Kaitseministeerium
Sakala 1
Tallinn 15094
[email protected]
Meie: 09.03.2022 nr 8-160
Elva AJ 110 kV õhuliini ühenduse tööprojekti kooskõlastamiseks esitamine
Lugupeetud Kaitseministeerium
Esitame kooskõlastamiseks Elva alajaama 110 kV õhuliini ühenduse tööprojekti.
Elva alajaama 110 kV õhuliini ühenduse tööd on seotud Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini L301
rekonstrueerimisega.
Kooskõlastused: LEONHARD WEISS OÜ, Vesse 8, 11415 Tallinn
Egne Pilt (tel 53 424 474, e-post:
[email protected])
Peatöövõtja: CONNECTO EESTI AS, Tuisu 19, 11314 Tallinn
Tellija: Elering AS, Kadaka tee 42, 12915 Tallinn
Projektijuht: Illimar Vahtras (tel 512 7630, e-post:
[email protected])
Lisad:
1. LISA 1 – Tööprojekti seletuskiri (626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV)
2. LISA 2 – Asendiplaan (626K3_TP_AS-4-04-001_Plaan-M2000-Elva-haru), dwg lingil:
https://leonhardweiss-my.sharepoint.com/:u:/g/personal/e_pilt_leonhard-
weiss_com/EWDm9VTiwgVOhi1L0vLrjYgBrFC9L0W6kcogJfGBhRqpNg?e=2tBesD
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Egne Pilt
53 424 474
[email protected]
LW EE OÜ FB0900EE-4
LEONHARD WEISS OÜ, Vesse 8, 11415 Tallinn Reg nr 12083348
[email protected], www.leonhard-weiss.ee
Tel +372 601 2285 Juhatus: Kalle Kask (esimees), Indrek Kaliste, Mait Kesküll,
IBAN EE492200221015218954 Mihhail Saveljev
Pank: Swedbank LEONHARD WEISS grupi ettevõte
PEAPROJEKTEERIJA: CONNECTO EESTI AS
Tuisu 19
11314 Tallinn
+372 6063100
www.connecto.ee
Reg. 10722319
EE10722319, EEP003393
PROJEKTEERIJA: LEONHARD WEISS OÜ
Reg.kood 12083348
Vesse 8 11415 Tallinn
EE101756486
EEP002673; EL10665798-
0001
TELLIJA: Elering AS
Reg.kood 11022625
Kadaka tee 42, 12915
Tallinn
L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine
K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus
Tööprojekt 626K3
Vastutav projekteerija Risto Rusin
TALLINN
veebruar 2022
Faili nimi: 626K3_TP_AA-0-01-001_Tiitelleht
Tööprojekt
L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine
626K3
K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 2
Ver 1 -
Üldosa seletuskiri
08.03.2022
Käesoleva projekti koostamisest võtsid osa:
Projekteerija Risto Rusin
[email protected]
Pädevustunnistus nr. EL-387-16
Tel. 50 87 870
Projekteerija Markus Uppus
[email protected]
Tel. 53 238 544
Projekteerija Heigo Luik
[email protected]
Tel. 53 402 066
Pädevustunnistus nr. EL-361-19
Projekteerija Ranno Kivistik
[email protected]
Tel. 53 330 987
Kutsetunnistus nr. 151009
Projekteerija Dmitri Kolõbanov
[email protected]
Tel. 58 667 337
Projekteerija Matti Kapanen
[email protected]
Tel. 58 545 446
Maateenuse projektijuht Hanno Priks
[email protected]
Tel. 514 4324
Projektiassistent Egne Pilt
[email protected]
Tel. 53 424 474
Projekteerija Ando Funk
[email protected]
Tel. 53 474 811
Kutsetunnistus nr. 151690
Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV
Tööprojekt
L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine
626K3
K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 3
Ver 1 -
Üldosa seletuskiri
08.03.2022
SISUKORD
SELETUSKIRI .................................................................................................................................... 4
1. Üldandmed ............................................................................................................................... 4
1.1. L301 rekonstrueerimise üldkirjeldus ...................................................................................... 4
1.2. Liinitööde maht ..................................................................................................................... 5
1.3. Ehitusluba ja ehitusteatis ...................................................................................................... 6
2. Alusdokumendid ....................................................................................................................... 6
2.1. Projekteerimise lähteandmed................................................................................................ 6
2.2. Ehitusuuringud ...................................................................................................................... 6
2.3. Normdokumendid ................................................................................................................. 6
2.4. Keskkonnatingimused ........................................................................................................... 9
2.5. Projekteerimise tehnilised lähteandmed ................................................................................ 9
2.6. Projektlahenduse ülesehitus ................................................................................................. 9
3. Trassi kirjeldus ja kitsendused ................................................................................................ 10
3.1. 110 kV õhuliini trassi kirjeldus ............................................................................................. 10
3.2. Keskkonnaameti nõuded ja kitsendused ............................................................................. 10
3.3. Põllumajandus- ja Toiduameti nõuded ja kitsendused......................................................... 10
3.4. Transpordiameti nõuded ja kitsendused.............................................................................. 13
3.5. Elektrilevi tehnilised tingimused .......................................................................................... 14
3.6. Telia märkused ................................................................................................................... 15
4. Tehniline lahendus ................................................................................................................. 15
4.1. Ristumised .......................................................................................................................... 15
4.2. Pinnasekatete taastamine ja säilitamine ............................................................................. 16
4.3. Mastitüüpide kirjeldus ......................................................................................................... 17
4.4. Vundamendid – üldine kirjeldus .......................................................................................... 17
4.5. Mastiosade kaitsmine põrkepiiretega .................................................................................. 18
4.6. Täiendava juurdepääsutee rajamine mastidele ................................................................... 18
4.7. Maandus ja potentsiaaliühtlustus ........................................................................................ 18
4.8. Faasijuhtme tüüp, üldine iseloomustus ............................................................................... 19
4.9. OPGW ................................................................................................................................ 19
4.10. Isolatsioon ja liinitarvikud ............................................................................................... 19
5. Demontaaži tööd .................................................................................................................... 20
6. Raadamine ............................................................................................................................. 21
7. Mastide tähistamine ............................................................................................................... 21
8. Nõuded töövõtule ja töövõtjale ............................................................................................... 22
Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV
Tööprojekt
L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine
626K3
K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 4
Ver 1 -
Üldosa seletuskiri
08.03.2022
SELETUSKIRI
1. Üldandmed
1.1. L301 rekonstrueerimise üldkirjeldus
Elering AS rekonstrueerib Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini L301. Käesoleva töö mahus on koostatud
Elering AS-ile kuuluva Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini rekonstrueerimise projekt. Rekonstrueerimisele
kuulub kogu liinilõik, pikkusega 84,3 km. Rekonstrueeritav lõik saab alguse Tartu alajaama lähistelt
mastist 421 (uus number 3) ja lõppeb Läti piiri ääres mastiga 667 (uus number 250). Liini trass asub
Tartu ja Valga maakonnas ning läbib Tartu linna, Kambja, Nõo, Elva, Otepää ja Valga omavalitsusi.
Kõik olemasolevad mastid asendatakse uutega. Liini rekonstrueerimise mahus mastide asukohti
põhiliinil üldjuhul ei muudeta – mastide asukohad muudetakse üksikutes kohtades, kus ümbertõstmist
nõuab tehniline lahendus seoses aja jooksul muutunud nõuete ja looduslike kitsendustega.
Rekonstrueerimise käigus tõstetakse L301 liinile lisaks lähipaiknevad paralleelselt kulgevad 110 kV
õhuliinid L148, L147 ja L677 (L040). Mastidele paigaldatakse kiudoptilise sidekaabliga
piksekaitsetross.
Liin rekonstrueeritakse olemasolevas 330 kV kaitsevööndis. Käesolev projekt käsitleb ainult
olemasolevas 330 kV trassikoridoris paiknevat liini rekonstrueerimise mahtu. Olemasolevast
trassikoridorist välja minevad liinirajatised, mis on vajalikud olemasolevate liinidega sidumiseks,
lahendatakse eraldi projektiosadena, millele taotletakse omavalitsustest projekteerimistingimused ja
asjast huvitatud organisatsioonidelt tehnilised tingimused ning võetakse eraldi ehitusload.
Tartu-Valmiera 330 kV liiniga samadele mastidele riputatakse järgmised 110 kV õhuliinide ahelad:
L148 Tartu-Elva
L147 Elva-Rõngu
L040 Tsirguliina-Valga
L677 Tsirguliina-Valka
Sellest tulenevalt ehitatakse uued 110 kV haruühendused 330 kV liini koridorist Tartu, Elva, Rõngu,
Tsirguliina ja Valga alajaamade ühendamiseks. Uute ühenduste maht ja tehniline lahendus
lahendatakse eraldi projektiosadena ja esitatakse eraldi köidetes projekti osadena omavalitsustele
ehitusloa taotlemiseks.
Lisaks eelnimetatud 110 kV haruühendustele teostatakse 330 kV liini ühendus Tartu alajaama 330 kV
lahtriga. Ümberehituse maht ja tehniline lahendus on juba varasemalt lahendatud eraldi
projektiosadena L300 renoveerimisprojekti 10013K10_PP mahus.
Projekti köidete jaotus:
626K0 Tüüplahendused;
626K1 Tartu-Valmiera L301 330 kV õhuliini rekonstrueerimine;
626K2 Tartu AJ 110 kV õhuliini ühendus;
626K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus (käesolev projekt);
626K4 Rõngu AJ 110 kV õhuliini ühendus;
626K5 Tsirguliina AJ 110 kV õhuliini ühendus;
626K6 Valga AJ 110 kV õhuliini ühendus;
626K7 Valka AJ 110 kV õhuliini ühendus;
626K8 Tartu AJ 330 kV õhuliini ühendused
Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV
Tööprojekt
L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine
626K3
K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 5
Ver 1 -
Üldosa seletuskiri
08.03.2022
Lisaks eelnimetatule teostatakse kasutuks jäävate 110 kV õhuliinide lammutus, mille tulemusena
vabanevad kasutuseta jäävate õhuliinide koridorid. 110 kV lammutusprojektid on lahendatud eraldi
projektidena ning on jaotatud järgnevalt:
626D1 Tartu-Elva L148 110 kV õhuliini demontaaž
626D2 Elva-Rõngu L147 110 kV õhuliini demontaaž
626D3 Tsirguliina-Valka L677 110 kV õhuliini demontaaž
1.2. Liinitööde maht
Käesolev projekt lahendab eelnevas peatükis mainitud liini Tartu-Valmiera L301 rekonstrueerimist.
Ümberehitustööde maht on toodud plaanil. Projekti mahus on kirjeldatud tööd järgnevas mahus:
Olemasolevad 110 kV liinid Tartu-Elva L148, Elva-Rõngu L147 tõstetakse ühistele mastidele
330 kV liiniga L301. Selleks rajatakse uus trassikoridor liinide L301 ja L147, L148 vahele. Uue
liinitrassi pikkus kummalgi liinil on 750 m, kummalegi liinile paigaldatakse 4 uut masti.
Üheahelaliste liinide L147 ja L148 vaheline kaugus on 25 m.
Lisaks rekonstrueeritakse Elva alajaama suunduvad olemasolevad paralleelsed 110 kV liinid
olemasolevas trassikoridoris, rekonstrueeritava liinitrassi pikkus on 830 m (L147) ja 855 m
(L148) ning kummalgi liinil asendatakse 4 masti.
Ristumise gabariidi saavutamiseks asendatakse liini Viru-Tsirguliina L353 mast nr 592 (uue
numeratsiooni järgi 65Y), et L147, L148 uus trassilõik mahuks liini L353 alt läbi.
Olemasolevad liinid on kantud ehitisregistrisse järgmiste EHR koodide all:
o L301: 220576438, 221324099 (Tartu väljaviigud)
o L353: 221381458
o L147: 220576366
o L148: 220576367
Ümberehitustööde maht plaanil (uus liinilõik toodud punase joonega, rekonstrueeritav liinilõik sinise
joonega):
Joonis 1. Ümberehitatava õhuliini asukoht
Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV
Tööprojekt
L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine
626K3
K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 6
Ver 1 -
Üldosa seletuskiri
08.03.2022
1.3. Ehitusluba ja ehitusteatis
Uute, rekonstrueeritava L301 trassikoridorist välja jäävate 110 kV liinirajatiste (sisseviikude ja
haruühenduste) ehitamiseks on kohalikult omavalitsuselt taotletud projekteerimistingimused ning
taotletakse käesoleva projekti alusel ehitusload (uutele lõiguosadele) ja esitatakse ehitusteatised
(rekonstrueeritavatele lõiguosadele), kummalegi liinile eraldi. Eraldi ehitusteatis esitatakse ka liini L353
1 masti asendamiseks.
Elva 110 kV õhuliini ühendus paikneb Elva Vallavalitsuse haldusalas. Sellest tulenevalt on taotletud
järgnevad projekteerimistingimused:
Projekteerimistingimused nr 2111802/00943 Elva Vallavalitsus, 04.02.2021 (projekti
lähtedokument 626K3_TP_AA-1-01-001_Projekteerimistingimused).
Projekteerimistingimused nr 2111802/00978 Elva Vallavalitsus, 05.02.2021 (projekti
lähtedokument 626K3_TP_ AA-1-01-002_Projekteerimistingimused).
Projekteerimistingimused on leitavad projekti lähtedokumentide alt ning EHRist.
2. Alusdokumendid
2.1. Projekteerimise lähteandmed
Lähteandmetena on aluseks võetud:
Elering AS hankedokumendid
Tele2 tehnilised tingimused 14.02.2020
Keskkonnaameti seisukoht 15.02.2021 nr 7-9/21/968-2
2.2. Ehitusuuringud
Projekteerimistöödel on alusplaanina kasutatud RAE GEODEESIA OÜ poolt koostatud geodeetilist
alusplaani „Tartu-Valmiera 330-kilovoldise kõrgepingeliini rekonstrueerimine“ TÖÖ NR: G-20-20.
Tööde teostamise aeg: 10.2020-07.2021 (EH2000, L-EST)
Käesoleva projekti mahtu on lisatud OÜ Rakendusgeoloogia poolt koostatud ehitusgeoloogilise
uuringu aruanne „L301 Tartu-Valmiera 330/110 kV õhuliini mastide rekonstrueerimine“.
Lisaks on CONNECTO EESTI AS mõõtelabori poolt koostatud pinnase eritakistuse katseprotokollid,
mis on koostatud iga masti asukohas.
2.3. Normdokumendid
Käesoleva dokumendi koostamisel on lähtutud järgmistest eeskirjadest, normdokumentidest,
määrustest ning kehtivatest standarditest:
• EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“
• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“
Elektripaigaldise projekteerimisel on võetud aluseks:
• Ehitusseadustik
• Seadme ohutuse seadus
• EVS-EN 50341-1:2013/AC:2014 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded.
Ühised eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 1: General requirements
- Common specifications
Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV
Tööprojekt
L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine
626K3
K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 7
Ver 1 -
Üldosa seletuskiri
08.03.2022
• EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti
siseriiklikud erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 2-20: National
Normative Aspects for Estonia
• EVS-EN 50522 Earthing of power installation exceeding 1 kV a.c.
• EVS-EN 50110-1:2013 „Elektripaigaldise käit“
• Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“
• Tehnosüsteemide RYL 2002 II osa
• „Elektrilevi OÜ (0,4…20 kV) võrgustandard“
• Jäätmeseadus
• Keskkonnaseadustiku üldosa seadus
• Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
• Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
Seadmete valikul ja paigaldamisel võtta aluseks:
EVS-EN ISO 898-1, Mechanical prosperties of fasteners – Part 1: Bolts, screws and studs
EVS-EN 1090-1, Execution of steel structures – Part 1: General rules and rules for buildings.
EVS-EN 1991-1 -1 to 7, Eurocode 1: Actions on structures – Part 1
EVS-EN 1992-1-1 to 2, Eurocode 2: Design of concrete structures
EVS-EN 1992-1-3, Eurocode 2: Design of concrete structures
EVS-EN 1993-1-1 to 12, Eurocode 3: Design of steel structures
EVS-EN 1993-2, Eurocode 3: Design of steel structures
EVS-EN 1993-3-1, Eurocode 3: Design of steel structures – Part 3-1: Towers, masts and chimneys –
Towers and masts.
EVS-EN 1993-4-1 to 6, Eurocode 3: Design of steel structures
EVS-EN 1997-1, Eurocode 7: Geotechnical design – Part 1: General rules
EVS-EN 1997-2, Eurocode 7: Geotechnical design – Part 2: Ground investigation and testing.
EVS-EN ISO 9001, Quality management systems – Requirements
EVS-EN 50110-1, Operation of electrical installations
EVS-EN 50182 Conductors for overhead lines – Round wire concentric lay stranded conductors
EVS-EN 50183 Conductors for overhead lines – Aluminium-magnesium-silicon alloy wires
EVS-EN 50326 Conductors for overhead lines – Characteristics of greases
EVS-EN 50341-1:2013/AC:2014 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded. Ühised
eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 1: General requirements - Common
specifications
EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti siseriiklikud
erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 2-20: National Normative Aspects
for Estonia
EVS-EN 50522 Earthing of power installation exceeding 1 kV a.c.
EVS-EN 60038:1983, IEC standard voltages
EVS-EN 60071-1, Insulation coordination – Part 1: Definitions, principles and rules
EVS-EN 60071-2, Insulation coordination – part 2: Application guide
EVS-EN 60305 Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1000 V – Ceramic or glass
insulator units for a.c. systems – Characteristics of insulator units of the cap and pin type
EVS-EN 60309-1, Plugs, socket-outlets and couples for industrial purposes – part 1: General
requirements
EVS-EN 60372 Locking devices for ball and socket couplings of string insulator units – Dimensions
and tests
Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV
Tööprojekt
L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine
626K3
K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 8
Ver 1 -
Üldosa seletuskiri
08.03.2022
EVS-EN 60383-1, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1kV – Part 1: Ceramic or
glass insulator units for a.c. systems – Definitions, test methods and acceptance criteria
EVS-EN 60383-2, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1000 V – Part 2: Insulator
strings
EVS-EN 60433, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1 kV – Ceramic insulators
for a.c. systems – Characteristics of insulators units of the long rod type
EVS-EN 60437 Radio interference test on high-voltage insulators
EVS-EN 60445, Basic and safety principles for man-machine interface, marking and identification –
Identification of equipment terminals and conductors terminations
EVS-EN 60721-1, Classification of environmental conditions – Part 1: Environmental parameters and
their severities
EVS-EN 60721-2, Classification of environmental conditions – Part 2: Environmental parameters
appearing in nature – Temperature and humidity
EVS-EN 60721-3, Classification of environmental conditions – Part 3: Classification of groups of
environmental parameters and their severities
EVS-EN 60794, Optical fibre cables
IEC/TR 60797, Residual strength of string insulator units of glass or ceramic material for overhead
lines after mechanical damage of the dielectric
IEC 60826, Design criteria of overhead transmission lines
IEC/TR 61000-1 Electromagnetic compatibility (EMC) – Part1: General
IEC/TR 61000-2, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 2: Environment
IEC 61000-3, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 3, Limits
EVS-EN 61000-4, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 4. Testing and measurement techniques
40
EVS-EN 6100-5, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 5: Installation and mitigation guidelines
EVS-EN 6100-6, Electromagnetic compatibility – Part 6-2: generic standards – Immunity for industrial
environments
EVS-EN 61109, Insulators for overhead lines - Composite suspension and tension insulators for
a.c.systems with a nominal voltage greater than 1000 V – Definitions, test methods and acceptance
criteria
EVS-EN 61300-3, Fibre optic interconnecting devices and passive components – Basic test and
measurement procedures
IEC/TR 61597, Overhead electrical conductors – Calculation methods for stranded bare conductors.
EVS-EN 61897, Overhead lines - Requirements and tests for Stockbridge type aeolian vibration
dampers
EVS-EN 61936-1, Power installations exceeding 1 kV a.c. – Part 1: Common rules
IEC-CISPR 18-1 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage
equipment. Part 1: Description of phenomena
IEC-CISPR 18-2 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage
equipment. Part 2: Methods of measurement and procedure for determining limits
IEC-CISPR 18-3 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage
equipment. Part 3: Code of practice for minimizing the generation of radio noise
Lisaks eelnevale tuleb lähtuda Elering AS poolt koostatud 700 seeria nõuetest projekteerimisele
ja ehitusele.
Alusdokumentatsiooni pädevusjärjestus on üldjuhul järgmine:
1. Eesti ja EL õigusaktid
2. Eesti standardid (EVS)
Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV
Tööprojekt
L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine
626K3
K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 9
Ver 1 -
Üldosa seletuskiri
08.03.2022
3. Euroopa standardid (EN-HD, EN, jt.)
4. Rahvusvahelised standardid (IEC, jt.)
5. Riikide kehtivad rahvuslikud standardid (DIN, SFS, GOST, jt.)
6. Materjalide ja seadmete tootjapoolsed juhendid
Juhul, kui ülal loetletud alusdokumentide nõuded on vastuolus, tuleb arvestada eelpool mainitud normi
nõudeid. Juhul, kui Elering AS poolt koostatud juhendi nõuded on alusdokumentatsiooni nõuetest
rangemad, tuleb täita Elering AS poolt antud juhendi nõudeid.
2.4. Keskkonnatingimused
Kõik elektripaigaldise osad, sh kõrgepinge jaotusseade, seadmed, aparaadid, abisüsteemid, hoone
ning muu säärane, mis puutuvad kokku väliskeskkonna tingimustega, peavad olema projekteeritud
töötama järgmistes väliskeskkonna tingimustes (vt IEC 62271-1):
Välitemperatuur: +40˚C kuni -40˚C
Maksimaalne õhuniiskus: 100 %
Maksimaalne päikesekiirgus: kuni 1 000 W/m2 (vt IEC 60721-2-4)
Tuule baaskiirus: 21 m/s
Maastikutüüp II
Maksimaalne jäitekihi paksus: 10 mm
Lumekihi maksimaalne paksus maapinnast: 500 mm
Kõrgus merepinnast: kuni 1000 m
Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada lumekihi paksust, mis võib talvest talve erineda. Lumi,
jäätumine ja madal välitemperatuur võivad mõjutada tööde ajakava. Maanduste projekteerimisel on
võetud ümbritseva pinna baastemperatuuriks 15°C.
2.5. Projekteerimise tehnilised lähteandmed
110 kV õhuliini arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja selgitused on toodud eraldi
dokumendis seletuskirja lisadena või eriosade seletuskirjadena:
626K3_TP_AA-3-01-002_Tehnilised-lahteandmed
626K3_TP_EK1-3-01-001_Seletuskiri-vundament
626K3_TP_EL-3-01-001_Seletuskiri-luhisvool
626K3_TP_EL-3-01-002_Seletuskiri-maandus
2.6. Projektlahenduse ülesehitus
Projektlahendused, lähteseisukohad ja kvaliteedinõuded on kirjeldatud vastavates alajaotistes:
• Vundamendid EK1
• Maanduspaigaldised EL1
• Mastid EL2 ja EK2
• Isolaatorketid EL3
• Juhtmed ja piksekaitsetrossid EL4
• Kiudoptilised sideliinid EN
Ristuvate ja lähipaiknevate tehnorajatiste ümberehitamine lahendatakse eraldi projektidega. Projektid
koostatakse:
• liiniehituse käigus kahjustatud maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseks
• ristuvate Elektrilevi liinide ümberehituseks (selle ilmnemisel)
• liikluskorralduse muutmiseks ristuvatel teedel
Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV
Tööprojekt
L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine
626K3
K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 10
Ver 1 -
Üldosa seletuskiri
08.03.2022
3. Trassi kirjeldus ja kitsendused
3.1. 110 kV õhuliini trassi kirjeldus
Ümberehitatav 110 kV liinitrass paikneb Tartumaal Elva vallas Metsalaane külas, rekonstrueeritav osa
osaliselt ka Elva linnas.
Uued liiniosad ühendatakse olemasoleva 330 kV L301 liiniga Lepiku katastriüksusel (katastritunnus
33101:003:0238), kuhu paigaldatakse käesoleva projekti mahus 2 täiendavat masti. Eelduslikult on
selleks hetkeks uue liini ühendamiseks eelnevalt projekti 626K1 raames rekonstrueeritud olemasolev
330 kV L301 liin.
Edasine liinitrass kulgeb paralleelselt riigiteega nr 22150 Elva-Puhja tee, kuni ristumiseni (ligikaudse
asukohaga km 1,10-1,11), et liinid ühendada olemasolevate liiniosadega Lauri-Hansu kinnistul
(katastritunnus 33101:003:0660). Ühendamine toimub olemasolevates L147 ja L148 mastides
vastavalt nr 5 ja 87, mille asukohti kinnistu piires nihutatakse.
Rekonstrueeritavates liinilõikudes asendatakse mastid valdavalt olemasolevates asukohtades.
Lauri-Hansu katastriüksusel (katastritunnus 33101:003:0660) paikneb puurkaev PRK0006838 L148
liini rekonstrueeritaval trassiosal.
Peale projekti 626K1 raames rekonstrueeritava L301 liini, projektide 626K2 ja 626K4 raames
kajastatud ühendusliini väljaehitust ning käesolevas projektis kajastatud 110 kV ühendusliini
väljaehitust viiakse kasutusest välja olemasolevad L147 Elva-Rõngu ja L148 Tartu-Elva 110 kV liinid.
Antud demontaažid lahendatakse eraldi projektidena.
Projekteeritud uute liinilõikude pikkus on kummalgi liinil 750 m, mille mahus paigaldatakse kummalegi
liinile 4 uut masti; rekonstrueeritavate liinilõikude pikkus on 830 m (L147) ja 855 m (L148), mille mahus
asendatakse kummalgi liinil 4 masti.
110 kV liini kaitsevööndi kogulaius on 50 m, mis koosneb kaitsevööndi laiusest 25 m liini teljest
mõlemale poole. Liinikoridori laius 50 m väldib puude langemise liinidele.
Vähemalt kolm päeva enne ehitustöid teavitada kõiki kinnistuomanikke täiendavalt tööde alustamisest
nende kinnistul. Kinnistu omanike kontaktandmete käsitlemisel jälgida Eleringi poolt koostatud
isikuandmete töötlemise põhimõtteid.
3.2. Keskkonnaameti nõuded ja kitsendused
Vastavalt Keskkonnaameti poolt esitatud tingimustele tuleb ehitustegevusel lähtuda järgnevast.
Planeeritavate töödega hõlmatud ala ei asu kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse
üksikobjekti kaitsevööndis, tegevuste lähialale jääb III kaitsekategooria kaitsealuse liigi leiukoht.
Looduskaitseseaduse § 55 alusel on keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ulatuses, mis
ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kaitsealuste taimede hävimise võib põhjustada
ehitustegevusest tulenevad pinnasetööd ja tallamine, aga ka kuivendustööd.
Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et käesoleval juhul kavandatud tööd ei kahjusta
kaitsealuse liigi kasvukohta ega seisundit. Tegemist on ehitusaegsete lokaalsete mõjudega ning liikide
ulatusliku levialaga.
3.3. Põllumajandus- ja Toiduameti nõuded ja kitsendused
Maa-ameti kitsenduste kaardil maaparandussüsteemide kitsendused ümberehitataval liinilõigul
puuduvad.
Juhul kui kaevetööde mahus avastatakse toimiv maaparandussüsteem, tuleb jälgida järgnevad
tüüpseid tingimusi:
Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV
Tööprojekt
L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine
626K3
K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 11
Ver 1 -
Üldosa seletuskiri
08.03.2022
1. Õhuliini mastide vundamentide rajamisel ettejäävad/purunevad dreenid a) taastada vastavalt
nõuetele või b) rekonstrueerida (ehitada ümber teise kohta).
2. Maaparandussüsteemi uuendustööd kooskõlastada kinnistu omanikega, kelle maal
planeeritakse rekonstrueerimist, ja piirinaabritega, kui töid kavandatakse kinnistu piiril asuval
rajatisel.
3. Maaparandussüsteemil ehitustööde tegemiseks kaasata MATER registreeringuga ehitaja
(maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse maaparandusehituse alal kantud
ettevõtja), kes ehitamise käigus, peale konkreetse sõlme avamist ja enne ehitamisega jätkamist
annab täpse lahenduse drenaažisüsteemi ümberehitamiseks kaevamistööde piirkonnas
(MaaParS § 52 lg 2).
4. Uuendamistööd dokumenteerida ja teostusdokumentatsioon esitada viie päeva jooksul
uuendamistööde lõpetamisest arvates Põllumajandus- ja Toiduametile ja
maaparandussüsteemi omanikele (MaaParS § 52 lg 3).
5. Maaparandussüsteem tuleb uuendada meetodil, mis tagab drenaažisüsteemi tõrgeteta
toimimise nii ehitamise ajal kui ka ehitamise järgselt.
6. Mastide ehitusalale jäävad drenaažisüsteemid tuleb uuendada hiljemalt vahetult peale
elektriliini mastide vundamentide valmimist.
7. Maaparandussüsteemide uuendamise üle teeb järelevalvet MATER registreeringuga ettevõtja
(maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse maaparandusehituse omanikujärelevalve
alal kantud ettevõtja). (MaaParS § 52 lg 2).
8. Kõikjal, kus tehakse kaevetöid või muul moel (näiteks ehitusmasinate liikumisega) rikutakse
maaparandussüsteemide toimimisvõime, tuleb maaparandussüsteemi toimimisvõime taastada
(MaaParS § 44 lg 3).
Tingimused maaparandussüsteemi uuendamiseks tulenevad maaparandusseadusest § 52 lg 1 ja §
50 lg 5.
Üldised juhised drenaažisüsteemide taastamistöödele:
Dreenitorude taastamisel on oluline teada, et enamus taastamist vajavate savitorude läbimõõdud on
erinevad kaasajal toodetavatest PVC (polüvinüülkloriidist) materjalist toodetavate torude
läbimõõtudest. Sellest tulenevalt ei ole võimalik paigaldatud dreenitorusid ühendada kasutuses olevate
standardsete liitmike ja muhvide abil. Töö tegijal on vaja leida kombineeritud parimaid võimalikke
tänapäeva standarditele mittevastavaid lahendusi, mis võimaldaks tagada kuivendussüsteemide
tõrgeteta toimimisvõime peale taastustöid. Alljärgnevates tabelites 1 ja 2 on toodud tänapäeval
toodetavate PVC dreenitorude ja varasematel aegadel toodetud savitorude läbimõõdud, mille alusel
on võimalik savitorustikke ja kaasaegseid PVC materjalist torusid kokku ühendada.
Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV
Tööprojekt
L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine
626K3
K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 12
Ver 1 -
Üldosa seletuskiri
08.03.2022
Paigaldatavate PVC materjalist torude ühendamiseks olemasoleva savitorustikuga tuleb sobitada PVC
materjalist torustike läbimõõdud savitorude läbimõõtudega (vt. tabelid 1 ja 2) nii, et ühendatavad
savitorustiku otsad saaks siirdada paigaldatavate PVC torude sisse (näiteks: savitoru de 101mm sobib
PVC di 113 mm jne.). Vastupidine ühendamine (PVC toru siirdamine savitorusse) ei ole soovitav, sest
see vähendaks dreenitoru läbilaskevõimet. Soovitav on katta ühenduskoht muhviga, milleks võib
kasutada standardse muhvi puudumisel sobiva läbimõõduga pikuti läbilõigatud PE drenaažitoru. Kui
dreenitoru paigaldatakse ebastabiilsele pinnasele (möll, turvas, liigniiske pinnas, jmt. ) tuleb torustiku
paigaldamiseks rajada killustikule laudalus, mis väldib toru aluse vajumist. Taastustöödel on soovitav
kasutada kookoskattega PVC drenaažitorusid.
Drenaažitoru vedamisel ja laadimisel ei tohi kahjustada plasttoru. Plasttoru peab laopaigas olema
kaitstud otsese päikesekiirguse, löökide ja teravate esemete eest. Kookoskattega plasttoru ei tohi
välistingimustes hoida üle kuue kuu.
Allpool on toodud maaeluministri 28.03.2019 määruse nr. 38 maaparandussüsteemi ehitamise
täpsemate nõuete väljavõtted, mida on oluline töö teostajal teada:
§ 8. Drenaažitoru paigaldamise nõuded
(1) Drenaažikaeviku kaevamist ja drenaažitoru paigaldamist alustatakse drenaažisüsteemi suudmest,
liikudes vastuvoolu. Drenaažisüsteemi lõpus oleva drenaažitoru ots sulgetakse pinnasetihedalt.
(2) Drenaažitoru paigaldatakse drenaažikaevikusse vahetult pärast selle kaevamist. Drenaažitoru ei
tohi paigaldada veeldunud kaevikusse.
(3) Kui ehitusprojektis ei ole ette nähtud drenaažitoru katmist teisiti, kaetakse see vahetult pärast
paigaldamist 15–20 sentimeetri paksuse mullakihiga.
§ 9. Drenaažikaeviku kinniajamise nõuded
Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV
Tööprojekt
L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine
626K3
K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 13
Ver 1 -
Üldosa seletuskiri
08.03.2022
(1) Drenaažikaevik aetakse kinni üksnes pärast seda, kui omanikujärelevalve toiminguid tegev
vastutav spetsialist on kontrollinud drenaažitoru drenaažikaevikusse paigaldamise õigsust, teinud selle
kohta märke ehitustööde päevikusse ja allkirjastanud kaetud tööde akti.
(2) Drenaažikaeviku tagasitäites ei tohi olla üle kümnesentimeetrise läbimõõduga kive ega külmunud
pinnasetükke.
(3) Drenaažisüsteemi suudmest ülespoole tihendatakse kaeviku täitepinnas kogu suudmetoru
ulatuses.
Detailne lahendus pärast drenaažide lahti kaevamist lahendada vastavalt reaalsele olukorrale,
lähtudes tehnilistes tingimustes toodud nõuetest.
Näidislahendused drenaažisüsteemide taastamistöödele:
Masti vundamentide rajamisel kahjustada saavate torustike töövõime tuleb taastada
möödavoolutorustiku rajamisega. Kahjustada saanud drenaažitorustik eraldada töösse jäävast osast
otsakorgiga.
Eesvoolude ja kuivenduskraavide ületamisel rasketehnikaga võtta kasutusele vajalikud meetmed, et
vältida rajatiste kahjustamist. Kraavide ja eesvoolude kahjustamisel tuleb taastada nende kuju ja
töövõime.
3.4. Transpordiameti nõuded ja kitsendused
Vastavalt Transpordiameti poolt esitatud tingimustele tuleb ehitustegevusel lähtuda järgnevast:
1. Tuleb arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel
mõõdistamisel palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa ja teemaa
piirinaabrite piiripunktide ja maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui
mõõdistus ei ole tehtud L-EST-is.
2. Projekt tuleb koostada vastavalt konkreetse tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja standarditele
ning Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4), arvestades mh Tee projekteerimise normide
Lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) PTK 8 Tehnovõrgud toodud
nõuetega.
3. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; materjalide ladustamine teemaale ja
ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. Säilima peavad
olemasolevad eesvoolud, mis juhivad ära sadeveed riigitee kaitsevööndist.
4. Projekti koosseisus esitada ristumisel teedega liini pikiprofiil, millel on näidatud riigitee teemaa
Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV
Tööprojekt
L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine
626K3
K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 14
Ver 1 -
Üldosa seletuskiri
08.03.2022
piir, tehnorajatise asukoht, õhuliini vähim kõrgus sõidutee pinnast suurima rippe korral.
Mõõtahelad siduda riigitee teljega.
5. Riigiteedega ristumistel tuleb seletuskirjas anda tehnoloogiline kirjeldus kuidas õhuliinid üle
tee viiakse. Kui kasutatakse abimaste (raame) kuhu õhuliinid ajutiselt asetuvad (enne pingutamist),
siis tuleb anda joonis (tüüpjoonis) abimastide paiknemisest riigitee suhtes. 2 (3) Kindlasti ei tohi
2 (3)abimaste asetada riigitee muldkehasse ja nad peavad olema ohutul kaugusel sõiduteest.
6. Riigitee ja mahasõitude teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel lähtuda „Tee
ehitusprojektile esitatavatest nõuetest“ majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrus nr 2, tee
ehitamise kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Transpordiameti
juhenditest. Avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks on nõutav vastava tegevusala
kvalifikatsioon (EhS § 24).
7. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja
ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule)
ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja kaitsevööndist.
8. Nõutada teistelt teemaal paiknevate kommunikatsioonide valdajatelt tehnilised tingimused
vastavalt projektlahendusele.
9. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine,
demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide,
truupide, mulde ning teekatte taastamine.
10. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida
teehoiutöödega seotud tegevusi.
11. Projektjoonised esitada MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis,
geodeetilisel alusplaanil M 1:500/M 1:1000 koos seletuskirjaga.
12. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga kokkulepe riigitee maaüksusele
tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Transpordiameti teemaa
osakonda (
[email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid –
tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku
kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusväliste tööde loa väljastamiseks.
13. Liiklusväliste tööde tegemiseks riigitee maal ja kaitsevööndis tuleb taotleda luba. Loa annab
välja Transpordiameti teehoiu osakond. Loa taotlus tuleb esitada vähemalt kümme kalendripäeva
enne tööde algust Transpordiametile (
[email protected]). Loa taotluse vorm asub
www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus väljastada liiklusvälise tegevuse luba (ehitus) tööde
tegemiseks riigitee maal. Loa taotlusele tuleb lisada Transpordiameti liikluskorralduse osakonnaga
kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse skeem, p 5 nõutud kirjeldus ja joonised
ning Transpordiameti kooskõlastuskiri. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde
lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel juhinduda majandus- ja
taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.
3.5. Elektrilevi tehnilised tingimused
Kaevetöödeks ning töödeks liinide kaitsevööndis enam kui 4,5m kõrguste mehhanismidega peab töö
Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV
Tööprojekt
L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine
626K3
K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 15
Ver 1 -
Üldosa seletuskiri
08.03.2022
teostaja enne tööde algust objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa. Selleks esitada taotlus
iseteeninduses aadressil: https://www.elektrilevi.ee/partnerile/tegevuste-kooskolastamise-vorm.
Ülevaade liini ristumistest Elektrilevi liinidega on toodud projektis eraldi. Ristumiste puhul on
kontrollitud, et ristmeväljade gabariidid vastaksid kehtivatele nõuetele.
Ristuvate Elektrilevi liinide ümberehitust ette nähtud ei ole.
Juhtme ehitusaegseteks kerimistöödeks vajaminevate katkestuste või paigaldatavate tõkete kohta
täpsemaid Elektrilevi tingimusi hetkel ei ole. Viimased küsitakse kas kaitsevööndis tegutsemise loa või
katkestuste taotlemise mahus.
3.6. Telia märkused
Tööde teostamine Telia liinirajatise kaitsevööndis on lubatud ainult kehtiva tegutsemisloa alusel, mille
väljastab siderajatise omanik. Töötamisel liinirajatise kaitsevööndis tuleb kinni pidada juhenditest
https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/juhendid. Telia Eesti AS liinirajatiste võimalik
väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute
sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul, vastavalt asjaõigusseaduse
rakendusseaduse §-le 15.
4. Tehniline lahendus
110 kV ühendused
Olemasolevate liinide ehitusaasta ja liinile monteeritud juhtmed on järgnevad:
Elva-Rõngu L147 ehitusaasta 1967, juhe AS-95.
Tartu-Elva L148 ehitusaasta 1967, juhe AS-95.
Olemasolevad üheahelalised 110 kV liinid Tartu-Elva L148, Elva-Rõngu L147 ühendatakse uue
liinikoridori kaudu olemasoleva 330 kV L301 liiniga. Uue liinilõigu pikkus on kummalgi liinil 750 m, mille
mahus paigaldatakse 4 masti kummalegi liinile. Ümberehitatavatele liinidele L147 ja L148 tuleb
paigaldada terasalumiiniumjuhe 242-AL1/39-ST1A ja monteerida liinidele piksekaitsetross 48-kiuline
Single-mode OPGW.
Optika ühendused
Elva alajaama 110 kV haruühendusega tehakse OPGW ühendus mastis 65Y asuvas harukarbis.
110 kV õhuliinile paigaldada 48-kiuline Single-mode OPGW tüüpi optilise kaabliga piksekaitsetross.
Optika ühenduste ümber võtmine saab toimuda pärast põhiliini või põhiliini alajaama vahelise lõigu
valmimist, kuna ehitamise perioodil peab säilima olemasoleva sidekaabli töös olek ja pikaajalised
katkestused ei ole lubatud.
Optiline sidekaabel otsastada alajaama juhtimishoone sideruumis olemasolevas sidekapis täismahus
SC/UPC pesadega 19” paneelis.
Optiline kaabel ja paneel sidekapis tähistada (kaabli tüüp, lõigu otspunktid).
4.1. Ristumised
Ristumistel tehnorajatistega on tagatud nõuetekohased õhkvahemikud 110 kV ja 330 kV õhuliini
mastide asukoha ja kõrguse valikuga.
Õhuliini gabariitide määramisel on arvestatud standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV“
EVS-EN 50341-1:2013 ja standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV“ „Osa 2-20 Eesti
siseriiklikud erinõuded (SEN)“ nõuetega ja Eleringi dokumendiga „701 Projekteerimine“.
Nõutavad õhkvahemikud 110 kV suurima juhtme temperatuuri korral:
Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV
Tööprojekt
L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine
626K3
K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 16
Ver 1 -
Üldosa seletuskiri
08.03.2022
Maantee, raudtee või veetee 8,5m
Tänav, muu tee (v.a maantee osa) 7,0m
Rada (põllu-, metsa- vms katendita tee) 6,0m
Maapinnani avatud maastikul 6,0m
Vertikaalvahemik sama või madalama pingega ristuva liinini 2,15m
Nõutavad õhkvahemikud 330 kV suurima juhtme temperatuuri korral:
Maantee, raudtee või veetee 10m
Tänav, muu tee (v.a maantee osa) 8,5m
Rada (põllu-, metsa- vms katendita tee) 7,5m
Maapinnani avatud maastikul 7,5m
Vertikaalvahemik sama või madalama pingega ristuva liinini 3,85m
Teedega ristumine ehitustööde ajal
Ehitustööde käigus tuleb välistada juhtmete langemine teemaale. Selleks paigaldada spetsiaalsed
tõkked. Peamised tingimused tõkete rajamisele on järgmised:
Ajutised tõkked rajada teekatte servast minimaalselt 8m kaugusele, kuid tuleb arvestada, et
tööde käigus ei tohi kahjustada tee mullet, kraave ega muid teerajatisi. Kraavide nõlvadele ja
põhja ei tohi paigutada ajutisi tõkkeid. Seega tuleb mõnes olukorras paigaldada tõkked
kaugemale kui 8m.
Ehitustööde käigus on juhtmete näol tegemist pingestamata osadega, on lubatud teegabariidiks
võetud 7m. Väravate kõrgused valida vastavalt olukorrale, et tagada nõutav teegabariit.
Vältida tõkete ja seadmete paiknemist teemaal. Teemaale võib ajutisi väravaid paigaldada
juhul, kui on täidetud külgneva vaba ruumi nõuded. Tuleb arvestada, et tõkete rajamisel ei tohi
ohustada liiklejaid. Tõkete paigaldamisel kasutatavad seadmed peavad paiknema väljaspool
teed ja sellega külgnevat vaba ruumi.
Kui tõkete paigaldamisel osutub vajalikuks tugede/tõmmitsate paigaldamine, peab arvesse
võtma eelpoolnimetatud tingimusi.
Arvestada, et teemaa hoolduse (niitmise ja võsa eemaldamise) teostamiseks on osades
kohtades vajalik teehooldusmasinate liikumine mõlemal pool kraavi serva.
Teel ja teemaal ilma tee-ehitusloata tööde teostamiseks, metsamaterjali või muu materjali
ladustamiseks ja töövahendite paigaldamiseks teele või teemaale tuleb taotleda liiklusväliste
tööde luba.
4.2. Pinnasekatete taastamine ja säilitamine
Haljasalal paiknevate mastide asukohal tuleb pärast masti eemaldamist või uue paigaldamist kaevis
tagasi täita väljakaevatava või juurde veetava sobiva pinnasega ja laotada taastatavale alale enne
kaevetöid eemaldatud ja juurde veetud kasvupinnas ja külvata pärast linnavalitsuse heakorra
spetsialisti poolt heakskiidetud muruseeme. Rohumaal paiknevate mastide asukohal tuleb pärast masti
eemaldamist või uue paigaldamist kaevis tagasi täita väljakaevatava pinnasega ja laotada taastatavale
alale enne kaevetöid eemaldatud või juurde veetud kasvupinnas.
Olemasoleva kupitsa muldkeha tasandada ümbritseva pinnasega, üle jäävat pinnast võib kasutada
teiste demonteeritavate mastide juures, kus ära veetava betooni mahust tingituna on vaja pinnast
lisada. Peale ehitustööde lõpetamist täidetakse vundamendisüvendid mineraalse täitematerjaliga.
Täitepinnase kihid tihendatakse ja platsi pind tasandatakse ning lisatakse haljasalal min 150mm
kasvupinnas.
Projekti raames vältida teede katete ning äärekivide kahjustada saamist. Peale tööde või töölõigu
lõpetamist taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, kruus, kõnnitee
Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV
Tööprojekt
L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine
626K3
K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 17
Ver 1 -
Üldosa seletuskiri
08.03.2022
plaadid, äärekivid jne) esialgses mahus kaevetöödele eelnevasse seisundisse, kui joonistel ei ole ette
nähtud teisiti. Vältida roomiktehnikaga asfaltkatete lõhkumist, vajadusel rakendada meetmeid, näiteks
laudteed.
Ehituskaevikust väljakaevatava ja tagasitäiteks mittekasutatava pinnase ladustamise asukoht
kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ning vedada litsentseeritud püsijäätmete käitluskohta.
Kaevise teisaldamisel tuleb lähtuda maapõueseaduses toodud nõuetest.
Töövõtja vastutab tööde teostamise ajal keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega piirneval alal
vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele.
Peale ehitustööde lõppu, vajadusel ka ehitus- ja lammutustööde ajal, puhastada transporditeed tolmust
ja prahist.
4.3. Mastitüüpide kirjeldus
Käesolevas projektis kasutatakse järgnevaid 110 kV ja 330 kV mastitüüpe.
1T3T – Üheahelaline vabaltseisev A-tüüpi metallsõrestik nurga-ankrumast (110 kV pingele), nurgale
kuni 37°, sobib kasutamiseks ka lõpumastina vähendatud pingsusel (50% koormuse korral).
1T9T – Üheahelaline vabaltseisev A-tüüpi metallsõrestik nurga-ankrumast (110 kV pingele), nurgale
kuni 90°, sobib ka kasutamiseks lõpumastina.
31T5Y – Kaheahelaline vabaltseisev Y-tüüpi kuumtsingitud metallsõrestik nurga-ankrumast (330/110
kV pingele), nurgani kuni 50°.
Joonistel 626K0_TP_EK2-7-….., on esitatud mastide ülevaate ja tööjoonised. Mastide projekteerimisel
ja valmistamisel on lähtutud standardist EVS-EN 50341-1 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV
Osa 1: Üldnõuded – ühised eeskirjad ja selle rahvuslikust lisast EVS-EN 50341-3-20 ning Tellija 700
seeria tehnilistest nõuetest.
Siseõhkvahemikud visangus ja mastil
Vastavalt tellija soovile peavad mastid olema teenindatavad Un > 230 kV liinide korral „bare hand“ ja
Un ≤ 230 kV tuleb lähtuda „hot stick“ meetodist tulenevalt.
Mastid tuleb varustada turvaredelite ja TURVATIKAS kukkumispidurdussüsteemiga.
4.4. Vundamendid – üldine kirjeldus
Liinitrassi geoloogiline iseloomustus on ära toodud projekti lisas AA-9-02.
Allpool esitatud lahenduste kirjeldused on põhimõttelised, et anda ülevaade tööde iseloomust, mis on
vajalik projekti kooskõlastamiseks trassivaldajatega.
Õhuliini vundamentide arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja vundamentide
rajamise selgitused ehitajale on toodud eraldi vundamendi osa seletuskirjana 626K3_TP_EK1-3-01-
001_Seletuskiri-vundament.
Lahendused tüüpelementidega
Võimalusel kasutatakse vundamentide lahendustes eelnevalt tehases valmistatud tüüpelemente. Vant-
kandemastide puhul TVS seeria elemente ja ankruplaate ning vabaltseisvate mastide puhul F seeria
elemente. Juhul kui kohalik geoloogia on keeruline või arvutuslikud koormused mastilt on liiga suured,
võib osutuda vajalikuks vundamendi valamine kohapeal. Sellisel juhul võib vundamendi kuju ja
mõõtmed erineda tüüpelementidest.
Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV
Tööprojekt
L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine
626K3
K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 18
Ver 1 -
Üldosa seletuskiri
08.03.2022
Vant-kandemastide ankruplaatide mõõtmed ja rajamissügavus sõltuvad kohalikust geoloogiast,
veetasemest ning mõjuvast koormusest. Ankruplaatide planeeritav maksimaalne rajamissügavus on
4,5 meetrit.
Vaivundamendid
Juhul kui mõjuvad koormused on liiga suured või kohalikud geoloogilised tingimused keerulised,
kasutatakse vaiasid. Tõmbe- ja survekoormuste esinemisel vundamendil kasutatakse injektsioon-
ankruvaiu. Kui vundamendile mõjuvad ainult tõmbe- või survekoormused, võib sõltuvalt geoloogiast ja
koormustest tulla kõne alla ka alternatiivsete vaiade kasutamine (mikrovaiad, kruvivaiad vms).
Vaiade arv, asetus ja pikkus sõltub geoloogilistest tingimustest ning mõjuvatest koormustest. Sõltuvalt
koormustest võib osutuda vajalikuks vaiade rostvärgid omavahel ühendada taladega. Rostvärke
ühendava tala materjalina kasutatakse kas terast või raudbetooni. Materjali valik sõltub koormustest ja
masti asukoha ligipääsetavusest.
Vaivundamentide rostvärgid rajatakse olemasolevale maapinnale võimalikult lähedale. Rostvärkide
peale rajatakse raudbetoonist või terasest postament, mille külge ankurdatakse masti jalg.
Vundamentide rajamine
Vundamentide paigaldamiseks/rajamiseks tuleb teostada kõigepealt kaevetööd vajaliku sügavuseni.
Kui kaeviku põhja pinnas võimaldab paigaldada/rajada vundament lubatavate tolerantsidega, siis võib
tööd teostada otse pinnasele. Kui see pole võimalik, siis tuleb rajada kaeviku põhja killustikust
tasanduskiht. Killustikukiht tuleb tihendada selliselt, et selles ei saaks toimuda järeltihenemist. Eriosa
tööprojektis tuleb täpsustada killustikukihi pealt mõõdetava elastsusmooduli väärtus.
Kaeviku küljed tuleb toestada või rajada kaevik piisava nõlvusega, mis välistab nõlvade varisemise.
Lahendus, mis võtab arvesse kaeviku sügavust ja kohalikku geoloogiat, antakse eriosa tööprojektis.
Peale vundamendi elementide monteerimist või vajadusel valamist tuleb teostada tagasitäide.
Sobivusel võib tagasitäiteks kasutada kohalikku väljakaevatud pinnast. Tagasitäiteks ei ole lubatud
kasutada turvast, kändusid ega teisi orgaanilisi aineid või huumust sisaldavaid pinnaseid.
Tagasitäide teostada kihtidena, mille maksimaalne paksus on 30 cm. Tagasitäite tihendusteguriks
tuleb saada 0,95. Tagasitäite mahukaal täpsustatakse eriosa tööprojektis, kuna see sõltub
kohapealsest pinnasest. Tagasitäite teostamisel jälgida, et vundamendi betoonosa ulatuks üle
maapinna vähemalt 30 cm.
Vundamentide rajamisel jälgida standardis EVS-EN 13670:2010 (Betoonkonstruktsioonide ehitamine)
toodud lubatavaid tolerantse.
4.5. Mastiosade kaitsmine põrkepiiretega
Antud köite mastid asetsevad teedest piisaval kaugusel ja põrkepiirete paigaldamine ei ole vajalik.
4.6. Täiendava juurdepääsutee rajamine mastidele
Antud köite mastidele on ligipääs tagatud kas olemasolevate teedega või kasutades masti juurde
saamiseks olemasolevat põllumaad.
4.7. Maandus ja potentsiaaliühtlustus
Trassi üldine iseloomustus
Arvestades liini üldiseid maandussüsteemide koostamise põhimõtteid, asub valdavalt
maandussüsteemi toimiv osa kavandataval liinil 1-6m sügavusel, erandina on maandurina toimivad
vaivundamendi injektsioonvaiad, mille sügavus sõltub geoloogiast. Pinnase eritakistuse väärtused
jäävad üldjuhul antud lõigus vahemikku 50-1000Ω·m. Tulenevalt lõikude iseloomustusest on üldjuhul
liini trassil pinnase eritakistused alla 500Ω·m, mis võimaldavad kasutada ära masti maandussüsteemi
osana masti r/b- ja vaivundamente.
Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV
Tööprojekt
L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine
626K3
K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 19
Ver 1 -
Üldosa seletuskiri
08.03.2022
Õhuliini mastide maandus ja potentsiaaliühtlustus on määratud lähtuvalt kolmest aspektist: töökindlus
ehk eelkõige äikesekaitse, ohutus ehk lubatud puutepinge ja maanduspaigaldise mehaaniline
vastupidavus paigaldist läbivatele vooludele. Õhuliini maanduste arvutusteks kasutatavad täiendavate
lähteandmete koond ja selgitused maandussüsteemi rajamiseks on toodud eraldi dokumendis
seletuskirja lisana 626K3_TP_EL-3-01-002_Seletuskiri-maandus.
Kuna antud liin kulgeb põhilises osas metsades ja põllumaal, on inimeste või koduloomade sagedane
viibimine mastide juures ebatõenäoline ning mastide maanduspaigaldise ja maandustakistuse puhul
piisab eeltoodud töökindlusest tulenevatest maandustakistustest. Kohti, kus mõnele mastile täiendav
puute- ja sammupingete tagamine oleks vaja ette näha, ei ole.
Maandustakistuse väärtused tuleb lõplikult mõõta ja tulemused esitada Tellijale garantiiperioodi lõpule
eelneval suveperioodil. Kui teostusmõõdistusel osutub maanduspaigaldise maandustakistus lubatust
suuremaks, kontrollitakse viimase väärtus enne teostusjooniseid projekteerija poolt arvutustega üle.
Kui mõõdetud tulemus tagab antud kohas siiski liini ja inimeste ohutuse, fikseeritakse muudatus
teostusjoonisel. Kui tulemus ei rahulda maanduspaigaldisele esitatud nõudeid, lisatakse mastile
vajaliku pikkusega rõht- või vertikaalmaanduselektroodid vastavalt täiendatud projektlahendusele
juurde.
4.8. Faasijuhtme tüüp, üldine iseloomustus
110 kV õhuliinile paigaldatakse terasalumiiniumjuhe 242-AL1/39-ST1A, üks juhe faasis. Juhtmed
peavad vastama standardi EVS-EN 50182 nõuetele. Juhtmete terassüdamikud ja
terasalumiiniumjuhtmed peavad olema määritud vastavalt standardi EN 50182 case 2 kohaselt
(määrdeta on ainult välimise kihi traadid). Täiendavaid märgupalle juhtmetele ega OPGW ette nähtud
ei ole.
Pikiprofiili koostamisel on arvestatud üldjuhul juhtme mehaanilise pingega paigaldusel 65 N/mm² aasta
keskmisel temperatuuril ja juhtmete suurima temperatuuriga +80°C, millest on arvestatud profiilile
juurde juhtme lõplik venimine. Valitud pingsus vastab vibratsiooni seisukohast
hankedokumentatsioonis sätestatud kriteeriumitele. Juhtme tehniline kirjeldus ja andmed on toodud
tabelis 626K3_TP_EL3-7-05-01-001_Faasijuhtme-tehn.
4.9. OPGW
110 kV õhuliinile paigaldatakse 48-kiuline Single-mode OPGW tüüpi optilise kaabliga piksekaitsetross.
OPGW kinnitustarvikud valitakse vastavalt tootjapoolsele juhendile. Optiline kiud vastab kehtivale
standardile ITU-T G.652D LL.
Täpsem trossi paigalduse skeem on toodud 626K3_TP_EL-5-03-002_Optika-üldskeem.
4.10. Isolatsioon ja liinitarvikud
Õhuliini isolatsioonitase peab vastama normile, kus nõutav ühiklekkeraja pikkus ≥ 34,7 mm/kV.
Erandina kasutada ristumisel põhimaanteega piirnevatel mastidel isolatsioonitaset ≥ 43,3 mm/kV
kohta.
330kV liini kandekettides tuleb kasutada 160 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt
standarditele EVS-EN 60383-1 muna-pesa tüüp ühendustega vastavalt EVS-EN 60372. Eelneva
analoogia põhjal tuleb pingutuskettides kasutada 210 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid
vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 ja pesa tüüp vastavalt EVS-EN 60372.
110 kV liini kandekettides tuleb kasutada 70 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt
standarditele EVS-EN 60383-1 muna-pesa tüüp ühendustega vastavalt EVS-EN 60372. Eelneva
analoogia põhjal tuleb pingutuskettides kasutada 120 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid
vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 ja pesa tüüp vastavalt EVS-EN 60372.
Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV
Tööprojekt
L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine
626K3
K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 20
Ver 1 -
Üldosa seletuskiri
08.03.2022
Vastavalt tellija erinõuetele tuleb kasutada lõhestatud juhtmete korral ainult kahe osajuhtme vahelisi
pooljäikasid täismetall distantshoidikuid. Kolme osajuhtmega faasijuhtmetes kasutatakse
distantshoidikuid kolmese grupina, kus nende omavaheline samm on 5 m.
Liinile monteerida linnutõkkeluuad nii 110 kui 330kV kandekettide kohale.
Liinitarvikute kasutamisel tuleb lähtuda üldnõuete peatükis toodud standarditest ja Tellija 700 seeria
tehnilistest nõuetest.
5. Demontaaži tööd
Käesoleva köite mahus hõlmavad demontaažitööd rekonstrueeritavat liiniosa. Demonteeritavad
mahud esitatakse eraldi tabelis.
Liinide ümberehituse järgselt kasutuseta jäävate 110 kV liinide lammutusprojektid on lahendatud eraldi
projektidena.
Liinijuhtmed ja piksekaitsetross
Haritaval maal ja lihtsasti ligipääsetaval metsaalal demonteeritakse esmalt juhtmed koos
isolaatorkettidega. Juhtmed lastakse koos isolaatorkettidega alla, klemmid, isolaatorid ja
vibratsioonisummutid eraldatakse juhtmelt ning juhe keritakse mööda maad kokku. Ristmeväljade
demonteerimisel klemmitakse juhe vajadusel rullikutele ja keritakse maha. Soistel ja pehme pinnasega
metsaaladel, kus mastidele ligipääs on keeruline, kukutatakse juhtmed ja isolaatorid koos mastiga
maha ning purunenud isolaatorid korjatakse maapinnalt kokku.
Kohtades, kus on ristumised teede ja ristuvate objektidega, tuleb juhtmete langemine ristuvatele
objektidele tõkestada turvaväravatega või kasutada juhtmete demonteerimiseks trossi ja abinööri,
millega tõmmata juhe eelnevalt üle ristuvate objektide. Seejuures demonteeritav juhe ei tohi puutuda
ega lasta kukkuda ristuvatele objektidele. Peale juhtme eemaldamist vabastada nöör ja kerida kokku.
Tänavate ristumise likvideerimisel kasutada juhtmete eemaldamiseks eelkirjeldatud lahendust.
Abitrosside ja pilootnööri kasutamisel on tänavaliikluse sulgemine vajalik ainult peale juhtmete
demonteerimist üheks korraks abinööri allalaskmise hetkeks, lühiajaliselt. Kõikide teedega ja ristuvate
objektide loetelu on toodud mastide tabelis.
Mastid
Demonteerimisele kuuluvad antud projekti alaga piiritletud mastid. Demonteerimisel kasutada järgmist
tehnoloogiat.
Mastid kukutatakse maapinnale. Kui masti kukutamiseks ei ole piisavalt ruumi, siis tõstetakse see
maha kraanaga.
Vabaltseisva betoonmasti kukutamiseks kaevatakse üks külg lahti ja tagumiselt küljelt ekskavaatoriga
lükates kukub mast soovitud suunda ümber. Betoonist tuleb eraldada armatuurraud ja transportida
metallijäätmetega tegelevasse ettevõttesse. Betoonitükid tuleb purustada killustikuks ja käidelda
vastavalt jäätmekäitlusseadusele.
Betoonmastide traaversid eraldada masti tüvest ning utiliseerida.
Vabaltseisvate terassõrestikmastide langetamiseks lõigatakse masti tagumiste jalgade vöövinklid läbi
ja tõmmatakse mast trossi abil pikali.
Vundamendid
Metallsõrestikmastide vundamendi kael kaevata lahti ja purustada ühe meetri sügavuselt maa seest.
Betoonist tuleb eraldada armatuurraud ja transportida metallijäätmetega tegelevasse ettevõttesse.
Masti, mille maasse kinnitus on teostatud monteeritavate raudbetoon seenvundamentidega ja asub
kõrgel kupitsal (üle 0,8m), tuleb seenvundamendid lahti kaevata ja transportida ehitusjäätmete
Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV
Tööprojekt
L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine
626K3
K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 21
Ver 1 -
Üldosa seletuskiri
08.03.2022
töötlemisega tegelevasse ettevõttesse. Betoonitükid tuleb purustada killustikuks ja käidelda vastavalt
jäätmekäitlusseadusele.
Masti vundamendi eemaldamiseks piisab lahti kaevamiseks kitsastes oludes ~0,5m alast ümber
vundamendi maapealse osa. Tavaolukorras kohtades, kus on ette nähtud rohu või muruala taastamine,
on arvestatud 1,5m alaga ümber masti, viimane on pinnase silumiseks, saavutamaks mastialusele
platsile ühtlase pinna. Taastamise kohta on toodud info eraldi peatükis.
Isolaatorid
Demonteerida kasutuseta jäävad isolaatorketid. Kõik isolaatorketid ja tarvikud on ette nähtud
utiliseerida. Täpsemad mahud esitatakse demontaaži spetsifikatsioonis.
Demontaaž ja jäätmete käitlemine
Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjadest.
Demonteeritavad mastid, mastidetailid, vundamendid ja juhtmed on objekti piirkonnas toodud
asendiplaanidel ning kogused töömahtude tabelis.
Komponentide demontaaž, liigiti kogumine, vedamine ja käitlejale üle andmine tuleb teostada
jäätmeseaduse nõuete kohaselt. Tööplatsilt koguda kokku ja sorteerida tööde käigus tekkinud
ehitusjäätmed ja muu ehituspraht (traadijupid, RB tükid vms). Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse
või kõrvaldatakse nõuetele vastavas ehitusjäätmete käitluskohas.
Ehitusjäätmeid käitlev isik peab omama sellekohast jäätmeluba või olema ehitusjäätmete käitlejana
registreeritud Keskkonnaametis. Ehitusjäätmeid, mida jäätmevaldaja ei taaskasuta, ei tohi anda
vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule või ettevõttele, kellel puudub vastav
jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud Keskkonnaametis.
Taaskasutamiseks kõlbmatu materjal koguda liigiti ehitusplatsil asuva(te)sse konteineri(te)sse ja
transportida jäätmekäitluskohta.
Keskkonnareostuse või -ohtlike objektide ilmnemisel koheselt teavitada Keskkonnaameti kohalikku
osakonda. Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale
jäätmekäitlejale.
6. Raadamine
Tööde mahus on koostatud uuele liinilõigule, kohtades, kus liinitrass asub eramaadel metsas,
METSAEKSPERT OÜ poolt raadamistööde mahud kinnistute kaupa, mis hõlmab vajalikku
takseeriseloomustust, hindamist tulumeetodil ja kasvava metsa prognoositavat sortimentatsiooni ja
müügitulu eeldatavas puistu lageraiet lubavas vanuses.
Enne ehitustegevuse algust tuleb teavitada maaomanikke neid puudutavast trassilaiendustööde
läbiviimisest. Lisaks tuleb teostada eelnev metsa märgistus, võsa- ja trassilaiendustööd ettenähtud
mahtudele vastavalt.
7. Mastide tähistamine
Kõik mastid tähistatakse masti numbri, liini numbri ja elektriohumärkidega. Lisaks tavatähisele
tähistatakse iga viies mast alates lõpumastist aerotähisega, millel on liini ja masti number.
Mastide numbrid vastavalt numeratsiooni skeemile.
Masti tähised kinnitatakse masti külge ristisuunas liini teljega liikudes/vaadates masti numbrite
suurenemise suunas. Kui liin kulgeb paralleelselt teega ja mast on teele nähtav, kinnitatakse tähised
mastide teepoolsele küljele (mitme tee olemasolul lähema või parema läbitavusega tee poolsele
küljele), see lihtsustab tähise lugemist palja silmaga või binoklit kasutades. Nõuet ei rakendata
kaheahelaliste liinide ja erimastide puhul, kui sildi paigutus raskendab ahelate paiknemise
tõlgendamist.
Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV
Tööprojekt
L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine
626K3
K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 22
Ver 1 -
Üldosa seletuskiri
08.03.2022
Mastide tähistamisel lähtuda Elering AS tehnilistest nõuetest: 701 Projekteerimine, „Õhuliinide
tähistamine“.
8. Nõuded töövõtule ja töövõtjale
Tööde teostaja peab vastama Seadme ohutuse seadusest tulenevatele nõuetele ning omama kehtivat
registreeringut majandustegevuste registris.
Ehitamise käigus peab ehitaja järgima kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja muid
normdokumente niivõrd, kuivõrd on nad vajalikud käesoleva ehitise ehitamisel, kontrollimisel ja Tellijale
üleandmisel. Ehitaja peab ehitise üle andma koos nõuetekohasust tõendava auditiga.
Kõik materjalid peavad olema uued ning täitma tellija nõuetega sätestatud nõudeid ning nad peavad
olema heaks kiidetud kooskõlas töövõtulepingu juhistega. Kõik materjalid ja seadmed peavad olema
varustatud vajalike sertifikaatidega ja materjalide passidega.
Projekteerija poolt koostatud projektdokumendid ja tellija poolt esitatud täiendavad nõuded
moodustavad üksteist täiendades tervikliku objekti. Juhul kui nimetatud dokumentides avastatakse
ebaselgeid aspekte, mida ei õnnestu lahendada üldisi norme järgides, tuleb töövõtjal paluda
täiendavaid selgitusi.
Tööde selgituse lisas olevate dokumentide pädevusjärjekord on järgmine:
• Pakkumiste ja lepinguga seotud dokumentides toodud andmed;
• Projekti seletuskiri;
• joonised;
Tööde mahtu kuuluvad seadustega ettenähtud ülevaatused.
Töövõtja esitab kasutuselevõtu kontrolli protokollid ehituse Tellijale enne vastuvõtu kontrolli.
Vastuvõtul kuuluvad esitamisele:
• elektrotehniliste kontrollmõõtmiste protokollid;
• maandustakistuse mõõtmine;
• potentsiaaliühtlustusahelate kontroll;
• kaetud tööde aktid ja teostusjoonised:
o maandusseadme kohta;
o faasijuhtmete ja piksekaitsejuhtide kohta;
o monteeritava vundamendi, vaia ja betoonitööde kohta;
o masti metalli ja paigalduse kohta;
• teostusjoonised, mis hõlmab:
projekteeritava objektiga seonduvad teostusjooniseid, elektripaigaldise nõuetekohasuse auditit.
Lisaks eelpool toodud dokumentidele arvestada tellija 700 seerias toodud juhistega objekti
vastuvõtmisel täiendavate dokumentide esitamise vajadusega.
Töövõtja peab hoidma objektil viimaste jooniste kontrolleksemplari. Kontrolleksemplari on vajalik
märkida töö ajal tehtud kõik muudatused. Kõik joonised täpsustatakse vastavalt lõplikule paigaldusele
olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Kõik üleandmiseks valmis joonised ja jooniste
nimekirjad märgitakse pealdisega TEOSTUSJOONIS ning varustatakse kuupäevaga. Töö eest
vastutav isik kinnitab jooniste nimekirja oma allkirjaga. Ehitusplatsil teostatud muudatused viiakse sisse
üleantavatesse joonistesse täpsustatud jooniste põhjal.
Kõik joonised pealkirjastatakse ja nummerdatakse ühtemoodi, olenemata sellest, kes need joonised
on koostanud.
Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV
Tööprojekt
L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine
626K3
K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 23
Ver 1 -
Üldosa seletuskiri
08.03.2022
Elektritööde töövõtja koostab kasutusjuhendi juhul, kui Eleringil vastav dokument varasemalt puudub.
Tuleb koostada kõiki elektrisüsteeme hõlmavad dokumendid:
• kasutusjuhendi ülesehitus ja sisukord;
• süsteemide lühikirjeldus;
• hooldusgraafik;
• süsteemide hoolduseks vajalik info.
Tüübiga mainitud seadmeid võib asendada kasutuskoha suhtes omadustelt ja kvaliteedilt vastavate
seadmetega.
Seadmete paigutusel võtta arvesse hoolduse ja tööturvalisuse nõuded.
Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV
Tartu maako
Tartu AJ haruühendus
Tartu linn
Köide K2
Nõo vald
Elva vald Elva AJ haruühendus
Köide K3
Rõngu AJ haruühendus
Köide K4
d
on
ak
ma
rtu
nd
Ta
ko
Elva vald
aa
am
lg
Va
Märkused: Valga maakond
M 1:1000 - 330 kV õhuliini kaitsevöönd on 40 m mõlemale poole liini teljest Otepää vald
- 110 kV õhuliini kaitsevöönd on 25 m mõlemale poole liini teljest Otepää vald
Tõrva vald
Valga vald
Tsirguliina AJ haruühendus
Köide K5
Valga AJ haruühendus
Valka AJ haruühendus Köide K6
Valga vald
Köide K7
Valga vald
TELLIJA PEAPROJEKTEERIJA PROJEKTEERIJA Koordinaadid: L-EST '97 SÜSTEEMIS
Kõrgused: EH2000
ELERING AS CONNECTO EESTI AS LEONHARD WEISS OÜ
Kadaka tee 42 Tuisu 19 Vesse 8 PROJEKTI NIMETUS
12915 Tallinn 11314 Tallinn 11415 Tallinn L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine
+372 715 1222 +372 6063100 +372 601 2285
www.elering.ee www.connecto.ee www.leonhard-weiss.ee
Reg. 12734109 Reg. 10722319 Reg. 12083348 ERIOSA PROJEKTI NIMETUS
Köide K3 Elva alajaama 110 kV õhuliini ühendus
AMET NIMI ALLKIRI
PROJEKTERIJA M.Kapanen OBJEKTI ASUKOHT (AADRESS)
Tartu maakond, Valga maakond
KINNITAJA R.Kivistik
JOONISE NIMI MÕÕTKAVA
INSENER R.Kivistik Asendiplaan mastivahemikus Elva AJ-M65Y
M 1:2000
PROJEKTIJUHT R.Rusin
TÖÖ NR JOONISE TÄHIS STAADIUM
Koostatud / trükitud: 27.01.2022 / 10.02.2022
626K3 AS-4-04-001 Tööprojekt
Faili nimi: