Teie: 05.05.2026 nr 7-1.2/26-00935-2
Riigikogu Kantselei
Lossi plats 1a Meie: 19.05.2026 nr 2-2/26/32-2
[email protected]
Vastuskiri Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini kirjalikule küsimusele kaitseministrile (KK 538)
Riigikogu Kantselei edastas Kaitseministeeriumile Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini kirjalikud
küsimused seoses Eesti õhuruumi kaitse ning drooniohu käsitlemisega. Alljärgnevalt esitan vastused Teie
küsimustele.
1. Umbes kaks kuud tagasi pöördus Eesti Ukraina poole palvega valida droonide marsruudid
selliselt, et välistada nende sattumine Eesti õhuruumi. Kas Eesti on saanud sellele
pöördumisele vastuse? Kui jah, siis milline oli vastuse sisu?
Eestis ja meie lähiriikides viimasel ajal toimunud drooniintsidendid on otsene tagajärg Venemaa
täiemahulisele agressioonisõjale. Ukrainal on igasugune õigus ennast kaitsta ja vastata Venemaa
jõhkratele rünnakutele, kuid Eesti Vabariigi Valitsus on diplomaatiliste kanalite kaudu andnud
mõista, et on äärmiselt oluline võtta kasutusele kõik meetmed, et vältida Ukraina droonide
sisenemist Eesti õhuruumi. Ukraina on kinnitanud, et nad ei kasuta Balti riikide ega Soome
õhuruumi rünnakuteks ning et Eesti õhuruumi sattunud droonid on tõenäoliselt Venemaa
elektroonilise mõjutamise tulemus.
2. Millised konkreetsed kokkulepped on Ukrainaga täna kehtivad, et vältida sarnaseid
juhtumeid tulevikus?
Ukraina on kinnitanud, et nad ei kasuta Balti riikide ega Soome õhuruumi rünnakuteks ning et Eesti
õhuruumi sattunud droonid on tõenäoliselt Venemaa elektroonilise mõjutamise tulemus.
3. Kas Eesti peab selliseid juhtumeid liitlassuhete kontekstis vastuvõetavaks või käsitletakse
neid rikkumisena?
Eesti Vabariigi Valitsus on diplomaatiliste kanalite kaudu andnud Ukrainale mõista, et on äärmiselt
oluline võtta kasutusele kõik meetmed, et vältida droonide sisenemine NATO õhuruumi.
4. Milline on Eesti õhuruumi droonitõrje reaalne võimekus täna? Kas meil on olemas
süsteemid, mis suudavad droone avastada, jälgida ja vajadusel neutraliseerida?
Eestil on täna olemas nii seire kui tõrjevõimekus, ent mõistetavalt arendatakse kihilist õhukaitset
süsteemselt ja järjepidevalt.
5. Kui suur osa Eesti territooriumist on täna kaetud toimiva droonitõrjega?
Eesti õhuruumi kaitstakse erinevate võimetega alates elektroonilistest droonipüüduritest, lõpetades
NATO õhuturbe hävitajatega.
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
6. Kas Eesti Kaitseväel on selged reeglid droonide allatulistamiseks? Millistel juhtudel tohib
drooni hävitada ja kes selle otsuse teeb?
Jah. Täpsemad jõu kasutamise reeglid ei kuulu avalikustamisele.
7. Kas Eesti on viimase viie aasta jooksul analüüsinud Ukraina sõja kogemust droonide
kasutamise osas? Millised konkreetsed järeldused on tehtud ja kuidas need on ellu viidud?
Eesti jälgib tähelepanelikult Ukraina sõja raames toimuvat sõjanduse arengut, sh tehnoloogia ja selle
kasutamise taktikat. Kuna droonide kasutamine nii tehnoloogiliselt kui ka taktikaliselt areneb väga
kiiresti, tuleb tagada arendamises paindlikkus, et kasutusele võtta uuemaid lahendusi. Selleks on
Kaitseväe koosseisu loodud Tuleviku- ja Innovatsiooniväejuhatus, mille üheks ülesandeks on
uuemate tehnoloogiate testimine ja integreerimine Kaitseväe plaanidesse ja protseduuridesse.
8. Ekspertide hinnangul maksab tõhus droonitõrjesüsteem umbes 500 miljonit eurot, samas
kui Eesti kaitse-eelarve on ligikaudu 1,5 miljardit eurot aastas. Kas sellise süsteemi loomist
on arutatud? Kui jah, siis miks ei ole seda siiani realiseeritud?
Eesti Kaitseväe droonitõrjevõime arendamine on olnud üks prioriteetseid suundi ning selle
täiustamisega tegeletakse järjepidevalt. Oluline on rõhutada, et droonitõrje ei tähenda ühekordset
hanget ega üht kindlat „karbitoote“ lahendust. Eestis hangitakse ja katsetatakse uusi
droonitõrjelahendusi pidevalt, lähtudes muutuvast julgeolekuolukorrast ning Ukrainast saadud
õppetundidest.
9. Kui palju on Eesti viimase viie aasta jooksul investeerinud droonitõrjesse?
Kaitsevägi on viimase viie aasta jooksul suurendanud investeeringuid droonitõrjesse ja laiemalt
õhukaitsesse märgatavalt. Kaitse-eelarvete ja hangete põhjal võib hinnata, et üldised investeeringud
droonitõrjesse arendamisse ulatuvad sadadesse miljonitesse eurodesse.
Üldine suund näitab, et Kaitsevägi ei keskendu ainult tänaste ohtude lahendamisele, vaid tuleb
mõelda tuleviku lahendustele. Droonitõrje ei tähenda enam üksnes klassikalist õhutõrjet, vaid
hõlmab elektroonilist sõjapidamist, automaatseid tuvastussüsteeme, tehisintellekti ja mobiilseid
kaitselahendusi.
10. Kas Eesti plaanib lähiaastatel luua tervikliku droonitõrje süsteemi? Kui jah, siis milline on
ajakava?
Eesti Kaitseväe drooniohu tõrjumine põhineb kihilisel õhukaitsel, mis ühendab erinevad sensorid,
radarid, passiivsed avastussüsteemid, elektroonilise sõjapidamise vahendid ning lühi- ja keskmaa
õhutõrjevõimekuse. Praktikas tähendab see, et drooniohtu tuvastatakse ja tõrjutakse mitmel tasandil
– alates piirialade ja kriitilise taristu kaitsest kuni sõjaliste üksuste julgestamiseni.
Drooniohuga tegelemine ei ole üksnes Kaitseväe ülesanne, vaid hõlmab ka Politsei- ja
Piirivalveametit (PPA), Siseministeeriumi, Transpordiametit ning kriitilise taristu ettevõtteid.
Tegemist on laiapõhjalise julgeolekuväljakutsega, mille lahendamine eeldab tihedat koostööd nii
riigi- kui erasektori vahel.
Olulist rolli süsteemi arendamisel mängib ka Eesti kaitsetööstus. Mitmed Eesti ettevõtted arendavad
aktiivselt droonide avastamise, elektroonilise tõrje ning sihtmärkide neutraliseerimise
tehnoloogiaid. Avaliku ja erasektori koostöö võimaldab Eestis kiiresti kasutusele võtta uusi
tehnoloogilisi lahendusi ning kohandada neid vastavalt Ukraina sõjast saadud kogemustele.
Ajaliselt tuleb mõista, et droonitõrje arendamine on järjepidev ning kestev võimearendus.
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
11. Milline on koostöö NATO liitlastega Eesti õhuruumi kaitsmisel droonide eest? Kas liitlaste
võimekust kasutatakse ja millises mahus?
Koostöö NATO liitlastega on väga hea ning NATO Balti õhuturbe missiooni lennukid osalevad
vajadusel droonitõrjel Eesti õhuruumis.
12. Kuidas teavitatakse elanikkonda drooniohu korral? Kas olemasolev süsteem (sh EE-
ALARM) on piisav ja kas seda plaanitakse täiendada?
Elanikkonna teavitamisel drooniohu korral on Kaitseväel tihe koostöö Politsei- ja Piirivalveameti,
Päästeameti ja Häirekeskusega. Sõltuvalt ohu iseloomust antakse elanikkonnale vastav teavitus, sh
on Kaitseväel õigus käivitada elanikkonna teavitus õhuohu korral. Olemasolevat süsteemi
arendatakse jooksvalt, et see vastaks ajakohastele ohtudele.
13. Kas valitsus on hinnanud riski, et droonid võivad tabada kriitilist infrastruktuuri
(elektrijaamad, sadamad, sidevõrgud)? Millised kaitsemeetmed on rakendatud?
Valitsus ja julgeolekuasutused on hinnanud drooniohtu kriitilisele taristule, sealhulgas
elektrijaamadele, sadamatele, sidevõrkudele ja teistele elutähtsaid teenuseid osutavatele objektidele.
Sellest tulenevalt on uuendatud riigikaitseobjektide nimekirja ja nende kaitseks rakendatavaid
objektikaitsemeetmeid.
14. Kes kannab poliitilist vastutust olukorra eest, kus Eesti õhuruum ei ole piisavalt kaitstud?
Õhuruumi kaitstus on pidev ajaline protsess. Enne Venemaa täiemahulise agressioonisõja algust ei
omanud droonid sõjapidamises olulist mõju. Praeguseks muutunud julgeolekuolukord seab
kõikidele riikidele kõrgendatud nõudmised drooniohtudega tegelemiseks. Samas tuleb droonidega
seonduvat vaadata ühe võimearendusena koos teiste riigikaitseliste võimearendustega, olgu selleks
süvatuli või luurevõimekuste kasvatamine. Vastutust kannavad sealjuures nii Riigikogu, kes
kinnitab Eesti Julgeolekupoliitika alused, Vabariigi Valitsus, kes kinnitab Riigikaitse arengukava,
Kaitseministeerium ja Siseministeerium kelle vastutusalas droonitõrje peamiselt on, aga ka
Kaitsevägi, kes igapäevaselt õhuruumi kaitset korraldab.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
minister
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502