Elektroonilise side seaduse muutmise seadus

Siseministeerium 25.03.2022 nr 2-1/2022/2231 Kaitseministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: eelnõu, seletuskiri ning seletuskirja lisa Lisaadressaat: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Mart Laas 625 6441 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 23.03.2022 Elektroonilise side seaduse muutmise seadus § 1. Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 105 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ja 1111“ tekstiosaga „, 1051 ja 1111“; 2) paragrahvi 105 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 3) seadust täiendatakse §-ga 1051 järgmises sõnastuses: „1051. Ohuteavitus (1) Eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja valitsusasutus võib otsustada kindlaks määratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale tema elu või tervist ohustavast sündmusest teavituse ning ohutuks tegutsemiseks juhiste (edaspidi ohuteavitus) edastamise. (2) Häirekeskus edastab mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale ohuteavituse ja kindlaksmääratud geograafilise ala, millel asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale tuleb ohuteavitus edastada, hädaabiteadete menetlemise andmekogu osaks oleva ohuteavituse süsteemi kaudu. (3) Mobiiltelefoniteenust osutav sideettevõtja tagab viivitamata käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kindlaks määratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale ohuteavituse edastamise. (4) Siseministeerium hüvitab mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale riigieelarvest käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ohuteavituse edastamise kulud. (5) Ohuteavituse süsteemi rikke korral edastab Häirekeskus mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale ohuteavituse viivitamata muul viisil. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kulude hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. § 2. Käesolev seadus jõustub 30. päeval Riigi Teatajas avaldamisest arvates. Riigikogu esimees Jüri Ratas Tallinn „…“ … 2022. a Algatab Vabariigi Valitsus „…“ … 2022. a  KAVAND Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa Siseministri määruse „Sideettevõtjale ohualapõhise kiire ohuteavituse edastamise kohustuse täitmisega seotud kulude hüvitamise kord“ kavand Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 1051 lõike 6 alusel § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse sideettevõtjale ohualapõhise kiire ohuteavituse edastamisega tekkinud kulude hüvitamise kord. § 2. Ohualapõhise kiire ohuteavituse sõnumi edastamisega seotud kulude hüvitamine (1) Ohualapõhise kiire ohuteavituse edastamise kliendi ja rändlusteenuse kasutaja teavitamisega seotud sõnumite kulu hüvitatakse sideettevõtjale riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve kaudu. (2) Kliendi ja rändlusteenuse kasutaja teavitamisega seotud sõnumite kulu hüvitamisel võetakse aluseks järgmised … kulukomponendid. (3) Sideettevõtjale hüvitatakse kulud kindlaksmääratud summas kord kalendriaastas.  23.03.2022 Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Muudatusega luuakse eeldused, et võtta Eestis kasutusele ohuteavituse süsteem ja täita Euroopa Liidu direktiivi 2018/19721 artiklist 110 tulenev kohustus. Nimetatud säte kohustab, et suurte hädaolukordade ja katastroofide kohta oleks sisse seatud üldsuse hoiatamise süsteemid, mis võimaldaks edastada mobiiltelefoniteenuse osutajatel lõppkasutajatele üldsusele antavaid hoiatusi. Elektroonilise side võrgu kaudu toimiva ohuteavituse süsteemi toimimine ja kasutamine Eestis on muuhulgas ka Vabariigi Valitsuse poolt 15.02.2018 elanikkonnakaitse kontseptsiooni osana heaks kiidetud. 1.1. Sisukokkuvõte Praegu puudub Eesti riigil efektiivne töövahend, mis võimaldaks koheselt ohupiirkonnas viibivaid inimesi teavitada. Elektroonilise side seaduse § 105 lõikes 5 reguleeritud võimalus kohustada sideettevõtjat oma võrgus olevate inimeste teavitamiseks elu ja tervist ohustavast sündmusest on ilma keskse ohuteavituse süsteemita ajamahukas, mistõttu ei pruugi kriitilistes olukordades ohuteavitus jõuda piisavalt kiiresti ohustatud inimesteni. Ohuteavitusena mõistetakse konkreetses piirkonnas ja ajahetkel asuvate inimeste teavitamist mobiiltelefoni saadetava SMS-i (Short Message Service) teel, kui mingi sündmuse tõttu on nende elu või tervis ohustatud. Sealjuures edastatakse asjaoludest tulenevalt juhiseid ohutuks tegutsemiseks. Avalikkuse teavitamise eest vastutavatel asutustel on võimalus Häirekeskuse kaudu operatiivselt edastada ohuteavitusi ning esmaseid ohutus- ja käitumisjuhiseid kõigile mobiiltelefoni valdajatele Eesti territooriumil. Ohuteavituse edastamise teenust osutab Häirekeskus (edaspidi ka HäK). Tegu on kriisiinfo teenusega päästeseaduse § 5 lõike 11 punkti 11 tähenduses. Teenuse osutamiseks võetakse riigis kasutusele keskne ohuteavituse süsteem. Eesmärk on ohuolukorrast teavitamine muuta sellega ühelt poolt täpsemaks (ohualapõhine teavitamine), aga ka kujundada kiire ning tõhus tööprotsess ohuteavituse väljasaatmiseks kui ka ohu möödumisest. Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktile 2 ei ole enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Seaduse eelnõu ning käesoleva seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas (e-post: [email protected], tel: 625 6441) ja kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Saar (e-post: [email protected], tel: 625 6430), Häirekeskuse õigusvaldkonna juht Hedi Arukase (e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: [email protected]). 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (uuesti sõnastatud) EMPs kohaldatav tekst. OJ L 321, 17.12.2018, lk 36–214. 1 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärgiks on luua õiguslikud eeldused ohuteavituse süsteemi kasutuselevõtuks. Ohuteavituse saamine võimaldab inimestel muuta oma käitumist ohust lähtuvalt kaitsvaks (nt siseruumidesse varjumine, evakueerumine jmt) ning suunab nad vajaduse korral jälgima kriisikommunikatsiooni kaudu edastatavaid täiendavaid käitumisjuhiseid. Eriti ajakriitiline on elude kaitsmiseks inimesi viivitamata teavitada vahetu ohu korral (keemiaõnnetus, relvastatud rünnak, plahvatusoht jmt). Kui inimesed ei ole teadlikud vahetust ohust ja ohutu käitumise põhimõtetest, siis ei asuta enda ja lähedaste kaitsmiseks kiirelt tegutsema. Ohtude puhul, mis on seiresüsteemide või prognooside alusel varakult tuvastatavad, annab toimiva varajase hoiatuse olemasolu üldsusele võimaluse teha lisaettevalmistusi raskete tagajärgede ära hoidmiseks või leevendamiseks (näiteks laadida telefoni akusid, tankida kütust, varuda joogivett ning toitu, vältida ohtlikesse kohtadesse minekut või käivitada evakuatsioon, valmistuda varjumiseks jmt). Kui inimesed ei saa võimaliku saabuva ohu korral õigeaegset hoiatust, siis võivad nad sattuda põhjendamatult ohtu või jääda kiiremini abitusse seisu. Ohuteavituse saatmine on eriti oluline sündmuste puhul, mis oma kiire kulgemise ja ulatusliku mõju tõttu ohustavad vahetult inimeste elu või tervist. Näitena saab tuua suured tulekahjud maastikul või tööstushoonetes, mille puhul kujutab ohtu nii mürgiseid keemilisi ühendeid sisaldav põlengusuits kui ka põlengufrondi liikumine inimasustusega ala suunas. Selline sündmus oli näiteks 2018. aastal Vikipalu maastikupõleng. Samuti võib inimeste kiire teavitamise ja käitumisjuhiste andmise vajadus kaasneda ulatuslike loodusõnnetuste, massiliste korratuste ja teiste sarnaste sündmuste tõttu. Neil puhkudel on oluline õigeaegselt inimesi teavitada, nad ohualast välja viia ja vältida täiendavate inimeste saabumist ohualasse. Taoliste sündmuste sagedus, mille korral kiire ohuteavituse saatmine on asjakohane ja vältimatult vajalik on täpselt prognoosimatu, küll võib loota varasemate esinemissageduste põhjal, et ka tulevikus ei esine taolisi sündmusi liiga tihti. Täna kehtiva elektroonilise side seaduse (ESS) § 105 lg 5 kohaselt on eriolukorra juhil, eriolukorra tööde juhil ja valitsusasutusel õigus kohustada sideettevõtjat teavitama klienti ja rändlusteenuse kasutajat tema elu ja tervist ohustavast sündmusest ning edastama ohutuks tegutsemiseks valitsusasutuselt saadud juhiseid, kui see on asjaolusid arvestades vältimatult vajalik. Praktikas tähendab see seda, et sideettevõtja saadab kõikidele oma klientidele ja rändlusteenuse kasutajatele teavituse (SMS) sõltumata sellest, kas klient või rändlusteenuse kasutaja viibib ohupiirkonnas või mitte. Sellise teavituse saatmine enam kui miljonile inimesele on sideettevõtja jaoks väga ajamahukas ja koormav. COVID-19 pandeemia ajal on selliseid sõnumeid saadetud näiteks 2020. a märtsis ning oli olukordi, kus teavitus jõudis adressaadini mitu päeva hiljem. Kui arvestada, et ohupiirkond on sageli siiski üsna piiratud ja kui ohuteavitus saatmise täpsuseks on terve riik, siis see devalveerib ohuteavitust, kuna see enamikku inimesi ei puuduta. Mis aga ei välista teoreetiliselt ohuolukorda, mis hõlmab kogu riigi. 2 Ohuteavituse süsteemi kasutuselevõtt võimaldab saata edaspidi ohuteavitusi vaid konkreetses ohupiirkonnas viibivatele inimestele. Alternatiivina säilib võimalus edastada ohuteavitus ka väljaspool ohuteavituse süsteemi (ESS § 1051 lõige 5). Sellise võimaluse säilitamine on vajalik seetõttu, et ohuteavituse süsteemi mittetoimimise korral oleks siiski võimalik ohuteavitusi jätkuvalt saata. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1. Elektroonilise side seaduse muutmine Paragrahviga 1 sätestatakse ESS-i muutmine. Paragrahv koosneb kolmest punktist. Eelnõu punkt 1 Muudatuse kohaselt täiendatakse ESS-i § 105 lõiget 1 selleks, et luua eeldus asukohapõhiseks teavitamiseks. Selleks, et ohustatud mobiiltelefoniteenuse klienti ja rändlusteenuse kasutajat asukohapõhiselt teavitada on vajalik tema asukohaandmeid töödelda. Oluline on siinjuures märkida, et asukohaandmeid töötleb ja saabki töödelda üksnes mobiiltelefoni teenust osutav sideettevõtja mitte riik, kuna riigil vastavaid andmeid ei ole. Eelnõu punktid 2 ja 3 Kuna ESS täiendatakse §-ga 1051, mis sätestab ohuteavituse edastamise, siis puudub vajadus ESS § 105 lõike 5 järele, kuna see sisuliselt kordab ESS § 1051 lõiget 1. Seetõttu kustutatakse ESS § 105 lõige 5. ESS täiendatakse §-ga 1051. ESS § 1051 Lõike 1 kohaselt antakse eriolukorra juhile, eriolukorra tööde juhile ja valitsusasutusele õigus otsustada kindlaks määratud geograafilisel alal (ohualal) asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile või rändlusteenuse kasutajale saata ohuteavitus tema elu või tervist ohustava sündmuse kohta ning juhised ohutuks tegutsemiseks. Vastav geograafiline ala võib olenevalt sündmuse ulatusest piirneda väikese maa-alaga aga ka teatud juhtudel hõlmata kogu riigi territooriumi. Võrreldes kehtiva õigusega ei muutu isikute ja asutuste ring, kellel on ESS-i kohaselt ohuteavituse väljasaatmise otsustamise õigus. Need on eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja valitsusasutus (teavituse tellijad). Valitsusasutuste all on peetud silmas eelkõige Päästeametit, Politsei- ja Piirivalveametit, Kaitsepolitseiametit, Terviseametit, Keskkonnaametit, Riigi Infosüsteemi Ametit, Transpordiametit, Põllumajandus- ja Toiduametit aga ka elutähtsa teenuse osutamist korraldavaid asutusi (Eesti Pank, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium ning vajadusel kohaliku omavalitsuse üksused Päästeameti kaudu, kes täidab regionaalsel tasandil kriisireguleerimise ülesannete täitmisel koordineerivat rolli). ESS § 1051 lõike 2 kohaselt edastab HäK hädaabiteadete menetlemise andmekogu osaks oleva ohuteavituse süsteemi kaudu mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale ohuteavituse sisu ja geograafilise ala, milles viibivatele klientidele selle edastamine tagada tuleb. 3 ESS § 1051 lg 3 sätestab mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale kohustuse tagada kindlaks määratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale ohuteavituse edastamine. Ohuteavitus on automatiseeritud protsess, mis tähendab, et mobiiltelefoniteenust osutav sideettevõtja ei pea ise hakkama ohuteavitust eraldi edastama vaid see liigub automaatselt tema mobiiltelefonivõrgu kaudu mobiiltelefoniteenuse kliendi ja rändlusteenuse kasutaja mobiiltelefoni. Mobiiltelefoniteenust osutav sideettevõtja peab vaid tagama oma mobiiltelefonivõrgus asuva ohuteavituse süsteemi positsioneerimismooduli töötamise. Ohuteavituse väljasaatmise tööprotsess on kokkuvõtlikult järgmine. Kui toimunud sündmuse lahendamise käigus ilmneb ohuteavituse saatmise vajadus, siis vastava otsuse langetab eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht või valitsusasutus. Sündmuse lahendamist juhtiv isik või asutus valmistab ette nii ohuteavituse sisu koos käitumisjuhistega kui ka määratleb ohupiirkonna. Sündmuse lahendamist juhtivalt asutuselt saadud andmete alusel piiritleb HäK ohuteavituse platvormil geograafilise ala, kuhu ohuteavitus välja saadetakse. Seejärel sisestab HäK sündmuse lahendamist juhtiva isiku või asutuse koostatud ohuteavituse sisu ohuteavituse platvormi ning edastab selle mobiiltelefoniteenust osutavatele sideettevõtjatele, kes saadavad selle SMS-ina ohualas asuvatesse mobiiltelefonidesse. Isikuandmeid ega isikustatud positsioneerimisandmeid HäK ega sündmuse lahendamist juhtiv isik või asutus päringute käigus ei töötle. Ohuolukorra lõppemisel edastab HäK sündmuse lahendamist juhtivalt asutuselt saadud juhiste alusel mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjatele vastava sisuga teavituse, mis saadetakse eelnevalt ohuteavituse saanud mobiiltelefonidele. Rootsis ja Islandil on üles ehitatud Eestis planeeritavaga samalaadsetel alustel toimiv ohuteavituse süsteem. Rootsis ja Islandil asub teenuse infotehnoloogiline platvorm HäK-s, kes selle kaudu määratleb sündmusest mõjutatud ohuala, teeb päringu mobiiltelefoniteenust osutavatele sideettevõtjatele ohualas viibivate mobiiltelefonide arvu väljaselgitamiseks ja edastab ohuteavituse teksti mobiiltelefoniteenust osutavatele sideettevõtjatele väljasaatmiseks SMS-i teel. Rootsis ja Islandil kasutatavate süsteemide puhul on Eestis planeerituga võrreldes erinev see, et nii teenuse osutamine kui tehniline administreerimine toimub häirekeskustes. ESS § 1051 lg 4 sätestab kulude hüvitamise põhimõtte, mille kohaselt riik hüvitab mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale ohuteavituse edastamise kohustusega kaasnevad kulud. Mobiiltelefoniteenuse kliendi ja rändlusteenuse kasutaja teavitamisega seonduvad kulud hüvitatakse Siseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. ESS § 1051 lg 5 sätestab, et ohuteavituse süsteemi rikke korral on võimalik ohuteavitus edastada ka muul sobival viisil. Ehkki ohuteavituse süsteemi rikke esinemise tõenäosus on väike, on siiski vajalik riskide maandamiseks näha ette võimalus edastada ohuteavitus ka muul viisil, kui ainult ohuteavituse süsteemi kaudu. ESS § 1051 lg 6 sätestab, et sideettevõtja kulude hüvitamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuna kulude hüvitamine hakkab toimuma Siseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu, on valdkonna eest vastutavaks ministriks ja määruse kehtestajaks siseminister. 4 Eelnõu § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 30. päeval Riigi Teatajas avaldamisest arvates. Selline jõustumistähtaeg on vajalik selleks, et kõikidel osapooltel oleks aega ohuteavituse süsteemi tööle rakendamiseks vajalike ettevalmistuste tegemiseks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus on kasutatud kehtivas õiguses kasutuses olevat terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). 6. Eelnõu mõjud Eelnõuga tehtavad muudatused omavad peamiselt mõju riigi julgeolekule, läbi elanikkonna kaitse parandamise ja üldsusele otseselt, läbi nende elu ja tervise kaitse. Lisaks omab planeeritav muudatust otsest mõju riigi ja üldsuse turvalisusele üldiselt, ohuteavitus mõjutab otseselt riigi päästesüsteemi, sh ohutusnõudeid, samuti päästeasutuste ülesandeid, hädaolukordadeks valmistumist ja kriisireguleerimist. Ka välisuhetele on süsteemi korrapärase tagamisega võimalik hinnata soodsat mõju, kuivõrd ohuteavitus jõuab ka rändlusteenuse kasutajateni. Muudatus võimaldab tagada sündmuse lahendamisel inimeste suuremat turvalisust teavitades ohuolukorrast ja seeläbi vähendades ohtu elule. Samuti aitab ohuteavituse süsteemi rakendamine sündmuse lahendajatel oma ülesannet paremini täita, kuna ühelt poolt saadakse täpsem ülevaade ohualas viibivate inimeste kohta aga ka eelduslikult väheneb õigeaegse teavitamise tulemusel abivajavate inimeste hulk. Sotsiaalseid mõjusid hinnates saab järeldada, et läbi üldsuse teavitamise ja nii võimaliku ohu vältimise on eelduslikult võimalik ennetada ning seeläbi vähendada survet ja koormust kiirele meditsiinilisele abile, mis rakenduks tõenäoliselt juhul, kui ohualas viibivad isikud ei saaks kiiret ohuteavitust. Majandusliku mõju vaates esineb otsene mõju mobiiltelefoni teenust osutavatele sideettevõtjatele. Selliseid sideettevõtjaid on Eestis eelnõu ja seletuskirja koostamise ajal kolm: Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS ja Telia Eesti AS. Sideettevõtjatel lasub kohustus edastada ohuteavitus ohualas viibiva kliendi ja rändlusteenuse kasutaja mobiilseadmele SMSina. Küll aga ei kaasne sellise kohustusega seoses mobiiltelefoniteenust osutavate sideettevõtjate jaoks kulusid, kuna need hüvitatakse riigieelarvest. Samuti puudub eelnõul mõju ettevõtetevahelisele konkurentsile, kuivõrd kohustus on võrdselt kõigil sideettevõtjatel. Elukeskkonna ja keskkonnalased mõjud on pigem kaudsed ja positiivsed, kuivõrd on võimalik, et elanikkonna ohuteavitus võib ära hoida kahjusid vastavates valdkondades. Näiteks aitab ohualas viibivate isikute teavitame ohust kaasa isikute kiiremale lahkumisele ohualast, mis 5 omakorda tähendab päästesüsteemi vaates aja- ja ressursi kokkuhoidu ning operatiivressursside valmisolekut kiiremini alustada ohuolukorra likvideerimist. Planeeritaval muudatusel puudub mõju järgmistes valdkondades: demograafiline mõju ning mõju regionaalarengule. Sihtrühm Eelnõu peamiseks sihtrühmaks on sideettevõtja ja sideteenuse tarbija ning HäK. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamisega kaasnevad riigile kulud , mis koosnevad ohuteavituse süsteemi arendamise kuludest, riist- ja tarkvara hoolduskuludest ja ohuteavituse edastamisega kaasnevatest kuludest. Ohuteavituse süsteemi arendamise kulud on kaetud läbi Euroopa Liidu vahendite. Riist- ja tarkvara hoolduskulud kaetakse MKM eelarve kaudu olemasolevatest vahenditest. Ohuteavituse süsteem on eelnõu § 1051 lõike § 2 kohaselt osa hädaabiteadete menetlemise andmekogust. Hädaabiteadete menetlemise andekogu on riiklik andmekogu. Siseministri 21.12.2016. a määruse nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ 6. peatüki pealkirjas hõlmatakse andmekogu rahastamine. Nimetatud peatükki muudetakse ja seal märgitakse: „Ohuteavituse süsteemi toimimiseks vajaliku riist- ja tarkvara hoolduse teostamise korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.“. Ohuteavituse edastamisega seonduvad kulud kaetakse Siseministeeriumi eelarve kaudu. Teavitusega seonduvate kulude suurust on keerukas prognoosida, kuivõrd selliste ohuteavituste saatmine sõltub mitmete kriteeriumite kokkulangevusest, nt ohuolukord, mil ohuteavituse edastamine on asjakohane, sündmust lahendava juhi või asutuse otsus, kas ohuala puhul on tegemist on tiheasustusega või hajaasustusega alaga. Lähtuda tuleks sellestki, et riigieelarvele tekkivat mõju leevendab ohuteavituse edastamisega eeldatav kaudne tulu läbi selle, et kiire ohuteavituse edastamine aitab ennetada või lausa vältida koormust ja mõju tervishoiusüsteemile ning võimaldab reageerivatel ressurssidel kiiremini ohuolukord likvideerida võimaldades nii üldsusel kiiremini naasta tavapäraste tegevuste juurde. 8. Rakendusaktid Eelnõuga kehtestatakse uus ministri määrus „Sideettevõtjale ohuteavituse edastamise kohustuse täitmisega seotud kulude hüvitamise kord“. Nimetatud määruses sätestatakse sideettevõtjale ohuteavituse edastamisega tekkinud kulude hüvitamise kord. Nimetatud määruse kavand on lisatud eelnõu seletuskirjale. Lisaks on vaja muuta hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamise ja andmekogu pidamise põhimäärust, mille muutmist Siseministeerium ette valmistab. 9. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 30. päeval Riigi Teatajas avaldamisest arvates. 6 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sise-, Kaitse-, Rahandus- ja Sotsiaalministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule. Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn „…“ … 2022. a 7