Elva AJ 110 kV õhuliini ühenduse tööprojekti kooskõlastamiseks esitamine

Tööprojekt L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine 626K3 K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 2 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 08.03.2022 Käesoleva projekti koostamisest võtsid osa: Projekteerija Risto Rusin [email protected] Pädevustunnistus nr. EL-387-16 Tel. 50 87 870 Projekteerija Markus Uppus [email protected] Tel. 53 238 544 Projekteerija Heigo Luik [email protected] Tel. 53 402 066 Pädevustunnistus nr. EL-361-19 Projekteerija Ranno Kivistik [email protected] Tel. 53 330 987 Kutsetunnistus nr. 151009 Projekteerija Dmitri Kolõbanov [email protected] Tel. 58 667 337 Projekteerija Matti Kapanen [email protected] Tel. 58 545 446 Maateenuse projektijuht Hanno Priks [email protected] Tel. 514 4324 Projektiassistent Egne Pilt [email protected] Tel. 53 424 474 Projekteerija Ando Funk [email protected] Tel. 53 474 811 Kutsetunnistus nr. 151690 Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV  Tööprojekt L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine 626K3 K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 3 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 08.03.2022 SISUKORD SELETUSKIRI .................................................................................................................................... 4 1. Üldandmed ............................................................................................................................... 4 1.1. L301 rekonstrueerimise üldkirjeldus ...................................................................................... 4 1.2. Liinitööde maht ..................................................................................................................... 5 1.3. Ehitusluba ja ehitusteatis ...................................................................................................... 6 2. Alusdokumendid ....................................................................................................................... 6 2.1. Projekteerimise lähteandmed................................................................................................ 6 2.2. Ehitusuuringud ...................................................................................................................... 6 2.3. Normdokumendid ................................................................................................................. 6 2.4. Keskkonnatingimused ........................................................................................................... 9 2.5. Projekteerimise tehnilised lähteandmed ................................................................................ 9 2.6. Projektlahenduse ülesehitus ................................................................................................. 9 3. Trassi kirjeldus ja kitsendused ................................................................................................ 10 3.1. 110 kV õhuliini trassi kirjeldus ............................................................................................. 10 3.2. Keskkonnaameti nõuded ja kitsendused ............................................................................. 10 3.3. Põllumajandus- ja Toiduameti nõuded ja kitsendused......................................................... 10 3.4. Transpordiameti nõuded ja kitsendused.............................................................................. 13 3.5. Elektrilevi tehnilised tingimused .......................................................................................... 14 3.6. Telia märkused ................................................................................................................... 15 4. Tehniline lahendus ................................................................................................................. 15 4.1. Ristumised .......................................................................................................................... 15 4.2. Pinnasekatete taastamine ja säilitamine ............................................................................. 16 4.3. Mastitüüpide kirjeldus ......................................................................................................... 17 4.4. Vundamendid – üldine kirjeldus .......................................................................................... 17 4.5. Mastiosade kaitsmine põrkepiiretega .................................................................................. 18 4.6. Täiendava juurdepääsutee rajamine mastidele ................................................................... 18 4.7. Maandus ja potentsiaaliühtlustus ........................................................................................ 18 4.8. Faasijuhtme tüüp, üldine iseloomustus ............................................................................... 19 4.9. OPGW ................................................................................................................................ 19 4.10. Isolatsioon ja liinitarvikud ............................................................................................... 19 5. Demontaaži tööd .................................................................................................................... 20 6. Raadamine ............................................................................................................................. 21 7. Mastide tähistamine ............................................................................................................... 21 8. Nõuded töövõtule ja töövõtjale ............................................................................................... 22 Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV  Tööprojekt L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine 626K3 K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 4 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 08.03.2022 SELETUSKIRI 1. Üldandmed 1.1. L301 rekonstrueerimise üldkirjeldus Elering AS rekonstrueerib Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini L301. Käesoleva töö mahus on koostatud Elering AS-ile kuuluva Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini rekonstrueerimise projekt. Rekonstrueerimisele kuulub kogu liinilõik, pikkusega 84,3 km. Rekonstrueeritav lõik saab alguse Tartu alajaama lähistelt mastist 421 (uus number 3) ja lõppeb Läti piiri ääres mastiga 667 (uus number 250). Liini trass asub Tartu ja Valga maakonnas ning läbib Tartu linna, Kambja, Nõo, Elva, Otepää ja Valga omavalitsusi. Kõik olemasolevad mastid asendatakse uutega. Liini rekonstrueerimise mahus mastide asukohti põhiliinil üldjuhul ei muudeta – mastide asukohad muudetakse üksikutes kohtades, kus ümbertõstmist nõuab tehniline lahendus seoses aja jooksul muutunud nõuete ja looduslike kitsendustega. Rekonstrueerimise käigus tõstetakse L301 liinile lisaks lähipaiknevad paralleelselt kulgevad 110 kV õhuliinid L148, L147 ja L677 (L040). Mastidele paigaldatakse kiudoptilise sidekaabliga piksekaitsetross. Liin rekonstrueeritakse olemasolevas 330 kV kaitsevööndis. Käesolev projekt käsitleb ainult olemasolevas 330 kV trassikoridoris paiknevat liini rekonstrueerimise mahtu. Olemasolevast trassikoridorist välja minevad liinirajatised, mis on vajalikud olemasolevate liinidega sidumiseks, lahendatakse eraldi projektiosadena, millele taotletakse omavalitsustest projekteerimistingimused ja asjast huvitatud organisatsioonidelt tehnilised tingimused ning võetakse eraldi ehitusload. Tartu-Valmiera 330 kV liiniga samadele mastidele riputatakse järgmised 110 kV õhuliinide ahelad:  L148 Tartu-Elva  L147 Elva-Rõngu  L040 Tsirguliina-Valga  L677 Tsirguliina-Valka Sellest tulenevalt ehitatakse uued 110 kV haruühendused 330 kV liini koridorist Tartu, Elva, Rõngu, Tsirguliina ja Valga alajaamade ühendamiseks. Uute ühenduste maht ja tehniline lahendus lahendatakse eraldi projektiosadena ja esitatakse eraldi köidetes projekti osadena omavalitsustele ehitusloa taotlemiseks. Lisaks eelnimetatud 110 kV haruühendustele teostatakse 330 kV liini ühendus Tartu alajaama 330 kV lahtriga. Ümberehituse maht ja tehniline lahendus on juba varasemalt lahendatud eraldi projektiosadena L300 renoveerimisprojekti 10013K10_PP mahus. Projekti köidete jaotus:  626K0 Tüüplahendused;  626K1 Tartu-Valmiera L301 330 kV õhuliini rekonstrueerimine;  626K2 Tartu AJ 110 kV õhuliini ühendus;  626K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus (käesolev projekt);  626K4 Rõngu AJ 110 kV õhuliini ühendus;  626K5 Tsirguliina AJ 110 kV õhuliini ühendus;  626K6 Valga AJ 110 kV õhuliini ühendus;  626K7 Valka AJ 110 kV õhuliini ühendus;  626K8 Tartu AJ 330 kV õhuliini ühendused Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV  Tööprojekt L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine 626K3 K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 5 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 08.03.2022 Lisaks eelnimetatule teostatakse kasutuks jäävate 110 kV õhuliinide lammutus, mille tulemusena vabanevad kasutuseta jäävate õhuliinide koridorid. 110 kV lammutusprojektid on lahendatud eraldi projektidena ning on jaotatud järgnevalt:  626D1 Tartu-Elva L148 110 kV õhuliini demontaaž  626D2 Elva-Rõngu L147 110 kV õhuliini demontaaž  626D3 Tsirguliina-Valka L677 110 kV õhuliini demontaaž 1.2. Liinitööde maht Käesolev projekt lahendab eelnevas peatükis mainitud liini Tartu-Valmiera L301 rekonstrueerimist. Ümberehitustööde maht on toodud plaanil. Projekti mahus on kirjeldatud tööd järgnevas mahus:  Olemasolevad 110 kV liinid Tartu-Elva L148, Elva-Rõngu L147 tõstetakse ühistele mastidele 330 kV liiniga L301. Selleks rajatakse uus trassikoridor liinide L301 ja L147, L148 vahele. Uue liinitrassi pikkus kummalgi liinil on 750 m, kummalegi liinile paigaldatakse 4 uut masti. Üheahelaliste liinide L147 ja L148 vaheline kaugus on 25 m.  Lisaks rekonstrueeritakse Elva alajaama suunduvad olemasolevad paralleelsed 110 kV liinid olemasolevas trassikoridoris, rekonstrueeritava liinitrassi pikkus on 830 m (L147) ja 855 m (L148) ning kummalgi liinil asendatakse 4 masti.  Ristumise gabariidi saavutamiseks asendatakse liini Viru-Tsirguliina L353 mast nr 592 (uue numeratsiooni järgi 65Y), et L147, L148 uus trassilõik mahuks liini L353 alt läbi.  Olemasolevad liinid on kantud ehitisregistrisse järgmiste EHR koodide all: o L301: 220576438, 221324099 (Tartu väljaviigud) o L353: 221381458 o L147: 220576366 o L148: 220576367 Ümberehitustööde maht plaanil (uus liinilõik toodud punase joonega, rekonstrueeritav liinilõik sinise joonega): Joonis 1. Ümberehitatava õhuliini asukoht Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV  Tööprojekt L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine 626K3 K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 6 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 08.03.2022 1.3. Ehitusluba ja ehitusteatis Uute, rekonstrueeritava L301 trassikoridorist välja jäävate 110 kV liinirajatiste (sisseviikude ja haruühenduste) ehitamiseks on kohalikult omavalitsuselt taotletud projekteerimistingimused ning taotletakse käesoleva projekti alusel ehitusload (uutele lõiguosadele) ja esitatakse ehitusteatised (rekonstrueeritavatele lõiguosadele), kummalegi liinile eraldi. Eraldi ehitusteatis esitatakse ka liini L353 1 masti asendamiseks. Elva 110 kV õhuliini ühendus paikneb Elva Vallavalitsuse haldusalas. Sellest tulenevalt on taotletud järgnevad projekteerimistingimused:  Projekteerimistingimused nr 2111802/00943 Elva Vallavalitsus, 04.02.2021 (projekti lähtedokument 626K3_TP_AA-1-01-001_Projekteerimistingimused).  Projekteerimistingimused nr 2111802/00978 Elva Vallavalitsus, 05.02.2021 (projekti lähtedokument 626K3_TP_ AA-1-01-002_Projekteerimistingimused). Projekteerimistingimused on leitavad projekti lähtedokumentide alt ning EHRist. 2. Alusdokumendid 2.1. Projekteerimise lähteandmed Lähteandmetena on aluseks võetud:  Elering AS hankedokumendid  Tele2 tehnilised tingimused 14.02.2020  Keskkonnaameti seisukoht 15.02.2021 nr 7-9/21/968-2 2.2. Ehitusuuringud Projekteerimistöödel on alusplaanina kasutatud RAE GEODEESIA OÜ poolt koostatud geodeetilist alusplaani „Tartu-Valmiera 330-kilovoldise kõrgepingeliini rekonstrueerimine“ TÖÖ NR: G-20-20. Tööde teostamise aeg: 10.2020-07.2021 (EH2000, L-EST) Käesoleva projekti mahtu on lisatud OÜ Rakendusgeoloogia poolt koostatud ehitusgeoloogilise uuringu aruanne „L301 Tartu-Valmiera 330/110 kV õhuliini mastide rekonstrueerimine“. Lisaks on CONNECTO EESTI AS mõõtelabori poolt koostatud pinnase eritakistuse katseprotokollid, mis on koostatud iga masti asukohas. 2.3. Normdokumendid Käesoleva dokumendi koostamisel on lähtutud järgmistest eeskirjadest, normdokumentidest, määrustest ning kehtivatest standarditest: • EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ • Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ Elektripaigaldise projekteerimisel on võetud aluseks: • Ehitusseadustik • Seadme ohutuse seadus • EVS-EN 50341-1:2013/AC:2014 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded. Ühised eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 1: General requirements - Common specifications Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV  Tööprojekt L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine 626K3 K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 7 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 08.03.2022 • EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 2-20: National Normative Aspects for Estonia • EVS-EN 50522 Earthing of power installation exceeding 1 kV a.c. • EVS-EN 50110-1:2013 „Elektripaigaldise käit“ • Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ • Tehnosüsteemide RYL 2002 II osa • „Elektrilevi OÜ (0,4…20 kV) võrgustandard“ • Jäätmeseadus • Keskkonnaseadustiku üldosa seadus • Töötervishoiu ja tööohutuse seadus • Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Seadmete valikul ja paigaldamisel võtta aluseks: EVS-EN ISO 898-1, Mechanical prosperties of fasteners – Part 1: Bolts, screws and studs EVS-EN 1090-1, Execution of steel structures – Part 1: General rules and rules for buildings. EVS-EN 1991-1 -1 to 7, Eurocode 1: Actions on structures – Part 1 EVS-EN 1992-1-1 to 2, Eurocode 2: Design of concrete structures EVS-EN 1992-1-3, Eurocode 2: Design of concrete structures EVS-EN 1993-1-1 to 12, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1993-2, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1993-3-1, Eurocode 3: Design of steel structures – Part 3-1: Towers, masts and chimneys – Towers and masts. EVS-EN 1993-4-1 to 6, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1997-1, Eurocode 7: Geotechnical design – Part 1: General rules EVS-EN 1997-2, Eurocode 7: Geotechnical design – Part 2: Ground investigation and testing. EVS-EN ISO 9001, Quality management systems – Requirements EVS-EN 50110-1, Operation of electrical installations EVS-EN 50182 Conductors for overhead lines – Round wire concentric lay stranded conductors EVS-EN 50183 Conductors for overhead lines – Aluminium-magnesium-silicon alloy wires EVS-EN 50326 Conductors for overhead lines – Characteristics of greases EVS-EN 50341-1:2013/AC:2014 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded. Ühised eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 1: General requirements - Common specifications EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 2-20: National Normative Aspects for Estonia EVS-EN 50522 Earthing of power installation exceeding 1 kV a.c. EVS-EN 60038:1983, IEC standard voltages EVS-EN 60071-1, Insulation coordination – Part 1: Definitions, principles and rules EVS-EN 60071-2, Insulation coordination – part 2: Application guide EVS-EN 60305 Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1000 V – Ceramic or glass insulator units for a.c. systems – Characteristics of insulator units of the cap and pin type EVS-EN 60309-1, Plugs, socket-outlets and couples for industrial purposes – part 1: General requirements EVS-EN 60372 Locking devices for ball and socket couplings of string insulator units – Dimensions and tests Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV  Tööprojekt L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine 626K3 K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 8 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 08.03.2022 EVS-EN 60383-1, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1kV – Part 1: Ceramic or glass insulator units for a.c. systems – Definitions, test methods and acceptance criteria EVS-EN 60383-2, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1000 V – Part 2: Insulator strings EVS-EN 60433, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1 kV – Ceramic insulators for a.c. systems – Characteristics of insulators units of the long rod type EVS-EN 60437 Radio interference test on high-voltage insulators EVS-EN 60445, Basic and safety principles for man-machine interface, marking and identification – Identification of equipment terminals and conductors terminations EVS-EN 60721-1, Classification of environmental conditions – Part 1: Environmental parameters and their severities EVS-EN 60721-2, Classification of environmental conditions – Part 2: Environmental parameters appearing in nature – Temperature and humidity EVS-EN 60721-3, Classification of environmental conditions – Part 3: Classification of groups of environmental parameters and their severities EVS-EN 60794, Optical fibre cables IEC/TR 60797, Residual strength of string insulator units of glass or ceramic material for overhead lines after mechanical damage of the dielectric IEC 60826, Design criteria of overhead transmission lines IEC/TR 61000-1 Electromagnetic compatibility (EMC) – Part1: General IEC/TR 61000-2, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 2: Environment IEC 61000-3, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 3, Limits EVS-EN 61000-4, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 4. Testing and measurement techniques 40 EVS-EN 6100-5, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 5: Installation and mitigation guidelines EVS-EN 6100-6, Electromagnetic compatibility – Part 6-2: generic standards – Immunity for industrial environments EVS-EN 61109, Insulators for overhead lines - Composite suspension and tension insulators for a.c.systems with a nominal voltage greater than 1000 V – Definitions, test methods and acceptance criteria EVS-EN 61300-3, Fibre optic interconnecting devices and passive components – Basic test and measurement procedures IEC/TR 61597, Overhead electrical conductors – Calculation methods for stranded bare conductors. EVS-EN 61897, Overhead lines - Requirements and tests for Stockbridge type aeolian vibration dampers EVS-EN 61936-1, Power installations exceeding 1 kV a.c. – Part 1: Common rules IEC-CISPR 18-1 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment. Part 1: Description of phenomena IEC-CISPR 18-2 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment. Part 2: Methods of measurement and procedure for determining limits IEC-CISPR 18-3 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment. Part 3: Code of practice for minimizing the generation of radio noise Lisaks eelnevale tuleb lähtuda Elering AS poolt koostatud 700 seeria nõuetest projekteerimisele ja ehitusele. Alusdokumentatsiooni pädevusjärjestus on üldjuhul järgmine: 1. Eesti ja EL õigusaktid 2. Eesti standardid (EVS) Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV  Tööprojekt L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine 626K3 K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 9 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 08.03.2022 3. Euroopa standardid (EN-HD, EN, jt.) 4. Rahvusvahelised standardid (IEC, jt.) 5. Riikide kehtivad rahvuslikud standardid (DIN, SFS, GOST, jt.) 6. Materjalide ja seadmete tootjapoolsed juhendid Juhul, kui ülal loetletud alusdokumentide nõuded on vastuolus, tuleb arvestada eelpool mainitud normi nõudeid. Juhul, kui Elering AS poolt koostatud juhendi nõuded on alusdokumentatsiooni nõuetest rangemad, tuleb täita Elering AS poolt antud juhendi nõudeid. 2.4. Keskkonnatingimused Kõik elektripaigaldise osad, sh kõrgepinge jaotusseade, seadmed, aparaadid, abisüsteemid, hoone ning muu säärane, mis puutuvad kokku väliskeskkonna tingimustega, peavad olema projekteeritud töötama järgmistes väliskeskkonna tingimustes (vt IEC 62271-1): Välitemperatuur: +40˚C kuni -40˚C Maksimaalne õhuniiskus: 100 % Maksimaalne päikesekiirgus: kuni 1 000 W/m2 (vt IEC 60721-2-4) Tuule baaskiirus: 21 m/s Maastikutüüp II Maksimaalne jäitekihi paksus: 10 mm Lumekihi maksimaalne paksus maapinnast: 500 mm Kõrgus merepinnast: kuni 1000 m Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada lumekihi paksust, mis võib talvest talve erineda. Lumi, jäätumine ja madal välitemperatuur võivad mõjutada tööde ajakava. Maanduste projekteerimisel on võetud ümbritseva pinna baastemperatuuriks 15°C. 2.5. Projekteerimise tehnilised lähteandmed 110 kV õhuliini arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja selgitused on toodud eraldi dokumendis seletuskirja lisadena või eriosade seletuskirjadena: 626K3_TP_AA-3-01-002_Tehnilised-lahteandmed 626K3_TP_EK1-3-01-001_Seletuskiri-vundament 626K3_TP_EL-3-01-001_Seletuskiri-luhisvool 626K3_TP_EL-3-01-002_Seletuskiri-maandus 2.6. Projektlahenduse ülesehitus Projektlahendused, lähteseisukohad ja kvaliteedinõuded on kirjeldatud vastavates alajaotistes: • Vundamendid EK1 • Maanduspaigaldised EL1 • Mastid EL2 ja EK2 • Isolaatorketid EL3 • Juhtmed ja piksekaitsetrossid EL4 • Kiudoptilised sideliinid EN Ristuvate ja lähipaiknevate tehnorajatiste ümberehitamine lahendatakse eraldi projektidega. Projektid koostatakse: • liiniehituse käigus kahjustatud maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseks • ristuvate Elektrilevi liinide ümberehituseks (selle ilmnemisel) • liikluskorralduse muutmiseks ristuvatel teedel Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV  Tööprojekt L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine 626K3 K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 10 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 08.03.2022 3. Trassi kirjeldus ja kitsendused 3.1. 110 kV õhuliini trassi kirjeldus Ümberehitatav 110 kV liinitrass paikneb Tartumaal Elva vallas Metsalaane külas, rekonstrueeritav osa osaliselt ka Elva linnas. Uued liiniosad ühendatakse olemasoleva 330 kV L301 liiniga Lepiku katastriüksusel (katastritunnus 33101:003:0238), kuhu paigaldatakse käesoleva projekti mahus 2 täiendavat masti. Eelduslikult on selleks hetkeks uue liini ühendamiseks eelnevalt projekti 626K1 raames rekonstrueeritud olemasolev 330 kV L301 liin. Edasine liinitrass kulgeb paralleelselt riigiteega nr 22150 Elva-Puhja tee, kuni ristumiseni (ligikaudse asukohaga km 1,10-1,11), et liinid ühendada olemasolevate liiniosadega Lauri-Hansu kinnistul (katastritunnus 33101:003:0660). Ühendamine toimub olemasolevates L147 ja L148 mastides vastavalt nr 5 ja 87, mille asukohti kinnistu piires nihutatakse. Rekonstrueeritavates liinilõikudes asendatakse mastid valdavalt olemasolevates asukohtades. Lauri-Hansu katastriüksusel (katastritunnus 33101:003:0660) paikneb puurkaev PRK0006838 L148 liini rekonstrueeritaval trassiosal. Peale projekti 626K1 raames rekonstrueeritava L301 liini, projektide 626K2 ja 626K4 raames kajastatud ühendusliini väljaehitust ning käesolevas projektis kajastatud 110 kV ühendusliini väljaehitust viiakse kasutusest välja olemasolevad L147 Elva-Rõngu ja L148 Tartu-Elva 110 kV liinid. Antud demontaažid lahendatakse eraldi projektidena. Projekteeritud uute liinilõikude pikkus on kummalgi liinil 750 m, mille mahus paigaldatakse kummalegi liinile 4 uut masti; rekonstrueeritavate liinilõikude pikkus on 830 m (L147) ja 855 m (L148), mille mahus asendatakse kummalgi liinil 4 masti. 110 kV liini kaitsevööndi kogulaius on 50 m, mis koosneb kaitsevööndi laiusest 25 m liini teljest mõlemale poole. Liinikoridori laius 50 m väldib puude langemise liinidele. Vähemalt kolm päeva enne ehitustöid teavitada kõiki kinnistuomanikke täiendavalt tööde alustamisest nende kinnistul. Kinnistu omanike kontaktandmete käsitlemisel jälgida Eleringi poolt koostatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid. 3.2. Keskkonnaameti nõuded ja kitsendused Vastavalt Keskkonnaameti poolt esitatud tingimustele tuleb ehitustegevusel lähtuda järgnevast. Planeeritavate töödega hõlmatud ala ei asu kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis, tegevuste lähialale jääb III kaitsekategooria kaitsealuse liigi leiukoht. Looduskaitseseaduse § 55 alusel on keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kaitsealuste taimede hävimise võib põhjustada ehitustegevusest tulenevad pinnasetööd ja tallamine, aga ka kuivendustööd. Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et käesoleval juhul kavandatud tööd ei kahjusta kaitsealuse liigi kasvukohta ega seisundit. Tegemist on ehitusaegsete lokaalsete mõjudega ning liikide ulatusliku levialaga. 3.3. Põllumajandus- ja Toiduameti nõuded ja kitsendused Maa-ameti kitsenduste kaardil maaparandussüsteemide kitsendused ümberehitataval liinilõigul puuduvad. Juhul kui kaevetööde mahus avastatakse toimiv maaparandussüsteem, tuleb jälgida järgnevad tüüpseid tingimusi: Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV  Tööprojekt L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine 626K3 K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 11 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 08.03.2022 1. Õhuliini mastide vundamentide rajamisel ettejäävad/purunevad dreenid a) taastada vastavalt nõuetele või b) rekonstrueerida (ehitada ümber teise kohta). 2. Maaparandussüsteemi uuendustööd kooskõlastada kinnistu omanikega, kelle maal planeeritakse rekonstrueerimist, ja piirinaabritega, kui töid kavandatakse kinnistu piiril asuval rajatisel. 3. Maaparandussüsteemil ehitustööde tegemiseks kaasata MATER registreeringuga ehitaja (maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse maaparandusehituse alal kantud ettevõtja), kes ehitamise käigus, peale konkreetse sõlme avamist ja enne ehitamisega jätkamist annab täpse lahenduse drenaažisüsteemi ümberehitamiseks kaevamistööde piirkonnas (MaaParS § 52 lg 2). 4. Uuendamistööd dokumenteerida ja teostusdokumentatsioon esitada viie päeva jooksul uuendamistööde lõpetamisest arvates Põllumajandus- ja Toiduametile ja maaparandussüsteemi omanikele (MaaParS § 52 lg 3). 5. Maaparandussüsteem tuleb uuendada meetodil, mis tagab drenaažisüsteemi tõrgeteta toimimise nii ehitamise ajal kui ka ehitamise järgselt. 6. Mastide ehitusalale jäävad drenaažisüsteemid tuleb uuendada hiljemalt vahetult peale elektriliini mastide vundamentide valmimist. 7. Maaparandussüsteemide uuendamise üle teeb järelevalvet MATER registreeringuga ettevõtja (maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse maaparandusehituse omanikujärelevalve alal kantud ettevõtja). (MaaParS § 52 lg 2). 8. Kõikjal, kus tehakse kaevetöid või muul moel (näiteks ehitusmasinate liikumisega) rikutakse maaparandussüsteemide toimimisvõime, tuleb maaparandussüsteemi toimimisvõime taastada (MaaParS § 44 lg 3). Tingimused maaparandussüsteemi uuendamiseks tulenevad maaparandusseadusest § 52 lg 1 ja § 50 lg 5. Üldised juhised drenaažisüsteemide taastamistöödele: Dreenitorude taastamisel on oluline teada, et enamus taastamist vajavate savitorude läbimõõdud on erinevad kaasajal toodetavatest PVC (polüvinüülkloriidist) materjalist toodetavate torude läbimõõtudest. Sellest tulenevalt ei ole võimalik paigaldatud dreenitorusid ühendada kasutuses olevate standardsete liitmike ja muhvide abil. Töö tegijal on vaja leida kombineeritud parimaid võimalikke tänapäeva standarditele mittevastavaid lahendusi, mis võimaldaks tagada kuivendussüsteemide tõrgeteta toimimisvõime peale taastustöid. Alljärgnevates tabelites 1 ja 2 on toodud tänapäeval toodetavate PVC dreenitorude ja varasematel aegadel toodetud savitorude läbimõõdud, mille alusel on võimalik savitorustikke ja kaasaegseid PVC materjalist torusid kokku ühendada. Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV  Tööprojekt L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine 626K3 K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 12 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 08.03.2022 Paigaldatavate PVC materjalist torude ühendamiseks olemasoleva savitorustikuga tuleb sobitada PVC materjalist torustike läbimõõdud savitorude läbimõõtudega (vt. tabelid 1 ja 2) nii, et ühendatavad savitorustiku otsad saaks siirdada paigaldatavate PVC torude sisse (näiteks: savitoru de 101mm sobib PVC di 113 mm jne.). Vastupidine ühendamine (PVC toru siirdamine savitorusse) ei ole soovitav, sest see vähendaks dreenitoru läbilaskevõimet. Soovitav on katta ühenduskoht muhviga, milleks võib kasutada standardse muhvi puudumisel sobiva läbimõõduga pikuti läbilõigatud PE drenaažitoru. Kui dreenitoru paigaldatakse ebastabiilsele pinnasele (möll, turvas, liigniiske pinnas, jmt. ) tuleb torustiku paigaldamiseks rajada killustikule laudalus, mis väldib toru aluse vajumist. Taastustöödel on soovitav kasutada kookoskattega PVC drenaažitorusid. Drenaažitoru vedamisel ja laadimisel ei tohi kahjustada plasttoru. Plasttoru peab laopaigas olema kaitstud otsese päikesekiirguse, löökide ja teravate esemete eest. Kookoskattega plasttoru ei tohi välistingimustes hoida üle kuue kuu. Allpool on toodud maaeluministri 28.03.2019 määruse nr. 38 maaparandussüsteemi ehitamise täpsemate nõuete väljavõtted, mida on oluline töö teostajal teada: § 8. Drenaažitoru paigaldamise nõuded (1) Drenaažikaeviku kaevamist ja drenaažitoru paigaldamist alustatakse drenaažisüsteemi suudmest, liikudes vastuvoolu. Drenaažisüsteemi lõpus oleva drenaažitoru ots sulgetakse pinnasetihedalt. (2) Drenaažitoru paigaldatakse drenaažikaevikusse vahetult pärast selle kaevamist. Drenaažitoru ei tohi paigaldada veeldunud kaevikusse. (3) Kui ehitusprojektis ei ole ette nähtud drenaažitoru katmist teisiti, kaetakse see vahetult pärast paigaldamist 15–20 sentimeetri paksuse mullakihiga. § 9. Drenaažikaeviku kinniajamise nõuded Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV  Tööprojekt L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine 626K3 K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 13 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 08.03.2022 (1) Drenaažikaevik aetakse kinni üksnes pärast seda, kui omanikujärelevalve toiminguid tegev vastutav spetsialist on kontrollinud drenaažitoru drenaažikaevikusse paigaldamise õigsust, teinud selle kohta märke ehitustööde päevikusse ja allkirjastanud kaetud tööde akti. (2) Drenaažikaeviku tagasitäites ei tohi olla üle kümnesentimeetrise läbimõõduga kive ega külmunud pinnasetükke. (3) Drenaažisüsteemi suudmest ülespoole tihendatakse kaeviku täitepinnas kogu suudmetoru ulatuses. Detailne lahendus pärast drenaažide lahti kaevamist lahendada vastavalt reaalsele olukorrale, lähtudes tehnilistes tingimustes toodud nõuetest. Näidislahendused drenaažisüsteemide taastamistöödele: Masti vundamentide rajamisel kahjustada saavate torustike töövõime tuleb taastada möödavoolutorustiku rajamisega. Kahjustada saanud drenaažitorustik eraldada töösse jäävast osast otsakorgiga. Eesvoolude ja kuivenduskraavide ületamisel rasketehnikaga võtta kasutusele vajalikud meetmed, et vältida rajatiste kahjustamist. Kraavide ja eesvoolude kahjustamisel tuleb taastada nende kuju ja töövõime. 3.4. Transpordiameti nõuded ja kitsendused Vastavalt Transpordiameti poolt esitatud tingimustele tuleb ehitustegevusel lähtuda järgnevast: 1. Tuleb arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa ja teemaa piirinaabrite piiripunktide ja maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST-is. 2. Projekt tuleb koostada vastavalt konkreetse tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja standarditele ning Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4), arvestades mh Tee projekteerimise normide Lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) PTK 8 Tehnovõrgud toodud nõuetega. 3. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; materjalide ladustamine teemaale ja ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. Säilima peavad olemasolevad eesvoolud, mis juhivad ära sadeveed riigitee kaitsevööndist. 4. Projekti koosseisus esitada ristumisel teedega liini pikiprofiil, millel on näidatud riigitee teemaa Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV  Tööprojekt L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine 626K3 K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 14 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 08.03.2022 piir, tehnorajatise asukoht, õhuliini vähim kõrgus sõidutee pinnast suurima rippe korral. Mõõtahelad siduda riigitee teljega. 5. Riigiteedega ristumistel tuleb seletuskirjas anda tehnoloogiline kirjeldus kuidas õhuliinid üle tee viiakse. Kui kasutatakse abimaste (raame) kuhu õhuliinid ajutiselt asetuvad (enne pingutamist), siis tuleb anda joonis (tüüpjoonis) abimastide paiknemisest riigitee suhtes. 2 (3) Kindlasti ei tohi 2 (3)abimaste asetada riigitee muldkehasse ja nad peavad olema ohutul kaugusel sõiduteest. 6. Riigitee ja mahasõitude teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel lähtuda „Tee ehitusprojektile esitatavatest nõuetest“ majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrus nr 2, tee ehitamise kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Transpordiameti juhenditest. Avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks on nõutav vastava tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24). 7. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja kaitsevööndist. 8. Nõutada teistelt teemaal paiknevate kommunikatsioonide valdajatelt tehnilised tingimused vastavalt projektlahendusele. 9. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine, demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide, truupide, mulde ning teekatte taastamine. 10. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida teehoiutöödega seotud tegevusi. 11. Projektjoonised esitada MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1:500/M 1:1000 koos seletuskirjaga. 12. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Transpordiameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusväliste tööde loa väljastamiseks. 13. Liiklusväliste tööde tegemiseks riigitee maal ja kaitsevööndis tuleb taotleda luba. Loa annab välja Transpordiameti teehoiu osakond. Loa taotlus tuleb esitada vähemalt kümme kalendripäeva enne tööde algust Transpordiametile ([email protected]). Loa taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus väljastada liiklusvälise tegevuse luba (ehitus) tööde tegemiseks riigitee maal. Loa taotlusele tuleb lisada Transpordiameti liikluskorralduse osakonnaga kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse skeem, p 5 nõutud kirjeldus ja joonised ning Transpordiameti kooskõlastuskiri. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. 3.5. Elektrilevi tehnilised tingimused Kaevetöödeks ning töödeks liinide kaitsevööndis enam kui 4,5m kõrguste mehhanismidega peab töö Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV  Tööprojekt L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine 626K3 K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 15 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 08.03.2022 teostaja enne tööde algust objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa. Selleks esitada taotlus iseteeninduses aadressil: https://www.elektrilevi.ee/partnerile/tegevuste-kooskolastamise-vorm. Ülevaade liini ristumistest Elektrilevi liinidega on toodud projektis eraldi. Ristumiste puhul on kontrollitud, et ristmeväljade gabariidid vastaksid kehtivatele nõuetele. Ristuvate Elektrilevi liinide ümberehitust ette nähtud ei ole. Juhtme ehitusaegseteks kerimistöödeks vajaminevate katkestuste või paigaldatavate tõkete kohta täpsemaid Elektrilevi tingimusi hetkel ei ole. Viimased küsitakse kas kaitsevööndis tegutsemise loa või katkestuste taotlemise mahus. 3.6. Telia märkused Tööde teostamine Telia liinirajatise kaitsevööndis on lubatud ainult kehtiva tegutsemisloa alusel, mille väljastab siderajatise omanik. Töötamisel liinirajatise kaitsevööndis tuleb kinni pidada juhenditest https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/juhendid. Telia Eesti AS liinirajatiste võimalik väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul, vastavalt asjaõigusseaduse rakendusseaduse §-le 15. 4. Tehniline lahendus 110 kV ühendused Olemasolevate liinide ehitusaasta ja liinile monteeritud juhtmed on järgnevad: Elva-Rõngu L147 ehitusaasta 1967, juhe AS-95. Tartu-Elva L148 ehitusaasta 1967, juhe AS-95. Olemasolevad üheahelalised 110 kV liinid Tartu-Elva L148, Elva-Rõngu L147 ühendatakse uue liinikoridori kaudu olemasoleva 330 kV L301 liiniga. Uue liinilõigu pikkus on kummalgi liinil 750 m, mille mahus paigaldatakse 4 masti kummalegi liinile. Ümberehitatavatele liinidele L147 ja L148 tuleb paigaldada terasalumiiniumjuhe 242-AL1/39-ST1A ja monteerida liinidele piksekaitsetross 48-kiuline Single-mode OPGW. Optika ühendused Elva alajaama 110 kV haruühendusega tehakse OPGW ühendus mastis 65Y asuvas harukarbis. 110 kV õhuliinile paigaldada 48-kiuline Single-mode OPGW tüüpi optilise kaabliga piksekaitsetross. Optika ühenduste ümber võtmine saab toimuda pärast põhiliini või põhiliini alajaama vahelise lõigu valmimist, kuna ehitamise perioodil peab säilima olemasoleva sidekaabli töös olek ja pikaajalised katkestused ei ole lubatud. Optiline sidekaabel otsastada alajaama juhtimishoone sideruumis olemasolevas sidekapis täismahus SC/UPC pesadega 19” paneelis. Optiline kaabel ja paneel sidekapis tähistada (kaabli tüüp, lõigu otspunktid). 4.1. Ristumised Ristumistel tehnorajatistega on tagatud nõuetekohased õhkvahemikud 110 kV ja 330 kV õhuliini mastide asukoha ja kõrguse valikuga. Õhuliini gabariitide määramisel on arvestatud standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV“ EVS-EN 50341-1:2013 ja standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV“ „Osa 2-20 Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN)“ nõuetega ja Eleringi dokumendiga „701 Projekteerimine“. Nõutavad õhkvahemikud 110 kV suurima juhtme temperatuuri korral: Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV  Tööprojekt L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine 626K3 K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 16 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 08.03.2022  Maantee, raudtee või veetee 8,5m  Tänav, muu tee (v.a maantee osa) 7,0m  Rada (põllu-, metsa- vms katendita tee) 6,0m  Maapinnani avatud maastikul 6,0m  Vertikaalvahemik sama või madalama pingega ristuva liinini 2,15m Nõutavad õhkvahemikud 330 kV suurima juhtme temperatuuri korral:  Maantee, raudtee või veetee 10m  Tänav, muu tee (v.a maantee osa) 8,5m  Rada (põllu-, metsa- vms katendita tee) 7,5m  Maapinnani avatud maastikul 7,5m  Vertikaalvahemik sama või madalama pingega ristuva liinini 3,85m Teedega ristumine ehitustööde ajal Ehitustööde käigus tuleb välistada juhtmete langemine teemaale. Selleks paigaldada spetsiaalsed tõkked. Peamised tingimused tõkete rajamisele on järgmised:  Ajutised tõkked rajada teekatte servast minimaalselt 8m kaugusele, kuid tuleb arvestada, et tööde käigus ei tohi kahjustada tee mullet, kraave ega muid teerajatisi. Kraavide nõlvadele ja põhja ei tohi paigutada ajutisi tõkkeid. Seega tuleb mõnes olukorras paigaldada tõkked kaugemale kui 8m.  Ehitustööde käigus on juhtmete näol tegemist pingestamata osadega, on lubatud teegabariidiks võetud 7m. Väravate kõrgused valida vastavalt olukorrale, et tagada nõutav teegabariit.  Vältida tõkete ja seadmete paiknemist teemaal. Teemaale võib ajutisi väravaid paigaldada juhul, kui on täidetud külgneva vaba ruumi nõuded. Tuleb arvestada, et tõkete rajamisel ei tohi ohustada liiklejaid. Tõkete paigaldamisel kasutatavad seadmed peavad paiknema väljaspool teed ja sellega külgnevat vaba ruumi.  Kui tõkete paigaldamisel osutub vajalikuks tugede/tõmmitsate paigaldamine, peab arvesse võtma eelpoolnimetatud tingimusi.  Arvestada, et teemaa hoolduse (niitmise ja võsa eemaldamise) teostamiseks on osades kohtades vajalik teehooldusmasinate liikumine mõlemal pool kraavi serva.  Teel ja teemaal ilma tee-ehitusloata tööde teostamiseks, metsamaterjali või muu materjali ladustamiseks ja töövahendite paigaldamiseks teele või teemaale tuleb taotleda liiklusväliste tööde luba. 4.2. Pinnasekatete taastamine ja säilitamine Haljasalal paiknevate mastide asukohal tuleb pärast masti eemaldamist või uue paigaldamist kaevis tagasi täita väljakaevatava või juurde veetava sobiva pinnasega ja laotada taastatavale alale enne kaevetöid eemaldatud ja juurde veetud kasvupinnas ja külvata pärast linnavalitsuse heakorra spetsialisti poolt heakskiidetud muruseeme. Rohumaal paiknevate mastide asukohal tuleb pärast masti eemaldamist või uue paigaldamist kaevis tagasi täita väljakaevatava pinnasega ja laotada taastatavale alale enne kaevetöid eemaldatud või juurde veetud kasvupinnas. Olemasoleva kupitsa muldkeha tasandada ümbritseva pinnasega, üle jäävat pinnast võib kasutada teiste demonteeritavate mastide juures, kus ära veetava betooni mahust tingituna on vaja pinnast lisada. Peale ehitustööde lõpetamist täidetakse vundamendisüvendid mineraalse täitematerjaliga. Täitepinnase kihid tihendatakse ja platsi pind tasandatakse ning lisatakse haljasalal min 150mm kasvupinnas. Projekti raames vältida teede katete ning äärekivide kahjustada saamist. Peale tööde või töölõigu lõpetamist taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, kruus, kõnnitee Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV  Tööprojekt L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine 626K3 K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 17 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 08.03.2022 plaadid, äärekivid jne) esialgses mahus kaevetöödele eelnevasse seisundisse, kui joonistel ei ole ette nähtud teisiti. Vältida roomiktehnikaga asfaltkatete lõhkumist, vajadusel rakendada meetmeid, näiteks laudteed. Ehituskaevikust väljakaevatava ja tagasitäiteks mittekasutatava pinnase ladustamise asukoht kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ning vedada litsentseeritud püsijäätmete käitluskohta. Kaevise teisaldamisel tuleb lähtuda maapõueseaduses toodud nõuetest. Töövõtja vastutab tööde teostamise ajal keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega piirneval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele. Peale ehitustööde lõppu, vajadusel ka ehitus- ja lammutustööde ajal, puhastada transporditeed tolmust ja prahist. 4.3. Mastitüüpide kirjeldus Käesolevas projektis kasutatakse järgnevaid 110 kV ja 330 kV mastitüüpe. 1T3T – Üheahelaline vabaltseisev A-tüüpi metallsõrestik nurga-ankrumast (110 kV pingele), nurgale kuni 37°, sobib kasutamiseks ka lõpumastina vähendatud pingsusel (50% koormuse korral). 1T9T – Üheahelaline vabaltseisev A-tüüpi metallsõrestik nurga-ankrumast (110 kV pingele), nurgale kuni 90°, sobib ka kasutamiseks lõpumastina. 31T5Y – Kaheahelaline vabaltseisev Y-tüüpi kuumtsingitud metallsõrestik nurga-ankrumast (330/110 kV pingele), nurgani kuni 50°. Joonistel 626K0_TP_EK2-7-….., on esitatud mastide ülevaate ja tööjoonised. Mastide projekteerimisel ja valmistamisel on lähtutud standardist EVS-EN 50341-1 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV Osa 1: Üldnõuded – ühised eeskirjad ja selle rahvuslikust lisast EVS-EN 50341-3-20 ning Tellija 700 seeria tehnilistest nõuetest. Siseõhkvahemikud visangus ja mastil Vastavalt tellija soovile peavad mastid olema teenindatavad Un > 230 kV liinide korral „bare hand“ ja Un ≤ 230 kV tuleb lähtuda „hot stick“ meetodist tulenevalt. Mastid tuleb varustada turvaredelite ja TURVATIKAS kukkumispidurdussüsteemiga. 4.4. Vundamendid – üldine kirjeldus Liinitrassi geoloogiline iseloomustus on ära toodud projekti lisas AA-9-02. Allpool esitatud lahenduste kirjeldused on põhimõttelised, et anda ülevaade tööde iseloomust, mis on vajalik projekti kooskõlastamiseks trassivaldajatega. Õhuliini vundamentide arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja vundamentide rajamise selgitused ehitajale on toodud eraldi vundamendi osa seletuskirjana 626K3_TP_EK1-3-01- 001_Seletuskiri-vundament. Lahendused tüüpelementidega Võimalusel kasutatakse vundamentide lahendustes eelnevalt tehases valmistatud tüüpelemente. Vant- kandemastide puhul TVS seeria elemente ja ankruplaate ning vabaltseisvate mastide puhul F seeria elemente. Juhul kui kohalik geoloogia on keeruline või arvutuslikud koormused mastilt on liiga suured, võib osutuda vajalikuks vundamendi valamine kohapeal. Sellisel juhul võib vundamendi kuju ja mõõtmed erineda tüüpelementidest. Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV  Tööprojekt L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine 626K3 K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 18 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 08.03.2022 Vant-kandemastide ankruplaatide mõõtmed ja rajamissügavus sõltuvad kohalikust geoloogiast, veetasemest ning mõjuvast koormusest. Ankruplaatide planeeritav maksimaalne rajamissügavus on 4,5 meetrit. Vaivundamendid Juhul kui mõjuvad koormused on liiga suured või kohalikud geoloogilised tingimused keerulised, kasutatakse vaiasid. Tõmbe- ja survekoormuste esinemisel vundamendil kasutatakse injektsioon- ankruvaiu. Kui vundamendile mõjuvad ainult tõmbe- või survekoormused, võib sõltuvalt geoloogiast ja koormustest tulla kõne alla ka alternatiivsete vaiade kasutamine (mikrovaiad, kruvivaiad vms). Vaiade arv, asetus ja pikkus sõltub geoloogilistest tingimustest ning mõjuvatest koormustest. Sõltuvalt koormustest võib osutuda vajalikuks vaiade rostvärgid omavahel ühendada taladega. Rostvärke ühendava tala materjalina kasutatakse kas terast või raudbetooni. Materjali valik sõltub koormustest ja masti asukoha ligipääsetavusest. Vaivundamentide rostvärgid rajatakse olemasolevale maapinnale võimalikult lähedale. Rostvärkide peale rajatakse raudbetoonist või terasest postament, mille külge ankurdatakse masti jalg. Vundamentide rajamine Vundamentide paigaldamiseks/rajamiseks tuleb teostada kõigepealt kaevetööd vajaliku sügavuseni. Kui kaeviku põhja pinnas võimaldab paigaldada/rajada vundament lubatavate tolerantsidega, siis võib tööd teostada otse pinnasele. Kui see pole võimalik, siis tuleb rajada kaeviku põhja killustikust tasanduskiht. Killustikukiht tuleb tihendada selliselt, et selles ei saaks toimuda järeltihenemist. Eriosa tööprojektis tuleb täpsustada killustikukihi pealt mõõdetava elastsusmooduli väärtus. Kaeviku küljed tuleb toestada või rajada kaevik piisava nõlvusega, mis välistab nõlvade varisemise. Lahendus, mis võtab arvesse kaeviku sügavust ja kohalikku geoloogiat, antakse eriosa tööprojektis. Peale vundamendi elementide monteerimist või vajadusel valamist tuleb teostada tagasitäide. Sobivusel võib tagasitäiteks kasutada kohalikku väljakaevatud pinnast. Tagasitäiteks ei ole lubatud kasutada turvast, kändusid ega teisi orgaanilisi aineid või huumust sisaldavaid pinnaseid. Tagasitäide teostada kihtidena, mille maksimaalne paksus on 30 cm. Tagasitäite tihendusteguriks tuleb saada 0,95. Tagasitäite mahukaal täpsustatakse eriosa tööprojektis, kuna see sõltub kohapealsest pinnasest. Tagasitäite teostamisel jälgida, et vundamendi betoonosa ulatuks üle maapinna vähemalt 30 cm. Vundamentide rajamisel jälgida standardis EVS-EN 13670:2010 (Betoonkonstruktsioonide ehitamine) toodud lubatavaid tolerantse. 4.5. Mastiosade kaitsmine põrkepiiretega Antud köite mastid asetsevad teedest piisaval kaugusel ja põrkepiirete paigaldamine ei ole vajalik. 4.6. Täiendava juurdepääsutee rajamine mastidele Antud köite mastidele on ligipääs tagatud kas olemasolevate teedega või kasutades masti juurde saamiseks olemasolevat põllumaad. 4.7. Maandus ja potentsiaaliühtlustus Trassi üldine iseloomustus Arvestades liini üldiseid maandussüsteemide koostamise põhimõtteid, asub valdavalt maandussüsteemi toimiv osa kavandataval liinil 1-6m sügavusel, erandina on maandurina toimivad vaivundamendi injektsioonvaiad, mille sügavus sõltub geoloogiast. Pinnase eritakistuse väärtused jäävad üldjuhul antud lõigus vahemikku 50-1000Ω·m. Tulenevalt lõikude iseloomustusest on üldjuhul liini trassil pinnase eritakistused alla 500Ω·m, mis võimaldavad kasutada ära masti maandussüsteemi osana masti r/b- ja vaivundamente. Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV  Tööprojekt L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine 626K3 K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 19 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 08.03.2022 Õhuliini mastide maandus ja potentsiaaliühtlustus on määratud lähtuvalt kolmest aspektist: töökindlus ehk eelkõige äikesekaitse, ohutus ehk lubatud puutepinge ja maanduspaigaldise mehaaniline vastupidavus paigaldist läbivatele vooludele. Õhuliini maanduste arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja selgitused maandussüsteemi rajamiseks on toodud eraldi dokumendis seletuskirja lisana 626K3_TP_EL-3-01-002_Seletuskiri-maandus. Kuna antud liin kulgeb põhilises osas metsades ja põllumaal, on inimeste või koduloomade sagedane viibimine mastide juures ebatõenäoline ning mastide maanduspaigaldise ja maandustakistuse puhul piisab eeltoodud töökindlusest tulenevatest maandustakistustest. Kohti, kus mõnele mastile täiendav puute- ja sammupingete tagamine oleks vaja ette näha, ei ole. Maandustakistuse väärtused tuleb lõplikult mõõta ja tulemused esitada Tellijale garantiiperioodi lõpule eelneval suveperioodil. Kui teostusmõõdistusel osutub maanduspaigaldise maandustakistus lubatust suuremaks, kontrollitakse viimase väärtus enne teostusjooniseid projekteerija poolt arvutustega üle. Kui mõõdetud tulemus tagab antud kohas siiski liini ja inimeste ohutuse, fikseeritakse muudatus teostusjoonisel. Kui tulemus ei rahulda maanduspaigaldisele esitatud nõudeid, lisatakse mastile vajaliku pikkusega rõht- või vertikaalmaanduselektroodid vastavalt täiendatud projektlahendusele juurde. 4.8. Faasijuhtme tüüp, üldine iseloomustus 110 kV õhuliinile paigaldatakse terasalumiiniumjuhe 242-AL1/39-ST1A, üks juhe faasis. Juhtmed peavad vastama standardi EVS-EN 50182 nõuetele. Juhtmete terassüdamikud ja terasalumiiniumjuhtmed peavad olema määritud vastavalt standardi EN 50182 case 2 kohaselt (määrdeta on ainult välimise kihi traadid). Täiendavaid märgupalle juhtmetele ega OPGW ette nähtud ei ole. Pikiprofiili koostamisel on arvestatud üldjuhul juhtme mehaanilise pingega paigaldusel 65 N/mm² aasta keskmisel temperatuuril ja juhtmete suurima temperatuuriga +80°C, millest on arvestatud profiilile juurde juhtme lõplik venimine. Valitud pingsus vastab vibratsiooni seisukohast hankedokumentatsioonis sätestatud kriteeriumitele. Juhtme tehniline kirjeldus ja andmed on toodud tabelis 626K3_TP_EL3-7-05-01-001_Faasijuhtme-tehn. 4.9. OPGW 110 kV õhuliinile paigaldatakse 48-kiuline Single-mode OPGW tüüpi optilise kaabliga piksekaitsetross. OPGW kinnitustarvikud valitakse vastavalt tootjapoolsele juhendile. Optiline kiud vastab kehtivale standardile ITU-T G.652D LL. Täpsem trossi paigalduse skeem on toodud 626K3_TP_EL-5-03-002_Optika-üldskeem. 4.10. Isolatsioon ja liinitarvikud Õhuliini isolatsioonitase peab vastama normile, kus nõutav ühiklekkeraja pikkus ≥ 34,7 mm/kV. Erandina kasutada ristumisel põhimaanteega piirnevatel mastidel isolatsioonitaset ≥ 43,3 mm/kV kohta. 330kV liini kandekettides tuleb kasutada 160 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 muna-pesa tüüp ühendustega vastavalt EVS-EN 60372. Eelneva analoogia põhjal tuleb pingutuskettides kasutada 210 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 ja pesa tüüp vastavalt EVS-EN 60372. 110 kV liini kandekettides tuleb kasutada 70 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 muna-pesa tüüp ühendustega vastavalt EVS-EN 60372. Eelneva analoogia põhjal tuleb pingutuskettides kasutada 120 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 ja pesa tüüp vastavalt EVS-EN 60372. Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV  Tööprojekt L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine 626K3 K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 20 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 08.03.2022 Vastavalt tellija erinõuetele tuleb kasutada lõhestatud juhtmete korral ainult kahe osajuhtme vahelisi pooljäikasid täismetall distantshoidikuid. Kolme osajuhtmega faasijuhtmetes kasutatakse distantshoidikuid kolmese grupina, kus nende omavaheline samm on 5 m. Liinile monteerida linnutõkkeluuad nii 110 kui 330kV kandekettide kohale. Liinitarvikute kasutamisel tuleb lähtuda üldnõuete peatükis toodud standarditest ja Tellija 700 seeria tehnilistest nõuetest. 5. Demontaaži tööd Käesoleva köite mahus hõlmavad demontaažitööd rekonstrueeritavat liiniosa. Demonteeritavad mahud esitatakse eraldi tabelis. Liinide ümberehituse järgselt kasutuseta jäävate 110 kV liinide lammutusprojektid on lahendatud eraldi projektidena. Liinijuhtmed ja piksekaitsetross Haritaval maal ja lihtsasti ligipääsetaval metsaalal demonteeritakse esmalt juhtmed koos isolaatorkettidega. Juhtmed lastakse koos isolaatorkettidega alla, klemmid, isolaatorid ja vibratsioonisummutid eraldatakse juhtmelt ning juhe keritakse mööda maad kokku. Ristmeväljade demonteerimisel klemmitakse juhe vajadusel rullikutele ja keritakse maha. Soistel ja pehme pinnasega metsaaladel, kus mastidele ligipääs on keeruline, kukutatakse juhtmed ja isolaatorid koos mastiga maha ning purunenud isolaatorid korjatakse maapinnalt kokku. Kohtades, kus on ristumised teede ja ristuvate objektidega, tuleb juhtmete langemine ristuvatele objektidele tõkestada turvaväravatega või kasutada juhtmete demonteerimiseks trossi ja abinööri, millega tõmmata juhe eelnevalt üle ristuvate objektide. Seejuures demonteeritav juhe ei tohi puutuda ega lasta kukkuda ristuvatele objektidele. Peale juhtme eemaldamist vabastada nöör ja kerida kokku. Tänavate ristumise likvideerimisel kasutada juhtmete eemaldamiseks eelkirjeldatud lahendust. Abitrosside ja pilootnööri kasutamisel on tänavaliikluse sulgemine vajalik ainult peale juhtmete demonteerimist üheks korraks abinööri allalaskmise hetkeks, lühiajaliselt. Kõikide teedega ja ristuvate objektide loetelu on toodud mastide tabelis. Mastid Demonteerimisele kuuluvad antud projekti alaga piiritletud mastid. Demonteerimisel kasutada järgmist tehnoloogiat. Mastid kukutatakse maapinnale. Kui masti kukutamiseks ei ole piisavalt ruumi, siis tõstetakse see maha kraanaga. Vabaltseisva betoonmasti kukutamiseks kaevatakse üks külg lahti ja tagumiselt küljelt ekskavaatoriga lükates kukub mast soovitud suunda ümber. Betoonist tuleb eraldada armatuurraud ja transportida metallijäätmetega tegelevasse ettevõttesse. Betoonitükid tuleb purustada killustikuks ja käidelda vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Betoonmastide traaversid eraldada masti tüvest ning utiliseerida. Vabaltseisvate terassõrestikmastide langetamiseks lõigatakse masti tagumiste jalgade vöövinklid läbi ja tõmmatakse mast trossi abil pikali. Vundamendid Metallsõrestikmastide vundamendi kael kaevata lahti ja purustada ühe meetri sügavuselt maa seest. Betoonist tuleb eraldada armatuurraud ja transportida metallijäätmetega tegelevasse ettevõttesse. Masti, mille maasse kinnitus on teostatud monteeritavate raudbetoon seenvundamentidega ja asub kõrgel kupitsal (üle 0,8m), tuleb seenvundamendid lahti kaevata ja transportida ehitusjäätmete Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV  Tööprojekt L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine 626K3 K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 21 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 08.03.2022 töötlemisega tegelevasse ettevõttesse. Betoonitükid tuleb purustada killustikuks ja käidelda vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Masti vundamendi eemaldamiseks piisab lahti kaevamiseks kitsastes oludes ~0,5m alast ümber vundamendi maapealse osa. Tavaolukorras kohtades, kus on ette nähtud rohu või muruala taastamine, on arvestatud 1,5m alaga ümber masti, viimane on pinnase silumiseks, saavutamaks mastialusele platsile ühtlase pinna. Taastamise kohta on toodud info eraldi peatükis. Isolaatorid Demonteerida kasutuseta jäävad isolaatorketid. Kõik isolaatorketid ja tarvikud on ette nähtud utiliseerida. Täpsemad mahud esitatakse demontaaži spetsifikatsioonis. Demontaaž ja jäätmete käitlemine Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjadest. Demonteeritavad mastid, mastidetailid, vundamendid ja juhtmed on objekti piirkonnas toodud asendiplaanidel ning kogused töömahtude tabelis. Komponentide demontaaž, liigiti kogumine, vedamine ja käitlejale üle andmine tuleb teostada jäätmeseaduse nõuete kohaselt. Tööplatsilt koguda kokku ja sorteerida tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed ja muu ehituspraht (traadijupid, RB tükid vms). Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nõuetele vastavas ehitusjäätmete käitluskohas. Ehitusjäätmeid käitlev isik peab omama sellekohast jäätmeluba või olema ehitusjäätmete käitlejana registreeritud Keskkonnaametis. Ehitusjäätmeid, mida jäätmevaldaja ei taaskasuta, ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule või ettevõttele, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud Keskkonnaametis. Taaskasutamiseks kõlbmatu materjal koguda liigiti ehitusplatsil asuva(te)sse konteineri(te)sse ja transportida jäätmekäitluskohta. Keskkonnareostuse või -ohtlike objektide ilmnemisel koheselt teavitada Keskkonnaameti kohalikku osakonda. Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. 6. Raadamine Tööde mahus on koostatud uuele liinilõigule, kohtades, kus liinitrass asub eramaadel metsas, METSAEKSPERT OÜ poolt raadamistööde mahud kinnistute kaupa, mis hõlmab vajalikku takseeriseloomustust, hindamist tulumeetodil ja kasvava metsa prognoositavat sortimentatsiooni ja müügitulu eeldatavas puistu lageraiet lubavas vanuses. Enne ehitustegevuse algust tuleb teavitada maaomanikke neid puudutavast trassilaiendustööde läbiviimisest. Lisaks tuleb teostada eelnev metsa märgistus, võsa- ja trassilaiendustööd ettenähtud mahtudele vastavalt. 7. Mastide tähistamine Kõik mastid tähistatakse masti numbri, liini numbri ja elektriohumärkidega. Lisaks tavatähisele tähistatakse iga viies mast alates lõpumastist aerotähisega, millel on liini ja masti number. Mastide numbrid vastavalt numeratsiooni skeemile. Masti tähised kinnitatakse masti külge ristisuunas liini teljega liikudes/vaadates masti numbrite suurenemise suunas. Kui liin kulgeb paralleelselt teega ja mast on teele nähtav, kinnitatakse tähised mastide teepoolsele küljele (mitme tee olemasolul lähema või parema läbitavusega tee poolsele küljele), see lihtsustab tähise lugemist palja silmaga või binoklit kasutades. Nõuet ei rakendata kaheahelaliste liinide ja erimastide puhul, kui sildi paigutus raskendab ahelate paiknemise tõlgendamist. Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV  Tööprojekt L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine 626K3 K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 22 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 08.03.2022 Mastide tähistamisel lähtuda Elering AS tehnilistest nõuetest: 701 Projekteerimine, „Õhuliinide tähistamine“. 8. Nõuded töövõtule ja töövõtjale Tööde teostaja peab vastama Seadme ohutuse seadusest tulenevatele nõuetele ning omama kehtivat registreeringut majandustegevuste registris. Ehitamise käigus peab ehitaja järgima kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja muid normdokumente niivõrd, kuivõrd on nad vajalikud käesoleva ehitise ehitamisel, kontrollimisel ja Tellijale üleandmisel. Ehitaja peab ehitise üle andma koos nõuetekohasust tõendava auditiga. Kõik materjalid peavad olema uued ning täitma tellija nõuetega sätestatud nõudeid ning nad peavad olema heaks kiidetud kooskõlas töövõtulepingu juhistega. Kõik materjalid ja seadmed peavad olema varustatud vajalike sertifikaatidega ja materjalide passidega. Projekteerija poolt koostatud projektdokumendid ja tellija poolt esitatud täiendavad nõuded moodustavad üksteist täiendades tervikliku objekti. Juhul kui nimetatud dokumentides avastatakse ebaselgeid aspekte, mida ei õnnestu lahendada üldisi norme järgides, tuleb töövõtjal paluda täiendavaid selgitusi. Tööde selgituse lisas olevate dokumentide pädevusjärjekord on järgmine: • Pakkumiste ja lepinguga seotud dokumentides toodud andmed; • Projekti seletuskiri; • joonised; Tööde mahtu kuuluvad seadustega ettenähtud ülevaatused. Töövõtja esitab kasutuselevõtu kontrolli protokollid ehituse Tellijale enne vastuvõtu kontrolli. Vastuvõtul kuuluvad esitamisele: • elektrotehniliste kontrollmõõtmiste protokollid; • maandustakistuse mõõtmine; • potentsiaaliühtlustusahelate kontroll; • kaetud tööde aktid ja teostusjoonised: o maandusseadme kohta; o faasijuhtmete ja piksekaitsejuhtide kohta; o monteeritava vundamendi, vaia ja betoonitööde kohta; o masti metalli ja paigalduse kohta; • teostusjoonised, mis hõlmab: projekteeritava objektiga seonduvad teostusjooniseid, elektripaigaldise nõuetekohasuse auditit. Lisaks eelpool toodud dokumentidele arvestada tellija 700 seerias toodud juhistega objekti vastuvõtmisel täiendavate dokumentide esitamise vajadusega. Töövõtja peab hoidma objektil viimaste jooniste kontrolleksemplari. Kontrolleksemplari on vajalik märkida töö ajal tehtud kõik muudatused. Kõik joonised täpsustatakse vastavalt lõplikule paigaldusele olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Kõik üleandmiseks valmis joonised ja jooniste nimekirjad märgitakse pealdisega TEOSTUSJOONIS ning varustatakse kuupäevaga. Töö eest vastutav isik kinnitab jooniste nimekirja oma allkirjaga. Ehitusplatsil teostatud muudatused viiakse sisse üleantavatesse joonistesse täpsustatud jooniste põhjal. Kõik joonised pealkirjastatakse ja nummerdatakse ühtemoodi, olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV  Tööprojekt L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine 626K3 K3 Elva AJ 110 kV õhuliini ühendus Lk 23 Ver 1 - Üldosa seletuskiri 08.03.2022 Elektritööde töövõtja koostab kasutusjuhendi juhul, kui Eleringil vastav dokument varasemalt puudub. Tuleb koostada kõiki elektrisüsteeme hõlmavad dokumendid: • kasutusjuhendi ülesehitus ja sisukord; • süsteemide lühikirjeldus; • hooldusgraafik; • süsteemide hoolduseks vajalik info. Tüübiga mainitud seadmeid võib asendada kasutuskoha suhtes omadustelt ja kvaliteedilt vastavate seadmetega. Seadmete paigutusel võtta arvesse hoolduse ja tööturvalisuse nõuded. Faili nimi: 626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV Tartu maako Tartu AJ haruühendus Tartu linn Köide K2 Nõo vald Elva vald Elva AJ haruühendus Köide K3 Rõngu AJ haruühendus Köide K4 d on ak ma rtu nd Ta ko Elva vald aa am lg Va Märkused: Valga maakond M 1:1000 - 330 kV õhuliini kaitsevöönd on 40 m mõlemale poole liini teljest Otepää vald - 110 kV õhuliini kaitsevöönd on 25 m mõlemale poole liini teljest Otepää vald Tõrva vald Valga vald Tsirguliina AJ haruühendus Köide K5 Valga AJ haruühendus Valka AJ haruühendus Köide K6 Valga vald Köide K7 Valga vald TELLIJA PEAPROJEKTEERIJA PROJEKTEERIJA Koordinaadid: L-EST '97 SÜSTEEMIS Kõrgused: EH2000 ELERING AS CONNECTO EESTI AS LEONHARD WEISS OÜ Kadaka tee 42 Tuisu 19 Vesse 8 PROJEKTI NIMETUS 12915 Tallinn 11314 Tallinn 11415 Tallinn L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine +372 715 1222 +372 6063100 +372 601 2285 www.elering.ee www.connecto.ee www.leonhard-weiss.ee Reg. 12734109 Reg. 10722319 Reg. 12083348 ERIOSA PROJEKTI NIMETUS Köide K3 Elva alajaama 110 kV õhuliini ühendus AMET NIMI ALLKIRI PROJEKTERIJA M.Kapanen OBJEKTI ASUKOHT (AADRESS) Tartu maakond, Valga maakond KINNITAJA R.Kivistik JOONISE NIMI MÕÕTKAVA INSENER R.Kivistik Asendiplaan mastivahemikus Elva AJ-M65Y M 1:2000 PROJEKTIJUHT R.Rusin TÖÖ NR JOONISE TÄHIS STAADIUM Koostatud / trükitud: 27.01.2022 / 10.02.2022 626K3 AS-4-04-001 Tööprojekt Faili nimi: Kaitseministeerium Sakala 1 Tallinn 15094 [email protected] Meie: 09.03.2022 nr 8-160 Elva AJ 110 kV õhuliini ühenduse tööprojekti kooskõlastamiseks esitamine Lugupeetud Kaitseministeerium Esitame kooskõlastamiseks Elva alajaama 110 kV õhuliini ühenduse tööprojekti. Elva alajaama 110 kV õhuliini ühenduse tööd on seotud Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini L301 rekonstrueerimisega. Kooskõlastused: LEONHARD WEISS OÜ, Vesse 8, 11415 Tallinn Egne Pilt (tel 53 424 474, e-post: [email protected]) Peatöövõtja: CONNECTO EESTI AS, Tuisu 19, 11314 Tallinn Tellija: Elering AS, Kadaka tee 42, 12915 Tallinn Projektijuht: Illimar Vahtras (tel 512 7630, e-post: [email protected]) Lisad: 1. LISA 1 – Tööprojekti seletuskiri (626K3_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-Elva-110kV) 2. LISA 2 – Asendiplaan (626K3_TP_AS-4-04-001_Plaan-M2000-Elva-haru), dwg lingil: https://leonhardweiss-my.sharepoint.com/:u:/g/personal/e_pilt_leonhard- weiss_com/EWDm9VTiwgVOhi1L0vLrjYgBrFC9L0W6kcogJfGBhRqpNg?e=2tBesD Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Egne Pilt 53 424 474 [email protected] LW EE OÜ FB0900EE-4 LEONHARD WEISS OÜ, Vesse 8, 11415 Tallinn Reg nr 12083348 [email protected], www.leonhard-weiss.ee Tel +372 601 2285 Juhatus: Kalle Kask (esimees), Indrek Kaliste, Mait Kesküll, IBAN EE492200221015218954 Mihhail Saveljev Pank: Swedbank LEONHARD WEISS grupi ettevõte