täita KHG heite vähendamise eesmärke ja nõudeid (KeÜS § 52 lg 1 p 9). Palume väär väide KMH aruandest kustutada ning täiendada aruannet KeÜS §-st 10 tuleneva vältimispõhimõttega. 3.3. Kliimamõju leevendavad meetmed (3.3.a). Punkti 3.2 vastus kehtib ka antud juhul ehk leevendavaid meetmeid arvesse (3.3.a). KMH aruandes on kirjeldatud erinevaid KHG heite vähendamise võttes. meetmeid (lk 31). Rakendades realistliku stsenaariumi korral kõiki (3.3.b). Metanoolitehasega kaasneda võivat “süsinikuheite ekspordi” mõju ei ole võimalik leevendusmeetmeid, oleks Enefit280-2 seadme KHG heide aastal 2035 käesoleval hetkel täpselt hinnata, kuna see sõltub paljuski tehnilistest detailidest, mille siiski 519 925,6 t aastas (lk 33 ja 35). See ületab mitmekümnekordselt kohta pole hetkel piisvalt infot. Märgime, et olete KMH aruandes esitatud väiteid, et olulise KHG heite künnist 20 000 t aastas, samuti ületab see 5% riiklikust metanooli tootmist ei ole veel projekteeritud-hinnatud ja ei ole teada veel terviklik eesmärgist (Eesti eesmärk on vähendada KHG heidet 2035. aastaks 8 tehnoloogia uttegaasil põhineva süngaasi tootmiseks, mille puhul on joonealuse miljoni tonnini). Seega isegi leevendamismeetmete rakendamisel märkusena toodud uttegaasidest väävli-ühendite eemaldamise keerukus, tõlgendanud kaasneb Enefit280-2 seadme kasutuselevõtust (mis on plaanitud 2024. tehnoloogia puudumisena ja projekti teostatavuse küsitavusena. Tehnoloogiad on olemas aastaks) kuni vähemalt 2035. aastani kindel oluline mõju kõikide ahela etappide kohta, sh süngaasi katalüütiline konversioon ja jõutud on ka kliimamuutustele ehk keskkonnaoht, mida tuleb vältida. Keskkonnaohu arusaamisele, et otstarbekam on väävliühendite eemaldamine mitte uttegaasist, vaid realiseerimine seadme käitamisel esimestel aastatel ning keskkonnaohu väärindamisel saadavatest fraktsioonidest (vt KMH aruande ptk 4.2.2), Erinevad etapid edasise realiseerimise vältimine üksnes hilisematel aastatel on vastuolus tuleb omavahel tehnoloogilise projekti väljatöötamisel integreerida nii, et saadaks parim vältimispõhimõttega (KeÜS § 10) ning seega lubamatu. võimalik lahendus nii keskkonnakaitseliselt kui majanduslikult. Võimalik on anda üldine (3.3.b). Lisaks tuleb tähele panna, et leevendamismeetmete hulgas on hinnang selle kohta, mida tähendaks metanoolitehase rajamine riiklikule statistikale, kus metanoolitehase rajamine ja käivitamine 2031. aastal (lk 31). Selleks uttegaasi enam ei põletata ning sellest tulenev heide Eesti riiklikus statistikas enam ei vajalikku tehnoloogiat ei ole veel välja arendatud ning selle teostatavus ja kajastuks ning seda on KMH aruandes ka tehtud. tasuvus on küsitavad (lk 40 ja 41). Praegu pole teada, kas Kõikide leevendavate meetmetena toodud lisategevuste alus on vastavates protsesside metanoolitehase rajamine on keskkonnakaitseliselt ja sotsiaal- tekkiva CO2 kinnipüüdmine (sellele on aruandes viidatud ptk 4.1 oleva tabeli 4.5 majanduslikku mõju arvestades võimalik, kuna see selgub alles märkustes). Kaasnevaid keskkonnamõjusid, sh kui suureks kujuneb CO2 heite tegelik metanoolitehase keskkonnakompleksloa menetluses (lk 31). Samuti ei prognoos, saab hinnata vastava projektdokumentatsiooni koostamise järgselt konkreetse ole kindel, et metanoolitehas kasvuhoonegaaside heidet tegelikult projekti KMH-s. Majandusliku tasuvuse saab paika panna siis, kui kogu protsesside ahela vähendab, sest see vähendab üksnes Eesti statistikas kajastuvat majandusaspektid ära hinnatud. Oluline on kõikide komponentide summa, ehk kogu ahel süsinikuheidet (lk 31). Seega võib metanoolitehase rajamisega toimuda peab olema kasumis vastavalt omanikuootustele ja see on kõikide Auvere süsinikuheite eksport, mis on vastuolus rahvusvahelise kliimapoliitika energiakompleksiga seotud tegevusete kavandamisel lähtealuseks. eesmärkidega.76 Eeltoodust tulenevalt palume anda KMH aruandes 76 Vt Meeliste, S. et al. (2019) Eesti kliimaambitsiooni tõstmis e võimaluste analüüs. – Stockholmi Keskkonnainstituu di Tallinna Keskus, lk 6 ja 43. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 161 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele hinnang metanoolitehasega kaasneda võivale süsinikuheite (3.3.c).Märgime täiendavalt, et süsiniku püüdmise poliitika ja sellega seonduvad ekspordile. rakendus- ning toetusmeetmed on Euroopa Komisjoni aktiivse tähelepanu all: (3.3.c). Ka on leevendamismeetmete hulgas välja toodud süsiniku https://energy.ec.europa.eu/topics/oil-gas-and-coal/carbon-capture-storage-and- püüdmise tehnoloogia (lk 31), mille puhul ei ole tehnoloogia rakendatavus utilisation_en#eu-support kindel ja mille näol on Eesti Energia vaates “tegemist pigem erandliku Komisjoni poolt juba rakendatud ning tulevikus rakendatavate meetmete mõjul on põhjust lahendusega” (lk 18). Tabelis 4.5 (lk 34) esitatud andmete põhjal on olla optimistlik süsiniku püüdmise tehnoloogia arengu ja parema kättesaadavuse osas. Enefit280-2 seadme süsinikuheide isegi koos süsiniku püüdmise Kokkuvõttes olete jõudnud leevendavate meetmete keskkonnakaitselise ja sotsiaal- tehnoloogia rakendamisega 92 670 t/a. See ületab olulise KHG heite majandusliku mõju määramatuse kaudu järeldusele, et ei ole välja toodud piisavalt künnist 20 000 t/a ligi viiekordselt. Seega isegi süsiniku püüdmise korral, leevendusmeetmeid, et välistada õlitehasest lähtuv keskkonnaoht. Keskkonnaohu mille teostatavus on ebakindel, kaasneks Enefit280-2 seadme rajamisega määratlemise osas anti selgitused punkti 3.2 vastuses. Täiendavalt märgime, et paraku ei kindlasti oluline keskkonnamõju ehk keskkonnaoht, mida tuleb vältida. ole võimalik tuleviku meetmeid/projekte täpsemalt sõnastada. Nende projekteerimisel Eeltoodust järeldub, et KMH aruandes ei ole ette nähtud piisavaid arvestatakse, et nad oleksid majanduslikult mõtestatud ja et nendega ei kaasneks leevendusmeetmeid, mille kasutuselevõtt välistaks õlitehasest lähtuva keskkonnaohtu ehk olulist negatiivset mõju. keskkonnaohu. KMH aruannet punkti 3.3. alusel ei täiendata. KMH aruandes tuli hinnata mõju kliimakindlusele võimalike kliimamuutuste tulevikustsenaariumide korral. Lähtuvalt algatamise otsusest oli peamiseks eesmärgiks anda hinnang jahutusvee suublasse juhtimise stsenaariumi mõjudele kliima soojenemisel 3.4 Õlitehasega kaasnevate kliimariskide ja kliimakindluse ja hinnata võimaliku leevendusmeetmena gradiiri ehk jahutustorni või muude hindamine alternatiivsete jahutussüsteemide kasutusele võttu ebasoodsa mõju vähendamiseks. KMH programmis on kliimariskide hindamise raames viidatud Euroopa Hindamise tulemused on esitatud KMH aruande ptk 4.5. Komisjoni taristu kliimakindluse hindamise juhisele ja IPCC 6. Euroopa Komisjoni taristu kliimakindluse hindamise juhised hõlmavad kliimamuutuste ülevaateraporti osale “Impacts, Adaptation and Vulnerability” (programmi leevendamise, mis on seotud KHG heitega. Seda teemat on analüüsitud ptk 4.1. Teine lk 26). KMH aruandes neile allikatele aga ei ole viidatud ning aruandest ei pool hõlmab kliimamuutustega kohanemist, millest asjakohaseks osutus jahutusveega selgu, kas või kuidas on neid kui asjakohaseid juhiseid Enefit280-2 seotu. Muud teemad nagu äärmuslike ilmastikunähtuste sageduse ja intensiivsuse kliimakindluse hindamisel arvesse võetud. Samas on need allikad muutumine kliimamuutuste tõttu, samuti merevee tõus kavandatavat tegevust ei mõjuta. kliimakindluse hindamisel asjakohased. Sellepärast palume KMH Komisjoni taristuprojektide kliimakindluse hindamise juhend sätestab muuhulgas, et aruandes kliimakindluse hindamisel viidata Euroopa Komisjoni projekti elluviija ja ekspertide rühma esimeste ülesannete hulka kuulub otsuse tegemine taristu kliimakindluse hindamise juhisele ja IPCC raportile, nagu selle kohta, milliseid kliimaprojektsioonide andmestikke kasutada kliima suhtes programmis märgitud ning selgitada, kuidas on neid allikaid haavatavuse ja kliimariskide hindamiseks; see otsus tuleks dokumenteerida – seda ongi kliimakindluse hindamisel arvesse võetud. aruandega tehtud, aga täiendatakse ka ptk 4.5 sissejuhatust. IPCC raport ei andnud Komisjoni juhistele täiendavat sisendit, mis oleks asjakohane kavandatava tegevuse kliimakindluse hindamise kontekstis. 3.5 Võimaliku avariiolukorra mõju hindamine Senise kasutusstatistika alusel ei ole olnud neid juhte, kus mitu seadet satuksid Aruandes on öeldud: “Enefit280-2 seadme lisamisega kaasneb võimalus üheaegselt äkkheitesse. Kõikide Enefit Power tootmisseadmete, sh. ka Enefit seadmete, avariiolukorraga kaasnevate õhusaasteainete heitkoguste hoolduste ajakava on planeeritud ennetava loogika alusel, et seadmed töötaksid suurenemiseks. Samas ei teki avariid kahes seadmes üheaegselt /…/. stabiilselt ning avariilisi äkkseisakuid ei tekiks. Võimalike kõrvalekallete puhul Seetõttu suurenevad mitte hetkelised heitkogused, vaid aastased tavapärastest töörežiimidest on olemas protseduurid seadme seiskamiseks, millega Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 162 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele heitkogused.” (lk 85) Palume selgitada, kuidas on välistatud kahes samuti välditakse avariiliste olukordade teket ja sellest tulenevat tavapärasest kõrgemat seadmes üheaegselt avarii tekkimine. Kui see ei ole välistatud, siis saasteainete heidet atmosfääri. Kui seadmete tööparameetrite näidud hakkavad palume kustutada väide, et avariid ei teki kahes seadmes optimaalsest kõrvale kalduma ja ilmneb seiskamise vajadus, toimub vastavalt üheaegselt, ning hinnata hetkelise heitkoguse suurenemist reglemendile seiskamine. olukorras, kui kahes seadmes tekib üheaegselt avarii. KMH aruandes on ptk 4.9 täiendatud, sh on analüüsitud juhte, kui peaks tekkima avarii elektrijaamas: praeguse seisuga on ühe ploki rikke korral reserv olemas ja gaasi saab ümber suunata teisele plokile. Olemas on 12 tunni valmidus teise ploki käivitamiseks, kui konkreetses olukorras osutuks, et töös oligi ainult üks plokk. Käivitamise kestuseks võib probleemide korral eeldada maksimaalselt 24 h. Kui plokis ei ole meeskondi kohal, siis võib käivitamine kesta kuni 48 tundi. Aga siis ei suunata kogu uttegaasi tõrvikusse, vaid järgneb õliseadmete osaline seiskamine. KMH aruandes ei ole esitatud eksitavad infot tööhõive kohta. KSH-s hinnati Õlitööstuse maa-ala detailplaneeringuga võimaldavaid tegevusi, mille te ka ise välja toonud olete. 4. Sotsiaal-majandusliku mõju hindamine Kirjutate, et ühe tehase mõju hindamiseks ei ole KMH antud hinnang piisavalt täpne. 4.1. KMH aruande eksitav info tööhõive kohta Selgitame, et avaldatava keskkonnamõju puhul sõltuks töötajate arvust olmevee käitlus ja Aruandes on viidatud Auvere KSH aruandele, mille “ptk 7.2 on toodud, et selle mõju hinnang on antud KMH aruande ptk 4.6. Auvere kompleks kujundatu palju õlitootmise laienemise ja järeltöötluse otseseks positiivseks mõjuks suuremale arvule töölistele kui selles praegu kokku töötab ja töötaks ka pärast Enefit280- tööhõivele on maksimaalselt 500 uut töökohta” (lk 61). See hinnang on 2 lisandumist. Järeldati, et Enefit280 ei suurenda Auvere energiakompleksi töötajate arvu Auvere KSH raames antud maksimaalse stsenaariumi realiseerumisele, ja tekkiva olmereovee kogust ega koostist võrreldes varasemate aastatega. Ptk 4.4 viidati st olukorrale, kui rajatakse 4 Enefit-280 seadet ning õli järeltöötlustehas ka võimalikule vajadusele olmereoveepuhasti rekonstrueerida, kui töötajate arv peaks aastase keskmise tootmisvõimsusega 5700 t (Auvere KSH aruanne lk järjest vähenema. 151 ja 155). KMH raames hinnatakse aga üksnes ühe Enefit-280 seadme Samas ei ole sotsiaal-majanduslike mõju hindamine otseselt keskkonnamõju hindamise rajamise mõju, mille sotsiaalmajanduslik mõju on oluliselt väiksem ülesanne ja seda ei nähtud ette ka KMH programmis. Tuleb märkida, et KSH aruandes kirjeldatud maksimaalsest stsenaariumist: kompleksloa taotluse kohaselt märgitud 500 töökohta võivad realiseeruda Eesti Energia teiste arendusprojektide kaasneb tehasega vaid 61 töökohta. Nagu on märgitud KMH aruandes, ei raames, kui need toimuvad Õlitööstuse maa-alal. Sotsiaal-majanduslike mõjude ole kolme täiendava õlitehase rajamine lisaks Enefit280-2 seadmele hindamisel oleks asjakohane hinnata ka kaudseid töökohti, mis on eeldatavalt suurem arv otstarbekas (lk 13), mistõttu ei realiseeru ka Auvere KSH aruandes kui Enefit280-2 käitamisega konkreetselt seotud 61 töökohta ja järgnevate kirjeldatud maksimaalne stsenaarium. Ühe tehase mõju hindamiseks ei arendusprojektide käitamisega seotud töökohad. ole Auvere KSH raames antud hinnang nõutavalt täpne. Seepärast Laiemalt on Ida-Virumaa töökohtadega seotud sotsiaal-majanduslikku mõju hinnatud palume KMH raames anda ajakohane ja täpsustatud hinnang Enefit- Õiglase ülemineku territoriaalses kavas ja seda seoses põlevkivi kasutamisest järk-järgult 280 seadme rajamisega kaasnevate töökohtade arvule. loobumisega. KMH aruande ptk 3.1 koondülevaatesse on lisatud kokkuvõtte töökohtadega seotud mõjudest. 4.2. Vajadus uue tervikliku sotsiaalmajandusliku mõju hindamise Sotsiaal-majandusliku mõju hindamine ei ole otseselt keskkonnamõju hindamise järele ülesanne ja seda ei nähtud ette ka KMH programmis. Laiem ja terviklik Oleme seisukohal, et KMH raames tuleks täiendavalt läbi viia terviklik sotsiaalmajandusliku mõju hindamine on osa strateegiliste arengudokumentide õlitehase sotsiaalmajandusliku mõju hindamine, kuna praegused andmed koostamise protsessist, sh on seda tehtud uute kliimaeesmärkide seadmisel. Arvestades, ei võimalda otsustajal teha õiguspärast kaalutlusotsust. Õlitehase puhul et põlevkivi kasutamise üleminekuperioodi on käsitletud viimati Õiglase ülemineku Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 163 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele ei saa tugineda KSH aruande sotsiaalmajandusliku (sh territoriaalses kavas, võib järeldada, et kohalduvad selle kava peatükkides 1.2 energiamajanduse) mõju hinnangule, kuna selles on olulisi puuduseid „Eeldatavalt kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumi määratlemine“ (selleks ning see ei ole enam ajakohane. Seepärast palume õlitehase territooriumiks on Ida-Virumaa), ptk 2 “Üleminekukatsumuste hindamine iga määratud sotsiaalmajanduslikku mõju tervikuna hinnata. Järgnevalt territooriumi puhul“, mille alapeatükkides kirjeldatakse kliimaneutraalsele majandusele põhjendame tervikliku sotsiaalmajandusliku mõju hinnangu vajadust ülemineku majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse mõju hindamist, seejärel seatakse üksikasjalikult. arenguvajadused ja eesmärgid ning kirjeldatakse kavandatavaid tegevusi. Kuna põlevkivi energeetiline kasutamine moodustab praegu osa energiamajandusest, siis on ka ENMAK 2035 koostamise raames tehtav mõju hindamine asjakohane. Lähtudes ENMAK 2035 KSH programmi eelnõust, ei kuulu sotsiaal-majanduslike mõjude hindamine hinnatavate keskkonnamõjude hulka (lähtutud on KeHJS sätetest ja Keskkonnaministeeriumi koostatud Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamatust), kuid sotsiaal-majandusliku mõju hindamine on kavas KSH protsessi väliselt vastavalt mõjude hindamise kontrollküsimustikule, mis on osaks Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei mõjude hindamise metoodikast. Ka järgnevad üksikasjalikud sotsiaalmajandusliku mõju hinnangu vajaduse põhjendused ei tingi strateegiliste arengudokumentide raames läbiviidava tervikliku sotsiaal- majandusliku mõju hindamise toomist ühe arendusprojekti KMH-sse. Nendele põhjendustele on vastatud lühidalt, kordamata eeltoodud üldisi kaalutlusi. 4.2.1 Ülekaaluka huvi ja mõistlike alternatiivide tuvastamine Kompleksloa üle otsuse tegemiseks on Keskkonnaamet kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud (HMS § 6) ning kaalutlusõiguse teostamisel neid arvesse võtma ning kaaluma põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Kuna KMH aruandes on selgunud, et õlitehase käitamine põhjustab keskkonnaohtu, mida ei ole võimalik vältida (vt käesoleva seisukoha p 3.2 ja 3.3), saab sellisele tegevusele Punktile 3.2 antud vastusest tuleneb, et ei ole tõendatav, et selline oht tekib. Seetõttu ei kompleksloa anda üksnes, kui huvi loa andmiseks on ülekaalukas ja ole põhjendatud ka viidatud KeÜS paragrahvide rakendamine. tegevusel puudub mõistlik alternatiiv ning on võetud ohu vähendamise meetmeid (KeÜS § 52 lg 1 p 6; KeÜS § 10). See eeldab põhjalikku kaalumist ning välja selgitamist, kas esineb taoline ülekaalukas huvi loa andmiseks ja kas puuduvad mõistlikud alternatiivid. Kahtlemata on siin oluline roll sotsiaal-majandusliku mõju hinnangul. 4.2.2 Muutused võrreldes Auvere KSH koostamise ajaga Aruandes tõepoolest nenditakse, et toimunud on olulised regulatiivsed arengud, mistõttu Võrreldes Auvere KSH aruande koostamise ajaga on toimunud on ettevõttel põhjust muuta varasemaid plaane. See muudatus puudutab praegu märkimisväärseid muutusi. Seda nenditakse ka KMH aruandes, viidates kavandatavale lisaks veel täiendavate õlitehaste ehitamist. Lisame selgituseks, et kliimaregulatsiooni karmistumisele ELi ja Eesti õiguses, et „Nende ettevõte ei suuda üheaegselt mitut õlitehast ehitada ja kui võtta tehase ehitamise perioodi muudatuste ja eesmärkide kontekstis ei ole praegu kavandatavale pikkuseks 4 aastat, siis valmiks detailplaneeringus ettenähtud neljas õlitehas umbes 2036 Enefit280-2 õlitehasele lisaks veel kolme täiendava Enefit280 õlitehase aastal. Võttes arvesse nii Eesti, kui EL-i kliimapoliitilisi eesmärke, kui ka eeldatavat Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 164 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele rajamine enam otstarbekas“ (lk 13). Teisisõnu tunnistatakse, et toimunud nõudluse langust fossiilsete vedelkütuste järele ei ole sel perioodil uue õlitehase on sedavõrd olulised muudatused, sh sotsiaal-majanduslikes aspektides, käikuandmine enam põhjendatud. Need asjaolud ei mõjuta sedavõrd aga hetkel et kogu detailplaneeringu elluviimine pole enam otstarbekas. See ehitatavat tehast, et nimetada selle ehitamist ebaotstarbekaks. Regulatiivsete omakorda tähendab, et ka kõnealuse õlitehase osas on vaja muudatustega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnamõjusid tuleb ühiselt ajakohastada sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi. MuuhuKlgas sõltub hinnata vastavalt eelnevalt viidatud Riigikantselei hindamismetoodikale, seejuures õlitehase majanduslik mõju ilmselgelt paljuski EL HKSi regulatsiooni arvesse võttes kõiki tegevusi, millele need muudatused mõju avaldada võivad. muudatustest, mis on ka KMH aruandes välja toodud (lk 19), ent Mis puudutab kavandatavaid EL HKS-i muudatusi, siis 2030. aasta perspektiivis need andmata on jäetud hinnang, kuidas see ikkagi mõjutab kogu projekti praegu kehtivatesse reeglitesse olulisi muudatusi kaasa ei too. 2030. aasta järgse otstarbekust ja riskantsust. Palume anda sotsiaal-majanduslikku mõju perioodi kohta on hetkel veel liiga vara EL HKS kohta prognoose teha. hinnates hinnang ka sellele, kuidas mõjutavad EL HKS regulatsiooni muudatused Enefit280-2 seadme otstarbekust ja riskantsust. 4.2.3 Elektritootmine ja varustuskindlus KMH aruandes on suurt rõhku pandud Eesti energiamajanduse arengute ning varustuskindluse teema lahkamisele (ptk 3.2), mis tegelikult on osa laiemast sotsiaalmajandusliku mõju hindamisest. Samas jääb viidatud peatükk järelduste osas lakooniliseks, sh jääb ebaselgeks, milline vajadus on õlitehase järele elektri tootmise ja varustuskindluse aspektist. Selgitame, et Enefit280-2 tehasel puudub märkimisväärne roll elektri varustuskindluse Juhime tähelepanu, et Eesti riik on seadnud eesmärgi toota Eestis 2030. tagamisel ja ENMAK 2035 ei käsitle põlevkiviõli tootmisel Enefit280 seadmetel kaasnevat Aastal sama palju elektrit taastuvatest allikatest kui Eestis kokku elektritoodangut üldse, seetõttu ei ole see ka alternatiiviks elektritootmise tarbitakse ning Eleringi analüüsi kohaselt on Eesti varustuskindlus varustuskindluse tagamisel. Teema on sisse toodud KMH-sse, et hinnata, kas vähemalt 2037. aastani tagatud ka ilma Enefit-280 seadmeid lähiaastateks on olemas piisav ressurss põlevkivi utmisel tekkivate gaaside põletamiseks arvestamata (KMH aruande lk 15). 2031. aastal on Eesti Energial kavas elektrijaamades. Kuivõrd uttegaaside väärindamise projektid keemiatööstuse tooraineks hüpoteetilise lahendusena kasutusele võtta uttegaasist metanooli realiseeruvad järk-järgult 2027-2033. aastal, siis on vajalik hinnata ka olemasolevate valmistamise tehas (lk 31), mistõttu ei toodetaks enam uttegaasist elektrit elektrijaamade käitamisvõimalusi. ja väheneks Enefit280-2 seadmest turule müüdava elektri kogus (lk 42). Vahemärkusena lisame, et tuuleparkide lisandumine Eesti elektrisüsteemi ei võimalda Nõnda ei saaks Enefit280-2 seade alates 2031. aastast enam nii või päriselt lahendada elektri varustuskindluse probleeme. Selleks on vajalik juhitavate teisiti toetada Eesti elektri varustuskindlust. Kui Enefit280-2 seade aga elektritootmisvõimsuste olemasolu Eesti elektrisüsteemis, mille garanteerimiseks pakub igapäevaselt osaleb elektriturul, ei saa see kuuluda Eesti elektritootmise Elering riigi valitsusele strateegilise reservi loomist kuni aastani 2037. Mis omakorda toob strateegilisse reservi (lk 17). Oluline on siin ka asjaolu, et juba praegu on sisse teatud määramatuse põlevkivi energeetilise kasutamise osas, aga sellele on ka planeerimisel mitu korda suuremas mahus tuuleparke (ligi 4000 MW), kui KMH aruandes ptk 3.2 (pärast ptk 3 täiendamist ptk 3.3) kokkuvõttes üheselt viidatud. EnKS 100% taastuvenergia eesmärgi täitmiseks oli kavas (vt RaM 27.02.23 seisukoha p 5). Seega nähtub eeltoodust, et elektritootmise ja varustuskindluse tagamise avaliku huvi rahuldamiseks on olemas mõistlik alternatiiv Enefit280-2 seadme rajamise asemel, mis tuleb ka selge järeldusena aruandes välja tuua. 4.2.4 Puudused sotsiaal-majandusliku mõju hindamisel Auvere KSH KSH aruandes toodu ei kuulu ümbervaatamisele. KSH aruanne esitas ENMAK 2030 ja raames muudes asjakohastes strateegilistes arengudokumentides, sh regionaalses ja kohaliku omavalitsuse märgitud sotsiaal-majanduslike hinnangute kokkuvõtte, mida täiendati Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 165 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele Teiseks räägib uue tervikliku sotsiaal-majandusliku mõju hindamise nende vastuvõtmisele järgnenud perioodi asjakohaste näitajatega, mitte ei teinud kasuks asjaolu, et Auvere KSH aruande sellekohastes peatükkides eraldiseisvat laiemat sotsiaal-majanduslikku hinnangut. Nagu eelnevalt viidati, tehti esineb olulisi puudusi. Näiteks ei ole hinnatud Auvere KSH raames ega investeerimisotsus Enefit280-2 rajamiseks 2020. aasta kevadel ja väljastatud ehitusloa üheski muus etapis õlitehase rajamise mõju noorte väljavoolule Ida- alusel alustati ehitamist. Virumaalt, mis tõukub mh sellest, et noorte jaoks ei ole Mis puudutab toornafta hinna kõikumist, siis sellega on investeeringuotsuse tegemisel energeetikasektori töökohad atraktiivsed ning alternatiivseid töökohti on arvestatud ja projekti tasuvusaja hindamisel on seda võimalust arvesse võetud. piirkonnas vähe.77 Samuti ei võta Auvere KSH aruandes antud hinnang Ülevaade nn vara hülgamise tõenäosuse kohta on eelnevate ettepanekute alusel lisatud arvesse riski, et õlitehase rajamine kinnistab Ida-Virumaa inimesi ptk 2.1 kooseisu. Mis puudutab viidatud IPCC hinnangut, siis selle hüpoteesi põlevkivisektoris töötama, samas kliimaalase regulatsiooni kiirete paikapidavust näitab Saksamaa tegevus, kus on tuuma-elektrijaamade sulgemisega muutuste, KHG heite ühikuhinna ning toornafta hinna kõikumise otsustatud rajada uusi söel põhinevaid võimsusi. tulemusel võib osutuda möödapääsmatuks õlitootmise kiire lõpetamine.78 KMH aruandes tunnistatakse, et juhul, kui kliimaneutraalsust pole Eestis võimalik teisiti saavutada, lõpetab õlitehas töö 2050. aastal ehk plaanitust varem (lk 35). Arvestades karmistuvat kliimapoliitikat, võidakse õlitehas regulatiivse surve tõttu sulgeda varemgi. Auvere KSH ega KMH aruande raames ei ole hinnatud aga õlitehase plaanitust lühema kasutusea ehk õlitehase kui nn hüljatud vara (inglise keeles “stranded asset”) sotsiaal- majanduslikku mõju Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna. IPCC hinnangul võidakse söega seotud varad hüljata juba enne 2030. aastat, naftaga seotud varad aga pigem sajandi keskpaiga poole.79 Auvere KSH ega KMH raames ei ole hinnatud aga õlitehase plaanitust kiirema hülgamise sotsiaalmajanduslikku mõju Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna. Sealhulgas tasub arvesse võtta ka asjaolu, et kui kehtestatavate või uuendatavate kliimaeesmärkide tõttu on vaja ettevõtjale antud keskkonnaluba kehtetuks tunnistada, võib tal tekkida nõudeõigus kahju hüvitamiseks juba tehtud investeeringute osas. Palume neid riske sotsiaal-majandusliku mõju hindamise raames analüüsida. 77 Õiglase ülemineku territoriaalne k ava, lk 13. 78 Meeliste, S. et al. (2019) Eesti kliimaambitsiooni t õstmise v õimaluste analüüs. – Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, lk 43. 79 IPCC, 2022: Summary for Policy mak ers. In: Climate Change 2022: Mitigation of Climate Change. Contribution of Working Group III to the Sixth Ass essment Report of the Intergov ernmental Panel on Climate Change. – https://www.ipcc.ch/report/ar6/wg3/downloads/report/IPCC_AR6_WGIII_SummaryForPolicymakers.pdf C4.4. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 166 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele 4.2.5 Õlitehase süsinikuheite varikulu Juhime tähelepanu, et viimasel ajal on märgatavalt arenenud ka KHG heite enda sotsiaalmajanduslike mõjude hindamise meetodid, mis abistavad olulise kliimamõjuga rajatiste üle otsuste tegemist. 2021. aastal avalikustas Euroopa Komisjon taristu kliimakindluse hindamise teatise (millele on viidatud ka KMH programmi lk 26), mille kohaselt tuleks KMH programmis on tabelis 6.1 Komisjoni kliimakindluse juhendile viidatud kui hinnata ka CO2 heite varikulu. CO2 heite varikulu tähendab alusdokumendile, mida kasutatakse avariiliste juhtudega-riskidega seotud kliimakindluse süsihappegaasi atmosfääri paiskamise kulu ühiskonnale, mida hindamisel. See ei tähenda, et seda juhendit kogu mahus ka kasutatakse – KMH ei põhjustavad kliimamuutuste tagajärjed, nagu tugevamad tormid ja põuad. tegele sotsiaal-majandusliku mõju hindamisega. Komisjon tugineb Euroopa Investeerimispanga CO2 varikulu hindamise Märgime, et siiani ei ole erinevaid varikulusid sotsiaal-majandusliku mõju hindamisel metoodikale, mille kohaselt oli 2020. aastal ühe tonni CO2 varikulu 80 €, arvesse võetud, välja arvatud kaudselt enne Komisjoni kliimakindluse juhendi avaldamist 2050. aastaks tõuseb see aga 800 euroni (2016. aasta hindades).80 tehtud taristuprojektide mõju hindamise käigus (ja seejuures on kasutatud järgmises Kompleksloa taotluse ja Euroopa Investeerimispanga andmete põhjal punktis toodud enneaegsete surmade kontseptsiooni, kuid vastupidises võtmes – tooks õlitehase käitamine ainuüksi 2025. aastal ühiskonnale 146 miljoni liiklusohutuse kasv vähendab enneaegseid surmasid, mis õigustab investeeringute euro suuruse kahju, koos toodete kasutamisega 303 miljoni euro suuruse tegemist ja ka olulisuse künnist mitteületavate keskkonnamõjude avaldamist). Nendime, kahju. 2050. Aastani õlitehase käitamise CO2 varikulu oleks kokku 10,6 et Komisjoni juhend käsitleb taristuprojekte ja kohaldub projektidele, mille miljardit eurot, koos toodete põletamisega lausa 22 miljardit eurot (2016. investeerimisotsus tehakse pärast juhendi vastuvõtmist. Seetõttu ei ole seda teha aasta hindades). Samas tuleb arvestada, et Euroopa Investeerimispanga asjakohane seni kuni vastavate tööstuslike projektide hindamise metoodika on välja andmed pigem alahindavad CO2 varikulu ning uuemates teadustöödes töötatud. Kuid sellisel juhul rakendub see pärast vastava juhendi vastuvõtmist, mitte ei hinnatakse varikulu veel suuremaks. Nii on näiteks hinnatud, et Eestis jäi kohaldata seda tagantjärgi kõikide tehtud otsuste ümberhindamiseks. varikulu tonnihind juba 1991 – 2019. aastal 407 kuni 4109 euroni. Näiteks on IPCC välja toonud, et 1,5-kraadise eesmärgi sisse jäämiseks võib CO2 ekvivalendi tonni hind jääda vahemikku 245–14 300 dollarit (2010. aasta hindades). Kuna õlitehase varikulu ühiskonnale on kahtlemata suur, palume teha ajakohane õlitehase sotsiaal-majandusliku mõju analüüs, milles antakse hinnang ka õlitehase varikulule. 4.2.6 Õlitehase käitamisega kaasnevad enneaegsed surmad Enneaegsete surmade kontseptsiooni ei ole siiani keskkonnakaitselubade ega muude tegevuslubade väljastamisel läbiviidud hindamiste raames kasutatud. Enneaegsed Õlitehase käitamise ning selles valmistatud toodete põletamisega surmad on kogusega seotud statistiline näitaja ja seda saab omistada ka muudele kaasneb oluline süsinikuheide, mis süvendab kliimamuutuseid ja sellega mõjuteguritele kui CO2 heide, näiteks peenosakeste (PM10), eriti peenete osakeste jt kuumusest tulenevaid kahjulikke mõjusid inimeste tervisele üle maailma. inimtegevuse käigus tekkivatele saasteainete heitele. Kokkuvõttes on võimalik välja Ühe tonni süsihappegaasi paiskamine atmosfääri põhjustab arvestada ka inimese elutegevusega kaasneda võivat statistilist heidet ja tõenäoliselt on 80 European Inv estment Bank Group. (2020) EIB Group Climate Bank Roadmap 2021 -2025. https://www.eib.org/attac hments/thematic/eib_group_climate_bank _roadmap_en.pdf , lk 47–48. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 167 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele kliimamuutuste süvendamisega üle maailma keskmiselt 0,000226 see üks põhjuseid, miks õhusaasteainete heite avaldatavat mõju iseloomustatakse enneaegset surma aastatel 2020–2100.81 Seega põhjustab õlitehas iga saasteainete kontsenratsiooni vastavuse kaudu õhukvaliteedi piirväärtustele – jääb ära aasta kohta, mil see töötab kompleksloa taotluses esitatud näitajatega, vajadus sätestada, mitu surma on erinevate tegevuste puhul veel õigustatud risk. maailmas 200 enneaegset surma,82 koos õlitehases valmistatud toodete Kuid tervisega seotud teadusuuringutes ja ka selle valdkonna strateegiliste põletamisega 488 enneaegset surma.83 Isegi realistliku stsenaariumi ja arengudokumentide koostamisel on see näitaja kasutusel, sh Rahvastiku tervise leevendamismeetmete rakendamise korral põhjustab õlitehas iga aasta arengukavas 2020-2030 on seda läbivalt kasutatud erinevate probleemide kohta 118 enneaegset surma üle maailma,84 koos õlitehases valmistatud iseloomustamisel ja eesmärkide sõnastamisel-sekkumise prioriteetide seadmisel ning toodete põletamisega aga 348 enneaegset surma.85 Mõlema tegevuste tulemuslikkuse arvestamisel (https://www.sm.ee/sites/default/files/content- stsenaariumi korral lisanduvad enneaegsed surmad, mida põhjustavad editors/Tervishoid/rta_05.05.pdf). muud kliimamuutustega kaasnevad nähud lisaks kõrgematele õhutemperatuuridele (nt üleujutused, põuad, relvakonfliktid). Kuna kliimamuutuste tõttu süvenevad kuumalained Eestiski ning nendega kaasneb liigsuremus86, siis põhjustab õlitehase käitamine enneaegseid surmasid ka Eestis. Palume KMH aruandes tuua välja õlitehase käitamise ning õlitehases valmistatud toodete põletamisega kaasnevast süsinikuheitest põhjustatud enneaegsete surmade arv. 4.2.7 Avalik huvi Punktile 3.2 antud vastusest tuleneb, et ei ole tõendatav, et selline oht tekib, seetõttu ei ole ka punktis 4.2.1 toodud ülekaaluka huvi sätete kasutamine põhjendatud. Kui hinnata 81 Bressler, R. D. (2021) The mortality cos t of c arbon. Nat Commun 12, 4467. – https://doi.org/10.1038/s 41467-021-24487-w, 21.04.2023. 82 Arvutusk äik: 886 665.6 t CO2 / a ∙ 0,000226 surma / t CO2 = 200 surma. 83 Arvutusk äik: 200 surma + [k asutatava põlevkivi mass ∙ süsiniku sisaldus põlevkivis – (põlevkiv iõli kogus ∙ süsiniku s isaldus põlevkiviõlis + põlevkivibensiini kogus ∙ s üsiniku sisaldus põlevkivis + uttegaasi k ogus ∙ süsinik u sis aldus uttegaasis)] ∙ CO2 ja C molaarmassi suhe ∙ 0,00226 surma / t CO2 = 200 surma + [2300000 t ∙ 0,2049675 tC / t – (286740 t ∙ 0,814 tC / t + 37260 t ∙ 0,804 tC / t + 97200000 Nm3 ∙ 0,000873439 tC / Nm3)] ∙ 3,664 ∙ 0,00226 s urma / t CO 2 = 488 surma. 84 Arvutusk äik: 519 925.6 t CO2 / a ∙ 0,000226 surma / t CO2 = 118 surma. 85 Arvutusk äik: 118 surma + [k asutatava põlevk ivi mass ∙ süsiniku sisaldus põlevkivis – (põlevkiv iõli kogus ∙ süsiniku s isaldus põlevkiviõlis + põlevkivibensiini kogus ∙ s üsiniku sisaldus põlevkivis + uttegaasi k ogus ∙ süsinik u sis aldus uttegaasis)] ∙ CO2 ja C molaarmassi suhe ∙ 0,00226 surma / t CO2 = 118 surma + [2014888 t ∙ 0,2049675 tC / t – (239413 t ∙ 0,814 tC / t + 28567 t ∙ 0,804 tC / t + 68500000 Nm3 ∙ 0,000873439 tC / Nm3)] ∙ 3,664 ∙ 0,00226 s urma / t CO 2 = 348 surma. 86 Roose, A. et al. (2015) Kliimamuutuste mõjude hindamine ja kohanemismeetm ete v äljatöötamine planeeringute, maakas utuse, inimtervis e ja pääs tev õimek use teemas (KATI). Lõpparuanne. Lk 129. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 168 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele Leiame, et uus terviklik sotsiaal-majandusliku mõju analüüs tuleks läbi viidatud Riigikontrolli 20.07.2021 kirjale nr 1-5/21/501, siis nähtub, et esitatud küsimused viia ainuüksi olulisest avalikust huvist tulenevalt. Sellele juhtis mh lähtuvad suuresti eeldusest, et „Valitsuse tegevusprogrammis on punkt, mis ütleb, et tähelepanu ka Rahandusministeerium oma tagasisides KMH eesmärk on loobuda täielikult põlevkivi kasutamisest aastaks 2040“. Valitsuse programmile ning kaudselt ka Riigikontroll oma päringus87. Enefit Power tegevusprogramm ja selle alusel koostatud arengudokumendid sõnastavad, et 2040. AS on riigiettevõte, mis toodab fossiilkütuseid ning kasutab selleks aastaks loobutakse täielikult põlevkivi kasutamisest energeetikas. Riigikontrolli kirjast olulises mahus avalikke vahendeid. Avalikkusel on õigus teada, milliseid kaudselt olulise avaliku huvi väljalugemist saab eeldatavalt siduda viidatud riigiabi riske maksumaksjate rahade eest võetakse ning kas ja mis võiks reeglistikuga, kuid kirjas on otsesõnu viidatud, et „Vabariigi Valitsuse liikmed on otsust õigustada taolise keskkonnaohu põhjustamist, sh teiste sektorite kommenteerides selgitanud, et aktsiakapitali laiendamine põlevkiviõlitehase loomiseks asetamist suurema surve alla kliimaeesmärkide saavutamisel. Oluline on aitab muu hulgas luua ja säilitada töökohti Ida-Virumaal ning teenida riigile maksutulu, siin ka tõik, et kliimamuutuse mõjud ning kliimamuutuse pidurdamiseks mis on sotsiaal-majanduslikust ja riigi tulude vaatenurgast mõistetav püüd“. Teadaolevalt tehtavad jõupingutused mõjutavad mitmeid Eesti kodanike ei ole Riigikontroll järgnevalt algatanud menetlusi ega ka vaidlustanud Õiglase ülemineku (põhi)seadusega tagatud õigusi ja vabadusi. Näiteks põhjustab territoriaalses kava meetmeid. Rahandusministeerium ei esitanud oma seisukohta kliimamuutus liigsuremust ka Eestis, nagu märgitud punktis 4.2.6. sotsiaal-majanduslike mõjude asjakohaseks hindamiseks KMH programmile lähtudes Samuti, kui praegu lükata tegutsemist edasi ning väljastada punktis 4.2.1 esitatud avaliku huvi tõlgendusest („13. Lähtuvalt suurest avalikust huvist kergekäeliselt lube süsinikumahukatele projektidele, võib juhtuda, et kõnealuse Enefit 280-2 tehase rajamise vastu, teeme ettepaneku kaaluda täiendava kliimasoojenemise piiramine ja riiklike kliimakohustuste täitmine tulevikus asjakohaste mõjude hinnangu koostamist, mis võimaldab aja- ja asjakohase teabe pinnalt oleks võimalik ainult kiireloomuliste ja lühiajaliste meetmetega, mis sotsiaal-majanduslikke mõjusid adekvaatselt hinnata.“). Vastuses viidati, et eelnevalt on tähendaks sisuliselt kõigi põhiseaduslike vabaduste drastilist piiramist, KSH aruande koosseisus sotsiaal-majandusliku mõju ülevaade esitatud ja seda uuesti ei kuna kõik inimelu valdkonnad on KHG emissioonidega seotud.88 tehta (seejuures tuginedes ka ministeeriumi samas kirjas esitatud seisukohale, et KMH- ga ei ole võimalik KSH hinnanguid ajakohastada). Koostamise käigus üldjoontes samad selgitused punktis 4.2 tooduga. Võib mõista erinevate huvirühmade argumente üje või teise seisukoha toetamiseks, kuid nn ühisosa tuleb leida strateegiliste arengudokumentide koostamisel ja sotsiaal- majanduslike mõjude ning kliimamuutuse mõjude vahel on seda püütud teha nt Õiglase ülemineku territoriaalses kava raames. 87 https://adr.rik.ee/ram/dokument/10892028 88 Saksa konstitutsioonik ohus on leidnud, et ühel põlvkonnal ei tohi lubada k asutada ära s uurt osa CO2 eelarvest, k andes suhteliselt v äik est osa v ähendamis e koormast, k ui see jätab järgnev atele põlvkondadele drastilis e vähendamise koorma ning jätab nad ilma o lulistest vabadustest. BVerfG, Besc hluss des Ersten Senats vom 24. M ärz 2021 - 1 BvR 2656/18, p 192. Arvutivõrgus: http://www.bv erfg.de/e/rs20210324_1bvr265618.html; ots use ingliskeelne tõlge: https://www.bundesverfassungs gericht.de/SharedDocs/Entsc heidungen/EN/2021/03/rs 20210324_1bvr265618en.html . Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 169 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele 5. Natura hindamine Võib järeldada, et sarnaselt eelmistele punktidele väljendub arvamus Natura hindamise puudulikkusest järgnevatel alapunktidel. Üldistatult nendime, et kõiki KMH-s (ja ka Oleme seisukohal, et KMH aruandes on Natura hindamine puudulik. eelnevalt KSH-s) käsitletud mõjusid on hinnatud kavandatavate tegevuste koosmõjus Puudulik on seejuures nii õlitehase käitamise otseste mõjude käsitlus kui muude tegevuste ja projektidega. Seejuures, kuna ökosüsteemidele avalduvad mõjud hinnang õlitehase rajamise mõjule koosmõjus muude tegevuste ja väljenduvad pikemal ajaskaalal, on hinnangute andmisel muuhulgas arvestatud ka projektidega. kavandatavale tegevusele eelnenud perioodidel avaldatud mõju suurusest ja olulisusest. Ettepaneku alusel täiendati Natura hindamise osa hinnanguga, kuidas õhusaaste võib mõjutada linnustikku. Liikidele avalduv mõju väljenduks osalt otsese saasteainete kontsentratsiooni mõju kaudu 5.1. Õhusaaste mõju linnustikule isenditele. Siinkohal tuleb nentida, et kuigi viitate inimese ja lindude füsioloogia suurele Puhatu linnuala kohta on KMH aruandes öeldud: “Kui lindude puhul erinevusele, on püsisoojastel organismidel ühine omadus – vere koostises olev eeldada saasteainete sarnast mõju kui inimestele, on õhusaasteainete hemoglobiin, mistõttu vähemalt süsinikmonooksiidi toimemehhanism on sarnane ja kontsentratsioonid selles piirkonnas oluliselt väiksemad kehtestatud kokkuvõttes on kõik püsisoojased organismid tundlikud CO madalatele piirväärtustest, Enefit280-2 käikuandmisega ei kaasne saastetasemes kontsentratsioonidele (F. Ramade. Ecotoxicology. J. Wiley & Sons, 1987; lk 151). Teiste olulist muutust ja ka siin on peamine mõju põlevkivielektrijaamadel” (lisa saasteainete toimemehhanism ei ole samavõrd sirgjooneline, kuid siin saab tugineda 4 lk 6). Sisuliselt on mõju jäetud hindamata. Esmalt tuleb aruandes uuringutele, mis käsitlevad näiteks suurte elektrijaamade mõju lindudele – tekkida võiv selgitada, millisel viisil saasteainete mõju kaitstavatele elupaikadele ja saastainete profiil on sarnane ja järeldatakse, et kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuste liikidele avaldub, sh arvestades vastavalt elupaikade ja liikide spetsiifikat. raamesse jäävad kontsentratsioonid ei mõjuta linde (siinkohal näitena SO2 kui suurima Arusaamatuks jääb eeldus, et lindudele avaldub mõju sarnaselt suhtelise saastetasemega õhusaasteaine uuring89). inimestele, samas kui nende füsioloogia on inimese omast liialt erinev, et Mõju lindudele avalduks ka elupaikadele avalduva mõju kaudu, mõjutataks eelkõige taolist üldistust teha. Natura hindamine peab tuginema teaduslikul taimestikku (seda ka saasteaimete võimaliku reageerimise kaudu elupaiga teadmisel põhinevale analüüsile, ning andma infot mõjude olemuse ja komponentidega, sh pinnase koostisainetega), Tehtud uuringute alusel võib järeldada, et interaktsiooni kohta kaitstavate elupaikade ja liikidega. KMH aruandes mõju sõltub taimestiku seisundist, mis on seotud ökosüsteemide kaitseks kehtestatud piir- nõuetekohane käsitlus puudub. Teeme ettepaneku see lünk täita. või sihtväärtustega. Alla kehtestatud normide jääv heide ei mõjuta linnustikku29. Seetõttu on KMH raames tehtud modelleerimised ja hinnangud asjakohased iseloomustamaks mõju linnustikule. Endiselt kehtib järeldus, et Natura alade kaitse-eesmärke ja Natura- alade terviklikkust kavandatav tegevus ei mõjuta. Siinkohal tuleb nentida, et viidatud mõjud tulenevad põlevkivi kaevandamise kaudu, mis eeldatavalt põhjustab piirkonnas veerežiimi muutust. Põlevkivi kaevandamine toimub 5.2. Põlevkivi kaevandamisega kaasnev kumulatiivne mõju Puhatu vastavate lubade alusel ja kaevandamise mõju (s.h Natura hindamine) viiakse läbi linnualale vastavate lubade KMH-de menetluse käigus. Enefit280-2 kompleksloaga ei kehtestata konkreetset kohta, kust põlevkivi tuleb võtta, seetõttu ei ole kaevandamine seotud kavandatud tegevusega. Kumulatiivset mõju tuleb hinnata erinevate kaevanduslubade 89 https://www.researchgate.net/publication/316893997_Bird_s pecies_richness_and_densities_i n_relation_to_sulphur_diox ide_gradients_and_environmental_variables Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 170 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele Peamine mõju Puhatu linnu- ja loodusalale avaldub õlitehases õli menetluse raames. Käesolevas KMHs on Natura hindamisel asjakohane käsitleda tootmiseks vajaliku põlevkivi kaevandamise kaudu. 2016. aasta seire90 käesoleva KMH aluseks oleva keskkonnakompleksloaga kavandatavaid tegevusi. andmetel on Puhatu linnuala seisund võrreldes 1996. a seire tulemustega Võimalikku kavandatava tegevuse mõju veerežiimile hinnati detailselt Õlitööstuse maa- oluliselt halvenenud: drastiliselt on vähenenud lagesoole iseloomulike ala detailplaneeringu KSH raames, sh määrati ehitustegevuse kaugus, millest alates võib kahlaja- ja värvuliseliikide arvukus ning plahvatuslikult on kasvanud ebasoodne mõju avalduma hakata. KMH aruande ptk 4.11 on see analüüs esitatud ja puistulembeliste liikide arvukus. Põhiliseks põhjuseks neis muutustes nenditud, et lähtuvalt piirkonna keskkonnatingimustest see piirdub lähialaga. peetakse Narva põlevkivikarjääri depressioonilehtrit, mille tõttu on Puhatu Ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt sõnastati tingimus, et täpsemalt tuleb hinnata kuni 200 m soostik ning selle elupaigad kuivenenud. Puhatu soostik on hetkel veel kaugusel asuvate objektide mõju, sh tuleb nende rajamise detailid kooskõlastada ainsaks teadaolevaks pesitsuspaigaks Eestis kriitilises seisundis91 Keskkonnaametiga. olevale I kaitsekategooria linnuliigile rabapüüle (Lagopus lagopus). Siit järeldub, et arvestades Enefit280-2 paiknemist Õlitööstuse maa-alal, ei avalda Õlitehase toorme varumisega kaasnevat mõju Natura aladele, sh Puhatu Enefit280-2 rajamine kumuleeruvat ega kuhjuvat mõju. loodusalale ei ole Natura hindamise käigus üldse hinnatud. Samas on toorme e. põlevkivi kaevandamise puhul tegu otseselt tehase Selgitate, et nõue hinnata Natura aladele avalduvat mõju koosmõjus muude projektidega käitamisega seotud tegevusest tuleneva kumulatiivse mõjuga, mida tuleb tuleneb loodusdirektiivi art 6 lõikest 3, mis sõnaselgelt näeb ette, et “iga kava või projekti, KeHJS ja EL loodusdirektiivi kohaselt hinnata. Loa taotluse kohaselt on (---) mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või toorme kuluks 2 300 000 tonni põlevkivi aastas.92 Hindamise käigus on projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse- esmalt tarvilik teha kaardianalüüs põlevkivikaevandamise aladest, millelt eesmärkidele avaldab.” Loodusdirektiivi sätted on üle võetud KeHJS-ga, mille § 3 lg 1 p 2 toore jõuab tehasesse ning kaitseväärtustest, mis põlevkivi käsitleb Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõjuna samuti sõnaselgelt tegevuse mõju kaevandamisest mõjutatud on ning jätkata sisulise hindamisega. “eraldi või koos muude tegevustega”. KMH-s on asjakohaseid koosmõjusid hinnatud ja Kokkuvõtvalt teeme ettepaneku Natura hindamise raames hinnata nende osas on järeldused kantud ka Natura hindamisse ja seetõttu ei ole tegemist ei kumulatiivsete mõjudena õlitehases kasutatava põlevkivi varumise loodusdirektiivi ega KeHJS nõuete rikkumisega. mõju Natura aladele ja neil kaitstavatele loodusväärtustele. Nõue hinnata Natura aladele avalduvat mõju koosmõjus muude projektidega tuleneb loodusdirektiivi art 6 lõikest 3, mis sõnaselgelt näeb ette, et “iga kava või projekti, (---) mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab.” Loodusdirektiivi sätted on üle võetud KeHJS-ga, mille § 3 lg 1 p 90 Keskkonnaagentuur. 2017. M adalsoode ja rabade haudelinnustik u seire 2016. aasta aruanne. Lk 6 ja 59. 91 IUCN kategooriates EN staatus , üks aste enne l iigi väljasuremist. 92 Keskkonna kompleksloa taotlus T-KKL/1001598-15, p 3 Tegevusala https://kotk as.envir.ee/permits/public _a pplication_details?repres ented_id=&proceeding_id=6606&applic ation_id=1007923 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 171 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele 2 käsitleb Natura 2000 võrgustiku alale avalduva mõjuna samuti sõnaselgelt tegevuse mõju “eraldi või koos muude tegevustega”. Koosmõju hindamisel ei saa piirduda sama tüüpi tegevustega, vaid arvestada tuleb kõiki projektide ja kavade kumuleeruvaid mõjusid. Arvestada tuleb nii ellu viidud, ellu viidavate kui ka heaks kiidetud, kuid ellu viimata tegevuste mõjudega. Lisaks tuleb arvesse võtta pooleliolevates ametlikes menetlustes olevate projektide ja kavade kuhjuvat mõju (artikli 6 juhend, lk 29 ja 30; vt ka metoodiline juhend, lk 14, 15, 31−34).93 Juhul, kui õlitehase KMH käigus ei arvestata koosmõju teiste projektidega (sh õlitehase toorme saamiseks vajaliku põlevkivi kaevandamisega), oleks tegemist otseselt loodusdirektiivi ja KeHJS nõuete rikkumisega. Rahandusministeerium (23.05.2023 kiri nr 4-13/2632-2) Tutvunud täiendatud KMH aruandega ja arvestades täpsustavaid selgitusi märgib Rahandusministeerium, et nende 27.02.2023 kirjas nr 14-13/580-2 toodud tähelepanekutest on lahendatud punktid 5, 6 ja 9. Ülejäänud punktidele esitatud vastuste ja selgituste osas jääme varasemalt esitatud arvamuse juurde. Rahandusministeeriumi kirjast lähtuvalt esitatakse uuesti 27.02.2023 kirjas nr 14-13/580-2 toodud küsimused-tähelepanekud ja vastused ning selgitused, v.a. punktid 5, 6 ja 9. 1. KMH aruande eelnõu lk 4 ja lk 18 on kirjutatud, et „Vastavalt KMH Selgitame, et Õlitehase KSH (Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala detailplaneeringu algatamise otsusele, tuleb KMH raames hinnata üksnes neid teemasid, KSH, heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi 08.08.2019 kirjaga nr 7-15/19/1631-8) on mille osas ei ole otsustajal KSH raames tehtud hinnangute põhjal piisavat koostatud KMH täpsusastmes, et vältida hilisemat KMH menetlust. Sellist võimalust näeb teavet. KMH algatamise otsuse kohaselt ei algatatud piiriülest ette KeHJS ning esineb tavapärase praktikana. keskkonnamõju hindamist ning KMH menetlusi ei liideta.“. KeHJS § 11 lg 6 sätestab, et kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline Aruandes kirjeldatud lähenemine ei ole õiguspärane. Ka Riigikohus on keskkonnamõju, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata, kui oma lahendis 3-16-1472/92 juhtinud tähelepanu sellele, et KSH direktiivi eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju põhjendusest 9, art 4 lg-st 3 ja art 5 lg-st 2 tuleneb nn reastamise hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja põhimõte, st otsustusprotsessi kõrgemal tasandil tehtav hindamine peab otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. andma raamistiku edasiste hindamiste jaoks. Nn reastamise põhimõte ei Otsustamaks, kas antud juhul on Õlitehase KSH käigus keskkonnamõju asjakohaselt tähenda, et KMH saaks asendada KSH-d või et KSH raames võiks jätta hinnatud ning kas otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, andis 93 Relve, K. Natura 2000 võrgus tik Euroopa Liidu ja Eesti õiguses, KÕK 2022. https://media.v oog.c om/0000/0036/5677/files/Natura%202000%20ELi%20ja%20Eesti%20oiguses _K6K2022.pdf , lk 58 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 172 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele hindamata need mõjud, mille hindamine on just KSH ülesanne. KMH-l ja Keskkonnaamet KeHJSi § 11 lg 6 alusel eelhinnangu (06.04.2022 nr DM-106545-69). KSH-l on erinevad meetodid ja eesmärgid (vt C-295/10, Valčiukienė jt, p- Kuna eelhinnangu alusel selgus, et KSH ei anna kogu infot, mida on vaja d 59 ja 60; C-671/16, Inter-Environnement Bruxelles jt, p 65; C-160/17, keskkonnakompleksloa välja andmiseks, algatas Keskkonnaamet nende valdkondade Thybaut jt, p 64). Kui KMH puhul on üldjuhul keskseks küsimuseks, jaoks vastuse saamiseks KMH (lähtudes ettevõtte keskkonnakompleksloa taotlusest nr T- kuidas konkreetset arendustegevust teoks teha, siis KSH eesmärk on KKL/1001598-16, võttes aluseks KeHJSi § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 2 ja § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja mõjutada arendustegevuse alternatiivide valikut otsustusprotsessi 3, THSi § 27). varases staadiumis, kui on veel võimalik analüüsida erinevaid alternatiive Seega on KMH algatatud KeHJS mõistes asjakohastele valdkondadele ega vaja ja seeläbi mõjutada strateegilisi valikuid (C-671/16, Inter-Environnement varasema Õlitehase KSH olemasolul täismahus mõjuhindamist. Bruxelles jt, p 63; C-160/17, Thybaut jt, p 62). Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekule on lisatud põhjalikum selgitus-ülevaade KMH aruande sissejuhatusse. Mis puudutab viidatud kohtulahendeid, siis need käsitlevad konkreetseid kaasusi ja nende laiendamine praegusele juhtumile ei ole asjakohane. Valdavalt on tegemist Belgia kaasustega, mis käsitlevad juhte, kus KMH saaks asendada KSH-d või et KSH raames võiks jätta hindamata need mõjud, mille hindamine on just KSH ülesanne. Ühe näitena viidatud C-671/16 Inter-Environnement Bruxelles sisu: Brüsseli piirkonna valitsus kiitis Loi linnaosa linnaplaneerimise määruse heaks läbi viimata KSH-d. Protsessi käigus anti mõjuhinnang, mis ei vastanud KSH direktiivi nõuetele. Järeldati muuhulgas, et ka KMH läbiviimine ei vabasta KSH tegemisest. Nendes lahendites on ühe põhjendusena viidatud ka asjaolule, et KSH eesmärk on mõjutada arendustegevuse alternatiivide valikut otsustusprotsessi varases staadiumis, kui on veel võimalik analüüsida erinevaid alternatiive ja seeläbi mõjutada strateegilisi valikuid. Selgitame, et Õlitööstuse maa-ala detailplaneeringu raames viidi läbi KSH, mis muuhulgas hindas detailplaneeringu ühe tegevusena kavandatavate täiendavate Enefit280 seadmete rajamise ja käitamisega kaasneda võivat keskkonnamõju. Alternatiivideks oli eri arvu Enefit280 seadmete rajamine, sh kas kombinatsioonis järeltöötluskompleksiga või ilma. Antud juhul tulenes strateegiline valik Eesti kõrgema tasandi strateegilisest arengudokumendist Energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK 2030), millele omakorda oli eelnevalt tehtud KSH. ENMAK2030 nägi alusdokumentides ette erinevaid stsenaariumeid, mis hõlmasid kuni 8 Enefit280 seadme rajamist. Praegune KMH hindab ühe Enefit280 seadme rajamist, seega ei ole antud juhul kõrvale hoitud KSH tegemisest ega püütud KMH kaudu hinnata neid mõjusid, mis KSH raames hindamata jäid. Üks viidatud kaasustest on Leedust (C-295/10, Valčiukienė jt) ja see puudutab detailplaneeringut, millega kaaluti kuni 11 sigade kasvatamiseks ettenähtud hoonetekompleksi rajamist. Siinkohal on eeltoodud kaasustele täiendavaks asjaoluks, et Leedu siseriiklik õigus ei pea vajalikuks KSH läbiviimist detailplaneeringule, milles nimetatakse vaid üht majandustegevuse objekti. See on KSH direktiivi sätetega Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 173 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele vastuolus. Eesti õigusaktides sellist sätet ei ole. Muus osas on asjaolud samad, st hilisem projektipõhine KMH läbiviimine ei õigusta detailplaneeringule KSH tegemata jätmist. Konkretiseerime eelnevalt esitatud vastust. Võib aru saada, et viited KMH aruandele on sissejuhatuseks taastuvelektri teemale, seetõttu selgitame, et KMH aruande koostamise 2. KMH aruande eelnõu lk 7 on kirjutatud, et „Soojusenergia ajal ei oska keegi öelda põlevkivi elektrijaamade tulevikku, aga varustuskindluse kava on (arvestuslikult kuni 6,084 GWh/a) ja aur (arvestuslikult kuni 26,4 GWh/a) aastani 2037. On teada, et mingil hetkel läheb uttegaas metanooliks, seniks läheb saadakse käitise enda tootmisprotsessist, Eesti elektrijaamast või Auvere põletusse. Elektrijaamast. Samas suunab Enefit280-2 elektrijaama kütuseks kuni Leheküljel 28 esitletud Eesti Energia strateegia kohane lahendus on hüpoteetiline ja 97,2 mln Nm3/a uttegaasi, mille energiasisaldus on imporditavast tagaks uttegaasi 100%-lise kasutamise alles aastal 2040 – uttegaasi kasutamise samm energiast kordades suurem, mistõttu seadme energiabilanss on peaks olema kohe peale bensiini. positiivne.“. Lk 28 on kirjutatud, et „Vastavalt Eesti Energia strateegiale Lisame KMH aruandesse ptk 3 ka Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi saab Enefit Poweri vedelkütuseid tootvast õlitööstusest hiljemalt 2040. täiendava selgituse: Energiamajanduse korralduse seaduses §32 lõike 1 sätestatud aastaks ringmajandusel toimiv süsinikuneutraalne keemiatööstus. Üheks 2030. aasta taastuvelektri 100% eesmärk ei tähenda, et aastal 2030 (ja pärast seda) ei sammuks sellel suunal on ptk-s 3.1 toodud andmete kohaselt tohiks toota elektrienergiat fossiilsetest energiaallikatest. Nimetatud eesmärk seab pelgalt metanoolitehase rajamine, mis käivituks 2031. aastal.“. Lk 31 on sihi, et aastal 2030 peaks Eesti taastuvelektri aastane kogutoodang olema sama suur, kui kirjutatud, et „Põhimõtteliselt võib järeldada, et seni kuni jätkub Auvere on Eesti aastate elektritarbimine. See ei tähenda, et Eesti summaarne elektritootmine (sh energiakompleksis põlevkivi kasutamine, on uttegaaside põletamiseks fossiilsetest kütustest) ei võiks olla suurem, kui Eesti riigi aastane elektritarbimine. piisavalt võimsust..//.. Praeguses olukorras on täiskoormusel Kindlasti on aga oluline silmas pidada, et Eesti riik on seadnud ka teisi pikaajalisemaid õlitootmisseadmete teenindamiseks vaja töös hoida kahte energeetika valdkonna eesmärke, nii soovime aastaks 2050 saavutada Eesti majanduse tolmpõletusega energiaplokki, Enefit280-2 lisandumisel kolme sh. energiasektori kliimaneutraalsuse. Seda eesmärki on suures plaanis võimalik tolmpõletusplokki või kahte CFB plokki. Milliseid plokke tegelikult saavutada üksnes fossiilsetest kütuste energiatootmisest kasutamise lõpetamisega käitatakse sõltub olukorrast elektriturul, plokkide avariilisusest jms.“. Eestis. RePowerEU direktiivi valguses töötab Eesti riik selle nimel, et kasvatada Põlevkivi elektrijaamade konkurentsivõime tähendab, et nad ei saa osaleda elektriturul. lähiaastatel hüppeliselt taastuvelektri tootmisvõimsusi. Eesti on seadnud Kuid see ei välista nende käitamist õlitootmise uttegaasidest energia tootmiseks, mida eesmärgiks, et juba aastal 2030 toodetakse Eestis sama palju saab kasutada Auvere energiakompleksi elektrienergia omatarbe rahuldamiseks. taastuvelektrit, kui on tarbimine. Taastuvelektri osakaalu tõus viib Siinkohal on oluline, et kõikide komponentide summa ehk kogu ahel (seni kuni elektrihinna alla ja põlevkivielektrijaamad ei ole sellisel juhul enam kasutatakse uttegaase elektrienergia tootmisel, on ahela osaks elektri tootmine, mis konkurentsivõimelised. /täismahus vt lisa 6/ asendab muudest allikatest ostetava elektri + õlitootmise müügitulu) peab olema kasumis vastavalt omanikuootustele. See põhimõte on ka kõikide Auvere energiakompleksiga seotud edasiste tegevusete kavandamisel lähtealuseks. 3. KMH aruande eelnõu lk 8 on selgitatud, et „KMH koostamise käigus Selgitame, et aruandes on hinnatud maksimaalset mõju, lähtutud keskkonnakompleksloa ilmnes, et kompleksloa taotlemisel kasutatud maksimaalse taotlusest. Kuid aruandes on ka välja toodud, et otstarbekas on vastavusse viia taotlus keskkonnakoormuse näitamise põhimõtte rakendamise tõttu … on tegelikult kavandatavaga. Aruandesse on lisatud vahepealkirju, et muuta aruanne kompleksloa taotluses olevad andmed on teoreetilised maksimaalsed, st selgemini loetavamaks. üledimensioneeritud, on vajalik arvutada Enefit280-2 KHG heitkogus nn Lisame täiendava selgituse, lähtudes MKM esitatud küsimusest alternatiivide olemuse ja realistlike andmetega.“ … nende erinevuse kohta. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 174 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele Juhime tähelepanu sellele, et Enefit280-2 seotud keskkonnamõju tuleb Arvestades, et keskkonnamõju hindamine on algatatud kompleksloa taotlusele, on hinnata vastavalt keskkonnakompleksloa taotluses esitatud andmetele, Alternatiiv 1 näitajad taotluses toodud põhinäitajad. Alternatiiviks 2 võib pidada mis võib olla tehase maksimaalsel võimsusel töötamisel tegelik mõju. muudatusi, mis tingivad kompleksloa muudatustaotluse esitamise. Asjakohane on Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse tegevusega kaasnevast koondada Alt 2 koosseisu kõik muudatusettepanekud, mis muudavad saasteainete maksimaalsest mõjust, et vajadusel seada leevendavate meetmetena heitkoguseid vm keskkonnamõju põhjustavaid tegureid, mis tuleb loas kajastada. keskkonnakompleksloas piirangud maksimaalse võimsuse kärpimiseks Siinkohal tuleb nentida, et kuigi tehnoloogia ja tootmisvõimsused jäid Alt 2 korral samaks, vmt. /täismahus vt Lisa 6/ on erinevused aastastes tootmismahtudes ja sellest tulenevalt on nii mõnegi KMH aruandes käsitletud teema korral Alt 1 ja Alt 2 keskkonnamõjus erinevusi. Kuna Alt 2 mahud selgusid keskkonnamõju hindamise käigus, ei ole võimalik menetleda loataotluse muudatustaotlust – vastavalt KeHJS § 11 lg 11 peatub KMH algatamise korral tegevusloa taotluse menetlus kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise teate avaldamiseni Ametlikes Teadaannetes. KMH aruannet täiendatakse ptk 2.1 Alt 1 ja Alt 2 põhinäitajate tabeliga, alternatiivide võrdluse peatükis (ptk 6) esitatakse samuti koondtabel, millest on näha erinevused avaldatavas keskkonnamõjus. 4. KMH aruande eelnõu lk 8 on kirjutatud, et „Tulenevalt KMH algatamisotsusega määratud mõju hindamise teemadest hinnatakse Selgitame, et ulatus (piiratud maht) on määratud algatamisotsuses, KMH programm on järgmistes valdkondades muudatuste tegemise vajadust ja otstarbekust selle järgi koostatud, sh tuues osapoolte soovil sisse täiendavad teemad. KMH programm (Enefit280-2 kompleksloa taotluses on nendes valdkondades arvestatud on nõuetele vastavaks tunnistatud Keskkonnaameti 29.09.2022 kirjaga nr 6-3/22/8817-17. praeguse, kogu Auvere energiakompleksi teenindava lahendusega):“. KMH aruandes on arvesse võtnud osapoolte seisukohti, mida sisuliselt on vaja hinnata. Juhime tähelepanu, et KeHJS § 32 p 2 kohaselt määratakse Täiendavalt märgime, et ülevaade selle KMH ulatuse määramisest on lisatud KMH keskkonnamõju hindamise ulatus keskkonnamõju hindamise programmi aruande sissejuhatusse. koostamisel, mitte keskkonnamõju hindamise algatamisel ja palume aruannet vastavalt korrigeerida. Ettepanekuga on arvestatud, lk 18 sõnastust on parandatud. Ptk 4.1 on täiendatud 7. KMH aruande eelnõu lk 18 … Keskkonnamõju hindamist ei ole Auvere kompleksi koguheite analüüsiga. võimalik läbi viia, kui opereeritakse terminitega „oluline kogus“, „oma Selgitame, et põlevkivielektrijaamade kogu CO2 heite arvutamine ei ole käesoleva KMH panus“, „väga väike“ jne, mitte konkreetsete numbriliste väärtustega. ülesanne, kuna praegused elektrijaamad ja nende tegevus on olemasolev olukord ja Järgnevatel lehekülgedel välja toodud, et ainuüksi Enefit280-2 sellest tulenev CO2 heide on teada. KMH ülesanne on välja selgitada kavandatava süsinikuheide moodustaks „Eesti 2035“ sihttasemeks seatud tegevusega lisanduv CO2 heide, olemasoleva olukorraga võrreldes ja seda on ka tehtud. kasvuhoonegaaside netoheitme sihttasemest 8 mln t CO2 11%, mis Siiski on, arvestades ka teiste osapoolte tehtud ettepanekuid, KMH aruande ptk 4.1 ohustab Eesti eesmärkide saavutamist ja seab pinge alla teised sektorid. leevendavate meetmete ossa lisatud juba enne avalikule väljapanekule suunamist Eriti, kui arvestada, et Enefit280-2 uttegaasi kasutamiseks peavad edasi ülevaade kogu Auvere energiakompleksi kasvuhoonegaaside heitest praegu ja tulevikus, töötama ka põlevkivielektrijaamad, mis annavad täiendava koguse CO2 sh analüüsiti mõju kliimaeesmärkide saavutamisele: 2035. aastal on Auvere heitmetest. Puudub info… kogu CO2 heide ning selle mõju kliimale ja energiakompleksi CO2 prognoosheide (sh arvestades Enefit280-2 mõju) tabelis 4.4 kliimaeesmärkide saavutamisele. /täismahus vt Lisa 6/ toodud summaarset heitkogust ja põlevkivi ning uttegaasi põletamise lõpetamist arvesse võttes 2,08 mln t/a (kogu heitkogus on seotud utteseadmete töötamisega). Kui rakendada Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 175 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele süsiniku püüdmist Enefit280 seadmetel, kujuneb heiteks 1,144 mln t/a. Kui 2040. aastal on süsiniku püüdmisega varustatud ka Enefit140 seadmed, siis on summaarne heide ca 0,21 mln t/a. Võrdluseks: 2021. a oli Auvere kompleksi koguheide 4,2515 mln t/a, millest õlitööstus moodustas ca 0,789 mln t/a ning elektrijaamades põlevkivist ja uttegaasist elektri tootmine ca 3,463 mln t/a (sellest uttegaasidest 0,39 mln t/a). Eesti KHG koguheide oli 2021. a ca 15,6 mln tonni CO2 ekvivalenti, millest energiatööstusest ja - tootmisest pärines 8,11 mln t/a (52%); arvestamata maakasutuse ja metsanduse sektorit ca 12,7 mln tonni CO2 ekvivalenti (millest energiatööstus ja -tootmine 64%). Samas on ka viidatud, et kõik need prognoosid ja nendel põhinevad hinnangud on hetkel suure määramatuse tasemega. Täpsustame varem esitatud vastust. Antud juhul on kliimamõjude leevendamine konkreetse arendustegevuse elluviimisel määrava tähtsusega, sh tuleb kindlaks teha, kuidas mõjutatakse kliimat ja kliimaeesmärkide saavutamist koosmõjus teiste tegevustega. Muuhulgas on KMH koostajad lähtunud avalikust teabest – Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) 2019. aasta uuringust „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs“. Selle analüüsi põhjal tegi Vabariigi Valitsus 3. oktoobril otsuse toetada aastaks 2050 kliimaneutraalse majanduse saavutamist Euroopa Liidus. Uuringus on põlevkiviõli tehase kohta öeldud, et arvutusmudelis on üldjoontes kajastatud ka täiendava põlevkiviõlitehase ja eelrafineerimistehase rajamise majandusmõjud ja mõjud KHG heitele (+ 1 Mt KHG heidet), kuid samas on öeldud, et tehaste rajamine võiks olla võimalik juhul kui heite 8. KMH aruande eelnõu lk 28 esitletud kliimamõjusid leevendavad suurenemine kompenseeritakse kõrge süsiniku sidumisega LULUCF sektoris või CCU meetmed on hüpoteetilised kirjeldused Eesti Energia strateegiast, mida lahenduste edukal rakendamisel. Sellest võib järeldada, et Vabariigi Valitsus tegi otsuse võib-olla kohaldatakse aastaks 2040. Selliste meetmetega ei ole toetada kliimaneutraalse majanduse eesmärki teadmise juures, et Eesti jaoks on võimalik keskkonnamõjude hindamisel võimalik arvestada. KMH puhul on siiski kliimaneutraalsus ka uue põlevkiviõli tehase rajamisel. Siiski tundub, et SEI Tallinn keskseks küsimuseks, kuidas konkreetset arendustegevust teoks teha. uuringus toodud meetmeid ei ole seal ette nähtud mahus ellu viima hakatud ja seetõttu võib olla risk, et selles uuringus toodud viisil ei ole võimalik kliimaneutraalsust saavutada ja sellisel juhul oleks Enefit280-2 rajamine täiendav risk. Teisalt saab adekvaatselt seda riski hinnata ikkagi ainult riik ise ja mitte KMH töörühm. Võib nõustuda, et seni kuni ei ole saadud tegevusluba, tuleb käsitleda meetmeid hüpoteetilistena, kuid keskkonnakaitselubades (ja ka teistes tegevuslubades) on võimalik kliimaneutraalsuse eesmärgist tulenevalt määratleda kasutusaja piirangud või lisatingimused. Praegusel hetkel ei ole võimalik aru saada, millised konkreetsed KHG heite eesmärgid, millises ajaraamis ja milliste sektorite lõikes soovitakse riigi poolt saavutada teel kliimaneutraalsuseni. Seetõttu ei ole neid võimalik ära tuua KMH aruandes. Selliste lisatingimuste seadmine keskkonnakomplekslubades on üks KMH järeldusest. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 176 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele Asendusefektiga seonduv on aruandest kustutatud, selgitused anti punktis nr 9, mille osas viitasite, et vastus oli piisav. Selgituseks, et Enefit280 seadmed toodavad auru 10. Asendusmeetme puhul „Auru tootmise asendamine“ jääb jääksoojusest ja kasutavad auru elektri tootmisel oma turbiinil. Nii nagu teistel Auvere selgusetuks, millisel põhjusel vajavad teised Auvere kompleksi kompleksi seadmetel võib vaja minna lisaauru käivitamisel. Tavarežiimis Enefit280-2 tootmisüksused Enefit280-2 auru, kui täna toimub kompleks ilma lisaauru ei vaja, aga CO2 heite arvutused on tehtud Enefit 280-1 2021. aasta reaalsete täiendava auru tootmiseta. andmete põhjal ja sealt selgub, et teatud erandolukordades kasutatakse siiski ka teiste allikate auru ja sarnast eeldust ning vahekorda on kasutatud ka Enefit 280-2 heite arvutamisel. 11. KMH aruande eelnõu lisas 4 Enefit 280-2 rajamise Natura 2000 Arvestatud on ptk 4.9 antud hinnangutega. KMH aruande põhitekstis ptk 4.10 on ka hindamise tabel 2 on toodud, et arvestades heiteallikate hiljutist täiendavalt selgitatud, et detailplaneeringu raames võeti taimeökoloogide eksperthinnang vähenemist Auvere kompleksis, ei toimu ka saastetasemete suurenemist arvestades kõikide õhusaasteainete koosmõju. KMH aruande sõnastus täpsustati. võrreldes varasemata saastetasemetega. Seetõttu õhuheite ebasoodne Tabelisse 2 lisati selgitused, millised on olemasolevad ja kujunevad saastetasemed. mõju puudub. KMH aruande avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute alusel täiendati Natura Jääb arusaamatuks, millist saastetaset on mõeldud, st millega on Natura hindamise osa hinnanguga, kuidas õhusaaste võib mõjutada linnustikku. Tehtud 2000 hindamisel arvestatud. Samuti, kuidas jõutud lihtsustatud uuringute alusel võib järeldada, et mõju sõltub taimestiku seisundist ja alla kehtestatud järeldusele, et enne oli palju, aga praegu on vähem ja uue lisanduva heite piirväärtuste jääv heide ei mõjuta linnustikku. tegevusega on jälle palju, aga kuna enne oli palju, siis see ebasoodsat Endiselt kehtib järeldus, et Natura alade kaitse-eesmärke ja Natura-alade terviklikkust mõju ei avalda. kavandatav tegevus ei mõjuta. 12. KMH aruande eelnõu lk 81 on toodud, et alternatiiv 1 ehk Selgitame, et aruandes hinnati maksimaalset mõju, lähtutud keskkonnakompleksloa kompleksloa taotluse puhul on tegevusmahud oluliselt suuremad kui taotlusest. Kuid aruandes on ka välja toodud, et otstarbekas on vastavusse viia taotlus eeldatavad reaalsed tegevusmahud. // Käesolevaga tehakse ettepanek tegelikult kavandatavaga ja seetõttu sõnastati Alternatiiv 2. KMH aruandes selgitati, et suurendada kompleksloa taotluses nõukogule esitatud andmeid 5% võrra kaalutakse vajadust teatud puhvrit säilitada, kuid täiendaval analüüsil selgus, et (st selle alusel kujunevad Alternatiiv 2 tegevusmahud). Nõukogule esitatud tegevusmahud on piisav varuga, et vältida asjatuid Nimetatud lausetest saab järeldada, et käesolev KMH aruanne ei ole menetlustoiminguid, st need ongi Alternatiiv 2 mahud. Seega on Alternatiiv 2 mõju valmis, sest alternatiiv 2 tegevusmahud ei ole teada ja nende mõju ei ole hinnatud. hinnatud. Samuti vt tähelepanekut 3. Pikem vastus on esitatud tähelepaneku 3 juures. Kokkuvõttes märgime, et KMH aruande eelnõus jõutakse leheküljel 77 Selgitus on antud ettepaneku nr 8 juures: Võib nõustuda, et seni kuni ei ole saadud õigele järeldusele, et „Seni kuni jätkub Auvere energiakompleksis tegevusluba, tuleb käsitleda meetmeid hüpoteetilistena. Kuid keskkonnakaitselubades (ja põlevkivi kasutamine, on uttegaaside ja fenoolvee põletamiseks piisavalt ka teistes tegevuslubades) on võimalik kliimaneutraalsuse eesmärgist tulenevalt võimsust, kuid tuleb arvestada et seni kuni uttegaasid ja fenoolvesi määratleda kasutusaja piirangud või lisatingimused. Praegusel hetkel ei ole võimalik aru suunatakse elektrijaamade kateldesse, sõltub põlevkiviõli saada, millised konkreetsed KHG heite eesmärgid, millises ajaraamis ja milliste sektorite tootmisseadmete töö elektrijaamade töötamisest“. Aruandes kirjeldatud lõikes soovitakse riigi poolt saavutada teel kliimaneutraalsuseni. Seetõttu ei ole neid riski maandamise meetmeid aruanne konkreetsete tegevuskavade ja võimalik ära tuua KMH aruandes. Selliste lisatingimuste seadmine tähtaegadega aga ei seo, vaid käsitleb Enefit280-2 toimimise ja keskkonnakomplekslubades on üks KMH järeldusest. põlevkivielektrijaamade sõltumatuse eeldusi hüpoteetiliselt. Seega ei Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 177 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele selgu aruande eelnõust, kuidas on võimalik kavandatavat tehast töös hoida. Keskkonnaamet (19.05.2023, nr 6-3/23/7163-6) 1. Lk 4 Sissejuhatuse II, IV lõik – Palume KMH aruande sissejuhatusest eksitavad viited KeHJS § 11 lg 6 välja võtta. Selgitame, et KMH aruande sissejuhatuse IV lõik, milles viidatakse Keskkonnaameti tehtud Keskkonnaamet tegi 06.04.2022 KMH algatamise otsuse nr DM-106545- otsustusprotsessile, on aruandest kustutatud. Muudatuse tulemusena on kajastatud KMH 69 tuginedes KeHJS § 6 lg 1 p 2 ja § 11 lg 3 sätetele, mis on ka vastavas algatamise otsust üks-üheselt algatamise otsuse tekstiga. otsuses ptk 1 nii kirjas. Tulenevalt asjaolust, et eelnevalt oli Keskkonnaamet 09.07.2021 välja saatnud KMH algatamata jätmise II lõigus on antud ülevaade õiguslikust taustast ja KeHJS § 11 lg 6 sätestab KMH otsuse eelnõu nr DM-106545-51, mille kaalumiseks koostati eelhinnang, algatamise eelhinnangu andmise kaudu, kui kavandatavale tegevusele on eelnevalt läbi pidas Keskkonnaamet otsuse ülevaatamisel vajalikuks seda eelhinnangu viidud keskonnamõju hindamine. Sama ülevaate on algatamisotsuse kirja vormis selgitada, kuid otsus ise ei tuginenud KeHJS § 11 lg 6 sättel. sissejuhatusese teinud Keskkonnaamet. Kuigi viitate, et see tekitaks tehtud Selleks, et KMH aruandes selle läbiviimise vajaduse osas ei tekiks algatamisotsust arvestades juriidilisi küsitavusi, andis Keskkonnaamet Enefit280-2 juriidilisi küsitavusi, palume eksitavad viited aruandest välja jätta või kompleksloa taotluse menetlemise käigus eelhinnangu ja see tegevus vastab KeHJS-le. ümber sõnastada. Keskkonnaamet tunnistab, et ka KMH algatamise Arvestades asjaomaste asutuste eelnevalt esitatud seisukohtadest tulenevat vajadust otsuse sissejuhatusse jäi esialgselt koostatud eelhinnangust üleliigseid anda põhjalikum ülevaade KMH läbiviimise õiguslikust taustast ja seostest eelnevalt läbi selgitavaid sätteid väljastatud otsuse dokumenti sisse. viidud Õlitehase maa-ala detailplaneeringu KSH-ga, ei ole põhjendatud sissejuhatusest osa õiguslikust taustakirjeldusest välja võtta. Ehk ümber sõnastada selliselt, et see kajastaks korrektselt KMH algatamise otsust (mitte ei sõnastaks seda muudetud kujul ümber). 2. Lk 14 ptk 3 – lause „Lisaks, KMH programmis on ära toodud, et kui KMH läbiviimise ajal on mõni strateegiline arengudokument Ettepanekuga on arvestatid. KMH aruandesse lisati ptk 3 terviklik strateegiliste väljatöötamisel või muutub olulisel määral, siis ajakohastatakse teemat arengudokumentide ülevaade, mida on Õlitehase DP heakskiitmisele järgneva aja jooksu KMH aruandes.“ Palume teema ajakohastamise täpsustuse välja jätta, muudetud ja täiendatud või mida polnud Õlitehase DP koostamisel ajal kehtestatud. sest see loob ebaselgust. KMH programmiga kooskõlastati teemad, mida Muudeti-täiendati ka sissejuhatavaid selgitusi. tuleb KMH raames hinnata ning KMH aruande ülesanne on nende kohta anda terviklik ülevaade. 3. Lk 11, 27, 96, 121 – KMH aruanne ei anna selgitust, mida uue Enefit Omatarbe all mõeldakse elektrienergia omatarvet, protsendina väljendatakse 280-2 seadme omatarve 52% tähendab? Mis on Enefit 280-2 arvutuslik elektrienergia kogust, mida seade toodetud elektrienergiast ise ära kasutab (st see näitab elektriline omatarve ning millest see tekib? Teoreetiliselt on teada, et kui suur osa toodetud brutoenergiast kulub seadme enda ja seda teenindavate teegvuste uuematel põlevkiviõli tootmisseadmetel on elektritootmisseadmed käitamiseks). Enefit280 tehnoloogiaga põlevkiviõli tootmisseadme näol on tegemist protsessi kaasatud ning nende elektritoodang peaks ületama protsessi energeetiliselt iseseisva seadmega, mis katab ise oma energiatarbe vajadused. omatarvet, mis võimaldaks maksimeerida põlevkiviõli tootmisprotsessi energia ja ressursitõhusust. Oluline on omada ülevaadet elektrilisest KMH aruandesse lisati sissejuhatuse koosseisus olevatesse mõistetesse elektrienergia netokasutegurist (põletusüksus ning integreeritud gaasistusseadme ja omatarbe selgitus, samuti jälgitakse, et tekstis oleks üheselt aru saada, et tegemist on kombineeritud tsükliga turbiin), mis nõuded tulevad PVT-st. Palun elektrienergia omatarbega – kui konkreetses tekstiosas ei ole viidatud elektri tootmisele aruandes pikemalt lahti kirjutada. või kasutamisele, kasutatakse täisnimetust. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 178 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele Omatarbe kujunemise selgitus. Enefit280-2 seadme jääksoojuse elektriks muundamise installeeritud võimsus on 35 MW. Eeldusel et kogu seade toimib optimaalses režiimis, on Enefit280-2 seadme elektriline tarbimisvõimsus 10 MW, mille moodustavad mitmesugused mootorid, ventilaatorid ja ajamid protsessi toimivuse tagamiseks (nt. reaktori pöörlemist tagavad mootorid, suitsugaaside liikumise tagamiseks vajalikud ventilaaroid jne.). Lisaks sellele tuleb siia juurde lisada energia kulu lämmastiku tootmiseks (2-3 MW) ja energia kulu kütuse etteande tagamiseks (1-3 MW). Maksimaalselt oleks Enefit280-2 seadme omatarve tarbimisvõimsuse järgi kokku 13-16 MW. KMH aruandes toodud 52% omatarvet on hinnatud arvestusega, et reaalsetes tingimustes ei toodeta elektrit pidevalt installeeritud võimsusel (installeeritud võimususe järgi oleks maksimaalne omatarve 45,7%), st kogu protsessi on konservatiivselt hinnatud ja määratletud eeldatavalt maksimaalne reaalne omatarve prognoositava aastase elektri brutotoodangu järgi. Ka sel juhul on tagatud Enefit280 omatarbe kate ehk energeetiline sõltumatus. Märgime, et tegemist ei ole teoreetilise teadmisega. Esitatud teave põhineb juba toimiva Enefit280 seadme parameetritel, mis on praktikas juba pikaajaliselt kinnitust leidnud. PVT nõuete kohaldamise selgitus. Enefit280-2 seadme puhul kasutatakse elektri tootmiseks tahke soojuskandjaga pürolüüsi protsessis tekkivat jääksoojust ning seega ei saa antud protsessi võrrelda viidatud suurte põletusseadmete PVT nõuetega. Enefit280-2 seadme puhul kasutatakse jääksoojusest elektri tootmiseks auruturbiini ning süsteemi lisatud jääksoojuskatelt, mis ei ole omaette põletusüksus. Enefit 280-2 seadme CFB katel on ette nähtud konkreetsete parameetritega tahke soojuskandja tootmiseks ning seal ei ole analoogiliselt tavalise CFB põletusseadmega soojusvahetuspindu auru tootmiseks. Seetõttu pole ka toodud võrdlus PVT-ga asjakohane, kuna tegemist ei ole suure põletusseadmega (ega ka muu põletusseadmega) – aur genereeritakse soojusvahetis kuumadest suitsugaasidest ja kuumast tuhast saadud energiaga. Enefit280 tehnoloogia jääksoojuse elektriks muutmise kasutegur on ca 34% ning selle efektiivsusnäitaja hindamisel tuleb arvestada, et kasutatakse tavapärasest põletussseadmetest saadava auruga võrreldes madalamaid auru parameetreid, et tagada õlitootmise protsessi suurem töökindlus ja stabiilsus. Antud juhul ei ole põletusseadmetega võrreldes madalam elektriline kasutegur seotud põlevkivi kuluga, sest elektrit toodetakse põlevkiviõli tootmise protsessis tekkiva jääksoojuse arvelt. 4. Enefit 280-2 kompleksloa 8.10.2021 taotluses nr T-KKL/1001598-16 Selgitame, et Enefit280 tehnoloogiaga toodetakse elektrit õlitootmisseadme enda on punkt 3 käitise tegevuse all toodud „Enefit 280-2 tehases võib õli energiaplokis. Elektrit toodetakse põlevkiviõli tootmisprotsessist tekkivast jääksoojusest tootmise jagada kaheks peamiseks etapiks: pürolüüs ja kondensatsioon (põhjalikum selgitus küsimuse nr 3 vastuses). Tugev seos elektrijaamadega tuleneb (mõlema osa kohta on esitatud manuses plokk-skeemid). Lisaks uttegaasi põletamisest, kuid elektri tootmise parameetritel ja efektiivsusnäitajatel ei ole toodetakse elektrienergiat (nn energiaplokk). Eraldi tegevusetapina võib seost (elektritootmine Eesti elektrijaamas või Auvere elektrijaamas ei ole sõltuv Enefit280 käsitleda ka tuhakäitlust.“ St kui Enefit 280-2 toodab energiaploki abil Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 179 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele elektrit ja siin all on mõeldud Eesti elektrijaama energiaplokke 1, 2 ja 7 seadmetel elektri tootmisest ja vastupidi). Igaks juhuks märgime, et Eesti elektrijaama ehk õlitehase taotluses on tugev seos välja toodud. Palume KMH energiaplokid 1, 2 ja 7 on suletud. aruandes selgemalt lahti kirjutada. Ühese arusaadavuse huvides lisatakse KMH aruande ptk 2.1 esimese lõigu järel kokkuvõttev kirjeldus tootmisprotsessist: Enefit280 tehnoloogiaga seadmetes toimub põlevkivi pürolüüs, saadud aurgaasi segu kondensatsioon toodeteks (saadakse põlevkiviõli bensiinifraktsioon ja keskõli fraktsioon, mida tootmisprotsessi andmete iseloomustamisel nimetatakse kokkuvõtvalt põlevkiviõliks) ning pürolüüsiks vajaliku soojuskandja tootmine keevkihttehnoloogiaga ehk CFB katlas (soojuskandjaks on põlevkivituhk). Protsessi tekkiv jääksoojus muudetakse jääksoojuskatlas auruks ning sellest toodetakse elektrit nii seadme omatarbe katmiseks kui ja võrku andmiseks. Protsessi läbinud tahkest soojuskandjast eraldatakse jääksoojus (kasutatakse samuti auru tootmisel) ning tahke jääk (põlevkivituhk) suunatakse Eesti elektrijaama tuhaväljale ladestamiseks koos Auvere kompleksi elektrijaamade tuhaga. Protsessis tekkiv uttegaas suunatakse Auvere kompleksi elektrijaamadesse kütuseks. Kompleksloa taotluse sõnastust täiendatakse muudatustaotluse koostamise käigus. Siin on eeldatavalt probleemiks, et käesolev KMH ei käsitle Enefit280-2 seadme üleminekut kütuse tootmiselt keemiatööstuse tooraine tootmisele. Samas on kasvuhoonegaaside heite vältimise ja vähendamise meetmed seotud just keemiatööstuse toorainete tootmisega ja hõlmavad kogu Auvere energiakompleksi. Siin on lahenduseks viidatud alapealkirjas perspektiivsusele viitamine. Arvestades et leevendusmeetmete teemadel on esitatud ka järgnevaid küsimusi, on siinkohal asjakohane täpsustada, et aruandes on kasutatud läbivalt leevendusmeetmeid hindamismetoodika kontekstis, kus mõjude prognoosimise ja hindamise etapile järgneb leevendusvõimaluste analüüs ning järgnevas alternatiivide võrdlemise etapis võrreldakse 5. Lk 31 on eksitav pealkiri „Leevendavad meetmed“. Palume pealkiri mõjusid koos rakendatavate leevendusmeetmetega (aluseks T. Põder. Keskkonnamõju ümber sõnastada. Konkreetseid leevendusmeetmeid ei ole lk 31 hindamine. Käsiraamat. 2017 – joonis 1.3 lk 29). Hindamise peatükkide alapealkiri kirjeldatud, mida Enefit 280-2 käitamisega planeeritakse rakendada ka „Leevendusmeetmed“ sisaldab ka leevendamise võimaluste ehk leevendusviiside alates 2024-2030. Esitatud kirjeldus on taas tulevased strateegilised analüüsi. plaanid ning võimalike (KHG) heidete prognoos. KMH aruandes on eraldi peatükk keskkonnameetmete kohta, kuhu on koondatud need leevendavad meetmed, seiretingimused jm, mida arvestada loa andmisel. Need ei tarvitse üheses vastavuses olla aruande keskkonnamõju hindamise peatükkides käsitletutega, sest nendes on laiemalt analüüsitud kõiki leevendusvõimalusi ja asjakohasusel ka nende rakendamisega seotud riske. Kokkuvõttes on ühese arusaadavuse huvides otstarbekam KMH aruande hindamise peatükkide vahepeakirjades kasutada sõna ”leevendusvõimalused”, keskkonnameetmete peatükis kasutatakse alapealkirjas ”leevendusmeetmed”. Aruande tekstis jälgitakse, et oleks üheselt aru saada, kas viidatakse konkreetsele leevendusmeetmele õiguslikus Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 180 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele kontekstis, vajadusel eristatakse hindamise osas sõnastamisel leevendusviise või - võimalusi konkreetsest leevendusmeetmest. KMH aruande ptk 4.1 alapealkirja on muudetud: ”Perspektiivsed leevendusvõimalused kasvuhoonegaaside heitkoguse kontrollimiseks”. 6. Lk 39 on kirjeldatud „Lisaks tuleb uttegaaside keskkonda suunamise KMH aruande on ptk 4.2.1 viidatud lauset on täpsustatud: “Lisaks tuleb uttegaaside vältimiseks ette näha piisav reserv uttegaaside põletamiseks keskkonda suunamise vältimiseks ette näha piisav reserv (väljendatud summaarse avariiküünaldes,..“ Palume täpsustada, mida peetakse piisava reservi all töötundide kaudu aastas) ...”. Selles peatükis ei anta detailsemat teavet – vastavalt (lk 85) silmas (tundides h) elektrijaama rikke korral, muu planeerimata tekstis toodud viitele tehakse seda ptk 4.9. Selgituseks lisame, et läbiviidud analüüsi seiskamise all? põhjal tehakse ettepanek mitte muuta seniseid äkkheite töötunde. Selgitus leevendusviiside analüüsi kohta on esitatud 5. punkti vastuses – KMH aruande mõju hindamise peatükkides on alapealkirja ”Leevendumeetmed” all käsitletud ka 7. Lk 43 ptk 4.3 on sissejuhatuses kirjutatud, et „Antakse hinnang leevendusvõimaluste ja -viiside analüüs. Hindamispeatükkide alapeakirju on muudetud. fenoolvee põletamise tulemusel tekkivate saasteainete heitkoguste ja Olete teinud väljavõtted KMH käsiraamatust ptk 7.3 „Ebasoodsate mõjude heitmete keskkonnamõju kohta ning rakendatavate leevendusmeetmete leevendamine“. Täiendavalt võiks lisada, et leevendusmeetmeid võib olla rakendatud piisavuse kohta olukorras, kui fenoolvett ei ole võimalik suunata mitmesuguses kombinatsioonides. Lisaks on oluline silmas pidada, millal elektrijaama.“ KMH aruandest ei selgunud millised on fenoolvee leevendusmeetmeid rakendatakse, käsiraamatu ptk 7.3 lk 158: „Mõju vähendamisele põletamisega seotud leevendusmeetmed? Palume KMH aruannet suunatud tegevuste kavandamisel võib tekkida küsimus, kui kaugele vähendamisega täiendada. Realiseeritavad leevendusmeetmed on mõju vältimine, mõju tuleb minna. Siin võiks eeskuju võtta riskianalüüsis kasutatavast nn ALARA (As Low AS piiramine seda esile kutsuva tegevuse piiramise teel, kahjustatud Reasonably Achievable) kontseptsioonist (vt ka Põder, 2015), liigitades mõjud kolme keskkonna taastamine ja selle kaitsmine tegevuse ajal, kompenseerimine gruppi: 1) need, mida tuleb tingimusteta vähendada (mitteaktsepteeritav mõju), 2) need, kahjustatud keskkonnale täienduse või asenduse pakkumise kujul (nö mille vähendamist tuleb kaaluda ning vähendada, kui see ei too kaasa ülemääraseid tagasi loodusele). Leevendusmeetmed on suunatud mõju esile kutsuvale kulusid (talutav mõju), ning 3) vastuvõetavad mõjud, s.t nende vähendamiseks ei ole tegurile (põhjusele), selle levikuteele (seosele) või retseptorile otstarbekas midagi ette võtta (aktsepteeritav mõju). Otsustada, millisesse kategooriasse (tagajärjele). Mõju teket saab ära hoida või vähendada, takistades mõju liigitub, aitab pöördumine mõju oluliseks kvalifitseerimisel esitatud põhjenduste tekkinud mõjuri kokkupuudet retseptoriga. Takistused võivad olla juurde ning selgitada, kas pärast leevendusmeetme rakendamist see põhjendus veel tehnilised, nt puhastusseadmed, selitustiigid, filtrid ja loodusesse pädeb. Põhjenduseks võib nt olla mõju suurusele seatud piirväärtus, mille ületamine ei liikumise tõkked (Tõnis Põder „Keskkonnamõju hindamine“ 2017 ole aktsepteeritav. Seetõttu on mõju vähendamine kuni lubatud taseme saavutamiseni käsiraamat peatükk 7.3 ebasoodsate mõjude leevendamine). Negatiivse tingimusteta nõue. Kui lubatud (talutav) tase on saavutatud, ei tule sellega piirduda, vaid mõju tekke ärahoidmise eelistamine tagajärgede heastamisele on kaaluda edasist vähendamist ning võimalusel seda teha. Kui kvaliteedinäitaja vastab keskkonnahoius üldtunnustatud põhimõte, mida toetavad ka sihtväärtusele (hea kvaliteediseisund), ei ole täiendavad leevendusmeetmed majanduslikud argumendid. Leevendusmeetmete toime prognoos käib asjakohased. Mõne objekti puhul võib igasugune negatiivne mõju olla mitteaktsepteeritav. käsikäes mõjude prognoosimisega, s.t mittevälditavate negatiivsete Sellised on esmajoones kaitstavad objektid (nt Natura võrgustiku elupaigad ja liigid), mille mõjude puhul prognoositakse neid ka leevendusmeetmete rakendamise seisundi mis tahes halvenemine on oluline mõju.” tingimustel. Leevendusmeetmed saab valida alles pärast võimalike KMH raames läbiviidud analüüsi käigus ei selgunud, et fenoolvee põletamisel CFB katlas leevendusviiside analüüsi, mida hetkel esitatud KMH aruandes ei ole. (nii EEJ kui Enefit280-2 seade) oleks vaja rakendada täiendavaid leevendusmeetmeid mitteaktsepteeritavate mõjude tõttu – käitlemisel ei teki heite piirväärtusi ega keskkonnakvaliteedi piirväärtus ületavat mõju ega muid olusisi keskkonnahäiringuid, mida Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 181 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele leevendama peaks. Küll aga jõuti võimalike leevendusmeetmete kaalumisel talutavate mõjude vähendamisel järeldusele, et otstarbekas on loobuda Eesti elektrijaama fenoolvee suunamisest seadmetelt, mis ise oma fenoolvee käitlemisega hakkama saavad (Enefit280 seadmed). See leevendab täiendavat põlevkivikulu fenoolvee põletamiseks ja sellega kaasnevat täiendavat kasvuhoonegaaside heidet. Olemuselt kuulub leevendus- meetmete hulka ka Alternatiiv 2, millega korrigeeritakse Enefit280-2 seadme näitajaid võrreldes Alternatiiviga 1 ehk kompleksloa taotluses esitatuga (olemuselt on tegemist korraldusliku leevendusmeetmega – tegelikult avaldatav keskkonnakoormus ei muutu /see tekib rajamise järgselt, kui seade tööle hakkab/, kuid see võimaldab realistlikumalt hinnata mõjuteguritega kaasnevate mõjude ulatust, sh koosmõju teiste tegevustega). Fenoolvee ja tööstusliku reovee alternatiivsete käitlemisvõimaluste hindamisel on samuti arvestatud leevendusvajadustega ja nendega seotud leevendusmeeted kuuluvad käsiraamatus nimetatutest kahte esimesse gruppi: 1) reoveena töötlemisel peab väljundis olema heite piirväärtustele vastav heitvesi; see saavutatakse erinevate tehnoloogiliste protsesside jm kombinatsioonis, kuid ei ole vaja konkreetset seadet valmis projekteerida – üle piirväärtuste saastunud ehk reostunud vett ei tohi suublasse juhtida; siin tuleb võrdlemisel arvetada ka riski, et kas konkreetse alternatiivse käitlusvõimalusega võib kaasneda oht piirväärtuste ületamiseks; 2) erinevate võimalike käitlustehnoloogiatega, sh puhastustehnoloogiatega kaasnev ressursikulu – tegemist on 2. gruppi kuuluva mõjuga; siin ei ole detailne võrdlemine võimalik, sest selleks on vaja teada juba konkreetselt kasutusele võetavat tehnoloogiat (ja selles rakendatud leevendusmeetmeid), kuid võimalik on anda suhtelisi hinnangud, kas ühe või teise tehnoloogia kasutamisega on konkreetses kategoorias avaldatud mõju suurem või väiksem võrreldes olemasoleva mõjuga. KMH aruande teksti täendati, et oleks üheselt aru saada, millised on erinevate tegevuste, sh fenoolvee põletamise, puhul kaalutud leevendusviisid-võimalused ja milliseid leevendusmeetmeid välja pakuti, sh kas leevendusmeetme rakendamine sõltub teatud täiendavatest tegevusest (nt eelnevate uuringute läbiviimine, et veenduda kaasnevate mõjutegurite suuruses-muutuses võrreldes praeguste tegevustega). 8. Lk 44 kirjeldatakse fenoolvee teket ning mida suunatakse kas tagasi seadme CFB plokki või Eesti elektrijaama katlasse. Palun sarnaselt Ettepanekuga on arvestatud. KMH aruande ptk 4.3 on lisatud tabel, milles on toodud tabelile 4.7 esitada tabelina kogu Auvere kompleksis tekkiva fenoolvee kokkuvõtvalt andmed kolme viimase aasta fenoolvee tekke ja käitlemise kohta, sh kogused Enefit 280-1 ja 2 ning 140-d ning mis koguses, millisesse millisesse elektrijaama plokki fenoolvesi suunati. elektrijaama seadmesse suunatakse käitlemiseks. 9. Lk 68 Ptk 4.7 viide „Tegelikud aastased tekkivad ja ladestatavad Ettepanekuga arvestatakse, viited on parandatud. Mõeldud oli tabelit pealkirjaga „Auvere tuhajäätmete kogused jäätmearuannete põhjal on toodud tabelis 4.8.“ on energiakompleksis tekkivate ja ladestatavate tuhajäätmete kogused“. Täiendavalt on valele tabelile, palun viide parandada. Kas mõeldud on tabelit 4.12? viidatud tabelisse lisatud 2022 a andmed tekkivate ja ladestatavate tuhajäätmete kohta. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 182 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele 10. Lk 72 ptk 4.8 toodud hinnangust „Eeltoodud hinnangutest selgus, et Mõeldud on seda, et kuna ei rakendada tuha, fenoolvee, kombineeritud reovee uusi heiteallikaid Auvere kompleksi juurde ei teki…“ ei selgu, mis aastast käitlemisel alternatiivseid lahendusi, ei lisandu võrreldes väljastatud kompleks-lubadega alates on seda selliselt mõeldud? Palume aruandes täpsustada ning ja Enefit280-2 kompleksloa taotlusega uusi allikaid. juhul, kui see hinnanguline seis ei ole Enefit 280-2 käivitamise hetkel nii, siis see ka eraldi välja tuua. Viidatud sõnastust täpsustati. 11. Lk 81 ja 82 „Enefit280 4 seadme lisandumisel maksimum mõnevõrra suureneb (0,64 ÕPV1); maksimaalne kontsentratsioon tekib Auvere kompleksi tootmisterritooriumi idaosas.“ Palume selgitada, miks kirjeldatakse endiselt 4 seadme olukorda, kui aruande sissejuhatuses on Siinkohal tekitab ilmselt segadust tõik, et Enefit280-2 lisandumisega hakkab Auvere kokkulepitult kirjas, et Enefit õlitööstuse, seadme 280-2 KMH eesmärk on energiakompleksis tööle kokku 4 põlevkiviõli tootmisseadet ning varasemas KSH-s hinnata Enefit 280-2 ja sellega koos Auvere energiakompleksi koosmõju? käsitleti 4 uue Enefit280 tehnoloogiaga seadme lisandumist. Õhukvaliteedi mõju analüüsil Palume aruannet vastavalt parandada. taheti välja tuua seos varasemate hinnangutega, sh KSH raames tehtud modelleerimise tulemustega. Eraldi on ka samas alati välja toodud Enefit280-2 tulemus. 12. Kas see tähendab, et siis lk 38 lõpus, kus mainitakse ka „4 seadme KMH aruandes on viidatud sõnastusi mitmeti mõistmise vältimiseks parandatud. töötamise üheaegsustegurit…“ kirjeldati seal KSH planeeringu Enefit 280 nelja seadet, mitte Eneft 280-1, 280-2 ja 2 x Enefit 140-test? Palume KMH aruannet parandada. 13. Lk 85 palun selgitada, mis tehnoloogiline erinevus on tõrvikul ja Selgitame, et mõisted tõrvik, leektoru ja küünal on antud kontekstis sünonüümid. leektorul? Kehtivas Eesti põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika Leektoru mõiste on kasutuses õlitööstuse kompleksloas ja E280-2 taotluses, kuid teistes kirjelduse järeldustes on kasutatud mõisteid küünalseadmed ehk allikates võib see olla erinev. Arvestades, et KMH aruandes ja erinevates viidatud avariitõrvikud. Juhul, kui uue mõiste kasutus ei tulene tehnoloogilisest dokumentides on kasutusel erinevad (üldkasutatavad) mõisted, siis lisame aruande erinevusest või hiljuti avalikustatud uuest PVT-st, mis on mõeldud alapeatükki ”Töös kasutatud mõisted ja lühendid” vastava mõiste selgituse, esitatud kompleksloaga planeeritava tegevuse kirjeldamiseks, siis palume kasutada üldkasutatavaid mõisteid. KMH aruande teksti on muudetud kasutades läbivalt sõna ’leektoru' Leevendavate meetmete käsitlusest KMH aruandes ja nende rakendamise vajadusest toodi ülevaade Keskkonnaameti küsimuste nr 5. ja 7. vastustes. Arvestades 14. Lk 86 ptk 4.10 palume aruandes täpsustada, millised on leevendavad loodusobjektide paiknemisega ja Enefit280-2 tegevusega kaasnevaid mõjusid meetmed loodusobjektidele. loodusobjektidele, puudub selles valdkonnas leevendavate meetmete rakendamise vajadus Enefit280-2 rajamisel ja käitamisel. See täpsustus lisati ptk 4.10 järeldustesse. KMH aruande sõnastust on täpsustatud. Kehtivad põlevkiviõli tootmise PVT järeldused ei 15. Lk 90 ptk 5.1.1 väite sõnad „..kui koostatava..“ põlevkiviõli tootmise käsitle Enefit280 tehnoloogiat, sest sellele viidatakse kui perspektiivsele tehnoloogiale, PVT järelduste nõuetega vastavuses KMH aruandest palun välja võtta. kuid Enefit280 tegevust on võimalik selle alusel hinnata – teadaolevalt ei ole see Loodav põlevkiviõli tootmise PVT ei ole kinnitatud ning tulevasele vastuolus ühegi üldise PVT meetmega ning tahke soojuskandja tehnoloogiate kohta dokumendile vastavuse väide on eksitav. toodud järeldustega. Koostatavate järelduste puhul anti viide läbiviidud PVT uuringule – vastuolu puudub tehtud ettepanekutega võrreldes. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 183 Esitatud ettepanek/küsimus Ettepanekuga arvestamine/ vastus küsimusele Leevendavate meetmete käsitlusest KMH aruandes ja nende rakendamise vajadusest toodi ülevaade Keskkonnaameti küsimuste nr 5. ja 7 vastustes. KMH aruande mõju hindamise peatükkides on alapealkirja ”Leevendumeetmed” all käsitletud ka leevendusvõimaluste ja viiside analüüsi (aruande täiendamisel pealkirju täpsustati). Leevendamist ei vaja igasugune mõju, sh ei tingi pidev, pikaajaline, vahetu ja kaudne mõju automaatset leevendamist, kui see kuulub mõjude hulka, mille tase on selline, mida ei ole otstarbekas leevendada (KMH käsiraamatu ptk 7.3 käsitluse järgi 3. grupi mõjud). Ptk 5.1.1 osas tuleb kõigepealt selgitada, et see käsitleb Õlitehase maa-ala detailpaneeringus ette nähtud kohustuslikke meetmeid (vastavalt ptk 5.1.1 pealkirjale) ja eesmärk on anda ülevaade, millised detailplaneeringu kehtestamisel loetletud keskkonnameetmed on asjakohased. Kuid siinkohal ei kaalutleta nende rakendamise asjakohasuse üle – tegemist on tingimustega, mida tuleb kavandatava tegevuse puhul arvestada. Järgnevad ptk 5.1.2 ”Täiendavad meetmed riskide maandamiseks”, kuhu on 16. Lk 90-91 ptk-is 5.1.1 ei ole kirjeldatud KMH raames hinnatud olulise koondatud need meetmed, mille rakendamine osutus KMH-s tehtud analüüsi tulemusel keskkonnamõju kohta ei ole esitatud võimalike leevendusviiside analüüsi vajalikuks. Ptk 5.2 on toodud seiremeetmed. ja võimalike leevendusmeetmete rakendamise hinnanguid. Enefit 280-2 Selguse huvides muudetakse peatükkide numeratsiooni. Ptk 5.1 käsitleb DP meetmeid, seadme käitamisega kaasneb pidev pikaajaline vahetu ja kaudne mõju ptk 5.2 KMH leevendavaid meetmeid ja ptk 5.3 seiremeetmeid. keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, millised on sellega koos KeHJS § 33 sisustab keskkonnameetmete mõiste ja määratleb nende rakendamise rakendatavad leevendusmeetmed? alused: (1) Keskkonnameetmed käesoleva jao tähenduses on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. (2) Keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, peavad olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. Märgime, et KMH käsiraamatu ptk 7.3 järgi hõlmavad leevendavad meetmed nii ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise ja vähendamise meetmeid kui ka heastamise meetmeid. Seetõttu on alapeakirja sõnastus ’leevendavad meetmed’, kuid arvestatakse kõiki tüüpi meetmetega KeHJS § 33 lg 1 järgi, välja arvatud seiremeetmed. Ettepanekuga arvestatakse, lauset on korrigeeritud. Fenoolvee mõiste lisati alapeatükki ”Töös kasutatud mõisted ja lühendid”, kus on toodud selgitus, et varasemalt on 17. Lk 91 mõiste „uttevesi, uttevee“ – palume kasutada mõistet dokumentides fenoolvett nimetatud ka utteveeks, kuid käesolevas töös on läbivalt fenoolvesi. kasutatud nimetust „fenoolvesi“. Muudetud ei ole viidatavate dokumentide pealkirju, kuid tulemustele viitamisel jms, on nimetuse „uttevesi“ kasutamisest loobutud.  Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 184 7.3. KMH ARUANDE NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTAMINE Peatükk lisatakse KMH aruande edasisel menetlemisel. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 185 KOKKUVÕTE Keskkonnaamet algatas 06.04.2022 kirjaga nr DM -106545-69 Enefit õlitööstuse seadme Enefit280-2 taotluse alusel keskkonnamõju hindamise (KMH). Käesoleva KMH objektiks oli uue põlevkiviõli tootmisseadme Enefit 280-2 rajamine Keskterritooriumi katastriüksusele (KÜ 85101:001:0640) Auvere külas Narva-Jõesuu linnas. Kavandatava Enefit280-2 seadme põhitegevus on põlevkiviõli ja põlevkivigaasi (uttegaasi, poolkoksigaasi) ning jääksoojusest elektri tootmine. Kavandatav tegevus on osa Auvere energiakompleksist. Vastavalt KMH algatamise otsusele, tuleb KMH raames hinnata üksnes ne id teemasid, mille osas ei ole otsustajal KSH raames tehtud hinnangute põhjal piisavat teavet. KMH käigus sõnastati ja võrreldi erinevaid alternatiive: ▪ Alternatiiv 1 – Enefit280-2 seadme paigaldamine Keskterritooriumi kinnistule põlevkiviõli ja uttegaasi tootmiseks. Kavandatavad tootmisvõimsused ja aastased tootmismahud vastavad kompleksloa taotluses toodule: põlevkivi nominaalkulu 280 t/h (6720 t/päevas, 2,3 mln t/a), põlevkiviõli 40 t/h, 324 000 t/a, uttegaas 12 000 Nm³/h, 97,2 mln Nm³/a, fenoolvesi 8 m³/h, 64 800 m³/a, elektrienergia 35 MW, 283 500 MWh/a. Planeeritud aastatoodangu maht: põlevkiviõli kuni 324 000 t, uttegaas kuni 97,2 mln Nm³, elekter kuni 283,5 GWh. Rakendatakse kompleksloa taotluses kirjeldatud PVT meetmeid. ▪ Alternatiiv 2 – Muudatused kavandatavas tegevuses võrreldes alternatiivi 1 puhul kirjeldatuga, mis olemuselt ei ole käsitletavad alternatiiv 1 puhul kompleksloa taotluses kirjeldatud tegevuse variandina. Siia hulka kuuluvad asjakohasusel tehnoloogiliste muudatuste sisseviimine (sh tugitegevustes, kui nende võimalike variantide analüüsil selgub, et Enefit280-2 puhul on põhjendatud kogu Auvere energiakompleksi teenindavast lahendusest loobumine) või täiendavate PVT meetmete rakendamine, mh täiendavate puhastusseadmete kasutamine, aga ka tootmisvõimsuse vähendamine või muude tegevusmahtude piiramine võrreldes alternatiiv 1 aluseks olevate võimsuste - kogustega. Alternatiiv 2 rakendub, kui mõjude hinda misel ilmnevad 1. alternatiivi korral olulised negatiivsed mõjud, mida saaks eeltoodud muudatuste -piirangute rakendamisega leevendada. Selliseid piiranguid või muudatusi praeguses etapis teada ei ole ja seetõttu neid siinkohal täpsemalt ei esitata. Kui tek ib vajadus piiratud võimsuste või koguste väljatöötamiseks või tehnoloogiliste muudatuste tegemiseks, koostatakse KMH käigus vastavad kirjeldused. ▪ 0-alternatiiv – Auvere energiakompleksi komplekslubades toodud mahtude kohaselt. tegevuse jätkamine kehtivates KMH käigus selgus, et alternatiiv 1 ehk kompleksloa taotluse kohaste mahtude korral on tegevusmahud näidatud oluliselt suuremana kui eeldatavad reaalsed tegevusmahud. Mahtude märkimisväärne erinevus avaldub mõju mh kliimakindluse hindamistulemustele, mistõttu on otstarbekas ka lubade taotlemisel kasutada tegevusmahte, mis on paremas kooskõlas tegelikult kavandatuga, st neid tegvusmahte käsitleti alternatiivina 2 ehk realistliku stsenaariumina. Kavandatava tegevusega avaldatava mõju hindamise järeldus ed: ▪ Enefit280-2 realistliku stsenaariumiga seonduv KHG täiendav aastane absoluutkogus hällist väravani 816 918.5 tonni CO 2 ekvivalenti. Kui sellest maha lahutada emissioonid, mida riiklikus statistikas ei kajastata (määrdeõlide ja NaOH), siis oleks tehase opereerimisega Eesti riiklikusse statistikasse lisanduv aastane KHG kogus 814 329,2 t CO 2 ekvivalenti, mis moodustab „Eesti 2035“ 8 mln t CO 2 netoheite eesmärgist 10,18%. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 186 ▪ Kui arvestada Eesti Energia strateegias rakendatavaid meetmeid, näitab prognoosarvutus et 2035. a, oleks Enefit280-2 summaarne CO 2 heitkogus 519 925,6 t/a (süsiniku püüdmist rakendamata). Vähenemine oleks ca 36%, millest ligikaudu 3/4 moodustab uttegaasi põletamise lõpetamine ja 1/4 (ca 77 734 t/a) üldised, valdavalt riigi tasandil rakendatavad meetmed. Samas seondub selle arvutusega suur määramatus – lisaks üldiste meetmete rakendamise edukusele sõltub kogu Auvere kompleksi kui terviku heide metanooli tootmise (üldisemalt uttegaaside toorainena kasutusse võtu ehk tootestamise) jt kavandatavate tegevuste KHG heitest. ▪ Määramatust silmas pidades (KHG vähednamise tegevusi ei ole veel projekteeritud ja nede mõju detailselt hinnatud) on Eesti Energia prognoositud KHG heite vähendamise strateegia järgi.2035. aastal Auvere energiakompleksi CO 2 prognoosheide (sh arvestades Enefit280-2 mõju ja põlevkivi ning uttegaasi põletamise lõpetamist ) 2,08 mln t/a (kogu heitkogus on seotud utteseadmete töötamisega). Kui rakendada süsiniku püüdmist Enefit-280 seadmetel, kujuneb heiteks 1,144 mln t/a. Kui 2040. a astal on süsiniku püüdmisega varustatud ka Enefit -140 seadmed, siis on summaarne heide ca 0,21 mln t/a. Võrdluseks: 2021. a oli Auvere kompleksi koguheide 4,2515 mln t/a, millest õlitööstus moodustas ca 0,789 mln t/a ning elektrijaamades põlevkivist ja uttegaasist elektri tootmine ca 3,463 mln t/a (sellest uttegaasidest 0,39 mln t/a). ▪ Kui 2050. aastaks ei ole rakendatud ja vajadusel ka kavandatud täiendavaid meetmeid kliimaneutraalsuse saavutamiseks, siis Enefit põlevkivi utmisseadmed lõpetavad tegevuse. ▪ Olukorras, kus uttegaasid suunatakse elektrijaamadesse põletamisele, sõltub põlevkiviõli tootmisseadmete töö elektrijaamade töötamisest. Uttegaaside keskkonda suunamise vältimiseks on vajalik ette näha piisav reserv uttegaaside põletamiseksleektorudes, kui peaks toimuma elektrijaamas rike, muu planeerimata seiskamine või koormuse vähendamine. ▪ Metanooli tootmine on uttegaaside põletamise vähendamise seisukohast võtmetähtsusega, sest kogu kergfraktsiooni vesiniktöötlemisest üle jääv gaas kasutataks ära ja elektrijaama põletamisse suunamise vajadust enam ei oleks. ▪ Olukorras, kus fenoolvesi suunatakse elektrijaamadesse põletamisele, sõltub põlevkiviõli tootmisseadmete töö elektrijaamade töötamisest. Fenoolvee käitluse eelistatud lahendus on fenoolvee tagasijuhtim ine õlitootmisseadmesse (CFB katlasse põletamisele). Seni kuni Enefit140 seadmetel puudub võimekus käidelda enda tekitatud fenoolvett, saab seda juhtida elektrijaamadesse põletamisele. Otstarbekas on teha Enefit280 seadme fenoolvee käitlemise koormuskatsed , st kas lisavee vastuvõtmine ja millises koguses on võimalik. ▪ Tööstusliku reovee käitluse eelistatud lahendus on kombineeritud reovee suunamine tuhaärastussüsteemi ringlusvette. Vajalik on hakata ette valmistama uut lahendust, mis põhineb kombineeritud reovee puhastamisel ja kasutamisel tehnoloogilise veena. Kui see ei ole rakendatav, siis on lahenduseks eelpuhastamine ja seejärel bioloogiline puhastus koos Auvere kompleksi olmereoveega. Teha katsetused, kas see võib mõjutada Enefit280 tehnoloogiaga seadmete tööd ja saasteainete heidet. Katsetuste tegemine on otstarbekas sisse viia kompleksloa taotlustesse lisatingimusena. ▪ Juhutusveega varustamisel on eelistatud olemasolev pinnavee läbivoolul põhinev süsteem. Alternatiivse jahutusveega varustamise süsteemi rajamine (jahutustorn) Enefit280 seadmetele ei ole põhjendatud. ▪ Kavandatava tegevusega ei suurene olmereovee kogus ega koostis. Samuti ei muutu saasteainete lubatud sisaldus ärajuhitavas sademevees. ▪ Enefit280-2 rajamine ja käitamine ei põhjusta muutusi pinna- ega põhjavee seisundis. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 187 ▪ Seni kuni on vaja tagada põlevkiviplokkide käigushoidmine elektrijaamades, ei ole põhjendatud tuhaärastuse süsteemi ümberkorraldamine, st säilib senine märgärastus. Enefit280-2 süsteemile eraldiseisva ja paralleelselt toimivat tuhaärastussüsteemi rajamine ei ole põhjendatud. Tuhaärastussüsteemi vee tagasivoolu kanalitel on hüdroloogilise barjääri funktsioon ja tuhamägi käitise piiridest väljas asuvasse ümbritsevasse keskkonda levivat reostust ei põhjusta. Tuhavälja on võimalik ehitustehniliselt kasvatada absoluutkõrguseni 140 m, tuhaladestu laiendamine ei ole vajalik. ▪ Vajalikud on tõenduspõhised andmed põlevkiviõli tootmisseadmete ja elektrijaamade tuha omaduste kohta põlevkivi otsepõletamise lõpetamisel. ▪ Tugitegvuste variantide analüüsi tulemusena jäävad toimima senised lahendused ning Enefit280-2 kompleksloa taotlusega ja kehtivate lubadega võrreldes uusi heiteallikaid Auvere kompleksi juurde ei teki. Põlevkiviõli tootmise PVT kaasajastamisel ei ilmnenud muutusi saasteainete heitkogustes ega lisandunud uusi saasteaineid. Keskkonnakompleksloa taotlusmaterjalidesse tuleb teha vastavad täiendused, sh lisada PM10 ja PM2,5 aastased heitkogused. ▪ 2023. aasta I poolaastal läbiviidud Enefit280 seadme heitkoguste mõõtmine, millega uuriti ka pidevseiresüsteemiga mitte seiratavate ainete heidet, näitas et neid võib mõõdetavates kogustes (st üle analüütilise meetodi määramispiiri) esineda sagedamini kui seni eeldatud. Arvestades atmosfääriõhu kaitse seadus e (AÕKS) § 91 lg 2 punkt 3 tuleb kompleksloa taotlusmaterjalide välisõhu saastamise osas käsitleda kõikide väljutatavate saasteainete nimetusi ning esitata andmed saasteainete heitkoguste kohta, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ja õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. AÕKS § 98 lg 1 punkt 3 järgi peavad need andmed kajastuma ka väljastatavas kompleksloas. Siit tuleneb, et mõõtmisaruande kinnitamisel ja laekumisel tuleb Enefit280-2 ja ka olemasoleva õlitööstuse muudatustaotluses ajakohastada Enefit280 heitkogused, lisades H 2 S ja NMVOC heitkogused (asjakohasusel ka teiste saasteainete heitkogused, mida seni kajastatud ei ole) kas äkkheitena, normaalrežiimi heitena või mõlemana - sõltuvalt millistele järeldustele jõutakse nende tekkepõhjuse analüüsil. Arvestades, et käesolevas mõju hindamises on eelnevate tulemuste põhjal neid juba mõju hindamisel arvestatud, ei mõjuta nende täiendav kajastamine käesoleva mõju hindamise järeldusi olulise keskkonnamõju avaldumise või mitteavaldumise osas ja mõjude leevendamise vajaduste osas. Kompleksloa muudatustaotlustes tehtavate hajuvusarvutuste tulemusena täpsustuvad ka kõikide heiteallikate koosmõjus avalduda võivad hajumiskontsentratsioonid, kuid eeldatavalt ei too see kaasa märgatavat muudatust senistes koosmõju hinnangutes (peamist väävliühenditega ja lenduvate orgaaniliste ühenditega seotud mõju välisõhule avaldavad Enefit140 seadmed). ▪ Enefit280 töötamisega ei kaasne võimaliku lõhnahäiringu suurenemist, isegi juhul kui mõõtmistulemuste põhjal tuvastatakse täiendav lõhnaainete heide eelmises punktis toodud tasemel. ▪ Enefit280-2 seadme lisamisega kaasneb võimalus avariiolukorraga kaasnevate õhusaasteainete heitkoguste suurenemiseks. H 2 S sisaldava uttegaasi põlemisel leektorus võivad tekkida vääveldioksiidi heitkogused, mis on lähedased saastetasemete piirväärtustele, kuid võrreldes senitehtud hinnangutega ei ilmnenud, et kaasneks muudatusi mõju ulatuses või olulisuses. Leektorude vajalikkus säilib ka olukorras, kui Enefit õliseadmed kujundatakse keem iatööstuseks. ▪ Enefit280-2 seadme rajamisel ja opereerimisel puudub mõju kaitsealustele loodusobjektidele ning Mustajõe loodusala, Puhatu linnuala ja loodusala kaitse - Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 188 eesmärkidele ja terviklikkusele. Puudub vajadus edasi liikuda täis- ehk asjakohase hindamise etappi Keskkonnamõju hindamise käigus jõuti järeldusele, et kavandatava tegevusega kaasnev mõju ei ole leevendavaid meetmeid rakendades oluline, mistõttu ei ole põhjust kavandatavast tegevusest loobuda ehk eelistada kavandatava tegevuse 0 -alternatiivi. Keskkonnamõju seisukohast ning tehnilisest vaatest on teostatavad nii alternatiiv 1 kui ka alternatiiv 2. Alternatiiv 2 osutus väiksemate tegevusmahtude tõttu kõikides hinnatud valdkondades eelistatud alternatiiviks. Alternatiiv 2 korral on Enefit 280-2 tootmismahud järgmised: ▪ E280-2 poolt kasutatud põlevkivi kogus 2 014 888 t/a ( ca 12%); ▪ Õlitoodang 17%); 267 980 t/a, millest 239 413 t/a on keskõli ja 28 567 t/a bensiin ( ca ▪ Tekkiv uttegaasi kogus 68,5 miljonit m aastas ( ca 30%); 3 ▪ Elektri toodang 203 GWh/a (bruto), millest 106 GWh/a on omatarve ja 97 GWh/a on müük ( ca 28%); ▪ Fenoolvee teke 64 800 t/a, põletamisele suunatav kogus 40 288 t/a ( ca 38%). Seega tuleb esitada uus kompleksloa taotlus eelistatud alternatiivi (Alt. 2) tegevusmahtudega. Seejuures tuleks järgnevate muudatustaotluste koostamisel teha ka võimalusel muudatused juba väljastatud lubades, st arvestades realistlikku stsenaariumi olemasolevate tegevustele Enefit280-2 lisandumisel (Tabelis 6.1 Alt 2-koond stsenaarium). Seejuures on otstarbekas viia Enefit280 seadmete õhusaasteainete heite kontsentratsioonid vastavusse pidevseire tulemustega (nt SO 2 puhul taotletud 200 mg/Nm 3 , tegelik ei ületa 20 mg/Nm 3 ) ja nende alusel arvutada ümber saasteainete heitkogused. Reaalsemate heidete arvestamise tulemusena väheneksid Enefit280 seadmete taotletavad heitkogused enim CO ja SO 2 puhul. Võimalike riskide maandamise osas on vajalik hakata et te valmistuma olukorraks, kui lõpeb põlevkivi otsepõletamine. Eelkõige puudutab see tuha käitlemist. Vaja on teha vastavad uuringud, mille alusel otsustada võimalikud lahendused. Peamine küsimus seisneb selles, et millised on tuhkade, sh erinevas vahekorda des segude tsementeerumisomadused, st kas on tagatud tuhamäe stabiilsus ja erosioonikindlus. Kui uuringute tulemused on teada, saab nende põhjal otsustada, milline tuhaärastus ja ladestustehnoloogia valida olukorras, kui peaks põlevkivi otsepõletamine lõppema. Ka uue tuhaärastustehnoloogia eelduseks on, et ladestamine toimub olemasoleva prügila territooriumil, st uut prügilat tuha ladestamiseks ei rajata (see leevendab uue prügila rajamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid). Vajalik on ka muude uuringute tegemine, mis on loetletud ptk 5.2. Loetletud uuringute - katsetuste tegemine on otstarbekas sisse viia kompleksloa taotlustesse lisatingimusena, et need toimuvad loa andjaga kooskõlastatud plaani alusel ja kui ilmnevad olulised muudatused saastekoormuses, st tekib oht piirväärtuste ületamiseks, või muud olulised negatiivsed tegurid, siis katsetused lõpetatakse. Täiendav keskkonnamõju hindamine ei ole nendel tingimustel katsetuste tegemiseks vajalik, samuti ei ole põhjendatud loa tingimustesse täpse katsetuste plaani sisseviimine Kõige suuremad riskid on seotud kliimaneutraalsusega. Riigi tasandil on peamine risk riigi poliitiline, administratiivne ja finantsiline suutmatus kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikke tegevusi vajalikus mahus ning õigel ajal ellu vii a, kuid nende üldiste riskide mõju jääb alla 10% põlevkiviõli tootmisega kaasnevast CO 2 heitest (2021. a heitkogust arvestades). Samuti võivad tekkida tõrked erinevate Eesti Energiast sõltuvate ja sõltumatute projektide realiseerimisel, sh võivad edasi lükkuda tegevuste käivitamise ajad Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 189 (see sõltub mh projektide rakendamiseks vajalike lubade -planeeringute menetlemise ajast, sh aeg keskkonnamõju hindamiseks). Kogu plaani elluviimine sõltub mh riigi poliitikatest (kui need oluliselt muutuvad, siis võib olulis elt muutuda ka nii ettevõtte strateegia kui riiklikud eesmärgid ning rakendatavad meetmed). Kui peaks jätkuma põlevkivi otsepõletamine või uttegaaside põletamine elektrijaamades (näiteks energiajulgeoleku või varustuskindluse tagamiseks lähtudes riigi antu d suunistest), siis nähakse maandava meetmena ette elektrijaamade poolt emiteeritava CO 2 püüdmine. Kui 2050. aastaks ei ole rakendatud ja vajadusel ka kavandatud täiendavaid meetmeid kliimaneutraalsuse saavutamiseks, siis Enefit põlevkivi utmisseadmed lõpetavad tegevuse. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 190 KASUTATUD KIRJANDUS Õigusaktid ▪ Atmosfääriõhu kaitse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/105112019005 Vastu võetud 15.06.2016. ▪ Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). Vastu võetud 22.02.2005. https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019015 ▪ Keskkonnaministri 04.09.2019 määruse nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“ https://www.riigiteataja.ee/akt/106092019031 ▪ Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ▪ Keskkonnaministri õhukvaliteedi 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir - ja sihtväärtused, muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid” https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012 ▪ Tööstusheite seadus. Vastu https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020080 võetud 24.04.2013. ▪ Vabariigi Valitsuse määrus nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba” https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004 ▪ Energiamajanduse korralduse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/122102022005 Vast u võetud 16.06.2016. Riiklikud andmebaasid ▪ Maa-ameti X-Gis Geoportaali kaardirakendused http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver -p2.html ▪ Eesti keskkonna andmete portaal https://register.keskkonnaportaal.ee/register ▪ „EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur“ https://infoleht.keskkonnainfo.ee/ ▪ Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS https://kotkas.envir.ee/ ▪ Statistikaameti ruumipäringu kaardirakendus https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR Muud allikad ▪ T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. 2018. https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf ▪ Enefit Energiatootmine AS. Enefit282 lähteolukorra aruanne . 2019 ▪ Enefit Energiatootmine AS. Enefit282 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise keskkonnamõju eelhindamise sisendandmed. TÖÖ NR 18/3039 -2. OÜ Hendriksonjako, 2019 ▪ Eesti Energia Õlitööstus AS. Õlitehase maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Pöyry Management Consulting Oy, Pöyry Entec AS. 2014. ▪ Enefit Energiatootmine AS Õlitehase maa ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise täiendatud aruanne. OÜ Hendrikson ja Ko. 2019. Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 191 ▪ Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030 ). https://www.mkm.ee/media/99/download ▪ Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 eelnõu. https://envir.ee/media/5496/download ▪ Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruum iline_planeerimine/eest i2030.pdf ▪ Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused- aastani-2050 ▪ Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030. https://envir.ee/ringmajandus/maapou/polevkivi ▪ Strateegia „Eesti 2035“. https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/materjalid ▪ Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+. https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/ida-virumaa/ida-viru-maakonnaplaneering-2030/ ▪ Õiglase ülemineku territoriaalne kava. https://pilv.rtk.ee/s/fPjmojd3Frqntaz ▪ Narva-Jõesuu linna arengukava kuni 2025. https://www.riigiteataja.ee/akt/421112018001?leiaKehtiv ▪ Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Eelnõu. http://narva-joesuu.ee/uus-uldplaneering ▪ Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala detailplaneering. Kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 28.08.2019 otsusega nr 105. http://www.vaivaravald.ee/dp/olitehase/pdf/detailplaneering.zip ▪ Eruoopa roheline kokkulepe (dokumentide pakett – https://ec.europa.eu/info/publications/delivering -european-green-deal_et) ▪ Pakett „Eesmärk 55“ (dokumentide kogum: https://www.consilium.europa.eu/et/policies/green -deal/fit-for-55-the-eu-plan-for-a- green-transition/) ▪ Keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD (https://envir.ee/kevad#kaasamine) ▪ European Parliament. Review of the EU ETS 'Fit for 55' package https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/BRIE/2022/698890/EPRS_BRI(2022 )698890_EN.pdf Enefit280-2 põlevkiviõli tootmiss eadme rajamise KMH aruanne 192 LISAD Kõik lisad on kättesaadavad lingilt: E280_2_KMH_aruande_lisad LISA 1. NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTATUD KMH PROGRAMM KMH programmi Lisa 2 (Keskkonnakompleksloa taotlus, sh ressursikasutuse ja tootmisprotsessi iseloomustus), kättesaadav ka eraldi lingilt: https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=439576&proce eding_id=6606&application_id=1009644&cft=f336cfb7 KMH programmi Lisana 3 on kättesaadav KSH aruanne: Õlitehase maa ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise täiendatud aruanne. OÜ Hendrikson&Ko, 2018-2019 LISA 2. KMH PROGRAMMI NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTAMISE OTSUS LISA 3. ÕHUSAASTEAINETE MODELLEERIMISE TULEMUSED LISA 4. ENEFIT280-2 RAJAMISE NATURA 2000 HINDAMINE LISA 5. EESTI ELEKTRIJAAMA TUHAVÄLJA 2021. A PÕHJAVEESEIRE TULEMUSED LISA 6. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD NING VASTUSED LAEKUNUD ETTEPANEKUTELE JA MÄRKUSTELE LISA 7. KMH ARUANDE AVALIKUSTAMISE TÕENDUSDOKUMENDID LISA 8. KMH ARUANDE AVALIKUSTAMISEL LAEKUNUD ETTEPANEKUD LISA 9. KMH ARUANDE AVALIK ARUTELU  Lp Helen Manguse Teie: 11.04.2023 nr 6-3/23/7163-2 Keskkonnaamet [email protected] Meie: 28.06.2023 nr NJ-KKJ-1/730 Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise keskkonnamõju hindamise aruan ne nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja nõuetele vastavaks tunnistamiseks Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise keskkonnamõju hindamise aruande (KMH aruanne) avalik väljapanek toimus perioodil 17.04 - 19.05.2023 ning KMH aruande avalik arutelu toimus 23.05.2023 Sinimäe põhikoolis. KMH aruande avaliku väljapaneku perioodil esitasid aruandele oma seisukohad-märkused Keskkonnaamet (19.05.2023 kirjaga nr 6-3/23/7163-6), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (registreeritud Keskkonnaameti dokumendiregistris kirja nr 6-3/23/7163-4 all), Eesti Keskkonnaühenduste Koda / Fridays for Future Eesti (MTÜ Loodusvõlu) (6-3/23/7163-5). Rahandusministeerium andis 17.05.2023 teada (6-3/23/7163-3), et seisukohad esitatakse hiljemalt 31.05.2023 ning ettepanekud laekusid 23.05.2023 (6-3/23/7163-7). Kõigile eelmärgitud ettepanekute tegijatele edastas Enefit Power AS vastused 22.06.2023, sh edastati kirjade koopiad ka Keskkonnaametile. Vastavalt KeHJS §-le 21 on KMH aruandesse sisse viidud parandused ja täiendused ning põhjendused arvestamata jäetud märkuste ja üksikasjalike arvamuste kohta. Käesolevaga edastame Teile avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu järgselt täiendatud Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise KMH aruande nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja nõuetele vastavaks tunnistamiseks. Lugupidamisega ( allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andres Vainola Meelis Goldberg juhatuse esimees juhatuse liige Lisa: Enefit280-2 põlevkiviõli tootmisseadme rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Merily Lakson 5353 9551 [email protected]