Bekkeri sadama lainemurdja hoonestusloa menetluse algatamise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise teade

Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Tallinn 2021 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Nimetus: Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Värvi tn 5, 10621 Tallinn Tel +372 5059914 E-post [email protected] Töö tellija: Aktsiaselts Logman Invest Reg nr 10361696 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopliranna tn 49, 11713 E-post: [email protected] Töö teostajad: Piret Toonpere (litsents KMH 0153) Töö versioon: 29.10.2021 2 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 5 1 Kavandatav tegevus ................................................................................................................. 6 Kavandatava tegevuse iseloom ja maht ........................................................................... 6 Kavandatava tegevuse seosest asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega....................................................... 7 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine ......................................................... 9 Tegevuse energiakasutus ................................................................................................ 10 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ................................................................................. 10 Heide vette ja pinnasesse ........................................................................................ 10 Heide õhku .............................................................................................................. 10 Lõhn ......................................................................................................................... 11 Müra ........................................................................................................................ 11 Vibratsioon .............................................................................................................. 11 Valgustatus .............................................................................................................. 11 Soojus ...................................................................................................................... 11 Kiirgus ...................................................................................................................... 11 Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ........................................................................... 11 Kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sh heite suurus 12 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel 12 2 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ........................................................ 13 Olemasolev olukord ja toimuvad tegevused .................................................................. 13 Alal esinevad loodusvarad, sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ........................................... 14 Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõe-äärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest ......................................................................................... 16 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond........................................................................ 17 3 Hinnang keskkonnamõjude olulisusele.................................................................................. 18 Mõju suurus .................................................................................................................... 18 Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus 18 3 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Mõju ilmnemise tõenäosus ............................................................................................. 19 Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ................................................................. 19 Mõju piiriülesus ............................................................................................................... 20 Mõju Natura 2000 võrgustiku alale ................................................................................ 20 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega ....................................................................................................... 20 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused ................................................................................................................................. 20 4 Eelhinnangu järeldus .............................................................................................................. 22 4 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu koostas Lemma OÜ keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH0153). Töös osales keskkonnakonsultant Heli Aun. Eelhindamine on koostatud vastavalt Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ja juhistele. Keskkonnamõju eelhindamise koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87; RT I, 21.12.2019, 7), edaspidi KeHJS ning keskkonnaministri 16.08.2017. a määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (RT I, 18.08.2017, 3). Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi poolt 2017 aastal koostatud juhendiga „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend“ ja T. Põder 2017. aastal koostatud “Keskkonnamõju hindamise käsiraamat”. KMH eelhindamise objektiks on Aktsiaselts Logman Invest poolt 16.06.2021. a Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud hoonestusloa taotlus hoonestusloa saamiseks avaliku veekogu koormamiseks kaldaga püsivalt ühendamata rajatisega (lainemurdjaga). Lainemurdja kogumaht on 9910 m3, millest veealuse osa maht on 9190 m3. Vastavalt Riigikogu poolt 22.02.2005. a vastu võetud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RT 2005, 15, 87) (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p-le 18 tuleb vee erikasutuse valdkonda kuuluva kavandatud tegevuse korral otsustajal anda eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. KMH vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee erikasutuse valdkonda kuuluvate tegevuste korral, milleks on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 aasta (viimati muudetud RT I, 22.09.2020, 3) määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 11 p 7 alusel veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust 100 kuupmeetrit. Vastavalt KeHJS § 6 lg 1 p-le 171 on olulise keskkonnamõjuga tegevus merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit. KeHJS § 6 lg 2 sätestab, et eelhinnangu annab otsustaja ehk tegevusloa väljaandja ning § 61 lg 1 sätestab, et eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega vajaliku teabe. Nõudeid keskkonnamõju eelhinnangu sisule täpsustab KeHJS § 61 lg 5 alusel vastu võetud Keskkonnaministri 16.08.2017. a määrus nr 31 (Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded). Käesolev KMH eelhinnang on seega koostatud KeHJS § 11 lg 6 ja muu asjakohase teabe alusel (esitatud hoonestusloa taotluses ja ehitusprojektis1) lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust ning annab vastava KMH koostamise vajalikkuse hinnangu. KMH eelhinnangu eesmärk on selgitada, kas hoonestusloa taotlusele on vajalik täiemahulise keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamine. 1 OÜ EstKONSULT. 2021, Bekkeri sadama lainemurdja ehitusprojekt. Eelprojekt. Töö nr 20016. Väljatrüki kuupäev: 16. juuni 2021 5 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang 1 Kavandatav tegevus Kavandatava tegevuse iseloom ja maht AS Logman Invest soovib hoonestusluba Läänemere kui avaliku veekogu koormamiseks Kopli lahes, Bekkeri sadama akvatooriumisse lainemurdja rajamiseks. Bekkeri sadamas teostatud süvendustööde mõju säilitamiseks on lainemurdja vajalik setete kiire tagasikandumise vältimiseks ning sadama laevaliikluse ohutuse tagamiseks. Hoonestusloaga koormatav ala asub 35 meetri kaugusel Tallinna linna Põhja-Tallinna linnaosa kinnistu Kopliranna tn 53b kaldast. Lainemurdja koordinaadid on järgmised: − P001 – X: 6590726.204; Y: 537868.830 − P002 – X: 6590723.407; Y: 537882.486 − P003 – X: 6590709.755 ; Y: 537879.344 − P004 – X: 6590634.003 ; Y: 537761.386 − P005 – X: 6590636.970 ; Y: 537747.893 − P006 – X: 6590650.428; Y: 537750.837 − P007 – X: 6590642.342; Y: 537756.328 − P008 – X: 6590717.988; Y: 537874.082 Hoonestusloa alusel püstitatav rajatis koosneks graniitkividega kindlustatud lainemurdjast, põhja pindalaga 3037 m2. Joonis 1. Väljavõte lainemurdja asendiplaanist. Lainemurdja kavandatud kõrgus üle veepinna on 1,0 meetrit, sügavus 4,5 meetrit, pikkus 160 meetrit, laius harjal 3,0 meetrit, laius põhjal 19,5 meetrit, nõlvade kalded 1:1,5. Tehnovõrke (elektrikaabelliinid, veetrassid) lainemurdjale ei rajata. Lainemurdja südamik moodustatakse mineraalsest täitest, paemurrust või purustatud betoonist. Lainemurdja südamikus saab vastavalt ehitusprojektile taaskasutada eelsorteeritud ja vajadusel 6 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang purustatud ehitus- ja lammutusjäätmeid. Täites tuleb vältida plaatjaid ning nõeljaid täitematerjali tükke, mille alla võivad jääda tühikud ning mille tõttu võivad tekkida vajumid. Täites ei sobi kasutada leonduvat materjali ega puidutükke sisaldavat materjali. Joonis 2. Väljavõte lainemurdja läbilõikest. Lainemurdja välispinna kaitseks lainetuse erosiooni eest kasutatakse graniitkive läbimõõduga 700–1000 mm. Lainemurdja südamiku peenosise väljauhtumise takistamiseks lisatakse graniitkividest kindlustuskivide alla 4. tugevusklassi geotekstiili kiht. Geotekstiil paigaldatakse ülekatetega, ülekatete pikkuseks minimaalselt 1 meeter. Lainemurdja ala ees on olemasolevad sügavused kuni –4,5 m abs (EH2000). Süvendustöid lainemurdja rajamisega kavas ei ole, lainemurdja rajatakse olemasolevate sügavuste säilitamiseks, mis on saavutatud keskkonnaloa L.VV/321581 kohaste süvendustöödega. Lainemurdja kivide kogumaht on 9910 m3, millest veealuse osa maht on 9190 m3. Vastavalt ehitusprojektile on lainemurdja rajamise eesmärgid: − Sadamas navigatsioonil ohutuse tõstmine; − Rannapurustuste vältimine kinnistul Kopliranna 53b; − Süvendatud sadama akvatooriumi kaitsmine rannast purustatud materjali akvatooriumisse kandumise eest. Kavandatava tegevuse seosest asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Koostamisel oleva Eesti mereala planeeringu kohaselt on kauba- ja reisisadamate võrgustik valdavalt välja arenenud ja nende sadamate laiendamine vastavalt vajadustele. Bekkeri sadam on mereala planeeringu kaardil kajastatud sadamana. Mereala planeering seab tingimuseks, et merre rajatavad objektid ei tohi häirida veeliiklejatel navigatsioonimärkide või -tulede eristamist ja peavad olema tähistatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja rahvusvahelistele suunistele. Kavandatav lainemurdja soovitakse rajada merealale ilma kaldaga ühenduseta. Kohaliku omavalitsuse üld- ja detailplaneeringud mereala kasutust ei planeeri. Siiski on järgnevalt käsitletud lainemurdja kavandatava asukohaga funktsionaalselt seotud maismaaosas kehtivaid planeeringuid ja kavandatavaid tegevusi. 7 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Tallinna linna kehtiva üldplaneeringuga on Bekkeri sadama maa-ala juhtfunktsiooniks määratud kaubasadama-ala. Koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu maakasutuse kaardil on Bekkeri sadama ala määratud segahoonestusalaks ning külgnev Meeruse sadama ala lisaks ka keskuse alaks. Bekkeri sadama alal kehtib 2. juuni 2005 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 164 kehtestatud Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneering. Bekkeri sadama DP-s lähtutakse sadamast kui kompleksist, mis koosneb akvatooriumist, kaidest, kaide pealsest operatiivtsoonist kraanade ja seadmetega ja kaide tagamaast kaupade ladustamiseks ja komplekteerimiseks. Seega moodustavad kaid 1, 2, 3 ja 4 laohoonete ja platsidega sadama krundi Marati 14 (katastritunnus 78401:101:5316) pindalaga 12479 m² ja Marati 4A (katastritunnus 78401:101:1705) koos raudtee haruteega pindalaga 12795 m² ning kinnistu Marati 7 (katastritunnus 78408:808:1380) laohoonetega pindalaga 33661 m². Bekkeri sadama DP on Tallinna Linnavolikogu 17. mai 2007 otsusega nr 138 transpordimaa (positsioon XV) osas osaliselt kehtetuks tunnistatud ning Tallinna Linnavolikogu 16. mai 2002 kehtestatud otsusega nr 226 “Kopliranna tn 19 kinnistu detailplaneering“ on kavandatud muuta Kopliranna tn 19 piire. Tallinna Linnavolikogu 2. juuni 2005 otsusega nr 164 otsustati tunnistada kehtetuks Bekkeri sadama DP transpordimaa sihtotstarbega krundi (positsioon XV) osas. Muus osas on Bekkeri sadama DP kehtiv. Bekkeri sadama DP käsitles kavandatava lainemurdja asukohas perspektiivseid kaisid nr 6 ja 7. Aktsiaselts Logman Invest on esitanud detailplaneeringu algatamisettepaneku2 Bekkeri sadamaala muutmiseks segahoonestusalaks, kuna kavas on tulevikus lõpetada kaubaoperatsioonid sadamas. Bekkeri sadamaga külgneb vahetult Meeruse sadam. Meeruse sadama alal on algatatud Meeruse sadamaala detailplaneering ja detailplaneeringu KSH (Tallinna Linnavolikogu 17. september 2020 otsus nr 85, edaspidi Meeruse sadama agatatud DP). Algatatud Meeruse sadama DP hõlmab kinnistuid Ankru tn 14 katastritunnus 78401:101:0753, Kopliranna tn 33 katastritunnus 78408:808:0018, Kopliranna tn 49 katastritunnus 78408:808:0032 ja Kopliranna tn 53b katastritunnus 78408:808:1691. Meeruse sadama detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada Meeruse kaubasadama asemel jahisadam ja uus ärifunktsiooniga elamukvartal. Bekkeri ja Meeruse praegustest kaubasadamate aladest on tulevikus kavandada kujundada terviklik keskuseala (Joonis 3). Käesoleva eelhinnangu objektiks oleva hoonestusloa taotluse ala jääb sadamaalade arenguvisiooni kohaselt perspektiivsele rannapromenaadi ja puhkeala alale. Lainemurdja rajamine ei ole vastuolus tuleviku arenguvisiooniga. 2 Logman Invest AS-i 18.03.2021 esitatud DP algatamise taotlus Tallinna Linnaplaneerimise Ametile https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP045610 8 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Joonis 3. Väljavõte Bekkeri kvartali detailplaneeringu algatamisettepaneku joonisest. Alus: K- Projekt AS (versioon 04.10.2021). Aktsiaseltsile Logman Invest on väljastatud keskkonnaluba L.VV/321581 kehtivusega 04.04.2012–22.02.2022 Bekkeri sadama akvatooriumi, sissesõidutee ja kai nr 5 ehitamisega seotud süvendamiseks mahus kuni 230 000 m3. Süvendustööd on käesolevaks ajaks valdavalt lõpetatud. Lainemurdja kavandamine on seotud teostatud süvendustöödega. Lainemurdja rajamisega on eeldatavalt võimalik vähendada sadama akvatooriumisse setete tagasikandumist ja seeläbi vähendada tulevikus süvendustööde vajadust. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Lainemurdja kivide kogumaht on 9910 m3, millest veealuse osa maht on 9190 m3. 9 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Lainemurdja välispinna kaitseks lainetuse erosiooni eest kasutatakse graniitkive läbimõõduga 700–1000 mm. Lainemurdja südamik moodustatakse mineraalsest täitest, paemurrust või purustatud betoonist. Arvestades ehitusmahtu ei ole tegu olulise maavarade ressursside tarbega. Samas maavarade ressursikulu vähendamiseks on võimalik lainemurdja ehitusmaterjalina kasutada saastumata ehitus- ja lammutusjäätmeid. Lainemurdja südamikus saab taaskasutada eelsorteeritud ja vajadusel purustatud ehitus- ja lammutusjäätmeid. Täites tuleb vältida plaatjaid ning nõeljaid täitematerjali tükke, mille alla võivad jääda tühikud ning mille tõttu võivad tekkida vajumid. Täites ei sobi kasutada leonduvat materjali ega puidutükke sisaldavat materjali. Kuna ehituslikult on olulised materjali omadused ja keskkonnakaitseliselt asjaolu, et tegu oleks saastumata materjalidega, siis otseselt ei ole vahet kas kasutatavaks täitematerjaliks on ehitus- ja lammutusjäätmeteks liigituv materjal või tooteks liigituv materjal. Jäätmeks liigituvate materjalide kasutamisel ehitusel on vajalik taotleda jäätmevaldkonna registreering. Lainemurdja rajamiseks süvendustöid ette nähtud ei ole. Lainemurdja on vajalik juba teostatud süvendustööde käigus saavutatud süvenduse säilitamiseks. Kavandatava tegevuse käigus kasutatakse ressursina maad väikeses mahus (ehitusalune pind 3037 m2). Olulist keskkonnamõju sellega kaasnevana oodata ei ole. Kavandatava tegevuse käigus ei kasutata ressursina mulda, pinnast, vett ega loomastikku ja taimestikku. Tegevuse energiakasutus Tegevusega ei kaasne suuremahulist energiakasutust. Ehitustöödeks kasutatakse ujuvaluseid, pargaseid kivide ja ekskavaatorite transpordiks. Ehitustehnika tarbib diiselkütust, kuid oodata ei ole energiakasutust ulatuses, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Heide vette ja pinnasesse Lainemurdja ehitamiseks paigutatakse vette kive ja täitepinnast. Materjali kogumaht on 9910 m3, millest veealuse osa maht on 9190 m3. Ehitusmaterjalina kasutatakse graniitkive ja mineraalsest täidet, paemurdu või purustatud betooni. Ehitusmaterjalina on asjakohane kasutada vähemalt osaliselt ehitus- ja lammutusjäätmeid, mille kasutamisel tuleb veenduda nende reostuse puudumises. Kasutada ei tohi leostuvaid ja orgaanikat (nt puitu) sisaldavat materjali. Lainemurdja südamiku peenosise väljauhtumise takistamiseks lisatakse graniitkividest kindlustuskivide alla 4. tugevusklassi geotekstiili kiht. Arvestades kavandatavat ehituslikku lahendust ning kasutatavaid materjale, siis on ebatõenäoline merevette või pinnasesse reostuse levik. Süvendustöid lainemurdja alal ei kavandata. Merre mineraalsete materjalide paigutamine ei põhjusta vesikeskkonnale olulist keskkonnamõju. Lainemurdja kasutusaegne mõju veekvaliteedile ja pinnasele puudub. Heide õhku Kavandatava tegevusega ei ole oodata olulist heidet õhku. Kasutatav ehitustehnika emiteerib vähesel määral suitsugaase, kuid sellega kaasnevana ei ole oodata olulist mõju õhukvaliteedile. Ehitusmaterjalina ei kasutata olulises koguses peeneteralist materjali, mille kasutamisega võiks kaasneda olulisel määral tolmu või peenosakeste heidet. Lainemurdja kasutusaegne mõju õhukvaliteedile puudub. 10 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Lõhn Kavandatava tegevus ei ole ehitustegevuse ega kasutuse etapis lõhna allikas. Müra Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmüra teke. Arvestades ehitusala paiknemist tundlike alade suhtes (lähim elamuala jääb u 400 m kaugusele) ning asjaolu, et tegu on tegutseva kaubasadama alaga, siis ei ole oodata mürahäiringut tasemel, mis võiks põhjustada müra normtasemete ületamist. Müra võib tekkida mõnevõrra tihenevast liiklusvoost ehituse ajal (ehitusmaterjali transport). Ehitusmaterjali transport saab toimuda mööda Ankru ja Kopli tänavaid ning edasi meritsi. Tegu on juba praegu kaubasadama alaga, kus esinevad raskeliikluse vood. Arvestades ehitustegevuse mahte, siis ei ole oodata liiklusvooge mahus, mis võiks põhjustada olulist liiklusmüra häiringut. Ehitusmaterjali kaugtranspordi vajadust ja vedude intensiivsust ehituse perioodil vähendab eeldatavalt asjaolu, et ala vahetus läheduses (Marati tn 14) paikneb jäätmekäitluskoht (keskkonnaluba KL-512243), kus toimub ehitus- ja lammutusjäätmete ringlusse võtmine ning nendest ehitusmaterjalide tootmine. Eeldatavalt on seega võimalik ehitusmaterjalina vähemalt osaliselt kasutada antud jäätmekäitluskohas käideldavaid sobilikke püsijäätmeid. Lainemurdja kasutusaegne mõju müratasemetele puudub. Vibratsioon Ehitustegevusega võib kaasneda vähesel määral ehitusaegse vibratsiooni teket. Arvestades ehitusala kaugust tundlikest aladest ning ehituskonstruktsioonilist lahendust, siis ei ole oodata vibratsiooni tasemel, mis põhjustaks olulist häiringut, mõju varale või looduskooslustele. Vibratsioon võib tekkida mõnevõrra tihenevast liiklusvoost ehituse ajal (ehitusmaterjalide transport). Samas on tegu juba praegu kaubasadama alaga, kus esinevad raskeliikluse vood. Arvestades ehitustegevuse mahte ei ole oodata liiklusvooge mahus, mis võiks põhjustada olulist vibratsioonihäiringut. Ehitusmaterjali kaugtranspordi vajadust ja vedude intensiivsust ehituse perioodil vähendab eeldatavalt asjaolu, et ala vahetus läheduses (Marati tn 14) paikneb jäätmekäitluskoht (keskkonnaluba KL-512243), kus toimub ehitus- ja lammutusjäätmete ringlusse võtmine ning nendest ehitusmaterjalide tootmine. Lainemurdja kasutusaegne mõju vibratsioonitasemetele puudub. Valgustatus Lainemurdja ehitusprojekt ei näe ette lainemurdjale valgustuse rajamist. Soojus Lainemurdja rajamisel ja kasutamisel puudub soojuskiirguse emissioon. Kiirgus Kavandatav tegevus ei ole ioniseeriva kiirguse allikaks (valguskiirguse ja soojuskiirguse teema on juba eelnevalt kajastatud). Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Lainemurdja rajamisega kaasnevana ei ole oodata olulist jäätmeteket. Ehitustegevusega kaasnevana on ehitusprojektis esitatud jäätmekava kohaselt oodata kuni 0,5 t segaolmejäätmete teket. Muude jäätmete teket ette ei nähta. Segaolmejäätmed antakse üle korraldatud jäätmeveo 11 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang raames. Arvestades jäätmete mahtu ja piirkonnas heal tasemel toimuvat jäätmete vedu ja käitlust, siis ei kaasne sellega olulist keskkonnamõju. Ehitusmaterjalide ressursikulu vähendamiseks on võimalik ja soovitatav lainemurdja ehitamisel kasutada kive, mineraalset täitematerjali ja purustatud betooni, mis on ehitus- ja lammutusjäätmed või jäätmetest toodetud materjalid. Kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sh heite suurus Lainemurdja ehitustegevuse käigus on teoreetiliselt võimalik kasutatava tehnikaga avarii toimumine. Töökorras tehnika kasutamine aitab vähendada kõikvõimalikke avariisid ja nendest tulenevat kahjulikku mõju. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Tehnika korrasolekut tuleb jälgida igapäevaselt. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva keskkonna kahjustamine. Eelhinnangu koostamise aluseks oleva ehitusprojektiga ei lahendata Bekkeri sadama lainemurdja navigatsioonimärgistust. Navigatsioonimärgistus lahendatakse vajadusel eraldi projektiga. Navigatsioonimärgistuse vajadus ja lahendus tuleb määrata koostöös Transpordiametiga. Lainemurdja rajamine ei tohi suurendada navigatsiooniriske. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. Lainemurdja kavandamise üheks eesmärgiks on sadamas ohutuse tõstmine ja rannapurustuste vältimine. Sadama lainemurdja vajadus tuleneb kaudselt ka kliimamuutuste mõjust, mille tõttu on oodata ekstreemsete ilmastikuolude ja tuulekiiruste tõusu sadama alal. 12 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang 2 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond AS Logman Invest soovib hoonestusluba Läänemere koormamiseks Kopli lahes, Bekkeri sadama akvatooriumisse lainemurdja rajamiseks. Lainemurdja koordinaadid on esitatud ptk 1.1. Olemasolev olukord ja toimuvad tegevused Bekkeri sadam asub Kopli lahe idakaldal. Sadam koos laevatehasega rajati, kui Venemaa kaotas 1905. aastal Jaapanile sõja ja suurema osa oma laevastikust, ning oli vaja kaotus korvata. Pärast 1917. aasta revolutsiooni hakati Bekkeri tehase hooneid kasutama teistel eesmärkidel (kummi- ja klaasivabrik jt). Pärast II maailmasõda hakati praktiliselt jäävaba sadamat kasutama Vene sõjalaevade remontimiseks. Sadam oli Vene sõjaväe käsutuses kuni 1991. aastani, mil nn Balti Baas võeti üle Eesti Vabariigi alluvusse ning moodustati RAS Balti Baas. Seega on ala ajalooliselt väljakujunenud sadama- ja tööstuspiirkond ja külgneb samuti sadamate või tootmistsoonidega. Bekkeri sadama kõrval lõuna suunas asub Meeruse sadam ning sadama kõrval kirde suunas asuvad Piirivalvesadam ja Vene-Balti sadam. Alles pärast II maailmasõda on lähikonda rajatud mõned elamud. Elamute rajamine piirkonnas on viimastel aastatel hoogustunud. Bekkeri sadama akvatoorium on 14 ha suurune ja määratud Vabariigi Valitsuse 05.02.2021 korraldusega nr 53 (III, 06.02.2021, 3). Akvatooriumi pindala on ligikaudu 14 ha, pikkus 320 m, laius 360 m ning sügavus sadamasse sissepääsul 6–10 m ja basseinis 4–9 m. Sadamaregistrisse on kantud Bekkeri sadam koodiga EE BEK. Sadamaregistri kohaselt paikneb Bekkeri sadam järgmistel kinnistutel Harju maakonnas Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas: Marati tn 8 katastritunnus 78401:101:2477, Marati tn 14 katastritunnus 78401:101:5316, Marati tn 12 katastritunnus 78408:808:0200, Marati tn 12a katastritunnus 78408:808:2390, Marati tn 7 katastritunnus 78408:808:1380). Bekkeri sadamas osutab sadamateenust OÜ Tallinna Bekkeri Sadam (registrikood 10375907, aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopliranna tn 49, 11713). Sadama maa-ala pindala on 186 284 m². Sadamas asub T-kujuline sadamasild lainekaitse muuliga, mille laius on 20÷24 m, kai seina pikkus on 280 m. Välja on ehitatud 4 kaid. Kai nr 1 on 170 m pikk, maksimaalne sügavus 8 m. Kai nr 2 ja 3 kokku on 280 m pikk, maksimaalne sügavus 6 m. Nimetatud kaide veealune osa on puitkärgkastidest. Kai nr 4 on 170 m pikk, maksimaalne sügavus kai ääres on 6 m. Bekkeri sadama sissesõidu profiil kulgeb muuli tuletorni ja sissesõidupoi keskjoonel ja algab Kopli lahe põhifaarvaatrist, mis on 800 m kaugusel sadama sissesõidust. Sissesõidufaarvaatri sügavus on 8,1 meetrit, laius on 55 meetrit. Äärtel on sügavus 6,5 meetrit. Sadamasse sisenevate laevade DW=14 tuh tonni. Sadamas on avatud laoplatsid ning eraldi laohooned kauba ladustamiseks: kinnine laokompleks moodustab 25 173 m² ning laoplatside pindala on 24 200 m². Olemas on raudteeplatvorm ja kaks raudteeharu kogupikkusega ca 1,5 km. Sadamakompleks kuulub Aktsiaseltsile Logman Invest. Tegemist on merekaubasadamaga, kus on võimalik aastaringselt käidelda kõiki kaubagruppe. Üldiselt on sadamas võimalik silduda kahel laeval lastimis-lossimistööde tegemiseks. Sadamasillal ei ole tõste-transpordi mehhanisme ning oma kitsuse tõttu ei võimalda suure kaubapartii ladustamist. Bekkeri sadam osutab erinevaid sadamateenuseid: − Laevade lastimine ja lossimine; − Kaupade ümberlaadimine erinevat tüüpi transpordiliikide vahel; − Kaupade ladustamine kinnistes laopindadel ja avatud laoplatsidel. 13 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Seni on sadamat korduvalt rekonstrueeritud ja selleks on väljastatud olnud erinevaid keskkonnalube. Käesoleval ajal on kehtiv keskkonnaluba L.VV/321581, mille alusel teostatakse sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali süvendamist mahus kuni 230 000 m³. Alal esinevad loodusvarad, sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Bekkeri sadam asub Kopli poolsaarel Kopli lahe (VEE3134050) idakaldal. Kopli laht kuulub Muuga- Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvee (EE_5) veekogumi koosseisu ning on määratletud veekogu tüübina R3 (Soome lahe lääneosa). 2019. aasta seireandmete põhjal klassifitseerus Muuga-Tallinn-Kakumäe lahe veekogum ökoloogilise seisundi kvaliteediklassi kesine. Füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate (FÜKE) alusel veekogumi seisundi hindamisel arvesse võetud viimase kuue aasta jooksul kogutud andmeid (keskmine), kusjuures üldfosfori (Püld) väärtus on hea ja kesise piiri peal. Viimase seireaasta ehk 2019. a FÜKE koondhinnang on hea3. Mereseire koondhinnang Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvee kogumile 2019 aasta seisuga on halb. Halba koondseisundit määrab kogumi keemilise seisundi hinnang. Halba keemilist seisundit põhjustavad bromodifenüüleetrid ja elavhõbe elustikus ja tributüültina settes. Survet avaldavad veel 7 ühendit (antratseen, Cd, Pb, Ni, PFOS, PCB-d, HBCDD), st tulemused üle määramispiiri3. Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe veekogumi põhjaosas süviku olemasolu võimaldab Soome lahe sügavamate veekihtide vete sissevoolu. Soolsus jääb vahemikku 5,5-9,5 psu. Piirkonna vete toitainete sisaldus on tugevalt mõjutatud Tallinna linna ja intensiivse laevaliikluse poolt. Enamus reostusest pärineb Tallinna linnast, osaliselt Pirita jõest. Lainetust ja hoovuste režiimi Kopli lahel mõjutavad piirkonnas domineerivad tuuled, millest ülekaalus on edela- ja läänetuuled. Peamised hoovused jäävad Kopli lahest väljapoole või läbivad lahe kõige põhjapoolsemat osa. Sellest tulenevat on Kopli laht üsna isoleeritud ning sadama piirkonnas vette sattunud reostus ei kandu väga kergesti lahest välja. Kõige intensiivsem veevahetus toimub Kopli lahes aga lääne- ja idatuulte korral. Lahe siseosas domineeriv tsirkulatsioon soodustab setete ja reostuse kandumist sadama piirkonnast lõuna poole ja kandumist Stroomi ranna põhjaosa piirkonda. Eriti tugev on selline tsirkulatsioon idatuulte korral. Bekkeri sadamaala on tugeva kirde-edela-suunalise langusega mere suunas, maapinna abs. kõrgused on 2.00 - 9.00. Maa-ala asub klindiesisel madalikul. Pinnakatte moodustavad täitepinnas, merelised liivad ja moreen paksusega 1,3 kuni 14,3 m. Pinnakatte paksus suureneb edelasse, aluspõhja vagumuse suunas. Looduslikud pinnased on õhukesed, põhiosa pinnakattest moodustab maa-ala planeerimisel kasutatud täitepinnas. Mereliivade või täitepinnase all lasub saviliivmoreen või liivsavimoreen paksusega 4 kuni 5 m. Aluspõhjaks on alamkambriumi liivakivi. Sügavamale jääb u. 40 m paksune savikiht. 2002 aastal teostati sadama akvatooriumi põhjasetete uuring4. Uuringust ilmnes, et Bekkeri sadama akvatooriumi keskosas ja faarvaatril on ohtlike ainete sisaldus põhjasettes väiksem sihtarvudest ja pinnase seisund seega hea ning keskkonnale ohutu. Kaide lähedal on saasteainete sisaldus põhjasetetes suurem, jäädes enamasti piirarvu ja sihtarvu vahele. Naftaproduktide sisaldus oli ainult PA7 väiksem sihtarvust (100 mg/kg), mis näitab, et pinnase seisund on hea. 3 Keskkonnaagentuur, Keskkonnaministeerium. 2020. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnang. 4 AS Geotehnika Inseneribüroo. 2002. Bekkeri sadama põhjasetete ohtlike ainete sisalduse uuring. 14 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Uuringupunktis PA3 (jääb vahetult olemasoleva kai juurde) oli naftaproduktide sisaldu suurem piirarvust tööstustsoonis (5000 mg/kg) – seal oli pinnas reostunud ning inimese tervisele ja keskkonnale ohtlik. Ülejäänud uuringupunktides jäi naftaproduktide sisaldus tööstustsooni piirarvu ja sihtarvu vahele. Raskemetallide sisaldus ei ületanud sihtarve uuringupunktides PA5, PA6, PA7 ja PA8. Hg, Ni, As sisaldus ei ületanud sihtarve uuringupunktides PA1, PA2, PA3ja PA4. Cd, Cr, Cu, Pb ja ZN sisaldus ületas sihtarve, kuid jäi kõikides uuringupunktides väiksemaks tööstustsooni piirarvudest. (Joonis 4) Pinnase seisund seega kaide lähedal on seega rahuldav. Kuna 2002. a uuring ei näidanud kaidest eemal paiknevatel aladel setete reostust, siis ei ole selle esinemist oodata ka kavandatava lainemurdja alal. 2002. a teostatud uuringutöös4 ei ole eraldi esitatud võetud pinnaseproovide asukohakoordinaate, töö lisana on esitatud uuringupunktide asukoha skeem mõõtkavas 1:2000 (Joonis 4). Joonis 4. Uuringupunktide asukoha skeem M 1:2000. (Allikas: https://www.maaamet.ee/egf/?lht=aru&id=28629). Vastavalt Bekkeri sadama merepõhja setete reostusuuringule5 võeti 16.08.2017. a Bekkeri sadamas kolm pinnaseproovi. Proovide asukohakoordinaadid on järgmised: 1. X: 6590847; Y: 537519; 2. X: 6590801; Y: 537551; 3. X: 6590739; Y: 537576. Ilmseid reostustunnuseid ei esinenud. Kõik kolm pinnaseproovi segati kokku ning anti OÜ Keskkonnauuringute Keskus laborisse analüüsimiseks. Laborianalüüsidest selgus, et kõik märatud elemendid jäid alla sihtarvu (KKM 10.08.2010 määrus nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“) välja arvatud naftasaadused (160 mg/kg), mille sisaldus jäi alla elumaa 5 AS Maves. 2017. Bekkeri sadama kai nr 1 projekteeritava laienduse aluse merepõhja setete reostusuuring. Töö nr 17118. 15 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang piirarvu (500 mg/kg). Uurigu tulemusena võib väita, et analüüsitud näitajate valguses pole merepinnas reostunud ja see ei sea piiranguid pinnase kasutamiseks. Kuna senised pinnaseproovide analüüsid on näidanud, et alal esinev pinnas ei ole reostunud, siis planeeritava lainemurdja rajamisega ei kaasne ohtu reostunud setete resuspensiooniks. 2015. a Bekkeri sadama jääkreostusobjekti infokaardi6 kohaselt on Bekkeri sadamas reostus likvideeritud ning asemele rajatud uued hooned ja platsid. Kaiäärsel reostunud alal on asfaltkatendiga killustiku vaheladustamispaik, loodepiiri reostunud kohas planeeritakse pinnast angaari paigaldamiseks. Kogu territoorium on heakorrastatud ja reostusnähte ei tuvastatud. Infokaardis on jõutud järeldusele, et reostus on likvideeritud ning ettepanek kanda objekt arhiivi. Sadama akvatooriumis ja selle territooriumil ei esine loodusvarasid kasutataval kujul. Otseselt ja aktiivselt kasutatavate sadamate akvatooriumites põhjataimestik tavaliselt kas üldse puudub või on üpris vähese katvusega. Käesoleval juhul asub ehitusala suhteliselt suure sadama akvatooriumis, kus põhjataimestiku arvestataval määral esinemine ei ole tõenäone. Mõjutatavas piirkonnas võib põhjataimestik koosneda põhiliselt üheaastastest niitjatest vormidest ning on suhteliselt liigi ja biomassivaene. Kopli lahe põhjaloomastiku arvukus ja biomass on suhteliselt kõrge, mis on tingitud vee ja setete suurest troofsuse tasemest. Nagu ka põhjataimestiku puhul, on aktiivselt tegutsevas sadamas põhjaloomastik reeglina liigiliselt koosseisult tunduvalt vaesem kui piirnevatel merealadel. Liigivaene kooslus on välja arenenud mitme negatiivse mõjuri pikaajalisel püsimisel. Kopli lahes võivad olulisematest töönduslikest merekaladest vähesel määral kudeda räim, lest ja tuulehaug. Vähesel määral ka mõned mageveeliigid nagu haug ja mõned karplased. Looduslike tingimuste poolest ei ole laht mageveekaladele kudemiseks kuigi sobiv. Siirdekaladest püütakse Kopli lahest merisiiga, meriforelli, vähem meritinti ja lõhet.7 Lainemurdaja ala paikneb inimtegevusest tugevasti mõjutatud sadama alal, kus nii põhjataimestik kui elustik on vähene ning kujunenud sadamategevusest mõjutatuna. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõe-äärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. Kavandatavale lainemurdjale lähim looduskaitsealune ala on Kopli kalmistupark (KLO1200216), mis jääb 800 m kaugusele. Lähimaks kaitstavaks üksikobjektiks on Harilik tamm (KLO4000030), mis jääb lainemurdjast u 600 m kaugusele. Lähimaks Natura 2000 võrgustiku alaks on 1,7 km kaugusel paiknev Paljassaare linnuala (EE0010170), mis on siseriiklikult kaitstav Paljassaare hoiualana (KLO2000168). Lainemurdja ehitustegevuse mõju ei ulatu kaitsealuste objektideni. 6 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?id=1025349268 7 Martin, G., Herkül, K., Eschbaum, R. 2016. KOPLI LAHE KAADAMISALA MEREPÕHJA JA VEESAMBA ÖKOLOOGILISTE TINGIMUSTE JA ELUSTIKU SEISUNDI ISELOOMUSTUS. 16 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Bekkeri sadama territooriumi maismaa osal paiknevad Muinsuskaitseameti poolt kultuurimälestise tunnustele vastavad hooned ja ehitised (Bekkeri laevatehase laevaehitustsehh, mehhaanika- ja turbiinitsehh, slipp, endine veetorn, haldushoone, kultuurimälestisega võrdsustatud hoone - endine politseijaoskond). Kultuuriministri määrusega nr. 47 18.08.97. on need hooned kantud arhitektuuri-mälestiste nimekirja. Lainemurdja kavandatav asukoht ei jää kultuurimälestiste alale ega nende kaitsevöönditesse ja seega ei ole oodata, et lainemurdja ehitustegevuse mõju ulatuks kultuurimälestisteni. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Bekkeri sadama ala jääb Kopli asumisse, mille elanike arv 2020 aasta seisuga oli 66718. Piirkonnas ei ole teada alasid, kus õigusaktidega inimese tervise ja heaolu kaitseks kehtestatud keskkonnakvaliteedi nõudeid oleks ületatud. 8 https://www.tallinn.ee/geoportaal/Pt-1-Tallinna-linnaosad-ja-asumid,-2020 17 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang 3 Hinnang keskkonnamõjude olulisusele Mõju suurus Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist keskkonnamõju, mis võiks ületada keskkonnataluvust või põhjustada kahju inimese tervisele, kultuuripärandile või varale. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõju liigist. Lainemurdja rajamisel võib olulisimaks pidada võimalikku mõju merekeskkonnale. Bekkeri sadama akvatooriumis toimuva süvendustegevuse ja ehitustegevuse mõju on keskkonnamõju hindamiste käigus hinnatud kahel korral9. Mõlemal juhul on leitud, et heljumi kandumine Stroomi ranna piirkonda ei ole tõenäoline. Samuti ei ole reaalne heljumi kandumine väljapoole akvatooriumi Kopli lahe kalakoelmute piirkonda. Arvestades, et lainemurdja rajamisega ei kaasne setete eemaldamist ega setete kaadamist merre on tekkiva heljumi kogus ja sellest tulenevalt heljumi levik tunduvalt väiksem kui alal eelnevalt tehtud ja hinnatud süvendustöödega kaasnevad heljumi kogused. Lainemurdja ehitustegevuse mõjuala ulatus piirneb seega ehitusala vahetu ümbrusega. Ümbritsevat elanikkonda võib mõjutada ehitustegevusega kaasnev ehitustransport, mis põhjustab ehitusmüra ja vähesel määral vibratsiooni. Kuna tegu on ka praegu kaubavedudeks kasutatava piirkonnaga, siis ei ole oodata ümbritseva elanikkonna jaoks olulist müraolukorra muutust. Lainemurdja mõjutab peale valmimist piirkonna hüdrodünaamilist olukorda. Peamiselt avaldub mõju Bekkeri sadama akvatooriumile, kus on oodata lainekõrguse ja kiiruse vähenemist. Akvatooriumi ala puhul on tegu merealaga, kus elanikkond puudub. Eesti Mereakadeemia (2013) poolt koostatud Meeruse sadama akvatooriumi süvenduse keskkonnamõju hindamise aruandes on näha, et hoovused Meeruse ja Bekkeri sadama piirkonnas jäävad erinevate suundade tuulte korral (kiirus 6 m/s) alla 15 cm/s. Projekteeritav lainemurdja on oma mastaabilt väike võrreldes teiste Kopli poolsaare sadamatega (Joonis 5). Selle edeltipp ei ulatu kaugemale teiste sadamate rajatiste edelatippe ühendavast mõttelisest joonest. Seepärast ei suuda projekteeritav lainemurdja mõjutada hoovuste ringkäiku Kopli lahes ning seega ei mõjuta veemasside liikumist teistes sadamates. Kui lainemurdja oleks vähemalt kaks korda pikem, siis oleks võimalik rääkida mingisugusest mõjust, kuid praegusel hetkel see puudub 10. Kuna projekteeritav lainemurdja jääb teiste sadamate rajatiste edelatippe ühendavast mõttelisest joonest ida poole, siis selle mõju teiste sadamate lainekliimale on olematu. Mõju on siiski oluline Meeruse sadama läänekaile, mille maapoolne osa on projekteeritava lainemurdja valmimisel suurelt jaolt varjatud. See pole täielikult varjatud, kuna lainemurdja on kavas rajada madalaharjalisena, mistõttu kõrge veetaseme korral võivad lained üle joosta. Et Meeruse sadama omanikuks on Bekkeri sadama omanik, siis on need olud varasemalt läbi räägitud10. 9 Eesti Mereakadeemia „Bekkeri sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali süvendamise keskkonnamõjude hindamine“, töö nr 04/04, Tallinn, 2004. Eesti Mereakadeemia „Bekkeri sadama kai nr 5 ehitamise keskkonnamõjude hindamine“, töö nr 01/05, Tallinn, 2005. 10 Lainemudel OÜ. 2021. BEKKERI SADAMA PROJEKTEERITAVA LAINEMURDJA MÕJU HINNANG TEISTELE SADAMATELE. 18 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Joonis 5. Projekteeritava lainemurdja (punasega) Nutimere rakenduse kuvatõmmisel (28.10.2021). Alus: Lainemudel OÜ, 2021 Kopli poolsaare sadamate rajatise ulatuvad sügavasse vette. Enamjaolt on sügavuseks 7 m. Sellises sügavuses liiguvad vähesed setted (muda jms) ning seda pigem tugevates tormides. Sadamate käitamise seisukohalt on sadamasse tungiv sette probleem, kuna see vähendab sügavust ning seeläbi vastuvõetavate laevade arvu. Seega piiratakse setete liikumist sadamasse10. Bekkeri sadamasse projekteeritav lainemurdja peaks kaitsma sadama akvatooriumi Meeruse sadama läänekai välisküljel madalamas vees liikuva sette eest. See lainemurdja vähendab võimalikku setete liikumist vähesel määral põhjapoolsetesse sadamatesse. Setete liikumine Meeruse sadamasse jääb muutumatuks, kuna Bekkeri sadamast põhja pool on sügavasse vette ulatuvad sadamarajatised 10. Mõju ilmnemise tõenäosus Lainemurdja rajamisel on ebatõenäoline olulise keskkonnamõju ilmnemine ja senise sadama mõju oluline suurenemine. Ka katastroofiliste tagajärgedega avariilise sündmuse teke ei ole tõenäoline. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Võimalik mõju veekvaliteedile ning müra ja vibratsioon on ehitusaegsed ja mööduvad peale ehitustegevuse lõppu. Lainemurdja mõju hüdrodünaamilisele olukorrale on peale rajamist pidev ja pikaajaline (esineb kogu lainemurdja eluea/hoonestusloa kehtivusaja jooksul). Peale lainemurdja eluea lõppu on võimalik see likvideerida ja endine hüdrodünaamiline olukord taastada. Täielik endise olukorra taastamine ei pruugi olla lainemurdja likvideerimise läbi realistlik. Tõenäoline on, et samal ajal kui 19 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang lainemurdja takistab setete levikut Bekkeri sadamasse, siis tõenäoliselt tekitab lainemurdja ka setete kuhjumist lainemurdja ja Kopliranna tn 53b kinnistu vahelisele alale. Juhul kui hoonestusloa kehtivuse ajal otsustatakse alal kehtestada detailplaneering, mis näeb alale ette kaid, siis on võimalik lainemurdja jätta rajatava kai koosseisu11. Mõju piiriülesus Lainemurdja rajamine ja käitamine ei avalda riigipiiriülest mõju. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Lähim Natura 2000 võrgustiku ala Lähim Natura 2000 võrgustiku ala on 1,7 km kaugusel paiknev Paljassaare linnuala (EE0010170), mis on siseriiklikult kaitstav Paljassaare hoiualana (KLO2000168). Lainemurdja ehitustegevuse mõju ei ulatu Natura võrgustiku alani. Projektiga ei kaasne negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatud tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele ning Natura asjakohase hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Bekkeri ja Meeruse sadamaaladel on kavandamisel suuremahulised arendused. Arendustegevuste mahud ja mõjud selguvad vastavate detailplaneeringute ja nende keskkonnamõju strateegiliste hindamiste käigus. Käesoleva eelhinnangu objektiks olev lainemurdja ei välista tulevasi arendustegevusi sadamate aladel ega ka soodusta neid. Lainemurdja puhul avalduvad võimalikud keskkonnamõjud peamiselt ehituse ajal. Kuna sadamaalade arendustegevused ja lainemurdja rajamine ei ole tõenäoliselt ajaliselt kattuvad, siis ei ole oodata mõjude kumuleerumist. Lainemurdja rajamine ei mõjuta sadama senist kasutusintensiivsust, seega mõjude kumuleerumine senise tegevusega puudub. Vähene koosmõju võib esineda ehitusmaterjali vedude ja sadama kaubavedude osas – ehitusaegsed ehitusmaterjali transpordi veod lisanduvad praegustele kaubavedudele. Tõenäoliselt vähendab lainemurdja tulevikus süvendustööde vajadust. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Ebasoovitavaim ajavahemik hüdrotehnilisteks töödeks on kevad, kui enamikul kaladel on kudeaeg ja sellele järgnev larvide arengu aeg. Kalade aktiivne kudemine Kopli lahes algab siis, kui merevee temperatuur koelmutel on tõusnud +5˚ - +6˚C. Keskmiselt leiab see Soome lahe keskosas aset aprilli lõpus. Sõltuvalt ilmast võib aktiivne kudeperiood kesta kuni juuni keskpaigani. Ehitustegevuse perioodil tuleb teha heljumi leviku operatiivseiret ning määrata vee läbipaistvus tööde piirkonnas ja jälgida heljumi liikumissuunda. Ehitustööd tuleb peatada, kui operatiivseire käigus täheldatakse heljumi levikut madalasse rannikumerre, alla 10 m sügavusega aladele. Vältimaks ehitusmaterjalide transpordiga kaasnevaid potentsiaalseid müra – ja vibratsioonihäiringuid ajastada raskeveokite veod päevasele ajavahemikule. Maavarade ressursikulu vähendamiseks on võimalik ja soovitatav lainemurdja ehitamisel kasutada kive, mineraalset täitematerjali ja purustatud betooni, mis on ehitus- ja lammutusjäätmed või 11 Täpne lahendus selgub juhul kui vastav detailplaneering kehtestatakse vastava ehitusprojekti käigus. 20 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang jäätmetest toodetud materjalid. Kastutatavad materjalid ei tohi olla saastunud ega sisaldada orgaanikat nagu puit. Ehitamisel kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Tehnika korrasolekut tuleb jälgida igapäevaselt. Lainemurdja navigatsioonimärgistuse vajadus ja lahendus tuleb määrata koostöös Transpordiametiga. Lainemurdja rajamine ei tohi suurendada navigatsiooniriske. 21 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang 4 Eelhinnangu järeldus KMH eelhinnangu koostaja ei pea Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamist vajalikuks järgnevalte põhjustel: 1) kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist; 2) projekti elluviimisega ei kaasne keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdroloogilistele tingimustele ja veekvaliteedile; 3) projektiga hõlmatud alal ja lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid ning kaugemal paiknevaid alasid tegevus ei mõjuta; 4) projektiga ei kaasne negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatud tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele ning Natura asjakohase hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik; 5) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; 6) kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket; 7) kavandatava tegevusega ei kaasne avariiolukordade esinemise tõenäosuse kasvu, ehitusaegsed avariiriskid on võimalik viia miinimumini kasutades töökorras tehnikat; 8) lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja kasutusest, ei ole ette näha kavandatud mahus antud asukohas lainemurdja rajamisega muud olulist negatiivset keskkonnamõju. Puuduvad muud olulised kriteeriumid, mis projekti ellurakendamisel tingiks KMH algatamist. 9) projekteeritav lainemurdja ei mõjuta hoovuste tsirkulatsiooni Kopli lahes ega mõjuta negatiivselt teiste sadamate veerežiimi. Samuti ei ole mõjutatud lainetus ja setete liikumine põhjapoolsetes sadamates. Meeruse sadama läänekai välisküljele mõjub maapoolses otsas vähesel määral rahulikum lainetus kui varem projekteeritava lainemurdja varjatuse tõttu. Lainemurdja ei mõjuta seega teiste sadamaomanike vara. 10) riigipiiriülest mõju ette näha ei ole. Negatiivse keskkonnamõju esinemise ennetamiseks on asjakohane rakendada ptk 3.8 esitatud keskkonnameetmeid. 22  Lainemudel OÜ Lk 1 / 6 Dokument: 2134_BekkeriHinnang_v01.doc Asukoht: Marati tn 14, Tallinn, Harju maakond Nimetus: Bekkeri sadama projekteeritava lainemurdja mõju hinnang teistele sadamatele Lainemudel OÜ Registrikood 14075763 Aadress Pärnu mnt 131b, Tallinn Telefon 58 400 274 e-post [email protected] Töö nr 2134 Tellija OÜ Lemma Registrikood: 11453673 Objekti aadress Marati tn 14, Tallinn, Harju maakond BEKKERI SADAMA PROJEKTEERITAVA LAINEMURDJA MÕJU HINNANG TEISTELE SADAMATELE Autor: Rain Männikus, PhD Volitatud ehitusinsener tase 8. Sadamaehitus. Kutsetunnistus nr 163845 Oktoober 2021 Tallinn Lainemudel OÜ Lk 2 / 6 Dokument: 2134_BekkeriHinnang_v01.doc Asukoht: Marati tn 14, Tallinn, Harju maakond Nimetus: Bekkeri sadama projekteeritava lainemurdja mõju hinnang teistele sadamatele 1 LÄHTEÜLESANNE 1.1 Kavandatavad tööd Logman Invest AS kavandab Bekkeri sadamasse lainemurdjat. Selle kohta on koostanud OÜ Estkonsult eelprojekti (Joonis 1.1). Logman Invest AS-ile kuuluvad nii Bekkeri kui ka Meeruse sadam. Joonis 1.1. Bekkeri sadamasse projekteeritav lainemurdja (punase joonega) Maa-ameti kaardi- rakendusel (27.10.2021). Lainemurdja asukoht on käesoleva töö interpreteering OÜ Estkonsulti töö nr 20016 asendiplaanist. OÜ Lemma on koostanud projekteeritava lainemurdja kohta keskkonnamõju hindamise eelhinnangu. Keskkonnaamet on leidnud: „Eelhinnangus ei ole analüüsitud, kuidas lainemurdja rajamine võib mõjutada kõrval asetsevate sadamate olukorda (veerežiimi ja setete liikumist) ning seeläbi sadamaomanike vara. Palume KMH eelhinnangut täiendada, kuna tegemist on uue rajatisega meres.“ 1.2 Käesoleva töö eesmärk Hinnata, kas projekteeritav lainemurdja mõjutab hüdrodünaamiliselt teiste sadamate olukorda. Lainemudel OÜ Lk 3 / 6 Dokument: 2134_BekkeriHinnang_v01.doc Asukoht: Marati tn 14, Tallinn, Harju maakond Nimetus: Bekkeri sadama projekteeritava lainemurdja mõju hinnang teistele sadamatele 1.3 Töö alusmaterjalid • OÜ Lemma. 2021. Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. • OÜ Estkonsult. 2020. Töö nr 20-016. Bekkeri sadama lainemurdja ehitusprojekt. Eelprojekt. • OÜ IPT Projektijuhtimine. 2019. Töö nr 19-05-1489. Bekkeri sadama süvendus. Geotehniline uuring. • Eesti Mereakadeemia. 2013. Meeruse sadama akvatooriumi süvenduse keskkonnamõju hindamise aruanne. • TTÜ Meresüsteemide Instituut. 2010. Tallinna Vanasadama remontsüvendustööde keskkonnamõjude hindamise aruanne. • TTÜ Meresüsteemide Instituut. 2006. Tallinna Vanasadama süvendustööde keskkonna- mõjude hindamise aruanne. • TÜ Mereinstituut. 2002. Vene-Balti sadama KMH aruanne. Lainemudel OÜ Lk 4 / 6 Dokument: 2134_BekkeriHinnang_v01.doc Asukoht: Marati tn 14, Tallinn, Harju maakond Nimetus: Bekkeri sadama projekteeritava lainemurdja mõju hinnang teistele sadamatele 2 MÕJU HINNANG 2.1 Veemasside liikumine ja lainetus Kopli lahe hoovuste liikumine on mõjutatud Soome lahe üldisest tsirkulatsioonist. Soome lahe estuaarse tsirkulatsiooni kohaselt domineerivad lahe lõunaosas idasuunalised piki rannikut orienteeritud hoovused. Tegeliku hoovuste struktuuri igal kindlal ajahetkel määravad aga lokaalsed tuuled. TÜ Eesti Mereinstituudi poolt Vene-Balti sadama süvendustööde KMH raames tehtud matemaatilise modelleerimise tulemuste põhjal võib iseloomustada tsirkulatsiooni ja veevahetust Kopli lahes järgmiselt (TÜ Eesti Mereinstituut, 2002). Kõige intensiivsem veevahetus Kopli lahes toimub lääne- ja idatuulte korral. Läänetuule korral kujuneb Kopli lahes kellaosuti liikumissuunale vastupidine tsirkulatsioon, vesi voolab Kopli lahte piki Kakumäe poolsaare idarannikut ning lahest välja piki Kopli poolsaare läänerannikut. Samuti on loodetuulega hoovus suunatud lahest välja piki Kopli poolsaare rannikut. Edelatuule puhul ei ole hoovuse kiirus sadama piirkonnas märkimisväärne. Kagu- ja lõunatuulega toimub voolamine Kopli lahe lõunaossa üle lahe keskosa. Idatuulte korral on hoovuste skeem kellaosuti liikumissuunaline. Seega toimub idatuultega liikumine ja sellega kaasnev heljumi transport sadama akvatooriumi juurest Kopli lahe lõunaossa. Heljum võib kanduda üle kogu Kopli lahe rannikuäärse ala. Hoovus on suunatud Kopli lahe lõunaossa piki poolsaare läänerannikut ka kirde- ja põhjatuulega Välja arvatud ida- ja läänetuulega, tekib kõigi teiste tuulesuundade korral Kopli lahe lõunaosas suletud ringtsirkulatsioon. Kagu-, lõuna- ja edelatuulte korral toimub kellaosuti liikumissuunale vastupidine voolamine. Edelatuule korral hõlmab tsirkulatsioonipesa kogu Kopli lahe lõunaosa. Lõuna- ja eriti kagutuule korral on tsirkulatsioonipesa surutud rohkem vastu lahe idakallast. Selline voolamine hoiab teatud osa eelnevalt lahe lõunaossa levinud heljumit selles piirkonnas. Loode-, põhja- ja kirdetuulte korral on ringtsirkulatsioon kellaosuti liikumissuunaline. Loodetuule korral on tsirkulatsioonipesa surutud vastu lahe idaranda, kuid kirdetuule korral hõlmab ringtsirkulatsioon kogu lahe lõunaosa (TÜ Eesti Mereinstituut, 2002). Eesti Mereakadeemia (2013) poolt koostatud Meeruse sadama akvatooriumi süvenduse keskkonnamõju hindamise aruandes on näha, et hoovused Meeruse ja Bekkeri sadama piirkonnas jäävad erinevate suundade tuulte korral (kiirus 6 m/s) alla 15 cm/s. Projekteeritav lainemurdja on oma mastaabilt väike, võrreldes teiste Kopli poolsaare sadamatega (Joonis 2.1). Selle edelatipp ei ulatu kaugemale teiste sadamate rajatiste edelatippe ühendavast mõttelisest joonest. Seepärast ei suuda projekteeritav lainemurdja mõjutada hoovuste ringkäiku Kopli lahes ning seega ei mõjuta veemasside liikumist teistes sadamates. Kui lainemurdja oleks vähemalt kaks korda pikem, siis oleks võimalik rääkida mingisugusest mõjust, kuid praegusel hetkel see puudub. Kuna projekteeritav lainemurdja jääb teiste sadamate rajatiste edelatippe ühendavast mõttelisest joonest ida poole, siis selle mõju teiste sadamate lainekliimale on olematu. Mõju on siiski oluline Meeruse sadama läänekaile, mille maapoolne osa on projekteeritava lainemurdja valmimisel suurelt jaolt varjatud. See pole täielikult varjatud, kuna lainemurdja on kavas rajada madalaharjalisena, mistõttu kõrge veetaseme korral võivad lained üle joosta. Et Meeruse sadama omanikuks on Bekkeri sadama omanik, siis on need olud varasemalt läbi räägitud. Lainemudel OÜ Lk 5 / 6 Dokument: 2134_BekkeriHinnang_v01.doc Asukoht: Marati tn 14, Tallinn, Harju maakond Nimetus: Bekkeri sadama projekteeritava lainemurdja mõju hinnang teistele sadamatele Joonis 2.1 Projekteeritava lainemurdja (punasega) Nutimere rakenduse kuvatõmmisel (28.10.2021). 2.2 Setete liikumine Kopli poolsaare sadamate rajatise ulatuvad sügavasse vette (Joonis 2.1). Enamjaolt on sügavuseks 7 m. Sellises sügavuses liiguvad vähesed setted (muda jms) ning seda pigem tugevates tormides. Sadamate käitamise seisukohalt on sadamasse tungiv sette probleem, kuna see vähendab sügavust ning seeläbi vastuvõetavate laevade arvu. Seega piiratakse setete liikumist sadamasse. Bekkeri sadamasse projekteeritav lainemurdja peaks idee kohaselt kaitsma sadama akvatooriumi Meeruse sadama läänekai välisküljel madalamas vees liikuva sette eest. See lainemurdja vähendab võimalikku setete liikumist põhjapoolsetesse sadamatesse. Setete liikumine Meeruse sadamasse jääb muutumatuks, kuna Bekkeri sadamast põhja pool on sügavasse vette ulatuvad sadamarajatised. Lainemudel OÜ Lk 6 / 6 Dokument: 2134_BekkeriHinnang_v01.doc Asukoht: Marati tn 14, Tallinn, Harju maakond Nimetus: Bekkeri sadama projekteeritava lainemurdja mõju hinnang teistele sadamatele 2.3 Kokkuvõte ja soovitused edaspidiseks tööks Projekteeritav lainemurdja ei mõjuta hoovuste tsirkulatsiooni Kopli lahes ega mõjuta negatiivselt teiste sadamate veereziimi. Samuti ei ole mõjutatud lainetus ja setete liikumine põhjapoolsetes sadamates. Meeruse sadama läänekai välisküljele mõjub maapoolses otsas ilmselt rahulikum lainetus kui varem projekteeritava lainemurdja varjatuse tõttu. Lainemurdja projekteerimise edasistes etappides on vajalik analüüsida lainekoormusi muutuva veetaseme ja sügavuste tingimustes. Tulemused nõuavad ilmselt massiivsemaid kive lainemurdja eri lõikudes.  OTSUS Tallinn 27.01.2022 nr 1-7/22-050 Hoonestusloa menetluse algatamine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) paragrahvidele 218-229 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise ja loa tingimuste muutmise üle. Asjaolud ja menetluskäik Logman Invest AS (registrikood 10361696, aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopliranna tn 49, 11713, kontakt [email protected]) esitas TTJA-le 16.06.2021 hoonestusloa taotluse Bekkeri sadamasse lainemurdja rajamiseks. Lainemurdja eesmärgiks on vähendada lainetust akvatooriumis ning takistada süvendatud akvatooriumis pinnase valgumine. Koos hoonestusloa taotlusega esitati OÜ EstKONSULT (registrikood 10410360) poolt koostatud eelprojekt „Bekkeri sadama lainemurdja ehitusprojekt“. Samuti esitas taotleja 25.08.2021 LEMMA OÜ (registrikood 11453673, koostaja Piret Toonpere, litsents KMH 0153) poolt koostatud keskkonnamõju eelhinnangu „Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang“. Eelhinnang on koostatud vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Täiendavalt on esitatud 29.10.2021 Lainemudel OÜ koostatud ekspertarvamus töö nr 2134 „Bekkeri sadama projekteeritava lainemurdja mõju hinnang teistele sadamatele“. Taotluse ja sellega seotud dokumendid on registreeritud TTJA avalikus dokumendiregistris, https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ (registreerimise nr: 16-7/21-07684) VeeS § 217 lg 1 alusel on hoonestusluba vajalik, kui soovitakse koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Bekkeri sadamas teostatud süvendamise tööde tõttu on tuvastatud kiiremat setete tekkimist, mille tõttu on laevade ohutuks ja turvaliseks juurdepääsu tagamiseks lainemurdja rajamine hädavajalik. Hoonestusloa alusel püstitatav rajatis koosneks graniitkividega kindlustatud lainemurdjast, mille südamik moodustatakse mineraalsest täitest, paemurrust või purustatud betoonist. Maavarade ressursikulu vähendamiseks on võimalik lainemurdja ehitusmaterjalina kasutada saastumata ehitus- ja lammutusjäätmeid. Rajatise põhjapindalaks on 3037 m² ning veepealseks pindalaks 868 m². Lainemurdja oleks plaanimõõtmetelt sirge kõrgusega üle veepinna 1,0 m, sügavusega 4,5 m, pikkusega 160 m, laiusega harjal 3,0 m, laiusega põhjal 19,5 m, nõlva kaldega 1:1,5. Tehnovõrke (elektrikaabelliinid, veetrassid) lainemurdjale ei rajata. Hoonestusloaga koormatav ala asub Kopli lahes, 25 meetri kaugusel Tallinna linna Põhja-Tallinna linnaosa kinnistu kopliranna tn 53b kaldast. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid: X: 6590726.204 Y: 537868.830 X: 6590723.407 Y: 537882.486 X: 6590709.755 Y: 537879.344 X: 6590634.003 Y: 537761.386 X: 6590636.970 Y: 537747.893 X: 6590650.428 Y: 537750.837 Vastavalt VeeS § 219 lg-le 2 teeb pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Sellest lähtuvalt edastas TTJA 16.09.2021 kirjaga nr 16-7/21-07684-002 nimetatud hoonestusloa taotluse, eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile, Muinsuskaitseametile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Põhja-Tallinna Valitsusele ja Transpordiametile. Vastuskirjad laekusid Siseministeeriumilt, Transpordiametilt, Rahandusministeeriumilt, Keskkonnaametilt, Muinsuskaitseametilt ja Põhja-Tallinna Valitsuselt. Siseministeeriumil puudusid 1.10.2021 saadetud kirjas nr 16-7/21-07684-003 vastuväited hoonestusloa taotlusele ja eelhinnangule, sest nende valitsemisala vaates kavandatav rajatis ei too kaasa ebasoodsaid mõjusid. Transpordiamet edastas 29.09.2021 kirjaga nr 6.3-1/22445-2 seisukoha, et hoonestusloa algatamisele vastuväited puuduvad ning keskkonnamõjude hindamise algatamine ei ole vajalik. Muinsuskaitseamet edastas 15.10.2021 kirjaga nr 1.1-7/2787-1 seisukoha, et puuduvad vastuväited hoonestusloa taotlusele. Täiendavalt juhiti tähelepanu, et kui tööde käigus tuleb välja arheoloogiline leid (näiteks laevajäänused), siis Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 31 lg 1 ja § 60 tulenevalt tuleb tööd katkestada, jätta leid leiukohta ja teatada sellest Muinsuskaitseametile. Ametil on õigus määrata vajaduse korral täiendavad uuringud tulenevalt MuKS § 31 lg 2 ja § 82 lg 1. Põhja-Tallinna Valitsus edastas 22.10.2021 kirja nr 16-7/21-07684-010, milles nõustus hoonestusõigusega kui pädevad asutused on oma tingimused ja nõusolekud esitanud. 2 Rahandusministeerium edastas 07.10.2021 kirjas nr 15-1/6485-2 tähelepaneku, et VeeS § 221 lg 2 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa algatamisest mh juhul, kui taotlusaluse alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud. VeeS § 221 lg 3 kohaselt eeltoodud sätet ei kohaldata, kui hoonestusloa taotleja on nõus, et hoonestusluba antakse käesoleva seaduse § 224 lõikes 4 sätestatud kehtivusajaga, milleks on 1 aasta pärast planeeringu kehtestamist. Rahandusministeeriumil puuduvad vastuväited hoonestusloa menetluse algatamise osas kui taotleja nõustub VeeS § 224 lõikes 4 sätestatud tähtajaga. Keskkonnaamet edastas 14.10.2021 kirjaga nr 6-3/21/19801-2 märkused eelhinnangu, otsuse eelnõu ja ehitusprojekti parandamiseks. KMH eelhinnangut, ehitusprojekti ja otsuse eelnõud tuleb täiendada esitatud märkuste alusel ning esitada uuesti Keskkonnaametile seisukoha kujundamiseks. Hoonestusloa taotleja Logman Invest AS kinnitas 29.10.2021 saadetud kirjas, et nõustub VeeS § 224 lõikes 4 sätestatud kehtivusajaga hoonestusloa väljastamisega. Samuti esitas arendaja parandatud eelhinnangu vastavalt Keskkonnaameti märkustele. Koos eelhinnanguga lisati täiendavalt Lainemudel OÜ koostatud ekspertarvamus, töö nr 2134 „Bekkeri sadama projekteeritava lainemurdja mõju hinnang teistele sadamatele“. Ekspertarvamuse kohaselt ei mõjuta projekteeritav lainemurdja hoovuste tsirkulatsiooni Kopli lahes ega mõjuta negatiivselt teiste sadamate veerežiimi. Samuti ei ole mõjutatud lainetus ja setete liikumine põhjapoolsetes sadamates. Täiendavalt esitas arendaja 01.11.2021 saadetud kirjaga uuendatud ehitusprojekti vastavalt Keskkonnaameti esitatud märkustele. TTJA edastas 10.11.2021 kirjaga nr 16-7/21-07684-013 uuendatud hoonestusloa algatamise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu, eelhinnangu, ehitusprojekti ja ekspertarvamuse Keskkonnaametile uuesti seisukoha andmiseks. Täiendavalt esitati nimetatud dokumendid seisukoha andmiseks veel Kaitseministeeriumile, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametile. Vastuskirjad laekusid Keskkonnaametilt, Kaitseministeeriumilt ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt. Keskkonnaamet on 15.11.2021 saadetud kirjas nr 6-3/21/19801-4 seisukohal, et eelhinnangut on täiendatud Keskkonnaameti esitatud märkuste alusel ning nõustub otsuse eelnõus esitatuga, et KMH algatamine lainemurdja hoonestusloa väljastamise üle otsustamisel ei ole vajalik, kuna kaasnevad mõjud ei ole eeldatavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2² mõistes olulised. Hoonestusloa andmisel (sh tingimuste määramisel) tuleb arvestada KMH eelhinnangus esitatud keskkonnameetmetega (ptk 3.8), et ennetada võimalikku keskkonnamõju. Keskkonnaamet ei pea vajalikuks veeseaduse § 219 lõike 7 alusel täiendavate tingimuste seadmist. Kaitseministeeriumi 19.11.2021 kirjas nr 12-1/21/4166 puudusid vastuväiteid ja ettepanekuid hoonestusloa taotluse ja otsuse eelnõu kohta. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet esitas 06.12.2021 kirjas nr 10-10/3183-3 seisukoha, et KMH läbiviimine on vajalik, sest Bekkeri sadama akvatooriumi alale rajatava lainemurdja maht on üle 10 000 m3 ning kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral KMH läbiviimine on kohustuslik. Amet tõi välja, et eksperthinnang (töö nr 2134) ei käsitle Stroomi ranna ja Kopli lahe randade erosiooni ning antud teema on käsitlemata ka KMH eelhinnangus. Samuti toodi välja, et eelhinnangus on käsitlemata Kopli lahe vee kvaliteet ja Stroomi suplusranna suplusvee kvaliteet, sh võimalik mikrobioloogiline 3 reostus. TTJA edastas 08.12.2021 kirjaga nr 16-7/21-07684-017 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti seisukoha ja märkused hoonestusloa taotlejale. Hoonestusloa taotleja esitas vastuväited Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti märkustele, mille aluses koostas TTJA 13.12.2021 vastuskirja nr 16-7/21-07684-019. Vastuskirjas tõi TTJA välja, et eksperthinnangus on esile toodud, et projekteeritav lainemurdja ei mõjuta hoovuste tsirkulatsiooni Kopli lahes ega mõjuta negatiivselt teiste sadamate veerežiimi. Seega ei saa kavandatav lainemurdja mõjutada ka randade erosiooni ega vee kvaliteeti või selle mikrobioloogilist koostist. Sellest lähtuvalt ei ole asjakohane vee, sh suplusvee kvaliteeti eelhinnangus käsitleda. Samuti selgitas TTJA, et projekti kohaselt on lainemurdja kogumaht 9910 m3, millest veealuse osa maht on 9190 m3, seega ei ole lainemurdja KMH algatamine kohustuslik ning eelhinnangust tulenevalt ei ole eeldada olulist keskkonnamõju ning TTJA on seisukohal, et KMH-d ei ole vaja algatada. TTJA täiendas hoonestusloa menetluse algatamise otsuse eelnõu tingimusi eksperthinnangu, töö nr 2134 ettepanekuga, et lainemurdja projekteerimise edasistes etappides on vajalik analüüsida lainekoormusi muutuva veetaseme ja sügavuste tingimustes. Vastavalt veeseaduse § 219 lõikele 3 teavitas TTJA Logman Invest AS-i (registrikood: 10361696) hoonestusloa taotluse alusel hoonestusloa menetluse algatamise kavatsusest lainemurdja rajamiseks 06.12.2021 Ametlikes Teadaannetes (https://www.ametlikudteadaanded.ee/), 06.12.2021 Eesti Päevalehes ja TTJA kodulehel (www.ttja.ee) riigimaa hoonestusõiguse seadmise teadete all. Vastavalt VeeS § 219 lõikele 4 oli käesoleva teate avaldamisest arvates 20 päeva jooksul teistel huvitatud isikutel õigus esitada omapoolne hoonestusloa taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks. Konkureerivaid hoonestusloa taotlusi TTJA-le ei esitatud. Õiguslikud järeldused TTJA otsustab hoonestusloa menetluse algatamise VeeS § 218 lõike 1 ning § 219 lõigete 1 ja 2 alusel pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Hoonestusloa menetluse algatamine toimub vastavalt VeeS §-le 219. VeeS § 221 lg 1 ja 2 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu; taotletaval alal on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus, mille tulemusel antava hoonestusloa alusel ehitatava ehitise olemusest tulenevalt ei ole asjaomasele alale võimalik anda teist hoonestusluba; taotletaval alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud või kui kavandatava ehitise püstitamiseks on vaja koostada riigi eriplaneering. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 18 järgi tuleb vee erikasutuse valdkonda kuuluva kavandatud tegevuse korral otsustajal anda eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. KMH vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee erikasutuse valdkonda kuuluvate tegevuste korral, milleks on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 11 p 7 alusel veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust 100 kuupmeetrit. 4 Eeldatavalt puudub lainemurdja rajamisel oluline keskkonnamõju, vette paigaldatav maht on 9190 m³ ja lainemurdja maht koos veepealse osaga 9910 m³. Lemma OÜ koostatud keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et kavandatava tegevusega ei ole oodata olulist keskkonnamõju, mis võiks ületada keskkonnataluvust või põhjustada kahju inimese tervisele, kultuuripärandile või varale. Kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. Planeeritavad tegevused ei oma mõju hüdroloogilistele tingimustele ja veekvaliteedile. Projektiga hõlmatud alal ja lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada. Bekkeri sadama ala jääb Kopli asumisse, mille elanike arv 2020. aasta seisuga oli 66716. Akvatooriumi ala puhul on tegu merealaga, kus elanikkond puudub. Piirkonnas ei ole teada alasid, kus õigusaktidega inimese tervise ja heaolu kaitseks kehtestatud keskkonnakvaliteedi nõudeid oleks ületatud. Lainemurdja rajamisel võib olulisimaks mõjuks pidada võimalikku mõju merekeskkonnale. Bekkeri sadama akvatooriumis toimuva süvendustegevuse ja ehitustegevuse mõju on keskkonnamõju hindamiste käigus hinnatud kahel korral. Mõlemal juhul on leitud, et heljumi kandumine Stroomi ranna piirkonda ei ole tõenäoline. Samuti ei ole reaalne heljumi kandumine väljapoole akvatooriumi Kopli lahe kalakoelmute piirkonda. Arvestades, et lainemurdja rajamisega ei kaasne setete eemaldamist ega setete kaadamist merre on tekkiva heljumi kogus ja sellest tulenevalt heljumi levik tunduvalt väiksem kui alal eelnevalt tehtud ja hinnatud süvendustöödega kaasnevad heljumi kogused. Lainemurdja rajamisega võivad esineda ajutised ehitustegevusega kaasnevad mõjud nagu müra ja vibratsioon, mida on võimalik leevendada. Arvestades ehitusala paiknemist tundlike alade suhtes (lähim elamuala jääb u 400 m kaugusele) ning asjaolu, et tegu on tegutseva kaubasadama alaga, siis ei ole oodata müra- ja vibratsioonihäiringut tasemel, mis võiks põhjustada müra normtasemete ületamist. Müra ja vibratsioon võib tekkida mõnevõrra tihenevast liiklusvoost ehituse ajal (ehitusmaterjali transport). Lainemurdja kasutusaegne mõju müra- ja vibratsioonitasemetele puudub. TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangule ja selles toodud järeldustele, mille kohaselt kavandataval tegevusel ei ole eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Samuti puuduvad hoonestusloa menetluse algatamist välistavad asjaolud. Ärakuulamine Vastavalt haldusmenetluse seadusele § 40 lõikele 1 saatis TTJA 13.01.2022 kirjaga nr 16-7/21-07684-020 hoonestusloa menetluse algatamise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu Logman Invest AS-ile tutvumiseks ning arvamuse ja seisukoha andmiseks. Arendajal puudusid vastuväited otsuse eelnõule. Otsus 5 Tuginedes eeltoodule ja veeseaduse § 219 lg 1 ja 7, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 18, § 11 lg 2², 2³, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 7 ja eelhinnangust tulenevad järeldused ning majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 4 lg 1 p 8 otsustan: 1. algatada hoonestusloa menetlus Logman Invest AS 16.06.2021 esitatud ja 29.10.2021 täiendatud hoonestusloa taotluse alusel; 2. jätta Bekkeri sadama hoonestusloa menetluses algatamata keskkonnamõjude hindamine; 3. lainemurdja projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda eelhinnangus „Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang“ esitatud leevendusmeetmetega; 4. eksperthinnangust (töö nr 2134 „Bekkeri sadama projekteeritava lainemurdja mõju hinnang teistele sadamatele“) lähtuvalt tuleb lainemurdja projekteerimise edasistes etappides analüüsida lainekoormusi muutuva veetaseme ja sügavuste tingimustes; 5. keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusest teavitatakse 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Isikul, kes leiab, et käesoleva haldusaktiga rikutakse tema õigusi, on 30 kalendripäeva jooksul arvates haldusaktist teadasaamisest õigus esitada vaie Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorile (Endla tn 10a, 10122 Tallinn, e-post [email protected]) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Vaksmaa-Tammaru Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja Lisad: Lisa 1 Bekkeri lainemurdja keskkonnamõju hindamise eelhinnang Lisa 2 Bekkeri sadama lainemurdja mõju hinnang teistele sadamatele Koostaja: Kati Kuura 6 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Tallinn 2021 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Nimetus: Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Värvi tn 5, 10621 Tallinn Tel +372 5059914 E-post [email protected] Töö tellija: Aktsiaselts Logman Invest Reg nr 10361696 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopliranna tn 49, 11713 E-post: [email protected] Töö teostajad: Piret Toonpere (litsents KMH 0153) Töö versioon: 29.10.2021 2 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 5 1 Kavandatav tegevus ................................................................................................................. 6 Kavandatava tegevuse iseloom ja maht ........................................................................... 6 Kavandatava tegevuse seosest asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega....................................................... 7 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine ......................................................... 9 Tegevuse energiakasutus ................................................................................................ 10 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ................................................................................. 10 Heide vette ja pinnasesse ........................................................................................ 10 Heide õhku .............................................................................................................. 10 Lõhn ......................................................................................................................... 11 Müra ........................................................................................................................ 11 Vibratsioon .............................................................................................................. 11 Valgustatus .............................................................................................................. 11 Soojus ...................................................................................................................... 11 Kiirgus ...................................................................................................................... 11 Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ........................................................................... 11 Kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sh heite suurus 12 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel 12 2 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ........................................................ 13 Olemasolev olukord ja toimuvad tegevused .................................................................. 13 Alal esinevad loodusvarad, sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ........................................... 14 Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõe-äärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest ......................................................................................... 16 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond........................................................................ 17 3 Hinnang keskkonnamõjude olulisusele.................................................................................. 18 Mõju suurus .................................................................................................................... 18 Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus 18 3 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Mõju ilmnemise tõenäosus ............................................................................................. 19 Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ................................................................. 19 Mõju piiriülesus ............................................................................................................... 20 Mõju Natura 2000 võrgustiku alale ................................................................................ 20 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega ....................................................................................................... 20 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused ................................................................................................................................. 20 4 Eelhinnangu järeldus .............................................................................................................. 22 4 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu koostas Lemma OÜ keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH0153). Töös osales keskkonnakonsultant Heli Aun. Eelhindamine on koostatud vastavalt Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ja juhistele. Keskkonnamõju eelhindamise koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87; RT I, 21.12.2019, 7), edaspidi KeHJS ning keskkonnaministri 16.08.2017. a määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (RT I, 18.08.2017, 3). Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi poolt 2017 aastal koostatud juhendiga „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend“ ja T. Põder 2017. aastal koostatud “Keskkonnamõju hindamise käsiraamat”. KMH eelhindamise objektiks on Aktsiaselts Logman Invest poolt 16.06.2021. a Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud hoonestusloa taotlus hoonestusloa saamiseks avaliku veekogu koormamiseks kaldaga püsivalt ühendamata rajatisega (lainemurdjaga). Lainemurdja kogumaht on 9910 m3, millest veealuse osa maht on 9190 m3. Vastavalt Riigikogu poolt 22.02.2005. a vastu võetud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RT 2005, 15, 87) (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p-le 18 tuleb vee erikasutuse valdkonda kuuluva kavandatud tegevuse korral otsustajal anda eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. KMH vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee erikasutuse valdkonda kuuluvate tegevuste korral, milleks on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 aasta (viimati muudetud RT I, 22.09.2020, 3) määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 11 p 7 alusel veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust 100 kuupmeetrit. Vastavalt KeHJS § 6 lg 1 p-le 171 on olulise keskkonnamõjuga tegevus merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit. KeHJS § 6 lg 2 sätestab, et eelhinnangu annab otsustaja ehk tegevusloa väljaandja ning § 61 lg 1 sätestab, et eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega vajaliku teabe. Nõudeid keskkonnamõju eelhinnangu sisule täpsustab KeHJS § 61 lg 5 alusel vastu võetud Keskkonnaministri 16.08.2017. a määrus nr 31 (Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded). Käesolev KMH eelhinnang on seega koostatud KeHJS § 11 lg 6 ja muu asjakohase teabe alusel (esitatud hoonestusloa taotluses ja ehitusprojektis1) lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust ning annab vastava KMH koostamise vajalikkuse hinnangu. KMH eelhinnangu eesmärk on selgitada, kas hoonestusloa taotlusele on vajalik täiemahulise keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamine. 1 OÜ EstKONSULT. 2021, Bekkeri sadama lainemurdja ehitusprojekt. Eelprojekt. Töö nr 20016. Väljatrüki kuupäev: 16. juuni 2021 5 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang 1 Kavandatav tegevus Kavandatava tegevuse iseloom ja maht AS Logman Invest soovib hoonestusluba Läänemere kui avaliku veekogu koormamiseks Kopli lahes, Bekkeri sadama akvatooriumisse lainemurdja rajamiseks. Bekkeri sadamas teostatud süvendustööde mõju säilitamiseks on lainemurdja vajalik setete kiire tagasikandumise vältimiseks ning sadama laevaliikluse ohutuse tagamiseks. Hoonestusloaga koormatav ala asub 35 meetri kaugusel Tallinna linna Põhja-Tallinna linnaosa kinnistu Kopliranna tn 53b kaldast. Lainemurdja koordinaadid on järgmised: − P001 – X: 6590726.204; Y: 537868.830 − P002 – X: 6590723.407; Y: 537882.486 − P003 – X: 6590709.755 ; Y: 537879.344 − P004 – X: 6590634.003 ; Y: 537761.386 − P005 – X: 6590636.970 ; Y: 537747.893 − P006 – X: 6590650.428; Y: 537750.837 − P007 – X: 6590642.342; Y: 537756.328 − P008 – X: 6590717.988; Y: 537874.082 Hoonestusloa alusel püstitatav rajatis koosneks graniitkividega kindlustatud lainemurdjast, põhja pindalaga 3037 m2. Joonis 1. Väljavõte lainemurdja asendiplaanist. Lainemurdja kavandatud kõrgus üle veepinna on 1,0 meetrit, sügavus 4,5 meetrit, pikkus 160 meetrit, laius harjal 3,0 meetrit, laius põhjal 19,5 meetrit, nõlvade kalded 1:1,5. Tehnovõrke (elektrikaabelliinid, veetrassid) lainemurdjale ei rajata. Lainemurdja südamik moodustatakse mineraalsest täitest, paemurrust või purustatud betoonist. Lainemurdja südamikus saab vastavalt ehitusprojektile taaskasutada eelsorteeritud ja vajadusel 6 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang purustatud ehitus- ja lammutusjäätmeid. Täites tuleb vältida plaatjaid ning nõeljaid täitematerjali tükke, mille alla võivad jääda tühikud ning mille tõttu võivad tekkida vajumid. Täites ei sobi kasutada leonduvat materjali ega puidutükke sisaldavat materjali. Joonis 2. Väljavõte lainemurdja läbilõikest. Lainemurdja välispinna kaitseks lainetuse erosiooni eest kasutatakse graniitkive läbimõõduga 700–1000 mm. Lainemurdja südamiku peenosise väljauhtumise takistamiseks lisatakse graniitkividest kindlustuskivide alla 4. tugevusklassi geotekstiili kiht. Geotekstiil paigaldatakse ülekatetega, ülekatete pikkuseks minimaalselt 1 meeter. Lainemurdja ala ees on olemasolevad sügavused kuni –4,5 m abs (EH2000). Süvendustöid lainemurdja rajamisega kavas ei ole, lainemurdja rajatakse olemasolevate sügavuste säilitamiseks, mis on saavutatud keskkonnaloa L.VV/321581 kohaste süvendustöödega. Lainemurdja kivide kogumaht on 9910 m3, millest veealuse osa maht on 9190 m3. Vastavalt ehitusprojektile on lainemurdja rajamise eesmärgid: − Sadamas navigatsioonil ohutuse tõstmine; − Rannapurustuste vältimine kinnistul Kopliranna 53b; − Süvendatud sadama akvatooriumi kaitsmine rannast purustatud materjali akvatooriumisse kandumise eest. Kavandatava tegevuse seosest asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Koostamisel oleva Eesti mereala planeeringu kohaselt on kauba- ja reisisadamate võrgustik valdavalt välja arenenud ja nende sadamate laiendamine vastavalt vajadustele. Bekkeri sadam on mereala planeeringu kaardil kajastatud sadamana. Mereala planeering seab tingimuseks, et merre rajatavad objektid ei tohi häirida veeliiklejatel navigatsioonimärkide või -tulede eristamist ja peavad olema tähistatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja rahvusvahelistele suunistele. Kavandatav lainemurdja soovitakse rajada merealale ilma kaldaga ühenduseta. Kohaliku omavalitsuse üld- ja detailplaneeringud mereala kasutust ei planeeri. Siiski on järgnevalt käsitletud lainemurdja kavandatava asukohaga funktsionaalselt seotud maismaaosas kehtivaid planeeringuid ja kavandatavaid tegevusi. 7 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Tallinna linna kehtiva üldplaneeringuga on Bekkeri sadama maa-ala juhtfunktsiooniks määratud kaubasadama-ala. Koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu maakasutuse kaardil on Bekkeri sadama ala määratud segahoonestusalaks ning külgnev Meeruse sadama ala lisaks ka keskuse alaks. Bekkeri sadama alal kehtib 2. juuni 2005 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 164 kehtestatud Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneering. Bekkeri sadama DP-s lähtutakse sadamast kui kompleksist, mis koosneb akvatooriumist, kaidest, kaide pealsest operatiivtsoonist kraanade ja seadmetega ja kaide tagamaast kaupade ladustamiseks ja komplekteerimiseks. Seega moodustavad kaid 1, 2, 3 ja 4 laohoonete ja platsidega sadama krundi Marati 14 (katastritunnus 78401:101:5316) pindalaga 12479 m² ja Marati 4A (katastritunnus 78401:101:1705) koos raudtee haruteega pindalaga 12795 m² ning kinnistu Marati 7 (katastritunnus 78408:808:1380) laohoonetega pindalaga 33661 m². Bekkeri sadama DP on Tallinna Linnavolikogu 17. mai 2007 otsusega nr 138 transpordimaa (positsioon XV) osas osaliselt kehtetuks tunnistatud ning Tallinna Linnavolikogu 16. mai 2002 kehtestatud otsusega nr 226 “Kopliranna tn 19 kinnistu detailplaneering“ on kavandatud muuta Kopliranna tn 19 piire. Tallinna Linnavolikogu 2. juuni 2005 otsusega nr 164 otsustati tunnistada kehtetuks Bekkeri sadama DP transpordimaa sihtotstarbega krundi (positsioon XV) osas. Muus osas on Bekkeri sadama DP kehtiv. Bekkeri sadama DP käsitles kavandatava lainemurdja asukohas perspektiivseid kaisid nr 6 ja 7. Aktsiaselts Logman Invest on esitanud detailplaneeringu algatamisettepaneku2 Bekkeri sadamaala muutmiseks segahoonestusalaks, kuna kavas on tulevikus lõpetada kaubaoperatsioonid sadamas. Bekkeri sadamaga külgneb vahetult Meeruse sadam. Meeruse sadama alal on algatatud Meeruse sadamaala detailplaneering ja detailplaneeringu KSH (Tallinna Linnavolikogu 17. september 2020 otsus nr 85, edaspidi Meeruse sadama agatatud DP). Algatatud Meeruse sadama DP hõlmab kinnistuid Ankru tn 14 katastritunnus 78401:101:0753, Kopliranna tn 33 katastritunnus 78408:808:0018, Kopliranna tn 49 katastritunnus 78408:808:0032 ja Kopliranna tn 53b katastritunnus 78408:808:1691. Meeruse sadama detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada Meeruse kaubasadama asemel jahisadam ja uus ärifunktsiooniga elamukvartal. Bekkeri ja Meeruse praegustest kaubasadamate aladest on tulevikus kavandada kujundada terviklik keskuseala (Joonis 3). Käesoleva eelhinnangu objektiks oleva hoonestusloa taotluse ala jääb sadamaalade arenguvisiooni kohaselt perspektiivsele rannapromenaadi ja puhkeala alale. Lainemurdja rajamine ei ole vastuolus tuleviku arenguvisiooniga. 2 Logman Invest AS-i 18.03.2021 esitatud DP algatamise taotlus Tallinna Linnaplaneerimise Ametile https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP045610 8 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Joonis 3. Väljavõte Bekkeri kvartali detailplaneeringu algatamisettepaneku joonisest. Alus: K- Projekt AS (versioon 04.10.2021). Aktsiaseltsile Logman Invest on väljastatud keskkonnaluba L.VV/321581 kehtivusega 04.04.2012–22.02.2022 Bekkeri sadama akvatooriumi, sissesõidutee ja kai nr 5 ehitamisega seotud süvendamiseks mahus kuni 230 000 m3. Süvendustööd on käesolevaks ajaks valdavalt lõpetatud. Lainemurdja kavandamine on seotud teostatud süvendustöödega. Lainemurdja rajamisega on eeldatavalt võimalik vähendada sadama akvatooriumisse setete tagasikandumist ja seeläbi vähendada tulevikus süvendustööde vajadust. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Lainemurdja kivide kogumaht on 9910 m3, millest veealuse osa maht on 9190 m3. 9 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Lainemurdja välispinna kaitseks lainetuse erosiooni eest kasutatakse graniitkive läbimõõduga 700–1000 mm. Lainemurdja südamik moodustatakse mineraalsest täitest, paemurrust või purustatud betoonist. Arvestades ehitusmahtu ei ole tegu olulise maavarade ressursside tarbega. Samas maavarade ressursikulu vähendamiseks on võimalik lainemurdja ehitusmaterjalina kasutada saastumata ehitus- ja lammutusjäätmeid. Lainemurdja südamikus saab taaskasutada eelsorteeritud ja vajadusel purustatud ehitus- ja lammutusjäätmeid. Täites tuleb vältida plaatjaid ning nõeljaid täitematerjali tükke, mille alla võivad jääda tühikud ning mille tõttu võivad tekkida vajumid. Täites ei sobi kasutada leonduvat materjali ega puidutükke sisaldavat materjali. Kuna ehituslikult on olulised materjali omadused ja keskkonnakaitseliselt asjaolu, et tegu oleks saastumata materjalidega, siis otseselt ei ole vahet kas kasutatavaks täitematerjaliks on ehitus- ja lammutusjäätmeteks liigituv materjal või tooteks liigituv materjal. Jäätmeks liigituvate materjalide kasutamisel ehitusel on vajalik taotleda jäätmevaldkonna registreering. Lainemurdja rajamiseks süvendustöid ette nähtud ei ole. Lainemurdja on vajalik juba teostatud süvendustööde käigus saavutatud süvenduse säilitamiseks. Kavandatava tegevuse käigus kasutatakse ressursina maad väikeses mahus (ehitusalune pind 3037 m2). Olulist keskkonnamõju sellega kaasnevana oodata ei ole. Kavandatava tegevuse käigus ei kasutata ressursina mulda, pinnast, vett ega loomastikku ja taimestikku. Tegevuse energiakasutus Tegevusega ei kaasne suuremahulist energiakasutust. Ehitustöödeks kasutatakse ujuvaluseid, pargaseid kivide ja ekskavaatorite transpordiks. Ehitustehnika tarbib diiselkütust, kuid oodata ei ole energiakasutust ulatuses, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Heide vette ja pinnasesse Lainemurdja ehitamiseks paigutatakse vette kive ja täitepinnast. Materjali kogumaht on 9910 m3, millest veealuse osa maht on 9190 m3. Ehitusmaterjalina kasutatakse graniitkive ja mineraalsest täidet, paemurdu või purustatud betooni. Ehitusmaterjalina on asjakohane kasutada vähemalt osaliselt ehitus- ja lammutusjäätmeid, mille kasutamisel tuleb veenduda nende reostuse puudumises. Kasutada ei tohi leostuvaid ja orgaanikat (nt puitu) sisaldavat materjali. Lainemurdja südamiku peenosise väljauhtumise takistamiseks lisatakse graniitkividest kindlustuskivide alla 4. tugevusklassi geotekstiili kiht. Arvestades kavandatavat ehituslikku lahendust ning kasutatavaid materjale, siis on ebatõenäoline merevette või pinnasesse reostuse levik. Süvendustöid lainemurdja alal ei kavandata. Merre mineraalsete materjalide paigutamine ei põhjusta vesikeskkonnale olulist keskkonnamõju. Lainemurdja kasutusaegne mõju veekvaliteedile ja pinnasele puudub. Heide õhku Kavandatava tegevusega ei ole oodata olulist heidet õhku. Kasutatav ehitustehnika emiteerib vähesel määral suitsugaase, kuid sellega kaasnevana ei ole oodata olulist mõju õhukvaliteedile. Ehitusmaterjalina ei kasutata olulises koguses peeneteralist materjali, mille kasutamisega võiks kaasneda olulisel määral tolmu või peenosakeste heidet. Lainemurdja kasutusaegne mõju õhukvaliteedile puudub. 10 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Lõhn Kavandatava tegevus ei ole ehitustegevuse ega kasutuse etapis lõhna allikas. Müra Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmüra teke. Arvestades ehitusala paiknemist tundlike alade suhtes (lähim elamuala jääb u 400 m kaugusele) ning asjaolu, et tegu on tegutseva kaubasadama alaga, siis ei ole oodata mürahäiringut tasemel, mis võiks põhjustada müra normtasemete ületamist. Müra võib tekkida mõnevõrra tihenevast liiklusvoost ehituse ajal (ehitusmaterjali transport). Ehitusmaterjali transport saab toimuda mööda Ankru ja Kopli tänavaid ning edasi meritsi. Tegu on juba praegu kaubasadama alaga, kus esinevad raskeliikluse vood. Arvestades ehitustegevuse mahte, siis ei ole oodata liiklusvooge mahus, mis võiks põhjustada olulist liiklusmüra häiringut. Ehitusmaterjali kaugtranspordi vajadust ja vedude intensiivsust ehituse perioodil vähendab eeldatavalt asjaolu, et ala vahetus läheduses (Marati tn 14) paikneb jäätmekäitluskoht (keskkonnaluba KL-512243), kus toimub ehitus- ja lammutusjäätmete ringlusse võtmine ning nendest ehitusmaterjalide tootmine. Eeldatavalt on seega võimalik ehitusmaterjalina vähemalt osaliselt kasutada antud jäätmekäitluskohas käideldavaid sobilikke püsijäätmeid. Lainemurdja kasutusaegne mõju müratasemetele puudub. Vibratsioon Ehitustegevusega võib kaasneda vähesel määral ehitusaegse vibratsiooni teket. Arvestades ehitusala kaugust tundlikest aladest ning ehituskonstruktsioonilist lahendust, siis ei ole oodata vibratsiooni tasemel, mis põhjustaks olulist häiringut, mõju varale või looduskooslustele. Vibratsioon võib tekkida mõnevõrra tihenevast liiklusvoost ehituse ajal (ehitusmaterjalide transport). Samas on tegu juba praegu kaubasadama alaga, kus esinevad raskeliikluse vood. Arvestades ehitustegevuse mahte ei ole oodata liiklusvooge mahus, mis võiks põhjustada olulist vibratsioonihäiringut. Ehitusmaterjali kaugtranspordi vajadust ja vedude intensiivsust ehituse perioodil vähendab eeldatavalt asjaolu, et ala vahetus läheduses (Marati tn 14) paikneb jäätmekäitluskoht (keskkonnaluba KL-512243), kus toimub ehitus- ja lammutusjäätmete ringlusse võtmine ning nendest ehitusmaterjalide tootmine. Lainemurdja kasutusaegne mõju vibratsioonitasemetele puudub. Valgustatus Lainemurdja ehitusprojekt ei näe ette lainemurdjale valgustuse rajamist. Soojus Lainemurdja rajamisel ja kasutamisel puudub soojuskiirguse emissioon. Kiirgus Kavandatav tegevus ei ole ioniseeriva kiirguse allikaks (valguskiirguse ja soojuskiirguse teema on juba eelnevalt kajastatud). Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Lainemurdja rajamisega kaasnevana ei ole oodata olulist jäätmeteket. Ehitustegevusega kaasnevana on ehitusprojektis esitatud jäätmekava kohaselt oodata kuni 0,5 t segaolmejäätmete teket. Muude jäätmete teket ette ei nähta. Segaolmejäätmed antakse üle korraldatud jäätmeveo 11 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang raames. Arvestades jäätmete mahtu ja piirkonnas heal tasemel toimuvat jäätmete vedu ja käitlust, siis ei kaasne sellega olulist keskkonnamõju. Ehitusmaterjalide ressursikulu vähendamiseks on võimalik ja soovitatav lainemurdja ehitamisel kasutada kive, mineraalset täitematerjali ja purustatud betooni, mis on ehitus- ja lammutusjäätmed või jäätmetest toodetud materjalid. Kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sh heite suurus Lainemurdja ehitustegevuse käigus on teoreetiliselt võimalik kasutatava tehnikaga avarii toimumine. Töökorras tehnika kasutamine aitab vähendada kõikvõimalikke avariisid ja nendest tulenevat kahjulikku mõju. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Tehnika korrasolekut tuleb jälgida igapäevaselt. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva keskkonna kahjustamine. Eelhinnangu koostamise aluseks oleva ehitusprojektiga ei lahendata Bekkeri sadama lainemurdja navigatsioonimärgistust. Navigatsioonimärgistus lahendatakse vajadusel eraldi projektiga. Navigatsioonimärgistuse vajadus ja lahendus tuleb määrata koostöös Transpordiametiga. Lainemurdja rajamine ei tohi suurendada navigatsiooniriske. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. Lainemurdja kavandamise üheks eesmärgiks on sadamas ohutuse tõstmine ja rannapurustuste vältimine. Sadama lainemurdja vajadus tuleneb kaudselt ka kliimamuutuste mõjust, mille tõttu on oodata ekstreemsete ilmastikuolude ja tuulekiiruste tõusu sadama alal. 12 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang 2 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond AS Logman Invest soovib hoonestusluba Läänemere koormamiseks Kopli lahes, Bekkeri sadama akvatooriumisse lainemurdja rajamiseks. Lainemurdja koordinaadid on esitatud ptk 1.1. Olemasolev olukord ja toimuvad tegevused Bekkeri sadam asub Kopli lahe idakaldal. Sadam koos laevatehasega rajati, kui Venemaa kaotas 1905. aastal Jaapanile sõja ja suurema osa oma laevastikust, ning oli vaja kaotus korvata. Pärast 1917. aasta revolutsiooni hakati Bekkeri tehase hooneid kasutama teistel eesmärkidel (kummi- ja klaasivabrik jt). Pärast II maailmasõda hakati praktiliselt jäävaba sadamat kasutama Vene sõjalaevade remontimiseks. Sadam oli Vene sõjaväe käsutuses kuni 1991. aastani, mil nn Balti Baas võeti üle Eesti Vabariigi alluvusse ning moodustati RAS Balti Baas. Seega on ala ajalooliselt väljakujunenud sadama- ja tööstuspiirkond ja külgneb samuti sadamate või tootmistsoonidega. Bekkeri sadama kõrval lõuna suunas asub Meeruse sadam ning sadama kõrval kirde suunas asuvad Piirivalvesadam ja Vene-Balti sadam. Alles pärast II maailmasõda on lähikonda rajatud mõned elamud. Elamute rajamine piirkonnas on viimastel aastatel hoogustunud. Bekkeri sadama akvatoorium on 14 ha suurune ja määratud Vabariigi Valitsuse 05.02.2021 korraldusega nr 53 (III, 06.02.2021, 3). Akvatooriumi pindala on ligikaudu 14 ha, pikkus 320 m, laius 360 m ning sügavus sadamasse sissepääsul 6–10 m ja basseinis 4–9 m. Sadamaregistrisse on kantud Bekkeri sadam koodiga EE BEK. Sadamaregistri kohaselt paikneb Bekkeri sadam järgmistel kinnistutel Harju maakonnas Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas: Marati tn 8 katastritunnus 78401:101:2477, Marati tn 14 katastritunnus 78401:101:5316, Marati tn 12 katastritunnus 78408:808:0200, Marati tn 12a katastritunnus 78408:808:2390, Marati tn 7 katastritunnus 78408:808:1380). Bekkeri sadamas osutab sadamateenust OÜ Tallinna Bekkeri Sadam (registrikood 10375907, aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopliranna tn 49, 11713). Sadama maa-ala pindala on 186 284 m². Sadamas asub T-kujuline sadamasild lainekaitse muuliga, mille laius on 20÷24 m, kai seina pikkus on 280 m. Välja on ehitatud 4 kaid. Kai nr 1 on 170 m pikk, maksimaalne sügavus 8 m. Kai nr 2 ja 3 kokku on 280 m pikk, maksimaalne sügavus 6 m. Nimetatud kaide veealune osa on puitkärgkastidest. Kai nr 4 on 170 m pikk, maksimaalne sügavus kai ääres on 6 m. Bekkeri sadama sissesõidu profiil kulgeb muuli tuletorni ja sissesõidupoi keskjoonel ja algab Kopli lahe põhifaarvaatrist, mis on 800 m kaugusel sadama sissesõidust. Sissesõidufaarvaatri sügavus on 8,1 meetrit, laius on 55 meetrit. Äärtel on sügavus 6,5 meetrit. Sadamasse sisenevate laevade DW=14 tuh tonni. Sadamas on avatud laoplatsid ning eraldi laohooned kauba ladustamiseks: kinnine laokompleks moodustab 25 173 m² ning laoplatside pindala on 24 200 m². Olemas on raudteeplatvorm ja kaks raudteeharu kogupikkusega ca 1,5 km. Sadamakompleks kuulub Aktsiaseltsile Logman Invest. Tegemist on merekaubasadamaga, kus on võimalik aastaringselt käidelda kõiki kaubagruppe. Üldiselt on sadamas võimalik silduda kahel laeval lastimis-lossimistööde tegemiseks. Sadamasillal ei ole tõste-transpordi mehhanisme ning oma kitsuse tõttu ei võimalda suure kaubapartii ladustamist. Bekkeri sadam osutab erinevaid sadamateenuseid: − Laevade lastimine ja lossimine; − Kaupade ümberlaadimine erinevat tüüpi transpordiliikide vahel; − Kaupade ladustamine kinnistes laopindadel ja avatud laoplatsidel. 13 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Seni on sadamat korduvalt rekonstrueeritud ja selleks on väljastatud olnud erinevaid keskkonnalube. Käesoleval ajal on kehtiv keskkonnaluba L.VV/321581, mille alusel teostatakse sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali süvendamist mahus kuni 230 000 m³. Alal esinevad loodusvarad, sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Bekkeri sadam asub Kopli poolsaarel Kopli lahe (VEE3134050) idakaldal. Kopli laht kuulub Muuga- Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvee (EE_5) veekogumi koosseisu ning on määratletud veekogu tüübina R3 (Soome lahe lääneosa). 2019. aasta seireandmete põhjal klassifitseerus Muuga-Tallinn-Kakumäe lahe veekogum ökoloogilise seisundi kvaliteediklassi kesine. Füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate (FÜKE) alusel veekogumi seisundi hindamisel arvesse võetud viimase kuue aasta jooksul kogutud andmeid (keskmine), kusjuures üldfosfori (Püld) väärtus on hea ja kesise piiri peal. Viimase seireaasta ehk 2019. a FÜKE koondhinnang on hea3. Mereseire koondhinnang Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvee kogumile 2019 aasta seisuga on halb. Halba koondseisundit määrab kogumi keemilise seisundi hinnang. Halba keemilist seisundit põhjustavad bromodifenüüleetrid ja elavhõbe elustikus ja tributüültina settes. Survet avaldavad veel 7 ühendit (antratseen, Cd, Pb, Ni, PFOS, PCB-d, HBCDD), st tulemused üle määramispiiri3. Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe veekogumi põhjaosas süviku olemasolu võimaldab Soome lahe sügavamate veekihtide vete sissevoolu. Soolsus jääb vahemikku 5,5-9,5 psu. Piirkonna vete toitainete sisaldus on tugevalt mõjutatud Tallinna linna ja intensiivse laevaliikluse poolt. Enamus reostusest pärineb Tallinna linnast, osaliselt Pirita jõest. Lainetust ja hoovuste režiimi Kopli lahel mõjutavad piirkonnas domineerivad tuuled, millest ülekaalus on edela- ja läänetuuled. Peamised hoovused jäävad Kopli lahest väljapoole või läbivad lahe kõige põhjapoolsemat osa. Sellest tulenevat on Kopli laht üsna isoleeritud ning sadama piirkonnas vette sattunud reostus ei kandu väga kergesti lahest välja. Kõige intensiivsem veevahetus toimub Kopli lahes aga lääne- ja idatuulte korral. Lahe siseosas domineeriv tsirkulatsioon soodustab setete ja reostuse kandumist sadama piirkonnast lõuna poole ja kandumist Stroomi ranna põhjaosa piirkonda. Eriti tugev on selline tsirkulatsioon idatuulte korral. Bekkeri sadamaala on tugeva kirde-edela-suunalise langusega mere suunas, maapinna abs. kõrgused on 2.00 - 9.00. Maa-ala asub klindiesisel madalikul. Pinnakatte moodustavad täitepinnas, merelised liivad ja moreen paksusega 1,3 kuni 14,3 m. Pinnakatte paksus suureneb edelasse, aluspõhja vagumuse suunas. Looduslikud pinnased on õhukesed, põhiosa pinnakattest moodustab maa-ala planeerimisel kasutatud täitepinnas. Mereliivade või täitepinnase all lasub saviliivmoreen või liivsavimoreen paksusega 4 kuni 5 m. Aluspõhjaks on alamkambriumi liivakivi. Sügavamale jääb u. 40 m paksune savikiht. 2002 aastal teostati sadama akvatooriumi põhjasetete uuring4. Uuringust ilmnes, et Bekkeri sadama akvatooriumi keskosas ja faarvaatril on ohtlike ainete sisaldus põhjasettes väiksem sihtarvudest ja pinnase seisund seega hea ning keskkonnale ohutu. Kaide lähedal on saasteainete sisaldus põhjasetetes suurem, jäädes enamasti piirarvu ja sihtarvu vahele. Naftaproduktide sisaldus oli ainult PA7 väiksem sihtarvust (100 mg/kg), mis näitab, et pinnase seisund on hea. 3 Keskkonnaagentuur, Keskkonnaministeerium. 2020. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnang. 4 AS Geotehnika Inseneribüroo. 2002. Bekkeri sadama põhjasetete ohtlike ainete sisalduse uuring. 14 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Uuringupunktis PA3 (jääb vahetult olemasoleva kai juurde) oli naftaproduktide sisaldu suurem piirarvust tööstustsoonis (5000 mg/kg) – seal oli pinnas reostunud ning inimese tervisele ja keskkonnale ohtlik. Ülejäänud uuringupunktides jäi naftaproduktide sisaldus tööstustsooni piirarvu ja sihtarvu vahele. Raskemetallide sisaldus ei ületanud sihtarve uuringupunktides PA5, PA6, PA7 ja PA8. Hg, Ni, As sisaldus ei ületanud sihtarve uuringupunktides PA1, PA2, PA3ja PA4. Cd, Cr, Cu, Pb ja ZN sisaldus ületas sihtarve, kuid jäi kõikides uuringupunktides väiksemaks tööstustsooni piirarvudest. (Joonis 4) Pinnase seisund seega kaide lähedal on seega rahuldav. Kuna 2002. a uuring ei näidanud kaidest eemal paiknevatel aladel setete reostust, siis ei ole selle esinemist oodata ka kavandatava lainemurdja alal. 2002. a teostatud uuringutöös4 ei ole eraldi esitatud võetud pinnaseproovide asukohakoordinaate, töö lisana on esitatud uuringupunktide asukoha skeem mõõtkavas 1:2000 (Joonis 4). Joonis 4. Uuringupunktide asukoha skeem M 1:2000. (Allikas: https://www.maaamet.ee/egf/?lht=aru&id=28629). Vastavalt Bekkeri sadama merepõhja setete reostusuuringule5 võeti 16.08.2017. a Bekkeri sadamas kolm pinnaseproovi. Proovide asukohakoordinaadid on järgmised: 1. X: 6590847; Y: 537519; 2. X: 6590801; Y: 537551; 3. X: 6590739; Y: 537576. Ilmseid reostustunnuseid ei esinenud. Kõik kolm pinnaseproovi segati kokku ning anti OÜ Keskkonnauuringute Keskus laborisse analüüsimiseks. Laborianalüüsidest selgus, et kõik märatud elemendid jäid alla sihtarvu (KKM 10.08.2010 määrus nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“) välja arvatud naftasaadused (160 mg/kg), mille sisaldus jäi alla elumaa 5 AS Maves. 2017. Bekkeri sadama kai nr 1 projekteeritava laienduse aluse merepõhja setete reostusuuring. Töö nr 17118. 15 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang piirarvu (500 mg/kg). Uurigu tulemusena võib väita, et analüüsitud näitajate valguses pole merepinnas reostunud ja see ei sea piiranguid pinnase kasutamiseks. Kuna senised pinnaseproovide analüüsid on näidanud, et alal esinev pinnas ei ole reostunud, siis planeeritava lainemurdja rajamisega ei kaasne ohtu reostunud setete resuspensiooniks. 2015. a Bekkeri sadama jääkreostusobjekti infokaardi6 kohaselt on Bekkeri sadamas reostus likvideeritud ning asemele rajatud uued hooned ja platsid. Kaiäärsel reostunud alal on asfaltkatendiga killustiku vaheladustamispaik, loodepiiri reostunud kohas planeeritakse pinnast angaari paigaldamiseks. Kogu territoorium on heakorrastatud ja reostusnähte ei tuvastatud. Infokaardis on jõutud järeldusele, et reostus on likvideeritud ning ettepanek kanda objekt arhiivi. Sadama akvatooriumis ja selle territooriumil ei esine loodusvarasid kasutataval kujul. Otseselt ja aktiivselt kasutatavate sadamate akvatooriumites põhjataimestik tavaliselt kas üldse puudub või on üpris vähese katvusega. Käesoleval juhul asub ehitusala suhteliselt suure sadama akvatooriumis, kus põhjataimestiku arvestataval määral esinemine ei ole tõenäone. Mõjutatavas piirkonnas võib põhjataimestik koosneda põhiliselt üheaastastest niitjatest vormidest ning on suhteliselt liigi ja biomassivaene. Kopli lahe põhjaloomastiku arvukus ja biomass on suhteliselt kõrge, mis on tingitud vee ja setete suurest troofsuse tasemest. Nagu ka põhjataimestiku puhul, on aktiivselt tegutsevas sadamas põhjaloomastik reeglina liigiliselt koosseisult tunduvalt vaesem kui piirnevatel merealadel. Liigivaene kooslus on välja arenenud mitme negatiivse mõjuri pikaajalisel püsimisel. Kopli lahes võivad olulisematest töönduslikest merekaladest vähesel määral kudeda räim, lest ja tuulehaug. Vähesel määral ka mõned mageveeliigid nagu haug ja mõned karplased. Looduslike tingimuste poolest ei ole laht mageveekaladele kudemiseks kuigi sobiv. Siirdekaladest püütakse Kopli lahest merisiiga, meriforelli, vähem meritinti ja lõhet.7 Lainemurdaja ala paikneb inimtegevusest tugevasti mõjutatud sadama alal, kus nii põhjataimestik kui elustik on vähene ning kujunenud sadamategevusest mõjutatuna. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõe-äärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. Kavandatavale lainemurdjale lähim looduskaitsealune ala on Kopli kalmistupark (KLO1200216), mis jääb 800 m kaugusele. Lähimaks kaitstavaks üksikobjektiks on Harilik tamm (KLO4000030), mis jääb lainemurdjast u 600 m kaugusele. Lähimaks Natura 2000 võrgustiku alaks on 1,7 km kaugusel paiknev Paljassaare linnuala (EE0010170), mis on siseriiklikult kaitstav Paljassaare hoiualana (KLO2000168). Lainemurdja ehitustegevuse mõju ei ulatu kaitsealuste objektideni. 6 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?id=1025349268 7 Martin, G., Herkül, K., Eschbaum, R. 2016. KOPLI LAHE KAADAMISALA MEREPÕHJA JA VEESAMBA ÖKOLOOGILISTE TINGIMUSTE JA ELUSTIKU SEISUNDI ISELOOMUSTUS. 16 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Bekkeri sadama territooriumi maismaa osal paiknevad Muinsuskaitseameti poolt kultuurimälestise tunnustele vastavad hooned ja ehitised (Bekkeri laevatehase laevaehitustsehh, mehhaanika- ja turbiinitsehh, slipp, endine veetorn, haldushoone, kultuurimälestisega võrdsustatud hoone - endine politseijaoskond). Kultuuriministri määrusega nr. 47 18.08.97. on need hooned kantud arhitektuuri-mälestiste nimekirja. Lainemurdja kavandatav asukoht ei jää kultuurimälestiste alale ega nende kaitsevöönditesse ja seega ei ole oodata, et lainemurdja ehitustegevuse mõju ulatuks kultuurimälestisteni. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Bekkeri sadama ala jääb Kopli asumisse, mille elanike arv 2020 aasta seisuga oli 66718. Piirkonnas ei ole teada alasid, kus õigusaktidega inimese tervise ja heaolu kaitseks kehtestatud keskkonnakvaliteedi nõudeid oleks ületatud. 8 https://www.tallinn.ee/geoportaal/Pt-1-Tallinna-linnaosad-ja-asumid,-2020 17 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang 3 Hinnang keskkonnamõjude olulisusele Mõju suurus Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist keskkonnamõju, mis võiks ületada keskkonnataluvust või põhjustada kahju inimese tervisele, kultuuripärandile või varale. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus Mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõju liigist. Lainemurdja rajamisel võib olulisimaks pidada võimalikku mõju merekeskkonnale. Bekkeri sadama akvatooriumis toimuva süvendustegevuse ja ehitustegevuse mõju on keskkonnamõju hindamiste käigus hinnatud kahel korral9. Mõlemal juhul on leitud, et heljumi kandumine Stroomi ranna piirkonda ei ole tõenäoline. Samuti ei ole reaalne heljumi kandumine väljapoole akvatooriumi Kopli lahe kalakoelmute piirkonda. Arvestades, et lainemurdja rajamisega ei kaasne setete eemaldamist ega setete kaadamist merre on tekkiva heljumi kogus ja sellest tulenevalt heljumi levik tunduvalt väiksem kui alal eelnevalt tehtud ja hinnatud süvendustöödega kaasnevad heljumi kogused. Lainemurdja ehitustegevuse mõjuala ulatus piirneb seega ehitusala vahetu ümbrusega. Ümbritsevat elanikkonda võib mõjutada ehitustegevusega kaasnev ehitustransport, mis põhjustab ehitusmüra ja vähesel määral vibratsiooni. Kuna tegu on ka praegu kaubavedudeks kasutatava piirkonnaga, siis ei ole oodata ümbritseva elanikkonna jaoks olulist müraolukorra muutust. Lainemurdja mõjutab peale valmimist piirkonna hüdrodünaamilist olukorda. Peamiselt avaldub mõju Bekkeri sadama akvatooriumile, kus on oodata lainekõrguse ja kiiruse vähenemist. Akvatooriumi ala puhul on tegu merealaga, kus elanikkond puudub. Eesti Mereakadeemia (2013) poolt koostatud Meeruse sadama akvatooriumi süvenduse keskkonnamõju hindamise aruandes on näha, et hoovused Meeruse ja Bekkeri sadama piirkonnas jäävad erinevate suundade tuulte korral (kiirus 6 m/s) alla 15 cm/s. Projekteeritav lainemurdja on oma mastaabilt väike võrreldes teiste Kopli poolsaare sadamatega (Joonis 5). Selle edeltipp ei ulatu kaugemale teiste sadamate rajatiste edelatippe ühendavast mõttelisest joonest. Seepärast ei suuda projekteeritav lainemurdja mõjutada hoovuste ringkäiku Kopli lahes ning seega ei mõjuta veemasside liikumist teistes sadamates. Kui lainemurdja oleks vähemalt kaks korda pikem, siis oleks võimalik rääkida mingisugusest mõjust, kuid praegusel hetkel see puudub 10. Kuna projekteeritav lainemurdja jääb teiste sadamate rajatiste edelatippe ühendavast mõttelisest joonest ida poole, siis selle mõju teiste sadamate lainekliimale on olematu. Mõju on siiski oluline Meeruse sadama läänekaile, mille maapoolne osa on projekteeritava lainemurdja valmimisel suurelt jaolt varjatud. See pole täielikult varjatud, kuna lainemurdja on kavas rajada madalaharjalisena, mistõttu kõrge veetaseme korral võivad lained üle joosta. Et Meeruse sadama omanikuks on Bekkeri sadama omanik, siis on need olud varasemalt läbi räägitud10. 9 Eesti Mereakadeemia „Bekkeri sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali süvendamise keskkonnamõjude hindamine“, töö nr 04/04, Tallinn, 2004. Eesti Mereakadeemia „Bekkeri sadama kai nr 5 ehitamise keskkonnamõjude hindamine“, töö nr 01/05, Tallinn, 2005. 10 Lainemudel OÜ. 2021. BEKKERI SADAMA PROJEKTEERITAVA LAINEMURDJA MÕJU HINNANG TEISTELE SADAMATELE. 18 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Joonis 5. Projekteeritava lainemurdja (punasega) Nutimere rakenduse kuvatõmmisel (28.10.2021). Alus: Lainemudel OÜ, 2021 Kopli poolsaare sadamate rajatise ulatuvad sügavasse vette. Enamjaolt on sügavuseks 7 m. Sellises sügavuses liiguvad vähesed setted (muda jms) ning seda pigem tugevates tormides. Sadamate käitamise seisukohalt on sadamasse tungiv sette probleem, kuna see vähendab sügavust ning seeläbi vastuvõetavate laevade arvu. Seega piiratakse setete liikumist sadamasse10. Bekkeri sadamasse projekteeritav lainemurdja peaks kaitsma sadama akvatooriumi Meeruse sadama läänekai välisküljel madalamas vees liikuva sette eest. See lainemurdja vähendab võimalikku setete liikumist vähesel määral põhjapoolsetesse sadamatesse. Setete liikumine Meeruse sadamasse jääb muutumatuks, kuna Bekkeri sadamast põhja pool on sügavasse vette ulatuvad sadamarajatised 10. Mõju ilmnemise tõenäosus Lainemurdja rajamisel on ebatõenäoline olulise keskkonnamõju ilmnemine ja senise sadama mõju oluline suurenemine. Ka katastroofiliste tagajärgedega avariilise sündmuse teke ei ole tõenäoline. Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Võimalik mõju veekvaliteedile ning müra ja vibratsioon on ehitusaegsed ja mööduvad peale ehitustegevuse lõppu. Lainemurdja mõju hüdrodünaamilisele olukorrale on peale rajamist pidev ja pikaajaline (esineb kogu lainemurdja eluea/hoonestusloa kehtivusaja jooksul). Peale lainemurdja eluea lõppu on võimalik see likvideerida ja endine hüdrodünaamiline olukord taastada. Täielik endise olukorra taastamine ei pruugi olla lainemurdja likvideerimise läbi realistlik. Tõenäoline on, et samal ajal kui 19 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang lainemurdja takistab setete levikut Bekkeri sadamasse, siis tõenäoliselt tekitab lainemurdja ka setete kuhjumist lainemurdja ja Kopliranna tn 53b kinnistu vahelisele alale. Juhul kui hoonestusloa kehtivuse ajal otsustatakse alal kehtestada detailplaneering, mis näeb alale ette kaid, siis on võimalik lainemurdja jätta rajatava kai koosseisu11. Mõju piiriülesus Lainemurdja rajamine ja käitamine ei avalda riigipiiriülest mõju. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Lähim Natura 2000 võrgustiku ala Lähim Natura 2000 võrgustiku ala on 1,7 km kaugusel paiknev Paljassaare linnuala (EE0010170), mis on siseriiklikult kaitstav Paljassaare hoiualana (KLO2000168). Lainemurdja ehitustegevuse mõju ei ulatu Natura võrgustiku alani. Projektiga ei kaasne negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatud tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele ning Natura asjakohase hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Bekkeri ja Meeruse sadamaaladel on kavandamisel suuremahulised arendused. Arendustegevuste mahud ja mõjud selguvad vastavate detailplaneeringute ja nende keskkonnamõju strateegiliste hindamiste käigus. Käesoleva eelhinnangu objektiks olev lainemurdja ei välista tulevasi arendustegevusi sadamate aladel ega ka soodusta neid. Lainemurdja puhul avalduvad võimalikud keskkonnamõjud peamiselt ehituse ajal. Kuna sadamaalade arendustegevused ja lainemurdja rajamine ei ole tõenäoliselt ajaliselt kattuvad, siis ei ole oodata mõjude kumuleerumist. Lainemurdja rajamine ei mõjuta sadama senist kasutusintensiivsust, seega mõjude kumuleerumine senise tegevusega puudub. Vähene koosmõju võib esineda ehitusmaterjali vedude ja sadama kaubavedude osas – ehitusaegsed ehitusmaterjali transpordi veod lisanduvad praegustele kaubavedudele. Tõenäoliselt vähendab lainemurdja tulevikus süvendustööde vajadust. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Ebasoovitavaim ajavahemik hüdrotehnilisteks töödeks on kevad, kui enamikul kaladel on kudeaeg ja sellele järgnev larvide arengu aeg. Kalade aktiivne kudemine Kopli lahes algab siis, kui merevee temperatuur koelmutel on tõusnud +5˚ - +6˚C. Keskmiselt leiab see Soome lahe keskosas aset aprilli lõpus. Sõltuvalt ilmast võib aktiivne kudeperiood kesta kuni juuni keskpaigani. Ehitustegevuse perioodil tuleb teha heljumi leviku operatiivseiret ning määrata vee läbipaistvus tööde piirkonnas ja jälgida heljumi liikumissuunda. Ehitustööd tuleb peatada, kui operatiivseire käigus täheldatakse heljumi levikut madalasse rannikumerre, alla 10 m sügavusega aladele. Vältimaks ehitusmaterjalide transpordiga kaasnevaid potentsiaalseid müra – ja vibratsioonihäiringuid ajastada raskeveokite veod päevasele ajavahemikule. Maavarade ressursikulu vähendamiseks on võimalik ja soovitatav lainemurdja ehitamisel kasutada kive, mineraalset täitematerjali ja purustatud betooni, mis on ehitus- ja lammutusjäätmed või 11 Täpne lahendus selgub juhul kui vastav detailplaneering kehtestatakse vastava ehitusprojekti käigus. 20 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang jäätmetest toodetud materjalid. Kastutatavad materjalid ei tohi olla saastunud ega sisaldada orgaanikat nagu puit. Ehitamisel kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Tehnika korrasolekut tuleb jälgida igapäevaselt. Lainemurdja navigatsioonimärgistuse vajadus ja lahendus tuleb määrata koostöös Transpordiametiga. Lainemurdja rajamine ei tohi suurendada navigatsiooniriske. 21 Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang 4 Eelhinnangu järeldus KMH eelhinnangu koostaja ei pea Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamist vajalikuks järgnevalte põhjustel: 1) kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist; 2) projekti elluviimisega ei kaasne keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdroloogilistele tingimustele ja veekvaliteedile; 3) projektiga hõlmatud alal ja lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid ning kaugemal paiknevaid alasid tegevus ei mõjuta; 4) projektiga ei kaasne negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatud tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele ning Natura asjakohase hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik; 5) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; 6) kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket; 7) kavandatava tegevusega ei kaasne avariiolukordade esinemise tõenäosuse kasvu, ehitusaegsed avariiriskid on võimalik viia miinimumini kasutades töökorras tehnikat; 8) lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja kasutusest, ei ole ette näha kavandatud mahus antud asukohas lainemurdja rajamisega muud olulist negatiivset keskkonnamõju. Puuduvad muud olulised kriteeriumid, mis projekti ellurakendamisel tingiks KMH algatamist. 9) projekteeritav lainemurdja ei mõjuta hoovuste tsirkulatsiooni Kopli lahes ega mõjuta negatiivselt teiste sadamate veerežiimi. Samuti ei ole mõjutatud lainetus ja setete liikumine põhjapoolsetes sadamates. Meeruse sadama läänekai välisküljele mõjub maapoolses otsas vähesel määral rahulikum lainetus kui varem projekteeritava lainemurdja varjatuse tõttu. Lainemurdja ei mõjuta seega teiste sadamaomanike vara. 10) riigipiiriülest mõju ette näha ei ole. Negatiivse keskkonnamõju esinemise ennetamiseks on asjakohane rakendada ptk 3.8 esitatud keskkonnameetmeid. 22  Lainemudel OÜ Lk 1 / 6 Dokument: 2134_BekkeriHinnang_v01.doc Asukoht: Marati tn 14, Tallinn, Harju maakond Nimetus: Bekkeri sadama projekteeritava lainemurdja mõju hinnang teistele sadamatele Lainemudel OÜ Registrikood 14075763 Aadress Pärnu mnt 131b, Tallinn Telefon 58 400 274 e-post [email protected] Töö nr 2134 Tellija OÜ Lemma Registrikood: 11453673 Objekti aadress Marati tn 14, Tallinn, Harju maakond BEKKERI SADAMA PROJEKTEERITAVA LAINEMURDJA MÕJU HINNANG TEISTELE SADAMATELE Autor: Rain Männikus, PhD Volitatud ehitusinsener tase 8. Sadamaehitus. Kutsetunnistus nr 163845 Oktoober 2021 Tallinn Lainemudel OÜ Lk 2 / 6 Dokument: 2134_BekkeriHinnang_v01.doc Asukoht: Marati tn 14, Tallinn, Harju maakond Nimetus: Bekkeri sadama projekteeritava lainemurdja mõju hinnang teistele sadamatele 1 LÄHTEÜLESANNE 1.1 Kavandatavad tööd Logman Invest AS kavandab Bekkeri sadamasse lainemurdjat. Selle kohta on koostanud OÜ Estkonsult eelprojekti (Joonis 1.1). Logman Invest AS-ile kuuluvad nii Bekkeri kui ka Meeruse sadam. Joonis 1.1. Bekkeri sadamasse projekteeritav lainemurdja (punase joonega) Maa-ameti kaardi- rakendusel (27.10.2021). Lainemurdja asukoht on käesoleva töö interpreteering OÜ Estkonsulti töö nr 20016 asendiplaanist. OÜ Lemma on koostanud projekteeritava lainemurdja kohta keskkonnamõju hindamise eelhinnangu. Keskkonnaamet on leidnud: „Eelhinnangus ei ole analüüsitud, kuidas lainemurdja rajamine võib mõjutada kõrval asetsevate sadamate olukorda (veerežiimi ja setete liikumist) ning seeläbi sadamaomanike vara. Palume KMH eelhinnangut täiendada, kuna tegemist on uue rajatisega meres.“ 1.2 Käesoleva töö eesmärk Hinnata, kas projekteeritav lainemurdja mõjutab hüdrodünaamiliselt teiste sadamate olukorda. Lainemudel OÜ Lk 3 / 6 Dokument: 2134_BekkeriHinnang_v01.doc Asukoht: Marati tn 14, Tallinn, Harju maakond Nimetus: Bekkeri sadama projekteeritava lainemurdja mõju hinnang teistele sadamatele 1.3 Töö alusmaterjalid • OÜ Lemma. 2021. Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. • OÜ Estkonsult. 2020. Töö nr 20-016. Bekkeri sadama lainemurdja ehitusprojekt. Eelprojekt. • OÜ IPT Projektijuhtimine. 2019. Töö nr 19-05-1489. Bekkeri sadama süvendus. Geotehniline uuring. • Eesti Mereakadeemia. 2013. Meeruse sadama akvatooriumi süvenduse keskkonnamõju hindamise aruanne. • TTÜ Meresüsteemide Instituut. 2010. Tallinna Vanasadama remontsüvendustööde keskkonnamõjude hindamise aruanne. • TTÜ Meresüsteemide Instituut. 2006. Tallinna Vanasadama süvendustööde keskkonna- mõjude hindamise aruanne. • TÜ Mereinstituut. 2002. Vene-Balti sadama KMH aruanne. Lainemudel OÜ Lk 4 / 6 Dokument: 2134_BekkeriHinnang_v01.doc Asukoht: Marati tn 14, Tallinn, Harju maakond Nimetus: Bekkeri sadama projekteeritava lainemurdja mõju hinnang teistele sadamatele 2 MÕJU HINNANG 2.1 Veemasside liikumine ja lainetus Kopli lahe hoovuste liikumine on mõjutatud Soome lahe üldisest tsirkulatsioonist. Soome lahe estuaarse tsirkulatsiooni kohaselt domineerivad lahe lõunaosas idasuunalised piki rannikut orienteeritud hoovused. Tegeliku hoovuste struktuuri igal kindlal ajahetkel määravad aga lokaalsed tuuled. TÜ Eesti Mereinstituudi poolt Vene-Balti sadama süvendustööde KMH raames tehtud matemaatilise modelleerimise tulemuste põhjal võib iseloomustada tsirkulatsiooni ja veevahetust Kopli lahes järgmiselt (TÜ Eesti Mereinstituut, 2002). Kõige intensiivsem veevahetus Kopli lahes toimub lääne- ja idatuulte korral. Läänetuule korral kujuneb Kopli lahes kellaosuti liikumissuunale vastupidine tsirkulatsioon, vesi voolab Kopli lahte piki Kakumäe poolsaare idarannikut ning lahest välja piki Kopli poolsaare läänerannikut. Samuti on loodetuulega hoovus suunatud lahest välja piki Kopli poolsaare rannikut. Edelatuule puhul ei ole hoovuse kiirus sadama piirkonnas märkimisväärne. Kagu- ja lõunatuulega toimub voolamine Kopli lahe lõunaossa üle lahe keskosa. Idatuulte korral on hoovuste skeem kellaosuti liikumissuunaline. Seega toimub idatuultega liikumine ja sellega kaasnev heljumi transport sadama akvatooriumi juurest Kopli lahe lõunaossa. Heljum võib kanduda üle kogu Kopli lahe rannikuäärse ala. Hoovus on suunatud Kopli lahe lõunaossa piki poolsaare läänerannikut ka kirde- ja põhjatuulega Välja arvatud ida- ja läänetuulega, tekib kõigi teiste tuulesuundade korral Kopli lahe lõunaosas suletud ringtsirkulatsioon. Kagu-, lõuna- ja edelatuulte korral toimub kellaosuti liikumissuunale vastupidine voolamine. Edelatuule korral hõlmab tsirkulatsioonipesa kogu Kopli lahe lõunaosa. Lõuna- ja eriti kagutuule korral on tsirkulatsioonipesa surutud rohkem vastu lahe idakallast. Selline voolamine hoiab teatud osa eelnevalt lahe lõunaossa levinud heljumit selles piirkonnas. Loode-, põhja- ja kirdetuulte korral on ringtsirkulatsioon kellaosuti liikumissuunaline. Loodetuule korral on tsirkulatsioonipesa surutud vastu lahe idaranda, kuid kirdetuule korral hõlmab ringtsirkulatsioon kogu lahe lõunaosa (TÜ Eesti Mereinstituut, 2002). Eesti Mereakadeemia (2013) poolt koostatud Meeruse sadama akvatooriumi süvenduse keskkonnamõju hindamise aruandes on näha, et hoovused Meeruse ja Bekkeri sadama piirkonnas jäävad erinevate suundade tuulte korral (kiirus 6 m/s) alla 15 cm/s. Projekteeritav lainemurdja on oma mastaabilt väike, võrreldes teiste Kopli poolsaare sadamatega (Joonis 2.1). Selle edelatipp ei ulatu kaugemale teiste sadamate rajatiste edelatippe ühendavast mõttelisest joonest. Seepärast ei suuda projekteeritav lainemurdja mõjutada hoovuste ringkäiku Kopli lahes ning seega ei mõjuta veemasside liikumist teistes sadamates. Kui lainemurdja oleks vähemalt kaks korda pikem, siis oleks võimalik rääkida mingisugusest mõjust, kuid praegusel hetkel see puudub. Kuna projekteeritav lainemurdja jääb teiste sadamate rajatiste edelatippe ühendavast mõttelisest joonest ida poole, siis selle mõju teiste sadamate lainekliimale on olematu. Mõju on siiski oluline Meeruse sadama läänekaile, mille maapoolne osa on projekteeritava lainemurdja valmimisel suurelt jaolt varjatud. See pole täielikult varjatud, kuna lainemurdja on kavas rajada madalaharjalisena, mistõttu kõrge veetaseme korral võivad lained üle joosta. Et Meeruse sadama omanikuks on Bekkeri sadama omanik, siis on need olud varasemalt läbi räägitud. Lainemudel OÜ Lk 5 / 6 Dokument: 2134_BekkeriHinnang_v01.doc Asukoht: Marati tn 14, Tallinn, Harju maakond Nimetus: Bekkeri sadama projekteeritava lainemurdja mõju hinnang teistele sadamatele Joonis 2.1 Projekteeritava lainemurdja (punasega) Nutimere rakenduse kuvatõmmisel (28.10.2021). 2.2 Setete liikumine Kopli poolsaare sadamate rajatise ulatuvad sügavasse vette (Joonis 2.1). Enamjaolt on sügavuseks 7 m. Sellises sügavuses liiguvad vähesed setted (muda jms) ning seda pigem tugevates tormides. Sadamate käitamise seisukohalt on sadamasse tungiv sette probleem, kuna see vähendab sügavust ning seeläbi vastuvõetavate laevade arvu. Seega piiratakse setete liikumist sadamasse. Bekkeri sadamasse projekteeritav lainemurdja peaks idee kohaselt kaitsma sadama akvatooriumi Meeruse sadama läänekai välisküljel madalamas vees liikuva sette eest. See lainemurdja vähendab võimalikku setete liikumist põhjapoolsetesse sadamatesse. Setete liikumine Meeruse sadamasse jääb muutumatuks, kuna Bekkeri sadamast põhja pool on sügavasse vette ulatuvad sadamarajatised. Lainemudel OÜ Lk 6 / 6 Dokument: 2134_BekkeriHinnang_v01.doc Asukoht: Marati tn 14, Tallinn, Harju maakond Nimetus: Bekkeri sadama projekteeritava lainemurdja mõju hinnang teistele sadamatele 2.3 Kokkuvõte ja soovitused edaspidiseks tööks Projekteeritav lainemurdja ei mõjuta hoovuste tsirkulatsiooni Kopli lahes ega mõjuta negatiivselt teiste sadamate veereziimi. Samuti ei ole mõjutatud lainetus ja setete liikumine põhjapoolsetes sadamates. Meeruse sadama läänekai välisküljele mõjub maapoolses otsas ilmselt rahulikum lainetus kui varem projekteeritava lainemurdja varjatuse tõttu. Lainemurdja projekteerimise edasistes etappides on vajalik analüüsida lainekoormusi muutuva veetaseme ja sügavuste tingimustes. Tulemused nõuavad ilmselt massiivsemaid kive lainemurdja eri lõikudes.  OTSUS Tallinn 27.01.2022 nr 1-7/22-050 Hoonestusloa menetluse algatamine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) paragrahvidele 218-229 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise ja loa tingimuste muutmise üle. Asjaolud ja menetluskäik Logman Invest AS (registrikood 10361696, aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopliranna tn 49, 11713, kontakt [email protected]) esitas TTJA-le 16.06.2021 hoonestusloa taotluse Bekkeri sadamasse lainemurdja rajamiseks. Lainemurdja eesmärgiks on vähendada lainetust akvatooriumis ning takistada süvendatud akvatooriumis pinnase valgumine. Koos hoonestusloa taotlusega esitati OÜ EstKONSULT (registrikood 10410360) poolt koostatud eelprojekt „Bekkeri sadama lainemurdja ehitusprojekt“. Samuti esitas taotleja 25.08.2021 LEMMA OÜ (registrikood 11453673, koostaja Piret Toonpere, litsents KMH 0153) poolt koostatud keskkonnamõju eelhinnangu „Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang“. Eelhinnang on koostatud vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Täiendavalt on esitatud 29.10.2021 Lainemudel OÜ koostatud ekspertarvamus töö nr 2134 „Bekkeri sadama projekteeritava lainemurdja mõju hinnang teistele sadamatele“. Taotluse ja sellega seotud dokumendid on registreeritud TTJA avalikus dokumendiregistris, https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ (registreerimise nr: 16-7/21-07684) VeeS § 217 lg 1 alusel on hoonestusluba vajalik, kui soovitakse koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Bekkeri sadamas teostatud süvendamise tööde tõttu on tuvastatud kiiremat setete tekkimist, mille tõttu on laevade ohutuks ja turvaliseks juurdepääsu tagamiseks lainemurdja rajamine hädavajalik. Hoonestusloa alusel püstitatav rajatis koosneks graniitkividega kindlustatud lainemurdjast, mille südamik moodustatakse mineraalsest täitest, paemurrust või purustatud betoonist. Maavarade ressursikulu vähendamiseks on võimalik lainemurdja ehitusmaterjalina kasutada saastumata ehitus- ja lammutusjäätmeid. Rajatise põhjapindalaks on 3037 m² ning veepealseks pindalaks 868 m². Lainemurdja oleks plaanimõõtmetelt sirge kõrgusega üle veepinna 1,0 m, sügavusega 4,5 m, pikkusega 160 m, laiusega harjal 3,0 m, laiusega põhjal 19,5 m, nõlva kaldega 1:1,5. Tehnovõrke (elektrikaabelliinid, veetrassid) lainemurdjale ei rajata. Hoonestusloaga koormatav ala asub Kopli lahes, 25 meetri kaugusel Tallinna linna Põhja-Tallinna linnaosa kinnistu kopliranna tn 53b kaldast. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid: X: 6590726.204 Y: 537868.830 X: 6590723.407 Y: 537882.486 X: 6590709.755 Y: 537879.344 X: 6590634.003 Y: 537761.386 X: 6590636.970 Y: 537747.893 X: 6590650.428 Y: 537750.837 Vastavalt VeeS § 219 lg-le 2 teeb pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Sellest lähtuvalt edastas TTJA 16.09.2021 kirjaga nr 16-7/21-07684-002 nimetatud hoonestusloa taotluse, eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile, Muinsuskaitseametile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Põhja-Tallinna Valitsusele ja Transpordiametile. Vastuskirjad laekusid Siseministeeriumilt, Transpordiametilt, Rahandusministeeriumilt, Keskkonnaametilt, Muinsuskaitseametilt ja Põhja-Tallinna Valitsuselt. Siseministeeriumil puudusid 1.10.2021 saadetud kirjas nr 16-7/21-07684-003 vastuväited hoonestusloa taotlusele ja eelhinnangule, sest nende valitsemisala vaates kavandatav rajatis ei too kaasa ebasoodsaid mõjusid. Transpordiamet edastas 29.09.2021 kirjaga nr 6.3-1/22445-2 seisukoha, et hoonestusloa algatamisele vastuväited puuduvad ning keskkonnamõjude hindamise algatamine ei ole vajalik. Muinsuskaitseamet edastas 15.10.2021 kirjaga nr 1.1-7/2787-1 seisukoha, et puuduvad vastuväited hoonestusloa taotlusele. Täiendavalt juhiti tähelepanu, et kui tööde käigus tuleb välja arheoloogiline leid (näiteks laevajäänused), siis Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 31 lg 1 ja § 60 tulenevalt tuleb tööd katkestada, jätta leid leiukohta ja teatada sellest Muinsuskaitseametile. Ametil on õigus määrata vajaduse korral täiendavad uuringud tulenevalt MuKS § 31 lg 2 ja § 82 lg 1. Põhja-Tallinna Valitsus edastas 22.10.2021 kirja nr 16-7/21-07684-010, milles nõustus hoonestusõigusega kui pädevad asutused on oma tingimused ja nõusolekud esitanud. 2 Rahandusministeerium edastas 07.10.2021 kirjas nr 15-1/6485-2 tähelepaneku, et VeeS § 221 lg 2 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa algatamisest mh juhul, kui taotlusaluse alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud. VeeS § 221 lg 3 kohaselt eeltoodud sätet ei kohaldata, kui hoonestusloa taotleja on nõus, et hoonestusluba antakse käesoleva seaduse § 224 lõikes 4 sätestatud kehtivusajaga, milleks on 1 aasta pärast planeeringu kehtestamist. Rahandusministeeriumil puuduvad vastuväited hoonestusloa menetluse algatamise osas kui taotleja nõustub VeeS § 224 lõikes 4 sätestatud tähtajaga. Keskkonnaamet edastas 14.10.2021 kirjaga nr 6-3/21/19801-2 märkused eelhinnangu, otsuse eelnõu ja ehitusprojekti parandamiseks. KMH eelhinnangut, ehitusprojekti ja otsuse eelnõud tuleb täiendada esitatud märkuste alusel ning esitada uuesti Keskkonnaametile seisukoha kujundamiseks. Hoonestusloa taotleja Logman Invest AS kinnitas 29.10.2021 saadetud kirjas, et nõustub VeeS § 224 lõikes 4 sätestatud kehtivusajaga hoonestusloa väljastamisega. Samuti esitas arendaja parandatud eelhinnangu vastavalt Keskkonnaameti märkustele. Koos eelhinnanguga lisati täiendavalt Lainemudel OÜ koostatud ekspertarvamus, töö nr 2134 „Bekkeri sadama projekteeritava lainemurdja mõju hinnang teistele sadamatele“. Ekspertarvamuse kohaselt ei mõjuta projekteeritav lainemurdja hoovuste tsirkulatsiooni Kopli lahes ega mõjuta negatiivselt teiste sadamate veerežiimi. Samuti ei ole mõjutatud lainetus ja setete liikumine põhjapoolsetes sadamates. Täiendavalt esitas arendaja 01.11.2021 saadetud kirjaga uuendatud ehitusprojekti vastavalt Keskkonnaameti esitatud märkustele. TTJA edastas 10.11.2021 kirjaga nr 16-7/21-07684-013 uuendatud hoonestusloa algatamise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu, eelhinnangu, ehitusprojekti ja ekspertarvamuse Keskkonnaametile uuesti seisukoha andmiseks. Täiendavalt esitati nimetatud dokumendid seisukoha andmiseks veel Kaitseministeeriumile, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametile. Vastuskirjad laekusid Keskkonnaametilt, Kaitseministeeriumilt ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt. Keskkonnaamet on 15.11.2021 saadetud kirjas nr 6-3/21/19801-4 seisukohal, et eelhinnangut on täiendatud Keskkonnaameti esitatud märkuste alusel ning nõustub otsuse eelnõus esitatuga, et KMH algatamine lainemurdja hoonestusloa väljastamise üle otsustamisel ei ole vajalik, kuna kaasnevad mõjud ei ole eeldatavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2² mõistes olulised. Hoonestusloa andmisel (sh tingimuste määramisel) tuleb arvestada KMH eelhinnangus esitatud keskkonnameetmetega (ptk 3.8), et ennetada võimalikku keskkonnamõju. Keskkonnaamet ei pea vajalikuks veeseaduse § 219 lõike 7 alusel täiendavate tingimuste seadmist. Kaitseministeeriumi 19.11.2021 kirjas nr 12-1/21/4166 puudusid vastuväiteid ja ettepanekuid hoonestusloa taotluse ja otsuse eelnõu kohta. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet esitas 06.12.2021 kirjas nr 10-10/3183-3 seisukoha, et KMH läbiviimine on vajalik, sest Bekkeri sadama akvatooriumi alale rajatava lainemurdja maht on üle 10 000 m3 ning kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral KMH läbiviimine on kohustuslik. Amet tõi välja, et eksperthinnang (töö nr 2134) ei käsitle Stroomi ranna ja Kopli lahe randade erosiooni ning antud teema on käsitlemata ka KMH eelhinnangus. Samuti toodi välja, et eelhinnangus on käsitlemata Kopli lahe vee kvaliteet ja Stroomi suplusranna suplusvee kvaliteet, sh võimalik mikrobioloogiline 3 reostus. TTJA edastas 08.12.2021 kirjaga nr 16-7/21-07684-017 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti seisukoha ja märkused hoonestusloa taotlejale. Hoonestusloa taotleja esitas vastuväited Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti märkustele, mille aluses koostas TTJA 13.12.2021 vastuskirja nr 16-7/21-07684-019. Vastuskirjas tõi TTJA välja, et eksperthinnangus on esile toodud, et projekteeritav lainemurdja ei mõjuta hoovuste tsirkulatsiooni Kopli lahes ega mõjuta negatiivselt teiste sadamate veerežiimi. Seega ei saa kavandatav lainemurdja mõjutada ka randade erosiooni ega vee kvaliteeti või selle mikrobioloogilist koostist. Sellest lähtuvalt ei ole asjakohane vee, sh suplusvee kvaliteeti eelhinnangus käsitleda. Samuti selgitas TTJA, et projekti kohaselt on lainemurdja kogumaht 9910 m3, millest veealuse osa maht on 9190 m3, seega ei ole lainemurdja KMH algatamine kohustuslik ning eelhinnangust tulenevalt ei ole eeldada olulist keskkonnamõju ning TTJA on seisukohal, et KMH-d ei ole vaja algatada. TTJA täiendas hoonestusloa menetluse algatamise otsuse eelnõu tingimusi eksperthinnangu, töö nr 2134 ettepanekuga, et lainemurdja projekteerimise edasistes etappides on vajalik analüüsida lainekoormusi muutuva veetaseme ja sügavuste tingimustes. Vastavalt veeseaduse § 219 lõikele 3 teavitas TTJA Logman Invest AS-i (registrikood: 10361696) hoonestusloa taotluse alusel hoonestusloa menetluse algatamise kavatsusest lainemurdja rajamiseks 06.12.2021 Ametlikes Teadaannetes (https://www.ametlikudteadaanded.ee/), 06.12.2021 Eesti Päevalehes ja TTJA kodulehel (www.ttja.ee) riigimaa hoonestusõiguse seadmise teadete all. Vastavalt VeeS § 219 lõikele 4 oli käesoleva teate avaldamisest arvates 20 päeva jooksul teistel huvitatud isikutel õigus esitada omapoolne hoonestusloa taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks. Konkureerivaid hoonestusloa taotlusi TTJA-le ei esitatud. Õiguslikud järeldused TTJA otsustab hoonestusloa menetluse algatamise VeeS § 218 lõike 1 ning § 219 lõigete 1 ja 2 alusel pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Hoonestusloa menetluse algatamine toimub vastavalt VeeS §-le 219. VeeS § 221 lg 1 ja 2 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu; taotletaval alal on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus, mille tulemusel antava hoonestusloa alusel ehitatava ehitise olemusest tulenevalt ei ole asjaomasele alale võimalik anda teist hoonestusluba; taotletaval alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud või kui kavandatava ehitise püstitamiseks on vaja koostada riigi eriplaneering. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 18 järgi tuleb vee erikasutuse valdkonda kuuluva kavandatud tegevuse korral otsustajal anda eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. KMH vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee erikasutuse valdkonda kuuluvate tegevuste korral, milleks on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 11 p 7 alusel veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust 100 kuupmeetrit. 4 Eeldatavalt puudub lainemurdja rajamisel oluline keskkonnamõju, vette paigaldatav maht on 9190 m³ ja lainemurdja maht koos veepealse osaga 9910 m³. Lemma OÜ koostatud keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et kavandatava tegevusega ei ole oodata olulist keskkonnamõju, mis võiks ületada keskkonnataluvust või põhjustada kahju inimese tervisele, kultuuripärandile või varale. Kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. Planeeritavad tegevused ei oma mõju hüdroloogilistele tingimustele ja veekvaliteedile. Projektiga hõlmatud alal ja lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada. Bekkeri sadama ala jääb Kopli asumisse, mille elanike arv 2020. aasta seisuga oli 66716. Akvatooriumi ala puhul on tegu merealaga, kus elanikkond puudub. Piirkonnas ei ole teada alasid, kus õigusaktidega inimese tervise ja heaolu kaitseks kehtestatud keskkonnakvaliteedi nõudeid oleks ületatud. Lainemurdja rajamisel võib olulisimaks mõjuks pidada võimalikku mõju merekeskkonnale. Bekkeri sadama akvatooriumis toimuva süvendustegevuse ja ehitustegevuse mõju on keskkonnamõju hindamiste käigus hinnatud kahel korral. Mõlemal juhul on leitud, et heljumi kandumine Stroomi ranna piirkonda ei ole tõenäoline. Samuti ei ole reaalne heljumi kandumine väljapoole akvatooriumi Kopli lahe kalakoelmute piirkonda. Arvestades, et lainemurdja rajamisega ei kaasne setete eemaldamist ega setete kaadamist merre on tekkiva heljumi kogus ja sellest tulenevalt heljumi levik tunduvalt väiksem kui alal eelnevalt tehtud ja hinnatud süvendustöödega kaasnevad heljumi kogused. Lainemurdja rajamisega võivad esineda ajutised ehitustegevusega kaasnevad mõjud nagu müra ja vibratsioon, mida on võimalik leevendada. Arvestades ehitusala paiknemist tundlike alade suhtes (lähim elamuala jääb u 400 m kaugusele) ning asjaolu, et tegu on tegutseva kaubasadama alaga, siis ei ole oodata müra- ja vibratsioonihäiringut tasemel, mis võiks põhjustada müra normtasemete ületamist. Müra ja vibratsioon võib tekkida mõnevõrra tihenevast liiklusvoost ehituse ajal (ehitusmaterjali transport). Lainemurdja kasutusaegne mõju müra- ja vibratsioonitasemetele puudub. TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangule ja selles toodud järeldustele, mille kohaselt kavandataval tegevusel ei ole eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Samuti puuduvad hoonestusloa menetluse algatamist välistavad asjaolud. Ärakuulamine Vastavalt haldusmenetluse seadusele § 40 lõikele 1 saatis TTJA 13.01.2022 kirjaga nr 16-7/21-07684-020 hoonestusloa menetluse algatamise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu Logman Invest AS-ile tutvumiseks ning arvamuse ja seisukoha andmiseks. Arendajal puudusid vastuväited otsuse eelnõule. Otsus 5 Tuginedes eeltoodule ja veeseaduse § 219 lg 1 ja 7, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 18, § 11 lg 2², 2³, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 7 ja eelhinnangust tulenevad järeldused ning majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 4 lg 1 p 8 otsustan: 1. algatada hoonestusloa menetlus Logman Invest AS 16.06.2021 esitatud ja 29.10.2021 täiendatud hoonestusloa taotluse alusel; 2. jätta Bekkeri sadama hoonestusloa menetluses algatamata keskkonnamõjude hindamine; 3. lainemurdja projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda eelhinnangus „Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang“ esitatud leevendusmeetmetega; 4. eksperthinnangust (töö nr 2134 „Bekkeri sadama projekteeritava lainemurdja mõju hinnang teistele sadamatele“) lähtuvalt tuleb lainemurdja projekteerimise edasistes etappides analüüsida lainekoormusi muutuva veetaseme ja sügavuste tingimustes; 5. keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusest teavitatakse 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Isikul, kes leiab, et käesoleva haldusaktiga rikutakse tema õigusi, on 30 kalendripäeva jooksul arvates haldusaktist teadasaamisest õigus esitada vaie Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorile (Endla tn 10a, 10122 Tallinn, e-post [email protected]) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Vaksmaa-Tammaru Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja Lisad: Lisa 1 Bekkeri lainemurdja keskkonnamõju hindamise eelhinnang Lisa 2 Bekkeri sadama lainemurdja mõju hinnang teistele sadamatele Koostaja: Kati Kuura 6  Kaitseministeerium Keskkonnaamet 31.01.2022 nr 16-7/21-07684-022 Muinsuskaitseamet Põhja-Tallinna Valitsus Rahandusministeerium Siseministeerium Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Tallinna Linnaplaneerimise Amet Transpordiamet Bekkeri sadama lainemurdja hoonestusloa menetluse algatamise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise teade Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 12 lõike 1¹ punkti 2 alusel. TTJA otsustajana teatab, et on jätnud 27.01.2022 koos Bekkeri sadama lainemurdja hoonestusloa menetluse algatamise otsusega nr 1-7/22-050 hoonestusloa menetluses keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata. Lainemurdja eesmärgiks on vähendada lainetust akvatooriumis ning takistada süvendatud akvatooriumis pinnase valgumine. Rajatise esialgne plaanitav põhjapindala on 3037 m² ning veepealne pindala 868 m². Lainemurdja on plaanimõõtmetelt sirge kõrgusega üle veepinna 1,0 m, sügavusega 4,5 m, pikkusega 160 m, laiusega harjal 3,0 m, laiusega põhjal 19,5 m, nõlva kaldega 1:1,5. Hoonestusloaga koormatav ala asub Kopli lahes, 25 meetri kaugusel Tallinna linna Põhja-Tallinna linnaosa kinnistu kopliranna tn 53b kaldast. KMH jäeti algatamata veeseaduse § 219 lg 7 p 2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 18, § 11 lg 2², 2³, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 7 ja eelhinnangust tulenevate järelduste alusel. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist. Täiendava keskkonnauuringuna tuleb lainemurdja projekteerimise edasistes etappides analüüsida lainekoormusi muutuva veetaseme ja sügavuste tingimustes. Arendaja on Logman Invest AS (registrikood 10361696), aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopliranna tn 49, 11713, kontakt [email protected]. Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Otsustaja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (kontaktisik Kati Kuura, e-post [email protected], telefon 667 2008). Bekkeri sadama lainemurdja hoonestusloa menetluse algatamise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda TTJA dokumendiregistris aadressil https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ otsides dokumenti registreerimise nr-ga 1-7/22-050. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Lisad: Hoonestusloa menetluse algatamine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine otsus nr 1-7_22-050 Kati Kuura [email protected]