Kaitseministeerium · 9. märts 2022
Sisu (failidest)
Introduction In today’s world, the European Unio n faces increased global instability and geopolitical friction , as acknowledged by t he first-ever comprehensive EU Threat Analysis, conducted in November 2020 in preparation of the upcoming EU Strategic Compass. Conflicts and crises in our neighbourhood and beyond have a direct impact on our own security, while our societies and economies are targeted by sophisticated hybrid threats, including cyber-attacks and disinformation campaigns which originate abroad. Meanwhile the climate crisis and biodiversity loss are creating challenges for global security in general and for civil-military operations in particular. What is and has been occurring on and around our borders on land , air and at sea , as well in cyber space, along important maritime routes and in outer space, all underline the need for us to become better prepared, more capable and more resilient . Against the backdrop of an accelerated technological race between the United States and China, the European Union must further build and secure its technological edge. As geopolitical relations evolve and our environment is changing, the Union must evolve similarly , and intensify and accelerate its collective capacities to defend and secure its fundamental values and its citizens. A quantum leap in European defence is an integral and indispensable part of securing the Union and its citizens in the years and decades to come. Current and past events serve as wake-up calls that Europeans need to work more closely together on defence to ensure their own security and become a stronger security provider for others , using the Union’s uniquely broad toolbox. The EU is already engaged to address the multiple open and frozen conflicts in our Eastern and Southern neighbourhoods, as well as in different regions across Africa as our neighbouring continent. The recent Russian military build-up along the eastern border of Ukraine , in Belarus , and in the Black Sea region , together with Moscow’s attempts to disrupt, divide, and redefine the security architecture in Europe , challenge the international rules-based order . It also remind s us that we need to deliver on a stronger European defence, in close partnership with the N orth A tlantic T reaty O rgani z ation (NATO) . The abrupt end of the international military mission in Afghanistan in August 2021 taught us that Europe needs to be better prepared to deal with complex stabilisation tasks and sudden emergencies by itself. We have seen how instability can become a breeding ground for terrorism and uproot people, and how global and regional powers can use such situations to gain influence and access to resources. Adding to the complexity is the multiplier effect of climate change on the potential for conflicts within and between states. At the same time, the EU needs to step up its own preparedness, capability and resilience to better protect its citizens. Threats to the EU’s security are increasingly not only of a military nature. We are facing more damaging cyber-attacks targeting our critical entities , paralysing industrial plants, energy supply facilities, city administrations, and hospitals, while foreign information manipulation and interference also go es to the heart of our democracies. The state-sponsored hybrid attack by the Lukashenko regime, instrumentalising migrants for political purposes, is a clear example of the evolving nature of hybrid campaigns that aim to subvert, coerce and manipulate us below the threshold of armed aggression. The EU has responded to this situation with humanitarian support, diplomatic outreach to third countries, support to our Member States and sanctions against those responsible. The COVID-19 pandemic meanwhile underlined the need for enhanced resilience as well, with the armed forces providing logistical, security and medical assistance to civilian authorities in the early stages in 2020. In this rapidly changing environment , the European Union needs to further strengthen its preparedness, capabilit ies and resilience, notably by enhancing shock absorption mechanisms and build ing its toolbox across all relevant sectors . Member States are working to tackle all threats and challenges more robustly thr ough the new EU Strategic Compass for security and defence (‘Strategic Compass’), to be adopted by Member States in March 2022. It will set out a common strategic vision for the next decade and outline how the EU will enhance its capacity to act and respond to various crises and challenges; secure its interests and protect its citizens; invest and innovate to jointly develop the necessary capabilities and technologies; and deepen partnerships based on EU values and interests. With this communication, the European Commission is further contributing to this work. The European Union needs to act now to advance its defence capabilities in the present context and also equip the EU to face the future battlefields, encompassing a new generation of state-of-the-art technolog ies capable of addressing threats deriving from cyber, hybrid, space collaborative and autonomous systems based on connectivity and Artificial Intelligence (AI) . At the same time, t he industrial ecosystem that defence forms together with the aerospace and the security sector constitutes a high-tech industrial ecosystem that is not only an essential driver for Europe’s open strategic autonomy and technological sovereignty, but also a major contributor to growth and innovation. On top of contributing to the security of the European Union’s citizen, t he Europe an defence sector can contribute to the sustainable economic recovery following the pandemic and the overall innovative nature of an ecosystem that has the potential of greatly contributing to the green transition and resulting in positive spill-overs for civilian use. Achieving our goals is only possible by developing, procuring, and operat ing military equipment together. The EU has put in place new tools and instruments to reverse the long standing fragmentations that hamper the efficiency of Europe’s defence sector and diminish the ability of the EU and its Member States to build the next generation of defence capabilities that will be critical for Europe’s future security and its ability to provide security in its neighbourhood and beyond. In particular, t he European Defence Fund (EDF) , with a budget close to EUR 8 billion for 2021-27 , is already a game-changer for establishing a European defence ecosystem capable of delivering state of the art interoperable defence technologies and equipment that will enhance the Union’s freedom of action and its technological sovereignty and competitiveness . Against this challenging background, the European Commission will keep work ing closely with the High Representative and the Member State s to: E nsure effective and focused implementation of the innovative instruments and initiatives that we have put in place, s uch as the EDF and the Action plan on Military Mobility, including through a number of additional measures put forward in this C ommunication; Support closer defence cooperation between Member States and between industries , underpinned by the necessary financial resources and enhanced collaborative spending in line with existing commitments, to enhance cost-effectiveness, strengthen interoperability, foster innovation and improve industrial competitiveness and resilience; Strengthen our ability to respond in the face of acute crises , including cyber-attacks and hybrid campaigns, as well as longer - term challenges and geopolitical contestations in strategic domains , based on a whole-of-government approach and reinforcing dual-use and civil - military synergies across a wide variety of Commission-led policies, tools and instruments; Maintain and enhance close interaction with NATO , in line with the commitments undertaken and the agreed principles gui ding EU-NATO cooperation under the Joint Declarations , as well as with other key international partners such as the United Nations (UN) and like-minded bilateral partners including the U nited S tates of America , Norway and Canada . In this ever-evolving geopolit ical and technological context, and in view of the upcoming informal Summit in Paris on 10 and 11 March 2022, this Communication outline s concrete, new measures and initiatives in a number of critical areas and identifies key success factors toward s a more competitive and harmonised European defence market , including by : Stepping up investments for defence rese arch and capabilit ies develop ed in EU cooperative framework s ; F acilitating synergies between civilian and defence research and inn ovation and reducing strategic dependencies ; Incentivising the joint procurement of defence capabilities developed in a collaborative way within the EU ; Calling upon Member States to continue mov ing toward s streamlined and more convergent export control practic es , in particular for defence capabilities developed in an EU framework ; Strengthening the security and defence dimension of space at EU level; Enhancing European resilience inter alia by s tepping up cybersecurity and countering cyber and any other hybrid threats , enhancing military mobility and addressing climate change challenges for defence . Through these building blocks , and drawing on the synergies between internal and external policies including those fostered under the 2020 Security Union Strategy, the Commission will continue to actively contribute in the years to come to the process of building a European Defence Union with targeted initiatives and projects, using the full spectrum of tools at its disposal to further counter the fast-changing multi-layered threats we face. Stepping up investments for defence research and capabilit ies developed in EU cooperative framework s The EDF is an ambitious, balanced and inclusive programme that ensures Member States’ strong involvement so that funded projects meet armed forces’ operational needs, paving the way to production and procurement. Its eligibility criteria keep the market open while strengthening the competitiveness of the European defence industry and protecting the EU’s security and strategic interests . By the end of 2022, the E uropean Commission will have invest ed EUR 1.9 billion in defence research and capability development projects answering Member States’ capability needs. It will thus kick-start key large-scale collaborative capability development projects addressing critical shortfalls while also stimulating defence innovation , including in particular niche areas . It includes smaller projects and open calls that widen the cross-border participation of start-ups and S mall and M edium-sized E nterprise s (SMEs) , with up to 8% of its 2021 budget devoted to funding disruptive technologies for defence and around 6% dedicated to open calls for SMEs. They represent 48% of the 1100 entities that have submitted proposa ls and 20% of the total funding demand for EDF 2021 calls . The C ommission will continue to promote the participation of SME s across the EU, including by encouraging the integration of the most innovative and competitive ones within supply chains . The first calls for proposals published in 2021 already plan to allocate around EUR 700 million to projects addressing large-scale and complex defence platforms and systems such as next generation fighter systems, ground vehicles fleet, multirole and modular offshore patrol vessels, and ballistic missile defence. Also through its development precursor programme , two major capability development projects of high strategic importance re ceived a total grant of around EUR 140 million . MALE RPAS supports the development of a medium-altitude and long-endurance drone. It contributes to building technological sovereignty in drones, a critical asset for Member States’ armed forces. The European Secure Software-defined Radio (ESSOR) will boost interoperability by creating a European standardi s ation for defence secure communication technologies. Other meaningful funded projects focus, inter alia, on command and control, A I enabled decision-making, collaborative combat, cyber defence or space-based observation. Developing defence capabilities is a long-term process, which requires coordinated and upfront planning . Strategic orientation for the EDF is provided through the defence capability priorities commonly agreed by Member States within the framework of the Common Security and Defence Policy (CSDP) , and in particular in the context of the Capability Development Plan (CDP ) and in c oherence with other EU defence related initiatives such as the Coordinated Annual Review on Defence (CARD) and the Permanent Structured Cooperation (PESCO) . In addition, to provide transparency and predictability especially in view of the planning of national defence budgets, the Commission has prepared an indicative and flexible multiannual perspective for the four years ahead, to be reviewed each year in light of developments. It ensures consistency of collaborative defence capability projects and coherence of work programmes along the duration of the EDF while also providing both transparency and predictability. In this context, t he Commission and Member States will keep strengthening the multiannual annual perspective taking into account key capabilities and strategic enablers identified as priorities by Member States following the adoption of the Strategic Compass . Thanks to its catalyst effect, the EDF will thus continue to pave the way for targeted defence investments in support of the European Defence Technological and Industrial Bas e (EDTIB) and matching priorities commonly agreed by Member states within the EU. To better su pport the development of large-scale defence capability projects, the possibility for multi-annual work programmes should be assessed in the context of the EDF’s mid-term review. It is equally important to ensure that other horizontal policies , such as initiatives on sustainable finance, remain consistent with the European Union efforts to facilitat e the E uropean defence industry’s sufficien t access to finance and investment . In or der to further enhance both cooperation in the framework of the EDF and the integrat ion of the internal defence market , t he Commission will also continue to work with Member States to exploit the possibilities offered by the Directive 2009/43/EC on the intra- EU t ransfer of defence related products with a view to facilitate transfers related to EU-funded collaborative projects. By advising on the rules and procedures under Directive 2009/43/EC, and working to build consensus amongst Member States, the Commission will aim at simplif ying the transfer of defence-related products within the internal market , and notably in the framework of EU - f unded collaborative projects, and facilitating exchanges of best practices . Enhancing the coordination, focus and level of collaborative defence investments is critical to improve the overall efficiency of defence expenditures within the EU, while taking into account as well existing commitments such as those undertaken in the PESCO context to regularly increase defence budgets. The collective delivery of strategic defence capabilities can only be achieved through coordinated planning as well as EU and national public investments targeting common defence research and development priorities . Against this background, t he Commission will also develop further incentives to stimulate Member States ’ collaborative investments in defence strategic capabilities , notably where they are developed and/or procured with in European Union cooperative framewor k s . The Commission will include a ch apter with observations on developments, barriers and opportunit i es relative to multinational defence capabilities projects in the Annual Single Market Report , which is usually published in conjunction with the European Semester Autumn Package. In this context, the Commission could also consider how to scale up collective efforts to secure and coordinate the co-funding of Member States channeled through the EDF with a view to securing greater value for money. Way forward With the EDF , t he Commission will continue to actively encourage Member States to further define strategic defence capabilities priorities and enablers following the adoption of the Strategic Compass through the revised CDP and the CARD outcomes . It will contribute to align defence planning and collective spending to support their development . The Commission will develop further additional incentives to stimulate Member States ’ coll aborative investments in strategic defence capabilities , notably those that are to be developed and/or jointly procured in European Union cooperative framework s , and will report on the developments, barriers and opportunities related to multinational defence capability projects in the Annual Single Market report. In 2022, the Commission will continue to work with Member States to further facilitate the transfer of EU - funded defence products within the internal market, in particular by supporting the full exploitation of possibilities offered by the Directive 2009/43/EC. F acilitating synergies between civil ian and defence research and innovation and reducing strategic dependencies The Commission outlines , in its Roadmap on critical technologies for security and defence that is adopted alongside the present Communication , a path for boosting research, technology development and innovation and reducing the EU’s strategic dependencies in critical technologies and value chains for security and defence. Building on the u pdate of the ‘2020 New Industrial Strategy : Building a stronger Single Market for Europe’s recovery’ and the Action Plan on synergies between civil, defence and space industries , it proposes a way forward for the EU and Member States to: identify technologies being critical for EU security and defence; promote from the outset an EU-wide strategic and coordinated approach for those critical technologies by leveraging research, technology development and innovation programmes ; r educe strategic dependencies. This requires greater awareness o f the criticality of certain technologies , such as semiconductors, for the security and defence sector s , a better identification o f related strategic dependencies , and possible mitigating measures , taking into account the diversity of sources and the prospect that operational use of the technology might be compromised or denied . The Observatory of c ritical t echnologies (‘Observatory’) will establish a dedicated mechanism to identify such assessment s, based on inputs of Member States and the industry . The f inding s of the Observatory will be instrumental to boost EU research, technology development and innovation on those technologies , in an EU-wide coordinated approach . This work complements broader efforts to address security of supply of critical civilian goods, in fields such as health and energy . The Commission will also prepare an approach to encourage dual use for research and innovation at EU level, and deploy a Defence Innovation S cheme to support innovation and entrepreneurship on critical technologies in close coordination with the Defence Innovation Hub to be established by the European Defence Agency ( EDA ) . Finally, in order to reduce strategic dependencies, the Commission will continue to systematically assess security and defence considerations when implementing and reviewing existing - or designing new - EU instruments . Incentivis ing the joint procurement of capabilities developed in a collaborative way within the EU Member States’ joint procurement of European defence capabilities substantially increases the inter-operability of European national armed forces and supports the competitiveness of the EDTIB , notably through greater economies of scale. However, Member States have yet to meet the long - standing European collaborative equipment procurement collective benchmark – 35% of defence equipment spending, which they have confirmed with in the PESCO framework . According to the EDA, in 2020 Member States have spent around EUR 37 billion in defence equipment procurement expenditure (i.e. procurement of new defence equipment). Of this amount about only 11% (around EUR 4.1 billion) , was spent on European Collaborative Defence Equipment Procurement Expenditure (i.e. procurement of new defence equipment in collaboration with other Member States). This means that the bulk of Member States' defence equipment procurement expenditure (around 89%) was made on a national basis and/or in cooperation with third countries. The year 2020 is not an exception and can even be considered as part of a trend that has worsened in recent years. Indeed, the percentage in European collaborative defence equipment procurement has been constantly decreasing since 2016, and the 2020 figure is the lowest since such data is being collected (2005). Two EU instruments already pave the way to joint procurement . As a condition for financial support for development actions, t he EDF Regulation requires that Member States intend to procure the final product or use the technology in a coordinated manner. T he Defence Public Procurement Directive 2009/81/EC provides for a dedicated exclusion from the public procurement rules for cooperative projects based on Research and Development ( R&D ) . This exclusion applies also to the phases of the life cycle after R&D if the procurement contracts are awarded in the framework of the same cooperative project. In 2019, the Commission published a Notice providing guidance on various possibilities for cooperative procurement offered under the Directive. Further support to Member States will be available , in particular through the Expert Group on Defence and Security Procurement. The Commission aims at f urther incentivising Member States’ joint procurement of European defence capabilities , including in relation to operations and maintenance . However, there are a number of practical financial and fiscal hurdles that need to be tackled to this end . The Commission will explore enabling a possible V alue A dded T ax (VAT) waiver to support the joint procurement and joint ownership of defence capabilities that are developed in a collaborative way within the EU . These capabilities will be available for use by Member States for missions and operations in the framework of CSDP or within the context of UN , NATO and national activities . Such a measure could especially benefit capabilities developed within cooperative EU framework s ( EDF and/or PESCO and/or within the EDA ) . The establishment of a legal framework inspired by the European Research Infrastructure Consortium that would benefit from a VAT waiver on equipment that Member States consortia would buy and own , could be considered in this context . Similarly, based on the lessons learned from the interim evaluation of the EDF, the Commission will consider reinforcing the current system of EDF bonus es, in order to provide a financial incentive on the condition that Member States commit to jointly acquire and/or own the defence capabilities under development . This would provide stronger incentive s to ensure that the collaboration continues beyond the R&D phases , to acquisitions, as well as operations and maintenance . Furthermore, building on the work of the Expert Group on the Financial Toolbox, new financing solutions could lead to greater use by Member States of already existing joint procurement entities such as t he EDA or the Organisation for Joint Armament Cooperation (OCCAR - Organisation Conjointe de Coopération en matière d'Armement ). In particular, the Commission will assess whether the EDF regulation provision s, such as those related to pre-commercial procurement may provide for financial support to con tracting authorities and joint procurement entit ies to further coordinate their procurement procedures , including by covering administrative/transaction costs related to joint procurement of defence research and development services . Way forward By early 2023, the Commission will make a proposal that would enable a VAT waiver to support the joint procurement and ownership of defence capabilities developed in a collaborative way within the EU , while ensuring compliance with World Trade Organisation rules. By mid-2023 , the Commission will build on the work of the Expert Group of the Financial Toolbox with a view to propose new financing solutions to facilitate Member States’ joint procurement of EU strategic defence capabilities relying on already available expertise. Following the interim evaluation of the EDF , the Commission will explore a possible amendment to article 13 of Regulation 2021/697 establishing the European Defence Fund to reinforce the E DF bonus system when Member States commit to jointly acquire and/or own the de fence capabilities under development . Calling upon Member States to continue m ov ing toward s s treamlined and more converg ent export control practic es While Member States are in charge of issuing export licen c es for military equipment , they assess their decisions on the basis of the Council Common Position that defines common criteria for contro l l ing the export of military technology and equipment. It also sets up denial notification and consultation mechanisms with a view to increas e convergence in the application of their export policies f or defence-related products. However, as joint defence capabilities development will progressively become the norm in the EU rather than the exception, Member States will benefit from increased sharing of best practices and gradually leading to a more converg ent approach to arms exports controls . Building up o n work that has already been achieved, and acknowledging that export s are a key success factor for the business model of the European defence industry, t he Commission is support ive of Member States mov ing to wards gradual enhanced streamlining and further convergence of arms export control practices , especially for those defence capabilities that they develop together , in particular under the EDF. In this context , the Commission welcomes the refle ct ion that has been initiated in the Council on exportation of capabilities that have been developed in an EU framework and encourages Member States to pursue these discussions to facilitat e exports control procedures for such products . This process could also draw on the experience of bilateral and multilateral accords between M ember S tates for jointly developed capabilities. In order not to hamper cooperation, this work should facilitate the definition of clear and eas y - t o - implement procedures . Efficient export control measures should be defined to provide EDF - funded products with adequate and competitive access to international market s while preserving Member States’ sovereign decisions , in full respect o f their relevant legal obligations and tak ing into account their national security interests . T o preserve the attractiveness of joint defence capability projects , the Commission invites M ember State s to seek an a pproach according to which , in principle , they would respectively not re st rain each other from export ing to a third country a ny military equipment and technology developed in cooperation . This could apply to intended exports of equipment or technology incorporating components from another Member State exceeding a certain de minimis threshold . Way forward The Commission invite s Member States to explore ways t owards the s treamlining and gradual further convergence of their arms export control practices , especially for those defence capabilities that are jointly developed , in particular in an E U framework , thus ensuring EDF - funded products will profit from adequate and competitive access to international market s without prejudice to Member States ’ sovereign decisions . Strengthening the defence dimension of space at EU level Space is a strategic area for EU’s freedom of action and security . At the same time, it is an increasingly congested and contested area, marked by a growing power competition. There is an urgent need to tackle th e s e challenges . A new EU s pace strategy for security and defence , currently under consideration by Member States i n the context of the Strategic Compass , sh ould help build ing a common understanding of space-related risks and threats, develop appropriate responses to react better and faster to crises, strengthen our resilience and make full use of the benefits and opportunities linked to the space domain . Without prejudice to the content of the future joint strategy, the following actions will be considered : First, EU space assets should be further protected to enhance resilience of the EU in and from space . In the J oint Communication on Space Traffic Management (STM) , the Commission and the High Representative provide concrete orientations on how to increase the protection of EU space assets and promote a more sustainable use of space. In particular, the Commission will reinforce its space surveillance assets through enhanced services in Space Surveillance and Tracking (SST) and the development of related technologies, such as automatic collision avoidance or artificial intelligence. The Commission will also further support the development of projects related to Space Situational Awareness (SSA) and early warning capabilities for defence . Such projects will contribute to advanced space command and control (SC2) capabilities, enhanced SSA sensors, and early warning system against ballistic missile threats and novel hypersonic threats . Second, the Commission will enhance the security and defence dimension in existing and upcoming EU space infrastructures , in cooperation with the High Representative . The Galileo p ublic r egulated s ervice (PRS) offers a navigation service restricted to government-authorised users for sensitive applications . These require s a high level of service continuity, using strong, encrypted signals notably in the area of security and defence . The PRS is designed to offer unlimited and uninterrupted service worldwide. It is a clear demonstration that a common infrastructure under civilian control can meet defence and security needs. The proposal for a regulation establishing the Union Secure Connectivity Programme for 2022-2027 , which is being adopted alongside the present Communication as part of the space package , will enhance the resilience of the EU in connectivity through secure governmental communication. It will include defence requirements in terms of resilience from the outset and the L ow E arth O rbit (LEO) constellation will provide an opportunity to take on-board pay-loads contributing to other EU space programme components. The system will b uild upon GOVSATCOM and synergies with the European Defence Fund . The evolution of Copernicus should also take into account defence requirements to the extent possible, with a special attention given to the required levels of security and performance, and underpinned by the right governance based on trust. To support the development of the defence dimension of existing and upcoming EU space infrastructures, the Commission will support the development of space defence capabilities through EDF . To date, about EUR 130 million have been allocated to fund space-related actions under the EDF and its precursor programmes. As the Commission supports the development of collaborative platforms for future defence challenges , it also seeks to improve their performance by making the best use of existing and future European space assets. For example, the Galileo for EU Defence (GEODE) project is co-funded with EUR 44 million and aims at developing European standardised military navigation receivers that are compatible with the Galileo PRS. More than EUR 22 million will also be invested to enhance sensors and Command and Control (C2) for an EU military space surveillance awareness and develop a space-based early warning capability. Under the 2021 EDF work programme, the EDF will be dedicating EUR 50 million to both space and ground-based navigation warfare (NAVWAR) surveillance and European technologies for resilient satellite communications against jamming . Third, the Commission will work to reduce related EU strategic dependencies on critical technologies , e.g. in the field of chips, quantum and AI . To achieve this, the Commission will maximise synergies with space-related initiatives implemented under existing Commission-led instruments (including EDF, Horizon Europe , Space Programme, E uropean I nnovation C ouncil , and InvestEU ) and will take advantage of the Observatory of c ritical t echnologies. The Commission will also strengthen the resilience of related European supply chains to ensure the integrity, the security and the operations of space infrastructures. Fourth, the Commission , in cooperation with the High Representative , in line with their respective mandates , will implement the enlarge ment of the current Galileo threat response mechanism to the systems and services under the other components of the EU Space Programme . T his will further enhanc e the security governance of EU space infrastructures to better reply to threats and will promote adequate governance to be put in place by relevant actors . They will also improve situational awareness at EU level through better use of space data, in close cooperation with Member States and systematic cooperation between relevant agencies/bodies operating EU infrastructures. The Commission and the High Representative will also contribute to Member States’ efforts to further increas e mutual assistance and crisis response mechanisms, including through exercises and by boost ing readiness against threats, foster ing interoperability and support ing a common strategic culture. Way forward Following the adoption of the Strategic Compass , t he Commission and the High Representative will propose a Joint EU Space strategy for security and defence. By the end of 2022, the Commission will explore how to further enhance the protection of EU space assets , notably through additional SST services, improved performance of EU SST and by making full use of the potential of the EU industry. As of 2022, the Commission will promote a ‘dual use by design’ approach for EU space infrastructures, with a view to offering new resilient services tha t address governmental needs . In this context, the Commission encourages the co legislators to swiftly adopt the proposa l for a regulation establishing the Union Secure Connectivity Programme for 2022-2027 . The Commission will intensify work to ward s reduc ing strategic technological dependenc ies and enhanc ing the resilience of space infrastructure related supply chains , notably through EU funding instruments as well as the Observatory o f c ritical technologies . The Commission will set-up adequate governance for EU space infrastructures, in close cooperation with Member States, building on the model of the Galileo PRS. It will assess the feasibility to develop and deploy a more resilient and secured Copernicus service for governmental purposes, taking into account defence requirements to the extent possible. By the end of 2022, t he Commission and the High Representative will explore the possibility of activation of solidarity , mutual assistance and crisis response mechanisms in case of attacks originating from space or threats to space - based assets. Enha n c ing European resilience Europe needs to enhance its resilience to prevent, protect and withstand future shocks. Due to intrinsic links with national security and defence policies, responsibility for addressing these threats lies primarily with Member States. In the meantime, some vulnerabilities are common to all Member States, and some threats extend across borders, such as the targeting of cross-border networks or infrastructures as well as climate change . The EU approach aims at integrating the external and internal dimension in a seamless flow. It brings national and EU-wide civilian and military considerations together to promote concrete solutions, while facilitating increased resilience and continued operational efficiency. Countering hybrid threats In 2020, the EU Security Union Strategy outlined hybrid threats as one of the priority areas to be addressed in order to enhance EU´s security. The Strategy sets out the basis for a renewed approach to these ever-evolving threats covering the full spectrum of action – from early detection, analysis, awareness, building resilience and prevention to crisis response and consequence management. The mapping of measures related to enhancing resilience and countering hybrid threats includes more than two hundred tools and measures at EU level, of which the vast majority of them are led or supported by the Commission. The Commission proposals in different areas, including the Digital Services Act , the proposal for a Critical Entities resilience directive and the revised Union Civil Protection Mechanism , will further contribute to this increasing number of available EU tools to counter hybrid threats . Resilience is one of the main pillars for countering hybrid threats. A joint staff working document of January 2022 identified 53 resilience baselines elements at EU level . This identification, announced in the Security Union Strategy, ha s been a crucial first step to track and objectively measure progress in this area. In this context, Commission services , the E uropean E xternal A ction S ervice (EEAS) and the General Secretariat of the Council , will conduct the EU Integrated Resolve PACE exercise in Novem ber 2022 , inter alia, to address hybrid threats, including their cyber dimension. This exercise will be conducted under the overall responsibility of the High Representative, with the participation of Member States and EU Agencies, and in a parallel and coordinated (PACE) format with NATO. The Commission has also adapted to the rapidly changing nature of threats . Following the crisis at the EU border with Belarus, it proposed measures to tackle the instrumentalisation of migration , including blacklisting transport operators involved in smuggling or trafficking of people into the EU . The COVID-19 pandemic has revealed the need to enhance coordinated EU - level action to respond to health emergencies. At a time , where Chemical, Biological, Radiological and Nuclear t hreat s could put at risk public health , the European Health Emergency Preparedness and Response Authority (HERA) is a central element for strengthening EU preparedness and response to serious cross-border health threats, by enabling rapid availability, access and distribution of needed countermeasures. Drawing on the lessons from the early stages of the pandemic, work will continue to enhance military assistance to civilian authorities in this regard. Way forward By 2023 , the Commission , in cooperati on with the High Representative and the Member States, will assess the sectoral resilience baselines to identify gaps and needs as well as steps to address them. Following the adoption of the Strategic Compass, the Commission will contribute to the future EU hybrid toolbox by ensuring that the Member States have a full overview of existing internal instruments and measures to counter hybrid threats affecting the EU and its Member States . This will take into account the measures included in the 2020 m apping on countering hybrid threats and recent Commission ’s and High Representative ’s proposals i n areas such as critical infrastructure and disinformation. Following the adoption of the Strategic Compass, the Commission will consider identifying experts in relevant policy areas, who could be deployed as part of Hybrid R apid R esponse T eam upon request , in synerg y with the proposed JCU rapid response team s . In parallel Commission services and the EEAS will jointly review the EU Playbook on countering hybrid threats. By the end of 2022 , the Commission , in cooperation with the High Representative, will define a comprehensive vision regarding its rapid alert mechanisms and in particular the possibility to create a better situational awareness picture , in coordination and complementarity with other EU existing mechanisms. T h is will strengthen the Union’s capability for monitoring and early detection, prevention and preparedness, including resilience, and response to hybrid threats . Drawing on its expertise and instruments, the Commission will contribute to the EU effort to build resilience in partner countries . Enhancing cybersecurity and cyber-defence Countering cybersecurity threats is one of the most complex security and defence challenges today, especially considering their growing number and impact, and while state actors have developed specific sophisticated capabilities. The EU needs to protect critical network and information systems and to play a leading role in guaranteeing the security, stability and resilience as well as freedom of the global internet. We need to boost cybersecurity and cyber defence in Europe by strengthening our cooperation, by investing more effectively into advanced capabilities, and by setting appropriate rules that will allow for a better linkage of all the dimensions of cyber. These efforts should focus on protecting citizens, businesses and EU interests, detecting and deterring malicious cyber activities and defending ourselves against cyber-attacks , thereby contributing to international security and stability and consolidating the EU ’s cyber deterrence potential . The Commission and the High Representative ha ve already set out ambitious actions contributing to these goals in the EU Cybersecurity Strategy of December 2020 . A number of important instruments are in place to increase EU resilience , notably the Directive on measures for a high common level of security of network and information systems across the Union (NIS) , the Cybersecurity Act , the Directive on attacks against information systems , and the implementation of the EU toolbox on 5G Cybersecurity , Recommendation on a ‘Blueprint’ for a coordinated response to large-scale cybersecurity incidents and crises and the EU cyber defence policy framework [2018 updates] . The Commission has also adopted a delegated act under the Radio Equipment Directive laying down legal requirements for cybersecurity safeguards, which manufacturers will have to take into account in the design and production of radio equipment . Finally, it released a recommendation for a Joint Cyber Unit (JCU) and presented a proposal to revis e the NIS Directive in December 2020 , which is now under consideration by the co-legislators. In line with this level of ambition, the Commission will shortly present proposals to enhance the cybersecurity and information security of the EU institutions, bodies and agencies. The 2021-25 multiannual work programme of the Digital Europe and of the Connecting Europe Facility ( CEF - Digital sector) will support the deployment of a secure quantum communication infrastructure (Euro QCI) . The CEF will also support other critical communication infrastructure, including certain backbones between M ember States and with third countries, with the highest security standards. To complement those instruments and further reduce the attack surface and exposure to risk, the security and standardisation of products and services related to information and communication technology (ICT) should be strengthened. T his applies in particular to the security of critical hardware and software components. The Commission is therefore preparing new proposals laying down horizontal security requirements, that will form the centrepiece of the Cyber Resilience Act announced in the State of the Union address . A defence dimension could be considered in this context, in particular as regards the potential development of common or hybrid cybersecurity standards. To further enhance the technological capabilities of the EU and its cyber defence actors (mainly Member States’ defence forces), more cooperation between relevant actors will be sought in the planning of civilian and defence investments for the development of relevant technologies as well as their use . The Cybersecurity Industrial, Technology and Research Competence Centre and Network of Coordination Centres (CCCN) will adopt in 2022 its Strategic agenda on cyber investments . The agenda could cover possible synergies between civil and defence technologies and potential dual-use applications , thus seeking synergies with other EU programmes , including Horizon Europe , the Digital Europe programme , and the EDF , in a coordinated manner and while respecting relevant governance rules. The Commission has already dedicated EUR 38.6 million to six cyber defence projects . Among others, this budget is supporting the development of a European cyber situational awareness platform and a project on technologies for secure and resilient communication. The EDF will continue to support the development of cyber capabilities for defence. In 2021, two specific calls were launched under the EDF for a EUR 33.5 million financial envelope. While all defence capability projects entail a cyber-dimension, cyber defence will remain a priority for the EDF in the upcoming years. To better prepare for potential large-scale inci dents and crises in the Union, enhanced coordination is essential to ensure situational awareness, rapidly identify potential response needs and resources and to align effective communication amongst relevant actors at Member States’ and EU level, in order to mitigate potential impacts in the Union. To step up the detection of malicious cyber activities and enhance situational awareness , the Commission is working with Member States towards the establishment of cross-border platforms to share cybersecurity threat intelligence (EU SOCs) while also reinforcing capacities of Security Operation Centres (SOCs) at national level across the EU. The objective of those cross-border platforms (‘EU SOCs’) is to enable the exchange of data on cybersecurity threats from various sources, as well as tools and capabilities, on a large-scale basis, in a trusted environment. They will be equipped with next-generation, ultra-secure tools and infrastructures. This should allow to improve collective detection capacities and timely warnings to authorities and relevant entities. These actions will benefit from financial support from DEP , notably through a joint procurement to develop and operate EU SOCs, including advanced tools and infrastructures, as well as a call for grants to support SOCs capac ities in the Member States . As a next step, promoting civil - military cooperation at national level in this area could be also considered, together with Member States. T he degree of cybersecurity cooperation between Member States when it comes to incident response should be increased including through possible cooperation among civilian and defence response teams . The J oint C yber U nit aims at bringing together all relevant cybersecurity communities (i.e. diplomatic, civilian, law enforcement and defence) to ensure an EU coordinated response to large-scale cyber incidents and crises, as well as to offer assistance in recovering from these attacks. Therefore, the military could structurally cooperate and coordinate with other cybersecuri ty communities through the JCU. Developing cyber skills through joint training and exercise is also key for effective resilience to cyberattacks , improv ing cyber capabilities, developing a s hared understanding , and building a common response capacity. If Member States so decide, they could consider enhanced civilian military cooperation in cyber training and joint exercises, building on the European Security and Defence College and EDA’s cyber education, training and exercises programmes . Way forward By the third quarter of 2022, the Commission will propose the Cyber Resilience Act which will aim to increase the cybersecurity of products and associated services in the internal market. To set up the new ‘EU SOCs’ platforms for sharing of cyber threat intelligence and tools, b y the second quarter of 2022, the Commission will publish a Call for expression of interest to select hosting entities for EU SOCs accompanied by dedicated Roadmap . This should pave t he way for building an EU strat egic capability for detecting and sharing information about cyber threats . T he Commission will w ork with Member States on stepping up preparedness for large scale cyber-incidents through enhanced coordination, including identifying potential needs and resources to manage response. In 2022, a Strategic agenda for the Cybersecurity Competence Centre will be proposed, including on dual use technology and civil-military synergies to be enshrined in a coordinated manner with relevant actors . The Commission , together with the High Representative, will continue supporting Member States in setting up the JCU, in particular its mutual assistance mechanism , and will encourage civilian military cooper ation to facilitate information exchange s and coordination between defence experts and other communities (i.e. civilian, law enforcement and diplomacy). The Commission will request the European Standardisation Organisations to develop harmonised standards in support of the recently adopted delegated act of the Radio Equipment Directive as regards cybersecurity and privacy. The Commission will work together with the High Representative to further develop the EU cyber defence policy to be presented to Member States by the end of 2022. The Commission invites Member States to consider joint cyber defence trainings and exercises, in cooperation with existing civilian and defence training and exercises framework s . Enhancing m ilitary mobility Through the t implementation of the Action Plan on Military Mobility, t he EU is already tak i n g significant steps to enhance the mobility of military personnel, materiel and equipment within and beyond the EU , thus enhancing our ability to respond swiftly to a crisis or in view of routine activities like exercises. Military mobility is also a flagship project within EU-NATO cooperation. With a 2021- 2027 EU budget of EUR 1.69 billion to support dual-use transport infrastructure, military mobility is a key component of the new Connecting Europe Facility (CEF) . The 2021-2023 Work Programme entails a yearly dedicated budget of EUR 330 million, and the first calls for proposals were launched in September 2021. M ilitary mobility is also a topic of the 2021 EDF Work Programme. The development of a digital system for secure and quick exchange of information related to military mobility is one of the two topics under the call for proposals on soldier and logistic systems, with a EUR 50 million indicative budget for the whole call . On 14 December 2021, the Commission proposed revising the t rans-European t ransport n etwork (TEN-T) Regulation . Among oth er measures, the proposal aims to strengthen standards for civilian and military mobility and to expand the TEN-T maps to include new routes important for military mobility. The Commission will continue its efforts to contribute to military mobility within and beyond the EU, including by considering it in relevant legislative proposals and initiatives, in particular in the area of transport and cross-border procedures. Way forward By the end of 2022, the Commission , together with the High Representative , will propose an update of the joint Action Plan on Military Mobility , which may cover identifiable needs in relation to digitalisation in transport, cyber resilience of transport infrastructure and artificial intelligence . Addressing climate change challenges for defence Climate change and biodiversity loss poses new threats to security . W hile maintaining operational effectiveness remains a priority, the defence sector needs to meet the challenge of adapting to the security effects of climate change including operation under more extreme climatic conditions , as well as contribut e to mitigation under the EU’s climate change policies , in particular the European Green deal . Improving energy efficiency , inc reasing the us e of renewable energy where possible , and r educ ing emissions in this sector , should become an integral part of our collective efforts towards climate neutrality by 2050 as well as the protection of biodiversity and a strengthened circular economy . Circular systems can have major benefits for defence industries and procurement, increasing resource efficiency, increasing open strategic autonomy for certain critical materials, and prolonging and optimising the utility of defence equipment . Opportunities to improve design for disassembly, component harvesting, repair, refurbishment and remanufacturing of defence equipment will be identified and supported. This also goes for opportunities to upgrade defence equipment so that it can continue to operate under increasingly harsh environmental conditions in operational theatres. In this context, the Commission is committed to the implementation of the 2020 Joint EU Climate Change and Defence Roadmap on which Commission services will present a first annual progress report together with the E EAS and the EDA in the first half of 2022 . The EDF 2021 Work Programme already identifies topics related to energy management and energy efficiency. EUR 133 million have been dedicated to a specific call to support research and development of defence technologies and products addressing these topics . As similar work is being stepped up within NATO, the UN and by the United States and other partners , the EU will intensify its staff-to-staff dialogues on the climate-security-defence nexus. Way forward In the first half of 2022, Commission services, EEAS and EDA will present the first progress report on the implementation of the Climate Change and Defence Roadmap. During 202 2, the Commission will assess climate/defence related initiatives implemented under existing Commission-led instruments (including EDF, Horizon Europe, Horizon 2020, CEF, and LIFE ) in order to enhance potential synergies. By the end of 2022, the Commission will establish a policy framework, drawing on climate/defence aspects of Commission-led instruments to contribute to reduced energy demand and increasing energy resilience of critical technologies used by civilian security actors and armed forces, and develop concrete climate resilient solutions in this context . During 2022 , the Commission will explore the potential of enhancing the impact of energy-related directives on military infrastructure (such as offices, headquarters, barracks, hospitals, academies), including the Green Public Procurement options, as part of the European Green Deal (i.e. the new energy efficiency action “the Renovation Wave”, the revision of the Energy Efficiency Directive and the Energy Performance of Buildings Directive. During 2022, the Commission and the High Representative will increase and intensif y staff-to-staff work on the climate-security-defence nexus with NATO, the UN and relevant bilateral partners such as the US and Canada . Conclusion s In a more complex, contested, competitive and connected world than ever before, the EU must further step up its efforts to defend its strategic interests and values. The upcoming EU Strategic Compass on Security and Defence will set out ambitious goals for Europe’s long-term security and defence, to which this Communication is actively contributing. To this end, the Commission has identified the following main new areas to further strengthen the competitiveness of the European defence market: explore how to further stimulate Member States investments in key strategic capabilities and critical enablers that are developed and/or procured in European Union cooperative framework s ; further incentivise the joint procurement of defence capabilities developed in a co llaborative way within the EU , including through a VAT waiver and a possible re inforcement of EDF bonus es ; call upon Member States to continue mov ing towards s treamlined and more co nvergent arms exports control practices , in particular for defence capabilities developed in an E U cooperative framework. The Commission will also implement the initiatives already launched that are key enablers for European defence, such as the EDF and military mobility , as well as those that are essential for strengthening European resilience, in particular in space, to counter hybrid threats , strengthen cybersecurity , and address climate change challenges related to defence . The Commission remains ready to consider additional steps forward in the light of progress made and the evolution of the threats and challenges the Union faces in the future.
Sissejuhatus Esimene terviklik ELi ohuanalüüs, mis koostati 2020. aasta novembris tulevase ELi strateegilise kompassi vastuvõtmiseks valmistumise ajal, kinnitab, et Euroopa Liit seisab praegu silmitsi üha suurema üleilmse ebastabiilsuse ja geopoliitilise survega . Konfliktid ja kriisid meie naabruses ja kaugemal mõjutavad otseselt ka meie julgeolekut ning meie ühiskonna ja majanduse vastu korraldatakse kõrgetasemelisi hübriidründeid, sh küberründeid ja desinformatsioonikampaaniaid välisriikidest. Samal ajal tekitavad kliimakriis ja elurikkuse kadumine üleilmse julgeoleku valdkonnas nii üldisi kui ka konkreetselt tsiviil- ja sõjaliste operatsioonidega seotud probleeme. Kõik, mis toimub meie piiridel ja nende ümbruses maal, õhus ja merel, küberruumis, olulistel mereteedel ja kosmoses, näitab vajadust olla paremini valmistunud, võimekam ja vastupidavam. Võttes arvesse intensiivsemat tehnoloogilist võidujooksu Ameerika Ühendriikide ja Hiina vahel, peab Euroopa Liit oma tehnoloogilisi eeliseid edasi arendama ja kindlustama. Liit peab geopoliitiliste suhete ja meie keskkonna muutustega sammu pidama ning tõhustama ja kiirendama oma ühist võimet kaitsta ja kindlustada oma põhiväärtusi ja kodanike julgeolekut. Euroopa kaitsetööstus peab ilmtingimata tegema radikaalseid edusamme, et tagada liidu ja selle kodanike julgeolek järgmistel aastatel ning kümnenditel. Varasemad ja praegused sündmused näitavad, et eurooplased peavad tegema tihedamat kaitsekoostööd oma julgeoleku tagamiseks ning teiste julgeoleku kindlamaks kaitsmiseks, kasutades liidu ainulaadselt mitmekülgseid töövahendeid. EL aitab juba praegu lahendada mitmeid käimasolevaid ja külmutatud konflikte ida- ja lõunanaabruses ning meie naabermandri Aafrika eri piirkondades. Hiljutine Venemaa vägede koondamine Ukraina idapiirile, Valgevenesse ja Musta mere piirkonda ning Moskva katsed tõkestada, killustada ja muuta Euroopa julgeolekuarhitektuuri panevad proovile rahvusvahelise reeglitel põhineva korra. Samuti tuletab see meile meelde, et peame tagama Euroopa kindlama kaitse tihedas partnerluses Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO). Rahvusvahelise sõjalise missiooni äkiline lõpp Afganistanis 2021. aasta augustis õpetas meile, et Euroopa peab olema paremini valmis iseseisvalt lahendama keerukaid stabiliseerimisülesandeid ja ootamatuid hädaolukordi. Me oleme näinud, kuidas ebastabiilsus võib soodustada terrorismi ja sundida inimesi kodudest lahkuma ning kuidas üleilmsed ja piirkondlikud jõud saavad neid olukordi ära kasutada, et suurendada oma mõjuvõimu ja omandada ressursse. Kliimamuutuste riigisiseseid ja riikidevahelisi konflikte võimendav mõju muudab olukorra veelgi keerukamaks. Samal ajal peab EL suurendama oma valmisolekut, võimekust ja vastupanuvõimet, et kaitsta paremini oma kodanikke. ELi julgeolekuohtude hulgas on järjest enam selliseid, mis ei ole ainult sõjalist laadi. Meie vastu korraldatakse üha kahjustavamaid küberründeid, mille sihtmärgiks on meie kriitilise tähtsusega üksused ning mis halvavad meie tööstus- ja energiavarustusrajatisi, linnade haldusasutusi ja haiglaid, ning välisriigist lähtuv infoga manipuleerimine ja sekkumine mõjutab isegi meie demokraatia alustalasid. Lukašenka režiimi rahastatud hübriidründed, mis kasutavad rändajaid ära poliitilisel eesmärgil, on selge näide sellest, kuidas muutuvad hübriidkampaaniad, mille eesmärk on relvastatud rünnakut korraldamata meid õõnestada, survestada ja meiega manipuleerida. EL on sellele olukorrale reageerinud humanitaartoetuse, kolmandate riikide diplomaatilise teavitamise, meie liikmesriikide toetamise ja vastutajatele sa nktsioonide kehtestamise teel. Samal ajal tõi COVID-19 pandeemia esile vajaduse suurema vastupanuvõime järele, kui relvajõud osutasid tsiviilasutustele 2020. aasta alguses logistilist, julgeoleku- ja meditsiiniabi. Sellises kiiresti muutuvas keskkonnas peab Euroopa Liit veelgi tugevdama oma valmisolekut, võimekust ja vastupanuvõimet, eelkõige täiustades kriisitaluvusmehhanisme ning töötades välja tööriistakasti kõigi asjasse puutuvate sektorite jaoks . Liikmesriigid töötavad selle nimel, et võtta kõigi ohtude kõrvaldamiseks ja probleemide lahendamiseks kindlamaid meetmed, kasutades ELi uut julgeoleku- ja kaitseküsimusi käsitlevat strateegilist kompassi (edaspidi „strateegiline kompass“), mille liikmesriigid võtavad vastu 2022. aasta märtsis. Selles määratakse kindlaks järgmise kümnendi ühine strateegiline visioon ja kirjeldatakse, kuidas EL suurendab oma võimet tegutseda ja reageerida eri kriisidele ning probleemidele, kaitsta oma huve ja kodanikke, investeerida ja teha uuendusi, et töötada ühiselt välja vajalik võimekus ja tehnoloogia, ning süvendada ELi väärtustel ja huvidel põhinevaid partnerlusi. Käesoleva teatisega annab Euroopa Komisjon täiendava panuse sellesse töösse. Euroopa Liit peab tegutsema kohe, et suurendada oma kaitsevõimet praeguses kontekstis ja anda ELile vajalikud vahendid tulevasteks võitlusteks, sh uue põlvkonna tipptasemel tehnoloogia, mis võimaldab leevendada ohte, mis tulenevad ühenduvusel ja tehisintellektil põhinevatest küber-, hübriid-, kosmose-, koostöö- ja autonoomsetest süsteemidest. Samas on kaitse-, kosmose-, lennundus- ja julgeolekutööstuse ühise keskkonna puhul tegemist kõrgtehnoloogilise tööstusliku ökosüsteemiga , mis ei ole ainult Euroopa avatud strateegilise iseseisvuse ja tehnoloogilise suveräänsuse eeltingimus, vaid panustab märkimisväärselt ka majanduskasvu ja innovatsiooni. Lisaks Euroopa Liidu kodanike turvalisuse suurendamisele saab Euroopa kaitsesektor aidata majandusel pärast pandeemiat kestlikult taastuda ning toetada üldist innovatiivset ökosüsteemi, mis võib märkimisväärselt kaasa aidata rohepöördele ja avaldada positiivset ülekanduvat mõju tsiviilkasutusele. Meie eesmärke on võimalik saavutada ainult juhul, kui töötame välja, hangime ja kasutame kaitseotstarbelist varustust koos. EL on võtnud kasutusele uued vahendid ja instrumendid, millega vähendatakse pikaajalist killustatust, mis pärsib Euroopa kaitsesektori tõhusust ning ELi ja selle liikmesriikide suutlikkust luua järgmise põlvkonna kaitsevõimet, mis on hädavajalik, et Euroopa saaks edaspidi tagada iseenda julgeoleku ning toetada julgeolekut oma naaberriikides ja kaugemal. Eelkõige Euroopa Kaitsefond, mille 2021.–2027. aasta eelarve on ligi 8 miljardit eurot, on juba märkimisväärselt suurendanud meie võimet luua Euroopa kaitseökosüsteem, mis oleks suuteline tagama tipptasemel koostalitlusvõimelise kaitsetehnoloogia ja seadmed, millega suurendada liidu tegutsemisvabadust, tehnoloogilist suveräänsust ja konkurentsivõimet. Sellises problemaatilises kontekstis jätkab Euroopa Komisjon tihedat koostööd kõrge esindaja ja liikmesriikidega, et: tagada juba kasutusele võetud innovatiivsete vahendite ja algatuste (sh Euroopa Kaitsefond ja sõjaväelise liikuvuse tegevuskava) tulemuslik ja sihipärane rakendamine , muu hulgas käesolevas teatises esitatud mitme lisameetme abil; toetada liikmesriikide ja tööstussektori vahelist tihedamat kaitsekoostööd , tagades vajalikud rahalised vahendid ja suurendades kehtivate kohustuste alusel tehtavaid koostöökulutusi, et suurendada kulutasuvust ja koostalitlusvõimet, soodustada innovatsiooni ning täiustada tööstuse konkurentsi- ja vastupanuvõimet; suurendada meie võimet reageerida tõsistele kriisidele , sh küberrünnetele ja hübriidkampaaniatele, samuti pikemaajalistele probleemidele ja geopoliitilistele vaidlustele strateegilistes valdkondades , lähtudes kogu valitsemissektorit hõlmavast lähenemisviisist ning tugevdades kahese kasutuse ning tsiviil- ja sõjaväelise tegevuse vahelist sünergiat mitmesuguste komisjoni juhitud poliitikameetmete, vahendite ja instrumentide raames; säilitada ja täiustada tihedat koostööd NATOga kooskõlas juba võetud kohustuste ja kokkulepitud põhimõtetega, mis suunavad ELi ja NATO ühisdeklaratsioonidel põhinevat koostööd, ning muude oluliste rahvusvaheliste partneritega, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) ja meie väärtusi jagavad kahepoolsed partnerid, sh Ameerika Ühendriigid, Norra ja Kanada. Selles pidevalt muutuvas geopoliitilises ja tehnoloogilises kontekstis ning võttes arvesse 10.–11. märtsil 2022 Pariisis toimuvat mitteametlikku tippkohtumist, on käesolevas teatises esitatud konkreetsed uued meetmed ja algatused mitmes kriitilise tähtsusega valdkonnas ning peamised edutegurid konkurentsivõimelisema ja ühtsema Euroopa kaitseturu saavutamiseks, sh: suurendades ELi koostööraamistikes välja töötatavatesse kaitseuuringutesse ja kaitsevõimesse tehtavaid investeeringuid; suurendades tsiviil- ja kaitsesektori teadusuuringute ja innovatsiooni vahelist sünergiat ning vähendades strateegilisi sõltuvusi ; stimuleerides ELis ühiselt loodava kaitsevõime ühishankeid; kutsudes liikmesriike üles jätkuvalt liikuma sujuvama ja ühtsema ekspordikontrolli suunas, eelkõige ELi raamistikus väljatöötatud kaitsevõime puhul; tugevdades kosmose julgeoleku- ja kaitsemõõdet ELi tasandil; täiustades Euroopa kerksust, muu hulgas suurendades küberturvalisust ning maandades küber- ja muid hübriidohte, täiustades sõjaväelist liikuvust ning lahendades kliimamuutustega seotud probleeme kaitsevaldkonnas. Lähtudes eespool nimetatust ning tuginedes sise- ja välispoliitika vahelisele sünergiale, sh 2020. aasta ELi julgeolekuliidu strateegia alusel, panustab komisjon lähiaastatel jätkuvalt aktiivselt Euroopa kaitsekoostöö liidu loomisse, koostades sihipäraseid algatusi ja projekte ning kasutades kõiki talle kättesaadavaid vahendeid, et maandada paremini meile avalduvaid kiiresti muutuvaid ja mitmetasandilisi ohte. ELi koostööraamistikes välja töötatavatesse kaitseuuringutesse ja kaitsevõimesse tehtavate investeeringute suurendamine Euroopa Kaitsefond on ambitsioonikas, tasakaalustatud ja kaasav programm , millega tagatakse liikmesriikide suur kaasatus, et rahastatud projektid vastaksid relvajõudude operatiivsetele vajadustele, luues eeldused tootmiseks ja hangeteks. Selle kõlblikkuskriteeriumid jätavad turu avatuks, suurendades samal ajal Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet ning kaitstes ELi julgeolekut ja strateegilisi huve. 2022. aasta lõpuks investeerib Euroopa Komisjon 1,9 miljardit eurot kaitseuuringute ja kaitsevõime suurendamise projektidesse, mis aitavad täita liikmesriikide vajadusi võimekuse valdkonnas. Euroopa Kaitsefondi abil algatatakse seega olulised ja ulatuslikud kaitsevõime arendamise koostööprojektid , aidates kõrvaldada kriitilisi vajakajäämisi ning stimuleerides kaitseinnovatsiooni , sh konkreetsetes nišivaldkondades . Euroopa Kaitsefond hõlmab väiksemaid projekte ja avatud hankemenetlusi, mis suurendavad idufirmade ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) piiriülest osalemist, ning 8 % selle 2021. aasta eelarvest on eraldatud kaitsevaldkonna murrangulise tehnoloogia rahastamiseks ja ligikaudu 6 % VKEdele suunatud avatud hankemenetlusteks. VKEd moodustavad 48 % Euroopa Kaitsefondi 2021. aasta hankemenetlustes osalemise taotluse esitanud 1100 üksusest ja 20 % kogu rahastamisvajadusest . Komisjon edendab ka edaspidi kogu ELi VKEde osalemist, sh julgustades kaasama kõige innovatiivsemaid ja konkurentsivõimelisemaid VKEsid tarneahelatesse. 2021. aastal avaldatud esimeste konkursikutsetega on juba kavas eraldada ligikaudu 700 miljonit eurot projektidele, mis on seotud ulatuslike ja keerukate kaitseplatvormide ning -süsteemidega , nagu järgmise põlvkonna hävituslennukid, maapealsed sõidukid, mitmeotstarbelised ja modulaarsed avamere patrullalused ning ballistiliste rakettide tõrjevahendid. Kaitsefondi eelkäijaks olnud programmi kaudu said kokku ligikaudu 140 miljonit eurot toetust ka kaks suure strateegilise tähtsusega kaitsevõime arendamise suurprojekti . Projektiga MALE RPAS toetatakse keskmise lennukõrguse ja pika välbaga mehitamata õhusõiduki väljatöötamist. See aitab saavutada tehnoloogilise suveräänsuse mehitamata õhusõidukite valdkonnas, mis on liikmesriikide relvajõududele kriitilise tähtsusega. Euroopa turvaline tarkvarapõhine raadio (ESSOR) suurendab koostalitlusvõimet, luues kaitsevaldkonna turvalise sidetehnoloogia Euroopa standardi. Teised olulised rahastatud projektid keskenduvad muu hulgas juhtimisele, tehisintellektil põhinevatele otsustele, koostööl põhinevale sõjapidamisele, küberkaitsele ja kosmosepõhisele seirele. Kaitsevõime arendamine on pikaajaline protsess, mis eeldab kooskõlastatud ja ettevaatavat planeerimist . Euroopa Kaitsefondi strateegilised eesmärgid on kindlaks määratud kaitsevõime prioriteetidega, milles liikmesriigid lepivad ühiselt kokku ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) raames , eelkõige võimearendusplaani kontekstis ning koostoimes muude selliste ELi kaitsevaldkonna algatustega nagu kaitseküsimuste iga-aastane kooskõlastatud läbivaatamine (CARD) ja alaline struktureeritud koostöö (PESCO). Lisaks sellele on komisjon koostanud neljaks järgnevaks aastaks hinnangulise ja paindliku mitmeaastase perspektiivi , mis vaadatakse muutunud olukorda arvesse võttes igal aastal läbi, et tagada läbipaistvus ja ennustatavus eelkõige riiklike kaitse-eelarvete kavandamise jaoks. Sellega tagatakse ühiste kaitsevõime projektide järjepidevus ning tööprogrammide kooskõla Euroopa Kaitsefondi rakendamise ajal, suurendades samuti läbipaistvust ja ennustatavust. Selles kontekstis jätkavad komisjon ja liikmesriigid mitmeaastase perspektiivi täiendamist , võttes arvesse olulisi võimekusi ja strateegilisi eeltingimusi , mille liikmesriigid pärast strateegilise kompassi vastuvõtmist prioriteetidena kindlaks määravad . Tänu oma stimuleerivale mõjule hõlbustab Euroopa Kaitsefond seega ka edaspidi sihipäraseid kaitseinvesteeringuid Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisse ja tööstuslikku baasi (EDTIB) ning sellega seotud prioriteetidesse, milles liikmesriigid ELis ühiselt kokku lepivad. Selleks et toetada paremini ulatuslike kaitsevõime projektide väljatöötamist, tuleks Euroopa Kaitsefondi vahehindamise kontekstis hinnata mitmeaastaste tööprogrammide kasutamise võimalust. Sama oluline on tagada, et muud horisontaalsed poliitikameetmed, näiteks kestliku rahastamise algatused, oleksid jätkuvalt kooskõlas Euroopa Liidu meetmetega, mille eesmärk on Euroopa kaitsetööstuse piisav rahastamine ja piisavad investeeringud . Selleks et veelgi täiustada Euroopa Kaitsefondi raames tehtavat koostööd ja kaitsevaldkonna siseturu integreerimist, teeb komisjon liikmesriikidega jätkuvalt koostööd, et kasutada võimalusi, mida pakub direktiiv 2009/43/EÜ (kaitseotstarbeliste toodete ELi-sisese veo tingimuste kohta) ELi rahastatud koostööprojektidega seotud vedude lihtsustamiseks. Komisjon annab nõu direktiivist 2009/43/EÜ tulenevate eeskirjade ja menetluste asjus ning edendab konsensuse leidmist liikmesriikide vahel, et lihtsustada kaitsevaldkonna toodete vedu siseturul eelkõige ELi rahastatud koostööprojektide raames ning soodustada parimate tavade jagamist. Selleks et suurendada ELis tehtavate kaitsekulutuste üldist tõhusust, on ülioluline täiustada ühiste kaitseinvesteeringute kooskõlastamist ja sihipärasust ning neid investeeringuid suurendada, võttes samal ajal arvesse kehtivaid kohustusi, mida on näiteks PESCO raames võetud kaitse-eelarvete korrapäraseks suurendamiseks. Strateegilist kaitsevõimet saab ühiselt saavutada ainult kooskõlastatud kavandamise teel ning suunates ELi ja riiklikke avaliku sektori investeeringuid ühistesse kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevuse prioriteetidesse. Eelöeldut arvesse võttes töötab komisjon samuti välja täiendavaid stiimuleid liikmesriikide ühisinvesteeringutele strateegilise kaitsevõime valdkonnas, eelkõige kui kaitsevõimeid arendatakse ja/või hangitakse Euroopa Liidu koostööraamistike alusel. Komisjon esitab tähelepanekud mitut riiki hõlmavate kaitsevõimeprojektide arengusuundade, takistuste ja võimaluste kohta eraldi peatükina ühtse turu aastaaruandes , mis avaldatakse tavaliselt koos Euroopa poolaasta sügispaketiga. Selles kontekstis võib komisjon ka kaaluda, kuidas suurendada ühiseid jõupingutusi Euroopa Kaitsefondi kaudu liikmesriikidele antava kaasrahastuse tagamiseks ja kooskõlastamiseks, et suurendada selle kulutõhusust. Edasised sammud Euroopa Kaitsefondi kaudu julgustab komisjon ka edaspidi aktiivselt liikmesriike määrama täpsemalt kindlaks strateegilise kaitsevõime prioriteedid ja eeltingimused, võttes pärast strateegilise kompassi vastuvõtmist arvesse läbivaadatud võimearendusplaani ja kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise tulemusi . See aitab viia kooskõlla kaitseplaneerimise ja ühised kulutused, et toetada nende arengut. Komisjon loob täiendavad stiimulid, et edendada liikmesriikide ühisinvesteeringuid strateegilisse kaitsevõimesse, eelkõige kui seda töötatakse välja ja/või hangitakse ühiselt Euroopa Liidu koostööraamistike alusel, ning esitab ülevaate mitut riiki hõlmavate kaitsevõimeprojektide arengusuundadest, takistustest ja võimalustest ühtse turu aastaaruandes. 2022. aastal jätkab komisjon koostööd liikmesriikidega, et veelgi soodustada ELi rahastatud kaitseotstarbeliste toodete vedu siseturul, eelkõige toetades direktiiviga 2009/43/EÜ loodud võimaluste täielikku kasutamist. T siviil- ja kaitsesektori teadusuuringute ja innovatsiooni vahelise sünergia suurendamine ning strateegiliste sõltuvuste vähendamine Koos käesoleva teatisega vastu võetavas julgeoleku ja kaitse jaoks elutähtsa tehnoloogia tegevuskavas tutvustab komisjon viise teadusuuringute, tehnoloogia arengu ja innovatsiooni hoogustamiseks ning ELi strateegilise sõltuvuse vähendamiseks julgeoleku ja kaitse elutähtsa tehnoloogia ja väärtusahelate valdkonnas. Tuginedes komisjoni teatisele „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ ning tegevuskavale sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel, teeb komisjon ettepaneku ELi ja liikmesriikide võetavat e edasiste meetmete kohta, et: määrata kindlaks tehnoloogiad, mis on ELi julgeole ku ja kaitse jaoks elutähtsad; edendada algusest peale kogu ELi hõlmavat strateegilist ja kooskõlastatud lähenemisviisi nende elutähtsate tehnoloogiate valdkonnas, võimendades teadusuuringute, tehnoloogia arengu ja innovatsiooniprogramme; vähendada strateegilisi sõltuvusi. See eeldab suuremat teadlikkust teatava tehnoloogia (näiteks pooljuhid) elutähtsast rollist julgeoleku- ja kaitsesektori jaoks, sellega seotud strateegiliste sõltuvuste täpsemat kindlaksmääramist ning võimalikke leevendusmeetmeid, võttes arvesse allikate mitmekesisust ning võimalust, et tehnoloogia operatiivset kasutamist võidakse õõnestada või keelata . Elutähtsa tehnoloogia ELi vaatluskeskus (edaspidi „vaatluskeskus“) töötab liikmesriikidelt ja ettevõtjatelt saadud teabe alusel välja asjaomaste hinnangute koostamise korra . Vaatluskeskuse järeldused võimaldavad edendada ELi teadusuuringuid, tehnoloogia arengut ja innovatsiooni nende tehnoloogiate valdkonnas ELi kooskõlastatud lähenemisviisi alusel. See töö täiendab laiemaid jõupingutusi, mille eesmärk on tagada elutähtsate tsiviiltarbekaupade varustuskindlus näiteks tervishoiu ja energeetika valdkonnas . Komisjon töötab välja ka lähenemisviisi, et julgustada teadusuuringute ja innovatsiooni kahest kasutust ELi tasandil, ning võtab kasutusele kaitseinnovatsiooni kava, et toetada innovatsiooni ja ettevõtlust elutähtsa tehnoloogia valdkonnas, kooskõlastades tihedalt tegevust Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) loodud kaitsevaldkonna innovatsioonikeskusega. Viimaks hindab komisjon strateegiliste sõltuvuste vähendamiseks jätkuvalt süsteemselt julgeoleku- ja kaitsekaalutlusi, kui ta rakendab kehtivaid ELi õigusakte, vaatab neid läbi või koostab uusi õigusakte . ELis ühiselt loodavate kaitsevõimete ühishangete stimuleerimine Liikmesriikide Euroopa kaitsevõime ühishanked suurendavad märkimisväärselt Euroopa riiklike relvajõudude koostalitlusvõimet ning toetavad Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi konkurentsivõimet , eelkõige tänu suuremale mastaabisäästule. Kuid liikmesriigid ei ole siiani jõudnud varustuse Euroopa ühishanke pikaajalise ühise sihttasemeni, milleks on 35 % kaitseotstarbelisele varustusele tehtavatest kulutustest ja mille nad on kinnitanud PESCO raamistikus . Euroopa Kaitseagentuuri andmete kohaselt kulutasid liikmesriigid 2020. aastal kaitseotstarbelise varustuse hangetele (s.o uue kaitseotstarbelise varustuse hankimine) ligikaudu 37 miljardit eurot. Sellest summast ainult ligikaudu 11 % (ligikaudu 4,1 miljardit eurot) kulutati Euroopa kaitseotstarbelise varustuse ühishangetele (s.o uue kaitseotstarbelise varustuse hankimine koostöös teiste liikmesriikidega). See tähendab, et valdav osa (ligikaudu 89 % ) liikmesriikide kaitseotstarbelisele varustusele tehtud kulutustest tehti riiklikult ja/või koostöös kolmandate riikidega. 2020. aasta ei ole erand ja seda võib isegi pidada viimastel aastatel halvenenud suundumuse osaks. Euroopa kaitseotstarbelise varustuse ühishangete osakaal on alates 2016. aastast igal aastal pidevalt vähenenud ja 2020. aasta näitaja on kõige madalam alates nende andmete kogumise algusest (2005). Kaks ELi vahendit on juba loonud ühishangeteks vajalikud eeldused . Euroopa Kaitsefondi määruses on sätestatud, et arengumeetmetele rahalise toetuse saamiseks peavad liikmesriigid väljendama kavatsust hankida lõpptoote või kasutada tehnoloogiat kooskõlastatud viisil. Kaitsevaldkonna riigihangete direktiivis 2009/81/EÜ on sätestatud riigihanke eeskirjade konkreetne erand teadus- ja arendustegevusel põhinevatele koostööprojektidele . Seda erandit kohaldatakse ka teadus- ja arendustegevusele järgnevate olelusringi etappide suhtes, kui hankelepingud sõlmitakse sama koostööprojekti raames. 2019. aastal avaldas komisjon teatise, milles esitati juhised selle direktiivi alusel korraldatavate ühishangete eri võimaluste kohta. Liikmesriigid võivad saada täiendavat toetust, eelkõige kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangete eksperdirühma kaudu. Komisjoni eesmärk on veelgi enam stimuleerida liikmesriikide ühishankeid Euroopa kaitsevõime valdkonnas , sh seoses operatsioonide ja hooldusega. Kuid selleks tuleb kõrvaldada mitmed praktilised rahalised ja eelarvelised takistused. Komisjon uurib, kas oleks võimalik rakendada käibemaksuvabastust, mis toetaks liikmesriikide koostöös väljatöötatavate kaitsevõimete ühishankeid ja ühisomandit . Liikmesriigid saavad neid võimeid kasutada ÜJKP raames korraldatavatel missioonidel ja operatsioonidel või ÜRO, NATO või riikliku tegevuse kontekstis. See meede võiks olla eriti kasulik uute võimete loomiseks ELi koostööraamistike alusel (Euroopa Kaitsefond ja/või PESCO ja/või Euroopa Kaitseagentuuri raames). Selles kontekstis võiks kaaluda Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumist ajendatud õigusraamistiku loomist, mille alusel vabastataks käibemaksust varustus, mille ostavad ja mida omavad liikmesriikide konsortsiumid. Sarnaselt kaalub komisjon Euroopa Kaitsefondi vahehindamise käigus saadud teadmistele tuginedes praeguse Euroopa Kaitsefondi preemiate süsteemi tugevdamist, et luua rahaline stiimul liikmesriikidele, kes võtavad kohustuse ühiselt omandada ja/või omada väljatöötamisel olevat kaitsevõimet . See annaks suurema stiimuli tagada, et koostöö jätkub pärast teadus- ja arendustegevuse etappi ka omandamise ning operatsioonide ja hoolduse käigus. Lisaks sellele võivad liikmesriigid tänu finantsraamistiku eksperdirühma tööle tuginevatele uutele rahastamislahendustele hakata suuremal määral kasutama juba olemasolevaid ühishangete üksusi, nagu Euroopa Kaitseagentuur või Relvastuskoostöö Organisatsioon (OCCAR – Organisation Conjointe de Coopération en matière d'Armement ). Eelkõige hindab komisjon seda, kas Euroopa Kaitsefondi määruse sätted, mis käsitlevad näiteks kommertskasutusele eelnevaid hankeid, võimaldavad anda tellijatele ja ühishangete üksustele rahalist toetust, et paremini kooskõlastada nende hankemenetlusi, sh kattes kaitsevaldkonna teadusuuringute ja arendustegevuse teenuste ühishangetega seotud haldus- ja/või tehingukulud. Edasised sammud Komisjon esitab 2023. aasta alguseks ettepaneku, mis võimaldab rakendada käibemaksuvabastust , et toetada ELis ühiselt väljatöötatud kaitsevõime ühishankeid ja ühisomandit, tagades samal ajal Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjade järgimise. Komisjon teeb 2023. aasta keskpaigaks finantsraamistiku eksperdirühma tööle tuginedes ettepaneku uute rahastamislahenduste kohta, et lihtsustada liikmesriikide ELi strateegilise kaitsevõime ühishankeid, tuginedes olemasolevatele eksperditeadmistele. Pärast Euroopa Kaitsefondi vahehindamist kaalub komisjon määruse (EL) 2021/697 (millega loodi Euroopa Kaitsefond) artikli 13 võimalikku muutmist, et tugevdada Euroopa Kaitsefondi preemiate süsteemi juhuks, kui liikmesriigid otsustavad ühiselt omandada ja/või omada väljatöötamisel olevat kaitsevõimet. Üleskutse liikmesriikidele jätkata liikumist sujuvama ja ühtsema ekspordikontrolli suunas Kuigi kaitseotstarbelisele varustusele ekspordilitsentside väljastamine kuulub liikmesriikide vastutusalasse, lähtuvad nad otsuste tegemisel nõukogu ühisest seisukohast, millega sätestatakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad. Sellega on loodud ka keeldumisest teavitamise ja konsultatsioonimehhanismid, et suurendada liikmesriikide lähenemist ekspordipoliitika kohaldamisel kaitseotstarbeliste toodete suhtes. Kui aga ühiste kaitsevõimete väljatöötamine muutub ELis järk-järgult erandist normiks, saavad liikmesriigid kasu parimate tavade ulatuslikumast jagamisest, mis viib järk-järgult ühtsema lähenemisviisini relvade ekspordikontrolli valdkonnas . Tuginedes juba tehtud tööle ja nõustudes, et eksport on Euroopa kaitsetööstuse ärimudeli edu oluline tegur, toetab komisjon liikmesriike relvade ekspordikontrolli menetluste järkjärgulisel lihtsustamisel ja ühtlustamisel, eelkõige ühiselt ja Euroopa Kaitsefondi raames väljatöötatavate kaitsevõimete puhul. Selles kontekstis tervitab komisjon arutelu, mis on nõukogus algatatud ELi raamistikus väljatöötatud võimete ekspordi teemal, ning julgustab liikmesriike neis aruteludes osalema, et lihtsustada nende toodete ekspordikontrolli menetlusi. Selles protsessis võiks toetuda ka kogemustele, mis on saadud kahe- ja mitmepoolsete kokkulepete käigus, mille liikmesriigid on sõlminud ühiselt väljatöötatavate võimete kohta. Selleks et mitte õõnestada koostööd, peaks see töö võimaldama kindlaks määrata selgeid ja lihtsasti rakendatavaid menetlusi. Tuleks määrata kindlaks tõhusad ekspordikontrolli meetmed, et tagada Euroopa Kaitsefondist rahastatud projektidele piisav ja konkurentsivõimeline pääs rahvusvahelistele turgudele, säilitades samal ajal liikmesriikide suveräänsuse otsuste tegemisel, austades täielikult nende juriidilisi kohustusi ja võttes arvesse nende riikliku julgeolekuga seotud huve. Ühise kaitsevõime projektide atraktiivsuse säilitamiseks kutsub komisjon liikmesriike üles leidma lähenemisviisi, mida kasutades nad põhimõtteliselt ei takistaks üksteist eksportimast ühiselt väljatöötatud kaitseotstarbelist varustust ja tehnoloogiat kolmandasse riiki . Seda võib olla vaja rakendada juhul, kui kavatsetakse eksportida varustust või tehnoloogiat, mis sisaldab teatavat miinimumkünnist ületaval määral teise liikmesriigi komponente. Edasised sammud Komisjon kutsub liikmesriike üles leidma viise, kuidas lihtsustada ja järk-järgult veelgi ühtlustada oma relvaekspordi kontrolli tavasid, eelkõige ELi raamistikus ühiselt väljatöötatud kaitsevõime puhul, tagades seeläbi, et Euroopa Kaitsefondi rahastatud tooted saavad piisava ja konkurentsivõimelise juurdepääsu rahvusvahelistele turgudele, piiramata seejuures liikmesriikide suveräänseid otsuseid. Kosmose kaitsemõõtme tugevdamine ELi tasandil Kosmos on ELi tegutsemisvabaduse ja julgeoleku seisukohast strateegilise tähtsusega valdkond. Samal ajal on tegemist üha enam ülekoormatud ja vaidlusaluse valdkonnaga, mida iseloomustab tihenev võimuvõitlus. Need probleemid nõuavad kiiret tegutsemist. ELi uus julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia, mida liikmesriigid praegu strateegilise kompassi kontekstis arutavad, peaks aitama luua ühise arusaama kosmosega seotud riskidest ja ohtudest, töötada välja sobilikud meetmed, et reageerida kriisidele paremini ja kiiremini, tugevdada kerksust ning kasutada täiel määral ära kosmosevaldkonnaga seotud eeliseid ja võimalusi. Piiramata tulevase ühise strateegia sisu, kaalutakse järgmisi meetmeid: esiteks tuleks tagada ELi kosmosevarade suurem kaitse, et suurendada ELi kerksust kosmoses ja seoses kosmosest tulenevate ohtudega . Komisjon ja kõrge esindaja on kosmoseliikluse korraldamise ühisteatises välja toonud konkreetsed viisid, kuidas suurendada ELi kosmosevarade kaitset ja edendada kosmose kestlikumat kasutust. Eelkõige tugevdab komisjon oma kosmoseseire varasid , arendades täiustatud kosmose jälgimise ja seire (SST) teenuseid ning töötades välja nendega seotud tehnoloogiat, nagu automaatne kokkupõrgete vältimise abi või tehisintellekt. Komisjon toetab täiendavalt ka kosmose olukorrast ülevaate saamise ja kaitseotstarbelise varajase hoiatamise võimekuse valdkonna projektide väljatöötamist. Need projektid aitavad luua tipptasemel kosmosejuhtimise võimekuse, täiustada kosmose olukorrast ülevaate saamise sensoreid ning rajada ballistiliste rakettide ja uute ülehelikiirusel liikuvate rakettide vastase varajase hoiatamise süsteemi . Teiseks täiustab komisjon koostöös kõrge esindajaga olemasoleva ja tulevase ELi kosmosetaristu julgeoleku- ja kaitsemõõdet. Galileo avalik reguleeritud teenus on ainult valitsuselt loa saanud kasutajatele ette nähtud navigatsiooniteenus, mida kasutatakse tundlikes rakendustes. Need eelkõige julgeoleku- ja kaitsevaldkonda kuuluvad rakendused eeldavad teenuse kõrgetasemelist talitluspidevust ning kasutavad tugevaid ja krüpteeritud signaale. Avaliku reguleeritud teenuse ülesehitus võimaldab pakkuda piiramatuid ja katkestusteta teenuseid kõikjal maailmas. See on selge näide sellest, et tsiviilsektori kontrolli all olev ühine taristu saab vastata kaitse- ja julgeolekusektori vajadustele. Ettepanek määruse kohta, millega kehtestatakse liidu turvalise ühenduvuse programm aastateks 2022–2027 ja mille vastuvõtmist kosmosepaketi osana arutatakse praegu koos käesoleva teatisega , suurendab ELi ühenduste kerksust turvalise riikliku side abil. See hõlmab algusest peale kerksusega seotud kaitsenõudeid ning Maa-lähedase orbiidi satelliitide kogum võimaldab võtta pardale seadmeid, mis toetavad ELi kosmoseprogrammi muude komponentide toimimist. Süsteem tugineb riiklikule satelliitsidele (GOVSATCOM) ja sellel on sünergia Euroopa Kaitsefondiga. Copernicuse programmi arendamisel tuleks samuti võimaluste piires arvesse võtta kaitsevajadusi , pöörates eritähelepanu nõutavale julgeoleku ja tulemuslikkuse tasemele ning tuginedes sobivale usalduspõhisele juhtimismudelile. Olemasoleva ja tulevase ELi kosmosetaristu kaitsemõõtme arendamiseks toetab komisjon Euroopa Kaitsefondi kaudu kosmose kaitsevõimete väljatöötamist. Euroopa Kaitsefondist ja selle eelkäijateks olnud programmidest on siiani kosmosega seotud meetmete rahastamiseks eraldatud ligikaudu 130 miljonit eurot. Tulevaste kaitseküsimuste lahendamiseks vajalike koostööplatvormide väljatöötamist toetades püüab komisjon ühtlasi suurendada nende tulemuslikkust, kasutades parimal viisil olemasolevaid ja tulevasi Euroopa kosmosevarasid. Näiteks kaasrahastatakse 44 miljoni euroga projekti „Galileo ELi kaitseks“ (GEODE), mille eesmärk on töötada välja Galileo avaliku reguleeritud teenusega koostalitlusvõimelised Euroopa standardiseeritud sõjaväenavigatsiooni vastuvõtjad. Samuti investeeritakse rohkem kui 22 miljonit eurot, et täiustada sensoreid ja juhtimist (C2) ELi sõjalise kosmoseseireteadlikkuse eesmärgil ning arendada kosmosepõhist varajase hoiatamise võimekust. Euroopa Kaitsefondi 2021. aasta tööprogrammi alusel eraldatakse Euroopa Kaitsefondist 50 miljonit eurot nii kosmose- ja maapõhise navigatsiooni abil sõjapidamise (NAVWAR) seirele kui ka Euroopa segamiskindlale satelliitside tehnoloogiale . Kolmandaks püüab komisjon vähendada ELi strateegilist sõltuvust kosmosealasest elutähtsast tehnoloogiast , näiteks kiipide, kvanttehnoloogia ja tehisintellekti valdkonnas. Selleks suurendab komisjon sünergiat olemasolevate komisjoni juhitud vahendite (sh Euroopa Kaitsefond, programm „Euroopa Horisont“, liidu kosmoseprogramm, Euroopa Innovatsiooninõukogu ja programm „InvestEU“) alusel rakendatud kosmosevaldkonna algatustega ning kasutab elutähtsa tehnoloogia ELi vaatluskeskuse pakutavaid võimalusi. Komisjon tugevdab ka seonduvate Euroopa tarneahelate kerksust , et tagada kosmosetaristu terviklikkus, julgeolek ja toimimine. Neljandaks laiendavad komisjon ja kõrge esindaja oma vastavate volituste alusel praegust Galileo ohtudele reageerimise mehhanismi ELi kosmoseprogrammi muude komponentide süsteemidele ja nende alusel pakutavatele teenustele. See täiustab ELi kosmosetaristu julgeoleku juhtimist, et reageerida paremini ohtudele, ning ajendab asjaomaseid osalejaid võtma kasutusele asjakohaseid juhtimismeetmeid . Samuti suurendavad nad olukorrateadlikkust ELi tasandil, kasutades paremini kosmoseandmeid tihedas koostöös liikmesriikidega, ning soodustades süsteemset koostööd ELi taristut käitavate asjaomaste asutuste/organite vahel. Komisjon ja kõrge esindaja panustavad samuti liikmesriikide jõupingutustesse täiustada veelgi vastastikuse abi ja kriisidele reageerimise mehhanisme, sh õppuste ja ohtude vastase valmiduse suurendamise teel, edendades koostalitlusvõimet ja toetades ühist strateegilist kultuuri. Edasised sammud Pärast strateegilise kompassi vastuvõtmist teevad komisjon ja kõrge esindaja ettepaneku ELi ühise julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia kohta. 2022. aasta lõpuks uurib komisjon, kuidas veelgi täiustada ELi kosmosevarade kaitset , eelkõige täiendavate kosmose jälgimise ja seire teenuste, ELi kosmose jälgimise ja seire parema tulemuslikkuse ning ELi tööstuse potentsiaali täieliku kasutamise teel. Alates 2022. aastast edendab komisjon ELi kosmosetaristu puhul nn läbivalt kahest kasutust , et pakkuda uusi kerkseid teenuseid, mis vastavad valitsuste vajadustele. Selles kontekstis julgustab komisjon kaasseadusandjaid võtma kiiresti vastu määruse ettepanek, millega luuakse liidu turvalise ühenduvuse programm aastateks 2022–2027 . Komisjon hakkab aktiivsemalt tegutsema strateegiliste tehnoloogiliste sõltuvuste vähendamise ning kosmosetaristu tarneahelate kerksuse suurendamise nimel, eelkõige ELi rahastamisvahendite ja elutähtsa tehnoloogia ELi vaatluskeskuse kaudu. Komisjon võtab tihedas koostöös liikmesriikidega kasutusele ELi kosmosetaristu nõuetekohase juhtimise, lähtudes Galileo avaliku reguleeritud teenuse mudelist. Samuti kaalutakse võimalusi töötada välja ja võtta kasutusele valitsusasutustele mõeldud kerksem ja turvalisem Copernicuse teenus, võttes võimaluste piires arvesse kaitsenõudeid. 2022. aasta lõpuks uurivad komisjon ja kõrge esindaja võimalust võtta kasutusele solidaarsus-, vastastikuse abi ja kriisile reageerimise mehhanismid kosmosest lähtuvate rünnete või kosmoses asuva vara suhtes avalduvate ohtude korral. Euroopa vastupanuvõime täiustamine Euroopa peab täiustama oma vastupanuvõimet, et tulevasi šokke ennetada, end nende eest kaitsta ja nendega toime tulla. Kuna riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika on omavahel olemuslikult seotud, vastutab nende ohtude maandamise eest peamiselt liikmesriik. Samal ajal on kõigil liikmesriikidel teatavad ühised nõrkused ning teatavad ohud ulatuvad riigipiiridest kaugemale, näiteks ründed piiriüleste võrgustike või taristute vastu ning kliimamuutused. ELi lähenemisviisi eesmärk on ühendada sujuvalt välis- ja sisemõõde. Selleks võetakse arvesse nii riiklikke kui ka kogu ELi tsiivil- ja sõjaväelisi kaalutlusi, et leida konkreetsed lahendused, suurendades samal ajal vastupanuvõimet ja tagades jätkuva tegevustõhususe. Hübriidohtude tõkestamine 2020. aastal nimetati ELi julgeolekuliidu strateegias hübriidohte ühe prioriteetse valdkonnana, millega tuleb tegeleda ELi julgeoleku suurendamiseks. Strateegias on määratud kindlaks nende pidevalt muutuvate ohtude puhul kasutatava uuendatud lähenemisviisi alus, mis hõlmab kõiki tegevusetappe alates varajasest avastamisest, analüüsist, teadlikkusest, vastupanuvõime suurendamisest ja ohtude tõkestamisest kuni kriisile reageerimise ja tagajärgede likvideerimiseni. Hübriidohtudega seotud vastupanuvõime suurendamise ja nende tõkestamise meetmete kaardistamiseks kasutatakse ELi tasandil rohkem kui 200 vahendit ja meedet, millest valdavat osa juhib või toetab komisjon. Komisjoni ettepanekud eri valdkondades, sh ettepanek digiteenuste õigusakti kohta, ettepanek kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõimet käsitleva direktiivi kohta ning määrus, millega muudetakse liidu elanikkonnakaitse mehhanismi, suurendavad veelgi hübriidohtude tõkestamiseks kasutatavate ELi vahendite arvu. Vastupanuvõime on hübriidohtude tõkestamise üks peamisi alustalasid. Talituste 2022. aasta jaanuaris avaldatud ühises töödokumendis määrati ELi tasandil kindlaks 53 vastupanuvõime lähtealust . Sellest anti teada julgeolekuliidu strateegias ja see on esimene oluline samm selles valdkonnas tehtavate edusammude jälgimiseks ja objektiivseks mõõtmiseks. Seoses sellega korraldavad komisjoni talitused, Euroopa välisteenistus ja nõukogu peasekretariaat 2022. aasta novembris õppuse „EU Integrated Resolve PACE“ muu hulgas hübriidohtude ja nende kübermõõtme käsitlemiseks. Õppus toimub kõrge esindaja üldises vastutusalas, liikmesriikide ja ELi ametite osalusel ning paralleelses ja kooskõlastatud vormis NATOga. Ka komisjon on kohanenud ohtude kiiresti muutuva olemusega . Pärast kriisi ELi piiril Valgevenega tegi komisjon ettepaneku meetmete kohta, millega tõkestada rändajate ärakasutamist , sh ELi suunalises smugeldamises või inimkaubanduses osalevate transpordiettevõtjate kandmine musta nimekirja . COVID-19 pandeemia on näidanud, et tervisealastele hädaolukordadele reageerimiseks võetavaid kooskõlastatud ELi tasandi meetmeid on vaja täiustada. Praegu, kui rahvatervisele võivad avalduda keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja tuumaohud, on ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA) keskse tähtsusega, et tugevdada ELi valmisolekut tõsisteks piiriülesteks terviseohtudeks ning võimet neile reageerida, tagades vajalike vastumeetmete kiire kättesaadavuse, nendele juurdepääsu ja nende rakendamise. Lähtudes pandeemia alguses saadud kogemustest jätkatakse tööd, et suurendada sõjaväe võimet anda tsiviilasutustele selles valdkonnas abi. Edasised sammud 2023. aastaks hindab kom isjon koostöös kõrge esindaja ja liikmesriikidega sektoripõhise vastupanuvõime lähtestsenaariume, et teha kindlaks lüngad ja vajadused ning nende kõrvaldamiseks või rahuldamiseks võetavad meetmed. Pärast strateegilise kompassi vastuvõtmist panustab komisjon jätkuvalt tulevasse ELi hübriidohtude tööriistakasti, tagades et liikmesriikidel on täielik ülevaade olemasolevatest liidusisestest vahenditest ja meetmetest, mida saab kasutada ELi ja selle liikmesriike mõjutavate hübriidohtude tõkestamiseks. Selles võetakse arvesse meetmeid, mis sisalduvad 2020. aasta küberohtude kaardistamisdokumendis ning komisjoni ja kõrge esindaja hiljutistes ettepanekutes näiteks elutähtsa taristu ja desinformatsiooni valdkonnas. Pärast strateegilise kompassi vastuvõtmist kaalub komisjon võimalust määrata asjaomaste poliitikavaldkondade eksperte, keda saaks taotluse korral kasutada hübriidohtudele kiirreageerimise rühma koosseisus ja koostoimes kavandatava ühise küberüksuse kiirreageerimisrühmadega. Samal ajal vaatavad komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus ühiselt läbi ELi hübriidohtude tõkestamise käsiraamatu. 2022. aasta lõpuks koostab komisjon koostöös kõrge esindajaga tervikliku visiooni oma kiirhoiatusmehhanismide kohta ning eelkõige võimaluse kohta suurendada olukorrateadlikkust koostöös teiste ELi olemasolevate mehhanismidega ning neid täiendades. See tugevdab liidu võimekust hübriidohte jälgida, varakult avastada, tõkestada, nendeks valmistuda, sh suurendades vastupanuvõimet, ning neile reageerida. Komisjon panustab oma eksperditeadmiste ja vahendite abil ELi jõupingutustesse suurendada partnerriikide vastupanuvõimet. Küberturvalisuse ja küberkaitse täiustamine Küberturvalisuse valdkonna ohtude maandamine on üks praegusaja keerukamaid julgeoleku- ja kaitsevaldkonna probleeme, eelkõige võttes arvesse nende kasvavat arvu ja mõju ning seda, et ründeid toime panevad riigid on töötanud välja konkreetse kõrgetasemelise võimekuse. EL peab kaitsma elutähtsaid võrke ja infosüsteeme ning andma eeskuju turvalisuse, stabiilsuse ja kerksuse ning üleilmse internetivabaduse tagamisel. Peame suurendama küberturvalisust ja küberkaitset Euroopas, suurendades koostööd, investeerides tõhusamalt tipptasemel võimekusse ning kehtestades sobilikud normid, mis võimaldavad kõiki kübervaldkondi üksteisega paremini siduda. Need meetmed peaksid keskenduma kodanike, ettevõtete ja ELi huvide kaitsele , pahatahtliku kübertegevuse avastamisele ja tõkestamisele ning kaitsele küberrünnete eest, panustades seeläbi rahvusvahelisse turvalisusesse ja stabiilsusesse ning koondades ELi küberheidutuse potentsiaali. Komisjon ja kõrge esindaja on juba esitanud ambitsioonikad meetmed, mis aitavad neid eesmärke saavutada, 2020. aasta detsembris avaldatud ELi küberturvalisuse strateegias . ELi kerksuse suurendamiseks on kasutusel mitu olulist vahendit, eelkõige direktiiv meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus , küberturvalisuse määrus , direktiiv, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid, ELi küberturvalisuse 5G meetmepaketi rakendamine, soovitus ulatuslike küberturvalisuse intsidentide ja kriiside korral koordineeritud reageerimise tegevuskava kohta ning ELi küberkaitsepoliitika raamistik [2018. aasta ajakohastatud versioon] . Komisjon on võtnud raadioseadmete direktiivi alusel vastu ka delegeeritud õigusakti, millega kehtestatakse küberturvalisuse kaitsemeetmete õiguslikud nõuded, mida tootjad peavad võtma arvesse raadioseadmete kavandamisel ja tootmisel. Peale selle on komisjon esitanud soovituse ühise küberüksuse loomise kohta ning teinud 2020. aasta detsembris ettepaneku vaadata läbi küberturvalisuse direktiiv , mida kaaluvad nüüd kaasseadusandjad. Lähtudes neist eesmärkidest esitab komisjon peagi ettepaneku täiustada ELi institutsioonide, organite ja asutuste küberturvalisust ja infoturvet. Programmi „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa ühendamise rahastu (Euroopa ühendamise rahastu digitaalvaldkond) mitmeaastasest tööprogrammist 2021–2025 toetatakse turvalise kvantkommunikatsiooni taristu kasutuselevõttu. Euroopa ühendamise rahastust toetatakse ka muud elutähtsat kommunikatsioonitaristut, sh teatavaid tuumikvõrke liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel kõige kõrgemal tasemel turbestandarditega. Nende vahendite täiendamiseks ning ründepinna ja ohtudega kokkupuute edasiseks vähendamiseks tuleks tugevdada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga (IKT) seotud toodete ja teenuste turvalisust ning standardimist. See kehtib eelkõige elutähtsate riist- ja tarkvarakomponentide turvalisuse kohta. Seetõttu koostab komisjon uusi ettepanekuid, millega kehtestatakse horisontaalsed turvanõuded, millest saab kõnes Euroopa Liidu olukorrast välja kuulutatud küberkerksuse õigusakti nurgakivi. Selles kontekstis võib arvesse võtta kaitsemõõdet, eelkõige seoses ühiste või hübriidsete küberturvalisuse standardite võimaliku muutumisega. Selleks et veelgi tugevdada ELi ja selle küberkaitse valdkonnas tegutsejate (peamiselt liikmesriikide kaitsejõud) tehnoloogilist võimekust, peavad asjaomased osalejad tegema rohkem koostööd asjasse puutuva tehnoloogia väljatöötamisse ja kasutamisse tehtavate tsiviil- ja kaitseinvesteeringute kavandamisel. Küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus ning koordineerimiskeskuste võrgustik võtavad 2022. aastal vastu küberinvesteeringute strateegilise tegevuskava. Tegevuskava võib hõlmata tsiviil- ja kaitsetehnoloogia vahelist võimalikku sünergiat ja nende kahest kasutust, otsides seeläbi kooskõlastatud viisil ja vastavaid juhtimisnorme austades sünergiat teiste ELi programmidega, nagu „Euroopa horisont“, „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa Kaitsefond. Komisjon on juba eraldanud 38,6 miljonit eurot kuuele küberkaitse projektile . Muu hulgas toetab see eelarve Euroopa küberkaitse olukorrateadlikkuse platvormi ning turvalist ja kerkset sidet võimaldava tehnoloogia projekti väljatöötamist. Euroopa Kaitsefondist toetatakse ka edaspidi kaitsevaldkonna kübervõimekuse väljatöötamist. 2021. aastal algatati Euroopa Kaitsefondi alusel kaks konkreetset konkurssi, mille assigneeringute kog usumma oli 33,5 miljonit eurot. Arvestades et kõikidel kaitsevõime projektidel on ka kübermõõde, jääb küberkaitse Euroopa Kaitsefondi lähiaastate prioriteediks. Selleks et paremini valmistuda võimalikeks ulatuslikeks intsidentideks ja kriisideks liidus, on ülioluline teha täiustatud koostööd olukorrateadlikkuse tagamiseks, teha kiiresti kindlaks potentsiaalne reageerimisvajadus ja ressursid ning tagada tõhus teabevahetus liikmesriikide ja ELi tasandi asjaomaste osaliste vahel liidule avalduva võimaliku mõju maandamiseks. Selleks et paremini avastada pahatahtlikku tegevust küberruumis ja suurendada olukorrateadlikkust , teeb komisjon liikmesriikidega koostööd, et luua piiriülesed platvormid küberturvalisuse ohtude kohta luureandmete jagamiseks (ELi turbekeskused) , tugevdades sama ajal riikliku tasandi turbekeskuste võimekust ELis. Nende piiriüleste platvormide (ELi turbekeskused) eesmärk on võimaldada andmevahetust eri allikatest pärinevate küberturvalisuse ohtude kohta ning tagada usaldusväärses keskkonnas ulatuslikud vahendid ja võimed. Platvormid varustatakse järgmise põlvkonna üliturvaliste töövahendite ja taristuga. Tänu sellele peaks olema võimalik parandada ühist avastamisvõimekust ning hoiatada õigel ajal ametiasutusi ja asjaomaseid üksusi. Neile meetmetele antakse rahalist toetust programmist „Digitaalne Euroopa“ eelkõige läbi ELi turbekeskuste väljatöötamiseks ja käitamiseks, sh tipptasemel vahendite ja taristu hankimiseks korraldatavate ühishangete ning projektikonkursi turbekestuste võimekuse toetamiseks liikmesriikides. Järgmise etapina võidakse kaaluda tsiviilsektori ja sõjaväe selles valdkonnas tehtava koostöö edendamist riiklikul tasandil koostöös liikmesriikidega. Suurendada tuleks liikmesriikidevahelist küberturvalisusealast koostööd küberintsidentidele reageerimise olukordades, sh tsiviil- ja kaitsesektori reageerimisrühmade võimaliku koostöö kaudu. Ühise küberüksuse eesmärk on koondada kõik asjasse puutuvad küberturvalisuse kogukonnad (s.o diplomaatiline, tsviil-, õiguskaitse ja kaitsesektor), et tagada ELi kooskõlastatud reageerimine ulatuslikele küberintsidentidele ja -kriisidele ning pakkuda abi neist rünnetest taastumisel. Seega saaks sõjavägi teha struktuurset koostööd ja kooskõlastada tegevust muude küberturvalisuse kogukondadega ühise küberüksuse kaudu. Küberoskuste arendamine ühiste koolituste ja õppuste kaudu on samuti määrava tähtsusega, et tagada küberrünnetega seotud kerksus, suurendada kübervõimekust, kujundada ühiseid arusaamu ning arendada ühist reageerimisvõimekust. Kui liikmesriigid nii otsustavad, siis võivad nad kaaluda tsiviilsektori ja sõjaväe täiustatud koostööd küberkoolituse valdkonnas ning ühisõppusi, tuginedes Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledžile ning Euroopa Kaitseagentuuri kübervaldkonna õppe, koolituse ja õppuste programmidele. Edasised sammud Komisjon teeb 2022. aasta kolmandaks kvartaliks ettepaneku küberkerksuse õigusakti kohta, mille eesmärk on suurendada toodete ja nendega seotud teenuste küberturvalisust siseturul. Komisjoni avaldab 2022. aasta teiseks kvartaliks osalemiskutse ELi turbekeskusi majutavate üksuste valimiseks ja vastava tegevuskava, et luua uued ELi turbekeskuste platvormid, mida kasutatakse küberohtudega seotud luureteabe ja vahendite jagamiseks. See peaks võimaldama luua ELi strateegiline võimekus küberohtude avastamiseks ja nende kohta teabe jagamiseks. Komisjon teeb liikemesriikidega koostööd, et suurendada valmisolekut ulatuslikeks küberintsidentideks täiustatud koostöö, sh intsidentidele reageerimisega seotud võimalike vajaduste ja ressursside kindlaksmääramise kaudu. 2022. aastal tehakse ettepanek küberturvalisuse pädevuskeskuse strateegilise tegevuskava kohta, mis käsitleb muu hulgas kahese kasutusega tehnoloogiat ning asjaomaste osalejatega kooskõlastatud viisil tsiviil-sõjalise sünergia tagamist. Komisjon koos kõrge esindajaga toetab jätkuvalt liikmesriike ühise küberüksuse ja eelkõige selle vastastikuse abi mehhanismi loomisel ning julgustab tsiviilsektori ja sõjaväe koostööd, et lihtsustada teabevahetust ja tegevuse kooskõlastamist kaitsevaldkonna ekspertide ja muude kogukondade (s.o tsiviilsektor, õiguskaitse ja diplomaatia) vahel. Komisjon esitab Euroopa standardiorganisatsioonidele taotluse, et nad töötaksid välja harmoneeritud standardid, mis toetavad hiljuti vastu võetud raadioseadmete direktiivi kohast delegeeritud õigusakti küberturvalisuse ja privaatsuse valdkonnas. Komisjon teeb koostööd kõrge esindajaga, et arendada edasi ELi küberkaitse poliitikat, mida tutvustatakse liikmesriikidele 2022. aasta lõpuks. Komisjon kutsub liikmesriike üles kaaluma ühiseid küberkaitse koolitusi ja õppusi kooskõlas olemasolevate tsiviil- ja kaitsesektori koolitus- ja õppusraamistikega. Sõjaväelise liikuvuse täiustamine EL võtab sõjaväelise liikuvuse tegevuskava rakendamise kaudu juba praegu märkimisväärseid meetmeid, et täiustada sõjaväelaste, materjali ja seadmete liikuvust ELis ja sellest väljaspool, suurendades seeläbi meie võimet reageerida kiiresti kriisidele või korraldada sellist korrapärast tegevust nagu õppused. Sõjaväline liikuvus on ka üks ELi ja NATO koostöö juhtprojektidest. Arvestades et kahese kasutusega transporditaristu toetamiseks on ELi 2021.–2027. aasta eelarvest ette nähtud 1,69 miljardit eurot , on sõjaväeline liikuvus uue Euroopa ühendamise rahastu oluline komponent. 2021.–2023. aasta tööprogrammi raames on iga-aastane sihtotstarbeline eelarve 330 miljonit eurot ning esimesed konkursikutsed avaldati 2021. aasta septembris. Sõjaväeline liikuvus on ka üks 2021. aasta Euroopa Kaitsefondi tööprogrammi teemadest. Sõjaväelise liikuvusega seotud turvalise ja kiire teabevahetuse digisüsteemi väljatöötamine on üks kahest teemast sõjaväelaste ja logistikasüsteemide projektikonkursil, mille kavandatav kogueelarve on 50 miljonit eurot. 14. detsembril 2021 tegi komisjon ettepaneku vaadata läbi üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) määrus. Lisaks muudele meetmetele on ettepaneku eesmärk tugevdada tsiviil- ja sõjaväelise liikuvuse standardeid ning laiendada üleeuroopalise transpordivõrgu kaarte, et need sisaldaksid sõjaväelise liikuvuse jaoks olulisi uusi marsruute. Komisjon jätkab tegevust, et täiustada sõjaväelist liikuvust ELis ja sellest väljaspool, sh võttes seda arvesse asjakohastes seadusandlikes ettepanekutes ja algatustes, eelkõige transpordi ja piiriüleste menetluste valdkonnas. Edasised sammud 2022. aasta lõpuks teevad komisjon ja kõrge esindaja ettepaneku sõjaväelise liikuvuse ühise tegevuskava ajakohastamise kohta, mis võib hõlmata kindlaks tehtavaid vajadusi transpordisektoris digitehnoloogiale ülemineku, transporditaristu küberkerksuse ja tehisintellekti valdkonnas. Kliimamuutustega seotud probleemide lahendamine kaitsevaldkonnas Kliimamuutused ja elurikkuse kadumine tekitavad uusi julgeolekuohte. Kaitsesektori prioriteet on jätkuvalt säilitada operatiivset tulemuslikkust, kuid see peab suutma kohaneda ka kliimamuutuste julgeolekumõjuga, sh tegutseda äärmuslikumates kliimatingimustes, ning panustama ELi kliimamuutuste poliitikasse, eelkõige Euroopa rohelisse kokkuleppesse. Selles sektoris energiatõhususe parandamine, võimaluse korral taastuvenergia kasutamise suurendamine ja heitkoguste vähendamine peaks saama olemuslikuks osaks meie ühistest jõupingutustest saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning kaitsta elurikkust ja tugevdada ringmajandust. Ringmajandus võib anda kaitsetööstusele ja hangetele väga suuri eeliseid, suurendades ressursitõhusust, avatud strateegilist iseseisvust teatavate elutähtsate materjalide puhul ning pikendades ja optimeerides kaitseotstarbelise varustuse kasutusaega . Tehakse kindlaks võimalused parandada kaitseotstarbelise varustuse projekteerimist demonteerimise, komponentide taaskasutamise, remondi, taastamise ja taastootmise eesmärgil ning neid toetatakse. See kehtib ka kaitseotstarbelise varustuse täiustamise kohta et seda oleks võimalik operatsioonitandritel kasutada üha karmimates ilmastikutingimustes. Seoses sellega on komisjon võtnud kohustuse rakendada ELi 2020. aasta ühist kliimamuutuste ja kaitse tegevuskava, mille kohta komisjoni talitused esitavad koos Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Kaitseagentuuriga esimese aasta eduaruande 2022. aasta esimeses pooles. Euroopa Kaitsefondi 2021. aasta tööprogrammis on juba kindlaks määratud energiajuhtimise ja -tõhususega seotud teemad. Konkreetsele konkursikutsele, mille eesmärk on toetada kaitsetehnoloogia ning nende teemadega seotud toodete alaseid teadusuuringuid ja arendustegevust, on eraldatud 133 miljonit eurot. Ajal, kui NATO, ÜRO, Ameerika Ühendriigid ja muud partnerid täiustavad selles valdkonnas tehtavat tööd, suurendab EL töötajatevahelisi arutelusid kliima, julgeoleku ja kaitse teemal. Edasised sammud 2022. aasta esimeses pooles tutvustavad komisjoni talitused, Euroopa välisteenistus ja Euroopa Kaitseagentuur kliimamuutuste ja kaitse tegevuskava rakendamise esimest eduaruannet. 2022. aastal hindab komisjon olemasolevate komisjoni juhitud vahendite (sh Euroopa Kaitsefond, programm „Euroopa horisont“, programm „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastu ja programm „Life“) alusel rakendatud kliima-/kaitsevaldkonna algatusi, et suurendada võimalikku sünergiat. 2022. aasta lõpuks loob komisjon poliitikaraamistiku, lähtudes komisjoni juhitud vahendite kliima-/kaitseaspektidest, et aidata vähendada tsiviilsektori julgeolekuasutuste ja relvajõudude kasutatava elutähtsa tehnoloogia energianõudlust ja suurendada selle energiaalast vastupanuvõimet ning töötada selles kontekstis välja konkreetsed kliimamuutustele vastupanuvõimelised lahendused. 2022. aastal uurib komisjon võimalusi täiustada energiavaldkonna direktiivide mõju sõjaväetaristule (näiteks bürood, peakorterid, kasarmud, haiglad, õppeasutused), sh keskkonnahoidlike riigihangete võimalusi Euroopa rohelise kokkuleppe osana (näiteks uus energiatõhususe meede „Euroopa renoveerimislaine“, energiatõhususe direktiivi ning hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamine). 2022. aastal suurendavad ja tõhustavad komisjon ja kõrge esindaja kliima-, julgeoleku- ja kaitsevaldkonna töötajate koostööd NATO ja ÜRO ning asjaomaste kahepoolsete partnerite, näiteks Ameerika Ühendriikide ja Kanadaga. Järeldused EL peab üha keerukamas, konfliktsemas, konkureerivamas ja ühendatumas maailma suurendama jõupingutusi oma strateegiliste huvide ja väärtuste kaitsmiseks. ELi julgeoleku- ja kaitseküsimuste strateegilise kompassiga määratakse edaspidi kindlaks Euroopa pikaajalise julgeoleku ja kaitse ambitsioonikad eesmärgid, millesse käesolev teatis aktiivselt panustab. Selleks on komisjon määranud kindlaks järgmised uued põhisuunad, mille varal suurendada veelgi Euroopa kaitseturu konkurentsivõimet: vaagida võimalusi luua täiendavaid stiimuleid liikmesriikide investeeringute suurendamiseks strateegilise kaitsevõime kesksetesse osadesse ja kriitilise tähtsusega eeltingimustesse, mida arendatakse ja/või hangitakse ELi koostööraamistike alusel; soodustada veelgi ELi-sisese koostöö raames välja töötatavate kaitsevõimelahenduste ühishankeid , sh käibemaksuvabastuse ja Euroopa Kaitsefondi preemiate võimaliku suurendamise teel; kutsuda liikmesriike üles jätkama tööd relvaekspordi kontrolli tavade lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks , eriti ELi koostööraamistikus välja töötatavate kaitsevõimelahenduste puhul. Komisjon rakendab samuti juba tehtud algatusi, mis on Euroopa kaitsevõime eeltingimused, näiteks Euroopa Kaitsefondi sõjaväelise liikuvuse algatus , ning algatusi, mis on hädavajalikud Euroopa kerksuse suurendamiseks (eelkõige kosmoses), hübriidohtude tõkestamiseks, küberturvalisuse suurendamiseks ning kliimamuutustega seotud kaitsevaldkonna probleemide lahendamiseks. Komisjon on endiselt valmis kaaluma täiendavaid meetmeid vastavalt tehtud edusammudele ning tulevikus liidu ees seisvate ohtude ja probleemide arengule.
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: 3.1.1/22-0099 - COM(2022) 60 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Komisjoni panus Euroopa kaitsesse
Eelnõu kohta seisukoha esitamine Vabariigi Valitsuse istungile vastavalt Riigikantselei 08.03.2022 resolutsioonile.
Osapooled: Kaitseministeerium
Tähtaeg: 04.04.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ca777460-78d7-40f5-9903-23bdc70deb96
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ca777460-78d7-40f5-9903-23bdc70deb96?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main