Rahandusministri 31. detsembri 2003. a määruse nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ muutmine

Sotsiaalministeerium Meie 25.03.2022 nr 5-1/2826-1 [email protected] Rahandusministri 31. detsembri 2003. a määruse nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri 31. detsembri 2003.a määruse nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ muutmise eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisaadressaadid: Kaitseministeerium Siseministeerium Maksu- ja Tolliamet Kairi Ani 6113052 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 10.03.2022 MÄÄRUS Rahandusministri 31. detsembri 2003. a määruse nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 4 alusel. § 1. Rahandusministri 31. detsembri 2003. a määruses nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) „Sotsiaalmaksuseaduse“ § 6 lõike 1 punktides 1, 11, 8–10 ja 15 nimetatud isikute osas peab sotsiaalmaksu arvestust ja täidab „Sotsiaalmaksuseaduse“ § 9 lõike 7 alusel kehtestatud vormi ESD „Sotsiaalmaksu deklaratsioon erijuhtudel“ (edaspidi vorm ESD) Sotsiaalkindlustusamet.“; 2) paragrahvi 2 lõiked 11–13 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 2 lõike 2 punktides 4, 8, 15, 17 ja 19 asendatakse sõna „Kaitsevägi“ sõnaga „Kaitseministeerium“; 4) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 13 asendatakse sõna „Päästeamet“ sõnaga „Siseministeerium“; 5) paragrahvi 2 lõike 2 punktides 14 ja 16 asendatakse sõnad „Kaitseressursside Amet“ sõnaga „Kaitseministeerium“; 6) paragrahvi 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Kui loomeliidul või Kultuuriministeeriumil on teave, et „Sotsiaalmaksuseaduse“ § 6 lõikes 12 nimetatud isik vastab samal ajal „Sotsiaalmaksuseaduse“ § 6 lõigetes 1 ja 11 sätestatud tingimustele, ei ole loomeliidul ega Kultuuriministeeriumil kohustust tema osas sotsiaalmaksu arvestust pidada.“; 8) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktis 4“ tekstiosaga „“Sotsiaalmaksuseaduse“ § 6 lõike 1 punktis 8“; 9) paragrahvi 3 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Käesoleva määruse § 2 lõike 1 punktides 1, 2 ja 6“ tekstiosaga „“Sotsiaalmaksuseaduse“§ 6 lõike 1 punktides 1, 11 ja 10“; 10) paragrahvi 4 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) „Sotsiaalmaksuseaduse“ § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud isik esitab Sotsiaalkindlustusametile taotluse koos isikut tõendava dokumendi ning abielu ja laste sündi tõendavate dokumentidega, kui abielu või laste sünni kohta ei ole andmeid rahvastikuregistris. Sotsiaalkindlustusametil on õigus vajaduse korral nõuda täiendavaid dokumente, mis tõendavad taotleja vastavust „Sotsiaalmaksuseaduse“ § 6 lõike 1 punktis 8 sätestatud tingimustele. (2) „Sotsiaalmaksuseaduse“ § 6 lõike 1 punktis 1 või 11 nimetatud isik, kes ei saa vanemahüvitist või lasterikka pere toetust, võib esitada Sotsiaalkindlustusametile riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise taotluse, välja arvatud juhul, kui vanemahüvitist või lasterikka pere toetust makstakse teisele sama last või lapsi kasvatavale isikule. Sotsiaalkindlustusametil on õigus vajaduse korral nõuda täiendavaid dokumente, mis tõendavad taotleja vastavust „Sotsiaalmaksuseaduse“ § 6 lõike 1 punktis 1 või 11 sätestatud tingimustele.“; 11) paragrahvi 4 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) „Sotsiaalmaksuseaduse“ § 6 lõike 1 punktis 10 nimetatud isik, kes ei saa lasterikka pere toetust seitset või enamat last kasvatavale perele, võib esitada Sotsiaalkindlustusametile riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise taotluse koos isikut tõendava dokumendiga. Sotsiaalkindlustusametil on õigus vajaduse korral nõuda täiendavaid dokumente, mis tõendavad taotleja vastavust „Sotsiaalmaksuseaduse“ § 6 lõike 1 punktis 10 sätestatud tingimustele.“; 12) paragrahvi 4 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva määruse § 2 lõigetes 1 ja 2 ning §-des 21–23 nimetatud sotsiaalmaksu maksja kannab Maksu- ja Tolliameti kontole üle deklaratsiooni järgi tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.“; 14) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 2 lõike 1 punktides 2 ja 4“ tekstiosaga „“Sotsiaalmaksuseaduse“ § 6 lõike 1 punktides 11 ja 8“; 15) paragrahvi 8 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 2 lõike 1 punktis 4“ tekstiosaga „“Sotsiaalmaksuseaduse“ § 6 lõike 1 punktis 8“. § 2. Määrus jõustub 2022. aasta 1. aprillil. (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks Kantsler  Rahandusministri 31. detsembri 2003. a määruse nr 113 “Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel” muutmise eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõu koostamise eesmärk on muuta rahandusministri 31. detsembri 2003. a määrust nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ tulenevalt sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) muutmisest. Sotsiaalmaksuseaduses tehakse muudatused tulenevalt 17. oktoobril 2018. a vastu võetud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest ning seonduvad perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (512 SE), mis on hetkel Riigikogu menetluses. Nimetatud seaduse ja eelnõuga muudetakse muuhulgas SMS § 6, mis reguleerib riigi-, valla- või linnaasutuste poolt sotsiaalmaksu maksmist. Suurem osa määruse muudatustest puudutavad lapsi kasvatavate isikute eest sotsiaalmaksu maksmise tingimusi ja korda. Lisaks tehakse mõned muudatused lähtuvalt riigi raamatupidamise tehnilisest ümberkorraldamisest. 1.2 Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Kairi Ani (tel 611 3052, e-post [email protected]). Määruse eelnõule tegi juriidilise ekspertiisi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 611 3549, e-post [email protected]). Eelnõu keelelise kontrolli tegi sama osakonna keeltoimetaja Sirje Lilover ([email protected]). 1.3 Märkused Eelnõuga muudetakse rahandusministri 31. detsembri 2003. a määrust nr 113 “Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel” (RT I, 06.05.2021, 2) (edaspidi määrus). Määruse muudatustega täpsustatakse lapsi kasvatavate vanemate eest sotsiaalmaksu maksmise tingimusi ja riigi raamatupidamises maksuarvestuse korda. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õigusega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 tehakse tehniline muudatus määruse § 2 lõikes 1, mis sätestab sotsiaalmaksu maksja SMS § 6 lõike 1 punktides 1, 11, 8–10 ja 15 nimetatud isikute puhul. Kehtivas määruses olev sotsiaalmaksuseadust punktide kaupa kordav loetelu asendatakse viitega sotsiaalmaksuseaduse vastavatele punktidele. Sotsiaalmaksu maksev asutus määruse § 2 lõike 1 korral on jätkuvalt Sotsiaalkindlustusamet. Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2 lõiked 11–13. Sotsiaalmaksuseaduses on sätestatud alla kolmeaastast last kasvatavate isikute ring, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaksu maksmist täpsustavad täiendavad tingimused, nt perehüvitiste saamine, on seni olnud sätestatud määruse § 2 lõigetes 11– 13. Samas põhiseaduse § 113 ei võimalda maksukohustuse elemente (sh tingimusi) täidesaatvale võimule otsustamiseks delegeerida. Ja seda ka juhul, kui sotsiaalmaksu maksab riik. Seetõttu viiakse sotsiaalmaksuseadusesse üle tingimused, mis seni on 1 olnud reguleeritud määruse tasandil, tagamaks, et puudutatud isikutel on võimalik seadusest terviklikult näha ja aru saada, mis tingimustel riik sotsiaalmaksu maksab. Muudatus tagab senisest parema õigusselguse. Sellest lähtuvalt tunnistatakse kehtetuks määruses olevad lõiked, mis on edaspidi sätestatud seaduse tasandil (SMS § 6 lõigetes 26–28). Eelnõu § 1 punktiga 3 asendatakse § 2 lõike 2 punktides 4, 8, 15, 17 ja 19 sõna „Kaitsevägi“ sõnaga „Kaitseministeerium“. Seoses Riigi Tugiteenuste Keskuse personali- ja palgaarvestuse teenuse osutamisega ministeeriumidele ja nende valitsemisala allasutustele on tulnud riigi raamatupidamises sarnaseid protsesse võimalikult palju optimeerida ja ühtlustada, millest tekkis ka vajadus Kaitseministeeriumi valitsemisala allasutuste kohta esitada ühine maksudeklaratsioon ESD. Edaspidi esitab vormi ESD määruse § 2 lõike 2 punktide 4, 8, 15, 17 ja 19 puhul Kaitseministeerium. Samal põhjusel tehakse muudatus ka eelnõu § 1 punktidega 4 ja 5, kus Päästeamet asendatakse Siseministeeriumi ja Kaitseressursside Amet Kaitseministeeriumiga. Eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2 lõige 3. Tegemist on ühe osaga muudatustest, mille eesmärk on tulenevalt põhiseaduses sätestatud nõudest viia käesoleva ajani määruses reguleeritud normid seadusesse (vt eelnõu § 1 punkti 2 selgitust). Lõikes 3 on sätestatud üldreegel, et vaatamata mitmes punktis toodud tingimusele vastamisele, maksab riik sotsiaalmaksu ehk tagab isikule sotsiaalsed tagatised ühekordselt summalt (kuumääralt) sotsiaalmaksu makstes. Kuigi üldpõhimõte saab üle viidud seadusesse, on ühekordse maksmise täpsem kord (sh järjekord) jätkuvalt reguleeritud määruse tasandil. Muudatus suurendab õigusselgust, samas õiguslikku olukorda kindlustatavate jaoks see ei muuda. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse n-ö ühekordse maksmise korda. Kõnealune täpsustus reguleerib olukorda, kus isik vastab samaaegselt mitmele SMS §-s 6 toodud punkti tingimusele ning ühel neist juhtudest on sotsiaalmaksu maksjaks loomeliit või Kultuuriministeerium. Ka sellisel juhul püütakse antud sättega järgida nn ühekordse maksmise põhimõtet ehk ühe isiku eest maksab riik või linn või vald ühekordselt summalt ning seda ka juhul, kui isik kvalifitseerub mitme punkti alla samaaegselt. Kehtestatava reegli kohaselt puudub loomeliidul ja Kultuuriministeeriumil sotsiaalmaksu maksmise kohustus, kui neil on olemas teave, et loometoetuse saaja eest maksab sotsiaalmaksu riik mõne muu SMS § 6 punkti alusel. Selleks võib olla nii kirjalik kinnitus toetuse saajalt mõne teise sotsiaalmaksuseaduse punkti alla kvalifitseerumise kohta või ka muudest allikatest saadud vastav teave (nt andmed isikute kohta, kes kasvatavad alla 3-aastast last, mistõttu maksab nende eest sotsiaalmaksu Sotsiaalkindlustusamet). Eelnõu § 1 punktides 8–11 tehakse tehnilised muudatused. Viide määruse § 2 lõikes 2 toodud loetelu punktidele asendatakse viitega sotsiaalmaksuseaduse asjakohasele sättele. Viidete muutmine tehakse põhjusel, et määrusest võetakse välja seadust mehhaaniliselt üle kordav loetelu kindlustatavatest isikutest. Eelnõu § 1 punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks määruse § 4 lõige 5. Tegemist on nõudega, et sotsiaalmaksu maksmise üleminekuks teisele vanemale tuleb esitada varasemalt kindlustatud vanema nõusolek. Sotsiaalkindlustusamet tänasel päeval sotsiaalmaksu maksmise kohustuse üleminekul teisele vanemale taolist nõusolekut 2 enam ei küsi. Perehüvitiste seaduse § 6 lõike 1 puhul on analoogse konstruktsiooni osas Riigikohtu otsus, kus teise vanema nõusoleku küsimine on põhiseadusvastane. Üks vanem ei saa jääda oma õigustest ilma, kui teine pool pahatahtlikult oma nõusolekut ei anna. Eelnõu § 1 punktis 13 tehakse muudatus määruse § 7 lõikes 1. Lõige täpsustab sotsiaalmaksu ülekandmise korda ja sisaldab loetelu kõikidest SMS § 6 alusel sotsiaalmaksu maksjatest. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktides 3–5 tehtavate muudatustega ja muutmise eesmärk on jätta loetelust välja Kaitsevägi, Päästeamet ja Kaitseressursside Amet. Vältimaks järgnevaid tehnilisi muutmisi, asendatakse asutuste loetelu viitega määruse sätetele, milles on määratud asutused, kellel konkreetsel juhul on kohustus sotsiaalmaksu tasuda. Eelnõu § 1 punktides 14 ja 15 tehakse tehnilised muudatused. Viide määruse § 2 lõikes 2 toodud loetelule asendatakse viitega sotsiaalmaksuseaduse vastavale sättele, kuna määrusest jäetakse välja seadust mehhaaniliselt üle kordav loetelu kindlustatavatest isikutest. Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumine. Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga tehtavad muudatused on kavas jõustada 2022. aasta 1. aprillil. Samal kuupäeval jõustuvad ka käesoleva määruse muudatused. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatuste mõjud on analüüsitud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas. Täiendavaid mõjusid ei tuvastatud. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatused eeldavad maksuhaldurilt mõningate IT-arenduste tegemist seoses vormi ESD esitaja muutumisega. Tegu on väiksemahuliste arendustega. Vajalikud seadistused tehakse jooksva töö raames. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub samaaegselt sotsiaalmaksuseaduses tehtavate muudatuste jõustumisega. Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, millega tehakse muudatused ka sotsiaalmaksuseaduses, jõustub käesoleva aasta 1. aprillil. Samal kuupäeval jõustuvad ka käesoleva määruse muudatused. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 3 Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Siseministeeriumile. 10.03.2022 4