COM(2022) 57 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse liidu turvalise ühenduvuse programm aastateks 2023–2027

EXPLANATORY MEMORANDUM 1. CONTEXT OF THE PROPOSAL • Reasons for and objectives of the proposal The general objective of this proposal is to establish a Union secure satellite communication system (hereafter the ‘Programme’) that ensures the provision of worldwide secure, flexible and resilient satellite communication services to the Union and Member States governmental entities. Satellite communications provide ubiquitous coverage, which is complementary to terrestrial networks (ground-based in a form of cable links such as fibre broadband or wireless). Satellite communications can provide the means for seamless digital communication in areas where terrestrial networks are absent (e.g. oceans, during flights, or in remote locations / islands with no cellular or broadband coverage), have been destroyed (e.g. during flooding events, or forest fires) or where local networks cannot be trusted (in crisis situations, or for diplomatic services in third countries or for sensitive governmental operations). Govsatcom is a strategic asset, closely linked to national security, used by most Member States. P ublic users tend to favour either government-owned or public-private solutions or make use of specific accredited private providers. Use cases include surveillance operations, crisis management, including civil protection and humanitarian operations in natural or human-made disasters and connection and protection of key infrastructure. Because of the scale and complexity of required investments, and the synergies that a common capability could bring, Govsatcom has been identified as early as 2013 as a promising field for Union initiatives, with the possibility of tangibly contributing to the objectives for a strong, secure and resilient European Union. It is now an integral part of the Space Strategy for Europe , the European Defence Action Plan and the European Union Global Strategy. The notion of a Union governmental satellite communication infrastructure has been consistently welcomed in ensuing Council conclusions . The adoption of the European Parliament and of the Council of 28 April 2021 establishing the Union Space Programme and the European Union Agency for the Space Programme and repealing Regulations (EU) No 912/2010, (EU) No 1285/2013 and (EU) No 377/2014 and Decision No 541/2014/EU (hereinafter referred to as ‘Space Regulation’) constituted a first step towards this resilience objective, through the establishment of a dedicated GOVSATCOM component of the Union Space Programme. Its aim is to optimise the use of existing satellite communication capacity for governmental users on the basis of pooling and sharing of available national and private EU satellite communication resources. Due to the limited lifespan of a satellite (approximately 15 years for geostationary orbit (GEO) satellites) several of the governmentally owned infrastructures that will constitute part of the pooling and sharing of GOVSATCOM will need to be replenished in the coming decade . For this reason, Regulation (EU) 2021/696 foresaw the need to assess the evolution of satellite communication needs. According to the Regulation, if this assessment ‘reveals that this approach is insufficient to cover the evolving demand, it should be possible to take a decision to move to a second phase and develop additional bespoke space infrastructure or capacities through one or several public-private partnerships, e.g. with Union satellite operators.’ Several studies have substantiated this evolution of needs: Traditionally, satellite communication has been used for voice communication and data transfer in remote areas (e.g. at sea), but the nature of use cases is rapidly evolving, requiring low latency performance and global coverage. While satellite communication has been primarily relying on geosynchronous (GEO) spacecraft, technical progress has allowed the emergence of non- geostationary- orbit (NGSO) communications constellations, comprising low-Earth-orbit (LEO) and medium-Earth-orbit (MEO) satellites to emerge and to offer performance meeting these evolving user need s. The increasing hybrid and cyber threat levels and the propensity of natural disasters drive the changing needs of governmental actors towards higher security, reliability and availability of commensurate satellite communication solutions. The rise of quantum computers adds an additional threat. With their fundamentally improved capabilities, it is expected that quantum computers will be able to decrypt content that is currently encrypted. The European Quantum Communication Infrastructure (EuroQCI) initiative aims at developing future-proof cryptographic systems to offer unprecedented levels of secure communications by resisting future quantum computing attacks . EuroQCI is currently financed through Horizon Europe, the Digital Europe programme, as well as the Connecting Europe Facility - Digital. Furthermore, the Commission Strategic Foresight report identifies digital hyper-connectivity and technological transformation as one of the prevalent megatrends of the next half century, underpinned by an unprecedented demand for services, for example in data economy and finance. These advances lead global satellite communication connectivity to be increasingly handled as a strategic asset. To that end, several major non-EU government-backed projects with a variety of connectivity strategic objectives are underway . These strategic infrastructures initiated by all major space powers highlight the growing global need for governmental services to ensure a resilient connectivity to support not only their security operations, but also to connect critical infrastructures, manage crises as well as to support border and maritime surveillance. To date, there are no operational or in-the-making EU assets in low Earth orbit (LEO) or medium Earth orbit (MEO) that could meet the evolving governmental user needs. The existing committed satellite communication capacities providing governmental services at the disposal of the Member States are all based on a reduced number of GEO assets, covering mainly Europe. The majority of the capacity is dedicated to military missions, with a strong governance control (from owned infrastructure to stringent public private partnerships). Moreover, as the services provided by these Milsatcom capabilities are tailored to meet specific mlitary needs, in particular in terms of frequency, encryption, signal specificities, user terminal and level of classification, they cannot be used in most civilian governmental applications. Spurred by the technological progress of low latency, there has been an emergence of various public-supported or subsidised non-EU mega-constellations in the US, China and Russia. At the same time, there is shortage of available frequency filings and orbital slots due to the dramatic increase of these mega-constellations. Coupled with the limited lifetime of GOVSATCOM capacity, this creates an urgency for an EU space-based secure connectivity system. The Programme would cover the capacity and capability gaps for governmental satellite communication services. The Programme should also allow for the provision of commercial satellite communication services by the private sector. Such commercial services would in particular enable availability of high-speed broadband and seamless connectivity throughout Europe, removing dead zones and increasing cohesion across Member State territories , including rural, peripheral, remote and isolated areas and islands , and provide connectivity over geographical areas of strategic interest outside the Union. A public-private partnership was assessed in the impact assessment to be the most appropriate implementation model to ensure that the objectives of the Programme could be pursued. It would permit to build upon the existing EU satellite communication technological and infrastructural base and to provide robust and innovative governmental services. At the same time, it would allow the private partners to complement the Programme infrastructure with additional capabilities to offer commercial services. This would furthermore optimise deployment and operation costs by sharing development and deployment costs on components common to both governmental and commercial infrastructures, as well as operational costs by allowing a high level of capacity mutualisation. It would stimulate innovation in particular for small and medium-sized enterprises and start-ups that de ploy novel space technologies and applications (‘New Space’) by enabling the sharing of research and development risks between public and private partners. In parallel with this programme : the Horizon Europe Programme will allocate a dedicated share of its Cluster 4 components to R&I activities enabling the sharing of research and development risks between public and private partners, including for the potential technologies that would be developed under New Space ; the Neighbourhood, Development and International Cooperation Instrument (NDICI) will allocate a dedicated share of the Global Europe activities enabling the sharing of the deployment and exploitation risks between public and private partners for the connectivity system that will allow to offer an array of services with accrued benefits to international partners ; the Union Space Programme will allocate a dedicate d share of its GOVSATCOM component for the activities related to the development of the GOVSATCOM Hub which will form part of the ground infrastructure of the Secure Connectivity system. • Consistency with existing policy provisions in the policy area The proposed Programme is consistent with the existing EU space policy. In particular, the programme would enhance the EU’s space capacity, currently consisting of the EU’s satellite navigation and Earth observation systems, Galileo and Copernicus respectively as well as the Space Situational Awareness capacities. The Programme builds on the EU GOVSATCOM component of the Union space programme . • Consistency with other Union policies The proposal is consistent with a number of other Union policies. In particular, the provision of governmental services would ensure further cohesion in line with the Union’s Digital and Cybersecurity Strategies, by ensuring the integrity and resilience of the European infrastructure, networks and communications. The Programme would be EU-operated and provide a very high level of security, hereby strengthening the ability to provide an integrated EU response to security threats as called for in the EU Security Union Strategy and in the Global strategy for the European Union’s Foreign and Security Policy . The services would connect strategic areas such as Arctic and Africa, in line with policy targets in these regions and the G lobal Gateway strategy. 2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY • Legal basis The proposal is based on Article 189(2) of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU), which is the legal basis for the adoption of Union measures related to the European space policy. • Subsidiarity (for non-exclusive competence) Due to the global scale and nature of connectivity, the issue cannot be addressed either at local or even at regional level. The Programme would complement the existing EU GOVSATCOM arrangements on pooling and sharing of the existing governmental satellite communication capacity . However, no EU Member State alone has the capacity to fulfil the totality of evolving user needs and the accompanying costs. An EU solution provides added value because action and coordination at EU level would avoid duplication of efforts across the Union and Member States. It would lead to a better exploitation of existing assets, to greater security and resilience, notably through quantum cryptography, to better coverage, and to provision of a greater array of services. Other EU and Member State thematic policies would benefit too. Action at EU level has the benefit of economies of scale. The individual user needs across Member States are generally heterogeneous and often unpredictable in terms of scope, capacity, timing and location. A common denominator of all use cases is the need for flexibility due to the often unpredictable, fluctuating need for satellite communication capacity. Acquiring such flexibility of access to capacity requires large investments. • Proportionality The proposal does not introduce any measures beyond those necessary to achieve the main objectives of this Programme . In particular, the proposal defines the minimum requirements for the establishment of a European secure connectivity system and for the provision of suitable governmental satellite communication services. In this regard, the system’s capacity will be designed to complement inter alia existing Member States satellite communication capacities and cover planned additional capacity needs. The proposal does not introduce any restriction to the ability of Member States’ governmental actors to choose those capabilities they decide to use. The proposal is expected to have a positive spill-over effect on the Union’s space sector, including the New Space. In addition, citizens will benefit from an improved operational performance in civil protection. Finally, the budget allocated to the Programme is apt to achieving the objectives set and does not go beyond what is necessary. The funds needed to deliver the Programme have been determined based on a several careful analyses and estimates carried out as part of the impact assessment and described below. • Choice of the instrument A Regulation of the European Parliament and of the Council is the preferred instrument. It ensures the uniformity and direct application, required for the effective implementation of the Programme, while giving it due visibility and providing it with the financial resources it needs for its implementation. 3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS • Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation N/A • Stakeholder consultations This Programme is supported by inputs from expert group meetings, public consultations and workshops that gathered the views of all relevant stakeholders (Member States and industry), more precisely: Since 2016, numerous expert group meetings with Member States have taken place in the context of the EU GOVSATCOM initiative, discussing governmental satellite communication needs, the establishment of pooling and sharing, implementation aspects and developments towards the current Programme . In 2021, numerous bilateral meetings with Member States took place to gather their specific needs for governmental satellite communication and potential concerns relating to the Programme . Most Member States stated that they clearly support the Programme and its overall objectives. In May and November 2021, the Commission held two workshops with Member States on ’Secure Connectivity - State of Play’. During these workshops, progress on the technical study on secure connectivity was presented, together with possible exploitation models of the system. The workshops allowed for active interventions, questions and comments from Member States that were taken into account in the development of this proposal. In June 2021, the Commission held the ‘Secure Connectivity Workshop for the European New Space Ecosystem’. 458 participants (including 196 SME and start-ups) discussed innovative ideas for the Secure Connectivity Programme and the potential role of New Space. As part of the public feedback for the Inception Impact Assessment, the Commission received feedback from 13 stakeholders, representing the views of a group of EU sparsely populated territories (1), private companies (8), business associations (2), a non-governmental organisation (1), and a private citizen (1). Industry was supportive of the Programme , and the majority favoured a public-private partnership (PPP) approach. There is a general agreement amongst Member States on a need for action. Several Member States stressed that national capacities alone might possibly satisfy short-term needs, but will not be sufficient in the long term. Some of the gaps (e.g. in the Arctic) are already documented. Furthermore, several Member States confirmed their increasing governmental needs for guaranteed access to secure satellite communication . Member States also stressed the need for the involvement of New Space, as startups have demonstrated that they are technologically advanced and eager to contribute with innovative solutions. EU space industry representatives confirmed during the knowledge-building phase that there are no plans for EU private companies alone to create a satellite communication constellation to meet the evolving and increasing governmental low-latency needs. However, they welcomed the opportunity to partner with the EU for the development of such system. • Collection and use of expertise The proposal is also underpinned by data collected and findings from the study on ‘ Building Blocks Towards a Secure Space Connectivity System ’. The Commission also contracted an independent consultant to support the analysis of the indirect benefits of the Programme by providing the relevant econometric support and analysis. Finally, quantitative and qualitative data supporting this proposal have been collected from Member States and relevant industry stakeholders. This proposal also draws on the work of the Commission on the GOVSATCOM component of the EU Space Programme, and EuroQCI initiative, as well as on the research activities conducted within the framework of the ENTRUSTED project . • Impact assessment In line with its ‘Better Regulation’ policy, the Commission conducted an impact assessment in view of the establishment of the Programme. The problems analysed in the impact assessment, as evoked as well above, led to formulation of three specific policy objectives : Ensure the provision of secure satellite communication for evolving public needs; Increase the resilience of Member States and EU operations by guaranteed access to secure satellite communication ; Ensure that governmental communication needs are not critically dependent on non-EU infrastructure. To close the capacity gap in the provision of secure governmental services, the following policy options were considered in order to achieve the objectives in the most effective and efficient manner: Under the ‘Baseline scenario’, no EU action would take place beyond what is currently being implemented through EU GOVSATCOM. The baseline is taken to mean the continuation of the EU GOVSATCOM Phase 1, i.e. limited to the current pooling and sharing of Member State and private satellite communication systems. In such a scenario individual Member States, or EU companies may decide to develop new satellite communication services, of which partial capacity can be sold to the EU GOVSATCOM pool. Transition to EU GOVSATCOM phase 2 in the initially planned timeframe would in all cases require a legislative act, additional budget and available frequency filings. As part of the assessment, it was also considered whether the EU could purchase the secure accredited services from established solutions by the public or private sector, currently limited to foreign market providers (Option 3 – non-EU constellation). Although the EU satcom market is already well developed, there are currently no EU providers that can serve all the increasing and evolving governmental needs. However, buying the services from non-EU private sources is not the preferred option from a security and open strategic autonomy point of view since Member States and EU Institutions require, for governmental needs, a guaranteed access in an unrestricted manner to secure connectivity services without soliciting the assent of a third party. This option 3 would thus not meet the specific objectives. Therefore, the EU needs to act to ensure the provision of these services by either fully funding and procuring its own system (Option 1 – fully public) or involving private resources (Option 2 – in the form of a concession contract with rights of commercial use). Option 1 and 2 would achieve the specific objectives to the same extent, but option 2 ranks higher with regard to the economic benefits it can generate. The common economic benefits of Options 1 and 2 are related to the deployment of a new infrastructure that would provide a gross value added (GVA) of EUR 17-24 billion and additional jobs in the EU space industry. Investments in Space upstream infrastructure are estimated to generate a six-fold impact in downstream sectors . Spill over effects are created by downstream sectors using the services, technologies and data provided by the space sector to enhance their business. These are estimated to have a GVA of EUR 10-19 billion. The additional possibility offered in Option 2 for the private sector to make further investment to develop commercial services should create more economic benefits for the downstream sector, as it can address significant commercial market opportunities . Should the private partners choose to develop additional infrastructure for commercial services, this could generate a further GVA and an additional job increase in the EU space industry for both upstream and downstream sectors. As to what concerns the social impact, governmental satellite communication enhances the resilience of EU infrastructure and public services, hence the social imprint of their operational performance. The added value of being able to communicate in case of emergencies and disasters is extremely high for citizens as well as for people responsible for critical infrastructure sites. Here again, an additional investment in commercial infrastructure would increase the social impact further. With regard to the environmental impact of the Programme , Option 2, entailing the development of an additional infrastructure, would have an environment impact from the manufacturing and launching of the system. However, compared to other industries, the manufacturing of spacecraft do not emit significant greenhouses gases. In addition, the development would comply with the the international standards on the protection of space environment (e.g. the United Nations’ Committee on the Peaceful Uses of Outer Space (COPUOS) and Inter-Agency Space Debris Coordination Committee (IADC) Space Debris Mitigation Guidelines ), as well as the existing national legislation . Furthermore, the Programme is expected to have positive contributions towards the environment similar to Galileo and Copernicus, where it has been assessed that the environmental benefits stemming from the use of the components are approximately two-fold higher than the environmental footprint generated. Environmental benefits include for example satellite communication services for maritime surveillance supporting pollution detection and response environmental monitoring, and the ability to provide seamless communication capacity whenever infrastructure is disrupted, notably due to floods, hurricanes or other extreme weather phenomena resulting from climate change. Finally, Option 2 has additional advantages insofar as it: Improves the provision of governmental services (low latency, resilience, security, guaranteed access, autonomous use) Allows the provision of additional commercial services (economic growth, social benefits) Optimises costs incurred in the Union’s budget for: development and deployment with economies of scale operations with mutualisation of capacity Stimulates the deployment of innovative technologies, in particular with the New Space involvement (sharing the technology risk between public and private). As to the costs, the estimated cost of the satellite communication capacity designed to serve governmental demand is around EUR 6 billion, associated to the deployment of the infrastructure needed to provide the governmental services. Under Option 2, the costs are split between the contribution from the Union budget, Member States contributions and contributions by the private sector. The draft impact assessment was submitted to the Regulatory Scrutiny Board on 11 October 2021. Following the negative opinion by the Board on the first draft impact assessment report, a revised draft impact assessment was submitted to the Board for a second opinion on 21 December 2021. While noting the improvements responding to its initial comments, the Board nevertheless maintained its negative opinion on 12 January 2022, because the impact assessment still contained significant shortcomings on (1) the analytical coherence between the problem definition, objectives, options, criteria for the comparison of options and the definition of future monitoring indicators; (2) the lack of explanations on the choice of policy options with regard to technical solutions; (3) the absence of a timescale and identification of funding sources; (4) clarity on methodological assumptions and validity of secondary data cited; and (5) on the lack of explanations on the compatibility of the Programme with the objectives of the Climate Law. Therefore, in order to address the comments of the Board’s second negative opinion, the impact assessment is complemented by an annex that provides additional clarifications and some evidence on the areas where the Board had provided specific suggestions of improvements in its opinion. The working methods of the European Commission empower the Vice-President for Inter-institutional Relations and Foresight to approve the continuation of an initiative that has been subject to a second negative opinion by the Regulatory Scrutiny Board. It is important to flag also that the opinions of the Regulatory Scrutiny Board are an assessment of the quality of the impact assessment and not an assessment of the related legislative proposal. Because of the political importance of this Programme , the urgency of action and having the additional clarifications and evidence viewed as satisfactorily addressing the identified shortcomings and suggested specifications of the Regulatory Scrutiny Board, the Commission – also in the light of the agreement by the Vice-President for Inter-Institutional Relations and Foresight – has considered it opportune to proceed with the Programme . • Regulatory fitness and simplification N/A • Fundamental rights The Programme is consistent with the Charter of Fundamental Rights (the ‘Charter’). It puts a common tool in the form of secure satellite communication at the disposal of Member States’ governments and EU actors. In enhancing the operational effectiveness of security actors, the Programme can contribute to safeguarding and strengthening citizens’ right to security (Article 6 of the Charter) and to diplomatic or consular protection when residing in a third state (Article 46 of the Charter). The Programme can also lead to a better protection of personal data (Article 8 of the Charter), because the enhanced security of the satellite communication will improve the level of information assurance against, in particular eavesdropping or spoofing, by third parties. 4. BUDGETARY IMPLICATIONS The Union's contribution from 202 1 until 2027 is EUR 2400 million at current prices , out of which EUR 1 60 0 million will be implemented under the new Union Secure Connectivity programme from 2023 to 2027 , and EUR 80 0 million under t hree other Programmes: EUR 430 million under Horizon Europe , EUR 220 million under the Union Space Programme and EUR 150 million under the Neighbourhood, Development and International Cooperation Instrument (NDICI) . The detailed budgetary and financial structure of the proposal on the Union budget are presented in the financial statement accompanying the proposal and will be met from the available resources of the Multiannual Financial F ramework 2021-2027. EUR 1 60 0 million are allocated to the Union Secure Connectivity P rogramme through reductions of EUR 260 million of the Union Space Programme, EUR 150 million of the Neighbourhood, Development and International Cooperation Instrument (NDICI) ‘emerging challenges and priorities cushion’ , EUR 400 million of the European Defence Fund (EDF), EUR 440 million under the Digital Europe Programme (DEP) and EUR 200 million under the digital strand of the Connecting Europe Facility (CEF) , EUR 50 million from the unallocated margin of heading 1 and EUR 100 million from the unallocated margin of heading 5 of the MFF. The Commission proposes to handle the reductions of the financial envelopes of the European Space programme, CEF, EDF, DEP and NDICI within the 15% variation provided by p oint 18 of the Interinstitutional Agreement of 16 December 2020 between the European Parliament, the Council of the European Union and the European Commission on budgetary discipline, on cooperation in budgetary matters and on sound financial management, as well as on new own resources, including a roadmap towards the introduction of new own resources. Article 14 of the proposal provides that the Programme will be implemented under direct management in accordance with the Financial Regulation or under indirect management with the bodies referred to in point (c) of the first subparagraph of Article 62(1) of the Financial Regulation. The estimated costs of the Programme are the result of extensive analyses, supported by the experience acquired by the Commission in the management of the EU Space Programme and through preparatory studies and stakeholder consultations. The estimated requirements in Human Resources as indicated in the Financial Statement accompanying this Regulation reflect the essential need of continuity in the expertise. 5. OTHER ELEMENTS • Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements Article 6(1) of the proposal specifies that the Programme shall be implemented through contracts, including but not limited to concession contracts as defined under Article 2(14) of the Financial Regulation or mixed contracts. The Programme will be evaluated after three years from the Regulation’s entry into force and every four years thereafter. The evaluation of the Programme will, in line with the Commission’s Better Regulation Guidelines, assess the effectiveness, efficiency, coherence and EU added value of the Programme . In accordance with Article 37 of the proposal, the focus will in particular be on the performance of the services provided by the Programme and on the evolution of the user needs. In addition, an assessment on critical components and maturity of EU supply chain will be carried out, to ensure that governmental communication needs are not critically dependent on non-EU infrastructure. End-user EU Institutions and Agencies, the concessionaire and the European Union Agency for the Space Programme (EUSPA) together with the Commission will perform the evaluation . • Explanatory documents (for directives) N/A • Detailed explanation of the specific provisions of the proposal The proposal consists of 11 Chapters. It is structured as follows: Chapter I contains the general provisions setting out the subject matter of the proposal, which is to establish the Union secure connectivity communication system for the period of the Union’s 2021-2027 multiannual financial framework. The Chapter also sets out both the general and specific objectives of the Programme, as well as its scope. Furthermore, the Chapter defines the Programme infrastructure. Finally, the Chapter contains a provision specifying that the Programme shall support an innovative and competitive Union space sector and stimulate the New Space ecosystem in the Union, including the participation of SMEs, start-ups and innovators from across the Union Member States . Chapter II lays down and defines the services to be provided by the Programme. Furthermore, the Chapter sets out the rules on the provision of the governmental services and defines the participants and the users of the governmental services. Chapter III sets out the funding mechanism of the Programme. It defines the funding streams and sets out the financial envelope for the contribution from the Union budget. Chapter IV sets out the rules on the implementation of the Programme , which shall be carried out by means of contracts concluded by the Commission with a contractor. Such a contract shall be awarded in accordance with the procurement principles laid down in Article 17, as well as the relevant provisions of the Financial Regulation, and may take the form of a concession contract or a mixed contract. Should the conclusion of the concession contract or mixed contract prove unviable, the Commission, according to paragraph 3, shall have the power to implement the Programme by means of a supply/services or works contract. The Chapter also sets out the rules governing the ownership and use of the assets forming part of that infrastructure Chapter V relates to the governance of the Programme. It details the role to be played by this Programme’s four main actors, namely the Commission, the European Union Agency for the Space Programme, the Member States, and the European Space Agency, and the relations between these various actors. Chapter VI deals with security, which is particularly important in view of the Programme’s strategic nature and the links between space and security. A high level of security has to be achieved and maintained by imposing effective governance arrangements that are largely based on the Member States’ experience and on the experience gained by the Commission in recent years. Furthermore, like any programme with a strategic dimension, the Programme has to undergo independent security accreditation following the appropriate standards in this respect. Chapter VII sets out the criteria for the participation of third countries and international organisations in the Programme and for the access of third countries and international organisations to the Programme’s governmental services. Chapters VIII and IX set out respectively provisions for programming and evaluation of the Programme and for delegation and implementing measures. 2022/0039 (COD) Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL establishing the Union Secure Connectivity Programme for the period 2023-2027 THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Article 189(2) thereof, Having regard to the proposal from the European Commission, After transmission of the draft legislative act to the national parliaments, Acting in accordance with the ordinary legislative procedure, Whereas: (1) There is a growing demand by the Union governmental actors for secure and reliable satellite communication services, particularly because they are the only viable option in situations where ground-based communication systems are non-existent, disrupted or unreliable. Affordable and cost-effective access to satellite-based communication is also indispensable in remote regions an d in the high seas and airspace . For instance, where lack of high-bandwidth communication currently limits the ability to take full advantage of new sensors and platforms observing the 71% of our planet that is ocean , satellite communication ensures the long-term availability of worldwide uninterrupted access. (2) The conclusions of the European Council of 19-20 December 2013 welcomed the preparations for the next generation of Governmental Satellite Communication through a close cooperation between the Member States, the Commission and the European Space Agency (ESA). Governmental satcom has also been identified as one of the elements of the Global Strategy for the European Union’s Foreign and Security Policy of June 2016. Governmental satcom is to contribute to the EU response to Hybrid Threats and provide support to the EU Maritime Security Strategy and to the Union Arctic policy. (3) On 22 March 2017 the Council Political and Security Committee endorsed High Level Civil Military User Needs for Governm ental Satellite Communications which were prepared by the EEAS on the military user's requirements identified by the European Defence Agency in its Common Staff Target adopted in 2014 and the civilian user needs collected by the Commission have been merged to produce the High Level Civil Military User Needs for Governmental Satellite Communications. (4) The EU adopted the GOVSATCOM component of Regulation (EU) 2021/696 on 28 April 2021, to ensure the long-term availability of reliable, secure and cost-effective satellite communications services for GOVSATCOM users. Regulation (EU) 2021/696 envisages that in a first phase, of the GOVSATCOM component until approximately 2025 , existing capacity would be used . In that context, the Commission is to procure GOVSATCOM capacities from Member States with national systems and space capacities and from commercial satellite communication or service providers, taking into account the essential security interests of the Union. In that first phase, GOVSATCOM services are to be introduced by a step-by-step approach. It is also based on the premise that if in the course of the first phase a detailed analysis of future supply and demand reveal s that this approach was insufficient to cover the evolving demand, will be necessary to move to a second phase and develop additional bespoke space infrastructure or capacities through cooperation with the private sector, e.g. with Union satellite operators. (5) It is now clear that the Union’s current satellite communication assets cannot meet new needs of the governmental users who are moving towards higher security solutions, low latency and global coverage. Although recent t echnical progress has allowed non- geostationary -orbit (NGSO) communications constellations to emerge and gradually offer high-speed and low-latency connectivity services. There is a window of opportunity for addressing the evolving needs of the governmental users by developing and deploying additional infrastructure as filings for the frequencies necessary to provide the required services are currently available within the European Union . If not used, these filings will become obsolete and be attributed to other players. As frequencies are an increasingly scarce resource, the EU may not get this opportunity again. (6) The conclusions of the European Council of 21-22 March 2019 stressed that the Union needs to go further in developing a competitive, secure, inclusive and ethical digital economy with world-class connectivity. (7) The Commission’s ‘Action Plan on synergies between civil, defence and space industries’ of 22 February 2021, states that it aims to ‘enable access to high-speed connectivity for everyone in Europe, and provide a resilient connectivity system allowing Europe to remain connected whatever happens’ . (8) The Union should ensure the provision of resilient, global, guaranteed and flexible satellite communication solutions for evolving governmental needs, built on an EU technological and industrial base , in order to increase the resilience of Member States’ and Union institutions’ operations by guaranteed and uninterrupted access to satellite communication. (9) Satellite communication can increase the overall resilience of communication networks. A s pace-based communication system is the only viable option in situations where ground-based systems are non-existent, disrupted or unreliable. For example, i t can provide means for digital communication in areas where terrestrial networks ar e absent, including over oceans and during flights, as well as over remote areas, or where local networks have been destroyed due to natural disasters, or they cannot be trusted in crisis situations . (10) Therefore, it is important to establish a new, Union Secure Connectivity Programme (‘the Programme’) to provide for the Union satellite based communication infrastructure, which should be built upon the GOVSATCOM component of the Union Space Programme and which should also take advantage of additional national and European capacities, which exist at the time the action is being carried out and develop further the European Quantum Communication Infras tructure (EuroQCI ) initiative . (11) The Programme should ensure the provision of the governmental services and allow for the provision of the commercial services through a dedicated governmental and commercial infrastructure. The Programme should therefore consist of development and validation actions for the construction of the initial space and ground infrastructure and for the launch of the initial space infrastructure . The Programme should then entail deployment activities aimed at completing both the space and ground infrastructure required for the provision of governmental services . The provision of governmental services, the operation, maintenance and continuous improvement of the infrastructure, once deployed, as well as the development of the future generations of the governmental services should be part of the exploitation activities. The exploitation activities should begin as soon as possible with the provision of the initial set of services aimed by 2024 to meet as soon as possible the evolving needs of the governmental users . (12) Since June 2019, Member States have signed the European Quantum Communication Infrastructure (EuroQCI ) Declaration, agreeing to work together, with the Commission and with the support of ESA, towards the development of a quantum communication infrastructure covering the whole EU. According to that Declaration, EuroQCI aims at deploying a certified secure end-to-end quantum communication infrastructure, enabling information and data to be transmitted and stored ultra-securely and capable of linking critical public communication assets all over the Union. To that purpose an interconnected space infrastructure and terrestrial infrastructure, should be built to enable the generation and distribution of cryptographic keys based on quantum information theory. The Programme will contribute to meet the objectives of the EuroQCI Declaration by developing a EuroQCI space infrastructure integrated into the space and ground infrastructure of the Programme. The EuroQCI space infrastructure should be developed in the Programme in two main phases, a preliminary validation phase and a full deployment phase, which should see full integration with the Programme, including appropriate solutions for inter-satellite connectivity and data relay between satellites and the ground. The Programme should integrate the EuroQCI in its governmental infrastructure, as it will provide future-proof cryptographic systems that offer unprecedented levels of secure communications by resisting future quantum computing attacks. (13) T o optimise all available satellite communication resources, in order to guarantee access in unpredictable situations, such as natural disasters, and to ensure operational efficiency and short turn-around times, a ground segment is required. It should be designed on the basis of operational and security requirements. (14) In order to expand the Union satellite communication capacities, the Programme infrastructure should integrate the infrastructure developed for the purposes of the of the GOVSATCOM component of the Union Space Programme. In par ticular, the Programme’s ground infrastructure should encompass the GOVSATCOM Hubs and other ground segment assets. (15) The services enabled by the Programme should connect strategic areas such as the Arctic and Africa, and contribute to geopolitical resilience by offering additional connectivity in line with policy targets in these regions and the Global Gateway strategy . (16) It is appropriate that the satellites built for the purposes of the Programme are equipped with payloads that can allow to incr ease the capacity and services of the components of the Union Space Programme, enabling thereby the development of additional missions under the conditions set out in Regulation (EU) 2021/696It could offer alternative positioning, navigation and timing services complementing Galileo, ensure the broadcast of EGNOS/SBAS messages with a lower latency, provide space based sensors for space surveillance and support enhancement of current Copernicus capabilities in particular for emergen cy and civil security services . (17) It is vital for the security of the Union and its Member States and for ensuring the security and integrity of the governmental services, that , where possible, the space assets of the Programme are launched from the territory of the Member States. Furthermore, microlaunchers are able to provide additional flexibility to allow for a rapid deployment of the space assets. (18) It is important that the Union owns all tangible and intangible assets related to governmental infrastructure while ensuring the respect of the Charter of Fundamental Rights of the European Union, including its Article 17. Despite the ownership by the Union of those assets, it should be possible for the Union, in accordance with this Regulation and, where it is deemed appropriate on a case-by-case assessment, to make those assets available to thir d parties or to dispose of them . (19) The Programme should provide services aimed at meeting the needs of the governmental users. The High Level Civil Military User Needs for Governmental Satellite Communications , wh ich was endorsed by the Council Security Committee in March 2017, identified three pillars of governmental services use - cases: surveillance, crisis management and connection and protection of key infrastructures. (20) Operational requirements for the governmental services should be based on the use-case analysis. From those operational requirements, in combination with security requirements and evolving demand of governmental services, the portfolio of governmental services should be developed. The service portfolio should establish the applicable baseline for the governmental services. The service portfolio for the governmental services should take into account the service portfolio of the GOVSATCOM services established within the framework of Regulation (EU) 2021/696 . In order to maintain the best possible match between the demand and supplied services, the service portfolio for g overnmental s ervices should be regularly updated. (21) Satellite communications is a finite resource limited by the satellite capacity, frequency and geographical coverage. In order to be cost-effective and to capitalise on economies of scale, the Programme should optimise the match between the supply and demand of the governmental services. Since the demand and the potential supply both change over time, the Commission should monitor the needs to adjust the portfolio for the governmental services whenever this appears necessary . (22) The Programme should also allow for the provision of commercial services by the private sector. Such commercial services could in particular contribute to availability of high-speed broadband and seamless connectivity throughout Europe, removing communication dead zones and increasing cohesion across Member State territories, including rural, peripheral, remote and isolated areas and islands, and provide connectivity over geographi cal areas of strategic interest . (23) Member States, the Council, the Commission and the European External Action Service (‘EEAS’) , as well as Union agencies and bodies should be able to become the Programme participants, insofar as they choose to authorise users of governmental services or provide capacities, sites or facilities. Taking into consideration that it is for the Member States to decide whether to authorise national users of governmental services, Member States should not be obliged to become Programme participants or to host Programme infrastructure. (24) Each Programme participant should designate a Secure Connectivity Competent Authority to monitor whether users, and other national entities that play a role in the Programme, comply with the applicable rules and security procedures as laid down in the security requirements. (25) This Regulation lays down a financial envelope, which is to constitute the prime reference amount, within the meaning of point 18 of the Interinstitutional Agreement of 16 December 2020 between the European Parliament, the Council of the European Union and the European Commission on budgetary discipline, on cooperation in budgetary matters and on sound financial management, as well as on new own resources, including a roadmap towards the introduction of new own resources , for the European Parliament and the Council during the annual budgetary procedure. (26) The Programme objectives are coherent and complementary with th ose of other Union programmes, particularly Horizon Europe established by Regulation (EU) 2021/695 of the European Parliament and of the Council , the Digital Europe Programme established by Regulation (EU) 2021/694 of the European Parliament and of the Council , the Neighbourhood, Development and International Cooperation Instrument – Global Europe established by Regulation (EU) 2021/947 of the European Parliament and of the Council , the Connecting Europe Facility established by Regulation (EU) 2021/1153 of the European Parliament and of the Council and, in particular, the Union Space Programme established by Regulation (EU) 2021/696 of the European Parliament and of the Council . (27) The Horizon Europe Programme will allocate a dedicated share of its Cluster 4 components to R&I activities related to development and validation of the secure connectivity system, including for the potential technologies that would be developed under New Space. The Neighbourhood, Development and International Cooperation Instrument (NDICI) will allocate a dedicated share of its Global Europe funds for activities related to the operation of the system and the worldwide provision of services that will allow to offer an array of services to international partners. The Union Space Programme will allocate a dedicate d share of its GOVSATCOM component for the activities related to the development of the GOVSATCOM Hub which will form part of the ground infrastructure of the Secure Connectivity system. The funding stemming from these programmes should be implemented in accordance with the rules of these programmes. Since those rules may differ significantly from the rules under this Regulation, the need to achieve effectively the intended policy objectives should be taken into account when deciding to finance actions from both the allocated funds from Horizon Europe and NDICI and from the Union Secure Connectivity Programme. (28) Due to its inherent implications on the security of the Union and its Member States, the Programme also shares objectives and principles with the European Defence Fund established by Regulation (EU) 2021/697 of the European Parliament and of the Council . Therefore, part of the funding from that Programme should be provided to fund the activities under this Programme, particularly the actions r elated to the deployment of its i nfrastructure. (29) Regulation (EU, Euratom) 2018/1046 of the European Parliament and of the Council (the ‘Financial Regulation’) applies to the Programme. The Financial Regulation lays down rules on the implementation of the Union budget, including the rules on grants, prizes, procurement, indirect management, financial instruments, budgetary guarantees, financial assistance and the reimbursement of external experts. (30) In accordance with Article 191(3) of the Financial Regulation, in no circumstances are the same costs to be financed twice by the Union budget. (31) The Commission, in performing certain tasks of a non-regulatory nature, should be able to have recourse, as required and insofar as necessary, to the technical assistance of certain external parties. Other entities involved in the public governance of the Programme should also be able to make use of the same technical assistance in performing tasks entrusted to them under this Regulation. (32) Horizontal financial rules adopted by the European Parliament and by the Council on the basis of Article 322 of the Treaty on the Functioning of the European Union (‘TFEU’) apply to this Regulation. Those rules are laid down in the Financial Regulation and determine in particular the procedure for establishing and implementing the budget through grants, procurement, prizes and indirect implementation, and provide for checks on the responsibility of financial actors. Rules adopted on the basis of Article 322 TFEU also include a general regime of conditionality for the protection of the Union budget. (33) P rocurement contracts concluded under the Programme for activities financed by the Programme should comply with Union rules. In that context, the Union should also be responsible for defining the objectives to be pursued as regards public procurement. (34) Article 154 of the Financial Regulation provides that, on the basis of the results of an ex-ante assessment, the Commission is to be able to rely on the systems and the procedures of the persons or entities entrusted with the implement ation of Union funds. If necessary, s pecific adjustments to those systems and procedures (‘supervisory measures’) , as well as the arrangements for the existing contracts, should be defined in the corresponding contribution agreement. (35) In order to meet the objectives of the Programme, it is important to be able to call, where appropriate, on capacities offered by Union public and private entities active in the space domain and also to be able to work at international level with third countries or international organisations. For that reason, it is necessary to provide for the pos sibility to us e all the relevant tools and management methods provided for by the TFEU and the Financial Regulation and joint procurement procedures. (36) In accordance with the Financial Regulation, Regulation (EU, Euratom) No 883/2013 of the European Parliament and of the Council and Council Regulations (EC, Euratom) No 2988/95 , (Euratom, EC) No 2185/96 and (EU) 2017/1939 , the financial interests of the Union are to be protected by means of proportionate measures, including measures relating to the prevention, detection, correction and investigation of irregularities including fraud, the recovery of funds lost, wrongly paid or incorrectly used, and, where appropriate, the imposition of administrative penalties. In particular, in accordance with Regulations (Euratom, EC) No 2185/96 and (EU, Euratom) No 883/2013 the European Anti-Fraud Office (OLAF) has the power to carry out administrative investigations, including on-the-spot checks and inspections, with a view to establishing whether there has been fraud, corruption or any other illegal activity affecting the financial interests of the Union. The European Public Prosecutor’s Office (EPPO) is empowered, in accordance with Regulation (EU) 2017/1939, to investigate and prosecute criminal offences affecting the financial interests of the Union as provided for in Directive (EU) 2017/1371 of the European Parliament and of the Council .In accordance with the Financial Regulation, any person or entity receiving Union funds is to fully cooperate in the protection of the financial interests of the Union, grant the necessary rights and access to the Commission, OLAF, the Court of Auditors and, in respect of those Member States participating in enhanced cooperation pursuant to Regulation (EU) 2017/1939, the EPPO, and ensure that any third parties involved in the implementation of Union funds grant equivalent rights. (37) In order to ensure the protection of the financial interests of the Union, it is necessary to require third countries to grant the necessary rights and access required for the authorising officer responsible, OLAF and the Court of Auditors to comprehensively exercise their respective competences. (38) A public-private partnership is the most appropriate scheme to ensure that the objectives of the Programme could be pursued. I t would permit to build upon the existing EU satellite communication technological and infrastructural base and to provide robust and innovative governmental services, while allowing the private partner to complement the Programme infrastructure with additional capabilities to offer commercial services through additional own investments . Such a scheme would furthermore optimise deployment and operation costs by sharing development and deployment costs on components common to both governmental and commerci al infrastructures, as well as operational costs by allowing a high level of capacity mutualisation. It would stimulate innovation in particular for New Space by enabling the sharing of Research and Development risks between public and private partners . (39) The implementation model could take the form of a concession contract or other contractual arrangements. Regardless of the implementation model, several key princi ples should be put in place. T he contract should establish a clear distribution of tasks and responsibilities between the public and private partners . Thus, i t should avoid any overcompensation of the private partner for the provision of governmental services , allow the provision of commercial services to be established by the private sector and ensure an appropriate prioritisation of governmental user needs. T he Commission should be able to assess and approve such services to ensure that the Union’ s essential interests and Programme’s objectives are preserved and adequate safeguards are put in place to prevent potential distortions of competition stemming from the provision of commercial services; such safeguards could include separation of accounts between governmental and commercial services, open, fair and non-discriminatory access to infrastructure necessary for the provision of commercial services . The public-private partnership should foster the participation of start-ups and SMEs along the whole value chain of the concession and across Member States , hereby incentivising the development of innovative and disruptive technologies (40) Sound public governance of the Programme requires the clear distribution of responsibilities and tasks among the different actors involved to avoid unnecessary overlap and reduce cost overruns and delays. All the actors of the governance should support, in their field of competence and in accordance with their responsibilities, the achievement of the objectives of the Programme. (41) Member States have long been active in the field of space. They have systems, infrastructure, national agencies and bodies linked to space. They are therefore able to make a major contribution to the Programme, especially in its implementation. They might cooperate with the Union to promote the Programme’s services and applications and ensure coherence between the relevant national initiatives and the Programme. The Commission might be able to mobilise the means at Member States’ disposal, benefit from their assistance and, subject to mutually agreed conditions, entrust the Member States with non-regulatory tasks in the implementation of the Programme. Moreover, the Member States concerned should take all necessary measures to ensure the protection of the ground infrastructure established on their territories. In addition, Member States and the Commission should work together and with appropriate international bodies and regulatory authorities to ensure that the frequencies necessary for the Programme are available and protected at the adequate level to allow for the full development and implementation of applications based on the services offered, in compliance with Decision No 243/2012/EU of the European Parliament and of the Council . (42) In accordance with Article 17 of the Treaty on European Union (‘TEU’) and a s a promoter of the Union’s general interest, it is the Commission’s responsibility to implement the Programme, assume overall responsibility and promote its use. In order to optimise the resources and competences of the various stakeholders, the Commission should be able to entrust certain tasks to other entities under justifiable circumstances. Having the overall responsibility for the Programme, the Commission should determine the main technical and operational requirements necessary to implement systems and services evolution. It should do so after having consulted Member States’ experts, users and other relevant stakeholders. Finally, in accordance with Article 4(3) TFEU, the exercise of competence by the Union does not result in Member States being prevented from exercising their competences . However, to make good use of the Union funds, it is appropriate that the Commission ensure s, as far as possible, the coherence of activities performed in the context of the Programme, with those of the Member States. (43) The mission of the European Union Agency for the Space Programme (‘the Agency’) is to contribute to the Programme, particularly as regards security accreditation. Certain tasks linked to those areas should therefore be entrusted to the Agency. In relation to security in particular, and given its experience in this area, the Agency should be responsible for the security accreditation of the g overnmental s ervices and i nfrastructure. Furthermore, the Agency should perform the tasks which the Commission confers on it. When entrusting tasks to the Agency, adequate human, administrative and financial resources should be made available. (44) Building on the expertise developed in the past years in management, operation and service provision related to the Galileo and EGNOS components of the Union Space Programme, the Agency is the most appropriate body to implement, under the supervision of the Commission, all the tasks relating to the operation of the g overnmental infrastructure and provision of g overnmental s ervices. The Agency should therefore be entrusted with the operation of the g overnmental i nfrastructure and the provision of g overnmental s ervices. (45) In order to ensure the operation of the governmental infrastructure and facilitate the provision of the governmental services, the Agency should be allowed to entrust, by means of contribution agreements, specific activities to other entities, in areas of their respective competence, under the conditions of indirect management applying to the Commission. (46) ESA is an international organisation with extensive expertise in the space domain including in satellite communication and is therefore an important partner in the implementation of the different aspects of the Union’s space policy . In that regard, ESA should be able to provide technical expertise to the Commission, including for the preparation of the technical aspects of the Programme. To this purpose, ESA may be entrusted with the development and validation activities of the Programme, and support the evaluation of the contracts concluded in the context of the implementation of the Programme. (47) Owing to the importance of space-related activities for the Union economy and the lives of Union citizens, achieving and maintaining a high degree of security should be a key priority for the Programme, particularly in order to safeguard the interests of the Union and of the Member States, including in relation to classified and sensitive non-classified information. (48) Under Article 17 TEU, the Commission is responsible of the management of programmes which, in accordance with rules set out in the Financial Regulation, may be sub-delegated to third parties, in indirect management. In that context, the Commission must ensure that the tasks performed by third parties to implement the Programme in indirect management do not undermine the security of the Programme in particular as regards to the control of classified information. It should therefore be clarified that where the Commission entrusts ESA to carry out tasks under the Programme, the corresponding contribution agreements must ensure that classified information generated by ESA is considered as EU classified information (‘EUCI’) in accordance with Commission Decision (EU, Euratom) 2015/444 and Council Decision 2013/488/EU created under the authority of the Commission. (49) Without prejudice to Member States’ prerogatives in the area of national security, the Commission and the High Representative, each within their respective area of competence, should ensure the security of the Programme in accordance with this Regulation and, where relevant, Council Decision (CFSP) 2021/698 . (50) Given the specific expertise of the EEAS and its regular contact with authorities of third countries and international organisations, the EEAS should be able to assist the Commission in performing certain tasks relating to the security of the Programme in the field of external relations, in accordance with Council Decision 2010/427/EU . (51) Without prejudice to the sole responsibility of the Member States in the area of national security, as provided for in Article 4(2) TEU, and to the right of the Member States to protect their essential security interests in accordance with Article 346 TFEU, a specific governance of security should be established to ensure a smooth implementation of the Programme. That governance should be based on three key principles. Firstly, it is imperative that Member States’ extensive, unique experience in security matters be taken into consideration to the greatest possible extent. Secondly, in order to prevent conflicts of interest and any shortcomings in applying security rules, operational functions should be segregated from security accreditation functions. Thirdly, the entity in charge of managing all or part of the Programme’s infrastructure is also the best placed to manage the security of the tasks entrusted to it. The security of the Programme would build upon the experience gained in the implementation of the Union Space Programme over the past years. Sound security governance also requires that roles be appropriately distributed among the various players. As it is responsible for the Programme, the Commission, without prejudice to Member States prerogatives in the area of national security, should determine the general security re quirements applicable to the Programme. (52) The cybersecurity of the Programme infrastructures, both ground and space, is key to ensuring the continuity of the service and the operations of the system. The need to protect the system and its services against cyberattacks, including by making use of new technologies, should therefore be duly taken into account when establishing security requirements. (53) W he re appropriate , after the risk and threat analysis, the Commission should identify a security monitoring structure. That security monitoring structure should be the entity responding to instructions developed under the scope of Decision (CFSP) 2021/698. (54) The governmental services provided by the Programme will be used by the Union’s governmental actors in security and safety critical missions. Therefore, such services and infrastructure should be subject to security accreditation. (55) It is indispensable that security accreditation activities be carried out on the basis of collective responsibility for the security of the Union and its Member States, by endeavouring to build consensus and involving all those concerned with the issue of security, and that a procedure for permanent risk monitoring be put in place. It is also necessary that technical security accreditation activities are conducted by professionals who are duly quali fied in the field of accreditation of complex systems and who have an adequate level of security clearance. (56) An important objective of the Programme is to ensure the security of the Union and the Member States and to strengthen the resilience across key technologies and value chains. In specific cases, that objective requires conditions for eligibility and participation to be set, to ensure the protection of the integrity, security and resilience of the operational systems of the Union. That should not undermine the need for competitiveness and cost-effectiveness. (57) Considering the importance for the Programme of its ground governmental infrastructure and the impact thereof on its security, the location of such infrastructure should be determined by the Commissio n. The deployment of the ground governmental infrastructure of the Programme should continue to follow an open and transparent process, which could involve the Agency where appropriate based on its field of competence. (58) The Programme’s governmental services will be used in security and safety critical missions and operations by Union and Member State actors. Therefore, in order to protect the essential security interest of the Union and its Member States , measures to ensure a necessary level of non-dependence on third parties (third countries and entities from third countries) are needed, covering all Programme elements . This includes space and ground technologies at component, subsystem and system level, manufacturing industries, owners and operators of space systems, and physical location of ground system components. (59) To ensure the competitiveness of the European space industry in the future, the Programme should contribute to the development of advanced skills in space-related fields and support education and training activities, promoting equal opportunities, gender equality and women's empowerment , in order to realise the full potential of Union citizens in that area. (60) Given its worldwide coverage, the Programme has a strong international dimension. International partners, their governments and citizens will be recipients of the Programme’s array of services with accrued benefits to the international cooperation of the Union and the Member States with these partners. For matters relating to the Programme, the Commission might coordinate, on behalf of the Union and in its field of competence, the activities on the international scene. In particular, the Commission, as regards the Programme, would defend the interests of the Union and the Member States in international fora, including in the area of frequencies, without prejudice to Member States’ competence in that area. (61) Members of the European Free Trade Association (EFTA) which are members of the European Economic Area (EEA), acceding countries, candidate countries and potential candidates as well as the European Neighbourhood Policy countries and other third countries may be allowed to participate in the Programme only on the basis of an agreement to be concluded in accordance with Article 218 TFEU. (62) Pursuant to Council Decision 2013/755/EU , persons and entities established in overseas countries or territories are eligible for funding subject to the rules and objectives of the Programme and possible arrangements applicable to the Member State to which the relevant overseas country or territory is linked. (63) In order to ensure uniform conditions for the implementation of this Regulation, implementing powers should be conferred on the Commission relating to adoption of the location of the centres belonging to the ground governmental infrastructure, the operational requirements for governmental services, the service portfolio for governmental services, as well as the establishment of additional requirements for the participation of third countries and international organisations in the Programme. Those powers should be exercised in accordance with Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council . (64) In principle, the governmental services should be provided free of charge to users of the governmental services. If, after analysis, the Commission concludes that there is a shortage of capacities, it should be permitted to develop a pricing policy as part of those detailed rules on the service provision in order to avoid a distortion of the market. The Commission should be conferred with implementing powers to adopt such pricing policy. Those powers should be exercised in accordance with Regulation (EU) No 182/2011 . (65) In order to ensure uniform conditions for the implementation of this Regulation, implementing powers relating to the location of the ground segment of the governmental infrastructure should be conferred on the Commission. For the selection of such locations, the Commission should be able to take into account the operational and security requirements, as well as the existing infrastructure. Those powers should be exercised in accordance with Regulation (EU) No 182/2011. (66) In the interest of sound public governance and given the synergies between this Programme and the Union Space Programme, and in particular to ensure appropriate synergies with the GOVSATCOM component, the Programme committee established within the framework of Regulation (EU) 2021/696 in the GOVSATCOM configuration should also serve as the committee for the p urposes of this Programme. For matters pertaining to the security of the Programme, the Programme committee should meet in a dedicated security configuration. (67) As sound public governance requires uniform management of the Programme, faster decision-making and equal access to information, representatives of the entities entrusted with tasks related to the Programme might be able to take part as observers in the work of the Programme committee established in application of Regulation (EU) No 182/2011. For the same reasons, representatives of third countries and international organisations who have concluded an international agreement with the Union, relating to the Programme, might be able to take part in the work of the Programme committee subject to security constraints and as provided for in the terms of such agreement. The representatives of entities entrusted with tasks related to the Programme, third countries and international organisations should not be entitled to take part in the Programme committee voting procedures. The conditions for the participation of observers and ad hoc participants should be laid down in the rules of procedure of the Programme committee. (68) Pursuant to paragraphs 22 and 23 of the Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making , this Programme should be evaluated on the basis of information collected in accordance with specific monitoring requirements, while avoiding administrative burden, in particular on Member States, and overregulation. Those requirements, where appropriate, should include measurable indicators as a basis for evaluating the effects of the Programme. The evaluation of this Programme should take into account the findings of the evaluation of the Union Space Programme pertaining to the GOVSATCOM component conducted within the framework of Regulation (EU) 2021/696. (69) In order to ensure the continuing adequacy of the indicators to report on the progress of the Programme, as well as the Programme’s monitoring and evaluation framework, the power to adopt acts in accordance with Article 290 TFEU should be delegated to the Commission in respect of amending the Annex to this Regulation with regard to the indicators, as well as to supplement this Regulation with provisions on the establishment of a monitoring and evaluation framework , which may consider inter alia, the end user uptake and impacts on the internal market . It is of particular importance that the Commission carry out appropriate consultations during its preparatory work, including at expert level, and that those consultations be conducted in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional Agreement on Better Law-Making of 13 April 2016. In particular, to ensure equal participation in the preparation of delegated acts, the European Parliament and the Council receive all documents at the same time as Member States' experts, and their experts systematically have access to meetings of Commission expert groups dealing with the preparation of delegated acts. (70) In order to ensure uniform conditions for the implementation of the Programme’s security requirements, implementing powers should be conferred on the Commission. Those powers should be exercised in accordance with Regulation (EU) No 182/2011. Member States should be able to exert a maximum of control over the Programme’s security requirements. When adopting implementing acts in the area of security of the Programme, the Commission should be assisted by the Programme committee meeting in a dedicated security configuration. In view of the sensitivity of security matters, the chair of the Programme committee should endeavour to find solutions which command the widest possible support within the committee. The Commission should not adopt implementing acts determining the general security requirements of the Programme in cases where no opinion is delivered by the Programme committee. (71) Since the objective of this Regulation cannot be sufficiently achieved by the Member States, but can rather, by reason of the scale and effects of the action that go beyond the financial and technical capacities of any single Member State, be better achieved at Union level, the Union may adopt measures, in accordance with the principle of subsidiarity as set out in Article 5 TEU. In accordance with the principle of proportionality, as set out in that Article, this Regulation does not go beyond what is necessary in order to achieve that objective, HAVE ADOPTED THIS REGULATION: Chapter I General provisions Article 1 Subject matter 1. This Regulation establishes the Union Secure Connectivity Programme (‘the Programme’). It lays down the objectives of the Programme, and the rules on the activities of the Programme, infrastructure and services of the Programme, participants of the Programme, the budget for the period 202 3 -2027, the forms of Union funding and the rules for providing such funding, as well as the rules for the implementation of the Programme. Article 2 Definitions For the purposes of this Regulation, the following definitions apply: (1) ‘ C ritical infrastructure’ means an asset, system or part thereof located in Member States which is essential for the maintenance of vital societal functions, health, safety, security, economic or social well-being of people, and the disruption or destruction of which would have a significant impact in a Member State as a result of the failure to maintain those functions; (2) ‘European Quantum Communication Infrastructure (EuroQCI)’ means an interconnected space and ground infrastructure belonging to the infrastructure of the Programme using quantum-based technology to ensure the distribution of cryptographic keys ; (3) ‘GOVSATCOM Hub’ shall have the meaning defined in Article 2(23) of Regulation (EU) 2021/696; (4) ‘GOVSATCOM user’ shall have the meaning defined in Article 2(22) of Regulation (EU) 2021/696; (5) ‘I nfrastructure ’ means an asset, system or part thereof, which is necessary for the delivery of the services provided by the P rogramme ; (6) ‘New Space industry ’ means private companies, small and medium-sized enterprises and start-ups that develop novel space technologies and applications; (7) ‘Payload’ means equipment carried by a spacecraft for the performance o f a particular mission in space; (8) ‘ S ecure connectivity system’ means the system developed in accordance with this Regulation comprising the infrastructure referred to in Article 5 and providing the services referred to in Article 7 ; (9) ‘ T he Agency’ means the European Union Agency for the Space Programme established by Regulation (EU) 2021/696. Article 3 Programme objectives 1. The general objective of the Programme is to establish a secure and autonomous space-based connectivity system for the provision of guaranteed and resilient satellite communication services , in particular to : (a) ensure the long-term availability of worldwide uninterrupted access to secure and cost-effective satellite communication services to governmental users in accordance with paragraphs 1 to 3 of Article 7 , which supports protection of critical infrastructures, surveillance, external actions, crisis management and applications that are critical for the economy, environment, security and defence, thereby increasing the resilience of Member States; (b) allow for the provision of commercial services by the private sector in accordance with Article 7 ( 4 ) . 2. The Programme has the following specific objectives : (a) improve the resilience of the Union communication services by developing, building and operating a multi-orbital connectivity infrastructure, continuously adapted to evolution of demand for satellite communications, while taking into account the existing and future assets of the Member States used in the frame of the GOVSATCOM component of the Union Space Programme established by Regulation (EU) 2021/696 ; (b) contribute to cyber resilience by proactive and reactive defence against cyber and electromagnetic threats and operational cybersecurity, and integrate the space and related ground segment of the European Quantum Communication Infrastructure to enable secure transmission of cryptographic keys ; (c) improve and expand the capabilities and services of other components of the Union Space Programme; (d) incentivise the deployment of innovative and disruptive technologies, in particular by leveraging the New Space industry ; and (e) allow further development of high-speed broadband and seamless connectivity throughout the Union , removing communication dead zones and increasing cohesion across Member State territories, and allow connectivity over geographical areas of strategic interest outside of the Union . Article 4 Implementation activities of the Programme 1. The provision of the governmental services referred to in Article 7(1) shall be ensured through the implementation of the following activities : (a) development and validation activities , comprising the construction and launch of the initial space and ground infrastructure required to provide governmental services; (b) development and integration of the space and related ground segment of the European Quantum Communication Infrastructure into the space and ground infrastructure of the secure connectivity system (c) deployment activities to complete the space and ground infrastructure required to provide governmental services; (d) exploitation activities for the provision of governmental services, comprising : (i) the operation, maintenance, continuous improvement and protection of the space and ground infrastructure, including replenishment and obsolescence management . (e) development of future generations of the space and ground infrastructure and the evolution of the governmental services. 2. The exploitation activities referred to in paragraph 1, point (d), shall begin progressively with the provision of a preliminary set of services by 2024. Those early services shall be improved through the gradual deployment of the space and ground infrastructure leading to full operational capability aimed by 2027 . 3. Actions referred to in Article 6 shall be provided throughout the whole duration of the Programme . Article 5 Infrastructure of the secure connectivity system 1. The infrastructure of the secure connectivity system shall consist of governmental and commercial infrastructure as laid down in paragraphs 2 and 3 respectively . 2. The governmental infrastructure of the secure connectivity system shall include all the related ground and space assets which are required for the provision of the governmental services, as set out in Article 7(1 ), including the following assets : (a) satellites or satellite subcomponents; (b) space and ground subcomponents ensuring the distribution of cryptographic keys; (c) infrastructure for monitoring the security of the Programme infrastructure and services; (d) infrastructure for the provision of the services to the governmental users; (e) the GOVSATCOM ground segment infrastructure as set out in Article 67 of Regulation (EU) 2021/696, including the GOVSATCOM Hubs. For the purpose of this Regulation, the right of use of the frequencies necessary for the transmission of the signals generated by the ground and space assets of the governmental infrastructure shall be part of the governmental infrastructure. The governmental infrastructure shall support additional payloads that may be used as part of the space-based infrastructure of the components of the Union Space Programme listed in Article 3 of Regulation (EU) 2021/696 under the terms and condit ions set out in that Regulation . 3. The Commission shall, by means of implementing acts, lay down, where necessary, measures required to determine the location of the centres belonging to the ground governmental infrastructure, except the GOVSATCOM Hubs, in accordance with security requirements, following an open and transparent process. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 4 2 (2) of this Regulation. The location of the GOVSATCOM Hubs shall be determined in accordance with Article 67(2) of regulation (EU) 2021/696. For the protection of the security interests of the Union and its Member States the centres referred to in the first subparagraph shall be, where possible, located in the territory of the Member States and governed by a hosting agreement taking the form of an administrative agreement between the Union and the Member State concerned. Where it is not possible to locate the centre in the territory of the Member States, the Commission may determine the location of such centre in the territory of a third country, subject to a hosting agreement between the Union and the third country concerned concluded in accordance with Article 218 TFEU. 4. The commercial infrastructure referred to in paragraph 1 shall include all space and ground assets other than those being part of the governmental infrastructure. The commercial infrastructure shall be entirely financed by the contractor referred to in Article 15(2) . 5. In order to protect the security interests of the Union, t he space assets of the secure connectivity system shall be launched by a launch service provider that complies with the conditions set out in Article 19 and, where possible, from the territory of the Member States. Article 6 Actions in support of an innovative and competitive Union space sector 1. The Programme shall support an innovative and competitive Union space sector and stimulate the New Space industry in the Union , and in particular the initiatives and activities listed in Article 6 of Regulation (EU) 2021/696 , including, where appropriate, support of commercial services . 2. The Commission shall contribute to the activiti es referred to in paragraph 1, by taking the following measures : (a) establish criteria for the award of the contracts referred to in Article 15 ensuring the participation of start-ups and small and medium-sized enterprises (SMEs) from across the Union and along the whole relevant value chain; (b) require that the contractor referred to in Article 15(2) provides a plan on the integration of start-ups and SMEs from across the Union in the activities under the contracts referred to in Article 15; (c) require through the contracts referred to in Article 15 that start-ups and SMEs are able to deliver own services to end-users; (d) promote stronger participation of women innovators and establish equality and inclusion goals in the tender documentation . Chapter II Services Article 7 Definition of Services portfolio 1. The provision of governmental services shall be ensured as laid down in the service portfolio referred to in paragraph 3 and in accordance with the operational requirements set out in in paragraph 2. 2. The Commission shall adopt, by means of implementing acts, the operational requirements for governmental services, in the form of technical specifications for use-cases related in particular to crisis management, surveillance and key infrastructure management, including diplomatic communication networks. Those operational requirements shall be based on the detailed analysis of the requirements of the Programme users, shall take into account requirements stemming from existing user equipment and networks and operational requirements for GOVSATCOM services according to Article 63(2) of the Space Programme Regulation. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 42(2). 3. The Commission shall adopt, by means of implementing acts, the service portfolio for the governmental services in the form of a list of services and their attributes, including geographical coverage, frequency, bandwidth, user equipment, and security features. Those implementing acts shall be based on the operational requirements referred to in paragraph 2 of this Article and applicable security requirements referred to in Article 27(2). These implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 42(2). 4. The provision of commercial services shall be financed by the contractor referred to in Article 15(2). The terms and conditions for the provision of commercial services shall be determined in the contracts referred to in Article 15. They shall in particular specify how the Commission will assess and approve the provision of commercial services to ensure that the Union’s essential interests and the Programme’s general and specific objectives referred to in Article 3 are preserved. They shall also include adequate safeguards to prevent distortions of competition in the provision of commercial services, to avoid any conflict of interest, undue discrimination and any other hidden indirect advantages to the contractor referred to in Article 15(2). Such safeguards may include the obligation of accounting separation between the provision of governmental services and the provision of commercial services, including the setting up of a structurally and legally separate entity from the vertically integrated operator for the provision of governmental services, and the provision of open, fair and non-discriminatory access to infrastructure necessary for the pr ovision of commercial services . Article 8 G overnmental s ervices 1. Governmental services shall be provided to the Programme participants referred to Article 9(1) , (2) and (3). 2. The Commission shall adopt, by means of implementing acts, detailed rules on the provision of governmental services taking into account Article 66 of the Space Programme Regulation and the expected demand for the different use-cases, dynamic allocation of the resources and prioritis ation of the governmental services according to relevance and criticality of the users’ needs and, where appropriate, the cost-efficiency. 3. Access to the governmental services shall be free of charge for its users. 4. By way of derogation from paragraph 3, the Commission may, in duly justified cases and on an exceptional basis, determine, by means of implementing acts, a pricing policy. By determining this pricing policy, the Commission shall ensure that the provision of the governmental services does not distort competition, that there is no shortage of the governmental services and that the price identified will not result in an overcompensation of the beneficiary. 5. The implementing acts referred to in paragraphs 2 and 4 of this Article shall be adopted in accordance with the examination procedure refer red to in Article 42 (2). 6. The provision of governmental services between the users authorised by the same Programme participant shall be determined and implemented by that Programme participant. Article 9 Programme participants and competent authorities 1. Member States, the Council, the Commission and the European External Action Service (EEAS) shall be the Programme participants insofar as they authorise the users of the governmental services. 2. Union agencies and bodies may become the Programme participants insofar as necessary to fulfil their tasks and in accordance with detailed rules laid down in an administrative arrangement concluded between the agency concerned and the Union institution that supervises it. 3. Third countries and international organisations may become the Programme participants in accordance with Article 3 6 . 4. Each Programme participant shall designate one Secure Connectivity Competent authority. Th at requirement shall be deemed to be complied with by the Programme participants , if they satisfy the following criteria: (a) they are also GOVSATCOM participants referred to in Article 68 of Regulation (EU) 2021/696 ; and (b) they have designated a competent authority in accordance with Article 68(4) of Regulation 2021/696. 5. A Secure Connectivity Competent authority referred to in paragraph 4 shall ensure that: (a) the use of services is in compliance with the applicable security requirements; (b) the access rights to the governmental services are determined and managed; (c) user equipment necessary for the use of the governmental services and associated electronic communication connections and information are used and managed in accordance with applicable security requirements; (d) a central point of contact is established to assist as necessary in the reporting of security risks and threats, in particular the detection of potentially harmful electromagnetic interference affecting the services under the Programme. Article 10 Users of the governmental services 1. The following entities may be authorised as users of the governmental services: (a) a Union or Member State public authority or a body entrusted with the exercise of such public authority; (b) a natural or legal person acting on behalf of and under the control of an entity referred to in point (a) of this paragraph. 2. The users of the governmental services referred to in paragraph 1 shall be duly authorised by the Programme participants referred to in Article 9 to use the governmental services and shall comply with the general security requirements referred to in Article 2 7 (2). Chapter III Budgetary contribution and mechanisms Article 11 Budget 1. The financial envelope for the implementation of the Programme for the period from 1 January 2023 to 31 December 2027 and for covering the associated risks shall be EUR 1 , 60 0 billion in current prices. The indicative distribution of the amount from the MFF 2021-27 shall be as follows: EUR 950 million from Heading 1; EUR 500 million from Heading 5; EUR 150 million from Heading 6. 2. The P rogramme shall be complemented by funding implemented under the Horizon Europe P rogramme , the Union Space P rogramme and the Neighbourhood, Development and International Cooperation Instrument (NDICI) for a maximum indicative amount of EUR 0 , 43 0 billion , EUR 0 , 22 0 billion and EUR 0,150 billion respectively. This funding shall be implemented in accordance with Regulation (EU) No 2021/695 , Regulation (EU) No 2021/696 and Regulation (EU) No. 2021/947 respectively . 3. The amount referred to in paragraph 1 may be used to cover all the activities required to fulfil the objectives referred to in Article 3. Such expenditure may also cover: (a) studies and meetings of experts, in particular compliance with its cost and time constraints; (b) information and communication activities, including corporate communication on the policy priorities of the Union where they are directly linked to the objectives of this Regulation, with a particular view to creating synergies with other Union policies; (c) the information technology networks whose function it is to process or exchange information, and the administrative management measures implemented by the Commission , including in the field of security, implemented by the Commission; (d) technical and administrative assistance for the implementation of the Programme, such as preparatory, monitoring, control, audit and evaluation activities including corporate information technology systems. 4. B udgetary commitments for activities extending over more than one financial year may be broken down over several years into annual instalments. Article 12 Cumulative and alternative funding An action that has received a contribution from another Union programme, including funds under shared management, may also receive a contribution under the Programme, provided that the contributions do not cover the same costs. The rules of the relevant Union programme shall apply to the corresponding contribution to the action. The cumulative funding shall not exceed the total eligible costs of the action. The support from the different Union programmes may be calculated on a pro-rata basis in accordance with the documents setting out the conditions for support. Article 13 Contributions to the Programme 1. The Programme may receive additional financial contributions or contributions in-kind from: (a) Union agencies and bodies; (b) Member States; (c) Third countries participating in the programme; (d) European Space Agency ( ESA ) or other international organisations in line with relevant agreements . 2. The additional financial contribution referred to in paragraph 1 of this Article and revenues pursuant to Article 8(4) shall be treated as external assigned revenue in accordance with Article 21(5 ) of Regulation (EU, Euratom) 2018/1046 ( the ‘ Financial Regulation ’) . Article 14 Implementation and forms of Union funding 1. The Programme shall be implemented under direct management in accordance with the Financial Regulation or under indirect management with bodies referred to in the first subparagraph of point (c) of Article 62(1) of the Financial Regulation. 2. The Programme may provide funding in any of the forms laid down in the Financial Regulation, in particular grants, prizes and procurement. It may also provide financing in the form of financial instruments within blending operations. Chapter IV Implementation of the Programme Article 15 Implementation model 1. The activities set out in Article 4 of this Regulation shall be implemented through contracts awarded in compliance with the Financial Regulation and the principles of procurement under Article 17 of this Regulation. 2. The roles, responsibilities, financial scheme and allocation of risks between the Union and the contractor for their implementation shall be set out in contract s , which may take the form of a concession contract, a supply, service or works contract or a mixed contract, taking into account the ownership regime under Article 16 and the funding of the Programme under Chapter III . 3. The contract s referred to in this Article shall be procured under direct and indirect management and may take the form of an inter-institutional procurement referred to in Article 165(1) of the Financial Regulation, between the Commission and the Agency, whereby the Commission shall assume the role of lead contracting authority. 4. If the procurement procedure referred to in paragraph 2 takes the form of a concession contract and such procedure leads to the failure to co nclude the concession contract , the Commission shall restructure the procurement and implement a supply, service or works contract, as appropriate for an optimal implementation of the Programme . 5. Where appropriate, the procurement procedures for the contracts referred to in this Article may also take the form of joint procurements with Member States, according to Article 165(2) of the Financial Regulation. 6. The contracts referred to in this Article shall include adequate safeguards to avoid any overcompensation of the contractor, distortions of competition, any conflict of interest, undue discrimination and any other hidden indirect advantages. In accordance with Article 7(4), they shall contain provisions on the assessment and approval process of commercial services provided by the contractor to ensure that the Union’s essential interest and the Programme objectives are preserved. 7. The contract s referred to in this Article shall contain provisions on the establishment of a scheme to offset the CO 2 emissions generated by the launches of the infrastructure referred to in Article 5. Article 16 Ownership and use of assets 1. T he Union shall be the owner of all tangible and intangible assets laid down in Article 5, which form part of the governmental infrastructure. To that effect, the Commission shall ensure that contracts, agreements and other arrangements concerning activities that may result in the creation or development of such assets contain provisions ensuring the Union’s ownership of those assets. In particular, the Commission shall ensure that the Union has the following rights: (a) the right of use of the frequencies required for the transmission of the signals generated by the Programme, in accordance with the applicable laws, regulations an d relevant licensing agreements and the filings provided by the Member States remaining their property; (b) the right to prioritise the provision of the governmental services over the commercial services, according to terms and conditions to be established in the contract s referred to in Article 15 and considering the users of the governmental services referred to in Article 10(1). 2. By way of derogation from paragraph 1, t he Commission shall seek to conclude contracts, agreements or other arrangements with third parties with regard to: (a) pre-existing ownership rights in respect of tangible and intangible assets forming part of the Programme infrastructure; (b) the acquisition of the ownership or license rights in respect of other tangible and intangible assets necessary for the implementation of the Programme. 3. Where the assets referred to in paragraphs 1 and 2 consist of intellectual property rights, the Commission shall manage those rights as effectively as possible, taking into account: (a) the need to protect and give value to the assets; (b) the legitimate interests of all stakeholders concerned; (c) the need to ensure competitive and well-functioning markets and to develop new technologies; (d) the need for the continuity of the services provided by the Programme. 4. The Commission shall, in particular, ensure that the relevant contracts, agreements and other arrangements include the possibility of transferring those intellectual property rights to third parties or of granting third-party licences for those rights, including to the creator of the intellectual property, and that such third parties can freely enjoy those rights where necessary for carrying out their tasks under this Regulation. Article 17 Principles of procurement 1. Procurement under the Programme shall be carried out in accordance with the rules on procurement laid down by the Financial Regulation. 2. In procurement procedures for the purpose of the Programme, complementing the principles laid down in the Financial Regulation, the contracting authority shall act in accordance with the following principles: (a) to promote in all Member States throughout the Union and throughout the supply chain, the widest and most open participation possible by economic operators, in particular start-ups, new entrants and SMEs, including in the case of sub-contracting by the tenderers; (b) to ensure effective competition in the tendering process, while taking into account the objectives of technological independence and continuity of services; (c) to follow the principles of open access and competition, by tendering on the basis of the provision of transparent and timely information, clear communication of the applicable procurement rules and procedures, selection and award criteria and any other relevant information allowing a level-playing field for all potential tenderers; (d) to protect the security and public interest of the Union and its Member States, including through a reinforcement of the autonomy of the Union, in particular in technological terms; (e) to comply with the security requirements of the Programme’s core infrastructure and to contribute to the protection of the essential security interests of the Union and its Member States; (f) by way of derogation from Article 167 of the Financial Regulation, to use, wherever appropriate, multiple supply sources in order to ensure better overall control of all the Programme’s components, their cost and schedule; (g) to promote service continuity and reliability; (h) to satisfy environmental criteria; (i) to ensure the effective promotion of equal opportunities for all, and the implementation of gender mainstreaming, and of the gender dimension and shall aim to address the causes of gender imbalance. Particular attention shall be pai d to ensure gender balance in evaluation panels. Article 18 Subcontracting 1. To encourage new entrants, SMEs and start-ups and their cross-border participation, and to offer the widest possible geographical coverage while protecting the Union’s autonomy, the contracting authority shall request that the tenderer subcontracts part of the contract by competitive tendering at the appropriate levels of subcontracting to companies other than those affiliated with the tenderer’s group. 2. The tenderer shall justify any derogation from a request made under paragraph 1. Article 19 Eligibility and participation conditions for the preservation of the security, integrity and resilience of operational systems of the Union Eligibility and participation conditions shall apply to the award procedures carried out in the implementation of the Programme, where necessary and appropriate to preserve the security, integrity and resilience of the operational Union systems as set out in Article 24 of Regulation (EU) 2021/696, taking into account the objective to promote the Union's strategic autonomy, in particular in terms of technology across key technologies and value chains, while preserving an open economy. Article 20 Protection of the financial interests of the Union Where a third country participates in the Programme by means of a decision adopted pursuant to an international agreement or on the basis of any other legal instrument, the third country shall grant the necessary rights and access required for the authorising officer responsible, OLAF, the European Public Prosecutor’s Office and the Court of Auditors to comprehensively exercise their respective competences. In the case of OLAF, such rights shall include the right to carry out investigations, including on-the-spot checks and inspections, as provided for in Regulation (EU, Euratom) No 883/2013. Chapter V Governance of the Programme Article 21 Principles of governance The governance of the Programme shall be based on the following principles: (a) clear distribution of tasks and responsibilities between the entities involved in the implementation of the Programme (b) relevance of the governance structure to the specific needs of the Programme and measures, as appropriate; (c) strong control of the Programme, including strict adherence to cost, schedule and performance by all the entities, within their respective roles and tasks in accordance with this Regulation; (d) transparent and cost-efficient management; (e) service continuity and necessary infrastructure continuity, including protection from relevant threats; (f) systematic and structured consideration of the needs of users of the data, information and services provided by the Programme, as well as of related scientific and technological evolutions; (g) constant efforts to control and mitigate risks. Article 22 Role of the Member States 1. Member States shall contribute with their technical competence, know-how and assistance, in particular in the field of safety and security, or, where appropriate and possible, by making available to the Union the data, information, services and infrastructure in their possession or located on their territory. 2. Where relevant, the Member States shall ensure coherence and complementarity of their recovery and resilience plans under Regulation (EU) 2021/241 of the European Parliament and of the Council and the Programme. 3. The Member States shall take all the necessary measures to ensure the smooth functioning of the Programme, including by helping to secure and protect, at the appropriate level, the frequencies required for the Programme. 4. The Member States and the Commission may cooperate to widen the uptake of services provided by the Programme. 5. In the field of security, the Member States shall perform the tasks referred to in Article 42 of Regulation (EU) 2021/696 . 6. The Member States shall provide their operational needs for the governmental services. Article 23 Role of the Commission 1. The Commission shall have overall responsibility for the implementation of the Programme, including in the field of security, without prejudice to Member States’ prerogatives in the area of national security. The Commission shall, in accordance with this Regulation, determine the priorities and evolution of the Programme, in line with the user requirements, and shall supervise its implementation, without prejudice to other policies of the Union. 2. The Commission shall ensure a clear division of tasks and responsibilities between the various entities involved in the Programme and shall coordinate the activities of those entities. The Commission shall also ensure that all the entrusted entities involved in the implementation of the Programme protect the interest s of the Union, guarantee the sound management of the Union’s funds and comply with the Financial Regulation and this Regulation. 3. The Commission shall procure, award and sign the contracts referred to in Article 15 in compliance with the Financial Regulation. 4. The Commission may entrust tasks concerning the Programme to the Agency and ESA under indirect management, in compliance with their respective roles and responsibilities as set out under Article s 24 and 25. In order to facilitate the achievement of the objectives under Article 3 and promote the most efficient cooperation between the three entities, the Commission may establish contribution agreements with each entity . 5. Without prejudice to the tasks of the contractor referred to in Article 15(2), the Agency or other entrusted entities, the Commission shall ensure that the uptake and use of the services provided by the Programme is promoted and maximised. It shall ensure complementarity, consistency, synergies and links between the Programme and other Union actions and programmes. 6. Where appropriate, the Commission shall ensure the coherence of activities performed in the context of the Programme with activities carried out in the space domain at Union, national or international level. It shall encourage cooperation between the Member States and, where relevant to the Programme, facilitate convergence of their technological capacities and developments in the space domain. 7. The Commission shall inform the Programme committee referred to in Article 4 2 (1) of the interim and final results of the evaluation of any procurement procedures and of any contracts, including subcontracts, with public and private entities. Article 24 Role of the Agency 1. The own task of the Agency shall be to ensure, through its Security Accreditation Board, the security accreditation of the governmental infrastructure and governmental services in accordance with Chapter II of Title V of Regulation (EU) 2021/696. 2. The Commission may entrust, by means of one or more contribution agreements, the following tasks to the Agency: (a) operation of the governmental infrastructure of the Programme; (b) operational security of the governmental infrastructure, including risk and threat analysis, security monitoring, in particular setting technical specifications and operational procedures, and monitoring their compliance with the general security requirements referred to in Article 27(2). (c) provision of the governmental services; (d) management of contracts referred to in Article 15, after their award and signature; (e) overarching coordination of user-related aspects of the governmental services in close collaboration with Member States, relevant Union agencies, EEAS and other entities; (f) undertaking activities related to user uptake of services offered by the Programme without affecting the activities performed by the contractor referred to in Article 15(2) under contracts referred to in Article 15. 3. By way of der ogation f r o m Article 62(1) of the Financial Regulation and subject to the Commission’s assessment of the protection of the Union’s interests, the Agency may entrust, by means of contribution agreements, specific activities to other entities, in areas of their respective competence, under the conditions of indirect management applying to the Commission. 4. Where activities are entrusted to the Agency, appropriate financial, human and administrative resources shall be ensured for their implementation. For this purpose, the Commission may allocate part of the budget for the activities entrusted to the Agency for the funding of human resources necessary for their implementation. Article 25 Role of ESA 1. Provided that the interest of the Union is protected, ESA may, within the field of its expertise, be entrusted with the following tasks: (a) the supervision of the development and validation activities referred to in Article 4(1), point (a), undertaken within the frame work of contracts referred to in Article 15 , ensuring coordination between the tasks and budget entrusted to ESA under the present article and possible ESA’s own resources made available to the Programme or the contractor referred to in Article 15(2) according to terms and conditions to be agreed in the contribution agreements referred to in Article 23(4) ; (b) the provision of technical expertise to the Commission; including for the preparation of the technical aspects of the Programme; (c) the support to the evaluation of contracts under Article 15. 2. On the basis of an assessment by the Commission, ESA may be entrusted with other tasks based on the needs of the Programme, in particular related to space and related ground segment of the European Quantum Communication Infrastructure, provided that those tasks do not duplicate activities performed by another entity in the context of the Programme and that they aim to improve the efficienc y of the implementation of the Programme’s activities . Chapter VI Security of the Programme Article 26 General principles of security Article 33 of Regulation (EU) 2021/696 shall apply to this Programme. Article 27 Governance of security 1. The Commission shall, in its field of competence and with the support of the Agency, ensure a high degree of security with regard, in particular, to: (a) the protection of infrastructure, both ground and space, and of the provision of services, particularly against physical or cyber-attacks, including interference with data streams; (b) the control and management of technology transfers; (c) the development and preservation within the Union of the competences and know-how acquired; (d) the protection of sensitive non-classified information and classified information. 2. For the purpose s of paragraph 1 of this Article, the Commission shall ensure that a risk and threat analysis is performed for the governmental infrastructure referred to in Article 5(2). Based on that analysis it shall determine, by means of implementing act s the general security requirements. In doing so, the Commission shall take account of the impact of those requirements on the smooth functioning of the governmental infrastructure, in particular in terms of cost, risk management and schedule, and shall ensure that the general level of security is not reduced , the functioning of the equipment is not undermined and the cybersecurity risks are take into account . Th o s e implementing act s shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 4 2 (2). 3. Article 34(3) to (7) of Regulation (EU) 2021/696 shall apply to this Programme. For the purposes of this Regulation, the term ‘component’ in Article 3 4 of Regulation (EU) 2021/696 shall be read as ‘governmental infrastructure’ and all the references to Article 34(2) of Regulation (EU) 2021/696 shall be construed as references to paragraph 2 of this Article. Article 28 Security of the system and services deployed Whenever the security of the Union or its Member States may be affected by the operation of the system or the provision of the governmental services, Decision (CFSP) XXX shall apply. Article 29 Security Accreditation Authority The Security Accreditation Board established within the Agency under Article 72(1) of Regulation (EU) 2021/696 shall be the security accreditation authority for the go vernmental infrastructure of the Programme. Article 30 General principles of s ecurity a ccreditation Security accreditation activities related to the Programme shall be conducted in accordance with the principles laid down in Article 37, points (a) to (j), of Regulation (EU) 2021/696 . For the purposes of this Regulation, the term ‘component’ in Article 37 of Regulation (EU) 2021/696 shall be read as ‘governmental infrastructure’ and all the references to Article 34(2) of Regulation (EU) 2021/696 shall be construed as references to Article 27(2) of this Regulation. Article 31 Tasks and c omposition of the Security Accreditation Board 1. Article 3 8, with the exception of points (c) to (f) of paragraph 2 and point (b) of paragraph 3, and Article 39 of Regulation (EU) 2021/696 shall apply to this Programme. 2. In addition to paragraph 1 and on an exceptional basis, representatives of the contractor referred to in Article 15(2) of this Regulation may be invited to attend the meetings of the Security Accreditation Board as observers for matters directly relating to that contractor. Article 32 Voting rules of the Security Accreditation Board Article 40 of Regulation (EU) 2021/696 shall apply with regard to the voting rules of the Security Accreditation Board. Article 33 Communication and impact of decisions of the Security Accreditation Board 1. Article 41(1) to (4) of Regulation (EU) 2021/696 shall apply to the decisions of the Security Accreditation Board. For the purposes of this Regulation, the term ‘component’ in Article 41 of Regulation (EU) 2021/696 shall be read as ‘governmental infrastructure’. 2. The timetable for the work of the Security Accreditation Board shall not hamper the timetable of activities provided in the work programme referred to in Article 37(1). Article 34 Role of the Member States in security accreditation Article 42 of Regulation (EU) 2021/696 shall apply to this Programme. Article 35 Protection of classified information 1. Article 43 of Regulation (EU) 2021/696 shall apply to classified information related to the Programme. 2. Classified information generated by ESA in relation with the tasks entrusted under Article 25(1) and (2) shall be considered as EU Classified Information in accordance with Commission Decision (EU, Euratom) 2015/444 and Council Decision 2013/488/EU , created under the authority of the Commission. Chapter VII International relations Article 3 6 Participation of third countries and international organisations in the Programme 1. In accordance with the conditions laid down in a specific agreement concluded in accordance with Article 218 TFEU covering the participation of a third country to any Union programme, the Programme shall be open to the participation of members of the European Free Trade Association (EFTA) which are members of the European Economic Area ( EEA ) , as well as of the following third countries: (a) acceding countries, candidate countries and potential candidates, in accordance with the general principles and general terms and conditions for the participation of those countries in Union programmes established in the respective framework agreements and Association Council decisions or in similar agreements, and in accordance with the specific conditions laid down in agreements between the Union and those countries; (b) European Neighbourhood Policy countries, in accordance with the general principles and general terms and conditions for the participation of those countries in Union programmes established in the respective framework agreements and Association Council decisions or in similar agreements, and in accordance with the specific conditions laid down in agreements between the Union and those countries; (c) third countries, other than those third countrie s covered in points (a) and (b) . 2. The Programme shall be open to the participation of i nternational organisations in accordance with agreements concluded in ac cordance with Article 218 TFEU. 3. The specific agreement referred to in paragraph s 1 and 2 shall: (a) ensure a fair balance as regards the contributions and benefits of the third country or international organisation participating in the Union programmes; (b) lay down the conditions of participation in the programmes, including the calculation of financial contributions to individual programmes, and their administrative costs; (c) not confer on the third country or international organisation any decision-making power in respect of the Union programme; (d) guarantee the rights of the Union to ensure sound financial management and to protect its financial interests; (e) be without prejudice to the obligations stemming from existing agreements entered into by the Union, in particular with reference to the right of use of frequencies. 4. Without prejudice to the conditions laid down in paragraphs 1 , 2 and 3, and in the interest of security, the Commission may, by means of implementing acts, establish additional requirements for the participation of third countries and international organisations in the Programme, to the extent compatible with the existing agreements referred to in paragraph 1 and 2 . Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 4 2 (2). Article 3 7 Access to the governmental services by third countries and international organisations Third countries and international organisations may have access to the governmental services provided that: (a) they conclude an agreement, in accordance with Article 218 TFEU, laying down the terms and conditions for access to governmental services; (b) they comply with Article 43 (1) of Regulation (EU) 2021/696. For the purposes of this Regulation, the references to ‘the Programme’ in Article 43 (1) of Regulation (EU) 2021/696 shall be construed as references to ‘the Programme’ established by this Regulation. Chapter VIII Programming, monitoring, evaluation and control Article 3 8 Programming, monitoring and reporting 1. The Programme shall be implemented by the work programme referred to in Article 110 of the Financial Regulation. The work programme shall set out the actions and associated budget required to meet the objectives of the Programme and, where applicable, the overall amount reserved for blending operations. The work programme shall complement the work programme for GOVSATCOM component of the Union Space Programme referred to in Article 100 of Regulation (EU) 2021/696. The Commission shall adopt the work programme by means of implementing acts. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 4 2 (2). 2. Indicators to report on progress of the Programme towards the achievement of the general and specific objectives laid down in Article 3 are set out in the Annex. 3. The Commission is empowered to adopt delegated acts, in accordance with Article 4 3 , to amend the Annex with regard to the indicators where considered necessary as well as to supplement this Regulation with provisions on the establishment of a monitoring and evaluation framework . 4. Where imperative grounds of urgency so require, the procedure provided for in Article 4 4 shall apply to delegated acts adopted pursuant to this Article. 5. The performance reporting system shall ensure that data for monitoring the implementation and the results of the Programme are collected efficiently, effectively, and in a timely manner. To that end, proportionate reporting requirements shall be imposed on recipients of Union funds and, where appropriate, on Member States. 6. For the purposes of paragraph 2, the recipients of Union funds shall provide appropriate information. The data necessary for the verification of the performance shall be collected in an efficient, effective and timely manner. Article 3 9 Evaluation 1. The Commission shall carry out evaluations of the Programme in a timely manner to feed into the decision-making process. 2. By [DATE 3 YEARS AFTER THE ENTRY INTO FORCE], and every four years thereafter, the Commission shall evaluate the implementation of the Programme. It shall assess: (a) the performance of the services provided under the Programme; (b) the evolution of needs of the users of the Programme. If appropriate, the evaluation shall be accompanied by an appropriate proposal. 3. The evaluation of the Programme shall take into consideration the results of the evaluation of the GOVSATCOM component of the Union Space Programme, carried out in accordance with Article 102 of Regulation (EU) 2021/696. 4. The Commission shall communicate the conclusions of the evaluations accompanied by its observations, to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions. 5. The entities involved in the implementation of this Regulation shall provide the Commission with the data and information necessary for the evaluation referred to in paragraph 1. 6. Two years after the full operational capability, and every two years thereafter, the Agency shall issue a market report, in consultation with relevant stakeholders, on the impact of the Programme on the EU commercial satellite industry with a view to ensuring the minimum possible impact on competition and the maintenance of incentives to innovate. Article 40 Audits Audits on the use of the Union contribution carried out by persons or entities, including by others than those mandated by the Union institutions or bodies, shall form the basis of the overall assurance pursuant to Article 127 of the Financial Regulation. Article 41 Personal data and privacy protection All personal data handled in the context of the tasks and activities provided for in this Regulation, including by the Agency, shall be processed in accordance with the applicable law on personal data prote ction, in particular Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council and Regulation (EU) 2018/1725 of the European Parliament and of the Council . Chapter IX Delegation and implementing measures Article 4 2 Committee procedure 1. The Commission shall be assisted by the Programme committee established by Article 107 of Regulation (EU) 2021/696, in the GOVSATCOM configuration. That committee shall be a committee within the meaning of Regulation (EU) No 182/2011. For the purposes of the adoption of implementing acts referred to in Articles 5 ( 3 ) and 27(2) of this Regulation, the committee referred to in the first subparagraph of this paragraph shall meet in the security configuration defined in Article 107(1), point (e), of Regulation (EU) 2021/696. 2. Where reference is made to this paragraph, Article 5 of Regulation (EU) No 182/2011 shall apply. 3. Where the Programme committee delivers no opinion on the draft implementing act referred to in Article 27(2) of this Regulation, the Commission shall not adopt the draft implementing act and Article 5(4), third subparagraph of Regulation (EU) No 182/2011 shall apply. Article 4 3 Exercise of the delegation 1. The power to adopt delegated acts is conferred on the Commission subject to the conditions laid down in this Article. 2. The power to adopt delegated acts referred to in Article 3 8 shall be conferred on the Commission until 31 December 2028. 3. The delegation of power referred to in Article 3 8 may be revoked at any time by the European Parliament or by the Council. A decision to revoke shall put an end to the delegation of the power specified in that decision. It shall take effect the day following the publication of the decision in the Official Journal of the European Union or at a later date specified therein. It shall not affect the validity of any delegated act already in force. 4. Before adopting a delegated act, the Commission shall consult experts designated by each Member State in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making. 5. As soon as it adopts a delegated act, the Commission shall notify it simultaneously to the European Parliament and to the Council. 6. A delegated act adopted pursuant to Article 3 8 shall enter into force only if no objection has been expressed either by the European Parliament or the Council within a period of two months of notification of that act to the European Parliament and the Council or if, before the expiry of that period, the European Parliament and the Council have both informed the Commission that they will not object. That period shall be extended by two months at the initiative of the European Parliament or of the Council. Article 4 4 Urgency procedure 1. Delegated acts adopted under this Article shall enter into force without delay and shall apply as long as no objection is expressed in accordance with paragraph 2. The notification of a delegated act to the European Parliament and to the Council shall state the reasons for the use of the urgency procedure. 2. Either the European Parliament or the Council may object to a delegated act in accordance with the pro cedure referred to in Article 43 (6). In such a case, the Commission shall repeal the act immediately following the notification of the decision to object by the European Parliament or by the Council. Chapter X Transitional and final provisions Article 45 Information, communication and publicity 1. The recipients of Union funding shall acknowledge the origin of those funds and ensure the visibility of the Union funding, in particular when promoting the actions and their results, by providing coherent, effective and proportionate targeted information to multiple audiences, including the media and the public. 2. The Commission shall implement information and communication actions relating to the Programme, to actions taken pursuant to the Programme and to the results obtained. 3. Financial resources allocated to the Programme shall also contribute to the corporate communication of the political priorities of the Union, insofar as those priorities are related to the objectives referred to in Article 3. Article 46 Continuity of services after 2027 If necessary, appropriations may be entered in the Union budget beyond 2027 to cover the expenses necessary to fulfil the objectives provided for in Article 3, to enable the management of actions not completed by the end of the Programme, as well as expenses covering critical operational activities and services provision. Article 47 Entry into force This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in the Official Journal of the European Union . This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States. Done at Strasbourg, For the European Parliament For the Council The President The President LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT 1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 1.1. Title of the proposal /initiative Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council establishing the Union Secure Connectivity Programme 1.2. Policy area(s) concerned Union space policy 1.3. The proposal/initiative relates to: a new action a new action following a pilot project/preparatory action the extension of an existing action a merger or redirection of one or more actions towards another/a new action 1.4. Objective(s) 1.4.1. General objective (s) The general objective of the Programme is to establish a secure and autonomous space-based connectivity system for the provision of guaranteed and resilient satellite communication services, in particular to: (a) ensure the long-term availability of worldwide uninterrupted access to secure and cost-effective satellite communication services to governmental users, which supports protection of critical infrastructures, surveillance, external actions, crisis management and applications that are critical for the economy, environment, security and defence, thereby increasing the resilience of Member States, in accordance with Article 7(1) ; (b) allow for the provision of commercial services by the private sector in accordance with Article 7(2). 1.4.2. Specific objective (s) The specific objectives of the Programme are: (a) improve the resilience of the Union communication services by developing, building and operating a multi-orbital connectivity infrastructure, continuously adapted to evolution of demand for satellite communications, while taking into account the existing and future assets of the Member States used in the frame of the GOVSATCOM component of the Union Space Programme established by Regulation (EU) 2021/696 ; (b) contribute to cyber resilience by proactive and reactive defence against cyber and electromagnetic threats and operational cybersecurity, and integrate the space and related ground segment of the European Quantum Communication Infrastructure to enable secure transmission of cryptographic keys; (c) contribute to cyber resilience by proactive and reactive defence against cyber and electromagnetic threats and operational cybersecurity, and integrate the European Quantum Communication Infrastructure space infrastructure to enable secure transmission of cryptographic keys; (d) improve and expand the capabilities and services of other components of the Union Space Programme; (e) incentivise the development of innovative and disruptive technologies, in particular by leveraging the New Space industry ; and (f) allow further development of high-speed broadband and seamless connectivity throughout the Union , removing communication dead zones and increasing cohesion across Member State territories, and allow connectivity over geographical areas of strategic interest outside of the Union . 1.4.3. Expected result(s) and impact Specify the effects which the proposal/initiative should have on the beneficiaries/groups targeted. Member States governments and EU institutions should benefit from resilient, global, guaranteed and flexible satellite communication solutions covering their evolving needs. The EU satellite communication industry would benefit from the long-term commitment and EU-level security accreditation. With the EU as a long-term anchor customer for governmental services, the satellite communication industry business case is strengthened and de-risked for them to have better access to finance and ultimately be more competitive. European citizens would benefit directly and indirectly from the enhanced operational effectiveness of the various security actors. 1.4.4. Indicators of performance Specify the indicators for monitoring progress and achievements. Specific objective 1: I mprove the resilience of the Union communication services by developing, building and operating a multi-orbital connectivity infrastructure, continuously adapted to evolution of demand for satellite communications, while taking into account the existing and future assets of the Member States used in the frame of the GOVSATCOM component of the Union Space Programme establish ed by Regulation (EU) 2021/696. Indicator 1: Member States governments and EU institutions can access initial set of governmental services in 2025, with full capacity in 2027 Indicator 2 : Service availability Indicator 3 : Full integration of existing capacity from the Union pool via the i ntegration of GOVSATCOM ground infrastructure Indicator 4 : Annual number of major outages of the telecommunication networks in the Member States mitigated by the secure connectivity system Indicator 5 : User’s satisfaction with the performance of the secure connectivity system Specific objective 2: C ontribute to cyber resilience by proactive and reactive defence against cyber and electromagnetic threats and operational cybersecurity, and integrate the space and related ground segment of the European Quantum Communication Infrastructure to enable secure transmission of cryptographic keys . Indicator 1: System obtains security accreditation allowing the services to transmit EU Classified Information (EUCI) up to a certain classification level and the national classified information of EU Member States of equivalent classification level, following the principles set in Council Decision (2013/488/EU) on the security rules for protecting EUCI Indicator 2: Integration of EuroQCI space infrastructure based on the most suitable technical solution Specific objective 3: I mprove and expand the capabilities and services of other components of the Union Space Programme . Indicator 1: Number of payloads serving other components of the Union Space Programme Specific objective 4: I ncentivise the deployment of innovative and disruptive technologies, in particular by leveraging the New Space industry . Indicator 1: Number of start-up, SME and midcap companies participating in the development of the infrastructure Specific objective 5: Allow further development of high-speed broadband and seamless connectivity throughout the Union, removing communication dead zones and increasing cohesion across Member State territories, and allow connectivity over geographical areas of strategic interest outside of the Union. Indicator 1: Speed of the commercial satellite broadband Indicator 2: Number of new commercial satellite communication potential users in EU rural areas and in geographical areas of strategic interest 1.5. Grounds for the proposal/initiative 1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for roll-out of the implementation of the initiative The tasks required to the implementation of the Programme will require: - the conclusion of a concession contract or mixed contract with industry, selected in line with the procurement process in Title VII of the Financial Regulation; - development and deployment of the system; - exploitation of services with Member States governments and EU institutions being able to access the initial set of governmental services in 2025, with full capacity in 2027 - integration with the GOVSATCOM Hubs in 2025; - system security accreditation in 2027 allowing the services to transmit EU Classified Information (EUCI) up to a certain classification level and the national classified information of EU Member States of equivalent classification level, following the principles set in Council Decision (2013/488/EU) on the security rules for protecting EUCI; - The necessary staffing in the European Commission in order to manage the programme and monitor effectively the work of the different agencies in particular the Agency - The necessary staffing and budget of the Agency in order to properly implement the different actions that the Agency will be responsible for in relation to the programme. 1.5.2. Added value of Union involvement (it may result from different factors, e.g. coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For the purposes of this point 'added value of Union involvement' is the value resulting from Union intervention which is additional to the value that would have been otherwise created by Member States alone. The Programme will ensure guaranteed access to secure satellite communications. It will thus indirectly contribute to EU security interests. In Member States, it will support for example civil protection forces and national police, bodies with public security functions, border guard, as well as maritime communities. At EU level, it will facilitate the work of EU agencies, such as FRONTEX and EMSA, and enhance the effectiveness of civil protection and humanitarian interventions in the EU and globally. The establishment of an EU-level governance that can leverage secure and edge satellite communication services for all national and EU security actors would contribute to a more effective and autonomous EU response to risks and threats, ranging from cyber-attacks and hybrid threats, and natural disasters to evolving secure governmental satellite communication use cases and increasing global needs. There is no viable business case for the EU private space sector to develop the system without governmental commitment. The R&D investment will contribute to the EU industrial competitiveness. 1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past Lessons learned from the management of the Union’s space initiatives and programmes : i) Public Private Partnership (PPP) A PPP model of implementation had been contemplated at the inception of the Galileo programme. ii) Governance The governance set-up for other Union space initiatives has revealed that EUSPA is the best suited for the tasks related to the implementation of such initiatives whilst ESA is placed to support the development and validation phases. 1.5.4. Compatibility with the Multiannual Financial Framework and possible synergies with other appropriate instruments The Programme shares similar objectives with other Union programmes, such as Horizon Europe established by Regulation (EU) 2021/695 of the European Parliament and of the Council, the Digital Europe Programme established by Regulation (EU) 2021/694 of the European Parliament and of the Council, the Connecting Europe Facility established by Regulation (EU) 2021/1153 of the European Parliament and of the Council, and, in particular, the Union Space Programme established by Regulation (EU) 2021/696 of the European Parliament and of the Council. Due to its implications on the security of the Union and its Member States, the Programme also shares objectives and principles with the European Defence Fund established by Regulation (EU) 2021/697 of the European Parliament. Due to its worldwide coverage, the Programme also shares objectives and principles with the Neighbourhood, Development and International Cooperation Instrument – Global Europe established by Regulation (EU) 2021/947. 1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for redeployment The financing of the initiative from the Union budget is based on the contribution of the funds from the following existing Union programmes that share similar objectives with this initiative: - Union Space Programme - Digital Europe Programme - Connecting Europe Facility - European Defence Fund - Neighbourhood, Development and International Cooperation Instrument – Emerging challenges and priorities cushion Part of the financing is also secured via the funds available within the margins of Headings 1 and 5 of the Multiannual Financial Framework 2021-2027. The P rogramme is also complemented by funding implemented under the Horizon Europe Programme , the Union Space P rogramme and the Neighbourhood, Development and International Cooperation Instrument . 1.6. Duration and financial impact of the proposal/initiative limited duration in effect from 01/ 01 /202 3 to 31/12/2027 Financial impact from 202 3 to 2027 for commitment appropriations and from 202 3 to 2030 for payment appropriations. unlimited duration Implementation with a start-up period from YYYY to YYYY, followed by full-scale operation. 1.7. Management mode(s) planned Direct management by the Commission by its departments, including by its staff in the Union delegations; by the executive agencies Shared management with the Member States Indirect management by entrusting budget implementation tasks to: third countries or the bodies they have designated; international organisations and their agencies (to be specified); the EIB and the European Investment Fund; bodies referred to in Articles 70 and 71 of the Financial Regulation; public law bodies; bodies governed by private law with a public service mission to the extent that they provide adequate financial guarantees; bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted with the implementation of a public-private partnership and that provide adequate financial guarantees; persons entrusted with the implementation of specific actions in the CFSP pursuant to Title V of the TEU, and identified in the relevant basic act. If more than one management mode is indicated, please provide details in the ‘Comments’ section. Comments The different actors in the governance will have the following responsibilities: (i) The Commission shall have overall responsibility for the implementation of the Programme, including in the field of security, without prejudice to Member States’ prerogatives in the area of national security. (ii) The European Union Agency for the Space Programme (located in Prague) will be responsible for - the operation of the governmental i nfrastructure of the Programme; - t he operational security of the g overnmental i nfrastructure, including risk and threat analysis, security monitoring; - provision of g overnmental s ervices; - management of the concession or mixed contract - overarching coordination of user-related aspects of the governmental s ervices in close collaboration with Member States, relevant Union agencies, EEAS and other entities; - undertaking activities related to user uptake of services offered by the Programme (iii) Subject to adaptations to its internal decision making process allowing for the protection of EU interests, the European Space Agency (ESA) would be entrusted with: - the development and validation activities within the frame of implementation contracts; - the provision of technical expertise to the Commission, including for the preparation of the technical aspects of the programme; - the evaluation of the implementation contracts. 2. MANAGEMENT MEASURES 2.1. Monitoring and reporting rules Specify frequency and conditions. The monitoring of the initiative should cover the following aspects: - Implementation: Infrastructure deployment according to the contractual arrangements. Operational objectives will be set for each phase of the PPP’s infrastructure deployment, with associated Key Performance Indicators (KPI's) that should also be reflected in the contractual arrangements. The KPI's will be defined on the basis of operational and security requirements, and will be monitored by the Commission. Implementing acts will further define the requirements for the service portfolio, provision of governmental services, the general security requirements and the work programme. - Application: Performance of the services provided under the initiative and evolution of needs of the users of the initiative. Concretely measured through the indicators below: - Global coverage - Service availability - L atency - Number of users - Volume of data used (i.e. system is used and capacity is sized properly) The indicators will be measured annually. 2.2. Management and control system(s) 2.2.1. Justification of the management mode(s), the funding implementation mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed The Commission would have overall responsibility for the implementation of the Programme, including in the field of security, without prejudice to Member States’ prerogatives in the area of national security. ESA and EUSPA would be entrusted by the Commission to contribute to the sound implementation in terms of development and validation activities, and exploitation activities respectively. In addition, EUSPA would carry out the security accreditation of the g overnmental i nfrastructure and g overnmental s ervices in accordance with Chapter II of Title V of Regulation (EU) 2021/696 . The payment modalities should remain similar to the modalities experienced in the previous MFF: the payment forecast is prepared by the agencies, checked by the Commission (in particular regarding the total delegated envelope) and payment is made on a regular basis in order to allow the entrusted entities to effectively manage the procurement and avoid any treasury issue. The Commission keeps the authority when approving a payment, in particular having the legal right to reduce it should the demand and associated forecast is considered excessive. The control strategy that will be defined in the contribution agreements will be built around the experience acquired in the previous MFF, in particular the quarterly process of reporting (that includes programmatic, financial and risk management reporting) and the different layers of boards (procurement board for instance) and meetings. The future control strategy will rely on the definition of all the risks the programme may face and will take into account their relative importance and potential impact on the programme. This control organisation proved to be effective for the main actions Galileo, EGNOS and Copernicus as stated in the respective mid-term evaluations. 2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up to mitigate them Identified risks: Technological Risk: the use of leading-edge technology which has yet to be validated and specifications of which are constantly evolving. Industrial Risk: establishing and upgrading the infrastructures may involve many industrial players, in a number of countries, whose work has to be coordinated effectively in order to arrive at systems which are reliable and fully integrated particularly with regard to security. Timetable Risk: any delay in implementation would jeopardise the window of opportunity and would be likely to generate cost over-runs. Governance risk: governance of the Programme requires various bodies to work together, and an appropriate degree of stability and organisation has to be guaranteed. Moreover, differences of opinion between the various parties involved, and in particular between the Member States, have to be taken into account on several major issues. In this context the sharing of some risks, including financial and security-related risks, among those players who are best placed to cope with them, should be considered. Financial risk: financial risk is linked to the insufficient funding from the Member States and from the private sector. This risk will be known in course of the procurement process, before inferring any expenditure related to implementation of the Programme. Internal control: The DG DEFIS general internal control system relies on the different reports provided by the entrusted entities on a quarterly basis. These reports are followed by dedicated reviews to ensure that the planning is respected and to solve any technical difficulty, these reviews include a follow-up of the risks associated to programme implementation. In addition, ex-post audits are performed by DG DEFIS to ensure sound financial management from entrusted entities. 2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio of "control costs ÷ value of the related funds managed"), and assessment of the expected levels of risk of error (at payment & at closure) The main budget of the Programme is managed by the Agency and ESA through contribution agreements. Based on past data, the overall control costs of all the entrusted entities by the Commission are estimated less than 1% of the related funds managed. The cost of implementing bodies would be estimated, based on the previous period, between 5 and 10%. The expected levels of risk of error both at payment and at closure are limited, taking into account the mechanism of procurement: the Commission delegates the implementation of the procurements to either the Agency or the ESA under a multi annual financial framework and these agencies report on a quarterly basis on the actual and forecasted procurements, within the limits of the delegated amounts. 2.3. Measures to prevent fraud and irregularities Specify existing or envisaged prevention and protection measures, e.g. from the Anti-Fraud Strategy. The contribution agreements resulting from this Regulation that will be concluded with third parties shall provide for supervision and financial control by the Commission or any representative authorised by it together with audits by the Court of Auditors or OLAF, at the discretion of the EU, if necessary on-the-spot. 3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s) affected Existing budget lines (see table under section 3.2) In order of multiannual financial framework headings and budget lines. Heading of multiannual financial framework Budget line Type of expenditure Contribution Number Diff./Non-diff. from EFTA countries from candidate countries from third countries within the meaning of Article 21(2)(b) of the Financial Regulation [XX.YY.YY.YY] Diff./Non-diff. YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO New budget lines requested In order of multiannual financial framework headings and budget lines. Heading of multiannual financial framework Budget line Type of expenditure Contribution Number Diff./Non-diff. from EFTA countries from candidate countries from third countries within the meaning of Article 21(2)(b) of the Financial Regulation 1 04.0301 Diff NO NO NO NO 5 13.05 Diff NO NO NO NO 6 14.07 Diff NO NO NO NO 3.2. Sources of financing for the Union Secure Connectivity 3.2.1. Earmarking under existing programmes Space Programme 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total 04.0101.03 Support space programme 0 . 900 0 . 550 0 . 300 0 . 300 0 . 300 0 . 300 0 . 450 3 . 100 04.0201 Galileo/Egnos 1.325 1.325 04.0203 Govsatcom/SSA 18 . 448 24 . 641 39 . 472 41 . 826 40 . 435 26 . 708 26 . 132 217 . 662 Total Space 20 . 673 25 . 191 39 . 772 42 . 126 40 . 735 27 . 008 26 . 582 22 2.087 Horizon Europe - Cluster ‘Digital . Industry and Space’ 86 .000 86 .000 86 .000 86 .000 8 6 .000 430 .000 NDICI — Global Europe ’ 50 .000 50 .000 50 .000 1 5 0 .000 Total earmarking 20 . 673 25 . 191 125 . 772 128 . 126 1 7 6 . 735 1 6 3 . 008 1 6 2 . 582 80 2.087 3.2.2. Source of financing of appropriations under the new Union Secure Connectivity Programme Contribution from Space Programme 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total Support Galileo/EGNOS 0.250 0.200 0.200 0.200 0.050 0.900 Galileo/EGNOS 80 . 000 80 . 000 97 .0 13 257.013 Total Galileo/EGNOS 0.250 0.200 80.200 80.200 97.063 257.913 Contribution from CEF 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total Digital Strand 5 0 . 000 5 0 . 000 5 0 . 000 5 0 . 000 200 . 000 Contribution from DEP 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total DEP 88 . 000 88 . 000 88 . 000 88 . 000 88 . 000 440 . 000 Contribution from European Defence Fund 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total Capability development 51 . 000 61 . 000 71 . 000 85 . 000 268 . 000 Defence research 25 . 000 30 . 000 35 . 000 42 . 000 132 . 000 Total EDF 76 . 000 91 . 000 106 . 000 127 . 000 400 . 000 Contribution from NDICI — Global Europe 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total Emerging challenges and priorities cushion 5 0 . 000 5 0 . 000 5 0 . 000 1 5 0 . 000 Use of the margins 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total Heading 1 20 . 000 10 . 000 10 . 000 5 . 000 5 . 000 50 . 000 Heading 5 30 . 000 20 . 000 20 . 000 15 . 000 15 . 000 100 . 000 Total Margins 50 . 000 30 . 000 30 . 000 20 . 000 20 . 000 150 . 000 SUMMARY OF THE CONTRIBUTION FROM PROGRAMMES AND MARGINS Contribution from programmes and margins 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total Space 0.250 0.200 80 .2 00 80 .2 00 97 .06 3 257 .9 13 CEF 5 0 . 000 5 0 . 000 5 0 . 000 5 0 . 000 200 . 000 DEP 88 . 000 88 . 000 88 . 000 88 . 000 88 . 000 440 . 000 Margin heading 1 20 . 000 10 . 000 10 . 000 5 . 000 5 . 000 50 . 000 Sub-total heading 1 1 0 8. 25 0 1 4 8. 2 00 2 2 8. 2 00 2 23 . 2 00 2 40 . 06 3 94 7. 9 13 EDF 76 . 000 91 . 000 106 . 000 127 . 000 400 . 000 Margin heading 5 30 . 000 20 . 000 20 . 000 15 . 000 15 . 000 100 . 000 Sub-total heading 5 30.000 96.000 111.000 121.000 142.000 500.000 NDICI 5 0 . 000 5 0 . 000 5 0 . 000 150.000 Sub-total heading 6 5 0.000 5 0.000 5 0.000 15 0.000 Grand Total Union Secure Connectivity 13 8 .25 0 2 4 4 .2 00 38 9 .2 00 39 4 .2 00 4 3 2 .06 3 1 . 59 7 . 913 3.2.3. Summary of estimated impact on operational appropriations The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations The proposal/initiative requires the use of operational appropriations . as explained below: EUR million (to three decimal places) Heading of multiannual financial framework 01 Single Market . Innovation & Digital – Cluster 4 Space 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Post 2027 TOTAL 04.0301 Operational appropriations secure connectivity Commitments (1) 0 108 . 000 148 . 000 228 . 000 223 . 200 240 . 013 947 . 013 Payments ( 2 ) 1 00.000 1 00.000 2 00.000 2 00.000 2 00.000 147 . 013 947 . 013 04.0101.03 – Support expenditure Commitments = Payments ( 3 ) 0. 250 0. 2 00 0. 2 00 0. 2 00 0. 0 50 0 . 9 00 TOTAL appropriations for the envelop of the programme under heading 1 Commitments = 1 +3 108 . 250 148 . 200 228 . 200 223 . 200 240 . 063 947 . 913 Payments = 2 +3 100 . 25 0 100 . 20 0 200 . 2 00 200 . 2 00 200 . 0 5 0 147 . 013 947 . 913 04 0301 Contribution from secure connectivity budget to EUSPA budget Commitments (4) - 1 . 95 0 - 2 . 85 0 - 3 . 85 0 - 5 . 5 00 - 5 . 85 0 -2 0 .000 Payments (5) - 1 . 95 0 - 2 . 85 0 - 3 . 85 0 - 5 . 5 00 - 5 . 85 0 -2 0 .000 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total TOTAL appropriations for the envelop of the programme Commitments = 1+3+ 4 106 . 300 145 . 350 224 . 350 217 . 700 234 . 213 927 . 913 Payments = 2+3+ 5 98 . 30 0 97 . 3 50 196 . 3 50 194 . 7 00 194 . 20 0 147 . 0 13 927 . 913 TOTAL appropriations under heading 1 Commitments =1+3 108 . 250 148 . 200 228 . 200 223 . 200 240 . 063 947 . 913 Payments =2+3 100 . 250 100 . 200 200 . 200 200 . 200 200 . 050 147 . 013 947 . 913 Heading of multiannual financial framework 05 Security and Defence – Cluster 13 Defence 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Post 2027 TOTAL 13.0501 Operational appropriations Secure connectivity Commitments (1) 30 . 000 96 . 000 111 . 000 121 . 000 142 . 000 5 00.000 Payments (2) 30 . 000 50 . 000 100 . 000 100 . 000 100 . 000 120 . 000 5 00.000 TOTAL appropriations for the envelop of the programme under heading 5 Commitments =1 30 . 000 96 . 000 111 . 000 121 . 000 142 . 000 5 00.000 Payments =2 30 . 000 50 . 000 100 . 000 100 . 000 100 . 000 120 . 000 5 00.000 Heading of multiannual financial framework 0 6 NEIGHBOURHOOD AND THE WORLD – Cluster 1 4 External Action 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Post 2027 TOTAL 1 4 . 07 Operational appropriations Secure connectivity Commitments (1) 5 0 .000 5 0 .000 5 0 .000 15 0.000 Payments (2) 4 0 .000 4 0 .000 4 0 .000 3 0 .000 15 0.000 TOTAL appropriations for the envelop of the programme under heading 6 Commitments =1 5 0 .000 5 0 .000 5 0 .000 15 0 .000 Payments =2 4 0 . 000 4 0 . 000 4 0 . 000 3 0 . 000 15 0.000 TOTAL operational appropriations (all operational headings . including EUSPA transfer budget) Commitments (4) 138 . 000 244 . 000 38 9 . 000 39 4 . 000 4 3 2 . 013 1 59 7 .0 13 Payments (5) 1 30 . 00 0 1 50 . 0 00 3 40 . 0 00 3 40 . 0 00 3 40 . 00 0 29 7 . 0 13 1 59 7 .0 13 TOTAL appropriations of an administrative nature financed from the envelope for specific programmes (all operational headings) Commitments = Payments (6) 0. 25 0 0. 2 00 0. 2 00 0. 2 00 0. 0 50 0 . 9 00 TOTAL appropriations under HEADINGS 1 to 6 of the multiannual financial framework Commitments =4+6 138 . 250 244 . 200 38 9 . 200 39 4 . 200 4 3 2 . 063 1 59 7 . 913 Payments =5+6 130 . 25 0 150 . 2 00 3 4 0 . 2 00 3 4 0 . 2 00 3 4 0.0 5 0 29 7 . 0 13 1 59 7 . 913 Heading of multiannual financial framework 7 ‘Administrative expenditure’ This section should be filled in using the 'budget data of an administrative nature' to be firstly introduced in the Annex to the Legislative Financial Statement (Annex V to the internal rules ) . which is uploaded to DECIDE for interservice consultation purposes. EUR million (to three decimal places) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Post 2027 TOTAL Human resources 2.334 2.334 2.334 2.334 1.690 1.448 12.474 Other administrative expenditure 0.343 0.343 0.343 0.343 0.343 0.343 2.058 TOTAL appropriations under HEADING 7 of the multiannual financial framework (Total commitments = Total payments) 2.667 2.667 2.667 2.667 2.033 1.791 14.532 EUR million (to three decimal places) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Post 2027 TOTAL TOTAL appropriations across HEADINGS of the multiannual financial framework Commitments 2.677 140.927 246.877 39 1.877 39 6.23341 4 3 3.854 1 6 1 2.445 Payments 2.677 132. 92 7 152. 8 77 3 4 2. 8 77 3 4 2. 2 3333 3 4 1. 84 1 29 7. 0 13 1 6 1 2.445 For information . in addition to the Space Programme and the Union secure connectivity programme . the MFF package includes a separate envelope for the EU contribution to the Agency represented by the budget line 04.1001 initially amounting to € 50 4 million. There is an additional contribution of € 2 0 million to finance the additional staff for EUSPA (30 posts in 2027). EUR million (to three decimal places) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Post 2027 TOTAL Operational appropriations 04.10 01 EU Contribution to the Agency Commitments 56 . 175 68.345 72.812 75.770 76.059 77.577 77.777 50 4 . 515 Payments 56 . 175 68.345 72.812 75.77 0 76.059 77.577 77.777 504 . 515 Contribution from secure connectivity budget to EUSPA budget Commitments 1 . 95 0 2 . 85 0 3 . 85 0 5 . 5 00 5 . 85 0 2 0 .000 Payments 1 . 95 0 2 . 85 0 3 . 85 0 5 . 5 00 5 . 85 0 2 0 .000 TOTAL EUSPA Commitments 56 . 175 68.345 74. 762 78.620 79 . 909 83. 0 77 83. 627 5 24 . 515 Payments 56 . 175 68.345 74. 762 78.620 79 . 909 83. 0 77 83. 627 5 24 . 515 T he additional budget for EUSPA is broken down as follows : EUR million (to three decimal places) EUR million (to three decimal places) 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Post 2027 TOTAL Tittle 1 – salaries Commitments 1.225 1.825 2.450 3.700 3.950 13.150 Payments 1.225 1.825 2.450 3.700 3.950 13.150 Title 2 – other admin expenditure Commitments 0.450 0.750 1.000 1.400 1.400 5.000 Payments 0.450 0.750 1.000 1.400 1.400 5.000 Title 3 – operational expenditure Commitments 0.275 0.275 0.400 0.400 0.500 1 . 85 0 Payments 0.275 0.275 0.400 0.400 0.500 1 . 85 0 TOTAL additional budget EUSPA Commitments 1.950 2.850 3.850 5.500 5.800 20 . 000 Payments 1.950 2.850 3.850 5.500 5.800 20.000 EUSPA Staff required 2021-2027 (in number of staff): Initial staff EUSPA . according to the space regulation 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Temporary agents AD 189 229 249 249 249 249 249 Temporary agents AST 2 2 2 2 2 2 2 CAs 34 34 34 34 34 34 34 SNEs 13 14 14 1 4 16 16 16 TOTAL 238 279 299 299 301 301 301 Additional Staff requested for EUSPA 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Temporary agents AD 0 0 5 8 10 15 15 Temporary agents AST 0 0 0 0 0 0 0 CAs 0 0 4 5 7 1 0 12 SNEs 0 0 1 1 2 3 3 TOTAL 0 0 10 1 4 19 28 30 TOTAL staff EUSPA 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Temporary agents AD 189 229 254 257 259 264 264 Temporary agents AST 2 2 2 2 2 2 2 CAs 34 34 38 3 9 4 1 4 4 46 SNEs 13 14 15 15 18 19 19 TOTAL 238 279 309 313 32 0 3 29 331 The 30 additional posts for EUSPA are related to the operation of the governmental infrastructure and provision of the governmental services. including management of the related contracts. as well as security accreditation of the governmental infrastructure and services. and overarching coordination of user-related aspects of the governmental services. 3.2.4. Summary of estimated impact on administrative appropriations The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an administrative nature The proposal/initiative requires the use of appropriations of an administrative nature . as explained below: EUR million (to three decimal places) Years 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 TOTAL HEADING 7 of the multiannual financial framework Human resources 2.334 2.334 2.334 2.334 1.690 1.448 12.474 Other administrative expenditure 0.343 0.343 0.343 0.343 0.343 0.343 2.058 Subtotal HEADING 7 of the multiannual financial framework 2.677 2.677 2.677 2.677 2.033 1.791 14.532 Outside HEADING 7 of the multiannual financial framework Human resources Other expenditure of an administrative nature (former BA lines) 0. 2 50 0. 2 00 0. 2 00 0 .20 0 0. 0 50 0 . 9 00 Subtotal outside HEADING 7 of the multiannual financial framework 0. 2 50 0. 2 00 0. 2 00 0. 20 0 0. 0 50 0 . 9 00 TOTAL 2 . 6 77 2 . 9 2 7 2 . 8 77 2 . 8 77 2 . 2 33 1 . 841 1 5 . 4 32 The appropriations required for human resources and other expenditure of an administrative nature will be met by appropriations from the DG that are already assigned to management of the action and/or have been redeployed within the DG . together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints. 3.2.4.1. Estimated requirements of human resources The proposal/initiative does not require the use of human resources. The proposal/initiative requires the use of human resources . as explained below: Estimate to be expressed in full time equivalent units Years 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 • Establishment plan posts (officials and temporary staff) for DG DEFIS Headquarters and Commission’s Representation Offices 11 11 11 11 8 7 Delegations Research • External staff (in Full Time Equivalent unit: FTE) - AC . AL . END . INT and JED for DG DEFIS Heading 7 Financed from HEADING 7 of the multiannual financial framework - at Headquarters 7 7 7 7 5 4 - in Delegations Financed from the envelope of the programme - at Headquarters - in Delegations Research Other (specify) TOTAL 18 18 18 18 13 11 The human resources required will be met by staff from the DG who are already assigned to management of the action and/or have been redeployed within the DG . together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary constraints. Description of tasks to be carried out: Officials and temporary staff 11 FTEs to start the activities . reduced to 7 in 2027 to ensure the management of the PPP and the operational . financial and legal monitoring of the activities. External staff 7 FTEs to start the activities (3 AC and 4 SNEs) . reduced to 4 in 2027 (1 AC and 3 SNEs) to ensure the management of the PPP and the operational monitoring of the activities. 3.2.5. Compatibility with the current multiannual financial framework The proposal/initiative: can be fully financed through redeployment within the relevant heading of the Multiannual Financial Framework (MFF). Heading 1, 5 and 6. See details in section 3.2. requires use of the unallocated margin under the relevant heading of the MFF and/or use of the special instruments as defined in the MFF Regulation. Margins of Heading 1 and 5. See details in section 3.2 requires a revision of the MFF. Explain what is required . specifying the headings and budget lines concerned and the corresponding amounts. 3.2.6. Third-party contributions The proposal/initiative: does not provide for co-financing by third parties provides for the co-financing by third parties estimated below: Appropriations in EUR million (to three decimal places) 2023 2024 2025 2026 2027 Total ESA and/or Member States TBC TBC TBC TBC TBC TBC TOTAL appropriations co-financed ESA and/or Member States will confirm their participation to such activity later 3.3. Estimated impact on revenue The proposal/initiative has no financial impact on revenue. The proposal/initiative has the following financial impact: on own resources on other revenue please indicate . if the revenue is assigned to expenditure lines EUR million (to three decimal places) Budget revenue line: Appropriations available for the current financial year Impact of the proposal/initiative Year N Year N+1 Year N+2 Year N+3 Enter as many years as necessary to show the duration of the impact (see point 1.6) Article …………. For assigned revenue . specify the budget expenditure line(s) affected. […] Other remarks (e.g. method/formula used for calculating the impact on revenue or any other information). […] ANNEX INDICATORS FOR THE EVALUATION OF THE PROGRAMME The Programme will be monitored closely on the basis of a set of indicators intended to measure the extent to which the specific objectives of the Programme have been achieved and with a view to minimising administrative burdens and costs. To that end, data will be collected as regards the following set of key indicators: Indicators should be linked to the specific objectives but without repeating them to avoid incoherence. Specific objective 1: Improve the resilience of the Union communication services by developing, building and operating a multi-orbital connectivity infrastructure, continuously adapted to evolution of demand for satellite communications, while taking into account the existing and future assets of the Member States used in the frame of the GOVSATCOM component of the Union Space Programme established by Regulation (EU) 2021/696. Indicator 1: Member States governments and EU institutions can access initial set of governmental services in 2025, with full capacity in 2027 Indicator 2: Service availability Indicator 3: Full integration of existing capacity from the Union pool via the integration of GOVSATCOM ground infrastructure Indicator 4: Annual number of major outages of the telecommunication networks in the Member States mitigated by the secure connectivity system Indicator 5: User’s satisfaction with the performance of the secure connectivity system Specific objective 2: C ontribute to cyber resilience by proactive and reactive defence against cyber and electromagnetic threats and operational cybersecurity, and integrate the space and related ground segment of the European Quantum Communication Infrastructure to enable secure transmission of cryptographic keys Indicator 1: System obtains security accreditation allowing the services to transmit EU Classified Information (EUCI) up to a certain classification level and the national classified information of EU Member States of equivalent classification level, following the principles set in Council Decision (2013/488/EU) on the security rules for protecting EUCI Indicator 2: Integration of EuroQCI space infrastructure based on the most suitable technical solution Specific objective 3: I mprove and expand the capabilities and services of other components of the Union Space Programme Indicator 1: Number of payloads serving other components of the Union Space Programme Specific objective 4: I ncentivise the development of innovative and disruptive technologies, in particular by leveraging the New Space industry . Indicator 1: Number of start-up, SME and midcap companies participating in the development of the infrastructure Specific objective 5: Allow further development of high-speed broadband and seamless connectivity throughout the Union, removing communication dead zones and increasing cohesion across Member State territories, and allow connectivity over geographical areas of strategic interest outside of the Union. Indicator 1: Speed of the commercial satellite broadband Indicator 2: Number of new commercial satellite communication potential users in EU rural areas and in geographical areas of strategic interest SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesoleva ettepaneku üldeesmärk on luua liidu turvaline satelliitsidesüsteem (edaspidi „programm“), mis tagab turvaliste, paindlike ja vastupidavate satelliitsideteenuste üleilmse osutamise liidule ja lii kmesriikide valitsusasutustele. Satelliitside pakub kõikjaleulatuvat leviala, mis täiendab maapealseid võrke (maapealsed kaabliühendused, näiteks kiudoptiline lairibaühendus või traadita lairibaühendus). Satelliitside võib olla sujuva digitaalse sidepidamise vahend piirkondades, kus maapealsed võrgud puuduvad (nt ookean, lennuk, kauged kohad või saared, kus puudub mobiil- või lairibavõrk), on hävinud (nt üleujutuse või metsatulekahju tõttu) või kus kohalikke võrke ei saa usaldada (kriisiolukorras, diplomaatilise teenistuse jaoks kolmandates riikides või tundlikeks riiklikeks operatsioonideks). Riiklik satelliitside on strateegiline vara, mis on tihedalt seotud riikliku julgeolekuga ja mida kasutab enamik liikmesriike. Avaliku sektori kasutajad kalduvad eelistama kas riigi omandis olevaid või avaliku ja erasektori lahendusi või kasutama konkreetseid akrediteeritud eraõiguslikke teenuseosutajaid. Kasutusjuhud hõlmavad järelevalveoperatsioone, kriisiohjamist, sealhulgas elanikkonnakaitset ja humanitaaroperatsioone loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste korral, ning olulise taristu ühendusi ja kaitset. Tänu vajalike investeeringute ulatusele ja keerukusele ning koostoimele, mida ühine võimekus võib kaasa tuua, on riiklik satelliitside juba 2013. aastal tunnistatud liidu algatuste jaoks paljutõotavaks valdkonnaks, mis võimaldab oluliselt kaasa aidata tugeva, turvalise ja toimiva Euroopa Liidu saavutamisele. Nüüdseks on see Euroopa kosmosestrateegia, Euroopa kaitsealase tegevuskava ja Euroopa Liidu üldise strateegia lahutamatu osa. Sellele järgnenud nõukogu järeldustes on liidu riikliku satelliitsidetaristu mõiste järjekindlalt heaks kiidetud . Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL (edaspidi „kosmosemäärus“), oli esimene samm selle kerksuse eesmärgi saavutamise suunas liidu kosmoseprogrammi spetsiaalse GOVSATCOMi komponendi loomise kaudu. Selle eesmärk on optimeerida olemasolevat satelliitsidesuutlikkust riiklike kasutajate jaoks saadaval olevate ELi riiklike ja erasektori satelliitsideressursside ühiskasutuse abil. Satelliidi piiratud kasutuskestuse tõttu (geostatsionaarsel orbiidil olevate satelliitide puhul umbes 15 aastat) tuleb järgmisel kümnendil täiendada paljusid riikliku satelliitside ühiskasutuse osaks olevaid riiklikke taristuid . Seepärast nähti määruses (EL) 2021/696 ette nõue hinnata satelliitside vajaduste arengut. Määruses on sätestatud, et kui selle hinnangu kohaselt „selgub, et järkjärguline käsitus ei ole muutuvale nõudlusele vastamiseks piisav, peaks olema võimalik teha otsus siirduda teise etappi ning arendada avaliku ja erasektori (ühe või mitme) partnerluse kaudu, näiteks koos liidu satelliidioperaatoritega, välja täiendav vajadustele vastav kosmosetaristu või kosmosealane suutlikkus“. Seda vajaduste arengut on kinnitanud mitu uuringut . Traditsiooniliselt on kaugetes piirkondades (nt merel) kasutatud kõne- ja andmesideks satelliitsidet, kuid kasutusjuhtumite olemus muutub kiiresti, mistõttu on vaja ülemaailmset katteala ja lühikest latentsusaega . Kuigi satelliitside põhineb peamiselt geosünkroonsel orbiidil paiknevatel kosmoseaparaatidel, on tehnika areng võimaldanud kasutusele võtta mittegeostatsionaarse orbiidiga sideseadmete kogumeid, mis koosnevad madalal ja keskmise kõrgusega geotsentrilisel orbiidil paiknevatest satelliitidest, ning pakkuda kasutajate muutuvatele vajadustele vastavat jõudlust. Hübriid- ja küberohtude kasv ning looduskatastroofide sagenemine tingivad valitsusasutuste vajaduse suurema turvalisuse, usaldusväärsuse ja ulatusega satelliitside lahenduste kättesaadavuse järele. Kvantarvutite tulek toob kaasa täiendava ohu. Tänu oluliselt paranenud võimekusele on kvantarvutid praeguse krüpteeritud sisu eeldatavasti võimelised dekrüpteerima. Euroopa kvantsidetaristu algatuse eesmärk on arendada tulevikukindlaid krüptograafilisi süsteeme, et pakkuda enneolematult turvalist sidet ja pidada vastu tulevastele kvantrünnetele. Euroopa kvantsidetaristu rahastamisallikad on praegu programm „Euroopa horisont“, programm „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa ühendamise rahastu digivaldkond. Peale selle märgitakse komisjoni aruandes tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta, et digitaalne hüperühendatus ja tehnopööre on üks järgmise poolsajandi peamisi suurtrende, mida toetab enneolematu nõudlus teenuste järele, näiteks andmepõhise majanduse ja rahanduse valdkonnas. Need edusammud juhivad ülemaailmseid satelliitsideühendusi, mida tuleb üha enam käsitleda strateegilise varana. Sel eesmärgil on käimas mitu suurt ELi-väliste riikide valitsuste toetatud projekti, millel on erinevad ühenduvusega seotud strateegilised eesmärgid . Need kõigi suurte kosmosevõimekusega riikide algatatud strateegilised taristud toovad esile kasvava ülemaailmse vajaduse riiklike teenuste järele, et tagada vastupidav ühenduvus mitte ainult nende julgeolekuoperatsioonide toetamiseks, vaid ka elutähtsate taristute ühendatus, kriisiohje ning piiri- ja mereseire toetus. ELil ei ole praegu kasutusel ega valmimas seadmeid tööks madalal või keskmise kõrgusega geotsentrilisel orbiidil, mis vastaksid riiklike kasutajate muutuvatele vajadustele. Kogu olemasolev liikmesriikide käsutuses olev satelliitsidesuutlikkus, mis pakub riiklikke teenuseid, põhineb geosünkroonorbiidil olevatel vähestel varadel, mis katavad peamiselt Euroopat. Suurem osa suutlikkusest on kohandatud militaarülesannete jaoks, millel on tugev juhtimiskontroll (alates oma taristust kuni range avaliku ja erasektori partnerluseni). Sõjalise satelliitside teenused on välja töötatud konkreetsete militaarvajaduste, eelkõige sagedusala, krüpteerimise, signaali eripära, kasutajaterminalide ja salastatuse taseme jaoks, mistõttu ei saa neid enamikus riiklikes tsiviilrakendustes kasutada. Lühikese latentsusajaga tehnoloogia arengu tõttu on USAs, Hiinas ja Venemaal kasutusele võetud mitmesugused avaliku sektori toe või rahastusega kolmandate riikide eriti suured satelliidikogumid. Nende suurte satelliidikogumite kiire suurenemise tõttu ei ole piisavalt saadaval sagedusi ja orbiidisõlmi. Selles olukorras tekitab riiklike satelliitsidevõimsuste piiratud kasutuskestus pakilise vajaduse ELi kosmosepõhise turvalise ühenduvussüsteemi järele. Programm korvaks riiklike satelliitsideteenuste suutli kkuse ja võimekuse puudujäägid. Programm peaks võimaldama ka erasektoril pakkuda äriotstarbelisi satelliitsideteenuseid. Sellised äriteenused võimaldaksid eelkõige kiiret lairibaühendust ja sujuvat ühenduvust kogu Euroopas, kõrvaldaksid leviaugud ja suurendaksid ühtekuuluvust liikmesriikide territooriumidel, sealhulgas maapiirkondades, kaugetel, eraldatud ja äärealadel ning saartel, ning pakuksid ühenduvust strateegilist huvi pakkuvates geograafilistes piirkondades väljaspool liitu. Mõjuhinnangus hinnati avaliku ja erasektori partnerlust kõige sobivamaks rakendusmudeliks programmi eesmärkide saavutamise tagamisel. See võimaldaks tugineda olemasolevale ELi satelliitside tehnoloogilisele ja taristubaasile ning pakkuda töökindlaid ja innovaatilisi riiklikke teenuseid. See võimaldaks ka partneritel erasektorist lisada programmi taristule lisavõimekust pakkuda kommertsteenuseid. Peale selle optimeeriks see kasutuselevõtu- ja tegevuskulusid valitsus- ja kommertstaristu ühiste komponentide arendus- ja kasutuselevõtukulude jagamisega. See optimeeriks ka tegevuskulusid, võimaldades kõrgel tasemel ühiskasutust. See stimuleeriks innovatsiooni eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning idufirmade hulgas, kes võtavad kasutusele uudseid kosmosetehnoloogiaid ja -rakendusi („uus kosmosetööstus“), võimaldades teadus- ja arendustegevusega seotud riskide jagamist avaliku ja erasektori partnerite vahel. Paralleelselt selle programmiga: eraldatakse programmi „Euroopa horisont“ 4. teemavaldkonna komponentidest sihtotstarbeline osa teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse jaoks, mis võimaldab teadus- ja arendustegevusega seotud riske avaliku ja erasektori partnerite vahel jagada, sealhulgas võimalike tehnoloogiate jaoks, mis töötatakse välja program mi „Uus kosmosetööstus“ raames; eraldatakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendist „Globaalne Euroopa“ sihtotstarbeline osa, mis võimaldab ühenduvussüsteemi kasutuselevõtu ja kasutamisega seotud riske avaliku ja erasektori partnerite vahel jagada, et pakkuda rahvusvahelistele partneritele mitmesuguseid teenuseid sellest tulenevate eelistega; eraldatakse liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendist sihtotstarbeline osa tegevuste jaoks, mis on seotud turvalise ühenduvussüsteemi maapealse taristu osaks oleva G OVSATCOMi keskuse arendamisega. • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Kavandatav programm on kooskõlas ELi praeguse kosmosepoliitikaga. Eelkõige suurendaks programm ELi kosmosealast suutlikkust, mis koosneb praegu ELi satelliitnavigatsiooni- ja Maa seire süsteemidest (vastavalt Galileo ja Copernicus) ning kosmose olukorrast ülevaate saamise suutlikkusest. Programm põhineb liidu kosmoseprogrammi ELi GOVSATCOMi komponendil. • Kooskõla muude liidu poliitikatega Ettepanek on kooskõlas mitme muu liidu poliitikaga. Eelkõige tagaks riiklike teenuste osutamine suurema ühtekuuluvuse kooskõlas liidu digi- ja küberturvalisuse strateegiatega, tagades Euroopa taristu, võrkude ja side tervikl use ja kerksuse. Programm toimiks ELi tasandil ja tagaks väga kõrge julgeolekutaseme, tugevdades seeläbi suutlikkust anda ELi integreeritud vastus julgeolekuohtudele, nagu on nõutud ELi julgeolekuliidu strateegias ning Euroopa Liidu üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias . Teenused ühendaksid sellised strateegilised piirkonnad , nagu Arktika ja Aafrika, kooskõlas poliitiliste eesmärkidega nendes piirkondades ja ülemaailmse lüüsistrateegiaga . 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 189 lõikel 2, mis on Euroopa kosmosepoliitikaga seotud liidu m eetmete võtmise õiguslik alus. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Ühenduvuse ülemaailmse ulatuse ja olemuse tõttu ei saa seda küsimust käsitleda ei kohalikul eg a isegi piirkondlikul tasandil. Programm täiendaks olemasolevaid ELi riikliku satelliitside kokkuleppeid olemasoleva riikliku satelliitside suutlikkuse ühiskasutuseks. Kuid ükski ELi liikmesriik üksi ei suuda rahuldada kõiki kasutajate muutuvaid vajadusi ja kaasnevaid kulusid. ELi lahendus annab lisandväärtust, sest ELi tasemel meetmed ja koordineerimine väldiksid jõupingutuste dubleerimist kogu liidus ja liikmesriikides. See tooks kaasa olemasolevate varade parema kasutamise, suurema turvalisuse ja kerksuse, eelkõige kvantkrüptograafia abil, parema katteala ja suurema hulga teenuste pakkumise. Kasu oleks ka muude ELi ja liikmesriikide temaatiliste poliitikate jaoks. ELi tasandil tegutsemise korral tekib mastaabisääst. Kasutajate vajadused on liikmesriigiti üldiselt ebaühtlased ning nende ulatust, mahtu, aega ja asukohta ei ole sageli võimalik prognoosida. Kõigi kasutusjuhtumite ühine nimetaja on paindlikkusenõue, mis sageli on tingitud satelliitside suutlikkuse prognoosimatust ja kõikuvast vajadusest. Võimsusele juurdepääsu sellise paindlikkuse saavutamiseks on vaja suuri investeeringuid. • Proportsionaalsus Ettepanekuga ei kavandata muid meetmeid peale nende, mis on vajalikud selle programmi põhieesmärkide saavutamiseks. Eelkõige määratakse ettepanekus kindlaks miinimumnõuded Euroopa turvalise ühenduvussüsteemi loomiseks ja sobivate riiklike satelliitsideteenuste osutamiseks. Sellega seoses kavandatakse süsteemi suutlikkust nii, et see täiendaks muu hulgas liikmesriikide olemasolevat satelliitside suutlikkust ja kataks kavandatud täiendavad võimsusvajadused. Ettepanekuga ei piirata liikmesriikide valitsusasutuste võimalusi valida võimekusi , mida nad otsustavad kasutada. Ettepanekul on eeldatavasti positiivne ülekanduv mõju liidu kosmosesektorile, sealhulgas uuele kosmosetööstusele. Peale selle saavad kodanikud kasu elanikkon nakaitse paremast toimimisest. Programmile eraldatud eelarve on seatud eesmärkide saavutamiseks sobiv ega lähe selleks vajalikust kaugemale. Programmi tulemuste saavutamiseks vajalikud rahalised vahendid on kindlaks määratud mitme põhjaliku analüüsi ja hinnangu põhjal, mis on tehtud mõjuhinnangu osana ja mida on kirjeldatud allpool. • Vahendi valik Eelistatud vahend on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus. Sellega tagatakse programmi tõhusaks rakendamiseks vajalik ühtsus ja otsene kohaldamine, tagades samal ajal programmi nõuetekohase nähtavuse ja eraldades programmi rakendamisek s vajalikud rahalised vahendid. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll Ei kohaldata. • Konsulteerimine sidusrühmadega Programmi toetavad arvamused, mis on saadud eksperdirühma nõupidamistelt, avalike konsultatsioonide ja seminaride käigus, kus on kogutud arvamusi kõigilt asjaomastelt sidusrühmadelt (liikmesriigi d ja tööstussektor), täpsemalt: 2016. aastast alates on ELi riikliku satelliitside algatuse raames toimunud mitu eksperdirühma nõupidamist liikmesriikidega, kus on arutatud riikliku satelliitside vajadusi, ühiskasutuse loomist, rakendamise aspekte ja pr aeguse programmi arengusuundi; 2021. aastal toimus liikmesriikidega arvukalt kahepoolseid nõupidamisi, et välja selgitada nende konkreetsed riikliku satelliitside vajadused ja programmiga seotud võimalikud murekohad. Enamik liikmesriike teatas, et nad toetavad selgelt programmi ja selle üldeesmärke; 2021. aasta mais ja novembris korraldas komisjon liikmesriikidega kaks seminari teemal „Turvaline ühenduvus – ülevaade olukorrast“. Nendel seminaridel tutvustati turvalise ühenduvuse tehnilise uuringu edusamme ja süsteemi kasutamise võimalikke mudeleid. Seminarid võimaldasid liikmesriikidel aktiivselt sekkuda, esitada küsimusi ja märkusi, mida võeti käesoleva ettepaneku väljatöötamisel arvesse; 2021. aasta juunis korraldas komisjon Euroopa uue kosmoseökosüsteemi kohta turvalise ühenduvuse seminari. 458 osalejat (sh 196 VKEd ja idufirmat) arutasid uuenduslikke ideid turvalise ühenduvuse programmi jaoks ja uue kosmosetööstuse võimalikku rolli; osana üldsuse tagasisidest esialgse mõjuhinnangu kohta sai komisjon tagasisidet 13 sidusrühmalt, kes esindasid ELi hõredalt asustatud territooriumide rühma (1), eraettevõtjate (8), ettevõtjate ühenduste (2), valitsusvälise organisatsiooni (1) ja eraisiku (1) seisukohti. Tööstussektor toetas programmi ning enamik pooldas avaliku ja erasektori partnerl usel põhinevat lähenemisviisi. Liikmesriigid on üldiselt üksmeelel, et on vaja võtta meetmeid. Mitu liikmesriiki rõhutas, et ühe riigi suutlikkus võib vajadusi rahuldada lühiajaliselt, kuid pikas perspektiivis sellest ei piisa. Mõned lüngad (nt Arktikas) on juba dokumenteeritud. Peale selle kinnitasid mitmed liikmesriigid oma kasvavat riiklikku vajadust tagada juurdepääs turvalisele satelliitsidele. Liikmesriigid rõhutasid ka vajadust kaasata uus kosmosetööstus, sest idufirmad on näidanud, et nad on tehnoloogiliselt arenenud ja valmis panustama uuenduslike lahendustega. ELi kosmosetööstuse esindajad kinnitasid teabekogumise etapis, et ELi eraettevõtjatel ei ole kavas üksinda luua satelliitsidesüsteemi, mis vastaks muutuvatele ja kasvavatele riiklikele vajadustele lühikese latentsusajaga süsteemi suhtes. Küll aga tervitasid nad võimalust teha ELiga koostööd sellise süsteemi arendamisel. • Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine Ettepanek toetub ka kogutud andmetele ja uuringu „ Building Blocks Towards a Secure Space Connectivity System “ (turvalise kosmoseühenduvussüsteemi alustalad) tulemustele . Komisjon sõlmis lepingu ka sõltumatu konsultandiga, et toetada programmi kaudse kasu analüüsi, pakkudes asjakohast ökonomeetrilist tuge ja analüüsi. Liikmesriikidelt ja asjaomastelt tööstusharu sidusrühmadelt on kogutud ka käesolevat ettepanekut toetavaid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid. Käesolev ettepanek tugineb ka komisjoni tööle ELi kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendiga ja Euroopa kvantsidetaristu algatusega, samuti projekti ENTRUSTED raames tehtud teadusuuringutele. • Mõjuhinnang Kooskõlas parema õigusloome poliitikaga tegi komisjon programmi loomise mõjuhinnangu. Mõjuhinnangus analüüsitud probleemide põhjal, millele on viidatud ka eespool, sõnastati kolm konkreetset poliitikaeesmärki: tagada üldsuse muutuvate vajaduste rahuldamiseks turvaline satelliitside; suurendada liikmesriikide ja ELi operatsioonide kerksust, tagades juurdepääsu turvalisele satelliitsidele; tagada, et riikliku side vajadused ei sõltuks olulisel määral ELi-välisest taristust. Turvaliste riiklike teenuste osutamise suutlikkuse puudujäägi kõrvaldamiseks kaaluti järgmisi poliitikavariante, et saavutada eesmärgid kõige tulemuslikumal ja tõhusamal viisil. Lähtestsenaariumi kohaselt ei võeta ELi tasandil muid meetmeid peale selle, mida praegu rakendatakse ELi riikliku satelliitside kaudu. Lähtestsenaariumi aluseks võetakse ELi riikliku satelliitside 1. etapi jätkumine, s.t piirdumine liikmesriikide ja erasektori satelliitsidesüsteemide praeguse ühiskasutusega. Sellisel juhul võivad üksikud liikmesriigid või ELi ettevõtjad otsustada, et töötavad välja uued satelliitside teenused, mille võimsust saab osaliselt müüa ELi riikliku satelliitside jaoks. Üleminek ELi riikliku satelliitside 2. etapile algselt kavandatud aja jooksul nõuaks igal juhul seadusandlikku akti, lisaeelarvet ja saadaolevate sageduste broneerimist. Hindamise raames kaaluti ka seda, kas EL võiks osta turvalisi akrediteeritud teenuseid avaliku või erasektori väljakujunenud lahendustest, mis praegu piirduvad välismaiste teenuseosutajate pakutavatega (variant 3: ELi-väline süsteem). Kuigi ELi satelliitside turg on juba hästi arenenud, ei ole seal praegu ELi teenuseosutajaid, kes suudaksid rahuldada kõiki kasvavaid ja arenevaid riiklikke vajadusi. Teenuste ostmine ELi-välistest eraallikatest ei ole aga julgeoleku ja avatud strateegilise sõltumatuse seisukohast eelistatud valik, sest liikmesriikidel ja ELi institutsioonidel peab olema riiklike vajaduste rahuldamiseks piiramatu juurdepääs, et tagada ühenduvusteenused ilma kolmanda isiku nõusolekut küsimata. Seega ei vastaks variant 3 konkreetsetele eesmärkidele. Seetõttu peab nende teenuste osutamise tagamiseks EL kas täielikult rahastama ja hankima oma süsteemi (variant 1: täielikult avalik sektor) või kaasama erasektori vahendeid (variant 2: äriotstarbelise kasutamise õigusega kontsessioonileping). Variandiga 1 ja 2 saavutataks erieesmärgid samas ulatuses, kuid variant 2 on sellega kaasneda võiva majandusliku kasu tõttu eelistatum. Variandi 1 ja 2 ühine majanduslik kasu on seotud sellise uue taristu kasutuselevõtuga, mis annaks 17–24 miljardi euro suuruse kogulisandväärtuse ja looks täiendavaid töökohti ELi kosmosetööstuses. Hinnanguliselt avaldab investeering kosmosetaristu sektorisse kuuekordset mõju kosmoseteenuste sektorile . Ülekanduva mõju tekitavad kosmoseteenuste sektorid, kus äritegevuse edendamiseks kasutakse kosmosetaristu sektori pakutavaid teenuseid, tehnoloogiaid ja andmeid. See kogulisandväärtus on hinnanguliselt 10–19 miljardit eurot. Variandiga 2 erasektorile pakutav täiendav võimalus teha edasisi investeeringuid kommertsteenuste arendamisse peaks tooma suuremat majanduslikku kasu kosmoseteenuste sektorile, sest see võib turul tekitada märkimisväärseid ärivõimalusi. Kui erasektori partnerid otsustavad arendada kommertsteenuste jaoks täiendavat taristut, võib see luua täiendava kogulisandväärtuse ja töökohtade arvu suurenemise ELi kosmosetööstuses nii kosmosetaristu sektoris kui ka kosmoseteenuste sektoris. Mis puutub sotsiaalsesse mõjusse, siis riiklik satelliitside suurendab ELi taristu ja avalike teenuste kerksust ning seeläbi ka nende toimivusomaduste sotsiaalset jälge. Eriolukordade ja katastroofide korral on teabevahetuse võimest tulenev lisandväärtus äärmiselt suur nii kodanike kui ka elutähtsate taristuobjektide eest vastutajate jaoks. Ka siin suurendaks täiendav investeerimine kommertstaristusse sotsiaalset mõju veelgi. Mis puudutab programmi keskkonnamõju, siis variandiga 2, mis hõlmab täiendava taristu arendamist, kaasneb süsteemi tootmisest ja kasutuselevõtmisest tulenev keskkonnamõju. Muude tööstusharudega võrreldes ei tekita kosmoseaparaatide tootmine siiski märkimisväärselt kasvuhoonegaase. Peale selle vastaks arendamine kosmosekeskkonna kaitse rahvusvahelistele standarditele (nt ÜRO kosmose rahumeelse kasutamise komitee ja kosmosejäätmete ametitevahelise koordineerimiskomitee suunised kosmosejäätmete vähendamise kohta ) ning kehtivatele siseriiklikele õigusaktidele . Peale selle eeldatakse, et programmil on positiivne mõju keskkonnale sarnaselt programmidega Galileo ja Copernicus, mille korral komponentide kasutamisest tulenev keskkonnakasu on hinnanguliselt ligikaudu kaks korda suurem kui tekitatud keskkonnajalajälg. Keskkonnakasu hõlmab näiteks mereseire satelliitsideteenuseid, millega toetatakse reostuse avastamist ja keskkonnaseiret, ning suutlikkust tagada sujuv sidevõime iga kord, kui taristu on häiritud, eelkõige üleujutuste, orkaanide või muude kliimamuutusest tingitud äärmuslike ilmastikunähtuste tõttu. Peale selle on variandil 2 lisaeelised, sest see: parandab riiklike teenuste osutamist (lühike latentsusaeg, kerksus, turvalisus, tagatud juurdepääs, autonoomne kasutamine); võimaldab osutada täiendavaid kommertsteenuseid (majanduskasv, sotsiaalhüved); optimeerib kulusid liidu eelarves, võimaldades: mastaabisäästu arendamisel ja kasutuselevõtmisel, suutlikkuse ühiskasutusega tegevusi; ergutab uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõtmist, eelkõige uue kosmosetööstuse kaasamisega (tehnoloogilise riski jagamine avaliku ja erasektori vahel). Mis puutub kuludesse, siis riikliku nõudluse rahuldamiseks kavandatud satelliitside suutlikkuse hinnanguline maksumus on ligikaudu 6 miljardit eurot ja see on seotud riiklike teenuste osutamiseks vajaliku taristu kasutuselevõtuga. Variandi 2 puhul jagatakse kulud liidu eelarvest antava panuse, liikmesriikide panuse ja erasektori panuse vahel. Mõjuhinnangu kavand esitati õiguskontrollikomiteele 11. oktoobril 2021. Pärast seda, kui komitee oli esitanud mõjuhinnangu aruande esimese kavandi kohta negatiivse arvamuse, esitati 21. detsembril 2021 komiteele teise arvamuse saamiseks mõjuhinnangu muudetud kavand. Võttes teadmiseks komitee esialgsete märkuste põhjal tehtud parandused, jäi komitee siiski 12. jaanuaril 2022 negatiivse arvamuse juurde, sest mõjuhinnangus esines endiselt märkimisväärseid puudusi seoses 1) analüütilise sidususega probleemi määratluse, eesmärkide, valikuvõimaluste, valikuvõimaluste võrdlemise kriteeriumide ja tulevaste seirenäitajate kindlaksmääramisega; 2) selgituste vähesusega poliitikavariantide valiku kohta tehniliste lahenduste seisukohast; 3) ajakava puudumisega ja rahastamisallikate kindlaksmääramisega; 4) esitatud metoodiliste eelduste ja teiseste andmete kehtivuse selgusega ning 5) selgituste puudumisega selle kohta, kas programm on kooskõlas Euroopa kliimamääruse eesmärkidega. Selleks et võtta arvesse komitee teises negatiivses arvamuses esitatud märkusi, täiendati mõjuhinnangut lisaga, milles on esitatud täiendavad selgitused ja mõned tõendid valdkondade kohta, kus komitee oli oma arvamuses esitanud konkreetsed parandusettepanekud. Euroopa Komisjoni töömeetoditega antakse institutsioonidevaheliste suhete ja tulevikusuundade valdkonna asepresidendile volitused kiita heaks sellise algatuse jätkamine, mille kohta õiguskontrollikomitee on esitanud teise negatiivse arvamuse. Samuti on oluline märkida, et õiguskontrollikomitee arvamus annab hinnangu mõjuhinnangu kvaliteedi, mitte asjaomase seadusandliku ettepaneku kohta. Arvestades käesoleva programmi poliitilist tähtsust, meetmete kiireloomulisust ning asjaolu, et on olemas täiendavad selgitused ja tõendid, mida peetakse piisavaks, et kõrvaldada tuvastatud puudused ja käsitleda õiguskontrollikomitee soovitatud täpsustusi, on komisjon – ka institutsioonidevaheliste suhete ja tulevikusuundade valdkonna asepresidendi kokkulepet silmas pidades – seisukohal, et pr ogrammiga on kohane jätkata. • Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine Ei kohaldata. • Põhiõigused Programm on kooskõlas põhiõiguste hartaga (edaspidi „harta“). See annab liikmesriikide valitsuste ja ELi osalejate käsutusse ühise vahendi – turvalise satelliitside. Suurendades julgeolekuvaldkonna osalejate tegevuse tulemuslikkust, võib programm aidata kaitsta ja tugevdada kodanike õigust turvalisusele (harta artikkel 6) ning diplomaatilisele või konsulaarkaitsele, kui nad elavad kolmandas riigis (harta artikkel 46). Programm võib kaasa tuua ka isikuandmete parema kaitse (harta artikkel 8), sest satelliitside suurem turvalisus parandab teabekindlust, eriti kaitset pealtkuulamise või tüssamise vastu. 4. MÕJU EELARVELE Liidu panus aastatel 2021–2027 on 2 400 miljonit eurot jooksevhindades, millest 1 600 miljonit eurot rakendatakse liidu uue turvalise ühenduvuse programmi raames aastatel 2023–2027 ja 800 miljonit eurot kolme muu programmi raames: 430 miljonit eurot programmis „Euroopa horisont“, 220 miljonit eurot liidu kosmoseprogrammis ning 150 miljonit eurot naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendis „Globaalne Euroopa“. Liidu eelarvet käsitleva ettepaneku üksikasjalik eelarve- ja finantsstruktuur on esitatud ettepanekule lisatud finantsselgituses ning see kaetakse mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 olemasolevatest vahenditest. Liidu turvalise ühenduvuse programmile eraldatakse 1 600 miljonit eurot. Selleks võetakse 260 miljonit eurot liidu kosmoseprogrammist, 150 miljonit eurot naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ osast „Uued probleemid ja prioriteedid“, 400 miljonit eurot Euroopa Kaitsefondist, 440 miljonit eurot programmist „Digitaalne Euroopa“, 200 miljonit eurot Euroopa ühendamise rahastu digiharust, 50 miljonit eurot mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1 mittesihtotstarbelisest varust ja 100 miljonit eurot mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 mittesihtotstarbelisest varust. Komisjon teeb ettepaneku käsitleda Euroopa kosmoseprogrammi, Euroopa ühendamise rahastu, Euroopa Kaitsefondi, programmi „Digitaalne Euroopa“ ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ rahastamispakettide vähendamist 15 % piires, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, punktis 18. Ettepaneku artiklis 14 on sätestatud, et programmi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras kooskõlas finantsmäärusega või eelarve kaudse täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud asutustega. Programmi hinnangulised kulud on välja selgitatud ulatuslike analüüsidega, mida toetavad komisjoni kogemused ELi kosmoseprogrammi juhtimisel ning ettevalmistavate uuringute ja sidusrühmadega konsulteerimisega. Käesolevale määrusele lisatud finantsselgituses esitatud hinnangulised personalivajadused kajastavad eksperditeadmiste j ärjepidevuse olulist vajadust. 5. MUUD ELEMENDID • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Ettepaneku artikli 6 lõikes 1 on täpsustatud, et programmi rakendatakse lepingute kaudu, muuhulgas finantsmääruse artikli 2 punktis 14 kindlaks määratud kontsessioonilepingute või segalepingute kaudu . Programmi hinnatakse kolme aasta möödumisel määruse jõustumisest ja seejärel iga nelja aasta järel. Komisjoni parema õigusloome suuniste kohaselt hinnatakse programmi tulemuslikkust, tõhusust, sidusust ja ELi lisandväärtust. Ettepaneku artikli 37 kohaselt keskendutakse eelkõige programmi pakutavate teenuste tulemuslikkusele ja kasutajate vajaduste muutumisele. Peale selle hinnatakse ELi tarneahela olulisi komponente ja tähtaegu, et tagada, et riikliku side vajadused ei sõltuks olulisel määral ELi-välisest taristust. Hindamise teevad lõppkasutajad: ELi institutsioonid ja asutused, kontsessionäär ning Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet koos komisjoniga. • Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul) Ei kohaldata. • Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus Ettepanekus on 11 peatükki. See on struktureeritud järgmiselt. I peatükk sisaldab üldsätteid, millega määratakse kindlaks ettepaneku reguleerimisese, mis on liidu turvalise ühenduvuse sidesüsteemi loomine liidu mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks 2021–2027. Peatükis sätestatakse ka programmi üld- ja erieesmärgid ning kohaldamisala. Peale selle määratakse selles peatükis kindlaks programmi taristu. Peale selle sisaldab peatükk sätet, milles täpsustatakse, et programmiga toetatakse innovaatilist ja konkurentsivõimelist liidu kosmosesektorit ning ergutatakse liidu uut kosmoseökosüsteemi, sealhulgas liidu liikmesriikide VKEde, idufirmade ja novaatorite osalemist. II peatükis sätestatakse ja määratakse kindlaks programmi raames osutatavad teenused. Peale selle sätestatakse peatükis riiklike teenuste osutamise kord ning määratakse kindlaks osalejad ja riiklike teenuste kasutajad. III peatükis sätestatakse programmi rahastamismehhanism. Selles määratakse kindlaks rahastamisvood ja nähakse ette liidu eelarvest antava panuse rahastamispakett. IV peatükis sätestatakse programmi rakenduseeskirjad, mida rakendatakse komisjoni ja töövõtja vaheliste lepingute alusel. Selline leping sõlmitakse artiklis 17 kindlaks määratud hankepõhimõtete ja finantsmääruse asjakohaste sätete kohaselt ning see võib olla kas kontsessioonileping või segaleping. Kui kontsessioonilepingu või segalepingu sõlmimine osutub ebaotstarbekaks, on komisjonil lõike 3 kohaselt õigus programmi rakendamisel sõlmida asjade/teenuste või ehitustööde hankeleping. Peatükis sätestatakse ka taristusse kuuluva vara omamise ja kasutamise kord. V peatükk on seotud programmi juhtimisega. Selles kirjeldatakse üksikasjalikult programmi nelja peamise osaleja: Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti, liikmesriikide ja Euroopa Kosmoseagentuuri rolli ning nende osalejate suhteid. VI peatükis käsitletakse julgeolekut, mis on eriti oluline, arvestades programmi strateegilist olemust ning kosmose ja julgeoleku seoseid. Kõrgel tasemel turvalisus tuleb saavutada ja seda tuleb säilitada, kehtestades tulemusliku juhtimiskorra, mis põhineb suurel määral liikmesriikide kogemusel ja sellel kogemusel, mille komisjon on saanud viimastel aastatel. Peale selle peab programm, nagu kõik strateegilise mõõtmega programmid, läbima turvalisuse sõltumatu akrediteerimise valdkonnas kehtivate standardite kohaselt. VII peatükis sätestatakse kriteeriumid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide osalemiseks programmis ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide juurdepääsuks programmi riiklike teenustele. VIII ja IX peatükis esitatakse sätted programmi kavandamise ja hindamise ning delegeerimis- ja rakendusmeetmete kohta. 2022/0039 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse liidu turvalise ühenduvuse programm aastateks 2023–2027 EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 189 lõiget 2, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Liidu valitsussektori osalejate nõudlus turvaliste ja usaldusväärsete satelliitsideteenuste järele kasvab, eelkõige kuna need on ainus toimiv võimalus olukordades, kus maapealsed sidesüsteemid on olematud, häiritud või ebausaldusväärsed. Taskukohane ja kulutõhus juurdepääs satelliitsidele on hädavajalik ka kaugemates piirkondades ning avamerel ja õhuruumis. Näiteks kui lairibaside puudumine piirab praegu võimalust kasutada täieulatuslikult uusi andureid ja platvor me, mis jälgivad ookeani ehk 71 % meie planeedi pinnast, siis satelliitside tagab ülemaailmse katkematu juurdepääsu pikaajalise kättesaadavuse. (2) Euroopa Ülemkogu 19.–20. detsembri 2013. aasta järeldustes väljendati heameelt selle üle, et liikmesriikide, komisjoni ja Euroopa Kosmoseagentuuri („ESA“) tihedas koostöös valmistatakse ette järgmise põlvkonna riiklikku satelliitsidet. Riiklik satelliitside on ka 2016. aasta juunis avaldatud Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia üks elemente. Riiklik satelliitside peaks aitama ELil astuda vastu hübriidohtudele ning toetama ELi merendusjulgeoleku strateegiat ja liidu Arktika-poliitikat. (3) 22. märtsil 2017 kinnitas nõukogu poliitika- ja julgeolekukomitee riikliku satelliitside kõrgetasemeliste tsiviil- ja sõjaliste kasutajavajaduste dokumendi, mille koostas Euroopa välisteenistus; selles dokumendis on ühendatud sõjalise kasutaja vajadused, mille Euroopa Kaitseagentuur määras kindlaks oma 2014. aastal vastu võetud ühises staabieesmärgis, ning komisjoni kogutud tsiviilkasutajate vajadused. (4) EL võttis 28. aprillil 2021 vastu määruse (EL) 2021/696 GOVSATCOMi komponendi, et tagada GOVSATCOMi kasutajatele usaldusväärsete, turvaliste ja kulutõhusate satelliitsideteenuste pikaajaline kättesaadavus. Määrusega (EL) 2021/696 on ette nähtud, et GOVSATCOMi komponendi esimeses etapis kuni 2025. aastani kasutatakse olemasolevat võimsust. Sellega seoses peaks komisjon hankima GOVSATCOMi suutlikkuse liikmesriikidelt, kus on olemas riiklikud süsteemid ja kosmosesuutlikkus, ning kommertsotstarbelise satelliitside või -teenuse pakkujatelt, võttes arvesse liidu olulisi julgeolekuhuve. Selles esimeses etapis toimuks GOVSATCOMi teenuste kasutuselevõtt sammhaaval. Samuti lähtutakse eeldusest, et kui esimese etapi käigus tulevase nõudluse ja pakkumise kohta tehtud üksikasjalikust analüüsist selgub, et selline lähenemisviis ei ole muutuvale nõudlusele vastamiseks piisav, siis on vaja siirduda teise etappi ja koostöös erasektoriga, nt liidu satelliidioperaatoritega, arendada välja täiendav vajadustekohane kosmosetaristu või kosmosealane suutlikkus. (5) Nüüdseks on selge, et liidu praegused satelliitside varad ei suuda rahuldada valitsussektori kasutajate uusi vajadusi, mis on suunatud tugevamatele turvalahendustele, väikesele latentsusajale ja ülemaailmsele katvusele. Viimase aja tehnoloogilise progressi tulemusena on siiski tekkinud mittegeostatsionaarsel orbiidil (NGSO) olevad sidesatelliitide parved, mis on järk-järgult hakanud pakkuma kiireid ja väikese latentsusajaga ühenduvusteenuseid. Praegu on tekkinud suurepärane võimalus vastata valitsussektori kasutajate muutuvatele vajadustele, arendades välja ja võttes kasutusele täiendava taristu, kuna nõutavate teenuste osutamiseks vajalikud reserveeritud sagedused on praegu Euroopa Liidus kättesaadavad. Kui neid sagedusi kasutusele ei võeta, aegub nende reserveerimine ja nad eraldatakse teistele. Kuna sagedused on üha napim ressurss, ei pruugi EL seda võimalust enam uuest i saada. (6) Euroopa Ülemkogu 21.–22. märtsi 2019. aasta järeldustes rõhutati, et liit peab konkurentsivõimelise, turvalise, kaasava ja eetilise ning maailmatasemel ühenduvusega digimajanduse arend amisel veelgi kaugemale minema. (7) Komisjoni 22. veebruari 2021. aasta tegevuskavas tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahelise sünergia kohta on märgitud, et selle eesmärk on teha kiire ühenduvus kõigile Euroopas kättesaadavaks ning pakkuda vastupidavat ühenduvussüsteemi, mis võimaldab Euroopal jääda ühendatuks igas olukorras . (8) Liit peaks tagama, et valitsuste arenevate vajaduste rahuldamiseks pakutakse ülemaailmseid vastupidavaid, garanteeritud ja paindlikke satelliitsidelahendusi, mis tuginevad ELi tehnoloogilisele ja tööstuslikule baasile, et garanteeritud ja katkematu juurdepääsu abil satelliitsidele suurendada liikmesriikide ja liidu inst itutsioonide tegevuse kerksust. (9) Satelliitside võib suurendada sidevõrkude üldist kerksust. Kosmosepõhine sidesüsteem on ainus toimiv võimalus olukordades, kus maapealsed süsteemid on olematud, häiritud või ebausaldusväärsed. Näiteks võib see pakkuda digitaalside võimalust piirkondades, kus puuduvad maapealsed võrgud, sealhulgas ookeanide kohal ja lendude ajal, samuti kaugetel aladel või seal, kus kohalikud võrgud on loodusõnnetuste tõttu hävinud või neid ei saa kriisiolukorras usaldada. (10) Seepärast on oluline luua uus liidu turvalise ühenduvuse programm (edaspidi „programm“), et näha ette liidu satelliitsidetaristu, mis peaks rajanema liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendil ning mille puhul tuleks muu hulgas kasutada täiendavat riiklikku ja Euroopa suutlikkust, mis on olemas meetme rakendamise ajal, ning arendada edasi Euroopa kvantsidetaristu algatust. (11) Programm peaks tagama riiklike teenuste osutamise ja võimaldama osutada kommertsteenuseid spetsiaalse valitsus- ja kommertstaristu kaudu. Seepärast peaks programm koosnema arendus- ja valideerimistoimingutest, mida on vaja algse maapealse ja kosmosetaristu ehitamiseks ning algse kosmosetaristu käivitamiseks. Seejärel peaks programm nägema ette kasutuselevõtutoimingud, mille eesmärk on lõplikult välja ehitada nii kosmose- kui ka maapealne taristu, mida on vaja riiklike teenuste osutamiseks. Riiklike teenuste osutamine, taristu käitamine, hooldus ja pidev täiustamine pärast kasutuselevõttu ning tulevaste põlvkondade riiklike teenuste arendamine peaks olema kasutustoimingute osa. Kasutustoimingud peaksid algama niipea kui võimalik esimeste teenuste osutamisega – selleni tahetakse jõuda 2024. aastaks – et võimalikult kiiresti asuda täitma valitsussektori kasutajate arenevaid vajadusi. (12) 2019. aasta juunis allkirjastasid liikmesriigid Euroopa kva ntsidetaristu deklaratsiooni, milles nad on kokku leppinud, et tegutsevad üheskoos, koos komisjoniga ja ESA toetusel kogu ELi katva kvantsidetaristu väljaarendamise nimel. Selle deklaratsiooni kohaselt on Euroopa kvantsidetaristu projekti eesmärk võtta kasutusele sertifitseeritud turvaline läbiv kvantsidetaristu, mis võimaldab edastada ja säilitada teavet ja andmeid üliturvaliselt ning mis suudab ühendada kogu liidu kriitilise tähtsuseg a avaliku sektori sidevarasid. Sel otstarbel tuleks ehitada omavahel ühendatud kosmosetaristu ja maapealne taristu, et võimaldada kvantteabeteoorial põhinevate krüptovõtmete loomist ja jaotamist. Programm aitab saavutada Euroopa kvantsidetaristu deklaratsiooni eesmärke, arendades Euroopa kvantsidetaristu kosmosekomponenti, mis on integreeritud programmi kosmose- ja maapealsesse taristusse. Euroopa kvantsidetaristu kosmosetaristu tuleks programmi raames välja arendada kahes põhietapis: algne valideerimisetapp ja täielik kasutuselevõtuetapp, mis peaks hõlmama täielikku integreerimist programmiga, sealhulgas sobivaid lahendusi satelliitidevaheliste ühenduste ning satelliitide ja maa vahelise andmevahenduse jaoks. Programm peaks integreerima Euroopa kvantsidetaristu oma valitsustaristusse, kuna see võimaldab kasutada tulevikukindlaid krüptograafiasüsteeme, mis pakuvad enneolematul tasemel turvalist sidet, suutes vastu seista tulevastele kvantarvuti te abil tehtavatele rünnetele. (13) Et optimeerida kõiki kättesaadavaid satelliitsideressursse, selleks et tagada nende kättesaadavus ettenägematutes olukordades, näiteks loodusõnnetuste korral, ning kindlustada tõhus toimimine ja lühike teenindusaeg, on vaja maapealset taristut. Maapealne taristu tuleks kavandada operatiiv- ja turvanõuetest lähtudes. (14) Et suurendada liidu satelliitside suutlikkust, tuleks programmi taristusse integreerida liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendi jaoks välja töötatud taristu. Eelkõige peaks programmi maapealne taristu hõlmama GOVSATCOMi keskusi ja muid maapealse taristu varasid. (15) Teenused, mida programm võimaldab, peaksid ühendama strateegilisi piirkondi, nagu Arktika ja Aafrika, ning aitama saavutada geopoliitilist kerksust, pakkudes täiendavaid ühendusi vastavalt poliitilistele eesmärkidele nendes piirkondades ja vastavalt strateegiale „Global Gateway“ . (16) On asjakohane, et programmi jaoks ehitatud satelliitidel oleks kasulik laadung, mis võimaldab suurendada liidu kosmoseprogrammi komponentide suutlikkust ja teenuseid ning seeläbi võimaldab välja töötada lisamissioone määruses (EL) 2021/696 sätestatud tingimustel. See võiks pakkuda Galileod täiendavaid alternatiivseid positsioneerimis-, navigatsiooni- ja ajamääramisteenuseid, tagada EGNOS/SBAS-sõnumite edastamise väiksema latentsusajaga, anda kosmoseseire käsutusse kosmoses asuvad andurid ja toetada Copernicuse praeguse suutlikkuse suurendamist, eelkõige hädaolukordade puhul ja tsiviiljulgeoleku teenuste vallas. (17) Liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku ning riiklike teenuste turvalisuse ja terviklikkuse seisukohalt on elutähtis, et programmi kosmosevarad saaksid võimaluse korral startida liikmesriikide territooriumilt. Peale selle suudavad üliväikesed kandurraketid pakkuda täiendavat paindlikkust ja võimaldavad kosmosevarade kiiret kasutuselevõttu. (18) On oluline, et liidule kuuluks kogu valitsuse taristuga seotud materiaalne ja immateriaalne vara ning et liit tagaks samal ajal Euroopa Liidu põhiõiguste harta, sealhulgas selle artikli 17 järgimise. Kuigi need varad oleksid liidu omanduses, peaks liidul olema käesoleva määruse kohaselt ja vajaduse korral igale üksikjuhtumile eraldi antud hinnangu põhjal võimalus teha need varad kättesaadavaks kolmandatele isikutele või need võõrandada. (19) Programm peaks pakkuma teenuseid, mille eesmärk on rahuldada valitsussektori kasutajate vajadusi. Nõukogu julgeolekukomitee poolt 2017. aasta märtsis heaks kiidetud riikliku satelliitside kõrgetasemeliste tsiviil- ja sõjaliste kasutajavajaduste dokumendis määrati kindlaks riiklike teenuste kasutusjuhtumite kolm alustala: jälgimine, kriisiohje ning olulisemate taristute ühendamine ja kaitse. (20) Riiklike teenuste operatiivnõuded tuleks kindlaks määrata kasutusjuhtumite analüüsi alusel. Lähtuvalt nendest operatiivnõuetest koos turvanõuetega ja riiklike teenuste kasvava nõudlusega, tuleks välja töötada riiklike teenuste portfell. Teenuste portfellis tuleks kindlaks määrata riiklike teenuste suhtes kohaldatav baastase. Riiklike teenuste portfellis tuleks võtta arvesse määruse (EL) 2021/696 raames kindlaks määratud GOVSATCOMi teenuste portfelli. Selleks et säilitada nõudluse ja pakutavate teenuste parim võimalik omavaheline vastavus, tuleks riiklike teenuste portfelli korrapäraselt ajakohastada. (21) Satelliitside on ammenduv ressurss, mida piirab satelliitide suutlikkus, sagedus ja geograafiline katvus. Et olla kulutõhus ja saada mastaabisäästu, peaks programm optimeerima riiklike teenuste pakkumise ja nõudluse vastavust. Kuna aja jooksul muutub nii nõudlus kui ka võimalik pakkumine, peaks komisjon jälgima vajadust kohandada riiklike teenistuste portfelli iga kord, kui see näib olevat vajalik. (22) Samuti peaks programm võimaldama erasektoril osutada kommertsteenuseid. Sellised kommertsteenused võiksid eelkõige aidata kaasa kiire lairibaühenduse kättesaadavusele ja üleeuroopalisele sujuvale ühenduvusele, kaotada leviaugud ja suurendada ühtekuuluvust liikmesriikide territooriumide vahel, sealhulgas maapiirkondades, ääremaadel, kaugetes ja eraldatud piirkondades ning saartel, ning pakkuda ühendatust strateegilist huvi pakkuvates piirkondades. (23) Liikmesriikidel, nõukogul, komisjonil ja Euroopa välisteenistusel ning liidu ametitel ja organitel peaks olema võimalik hakata programmi osalejaks, kui nad otsustavad volitada riiklike teenuste kasutajaid või pakkuda suutlikkust, tegevuskohti või tööruume. Arvestades, et iga liikmesriik võib ise otsustada, kas anda omamaistele riiklike teenuste kasutajatele lube, ei saa liikmesriikidele panna kohustust hakata programmi osalejaks või majutada programmi taristut. (24) Iga osaleja peaks määrama turvalise ühenduvuse pädeva asutuse, kes jälgib, kas kasutajad ja muud riiklikud üksused, kellel on programmis oma roll, järgivad kohaldatavaid eeskirju ja turvamenetlusi, mis on sätestatud turvanõuetes. (25) Käesoleva määrusega kehtestatakse rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahelise 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava) punkti 18 tähenduses. (26) Programmi eesmärgid on sidusad muude liidu programmide eesmärkidega ja täiendavad neid, eelkõige järgmiste programmide puhul: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 loodud programm „Euroopa horisont“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/694 loodud programm „Digitaalne Euroopa“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/947 loodud naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend „Globaalne Euroopa“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1153 loodud Euroopa ühendamise rahastu ning eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/696 loodud liidu kosmoseprogramm. (27) Programmi „Euroopa horisont“ 4. teemavaldkonna komponentidest eraldatakse sihtotstarbeline osa teadus- ja innovatsioonitegevusele, mis on seotud turvalise ühenduvuse süsteemi arendamise ja valideerimisega, sealhulgas selliste võimalike tehnoloogialahenduste jaoks, mis töötatakse väl ja uue kosmosetööstuse raames. Naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ vahenditest eraldatakse sihtotstarbeline osa tegevustele, mis on seotud süsteemi toimimise ja ülemaailmse teenuste osutamisega, mis võimaldab pakkuda rahvusvahelistele partneritele mitmesuguseid teenuseid. Liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendist eraldatakse sihtotstarbeline osa tegevusele, mis on seotud GOVSATCOMi keskuse arendamisega; see keskus moodustab osa turvalise ühenduvuse süsteemi maapealsest taristust. Nendest programmidest saadavat rahastust tuleks kasutada nende programmide eeskirjade kohaselt. Kuna nimetatud eeskirjad võivad käesoleva määruse kohastest normidest oluliselt erineda, tuleks juhul, kui meetmeid otsustatakse rahastada nii programmist „Euroopa horisont“ ja naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendist eraldatud vahenditest kui ka liidu turvalise ühenduvuse programmist, võtta arvesse vajadust kavandatud poliitikaeesmärgid ka tegelikult saavutada. (28) Kuna programmil on juba olemuslikult mõju liidu ja selle liikmesriikide julgeolekule, siis ühtivad programmi eesmärgid ja põhimõtted ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 alusel loodud Euroopa Kaitsefondi omadega. Seetõttu tuleks osa kõnealuse programmi alusel saadavast rahastusest eraldada käesoleva programmi alusel toimuva tegevuse, eelkõige selle taristu kasutus elevõtu meetmete rahastamiseks. (29) Programmi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (edaspidi „finantsmäärus“). Finantsmääruses on sätestatud liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta. (30) Finantsmääruse artikli 191 lõike 3 kohaselt ei rahastata mitte mingil juhul samu kulusid liidu eelarvest kaks korda. (31) Komisjon peaks teatavate mitteregulatiivsete ülesannete täitmiseks saama küsida vajaduse korral ja vajalikus ulatuses tehnilist abi teatavatelt välistelt osalejatelt. Muud programmi avaliku juhtimisega tegelevad üksused peaksid saama neile käesoleva määrusega delegeeritud ülesannete täitmisel samuti sellist tehnilist abi kasutada. (32) Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitseks. (33) Hankelepingud, mis sõlmitakse programmi alusel programmist rahastatavate meetmete kohta, peaksid olema kooskõlas liidu reeglitega. Sellega seoses peaks liidu ülesanne olema ka määrata kindlaks eesmärgid, mida avalike hangetega taotletakse. (34) Finantsmääruse artikliga 154 nähakse ette, et eelhindamise tulemuste põhjal peab komisjon saama tugineda selliste isikute või üksuste süsteemidele ja menetlustele, kellele on usaldatud liidu rahaliste vahendite haldamine. Vajaduse korral tuleks vastavas toetuslepingus kindlaks määrata nende süsteemide ja menetluste konkreetsed kohandused (edaspidi „järelevalvemeetmed“) ning kehtivate lepingute suhtes kehtiv korraldus. (35) Programmi eesmärkide täitmiseks on oluline, et vajaduse korral oleks võimalik kasutada suutlikkust, mida pakuvad kosmosevaldkonnas tegutsevad liidu avaliku ja erasektori üksused, ning teha ka rahvusvahelisel tasandil koostööd kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega. Sel põhjusel on vaja ette näha võimalus kasutada kõiki ELi toimimise lepingu ja finantsmäärusega ette nähtud asjakohaseid vahendeid ja juhtimismeetodeid ning ühiseid hankemenetlusi. (36) Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL) 2017/1939 kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas selliste meetmetega, mis käsitlevad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusuurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 ka Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused. (37) Et tagada liidu finantshuvide kaitse, on vaja nõuda, et kolmandad riigid annaksid vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale õigused ja juurdepääsu, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. (38) Avaliku ja erasektori partnerlus on programmi eesmärkide saavutamiseks kõige asjakohasem korraldus. See võimaldaks tugineda ELis satelliitside alal olemasolevale tehnoloogia- ja taristubaasile ning pakkuda töökindlaid ja uuenduslikke riiklikke teenuseid; samal ajal oleks erasektori partneril võimalik anda täiendavate omainvesteeringute abil programmi taristule lisavõimekust kommertsteenuste pakkumiseks. Pealegi optimeeriks selline korraldus nii kasutuselevõtu- ja käitamiskulusid (kuna valitsus- ja kommertstaristule ühiste komponentide arendus- ja kasutuselevõtukulud jagatakse) kui ka tegevuskulusid (kuna võimaldatakse ressursi ulatuslikku ühiskasutust). See stimuleeriks innovatsiooni eelkõige uue kosmosetööstuse alal, võimaldades teadus- ja arendustegevusega seotud riske avaliku ja erasektori partnerite vahel jagada. (39) Rakendusmudel võiks olla kontsessioonilepingu või muude lepinguliste kokkulepete vormis. Milline rakendusmudel ka poleks, igal juhul tuleks kehtestada mitu olulist põhimõtet. Lepingus tuleks ette näha ülesannete ja kohustuste selge jaotus avaliku ja erasektori partnerite vahel. Seega peaks see vältima olukorda, kus erasektori partner saab riiklike teenuste osutamise eest liigset hüvitist, võimaldama erasektoril asuda kommertsteenuseid osutama ja tagama, et valitsussektori kasutajate vajadused seatakse pingereas asjakohaselt ettepoole. Komisjonil peaks olema võimalik selliseid teenuseid hinnata ja heaks kiita, et tagada liidu oluliste huvide ja programmi eesmärkide kaitse ning piisavate kaitsemeetmete kehtestamine, et vältida kommertsteenuste osutamisest tulenevaid võimalikke konkurentsimoonutusi; selliste kaitsemeetmete hulka võiks kuuluda riiklike ja kommertsteenuste eraldi raamatupidamisarvestus ning avatud, õiglane ja mittediskrimineeriv juurdepääs kommertsteenuste osutamiseks vajalikule taristule. Avaliku ja erasektori partnerlus peaks soodustama idufirmade ja VKEde osalemist kontsessiooni kogu väärtusahelas ja kõigis liikmesriikides ning stimuleerima nõnda uuenduslike ja murranguliste tehnoloogiate arendamist. (40) Programmi usaldusväärne avalik juhtimine nõuab vastutuse ja ülesannete selgepiirilist jaotust eri osalejate vahel, et hoida ära tarbetut kattuvust ning vähendada ülekulusid ja viivitusi. Kõik juhtimises osalejad peaksid oma pädevusala piires ja vastavalt oma kohustustele toetama programmi eesmärkide saavutamist. (41) Liikmesriigid on kosmosevaldkonnas juba kaua aega aktiivselt tegutsenud. Neil on olemas kosmosega seotud süsteemid, taristu, riiklikud ametid ja asutused. Seepärast on neil võimalik anda programmi, eriti selle rakendamisse, märkimisväärne panus. Nad võivad teha liiduga koostööd, et reklaamida programmi teenuseid ja rakendusi ning tagada sidusus asjaomaste riiklike algatuste ja programmi vahel. Komisjonil võiks olla võimalik kasutada liikmesriikide käsutuses olevaid vahendeid, ta võiks saada neilt abi ja vastastikku kokku lepitud tingimustel delegeerida neile programmi rakendamisega seotud mitteregulatiivseid ülesandeid. Samuti peaksid asjaomased liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada oma territooriumil asuva maapealse taristu kaitse. Lisaks peaksid liikmesriigid ja komisjon töötama üheskoos ja koos asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ning reguleerivate asutustega selleks, et programmi jaoks vajalikud sagedused oleksid kättesaadavad ja piisavalt kaitstud, nii et pakutavatel teenustel põhinevaid rakendusi oleks võimalik täielikult välja arendada ja rakendada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 243/2012/EL . (42) Vastavalt Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklile 17 on komisjoni kui liidu üldiste huvide edendaja ülesanne programmi rakendada, selle eest üldist vastutust kanda ning selle kasutamist edendada. Et kasutada optimaalselt eri sidusrühmade vahendeid ja pädevust, peaks komisjonil olema õigus delegeerida teatavaid ülesandeid põhjendatud asjaoludel teistele üksustele. Kuna komisjon kannab programmi eest üldist vastutust, peaks ta kindlaks määrama peamised süsteemide ja teenuste arendamiseks vajalikud tehnilised ja tegevusnõuded. Komisjon peaks seda tegema, kui ta on liikmesriikide ekspertide, kasutajate ja muude asjaomaste sidusrühmadega konsulteerinud. Ühtlasi on ELi toimimise lepingu artikli 4 lõikes 3 ette nähtud, et liidu pädevuse teostamine ei takista liikmesriikidel oma pädevust teostada. Et liidu rahalisi vahendeid otstarbekalt kasutada, on siiski asjakohane, et komisjon tagaks võimaluste piires programmi raames elluviidavate tegevuste sidususe liikmesriikide omadega. (43) Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti (edaspidi „amet“) ülesanne on programmile kaasa aidata, eelkõige turvalisuse akrediteerimise suhtes. Seepärast tuleks ametile usaldada teatavad nende valdkondadega seotud ülesanded. Eelkõige seoses julgeolekuga peaks amet vastutama riiklike teenuste ja taristu turvalisuse akrediteerimise eest, võttes arvesse tema kogemusi selles valdkonnas. Lisaks peaks amet täitma ülesandeid, mille komisjon talle annab. Ametile ülesandeid delegeerides tuleks ette näha ka piisavad inim-, haldus- ja finantsressursid. (44) Tuginedes erialateadmistele, mis on viimastel aastatel välja kujunenud liidu kosmoseprogrammi Galileo ja EGNOSe komponentide juhtimise ja käitamise ning nendega seotud teenuste osutamise alal, on amet kõige sobivam organ täitma komisjoni järelevalve all kõiki ülesandeid, mis on seotud valitsuse taristu käitamise ja riiklike teenuste osutamisega. Seepärast tuleks ametile usaldada valitsuse taristu käitamine ja riiklike teenuste osutamine. (45) Et tagada valitsuse taristu toimimine ja hõlbustada riiklike teenuste osutamist, peaks ametil olema lubatud usaldada teatavad toimingud toetuslepingute alusel teistele üksustele valdkondades, kus nood on pädevad, kooskõlas komisjoni suhtes kohaldatavate eelarve kaudse täitmise tingimustega. (46) ESA on rahvusvaheline organisatsioon, millel on laialdased teadmised kosmose valdkonnas, sealhulgas satelliitside alal, ning mis on seetõttu oluline partner liidu kosmosepoliitika eri aspektide rakendamisel. Sel eesmärgil peaks ESA-l olema võimalik pakkuda komisjonile tehnilist oskusteavet, sealhulgas programmi tehniliste aspektide ettevalmistamiseks. Selleks võib ESA-le usaldada programmi väljatöötamise ja valideerimise ning ta võib toetada programmi rakendamise raames sõlmitud lepingute hindamist. (47) Arvestades kosmosetegevuse tähtsust liidu majanduse ja liidu kodanike elu seisukohast, peaks programmi üks olulisemaid prioriteete olema kõrge turvalisustaseme saavutamine ja tagamine, eriti selleks, et kaitsta liidu ja liikmesriikide huve, sealhulgas salastatud ja tundliku salastamata teabe alal. (48) ELi lepingu artikli 17 kohaselt vastutab komisjon selliste programmide haldamise eest, mida võib finantsmääruse reeglite kohaselt delegeerida edasi kolmandatele isikutele eelarve kaudse täitmise raames. Sellega seoses peab komisjon tagama, et kolmandate isikute poolt programmi eelarve kaudse täitmise raames täidetavad ülesanded ei kahjustaks programmi turvalisust, eelkõige salastatud teabe järelevalve alal. Seepärast tuleks selgitada, et kui komisjon usaldab programmist tulenevate ülesannete täitmise ESA-le, peavad vastavad toetuslepingud tagama, et ESA loodud salastatud teavet käsitatakse komisjoni otsuse (EL, Euratom) 2015/444 ja nõukogu otsuse 2013/488/EL kohaselt ELi salastatud teabena, mis on loodud komisjoni volitusel. (49) Ilma et see piiraks liikmesriikide eesõigusi riikliku julgeoleku valdkonnas, peaksid komisjon ja kõrge esindaja kumbki oma pädevusvaldkonna piires tagama programmi turvalisuse vastavalt käesolevale määrusele, ja kui see on asjakohane, vastavalt nõukogu otsusele (ÜVJP) 2021/698 . (50) Arvestades Euroopa välisteenistuse eksperditeadmisi ning korrapäraseid sidemeid kolmandate riikide ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, peaks nimetatud teenistus suutma aidata komisjonil täita nõukogu otsuse 2010/427/EL kohaselt teatavaid programmi julgeolekuga seotud ülesandeid välissuhete valdkonnas. (51) Ilma et see piiraks liikmesriikide ainuvastutust oma riikliku julgeoleku valdkonnas, nagu on sätestatud ELi lepingu artikli 4 lõikes 2, ning liikmesriikide õigust kaitsta ELi toimimise lepingu artikli 346 kohaselt oma olulisi julgeolekuhuve, tuleks programmi sujuvaks rakendamiseks näha ette eraldi turvalisuse juhtimine. Juhtimine peaks põhinema kolmel aluspõhimõttel. Esiteks on tarvis võtta võimalikult suures ulatuses arvesse liikmesriikide laiaulatuslikku ja ainulaadset kogemust julgeolekuküsimustes. Teiseks tuleks hoida operatiivülesanded selgelt lahus turvalisuse akrediteerimise ülesannetest, et vältida huvide konflikte ja turvanõuete kohaldamisel esinevaid puudujääke. Kolmandaks on üksusel, mis vastutab programmi kogu taristu või mõnede selle osade haldamise eest, parimad võimalused hallata talle delegeeritud ülesannetega seotud julgeolekut. Programmi turvalisus põhineks kogemustel, mis on saadud viimastel aastatel liidu kosmoseprogrammi rakendamise alal. Usaldusväärne turvalisuse juhtimine eeldab ka rollide asjakohast jaotust eri osalejate vahel. Ilma et see piiraks liikmesriikide eesõigusi riikliku julgeoleku valdkonnas, peaks komisjon kui programmi eest vastutaja kindlaks määrama üldised turvanõuded, mida programmi suhtes kohaldatakse. (52) Programmi taristu küberturvalisus nii maa peal kui ka kosmoses on teenuste ja süsteemi toimepidevuse tagamise seisukohalt määrava tähtsusega. Seepärast tuleks turvanõuete kehtestamisel nõuetekohaselt arvesse võtta vajadust kaitsta süsteemi ja selle teenuseid küberrünnete eest, sealhulgas uue tehnoloogia abil. (53) Kui see on asjakohane, peaks komisjon, olles analüüsinud riske ja ohtusid, kindlaks määrama turvaseire struktuuri. Turvaseire struktuur peaks olema üksus, mis vastab otsuse (ÜVJP) 2021/698 kohaldamisalas välja töötatud korraldustele. (54) Liidu riigiasutused kasutavad programmi pakutavaid riiklikke teenuseid julgeoleku- ja ohutuskriitilistel missioonidel. Seetõttu tuleks selliste teenuste ja taristu suhtes kohaldada turvalisuse akrediteerimist. (55) On vältimatu, et turvalisuse akrediteerimine toimuks kollektiivse vastutuse alusel, mille liit ja liikmesriigid on julgeoleku eest võtnud, püüdes ehitada üles konsensust ja kaasates kõiki, keda julgeoleku küsimus puudutab, ning et kehtestatud oleks alalise riskiseire kord. Samuti on vaja, et turvalisuse akrediteerimise tehniliste toimingutega tegeleksid professionaalid, kellel on keerukate süsteemide akrediteerimise alal nõuetekohane kvalifikatsioon ja kes on läbinud nõutaval tasemel julgeolekukontrolli. (56) Programmi üks olulisi eesmärke on tagada liidu ja liikmesriikide julgeolek ning tugevdada olulisemate tehnoloogialahenduste ja väärtusahelate kerksust. Erijuhtudel tuleb selle eesmärgi täitmiseks kehtestada vajalikud nõuetekohasuse ja osalemise tingimused, et tagada liidu toimivate süsteemide terviklikkuse, turvalisuse ja kerksuse kaitse. See ei tohiks tagaplaanile lükata vajadust konkurentsivõime ja kulutõhususe järele. (57) Arvestades maapealse valitsustaristu tähtsust programmi jaoks ja selle mõju programmi turvalisusele, peaks sellise taristu asukoha kindlaks määrama komisjon. Programmi maapealse valitsustaristu kasutuselevõtt peaks jätkuvalt toimuma avatud ja läbipaistva protsessi alusel, millesse võib vajaduse korral kaasata ameti vastavalt tema pädevusvaldkonnale. (58) Programmi riiklikke teenuseid hakkavad kasutama liit ja liikmesriikide osalised oma julgeoleku- ja ohutuskriitilistel missioonidel ja operatsioonidel. Seepärast on liidu ja selle liikmesriikide oluliste julgeolekuhuvide kaitseks vaja meetmeid, millega tagada vajalikul tasemel sõltumatus kolmandatest isikutest (kolmandad riigid ja kolmandate riikide üksused), mis hõlmaks kõiki programmi elemente. Nende hulka kuuluvad maapealsed ja kosmoses asuvad tehnoloogialahendused komponentide, allsüsteemide ja süsteemi tasandil, töötlev tööstus, kosmosesüsteemide omanikud ja käitajad ning maapealse süsteemi komponentide füüsiline asukoht. (59) Et tagada tulevikus Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõime, peaks programm andma panuse kõrgema taseme oskuste väljaarendamisse kosmosega seotud valdkondades ning toetama haridus- ja koolitustegevust, edendades võrdseid võimalusi, soolist võrdõiguslikkust ja naiste võimestamist, et teostada selles valdkonnas liidu kodanike täielik potentsiaal. (60) Tänu oma ülemaailmsele katvusele on programmil tugev rahvusvaheline mõõde. Rahvusvahelised partnerid, nende valitsused ja kodanikud saavad osa mitmesugustest programmi teenustest, mis toob kasu liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisele koostööle nende partneritega. Programmiga seotud küsimustes võiks komisjon oma pädevusvaldkonnas koordineerida liidu nimel tegevust rahvusvahelisel areenil. Eelkõige kaitseks komisjon seoses programmiga liidu ja liikmesriikide huve rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas sageduste valdkonnas, ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust selles valdkonnas. (61) Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmetel, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, ühinevatel riikidel, kandidaatriikidel ja potentsiaalsetel kandidaatidel, aga ka Euroopa naabruspoliitika riikidel ja muudel kolmandatel riikidel võib lubada programmis osaleda üksnes ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt sõlmitava lepingu alusel. (62) Nõukogu otsuse 2013/755/EL kohaselt võivad ülemeremaades või -territooriumidel elavad isikud ja asuvad üksused saada rahastust vastavalt programmi reeglitele ja eesmärkidele ning vastavalt korrale, mida võidakse kohaldada liikmesriigi suhtes, millega asjaomane ülemeremaa või -territoorium on seotud. (63) Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused, mis on seotud maapealsesse valitsustaristusse kuuluvate keskuste asukoha kindlaksmääramisega, riiklike teenuste operatiivnõuetega, riiklike teenuste portfelliga ning lisanõuete kehtestamisega kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele programmis osalemiseks. Neid volitusi tuleks teostada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 kohaselt. (64) Põhimõtteliselt tuleks riiklikke teenuseid osutada riiklike teenuste kasutajatele tasuta. Kui komisjon jõuab analüüsi põhjal järeldusele, et võimsust napib, peaks tal olema lubatud töötada teenuste osutamise üksikasjalike eeskirjade raames välja hinnapoliitika, et vältida turumoonutusi. Komisjonile tuleks anda rakendusvolitused sellise hinnapoliitika kehtestamiseks. Neid volitusi tuleks teostada määruse (EL) nr 182/2011 kohaselt. (65) Et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused valitsustaristu maapealse segmendi asukoha küsimustes. Asukohtade valikul peaks komisjon saama võtta arvesse operatiiv- ja turvanõudeid ning olemasolevat taristut. Neid volitusi tuleks teostada määruse (EL) nr 182/2011 kohaselt. (66) Usaldusväärse avaliku halduse huvides ning arvestades käesoleva programmi ja liidu kosmoseprogrammi omavahelist sünergiat (eelkõige selleks, et tagada asjakohane sünergia GOVSATCOMi komponendiga), peaks määruse (EL) 2021/696 raames loodud programmikomitee oma GOVSATCOMi koosseisus tegutsema ühtlasi komiteena käesoleva programmi otstarbel. Programmi turvalisusega seotud küsimustes peaks programmikomitee tulema kokku spetsiaalses julgeolekukoosseisus. (67) Kuna usaldusväärse avaliku halduse jaoks on vaja programmi ühetaolist haldamist, kiiremat otsustusprotsessi ja võrdset juurdepääsu teabele, peaks selliste üksuste esindajatel, mis on volitatud täitma programmiga seotud ülesandeid, olema õigus osaleda määruse (EL) nr 182/2011 kohaldamisel loodud programmikomitee töös vaatlejatena. Samadel põhjustel võiksid selliste kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad, mis on programmi kohta sõlminud liiduga rahvusvahelise lepingu, osaleda programmikomitee töös, järgides julgeolekupiiranguid ja lähtudes sellises lepingus sätestatud tingimustest. Programmiga seotud ülesandeid täitma volitatud üksuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatel ei tohiks olla õigust programmikomitees hääletada. Vaatlejate ja ad-hoc -osalejate osalemistingimused tuleks kindlaks määrata programmikomitee töökorras. (68) Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punktidele 22 ja 23 tuleks käesoleva programmi hindamisel lähtuda teabest, mis on kogutud konkreetsete seirenõuete alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist. Kõnealuste nõuete hulka peaks vajaduse korral kuuluma ka mõõdetavad näitajad, mille alusel hinnata programmi mõju. Käesoleva programmi hindamisel tuleks arvestada järeldusi, mis on tehtud määruse (EL) 2021/696 raames toimunud liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendi hindamisel. (69) Tagamaks, et näitajad on programmi edusammude kajastamiseks ning programmi seire- ja hindamisraamistiku jaoks endiselt asjakohased, peaks komisjonil olema õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, millega muudetakse käesoleva määruse lisa näitajate osa ning täiendatakse käesolevat määrust sätetega, mis käsitlevad seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist ja milles võidakse muu hulgas arvesse võtta programmi kasutamist lõppkasutajate hulgas ja selle mõju siseturule. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistustööde käigus asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. (70) Et tagada ühetaolised tingimused programmi turvanõuete rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada määruse (EL) nr 182/2011 kohaselt. Liikmesriikidel peaks olema programmi turvanõuete üle maksimaalne kontroll. Programmi julgeolekuga seotud rakendusaktide vastuvõtmisel peaks komisjoni abistama programmikomitee, mis tuleb kokku spetsiaalses julgeolekukoosseisus. Arvestades julgeolekuküsimuste tundlikkust, peaks programmikomitee eesistuja püüdma leida lahendusi, mis saaksid komitees võimalikult laialdase toetuse. Juhtudel, kui programmikomitee arvamust ei esita, ei tohiks komisjon võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks programmi üldised turvanõuded. (71) Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, arvestades, et tegevuse ulatus ja mõju ületavad üksiku liikmesriigi tehnilist ja finantsvõimekust, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I peatükk Üldsätted Artikkel 1 Reguleerimisese 1. Käesoleva määrusega kehtestatakse liidu turvalise ühenduvuse programm (edaspidi „programm“). Sellega nähakse ette programmi eesmärgid, programmi raames toimuva tegevuse eeskirjad, programmi taristu ja teenused, programmiosalised, eelarve aastateks 2023–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja reeglid ning programmi rakendamise reeglid. Artikkel 2 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: (1) „elutähtis taristu“ – ELi liikmesriikides asuv vara, süsteem või nende osa, mis on hädavajalik eluliselt tähtsate ühiskondlike toimingute, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku, inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu toimimiseks ning mille kahjustada saamine või hävimine mõjutaks nimetatud toimingute toimimishäire tulemusena oluliselt liikmesriiki; (2) „Euroopa kvantsidetaristu“ – omavahel ühendatud kosmose- ja maapealne taristu, mis kuulub programmi taristu juurde ja kasutab kvanttehnoloogiat, et tagada krüptovõtmete jaotamine; (3) „GOVSATCOMi keskus“ – määratletud määruse (EL) 2021/696 artikli 2 punktis 23; (4) „GOVSATCOMi kasutaja“ – määratletud määruse (EL) 2021/696 artikli 2 punktis 22; (5) „taristu“ – vara, süsteem või nende osa, mida on vaja programmi pakutavate teenuste osutamiseks; (6) „uus kosmosetööstus“ – eraettevõtted, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning idufirmad, mis töötavad välja uudseid kosmosetehnoloogialahendusi ja -rakendusi; (7) „kasulik laadung“ – kosmoseaparaadiga transporditav varustus konkreetse missiooni sooritamiseks kosmoses; (8) „turvalise ühenduvuse süsteem“ – käesoleva määruse kohaselt välja töötatud süsteem, mis koosneb artiklis 5 osutatud taristust ja osutab artiklis 7 osutatud teenuseid; (9) „amet“ – Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet, mis on moodustatud määrusega (EL) 2021/696. Artikkel 3 Programmi eesmärgid 1. Programmi üldeesmärk on töötada välja turvaline ja autonoomne kosmosepõhine ühenduvussüsteem kindlate ja vastupidavate satelliitsideteenuste osutamiseks, eelkõige selleks, et: (a) tagada riiklikele kasutajatele kooskõlas artikli 7 lõigetega 1–3 üleilmne turvaliste ja kulutõhusate satelliitsideteenustele pikaajaline katkematu kättesaadavus, mis toetab elutähtsa taristu kaitset, seiret, välistegevust, kriisiohjet ning majanduse, keskkonna, julgeoleku ja kaitse seisukohast elutähtsaid rakendusi, suurendades nii liikmesriikide kerksust; (b) võimaldada erasektoril pakkuda kooskõlas artikli 7 lõikega 4 kommertsteenuseid. 2. Programmi erieesmärgid on järgmised: (a) parandada liidu sideteenuste kerksust, töötades välja, ehitades valmis ja võttes kasutusele mitut orbiiti hõlmava ühenduvustaristu, mida kohandatakse pidevalt vastavalt satelliitside vajaduste arengule, võttes samal ajal arvesse liikmesriikide olemasolevaid ja tulevasi varasid, mida kasutatakse määrusega (EL) 2021/696 loodud liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendi raames; (b) panustada küber- ja elektromagnetohtude vastaste proaktiivsete ja reaktiivsete kaitsemeetmetega ning operatiivse küberturbega küberkerksusesse ning integreerida Euroopa kvantsidetaristu kosmosesegment ja vastav maapealne segment, et võimaldada krüptovõtmete turvalist edastamist; (c) parandada ja laiendada liidu kosmoseprogrammi muude komponentide võimekust ja teenuseid; (d) luua stiimulid novaatorliku ja murrangulise tehnoloogia juurutamiseks, eriti kasutad es uut kosmosetööstust; ning (e) võimaldada kiire lairibaühenduse edasiarendamist ja sujuvat ühendatust üle kogu liidu, kõrvaldades nn leviaugud ja suurendades liikmesriikide territooriumide vahelist sidusust, ning võimaldada ühenduvust väljaspool liitu asuvate strateegiliselt huvipakkuvate piirkondade kohal. Artikkel 4 Meetmed programmi rakendamiseks 1. Artikli 7 lõikes 1 osutatud riiklike teenuste osutamine tagatakse järgmiste meetmete rakendamisega : (a) arendus- ja valideerimismeetmed, sealhulgas riiklike teenuste osutamiseks vajaliku algse kosmose- ja maapealse taristu ehitamine ja orbiidile saatmine; (b) Euroopa kvantsidetaristu kosmosesegmendi ja sellega seotud maapealse segmendi arendamine ja selle integreerimine turvalise ühenduvuse süsteemi kosmose- ja maapealse taristuga; (c) kasutuselevõtumeetmed, et saada täielikult valmis riiklike teenuste osutamiseks vajalik kosmose- ja maapealne taristu; (d) kasutamismeetmed riiklike teenuste osutamiseks, mis hõlmavad järgmist: i) kosmose- ja maapealse taristu käitamine, hooldus, pidev täiendamine ja kaitse, sealhulgas uuendamine ja iganenud vahendite haldamine; (e) järgmise põlvkonna kosmose- ja maapealse taristu arendamine ning riiklike teenuste väljatöötamine. 2. Lõike 1 punktis d osutatud kasutamismeetmed algavad järk-järgult – esialgsesse paketti kuuluvate teenuste osutamine algab aastaks 2024. Neid esimesi teenuseid täiustatakse kosmose- ja maapealse taristu järkjärgulise kasutuselevõtuga, jõudes aastaks 2027 täieliku töövalmiduseni. 3. Artiklis 6 osutatud meetmeid võetakse programmi kogu kestuse jooksul. Artikkel 5 Turvalise ühenduvuse süsteemi taristu 1. Turvalise ühenduvuse süsteemi taristu koosneb lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud riiklikust ja kommertstaristust. 2. Turvalise ühenduvuse süsteemi riiklik taristu hõlmab kõiki asjaomaseid maapealseid ja kosmosevarasid, mida on vaja artikli 7 lõike 1 kohaste riiklike teenuste osutamiseks, sealhulgas järgmisi varasid: (a) satelliidid võ i satelliitide alakomponendid; (b) kosmoses ja maa peal asuvad alakomponendid, mis tagavad krüptovõtmete jaotamise; (c) programmitaristu ja teenuste turvalisuse seire taristu; (d) riiklikele kasutajatele teenuste osutamise taristu; (e) määruse (EL) 2021/696 artiklis 67 osutatud GOVSATCOMi maapealse segmendi taristu, sealhulgas GOVSATCOMi keskused. Käesoleva määruse kohaldamisel moodustab õigus kasutada sagedusi, mis on vajalikud riikliku taristu maapealsete ja kosmosevarade genereeritud signaalide edastamis eks, osa riiklikust taristust. Riiklik taristu toetab täiendavaid kasulikke laadungeid, mida võidakse käesolevas määruses sätestatud tingimustel kasutada määruse (EL) 2021/696 artiklis 3 loetletud liidu kosmoseprogrammi komponentide kosmoses asuva taristu osana. 3. Vajaduse korral kehtestab komisjon rakendusaktidega meetmed, mida on vaja riikliku taristu hulka kuuluvate maapealsete keskuste – välja arvatud GOVSATCOMi keskused – asukoha kindlaksmääramiseks kooskõlas turvanõuetega ning avatud ja läbipaistva menetluse kohaselt. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu käesoleva määruse artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. GOVSATCOMi keskuste asukoht määratakse kindlaks määruse (EL) 2021/696 artikli 67 lõike 2 kohaselt. Liidu ja tema liikmesriikide julgeolekuhuvide kaitseks asuvad esimeses punktis osutatud keskused võimaluse korral liikmesriikide territooriumil ja neid reguleeritakse majutuslepinguga, mis sõlmitakse liidu ja asjaomase liikmesriigi vahelise halduskokkuleppe vormis. Juhul kui keskust ei ole võimalik paigutada liikmesriigi territooriumile, võib komisjon määrata sellise keskuse asukohaks kolmanda riigi territooriumi, tingimusel et liidu ja kolmanda riigi vahel sõlmitakse majutusleping vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 218. 4. Lõikes 1 osutatud kommertstaristu hõlmab kõiki kosmose- ja maapealseid varasid, mis ei ole osa riiklikust taristust. Kommertstaristut rahastab täies ulatuses artikli 15 lõikes 2 osutatud töövõtja. 5. Liidu julgeolekuhuvide kaitsmiseks saadab turvalise ühenduvuse süsteemi kosmosevarad orbiidile selline kanderaketiteenuse osutaja, kes vastab artiklis 19 esitatud tingimustele, ja võimaluse korral l iikmesriikide territooriumilt. Artikkel 6 Liidu uuendusliku ja konkurentsivõimelise kosmosesektori toetamiseks võetavad meetmed 1. Programmiga toetatakse uuenduslikku ja konkurentsivõimelist liidu kosmosesektorit ning antakse hoogu liidu uuele kosmosetööstusele, eriti määruse (EL) 2021/696 artiklis 6 loetletud algatustele ja tegevusele, muu hulgas toetades kommertsteenuseid, kui see on asjakohane. 2. Komisjon soodustab lõikes 1 osutatud tegevust järgmiste meetmetega: (a) kehtestades kriteeriumid artiklis 15 osutatud lepingute sõlmimiseks, millega tagatakse kõikjalt liidust pärinevate idufirmade ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd“) osalemine kogu asjaomase väärtusahela ulatuses; (b) nõudes, et artikli 15 lõikes 2 osutatud töövõtja esitaks kava kõikjalt liidust pärinevate idufirmade ning VKEde kaasamise kohta artiklis 15 osutatud lepingute raames toimuvasse tegevusse; (c) nõudes artiklis 15 osutatud lepingutes, et idufirmad ja VKEd suudaksid osutada lõppkasutajatele omaenese teenuseid; (d) propageerides naisnovaatorite suuremat osalust ning seades hankedokumentides võrdsus- ja kaasavuseesmärgid. II peatükk Teenused Artikkel 7 Teenusteportfelli määratlus 1. Riiklike teenuste osutamine tagatakse vastavalt lõikes 3 osutatud teenusteportfellis kindlaksmääratule ja kooskõlas lõikes 2 osutatud operatiivnõuetega. 2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu riiklike teenuste operatiivnõuded, koostades tehnilised kirjeldused kasutusjuhtumite jaoks, eelkõige seoses kriisiohjega, seirega ja olulisima taristu, sealhulgas diplomaatiliste sidevõrkude haldamisega. Kõnealused operatiivnõuded põhinevad programmi kasutajate nõuete üksikasjalikul analüüsil ning neis võetakse arvesse olemasolevate kasutajaseadmete ja võrkudega seotud nõudeid, samuti kosmoseprogrammi määruse artikli 63 lõike 2 kohaseid GOVSATCOMi teenuste operatiivnõudeid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt. 3. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu riiklike teenuste portfelli, koostades loetelu teenuste ja nende omaduste (sealhulgas geograafiline katvus, sagedus, ribalaius ja kasutajaseadmed) ning turvaelementide kohta. Nimetatud rakendusaktid tuginevad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud operatiivnõuetele ja artikli 27 lõikes 2 osutatud turvanõuetele, mis on asjakohased. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt. 4. Kommertsteenuste osutamist rahastab täies ulatuses artikli 15 lõikes 2 osutatud töövõtja. Kommertsteenuste osutamise tingimused kehtestatakse artiklis 15 osutatud lepingutega. Ennekõike määratakse neis kindlaks see, kuidas komisjon hindab kommertsteenuste osutamist ja annab sellele heakskiidu, et tagada liidu oluliste huvide ning programmi üldiste ja erieesmärkide – millele on osutatud artiklis 3 – kaitse. Lisaks sellele hõlmavad need kohaseid kaitsemeetmeid selleks, et ennetada konkurentsimoonutusi kommertsteenuste osutamisel ning vältida huvide konflikte, põhjendamatut diskrimineerimist ja mis tahes muid varjatud kaudseid eeliseid artikli 15 lõikes 2 osutatud töövõtjale. Selliste kaitsemeetmete hulgas võib olla riiklike teenuste ja kommertsteenuste raamatupidamise lahususe kohtustus, mis hõlmab vertikaalselt integreeritud operaatorist struktuuriliselt ja juriidiliselt eraldiseisva üksuse loomist riiklike teenuste osutamiseks, ning juurdepääsu andmine kommertsteenuste osutamiseks vajalikule taristule avatult, õiglaselt ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Artikkel 8 Riiklikud teenused 1. Riiklikke teenuseid osutatakse artikli 9 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud programmiosalistele. 2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu üksikasjalikud eeskirjad riiklike teenuste osutamise kohta, arvestades kosmoseprogrammi määruse artiklit 66 ja eri kasutusjuhtumite eeldatavat nõudlust, ressursside dünaamilist jaotamist, riiklike teenuste prioriseerimist vastavalt kasutajate vajaduste asjakohasusele ja olulisusele ning vajaduse korral kulutõhusust. 3. Riiklikud teenused tehakse nende kasutajatele kättesaadavaks tasuta. 4. Erandina lõikest 3 võib komisjon nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja erandkorras määrata rakendusaktidega kindlaks hinnapoliitika. Nimetatud hinnapoliitika kindlaksmääramisel tagab komisjon, et riiklike teenuste osutamine ei moonuta konkurentsi, et riiklikke teenuseid on küllaldaselt ja et määratud hind ei tingi olukorda, kus tulusaaja saab liigset hüvitist. 5. Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 4 osutatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. 6. Kui riiklike teenuste kasutajatele on loa andnud üks ja sama programmiosaline, siis peab kõnealune osaline määrama kindlaks nendevahelise riiklike teenuste osutamise ja seda rakendama. Artikkel 9 Programmiosalised ja pädevad asutused 1. Programmiosalised on liikmesriigid, nõukogu, komisjon ja Euroopa välisteenistus niivõrd, kui nad annavad lube riiklike teenuste kasutajatele. 2. Liidu ametid ja organid võivad saada programmiosaliseks niivõrd, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks ja vastavalt asjaomase ameti ning selle üle järelevalvet tegeva liidu institutsiooni vahelises halduskokkuleppes sätestatud üksikasjalikele reeglitele. 3. Kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad saada programmiosaliseks kooskõlas artikliga 36. 4. Iga programmiosaline määrab turvalise ühenduvuse jaoks ühe pädeva asutuse. See nõue loetakse programmiosaliste poolt täidetuks juhul, kui nad vastavad järgmistele kriteeriumidele: (a) nad on samal ajal määruse (EL) 2021/696 artiklis 68 osutatu d GOVSATCOMi osalised; ning (b) nad on määranud pädeva asutuse vastavalt määruse (EL) 2021/696 artikli 68 lõikele 4. 5. Turvalise ühenduvuse jaoks pädev asutus, kellele on osutatud lõikes 4, tagab järgmise: (a) teenuseid kasutatakse vastavalt kohaldatavatele turvanõuetele; (b) riiklike teenuste juurdepääsuõigused määratakse kindlaks ja neid hallatakse; (c) riiklike teenuste kasutamiseks vajalikke kasutajaseadmeid ning nendega seotud elektroonilise side ühendusi ja teavet kasutatakse ja hallatakse vastavalt kohaldatavatele turvanõuetele; (d) luuakse keskne kontaktpunkt, kes aitab vajaduse korral teavitada turvariskidest ja -ohtudest, eelkõige avastada võimalikke kahjulikke elektromagnetilisi häireid, mis mõjutavad programmi raames osutatavaid teenuseid. Artikkel 10 Riiklike teenuste kasutajad 1. Riiklike teenuste kasutamise loa võivad saada järgmised üksused: (a) liidu või liikmesriigi avaliku sektori asutus või organ, kes on volitatud teostama avalikku võimu; (b) füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb käesoleva lõike punktis a osutatud üksuse nimel ja tema kontrolli all. 2. Lõikes 1 osutatud riiklike teenuste kasutajad peavad saama nõuetekohase loa riiklike teenuste kasutamiseks mõnelt artiklis 9 osutatud programmiosaliselt ning järgima artikli 27 lõikes 2 osutatud üldiseid turvanõudeid. III peatükk Osalemine rahastamises ja eelarvemehhanismid Artikkel 11 Eelarve 1. Rahastamispakett programmi rakendamiseks ja sellega seonduvate riskide katmiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2027 on 1,600 miljardit eurot jooksevhindades. 2021.–2027. aasta mitmeaastasest finantsraamistikust pärineva summa soovituslik jaotus on järgmine: 950 miljonit rubriigist 1; 500 miljonit rubriigist 5; 150 miljonit rubriigist 6. 2. Programmi rahastatakse täiendavalt programmi „Euroopa horisont“, liidu kosmoseprogrammi ning naabruspiirkonna, arengu ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames rakendatavatest vahenditest esialgses maksimumsummas vastavalt 0,430 miljardit eurot, 0,220 miljardit eurot ja 0,150 miljardit eurot. Need summad eraldatakse kooskõlas määrusega (EL) nr 2021/695, määrusega (EL) nr 2021/696 ja määrusega (EL) nr 2021/947. 3. Lõikes 1 osutatud summast võidakse rahastada kogu tegevust, mis on vajalik artiklis 3 osutatud eesmärkide täitmiseks. Need kulutused võivad muu hulgas hõlmata järgmist: (a) uuringud ja ekspertide kohtumised, eelkõige seoses ajalistest ja kulupiirangutest kinnipidamisega; (b) teabelevitus- ja kommunikatsioonimeetmed, sealhulgas liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamine, kui need on otseselt seotud käesoleva määruse eesmärkidega, eelkõige selleks, et luua koostoimet muu liidu poliitikaga; (c) infotehnoloogiavõrgud, mille funktsioon on teabe töötlemine või vahetamine, ja komisjoni rakendatavad halduskorraldusmeetmed, sealhulgas komisjoni poolt julgeoleku valdkonnas rakendatavad meetmed; (d) programmi rakendamiseks antav tehniline ja haldusabi, nagu ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistoimingud, sealhulgas asutusesiseste infotehnoloogiasüsteemide jaoks antav abi. 4. Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel võetavate meetmetega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastaste osamaksetena mitmele aastale. Artikkel 12 Kumulatiivne ja alternatiivne rahastamine Programmi alusel toetust saanud meede võib saada toetust ka mõnest muust liidu programmist, sealhulgas eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Liidu asjaomase programmi reegleid kohaldatakse vastavalt selle toetuseosa suhtes, mis meetmele on antud. Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid. Liidu eri programmidest saadud toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas dokumentidega, milles on sätestatud toetuse tingimused. Artikkel 13 Programmile antavad toetused 1. Programm võib saada täiendavat rahalist toetust või mitterahalist toetust järgmistelt üksustelt: (a) liidu asutused ja organid; (b) liikmesriigid; (c) programmis osalevad kolmandad riigid; (d) Euroopa Kosmoseagentuur (edaspidi „ESA“) või muud rahvusvahelised organisatsioonid vastavalt asjakohastele kokkulepetele. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud täiendavat rahalist toetust ja artikli 8 lõike 4 kohaseid tulusid käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 21 lõikega 5. Artikkel 14 Liidu rahastuse rakendamine ja vormid 1. Programmi rakendatakse eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmäärusele või eelarve kaudse täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud asutustega. 2. Programmi raames võidakse vahendeid eraldada kõigis finantsmäärusega kehtestatud vormides, eelkõige toetuste ja auhindadena ning hankemenetluse teel. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingute rahastamisvahendite kaudu. IV peatükk Programmi rakendamine Artikkel 15 Rakendamismudel 1. Käesoleva määruse artiklis 4 kirjeldatud tegevust rakendatakse lepingutega, mis sõlmitakse kooskõlas finantsmäärusega ja vastavalt käesoleva määruse artikli 17 kohastele hangete suhtes kohaldatavatele põhimõtetele. 2. Selle rakendamisega seotud rollid, vastutus ja rahastamiskava ning liidu ja töövõtja vaheline riskijaotus määratakse kindlaks lepingutega, mis võidakse sõlmida kontsessioonilepingu, asjade, teenuste või ehitustööde hankelepingu või segalepingu vormis, võttes arvesse artikli 16 kohast omandirežiimi ja III peatüki kohast programmi rahastamist. 3. Käesolevas artiklis osutatud hankelepingud sõlmitakse eelarve otsese ja kaudse täitmise raames ning nende vorm võib olla finantsmääruse artikli 165 lõikes 1 osutatud institutsioonidevaheline hange komisjoni ja ameti vahel, mille puhul komisjon täidab avaliku sektori juhtiva hankija rolli. 4. Juhul kui lõikes 2 osutatud hankemenetlus kujutab enesest kontsessioonilepingut ja kui kõnealuse menetluse tulemusena ei õnnestu kontsessioonilepingut sõlmida, korraldab komisjon hanke ümber ja sõlmib kas asjade, teenuste või ehitustööde hankelepingu vastavalt sellele, mis on programmi optimaalse rakendamise seisukohast sobilik. 5. Vajaduse korral võidakse käesolevas artiklis osutatud lepingute sõlmimiseks korraldada hankemenetlus finantsmääruse artikli 165 lõike 2 kohaselt ka ühishankena liikmesriikidega. 6. Käesolevas artiklis osutatud lepingud sisaldavad asjakohaseid kaitsemeetmeid, et vältida olukorda, kus töövõtja saab ülemäärast hüvitist, konkurentsimoonutusi, huvide konflikte, põhjendamatut diskrimineerimist ja mis tahes muid varjatud kaudseid eeliseid. Kooskõlas artikli 7 lõikega 4 sisaldavad need sätteid töövõtja poolt pakutavate kommertsteenuste hindamis- ja heakskiitmismenetluse kohta, et tagada liidu oluliste huvide ja programmi eesmärkide kaitse. 7. Käesolevas artiklis osutatud lepingud sisaldavad sätteid artiklis 5 osutanud taristu orbiidile saatmisest tingitud CO 2 heite kompensatsioonisüsteemi loomise kohta. Artikkel 16 Omandiõigus ja varade kasutamine 1. Kõik artiklis 5 nimetatud materiaalsed ja immateriaalsed varad, mis moodustavad osa riiklikust taristust, kuuluvad liidule. Sel eesmärgil tagab komisjon, et lepingud ja muud kokkulepped, mis on seotud tegevusega, mille tulemus võib olla sellise vara loomine või arendamine, sisaldavad sätteid, millega tagatakse liidu omandiõigus asjaomasele varale. Ennekõike tagab komisjon, et liidule kuuluvad järgmised õigused: (a) õigus kasutada sagedusi, mida on vaja programmi genereeritud signaalide edastamiseks kooskõlas kohaldatavate õigus- ja haldusnormide ning asjaomaste litsentsilepingutega, samuti liikmesriikide reserveeritud sagedusi, mis jäävad nende omandisse; (b) õigus seada riiklike teenuste osutamine pingereas kommertsteenuste osutamisest ettepoole, lähtudes artiklis 15 osutatud lepingutega kehtestatud tingimustest ja võttes arvesse riiklike teenuste kasutajaid, kellele on osutatud artikli 10 lõikes 1. 2. Erandina lõikest 1 püüab komisjon sõlmida kolmandate riikidega lepinguid või muid kokkuleppeid järgmise kohta: (a) olemasolevad omandiõigused programmi taristusse kuuluvate materiaalsetele ja immateriaalsetele varadele; (b) programmi rakendamiseks vajalike materiaalsete ja immateriaalsete varade omandiõiguse või litsentsi omandamine. 3. Juhul kui lõigetes 1 ja 2 osutatud vara koosneb intellektuaalomandi õigustest, teostab komisjon neid õigusi võimalikult tõhusalt, võttes arvesse järgmist: (a) vajadust varasid kaitsta ja väärtustada; (b) kõikide asjaomaste sidusrühmade õigustatud huve; (c) vajadust tagada konkurentsivõimelised ja hästi toimivad turud ja töötada välja uut tehnoloogiat; (d) vajadust programmi pakutavate teenuste järjepidevuse järele. 4. Komisjon tagab eelkõige, et asjakohased lepingud ja muud kokkulepped sisaldavad võimalust anda kõnealused intellektuaalomandiõigused üle kolmandatele isikutele või anda nende õigustega seotud litsentsid kolmandatele isikutele, sealhulgas intellektuaalomandi loojale, ning et sellised kolmandad isikud võivad neid õigusi vabalt kasutada, kui seda on vaja nende käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks. Artikkel 17 Hanke üldpõhimõtted 1. Programmi raames toimuvad hanked korraldatakse vastavalt hankemenetluste eeskirjadele, mis on sätestatud finantsmääruses. 2. Programmi rakendamiseks lähtub avaliku sektori hankija hankemenetluses lisaks finantsmääruses sätestatud põhimõtetele järgmistest põhimõtetest: (a) soodustada kõikides liikmesriikides kõikjal liidus ja kogu tarneahela ulatuses ettevõtjate, eelkõige idufirmade, uute turuletulijate ning VKEde võimalikult ulatuslikku ja avatud osalust, sealhulgas pakkujate sõlmitavate allhankelepingute puhul; (b) tagada hankemenetluse kestel tõhus konkurents, võttes samal ajal arvesse tehnoloogilise sõltumatuse ja teenuste järjepidevuse eesmärki; (c) järgida põhimõtet tagada avatud juurdepääs ja konkurents, pakkudes hankemenetluses selget ja õigeaegset teavet, esitada selgelt kohaldatavate hankelepingute sõlmimise kord ja -menetlused ning valiku- ja hindamiskriteeriume käsitlev ja muu asjaomane teave, andes võrdsed võimalused kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele; (d) kaitsta liidu ja tema liikmesriikide julgeoleku- ja avalikke huve, sealhulgas suurendades liidu autonoomsust, eelkõige tehnoloogia seisukohast; (e) järgida programmi põhitaristu turvanõudeid ning aidata kaitsta liidu ja tema liikmesriikide olulisi julgeolekuhuve; (f) kasutada erandina finantsmääruse artiklist 167 mitut tarneallikat, kui see on asjakohane, et tagada parem üldine kontroll programmi kõikide komponentide, nende kulude ja ajakava üle; (g) edendada teenuse järjepidevust ja usaldusväärsust; (h) täita keskkonnakriteeriume; (i) tagada kõikide jaoks võrdsed võimalused, lõimida sooline võrdõiguslikkus ja sooline mõõde kõigisse valdkondadesse ning seada eesmärgiks tegeleda soolise tasakaalustamatuse küsimusega. Erilist tähelepanu tuleb pöörata soolisele tasakaalule hindamiskomisjonides. Artikkel 18 Alltöövõtt 1. Uute turuletulijate, VKEde ja idufirmade julgustamiseks, nende piiriülese osalemise soodustamiseks ning võimalikult laia geograafilise katvuse tagamiseks, kaitstes samal ajal liidu autonoomsust, nõuab hankija, et pakkuja sõlmiks lepingu mis tahes osa suhtes sobival tasandil korraldatava võistleva pakkumismenetluse alusel allhankelepingu ettevõtjaga, kes ei ole pakkuja kontserni sidusettevõtja. 2. Pakkuja põhjendab kõiki lõike 1 kohasest nõudest tehtud erandeid. Artikkel 19 Rahastamiskõlblikkus- ja osalemistingimused liidu toimivate süsteemide turvalisuse, terviklikkuse ja kerksuse säilitamiseks Lepingute sõlmimise menetluste puhul, mis toimuvad programmi rakendamiseks, kohaldatakse rahastamiskõlblikkus- ja osalemistingimusi, kui see on asjakohane liidu toimivate süsteemide turvalisuse, terviklikkuse ja vastupidavuse säilitamiseks, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/696 artiklis 24, võttes arvesse eesmärki edendada liidu strateegilist autonoomiat, eelkõige mis puudutab tehnoloogiat peamiste tehnoloogiavaldkondade ja väärtusahelate lõikes, säilitades samal ajal majanduse avatuse. Artikkel 20 Liidu finantshuvide kaitse Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel või muu õigusakti alusel, annab kolmas riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile, Euroopa Prokuratuurile ja kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, mida neil on vaja oma vastavate volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. OLAFi puhul hõlmavad need õigused õigust korraldada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, nagu on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 883/2013. V peatükk Programmi juhtimine Artikkel 21 Juhtimispõhimõtted Programmi juhtimine tugineb järgmistele põhimõtetele: (a) ülesannete ja vastutuse selge jaotus programmi rakendamisega tegelevate üksuste vahel; (b) vajadust mööda juhtimisstruktuuri asjakohasus programmi iga meetme konkreetsete vajaduste suhtes; (c) range kontroll programmi üle, sealhulgas kulude, ajakava ja tulemuslikkuse range järgimine kõigi üksuste poolt oma rolli ja ülesannete piires ning kooskõlas käesoleva määrusega; (d) läbipaistev ja kulutõhus haldamine; (e) teenuste järjepidevus ja taristu vajalik järjepidevus, sealhulgas kaitse sellega seonduvate ohtude eest; (f) programmi pakutavate andmete, teabe ja teenuste kasutajate vajaduste ning teaduse ja tehnoloogia seonduva arengu süsteemne ja struktureeritud arvessevõtmine; (g) pidev püüe riske ohjata ja leevendada. Artikkel 22 Liikmesriikide roll 1. Liikmesriigid annavad oma panuse, tehes kättesaadavaks oma tehnilise pädevuse, oskusteabe ja abi, eriti ohutuse ja julgeoleku valdkonnas, või kui see on asjakohane ja võimalik, andes liidu käsutusse oma valduses või territooriumil asuvad andmed, teabe, teenused ja taristu. 2. Kui see on asjakohane, tagavad liikmesriigid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 kohaste riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ning programmi sidususe ja vastastikuse täiendavuse. 3. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada programmi tõrgeteta toimimine, sealhulgas aidates kohasel tasandil tagada programmi jaoks vajalikud sagedused ja neid kaitsta. 4. Liikmesriigid ja komisjon võivad teha koostööd, et laiendada programmi pakutavate andmete, teabe ja teenuste kasutuselevõttu. 5. Julgeoleku valdkonnas täidavad liikmesriigid määruse (EL) 2021/696 artiklis 42 osutatud ülesandeid. 6. Liikmesriigid esitavad oma operatiivsed vajadused riiklike teenuste jaoks. Artikkel 23 Komisjoni roll 1. Komisjon kannab üldist vastutust programmi rakendamise eest, muu hulgas julgeoleku valdkonnas, ilma et see piiraks liikmesriikide eesõigusi riikliku julgeoleku valdkonnas. Komisjon määrab kooskõlas käesoleva määrusega ja vastavalt kasutajanõuetele kindlaks programmi prioriteedid ja arengusuunad ning jälgib selle rakendamist, ilma et see mõjutaks muud liidu poliitikat. 2. Komisjon tagab ülesannete ja vastutuse selge jaotuse programmis osalevate üksuste vahel ja koordineerib nende üksuste tegevust. Komisjon tagab ka, et kõik programmi rakendamisega seotud volitatud üksused kaitsevad liidu huve, tagavad liidu rahaliste vahendite usaldusväärse haldamise ning järgivad finantsmäärust ja käesolevat määrust. 3. Komisjon tegeleb artiklis 15 osutatud lepingute sõlmimiseks hangete korraldamise, pakkumuste hindamise ja lepingute sõlmimisega vastavalt finantsmäärusele. 4. Komisjon võib eelarve kaudse täitmise raames anda programmiga seotud ülesanded ametile ja ESA-le, lähtudes nende ülesannetest ja kohustustest, mis on sätestatud artiklites 24 ja 25. Selleks et hõlbustada artikli 3 kohaste eesmärkide saavutamist ja soodustada asjaomase kolme üksuse võimalikult tulemuslikku koostööd, võib komisjon sõlmida mõlema üksusega rahalist toetust käsitleva lepingu. 5. Ilma et see piiraks artikli 15 lõikes 2 osutatud töövõtja, ameti või muude volitatud üksuste ülesandeid, tagab komisjon programmi pakutavate teenuste kasutuselevõtu ja kasutamise propageerimise ja võimalikult laia kõlapinna. Ta tagab programmi ja muude liidu meetmete ja programmide vastastikuse täiendavuse, järjepidevuse, koostoime ja seosed. 6. Kui see on asjakohane, tagab komisjon programmi raames toimuva tegevuse sidususe liidu, liikmesriikide või rahvusvahelisel tasandil toimuva kosmosevaldkonna tegevusega. Ta soodustab liikmesriikidevahelist koostööd ja – kui see on programmi jaoks asjakohane –, aitab lähendada nende tehnoloogilist suutlikkust kosmosevaldkonnas toimuvale arengule. 7. Komisjon teavitab artikli 42 lõikes 1 osutatud programmikomiteed hankemenetluste vahe- ja lõplikest hindamistulemustest ning avaliku ja erasektori üksustega sõlmitavatest lepingutest, sealhulgas allhankelepingutest. Artikkel 24 Ameti roll 1. Ameti omaenese ülesanne on tagada oma turvalisuse akrediteerimise nõukogu varal riikliku taristu ja riiklike teenuste turvalisuse akrediteerimine vastavalt määruse (EL) 2021/696 V jaotise II peatükile. 2. Komisjon võib ühe või mitme rahalist toetust käsitleva lepinguga anda ametile järgmised ülesanded: (a) programmi riikliku taristu käitamine; (b) riikliku taristu turve, sealhulgas riski- ja ohuanalüüsi koostamine ning turvaseire, eriti tehniliste kirjelduste ja korralduslike meetmete kehtestamine ning nende kooskõla jälgimine artikli 27 lõikes 2 osutatud üldiste turvanõuetega. (c) riiklike teenuste osutamine; (d) artiklis 15 osutatud lepingute haldamine pärast nende sõlmimist ja allkirjastamist; (e) riiklike teenuste kasutajatega seotud aspektide üldine koordineerimine tihedas koostöös liikmesriikide, asjaomaste liidu ametite, Euroopa välisteenistuse ja muude üksustega; (f) tegevus, mis on seotud programmi pakutavate teenuste kasutuselevõtuga, ilma et see mõjutaks artikli 15 lõikes 2 osutatud töövõtja tegevust artiklis 15 osutatud lepingute raames. 3. Erandina finantsmääruse artikli 62 lõikest 1 ja vastavalt komisjoni hinnangule liidu huvide kaitse kohta võib amet rahalist toetust käsitlevate lepingutega delegeerida konkreetse tegevuse teistele üksustele vastavalt nende pädevusele ja komisjoni suhtes kohaldatavatel eelarve kaudse täitmise tingimustel. 4. Ametile tegevuse delegeerimisel tagatakse selleks vajalikud rahalised, inim- ja haldusressursid. Sel eesmärgil võib komisjon osa eelarvest, mis on ette nähtud ametile talle üles antud tegevuseks, eraldada selle tegevuse rakendamiseks vajalike inimressursside rahastamiseks. Artikkel 25 ESA roll 1. Tingimusel, et liidu huvid on kaitstud, võidakse ESA-le tema oskusteabe valdkonnas delegeerida järgmised ülesanded: (a) järelevalve artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud arendus- ja valideerimismeetmete üle, mis toimuvad artikli 15 osutatud lepingute raames, kusjuures tagatakse käesoleva artikliga ESA-le antud ülesannete ja eraldatud eelarve koordineerimine ESA võimalike omavahenditega, mis on tehtud kättesaadavaks programmile või artikli 15 lõikes 2 osutatud töövõtjale tingimustel, mis lepitakse kokku artikli 23 lõikes 4 osutatud rahalist toetust käsitlevates lepingutes; (b) komisjonile tehniliste eksperditeadmiste pakkumine, sealhulgas programmi tehniliste aspektide ettevalmistamine; (c) abi artikli 15 kohaste lepingute hindamisel. 2. Komisjoni hinnangu alusel võib ESA-le delegeerida muid ülesandeid vastavalt programmi vajadustele, ennekõike seoses Euroopa kvantsidetaristu kosmosesegmendi ja sellega seotud maapealse segmendiga, kui need ülesanded ei dubleeri teiste volitatud üksuste tegevust programmi raames ja kui ülesannete eesmärk on suurendada programmi meetmete tõhusust. VI peatükk Programmi turvalisus Artikkel 26 Turvalisuse üldpõhimõtted Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2021/696 artiklit 33. Artikkel 27 Turvalisuse juhtimine 1. Komisjon tagab oma pädevuse piires ja ameti toetusel kõrgetasemelise turvalisuse, eelkõige seoses järgmisega: (a) nii maapealse kui ka kosmosetaristu ja teenuste osutamise kaitse, eelkõige füüsiliste ja küberrünnete, sealhulgas andmevoogudesse sekkumise vastu; (b) tehnosiirete kontroll ja haldamine; (c) saadud oskuste ja kogutud oskusteabe arendamine ja hoidmine liidus; (d) tundliku salastamata teabe ja salastatud teabe kaitse. 2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks tagab komisjon, et artikli 5 lõikes 2 osutatud riikliku taristu kohta tehakse riski- ja ohuanalüüs. Selle analüüsi põhjal määrab komisjon rakendusaktidega kindlaks üldised turvanõuded. Seejuures võtab komisjon arvesse kõnealuste nõuete mõju riikliku taristu sujuvale toimimisele, eelkõige kulude, riskijuhtimise ja ajakava seisukohast, ning tagab, et turvalisuse üldine tase ei lange, et seadmete toimimine ei halvene ja et küberturvalisusega seotud riske võetakse arvesse. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt. 3. Kohaldatakse määruse (EL) 2021/696 artikli 34 lõikeid 3–7. Käesoleva määruse kohaldamisel tõlgendatakse määruse (EL) 2021/696 artiklis 34 esitatud viidet komponentidele viitena riiklikule taristule ning kõiki viiteid määruse (EL) 2021/696 artikli 34 lõikele 2 käsitatakse viidetena käesoleva artikli lõikele 2. Artikkel 28 Kasutusele võetud süsteemi ja teenuste turvalisus Alati kui süsteemi tegevus või riiklike teenuste osutamine võib mõjutada liidu või selle liikmesriikide julgeolekut, kohaldatakse otsust (ÜVJP) XXX. Artikkel 29 Turvalisuse akrediteerimise asutus Programmi riikliku taristu turvalisuse akrediteerimise asutus on määruse (EL) 2021/696 artikli 72 lõike 1 kohaselt asutatud turvalisuse akrediteerimise nõukogu. Artikkel 30 Turvalisuse akrediteerimise üldpõhimõtted Programmiga seotud turvalisuse akrediteerimine toimub määruse (EL) 2021/696 artikli 37 punktides a–j esitatud põhimõtete kohaselt. Käesoleva määruse kohaldamisel tõlgendatakse määruse (EL) 2021/696 artiklis 37 esitatud viidet komponentidele viitena riiklikule taristule ning kõiki viiteid määruse (EL) 2021/696 artikli 34 lõikele 2 käsitatakse viidetena käesoleva määruse artikli 27 lõikele 2. Artikkel 31 Turvalisuse akrediteerimise nõukogu ülesanded ja koosseis 1. Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2021/696 artiklit 38, välja arvatud lõike 2 punkte c–f ja lõike 3 punkti b, ning artiklit 39. 2. Lisaks lõikele 1 ja erandkorras võidakse käesoleva määruse artikli 15 lõikes 2 osutatud töövõtja esindajad kutsuda otseselt asjaomase töövõtjaga seotud küsimuste puhul vaatlejatena turvalisuse akrediteerimise nõukogu koosolekutele. Artikkel 32 Turvalisuse akrediteerimise nõukogu hääletuskord Turvalisuse akrediteerimise nõukogu hääletuskorra suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2021/696 artiklit 40. Artikkel 33 Turvalisuse akrediteerimise nõukogu otsuste teatavakstegemine ja nende mõju 1. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu otsuste suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2021/696 artikli 41 lõikeid 1–4. Käesoleva määruse kohaldamisel tõlgendatakse määruse (EL) 2021/696 artiklis 41 esitatud viidet komponentidele viitena riiklikule taristule. 2. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu töö ajakava ei tohi takistada artikli 37 lõikes 1 osutatud tööprogrammis ette nähtud tegevuse ajakavakohast rakendamist. Artikkel 34 Liikmesriikide roll turvalisuse akrediteerimisel Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2021/696 artiklit 42. Artikkel 35 Salastatud teabe kaitse 1. Programmiga seotud salastatud teabe suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2021/696 artiklit 43. 2. Salastatud teavet, mille ESA on loonud seoses talle artikli 25 lõike 1 ja 2 antud ülesannetega, käsitatakse vastavalt komisjoni otsusele (EL, Euratom) 2015/444 ja nõukogu otsusele 2013/488/EL ELi salastatud teabena, mis on loo dud komisjoni järelevalve all. VII peatükk Rahvusvahelised suhted Artikkel 36 Kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide osalemine programmis 1. Vastavalt tingimustele, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud erilepingus, millega reguleeritakse kolmandate riikide osalemist liidu programmides, võivad programmis osaleda Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, samuti järgmised kolmandad riigid: (a) ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes; (b) Euroopa naabruspoliitika alla kuuluvad riigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes; (c) kolmandad riigid, mis ei ole hõlmatud punktidega a ja b. 2. Programmis võivad osaleda rahvusvahelised organisatsioonid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud lepingutele. 3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud erilepinguga: (a) tagatakse õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni osamaksete ja saadava kasu vahel; (b) määratakse kindlaks programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide osamaksete kalkulatsioon, ja halduskulud; (c) ei anta kolmandale riigile ega rahvusvahelisele organisatsioonile liidu programmiga seoses otsustusõigust; (d) kindlustatakse liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve; (e) ei mõjutata kohustusi, mis tulenevad liidu sõlmitud juba kehtivatest lepingutest, eriti mis puudutab sageduste kasutamise õigusi. 4. Ilma et see mõjutaks lõigetes 1, 2 ja 3 esitatud tingimusi, võib komisjon julgeoleku huvides kehtestada rakendusaktidega lisanõudeid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide osalemisele programmis, kui see on kooskõlas lõigetes 1 ja 2 osutatud kehtivate lepingutega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt. Artikkel 37 Riiklike teenuste kättesaadavus kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele Riiklikud teenused võivad olla kättesaadavad kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, tingimusel et: (a) nad sõlmivad ELi toimimise lepingu artikli 218 kohase lepingu, milles sätestatakse riiklike teenuste kättesaadavaks tegemise tingimused; (b) nad täidavad määruse (EL) 2021/696 artikli 43 lõike 1 nõudeid. Käesoleva määruse kohaldamisel tõlgendatakse määruse (EL) 2021/696 artikli 43 lõikes 1 esitatud viidet programmile viitena käesoleva määrusega loodud programmile. VIII peatükk Programmitöö, seire, hindamine ja kontroll Artikkel 38 Programmitöö, seire ja aruandlus 1. Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu. Tööprogrammis määratakse kindlaks programmi eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed ja nendega seotud eelarve ning vajaduse korral segarahastamistoiminguteks ette nähtud kogusumma. Tööprogramm täiendab liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendi tööprogrammi, millele on osutatud määru se (EL) 2021/696 artiklis 100. Komisjon võtab tööprogrammi vastu rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 42 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt. 2. Näitajad, mille abil antakse aru programmi edusammudest artiklis 3 sätestatud üld- ja erieesmärkide saavutamisel, on esitatud lisas. 3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks seoses näitajatega, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega. 4. Kui see on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktide puhul artiklis 44 sätestatud menetlust. 5. Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et andmeid programmi rakendamise ja tulemuste seireks kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja aegsasti. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja asjakohasel juhul liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded. 6. Lõike 2 kohaldamiseks peavad liidu rahaliste vahendite saajad esitama asjakohase teabe. Tööülesannete täitmise kontrolliks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja aegsasti. Artikkel 39 Hindamine 1. Komisjon korraldab programmi hindamise piisavalt aegsasti, et selle tulemusi saaks kasutada otsustusprotsessis. 2. Hiljemalt [KUUPÄEV 3 AASTAT PÄRAST JÕUSTUMIST] ja pärast seda iga nelja aasta järel hindab komisjon programmi rakendamist. Komisjon hindab järgmist: (a) programmi alusel osutatud teenuste tulemuslikkus; (b) programmi kasutajate vajaduste areng. Vajaduse korral lisatakse hinnangule asjakohane ettepanek. 3. Programmi hindamisel võetakse arvesse tulemusi, mis on saadud liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendi hindamisel määruse (EL) 2021/696 artikli 102 kohaselt. 4. Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. 5. Käesoleva määruse rakendamisega seotud üksused esitavad komisjonile andmed ja teabe, mida on vaja lõikes 1 osutatud hindamise korraldamiseks. 6. Kaks aastat pärast täieliku töövalmiduse saavutamist ja pärast seda iga kahe aasta järel esitab amet sidusrühmadega konsulteerides turuaruande, milles käsitletakse programmi mõju ELi kommertssatelliitide sektorile, et tagada võimalikult vähene konkurentsi mõjutamine ja et säilitada innovatsioonistiimulid. Artikkel 40 Auditid Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud kui need, keda on selleks volitanud liidu institutsioonid või organid, on aluseks finantsmääruse artikli 127 kohasele üldisele kindlusele. Artikkel 41 Isikuandmete ja privaatsuse kaitse Isikuandmete töötlemine käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmisel või tegevuse raames, sealhulgas ameti poolt, toimub vastavalt isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatavale õigusele, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1725 . IX peatükk Delegeerimine ja rakendusmeetmed Artikkel 42 Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab määruse (EL) 2021/696 artikliga 107 loodud programmikomitee GOVSATCOMi koosseisus. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. Käesoleva määruse artikli 5 lõikes 3 ja artikli 27 lõikes 2 osutatud rakendusaktide vastuvõtmiseks kohtub käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud komitee määruse (EL) 2021/696 artikli 107 lõike 1 punktis e osutatud julgeolekukoosseisus. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. 3. Kui programmikomitee ei esita käesoleva määruse artikli 27 lõikes 2 osutatud rakendusakti eelnõu kohta arvamust, siis ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku. Artikkel 43 Delegeeritud volituste rakendamine 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artiklis 38 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 38 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 38 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. Artikkel 44 Kiirmenetlus 1. Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist. 2. Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 43 lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks. X peatükk Ülemineku- ja lõppsätted Artikkel 45 Teave, kommunikatsioon ja reklaam 1. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad kõnealuste rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi tutvustades), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet. 2. Komisjon rakendab programmi raames võetud meetmete ja saavutatud tulemustega seotud info- ja kommunikatsioonimeetmeid. 3. Programmile eraldatud rahaliste vahenditega panustatakse muu hulgas liidu poliitiliste prioriteetide edastamisse institutsioonilistes sõnumites niivõrd, kui need prioriteedid on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega. Artikkel 46 Teenuste järjepidevus pärast aastat 2027 Vajaduse korral võib kanda liidu eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta kulusid, mida on vaja artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks, selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole kosmoseprogrammi lõpuks veel lõpule viidud, samuti kriitiliste operatiivtoimingute ja teenuste osutamise kulusid. Artikkel 47 Jõustumine Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas . Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Strasbourgis, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku /algatuse nimetus Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse liidu turvalise ühenduvuse programm. 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad Liidu kosmosepoliitika. 1.3. Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest olemasoleva meetme laiendamist ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Üldeesmärgid Programmi üldeesmärk on luua turvaline ja autonoomne kosmosepõhise ühenduvuse süsteem, et pakkuda tagatud ja vastupidavaid satelliitsideteenuseid, eelkõige selleks, et: a) tagada riiklikele kasutajatele pikaajaline katkematu ülemaailmne juurdepääs turvalistele ja kulutõhusatele satelliitsideteenustele, mis toetab elutähtsate taristute kaitset, seiret, välistegevust, kriisiohjet ning majanduse, keskkonna, julgeoleku ja kaitse seisukohast elutähtsaid rakendusi, suurendades seeläbi liikmesriikide vastupanuvõimet kooskõlas artikli 7 lõikega 1; b) võimaldada erasektoril osutada kommertsteenuseid kooskõlas artikli 7 lõikega 2. 1.4.2. Erieesmärgid Kosmoseprogrammil on järgmised erieesmärgid: a) suurendada liidu sideteenuste kerksust, arendades, ehitades ja käitades mitmel orbiidil ühenduvustaristut, mida pidevalt kohandatakse satelliitside nõudluse arenguga, võttes samal ajal arvesse liikmesriikide olemasolevaid ja tulevasi varasid, mida kasutatakse määrusega (EL) 2021/696 loodud liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendi raames; b) panustada küberkerksusse, kaitstes ennetavalt ja reageerivalt küber- ja elektromagnetohtude eest, ja operatiivsesse küberturvalisusesse ning integreerida Euroopa kvantsidetaristu kosmosesegment ja sellega seotud maapealne segment, et võimaldada krüptovõtmeid turvaliselt edastada; c) panustada küberkerksusse, kaitstes ennetavalt ja reageerivalt küber- ja elektromagnetohtude eest, ja operatiivsesse küberturvalisusesse ning integreerida Euroopa kvantsidetaristu kosmosesegment, et võimaldada krüptovõtmeid turvaliselt edastada; d) parandada ja laiendada liidu kosmoseprogrammi muude komponentide võimekust ja teenuseid; e) kiirendada uuenduslike ja murranguliste tehnoloogiate arendamist, eelkõige uue kosmosetööstuse võimendamise kaudu ja f) võimaldada kiire lairibaühenduse ja sujuva ühenduvuse edasist arengut kogu liidus, kõrvaldada leviaugud sidega seotud tundetuspiirkonnad ja suurendada ühtekuuluvust liikmesriikide territooriumidel ning võimaldada ühenduvust strateegilist huvi pakkuvates geograafilistes piirkondades väljaspool liitu. 1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale. Liikmesriikide valitsused ja ELi institutsioonid peaksid saama kasu vastupidavatest, ülemaailmsetest, tagatud ja paindlikest satelliitsidelahendustest, mis vastavad nende muutuvatele vajadustele. ELi satelliitsidetööstus saaks kasu pikaajalisest panustamisest ja turvalisuse akrediteerimisest ELi tasandil. EL on riiklike teenuste pikaajaline põhiklient, mis tugevdab satelliitsidetööstuse ärimudelit ja vähendab riske, pakub paremat juurdepääsu rahastamisele ja suurendab lõppkokkuvõttes konkurentsivõimet. Euroopa kodanikud saaksid otsest ja kaudset kasu erinevate julgeolekuvaldkonna osalejate tegevuse suuremast tulemuslikkusest. 1.4.4. Tulemusnäitajad Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi. Erieesmärk 1. Suurendada liidu sideteenuste kerksust, arendades, ehitades ja käitades mitmel orbiidil ühenduvustaristut, mida pidevalt kohandatakse satelliitside nõudluse arenguga, võttes samal ajal arvesse liikmesriikide olemasolevaid ja tulevasi varasid, mida kasutatakse määrusega (EL) 2021/696 loodud liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendi raames. Näitaja 1. Liikmesriikide valitsustel ja ELi institutsioonidel on juurdepääs esialgsetele riiklike teenustele 2025. aastaks ja täielikule suutlikkusele 2027. aastaks. Näitaja 2. Teenuse kättesaadavus. Näitaja 3. Liidu olemasoleva võimsuse täielik integreerimine riikliku satelliitside maapealse taristu integreerimise kaudu. Näitaja 4. Liikmesriikide telekommunikatsioonivõrkude oluliste katkestuste arv aastas, mida on vähendanud turvaline ühenduvussüsteem. Näitaja 5. Kasutaja rahulolu turvalise ühenduvussüsteemi toimimisega. Erieesmärk 2. Panustada küberkerksusse, kaitstes ennetavalt ja reageerivalt küber- ja elektromagnetohtude eest, ja operatiivsesse küberturvalisusesse ning integreerida Euroopa kvantsidetaristu kosmosesegment ja sellega seotud maapealne segment, et võimaldada krüptovõtmeid turvaliselt edastada. Näitaja 1. Süsteem saab turvalisuse akrediteeringu, mis võimaldab teenustel edastada ELi salastatud teavet teataval salastatuse tasemel ja ELi liikmesriikide riiklikku salastatud teavet samaväärsel salastatuse tasemel, järgides põhimõtteid, mis on sätestatud nõukogu otsuses (2013/488/EL) ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta. Näitaja 2. Euroopa kvantsidetaristu kosmosetaristu integreerimine kõige sobivama tehnilise lahenduse alusel. Erieesmärk 3. Parandada ja laiendada liidu kosmoseprogrammi muude komponentide võimekust ja teenuseid. Näitaja 1. Liidu kosmoseprogrammi muid komponente teenindavate kasulike laadungite arv. Erieesmärk 4. Kiirendada uuenduslike ja murranguliste tehnoloogiate kasutuselevõtmist, eelkõige uue kosmosetööstuse võimendamise kaudu. Näitaja 1. Taristu arendamises osalevate idufirmade, VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate arv. Erieesmärk 5. Võimaldada kiire lairibaühenduse ja sujuva ühenduvuse edasist arengut kogu liidus, kõrvaldada leviaugud ja suurendada ühtekuuluvust liikmesriikide territooriumidel ning võimaldada ühenduvust strateegilist huvi pakkuvates geograafilistes piirkondades väljaspool liitu. Näitaja 1. Äriotstarbeliste satell iitide lairibaühenduse kiirus. Näitaja 2. Uue äriotstarbeliste satelliitside võimalike kasutajate arv ELi maapiirkondades ja strateegilist huvi pakkuvates piirkondades. 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava. Programmi juurutamiseks vajalike ülesannete täitmine eeldab järgmist: - kontsessioonilepingu või segalepingu sõlmimine tööstusharuga, mis on välja valitud kooskõlas finantsmääruse VII jaotises nimetatud hankemenetlusega; - süsteemi arendamine ja kasutuselevõtmine; - liikmesriikide valitsused ja ELi institutsioonid saavad teenuseid kasutada juurdepääsuga esialgsetele riiklike teenustele 2025. aastal ning täielikule suutlikkusele 2027. aastal; - integreeritus GOVSATCOMi keskustega 2025. aastal; - süsteem saab turvalisuse akrediteeringu 2027. aastal, mis võimaldab teenustel edastada ELi salastatud teavet teataval salastatuse tasemel ja ELi liikmesriikide riiklikku salastatud teavet samaväärsel salastatuse tasemel, järgides põhimõtteid, mis on sätestatud nõukogu otsuses (2013/488/EL) ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta; - vajalikud töötajad Euroopa Komisjoni jaoks, et hallata programmi ning teha eri asutuste, eelkõige ameti töö tulemuslikku järelevalvet; - vajalikud töötajad ja eelarve ameti jaoks, et nõuetekohaselt rakendada eri meetmeid, mille eest amet on uue programmi kohaselt vastutav. 1.5.2. ELi meetme lisandväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti mõistes tähendab „ELi meetme lisandväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. Programmiga tagatakse tagatud juurdepääs turvalisele satelliitsidele. See aitab kaudselt kaasa ELi julgeolekuhuvide kaitsele. Näiteks toetab see elanikkonnakaitse- ja politseijõude, avaliku julgeoleku ülesandeid täitvaid organeid, piirivalvet ja merenduskogukondi liikmesriikides. ELi tasandil aitab see kaasa ELi ametite, näiteks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tööle ning suurendab elanikkonnakaitse ja humanitaarsekkumise tulemuslikkust ELis ja kogu maailmas. Sellise ELi tasandil juhtimise korraldamine, mis võimendaks turvalisi ja katvaid satelliitsideteenuseid kõigi riiklike ja ELi julgeolekuvaldkonna osalejate jaoks, aitaks ELil tõhusamalt ja autonoomsemalt reageerida riskidele ja ohtudele alates küberrünnakutest, hübriidohtudest ja loodusõnnetustest kuni areneva turvalise riikliku satelliitside kasutusjuhtumiteni ja suureneva üleilmse vajaduseni. ELi kosmosevaldkonna erasektoris ei ole elujõulist ärimudelit süsteemi arendamiseks ilma riigi panuseta. Investeeringud teadus- ja arendustegevusse aitavad suurendada ELi tööstussektori konkurentsivõimet. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid Liidu kosmosealgatuste ja -programmide juhtimisest saadud õppetunnid I) Avaliku ja erasektori partnerlus Programmi Galileo käivitamisel kaaluti avaliku ja erasektori partnerluse rakendamise mudelit. II) Juhtimine Muude liidu kosmosealgatuste juhtimisstruktuur on näidanud, et Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet on selliste algatuste rakendamisega seotud ülesannete täitmiseks kõige sobivam ja Euroopa Kosmoseagentuur on valmis toetama arendus- ja valideerimisetappe. 1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega Programmil on sarnased eesmärgid muude liidu programmidega, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 loodud programmiga „Euroopa horisont“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/694 loodud programmiga „Digitaalne Euroopa“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1153 loodud Euroopa ühendamise rahastuga ning eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/696 loodud liidu kosmoseprogrammiga. Kuna programmil on mõju liidu ja selle liikmesriikide julgeolekule, siis ühtivad programmi eesmärgid ja põhimõtted ka Euroopa Parlamendi määrusega (EL) 2021/697 loodud Euroopa Kaitsefondi omadega. Kuna programmi ulatus on ülemaailmne, ühtivad selle eesmärgid ja põhimõtted määrusega (EL) 2021/947 loodud naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendiga „Globaalne Euroopa“. 1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang Algatust rahastatakse liidu eelarves järgmiste olemasolevate liidu programmide vahenditest, millel on käesoleva algatusega sarnased eesmärgid: - liidu kosmoseprogramm, - programm „Digitaalne Euroopa“, - Euroopa ühendamise rahastu, - Euroopa Kaitsefond, - naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ osa „Uued probleemid ja prioriteedid“. Osa rahastamisest tagatakse ka mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 rubriikide 1 ja 5 vahenditega. Programmi täiendatakse ka rahaliste vahenditega programmist „Euroopa horisont“, liidu kosmoseprogrammist ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendist „Globaalne Euroopa“. 1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju piiratud kestus hõlmab ajavahemikku 1.01.2023–31.12.2027; finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2023–2027 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2023–2030; piiramatu kestus rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA, millele järgneb täieulatuslik rakendamine. 1.7. Eelarve täitmise kavandatud viisid Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali; rakendusametite kaudu. Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega Kaudne eelarve täitmine , mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud: kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele; rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage); Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile; finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele; avalik-õiguslikele asutustele; avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised; liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised; isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis. Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“. Märkused Juhtimises osalejatel on järgmised vastutusvaldkonnad. i) Komisjon kannab kosmoseprogrammi rakendamise üldist vastutust, sealhulgas julgeoleku valdkonnas, ilma et see piiraks liikmesriikide eesõigusi riikliku julgeoleku valdkonnas. ii) Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti (asub Prahas) vastutusalas on: - programmi riikliku taristu toimimine; - riikliku taristu talitluskindlus, sealhulgas riski- ja ohuanalüüs ning turvaseire; - riiklike teenuste osutamine; - kontsessiooni- või segalepingu haldamine; - riiklike teenuste kasutajatega seotud aspektide üldine koordineerimine tihedas koostöös liikmesriikide, asjaomaste liidu ametite, Euroopa välisteenistuse ja muude üksustega; - tegevus, mis on seotud programmi pakutavate teenuste kasutuselevõtuga. iii) Euroopa Kosmoseagentuurile tehakse ELi huvide kaitset võimaldava sisemise otsustusprotsessi kohandamisel ülesandeks: - arendus- ja valideerimistegevus rakenduslepingute raames; - komisjonile tehniliste eksperditeadmiste pakkumine, sealhulgas programmi tehniliste aspektide ettevalmistamiseks; - rakenduslepingute hindamine. 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad Märkige sagedus ja tingimused. Algatuse järelevalve hõlmab järgmisi aspekte. - Rakendamine. Taristu kasutuselevõtmine lepingupõhiste kokkulepete kohaselt. Igaks avaliku ja erasektori partnerluse taristu kasutuselevõtmise etapiks seatakse tegevuseesmärgid koos peamiste tulemusnäitajatega, mis peavad kajastuma ka lepingupõhistes kokkulepetes. Peamised tulemusnäitajad määratakse kindlaks tegevus- ja turvanõuete alusel ning nende järelevalvet teeb komisjon. Rakendusaktidega määratakse täpsemalt kindlaks nõuded teenuseportfellile, riiklike teenuste osutamisele, üldised turvanõuded ja tööprogramm. - Taotlemine. Algatuse raames pakutavate teenuste tulemuslikkus ja algatuse kasutajate vajaduste areng. Mõõdetakse konkreetselt järgmiste näitajate abil: - ülemaailmne katteala, - teenuse kättesaadavus, - latentsusaeg, - kasutajate arv, - kasutatud andmemaht (st süsteemi kasutatakse ja võimsust mõõdetakse nõuetekohaselt). Näitajaid mõõdetakse igal aastal. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus Komisjon kannab kosmoseprogrammi rakendamise eest üldist vastutust, sealhulgas julgeoleku valdkonnas, ilma et see piiraks liikmesriikide eesõigusi riikliku julgeoleku valdkonnas. Komisjon teeb Euroopa Kosmoseagentuurile ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ametile ülesandeks panustada vastavalt arendamise ja valideerimise ning käitamise usaldusväärsesse rakendamisse. Peale selle teeb Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet riikliku taristu ja riiklike teenuste turvalisuse akrediteerimisi kooskõlas määruse (EL) 2021/696 V jaotise II peatükiga . Makseviisid peaksid jääma samalaadseks eelmise mitmeaastase finantsraamistiku puhul kasutatud makseviisidega: asutused koostavad makseprognoosi, komisjon kontrollib selle üle (eelkõige võttes arvesse summaarseid delegeeritud eelarvevahendeid) ja maksed tehakse korrapäraselt, et anda usaldatud üksustele võimalus hanget tõhusalt hallata ja vältida vajadust rahastada seda enda vahenditest. Komisjonile jääb volitus maksed heaks kiita ja eelkõige juriidiline õigus makset vähendada, kui nõuet ja sellega seotud prognoosi peetakse ülemääraseks. Rahalise toetuse lepingutes kindlaks määratav kontrollistrateegia tugineb eelmise mitmeaastase finantsraamistiku ja eelkõige kvartaalse aruandluse (mis hõlmab programmi-, finants- ja riskijuhtimisaruandlust) ning eri tasandi komisjonide (näiteks hankekomisjoni) ja nõupidamiste käigus saadud kogemustele. Tulevane kontrollistrateegia tugineb kõigi nende riskide kindlakstegemisele, mis võivad programmi ohustada, ja selle puhul võetakse arvesse nende suhtelist olulisust ja võimalikku mõju programmile. See kontrollisüsteem osutus tõhusaks Galileo programmi, Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi ja Copernicuse programmi peamiste meetmete puhul, nagu on märgitud nende vahehindamistes. 2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta Tuvastatud riskid Tehnoloogiline risk: uusima tehnoloogia kasutamine, mida ei ole veel valideeritud ja mille tehnilised omadused arenevad pidevalt. Tööstusrisk: taristute rajamisse ja ajakohastamisse võivad olla kaasatud paljud tööstusvaldkonna osalejad mitmes riigis ja nende tööd tuleb tõhusalt koordineerida, et jõuda usaldusväärsete ja täielikult integreeritud süsteemideni, eelkõige seoses turvalisusega. Ajarisk: süsteemi rakendamisega viivitamine võib tähendada soodsa võimaluse kaotamist ja kaasa tuua ülekulu. Juhtimisrisk: programmi juhtimine eeldab mitme asutuse koostööd ning tagada tuleb nõuetekohane stabiilsuse ja korraldamise määr. Arvestada tuleb ka eri osaliste, eeskätt liikmesriikide erinevaid arvamusi olulisemates küsimustes. Seetõttu tuleks kaaluda teatavate riskide, sh finants- ja turvariskide jagamist nende osaliste vahel, kellel on kõige paremad eeldused nendega toimetulekuks. Finantsrisk: finantsrisk on seotud ebapiisava rahastamisega liikmesriikidelt ja erasektorilt. See risk on teada hankemenetluse käigus, enne kui tehakse järeldusi programmi rakendamisega seotud kulude kohta. Sisekontroll Kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraadi üldine sisekontrollisüsteem tugineb eri aruannetele, mille usaldatud üksused esitavad kord kvartalis. Neile aruannetele järgnevad sihtotstarbelised läbivaatused, millega tagatakse, et plaani on järgitud ja kõik tehnilised probleemid on lahendatud. Need läbivaatused hõlmavad programmi rakendamisega seotud riskidele vastavaid järelmeetmeid. Peale selle teeb kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraat järelauditeid, et tagada usaldatud üksuste usaldusväärne finantsjuhtimine. 2.2.3. Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (makse tegemise ja programmi lõpetamise ajal) Programmi põhieelarvet haldavad amet ja Euroopa Kosmoseagentuur rahalise toetuse lepingute kaudu. Varasemate andmete põhjal on kõigi komisjoni usaldatud üksuste üldised kontrollikulud hinnanguliselt alla 1 % sellega seotud hallatavatest vahenditest. Rakendusasutuste kulud on eelmise perioodi andmetele tuginedes ligikaudu 5–10 %. Eeldatav vea tekkimise risk makse tegemise ja programmi lõpetamise ajal on piiratud, võttes arvesse hankemehhanismi: komisjon delegeerib hangete rakendamise kas ametile või Euroopa Kosmoseagentuurile mitmeaastase finantsraamistiku alusel ning need asutused annavad kord kvartalis aru tegelike ja prognoositavate hangete kohta delegeeritud summade piires. 2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed. Käesolevast määrusest tulenevates rahalise toetuse lepingutes, mis sõlmitakse kolmandate isikutega, nähakse ette, et komisjon või tema volitatud esindaja teeb järelevalvet ja finantskontrolli koos kontrollikoja või Euroopa Pettustevastase Ameti audititega ELi äranägemisel, vajaduse korral kohapeal. 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub Olemasolevad eelarveread (vt tabel punktis 3.2). Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja eelarveridade järjekorras . Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus Nr Liigendatud/liigendamata EFTA riigid kandidaatriigid kolmandad riigid finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses [XX.AA.AA.AA] Liigendatud/liigendamata JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI Uued eelarveread, mille loomist taotletakse Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus Nr Liigendatud/liigendamata EFTA riigid kandidaatriigid kolmandad riigid finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses 1 04.0301 Liigendatud ei ei ei ei 5 13.05 Liigendatud ei ei ei ei 6 14.07 Liigendatud ei ei ei ei 3.2. Liidu turvalise ühenduvuse rahastamisallikad 3.2.1. Vahendite sihtotstarbe määramine olemasolevate programmide raames Kosmoseprogramm 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 04.0101.03 Kosmoseprogrammi toetamine 0,900 0,550 0,300 0,300 0,300 0,300 0,450 3,100 04.0201 Galileo/Egnos 1,325 1,325 04.0203 Govsatcom/SSA 18,448 24,641 39,472 41,826 40,435 26,708 26,132 217,662 Kosmos kokku 20,673 25,191 39,772 42,126 40,735 27,008 26,582 222,087 Programmi „Euroopa horisont“ teemavaldkond „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“ 86,000 86,000 86,000 86,000 86,000 430,000 NDICI „Globaalne Euroopa“ 50,000 50,000 50,000 150,000 Sihtotstarbelised vahendid kokku 20,673 25,191 125,772 128,126 176,735 163,008 162,582 802,087 3.2.2. Liidu uue turvalise ühenduvuse programmi assigneeringute rahastamisallikas Kosmoseprogrammi panus 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku Galileo/EGNOSe toetamine 0,250 0,200 0,200 0,200 0,050 0,900 Galileo/EGNOS 80,000 80,000 97,013 257,013 Galileo/EGNOS kokku 0,250 0,200 80,200 80,200 97,063 257,913 Euroopa ühendamise rahastu panus 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku Digiharu 50,000 50,000 50,000 50,000 200,000 Programmi „Digitaalne Euroopa“ panus 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku Programm „Digitaalne Euroopa“ 88,000 88,000 88,000 88,000 88,000 440,000 Euroopa Kaitsefondi panus 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku Võimekuse arendamine 51,000 61,000 71,000 85,000 268,000 Kaitsealane uurimistegevus 25,000 30,000 35,000 42,000 132,000 Euroopa Kaitsefond kokku 76,000 91,000 106,000 127,000 400,000 NDICI „Globaalne Euroopa“ panus 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku „Uued probleemid ja prioriteedid“ 50,000 50,000 50,000 150,000 Varude kasutamine 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku Rubriik 1 20,000 10,000 10,000 5,000 5,000 50,000 Rubriik 5 30,000 20,000 20,000 15,000 15,000 100,000 Varud kokku 50,000 30,000 30,000 20,000 20,000 150,000 PROGRAMMIDE JA VARUDE PANUSE KOKKUVÕTE Programmide ja varude panus 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku Kosmos 0,250 0,200 80,200 80,200 97,063 257,913 Euroopa ühendamise rahastu 50,000 50,000 50,000 50,000 200,000 Programm „Digitaalne Euroopa“ 88,000 88,000 88,000 88,000 88,000 440,000 Varude rubriik 1 20,000 10,000 10,000 5,000 5,000 50,000 Rubriigi 1 vahesumma 108,250 148,200 228,200 223,200 240,063 947,913 Euroopa Kaitsefond 76,000 91,000 106,000 127,000 400,000 Varude rubriik 5 30,000 20,000 20,000 15,000 15,000 100,000 Rubriigi 5 vahesumma 30,000 96,000 111,000 121,000 142,000 500,000 Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ 50,000 50,000 50,000 150,000 Rubriigi 6 vahesumma 50,000 50,000 50,000 150,000 Liidu turvaline ühenduvus kõik kokku 138,250 244,200 389,200 394,200 432,063 1 597,913 3.2.3. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist järgmiselt: Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma). Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 01 Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond – teemavaldkond 4 „Kosmos“ 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Pärast 2027. aastat KOKKU 04.0301 Tegevusassigneeringud: turvaline ühenduvus Kulukohustused (1) 0 108,000 148,000 228,000 223,200 240,013 947,013 Maksed ( 2 ) 100,000 100,000 200,000 200,000 200,000 147,013 947,013 04.0101.03 Toetuskulud Kulukohustused = maksed ( 3 ) 0,250 0,200 0,200 0,200 0,050 0,900 KOKKU assigneeringud rubriigi 1 programmi jaoks Kulukohustused = 1 + 3 108,250 148,200 228,200 223,200 240,063 947,913 Maksed = 2 + 3 100,250 100,200 200,200 200,200 200,050 147,013 947,913 04 0301 Turvalise ühenduvuse eelarve panus Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti eelarvesse Kulukohustused (4) -1,950 -2,850 -3,850 -5,500 -5,850 -20,000 Maksed (5) -1,950 -2,850 -3,850 -5,500 -5,850 -20,000 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku KOKKU assigneeringud programmi jaoks Kulukohustused = 1 + 3 + 4 106,300 145 ,350 224,350 217,700 234,213 927,913 Maksed = 2 + 3 + 5 98,300 97,350 196,350 194,700 194,200 147,013 927,913 KOKKU rubriigi 1 assigneeringud Kulukohustused = 1 + 3 108,250 148,200 228,200 223,200 240,063 947,913 Maksed =2 + 3 100,250 100,200 200,200 200,200 200,050 147,013 947,913 Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 05 Julgeolek ja kaitse – teemavaldkond 13 „Kaitse“ 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Pärast 2027. aastat KOKKU 13.0501 Tegevusassigneeringud, turvaline ühenduvus Kulukohustused (1) 30,000 96,000 111,000 121,000 142,000 500,000 Maksed (2) 30,000 50,000 100,000 100,000 100,000 120,000 500,000 KOKKU assigneeringud rubriigi 5 programmi jaoks Kulukohustused = 1 30,000 96,000 111,000 121,000 142,000 500,000 Maksed = 2 30,000 50,000 100,000 100,000 100,000 120,000 500,000 Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 06 Naabrus ja maailm – teemavaldkond 14 „Välistegevus“ 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Pärast 2027. aastat KOKKU 14.07 Tegevusassigneeringud, turvaline ühenduvus Kulukohustused (1) 50,000 50,000 50,000 150,000 Maksed (2) 40,000 40,000 40,000 30,000 150,000 KOKKU assigneeringud rubriigi 6 programmi jaoks Kulukohustuse d = 1 50 ,000 50 ,000 50,000 150,000 Maksed = 2 40 , 000 40 , 000 40 , 000 30 , 000 150,000 KOKKU tegevusassigneeringud (kõik tegevusrubriigid, sealhulgas Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti üleviimise eelarve) Kulukohustused (4) 138,000 244,000 389,000 394,000 432,013 1 597,013 Maksed (5) 130,000 150,000 340,000 340,000 340,000 297,013 1 597,013 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) Kulukohustused = maksed (6) 0,250 0,200 0,200 0,200 0,050 0,900 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–6 assigneeringud KOKKU Kulukohustused = 4 + 6 138,250 244,200 389,200 394,200 432,063 1 597,913 Maksed = 5 + 6 130,250 150,200 340,2 00 340,2 00 340,0 5 0 297,013 1 597,913 Mitmeaastase finantsraamistiku 7 „Halduskulud“ Selle punkti täitmisel tuleb kasutada haldusalaseid eelarveandmeid, mis esitatakse kõigepealt õigusakti finantsselgituse lisas (sise-eeskirja V lisa), mis laaditakse üles DECIDEsse talitustevaheliseks konsulteerimiseks. Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma). 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Pärast 2027. aastat KOKKU Personalikulud 2,334 2,334 2,334 2,334 1,690 1,448 12,474 Muud halduskulud 0,343 0,343 0,343 0,343 0,343 0,343 2,058 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) 2,667 2,667 2,667 2,667 2,033 1,791 14,532 Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma). 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Pärast 2027. aastat KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku kõikide RUBRIIKIDE assigneeringud KOKKU Kulukohustused 2,677 140,927 246,877 391,877 396,23341 433,854 1 612,445 Maksed 2,677 132,927 152,877 342,877 342,23333 341,841 297,013 1 612,445 Teadmiseks. Peale selle kosmoseprogrammi ja liidu turvalise ühenduvuse programmi sisaldab mitmeaastase finantsraamistiku pakett eraldi rahastamispaketti, mis on ette nähtud ELi panuse jaoks ametile, milleks on algselt 504 miljonit eurot (esitatud eelarvereal 04.1001). Täiendavalt eraldatakse 20 miljonit eurot Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti täiendava personali rahastamiseks (30 ametikohta 2027. aastal). Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma). 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Pärast 2027. aastat KOKKU Tegevusassigneeringud 04.10 01 ELi panus ametile Kulukohustused 56,175 68,345 72,812 75,770 76,059 77,577 77,777 504,515 Maksed 56,175 68,345 72,812 75,770 76,059 77,577 77,777 504,515 Turvalise ühenduvuse eelarve panus Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti eelarvesse Kulukohustused 1,950 2,850 3,850 5,500 5,850 20,000 Maksed 1,950 2,850 3,850 5,500 5,850 20,000 KOKKU Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet Kulukohustused 56,175 68,345 74,762 78,620 79,909 83,077 83,627 524,515 Maksed 56,175 68,345 74,762 78,620 79,909 83,077 83,627 524,515 Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti lisaeelarve jaguneb järgmiselt: Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma). Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma). 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Pärast 2027. aastat KOKKU Jaotis 1. Palgad Kulukohustused 1,225 1,825 2,450 3,700 3,950 13,150 Maksed 1,225 1,825 2,450 3,700 3,950 13,150 Jaotis 2. Muud halduskulud Kulukohustused 0,450 0,750 1,000 1,400 1,400 5,000 Maksed 0,450 0,750 1,000 1,400 1,400 5,000 Jaotis 3. Tegevuskulud Kulukohustused 0,275 0,275 0,400 0,400 0,500 1,850 Maksed 0,275 0,275 0,400 0,400 0,500 1,850 Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti lisaeelarve kokku Kulukohustused 1,950 2,850 3,850 5,500 5,800 20,000 Maksed 1,950 2,850 3,850 5,500 5,800 20,000 Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti tööjõuvajadus 2021–2027 (töötajate arv) Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti esialgne personal vastavalt kosmosemäärusele 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Ajutised töötajad (AD) 189 229 249 249 249 249 249 Ajutised töötajad (AST) 2 2 2 2 2 2 2 Lepingulised töötajad 34 34 34 34 34 34 34 Riikide lähetatud eksperdid 13 14 14 14 16 16 16 KOKKU 238 279 299 299 301 301 301 Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ametile taotletud lisatöötajad 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Ajutised töötajad (AD) 0 0 5 8 10 15 15 Ajutised töötajad (AST) 0 0 0 0 0 0 0 Lepingulised töötajad 0 0 4 5 7 10 12 Riikide lähetatud eksperdid 0 0 1 1 2 3 3 KOKKU 0 0 10 14 19 28 30 KOKKU Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti personal 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Ajutised töötajad (AD) 189 229 254 257 259 264 264 Ajutised töötajad (AST) 2 2 2 2 2 2 2 Lepingulised töötajad 34 34 38 39 41 44 46 Riikide lähetatud eksperdid 13 14 15 15 18 19 19 KOKKU 238 279 309 313 320 329 331 Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti 30 täiendavat ametikohta on seotud riikliku taristu käitamise ja riiklike teenuste osutamisega, sealhulgas seonduvate lepingute haldamise, riikliku taristu ja teenuste turvalisuse akrediteerimise ning riiklike teenuste kasutajatega seotud aspektide üldise koordineerimisega. 3.2.4. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma). Aasta 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7 Personalikulud 2,334 2,334 2,334 2,334 1,690 1,448 12,474 Muud halduskulud 0,343 0,343 0,343 0,343 0,343 0,343 2,058 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 vahesumma 2,677 2,677 2,677 2,677 2,033 1,791 14,532 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud Personalikulud Muud halduskulud (endised BA read) 0,250 0,200 0,200 0,200 0,050 0,900 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud 0,250 0,200 0,200 0,200 0,050 0,900 KOKKU 2,677 2,927 2,877 2,877 2,233 1,841 15,432 Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse peadirektoraadi poolt meetme haldamiseks juba eraldatud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nende lisaassigneeringutega, mis antakse peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega. 3.2.4.1. Hinnanguline personalivajadus Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist. mis toimub järgmiselt: Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina Aasta 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 • Kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraadi ametikohtade loetelus sisalduvad ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) Peakorterites ja komisjoni esindustes 11 11 11 11 8 7 Delegatsioonid Uuringud • Koosseisuvälised töötajad (täistööajale taandatud töötajate arv ) - lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riigi lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraadi jaoks Rubriik 7 Rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 - peakorterites 7 7 7 7 5 4 - delegatsioonides Rahastatakse programmi vahenditest - peakorterites - delegatsioonides Uuringud Muu (täpsustada) KOKKU 18 18 18 18 13 11 Personalivajadused kaetakse meedet juba haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamisega peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega. Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutised töötajad 11 töötajat (täistööajale taandatuna) tegevuse alustamiseks (2027. aastaks väheneb seitsmele), et tagada avaliku ja erasektori partnerluse juhtimine ning tegevuse operatiiv-, finants- ja õiguslik järelevalve. Koosseisuvälised töötajad 7 töötajat (täistööajale taandatuna) tegevuse alustamiseks: kolm lepingulist töötajat ja neli riigi lähetatud eksperti (2027. aastaks väheneb neljale: üks lepinguline töötaja ja kolm riigi lähetatud eksperti), et tagada avaliku ja erasektori partnerluse juhtimine ja tegevuse operatiivseire. 3.2.5. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga Ettepanek/algatus: on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu Rubriigid 1, 5 ja 6. Täpsemalt vt punkt 3.2. tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu Rubriikide 1 ja 5 varud. Täpsemalt vt punkt 3.2. nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist. Selgitage vajadust, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele. 3.2.6. Kolmandate isikute rahaline osalus Ettepanek/algatus: ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine: Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma). 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku Euroopa Kosmoseagentuur ja/või liikmesriigid kinnitamisel kinnitamisel kinnitamisel kinnitamisel kinnitamisel kinnitamisel Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU Euroopa Kosmoseagentuur ja/või liikmesriigid kinnitavad hiljem oma osalemist sellises tegevuses. 3.3. Hinnanguline mõju tuludele Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: omavahenditele muudele tuludele palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma). Tulude eelarverida Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud Ettepaneku/algatuse mõju Aasta N Aasta N + 1 Aasta N + 2 Aasta N + 3 Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Artikkel …. Sihtotstarbelise tulu puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid see mõjutab. [...] Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave). […] LISA PROGRAMMI HINDAMISNÄITAJAD Programmi jälgitakse hoolikalt rea näitajate põhjal, mis on ette nähtud selleks, et mõõta, millises ulatuses on programmi erieesmärgid saavutatud, ning minimeerida halduskoormust ja -kulusid. Selleks kogutakse andmeid järgmiste põhinäitajate kohta. Näitajad tuleks seostada erieesmärkidega, kuid neid ei tohiks korrata , et vältida järjekindlusetust. Erieesmärk 1: suurendada liidu sideteenuste kerksust, arendades, ehitades ja käitades mitmeorbiidilist ühendustaristut, mida kohandatakse pidevalt vastavalt satelliitside nõudluse arengule, võttes samal ajal arvesse liikmesriikide olemasolevaid ja tulevasi varasid, mida kasutatakse määrusega (EL) 2021/696 loodud liidu kosmoseprogrammi GOVSATCOMi komponendi raames. Näitaja 1: liikmesriikide valitsustel ja ELi institutsioonidel on 2025. aastal juurdepääs algsele riiklike teenuste valikule ning täisvõimekus saavutatakse 2027. aastal. Nä itaja 2: teenuse kättesaadavus. Näitaja 3: liidu olemasoleva võimekusressursi täielik integreerimine GOVSATCOMi maapealse taristu integreerimise kaudu. Näitaja 4: liikmesriikide telekommunikatsioonivõrkude suuremate katkestuste arv aastas, mis tänu turvalise ühenduvuse süsteemile väheneb. Näitaja 5: kasutajate rahulolu turvalise ühenduvuse süsteemi toimimisega. Erieesmärk 2: panustada küberkerksusse proaktiivsete ja reaktiivsete kaitsemeetmetega küber- ja elektromagnetohtude vastu ning operatiivse küberturbega ning integreerida Euroopa kvantsidetaristu kosmosesegment ja sellega seotud maapealne segment, et krüptovõtmeid oleks võimalik turvaliselt edastada. Näitaja 1: süsteem saab turvalisuse akrediteeringu, tänu millele võib teenuste kaudu edastada ELi salastatud teavet kuni teatava salastatustasemeni ja samaväärse salastatustasemega ELi liikmesriikide riiklikku salastatud teavet, järgides põhimõtteid, mis on sätestatud nõukogu otsuses (2013/488/EL) ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta. Näitaja 2: Euroopa kvantsidetaristu kosmosetaristu integreerimine kõige sobivama tehnilise lahenduse alusel. Erieesmärk 3: parandada ja laiendada liidu kosmoseprogrammi muude komponentide suutlikkust ja teenuseid. Näitaja 1: liidu kosmoseprogrammi muid komponente teenindavate kasulike lastide arv Erieesmärk 4: luua stiimulid uuendusliku ja murrangulise tehnoloogia arenguks, eelkõige uue kosmosetööstuse võimendamise kaudu. Näitaja 1: taristu arendamises osalevate idufirmade, VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtete arv. Erieesmärk 5: võimaldada kogu liidus kiiret lairibaühendust ja sujuvat ühenduvust, kaotada leviaugud, suurendada ühtekuuluvust liikmesriikide territooriumide vahel ning võimaldada ühenduvust strateegilist huvi pakkuvates piirkondades väljaspool liitu. Näitaja 1: kommertssatell iitide lairibaühenduse kiirus. Näitaja 2: uue kommertssatelliitside võimalike kasutajate arv ELi maapiirkondades ja strateegilist huvi pakkuvates piirkondades. Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 15.1/22-0105 - COM(2022) 57 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse liidu turvalise ühenduvuse programm aastateks 2023–2027 Arvamuse andmine eelnõu kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile vastavalt Riigikantselei 11.03.2022 resolutsioonile. Osapooled: Haridus- ja Teadusministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Tähtaeg: 07.04.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f23c3f9-a307-4644-910d-e49b783aad32 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f23c3f9-a307-4644-910d-e49b783aad32?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main