.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu / 05.05.2026 / 2-3/15-538 ;
Riigikantselei / 05.05.2026 / 7-1.2/26-00935
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini kirjalik küsimus kaitseministrile
(KK 538)
Adressaat: Kaitseministeerium
Ülesanne: Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu
esimehele digitaalselt allkirjastatud vastus.
Tähtaeg: 19.05.2026
Lisainfo: Eesti õhuruumi kaitse ja drooniohu käsitlemise kohta.
Kontroll: Heili Tõnisson
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 05.05.2026
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected],
Hr Hanno Pevkur Kaitseminister 5.mai 2026.a. KIRJALIK KÜSIMUS Eesti õhuruumi kaitse ja drooniohu käsitlemine Lugupeetud kaitseminister Seoses viimaste juhtumitega, kus Ukraina droonid on ilmunud Eesti õhuruumi lähedusse, on tekkinud tõsine mure nii riigi valmisoleku kui ka ametkondadevahelise koostöö ja kommunikatsiooni osas. Avalikkuses on süvenenud arusaam, et olukorra käsitlemine ei pruugi olla piisavalt koordineeritud ning antavad selgitused jäävad ebamääraseks. Tegemist on otseselt Eesti inimeste turvalisusega. Palun Teil vastata järgmistele küsimustele: Umbes kaks kuud tagasi pöördus Eesti Ukraina poole palvega valida droonide marsruudid selliselt, et välistada nende sattumine Eesti õhuruumi. Kas Eesti on saanud sellele pöördumisele vastuse? Kui jah, siis milline oli vastuse sisu? Millised konkreetsed kokkulepped on Ukrainaga täna kehtivad, et vältida sarnaseid juhtumeid tulevikus? K as Eesti peab selliseid juhtumeid liitlassuhete kontekstis vastuvõetavaks või käsitletakse neid rikkumisena? Milline on Eesti õhuruumi droonitõrje reaalne võimekus täna? Kas meil on olemas süsteemid, mis suudavad droone avastada, jälgida ja vajadusel neutraliseerida? Kui suur osa Eesti territooriumist on täna kaetud toimiva droonitõrjega? Kas Eesti Kaitseväel on selged reeglid droonide allatulistamiseks? Millistel juhtudel tohib drooni hävitada ja kes selle otsuse teeb? Kas Eesti on viimase viie aasta jooksul analüüsinud Ukraina sõja kogemust droonide kasutamise osas? Millised konkreetsed järeldused on tehtud ja kuidas need on ellu viidud? Ekspertide hinnangul maksab tõhus droonitõrjesüsteem umbes 500 miljonit eurot, samas kui Eesti kaitse-eelarve on ligikaudu 1,5 miljardit eurot aastas. Kas sellise süsteemi loomist on arutatud? Kui jah, siis miks ei ole seda siiani realiseeritud? Kui palju on Eesti viimase viie aasta jooksul investeerinud droonitõrjesse? Kas Eesti plaanib lähiaastatel luua tervikliku droonitõrje süsteemi? Kui jah, siis milline on ajakava? Milline on koostöö NATO liitlastega Eesti õhuruumi kaitsmisel droonide eest? Kas liitlaste võimekust kasutatakse ja millises mahus? K uidas teavitatakse elanikkonda drooniohu korral? Kas olemasolev süsteem (sh EE-ALARM) on piisav ja kas seda plaanitakse täiendada? Kas valitsus on hinnanud riski, et droonid võivad tabada kriitilist infrastruktuuri (elektrijaamad, sadamad, sidevõrgud)? Millised kaitsemeetmed on rakendatud? Kes kannab poliitilist vastutust olukorra eest, kus Eesti õhuruum ei ole piisavalt kaitstud? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Tšaplõgin Riigikogu liige
Keit Kasemets
Riigikantselei
.05.2026 nr 2-3/15-538
Kirjaliku küsimuse edastamine
Austatud riigisekretär
Edastan Teile Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini esitatud kirjaliku küsimuse kaitseminister
Hanno Pevkurile.
Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata digitaalselt
allkirjastatud vastus kümne tööpäeva jooksul arvates küsimuse edastamisest. Vastus palun
saata DHXi kaudu aadressile
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Kivimägi
Lisa: kirjalik küsimus kahel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]