Rahandusministeerium
[email protected] 14.03.2022 nr 2-1/2022/1948
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse
„E-arvete arenduse toetuse taotlemise ja
kasutamise tingimused ning kord“ eelnõu
kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
määruse "E-arvete arenduse toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord" eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: 1) eelnõu;
2) eelnõu seletuskiri.
Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium
Keskkonnaministeerium
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Eesti Raamatupidajate Kogu
Maarja Mänd
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
625 6318
[email protected]
2 (2)
fEL EELNÕU
04.03.2022
MÄÄRUS 14.03.2022 nr 2-1/2022/1948
E-arvete arenduse toetuse taotlemise ja kasutamise
tingimused ning kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega reguleeritakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri e-arvete arenduse
toetusmeetmest (edaspidi meede) toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ja tagasinõudmise
tingimusi ja korda.
(2) Määrus panustab Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse,
innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 ning Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a
määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punkti 1 alusel
kehtestatud reaalajamajanduse visioon 2020–2027 sätestatud eesmärkide täitmisse.
§ 2. Kohaldamisala
(1) Paragrahvi 7 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud tegevuseks antav toetus on teadus- ja
arendustegevuse projektidele antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi
aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse
siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus)
artikli 25 tähenduses või väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale nõustamiseks antav abi üldise
grupierandi määruse artikli 18 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja
konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL)
nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus)
tähenduses ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(2) Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 4 nimetatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi
ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(3) Määrust ei kohaldata:
1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud
ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on
2
täitmata;
2) vähese tähtsusega abi saajale VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel;
3) üldise grupierandi määruse alusel toetuse saajale üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes
2–5 kehtestatud juhtudel.
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on toetada ettevõtja äriprotsesside innovatsiooni arenduste kaudu.
(2) Toetuse andmisega panustatakse järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:
1) EL e-arve standardi arendus ettevõtja digitaalses tarkvaras;
2) ettevõtja digitaalse andmevahetuse liidestusarendus PEPPOLi andmevahetusvõrgustikuga;
3) digitaalses tarkvaras e-arve kasutaja kasutajateekonna automatiseerimise arendus.
(3) Tulemusnäitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse on e-arvete kasutamise mahu kasv.
§ 4. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) e-arve on masintöödeldaval kujul töödeldav arve, mis luuakse, edastatakse, kinnitatakse,
kirjendatakse ja säilitatakse elektroonilises keskkonnas;
2) EL e-arve standard on Euroopa e-arvete standard vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivile 2014/55/EL, mis käsitleb e-arveldamist riigihangete puhul (ELT L 133, 6.5.2014, lk 1–
11);
3) e-toetuse keskkond on Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse
registri pidamise põhimäärus“ nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkond;
4) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2
punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;
5) omafinantseering on toetuse saaja kantav osa toetatava tegevuse kuludest, mida toetusest ei
hüvitata;
6) PEPPOL andmevahetusvõrgustik on rahvusvaheline andmevahetusvõrgustik Pan-European
Public Procurement Online;
7) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisas I väikese ja keskmise
suurusega ettevõtjale (edaspidi VKE) sätestatud kriteeriumitele;
8) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2 ja
3 sätestatud kriteeriumitele.
§ 5. Meetme rakendusüksus
Toetuse taotlusi võtab vastu, menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).
§ 6. Vaide esitamine
(1) Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras. Vaide lahendab rakendusüksus.
(2) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte
elektrooniliselt.
3
2. peatükk
Toetuse andmise alused
§ 7. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab § 3 nimetatud eesmärgi ning tulemus- ja
väljundnäitajate saavutamisse.
(2) Meetme raames toetatakse järgnevaid äriprotsesside innovatsiooni toetavaid tegevusi:
1) EL e-arve standardi kasutuselevõtu arendus;
2) ettevõtja digitaalse andmevahetuse liidestuse arendus PEPPOLi andmevahetusvõrgustikuga;
3) digitaalses tarkvaras e-arvete kasutaja kasutajateekonna automatiseerimise arendus;
4) turundustegevus e-arvete laialdasemaks kasutuselevõtuks.
(3) Toetust võib taotleda lõike 2 punktides 1–3 nimetatud ühe või mitme tegevuse elluviimiseks.
(4) Lõikes 2 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimine toetuse taotlemisel on kohustuslik.
§ 8. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Abikõlblikuks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste
elluviimiseks taotleja tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad määruse tingimustele.
(2) Paragrahvi 7 lõikes 2 punktides 1–3 nimetatud tegevuste elluviimiseks on abikõlblikud:
1) töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed, võlaõigusliku lepingu alusel
makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;
2) turutingimustel ostetud teenuste kulud;
3) litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks
kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud;
4) arenduste teostamiseks ostetud nõustamisteenuste kulud.
(3) Paragrahvi 7 lõikes 2 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimiseks on abikõlblikud:
1) töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed;
2) turutingimustel välisallikast ostetud teenuste kulud.
(4) Abikõlblike kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise
algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kulusid.
(5) Toetust ei anta projektile, mis viidi ellu või mille kulude tekkimise aluseks olevad tegevused
tehti enne taotluse esitamist, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud.
(6) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes
1 sätestatud seotud isikud.
(7) Abikõlblikud ei ole kulud, millele katteks on toetust eraldatud või makstud teisest meetmest
või riigieelarve või muu avaliku sektori või välisabi vahenditest.
(8) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:
1) pangagarantiiga seotud kulud;
2) finants- ja pangakulud;
3) riigilõiv;
4) kindlustusmaksed;
4
5) isikliku sõiduauto kasutamise ja kütusega seotud kulud;
6) käibemaks;
7) puhkusetasud;
8) VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud
kulud, sealhulgas reklaampinna tasu välisriikides;
9) sularahas tasutud kulud;
10) muu kulu, mis ei ole seotud abikõlblike tegevustega või on projekti elluviimise seisukohast
põhjendamatu ja ebaoluline.
§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik,
millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise hetkest või taotluses märgitud ja
taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõpeb taotluse rahuldamise
otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 30. septembril 2023. a.
(3) Juhul kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse alusel, ei tohi taotleja alustada
projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse
esitamist rakendusüksusele.
(4) Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 12 kuud.
(5) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksus poolt ja toetuse
saajale lõppmakse tegemist.
(6) Projekti rakendamise käigus ilmnenud ettenägematute asjaolude korral võib toetuse saaja
taotleda rakendusüksuselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku aja võrra
tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt toetuse eesmärkidega ning projekti tegevused
viiakse ellu hiljemalt 30. septembril 2023. a.
§ 10. Toetuse suurus, osakaal ja tingimused
(1) Toetuse maksimaalne summa on 20 000 eurot.
(2) Toetuse maksimaalne osakaal on 50 protsenti abikõlblikest kuludest.
(3) Üldise grupierandi määruse artikli 25 alusel antava abi puhul on toetuse maksimaalne osakaal
suurettevõtjate puhul 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 35 protsenti ja
väikeettevõtja puhul 45 protsenti abikõlblikest kuludest.
(4) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.
(5) Kui taotleja projektile või projekti üksikule tegevusele on samal ajal eraldatud § 8 lõikes 7
nimetatud vahendeid, vahenditest peab toetuse taotlemise korral taotleja esitama sellekohase teabe.
(6) Projektile antava toetuse summa ja toetuse osakaal abikõlblikest kuludest sätestatakse taotluse
rahuldamise otsuses.
(7) Kui toetust antakse VTA määruse alusel, kehtivad järgmised nõuded:
1) taotlejale jooksva ja kahe eelmise majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos
5
taotletava toetusega ei tohi ületada 200 000 eurot;
2) kui abi saaja on maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedav ettevõtja, ei tohi
talle jooksva ja kahe eelmise majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava
toetusega ületada 100 000 eurot;
3) kui taotleja või partner on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr
360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist
majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes
(ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) mõistes, ei tohi talle jooksva ja kahe eelneva majandusaasta
jooksul komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 ja VTA määruse alusel antud vähese tähtsusega abi
koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot;
4) üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjaid;
5) vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse VTA määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud
kumuleerimisreeglitest.
(8) Üks äriühing võib saada meetmest toetust üks kord.
(9) Toetust taotletakse ning toetuse kasutamisega seotud teavet ja dokumente esitatakse e-toetuse
keskkonnas.
3. peatükk
Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
§ 11. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotleja on Eesti äriregistrisse kantud äriühing;
2) taotleja pakub e-arvete operaatorteenust, kassasüsteemi, makselahenduse või muud
majandustarkvarateenust;
3) taotleja on olnud Eesti äriregistris registreeritud vähemalt 12 kuud enne taotluse esitamise
tähtpäeva;
4) taotleja taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta käive oli vähemalt 100 000
eurot.
(2) Partner on taotluses nimetatud Eesti äriregistrisse kantud juriidiline isik, kes osaleb projekti
toetatavas tegevuses ja kellel tekivad selle käigus kulud.
(3) Taotleja või partneri maksu- või maksevõlg koos intressidega ei tohi olla suurem kui 100 eurot
või peab see olema ajatatud ja ajatatud maksuvõlg tasutud ajakava kohaselt.
(4) Taotleja või partner peab olema nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud
maksudeklaratsioonide ning majandusaasta aruande esitamise kohustust.
(5) Taotleja, partneri või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud
likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust.
(6) Kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse alusel, ei või taotleja või partner olla
raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes.
(7) Taotlejal või partneril või tema seaduslikul esindajal ei tohi olla karistusseadustiku § 209, 210,
2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust.
§ 12. Nõuded taotlusele
6
(1) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) taotleja nimi, registrikood ja ettevõtja suurus;
2) projekti nimi, planeeritavad tegevused, nende algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk ja
lühikirjeldus;
3) projektis kavandatud tulemus- ja väljundnäitajad;
4) projekti läbiviimise koht;
5) taotletava toetuse summa ja omafinantseeringu summa;
6) projekti eelarve;
7) projektimeeskonna kompetentside kirjeldus ning vastutusvaldkonnad projektis;
8) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta;
9) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult
kehtetuks tunnistada, kui esinevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;
10) kinnitus, et taotleja on teadlik, et toetuse saamisega seotud § 21 punktis 8 nimetatud andmed
avalikustatakse;
11) partneri olemasolul partneri nimi, registrikood, tegevus projektis ning partneri rahaline panus
projekti.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmiseid dokumente:
1) projektiplaan, mis hõlmab olemasoleva olukorra kirjeldust, projekti läbiviidavaid tegevusi,
tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, projekti eelarvet koos kulude ja nende
põhjendustega, selgitust projekti finantseeringu kohta, finantsprognoosi projekti perioodil ja kahel
projekti lõppemisele järgneval aastal, riskianalüüsi ning arendatava teenuse turundusplaani;
2) ostetavate teenuste puhul lähteülesanne koos teostatavate ülesannete lühikirjeldusega ja selle
alusel vähemalt kaks omavahel sõltumatu pakkuja koostatud ja võrreldavat hinnapakkumist;
3) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
4) taotleja ja partneri taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja
kasumiaruanne, juhul kui majandusaasta aruande äriregistrile esitamise kohustus ei ole veel
saabunud ning taotluse esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele
eelneva kvartali seisuga;
5) riigihankekohustuslasest taotleja või partneri puhul hankeplaan rakendusüksuse kehtestatud
vormil;
6) kui taotleja või partner kuulub kontserni, siis taotleja või partneri kontserni liikmete skeem
rakendusüksuse vormil, kui andmed ei ole avalikult kättesaadavad;
7) partneri olemasolul partnerlusleping.
(3) Partnerlusleping on taotleja ja partneri vahel sõlmitud leping, kus on sätestatud projekti
eesmärgid, elluviidavate tegevuste kava, eelarve ja finantseerimisplaan, partnerite vahelised
koostööprintsiibid, poolte õigused ja kohustused, projekti juhtimisega seotud küsimused,
partnerite kaasamise ja lahkumise kord ning teised olulised küsimused. Partnerlusleping peab
sisaldama ka projekti tulemusena loodava intellektuaalomandi õiguste kasutamise ja jaotamise
põhimõtteid selliselt, et oleks tagatud tulemuste jaotus vastavalt panusele ning ükski projektis
osaleja ei saaks põhjendamatut eelist.
4. peatükk
Toetuse taotlemine ja menetlemine
§ 13. Toetuse taotlemine
(1) Taotlusi esitatakse jooksvalt e-toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõigusliku isiku
digiallkirjaga.
7
(2) Rakendusüksus kooskõlastab ministeeriumiga taotlemise avamise tähtpäeva.
(3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuse rahastamise
eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel.
(4) Rakendusüksus peatab taotluste vastuvõtmise ja annab sellest teada oma veebilehel, kui toetuse
rahastamise eelarve jääk saab vähemalt võrdseks menetluses olevate taotlustega, mille kohta ei ole
tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletava rahalise summaga.
§ 14. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemine koosneb:
1) registreerimisest;
2) taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist, sealhulgas riigiabi reeglite vastavuse
kontrollist;
3) vajadusel selgituste ja lisateabe küsimisest;
4) taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest, taotluse osalisest või kõrvaltingimusega
rahuldamisest.
(2) Taotluse menetlemise tähtaeg on 20 tööpäeva rakendusüksusele taotluse esitamisest arvates.
Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste
kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(3) Rakendusüksus võib taotluse menetlemisel nõuda rakendusüksuse poolt määratud tähtpäevaks
taotlejalt selgitust ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et taotlus ei ole
piisavalt selge, näidates, milline asjaolu vajab selgitamist, või lisateavet.
(4) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 11 esitatud
nõuded.
(5) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 12 esitatud nõuded.
(6) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning taotleja ei ole puudust määratud
tähtaja jooksul kõrvaldanud;
2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.
(7) Taotleja, partneri või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamisega teeb rakendusüksus
taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
§ 15. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine, kõrvaltingimusega rahuldamine ja
rahuldamata jätmine
(1) Rahuldatakse taotlus, mis vastab mõlemale järgmisele tingimusele:
1) taotleja, partner ja taotlus on tunnistatud nõuetele vastavaks;
2) taotlusega hõlmatud projekti elluviimine panustab § 3 nimetatud eesmärgi ning tulemus- ja
väljundnäitajate saavutamisse.
(2) Taotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse.
(3) Lõikes 2 nimetatud otsuses sätestatakse:
1) otsuse tegemise kuupäev;
8
2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood;
3) projekti nimetus ja number;
4) projekti kogumaksumus;
5) toetuse summa;
6) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi kohta;
7) projekti eesmärk;
8) projekti abikõlblikkuse periood;
9) toetuse saaja kohustused;
10) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja lõpparuande esitamise kord;
11) toetuse maksmise peatamise ja tagasi nõudmise alused ning taotluse rahuldamise otsuse
kehtetuks tunnistamise ja muutmise alused;
12) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta;
13) otsuse tegija andmed;
14) toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused, kui tegemist on taotluse kõrvaltingimusega
rahuldamise otsusega;
15) toetuse maksmise tingimused;
16) projekti tulemus- ja väljundnäitajad.
(4) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste
rahastamise eelarve ammendumise tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud
toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui taotleja või partneri
vähese tähtsusega abi vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda.
(5) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti
eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga
taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks. Kui
taotleja ei ole rakendusüksuse taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus
taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(6) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses
kõrvaltingimusega, kui kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik ja põhjendatud. Kõrvaltingimuse
nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse
juurde. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus, teeb rakendusüksus taotluse
rahuldamata jätmise otsuse.
(7) Taotlus jäetakse rahuldamata juhul, kui:
1) taotleja või partner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse
menetlemist;
2) taotluste rahastamise eelarve mahu ammendamise tõttu ei ole võimalik taotlust rahuldada;
3) taotleja ei ole nõus lõikes 5 nimetatud taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga;
4) taotleja ei ole nõus kõrvaltingimuse seadmisega lõike 6 kohaselt.
(8) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esineb asjaolu, mille
tõttu taotlejat, partnerit või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada või ei saa taotlust
rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(9) Taotluse rahuldamata jätmise otsusesse märgitakse:
1) otsuse tegemise kuupäev;
2) taotleja nimi, aadress ja registrikood;
3) projekti nimetus;
4) otsuse põhjendus;
5) selgitus otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta;
9
6) otsuse tegija andmed;
7) muu vajalik teave.
§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine, kehtetuks tunnistamine ja toetuse tagastamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja taotluse
alusel.
(2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel toetuse saaja taotluse alusel ei tohi muuta taotluse
rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ning projekti tulemus- ja väljundnäitajaid.
(3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus
seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise
abikõlblikkuse perioodil.
(4) Taotluse rahuldamise otsust võib toetuse saaja taotluse alusel muuta tagasiulatuvalt, kui see
aitab projekti tulemust saavutada ja muudatus on põhjendatud.
(5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise toetuse saaja taotluse alusel otsustab rakendusüksus 20
tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates.
(6) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada või otsust muuta, kui:
1) toetuse saaja ei täida määruses või taotluse rahuldamise otsuses nimetatud kohustusi või ei
kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
2) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
3) taotlemisel või projekti elluviimisel on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on
jäetud esitamata või projekti elluviimisel on esinenud pettus, korruptsioon või huvide konflikt;
4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei
ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
5) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimust ei täideta;
6) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 30. septembriks 2023. a;
7) toetuse saaja esitab toetuse kasutamisest loobumise avalduse.
(7) Lõikes 6 toodud alustel otsuse kehtetuks tunnistamisel või muutmisel teeb rakendusüksus
tagasinõude otsuse toetuse saajale makstud toetuse osalise, proportsionaalse või täieliku
tagastamise kohta.
(8) Toetuse saaja maksab tagasinõude otsuses nimetatud summa 60 kalendripäeva jooksul otsuse
kehtima hakkamise päevast arvates.
(9) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, maksab toetuse saaja viivist
0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamine peatub, kui
viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse.
(10) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse
konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.
§ 17. Otsuse kättetoimetamine
Paragrahvides 15 ja 16 nimetatud otsus saadetakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse
tegemisest arvates haldusmenetluse seaduse §-des 25–28 sätestatud viisil.
10
5. peatükk
Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
§ 18. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu
taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajal, kuid mitte hiljem kui 45 päeva jooksul projekti
abikõlblikkuse perioodi lõpust arvates.
(2) Lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave:
1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi;
2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja
tulemusnäitajad ning tõendused nende saavutamise kohta, põhjendus planeeritud ja tegeliku
tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta;
3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta.
(3) Lõpparuande vormi avalikustab rakendusüksus oma veebilehel ja e-toetuse keskkonnas.
(4) Rakendusüksus menetleb lõpparuande 20 tööpäeva jooksul registreerimisest arvates. Kui
kontrollimisel avastatakse lõpparuandes ebatäpsusi, teavitatakse sellest viivitamata toetuse saajat
ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümnetööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb
aruande menetlemise tähtaeg.
(5) Rakendusüksusel on õigus küsida toetuse saajalt pärast projekti lõppemist järelaruannet.
§ 19. Toetuse väljamaksmine
(1) Toetus makstakse toetuse saajale ühe maksena pärast seda, kui taotluse rahuldamise, osalise
rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses kavandatud väljund- ja tulemusnäitajad
on saavutatud ja tõendatud ning rakendusüksus on lõpparuande § 18 lõike 4 kohaselt menetlenud.
Taotluse rahuldamise otsuses nimetatud väljund- ja tulemusnäitajate mittesaavutamisel jätab
rakendusüksus toetuse välja maksmata.
(2) Toetuse saaja maksetaotluse esitamine toimub e-toetuse keskkonna kaudu. Maksetaotlus
esitatakse koos lõpparuandega.
(3) Rakendusüksus menetleb maksetaotlust kuni 20 tööpäeva maksetaotluse esitamisest arvates.
Kui kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teavitatakse sellest viivitamata toetuse saajat ja
määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümnetööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb aruande
menetlemise tähtaeg.
6. peatükk
Toetuse saaja, ning rakendusüksus õigused ja kohustused
§ 20. Toetuse saaja õigused ja kohustused
Toetuse saaja õigused ja kohustused:
1) tagama toetuse rahuldamise otsuses ette nähtud omafinantseeringu;
2) kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise otsusega;
3) saavutama projekti tulemus- ja väljundnäitajad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
11
tähtpäevaks;
4) tagastama toetuse rakendusüksuse toetuse tagasinõude otsuse alusel;
5) esitama rakendusüksuse nõutud teavet ja aruandeid ettenähtud vormil, viisil ja tähtajal;
6) tagama, et toetuse saaja kannab kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes
taotluse rahuldamise otsuses kajastatud summaga;
7) võimaldama rakendusüksusel, auditi läbiviijal ja järelevalve teostajal teha kohapealset kontrolli
tehtud tööde osas, sealhulgas võimaldama kontrollijal juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja
territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mistahes muul moel kasutab, ning ühtlasi
tagama samasuguse võimaluse viia samasugune kontroll läbi partneri juures;
8) andma kontrollija käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava
teate saamisest arvates;
9) osutama kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
10) näitama toetuse kasutamisel rakendusüksuse ette antud viisil, et tegemist on toetusega;
11) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale
seitse aastat alates taotluse rahuldamise otsusest;
12) tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise taotluses ja taotluse
rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse
perioodi lõppemisest arvates;
13) kooskõlastama rakendusüksusega toetuse eest loodud ja soetatud vara osas õiguste üleandmise
korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest vähemalt
kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates;
14) informeerima viivitamata kirjalikult rakendusüksust kõigist toetuse taotlemisel esitatud
andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse
saaja kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja
ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse
lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või
avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
15) viivitamata kirjalikult teavitama rakendusüksust asjaoludest, mis vältimatult või suure
tõenäosusega takistavad projekti ette nähtud tulemuste saavutamist;
16) tagama e-arvete vaikseade kasutuse oma süsteemis vähemalt ühe aasta vältel projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.
§ 21. Rakendusüksuse õigused ja kohustused
(1) Rakendusüksus kohustub:
1) nõustama taotlejaid projektiga seotud küsimustes;
2) tegema taotlus- ja aruandevormid ja asjakohased juhendmaterjalid oma veebilehel
kättesaadavaks;
3) mitte avaldama taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud informatsiooni, välja
arvatud punktis 8 nimetatud teave;
4) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase taotluse rahuldamise
otsusest arvates;
5) teostama riigiabi ja vähese tähtsusega abi kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse;
6) koostama meetme tegevuse seirearuande ja lõpparuande ning edastama selle ministeeriumile;
7) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated;
8) pärast taotluse rahuldamise otsust tegema oma veebilehel kättesaadavaks toetuse saaja nime,
projekti lühikirjeldus, kestvus ning toetuse ja projekti summa.
(2) Rakendusüksusel on õigus:
1) teostada kohapealset kontrolli ja auditit toetuse kasutamise osas;
2) kaasata valminud projektide hindamisse eksperte;
12
3) nõuda taotluses sisaldunud projekti tegevuste ja kulude kohta mistahes täiendavate andmete ja
dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste
nõuetekohast täitmist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler *
03.2022
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „E-arvete arenduse toetuse taotlemise ja
kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Määrusega reguleeritakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri e-arvete arenduse toetusmeetmest
(edaspidi meede) toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ja tagasinõudmise tingimusi ja korda.
Käesoleva määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse ellu Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud
Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (edaspidi ka
TAIE) eesmärke. E-arvete arendused on TAIE ettevõtluskeskkonna tegevussuuna ja täpsemalt
konkurentsivõimelise ja targa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna loomise üks tegevusi, millega
vähendatakse ettevõtja halduskoormust soodustades reaalajamajanduse arengut ja rakendamist.
Määrus aitab ellu viia Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punkti 1 alusel kehtestatud reaalajamajanduse
visioon 2020–2027 sätestatud eesmärki „E-arvete laialdane kasutuselevõtt ettevõtete vahelistes
tehingutes“.
Reaalajamajandus on digitaalne ökosüsteem, kus tehingud mitmesuguste majandussubjektide
vahel toimuvad reaalajas või peaaegu reaalajas struktureeritud masinloetavate ja standardsetes
vormingutes digitaalandmete võimalikult automaatse vahetamise teel ning tulemuseks on kiirem
teabevahetus ja teabe parem juurdepääsetavus, mis peaks vähendama protsesside viiteaegu,
säästma ressursse ja vähendama tehingukulusid, suurendama organisatsioonide kulutõhusust ja
ettevõtete konkurentsivõimet, kiirendama ja täpsustama otsustusprotsesse, parandama
läbipaistvust ning stimuleerima majanduslikke ja sotsiaalseid uuendusi (Robert Krimmer, Tarmo
Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe, Carsten Schmidt (2019) “Reaalajamajanduse
aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool). Jõesaare (Jõesaar 2020)
järgi sisaldab reaalajamajandus muuhulgas masinloetavusel põhinevaid digitaalseid lahendusi,
nagu näiteks e-arved, e-kviitungid, e-saatelehed ja e-aruanded. Pikemas perspektiivis on eesmärk
jõuda bürokraatiavaba ettevõtluskeskkonnani, kus positiivne mõju avaldub nii ettevõtjatele kui ka
tarbijatele. Reaalajamajanduse tähtsaimaks aspektis on finantsarvestus, sest läbi finantsvaldkonna
digitaliseerimise väheneb ettevõtjates tugitegevustele tegemiseks kulutatud aeg ning suureneb
vabanevast ajast tulenev lisandväärtus. Samamoodi on olulisel kohal aruandlus. Finantsvaldkonna
ja aruandluse digitaliseerimise üheks olulisemaks etapiks on äripartnerite vahelise arveldamise
automatiseerimine.
E-arve on masintöödeldaval kujul töödeldav arve, mis luuakse, edastatakse, kinnitatakse,
kirjendatakse ja säilitatakse elektroonilises keskkonnas (Ernst & Young Baltic AS 2021.a uuring
„E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses“). E-arve puhul on oluline eristada seda
muudest infotehnoloogiliste vahendite abil töödeldavatest arvetest, nagu näiteks mõnes
failivormingus (MS Excel, MS Word, PDF vms) töödeldavatest dokumentidest. E-arve puhul on
oluline, et selles sisalduvad andmed on arve saaja ja saatja vahel kokkulepitud struktuuriga,
enamasti XML (Extensible Markup Language) kujul, ning sellest tulenevalt masintöödeldavad.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/55/EL artikkel 2 määratleb elektroonilise arve kui
arve, mis on väljastatud, edastatud ja saadud sellises struktureeritud elektroonilises vormingus,
mis võimaldab selle automaatset ja elektroonilist töötlemist. Ühtlasi on e-arvet Eestis defineeritud
kui „arve, mis liigub elektroonselt müüjalt ostjale, sealjuures olemata kordagi füüsilisel
kujul“ (M.Tiits 2020). Eesti raamatupidamise seaduse § 71 lg 7 defineerib e-arvet kui
2
masintöödeldavat arvet1, mis peab vastama seaduse § 71 lg-s 10 viidatud masintöödeldava
algdokumendi juhendi2 nõuetele või e-arveldamise Euroopa standardile3.
Euroopa algatustest lähtuvalt liiguvad kõik Euroopa Liidu riigid järk-järgult üle elektroonsele
paberivabale arveldusele. E-arve kasutuselevõtt mõjutab omakorda positiivselt ettevõtjas muude
äriprotsesside digitaliseerimise taset (näiteks aruandlust, laoarvestust jms) tingides või luues
eeltingimusi teiste valdkondade arenguks või innovatsiooniks. E-arvete kasutuselevõtt on
omakorda seotud halduskulude vähenemisega. Paber- ja pdf-arved on kulukad, nende töötlus on
aeganõudev ja nõuab palju tööd. Üleminek masinloetavatele e-arvetele on vajalik, aidates
vähendada arvete töötlemiseks kuluvat töö hulka ja -aega, tõsta andmete kvaliteeti ja säästa
maksumaksja raha.
Vastavalt valdkonnale, kus ettevõtjad tegutsevad võib e-arveid jaotada järgnevalt (Tammeraja
2012): B2B – (Business to Business) ehk ettevõttelt ettevõttele; B2G – (Business to Goverment)
ehk ettevõttelt avaliku sektori asutustele; B2C – (Business to Customer) ehk ettevõttelt kliendile,
tarbijale. Eestis on elektrooniline arve kasutusel olnud juba mõnda aega. E-arvete rakendamine
ettevõtetes säästab aega, vähendab kulutusi ning lihtsustab oluliselt ettevõtjate elu. E-arvetele
üleminekuks on tänaseks mitmeid tegevusi juba teostatud. 2014. aastal töötati Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumi koostöös välja e-arve standard ning
detsembris 2016. a võeti vastu raamatupidamise seaduse muutmise seadus, mille kohaselt peab
avaliku sektori üksustel olema e-arvete vastuvõtmise valmidus. 01.01.2017 viidi raamatupidamise
seadusesse sisse muudatus, mille kohaselt peab algdokument olema masintöödeldav (RPS § 7
lõige 5). Samuti on raamatupidamise seadusesse § 7 lõige 5 lisatud käitumisjuhend juhuks, kui
ettevõtjal puudub masintöödeldava algdokumendi käitlemise võimalus või sellise võimaluse
loomine on ebaproportsionaalselt suurte pingutuste ja kuludega. Alates 1. juulist 2019 saab
avalikule sektorile arveid saata ainult e-arvetes.
2015. aastal läbiviidud Ernst & Young Baltic AS uuringus hinnati muuhulgas mikro-, väike- ja
keskmistele ettevõtjale tekkivat halduskoormust - uuringus vaadeldi ühest küljest e-arvete
kasutusele võtul lisanduvaid kulusid ning teisest küljest säästu, mis tekkis paberarvete saatmisega
seotud kulude kokkuhoiust (avaliku sektoriga arvelduse vaatest) ning leiti, et avaliku sektori e-
arveldustele ülemineku kogumõju on positiivne. Siiski tuleb e-arvete laialdasemas kasutuselevõtu
arengus täheldada tõrkeid. Ernst & Young Baltic AS-i 2021. a. läbiviidud uuringust nähtus, et Eesti
majanduses saadetakse ja võetakse vastu igal aastal ligikaudu 65-75 miljonit arvet, millest
hinnanguliselt 45 protsenti on e-arved. Sellest suurema osa moodustavad pankadesse saadetud e-
arve püsimaksekorraldused. Mikro- ja väikeettevõtjate vahelistes arveldustes on e-arvete osakaal
samas kõigest 5 protsenti. Ligikaudu kaks kolmandikku e-arvetest moodustavad erinevate
telekommunikatsiooniettevõtete ja infrastruktuuriettevõtjate (energiamüük, võrguteenused jms)
poolt majapidamistele ja ettevõtjatele esitatavad arved (n-ö kommunaalarved), mis liiguvad
eraisikute puhul internetipanka e-arve maksekorraldustena. Vaadeldes e-arveid B2B arveldustes
ilma internetipanga mahuta, siis seal on kogu arvete maht ca 52 miljonit ning e-arvete maht ca
23%. Ligikaudu 50% Eesti majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest on saatnud või vastu võtnud e-
arveid, kuid e-arvete vastuvõtjana on end e-äriregistris registreerinud ja e-arve operaatori valinud
vaid 10 800 juriidilist isikut, mis moodustab ca 8% majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest. E-
arvete maht on Eestis küll viimastel aastatel kasvanud, kuid e-arvet kasutatavate ettevõtete arv on
jäänud sisuliselt pidama ning uusi kasutajaid lisandub vähe.
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/125052012016?leiaKehtiv
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008?dbNotReadOnly=true&RIIGITEATAJA_AADRESS=https%3A%2F%2Fwww.riigitea
taja.ee&RIIGITEATAJA_AADRESS_HALDUS=https%3A%2F%2Fwww.riigiteataja.ee
3 EVS-EN 16931-1:2017 - Estonian Centre for Standardisation and Accreditation
3
Jõesaar 2020 toob välja, et ettevõtte suurus on üks tegureid, mis võib mõjutada e-arvete kasutamist
ettevõtjate poolt. Suurettevõtted omavad võrreldes väikeettevõtetega rohkem ressursse ning
saavad võtta suuremaid riske, mis on seotud innovatsiooniga (Oliveira, Martins 2010: 48). Mitmed
uuringud on näidanud, et sõltumata väikeettevõtete tegutsemisvaldkonnast, ei võeta innovaatilist
lahendust nende poolt kergesti vastu (Oliveira, Martins 2010; Sandberg et al 2009.). Samas on
tõdetud, et suurettevõtetel esineb rohkem halduskoormust kui väikeettevõtetel, mis võib omakorda
takistada uute ideede ja projektide otsustusprotsesse (Oliveira, Martins 2010: 48). Seega on
ettevõtja suurus määravaks teguriks e-arveldamise kasutuselevõtul.
Ernst & Young Baltic AS-i 2021. aastal läbiviidud uuring kinnitas seda ning tõi välja, et ettevõtjate
hulgas on e-arvete rakendamine ebaühtlane – suurte arveldusmahtudega ettevõtjad on e-arved juba
kasutusele võtnud, samas väiksemad ettevõtjad mitte, sest nende puhul ei ole kasu e-arvete
rakendamisest alati selge. Uuring toob välja, et ettevõtlussektor rakendab e-arveid üldjuhul
tulenevalt institutsiooniökonoomilistest kaalutlustest. Kuna e-arvete juurutamine
äriarvestusprotsessides annab suuremat efekti just nendele ettevõtjatele, kus arveid on rohkem
(keskmised ja suured ettevõtjad) ning arved on tõenäoliselt ka suurema keerukuse ja mahuga (palju
arveridu, erinevad käibemaksumäärad), siis juhul kui ettevõtja hindab ostuarvete töötlemisele
kuluva tööjõukulu liialt kõrgeks, on tal motivatsioon võtta kasutusele e-arved. Samas väikesed ja
vähese ostuarvete mahuga ettevõtjad ei näe e-arvete rakendamisel sageli majanduslikku efekti, sest
sellega kaasneb enamasti ka mingi kulu, mida ei peeta õigustatuks.
Mikro- ja väikeettevõtjate puhul on e-arvete kasutusele võtmisel sageli takistuseks ka vähene
teadlikkus e-arvete võimalustest, sobiva operaatorteenuse valikust ning äritarkvara seadistamisest.
Samuti on veel kasutusel vanemaid majandustarkvarasid, mis ei pruugi võimaldada e-arveid saata
või vastu võtta. Ühtlasi eksisteerib ka ettevõtjaid, kes ei kasuta ettevõttesiseselt üldse ühtegi
raamatupidamistarkvara, mis muudab e-arvete kasutamise veelgi keerulisemaks. Osade ettevõtjate
puhul takistab e-arvete kasutamist ettevõtjas endas kasutatava müügitarkvara ja
raamatupidamisteenuse pakkuja poolt kasutatava raamatupidamistarkvara omavahelise liidestuse
puudumine. Ka on täheldatud majandustarkvara seadistuste keerukust ning kasutajaliidese
ebamugavust kasutaja vaates, mis võib ühtlasi kaasa tuua selle, et ettevõtja ei pruugi hakata e-
arveid vastu võtma või saatma.
Tänane majandusturg toimib oluliselt laiemalt ning globaalselt toimivad majanduses ja
kaubanduses on laiemas pildis oluline ka üle-Euroopaline e-arvelduse võimekus, mis tähendaks
seda, et üle Euroopa oleks loodud võimekus vastu võtta ja saata e-arveid. Üheks võimaluseks on
liitumine üle-Euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL (Pan-
European Public Procurement Online). PEPPOL on dokumentide vahetamise keskkond, mille üks
funktsioone on toetada ja hõlbustada üle-Euroopalist e-arveldust. PEPPOLi arvete vahendamise
platvormiga on täna operaatorite kaudu ühinenud üle 160 000 ettevõtja. Samamoodi olulise
vaatena e-arvete laialdasema kasutuselevõtu tagamise puhul tuleb välja tuua ühtse e-arvete
vormindus – see tähendab, et e-arved peaksid vastama üldistele põhimõtetele ehk standardile, nii
on võimalik tagada erinevate digitaalsete süsteemide suhtlus e-arvete vahendamisel. Eesti ametlik
e-arve standard on EVS 923:2014 (vt https://www.evs.ee/et/). Kuid selleks, et tagada üle-
euroopaline e-arvete vastuvõtu ja saatmise võimekus on oluline juurutada Euroopa e-arvete
standard (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/55/EU). Ernst & Young
Baltic AS-i 2021. aastal läbiviidud uuring on kitsaskohana toonud välja, et Eesti kehtiv e-arve
standard võib saada juba lähitulevikus probleemiks, sest on tehniliselt vananenud ning selle baasil
ei ole enam mõtet luua uusi arendusi ja laiendusi. Seepärast oleks mõistlikum üle võtta EL-i e-arve
standard EN 16931 ja tema süntaksid UBL või CII, mis sobituks paremini ka reaalajamajanduse
kontseptsiooni alusel loodavate lahendustega. Igal juhul võimaldab EL-i e-arve standard lihtsamini
välisriikidesse e-arveid saata ja neid sealt vastu võtta ning osaleda ühtsel Euroopa digitaalturul.
Tänase Eesti e-arve standardiga kaasnevad puudused, mis ei võimalda teha e-arveid
4
kaubandusettevõtetele piisava detailsusega. EL-i e-arve standardile üleminek aitaks lahenda neid
probleeme, mis on hetkel tingitud Eesti e-arve standardist tulenevatest kitsendustest.
E-arvete kasutuselevõtu takistused võivad omakorda osutuda takistuseks muude sektorite
innovatsioonile ning arengule. Näiteks nähtus Tieto Estonia ASi läbiviidud uuringust „Ettevõtjatelt
riigiasutustele aruandluseks esitatavate andmekoosseisude ühtseks standardiseerimiseks ja
taksonoomia loomiseks läbi viidav ärianalüüs, sh eelanalüüs, taksonoomia loomine ja XBRL GL
standardi kasutusele võtmine pakendiaruandluse ja kütusearuandluse näitel“, mis käsitles
aruandluse automatiseerimisega seotud teemasid, et kuna pakendi informatsiooni edastamisega
suureneb andmete maht, siis e-arvete laialdasem kasutuselevõtt aitaks seda infokogu automaatselt
vahendada. Seega on e-arvete laialdasem kasutusevõtt olulise tähtsusega ka muude valdkondade
arengule, aidates omakorda kaasa teiste sektorite arengule ja innovatsioonile.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et e-arvete kasutuselevõtu laiendamine Eestis vajab jätkuvat tuge. Täna
eksisteerib e-arvete kasutuselevõtu osas nii tehnoloogilisi, teadlikkusega seotud kui ka finantsilisi
takistusi. Olukorra parandamiseks saab riik oma sekkumistega kaasa aidata ning üheks
võimaluseks on toetus ettevõtjatele. Võtmetähtsusega näeb reaalajamajanduse visioon majandus-,
äritarkvarade ja operaatorteenuste tarkvaraarendusi ning sama järelduseni jõudis Ernst & Young
Baltic AS-i 2021. aastal läbiviidud uuring. Nende tarkvarade teenusepakkujate kaudu jõuavad
uudsed arendused mikro, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjateni. E-arvete kasutuselevõtu
mastaapsuse saavutamiseks on olulisel kohal ka vastavad turundustegevused.
Käesoleva eelnõu ja sellega seotud tegevuste ülesanne on toetada ettevõtja äriprotsessides
innovatsiooni arenduste kaudu.
Meetme eelarve on 1,0 milj eurot. Meedet rahastatakse riigieelarvest teadus- ja arendustegevuse
ja innovatsioonile eraldatud vahenditest. Juhul kui meetmeks kavandatud eelarvest ei piisa
(näiteks tekib suur ületaotlemine) on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministril õigus toetusmeetme
eelarvet muuta.
Eelnõuga nähakse ette toetuse andmise tingimused ja määrusespetsiifilised toetuse andmise
menetlusnormid. Samuti toetuse taotleja, toetuse saaja kohustused ning ministeeriumi ja
rakendusüksuse õigused ja kohustused. Tegevusi rahastatakse jooksva taotlemisena. Toetuse
andmist on kavandatud ellu viia üle-eestilisena.
Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus-
ja tarbimiskeskkonna osakonna projektijuht Maarja Mänd (tel 625 6318; e-post
[email protected]). Määruse eelnõu väljatöötamisse kaasati Ettevõtlus- ja Innovatsiooni
Sihtasutuse toetuse spetsialist Kristiina Niilits ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna reaalajamajandus valdkonnajuht Sirli Heinsoo. Eelnõu
ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post:
[email protected]) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigus- ja hankeüksuse
jurist Terje Kleemann (e-post:
[email protected], telefon: 627 9340).
Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkti 3.24 elluviimisega.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
5
Eelnõu koosneb 6 peatükist ja 21 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:
1. Üldsätted
2. Toetuse andmise alused
3. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
4. Toetuse taotlemine ja menetlemine
5. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
6. Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused
1. Peatükk. Üldsätted
Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse määruse reguleerimisala ja kohaldamisala, määratletakse toetuse
andmise eesmärk, oodatavad tulemused ja väljundid, määruses kasutatavaid terminid, selgitatakse
meetme rakendamist, määratledes asutuste rollid ja ülesanded ning reguleeritakse vaide esitamine.
Eelnõu § 2 määratletakse kohaldamisala ning nimetatakse õigusaktid, millest riigiabi või vähese
tähtsusega abi andmisel lähtutakse ning lõikes 2 sätestatakse juhud, mille puhul määrust ei
kohaldata. Määrusega antav toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi
aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse
siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), edaspidi grupierandi määrus või
vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa
Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,
24.12.2013, lk 1–8) edaspidi VTA määrus alusel antav abi.
Toetatav tegevus Abi liik Kulud
EL e-arve standardi Grupierandi määrus, 1) töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad
kasutuselevõtu artikkel 25 maksud ja maksed, võlaõigusliku lepingu alusel
arendus Grupierandi määrus, makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt
artikkel 18 töötasuga ning tasult makstavad riiklikud
VTA määrus, vähese maksud;
tähtsusega abi 2) turutingimustel ostetud teenuste kulud;
3) litsentsitud lepinguliste teadusuuringute,
teadmiste ja patentide kulud ning üksnes
projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja
muude sarnaste teenuste kulud;
4) arenduste teostamiseks ostetud
nõustamisteenuste kulud.
Ettevõtja digitaalse Grupierandi määrus, 1) töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad
andmevahetuse artikkel 25 maksud ja maksed, võlaõigusliku lepingu alusel
liidestuse arendus Grupierandi määrus, makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt
PEPPOLi artikkel 18 töötasuga ning tasult makstavad riiklikud
andmevahetusvõrg VTA määrus, vähese maksud;
ustikuga tähtsusega abi 2) turutingimustel ostetud teenuste kulud;
3) litsentsitud lepinguliste teadusuuringute,
teadmiste ja patentide kulud ning üksnes
projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja
muude sarnaste teenuste kulud;
4) arenduste teostamiseks ostetud
nõustamisteenuste kulud.
Digitaalses Grupierandi määrus, 1) töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad
tarkvaras e-arvete artikkel 25 maksud ja maksed, võlaõigusliku lepingu alusel
6
kasutaja Grupierandi määrus, makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt
kasutajateekonna artikkel 18 töötasuga ning tasult makstavad riiklikud
automatiseerimise VTA määrus, vähese maksud;
arendus tähtsusega abi 2) turutingimustel ostetud teenuste kulud;
3) litsentsitud lepinguliste teadusuuringute,
teadmiste ja patentide kulud ning üksnes
projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja
muude sarnaste teenuste kulud;
4) arenduste teostamiseks ostetud
nõustamisteenuste kulud.
Turundustegevused VTA määrus, vähese 1) töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad
e-arvete tähtsusega abi maksud ja maksed;
laialdasemaks 2) turutingimustel ostetud teenuste kulud.
kasutuselevõtuks
Tabel 1 Riigiabi ja toetatavad tegevused
Eelnõu §-s 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus.
Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärgiks on toetada ettevõtja äriprotsesside
innovatsiooni arenduste kaudu.
E-arvete kasutuselevõtuga on seotud nii innovatsioon (seda kajastab toetuse andmise eesmärk) kui
ka üldise digitaliseerimise areng ettevõtjas. E-arvete arendused ning kasutuselevõtt aitab
omakorda kaasa teiste sektorite arengule ja innovatsioonile.
Joonis 1 E-arvete kasutuselevõtu mõjud
E-arvete süsteemi juurutamine on oluliseks alguspunktiks ettevõtja teiste valdkondade, näiteks
makselahenduse või andmepõhise aruandlussüsteemi juurutamisel. Transpordi- ja
7
logistikasektoris on e-arve oluliseks sõlmpunktiks e-veoselehe teenuse arendamisel. Tavaarvete
asendamine e-arvetega säästab ettevõtjate aega, vähendab kulutusi ning lihtsustab oluliselt
ettevõtjate elu. E-arvete kasutamine aitab rohkem keskenduda põhitegevusele ning
haldustegevustest tekkinud vaba aeg on võimalik suunata kõrgemat lisaväärtust loovatele
tegevustele, mis aitavad vastu võtta paremaid ja kaalutletumaid juhtimisotsuseid.
E-arvete kasutuselevõtmise mõjud ettevõtjas jagab Torokvei (2016) materiaalseteks ja mitte-
materiaalseteks ning joonisel 2 on need lahti selgitatud. Otsest kulude kokkuhoidu (näiteks
produktiivsuse tõus), mis saavutatakse protsessi automatiseerimisega nimetatakse materiaalseks
mõjuks. Andmete kättesaadavuse paranemist, ettevõtja maine tõusu, kontrollifunktsiooni
võimekuse suurenemist jne nimetatakse mitte-materiaalseteks mõjuks. Seega e-arvete
kasutuselevõtu digitaalsed lahendused tingivad omakorda ettevõtja muude äriprotsesside
digitaliseerimise vajaduse ning kaudselt mõjutab e-arvete kasutuselevõtt nii ettevõtja kulusid,
käivet kui ka kasumit.
Joonis 2 E-arvetele ülemineku majanduslikud mõjud (Politecnico Di Milano 2008:15)
Nii on e-arvete kasutuselevõtt seotud innovatsiooniga kogu ettevõttes. Innovatsiooni
defineeritakse Oslo käsiraamatu kohaselt kui uut või oluliselt täiustatud toodet/teenust või
protsessi (või nende kombinatsiooni), mis erineb märkimisväärselt asutuse eelmisest
tootest/teenusest või protsessist, ning mis on võetud asutuses kasutusele või tehtud kasutajale
kättesaadavaks. Toote/teenuse innovatsioon hõlmab olulisi muudatusi toote/teenuse disainis,
komponentides, tingimustes, materjalis, lisatud tarkvaras, kasutajasõbralikkuses või muudes
funktsionaalsetes omadustes. TAI juhendi kohaselt iseloomustavad innovatsiooni neli
dimensiooni: teadmine, uudsus, rakendamine ning väärtuse loomine:
teadmine (inglise keeles knowledge) – innovatsioon põhineb teadmistepõhisel tegevusel,
olemasoleva või uue (sh teadus- ja arendustegevuse tulemusel saadava teadmise
rakendamisel;
8
uudsus - (inglise keeles novelty) – innovatsiooni tulemuseks on uus või oluliselt
täiustatud toode/teenus või protsess, võrreldes seni kasutusel oleva alternatiiviga. Uudsus
võib väljendada nii tehnilises lahenduses kui kasuta subjektiivses tunnetuses (sh
kasutajakogemuses);
rakendamine (inglise keeles implementing) – innovatsiooniks saab nimetada ainult
selliseid tooteid/teenuseid või protsesse, mis on kasutusele võetud või kasutajale
kättesaadavaks tehtud. Rakendamine eristab innovatsiooni teistest tegevustest, sh uute
ideede genereerimisest, prototüüpimisest või leiutistest;
väärtuse loomine (inglise keeles value creation) – innovatsiooni kaudne eesmärk on alati
väärtuse loomine (väärtuse säilitamine või kasvatamine), mis toob kasu innovatsiooni
rakendavale asutusele, kogukonnale või indiviidile. Väärtuse säilitamine ja kasvatamine
ei ole tagatud, sest innovatsiooni väljundid on ebakindlad ja ebaühtlased.
Taotluses määrab toetuse saaja projekti väljundnäitaja(d), mida kavandab oma projekti
elluviimisel saavutada, tulemusnäitaja ja tegevused selleks.
Eelnõu § 3 lõige 2 sätestab väljundnäitajad (vt Tabel 2).
Tabel 2 Väljundnäitajad
Väljund Mõõtühik Andmeallikas Mõõtmissagedus
EL e-arve standardi arenduste arv projekti üks kord aastas
arendus lõpparuanne
Ettevõtja digitaalse arenduste arv projekti üks kord aastas
andmevahetuse lõpparuanne
liidestusarendus PEPPOLi
andmevahetusvõrgustikuga
Digitaalses tarkvaras e- arenduste arv projekti üks kord aastas
arve kasutaja lõpparuanne
kasutajateekonna
automatiseerimise arendus
Toetuse elluviimise tulemusel on toetuse saaja kohustatud saavutama vähemalt ühe väljundnäitaja.
Juhul, kui toetuse saaja taotleb toetust rohkem kui ühe käesoleva määruse § 3 lõike 2 punktides
1-3 tegevuse tegemiseks, tuleb kavandada mitu väljundnäitajat.
Sellisel juhul, kui toetuse saaja on oma taotluse raames kavandanud mitu väljundnäitajat, siis
vastavalt taotluses kavandatule tuleb saavutada mitu väljundnäitajat ehk siis need, mis on taotluses
kavandatud.
Eelnõu § 3 lõige 3 sätestab tulemusnäitaja, millega toetuse andmisega panustatakse.
Tulemusnäitaja aitab mõõta reaalajamajanduse visiooni eesmärgi „E-arvete laialdane
kasutuselevõtt ettevõtete vahelistes tegevustes“ täitmist. Jooniselt 3 nähtub projekti tulemusnäitaja
seotus reaalajamajanduse visiooni eesmärgi täitmisega.
9
Joonis 3 E-arvete laialdasemaks kasutuselevõtuks kavandatavad tegevused
Visioonis sätestatud eesmärgi täitmisele aitavad kaasa toetusmeetme rakendamine ning
teavitustegevused. Reaalajamajanduse visiooni eesmärgi täitmist on kavandatud hinnata
mõjuhindamise läbiviimise toel 2024. aastal.
Tabelis 3 nähtub toetuse andmise tulemusnäitaja. Tulemusnäitaja, millesse toetuse andmisega
panustatakse on e-arvete kasutamise mahu kasv.
Tabel 3 Tulemusnäitajad
Tulemusnäitaja: Ühik Andmeallikas Mõõtmise aeg
e-arvete kasutamise
mahu kasv
e-arvete arvu kasv % projekti lõpparuanne pärast projekti lõppu
e-arveid vastuvõtvate % projekti lõpparuanne pärast projekti lõppu
ettevõtjate arv
Tulemusnäitaja saavutamist analüüsitakse projekti lõppemisel enne lõppmakse tegemist. Selle
saavutamise mõõtmisel võetakse aluseks projekti taotluses esitatud algsed andmed võrrelduna
projekti lõppemise seisuga saavutatud näitajatega. Andmetena võetakse aluseks e-arvete ja e-
arveid vastuvõtvate ettevõtjate arv projekti alguses. Projekti tulemusena peab vähemalt üks näitaja
olema suurem, kui projekti alguses.
Eelnõu § 4 toob välja eelnõus kasutatavad terminid.
Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt täidab rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus. Rakendusüksuse ülesanne on korraldada taotlusvooru avamine, taotluste vastuvõtt,
nende menetlemine, väljamaksete tegemine, järelevalve teostamine toetuse kasutamise üle ning
aruandlus.
Eelnõu § 6 sätestab vaide esitamist puudutava. Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale võib
esitada vaide ning vaide lahendab rakendusüksus. Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja
vaideotsus edastatakse vaide esitajale elektroonselt. Vaided lahendatakse tuginedes
10
haldusmenetluse seadusele. Halduskohtule võib esitada kaebuse pärast vaidemenetluse läbimist.
2. Peatükk. Toetuse andmise alused
Eelnõu 2. peatükis kirjeldatakse toetatavaid tegevusi, käsitletakse kulude abikõlblikkust,
sätestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi puudutavad põhimõtted ning tuuakse välja toetuse
piirsumma, osakaal ja tingimused.
Eelnõu § 7 toob välja toetatavad tegevused. Lõike 1 kohaselt antakse toetust projektile, mille
elluviimine panustab § 3 nimetatud eesmärgi ning tulemus- ja väljundnäitajate saavutamisse.
Eelnõu § 7 lõige 2 toob välja toetatavad tegevused.
Eelnõu § 7 lõige 2 punkt 1 kohaselt toetatakse EL e-arve standardi kasutuselevõtu arendust.
Toetuse raames elluviidavate tegevuste toel (näiteks tehnilised arendused) peab ettevõtja võtma
kasutusele Euroopa e-arve standardi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2014/55/EU
direktiivile. See aitab kaasa Euroopa Liidu ülesele e-arvete kasutuselevõtule.
Eelnõu § 7 lõige 2 punkt 2 kohaselt toetatakse ettevõtja digitaalse andmevahetuse liidestuse
arendust PEPPOLi andmevahetusvõrgustikuga. PEPPOLi all mõistetakse rahvusvahelist
andmevahetusvõrgustikku PEPPOL (Pan-European Public Procurement Online, vt
https://peppol.eu/what-is-peppol/peppol-transport-infrastructure/). Euroopa Komisjoni poolt ellu
kutsutud PEPPOL-i projekti eesmärgiks oli muuta arvete saatmine lihtsamaks, kuluefektiivsemaks
ning rahvusvahelistele standarditele vastavaks. Globaalselt toimivas majanduses ja kaubanduses
on laiemas pildis oluline üle-Euroopaline e-arvelduse võimekus, mis tähendaks seda, et üle
Euroopa oleks loodud võimekus vastu võtta ja saata e-arveid. Selleks võimaluseks on liitumine
üle-euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustikuga PEPPOL, mis eeldab
omakorda vastavate tehniliste arenduste tegemist.
Eelnõu § 7 lõige 2 punkt 3 kohaselt toetatakse ettevõtja digitaalses tarkvaras e-arvete kasutaja
kasutajateekonna automatiseerimise arendust. Täna kasutusel olevates
majandustarkvaralahendustes võib täheldada kasutajavaates olevat keerukust (ebamugavust,
mitmeid toiminguid). Ebamugav ja lisategevusi nõudev kasutajaliides võib tingida seda, et
kliendid ei pruugi võtta e-arvete lahendusi kasutusele. Selle olukorra parandamiseks võivad olla
abiks digitaalses tarkvaras e-arvete kasutaja kasutajateekonna automatiseerimise arendused,
oluline on saavutada kliendikeskne lahendus.
Eelnõu § 7 lõige 2 punkt 4 kohaselt toetatakse turundustegevusi e-arvete laialdasemaks
kasutuselevõtuks. Antud tegevus on meetme tulemusnäitaja saavutamiseks (e-arvete kasutamise
mahu kasv) väga olulise tähtsusega.
Eelnõu § 7 lõike 3 kohaselt võib toetust taotleda, kas ühe või mitme tegevuse elluviimiseks, sh on
lõike 4 kohaselt turundustegevused e-arvete laialdasemaks kasutuselevõtuks kohustuslik tegevus,
kuid selleks ei ole võimalik taotleda toetust eraldiseisvalt.
Eelnõu § 8 sätestab projekti abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud. § 8 lõike 1 kohaselt on
üldpõhimõttena abikõlblikud kulud taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste
elluviimiseks taotleja poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud. Seega peavad olema kulud
vajalikud projekti tegevuste tegemiseks ning samamoodi põhjendatud (näiteks arendusteenuste,
nõustamisteenuste jms kulud). Samaaegselt peavad kulud vastama käesoleva määruse
tingimustele. Projekti tegevuste tegemiseks kavandab taotleja esitatavas taotluses võimalikud
kulud.
11
Eelnõu § 8 lõige 2 käsitleb käesoleva määruse § 7 lõikes 2 punktides 1-3 nimetatud tegevuste (EL
e-arve standardi kasutuselevõtu arendus, ettevõtja digitaalse andmevahetuse liidestuse arendus
PEPPOLi andmevahetusvõrgustikuga, digitaalses tarkvaras e-arvete kasutaja kasutajateekonna
automatiseerimise arendus) tegemisega seotud võimalike kulusid. Määrus toob välja, et
abikõlblikud on:
1) töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed, võlaõigusliku lepingu alusel
makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;
2) turutingimustel ostetud teenuste kulud;
3) litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks
kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud;
4) arenduste teostamiseks ostetud nõustamisteenuste kulud.
Eelnõu § 2 on nimetatud võimalikud abi andmise liigid riigiabi määratlusest lähtuvalt. Täpsemad
kulud planeerib taotleja oma taotluses. Riigiabi analüüs lähtuvalt ettevõtja suurusest (väike,
keskmine, suur ettevõtja) tehakse toetuse taotlemisel.
Eelnõu § 8 lõike 3 kohaselt on abikõlblikud turundustegevused e-arvete laialdasemaks
kasutuselevõtuks, selle puhul on oluline märkida, et tegevuste turundamiseks on abikõlblikud
Eestis tehtavate tegevuste kulud. Abikõlblikud on töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad
maksud ja maksed ning turutingimustel välisallikast ostetud teenuste kulud. Turundustegevusi
võib ettevõtja teha ka omavahenditest.
Eelnõu § 8 lõike 5 kohaselt ei anta toetust projektile, mis viidi ellu või mille kulude tekkimise
aluseks olevad tegevused tehti enne taotluse esitamist, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud. Kui
tegevused on tehtud enne taotluse esitamist, siis ei ole võimalik sellele tagantjärgi toetust taotleda.
See on oluline meetme tühimõju vältimiseks.
Eelnõu § 8 lõige 7 nimetab, et abikõlblikud ei ole kulud, mille katteks on toetust eraldatud või
makstud teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku sektori või välisabi vahenditest. Oluline
on vältida kulude topeltfinantseerimist.
Eelnõu § 8 lõige 7 sätestab muud mitteabikõlblikud kulud. Tähele tuleb panna, et abikõlblikud ei
ole VTA määruses sätestatud nõuete kohaselt artikli 1 lõikes 1 ja üldise grupierandi määruse artikli
1 lõike 2 punktis c nimetatud kulud, sealhulgas reklaampinna tasu välisriikides. Lisaks tuleb silmas
pidada, et abikõlblikud ei ole muud kulud, mis ei ole seotud projekti abikõlblike tegevustega või
on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised - taotluse esitamisel käesoleva
määruse § 12 lõike 2 punkti 2 kohaselt tuleb esitada muuhulgas projekti eelarve koos
põhjendustega ning taotluse esitamisel hinnatakse ka kulude asjakohasust.
Eelnõu § 9 käsitleb projekti abikõlblikkuse perioodiga seotut ning lõike 1 kohaselt on
abikõlblikkuse periood toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti
tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.
Eelnõu § 9 lõike 2 kohaselt algab projekti abikõlblikkuse periood üldjuhul taotluse registreerimise
hetkest või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast.
Selle juures on oluline silmas pidada, et projekti tegevused peavad saama ellu viidud projekti
abikõlblikkuse perioodil kuid mitte hiljem kui 30. september 2023. a. See on oluline
Reaalajamajanduse visioonis 2020–2027 sätestatud eesmärgi täitmiseks.
Eelnõu § 9 lõike 4 kohaselt on projekti kestvus kuni 12 kuud. Kui taotleja viib projekti kiiremini
ellu, siis on võimalik lõpparuanne varem esitada ja toetus kiiremini kätte saada, lõpparuande
esitamiseks määratud tähtajani ootama ei pea.
12
Eelnõu § 9 lõike 6 kohaselt on võimalik projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada mõistliku aja
võrra, kuid oluline on silmas pidada, et saavutatav tulemus peab jätkuvalt olema kooskõlas toetuse
eesmärkida ning tegevused peavad olema tehtud hiljemalt 30. septembriks 2023. aastal.
Pikendamise taotlemiseks esitab toetuse saaja põhjendatud taotluse rakendusüksusele, kes
õigustatud juhtudel vastava otsuse langetab.
Eelnõu § 10 sätestab toetuse suurust ja osakaalu määratlevad põhimõtted.
Eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt on toetuse maksimaalne summa 20 000 eurot. Eelnõu § 10 lõige 2
määratleb toetuse maksimaalse määra abikõlblikest kuludest, milleks on 50 protsenti projekti
abikõlblikest kuludest. Seega on prognoositav projekti kogumaht u 40 000 eurot.
Samaaegselt viitab eelnõu § 10 lõige 3 põhimõttele, et toetuse määra arvutamisel arvestatakse
riigiabi ning vähese tähtsusega abi andmisele sätestatud nõuded. Taotluse menetlemisel tehakse
projektile riigiabi analüüs võimaliku toetussumma määratlemiseks.
Eelnõu § 10 lõike 4 kohaselt peab omafinantseering katma abikõlblikest kuludest osa, mida
toetusest ei hüvitata. Seda tuleb arvesse võtta ka projekti tegevuste kavandamisel.
Eelnõu § 10 lõike 8 kohaselt võib üks äriühing saada meetmest toetust üks kord, nii jõuab toetus
võimalikult laia ringi ettevõtjateni.
3. Peatükk. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
Eelnõu 3. peatükis kirjeldatakse nõudeid toetuse taotlejale, partnerile ning taotlusele.
Eelnõu § 11 lõike 1 kohaselt peab Taotleja vastama järgmistele nõuetele:
1) taotleja on Eesti äriregistrisse kantud äriühing;
2) taotleja pakub e-arvete operaatorteenust, kassasüsteemi, makselahenduse või muud
majandustarkvarateenust;
3) taotleja on Eesti äriregistri andmetel tegutsenud vähemalt 12 kuud enne taotluse esitamise
tähtpäeva;
4) taotleja taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta käive oli vähemalt 100 000
eurot.
Toetus on suunatud Eestis tegutsevatele ettevõtjatele.
Taotleja vähemalt 12-kuuline eelnev tegutsemise aeg ning nõue eelneva majandusaasta käibele
loovad rahastajale kindluse, et taotleja on tegutsev ettevõtja ning tal on suutlikus projekti ellu viia.
Eelnõu § 11 lõike 2 kohaselt on partner taotluses nimetatud Eesti äriregistrisse kantud juriidiline
isik, kes osaleb projektis toetatavas tegevuses ja kellel tekivad selle käigus kulud.
Eelnõu § 11 lõike 3 kohaselt ei tohi taotleja või partneri maksu- või maksevõlg koos intressidega
olla suurem kui 100 eurot või peab see olema ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud
olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja või partner peab nõuetekohaselt täitma maksukorralduse
seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide ning majandusaasta aruande esitamise kohustus.
Taotlejate vastavaks tunnistamisel kasutatakse Eesti äriregistrile esitatud majandusaasta
aruannetes sisalduvat teavet.
Taotleja, partneri või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud
likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust. Nende nõuetega
välistatakse toetus jätkusuutmatutele ettevõtjatele.
Eelnõu § 11 lõikes 7 sätestanud nõue on kavandatud selleks, et välistada avalike vahendite
jaotamine ettevõtjatele, kelle juhtorganis olevatel isikutel on kehtiv karistus soodustuskelmuse
sooritamise tõttu.
Eelnõu § 12 sätestab nõuded taotlusele ning taotlusega esitatavatele dokumentidele.
13
Taotluse osas seab määrus järgmised tingimused: taotlus peab sisaldama § 12 lõikes 1 toodud
andmeid, kinnitusi ning lisaks lõikes 2 nimetatud dokumente: projektiplaani, ostetavate teenuste
puhul lähteülesanne koos teostatavate ülesannete lühikirjeldusega ja selle alusel vähemalt kaks
omavahel sõltumatu pakkuja koostatud ja võrreldavat hinnapakkumist; samamoodi vastavalt
vajadusele volikirja, taotleja jooksva majandusaasta bilanssi, kasumiaruannet ja teisi olulisi
dokumente. Juhul kui taotleja on riigihankekohuslane, siis tuleb esitada hankeplaan, milleks
rakendusüksus on kehtestanud vastava vormi. Juhul, kui taotleja kuulub kontserni, siis taotleja ja
kontserni liikmete skeem rakendusüksuse vormil, kui andmed ei ole avalikult kättesaadavad. See
on oluline teave riigiabi analüüsi tegemisel.
Eelnõu § 12 lõige 3 selgitab partnerluslepingu olemust ja sisu. See on oluline erinevate ülesannete
ja õiguste reguleerimiseks.
4. Peatükk. Toetuse taotlemine ja menetlemine
Eelnõu 4. peatükis käsitletakse toetuse taotlemist ja menetlemist.
Eelnõu § 13 sätestab taotlusvooru avamise, toetuste taotlemise ja taotluse esitamise viisi.
Eelnõu § 13 lõike 1 kohaselt korraldatakse toetuse taotlemine jooksva taotlusvooruna. Eelnõu 13
lõike 3 kohaselt taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning rahastamise
eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel.
Rakendusüksus teavitab taotlusvooru avamisest oma veebilehel mõistlikul ajal (u 30 päeva) enne
taotluste vastuvõtmisega alustamist, andmaks taotlejatele aega taotluse ettevalmistamiseks.
Eelnõu § 13 lõike 4 kohaselt rakendusüksus peatab taotluste vastuvõtmise, kui toetuse eelarve jääk
võrdsustub menetluses olevate taotluste mahuga, millele ei ole veel tehtud rahuldamise või
rahuldamata jätmise otsust, ja teavitab sellest viivitamata oma veebilehel.
Eelnõu § 14 sätestab taotluse menetlemist puudutava.
Eelnõu § 14 lõike 2 kohaselt on taotluse menetlemise tähtajaks kuni 20 tööpäeva taotluse
esitamisest arvates. Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja
antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise
tähtaeg.
Eelnõu § 14 lõike 4 kohaselt tunnistab rakendusüksus taotleja ja partneri nõuetele vastavaks, kui
on täidetud §-s 11 esitatud nõuded ning § 14 lõike 5 kohaselt taotlus tunnistatakse nõuetele
vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 12 esitatud nõuded.
Eelnõu § 14 lõike 7 kohaselt, kui tegu on taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks
tunnistamisega teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
Eelnõu § 15 -s tuuakse välja taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine, kõrvaltingimusega
rahuldamine ja rahuldamata jätmist puudutava.
Taotluse rahuldamise otsuse teeb rakendusüksus. Rahuldamise ettepanek tehakse juhul, kui
taotleja, partner ja taotlus on tunnistatud nõuetele vastavaks ning lõige 3 toob välja, mida peab
taotluse rahuldamise otsus sisaldama.
Eelnõu § 15 lõike 4 kohaselt võib taotluse rahuldada ka osaliselt.
Eelnõu § 15 lõike 5 kohaselt on taotluse osaline rahuldamine lubatud üksnes põhjendatud juhtudel
ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus
rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud
tegevuse muutmiseks.
14
Näiteks kui isik on viimasena esitanud taotluse enne projekti eelarve ammendamist ning tema
projekti eelarve ületab meetme eelarve on võimalik taotluse osaline rahuldamine.
Kui taotleja ei ole rakendusüksuse taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga nõus, teeb
rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
Eelnõu § 15 lõiked 7 ja 8 sätestavad juhud, millal jäetakse taotlus rahuldamata ning lõige 9
nimetab, mida märgitakse taotluse rahuldamata jätmise otsusesse.
Projektide arvelt vabanevaid vahendeid on võimalik kasutada järgmiste taotluste rahuldamiseks.
Eelnõu § 16 käsitleb taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kehtetuks tunnistamist ja toetuse
tagastamist.
Eelnõu § 16 lõike 2 kohaselt taotluse rahuldamise otsuse muutmisel toetuse saaja taotluse alusel
ei tohi muuta taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ning projekti tulemus- ja
väljundnäitajaid. Tulemus- ja väljundnäitajate saavutamine on oluline meetme eesmärgi
saavutamiseks.
Eelnõu § 16 lõike 3 kohaselt on rakendusüksusel on õigus keelduda toetuse saaja taotluse alusel
taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate
tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. Lõike 4
kohaselt võib toetuse saaja alusel uuta taotluse rahuldamise otsust ka tagasiulatuvalt, kui see aitab
projekti tulemust saavutada ja muudatus on põhjendatud. Lõike 5 kohaselt otsustab rakendusüksus
taotluse rahuldamise otsuse muutmise 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest
arvates.
Eelnõu § 16 lõige 6 nimetab juhud, millal rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse
kehtetuks tunnistada või muuta ning lõige 7 sätestab, et kui toetus on toetuse saajale välja makstud,
siis teeb rakendusüksus tagasinõude otsuse toetuse saajale makstud toetuse osalise,
proportsionaalse või täieliku tagastamise kohta.
Eelnõu § 17 kohaselt saadetakse § 15-16 tehtud otsuse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse
tegemisest arvates haldusmenetluse seaduse §-des 25-28 sätestatud viisil.
5. Peatükk. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
Peatükk 5 käsitleb aruannete esitamist ning toetuse maksmise täpsemaid tingimusi.
Eelnõu § 18 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise.
Eelnõu § 18 lõike 1 kohaselt on toetuse saajal kohustus esitada rakendusüksusele projekti
lõpparuande ning see tuleb esitada mitte hiljem kui 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse
perioodi lõppu. Täpsemad tähtajad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Lõike 2 kohaselt
kajastatakse lõpparuandes vähemalt järgmine:
taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi;
projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja
tulemusnäitajad ning tõendused nende saavutamise kohta, põhjendus planeeritud ja
tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta;
toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta.
Eelnõu § 18 lõike 3 kohaselt lõpparuande koos täpsema teabega, mida tuleb aruande raames
esitada avalikustab rakendusüksus oma veebilehel ja e-toetuse keskkonnas.
15
Eelnõu § 18 lõike 4 kohaselt rakendusüksus menetleb lõpparuande 20 tööpäeva jooksul
registreerimisest arvates. Kui kontrollimisel avastatakse lõpparuandes ebatäpsusi, teavitatakse
sellest viivitamata toetuse saajat ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümnetööpäevane
tähtaeg, mille võrra pikeneb aruande menetlemise tähtaeg.
Eelnõu § 18 lõige 5 sätestab rakendusüksuse õiguse küsida toetuse saajalt projekti lõppemisest
järelaruannet. Järelaruandluse läbiviimise eesmärk on toetusmeetme tulemuste ja mõjude
hindamine.
Eelnõu § 19 käsitleb toetuse maksmise tingimusi.
Eelnõu § 19 lõike 1 kohaselt makstakse toetus välja ühe maksena pärast seda, kui tegevused on
taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses ja projektis
kavandatud mahus tehtud ning väljund- ja tulemusnäitajad on saavutatud. Projektis kirjeldatakse
kavandatavad väljund- ja tulemusnäitajad ning tegevused. Toetuse saaja ülesanne on tõendada, et
kavandatud näitajad on saavutatud. Seda tehakse lõpparuande raames: lõpparuande esitamisel
esitab toetuse saaja muuhulgas tõendused tulemus- ja väljundnäitajate saavutamise kohta ning
rakendusüksus kontrollib nende saavutamist lõpparuande menetlemise käigus. Kui kavandatud
väljund- ja tulemusnäitajad on saavutatud, siis makstakse toetus välja.
Toetuse makse saamiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele lõpparuande ja maksetaotluse,
eelnõu § 19 lõige 2 toob välja, et maksetaotlus esitatakse koos lõpparuandega. Maksetaotluse
esitamine toimub e-toetuste keskkonna kaudu.
6. Peatükk. Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused
Eelnõu 6 peatükis kehtestatakse toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused.
Eelnõu § 20 punkti 1 kohaselt kohustub toetuse saaja tagama toetuse rahuldamise otsuse ette
nähtud omafinantseeringu ning punkti 2 kohaselt kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise
otsusega. Punkti 3 kohaselt on toetuse saaja ülesanne saavutada projekti tulemus- ja
väljundnäitajad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks. See aitab tagada meetme
eesmärgi saavutamise.
Eelnõu § 20 punkti 10 kohaselt kohustub toetuse saaja näitama toetuse kasutamisel
rakendusüksuse ette antud viisil, et tegemist on toetusega.
Eelnõu § 20 punkti 16 kohaselt kohustub toetuse saaja tagama e-arvete vaikseade kasutuse oma
süsteemis vähemalt ühe aasta vältel projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. See on
üheks mõjuteguriks e-arvete laialdasemal kasutuselevõtul.
Eelnõu § 21 käsitleb rakendusüksuse kohustusi ja õiguseid Muuhulgas on rakendusüksus
kohustatud nõustama taotlejaid projektiga seotud küsimustes, tegema taotlus- ja aruandevormid ja
asjakohased juhendmaterjalid oma veebilehel kättesaadavaks, säilitama toetuse andmisega seotud
dokumente määruses sätestatud tähtaegadel. Samamoodi on rakendusüksuse kohustus kanda
riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmete kandmine riigiabi registrisse.
Muuhulgas on rakendusüksusel õigus teostada kohapealset kontrolli ja auditit. See on oluline
tegevus: näiteks kontrollitakse nii toetuse sihipärast kasutamist, kuid need tegevused aitavad
avastada ka pettuse juhtusid, korruptsiooni, huvide konflikti või muud sarnast juhtu.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
16
1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk
1–8).
2. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise
kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014,
lk 1–78)
4. Määruse mõjud
Määruse rakendamine eeldab selle rakendamiseks vajalike tegevuste elluviimist, sellega kaasneb
mõõdukas töökoormuse kasv Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.
Meede mõjutab positiivselt ettevõtluse arengut, tegevuste elluviimise oodatav mõju on ettevõtjate
innovatsioonile kaasa aitamine, aidates omakorda kaasa üldisele majandusarengule.
Reaalajamajanduse lahendustele üleminek mõjutab oluliselt kasvuhoonegaaside heidet, mis
tuleneb protsesside automatiseerimisest. Kuna automatiseerimine vähendab ajakulu, millega
omakorda kaasneb elektri-, soojaenergia ja kütuste kasutamine, siis väheneb kasvuhoonegaaside
heide. E-arvete kasutuselevõtul on positiivne mõju keskkonnasäästmisele. Näiteks pdf arvetelt
üleminek e-arvetele vähendab CO2 heidet 1000 tonni aastas.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Eelnõu määrusena jõustumine ning selle alusel taotlusvoorude läbiviimine aitab kaasa Vabariigi
Valitsuse heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava
2021–2035 (edaspidi ka TAIE) eesmärkide täitmisele.
Määrus aitab ellu viia Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punkti 1 alusel kehtestatud reaalajamajanduse
visioon 2020–2027 sätestatud eesmärki „E-arvete laialdane kasutuselevõtt ettevõtete vahelistes
tehingutes“.
Meedet rahastatakse riigieelarvest teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonile eraldatud
vahenditest ning käesoleva toetusmeetme eelarveks on kavandatud 1,0 miljonit eurot.
Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad.
Käesoleva määruse rakendamine ei too kaasa eraldiseisvaid riigieelarvelisi kulusid, samuti ei
kaasne määruse rakendamisega tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS (http://eelnoud.valitsus.ee) vahendusel
kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile,
Keskkonnaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutusele, Eesti Raamatupidajate Kogule ning Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni
Liidule.