Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu

Justiitsministeerium Meie 10.02.2022 nr 1.2-2/139-14 Eelnõu kooskõlastamine Edastame kooskõlastamiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisa: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Rakendusaktide kavandid 4. Kooskõlastustabel Teadmiseks: Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Ametiühingute Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Kaubandus-Tööstuskoda MTÜ Teenusmajanduse Koda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Töötervishoiuarstide Selts Eesti Kutsehaigete Liit MTÜ Eesti Advokatuur Tööinspektsioon Terviseamet Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Tervise Arengu Instituut Riigikontroll Andmekaitse Inspektsioon Eva Põldis 6269 196 [email protected]  EELNÕU 31.01.2022 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seadus § 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesolevat seadust kohaldatakse kaitseväelaste ja asendusteenistujate teenistustingimuste ning Politsei- ja Piirivalveameti, julgeolekuasutuste ja päästeasutuste töötajate töö kohta niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti ning see ei lähe vastuollu riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega.“. 2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Tööandjal on õigus töödelda uuringute ja analüüside andmeid keemiliste ohutegurite mõõtmise kohta töötaja organismis ulatuses, mis on vajalik töökeskkonna riskianalüüsist tulenevate abinõude rakendamiseks, et kaitsta töötajaid keemilistest ohuteguritest põhjustatud tervisekahjustuste tekkimise eest.“; 3) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Tööandjal on õigus töödelda uuringute ja analüüside andmeid bioloogiliste ohutegurite mõõtmise kohta töötaja organismis ning vaktsineerimise andmeid ulatuses, mis on vajalik töökeskkonna riskianalüüsist tulenevate abinõude rakendamiseks, et kaitsta töötajaid bioloogilistest ohuteguritest põhjustatud tervisekahjustuste tekkimise eest.“; 4) paragrahvi 101 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 101. Alaealised ja tervisekahjustusega töötajad“; 5) paragrahvi 101 lõigetes 1 ja 4 asendatakse sõna „puudega“ sõnaga „tervisekahjustusega“; 6) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Kui tööülesandeid täidetakse kaugtööna, tagab tööandja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise niivõrd, kuivõrd see on kaugtöö eripärasid arvestades võimalik ning lähtudes käesoleva seaduse §-s 135 sätestatust.“; 7) paragrahvi 12 lõikes 3 asendatakse sõna „tervisekontrolli“ sõnadega „töötervishoiuteenuse osutamise“; 8) paragrahvi 13 lõike 1 punktis 61 asendatakse arv „9“ arvuga „91“; 1 9) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 62 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) korraldama töötervishoiuteenuse osutamist;“; 11) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses: „20) määrama töötaja terviseandmeid töötleva isiku, kellel on nende andmete osas tähtajatu saladuse hoidmise kohustus.“; 12) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: "(3) Töötaja alkoholi-, narkootilise või toksilise joobe või psühhotroopse aine mõju all olemist võib tööandja kontrollida põhjendatud kahtluse korral, välja arvatud juhul, kui töötaja töö osaks on suurema ohu allika valitsemine. Tuvastamise juures tohib olla vaid isik, kes tuvastamise läbi viib. (4) Tööandjal on õigus töödelda töötaja terviseandmeid ulatuses, mis on vajalik töötaja alkoholi, narkootilise või toksilise joobe või psühhotroopse aine mõju all olemise tuvastamiseks.“; 13) paragrahv 131 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 131. Töötervishoiuteenus (1) Tööandja korraldab töötervishoiuteenuse osutamist. (2) Töötervishoiuteenust osutab töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral teisi spetsialiste. (3) Töötervishoiuteenuse osutamisel töötervishoiuarst: 1) tutvub töökeskkonna riskianalüüsiga ja külastab vajaduse korral töökeskkonda; 2) analüüsib ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna; 3) teeb töötajate tervisekontrolli, võttes aluseks töökeskkonna riskianalüüsi; 4) teeb tööandjale ettepanekud töötingimuste parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks; 5) nõustab tööandjat töökeskkonna ja töötingimuste kohandamise ja töötajate tervise edendamise küsimustes; 6) nõustab töötajat tervise edendamise küsimustes. (4) Tervisekontroll tuleb korraldada töötajale, kelle tervist võib töökeskkonna riskide hindamise tulemusel mõjutada järgmine töökeskkonna ohutegur või töö laad: 1) müra; 2) vibratsioon; 3) elektromagnetväljad; 4) tehislik optiline kiirgus; 5) ioniseeriv kiirgus; 6) ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid, sealhulgas kantserogeenid ja mutageenid; 7) bioloogilised ohutegurid; 8) kuvariga töö; 2 9) raskuste käsitsi teisaldamine; 10) korduvaid liigutusi sisaldav töö või töö pidevas sundasendis, sealhulgas istuvas või seisvas asendis; 11) muu ohutegur või töö laad. (5) Sõltumata riskide hindamise tulemustest tuleb tervisekontroll korraldada öötöötajale ja töötajale, kes puutub kokku plii ja selle ühenditega ning asbestitolmuga. (6) Tööandja korraldab töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates. Kui töötaja on viimase kuue kuu jooksul läbinud teise tööandja juures tervisekontrolli samade töökeskkonna ohutegurite ja töö laadide suhtes, võib tööandja korraldada tervisekontrolli töötaja esitatud tervisekontrolli otsusel märgitud ajal. (7) Tööandja korraldab töötaja tervisekontrolli enne bioloogiliste ohutegurite, kantserogeenide, mutageenide, plii ja selle ühendite ning asbestitolmuga kokkupuute algust ja öötöötaja tervisekontrolli enne öötööle asumist. (8) Tööandja korraldab lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud ajale töötaja tervisekontrolli töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul ning alaealise töötaja puhul vähemalt üks kord aastas. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud töökeskkonna ohuteguri või töö laadi põhise tervisekontrolli täpsustavad nõuded võib kehtestada Vabariigi Valitsus määrusega. (10) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 9 nimetatud töö laadi põhise tervisekontrolli täpsustavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (11) Tööandja kannab töötervishoiuteenuse osutamisega seotud kulud. Töötajate tervisekontroll tehakse tööajal ja töötajale makstakse sellel ajal keskmist tööpäevatasu. (12) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi korraldab tööandja regulaarselt vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. (13) Tööandja rakendab töötervishoiuarsti ettepanekuid töökeskkonna parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks, kui sellega ei kaasne tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Tööandja lisab ettepanekud vajaduse korral riskianalüüsi tegevuskavasse. (14) Töötervishoiuarst edastab tööandjale töötaja terviseandmed, mis on vajalikud töökeskkonna ja töötingimuste parandamiseks ning töötajate tervise edendamiseks, eelkõige andmed töötaja üldise terviseseisundi kohta. Tööandjal ei ole õigus saada diagnooside andmeid. (15) Töötervishoiuteenuse osutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (16) Töötervishoiuteenuse osutaja säilitab töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid 30 aastat töötervishoiuteenuse osutamisest arvates. Tööandja säilitab töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisega seotud andmeid kümme aastat töötervishoiuteenuse osutamisest arvates.“; 3 14) paragrahvi 132 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõna „tervisekahjustusega“ sõnadega „tervisekahjustuse saanud“; 15) seadust täiendatakse §-ga 135 järgmises sõnastuses: „§ 135. Tööandja kohustused kaugtöö korral (1) Tööandja on kohustatud: 1) kajastama kaugtööga seonduvad võimalikud riskid töökeskkonna riskianalüüsis ning arvestades kaugtöö erisusi rakendama abinõusid töötaja terviseriskide vältimiseks ja vähendamiseks; 2) juhendama töötajat enne kaugtööle lubamist ning regulaarselt vastavalt vajadusele lähtudes käesoleva seaduse §-s 133 sätestatust ja arvestades kaugtöö erisusi; 3) tagama tööülesannete täitmiseks sobilikud töövahendid; 4) kujundama ja sisustama kaugtöö töökoha, välja arvatud juhul, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud teisiti; 5) korraldama töötaja tervisekontrolli vastavalt käesoleva seaduse §-s 131 sätestatule; 6) uurima tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi vastavalt käesoleva seaduse §-s 24 sätestatule; 7) maksma haigushüvitist vastavalt käesoleva seaduse §-s 122 sätestatule. (2) Tööandja täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata töötervishoiu- ja tööohutusealaseid kohustusi niivõrd, kuivõrd see on kaugtöö eripärasid arvestades võimalik. 16) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) kujundama kaugtööl ohutu töökoha ja töötingimused lähtuvalt tööandja antud juhistest;“; 17) paragrahvi 14 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalased kohustused ei vabasta tööandjat asjakohasest vastutusest, välja arvatud juhul, kui tööülesandeid täidetakse kaugtööna, ja tööandja on täitnud kõik käesoleva seaduse §-s 135 nimetatud kohustused.“; 18) paragrahvi 14 lõike 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi, välja arvatud juhul, kui tööülesandeid täidetakse kaugtööna, ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;“; 19) paragrahvi 17 lõike 5 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) jälgida, et tööandja on korraldanud töötervishoiuteenuse osutamise.“; 20) paragrahvi 18 lõike 6 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) aitab luua töötajatele, sealhulgas käesoleva seaduse §-des 10 ja 101 nimetatud töötajatele, sobivad töötingimused ja töökorralduse.“; 4 21) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 19. Töötervishoiuteenus ja selle osutaja (1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 131 lõikes 3 nimetatud töötervishoiuteenusele võivad töötervishoiuarst, töötervishoiuõde, tööhügieenik, tööpsühholoog, tööfüsioterapeut ja ergonoom (edaspidi töötervishoiuspetsialist) osutada järgmisi töötervishoiuteenuseid: 1) töökeskkonna riskianalüüsi tegemine, sealhulgas ohutegurite parameetrite mõõtmine; 2) tööandja nõustamine töö kohandamisel töötaja võimetele ja terviseseisundile vastavaks; 3) tööandja nõustamine töövahendite ja isikukaitsevahendite valikul ja kasutamisel ning töötingimuste parandamisel; 4) töötajate taastusravi korraldamine; 5) tööandja ja töötaja psühholoogiline nõustamine. (2) Töötervishoiuteenust osutav isik peab olema pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses, kui osutatav töötervishoiuteenus sisaldab töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmist, mille korral on käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud pädeva mõõtja nõue. (3) Töötervishoiuteenuse osutamisel peab töötervishoiuteenust osutava isiku heaks lepingu alusel tegutsema füüsiline isik, kellel on töötervishoiuspetsialisti erialast pädevust tõendav diplom, spetsialiseerumise või täiendusõppe tunnistus. (4) Töötervishoiuarsti ja töötervishoiuõe tööülesannete täitmist hõlmava töötervishoiuteenuse osutamiseks kohaldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatut. (5) Juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja peab töötervishoiuteenuse osutajana tegutsemiseks esitama majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud majandustegevusteate. (6) Majandustegevusteade peab lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 15 sätestatud majandustegevusteates esitatavatele andmetele sisaldama järgmisi andmeid: 1) osutatav töötervishoiuteenus; 2) töötervishoiuspetsialisti nimi; 3) töötervishoiuspetsialisti kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress); 4) andmed töötervishoiuspetsialisti erialast pädevust tõendava diplomi, spetsialiseerumise või täiendusõppe tunnistuse kohta, eelkõige eriala, tunnistuse number, väljaandmise koht ja kuupäev ning kehtivusaeg; 5) juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja kirjalik kinnitus, et lepingu alusel tegutseb tema heaks töötervishoiuspetsialist; 6) juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja kirjalik kinnitus, et isik vastab käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 sätestatud nõudele.“; 22) paragrahv 191 tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahvi 192 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 192 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 5 25) paragrahvi 22 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 26) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Arst teatab Tööinspektsioonile viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis surmaga lõppenud tööõnnetusest ja tööõnnetusest, mille tagajärjel määrati töötajale ajutine töövõimetus.“; 27) paragrahvi 22 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tööandja teatab eluohtliku seisundi tekitanud või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsioonile ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile.“; 28) paragrahvi 23 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ja töö laadi kohta, kaasates vajadusel teisi tervishoiuteenuse osutajaid. Selleks töötervishoiuarst: 1) nõuab tööandjatelt töötaja eelnevate tervisekontrollide andmed ja töökeskkonna riskianalüüsi tulemused või riskianalüüsi puudumise korral seletuskirja töötaja tööolude ja töö laadi kohta; 2) vestleb tööandjaga ja vajaduse korral külastab töökeskkonda; 3) vestleb töötajaga ja vajaduse korral küsib töötajalt täiendavaid terviseandmeid.“; 29) paragrahvi 24 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tööandja koostab kutsehaigestumise uurimise tulemuste kohta raporti, mille ta esitab Tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikult ning kannatanule või tema huvide kaitsjale kirjalikult.“; 30) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Tööandja koostab tööõnnetuse uurimise tulemuste kohta raporti juhul, kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus või surm. Tööandja koostab tööõnnetuse uurimise tulemuste kohta raporti töökeskkonna andmekogus või edastab selle kirjalikult Tööinspektsioonile ning esitab raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale kirjalikult.“; 31) paragrahvi 24 lõiget 11 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise tulemuste kohta koostatud raportit säilitatakse töökeskkonna andmekogus.“; 32) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Tööandjal on õigus töödelda töötaja terviseandmeid ulatuses, mis on vajalik tööõnnetuse ja kutsehaiguse uurimise läbiviimiseks, eelkõige andmeid töötaja üldise terviseseisundi kohta. Tööõnnetusega seotud töötaja terviseseisundi andmed edastab tööandjale töötaja või Tööinspektsioon, kutsehaigusega seotud töötaja terviseseisundi andmed töötervishoiuarst.“; 6 33) paragrahvi 242 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „likvideerimise“ sõnaga „lõppemise“; 34) paragrahvi 25 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-des 19–192“ tekstiosaga „§ 131 lõigetes 2, 3, 15 ja 16 ning §-des 19 ja 192“; 35) seadust täiendatakse §-ga 318 järgmises sõnastuses: „§ 318. Käesoleva seaduse § 24 lõike 11 rakendamine Enne 2022. aasta 1. septembrit tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise tulemuste kohta koostatud raportit säilitab tööandja 55 aastat.“. § 2. Töölepingu seaduse muutmine Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) 7–12-aastase töötaja registreerimisel töötamise registris esitab tööandja täiendavalt Tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis andmed alaealise seadusliku esindaja nõusoleku, alaealise töötingimuste ja töökohustuste ning koolikohustuslikkuse kohta.“; 2) paragrahvi 8 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tööinspektor on kohustatud pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud andmete saamist kontrollima, et töö ei ole alaealisele keelatud, alaealise töötingimused on seaduses sätestatud nõuetega kooskõlas ning alaealine soovib teha tööd.“. § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 25–27, 29–31 ja 35 jõustuvad 2022. aasta 1. septembril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 7, 9–10, 13, 19, 21–24 ja 34 ning § 2 jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, „.....“....................2022. a Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2022. a 7  Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on parandada töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti, sealhulgas tööandjate ja töötervishoiuarstide koostööd, et toetada töötajate tervise kaitset töökeskkonnas ning ennetada ja varakult avastada tööga seotud terviseprobleeme. Eelnõu kohaselt on tööandjal edaspidi kohustus korraldada töökohal töötervishoiuteenuse osutamist, mis hõlmab ettevõtte töötervishoiu olukorra terviklikku analüüsimist, töötajate tervisekontrolli korraldamist ning töötervishoiuarsti poolset nõustamist töökeskkonna parandamise ja töötajate tervise edendamise küsimustes. Võrreldes kehtiva õigusega muutub töötervishoiuteenus terviklikumaks, aidates seega kaasa töötajate terviseprobleemide ennetamisele ja ohutu töökeskkonna loomisele. Teiseks on eelnõu eesmärk muuta kaugtöö korral töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine tööandjatele ja töötajatele arusaadavamaks. Eelnõuga sätestatakse tööandja kohustused kaugtöö korral ning täpsustatakse töötaja õigusi ja kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel. Muudatused arvestavad tööandja piiratud võimalusi tagada kaugtöö korral ohutu töökeskkond, kuivõrd töötaja teeb tööd väljaspool tööandja ruume (nt kodus, raamatukogus). Seetõttu on oluline tuua välja tööandja kohustused, mida ta saab ja peab täitma kaugtöö korral. Sellisteks kohustusteks on töökeskkonna riskide hindamine, tööandja juhendamine, muu hulgas sellest, kuidas töötaja saab ise töökeskkonna riske maandada ja omale ohutu töökeskkonna kujundada, töötaja tervisekontrolli korraldamine ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimine. Ülejäänud töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (TTOS) tulenevate töötervishoiu- ja tööohutusalaste kohustuste täitmisel on tööandja ülesanne hinnata, kas ja mil viisil on neid võimalik täita kaugtöö eripärasid arvesse võttes. Töötajale lisandub kohustus ise tagada oma töökeskkonna ohutus, lähtudes tööandja antud juhistest. Lisaks on eelnõu eesmärk vähendada tööandjate halduskoormust tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimisel. Selleks luuakse tööandjale võimalus koostada ja säilitada tööõnnetuste ja kutsehaigestumise uurimise raporteid töökeskkonna andmekogus. Muudatustega väheneb paberdokumentide koostamise ja edastamisega kaasnev halduskoormus. Lisaks tehakse eelnõuga TTOS-is teisi väiksemaid õigusselgust parandavaid muudatusi. Töölepingu seaduses (TLS) tehtavad muudatused on seotud alaealiste töötamisega seotud andmete esitamisega. Edaspidi on tööandjal kohutus esitada alaealiste töötamise töötingimuste ja vanema nõusoleku kohta info töökeskkonna andmekogusse. Selleks luuakse mugav tehniline lahendus, mis tööandjate halduskoormuse tõusu kaasa ei too. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonnast töökeskkonna juht Seili Suder (626 9191, [email protected]) ja nõunik Eva Põldis (626 9196, [email protected]). Eelnõu mõjuanalüüsi on koostanud analüüsi ja statistika osakonna analüütik Ester Rünkla (626 9177, [email protected]). 1 Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Virge Kuningas-Turu (626 9114, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; 626 9320). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse: 1) TTOS-i 1. jaanuaril 2022. a jõustuvat redaktsiooni (RT I, 21.04.2021, 6); 2) TLS-i 1. septembril 2022. a jõustuvat redaktsiooni (RT I, 22.10.2021, 7). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM)1 tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 6. punktis. 2. Seaduse eesmärk TTOS muutmise eesmärk on parandada töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti, et toetada töötajate tervise kaitset töökeskkonnas ning ennetada ja varakult avastada tööga seotud terviseprobleeme. Seadusemuudatustega parandatakse töötervishoiuteenuse osutajate ja tööandjate koostööd töötajate tervise kaitsel ja ohutu töökeskkonna loomisel ning ühtlustatakse teenuse kvaliteeti teenuseosutajate vahel. Lisaks on eesmärk muuta kaugtöö korral töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine selgemaks ning tööandjatele ja töötajatele arusaadavamaks, täpsustades nii tööandja kui ka töötaja õigusi ja kohustusi kaugtöö tegemise korral. Eelnõu eesmärk on ka vähendada tööandjate halduskoormust tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimisel. Selleks luuakse tööandjale võimalus koostada ja säilitada tööõnnetuste ja kutsehaigestumise uurimise raporteid töökeskkonna andmekogus. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse TTOS-i ja §-ga 2 TLS-i. Eelnõu §-s 3 sätestatakse seaduse jõustumistähtajad. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse TTOS § 1 lõiget 2 selliselt, et TTOS-i kohaldatakse TTOS § 1 lõikes 2 nimetatud asutustele juhul, kui see ei lähe vastuollu riigisaladuse ja välisteabe seadusega (RSVS). Vastava erisuse tegemine on oluline eelkõige julgeolekuasutuste puhul. Muudatus on seotud eelnõus esitatud muudatustega töötervishoiuteenuse korraldamises (vt selgitused eelnõu § 1 punkti 13 juures). 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016. a, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). 2 Erisus julgeolekuasutustele on vajalik, kuivõrd RSVS § 9 punkti 6 kohaselt on julgeolekuasutuste riigisaladuseks muu hulgas asutuse struktuurüksusi, koosseisu ja ülesandeid kajastav teave. Sellest tulenevalt on ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimine, töökeskkonna riskianalüüsiga tutvumine, töökeskkonna külastuste korraldamine ja tööandja nõustamine samuti riigisaladus. Seetõttu tuleb TTOS-is kehtestada erisus, et tööandja ei pea töötervishoiuteenuse korraldamisel nimetatud töötervishoiuteenuse komponente töötervishoiuteenuse osutajalt tellima, kui see läheb vastuollu RSVS-iga. Ühtlasi tähendab see, et sellistel juhtudel jääb kehtima varasem kord, mille kohaselt hõlmab töötervishoiuteenus peaasjalikult vaid töötajate tervisekontrolli korraldamist. Kuna töötervishoiuarst ei saa tutvuda töökeskkonna riskianalüüsiga ega ka töökeskkonnaga kohapeal, arvestatakse tervisekontrolli läbiviimisel töötaja selgitusi tema töökeskkonna ja tööolude kohta. Lähtuvalt töötajate tervisekontrolli otsustest, on töötervishoiuarstil jätkuvalt võimalik teha tööandjale ettepanekuid töötaja tervise kaitseks ning nõustada töötajat tervise edendamise küsimustes. Lisaks on julgeolekuasustuste puhul välistatud töökeskkonna riskianalüüsi koostamine töökeskkonna andmekogus või selle edastamine Tööinspektsioonile (TTOS § 134 lg 7). Samas riskianalüüsi tuleb siiski koostada ja selle alusel abinõusid rakendada ehk riskianalüüs peab asutusel endal tehtud olema. Samuti on välistatud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise raporti koostamine, edastamine ja säilitamine töökeskkonna andmekogus (TTOS § 24 lg 4, 41 ja 11) ehk julgeoleku asutus peab tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise raporteid ise säilitama. Kuivõrd ka kutsehaigestumise diagnoosimise käigus peab töötervishoiuarst külastama töökeskkonda ja tutvuma töökeskkonna riskianalüüsiga, on see RSVS-st tulenevalt julgeolekuasutuste puhul välistatud (TTOS § 23 lg 5 osas, mis puudutab riskianalüüsi ja töökeskkonna külastust). Eelnõu § 1 punktidega 2, 3, 11, 12 ja 32 sätestatakse tööandja õigus töödelda töötaja terviseandmeid, kui see on vajalik töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks ja töötajate tervisekaitseks. Tööandjal tekib vajadus töödelda töötaja terviseandmeid esiteks keemilistest ohuteguritest tulenevate terviseriskide ennetamiseks ja selleks abinõude rakendamiseks (eelnõu § 1 punkt 2). Sellisteks andmeteks on eelkõige töötaja organismis keemiliste ohutegurite tuvastamiseks (bioloogiline seire) tehtud uuringute ja analüüside tulemused. Meetmeid, mida tööandja soovib töökeskkonnas rakendada ja mis hõlmavad ka terviseandmete töötlemist, peavad olema kajastatud töökeskkonna riskianalüüsis. Töökeskkonna riskianalüüsi tuleb töötajatele ja nende esindajatele tutvustada (TTOS § 134 lg 5). Tööandja kohustus rakendada meetmeid keemilistest ohuteguritest tuleneva ohu vähendamiseks töökeskkonnas tuleneb ka Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrusest nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“. Keemiliste ohutegurite puhul peab tööandja tagama, et töökeskkonnas töötajale mõju avaldav keemilisest ohutegurist avalduv oht oleks võimalikult maandatud, sealhulgas rakendama täiendavaid kaitse meetmeid. Muu hulgas peab tööandja vajaduse korral korraldama töötajatele bioloogilise seire, mille käigus määratakse töötaja veres või uriinis kemikaali sisaldus. Kui näiteks analüüsi tulemusel selgub, et töötaja on ülemääraselt keemilise ohuteguriga kokku puutunud, peab tööandja olema teadlik analüüsi tulemusest, et võtta adekvaatseid ja õigeid meetmeid. Andmed teostatud uuringute ja analüüside kohta edastab tööandjale vastav tervishoiuteenuse osutaja. Bioloogilise seire tulemuste põhjal on tööandjal võimalik otsustada, milliseid täiendavaid meetmeid on töökeskkonnas vaja rakendada töötajate tervise kaitseks. Tööandja poolt bioloogiline seire korraldamine on teatud ohtlike ainetega töötamisel ka kohustuslik, näiteks tuleb see korraldada töötajatele, kes puutuvad töökeskkonnas kokku pliiga (Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määrus nr 193 „Plii ja selle 3 ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“, § 4). Analüüsi tulemuste alusel peab tööandja võtma kasutusele sobivaid meetmeid töötajate tervise kaitseks. Teiseks on tööandjal vajalik töödelda töötaja terviseandmeid selleks, et rakendada abinõusid bioloogilistest ohuteguritest põhjustatud tervisekahjustuste ennetamiseks (eelnõu § 1 punkt 3). Töökeskkonnas olevate bioloogiliste ohutegurite (nt nakkushaigusi põhjustavad viirused, bakterid jm) eest kaitseks peab tööandja võtma kasutusele asjakohaseid abinõusid. Näiteks näeb Vabariigi Valitsuse 05. mai 2000. a määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ ette tööandja kohustuse tagada vaktsineerimise võimalus töötajatele, kes puutuvad kokku bioloogilise ohuteguriga, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin. Samuti on näiteks tööandjal kohustus tagada SARS-CoV-2 viiruse leviku korral nakkusohutus muuhulgas töötajate vaktsineerimise, testimise või tõendi kontrollimise abil. Meetmete rakendamine eeldab töötaja terviseandmete töötlemist. Asjakohased abinõud, mida tööandja töökeskkonnas rakendada, tuleb kajastada töökeskkonna riskianalüüsis ja tegevuskavas. Uuringute ja analüüside andmeid edastab tööandjale vastav tervishoiuteenuse osutaja. Vaktsineerimise andmed esitab tööandjale töötaja, kui see vajadus tuleneb töökeskkonna riskianalüüsist. TTOS § 13 lõike 1 punkti 15 kohaselt on tööandja kohustatud kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja. Seetõttu täpsustatakse eelnõuga, et tööandjal on õigus töödelda terviseandmeid, mis on vajalikud selle tuvastamiseks (eelnõu § 1 punkt 12). Tööandjal on õigus kontrollida alkoholi-, narkootilise või toksilise joobe või psühhotroopse aine mõju all olemist ainult juhul, kui tööandjal on selleks põhjendatud kahtlus, näiteks, kui tööülesannete täitmine on takistatud, töötaja on seadnud ohtu nii ennast kui ka teisi töötajaid töökeskkonnas või muul sarnasel juhul. Juhul kui töötaja töö osaks on suurema ohu allika valitsemine, võib tööandja töötajat kontrollida ka muudel juhtudel. Näiteks selliste tööde puhul, kus töötaja vastutab ka teiste elu ja tervise eest (näiteks bussijuhid). Suurema ohu allikas on defineeritud võlaõigusseaduse § 1056 lõikes 2, mille kohaselt loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Lisaks täpsustatakse eelnõus, et töötaja kontrollimise (joobe tuvastamise) juures võib olla vaid isik, kes seda läbi viib, tagades nii privaatsuse. TTOS § 24 lõike 1 kohaselt on tööandjal kohustus uurida kõiki tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi, olenemata nende tagajärje ulatusest. Tööandja saab seejuures teada, millise vigastuse töötaja sai või milles seisneb haigestumine. Vastasel juhul muutuks sisutühjaks tööandja uurimistegevus, mille eesmärk on kõikide asjaolude igakülgne väljaselgitamine. Tööandjal peab uurimise järel olema võimalik ennetada ka kõiki sarnaseid juhtumeid, et vältida edaspidi teistel töötajatel sarnastel juhtumitel tervisekahju tekkimist. Seega on tööandjal vajalik tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimisel töödelda töötaja terviseandmeid (eelnõu § 1 punkt 32). Seejuures ei ole tööandjal vaja teada konkreetsest diagnoosi, vaid piisab teadmisest, näiteks et töötaja sai peavigastuse, mis tekkis seetõttu, et töötaja ei kandnud turvatsoonis kiivrit või et töötaja kukkus redelilt ja murdis selle tagajärjel jalaluu. Samuti ei ole tööandjal vaja teada kutsehaigestumise konkreetset diagnoosi, küll aga on vaja teada fakti, et töötajal on kutsehaigus diagnoositud, ning seda, millised töökeskkonna ohutegurid on kutsehaiguse põhjustanud (IKÜM art 5 lg 1 punktid b) ja c)). Andmed tööõnnetuse kohta saab tööandja töötajalt või Tööinspektsioonilt juhul, kui arst on edastanud Tööinspektsioonile tööõnnetuse teatise, millest Tööinspektsioonil on kohustus teavitada omakorda tööandjat (TTOS § 22 lg 31). Kutsehaigestumisega seotud andmed edastab tööandjale töötervishoiuarst, kes töötajal kutsehaigestumise diagnoosis (TTOS § 23 lg 6). 4 Ükski eelnimetatud tööandja kohustustest ei ole uus, mistõttu sisuliselt tööandja õigusi töötaja terviseandmeid töödelda ei laiendata. Eelnõuga tagatakse õigusselgus terviseandmete töötlemisel. Tööandja peab tagama, et töötaja terviseandmeid on õigus töödelda ning neile on ligipääs ainult nendel töötajatel, kellele tööandja on andnud volituse nimetatud ülesandeid täita. Seejuures peab tööandja määrama töötaja terviseandmeid töötleva isiku või isikud, kellel on kohustus hoida töötajate terviseandmeid tähtajatult saladuses, st neid ei tohi avaldada kõrvalistele isikutele, kellel ei ole vaja nimetatud andmeid teada (eelnõu § 1 punkt 11, IKÜM art 9 lg 3). Üldjuhul on selleks töötajaks töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev töötaja, kes on tööandja poolt määratud ettevõttes täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi või näiteks ettevõtte personalispetsialist. Töötajatel või tööandja esindajal, kes selliseid ülesandeid ei täida, puudub reeglina vastavate terviseandmete teadmise vajadus. Tööandja peab tagama, et terviseandmeid töötlevad ja neile ligipääsu omavad vaid töötajad, kes on selleks tööandjalt saanud vastava ülesande. Tööandja peab arvestama isikuandmete töötlemise põhimõtetega (IKÜM art 5) ning järgima töötajate terviseandmete töötlemisel kõiki muid IKÜM-ist tulenevaid nõudeid, sealhulgas näiteks tutvustama töötajale töödeldavate isikuandmete koosseisu, nende eesmärki ja säilitustähtaegu. Tööandja peab võtma asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid isikuandmete kaitsmiseks, kokkuvõtlikult pidades eelnimetatud aspektide üle arvestust (IKÜM art 30). Eelnõu § 1 punktidega 4 ja 5 asendatakse TTOS-is termin „puudega töötaja“ terminiga „tervisekahjustusega töötaja“ (TTOS § 101). Kehtivas õiguses kasutatav termin on liialt kitsas ega hõlma näiteks osalise ja puuduva töövõimega töötajaid või teisi püsiva terviseprobleemiga töötajaid, kelle puhul on samuti oluline, et tööandja tagaks nende tervisele sobivad töötingimused. Eelnõu kohaselt tuleb edaspidi tööandjal luua tervisekahjustusega töötajale sobivad töö- ja olmetingimused ning tema töö, töövahendid ja töökoht tuleb kohandada vastavalt tema kehalistele ja vaimsetele võimetele. Tervisekahjustusega töötaja võib olla puudega töötaja (Sotsiaalkindlustusameti puude määramise otsuse alusel), osalise või puuduva töövõimega töötaja (Töötukassa töövõime hindamise otsuse alusel) või muu kroonilise või pikaajalise terviseprobleemiga töötaja, kes vajab töötamiseks töökoha või töötingimuste kohandamist. Juhul kui töötaja vajab oma tervisest tulenevalt töökeskkonna või töötingimuste kohandamist, peab töötaja seda tööandjale ütlema, sest vastasel juhul tööandjal seda infot ei ole. Eelnõu § 1 punktidega 6 ja 15–18 sätestatakse TTOS-is kaugtööga seotud tööandja ja töötaja õigused ja kohustused. Tööandja kohutused lisatakse TTOS-i uue paragrahvina (§ 135) ning töötaja õigusi ja kohustusi täpsustatakse TTOS §-s 14. Kaugtöö on üha laiemalt levimas ja seetõttu on oluline, et nii töötajad kui tööandjad oleksid teadlikud, kuidas tagada kaugtöö korral töötervishoid ja -ohutus. Kaugtöö ja sellega seotud töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täpsemalt seaduse tasandil reguleerimise vajadusele on viidanud nii tööandjate kui ka töötajate esindajad. Kaugtöö tähendab, et töötaja täidab poolte kokkuleppel oma tööülesandeid väljaspool tööandja asukohta (TLS § 6 lg 4). Kaugtööd saab teha vaid tööandja ja töötaja kokkuleppel. Kokkulepe tasuks sõlmida hilisemate vaidluste vältimiseks kirjalikult. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida konkreetses kaugtöö tegemise kohas (nt töötaja elukoht) või selles, et töötaja teeb tööd erinevates kindlaks määratud kohtades (nt raamatukogus, riigimajas vms). Samuti võivad pooled kokku leppida, et töötaja teeb kaugtööd vabalt valitud kohas ehk konkreetset töö tegemise kohta kokku ei lepita. Kuna kaugtöö puhul tehakse tööd väljaspool tööandja asukohta, on tööandjal keerulisem kontrollida, milline on töötaja tegelik töökeskkond ning kas töötaja järgib töötamisel töötervishoiu 5 ja -ohutuse nõudeid. Seetõttu on tööandjal ka piiratud võimalused töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täitmist tagada ning töötajal on oma ohutuse tagamisel kaugtööd tehes suurem vastutus. Üldjuhul kasutatakse kaugtöö tegemise võimalust selliste tööde puhul, mis ei eelda töökeskkonna osas erinõudeid või millega kaasnevaid riske võib pidada pigem madalamateks. Sellisteks töödeks on näiteks töö arvutiga, lihtsam käsitöö või muu sarnane töö. Kaugtöö kokkuleppe sõlmimisel on oluline arvestada töö iseloomu ja seda, kas töötajal on võimalik ise lähtuvalt tööandja antud juhistest töökeskkonna ohutus tagada. Tööde puhul, millega kaasneb palju riske, oht töötaja tervisele on suur või kui töökeskkond eeldab näiteks erinõudeid (nt müraisolatsioon, sundventilatsioon vms), ei ole tõenäoliselt võimalik kaugtööd teha ja kaugtöö kokkuleppeid ei ole soovitatav sõlmida. Eeltoodust tulenevalt täpsustatakse TTOS-is tööandja kohustusi, sätestades need täiendavalt kaugtöö korral (eelnõu § 1 punkt 15, millega lisatakse TTOS-i § 135). Paragrahvi 135 lõikes 1 tuuakse välja tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalased kohustused, mida saab ja tuleb täita ka kaugtöö korral, sealhulgas vajaduse korral arvestades kaugtöö eripärasid. Esiteks on tööandja kohustus hinnata võimalikke kaugtööga kaasnevaid töökeskkonna riske töötaja tervisele ning kajastada riskide hindamise tulemused töökeskkonna riskianalüüsis. Riskide hindamisel tuleb lähtuda konkreetse töö iseloomust, hinnata tuleb töökohtade ja töövahendite kasutamise ning töökorraldusega seotud riske. Riskide hindamise tulemusena tuleb rakendada abinõusid töötaja terviseriskide vältimiseks, arvestades kaugtöö erisusi. Need tuleb kajastada riskianalüüsi tegevuskavas. Olukorras, kus töötaja teeb kaugtööd eri kohtades (nt kodus, suvilas, hotellitoas, raamatukogus, kohvikus, rongis), ei ole tööandjal reaalselt võimalik kõiki töökohti kontrollida ega riske kohapeal hinnata. Sellisel juhul tuleb tööandjal võimalikud kaugtöö tegemisega kaasnevad töökeskkonna riskid välja selgitada näiteks töötajaga vesteldes. Vestluse eesmärk on aru saada, millistes keskkondades töötaja kaugtööd teeb ning millised ohud nendes keskkondades võivad esineda. Tööandja võib veel koostada riskide hindamise küsimustiku, mida ta töötaja kaugtööle lubamisel kasutab. Tööandja võib vajaduse korral töökeskkonna riske hinnata ka fotode, videosalvestiste või muude dokumentide abil. Kui töötaja teeb kaugtööd kodus, võib tööandja töötaja nõusolekul selgitada töökeskkonna riskid välja töötaja kodus kohapeal. Ilma töötaja nõusolekuta tema kodus riskihindamist aga teha ei saa, kuivõrd põhiõigus kodu puutumatusele kaitseb kodu või valdust kui privaatsfääri osa. Seega olukorras, kus tööandjal ei ole kaugtöö korral reaalselt võimalik töötegemise kohas riske hinnata, tuleb tööandjal koostöös töötajaga selgitada välja kaugtööga kaasnevad potentsiaalsed riskid (sh ei ole vaja näiteks mõõta ohutegurite parameetrite väärtusi jms) ning arvestades kaugtöö eripärasid võtta kasutusele sobivad riskide maandamise abinõud. Teiseks peab tööandja enne töötaja kaugööle lubamist töötajat juhendama, lähtudes TTOS §-s 133 sätestatust ja kaugtöö eripäradest. Tööandja peab töötajat juhendama kaugtöö töökeskkonnaga seotud ohtudest ja nende tervisemõjudest ning tervisekahjustuse vältimise abinõudest. Kaugtöö iseloomust lähtuvalt võib olla vajadus töötajat juhendada tehtava töö ja kasutatava töövahendi ohutusnõuetest, ergonoomiliselt õigetest tööasenditest ja -võtetest, isikukaitsevahendite kasutamisest, elektri- ja tuleohutusnõuetest ning keskkonna saastamisest hoidumise juhistest. Kaugtöötaja peab teadma ka tööandja töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavoliniku (kui volinik on valitud) kontaktandmeid. Eriliselt tuleb tähelepanu pöörata töötaja juhendamisele kaugtööga kaasnevate riskide ennetamise abinõudest. Töötaja peab juhendamise järel oskama ise ohte märgata ja neid maandada. Tööandja võib töötaja tööle lubada, kui ta on veendunud, et töötaja oskab ohutuid töövõtteid praktikas 6 rakendada. Vajaduse korral peab tööandja juhendamist kordama, näiteks juhul kui kaugtöö tegemise kohas on toimunud olulised muudatused (kaugtöö tegemise keskkond on muutunud, tekkinud on uued ohud), muutunud on töötaja tööülesanded, töötaja kasutuses on uus töövahend või tehnoloogia või töötaja rikkus tööohutuse nõudeid ja see põhjustas või oleks võinud põhjustada õnnetusjuhtumi, sh tööõnnetuse. Tööandja kohustus on tagada töötajale tööülesannete täitmiseks sobilikud töövahendid. Samuti peab tööandja kujundama ja sisustama kaugtöö töökoha, kuid siinkohal on tööandjal ja töötajal õigus kokku leppida, et kui töötajal on olemas kaugtöö tegemiseks sobiv töökoht (nt kodus, suvilas või mujal on sisustatud sobiv kodukontor), siis tööandja eraldi kaugtöö kohta kujundama ei pea. Samuti ei pea tööandja kujundama kaugtöö tegemise kohta, mis asub väljaspool töötaja elukohta. Näiteks olukorras, kus töötaja soovib kaugtööd teha raamatukogus või kohvikus, ei saa eeldada, et tööandja peaks sealset töökohta kujundama ja sisustama. Seega juhul kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud kaugtöö tegemises ja selles, et töötaja tagab ise endale sobiva töökoha, ei ole tööandjal kohustust töökohta kujundada. Olukorras, kus kumbki pool ei ole nõus sobivat töökohta kaugtöö tegemiseks kujundama, ei tohiks ka kaugtöö tegemise kokkulepet sõlmida. Tööandja peab korraldama kaugtööd tegevale töötajale tervisekontrolli sarnaselt tööandja asukohas kohapeal töötavate töötajatega. Töötaja tuleb tervisekontrolli saata lähtuvalt riskide hindamise tulemustest. Tervisekontrolli korraldamise põhimõtted kaugtööd tegeva töötaja ja tööandja asukohas töötava töötaja suhtes ei erine. Kaugtöö korral tuleb uurida tööõnnetusi ja kutsehaigestumise juhtumeid, lähtudes TTOS §-s 24 sätestatud põhimõtetest. Tööandjal ja töötajal tuleks enne töötaja kaugtöö kasutamist läbi mõelda, kuidas peab töötaja tööõnnetuse korral tegutsema. Igal juhul peab töötaja tööandjat viivitamata teavitama tööõnnetuse toimumisest. Õnnetuse seose tööga selgitab tööandja välja uurimise käigus. Töötaja, kellega kaugtööl tööõnnetus juhtus, peab teavitama tööandjat õnnetuse asjaoludest ja selgitama, kuidas on õnnetus seotud tööülesannete täitmisega. Näiteks on tegemist tööõnnetusega, kui töötaja saab kodus vigastada töövahendi purunemise tõttu. Kodus tööajal majapidamistöid tehes juhtunud õnnetus aga tööõnnetuseks ei kvalifitseeru. Asjaolu, et tööõnnetus ei juhtunud tööandja ruumides, vaid kaugtöö tegemise kohas, ei vabasta tööandjat kohustusest selgitada välja tööõnnetuse põhjused ja asjaolud. Kui tööandjal ei võimaldata tööõnnetust selle juhtumise kohas uurida, võib vigastatud töötajal olla keerulisem tõendada, et vigastus tekkis tööõnnetuse tagajärjel. Samuti võib kaugtööd tegeval töötajal tekkida kutsehaigus, kui tema tervist on mõjutanud kaugtöö tegemise keskkonnas esinevad ohud. Asjaolu, et kutsehaigus ei kujunenud välja tööandja ruumides, vaid kaugtöö tegemise kohas, ei vabasta tööandjat kohustusest selgitada välja kutsehaigestumise põhjused ja asjaolud. Kui töötaja ei võimalda tööandjal kutsehaigestumist selle väljakujunemise kohas (nt kodus) uurida, võib töötajal olla keerulisem tõestada, et kutsehaigestumine oli põhjustatud töökeskkonnast või töö laadist. Samuti peab tööandja töötaja haigestumise korral maksma töötajale haigushüvitist TTOS §-s 122 sätestatud korras (§ 135 lg 1 p 7). Haigushüvitise maksmine ei sõltu asjaolust, kas töötaja teeb tööd kaugtööna või tööandja asukohas. Lisaks eelnimetatud tööandja kohustustele on TTOS-is veel mitmeid töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi, mida tööandja tulenevalt kaugtöö eripäradest täita ei saa või saab neid täita vaid piiratud ulatuses. Näiteks on tööandja kohustus tagada esmaabiandja ja esmaabivahendid töökohal, kuid kaugtöö korral ei ole tööandjal võimalik esmaabiandja olemasolu tagada. Küll aga on tööandjal võimalik töötajat juhendada selles, kuidas käituda õnnetuse korral ning vajaduse korral 7 anda esmaabivahendeid, mida on töötajal võimalik kergemate õnnetuste korral kasutada. Teise näitena võib tuua tööandja kohutuse tagada sobivad olmeruumid ja nende korrasolek, kuid mida tööandjal kaugtöö korral ei ole võimalik tagada. Eeltoodust tulenevalt täpsustatakse eelnõuga, et TTOS-ist tulenevaid kohutusi, mida ei ole nimetatud § 135 lõikes 1, peab tööandja täitma niivõrd kuivõrd see on kaugtöö eripärasid arvestades võimalik (§ 135 lg 2). Seega on tööandjal kohustus kaaluda, kas ja mil viisil on ülejäänud TTOS-i nõudeid võimalik ja mõistlik täita. Õigusselguse tagamiseks lisatakse samasisuline säte ka tööandja üldiste kohustuste alla TTOS § 12 lõikesse 1 (eelnõu § 1 punkt 6). Eelnõu § 1 punktidega 16–18 täpsustatakse töötaja õigusi ja kohustusi kaugtöö korral. Kuivõrd kaugtöö korral on tööandjal piiratud võimalused tagada tööohutus kaugtöö tegemise kohas ja seda kontrollida, lasub töötajal suurem vastutus oma ohutuse tagamisel võrreldes tööandja ruumides töötamisega. Seetõttu lisatakse TTOS § 14 lõikesse 1 punkt 11, mille kohaselt on töötaja kohustuseks kujundada ohutu töökeskkond ja ohutud töötingimused vastavalt tööandjalt saadud juhistele, kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud kaugtöö tegemises (eelnõu § 1 punkt 16). Samuti täpsustatakse, et sellise kaugtöö korral, mille puhul on töötajal endal kohustus tööandja juhistest lähtuvalt kujundada ohutu töökeskkond, ei ole töötajal õigust nõuda tööandjalt töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi (eelnõu § 1 punkt 18). See tähendab, et kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud kaugtöö tegemises ning tööandja on töötajat juhendanud selles, kuidas ohutu töökeskkond kujundada ja milliseid riskide maandamise meetmeid rakendada, ei ole töötajal õigust täiendavalt nõuda, et tööandja siiski ise ohutu töökeskkonna tagaks. Töötajal jääb endiselt õigus nõuda ka kaugtöö korral vajalikke isikukaitsevahendeid, näiteks COVID-19 leviku perioodil maske, kui töötaja peab tööd tehes viibima avalikus ruumis. TTOS § 14 lõike 4 kohaselt ei vabasta töötaja töötervishoiu. ja tööohutusalased kohustused tööandjat asjakohasest vastutusest. Eelnõuga täpsustataks, et tööandjal on võimalik vastutusest vabaneda kaugtöö korral, kui tööandja on omalt poolt täitnud kõik TTOS §-s 135 nimetatud kohustused (eelnõu § 1 punkt 17). Näiteks olukorras, kus töötajaga juhtub kaugtööl tööõnnetus, peab tööandja vaidluse korral tõendama, et tema on omalt pool täitnud kõik seadusest tulenevad kohustused töötaja ohutuse ja tervise kaitse tagamiseks (viidates TTOS §-le 135) ning õnnetuse põhjuseks on töötajapoolne tööohutusnõuete rikkumine. Eelnõu § 1 punktidega 7, 9, 10, 13 ja 19 muudetakse töötervishoiuteenuse osutamise korraldust ning täpsustatakse tööandja ja töötervishoiuteenuse osutaja kohustusi töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel ja teenuse osutamisel. Võrreldes kehtiva õigusega, mille kohaselt on tööandjal kohustus korraldada töötajate tervisekontroll ja soovi korral muude töötervishoiuteenuste osutamist ettevõttes (nt töötervishoiuarsti nõustamine jms), on tööandjal eelnõu kohaselt edaspidi kohustus korraldada töötervishoiuteenuse osutamist, mis hõlmab lisaks töötaja tervisekontrollile ka teisi töötervishoiuteenuse komponente. Muudatuste eesmärk on parandada töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti, sealhulgas tööandjate ja töötervishoiuarstide koostööd, et toetada töötajate tervise kaitset töökeskkonnas ning ennetada ja varakult avastada tööga seotud terviseprobleeme. TTOS § 13 lõike 1 punktis 7 täpsustatakse, et tööandja on kohustatud korraldama töötervishoiuteenuse osutamist. Ühtlasi tunnistatakse kehtetuks TTOS § 13 lõike 1 punkt 62, kuna tegemist on samasisulise ja dubleeriva sättega (eelnõu § 1 punktid 9 ja 10). Töötervishoiuteenuse osutamise korraldamise nõuded reguleeritakse täpsemalt TTOS §-s 131 (eelnõu § 1 punkt 13). Kehtivas TTOS § 13 lõike 1 punktis 62 on lisaks sätestatud, et tööandja kannab töötervishoiuteenuse osutamisega seotud kulud. Eelnõuga seda põhimõtet ei muudeta. Vastav nõue on sätestatud TTOS § 131 lõikes 11. 8 Eelnõu kohaselt osutab töötervishoiuteenust sarnaselt kehtiva õigusega töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral teisi spetsialiste (§ 131 lg 2), näiteks töötervishoiuõe, eriarsti, ergonoomi, tööpsühholoogi vm spetsialisti. Töötervishoiuteenuse osutaja otsustada on meeskonna koosseis ja tööülesannete jaotus ning tagada seejuures töötervishoiuteenuse kvaliteet ja teenuse osutamine lähtuvalt TTOS §-s 131 sätestatud põhimõtetest. TTOS § 131 lõikes 3 tuuakse välja töötervishoiuarsti tegevused töötervishoiuteenuse osutamisel ehk töötervishoiuteenuse osutamise kohustuslikud komponendid. Töötervishoiuteenus peab põhinema töökeskkonna riskianalüüsil. Tööandjal on TTOS § 13 lõike 1 punkti 3 ja § 135 kohaselt kohustus korraldada töökeskkonna riskianalüüs. Töötervishoiuarst võtab töötervishoiuteenuse osutamisel arvesse koostatud riskianalüüsi, et saada ülevaadet töötajaid mõjutavatest ohuteguritest (§ 131 lg 3 p 1). See on oluline tagamaks, et töötervishoiuteenus, sh töötajate tervisekontroll vastaks nii tööandja kui ka töötaja vajadustele ning töötervishoiuarst saaks anda tööandjale ja töötajate soovitusi konkreetset töökeskkonda ja selle riske arvestades. Võrreldes kehtiva õigusega ei ole tegemist uue nõudega, kuid kuna praktikas seda nõuet alati ei täideta, on oluline see seaduses selgemalt välja tuua. Samuti on oluline suurendada teadlikkust nõude olulisusest ning edaspidi teha selle üle vajaduse korral ka järelevalvet. Töötervishoiuteenuse osa on ka tööandja töökeskkonna külastus vastavalt vajadusele (§ 131 lg 3 p 1). Töökeskkonna külastuse eesmärk on samuti tagada töötervishoiuarstile põhjalik ülevaade ettevõtte töökeskkonnast ning töötajatele mõjuvatest ohuteguritest. Töökeskkonna külastuse vajadust hindavad tööandja ja töötervishoiuarst, lähtudes ettevõtte töökeskkonna ohuteguritest ja ettevõtte eripäradest. Töökoha külastus on eelkõige oluline suurte ja suure riskiga ettevõtete puhul. Töökeskkonna külastuse vajaduse ja sageduse lepivad kokku tööandja ja töötervishoiuteenuse osutaja teenuse tellimise raames. Tegemist on kohustusega, mis on ka kehtivas õiguses, kuid mis praktikas selliselt ei ole rakendunud. Seetõttu täpsustatakse, et töökeskkonna külastus on üks osa töötervishoiuteenusest, säilitades samal ajal paindlikkuse ning osapoolte otsustusõiguse, millistes töökeskkondades ja millise regulaarsusega on töötervishoiuarsti (või mõne teise teenuse osutamisse kaastatud spetsialisti, nt töötervishoiuõe või ergonoomi) külastus vajalik. Töötervishoiuteenuse uue osana peab töötervishoiuarst analüüsima ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna (§ 131 lg 3 p 2). Analüüsi eesmärk on pakkuda tööandjale sisulist ettevõtte spetsiifikast lähtuvat tagasisidet töötervishoiu korraldamiseks, töötajate tervise kaitseks ja ohutu töökeskkonna kujundamiseks. Analüüsi aluseks on nii töökeskkonna riskianalüüs, töökeskkonna külastus, töötajate tervisekontrollide tulemused kui ka täiendavate töötajate tervist puudutavate andmete analüüsimine. Näiteks on töötervishoiuarstil võimalik analüüsida töötajate haigestumise ja töölt puudumise statistikat, töötajate üldisi tervisenäitajaid, enam levinud tervisprobleeme, sh tööga seotud terviseprobleeme jms, kasutades selleks töötajate küsitlemist terviseseisundi ja töökeskkonna kohta (nt vaimse tervise küsimustikud, töötajate terviseseisundi hindamise küsimustikud vms) ning tervise infosüsteemi andmeid. Töötervishoiuteenuse osutaja koostab ja esitab tööandjale ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi, kus tuuakse välja ettevõtte suurimad probleemid, avaldamata sealjuures töötaja delikaatseid isikuandmeid, nagu diagnoosid jms. Lisaks tehakse analüüsis tööandjale ettepanekud töökeskkonna ja töökorralduse muutmiseks ja töötaja tervise edendamiseks. Ettepanekud võivad olla nii ettevõttepõhised kui töötaja-/ametikohapõhised. 9 Tööandja peab tegema ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul, tagades seeläbi süstemaatilise töötervishoiuga tegelemise töökeskkonnas (§ 131 lg 12). Töötervishoiuteenuse lahutamatuks osaks on töötajate tervisekontroll, mis tuleb töötajatele korraldada lähtuvalt riskianalüüsi tulemustest. Tervisekontrolli saadetavate töötajate nimekirja ja tervisekontrolli sisu otsustavad tööandja ja töötervishoiuarst koostöös. Võrreldes kehtiva õigusega ei nähta eelnõuga ette põhimõttelisi muutusi tervisekontrolli korraldamisel. Sarnaselt kehtiva korraga tuleb ka edaspidi korraldada töötajale esmane tervisekontroll nelja kuu jooksul tööle asumisest arvates (v.a teatud ohutegurite puhul ja öötöö korral, kus tervisekontroll tuleb teha enne ohuteguriga kokkupuudet ja enne öötööle asumist) ning regulaarsed tervisekontrollid lähtuvalt töötervishoiuarsti otsusest, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Eelnõuga lisatakse seadusesse põhimõte, et kui töötaja on viimase kuue kuu jooksul läbinud tervisekontrolli samade ohutegurite suhtes, mille puhul oleks tööandjal vaja korraldada töötajale esmane tervisekontroll, võib tööandja esmase tervisekontrolli korraldada olemasoleval tervisekontrolli otsusel märgitud tähtajal (mitte esimese nelja kuu jooksul tööle asumisest arvates) (§ 131 lg 6). Seega juhul, kui töötaja on varem teinud sarnast tööd, millega kaasnesid samad ohutegurid, on tööandjal võimalik aktsepteerida töötaja esitatud varasemat tervisekontroll otsust (eeldusel, et otsusest nähtub, et töötaja tohib sellisel ametikohal töötada). Kui tööandjal tekib kahtlus, kas varasem tervisekontrolli otsus arvestas samu ohutegureid ja töö iseloomu, on tööandjal võimalik konsulteerida tervisekontrolli vajalikkuses töötervishoiuarstiga või saata töötaja tervisekontrolli sõltumata varasemast tervisekontrolli otsusest. Muudatuse eesmärk on suurendada paindlikkust tervisekontrolli korraldamisel. Eelnõuga täiendatakse töökeskkonna ohutegurite ja töö laadide nimekirja, mille korral tuleks töötajale tervisekontroll korraldada. Nimekirja lisatakse korduvaid liigutusi sisaldav töö, kuna tegemist on ühe sagedasema tööga seotud haigestumise põhjusega, mida regulaarse tervisekontrolliga oleks võimalik ennetada (TTOS § 131 lg 4 p 10). Võrreldes kehtiva õigusega ei ole eelnõus teisi tervisekontrolli korraldamisega seotud põhimõtteid muudetud, muutunud on vaid lõigete asukoht paragrahvis (§ 131 lõiked 4–10). Töötajate tervisekontrolli ja ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi tulemiks on töötervishoiuarsti ettepanekud töökorralduse või töökoha kohandamise ja töötajate tervise edendamise kohta. Lisaks on töötaja tervisekontrolli tulemuseks töötervishoiuarsti otsus töötaja tööle sobivuse kohta. TTOS § 131 lõikes 13 täpsustatakse, et tööandja rakendab töötervishoiuarsti ettepanekuid töökeskkonna parandamiseks ja töötaja tervise edendamiseks. Tagamaks ettevõttes töötervishoiu ja tööohutuse terviklik käsitlus, peaks tööandja edaspidi hõlmama riskianalüüsi juurde käivasse tegevuskavva lisaks tavapärastele töökeskkonna riskide maandamismeetmetele ka töötervishoiuarsti otsused ja soovitused töökeskkonna ja töökorralduse muutmiseks ning töötajate tervise edendamiseks. Tööandja võiks töötervishoiuteenuse osutajaga töökeskkonnas rakendatavad meetmed läbi rääkida ning regulaarselt hinnata nende asjakohasust ja efektiivsust. Kuigi ka kehtivas õiguses ei ole välistatud, et tööandjal arvestab riskianalüüsi ja tegevuskava koostamisel töötervishoiuarsti ettepanekutega, tuuakse see õigusselguse huvides TTOS-is selgelt välja. Eelnõuga jäetakse tööandjale töötervishoiuarsti ettepanekute rakendamisel kaalutusruum ehk tööandja ei pea rakendama selliseid ettepanekuid, millega kaasnevad tööandjale ebaproportsionaalselt suured kulud. Selleks et töötervishoiuarsti ettepanekud arvestaksid ka tööandja võimalustega, on soovitav, et tööandja ja töötervishoiuarst teeksid koostööd sobivate töökeskkonna parandamise ja töötajate tervise edendamise meetmete valikul. 10 Selliste tegevustega seotud kulud, mida tööandja on riskianalüüsis ette näinud ning mis on kantud ka riskianalüüsi alusel tehtavasse tegevuskavasse (sh tegevused, mida on soovitanud töötervishoiuarst), loetakse ettevõtlusega seotud kuludeks (tulumaksuseaduse § 32 lg 2, sotsiaalmaksuseaduse § 3 p 3) ehk selliste kulude tegemisega ei kaasne tööandjale täiendavat tulu- ja sotsiaalmaksu maksmise kohustust. Töötervishoiuteenuse osaks peab olema ka tööandja ja töötajate nõustamine (§ 131 lg 3 p-d 5–6). Tööandja ja töötajate nõustamine toimub lähtuvalt tööandjale antud soovitustest ja tervisekontrolli tulemustest, sh võiks töötervishoiuarst nõustada tööandjat ka töökoha kohandamisel, kui ettevõttes on tervisekahjustusega töötajaid, kes vajavad töökeskkonna või töötingimuste osas eritingimusi. Ka kehtivas õiguses ei ole takistusi sellise teenuse pakkumiseks, kuid praktika näitab, et väga sageli sisulist nõustamist ei toimu ja seetõttu on oluline defineerida nõustamine kohustusliku töötervishoiuteenuse osana. Seeläbi on võimalik soodustada töötervishoiuarsti soovituste rakendamist praktikas ning suurendada teenuse kasutegurit nii tööandjatele kui töötajatele. Töötervishoiuteenuse osutamisega seotud täpsemad nõuded kehtestatakse ministri määrusega TTOS § 131 lõike 15 alusel. Määruses tuuakse välja, millised andmed peab tööandja töötervishoiuteenuse, sh töötajate tervisekontrolli korraldamisel aluseks võtma ja töötervishoiuarstile esitama. Samuti tuuakse määruses välja, millistele andmetele tuginedes osutab töötervishoiuarst töötervishoiuteenust, ning reguleeritakse tervisekontrolli otsuse koostamise ja väljastamisega seonduvat. TTOS § 131 lõikes 14 sätestatakse tööandja õigus töödelda töötervishoiuteenuse korraldamiseks ja töötervishoiuarsti ettepanekute rakendamiseks töötaja terviseandmeid. Töötervishoiuteenuse korraldamisel peab tööandja teadma töötaja kaudseid terviseandmeid, näiteks vajadust kohandada töötool, -laud või -ruum töötaja vajadustele vastavaks. Samuti vajab tööandja töötervishoiuarstilt infot konkreetse töötaja töötingimuste muutumise või muude tervist edendavate meetmete vajalikkuse kohta. Näiteks peab tööandja teadma, kui töötaja vajab töötamiseks prille, kui töötajale tuleb tagada randmetugi või pakkuda tööstressi maandamiseks psühholoogilist nõustamist. Esitatud näited viitavad teatud terviseprobleemide esinemisele, kuid ilma vastavat infot teadmata, ei ole tööandjal võimalik sobivaid meetmeid rakendada ega tööga seotud terviseprobleeme ennetada. Töötervishoiuarst märgib konkreetsed soovitused tervisekontrolli otsusele, mille vorm kehtestatakse määrusega. Tööandjal ei ole õigust teada töötaja terviseuuringute ja analüüside tulemusi ega konkreetseid diagnoose, vastavaid andmeid ei lisata tööandjale edastatavale tervisekontrolli otsusele, välja arvatud juhul kui kohaldatakse erisätet ja selles toodud erisust (näiteks biomonitooringu läbiviimisel töötaja kaitsmiseks keemiliste ohutegurite eest). TTOS § 131 lõikes 16 sätestatakse töötervishoiuteenuse osutamisega ja tervisekontrolli korraldamisega seotud andmete säilitamine. Töötervishoiuteenuse osutaja säilitab töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid 30 aastat töötervishoiuteenuse osutamisest arvates ja tööandja säilitab töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisega seotud andmeid kümme aastat. Võrreldes kehtiva õigusega ei ole muutunud töötervishoiuteenuse osutaja andmete säilitamise kohtustus. Võrreldes kehtiva õigusega peab tööandja töötervishoiuteenuse osutamisega soetud andmeid säilitama kümme aastat töötervishoiuteenuse osutamisest arvates, mitte enam kümme aastat pärast töösuhte lõppu. Kuivõrd puudub vajadus tööandja poolt vastavate andmete pikemalt säilitamiseks, tuleb säilitustähtaegu säilitamise piirangu põhimõttest tulenevalt korrigeerida. Lisaks tervisekontrolli otsustele peab tööandja edaspidi säilitama ka ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi ja vajaduse korral muid töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid. 11 TTOS § 12 lõike 3 kohaselt peab tööandja konsulteerima töötajate või töötajate esindajaga töötervishoiu- ja tööohutusalastes küsimustes. Eelnõuga täpsustatakse, et tööandja peab konsulteerima ka töötervishoiuteenuse osutamise korraldamist puudutavates küsimustes (eelnõu § 1 punkt 7). Konsulteerimine hõlmab nii töötervishoiuteenuse osutaja valikut, teenuse sisu kui ka töötervishoiuarsti ettepanekute rakendamist. Lisaks täpsustatakse TTOS-is, et töökeskkonnavoliniku ülesanne on jälgida, et tööandja on korraldanud töötervishoiuteenuse osutamise (eelnõu § 1 punkt 19). Kui kehtivas õiguses oli töökeskkonnavoliniku ülesanne veenduda, et tööandja on korraldanud töötajale tervisekontrolli, siis edaspidi on töökeskkonnavoliniku roll jälgida, et tööandja oleks korraldanud tervikliku töötervishoiuteenuse osutamise lähtuvalt TTOS §-s 131 sätestatust. Eelnõu § 1 punktiga 8 tehakse tehniline parandus TTOS § 13 lõike 1 punktis 61, mis sätestab tööandja kohustuse rakendada abinõusid töötajate tervisekahjustuste vältimiseks ja töökeskkonna ohutegurite mõju maandamiseks. 01.01.2019 jõustunud TTOS muudatustega lisati TTOS-i § 91, mis käsitleb psühhosotsiaalseid ohutegureid ning tööandja kohustusi hinnata ja maandada psühhosotsiaalse ohuteguriga seotud riske. Ekslikult jäi siis parandamata viide TTOS § 13 lõike 1 punktis 61. Käesoleva eelnõuga vastav viide parandatakse. Seega on tegemist tehnilise parandusega, mitte sisulise muudatusega. Eelnõu § 1 punktiga 14 täpsustatakse TTOS § 132 lõike 1 punkti 7 sõnastust, mis puudutab tervisekahjustusega töötaja mõistet. TTOS § 132 lõike 1 punkti 7 eesmärk on sätestada tööandja kohustus toimetada tööl tervisekahjustuse saanud töötaja lähtuvalt arsti suunistest kas tervishoiuasutusse või koju. Seega on tegemist olukorraga, kus töötajal ilmneb töökohal mõni terviserike või juhtub temaga nt tööõnnetus, mistõttu ta vajab arstiabi ja peab minema tervishoiuasutusse või ta ei saa enam samal päeval tööd teha ja peab minema koju. Eeltoodust tulenevalt täpsustatakse õigusselguse huvides, et tööandja peab tagama tervisekahjustuse saanud töötaja toimetamise tervishoiuasutusse või koju. Muudatus on ajendatud ka käesoleva eelnõu § 1 puntidest 4 ja 5, millega asendatakse TTOS §-s 101 mõiste „puudega töötaja“ mõistega „tervisekahjustusega töötaja“. Kuivõrd kehtiv TTOS § 132 lõike 1 punkt 7 kasutab samuti mõistet „tervisekahjustusega töötaja“, kuid seda teises tähenduses, on selguse huvides mõistlik nimetatud sätte sõnastust täpsustada. Eelnõu § 1 punktiga 20 täpsustatakse TTOS § 18 lõike 6 punkti 5 sõnastust, mis sätestab töökeskkonna nõukogu ülesandeks aidata kaasa sobivate töötingimuste ja töökorralduse loomisele. Kehtivas sõnastuses on pööratud tähelepanu vaid erinevatele riskirühmadele, kuid praktikas panustab töökeskkonnanõukogu kõikide töötajate töötingimuste parandamisse, sealhulgas pöörates erilist tähelepanu töötajate gruppidele, kes võivad vajada eritingmusi. Eeltoodust tulenevalt täpsustatakse eelnõus, et töökeskkonnanõukogu ülesanne on muuhalgas panustada töötajate, sealhulgas TTOS §-des 10 ja 101 nimetatud töötajatele (rasedad ja rinnaga toitvad töötajad, alaealised ning tervisekahjustusega töötajad) sobivad töötingimused ja töökorralduse. Eelnõu § 1 punktidega 21–24 muudetakse TTOS § 19–192 lähtuvalt käesoleva eelnõuga tehtavatest muudatustest töötervishoiuteenuse osutamise korralduses (vt eelnõu § 1 punkti 13 selgitusi). TTOS §-s 19 sätestatakse, milliseid töötervishoiuteenuseid võivad erinevad töötervishoiuspetsialistid osutada lisaks TTOS §-s 131 nimetatud töötervishoiuteenusele (eelnõu § 1 punkt 21). Sellisteks teenusteks on töökeskkonna riskianalüüsi tegemine, sealhulgas ohutegurite parameetrite mõõtmine, tööandja nõustamine töö kohandamisel töötaja võimetele ja terviseseisundile vastavaks, tööandja nõustamine töövahendite ja isikukaitsevahendite valikul ja kasutamisel ning töötingimuste parandamisel, töötaja taastusravi korraldamine ning tööandja ja töötaja psühholoogiline nõustamine. 12 Nimetatud teenuseid võivad osutada erinevad valdkonna spetsialistid vastavalt oma pädevusele. Eelnõuga lisatakse töötervishoiuteenust osutavate spetsialistide hulka tööfüsioterapeut, kellel võib olla oluline roll näiteks töötajate taastusravi korraldamisel. Eelnõuga sätestatakse kõik töötervishoiuteenuse osutajana tegutsemise eelduseks olevad nõuded ühes paragrahvis (§ 19) ja sellega seoses tunnistatakse kehtetuks § 191 (eelnõu § 1 punkt 22). Eelnõuga ei muudeta töötervishoiuteenuse osutajale seatud nõudeid ehk võrreldes kehtiva õigusega ei ole eelnõus esitatud § 19 lõikeid 2–6 sisuliselt muudetud. TTOS § 192 lõike 1 punkt 3, mis sätestab, et töötervishoiuspetsialist teatab tervisekontrolli tulemustest ettevõtte juhtkonnale ainult seda, millised piirangud on töötajale tööülesannete täitmiseks seatud tervise vastunäidustuste tõttu, tunnistatakse kehtetuks. Töötaja tervisekontrolliga seotud töötervishoiuarsti kohustused on sätestatud TTOS §-s 131 ja selle alusel kehtestatud määruses, mis näeb ette, et tööandjale esitatakse tervisekontrolli otsus töötaja tööle sobivuse kohta ning ettepanekud töökeskkonna ja töötingimuste muutmiseks, samuti töötaja tervise edendamiseks. Muid töötaja terviseandmeid (nt diagnoosid, haigusseisundid, uuringute ja analüüside tulemused vms) ei ole tööandjal õigus teada ja töötervishoiuarst neid tööandjale ei edasta. Seega, kuivõrd nimetatud põhimõte tuleneb TTOS §-st 131, ei ole põhjust seda §-s 192 (eelnõu § 1 punkt 24) eraldi mainida. Eelnõu § 1 punktiga 25 tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 18. juuni 2014. a määrus nr 35 „Töötervishoiuspetsialistide tööülesanded töötervishoiuteenuse osutamisel“, kuna nimetatud määruses toodud erinevate töötervishoiuspetsialistide tööülesanded vastavad sisuliselt TTOS §-s 19 sätestatud töötervishoiuteenustele ja ei oma seega eraldiseisva määrusena täiendavat lisandväärtust. Töötervishoiuspetsialistidel on õigus osutada §-s 19 sätestatud töötervishoiuteenuseid vastavalt oma pädevusele. Eelnõu § 1 punktidega 25–27 muudetakse tööõnnetuste käsitlust TTOS-is. Kehtiva TTOS § 22 lõike 2 kohaselt jagatakse tööõnnetused kergeks, raskeks ja surmaga lõppenud tööõnnetuseks, kusjuures raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi. Tööõnnetuse raskusastme määrab arst. Seejuures on arstil otsustusõigus, kas hinnata konkreetne tööõnnetus kergeks või raskeks lähtuvalt tekkinud tervisekahjustusest. Õigusakti tasandil ei ole paika pandud kriteeriumeid, mille alusel liigitada õnnetused kergeks ja raskeks. Näiteks on praktikas juhtumeid, kus õnnetus on klassifitseeritud kergeks, kuid sellega kaasneb pikk üle 30-päevane töövõimetus või on õnnetus klassifitseeritud raskeks, kuid sellega ei ole kaasnenud ühtegi töövõimetuspäeva. Kirjeldatud näited ilmestavad seda, et õnnetuse klassifitseerimine kergeks või raskeks sõltub arsti subjektiivsest hinnangust. Praktikas kasutatakse tööõnnetuse raskusastet vaid statistilistel eesmärkidel. Näiteks ei ole see Tööinspektsioonile aluseks otsustamaks, kas tööõnnetuse uurimine algatada või mitte. Tööinspektsioon otsustab tööõnnetuse uurimise lähtuvalt õnnetuse asjaoludest, mitte sellest, kas arst on liigitanud õnnetuse kergeks või raskeks. Näiteks võib tööõnnetuse asjaoludest lähtuvalt ka kerge õnnetus olla selline, mida Tööinspektsioon peab vajalikuks uurida. Ka tööandja kohustus tööõnnetusi uurida ei sõltu sellest, kas tööõnnetus on klassifitseeritud kergeks või raskeks. Tööandjal on kohustus registreerida kõik tööõnnetused ja neid uurida ning esitada tööõnnetuse kohta uurimisraport Tööinspektsioonile, kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus. Töötajal on aga õigus nõuda tööõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamist tööandjalt ning saada riigi pakutavaid hüvitisi ja teenuseid sõltumata tööõnnetuse raskusastmest. 13 Eeltoodust tulenevalt ei oma tööõnnetuse jagamine kergeks ja raskeks sisulist väärtust ühelegi osapoolele ja seetõttu kaotatakse TTOS-is vastav määratlus (TTOS § 22 lg 3 tunnistatakse kehtetuks). Sellega seonduvalt täpsustatakse TTOS § 22 lõikes 3, et arst teavitab Tööinspektsiooni surmaga lõppenud tööõnnetusest ja tööõnnetusest, mille tagajärjel määrati töötjale ajutine töövõimetus. TTOS § 22 lõikes 4 täpsustatakse, et tööandja peab viivitamata teavitama Tööinspektsioonile eluohtliku seisundi põhjustanud või surmaga lõppenud õnnetusest ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseid. Olukorras, kus töötajal on tekkinud tööõnnetuse tagajärjel eluohtlik seisund, korraldab tööandja kiirabi ja vajaduse korral politsei kutsumise ning sellistest juhtumistest tuleb teavitada ka Tööinspektsiooni, tagamaks, et info jõuaks võimalikult kiiresti Tööinspektsioonini, kes vajaduse korral saab algatada juhtumi uurimise. Eelnõu § 1 punktiga 28 täpsustatakse töötervishoiuarsti ülesandeid kutsehaiguse diagnoosimisel. Eelnõuga lisatakse seadusesse põhimõte, et töötervishoiuarst peab kutsehaiguse diagnoosimisel vestlema nii töötaja kui tööandjaga ning vajaduse korral külastama töökeskkonda, mis võis olla kutsehaiguse väljakujunemisega seotud. See võimaldab töötervishoiuarstil koguda vajalikku infot töötaja töökeskkonna ja teda mõjutanud ohutegurite kohta ning saada infot töötaja üldise tervisekäitumise kohta, mis annab töötervishoiuarstile aluse põhjendatud juhul kutsehaiguse diagnoosimiseks. Eelnõuga täpsustatakse, et TTOS § 23 lõikes 5 kehtivad põhimõtted kutsehaiguse diagnoosimisel kehtivad ka tööst põhjustatud haiguse diagnoosimisel. Kehtivas TTOS-is ei ole reguleeritud töötervishoiuarsti tegevusi tööst põhjustatud haiguse diagnoosimisel. Tööst põhjustatud haiguse diagnoosimisel on sarnaselt kutsehaiguse diagnoosimisega oluline tuvastada põhjuslik seos töötaja terviseprobleemi ja töökeskkonna ohutegurite vahel ning selleks on oluline, et töötervishoiuarst tutvuks töökeskkonna riskianalüüsi tulemustega, vestleks tööandjaga ja külastaks vajaduse korral töökeskkonda, samuti vestleks töötajaga ja tutvuks töötaja terviseandmetega. Lisaks täpsustatakse, et töötervishoiuarstil on võimalik kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse diagnoosimisel kaasata vajadusel korral teisi tervishoiuteenuse osutajaid. Eelnõu § 1 punktidega 29–31 ja 35 muudetakse tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise raportite koostamise ja esitamise korda. Muudatused on seotud töökeskkonna andmekogu arendustega, mille raames luuakse tööandjale tööõnnetuste uurimise moodul, mis võimaldab tööandja koostada tööõnnetuse uurimise raport töökeskkonna andmekogus või see sinna üles laadida. Samuti võimaldatakse kutsehaigestumise uurimise raporteid edastada Tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu kaudu. Alternatiivina jääb tööandjale võimalus edastada raport kirjalikult Tööinspektsioonile (nt allkirjastatud raport e-kirja teel). Muudatuse tulemusena ei pea tööandja enam säilitama tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise raporteid oma ettevõttes paberil või elektrooniliselt, vaid neid säilitatakse töökeskkonna andmekogus. Muudatus puudutab kõiki kutsehaigestumise uurimise raporteid ja neid tööõnnetuse uurimise raporteid, mida tööandja on kohustatud esitama Tööinspektsioonile, st ajutise töövõimetusega ja surmaga lõppenud tööõnnetuste uurimisraporteid. Neid tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise raporteid, mis on koostatud enne 1. septembrit 2022. a, peab tööandja sarnaselt kehtiva õigusega säilitama 55 aastat, kusjuures tööandjal on õigus otsustada säilitamise viisi üle (nt kas paberil või elektrooniliselt). Tööandjal on TTOS § 24 lõike 1 kohaselt kohustus uurida kõiki tööõnnetusi, st ka neid tööõnnetusi, mille tagajärjel töötajale ajutist töövõimetust ei määratud. Selliste tööõnnetuste puhul ei ole tööandjal kohustust koostada uurimisraportit ega esitada seda Tööinspektsioonile. Nende 14 tööõnnetuste uurimise tulemused peab tööandja endiselt säilitama oma ettevõttes sobival viisil (kas paberil või elektrooniliselt) 55 aastat. Tööandja peab olema vajaduse korral valmis tõendama tööõnnetuse uurimist Tööinspektsioonile, kui Tööinspektsioon on algatanud tööandja suhtes järelevalvemenetluse, esitades selleks Tööinspektsioonile andmed tööõnnetuse uurimise kohta. Eelnõu § 1 punktiga 33 täpsustatakse õigusselguse eesmärgil TTOS § 242 sõnastust seoses Sotsiaalkindlustusameti (SKA) makstava tööõnnetuse ja kutsehaiguse kahjuhüvitisega. Kehtiva õiguse kohaselt maksab SKA kahjuhüvitist tööandja õigusjärglaseta likvideerimise korral ehk SKA võtab üle tööandja kahjuhüvitise maksmise kohustuse, kui tööandja on oma tegevuse lõpetanud ja tööandjale ei ole tekkinud õigusjärglast. Praktikas tähendab see seda, et SKA maksab inimesele kahjuhüvitist siis, kui ettevõte on äriregistrist kustutatud ja talle ei ole tekkinud õigusjärglast. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja äriseadustiku kohaselt on likvideerimine protsess, mis toimub pärast seda, kui on otsustatud juriidilise isiku lõpetamine (vabatahtlik või sunniviisiline). Likvideerimine on äriühingule kuuluva vara jaotamine, mis on suunatud võlausaldajate huvide kaitsmisele. Pärast likvideerimist juriidiline isik kustutatakse registrist ja sellega loetakse juriidiline isik lõppenuks. Võimalik on ka registrist kustutamine ilma likvideerimiseta. See tähendab, et äriregistrist kustutamisega loetakse äriühing lõppenuks ja selle äriühingu vastu ei saa enam mistahes nõudeid esitada. Kui äriühingul selleks ajaks õigusjärglast ei ole, ei saa seda tekkida ka hiljem. Seega ei ole kehtiva õiguse kohaselt mõisted likvideerimine ja lõppemine sünonüümid. Eeltoodust tulenevalt on korrektne kasutada TTOS-is sõna lõppenud, mitte likvideeritud ja seetõttu asendatakse eelnõuga TTOS-is sõna likvideerimine sõnaga lõppemine mõistega. Eelnõuga ei muudeta kahjuhüvitise maksmise põhimõtteid, vaid viiakse TTOS-i sätte sõnastus kehtiva praktikaga kooskõlla. Eelnõu § 1 punktiga 34 täpsustatakse töötervishoiuteenuse osutaja üle järelevalve tegemist. Töötervishoiuteenuse osutajate üle teeb järelevalvet Terviseamet. Järelevalve käigus kontrollib Terviseamet TTOS §-des 131, 19 ja 192 sätestatud nõuete täitmist. Võrreldes kehtiva õigusega tuuakse selgelt välja, et Terviseameti järelevalve hõlmab töötervishoiuteenusele seatud nõuete täitmise kontrollimist, sealhulgas seda, kas töötervishoiuarst on osutanud kõiki TTOS § 131 lõikes 3 nimetatud teenuseid, kas töötervishoiuteenuse osutamisega soetud andmed on dokumenteeritud ja säilitatud jms. Lisaks on Terviseametil pädevus teha järelevalvet tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS) sätestatud nõuete täitmise üle. Töötervishoiuarstid kui tervishoiutöötajad peavad järgima lisaks TTOS-is sätestatud nõuetele ka TTKS-is sätestatud nõudeid. Eelnõu §-ga 2 muudetakse TLS § 8 alaealiste töötamisega seonduvalt. Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse TLS § 8 lõiget 4. Tööandja peab esitama alaealise tööle võtmisel Tööinspektsioonile andmed alaealise töötaja töötingimuste ja töökohustuste ning koolikohustuslikkuse kohta, samuti alaealise seadusliku esindaja nõusoleku kohta. Kui kehtiva korra kohaselt pidi tööandja nimetatud andmed esitama töötamise registrisse, siis edaspidi tuleb tööandjal andmed esitada Tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kuivõrd Tööinspektsioon vajab nimetatud andmeid selleks, et kontrollida ega töö ole alaealisele keelatud ning kas töötingimused on seaduses sätestatud nõuetega kooskõlas, on igati mõistlik, et Tööinspektsioon saab menetluse läbi viia töökeskkonna andmekogus olevate andmete alusel, mitte pärides eraldi andmeid töötamise registrist. 15 Eeltoodud muudatusega seoses täpsustatakse ka TLS § 8 lõikes 5, et tööinspektor võtab TLS § 8 lõikes 4 nimetatud andmed aluseks, et hinnata, kas alaealise töötingimused on seaduse nõuetega kooskõlas ning et töö ei ole alaealisele keelatud (eelnõu § 2 punkt 2). Eelnõu §-s 3 sätestatakse seaduse jõustumine. Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras, kuid osade eelnõu punktide osas tehakse jõustumisajas erisused. Eelnõu § 1 punktid 1, 7, 9–10, 13, 19, 21–24 ja 34 ning § 2 on planeeritud jõustuma 2023. aasta 1. jaanuaril, et anda eelnõuga puudutatud osapooltele (tööandjad, töötajad, töötervishoiuteenuse osutajad) piisav aeg töötervishoiuteenuse korraldust puudutavate seadusemuudatustega tutvumiseks ja vajalike ümberkorralduste tegemiseks. Eelnõu § 2 hilisem jõustumise aeg on seotud vastavate töökeskkonna andmekogu arenduste valmimisega. Eelnõu § 1 punktid 25–27, 29–31 ja 35 jõustuvad 2022. aasta 1. septembril, kuna need muudatused on seotud töökeskkonna andmekogu arendustega, mis on planeeritud valmima 2022. aasta 1. septembriks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi mõisteid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on puutumuses isikuandmete kaitse üldmäärusega (EL) 2016/679. 6. Seaduse mõjud Planeeritud muudatustel võib tuvastada sotsiaalse mõju, mõju majandusele, mõju regionaalarengule ja mõju riigiasutuste töö korraldusele. Muudatustel puudub mõju keskkonnale ja riigi julgeolekule. Muudatused avaldavad mõju töötajatele, tööandjatele ja töötervishoiuteenuse osutajatele, riigiasutustest Tööinspektsioonile ja Terviseametile. Käesolev peatükk ei käsitle eelnõu tehnilisi muudatusi, mis õigusselgust parandavad, kuid ei too kaasa mõjusid. Muudatus 1: TTOS-s sätestatakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine kaugtöö korral Kuna kaugtöö korral on töötamiskoht väljaspool tööandja territooriumi, siis on tööandjal piiratud kontroll töötamiskoha töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine osas ning osa vastutusest töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise eest langeb töötajale. Muudatuse tulemusena tagab tööandja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimise kaugtöö korral, kui see on mõistlikult teostatav. Mõju sihtrühm 1: tööandjad 2020. aastal tegutses Eestis 60 690 vähemalt ühe töötajaga tööandjat2. 2 Ettevõtete arv Tööinspektsiooni andmebaasis, kus Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas vähemalt üks töötaja. 16 Eesti tööelu-uuringu (2015.a) andmetel oli kaugtööd tegevaid töötajaid 18%-s vähemalt viie töötajaga organisatsioonides. Enim on kaugtöö kasutusel MTÜ-des ja sihtasutustes (29%), vähem äriühingutes (18%) ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes (14%). Teenindussektoris võimaldatakse töötajatele kaugtööd 1,4 korda suurema tõenäosusega kui tööstussektoris. Kaugtööd võimaldavate tööandjate hulk võib muudatuse tulemusel mõnevõrra suureneda. Sihtrühma suurus on keskmine. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Muudatuse tulemusel saavad tööandjad lihtsamini ja teadlikumalt võimaldada oma töötajatele kaugtöö tegemist, kuna muutub selgemaks, kuidas kaugtöö korral järgida töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid. Muudatusega täpsustatakse olemasolevaid tööandja kohustusi töötervishoiu ja -ohutuse tagamisel, võttes arvesse kaugtöö eripära. Ka kehtiva TTOS-i järgi on tööandja kohustatud töötajat tööohutus- ja töötervishoiu alal juhendama, kuid märkimisväärne osa tööandjatest ei tee seda kaugtööd tegevate töötajate puhul. 2015. aasta tööelu-uuringus vastas 68% kaugtööd võimaldavatest ettevõtetest/asutustest, et annab tavapärastest tööruumidest väljaspool töötavatele töötajatele tööohutusjuhiseid ja kontrollib, et töötamine oleks ohutu (ülejäänud 32% seda ei teinud). Neist omakorda 60% kontrollis, et töötajad järgiksid ohutusnõudeid. Kõige enam kontrollitakse kaugtöö tegijate tööohutust väikestes 5–9 töötajaga ettevõtetes/asutustes, kus seda teeb 90%, suurematest ettevõtetest/asutustest teeb seda aga 61–69%. Tööandja koormus suureneb seetõttu, et tööandjal tekib kohustus kaugtööd tegevate töötajate juhendamiseks selgitada välja kaugtööst tulenevad võimalikud ohutegurid, nende kahjulikud mõjud ja tervisekahjustuse vältimise abinõud. Kuna kaugtöö puhul arvestatakse muudatuse kohaselt tööandja piiratud võimalusi TTOS-i nõuete täitmisel ning töötajal on vastutus tagada kaugtöö tegemise ajal nõuete täitmine vastavalt tööandja juhistele, võivad tööandjad olla enam motiveeritud kaugtööd võimaldama. See omakorda võimaldab tööandjatel enam kaasata erinevate oskuste ja teadmistega töötajaid, kelle jaoks on oluline võimalus töötada väljaspool tööandja tööruume. Mõju ulatus tööandjate jaoks on keskmine – tööandja peab töötervishoiumeetmeid kohandama vastavalt kaugtöö eripäradele, samas ei kaasne tööandja jaoks uusi kohustusi, mis tekitaks kohanemisraskusi. Kuna muudatustega kaasnevate TTOS-i nõuete täitmine on regulaarse loomuga tegevus, on mõju sagedus keskmine. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Et muudatuse sihtrühmaks on 18% tööandjatest, on kokkuvõttes mõju tööandjatele oluline. Mõju sihtrühm 2: töötajad Statistikaameti 2020. aasta andmetel on Eestis 586 300 palgatöötajat. Eesti tööjõu-uuringu andmetel moodustasid 2020. aastal kaugtööd tegevad töötajad 23,8% kõigist tööga hõivatutest. Kuna muudatus võib mõjutada kõiki kaugtööd tegevaid töötajaid, on sihtrühma suurus keskmine. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Muudatusega selgineb töötervishoiu ja -ohutuse korraldus kaugtööd tegevate töötajate puhul, mistõttu paranevad töötajate teadlikkus, võimalused ja oskused vältida töökeskkonna ohtusid 17 kaugtöö tegemise korral. See võimaldab ennetada kaugtööst põhjustatud terviseprobleemide esinemist. Samuti võib muudatusel olla positiivne mõju nende töötajate jaoks, kes soovivad kaugtöö vormis töötada, kuid tööandja pole seda võimaldanud ebaselgete ja paindumatute töötervishoiu ja tööohutuse nõuete tõttu. Laiemalt võib esineda positiivne mõju tööhõivele, kui tööandjate suurem valmisolek kaugtööd võimaldada toob tööturule juurde töötajaid, kelle jaoks on oluline võimalus täita tööülesandeid väljaspool tööandja tööruume (nt töö- ja pereelu ühitamiseks või töötajate jaoks piirkondades, kust igapäevane liikumine tööle võib olla raskendatud). Töötajatele kaugtöö võimaldamise nõuete sätestamine seaduses avaldab mõningast positiivset mõju regionaalarengule, kuna kaugtöö annab võimaluse teha tööd ka siis, kui inimese töö ja elukoht asuvad Eesti eri piirkondades. Muudatuse tulemusel suureneb eelduslikult kaugtööd võimaldavate tööandjate ja kaugtööd teha soovivate töötajate hulk ning seeläbi on võimalik parandada tööhõivet ja elukvaliteeti maapiirkondades ja keskustest kaugemal äärealadel. Kõige olulisem kaugtöö võimaldamise eeldus on siiski töö iseloom, mis ei nõua pidevat tööandja ruumides kohalviibimist (tööelu-uuringu järgi on 46% jaoks kaugtööd võimaldanud tööandjatest see peamine põhjus, miks kaugtööd võimaldatakse). Samuti aitab muudatus kaugtööd tegevatel töötajatel ennetada tööga seotud tervisekahjustusi, kuna Centari tehtud juhtumiuuringust selgus3, et mitte üheski vaadeldud kaugtööd võimaldavatest ettevõtetest polnud tagatud töötervishoiu ja - ohutuse nõudeid kaugtööks. Vaid ühel juhul anti töötajatele teada, et kontoris kehtivaid tööohutus- ja töötervishoiunõudeid tuleb täita ka kaugtööl. Kuivõrd kaugtöö tegemisel kaasneb töötaja jaoks suurem vastutus tagada kaugtöö ajal nõuete täitmine vastavalt tööandja juhistele, võib sellega kaasneda risk, et kui töötaja töötingimusi ise hoolikalt ei jälgi, toob pikaajaline kaugtöö kaasa terviseriski. Seetõttu on oluline, et töötegijatel oleksid head teadmised sellest, kuidas vajalikke töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid täita. Tööelu- uuringu järgi on kaugtööd teinud töötajate hinnangud enda teadmistele optimistlikud. 73% kaugtööd teinud töötajatest leiab, et neil on piisavalt teadmisi, et vältida tööl vigastusi ja terviseprobleeme, lisaks leiab 25%, et neil on pigem piisavalt teadmisi. Lisaks juhendamise käigus saadud teadmisetele aitab kaugtööd tehes tööga seotud haigusi ennetada ka tervisekontrolli läbimise kohustus. Mõju ulatus töötajate jaoks on keskmine, sest vastutuse suurenemisega võivad kaasneda muudatused töötajate käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Kuna muudatustega kaasnevate TTOS-i nõuete täitmine on regulaarse loomuga tegevus, on mõju sagedus keskmine. Mõjude riskiks võib pidada seda, kui töötaja ei jälgi oma töötingimusi kaugtöö tegemise ajal piisavalt hoolikalt ning sellel on negatiivne mõju tema tervisele. Riski aitab maandada tööandja kohustus juhendada töötajaid lähtuvalt kaugtöö võimalikest ohuteguritest ning selgitada välja abinõud tervisekahjustuste vältimiseks. Kuna sihtrühma moodustavad kõik kaugtööd tegevad töötajad, on kokkuvõttes mõju oluline. Muudatus 2: TTOS-s sätestatakse tööandja kohustus tagada töötervishoiuteenuse osutamine Kehtiva õiguse kohaselt on tööandjal kohustus korraldada töötajate tervisekontroll ja soovi korral muude töötervishoiuteenuste osutamist ettevõttes (nt töötervishoiualane nõustamine jms). 3 Rakendusuuringute keskus Centar. (2009). Kaugtöö Eesti organisatsioonides, juhtumiuuring. Kättesaadav: https://centar.ee/case-studies/estonian-kaugtoo-eesti-organisatsioonides-juhtumiuuringud/ 18 2020. aastal tehtud töötervishoiuteenuse uuringust4 selgus, et tööandjad ei panusta piisavalt tervisedendusele töökeskkonnas ega oska pikemas plaanis näha selle mõju töötajate töövõime säilitamisele. Enamasti piirdutakse minimaalsete tegevustega, mis on hädavajalikud/kohustuslikud (nt töötajate juhendamine konkreetsetes töölõikudes, isikukaitsevahendite jagamine töötajatele). Tööandjad ei oska näha terviklikus tervisedenduses suuremat kasutegurit ei ettevõtte finantsnäitajatele ega üldisele töötajaskonna heaolule. Analüüsi tulemused näitavad, et tervisekontrolli aluseks olevad riskianalüüsid on tööandja jaoks suuresti kas formaalsed või ei ole neid sihtotstarbeliselt rakendatud. Samuti selgus analüüsist, et tööandjate hinnangul ei seostu töötervishoiuarstide töös kasutatavad meetodid (tervisekontrolli käigus tehtavad analüüsid ning analüüside põhjal antud soovitused ja otsused) sageli konkreetse ettevõtte töökeskkonna eripäradega ja töötajate personaalsete tervisenäitajatega ning ei põhine ettevõtte töökorraldusel. Samuti ei külasta kõik töötervishoiuteenuse osutajad organisatsioone – peamiselt käiakse suurtes ettevõtetes, kus esineb korraga väga mitmesuguseid ohutegureid. Eelnõu sätestab tööandja kohustuse tellida laiem töötervishoiuteenus, mis põhineb tööandja ja teenuseosutaja tihedal koostööl ja mille eesmärk on tagada ettevõttes süsteemne töötervishoiu juhtimine. Töötervishoiuteenuse kohustusliku osana lisandub tööandjale kohustus tellida ettevõtte töötervishoiu olukorra terviklik analüüsiminine. Muudatus avaldab mõju tööandjatele, töötajatele ja töötervishoiuteenuse osutajatele, samuti Tööinspektsioonile ja Terviseametile. Mõju sihtrühm 1: tööandjad 2020. aastal tegutses Eestis 60 690 vähemalt ühe töötajaga tööandjat5. Mõju sihtrühm on suur, kuna mõjutab kõiki Eesti tööandjaid. Eesti tööelu-uuringu (2015.a) andmetel korraldatakse 89%-s rohkem kui viie töötajaga organisatsioonides terviseohtude hindamist ning 75% organisatsioonide töötajad on viimase kolme aasta jooksul käinud töötervishoiuarsti juures tervisekontrollis. Tervisekontrolli hindab väga heaks 23% tööandjatest. Mõju valdkond: mõju majandusele Kehtiva õiguse järgi on tööandja kohustatud korraldama töötajatele tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures. Ühe tervisekontrolli hind varieerub hinnanguliselt vahemikus 60–140 eurot sõltuvalt tervisekontrolli sisust, mis omakorda sõltub ametikohast ja töökeskkonna ohuteguritest. Arvestades senist praktikat on Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi hinnangul ettevõtte töötervishoiu olukorra tervikliku analüüsimise ja tööandja nõustamise kulu keskmiselt 600 eurot aastas ühe tööandja kohta, kuid täpne kulu sõltub ettevõtte suurusest ja riskitasemest ehk väiksema ettevõtte puhul on kulu tõenäoliselt väiksem. Lisaks rahalisele kulule on tervisekontrollide korraldamine seotud ajakuluga. Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega tööandjatele kaasnevate kulude analüüsi6 järgi moodustavad töötajate tervisekontrolliga seotud rahalised kulud 15% tööandja töötervishoiuga seotud kogukuludest ning töötajate tervisekontrolliga seotud ajakulu moodustab 12% tööandja kogu töötervishoiuga seotud ajakulust. Samas on TTOS-i kogukulude osakaal äriühingu kogukuludest vaid 0,3%. 4 Töötervishoiuteenuse uuring, Tartu Ülikool RAKE ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2020. Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/ttu_lopparuanne.pdf 5 Ettevõtete arv Tööinspektsiooni andmebaasis, kus Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas vähemalt üks töötaja. 6 Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega tööandjatele kaasnevate kulude analüüs. Ernst & Young 2010. Kättesaadav: http://www.tooelu.ee/UserFiles/Uuringud/EY_TTOS_Analuusiraport_24032010_FINAL-1-.pdf 19 Euroopa ettevõtete uuringu ESENER andmetel on töötervishoiuga tegelemise olulisimad takistused seadustest tulenevate kohustuste keerukus, paberimajandus ja bürokraatia ning aja- ja personalipuudus. Näiteks töötajate haiguse tõttu puudumise regulaarne analüüs toimub Eestis vaid 18% (EL keskmiselt 50%) ettevõtetes. Töötervishoiumeetmetele on ette nähtud aastaeelarve Eestis 29% (EL keskmiselt 43%) ettevõtetes.7 Muudatuste tulemusena võivad suureneda tööandjate kulud (nii ajakulu kui rahaline kulu) töötervishoiuteenuse korraldamisele, kuna lisaks tervisekontrolli korraldamisele on edaspidi kohustuslik osa teenusest ka ettevõtte terviku analüüsimine ja tööandja nõustamine. Kulud suurenevad nendel ettevõtetel, kes varem on tellinud töötervishoiuteenuse osutajalt vaid töötajate tervisekontrolli, kuid muid kaasnevaid teenuseid (nõustamine jms) ei ole tellinud. Täpsed kulud sõltuvad ettevõtte suurusest, tegevusalast, riskitasemest jms, kuivõrd teenuse hind kujuneb turu tingimustes ning teenuse maht ja hind sõltuvad ettevõtte eripäradest. Samas on oluline arvestada, et investeering töötajate tervisesse on pikas perspektiivis tööandjale kasumlik. Näiteks 2011. aastal tehtud rahvusvaheline töötervishoiuga seotud kulu-tulu analüüs näitab, et 1 euro suurune investeering töötaja kohta aastas toob ettevõttele tagasi 2,2 eurot.8 Kvaliteetsema töötervishoiuteenuse pakkumine ning sisuline koostöö tööandja ja töötervishoiuarsti vahel töötervishoiu korraldamisel aitab parandada töökeskkonda ja ennetada töötajate terviseprobleeme, mis omakorda vähendab tööandjate kulusid, mis kaasnevad töötajate haigestumise ning töölt eemalolekuga (haigushüvitised, töötaja asendamise kulud ja kasumi kaotus). Mõju sagedus on keskmine, kuna töötervishoiuteenuse korraldus ettevõttes on regulaarne tegevus. Mõju ulatust on keskmine, kuna muudatused eeldavad ettevõtetelt teatud kohanemist, kuid eeldatavalt ei kaasne olulisi kohanemisraskusi. Negatiivse mõjuna võib ilmneda täiendava kulu tekkides tööandjate soovimatus üldse teenust tellida. Selle riski maandamiseks on tagatud tõhus riiklik järelevalve Tööinspektsiooni poolt. Kokkuvõttes võib muudatuse majanduslikku mõju tööandjatele pidada oluliseks. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Muudatuste abil paraneb töötervishoiuteenuse kvaliteet, kuna teenuse sisu on selgelt defineeritud. Muudatustega soodustatakse ettevõtetes süsteemse töötervishoiu käsitluse kujunemist, mis aitab parandada töökeskkonda, kaitsta töötajate tervist ning suurendada töötajate heaolu. Muudatuste tulemusena paraneb tööandjate ja töötervishoiuteenuse osutajate koostöö töötajate tervise kaitse ja töökeskkonna tervislikumaks kujundamise eesmärgil nii üksiktöötaja kui kollektiivi tasemel. Samuti muutuvad töötervishoiuarsti otsused ja soovitused tööandjale selgemaks ja seeläbi töökeskkonnas lihtsamini rakendatavaks. Kvaliteetse tervisejuhtimise tulemuseks on tervem ja/või paindlikumalt töökeskkonda rakendatud töötaja. 7 Enterprise survey on new and emerging risks (ESENER-3) https://visualisation.osha.europa.eu/esener/et/survey/datavisualisation/2019 8 International Social Security Association 2011. The return on prevention: Calculating the costs and benefits of investments in occupational safety and health in companies. Kättesaadav: https://www.social-protection.org/gimi/RessourcePDF.action;jsessionid=IDHt4iEQRFI- 4ZxkOGm0EVoHmvBkWGrtzFiz6m4bPETCqKnDWRKQ!539423187?id=48441 20 Mõju sagedus on keskmine, kuna töötervishoiuteenuse korraldus ettevõttes on regulaarne tegevus. Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatused eeldavad ettevõtetelt teatud kohanemist, kuid eeldatavalt ei kaasne olulisi kohanemisraskuseid. Negatiivseid sotsiaalseid mõjusid muudatusega ei kaasne. Kokkuvõttes võib muudatusega kaasnevat sotsiaalset mõju tööandjatele pidada oluliseks. Mõju sihtrühm 2: töötajad Muudatus mõjutab kõiki Eesti töötajaid. Statistikaameti 2020. aasta andmetel on Eestis 586 300 palgatöötajat. Eesti tööelu-uuringu (2015. a) andmetel on oma praeguses organisatsioonis töötamise aja jooksul käinud tervisekontrollis 63% töötajatest. Tervisekontrolli hindab väga heaks 65% töötajatest. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Muudatus omab positiivset mõju töötajate tervisele, kuna kvaliteetne töötervishoiuteenus ning tööandja süsteemne töötervishoiu ja -ohutusega tegelemine töökeskkonnas aitab parandada töötajate töötingimusi, ennetada tööga seotud terviseprobleeme ja neid varakult avastada, vähendades töötajate haigestumist ning haiguse tõttu töölt eemalolekut. Vähemalt kolmandiku oma ööpäevast veedab inimene tööl, seega toob töötervishoiuteenuse kvaliteedi paranemine suure tõenäosusega kaasa positiivse mõju inimese terviseseisundile. Seeläbi on muudatustel positiivne mõju ka töötajate toimetulekule, kuivõrd haigena olemisega kaasneb töötajatele ka märkimisväärne sissetuleku langus. Lisaks parandab keskendumine töötervishoiule töötajate ja tööandjate omavahelisi töösuhteid, sest töötaja mõistab, et tema töötamise tingimused on tööandjale olulised. Mõju sagedus on keskmine, kuna töötervishoiuteenuse korraldus, millega töötajad kokku puutuvad, on ettevõttes regulaarne tegevus. Muudatustega ei kaasne töötajatele kohanemisraskusi ega negatiivseid sotsiaalseid mõjusid. Kokkuvõttes võib pidada sotsiaalset mõju töötajatele oluliseks. Mõju sihtrühm 3: töötervishoiuteenuse osutajad ja töötervishoiuarstid Terviseameti andmetel on seisuga 21.10.2021 Eestis töötervishoiuteenuse tegevusluba 61 töötervishoiuteenuse osutajal. Terviseameti tervishoiutöötajate riikliku registri andmetel on Eestis 109 töötervishoiuarsti. Tervise Arengu Instituudi andmetel töötas 2020. aastal 69 töötervishoiuarsti. Mõju valdkond: mõju majandusele Muudatusega suureneb töötervishoiuarstide ja töötervishoiuteenuse osutajate töökoormus, kuivõrd sisulisema ja laiapõhjalisema töötervishoiuteenuse osutamiseks on vaja rohkem aega ja inimesi. Töökoormuse kasv on tingitud sellest, et on suurenenud vajadus tegeleda ettevõtte kui tervikuga, mis sisaldab vajalikku tervisenäitajate analüüsi ja teisi tegevusi, et töötervishoiuteenuse osutaja meeskonnal oleks töökeskkonnast, seal valitsevatest terviseohtudest ja võimalikest maandamistegevustest terviklik ülevaade. Suureneva töökoormuse taustal võib potentsiaalse riskina näha töötervishoiuarstide vähesust ja sellega seotud riski teenuse kättesaadavusele. Riski maandamiseks on töötervishoiuteenuse osutajatel võimalik kaasata teenuse osutamisse teisi spetsialiste, näiteks töötervishoiuõdesid, selleks, et jagada töökoormust erinevate spetsialistide vahel ja vähendada riski, et teenuse kättesaadavus halveneb. Komplekssem teenus võimaldab töötervishoiuteenuse osutajatel hinda tellijale tõsta, kompenseerides seeläbi suuremat töökoormust ja suurendades kulude kõrval ka tulusid. Teenuse hind kujuneb eraturu tingimustes nõudluse ja pakkumise mõjul. 21 Teenuseosutajad peavad panustama rohkem teenuse kvaliteedi parandamisele, mis esialgu võib tähendada teatud töökorralduslikke muudatusi nendele teenuseosutajatele, kes seni on piirdunud vaid tervisekontrolli tegemisega. Pikemas plaanis ei tohiks see aga märkimisväärseid kohanemisraskusi teenuseosutajatele kaasa tuua, kuivõrd muudatustega ei panda töötervishoiuarstidele / töötervishoiuteenuse osutajatele kohustusi, mis ületaksid nende pädevust. Mõju sagedus on suur, kuna muudatus mõjutab töötervishoiuteenuse osutaja igapäevatööd. Muudatuse ulatus on keskmine, kuna eeldab teatud muudatusi teenuse pakkumises ja töökorralduses, samas ei kaasne sellega eelduslikult märkimisväärseid kohanemisraskusi. Ebasoovitavaid mõjusid muudatusega ei kaasne. Kokkuvõttes on majanduslikud mõjud teenuseosutajatele ja töötervishoiuarstidele olulised. Mõju sihtrühm 4: riigiasutused Tööinspektsioon ja Terviseamet Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Kavandatav muudatus suurendab eelduslikult mõnevõrra järelevalveasutuste töökoormust, kuna nõuab inspektorite juhendamist ja koolitamist, et nad oleksid kursis õigusaktide muudatustega, mis on vajalikud järelevalve tegemiseks. Muudatused mõjutavad vaid kahte riigiasutust ehk mõjutatav sihtrühm on väike. Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma jaoks kaasnevad mõningased muudatused, kuid ilmselt ei too need kaasa kohanemisraskusi. Mõju sagedus on keskmine, sest kokkupuude on regulaarne. Kokkuvõttes on mõju Tööinspektsioonile ja Terviseametile oluline. Muudatus 3: TTOS-is sätestatakse tööandja õigus töödelda töötajate terviseandmeid, kui see on vajalik töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks Ka kehtiva õiguse järgi on tööandjal õigus töödelda töötajate terviseandmeid, kui see on vajalik TTOS-ist tulenevate töötervishoiu- ja tööohutusalaste kohustuste täitmiseks. Eelnõuga sisuliselt tööandja õigusi ei laiendata, vaid tagatakse õigusselgus terviseandmete töötlemisel. Mõju sihtrühm 1: tööandjad 2020. aastal tegutses Eestis 60 690 vähemalt ühe töötajaga tööandjat9. Mõju sihtrühm on suur, kuna mõjutab kõiki Eesti tööandjaid. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Kehtiva õiguse kohaselt annab töötervishoiuarst tervisekontrolli tulemusena hinnangu töötaja terviseseisundile ja edastab tööandjale otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta ning vajaduse korral teeb ettepanekud töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks. Töötaja terviseandmeid (diagnoosid jms) otsusele ei märgita, kuivõrd tööandjal ei ole õigust teada töötaja terviseandmeid, samuti ei märgi töötervishoiuarstid tervisekontrolli otsusele spetsiifilisi soovitusi, mis võivad kaudselt anda märku töötaja terviseseisundist. 9 Ettevõtete arv Tööinspektsiooni andmebaasis, kus Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas vähemalt üks töötaja. 22 Kehtiva korra tõttu ei ole täidetud töötervishoiu eesmärgid, tööandjal on keeruline sobivaid meetmeid töökeskkonnas rakendada, tervisekontrolli kasutegur on väiksem ning töötaja terviseprobleemid võivad süveneda. Selleks, et tööandja saaks töötajate terviseprobleemide ennetamiseks teha töökeskkonnas või töökorralduses vajalikud muudatused või rakendada sobivaid meetmeid, on oluline, et töötervishoiuarstid saaksid anda tööandjale piisavalt spetsiifilisi soovitusi. Eelnõus sätestatakse tööandja õigus töötervishoiu ja tööohutuse tagamise eesmärgil töödelda töötaja terviseandmeid, kui see on vajalik töötervishoiuteenuse korraldamiseks. Tööandjal ei ole õigus teada töötaja terviseseisundit kirjeldavaid diagnoose, tervisekontrolli käigus tehtud uuringute ja analüüside tulemusi ega muud seesugust, küll aga on tööandjal õigus saada töötervishoiuarstilt infot selle kohta, kas ja kuidas vajaksid töötaja töökoht ja töötingimused muutmist. Lisaks on tööandjal kohustus rakendada meetmeid bioloogilistest ja keemilistest ohuteguritest põhjustatud tervisekahjustuste ennetamiseks, näiteks on teatud juhtudel vaja korraldada töötajale bioloogiline seire ohtlike kemikaalide tuvastamise kohta töötaja organismis, või tagada töötajatele vaktsineerimine bioloogilise ohuteguri (viirused) kaitseks. Nende meetmete rakendamisel on tööandjal vajalik töödelda töötaja terviseandmeid. Samuti on tööandjal töötaja terviseandmetega puutumus tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimisel ning töötajal alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all olememise tuvastamisel. Muudatuse tagavad tööandjale selguse, millises olukorras ning milliste terviseandmete töötlemise õigus tööandjal on. Kuivõrd tegemist ei ole uute tööandja kohustustega, siis suuri muudatusi see tööandjatele kaasa ei tohiks tuua. Samas, kui tööandja ei ole varem teadvustanud, et tervisekontrolli korraldamine või tööõnnetuste uurimine hõlmab endas töötaja terviseandmete töötlemist, tuleb tööandjal see täiendavalt läbi mõelda ning rakendada sobivaid kaitsemeetmeid, sh tagades, et tervisandmeid töötleb inimene, kellele on sellekohane ülesanne antud ning et andmetele ei pääseks ligi kolmandad isikud. Samuti on tööandjal kohustus mõelda läbi andmete säilitamise tähtajad ja säilitamise viis. Mõju ulatus on keskmine, sest sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, mis eeldavad sihiteadlikku kohanemist. Mõju sagedus on keskmine, sest töötajate terviseandmete töötlemine on regulaarne, kuid mitte igapäevane tegevus. Muudatuse sotsiaalne mõju tööandjatele on oluline. Mõju sihtrühm 2: töötajad Statistikaameti 2020. aasta andmetel on Eestis 586 300 palgatöötajat. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Muudatusega võib eeldada positiivset mõju töötajatele. Töötaja jaoks suureneb kindlustunne, et tema terviseandmeid töödeldakse piiratud ulatuses ning tööandja rakendab sobivaid kaitsemeetmeid, selleks et töötaja terviseandmeid ei saaks teadlikuks kõrvalistele isikutele. Mõju sagedus ja ulatus on väikesed, kuna töötaja jaoks on terviseandmete töötlemine ebaregulaarne sündmus. Kavandatud muutus ei too eelduslikult sihtrühma jaoks kaasa kohanemisraskusi, küll aga võib kaasneda teatud negatiivsete mõjude risk, kui tööandja saab kaudselt teada infot töötaja terviseseisundi kohta, millega töötaja nõus ei ole. Riski maandamiseks on oluline, et näiteks töötervishoiuarst räägib töötajaga läbi tervisekontrolli tulemused ja selgitab töötajale, milliseid soovitusi ja miks tööandjale tehakse, samuti, et tööandja selgitab, milliseid andmeid ja mis eesmärgil on vaja töödelda. Muudatuse mõju sihtrühmale on oluline. 23 Muudatus 4: riikliku järelevalve tõhustamine töötervishoiuteenuse osutajate üle Töötervishoiuteenuse osutajate üle teeb järelevalvet Terviseamet. Õigusselguse parandamiseks ja järelevalve selgemaks muutmiseks täpsustatakse eelnõus töötervishoiuteenuse osutajate üle tehtava järelevalve sisu. Sisuline ja regulaarne järelevalve on oluline meede töötervishoiuteenuse kvaliteedi tagamiseks. Muudatus avaldab mõju riigiametitest Terviseametile, töötervishoiuteenuse osutajatele, tööandjatele ja töötajatele. Mõju sihtrühm 1: Terviseamet Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Võrreldes kehtiva õigusega täpsustatakse eelnõus selgelt, et Tervisameti järelevalve hõlmab töötervishoiuteenusele seatud nõuete täitmise kontrollimist, sealhulgas seda, kas töötervishoiuarst on osutanud kõiki seaduses nimetatud kohustuslikke teenuseid, kas töötervishoiuteenuse osutamisega soetud andmed on dokumenteeritud ja säilitatud jms. Kuna töötervishoiuteenuse sisu muutub, kaasneb sellega ka Terviseametile täiendav järelevalvekoormus. Mõju sagedus on keskmine, kuna töötervishoiuteenuse osutajate üle järelevalve tegemine on regulaarne tegevus. Mõju ulatus on keskmine, kuna eeldab muudatusi Terviseameti töökorralduses, kuid sellega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kuigi muudatus mõjutab vaid ühte riigiasutust, võib järelevalve tõhustamise mõju Terviseametile pidada oluliseks. Mõju sihtrühm 2: töötervishoiuteenuse osutajad Terviseameti andmetel on seisuga 21.10.2021 Eestis töötervishoiuteenuse tegevusluba 61 töötervishoiuteenuse osutajal ning Terviseameti tervishoiutöötajate riikliku registri andmetel on Eestis 109 töötervishoiuarsti. Tervise Arengu Instituudi andmetel töötas 2020. aastal 69 töötervishoiuarsti. Mõju valdkond: mõju majandusele Riikliku järelevalve tõhustamine töötervishoiuteenuse osutajate tegevuse üle mõjutab töötervishoiuteenuse osutajaid oma töökorraldust üle vaatama ja töötervishoiualast tegevust paremini organiseerima. Muudatuse peamine mõju teenuseosutajatele on mõningane aja- ja rahakulu ning halduskoormuse suurenemine. Mõju sagedus on keskmine, kuna järelevalve on regulaarne tegevus. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna järelevalve tõhustamisega ei kaasne töötervishoiuteenuse osutajatele täiendavaid kohustusi. Kokkuvõttes on järelevalve majanduslik mõju töötervishoiuteenuse osutajatele väheoluline. Mõju sihtrühm 3: tööandjad 24 2020. aastal tegutses Eestis 60 690 vähemalt ühe töötajaga tööandjat10. Mõju sihtrühm on suur, kuna mõjutab kõiki Eesti tööandjaid. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Riikliku järelevalve tõhustamine parandab eelduslikult töötervishoiuteenuse kvaliteeti tööandja jaoks. Kvaliteetsem teenus avaldab positiivset mõju töökeskkonna parandamisele ja töötajate tervise kaitsele. Suureneb ka tööandjate endi vajadus oma ettevõttes valitsevate riskiteguritega kursis olla, mis kokkuvõttes parandab üldist töötervishoiu- ja tööohutusalast olukorda ettevõttes. Mõju sagedus on keskmine (avaldub regulaarselt), mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude risk on väike (ei eelda tööandjate käitumises olulisi muutusi). Kokkuvõttes on mõju pigem oluline. Mõju sihtrühm 4: töötajad Statistikaameti 2020. aasta andmetel on Eestis 586 300 palgatöötajat. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Järelevalve tõhustamine töötervishoiuteenuse osutajate üle avaldab eelduslikult töötajatele vaid positiivset mõju, kuna töötervishoiuteenus muutub ka töötajate jaoks kvaliteetsemaks, avaldab mõju töökeskkonna parandamisele ja töötajate tervise kaitsele. Mõju sagedus, ulatus ja ebasoovitavate mõjude risk on väikesed, kuna järelevalve tõhustamine töötervishoiuteenuse osutamise üle on sündmus, mis ei too töötajate jaoks kaasa kohanemisraskusi. Muudatuse mõju sihtrühmale on väheoluline. Muudatus 5: tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise raportite koostamine, säilitamine ja Tööinspektsioonile edastamine muutub digitaalseks Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise raportite digiteerimine on seotud töökeskkonna andmekogu arendusega, mille raames luuakse tööandjale tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise moodul. Kehtiva õiguse kohaselt täidab tööandja tööõnnetuse või kutsehaigestumise uurimise raporti vormi kas arvutis või paberil ning edastab tööandjale vastavalt võimalusele kas e-posti või posti teel. Töökeskkonna andmekogu arendus muudab tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise raportite koostamise ja esitamise korda, võimaldades tööandjal koostada uurimise raport töökeskkonna andmekogus või see sinna laadida. Elektrooniliselt vormistatud raporteid säilitatakse töökeskkonna andmekogus. Kui tööandja eelistab täita raporti vormi paberil, sätestatakse eelnõus tööandja kohustus edastada paberraport Tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-posti teel). Muudatus avaldab mõju tööandjatele ja Tööinspektsioonile. Mõju sihtrühm 1: tööandjad 10 Ettevõtete arv Tööinspektsiooni andmebaasis, kus Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas vähemalt üks töötaja. 25 2020. aastal tegutses Eestis 60 690 vähemalt ühe töötajaga tööandjat11. Mõju sihtrühm on suur, kuna mõjutab kõiki Eesti tööandjaid. Mõju valdkond: mõju majandusele Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise raportite digiteerimine vähendab tööandjate aja- ja rahakulu, mis on seotud paberdokumentide säilitamisega, väheneb halduskoormus. Mõju sagedus on keskmine, kuna töötervishoiuga tegelemine on regulaarne tegevus. Muudatus toob kaasa teatud kohanemisraskusi, mis ei ole siiski märkimisväärsed. Majanduslik mõju tööandjale on väheoluline. Mõju sihtrühm 2: Tööinspektsioon Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Väheneb Tööinspektsiooni töökoormus, mis on seotud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise raportite ning teiste uurimisdokumentide säilitamisega. Samas suurenevad Tööinspektsiooni kulud seoses töökeskkonna andmekogu arendusega. Nimetatud kulud kaetakse Euroopa Struktuurifondi vahenditest. Mõju sagedus on keskmine, kuna tööõnnetuste ja kutsehaigestumistega tegelemine on Tööinspektsioonile regulaarne tegevus. Mõju ulatus on keskmine, kuna eeldab muudatusi Tööinspektsiooni töökorralduses, kuid sellega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole. Kuna tegemist on vaid ühe riigiasutusega, on mõju väheoluline. Muudatus 6: TTOS-s täpsustatakse tööga seotud haiguste diagnoosimise korda Kehtiva õiguse kohaselt on töökeskkonna ohuteguritest põhjustatud haigused kutsehaigus (KH) ja tööst põhjustatud haigus (TPH). Töökeskkonna ohutegurist põhjustatud haiguse diagnoosib töötervishoiuarst. KH diagnoosimine nõuab töötervishoiuarstilt põhjalikku uuringut, et tõestada KH peamise diagnoosi ja töökeskkonna ohuteguri otsest seost. TPH diagnoosimisel on töökeskkonna ohutegur üks töötaja haigestumise võimalikest põhjustest. TPH diagnoosimisel edastab töötervishoiuarst vastava paberteatise Tööinspektsioonile. Eelnõuga täpsustatakse töötervishoiuarsti tegevusi tööga seotud haiguste (KH ja TPH) diagnoosimisel. Lisatakse põhimõte, et töötervishoiuarst peaks KH ja TPH diagnoosimiseks vestlema nii töötaja kui tööandjaga ning vajaduse korral külastama töökeskkonda eesmärgiga selgitada välja, millised töökeskkonna ohutegurid võisid olla KH või TPH väljakujunemisega seotud. Muudatus võimaldab töötervishoiuarstil koguda vajalikku infot töötaja töökeskkonna ja teda mõjutanud ohutegurite kohta ning saada infot töötaja üldise tervisekäitumise kohta, mis annab töötervishoiuarstile aluse põhjendatud juhul KH või TPH diagnoosimiseks. Muudatus avaldab mõju töötervishoiuarstidele ja tööandjatele. Mõju sihtrühm 1: töötervishoiuarstid 11 Ettevõtete arv Tööinspektsiooni andmebaasis, kus Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas vähemalt üks töötaja. 26 Seisuga 21.10.2021 oli Eestis Terviseameti tervishoiutöötajate riikliku registri andmetel 109 töötervishoiuarsti. Tervise Arengu Instituudi andmetel töötas 2020. aastal 69 töötervishoiuarsti. Mõju valdkond: mõju majandusele Eelnõusse on lisatud põhimõte/soovitus külastada KH või TPH diagnoosimiseks töötaja töökeskkonda ning vestelda töötaja ja tööandjaga. Kuigi ka praegu külastavad töötervishoiuarstid paljudel juhtudel töökeskkonda, suurendab eelnõusse lisatud soovitus mõnevõrra töötervishoiuarsti töökoormust, mis on seotud KH või TPH diagnoosimiseks informatsiooni kogumisega. Mõju sagedus on suur, kuna muudatus mõjutab töötervishoiuarsti igapäevatööd. Muudatuse ulatus on keskmine, kuna eeldab teatud muudatusi töökorralduses, samas ei kaasne sellega eelduslikult märkimisväärseid kohanemisraskusi. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes on majanduslikud mõjud töötervishoiuarstidele olulised. Mõju sihtrühm 2: tööandjad 2020. aastal tegutses Eestis 60 690 vähemalt ühe töötajaga tööandjat12. Mõju sihtrühm on suur, kuna mõjutab kõiki Eesti tööandjaid. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Töötervishoiuarsti tegevuse täpsustamine KH ja TPH diagnoosimisel omab tööandjatele positiivset sotsiaalset mõju. Töökeskkonna ohuteguritega seotud haiguste diagnoosimine muutub läbipaistvamaks ning tööandja saab rohkem infot ettevõtte töökeskkonnas valitsevatest ohuteguritest ja nende võimalikust mõjust töötajate tervisele. Mõju sagedus on väike (avaldub harva), mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude risk on väike (ei eelda tööandjate käitumises olulisi muutusi). Kokkuvõttes on mõju tööandjale pigem väheoluline. Muudatus 7: Muutub alaealiste tööd puudutava info registreerimise korda Alaealise tööle võtmisel peab tööandja esitama Tööinspektsioonile andmed alaealise töötaja töötingimuste ja töökohustuste ning koolikohustuslikkuse kohta, samuti alaealise seadusliku esindaja nõusoleku kohta. Kui kehtiva korra kohaselt peab tööandja alaealist puudutavad andmed esitama töötamise registrisse, siis kavandatava eelnõu järgi tuleb edaspidi tööandjal andmed alaealise töötaja kohta esitada Tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Muudatus avaldab mõju tööandjatele ja Tööinspektsioonile. Mõju sihtrühm 1: tööandjad, kelle ettevõttes töötab alaealisi 12 Ettevõtete arv Tööinspektsiooni andmebaasis, kus Maksu-ja Tolliameti andmetel töötas vähemalt üks töötaja. 27 2020. aastal tegutses Eestis 60 690 vähemalt ühe töötajaga tööandjat13. Tööinspektsiooni aastaaruande järgi pakkus 2018. aastal alaealistele tööd 687 ettevõtet. Sihtrühm on väike. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Muudatusel on tööandjatele positiivne mõju. Töökeskkonna andmekogu kaudu edastatud info alaealise töötingimuste kohta jõuab tööinspektorini ning eelduslikult saab tööandja ka võimalikult kiiresti tööinspektorilt tagasiside selle kohta, kas töötingimused alaealise töötaja jaoks on rahuldavad või peab tööandja töötingimusi parandama. Alaealiste töötajate töötingimuste kirjelduse jõudmine töökeskkonna andmekogu kaudu tööinspektorini võimaldab teadlikult tagada alaealistele töötajatele ohutu ja tervist hoidva töökeskkonna. Positiivne hinnang töökeskkonnale parandab ka ettevõtte mainet. Mõju sagedus on väike, kuna kokkupuude alaealise töötajaga on harv. Mõju ulatus on keskmine, sest tööandjate käitumises võivad kaasneda muudatused, mis eeldavad sihiteadlikku kohanemist. Kuna sihtrühm on väike, on mõju tööandjatele väheoluline. Mõju sihtrühm 2: Tööinspektsioon Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Muudatus vähendab tööinspektorite halduskoormust. Kuivõrd Tööinspektsioon vajab alaealise töötaja andmeid, et kontrollida ega töö ole alaealisele keelatud ning kas töötingimused on seaduses sätestatud nõuetega kooskõlas, on igati mõistlik, et Tööinspektsioon saab menetluse läbi viia töökeskkonna andmekogus olevate andmete alusel, mitte pärides eraldi andmeid töötamise registrist. Muudatus eeldab töökeskkonna andmekogu arendusi, millega seotud kulud on planeeritud katta Euroopa Struktuurifondi vahenditest. Mõju sagedus on väike, kuna alaealiste töötingimustega tegelemine on Tööinspektsioonile juhuslik tegevus. Mõju ulatus on väike, kuna ei eelda muudatusi Tööinspektsiooni töökorralduses. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole. Kuna on tegemist vaid ühe riigiasutusega, on mõju väheoluline. Andmekaitsealane mõjuhinnang TTOS-is sätestatakse tööandja õigus töödelda töötaja terviseandmeid, määratakse terviseandmete töötlemise eesmärgid, ulatus ja terviseandmeid töötlevate isikute ring. IKÜM artikli 88 kohaselt võivad liikmesriigid õigusaktide või kollektiivlepingutega ette näha täpsemad eeskirjad, et tagada õiguste ja vabaduste kaitse seoses töötajate isikuandmete töötlemisega töösuhete kontekstis, eelkõige seoses /…/, töötervishoiu ja tööohutusega, /…/ ning tööhõivega seotud õiguste ja hüvitiste isikliku või kollektiivse kasutamisega ning töösuhte lõppemisega. Eelnõuga tagatakse õigusselgus tööandja poolt töötaja terviseandmete töötlemise ulatuse osas. TTOS-is tuuakse välja olukorrad, kus tööandja ka täna töötaja terviseandmeid töötleb. Seega ei ole 13 Ettevõtete arv Tööinspektsiooni andmebaasis, kus Maksu-ja Tolliameti andmetel töötas vähemalt üks töötaja. 28 tegemist uue õiguse ega kohustusega, vaid õigusselguse eesmärgil seaduses tehtavate täpsustustega, luues seaduse tasandil läbipaistva süsteemi (IKÜM art 5 lg 1 p a)). Töötaja terviseandmete töötlemine on vajalik töötaja ja teiste töökeskkonnas viibivate inimeste tervise kaitseks ja ohutuse tagamiseks. Töötaja terviseandmete töötlemiseta ei ole tööandjal võimalik seaduses sätestatud ülesandeid täita ega töötervishoidu ja tööohutust tagada. Eelnõu kohaselt on tööandjal õigus töödelda töötajate terviseandmeid piiratud olukordades. Sellisteks olukordadeks on keemilistest ja bioloogilistest ohuteguritest tulenevate terviseriskide ennetamiseks abinõude rakendamine, töötervishoiuteenuse korraldamine ja töötervishoiuarsti ettepanekute rakendamine, tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimine ning töötajal vajaduse korral alkoholi-, narkootilise või toksilisi joobe või psühhotroopse aine mõju all olemise tuvastamine. Eelnõuga täpsustakse ka, milliseid andmeid on tööandjal õigus töödelda. Seeläbi on tagatud, et tööandjal ei ole õigus saada andmeid, mida tal töötervishoiu ja -ohutuse tagamiseks vaja ei ole. Töötaja isikuandmete töötlemisel on tööandjal õigus otsustada töötlemise viisi üle, näiteks võib andmeid töödelda paberil või elektrooniliselt, kasutades selleks sobivad infosüsteeme. Kuivõrd eelnõuga ei laiendata sisuliselt tööandja õigusi töötja isikuandmeid töödelda, ei kaasne muudatusega eelduslikult tööandjale kohanemisraskusi, sest võib eeldada, et tööandjatel on juba toimivad süsteemid ja riskide maandamise meetmed rakendatud. Tööandja peab töötajate terviseandmete töötlemisel arvestama IKÜM põhimõtetega ja kohustustega. Eelnõuga sätestatakse ka tööandja kohustus määrata isikud, kellel on õigus töötaja isikuandmeid töödelda. Üldjuhul on selleks töökeskkonnaspetsialist, kes täidab ettevõttes töötervishoiu- ja tööohutusealaseid ülesandeid, või personalispetsialist. Terviseandmeid töötleval töötajal on nende andmete osas ka tähtajatu saladuse hoidmise kohustus, mille eesmärk on tagada töötajate terviseandmete konfidentsiaalsus ja maandada riske, et andmetest saavad teadlikuks kõrvalised isikud. Terviseandmeid tuleb hoida saladuses kõigi ees, kellel ei ole nendele ligipääsu õigust ega vajadust. Vajadus saab esineda määratud isikul vaid enda tööülesandeid täites ja konkreetse töötluse korral vajalikus minimaalses ulatuses töötlemises. Nii näiteks võib töökeskkonnaspetsialist raamatupidajale avaldada konkreetse hüvitise väljamakse tegemise eesmärgil vaid haigestumise fakti või spetsiifilise hüvitise väljamaksmiseks vajalikud andmed. Samuti peab tööandja tagama tehnilised ja organisatoorsed turvameetmed, et andmetele ei saaks ligi kõrvalised isikud. Selleks saab tööandja kaitsta elektroonilisel kujul olevaid andmeid nt paroolidega, paberil olevaid andmeid aga suletud ruumis säilitades, samuti tagades, et andmeid ei töödelda väljaspool töökohta. Töötajate isikuandmete kaitsmisega kaasnev andmekaitsealane mõju tööandjatele on oluline, kuid arvestada tuleb, et vastavad kohustused on tööandjatel juba ka täna. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Töötervishoiuteenuse sisu laiendamine suurendab eelduslikult mõnevõrra järelevalveasutuste (Tööinspektsioon ja Terviseamet) töökoormust. Samas vähendavad töökeskkonna andmekogu arendused Tööinspektsiooni töökoormust, mis on seotud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise raportite ning teiste uurimisdokumentide säilitamisega. Töökeskkonna andmekogu arendustega kaasnevad täiendavad kulud Tööinspektsioonile ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. Töökeskkonna andmekogu arendustega seotud kulud on plaanis katta Euroopa Struktuurifondi vahenditest. 29 Kvaliteetsema töötervishoiuteenuse abil on võimalik ennetada töötajate terviseprobleeme ja seeläbi vähendada riigi kulusid ehk väheneb ajutise töövõimetuse juhtumite hulk, väheneb töövõimetuspäevade arv, kahaneb haigekassa kulu raviteenustele ja töövõimetushüvitistele ning tuluna laekuvad tööjõumaksud töötaja palgalt. 8. Rakendusaktid Eelnõuga kehtestatakse uus tervise- ja tööministri määrus „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“. Eelnõuga muudetakse järgmisi rakendusakte:  Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määrus nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“;  sotsiaalministri 9. mai 2005. a määrus nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks:  sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a määrus nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“;  sotsiaalministri 16. juuni 2014. a. määrus nr 35 „Töötervishoiuspetsialistide tööülesanded töötervishoiuteenuse osutamisel“. Määruste kavandid on esitatud eelnõu seletuskirja lisana. 9. Seaduse jõustumine Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras, kuid osade eelnõu punktide osas tehakse jõustumisajas erisused. Eelnõu § 1 punktid 1, 7, 9–10, 13, 19, 21–24 ja 34 ning § 2 on planeeritud jõutuma 2023. aasta 1. jaanuaril, et anda eelnõuga puudutatud osapooltele (tööandjad, töötajad, töötervishoiuteenuse osutajad) piisav aeg töötervishoiuteenuse korraldust puudutavate seadusemuudatustega tutvumiseks ja vajalike ümberkorralduste tegemiseks. Eelnõu § 2 hilisem jõustumise aeg on seotud vastavate töökeskkonna andmekogu arenduste valmimisega. Eelnõu § 1 punktid 25–27, 29–31 ja 35 jõustuvad 2022. aasta 1. septembril, kuna need muudatused on seotud töökeskkonna andmekogu arendustega, mis on planeeritud valmima 2022. aasta 1. septembriks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon TTOS-i muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus14 esitati 04.05.2021 kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumidele ja teistele huvigruppidele. Väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud tagasisidega on eelnõu koostamisel osaliselt arvestatud. Lisaks nimetatud väljatöötamiskavatsusele kajastati kaugtööga seotud muudatusettepanekuid 2018. aastal koostatud väljatöötamiskavatsuses15 ning tervisetõendite digiteerimise ning töökeskkonna andmekogu arendamisega seotud muudatusettepanekuid 2020. aastal koostatud väljatöötamiskavatsuses16. 14 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e75d0eb4-814c-4f60-9000-b1fe8dd7c242#81KZyLmZ 15 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main#HHvsVEeS 16 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3aa14de6-545b-40bc-9f25-2129bff6b744#wqnio4mc 30 Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Teenusmajanduse Kojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühingule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Eesti Kutsehaigete Liidule, Eesti Advokatuurile, Eesti Töökeskkonnaspetsialistide Nõukojale, Tööinspektsioonile, Tervise Arengu Instituudile, Terviseametile ja Sotsiaalkindlustusametile. Eelnõu kooskõlastasid märkustega Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium ja Siseministeerium. Teised ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Eelnõule esitasid arvamuse Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenusmajandus Koda, Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Töötervishoiuarstide Selts, Mediserv OÜ, Esmed Töötervishoid OÜ, Eesti Advokatuur, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kutsehaigete Liit, Tööinspektsioon ja Terviseamet. Eelnõule esitatud märkused on lisatud eelnõu seletuskirja lisana. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2022. a. 31  Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Tervise- ja tööministri määrus „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“ Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 131 lõike 15 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesolev määrus reguleerib töötervishoiuteenuse osutamise korraldust. § 2. Tööandja ülesanded töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel (1) Töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel võtab tööandja aluseks ja esitab töötervishoiuarstile: 1) töökeskkonna riskide hindamise tulemused, sealhulgas andmed selliste töökeskkonna ohutegurite parameetrite väärtuste kohta, millega töötaja oma töökohal kokku puutub; 2) ettevõtte töötervishoiu olukorra viimase analüüsi tulemused; 3) töötaja varasemad tervisekontrolli tulemused; 4) tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise andmed. (2) Tööandja esitab töötervishoiuarstile käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed ning töötervishoiuarsti soovi korral käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 ja 4 nimetatud andmed. (3) Tööandja konsulteerib töötaja tervisekontrolli suunamisel töötervishoiuarstiga ning töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavolinikuga või muu töötajate esindajaga. § 3. Töötervishoiuarsti ülesanded ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimisel (1) Ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimisel töötervishoiuarst: 1) annab hinnangu ettevõtte töötervishoiu olukorra kohta tervikuna; 2) esitab tööandjale ettepanekud ettevõtte töötervishoiu olukorra parandamiseks, seahulgas töökeskkonna kohandamiseks, töötingimuste muutmiseks ja töötajate tervise edendamiseks. (2) Ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimiseks võtab töötervishoiuarst aluseks: 1) töökeskkonna riskide hindamise tulemused; 2) töötajate terviseandmed, sealhulgas tervisekontrolli tulemused, töötajate tööga seotud haigestumiste andmed, ajutise töövõimetuse andmed ja töötajate terviseseisundit kirjeldavate küsimustike andmed; 3) tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise andmed. (3) Töötervishoiuarst esitab tööandjale ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi tulemused. § 4. Töötaja tervisekontrolli tegemise kord 1 (1) Töötaja tervisekontrolli tegemisel töötervishoiuarst: 1) hindab töötaja terviseseisundit; 2) hindab töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale; 3) selgitab välja töötaja tööst põhjustatud haigestumise või võimaliku kutsehaigestumise. (2) Enne tervisekontrolli läbimist täidab töötaja lisas 1 esitatud tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ning kinnitab andmete õigsust allkirjaga. (3) Töötervishoiuarst, olles tutvunud töökeskkonna riskianalüüsiga, töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega töökohal ning töötaja terviseandmetega, määrab vajalikud terviseuuringud ja analüüsid, kaasates vajaduse korral eriarste. (4) Töötervishoiuarst kannab tervisekontrolli kaardile terviseuuringute ja analüüside tulemused, otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta ning ettepanekud tööandjale ja töötajale. (5) Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja väljastab lisas 2 esitatud tervisekontrolli otsuse. (6) Töötervishoiuarst väljastab tööandjale lisas 2 esitatud terviskontrolli otsuse, milles esitab vajaduse korral ettepanekud töötaja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks. § 5. Isikuandmete töötlemine Töötervishoiuarstil on töötervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks ja osutamiseks õigus töödelda isikuandmeid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 41 sätestatud tingimustel ja korras. § 6. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 24. aprilli 2003. a määrus nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ (RTL 2003, 56, 816) tunnistatakse kehtetuks. § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. Lisa 1. Tervisekontrolli kaart Lisa 2. Tervisekontrolli otsus 2  „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“ Lisa 1 Töötervishoiuteenuse osutaja nimi................................................................................................ aadress .......................................................................................................................................... tegevusloa nr ................................... TERVISEKONTROLLI KAART I Üldandmed Eesnimi ............................................... Perekonnanimi ............................................................... Isikukood………………………………………………………………………………………... Elukoht.......................................................................................................................................... Telefon.......................................................................................................................................... Ametikoht...................................................................................................................................... Tööandja nimi, aadress ................................................................................................................ Tervisekontrolli aluseks olev põhiline ohutegur .......................................................................... ja kaasnevad ohutegurid ............................................................................................................... ....................................................................................................................................................... Töölaad.......................................................................................................................................... Varasemad tööandjad: Tööandja nimi Ametikoht Töösuhte algus ja lõpp Tööga kaasnenud ohutegurid II Töötaja tervisedeklaratsioon Kas põete või olete põdenud järgmisi haigusi: JAH EI TÄPSUSTUS – kopsuhaigused – tuberkuloos – südame-vereringehaigused – kõrgenenud vererõhk – allergilised haigused – mao-sooletrakti haigused, sh haavandtõbi, sapikivitõbi – neeru-kuseteedehaigused – suhkruhaigus – liigeste põletikud – närvipõletikud – luumurrud ja muud vigastused – teadvuse kaotuse hood, langetõbi, krambid – psüühikahäired – kõrvahaigused – krooniline nohu, otsmiku- või põskkoopapõletik – silmahaigused – muud haigused Kas tarvitate regulaarselt ravimeid? Kas olete viimase aasta jooksul olnud haige või töövõimetuslehel? Kas Teil esineb tervisehäireid, mida seostate oma 3 tööülesannete täitmise või töökeskkonnaga? Kas Teile on varem tervisekontrolli põhjal määratud tööpiiranguid? Kinnitan andmete õigsust. Töötaja allkiri: Kuupäev: III Terviseuuringute tulemused ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... IV Töötervishoiuarsti otsused ja ettepanekud Hinnang töötaja terviseseisundile: ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... Otsus töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta (sobib töötama / ei sobi töötama / sobib töötama teatud piirangute või lisatingimustega) ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... Ettepanekud tööandjale töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks või töötaja tervise edendamiseks: ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... Ettepanekud töötajale: ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... Järgmise tervisekontrolli aeg........................................................................................................ Töötervishoiuarsti ees- ja perekonnanimi: Töötervishoiuarsti kood: Telefon: E-post: Töötervishoiuarsti allkiri: Kuupäev: Olen tutvunud tervisekontrolli tulemustega. Töötaja allkiri: Kuupäev: 4  „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“ Lisa 2 Töötervishoiuteenuse osutaja nimi................................................................................................ aadress .......................................................................................................................................... tegevusloa nr ................................... TERVISEKONTROLLI OTSUS Ees- ja perekonnanimi .................................................................................................................. Isikukood………………………………………………………………………………………... Elukoht.......................................................................................................................................... Ametikoht...................................................................................................................................... Tööandja nimi, aadress ................................................................................................................ Ohutegurid ja/või töö laadid, mille suhtes tervisekontroll tehti ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... Otsus töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta (sobib töötama / ei sobi töötama / sobib töötama teatud piirangute või lisatingimustega) ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... Ettepanekud tööandjale töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks või töötaja tervise edendamiseks: ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... Ettepanekud töötajale: ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... Järgmise tervisekontrolli aeg........................................................................................................ Töötervishoiuarsti ees- ja perekonnanimi: Töötervishoiuarsti kood: Telefon: E-post: Töötervishoiuarsti allkiri: Kuupäev: Olen tutvunud tervisekontrolli tulemustega. Töötaja allkiri: Kuupäev: 5  MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24 lõike 10 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruses nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Arst teatab Tööinspektsioonile viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis surmaga lõppenud tööõnnetusest ja tööõnnetusest, mille tagajärjel määrati töötajale ajutine töövõimetus, esitades määruse lisas 1 toodud vormi kohase teatise.“; 2) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „raske või“; 3) paragrahvi 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 11 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tööinspektsioon edastab tööandjale viivitamata töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis § 1 lõigetes 1 ja 3 nimetatud teatise. (2) Kui teenuseosutajaga toimub olukorras, kus ta töötab töökohal koos ühe või mitme tööandja töötajatega, surmaga lõppenud õnnetus või talle määratakse tööõnnetuse tagajärjel ajutine töövõimetus, edastab Tööinspektsioon viivitamata töid korraldavale isikule või tema puudumise korral tööandjale töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis § 1 lõikes 1 nimetatud teatise.“; 6) paragrahvi 21 lõikes 1 asendatakse sõnad „nähtavalt raske kehavigastus“ sõnaga „eluohtlik seisund“; 7) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tööandja alustab tööõnnetuse uurimist viivitamata, lähtudes § 3 lõikes 2 sätestatust, kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus või surm. Kui tööõnnetusele ei järgnenud töötaja ajutist töövõimetust, on tööandjal õigus otsustada uurimise viisi ja toimingute üle, lähtudes vajaduse korral § 3 lõikes 2 sätestatust.“; 8) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „Raske“ sõnaga „kehavigastuse“; 9) paragrahvi 4 lõikest 41 jäetakse välja tekstiosa „, raske kehavigastus“; 6 10) paragrahvi 4 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tööandja koostab tööõnnetuse raporti töökeskkonna andmekogus või esitab lõikes 41 nimetatud raporti kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist Tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikult. Tööandja esitab lõikes 41 nimetatud raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.“; 11) paragrahvi 4 lõike 8 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt: „Tööandja koostab akti töökeskkonna andmekogus või esitab selle Tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikult ning kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast õnnetusjuhtumi uurimise lõpetamist.“; 12) paragrahvi 8 lõike 2 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt: „Tööandja esitab määruse lisas 5 toodud vormi kohase raporti töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikult Tööinspektsioonile ning töötajale või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast uurimise lõpetamist.“; 13) määruse lisad 1–3 ja 5 asendatakse käesoleva määruse lisadega 1–4. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2022. a. 7  Lisa 1 “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord” Lisa 1 _____________________________________________ (tervishoiuteenuse osutaja) TÖÖÕNNETUSE TEATIS 1. Töötaja__________________________________________________________________________ (ees- ja perekonnanimi, isikukood, amet) __________________________________________________________________________________ (telefon*) 2. Tööandja ________________________________________________________________________ (nimi, aadress) __________________________________________________________________________________ (kontaktisik, telefon*) 3. Füüsilisest isikust ettevõtja __________________________________________________________________________________ (ees- ja perekonnanimi, isikukood, amet) __________________________________________________________________________________ (telefon*) 4. Tööõnnetuse lühikirjeldus, toimumise koht ja aeg __________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________ 5. Tööõnnetuse tagajärg: ajutine töövõimetus surm 7. Vigastuse liik (nt luumurd, põrutus, lahtine haav, mürgistus jms) __________________________________________________________________________________ 8. Vigastatud kehaosa (määratleda võimalikult täpselt) __________________________________________________________________________________ 9. Arsti poole pöördumise kuupäev ja kellaaeg: Arst ______________________________________________________________________________ (ees- ja perekonnanimi) __________________________________________________________________________________ (kood, telefon) _____________ kuupäev * Täidetakse juhul, kui on teada. 8  Lisa 2 “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord” Lisa 2 TÖÖÕNNETUSE RAPORT 1. TÖÖANDJA ANDMED (renditöötajaga juhtunud tööõnnetuse korral kasutajaettevõtte andmed) TÖÖANDJA NIM I REGISTRIKOOD ERALDI ASUVA STRUKTUURIÜKSUSE NIM ETUS TÖÖANDJA TÖÖTAJATE ARV KOKKU TÖÖTAJATE ARV STRUKTUURIÜKSUSES TÖÖÕNNETUSEGA SEOTUD TEGEVUSALA TÖÖÕNNETUSEGA SEOTUD TEGEVUSALA KOOD TELEFON E-POST 2. TÖÖTAJA ANDMED TÖÖTAJA (ees- ja perekonnanimi) ISIKUKOOD või SÜNNIKUUPÄEV SUGU (M /N) E-POST KODAKONDSUS (riik) TELEFON AM ETINIM ETUS AM ETIKOOD TÖÖS UHTE IS ELOOMUS TUS (märgi kõik sobivad) TÄHTAJATU TÖÖLEPING/TEENISTUSSUHE RENDITÖÖ TÄHTAJALINE TÖÖLEPING/TEENISTUSSUHE ÕPILANE/PRAKTIKANT TÄISTÖÖAJAGA TÖÖTAJA M UU OSALISE TÖÖAJAGA TÖÖTAJA TÖÖSUHTE KESTUS AM ETIKOHAL SELLES ETTEVÕTTES (aastates, kui alla aasta, märkida 0) 3. TÖÖÕNNETUSE ANDMED TÖÖÕNNETUSE TOIM UM ISE AADRESS TÖÖÕNNETUS TOIM US KAUGTÖÖL TÖÖÕNNETUSE TOIM UM ISE AEG (päev, kuu, aasta) KELLAAEG TÖÖÕNNETUSE TAGAJÄRG (märkida ristiga) SURM 9 4. TÖÖÕNNETUSE ASJAOLUDE KIRJELDUS Töötamiskoht: Tööprotsess: Kasutatud töövahend: Kannatanu tegevus tööõnnetuse hetkel: Vigastuse vahetu tekitaja: Vigastuse liik: Vigastatud kehaosa: 5. PÕHJUSED, MIS VIISID TÖÖÕNNETUSENI PUUDULIK VÄLJAÕPE VÕI JUHENDAM INE ISIKUKAITSEVAHENDITE PUUDUM INE PUUDULIK TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLL ISIKUKAITSEVAHENDITE M ITTEKASUTAM INE TÖÖOHUTUSNÕUETE RIKKUM INE TÖÖTAJA POOLT ÜLEVÄSIM US TÖÖOHUTUSNÕUETE RIKKUM INE TEISE TÖÖTAJA POOLT LIIKLUSSEADUSE RIKKUM INE TÖÖTAJA POOLT OHTLIKE KEM IKAALIDE KASUTUSNÕUETE RIKKUM INE LIIKLUSSEADUSE RIKKUM INE TEISE ISIKU POOLT EHITISE, TÖÖRUUM I VÕI LIIKUM ISTEE M ITTEVASTAVUS NÕUETELE JOOBESEISUND, PÕHJUSTATUD ALKOHOLI, NARKOOTIKUM I VÕI TÖÖVAHENDI M ITTEVASTAVUS OHUTUSNÕUETELE PSÜHHOTROOPSE AINE TARVITAM ISEST 6. MUU PÕHJUS, MIS VIIS TÖÖÕNNETUSENI (kirjeldada) 7. ANDMED RISKIANALÜÜSI KOHTA TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS: TEHTUD TEGEM ATA KUI TEHTUD, SIIS KAS TÖÖÕNNETUSEGA SEOTUD RISKID OLID ARVESTATUD: JAH EI 8. SAMALAADSE TÖÖÕNNETUSE ÄRAHOIDMISEKS RAKENDATAVAD ABINÕUD TÖÖANDJA ESINDAJA (juhatuse liige või volitatud isik) (ametikoht) (ees- ja perekonnanimi) (kuupäev) (allkiri) UURIMISES OSALENUD TÖÖKESKKONNAVOLINIK VÕI MUU TÖÖTAJATE ESINDAJA (ametikoht) (ees- ja perekonnanimi) (kuupäev) (allkiri) 10  Lisa 3 “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord” Lisa 3 FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJAGA TOIMUNUD TÖÖÕNNETUSE RAPORT 1. TÖID KORRALDAV ETTEVÕTJA, KELLEL ON FIE-GA LEPINGULINE SUHE TÖID KORRALDAVA ETTEVÕTJA NIM I REGISTRIKOOD ERALDI ASUV STRUKTUURIÜKSUS TEGEVUSALA NIM ETUS TEGEVUSALA KOOD TELEFON E-POST 2. FIE ANDMED NIM I ISIKUKOOD või SÜNNIKUUPÄEV SUGU (M /N) AADRESS AM ET AM ETI KOOD TÖÖÕNNETUSEGA SEOTUD TEGEVUSALA TELEFON TÖÖÕNNETUSEGA SEOTUD TEGEVUSALA KOOD E-POST KODAKONDSUS LEPINGULISE SUHTE ALGUS TÖID KORRALDAVA ETTEVÕTJAGA 3. TÖÖÕNNETUSE ANDMED TÖÖÕNNETUSE TOIM UM ISKOHA AADRESS TÖÖÕNNETUSE TOIM UM ISE AEG (päev, kuu, aasta) KELLAAEG TÖÖÕNNETUSE RASKUSASTE (märkida ristiga) SURM 11 4. TÖÖÕNNETUSE ASJAOLUDE KIRJELDUS Töötamiskoht: Tööprotsess: Kasutatud töövahend: Kannatanu tegevus tööõnnetuse hetkel: Vigastuse vahetu tekitaja: Vigastuse liik: Vigastatud kehaosa: 5. PÕHJUSED, MIS VIISID TÖÖÕNNETUSENI PUUDULIK VÄLJAÕPE VÕI JUHENDAM INE ISIKUKAITSEVAHENDITE PUUDUM INE PUUDULIK TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLL ISIKUKAITSEVAHENDITE M ITTEKASUTAM INE TÖÖOHUTUSNÕUETE RIKKUM INE TÖÖTAJA POOLT ÜLEVÄSIM US TÖÖOHUTUSNÕUETE RIKKUM INE TEISE TÖÖTAJA POOLT LIIKLUSSEADUSE RIKKUM INE TÖÖTAJA POOLT OHTLIKE KEM IKAALIDE KASUTUSNÕUETE RIKKUM INE LIIKLUSSEADUSE RIKKUM INE TEISE ISIKU POOLT EHITISE, RUUM I VÕI LIIKUM ISTEE M ITTEVASTAVUS NÕUETELE JOOBESEISUND, PÕHJUSTATUD ALKOHOLI, NARKOOTIKUM I VÕI TÖÖVAHENDI M ITTEVASTAVUS OHUTUSNÕUETELE PSÜHHOTROOPSE AINE TARVITAM ISEST 6. MUU PÕHJUS, MIS VIIS TÖÖÕNNETUSENI (kirjeldada) 7. ANDMED TÖID KORRALDAVA ETTEVÕTJA RISKIANALÜÜSI KOHTA TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS: TEHTUD TEGEM ATA KUI TEHTUD, SIIS KAS TÖÖÕNNETUSEGA SEOTUD RISKID OLID ARVESTATUD: JAH EI 8. SAMALAADSE TÖÖÕNNETUSE ÄRAHOIDMISEKS RAKENDATAVAD ABINÕUD TÖID KORRALDAVA ETTEVÕTJA ESINDAJA (juhatuse liige või volitatud isik) (ametikoht) (ees- ja perekonnanimi) (kuupäev) (allkiri) UURIMISES OSALENUD TÖÖKESKKONNAVOLINIK VÕI MUU TÖÖTAJATE ESINDAJA (ametikoht) (ees- ja perekonnanimi) (kuupäev) (allkiri) 12  Lisa 4 “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord” Lisa 5 KUTSEHAIGESTUMISE RAPORT 1. TÖÖANDJA ANDMED TÖÖANDJA NIM I REGISTRIKOOD ERALDI ASUV STRUKTUURIÜKSUS (täita juhul, kui töötaja töötas eraldiseisvas struktruuriüksuses) TÖÖANDJA/STRUKTUURIÜKSUSE AADRESS TÖÖANDJA TÖÖTAJATE ARV KOKKU TELEFON E-POST 2. TÖÖTAJA ANDMED TÖÖTAJA (ees- ja perekonnanimi) ISIKUKOOD või SÜNNIKUUPÄEV SUGU (M /N) TELEFON AM ET E-POST AM ETIKOOD 3. KUTSEHAIGESTUMISE ANDMED KUTSEHAIGESTUM ISEGA SEOTUD TEGEVUSALA KUTSEHAIGESTUM ISEGA SEOTUD TEGEVUSALA KOOD KUTSEHAIGESTUM ISE PÕHJUSTANUD TÖÖSTAAŽ KUTSEHAIGESTUM ISE PÕHJUSTANUD OHUTEGURI NIM ETUS OHUTEGURIGA KOKKUPUUTE AEG FÜÜSIKALINE KEEM ILINE BIOLOOGILINE FÜSIOLOOGILINE PSÜHHOSOTSIAALNE 4. TÖÖTAJA LÄBITUD TERVISEKONTROLLID LÄBIM ISE KUUPÄEV OTSUS 13 5. PÕHJUSED, MIS VIISID KUTSEHAIGESTUMISENI PUUDULIK VÄLJAÕPE VÕI JUHENDAM INE ISIKUKAITSEVAHENDITE PUUDUM INE PUUDULIK TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLL TÖÖÕHUTUSNÕUETE RIKKUM INE TÖÖTAJA POOLT OHTLIKE KEM IKAALIDE KASUTUSNÕUETE RIKKUM INE TÖÖVAHENDI M ITTEVASTAVUS OHUTUSNÕUETELE TÖÖKOHA M ITTEVASTAVUS NÕUETELE EBAERGONOOM ILISED TÖÖTINGIM USED ISIKUKAITSEVAHENDITE M ITTEKASUTAM INE 6. MUU PÕHJUS, MIS VIIS KUTSEHAIGESTUMISENI (kirjeldada) 7. ANDMED RISKIANALÜÜSI KOHTA TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS: TEHTUD TEGEM ATA KUI TEHTUD, KAS KUTSEHAIGESTUM ISEGA SEOTUD RISKID OLID ARVESTATUD: JAH EI 8. SAMALAADSE KUTSEHAIGESTUMISE ÄRAHOIDMISEKS RAKENDATAVAD ABINÕUD TÖÖANDJA ESINDAJA (juhatuse liige või volitatud isik) (ametikoht) (ees- ja perekonnanimi) (kuupäev) (allkiri) UURIMISES OSALENUD TÖÖKESKKONNAVOLINIK VÕI MUU TÖÖTAJATE ESINDAJA (ametikoht) (ees- ja perekonnanimi) (kuupäev) (allkiri) 14  MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmine Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 23 lõike 1 alusel. § 1. Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmine Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruses nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) määrust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses: „§ 61. Töökeskkonna psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud kutsehaigused Kutsehaigused, mis on põhjustatud töökeskkonna psühhosotsiaalsetest ohuteguritest: 1) posttraumaatiline stressihäire; 2) muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. 15  Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu ettepanekute tabel Kooskõlastaja/arvamuse Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, andja mittearvestamise põhjused Kaitseministeerium Kaitseministeerium kooskõlastab töötervishoiu ja tööohutuse Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Toetame vastavalt ettepanekule. eelnõus sätestatut, kuid juhime tähelepanu alljärgnevatele märkustele: 1. Eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud arvamuses tõime välja, et julgeolekuasutustel ja teatud Kaitseväe struktuuriüksustel ei ole võimalik kõiki töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (edaspidi TTOS) kavandatud muudatusi rakendada, kuna nende asutuste struktuur, koosseis ja teenistujate ülesanded ning muud isikuandmed on suurel määral riigisaladus. Eelnõu § 1 punktis 1 sätestatud muudatuse kohaselt on vastava märkusega osaliselt arvestatud, kuid esitatud kujul ei ole kõik vajalikud erisused siiski tagatud. Eelnõus toodud sõnastuse kohaselt kehtestatakse julgeolekuasutuste jaoks erisus ainult TTOS § 131 lg 3 punktide 1, 2 ja 5 ning § 134 lõike 7 rakendamisel. Seega ei tutvu töötervishoiuarst julgeolekuasutuse töökeskkonna riskianalüüsiga, ei külasta vajadusel töökeskkonda, ei analüüsi julgeolekuasutuse töötervishoiu olukorda tervikuna ning ei nõusta julgeolekuasutust töökeskkonna ja töötingimuste kohandamise ja töötajate tervise edendamise küsimustes. Samas ei sisalda säte viidet TTOS § 131 lõike 3 punktidele 3 ja 4, mis samuti seonduvad töökeskkonna riskianalüüsi või töötajate töötingimustega ning mida julgeolekuasutuste puhul ei ole võimalik täita. Samuti ei ole eelnõus arvestatud, et julgeolekuasutuse tegevuse eripära ning salastatud teabe töötlemise nõuded eksisteerivad ka tööõnnetuste ja kutsehaigestumise sätete (TTOS §-d 22-24) rakendamisel. Arvestades vajalike erandite 1  paljusust, ei ole otstarbekas hakata neid seaduse muutmise korral üksikute sätete kaupa juurde looma. Leiame, et mõistlik on sätestada üldine erand, sõnastades TTOS § 1 lõige 2 järgmiselt: „(2) Käesolevat seadust kohaldatakse kaitseväelaste ja asendusteenistujate teenistustingimuste ning Politsei- ja Piirivalveameti, julgeolekuasutuste ja päästeasutuste ning nende töötajate töö kohta niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti ning see ei lähe vastuollu riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega.“. Kaitseministeerium 2. Eelnõu § 1 punktis 13 toodud muudatusega täiendatakse TTOS-i Arvestatud osaliselt ja selgitatud. §-ga 135, milles sätestatakse tööandja kohustused kaugtöö korral. Selgitame, et tööandja üks põhikohustusi on Muu hulgas sätestatakse, et tööandja on kohustatud kujundama ja tagada ohutud töötingimused, sisustada ja sisustama kaugtöö töökoha, välja arvatud juhul, kui tööandja ja kujundada töötaja töökoht. Nõustume, et töötaja on kokku leppinud teisiti (§ 135 lg 1 p 4). Leiame, et sellisel kaugtöö korral ei ole see alati võimalik ega kujul ei aita säte kaasa tööandja motivatsioonile võimaldada ka vajalik, mistõttu on eelnõus jäetud kaugtööd, vaid pigem võib tekitada olukorra, kus tööandjad hoiavad töötajale ja tööandjale võimalus kokku ka kõrgendatud terviseriski korral töötajaid kontoris, et vältida leppida, et tööandja ei kujunda töötajale lisakulutusi töökeskkonna kujundamisele töötaja kodus. Samuti võib töökohta, vaid see on töötaja ülesanne, nt kui tööandja töölepingutes tüüptingimusena sätestada, et töötaja töötajal on kodus olemas sobivad vastutab oma kaugtöö töökoha kujundamise ja sisustamise eest ise. töötingimused (laud, tool) või töötaja soovib Selline teguviis kokkuvõttes ei soodusta tööandja poolt töötaja kaugtööd teha raamatukogus või kohvikus, juhendamist ega ennetuslikult tõsta ka töötaja huvi suurendada oma kus ei saa eeldada tööandja poolset töökoha teadlikkust kaugtöö töökeskkonnaga seotud ohtudest, võimalikest kujundamist. tervisemõjudest ja tervisekahjustuse vältimise abinõudest. Kaugtöö puhul on oluline, et tööandja Kaugtöö töökoha puhul ei ole tööandjal võimalik teha tavapärast selgitaks töötajale kaugtööga seotud seiret töökeskkonna tingimuste üle ega juhtida töötaja tähelepanu võimalikke riske ja nendest hoidumise õigetele töövõtetele, mistõttu on oluline suunata tööandja fookus meetmeid, samuti seda, kuidas omale ohutu võimalike negatiivsete mõjude ennetamisele läbi töötaja teadlikkuse töökeskkond tagada. tõstmise. See tähendab, et kaugtööle võimaldatud töötaja peab olema Eelnõu sõnastust täpsustatud selliselt, et töökeskkonna alaselt teadlikum kui tööandja ruumides töötav tööandja peab töötajat juhendama enne töötaja, et ise võimalikult vara märgata ja reageerida puudustele kaugtööle lubamist ja ka regulaarselt tehtava töö või kasutatava töövahendi ohutusnõuetes, vastavalt vajadusele. 2  ergonoomiliselt õigetes tööasendites ja -võtetes, isikukaitsevahendite kasutamises, elektri- ja tuleohutusnõuetes, keskkonna saastamisest hoidumises jne seoses töö tegemisega. Teeme ettepaneku kõnealune punkt (§ 135 lg 1 p 4) eelnõust välja jätta või sõnastada nii, et tööandjal oleks kohustus kaugtööl olevat töötajat regulaarselt juhendada kaugtöö töökoha töökeskkonna ohtude ennetamiseks vastavalt TTOS §-s 133 sätestatule, arvestades kaugtöö erisusi. Eelnõu kohaselt on vastav kohustus sätestatud vaid enne töötaja kaugtööle lubamist (§ 135 lg 1 p 2). Kaitseministeerium 3. Eelnõu § 1 punkti 18 kohaselt asendatakse TTOS § 18 lõike 6 Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud. punktis 5 sõna „puudega“ sõnaga „tervisekahjustusega“. Nõustume nimetatud muudatusega, kuid palume ühtlasi üle vaadata muudetava sätte sõnastus tervikuna: selle järgi on töökeskkonnanõukogu ülesanne aidata luua naistöötajatele ning alaealistele ja tervisekahjustusega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse. Arusaamatuks jääb, mis põhjusel ei laiene nimetatud säte kõikidele töötajatele, vaid lisaks alaealistele ja tervisekahjustusega isikutele on eraldi välja toodud vaid naistöötajad. Teeme ettepaneku sõnastada muudetav punkt järgmiselt: „5) aitab luua kõikidele töötajatele, sealhulgas alaealistele ja tervisekahjustusega töötajatele, sobivad töötingimused ja töökorralduse.“. Keskkonnaministeerium Keskkonnaministeerium kooskõlastab töötervishoiu ja tööohutuse Arvestatud. Täpsustatud nii eelnõu seaduse ning töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu sõnastust kui ka seletuskirja. Eelnõuga ei väljatöötamise kavatsuse järgmiste märkustega. muudeta kehtivat praktikat, mille kohaselt 1. Eelnõu § 1 punkt 9 – „TTOS § 13 lõike 1 punktis 7 täpsustatakse, viiakse tervisekontrolle läbi eelkõige et tööandja on kohustatud korraldama töötervishoiuteenuse töötervishoiuteenuse osutaja ruumides, aga osutamist töökohal.“ Sättega ühendatakse kehtiva seaduse võimalik on see korraldada ka tööandja töötervishoiuteenuste osutamise ja tervisekontrolli punktid ning ruumides, kui selleks on sobivad tingimused eelnõu kohaselt „on tööandjal edaspidi kohustus korraldada loodud. ettevõttes töötervishoiuteenuse osutamist, mis hõlmab lisaks töötaja 3  tervisekontrollile ka teisi töötervishoiuteenuse komponente“ (eelnõu seletuskiri lk 6). Kuna tervisekontrollide korraldamine kuulub töötervishoiuteenuste hulka, siis tekitab eelnõu sõnastus arusaama, et ka tervisekontrolli tuleb osutada töökohal. Töökoha mõiste on toodud TTOS §-s 4. Palume täpsustada seletuskirja, et osa töötervishoiuteenustest on võimalik teha ettevõttes kohapeal ning mingi osa (näiteks tervisekontrollid) välise partneri juures väljaspool töökohta. Keskkonnaministeerium 2. Eelnõuga planeeritavate muudatuste tõttu töötervishoiuteenuse Selgitatud. Eelnõuga on jäetud osutamises läheb töötervishoiuteenuste hankimine tööandjale töökeskkonna külastuse osas tööandjale ja edaspidi kulukamaks, kuna pikeneb loetelu, mida töötervishoiuarstile paindlikkus kokku töötervishoiuteenus sisaldab (töökeskkonna külastamine,leppida, kas ja kui sageli töökeskkonna töökeskkonna terviklik analüüsimine ja nõustamine). Samal ajal ei külastus on vajalik. Näiteks paljude pruugi see aga kaasa tuua soovitud sisulist muutust töökeskkonna ohuteguritega ja kõrge riskiga ettevõtetes on tervikliku analüüsi tulemuses, kuna sõnastatud on, et üksnes sagedasem töökeskkonna külastus vajaduse korral külastab töökeskkonda töötervishoiuarst. Seega eelduslikult olulisem kui näiteks ettevõttes, praktikas ei pruugi teenuse osutaja iga tööandja puhul külastust teha.kus töötajad töötavad valdavalt kontoris, kus Kokkuvõttes kulud tööandjatele selle muudatusega kasvavad, aga riskid on madalamad või väga hästi samaväärset positiivset mõju ei pruugi kaasneda. Soovitame maandatud. täiendavalt hinnata sellise muudatuse mõju tööandjatele. Lisaks selgitame, et asjaolu, et töötervishoiuarst ei külasta ettevõtte töökeskkonda, ei tähenda, et ta ei saaks analüüsida ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna, kuna aluseks on võimalik võtta riskianalüüs ja muud kirjalikud dokumendid ettevõtte töökeskkonna kohta. Seeläbi on töötervishoiuarstil siiski võimalik anda tööandjale sisulist tagasisidet ettevõtte töökeskkonna ja töötervishoiu olukorra kohta ning teha ettepanekuid. Keskkonnaministeerium 3. Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse seadust tööandja Arvestatud ja selgitatud. Töökoha kohustustega kaugtöö korral. Lisatava § 13⁵ lõike 1 punkti 4 kohaselt kujundamine tähendab seda, et tööandja peab 4  on tööandja kohustus kaugtöö korral kujundada ja sisustada kaugtöö tagama töötajale sobiva töötegemise koha, töökoht, välja arvatud juhul, kui tööandja ja töötaja on kokku näiteks tagama töötajale arvutiga töö puhul leppinud teisiti. Seletuskirja kohaselt on „tööandja kohustus tagada sobiva laua ja kontoritooli. Töökoha töötajale tööülesannete täitmiseks sobilikud töövahendid. Samuti kujundamise/sisustamise peavad tööandja ja peab tööandja kujundama ja sisustama kaugtöö töökoha, kuid töötaja omavahel kokku leppima. Kui siinkohal on tööandjal ja töötajal õigus kokku leppida, et kui töötajal töötajal kodus sobivat töötegemise kohta ei on olemas kaugtöö tegemiseks sobiv töökoht (nt kodus, suvilas ole ja tööandja on valmis selle töötaja kodus või mujal on sisustatud sobiv kodukontor), siis tööandja eraldi tagama (st ostma laua ja tooli ja muu kaugtöö kohta kujundama ei pea. Samuti ei pea tööandja kujundama vajaliku), siis saavad pooled selles kokku kaugtöö tegemise kohta, mis asub väljaspool töötaja elukohta. leppida. Kui tööandja ei ole nõus seda tegema Näiteks olukorras, kus töötaja soovib kaugtööd teha raamatukogus ja ka töötajal endal ei ole võimalik seda teha, või kohvikus, ei saa eeldada, et tööandja peaks sealset töökohta siis kaugtöö tegemises kokku leppida ei saa, kujundama“ (eelnõu seletuskiri lk 5). sest töötajal puudub sobiv töötegemise koht. Eelnõu § 13⁵ lõike 1 punkti 4 osas jääb ebaselgeks, mida on mõeldud Seletuskirja on vastavalt täiendatud. mõiste all „kujundama“ ehk mis kontekstis see rakendub tööandjale kohustusena ning mida annab see töötajal õigust nõuda. Eelnõu seletuskiri toob välja välistused, kuid mitte ühtegi näidet kohaldamiseks. Palume ka selles osas eelnõu seletuskirja täiendada, et oleks üheselt arusaadav, millised on tööandja kohustused ning töötaja õigused. Maaeluministeerium Maaeluministeerium kooskõlastab Sotsiaalministeeriumi Arvestatud. Eelnõu sõnastust on ettevalmistatud „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning täpsustatud, tööandja õigus töödelda töölepingu seaduse muutmise seaduse” eelnõu järgmise märkusega. terviseandmeid on lisatud konkreetsete Kui 03. mail 2021. a esitati kooskõlastamiseks TTOS-i paragrahvide juurde, kus väljatöötamiskavatsus, siis ei sisaldanud see terviseandmete terviseandmete töötlemine on asjakohane, töötlemist sellisel määral nagu see on nüüd osutunud vajalikuks, tagades nii õigusselguse. Eelnõus ja selle seoses riskianalüüsi ja tegevuskava koostamisega. Eelnõu § 1 seletuskirjas on täpsustatud, milliseid punktiga 10 antakse tööandjatele võimalus isiku terviseandmete andmeid on tööandjal õigus töödelda. töötlemiseks. Riskianalüüsist tuleneb eelkõige vajadus töödelda isiku terviseandmeid, kui riskianalüüsi kohaselt on vajalik teatud töökohal töötamiseks kas Covid-19 vastane vaktsineerimine (edaspidi vaktsineerimine) või peab kontrollima isiku ohutust 5 Covid-19 suhtes. Kuna enamus töödeldavatest isikuandmetest on eriliigilised andmed ehk isiku terviseandmed (näiteks kas vastaval töökohal olev isik on vaktsineeritud ja kaua kehtib isiku vaktsineerimispass), siis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (edaspidi IKÜM) artikli 35 lõike 1 kohaselt tuleb teha selliste andmete töötlemiseks andmekaitsealane mõjuhinnang. Et sellist mõjuhinnangut oleks võimalik teha, siis on vajalik teada täpsemalt, milliseid andmeid peavad tööandjat töötlema hakkama. Praegusel kujul eelnõu seletuskiri on andmekoosseisu kohapealt väga lakooniline ja ei sisalda loetelu andmetest, milliseid tööandjad peavad töötlema. Samuti peaks tulema eelnõu seletuskirjast välja ka see, et kui suur osa tööandjatest peavad tegema IKÜM artikkel 35 kohase andmekaitsealase mõjuhinnangu. Seletuskirja kohaselt on Eestis 2020. aastal üle 60 000 tööandja. Seletuskiri (lk 27) lähtub eeldusest, et tööandjatel on juba toimivad süsteemid isikuandmete (sealhulgas terviseandmete) töötlemiseks, mistõttu ei kaasne muudatustega eelduslikult tööandjale kohanemisraskusi. Samas jääb ebaselgeks, et kui eelnõu § 1 punkt 10 alles annab õigusliku aluse tööandjale terviseandmete töötlemiseks, siis kuidas peaksid tööandjad juba olema nimetatud süsteemid loonud. Õnneks jõustuvad vastavad sätted alles 1. jaanuaril 2023. a, mistõttu võib arvata, et kõik tööandjad jõuavad IKÜMi kohaselt vastavad mõjuhinnangud ära teha ja oma süsteemid viia kooskõlla IKÜMist tulenevate nõuetega. Siiski peaks eelnõu seletuskirjast mõjude kohapealt selguma ka see, et kui palju on hinnanguliselt selliseid tööandjaid, kellel on vajadus töödelda isiku terviseandmeid ja kui suured kulutused võivad tööandjale kaasneda vajadusega terviseandmeid töödelda. Samuti palume täiendada seletuskirja loeteluga, milliseid terviseandmeid peab hakkama tööandja 6  töötlema, kui mõnel töökohal on vajalik olla Covid-19 vastu vaktsineeritud. Kui tööandjatele antakse ette andmekoosseisud on võimalik teha ära andmekaitsealane mõjuhinnang tunduvalt kiiremini ja alustada oma terviseandmete töötlemise süsteemide vajaliku turvatasemeni viimist. Samuti on vajalik teada ka uutel alles alustavatel tööandjatel, millised kohustused kaasnevad kui tööandja tegutseb valdkondades, kus on vajalik töötajate Covid-19 vastu vaktsineerimine või ohutuse tõendamine Covid-19 suhtes. Maaelu valdkonnas on väga palju ettevõtjaid, kes on tööandjad paljudele inimestele, mistõttu on oluline, et ka nemad teavad, millised andmekaitse alased nõuded neile rakenduvad töötajate terviseandmete töötlemisel. Siseministeerium Siseministeerium kooskõlastab eelnõu märkusega eelnõu § 1 punkti Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud. 1 osas. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse viidet julgeolekuasutustele mittekohalduvatele TTOS sätetele. Eelnõu kohaselt ei kohaldata julgeolekuasutustele lisaks TTOS § 134 lõikele 7 ka TTOS § 131 lõike 3 punkte 1, 2 ja 5, mis käsitlevad töötervishoiuteenuse osutamise tingimusi. Toetame erisuste tegemist julgeolekuasutuste osas, kuid oleme seisukohal, et lisaks eelnõus juba märgitud sätetele ei tohiks julgeolekuasutuste laieneda ka TTOS § 131 lõike 3 punkt 3 osas, mis reguleerib töökeskkonna riskianalüüsi, § 23 lõige 5 osas, mis reguleerib töökeskkonna riskianalüüsi ja töökeskkonna külastamist, ning § 24 lg 11. Seega teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 lg 1 järgmiselt: „Julgeolekuasutustele ei kohaldata käesoleva seaduse § 131 lõike 3 punkte 1 ja 2, punkti 3 osas, mis reguleerib töökeskkonna riskianalüüsi, punkti 5, § 134 lõiget 7, § 23 lõiget 5 osas, mis reguleerib töökeskkonna riskianalüüsi ja töökeskkonna külastamist, ning § 24 lõiget 11.“ 7 Erisus julgeolekuasutustele vajalik, kuivõrd riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 9 punkti 6 kohaselt on julgeolekuasutuste riigisaladuseks muu hulgas asutuse struktuurüksusi, koosseisu ja ülesandeid kajastav teave. Sellest tulenevalt on ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimine, töökeskkonna riskianalüüs, töökeskkonna külastuste korraldamine ja tööandja nõustamine samuti riigisaladus. Kehtiva TTOS kohaselt ei ole julgeolekuasutustel seetõttu ka kohustust esitada oma riskianalüüsi töökeskkonna andmekogusse. Lisaks eelnõus juba märgitud sätetele ei saa julgeolekuasutustele kohaldada ka järgmisi sätteid: 1. TTOS § 131 lõige 3 punkt 3 osas, mis reguleerib töökeskkonna riskianalüüsi. Lause esimene pool, mille kohaselt teeb töötervishoiuarst töötajate tervisekontrolli, kehtib ka julgeolekuasutustele. Samas tuleb töötervishoiuarstil arvestada, et õigust tutvuda julgeolekuasutuse riskianalüüsiga tal tervisekontrolli tehes ei ole. 2. TTOS § 23 lg 5 osas, mis reguleerib töökeskkonna riskianalüüsi ja töökeskkonna külastamist. TTOS § 23 lg 5 reguleerib kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse diagnoosimist töötervishoiuarsti poolt. Ka siin on vajalik välistada sätte kohaldamine julgeolekuasutustele osas, mis reguleerib töötervishoiuarsti õigust nõuda tööandjalt töökeskkonna riskianalüüsi ja külastada töökeskkonda, kuivõrd riskianalüüs ja töökeskkonna külastus on käsitletavad julgeolekuasutuste riigisaladusena. Töötervishoiuarstil on julgeolekuasutuse teenistuja osas kutsehaiguse või tööst põhjustatud haiguse diagnoosimisel võimalik tutvuda töötaja tervisekontrolli andmetega, paluda tööandjalt seletuskirja töötaja tööolude ja töö laadi kohta, vestelda tööandja ja töötajaga ning tutvuda töötaja terviseandmetega. 3. TTOS § 24 lg 11. Antud sätte kohaselt säilitatakse tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise tulemuste kohta koostatud raportit 8  töökeskkonna andmekogus. Julgeolekuasutused töökeskkonna andmekogusse andmeid ei esita, kuna need sisaldavad julgeolekuasutuste riigisaladust. Seetõttu on vajalik antud sätte kohaldamine julgeolekuasutuste osas välistada. Nimetatud sätete kohaldamise välistamine julgeolekuasutuste suhtes lisaks juba eelnõus märgitud sätetele tähendaks, et julgeolekuasutuste puhul jääb kehtima varasem kord, mille kohaselt hõlmab töötervishoiuteenus peaasjalikult vaid töötajate tervisekontrolli korraldamist. Lähtuvalt töötajate tervisekontrolli otsustest, on töötervishoiuarstil jätkuvalt võimalik teha tööandjale ettepanekuid töötaja tervise kaitseks ning nõustada töötajat tervise edendamise küsimustes. Eesti Ametiühingute Täname arvamuse küsimise eest. Tunnustame Sotsiaalministeeriumi Selgitatud. Tööga seotud tervisekahjustuste Keskliit tööd eesmärgiga parandada töötervishoiu ja tööohutuse korraldust ja korral hüvitise saamine ei ole käesoleva kvaliteeti. Samas palume jätkuvalt tegeleda probleemiga, mille eelnõu fookuses. Nimetatud teemat on kohaselt kehtivate õigusaktide kohaselt on töötamise tagajärjel korduvalt arutatud kolmepoolselt tööandjate tervisekahju saanud töötaja sunnitud tööandjalt kahju hüvitamist ja ametiühingute esindajatega, kuid kahjuks nõudma kohtuvaidluse algatamise kaudu. Samuti on ebaõiglane ja kokkulepet hüvitamise süsteemi muutmise vajab muutmist TLS § 88 lg 1 p 1, mis võimaldab tööandjal töötaja osas saavutatud ei ole. töölepingu üles öelda tervise tõttu ilma hüvitist maksmata ja seda Seoses TLS § 88 lg 1 p 1 alusel töölepingu isegi siis kui terviseseisundi halvenemine on tekkinud tööülesanneteülesütlemise ja hüvitise maksmisega täitmise tõttu. Töölepingu lõpetamine töötaja terviseseisundi tõttu selgitame, et seda teemat arutatakse, sh peaks toimuma sarnaselt koondamisega (kohustuslik ette teatamine kolmepoolselt koos ametiühingute ja ja hüvitise maksmine). tööandjate esindajatega, sooduspensionide reformi raames ja seetõttu ei ole see küsimus käesolev eelnõu fookuses. Eesti Ametiühingute Eelnõu kohaselt (TTOS § 1 lg 3 p 3 kehtetuks tunnistamine) ei Arvestatud. Eelnõust on vastav muudatus Keskliit kohaldata TTOSi enam juhatuse liikmetele. Paljud juhatuse liikmed välja jäetud. töötavad juhatuse liikme lepingu alusel ja saavad seeläbi põhisissetuleku. Väikestes ettevõtetes teeb kogu töö ainus juhatuse liige. On oluline, et ka juhatuse liikmed ei kaotaks oma töövõimet, 9  seetõttu vähemalt mingis osas peaks TTOS ka juhatuse liimetele kohalduma. Eesti Ametiühingute Töötervishoiu- ja tööohutuse korraldus vajaks suuremat reformi, sest Mittearvestatud ja selgitatud. Tööandja Keskliit tuleks tagada töötervishoiuteenuse osutaja erapooletus. Erapooletus ülesanne on tagada töötajate tervise kaitse ei ole tagatud, sest eelnõu jätab töötervishoiuarstid sõltuvusse ning selle tarbeks peab tagama ettevõttes ka tööandjate poolsest rahastamisest. töötervishoiuteenuse korraldamise. Piiratud riigieelarve tingimustes ei ole võimalik töötervishoiuteenuse rahastusmudelit muuta. Lisaks selgitame, et eelnõuga sätestatakse kohustuslikud töötervishoiuteenuse komponendid, mida tööandja on kohustatud töötervishoiuteenuse osutajalt/ töötervishoiuarstilt tellima. Seeläbi on tagatud teenuse nn miinimumpakett, mida iga tööandja peaks oma ettevõttes tagama. Täiendavalt koostab Eesti Töötervishoiuarstide Selts töötervishoiu käsitlusjuhendeid, mille eesmärk on pakkuda töötervishoiuarstidele juhiseid tervisekontrolli läbiviimiseks konkreetsete ohutegurite lõikes, sh analüüside ja uuringute miinimumpaketti, juhised tervisekontrolli otsuse tegemiseks ja soovituste andmiseks. Käsitlusjuhendid aitavad kaasa teenuse kvaliteedi tagamisele ja ühtlustamisele teenuseosutajate vahel. Eesti Ametiühingute Eelnõust jäi ka arusaamatuks, kas töötervishoiuarst ja perearst oma Selgitatud. Töötervishoiuarstidel on õigus Keskliit otsuste tegemisel saavad arvestada teineteise tehtud meditsiinilisi töötaja tervisekontrolli läbiviimise käigus otsuseid töötaja tervise kohta. Perearsti ja töötervishoiuarsti koostöö tutvuda töötaja varasemate terviseandmetega on vajalik, et tehtavad otsused võtaksid arvesse töötaja tervislikku tervise infosüsteemis ning neid arvesse võtta seisundit tervikuna. otsuste ja ettepanekute tegemisel. Samuti on töötervishoiuarstidel kohustus edastada 10  tervisekontrolli raames tehtud uuringute ja analüüside tulemused tervise infosüsteemi. Nii on need kättesaadavad ja vajadusel kasutatavad ka perearstidele ja teistele eriarstidele. Seda põhimõtet eelnõuga ei muudeta. Eesti Ametiühingute Muudetava TTOS § 131 lg 3 p 6 järgi töötervishoiuteenuse Selgitatud. Praktikas toimub töötaja Keskliit osutamisel töötervishoiuarst nõustab töötajat tervise edendamise nõustamine eelkõige tervisekontrolli raames, küsimustes. Muudetava TTOS § 19 lg 1 p 4 järgi võib kuid eelnõu ei sea takistusi ka muul ajal töötervishoiuarst lisaks osutada ka tööandja ja töötaja nõustamisele. Töötervishoiuteenuse psühholoogilise nõustamise teenust. Jääb arusaamatuks, kas osutamise täpsemad detailid on tööandja ja nõustamine toimub tervisekontrolli ajal või saab töötaja pöörduda töötervishoiuteenuse osutaja omavahelise töötervisekontrolliarsti poole ka muul ajal. kokkuleppe küsimus. Juhul kui töötaja vajab täiendavat tervisekontrolli või töötervishoiuarsti nõustamist (nt kui töötaja tunneb, et tal on tööga seonduvalt tekkinud mõni terviseprobleem), peaks töötaja sellest tööandjale teada andma, kes omakorda saab saata töötaja täiendavasse tervisekontrolli. Samuti on tööandjal igal ajal võimalik tööandjaga konsulteerida/paluda nõustamist töökeskkonna ja töötingimuste parandamise küsimustes. Eesti Ametiühingute Muudetava TTOS 131 lg 13 kohaselt tööandja rakendab Mittearvestatud ja selgitatud. TTOS § 12 Keskliit töötervishoiuarsti ettepanekuid töökeskkonna parandamiseks ja lõige 3 kohaselt peab tööandja konsulteerima töötajate tervise edendamiseks, lisades need vajaduse korral töötajate või töötajate esindajatega riskianalüüsi tegevuskavasse. Peame oluliseks, et töötajad teaksid töötervishoidu ja tööohutust puudutavates milliseid ettepanekuid töötervishoiuarst on teinud, seetõttu pakuks küsimistes. Eelnõuga täpsustatakse välja TTOS 131 lg 13 uue sõnastuse: Tööandja tutvustab nimetatud sättes, et tööandja peab töötervishoiuarsti ettepanekuid töötajatele ning pärast konsulteerima ka töötervishoiuteenuse konsulteerimist töötajate esindajatega rakendab töötervishoiuarsti korraldamisega seotud küsimustes, mis 11  ettepanekuid töökeskkonna parandamiseks ja töötajate tervise hõlmab nii töötervishoiuteenuse osutaja edendamiseks, lisades need vajaduse korral riskianalüüsi valikut, teenuse sisu kui ka töötervishoiuarsti tegevuskavasse. ettepanekute rakendamist. Seega ei ole vaja töötajate või töötajate esindajatega konsulteerimist eraldi välja tuua TTOS §-s 131. Eesti Ametiühingute Muudetava TTOS § 131 lg 14 järgi kehtestab minister määrusega Arvestatud. Määruse kavandit täiendatud. Keskliit töötervishoiuteenuse osutamise korra. Määruse kavandi § 4 lg 5 järgi teeb töötervishoiuarst töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse, kuid tervisekontrolli otsuse väljastab töötervishoiuarst ainult tööandjale. Seega määruse kavandi kohaselt kehtiv kord ei muutu. Leiame, et ka töötaja peab saama tervisekontrolli otsuse. Tervisekontrolli otsus tehakse konkreetse töötaja kohta ja praktikas on ilmnenud, et paljud töötajad ei tea, mida tegelikult töötervishoiuarst otsuses kirjutas ning kuidas oma ettepanekud sõnastas. Selleks, et töötaja saaks selgelt aru, milline otsus on tehtud tulenevalt tema tervisest ja millised soovitused on antud temale ja tööandjale, peaks töötervishoiuarsti otsus olema esitatud ka töötajale. Seda enam, et eelnõuga lisatakse seadusesse põhimõte, et 6 kuu jooksul on teatud juhtudel töötervishoiuarsti otsus kasutatav ka teise tööandja juures. Teenusmajandus Koda 5) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises Mittearvestatud ja selgitatud. TTOS § 12 sõnastuses: lg 1 kohaselt täidab renditöö korral „Kui tööülesandeid täidetakse kaugtööna, tagab tööandja töötervishoiu ja ohutuse nõudeid töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise niivõrd, kuivõrd see on kasutajaettevõtja ehk neid kohustusi, mis kaugtöö eripärasid arvestades võimalik ning lähtudes käesoleva TTOS-i kohaselt on pandud tööandjale. seaduse §-s 135 sätestatust.“ Seega kohaldub kasutajaettevõtjale ka Ettepanek: lisada klausel, et kui kaugtööd tehakse renditöösuhtes, kaugtööga seotud kohustused, sh eelnõus tagab kasutajaettevõte tööandja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete toodud § 135 ja seda ei ole vaja TTOS-is täitmise niivõrd, kuivõrd see on kaugtöö eripärasid arvestades eraldi sätestada. võimalik ning lähtudes käesoleva seaduse §-s 135 sätestatust. 12 Teenusmajandus Koda (2) § 131. Töötervishoiuteenus Arvestatud. Tervisekontrolli otsuse vormi 6) Tööandja korraldab töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul täiendatakse andmeväljaga „tervisekontrolli töötaja tööle asumisest arvates. Kui töötaja on viimase kuue kuu aluseks olevad ohutegurid ja/või töölaadid“, jooksul läbinud teise tööandja juures tervisekontrolli samade mis annab tööandjale infot, milliste töökeskkonna ohutegurite suhtes, võib tööandja korraldada ohutegurite või töölaadide suhtes on tervisekontrolli töötaja esitatud tervisekontrolli otsusel märgitud tervisekontroll tehtud. ajal.“ Juhul kui tööandjal on kahtlus, tasub Ettepanek: vajalik on täpsustada, kuidas tööandja kindlustab, et on tööandjal konsulteerida töötervishoiuarstiga samad ohutegurid olnud teises ettevõttes, kas see ilmneb või korraldada siiski ise tervisekontroll nelja töötervishoiuteenuse pakkuja väljastatud otsuselt selgelt? kuu jooksul tööle asumisest arvates. Teenusmajanduse Koda Ettepanek 3: Selgitatud. Eelnõuga ei kehtestata analüüsile (12) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud ettevõtte vorminõudeid, see jääb tööandja ja töötervishoiu olukorra analüüs tehakse vastavalt vajadusele, kuid töötervishoiuteenuse osutaja kokkuleppeks. vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.“ Eelnõuga kehtestatakse tervise- ja tööministri Ettepanek: vajaks täpsustamist, kuidas defineerida „olukorra määrus „Töötervishoiuteenuse osutamise analüüs“, mida oodatakse, kas on vormi- või sisunõudeid kord“, milles täpsustatakse, et analüüs hõlmab endast töötervishoiuarsti hinnangut ettevõtte töötervishoiu olukorra kohta (nt suurimad probleemkohad) ning ettepanekuid ettevõtte töötervishoiu olukorra parandamiseks, seahulgas töökeskkonna kohandamiseks, töötingimuste muutmiseks ja töötajate tervise edendamiseks. Teenusmajanduse Koda Ettepanek 4: Mittearvestatud ja selgitatud. (15) Töötervishoiuteenuse osutaja säilitab töötervishoiuteenuse Säilitustähtajad on määratud lähtuvalt osutamisega seotud andmeid 30 aastat töötervishoiuteenuse eesmärgist. Tööõnnetuse ja kutsehaiguse osutamisest arvates. Tööandja säilitab töötervishoiuteenuse uurimise raportite säilitamine pikema osutamise korraldamisega seotud andmeid kümme aastat perioodi jooksul on oluline, kuna töötajal töötervishoiuteenuse osutamisest arvates.“ võib alles aastaid hiljem olla vajadus § 318. Käesoleva seaduse § 24 lõike 11 rakendamine: Enne 2022. pöörduda tööandja poole tööga seotud aasta 1. septembrit tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise tervisekahjustuse tõttu kahjuhüvitise tulemuste kohta koostatud raportit säilitab tööandja 55 aastat.“. saamiseks. Ühtlasi juhime tähelepanu, et 13  Ettepanek: pidada silmas pidevalt üldpilti, et tööandjale nii palju kui võrreldes kehtiva õigusega ei muudeta võimalik ühtlustada säilitamistähtaegasid (nii töötajatega üldiselt eelnõuga ei töötervishoiuteenuse andmete seonduvate isiklike dokumentide kui ka laiemalt töötervishoiuga ega ka tööõnnetuste ja kutsehaiguste seonduvalt) dokumentide säilitamisel, see lihtsustaks palju uurimise andmete säilitamise tähtaegasid arhiveerimisprotsesse ja andmekaitsenõuetest kinnipidamist (nii võrreldes kehtiva õigusega. Tööõnnetuste ja varasemalt kehtinud kui uuenenud tähtajad). kutsehaiguste uurimise raportid säilitatakse edaspidi töökeskkonna andmekogus, mis vähendab tööandja halduskoormust. Teenusmajanduse Koda Ettepanek 5: Mittearvestatud ja selgitatud. TTOS § 12 § 135. Tööandja kohustused kaugtöö korral, Tööandja on lg 1 kohaselt täidab renditöö korral kohustatud: töötervishoiu ja ohutuse nõudeid Ettepanek: Tööandja (või renditöösuhte korral kasutajaettevõte). kasutajaettevõtja ehk kohustusi, mis TTOS-i Või sätestada kusagil paremas kohas laiemalt ja üldisemalt, et kohaselt on pandud tööandjale. Seega renditöösuhtes on vastutus Kasutajaettevõttel. kohaldub kasutajaettevõtjale ka kaugtööga seotud kohustused ja seda ei ole vaja TTOS- is eraldi sätestada. Teenusmajanduse Koda Ettepanek 6: Mittearvestatud ja selgitatud. Tööandja § 135. Tööandja kohustused kaugtöö korral Tööandja on kohustus on tagada töötajale töövahendid, kohustatud:“ näiteks arvutiga töö puhul arvuti ja muu 3) tagama tööülesannete täitmiseks sobilikud töövahendid; vajalik. Olukorras, kus töötaja soovib teha Ettepanek: võimalusel antud punkti kohandada selliselt, et kui kaugtööd, ei saa eeldada, et töötaja muretseks kaugtöö toimub tööandja initsiatiivil või kui kaugtöö toimub omale ise arvuti koos kõigi vajalike kokkuleppel ebaregulaarselt, siis ei ole tööandja kohustus sisustada programmide jms, mis on tema tööks kahte kohta ja pakkuda kahte komplekti töövahendeid. vajalikud. Üldjuhul on tööandjal ja töötajal Ettepanek: kaugtöövahendid on vabastatud täies mahus võimalik kokku leppida, et kaugtööl erisoodustusmaksust. kasutatakse samu töövahendeid, mida tööandja ruumides (nt sülearvutit saab lihtsalt kontorist kaugtööle kaasa võtta). Juhul kui samu töövahendeid kasutada ei saa ja tööandja ei ole valmis töötajale ka täiendavaid töövahendeid kaugtöö 14  tegemiseks võimaldama, siis kaugtöö tegemise kokkulepet sõlmida ei saa. Lisaks selgitame, et töövahendite tagamise kulu on ettevõtlusega soetud kulu, mida ei maksustata erisoodustusena ja seda sõltumata töö tegemise asukohast (kaugtöö või tööandja ruumid). Teenusmajanduse Koda Ettepanek 7: Mittearvestatud ja selgitatud. Tööandja 4) kujundama ja sisustama kaugtöö töökoha, välja arvatud juhul, kui üks põhikohustusi on tagada ohutud tööandja ja töötaja on kokku leppinud teisiti; töötingimused, sisustada ja kujundada töötaja Ettepanek: anda tööandjale võimalus olla abiks töökoha sisustamisel töökoht. Nõustume, et kaugtöö korral ei ole ja tagada vajalik tehnika, kuid mitte panna kohustuseks ja see alati võimalik ega ka vajalik, mistõttu on vastutuseks kaugtöökoha kujundamist ja sisustamist. eelnõus jäetud töötajale ja tööandjale võimalus kokku leppida, et tööandja ei kujunda töötajale töökohta, vaid see on töötaja ülesanne, nt kui töötajal on kodus olemas sobivad töötingimused (laud, tool) või töötaja soovib kaugtööd teha raamatukogus või kohvikus või mujal, kus ei saa eeldada tööandja poolset töökoha kujundamist. Teenusmajanduse Koda Ettepanek 8: Mittearvestatud ja selgitatud. TTOS § 12 27) paragrahvi 24 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: lg 1 kohaselt täidab renditöö korral „(4) Tööandja koostab kutsehaigestumise uurimise tulemuste kohta töötervishoiu ja ohutuse nõudeid raporti, mille ta esitab Tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu kasutajaettevõtja ehk kohustusi, mis TTOS-i kaudu või kirjalikult ning kannatanule või tema huvide kaitsjale kohaselt on pandud tööandjale. Seega kirjalikult.“; kohaldub kasutajaettevõtjale ka TTOS §-is 28) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses“ 24 sätestatud kohustused ja seda ei ole vaja Ettepanek: ka siinkohal sätestada raporteerimiskohustus TTOS-is eraldi sätestada. Kasutajaettevõttele, sest ka töölepingu seaduse järgselt on tööohutusega seonduv Kasutajaettevõtte vastutuseks. Teenusmajanduse Koda Ettepanek 9: Mittearvestatud ja selgitatud. 15  § 2. Töölepingu seaduse muutmine Koolikohustuslik on laps, kes on saanud enne Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi käesoleva aasta 1. oktoobrit 7. aastaseks. 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) 7–12-aastase Seega võib olla olukord, kus 7. aastane laps töötaja registreerimisel töötamise registris esitab tööandja ei ole veel koolikohustuslik. Seega on täiendavalt Tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu kaudu või oluline, et tööandja esitakse andmeid ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis andmed alaealise koolikohustuslikkuse kohta. seadusliku esindaja nõusoleku, alaealise töötingimuste ja Tööinspektoril on seeläbi võimalik hinnata töökohustuste ning koolikohustuslikkuse kohta.“ muu hulgas ega töötamine ei takista hariduse Ettepanek: tööandjale mitte panna koolikohustuslikkuse tõendamise omandamist. nõuet, kus tegemist on vanusest tulenevalt ilmselge Kuivõrd hetkel ei ole võimalik automaatne koolikohuslasega. andmevahetud Tööinspektsiooni ja Eesti Hariduse Infosüsteemi vahel, on oluline, et info koolikohustuslikkuse kohta kannaks andmekogusse tööandja. Eesti Personalijuhtimise Oleme nõus eelnõu § 1 punkt 10, mille kohaselt täiendatakse TTOS Selgitatud. Eelnõuga ei sätestata Ühing PARE § 13 lõigetega 3–5, et saada selgemat alust tööandjale töötajate terviseandmete säilitamisele erinõudeid, sh ei eriliigiliste isikuandmete töötlemiseks. Kaaluda tuleks ehk ka määratleta infosüsteemidele turvaklasse. andmete töötlemise infosüsteemile turvaklassi määramist. COVID- Tööandja kohustus on andmete säilitamisel 19 vaktsineerimisandmete haldamisel on tööandjatel ja töötajatel lähtuda isikuandmete töötlemisele seatud tekkinud eriarvamusi tulenevalt sellest, et personaliarvestuse põhimõtetest, muu hulgas näiteks sellest, et infosüsteemide ISKE turvaklass ei ole sama, mis nt tervise terviseandmetele ei oleks juurdepääsu infosüsteemil. Kahtleme, kas andmekaitse seisukohalt on piisav, kui kolmandatel isikutel. tööandja töötervishoiu ja tööohutuse eesmärkidel töötleb terviseandmeid madalama turvaklassiga infosüsteemis. Eesti Personalijuhtimise Eelnõu § 1 punktiga 11 suurendatakse oluliselt tööandja kohustusi, Selgitatud. Nõustume, et digitaalsete Ühing PARE sest asendatakse senine tervisekontrollide säte oluliselt laiema tööriistade arendamine on oluline tervisehoiuteenuse korralduse regulatsiooniga. Juba praegu on vähendamaks tööandjate ja töötervishoiuteenuse osutamine problemaatiline, eriti tööandjatele, töötervishoiuteenuse osutajate kelle füüsilised asukohad on mitmes erinevas asukohas üle Eesti. halduskoormust. Sotsiaalministeerium on Keeruline on leida teenuseosutajat, kes suudab katta tervet Eestit, planeerinud muuta tervisekontrolli otsused tööandja valik on kas leida samale teenusele mitu erinevat tulevikus digitaalseks. Projektiga liigutakse teenuseosutajat või peavad töötajad teenuse saamiseks tegema edasi esimesel võimalusel, kui COVID-19 16  töölähetusi. Võib ette näha, et tulevikus kasvab ka teenuse hind kriisi lahendamise, vaktsineerimise jms tööandjatele. Üheks riigi poolseks leevendavaks meetmeks oleks seotud kiireloomulised arendused on õigusliku regulatsiooni tasemel kindlus, et tervisekontrolli otsustele valminud. tuleb digitaalne lahendus, mis aitab vähendada tööandjate halduskoormust erinevate teenuseosutajatega asjaajamisel ja andmete digiteerimisel. Kriitiliselt tähtis on, et pakutav tehnoloogiline lahendus võimaldaks andmevahetust ja liidestusi levinumate personali- ja palgaarvestuse infosüsteemidega, sh riigi personali- ja palgaarvestuse andmekoguga. Eesti Personalijuhtimise Eelnõu § 19 lõikes 1 on toodud, et töötervishoiuteenust käesoleva Mittearvestatud ja selgitatud. Ühing PARE seaduse mõistes võib teostada vastava eriala spetsialist, sealjuures Töötervishoiuteenuse osutamise raames on on toodud kinnine loetelu võimalikest teenuse osutajatest. Leiame, töötervishoiuarstil õigus kaasata erinevaid et kõnealune nimekiri peaks olema avatud loetelu, kuna eelnõus spetsialiste. kajastatud eesmärgi täitmiseks võib olla vajalik kaasata mitte üksnes Lisaks juhime tähelepanu, et TTOS § 19 tööpsühholoogi, vaid teatud juhtudel psühholoogi, psühhiaatri või toodud spetsialistidel on kohustus mõne teise eriala spetsialisti abi. registreerida majandustegevuse registris, kui nad soovivad osutada töötervishoiuteenust. Leiame, et ei ole põhjendatud panna väga laiale ringile spetsialistidele nimetatud kohustust. Tööandja võib kasutada oma oma töötajate tervise edendamiseks ka teiste spetsialistide osutatud teenuseid, kui need on ette nähtud töökeskkonna riskianalüüsis ja tegevuskavas. Eesti Personalijuhtimise PARE leiab, et kui töötaja on valinud töötamise viisiks kaugtöö, siis Selgitatud. Eelnõus on täpsustatud tööandja Ühing PARE kaasneb sellega töötajapoolne kinnitus, et töötamise koht on tema ja töötaja vastutuse jaotus. Töötaja vastutab tervisele ohutu ning ta võtab selle eest vastutuse. Tõdeme, et tööohutuse tagamise eest, kui tööandja on kokkuleppe sõlmimise eelselt peaks tööandja veenduma, kas töötaja, omalt poolt täitnud kõik talle pandud kellega kaugtöö kokkulepet plaanitakse sõlmida, on piisavalt pädev, kohutused (vt eelnõus toodud § 135 lg 1). et ise hinnata enda töötamise koha ohutust. Leiame, et töötaja, kes Ohutuse tagamiseks ja töötaja tervise on tööle asudes läbinud ohutusjuhendamise, on piisavalt pädev kaitseks on oluline, et sellesse panustavad nii mõistma samu riske ka väljaspool töökohta. tööandja kui ka töötaja. 17  Uues regulatsioonis vajab tööandja ja töötaja vastutuse jaotus eelnõus kirjeldatust selgemaid raame. Leiame, et selge jaotus tähendaks, et tööandja vastutab turvalise töökeskkonna eest tööandja poolt tagatud ruumides ning töötaja vastutab töökeskkonna turvalisuse eest, kui ta on valinud, et ta töötab kaugtööl. Jagatud vastutus töötaja ja tööandja osas tekitab pigem põhjendamatut vaidlusriski osapoolte vahel. Selle vältimiseks on oluline vastutuse selgepiiriline eristamine. Eesti Personalijuhtimise Kaugtöökohta ei peaks piiritlema mõistega „kodus“, sest kaugtöö Selgitatud. Eelnõus ei ole piiritletud kaugtöö Ühing PARE tegemisel on võimalik valida väga erinevaid töö tegemise asukohti tegemise kohana töötaja kodu. TLS § 6 lg 4 ning tööandjal puudub töötaja üle kontroll väljaspool tema ruume. kohaselt käsitletakse kaugtööna seda, kui Tööandja ei saa hinnata kõikide asukohtade riske. (Vt ka eelnõu töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse seletuskirja, mis ütleb, et kaugtööd võib teha vabalt valitud kohas.) tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas. Eelnõuga seda põhimõtet ei muudeta. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida konkreetses kaugtöö tegemise kohas (nt töötaja kodu vm), aga kokku võib leppida ka selliselt, et töötaja teeb kaugtööd ja täpne asukoht on töötaja valida. Eesti Personalijuhtimise Kaugtööga kaasnevate riskide hindamise üldine regulatsioon jätab Selgitatud. Tööandja kohustus on kaugtöö Ühing PARE väga palju ruumi erinevateks tõlgendamisvõimalusteks. Mõistlik korral hinnata sellega kaasnevaid risk niivõrd oleks ehk üheselt piiritleda kaugtöö puhul tööandja riskianalüüsi ja kuivõrd see on kaugtöö eripärasid arvestades riskide maandamise tegevuskava koostamise kohustus töö olemusest võimalik. See tähendab, et tööandja ei pea tulenevalt – füüsikalised, keemilised ja bioloogilised ohutegurid minema riske hindama töötaja koju, töötaja elukohas või avalikus ruumis väljaspool tööandja asukohta raamatukokku või kohvikusse või mujale, ei ole tööandja kontrolli all, seega ei ole otstarbekas nende riskide kus töötaja kaugtööd teha soovib. Küll aga on hindamise kohustust panna tööandjale. Praktikas on tööandjad siin tööandjal võimalik koostöös töötajaga teinud pingutusi (nt seades kohustuseks kaugtööle jäädes saata pilte kaardistada kaugtööga kaasnevad kodusest keskkonnast või lastes töötajatel täita riskide hindamise potentsiaalsed riskid ja nende maandamise küsimustik), mis on suur halduskoormus ja põhjustab töötajates abinõud. Seaduse tasandil ei ole otstarbekas negatiivseid vastureaktsioone (nt töötaja keeldub pildi tegemisest). piirata ohutegureid vaid füsioloogiliste ja 18  Arvestades, et kaugtöö saab olemuslikult olla valdavalt kuvariga töö, psühhosotsiaalsetega, sest kaugtööga võivad siis on mõistlik hinnata kaugtööga seoses vastavaid füsioloogilisi kaasneda ka muud ohud. Nt on mõistlik ohutegureid. Samuti oleks otstarbekas hinnata psühhosotsiaalseid hinnata kehva valgustusega seotud riske, mis ohutegureid, mida meeskonnast ja tavapärasest töökeskkonnast on füüsikaline ohutegur või avalikus ruumis eemal töötamine võib kaasa tuua. (nt kohvikus) töötamisega kaasnevad bioloogilist ohutegurit (COVID-19 viiruse levikut arvestades). Samuti ei välistata eelnõuga, et kaugtööna tehakse ka töid, mis ei ole ainult seotud arvutiga töötamisega ja millega võivad kaasneda teistsugused riskid. Seega tuleb riskide hindamisel lähtuda ka konkreetsest töö iseloomust. Eesti Personalijuhtimise Kaugtöö kujundamise ja sisustamise kohustus on küsitav. Tööandja Selgitatud. Nõustume, et kaugtöö korral Ühing PARE võimalused rääkida kaasa töötaja kodu kujundamisel on praktikas peab tööandjale ja töötajale jääma võimalus vähesed. Samuti kasutab enamus töötajaid kaugtööd mingis osas. kokku leppida, kuidas ühiselt tagatakse sobiv Seega tekib tööandjal kohustus sisustada kaks töökohta. Juhul kui töökoht. Seetõttu on eelnõu vastavasse töötaja töötab 100% kaugtööl ja temaga ei olegi töökohtade loomisel sättesse lisatud ka viide „…välja arvatud töökohas arvestatud, on arusaadav, et töövahendite hulka loetakse ka juhul, kui töötaja ja tööandja on kokku töökoha sisustus. Millega loetakse töövahendite tagamise kohustus leppinud teisiti“. See annab tööandjale ja täidetuks, see on poolte vaheline kokkulepe. Arvestades töötajate töötajale õiguse kokku leppida näiteks selles, järjest suuremat mobiilsust on kodukontorite sisustamise kohustus et töötaja tagab ise omale sobiva laua või tööandjate jaoks ebaratsionaalne lahendus. Olukorra lahendaks taas tooli. see, kui kaugtööle saadetakse töötaja, kes on võimeline ise enda Lisaks juhime tähelepanu, et kui tööandja ja töökohta valima ja riske hindama ning kes sealjuures võtab vastutuse töötaja lepivad kokku, et töötaja ostab omale enda töökeskkonna ohutuse eest. sobiva tooli ja tööandja kannab sellega Tööandja poolse kodukontori sisustamise nõudega jäävad üles soetud kulud, on tööandja täitnud oma küsimused, kuidas lahendatakse varade tagastamine töölt lahkudes, kohustuse kujundada/sisustada töökoht. nt mööbli ajutine ladustamine ja transpordilahendused, kui uuele Selline praktika ei ole vastuolus eelnõus töötajale ei tellita uut mööblit koos paigaldusega, lahkunud töötaja toodud sättega. poolt tagastatud mööbel jmt. Pigem on toimiv lahendus, kus töötaja Selgitame, et kaugtöö töökoha ja tööandja lepivad kokku rahalises kompensatsioonis ja töökoha kujundamisega seotud kulud on tööandja komplekteerimine jääb töötaja vastutusele. Ja juhul kui tööandja on jaoks maksuvabad. Siiski tuleb tähele panna, 19  loonud töötajale töökoha enda tööruumides, siis on et töötaja kasutusse antud vahendid tuleb ebaproportsionaalne eeldada, et tööandja kohustuks looma töötajale töötajal tagastada, vastasel juhul käsitletakse alternatiivseid võimalusi ka väljaspool tavapärast töökohta seda erisoodustusena. Töövahendite töötamiseks. See võiks jääda tööandja võimaluseks aga mitte tagastamise osas peavad tööandja ja töötaja kohustuseks. Küll aga tuleks luua õiguslik alus sellise leidma osapooltele sobiva lahenduse. kompensatsiooni maksmise vabastamiseks erisoodustusmaksust. Tööandja ei saa vastutada asjaolude eest, mis pole tema kontrolli all. Seega tuleks lähtuda mõistlikkuse printsiibist. Eesti Personalijuhtimise Muudatused on planeeritud jõustumisega 1. jaanuaril 2023. Leiame, Arvestatud. Kaugtööga seotud muudatused Ühing PARE et tänane tööelu olukord vajab kiiremat reageerimist ning jõustuvad üldises korras. regulatsiooni varasemat jõustamist. Eesti Kaubandus- 1. Kaugtööga seotud muudatused Mittearvestatud ja selgitatud. Tööstuskoda Kaubanduskoda toetab igati Eelnõu eesmärki muuta kaugtöö korral Riskide hindamine saab ja peab olema töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine tööandjatele ja tööandja kohustus, seda aga töötajaga töötajatele arusaadavamaks. Samuti peame oluliseks näha seaduses koostöös. Tööandja kohustus on kaugtöö ette kaugtöö erisused, et tööandjate vastutus oleks kaugtöö korral korral hinnata sellega kaasnevaid risk niivõrd praegusest väiksem. Samas ei taga Eelnõu meie hinnangul piisavat kuivõrd see on kaugtöö eripärasid arvestades paindlikkust ning toob kaasa ülereguleerimise. Järgnevalt selgitame võimalik. See tähendab, et tööandja ei pea lähemalt, milliste Eelnõu sätete osas näeme probleeme ning teeme minema riske hindama töötaja koju, ettepanekuid Eelnõu muutmiseks. raamatukokku või kohvikusse või mujale, 1.1. Kaugtööga seotud riskide hindamine kus töötaja kaugtööd teha soovib. Küll aga on Eelnõu § 1 punkt 13 täiendab töötervishoiu ja tööohutuse seadust tööandjal võimalik koostöös töötajaga (edaspidi: TTOS) §-ga 135, mille lg 1 p 1 paneb tööandjale kohustuse kaardistada kaugtööga kaasnevad hinnata kaugtööga kaasnevaid riske töötaja tervisele, kajastada potentsiaalsed riskid ja nende maandamise riskide hindamise tulemused töökeskkonna riskianalüüsis ning abinõud. Eelnõu sõnastust on vastavalt rakendada abinõusid töötaja terviseriskide vältimiseks ja täpsustatud. vähendamiseks vastavalt TTOS §-s 134 sätestatule. Juhul kui tööandja ei hinda kaugtööga Kaubanduskoda on saanud ettevõtjatelt tagasisidet, et selle punkti kaasnevaid riske, ei ole tal ka sisuliselt täitmine võib osutuda praktikas problemaatiliseks. Esiteks on võimalik töötajat juhendada, kuidas kaugtööl tööandjal väga keeruline hinnata kaugtöö tegemise kohaga olles võimalikke riske maandada ja milliseid seonduvaid riske. Kui töötaja teeb kaugtööd kodus, siis tekib abinõusid selleks rakendada. küsimus, kas ja mis ulatuses on töötaja valmis tööandjale oma 20  kaugtöö tegemise kohta ehk elukohta näitama riskide hindamiseks. Ettevõtjate hinnangul ei pruugi paljud töötajad olla sellega nõus. Kui tööandja ja töötaja ei ole kaugtöö kohas täpselt kokku leppinud ning töötaja teeb ühel päeval tööd kodus, teisel päeval suvilas, kolmandal päeval mõnes restoranis, neljandal päeval ühistranspordis jne, siis on tööandjal veelgi keerulisem teha riskianalüüsi ja võtta kasutusele abinõusid töötaja terviseriskide vähendamiseks, sest kaugtöö tegemise koht võib iga päev muutuda ja seega võib tööandjal tekkida vajadus iga päev riskianalüüsi täiendada. Lisaks on ettevõtjad andnud Kaubanduskojale tagasisidet, et Eelnõu jõustudes võib tekkida olukord, kus tööandja peab tegema iga töötaja kohta eraldi riskianalüüsi, kui kõik töötajad teevad kaugtööd ja erinevates kohtades. Kaubanduskoja hinnangul suurendab Eelnõus väljapakutud sõnastus ebamõistlikult ettevõtjate halduskoormust, kuid ei pruugi tagada kvaliteetset riskide kaardistamist ja seda tööandjatega mitteseotud põhjustel. Seetõttu võiks kehtida lahendus, et kui töötaja ei suuda kaugtöö kohas tagada ohutut töökeskkonda, lähtudes tööandjalt saadud juhistest, siis ei ole töötajal lubatud sõlmida tööandjaga kaugtöö kokkulepet. Sellisel juhul peab tööandja tagama töötajale võimaluse töötada tööandja asukohas ehk tegemist ei oleks kaugtööga. Kaubanduskoja ettepanek: Jätta viidatud sättest välja punkt 1. Eesti Kaubandus- 1.2. Kaugtööga seotud juhendamine Täname tagasiside eest. Tööstuskoda Eelnõu § 1 punkt 13 täiendab TTOS-i §-ga 135, mille lg 1 p 2 paneb tööandjale kohustuse juhendada töötajat enne kaugtööle lubamist vastavalt TTOS §-s 133 sätestatule, arvestades kaugtöö erisusi. Kaubanduskoja liikmete tagasiside näitas, et ettevõtjad peavad seda punkti vajalikuks ja oluliseks ning praktikas täidetavaks. Seega toetame igati punkti, et tööandja peab töötajat juhendama kaugtöö 21  töökeskkonnaga seotud ohtudest ja nende tervisemõjudest ning tervisekahjustuse vältimise abinõudest. 1.3. Töövahendite tagamine kaugtöö korral Eelnõu § 1 punkt 13 täiendab TTOS-i §-ga 135, mille lg 1 p 3 paneb tööandjale kohustuse tagada tööülesannete täitmiseks sobilikud töövahendid. Kaubanduskoja liikmed üldjoontes toetavad ka seda punkti. Eesti Kaubandus- 1.4. Kaugtöö töökoha sisustamine Mittearvestatud ja selgitatud. Tööstuskoda Eelnõu § 1 punkt 13 täiendab TTOS-i §-ga 135, mille lg 1 p 4 paneb Nõustume, et kaugtöö korral peab tööandjale tööandjale kohustuse kujundada ja sisustada kaugtöö töökoht, välja ja töötajale jääma võimalus kokku leppida, arvatud juhul, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud teisiti. kuidas ühiselt tagatakse sobiv töökoht. Kaubanduskoja liikmete seas läbi viidud küsitlus näitas, et ettevõtjad Seetõttu on eelnõu vastavasse sättesse lisatud ei toeta seda punkti. Esiteks tekitab segadust, et mida mõeldaks ka viide „…välja arvatud juhul, kui töötaja ja täpsemalt kaugtöö töökoha sisustamise all. Kas selle hulka kuulub tööandja on kokku leppinud teisiti“. See näiteks laud ja tool või ka kardinad, kööginurk, pesemisruum jne? annab tööandjale ja töötajale õiguse kokku Teiseks võib muudatusega kaasneda ettevõtjale täiendav leppida näiteks selles, et töötaja tagab ise halduskoormus, kulu ja maksukoormus. Näiteks kui tööandja ostab omale sobiva laua või tooli. töötaja kodukontorisse laua ja tööleping lõpeb, siis sellisel juhul peab tööandja laua tagasi võtma, kuid tööandjal ei ole ladu, kus kodukontoris olnud mööblit hoiustada. Teine variant on jätta laud töötajale ja tasuda selle pealt erisoodustusmaksu, kuid sellega kaasneb tööandjale täiendav kulu. Eelnõus sisalduv kohustus on mõistlik kindlasti juhtudel, kus töötaja teeb tööd üksnes kaugtööna. Samas kui tööandja on loonud oma ruumides töötajale sobivad töötingimused, kuid töötaja eelistab teha tööd osaliselt kaugtööna, siis ei peaks seadusest tulenema miinimumnõuet, et tööandja peab sisustama ühe töötaja jaoks kaks töökohta. Sellises olukorras suudavad pooled ise mõistliku kokkuleppe sõlmida. Kaubanduskoja ettepanek: Kuna praktikas ei ole meile teadaolevalt kodukontori sisustamisega märkimisväärseid probleeme olnud ning viidatud säte tekitab segadust, siis ei ole mõistlik seda teemat seaduses reguleerida. 22  Seetõttu teeme ettepaneku jätta viidatud säte Eelnõust välja. Ühtlasi juhime tähelepanu sellele, et samasisuline kohustus tuleb Eelnõu § 1 punktiga 14 töötajale. Eesti Kaubandus- 1.5. Muud tööandja kohustused kaugtöö korral Täname tagasiside eest. Tööstuskoda Lisaks näeb Eelnõu ette, et tööandja peab korraldama töötaja tervisekontrolli vastavalt käesoleva seaduse §-s 131 sätestatule; uurima tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi vastavalt käesoleva seaduse §-s 24 sätestatule ning maksma haigushüvitist vastavalt käesoleva seaduse §-s 122 sätestatule. Kaubanduskoja liikmed ei ole nende kohustuste sätestamise vastu. Eesti Kaubandus- 1.6. Kaugtöö erisuste kehtivus Arvestatud. Eelnõust on välja jäetud § 135 Tööstuskoda Eelnõu § 1 punkt 13 täiendab TTOS-i § 135 lõikega 5, mis sätestab, lõige 3. et kaugtöö erisused kohalduvad töödele, mille korral on töötajal Ühtlasi juhime tähelepanu, et kaugtöö kaugtööd tehes vastavalt tööandja antud juhistele võimalik ohutu tegemise saab toimuda vaid poolte töökeskkond ise kujundada. Tööde puhul, mille korral töötaja ei saa kokkuleppel. Juhul kui töötajal ei ole kaugtööd tehes ohutut töökeskkonda ise tagada, tuleb tööandjal täita võimalik kaugtöö tegemise kohas ise ohutust kõiki TTOS-s nimetatud töötervishoiu- ja tööohutusealaseid tagada, kaugtöö kokkulepet sõlmida ei kohustusi. tohiks. Enne töötaja kaugtööle lubamist peab Oleme saanud ettevõtjatelt tagasisidet, et see säte tekitab segadust. tööandja töötajat juhendama ja veenduma, et Eelkõige tekitab segadust asjaolu, et kes, millal ja kuidas hindab, kas töötaja oskab töökeskkonna ohutust tagada. töötajal on võimalik kaugtööd tehes vastavalt tööandja antud juhistele ise kujundada ohutu töökeskkond või mitte. Näiteks kui inimene teeb kontoritööd kaugtööna, siis võib töötaja väita, et tal ei olnud võimalik kujundada ohutut töökeskkonda ja järelikult on tööandjal kõik TTOS-st tulenevad kohustused ehk kaugtöö erisused ei kehtiks. Sama olukord võib tekkida ka juhul, kui inimene teeb kaugtööd erinevates asukohtades ja väidab, et tal ei ole seetõttu võimalik ise ohutut töökeskkonda kujundada. Seega selliste olukordade puhul ei oleks kaugtöö erisustest kasu ning tööandjatel puuduks kindlustunne, et millistel juhtudel saab erisusi kasutada ja millistel juhtudel mitte. Kaubanduskoja ettepanek: 23  Palume viidatud sätte sõnastust muuta selliselt, et see maandaks ettevõtjate poolt tõstatatud probleemi. Eesti Kaubandus- 1.7. Töötaja kohustus seoses kaugtööga Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud Tööstuskoda Eelnõu § 1 punkt 14 paneb töötajale kohustuse kujundada ohutu selliselt, et töötaja kohustus on kujundada, töökoht ja töötingimused, kui tööülesandeid täidetakse kaugtööna ja ohutu töökoht ja töötingimused, kui töötajal on vastavalt tööandja antud juhistele võimalik ohutu tööülesandeid täidetakse kaugtööna. töökeskkond ise kujundada. Samal ajal on oluline, et enne kaugtööle Ettevõtjad on ka selle punkti kohta andnud tagasisidet, et sätte minemist oleks tööandja töötajat vastavalt sõnastus jääb ebaselgeks ning tekitab küsimusi. Näiteks kui töötaja juhendanud ja veendunud, et töötaja oskab ütleb, et tal ei ole võimalik ohutut töökeskkonda ise kujundada, kas töökohas ohust tagada. sellisel juhul on töötajal kõik TTOS-st tulenevad kohustused ja seda isegi olukorras, kus kontoritöötaja teeb kaugtööd oma kodus. Kaubanduskoja hinnangul eeldab kaugtöös kokku leppimine nii tööandja kui ka töötaja soovi ja tahet ning mõlemal poolel on sellega seoses oma kohustused ja vastutus. Tööandja peab juhendama töötajat seoses kaugtööga ja kui töötaja näeb, et ta ei suuda ohutut töökeskkonda tagada, siis tuleb sellest tööandjale teada anda ning paljudel juhtudel ei ole siis ka võimalik kaugtööd kohaldada. Seega näeme vajadust, et Eelnõu paneks töötajale suurema vastutuse seoses kaugtööga. Kaubanduskoja ettepanek: Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada viidatud säte selliselt, et töötajal on kohustus kujundada ohutu töökoht ja töötingimused, kui tööülesandeid täidetakse kaugtööna. Ja kui töötajal ei ole võimalik seda teha ja pooled ei sõlmi teistsugust kokkulepet, siis ei ole võimalik sellises olukorras kaugtööd teha. Eesti Kaubandus- 1.8. Kaugtööga seotud muudatuste jõustumise aeg Arvestatud. Kaugtööga seotud muudatused Tööstuskoda Eelnõu § 3 lg 1 kohaselt jõustuvad kaugtööga seotud muudatused jõustuvad üldises korras. 2023. aasta 1. jaanuaril. Kaubanduskojale jääb ebaselgeks, miks on muudatuste jõustumise tähtaeg nii hiline. Kuna muudatustega kohanemiseks ei ole töötajatel, tööandjatel ega järelevalveasutustele vaja pikka kohanemisaega, samuti ei eelda muudatused IT- 24  süsteemide arendamist, siis jääb ebaselgeks, miks ei jõustu muudatused üldises korras. Kaubanduskoja ettepanek: Kuna kaugtöö regulatsiooni paindlikkuse suurendamisega seotud muudatusi on tööandjad oodanud väga pikka aega ja puudub mõjuv põhjus nende muudatuste jõustamisega venitada, siis teeme ettepaneku jõustada kaugtööga seonduvad muudatused üldises korras. Eesti Kaubandus- 2. Tervisekontrolliga seotud muudatused Mittearvestatud ja selgitatud. Tööstuskoda 2.1. Töötervishoiuteenus Tartu Ülikooli ja Tallinna Tervishoiu Eelnõu § 1 punkt 11 sätestab TTOS § 131 lõikes 3 Kõrgkooli 2020. aastal valminud töötervishoiuteenuse kohustuslikud komponendid järgmises töötervishoiuteenuse uuringust selgus, et nii sõnastuses: tööandjad kui ka töötervishoiuteenuse „(3) Töötervishoiuteenuse osutamisel töötervishoiuarst: osutajad ei ole rahul kehtiva teenuse 1) tutvub töökeskkonna riskianalüüsiga ja külastab vajaduse korral korraldusega. Tööandjad tõid välja, et nad ei töökeskkonda; näe kehtival teenusel olulist lisandväärtust 2) analüüsib ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna; töökeskkonna parandamisel ja töötajate 3) teeb töötajate tervisekontrolli, võttes aluseks töökeskkonna tervise edendamisel. Tervikliku riskianalüüsi; töötervishoiuteenuse eesmärk on nimetatud 4) teeb tööandjale ettepanekud töötingimuste parandamiseks ja uuringus toodud kitsaskohad lahendada, töötajate tervise edendamiseks; parandada tööandja ja töötervishoiuarsti 5) nõustab tööandjat töökeskkonna ja töötingimuste kohandamise ja koostööd, selleks, et töötervishoiuteenus töötajate tervise edendamise küsimustes; omaks olulist lisandväärtust tööandjatele 6) nõustab töötajat tervise edendamise küsimustes.“ oma ettevõttes töötervishoiuga tegelemisel. Kaubanduskoda nõustub, et töötaja tervis ning sellesse panustamine Kehtiva õiguse kohaselt on töötervishoiuarsti on kahtlemata väga oluline. Sellest tulenevalt on tähtis ka see, et poolne konsultatsioon ja ettevõtte kui terviku töötajate tervisekontroll oleks kvaliteetne ja sisuline ning selle analüüsimine ja selle põhjal tööandjale tulemused oleksid nii töötajale kui tööandjale selged. tagasiside andmine vabatahtlik teenus. Kaubanduskoja liikmete seas läbi viidud küsitlus aga näitas, et 89 Praktika on näidanud, et üldjuhul tööandjad protsenti vastanutest ei toeta Eelnõus välja pakutud lahendust, mis seda teenust ei telli ja seetõttu ei paku laiendab kohustusliku töötervishoiuteenuse sisu. Ettevõtjad on töötervishoiuteenus tööandjatele ka piisavat muudatusele vastu järgmistel põhjustel: lisandväärtust. Samuti näitavad uuringud, et 25 • Tegemist on ülereguleerimisega. Ettevõtjad leidsid, et osade tööandjad ei mõista alati töötervishoiuarsti ettevõtjate puhul võib uute nõuete kehtestamine olla mõistlik ja soovitusi ega oska neid praktikasse vajalik, kuid Eelnõus sisalduv lahendus ei tohiks miinimumnõudena rakendada. Juhul kui teenuse osa on ka kehtida kõikide Eelnõus (§ 131 lg 4) välja toodud töötajate osas. konsulteerimine, on vastav risk viidud Tegemist on ülereguleerimisega. Ka need ettevõtjad, kes täna miinimumini ning teenuse kasutegur on nii sisuliselt tellivad Eelnõus kirjeldatud teenust, leidsid, et seadusega tööandja kui ka töötajate vaates suurem. ei peaks seda valdkonda nii detailselt reguleerima. Teenuse säilimine samal kujul ei lahenda • Muudatus ei pruugi tuua praktilist kasu. Ettevõtjatel puudub kehtiva töötervishoiuteenuse korralduse kindlus, et plaanitavate muudatuste jõustumisel läheks olukord probleemkohti, samuti ei saa pidada sisuliselt paremaks. Näiteks toodi välja, et töötervishoiuarst ei piisavaks teenuse vabatahtlikuks jätmist, pruugi osata hinnata või saada aru töö spetsiifikaga seotud kuivõrd see on nii juba ka kehtivas korras ja probleemidest, et töötaja tervise kaitseks ja ohutu töökeskkonna praktika näitab, et väga vähesed tööandjas on kujundamiseks ettepanekuid teha. Kui muudatus ei too kaasa valmis vabatahtlikult lisaks tervisekontrollile lisaväärtust, kuid sellega kaasnevad kulud, siis ei ole sellist teisi teenuse osasid kasutama. muudatust mõistlik teha. Ettevõtjatele jääb ka arusaamatuks, kuidas saab töötervishoiuteenuse osutaja ettevõtet tervikuna analüüsida Lisaks selgitame, et eelnõu seletuskirjas juhul, kui ettevõte on jaotatud mitmeks erineva asukohaga üksuseks toodud mõjuanalüüs näitab, et (sh võivad need üksused asuda erinevates piirkondades). Juhul, kui töötervishoiuteenuse laiendamisega kaasneb eeldatakse, et sama töötervishoiuteenuse osutaja külastab kõiki küll ettevõtetele täiendav kulu, kuid seda ei üksusi, siis ei ole see mõistlik, kuivõrd tõstab tööandja kulusid saa pidada nii suureks, et ettevõttel võiksid töötervishoiuteenusele veelgi. Lisaks on kaheldav ettevõtte külastus tekkida toimetulekuraskused. Kuivõrd ja tervikuna analüüsimine ning ka sellest saadav kasu juhtudel, kus töötervishoiuteenuse hind sõltub ettevõtte suur osa või enamus töötajatest teevad kaugtööd oma kodust või iseloomust, riskitasemest ja suurusest, siis mujalt. võib eeldada, et väikeettevõtetele on • On oht, et teenuse mahu suurenedes võib süveneda ka teenuse tervikuna teenus odavam, kui suuretele kättesaadavuse probleem. Mitmed ettevõtjad tõid välja, et juba täna ettevõtetele. Uuringud näitavad ka seda, et on teatud piirkondades teenuse kättesaadavusega probleeme. Kui investeeringud töötajate tervisesse on Eelnõu paneb töötervishoiuarstidele täiendavaid kohustusi, siis võib kasumlikud, kuna selle abil on võimalik teenuse kättesaadavus veelgi väheneda. ennetada töötajate haigestumist ja töölt eemal • Töötervishoiu teenuse korraldamine muutub paljude, eriti väikeste olekut ja sellega kaasnevaid kulusid nii ettevõtjate jaoks tänasest veel koormavamaks. Täiendavate tööandjale kui ka töötajale ja riigile kohustuste ja kulude tekitamine tööandjatele tõenäoliselt ei paranda tervikuna. 26 olukorda, vaid võib viia hoopis selleni, et tööandjal on nii ajaliselt kui rahaliselt järjest keerulisem kehtestatud nõudeid täita. Ühtlasi Lisaks selgitame, et ettevõtte analüüsimise võib Eelnõu muuta tööandja jaoks ka teenuse pakkuja vahetamise praktiline korraldus on tööandja ja keerulisemaks. Kui täna on tööandjal võimalik näiteks hinna, töötervishoiuteenuse/ töötervishoiuarsti teenuse sisu, kvaliteedi, asukoha või muu järgi valida iga kokkuleppe küsimus. Tööandja ja tervisekontrolli korral erinevat teenuseosutajat, siis muudatuste töötervishoiuarst võivad kokku leppida, et tulemusena oleks see ettevõtja jaoks liiga kallis ja sunniks tööandjat ettevõtet käsitletakse tervikuna selliselt, et jääma ühe lepingulise partneri juurde. hõlmatud on kõik eraldiseisvad • Tööandjate kulud suurenevad. Muudatuste tulemusena suurenevad struktuuriüksused, kuid käsitleda võib ka tööandjate kulud ja halduskoormus töötervishoiuteenuse struktuuriüksuseid eraldi, võttes muu hulgas korraldamisele oluliselt, kuna lisaks tervisekontrolli korraldamisele arvesse seda, kas ja kui erinevaid on on edaspidi kohustuslik osa teenusest ka ettevõtte terviku struktuuriüksused töökeskkonna riskide analüüsimine ja nõustamine. Kulud suurenevad veelgi juhul, kui seisukohast. ettevõttel on mitmeid üksusi või kui ettevõtja otsustab mingil põhjusel (näiteks põhjusel, et teenuse kvaliteet on võrreldes Selgitame veel, et töökeskkonna riskianalüüs varasemaga langenud) vahetada teenuse osutajat. Teenuse osutaja on sisendiks töötervishoiuarstile ettevõtte vahetamisel võib tekkida näiteks vajadus osta uus töötervishoiu töötervishoiu olukorra terviklikuks olukorra analüüs jne. Kuivõrd teenuse hind kujuneb turu tingimustes analüüsimiseks ning töötajate ning teenuse maht ja hind sõltuvad ettevõtte eripäradest, siis on tervisekontrollide läbiviimiseks. keeruline hinnata, kui kõrgeks see hind võib ettevõtja jaoks Töötervishoiuteenuse eesmärk on hinnata kujuneda. ettevõtte töötervishoiu olukorda, töötajate • Arusaamatuks jääb ka riskianalüüsi ja töötervishoiuarsti poolt terviseseisundit, sh vajadusel tuvastada tööga tehtava analüüsi omavaheline suhe. Hetkel on ettevõtjatele jäänud seotud haigestumisi ning pakkuda tööandjale arusaam, et tegemist on kohati dubleeriva toiminguga. Ettevõtjatele lahendusi töötajate tööga seotud tekitas kahtlust ka see, kas esimest korda ettevõttesse saabuv ja terviseprobleemide ennetamiseks ja tervise ettevõttes ilmselt võrdlemisi vähest aega viibiv töötervishoiuarst on edendamiseks. Riskianalüüsi koostamise võimeline konkreetse ettevõtte spetsiifikast lähtuvalt piisaval määral praktikaid käesoleva eelnõuga ei muudeta, st hindama töötajate tervislikku seisundit ja selle seost spetsiifiliste jätkuvalt on tööandjal võimalik koostada ohuteguritega ning sellest lähtuvalt määrama asjakohase riskianalüüs ise, tellida see mõnelt eksperdilt tervisekontrolli ulatuse. Tagasisidet andnud tööandjad peavad või koostada see töökeskkonna andmekogus. tervisekontrolli vajaduse ja ulatuse määratlemise alusena 27  asjakohasemaks pigem korralikku riskianalüüsi, mis on tehtud Nõustume, et töötervishoiuteenuse vastava töökeskkonna spetsiifikat tundva spetsialisti poolt. kättesaadavusega on teatud Eesti • Muudatus ei arvesta töötaja enda vastutusega oma tervise eest. piirkondades probleeme, seda mõjutab Kaubanduskoja ettepanek: aktiivselt tegutsevate töötervishoiuarstide Palume jätta tervisekontrolli maht tänasele tasemele ning mitte arvu vähenemine. Seetõttu peame oluliseks lisada Eelnõusse uusi kohustuslikke töötervishoiuteenuse osasid. pöörata tähelepanu ka töötervishoiuarsti Kui seda ettepanekut ei ole võimalik arvesse võtta, siis teeme eriala populariseerimisele ühiskonnas, leides ettepaneku jätta mitmed uued teenuse osad (nt töötervishoiu lisaks õigusmuudatustele alternatiivseid olukorra analüüs) tööandjatele võimaluseks, mitte kohustuseks. meetmed. Leiame, et ka kavandatavad Lisaks oleme paljudelt ettevõtjatelt saanud jätkuvalt tagasisidet, et muudatused töötervishoiuteenuse tervisekontrolli tegemisel võiks senisest suurem roll olla korralduses aitavad kaasa sellele, et muuta perearstidel. valdkond atraktiivsemaks ja soodustada selle eriala valikut. Eesti Kaubandus- 2.2. Tervisekontrolli läbiviimise õiguse laiendamine perearstidele Mittearvestatud ja selgitatud. Tartu Tööstuskoda Ettevõtjatelt saadud tagasisidest tulenevalt teeme taas kord Ülikool ja Tallinna Tervishoiukõrgkool ettepaneku muuta TTOS-i selliselt, et tööandjal oleks võimalik viisid 2020. aastal läbi töötervishoiuteenuse teatud juhtudel saata oma töötaja tervisekontrolli läbima ka töötaja uuringu, millest järeldus, et perearstide perearsti juurde (tavapärase külastuse raames), mitte ei peaks hinnangul ei ole mõistlik see, et perearstidel tööandja iga kord kasutama töötervishoiuarsti tasulist teenust. oleks kohustus läbi viia töötajate Selline võimalus võiks olla eelkõige siis, kui tegemist on tervisekontrolle. Põhjuseks on perearstide kontoritöötajaga ja töökoha riskitegurid on väikesemad ning vähesed teadmised ja kogemus ettenähtavad. See, kas perearsti kontrollist piisab või vajab töötaja töökeskkonnast ja sealsetest ohuteguritest. põhjalikumat teenust, peaks selguma riskianalüüsist. Perearstide väljaõpe ei sisalda neid teemasid, Olukorras, kus tegemist on kontoritööga ja töökeskkonnas on erinevalt töötervishoiuarstidest, kes on just kontoritööle iseloomulikud tüüpilised, väiksemad riskitegurid, spetsialiseerunud töökeskkonna ohutegurite peaks ka perearst olema võimeline eelnimetatud tegevusi läbi viima mõju hindamisele töötaja tervisele ja tööga ning töötajatele vastavaid soovitusi jagama, teades samas ka töötaja soetud terviseprobleemide varasemat terviseajalugu ja käitumist. Juhul, kui selgub, et töötaja väljaselgitamisele. Seega tuginedes viidatud vajab põhjalikumaid analüüse (nt põhjalikumat silmakontrolli vm), uuringule ning olles konsulteerinud ka siis saab perearst suunata töötaja töötervishoiuarsti poole. perearstide esindajatega, ei pea me võimalikuks, et töötajate tervisekontrolle 28  Sealjuures on tervisekontrolli läbimine perearsti juures ka töötajale võiksid edaspidi läbi viia perearstid mõistlikum ja mugavam, kuna perearstid on töötervishoiuarstidega töötervishoiuarstide asemel. võrreldes kättesaadavamad. See on oluline eriti just maapiirkondades. Lisaks külastatakse perearsti ka seoses igapäevaste terviseprobleemidega, mistõttu oleks töötaja jaoks otstarbekam sooritada kontroll oma perearsti juures ilma, et peaks spetsiaalselt veel töötervishoiuarsti vastuvõtule minema. Eesti Kaubandus- 2.3.Töötervishoiu olukorra analüüsi Mittearvestatud ja selgitatud. Tööstuskoda Eelnõu näeb ette, et töötervishoiuarst peab töötervishoiuteenuse uue Ettevõtte töötervishoiu olukorra osana analüüsima ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna (§ 131 analüüsimine on oluline, et tagada ettevõtte lg 3 p 2). Kaubanduskoda ei pea sellise nõude kehtestamist igas töötervishoiu terviklik käsitlus. See olukorras vajalikuks. Esiteks on ettevõtjad kahtleval seisukohal, kas võimaldab ka töötervishoiuarstidel anda töötervishoiuarst suudab pakkuda tööandjale sisulist ettevõtte tööandjatele sisulisemat tagasisidet spetsiifikast lähtuvat tagasisidet töötervishoiu korraldamiseks, töökeskkonna parandamiseks ja töötajate töötajate tervise kaitseks ja ohutu töökeskkonna kujundamiseks. Kui tervise edendamiseks. Selle teenuse osa töötervishoiuarst suudab sellist teenust kvaliteetselt pakkuda, siis vabatahtlikuks jätmine ei taga soovitud tekib küsimus, et kui palju aega sellele kuluks ning kui suur kulu eesmärki, samuti näitevad uuringud, et kuigi kaasneb sellega tööandja jaoks. Lisaks tähendab punkti jõustamine ka kehtiva korra kohaselt võib tööandja ka seda, et edaspidi peab tööandja ostma töötervishoiuteenust üksnes vabatahtlikult selliseid teenuseid tellida, siis ühelt teenuseosutajalt ning teenuseosutaja vahetamine võib muutuda praktikas seda valdavalt ei tehta. kallimaks. Lisaks selgitame, et ettevõtte analüüsimise Ebaselgeks jääb ka see, kas analüüs tuleb teha ettevõtte või tööandja praktiline korraldus on tööandja ja kui terviku kohta. Näiteks kui tööandjal on üle Eesti erinevaid töötervishoiuteenuse/ töötervishoiuarsti tegutsemiskohti (ettevõtteid), kus inimesed teevad tööd kuvariga, kokkuleppe küsimus. Tööandja ja siis kas sellisel juhul tuleb teha analüüs iga ettevõtte kohta eraldi või töötervishoiuarst võivad kokku leppida, et tuleb teha üks analüüs tööandja kohta. ettevõtet käsitletakse tervikuna selliselt, et Eelnõus (§ 131 lg 12) on kirjas, et ettevõtte töötervishoiu olukorra hõlmatud on kõik eraldiseisvad analüüs tehakse vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme struktuuriüksused, kuid käsitleda võib ka aasta jooksul. Jääb ebaselgeks, kes otsustab, kui tihti tuleb seda struktuuriüksuseid eraldi, võttes muu hulgas analüüsi teha. Kas see on tööandja otsus või otsustab arvesse seda, kas ja kui erinevaid on töötervishoiuarst analüüsi tegemise sageduse. Leiame, et selles struktuuriüksused töökeskkonna riskide küsimuses peaks otsustusõigus olema tööandjal. seisukohast. 29  Kaubanduskoja ettepanek: Eelnõuga ei ole välistatud teenuseosutaja Jätta Eelnõust välja töötervishoiu olukorra analüüsi punkt või muuta vahetamine. Ettevõtte terviku analüüsimisel see punkt tööandjatele soovituslikuks. on oluline, et tööandja oleks selle korraldanud vähemalt korra kolme aasta jooksul, kui vastavalt vajadusele sagedamini. Teenuseosutaja vahetamisel on tööandjal võimalik uue teenuseosutajaga läbi rääkida, kas on otstarbekas läbi viia uus analüüs või saab uus teenuseosutaja võtta aluseks olemasoleva analüüsi. Eesti Kaubandus- 2.4. Tervisekontroll töökoha vahetamise korral Täname tagasiside eest. Tööstuskoda Kaubanduskoda toetab Eelnõus (§ 131 lg 6) sisalduvat muudatust, et kui töötaja on viimase kuue kuu jooksul läbinud teise tööandja juures tervisekontrolli samade töökeskkonna ohutegurite suhtes, võib tööandja korraldada tervisekontrolli töötaja esitatud tervisekontrolli otsusel märgitud ajal. Eesti Kaubandus- 2.5. Töötervishoiuarsti ettepanekute rakendamine Arvestatud osaliselt. Eelnõu sõnastust Tööstuskoda Eelnõu (§ 131 lg 13) kohaselt peab tööandja rakendama täpsustatud selliselt, et töötervishoiuarsti töötervishoiuarsti ettepanekuid töökeskkonna parandamiseks ja ettepanekuid tuleb rakendada, kui see ei töötajate tervise edendamiseks, lisades need vajaduse korral põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt riskianalüüsi tegevuskavasse. Ettevõtjate tagasiside näitas, et suuri kulusid. See tähendab, et tööandjale töötervishoiuarsti ettepanekute rakendamine peaks tööandjatele jääb kaalutlusruum töötervishoiuarsti olema soovituslik, mitte kohustuslik. Praktikas võib tekkida ettepanekute rakendamisel. juhtumeid, kus töötervishoiuarst teeb ettepanekuid, mis ei ole konkreetse töökeskkonna, töökoha või töötaja osas asjakohased või on tööandja rakendanud muid meetmeid, mis aitavad sama eesmärki palju tõhusamalt saavutada. Kuna tööandja vastutab töökeskkonnaohutuse eest, siis peab tööandjale jääma otsustusõigus, kas ja milliseid töötervishoiuarsti ettepanekuid võetakse arvesse. Kaubanduskoja ettepanek: 30  Palume muuta viidatud sätte sõnastust selliselt, et töötervishoiuarsti ettepanekute rakendamine on tööandja jaoks võimalus, mitte kohustus. Eesti Kaubandus- 3. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimine Arvestatud. Eelnõuga peetakse silmas kõiki Tööstuskoda 3.1. Töötervishoiuarsti ülesanded kutsehaiguse diagnoosimisel tööandjad, kus kutsehaigus võis välja Eelnõu § 1 punkt 26 muudab TTOS § 23 lg 5 sõnastust ning sõnastab kujuneda, st töötervishoiuarst peab suhtlema selle järgmiselt: nii praeguse kui ka endiste tööandjatega. „(5) Kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse diagnoosib Eelnõu ja seletuskirja täpsustatud. töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ja töö laadi kohta. Selleks töötervishoiuarst: 1) nõuab tööandjalt töötaja eelnevate tervisekontrollide andmed ja töökeskkonna riskianalüüsi tulemused või riskianalüüsi puudumise korral seletuskirja töötaja tööolude ja töö laadi kohta; 2) vestleb tööandjaga ja vajaduse korral külastab töökeskkonda; 3) vestleb töötajaga, tutvub töötaja terviseandmetega tervise infosüsteemis ja vajaduse korral küsib töötajalt täiendavaid terviseandmeid.“ Kaubanduskoda tänab Sotsiaalministeeriumit, et olete arvesse võtnud Kaubanduskoja varasemat ettepanekut seoses TTOS § 23 lõikega 5. Toetame jätkuvalt põhimõtet, et töötervishoiuarstile lisandub kohustus vestelda tööandjaga ja vajadusel külastada töökeskkonda, kui töötervishoiuarst tegeleb kutsehaiguse uurimisega. Samuti toetame, et Eelnõus on selgelt kirjas, et töötervishoiuarst peab vestlema ka töötajaga ja vajaduse korral küsima töötajalt täiendavaid terviseandmeid. Meil tekkis aga küsimus, kas viidatud sätte punktid 1 ja 2 on seotud üksnes praegus(t)e tööandja(te)ga või puudutavad need punktid ka varasemaid tööandjaid. Kaubanduskoja hinnangul tuleks kutsehaiguse diagnoosimisel töötervishoiuarstil suhelda ka varasemate tööandjatega. Kaubanduskoja ettepanek: 31  Täiendada Eelnõu § 1 punkti 26 sõnastust selliselt, et töötervishoiuarst peab kutsehaiguse diagnoosimisel suhtlema lisaks praegusele tööandjale ka varasemate tööandjatega. Kui Eelnõu koostajad ei pea sellise täienduse lisamist Eelnõusse vajalikuks, siis tuleks seletuskirjas täpsustada, et Eelnõus on tööandjate all peetud silmas nii praeguseid kui ka endiseid tööandjaid. Eesti Kaubandus- 3.2. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise raportite Täname tagasiside eest. Tööstuskoda koostamine ja esitamine Kaubanduskoda toetab Eelnõu § 1 punkte 27–29 ja 32, mis annavad tööandjale võimaluse koostada tööõnnetuse uurimise raport töökeskkonna andmekogus või see sinna üles laadida ning edastada ka kutsehaigestumise uurimise raporteid Tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu kaudu. Peame positiivseks ka seda, et alternatiivina jääb tööandjale võimalus edastada raport kirjalikult Tööinspektsioonile. Eesti Kaubandus- 4. Töölepingu seaduse muutmine Mittearvestatud ja selgitatud. Tööstuskoda Eelnõu § 2 p 1 kohaselt esitab tööandja 7–12-aastase töötaja Töölepingu seaduse muutmise raames registreerimisel töötamise registris täiendavalt Tööinspektsioonile valmistatakse ette ka vastavad IT-arendused, töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist mille eesmärk on võimaldada tööandjal võimaldavas vormis andmed alaealise seadusliku esindaja edastada nõutud andmed töökeskkonna nõusoleku, alaealise töötingimuste ja töökohustuste ning andmekogusse selliselt, et see ei too koolikohustuslikkuse kohta. Kehtiva töölepingu seaduse kohaselt tööandjale kaasa täiendavat halduskoormust. peab tööandja viidatud andmed esitama üksnes töötamise registrile. Planeeritud lahenduse kohaselt on tööandjal Kaubanduskoda on vastu Eelnõuga plaanitavale muudatusele, sest võimalik sisenedes töötamise registrisse see suurendab tööandjate halduskoormust. Leiame, et ka edaspidi esitada koheselt ka nõutud andmed peab olema tööandjal võimalus esitada riigile vajalikud andmed töökeskkonna andmekogusse või vastupidi. ühest keskkonnast ning erinevad riigiasutused saavad seejärel Töötamise registri ja töökeskkonna vajalikke andmeid kasutada. Muudatuse tegemise põhjuseks ei saa andmekogu vahel tagatakse andmevahetus olla ühe riigiasutuse töö lihtsustamine, samal ajal suurendades selleks, et andmed liiguksid automaatselt tööandjate kohustusi. Kui Tööinspektsiooni jaoks on vaja menetlust õigesse infosüsteemi. Seega ei ole TLS-i viia läbi töökeskkonna andmekogus olevate andmete alusel, siis muudatused vastuolus põhimõttega, et riigile võiks Sotsiaalministeerium mõelda selle peale, kuidas viia need vajalikke andmeid peaks saama esitada ühe 32  andmed infotehnoloogiliste lahenduste abil võimalikult lihtsalt portaali kaudu ega too tööandjatele kaasa töötamise registrist Tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu, täiendavat halduskoormust. mitte asuda kohe seadust muutma. Juhime tähelepanu sellele, et riik on juba aastaid liikunud selles suunas, et ettevõtjad peaksid riigile esitama andmeid ühe korra ning erinevad riigiasutused seejärel jagavad saadud andmeid. Näiteks „Nullbürokraatia“ algatusest kasvas välja projekt „Aruandlus 3.0“, mis on Maksu- ja Tolliameti, Statistikaameti ja Eesti Panga ühisprojekt. Selle projekti eesmärk on muu hulgas vältida olukordi, kus ettevõtja peab erinevatesse asutuste portaalidesse minema. Eesmärk on jõuda selleni, et ettevõtja saab esitada vajalikud andmed ühest keskkonnast. Plaanitav muudatus on selle põhimõttega selgelt vastuolus. Kaubanduskoja ettepanek: Jätta Eelnõust välja § 2. Tööinspektsioon 1. Eelnõu § 1 (TTOS muutmine) p 1 kohaselt Selgitatud. Kuivõrd julgeolekuasutuste täiendatakse/muudetakse TTOS § 1 lg 2 teist lauset ehk lisatakse riskianalüüs on käsitletav riigisaladusena, juurde TTOS § 13 prim lg 3 p 1, 2, 5. Samuti muudetakse (eelnõu § siis ei ole töötervishoiuarstil õigust sellega 1 p 11) kohaselt TTOS §13 prim sõnastust. tutvuda, sama moodi ei ole tal õigust Soovime välja tuua probleemi, et kui töötervishoiuteenuse külastada töökeskkonda. Julgeolekuasutuste osutamisel töötervishoiuarst ei pea tutvuma julgeolekuasutuste puhul tuleb töötaja tervisekontroll läbi viia riskianalüüsiga, ei külasta töökeskkonda, ei analüüsi ettevõtte ilma riskianalüüsiga tutvumata, lähtudes töötervishoiu olukorda tervikuna ning ei nõusta julgeolekuasutusti töötaja antud selgitustest oma töökeskkonna seoses töökeskkonna küsimustega, siis kuidas töötervishoiuteenuse ja tööolude kohta. Selliselt toimub osutamisel töötervishoiuarst, kes teeb julgeolekuasutuste töötajatele julgeolekuasutuste töötajate puhul tervisekontrolli, saab täita TTOS § 13 prim lg 3 p 3 (kavandatud) tervisekontroll juba praegu. Seega eelnõuga kohustust. säilitatakse nende puhul kehtiv praktika. Kas saame õigesti aru, et kuigi julgeolekuasutus ei pea teistele Lisaks selgitame, et julgeolekuasutustel asutustele väljastama töökeskkonna riskianalüüsi, siis töökeskkonna endal on siiski kohustus riskianalüüs riskid peavad siiski hinnatud olema ehk asutusel endal peab koostada ja selle alusel ka riskide töökeskkonna riskianalüüs siiski olemas olema ning selles sisalduv ennetusmeetmed kasutusele võtta. Selles osas eelnõuga muudatusi ei tehta. 33  info tuleb esitada ka töötervishoiuarstile viisil, mis ei kahjustaks võimalikku riigisaladust? Kas töötervishoiuarst ikkagi saab inimese terviseseisundi hindamiseks nii olevkus kui ka tuleviku vaates, kui TTOS § 13 prim lg 3 p 1 ei kehti julgeolekuasutuste osas? Palume rakenduspraktika selguse huvides täpsustada selgitust eelnõu seletuskirjas. Tööinspektsioon 2. Eelnõu § 1 (TTOS muutmine) p 6 Selgitatud. Eelnõuga asendatakse TTOS § Palume täpsustust, kas siin on silmas peetud muudatus ettepanekus 12 lõike 3 teises lauses tervisekontrolli käesoleval ajal kehtiva TTOS § 12 lg 3 teist lauset, mitte kogu lõiget korraldamine töötervishoiuteenuse 3? korraldamisega. Kehtiv tekst: (3) Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Tööandja konsulteerib töötajate või töötajate esindajaga küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist, juhendamise ja väljaõppe ning tervisekontrolli korraldamist, päästetööde ja esmaabi korraldust ning uue tehnoloogia ja uute töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ja kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse. Tööinspektsioon 3. Eelnõu § 1 punkt 11 lõige 13 „Tööandja rakendab Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Samuti töötervishoiuarsti ettepanekuid töökeskkonna parandamiseks ja täpsustatud eelnõu sõnastust selliselt, et töötajate tervise edendamiseks, lisades need vajaduse korral töötervishoiuarsti ettepanekuid tuleb riskianalüüsi tegevuskavasse.“ rakendada, kui see ei põhjusta tööandjale Saame aru, et tervisekontrolli otsuse osas on ettepanekud tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid. See töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks või töötaja tervise tähendab, et tööandjale jääb kaalutlusruum edendamiseks toodu rakendamine kohustuslik ja tööandja kulul. töötervishoiuarsti ettepanekute Samuti on kohustuslikud ja tööandja kulul rakendatavad ettevõtte rakendamisel. töötervishoiu olukorra analüüsis toodud ettepanekud. Kas see ongi Lisaks täpsustatakse tervisekontrolli otsuse eelnõu eesmärk? vormi (määruse kavand), kus tuuakse välja Praktikas on töötervishoiuarsti ettepanekuna väga sageli märgitud eraldi ettepanekud nii tööandjale kui ka massaaž ja ujumine. Aegajalt näeme ka soovitust töötajale, nt töötajale. Eelkõige töötajale suunatud jalgrattasõit, pilates, meditatsioon. Kas nende kõigi rakendamine ettepanekud, mida tööandja mõjustada ei saa 34  muutub nüüd tööandjale kohustuslikuks või jääb siiski ka töötaja (nt tervislik toitumine vms), peaks enda vastutus ja kohustused enda tervise eest hoolitseda? Või on töötervishoiuarst märkima otsuse vormil seadusandja tahe pigem selles, et tööandja hüvitaks selliste töötaja ettepanekute alla. Ettepanekud, mida soovituste korral töötaja sportimisvõimalused või terviseedendusega tööandja peaks oma töökeskkonnas tegema, seotud kulud, lähtudes ettevõtte enda poolt seatud piirmäärast. tuleks kirjutada tööandjale suunatus Palume seletuskirja selles osas kindlasti täiendada ja täpsustada. ettepanekute alla. Lisaks selgitame, et eelnõuga ei reguleerita seda, kuidas tööandja töötervishoiuarsti ettepanekuid rakendab. Kuivõrd teenuse üks osa on ka töötervishoiuarsti poolne nõustamine, siis on tööandjal ja töötervishoiuarstil võimalik ühiselt leida konkreetse töökeskkonna ja ettevõtte vajadusi ja võimalusi arvestades sobivaimad lahendused. Tööinspektsioon 4. Eelnõu § 1 punkt 11 lõige 15 „Töötervishoiuteenuse osutaja Arvestatud osaliselt. Tööandja kohustus säilitab töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid 30 aastat säilitada töötervishoiuteenuse osutamisega töötervishoiuteenuse osutamisest arvates. Tööandja säilitab seotud andmeid osaliselt muutub, kuivõrd töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisega seotud andmeid enne loeti säilitamistähtaega töösuhte lõpust kümme aastat töötervishoiuteenuse osutamisest arvates.“ arvates, edaspidi aga töötervishoiuteenuse Seletuskirjas (lk 9) on kirjas, et võrreldes kehtiva õigusega ei ole osutamisest arvates. Seletuskirja on selles nimetatud säilitamiskohutus muutunud. Praegu kehtiva sõnastuse osas parandatud. kohaselt säilitab tööandja tervisekontrolli andmeid kümme aastat TTOS § 131 lõikes 16 sätestatakse, et töötajaga töösuhte lõpetamisest arvates. Seega muutub tööandja peab säilitama töötervishoiuteenuse säilituskohustus nende töötajate osas, kes on ettevõttes töötanud osutamisega seotud andmeid. Kuna tervisekontrolli eeldaval tööl üle kümne aasta. töötervishoiuteenus hõlmab endas nii Andmete kohta on kaks erinevat mõistet – töötervishoiuteenuse ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi kui osutamisega seotud andmed ja töötervishoiuteenuse osutamise ka töötajate tervisekontrolle, siis tuleb korraldamisega seotud andmed. Töötervishoiuteenuse osutamise tööandjal vastavad andmeid (analüüsi korraldamisega seotud andmed on loetletud määruses. tulemused, tervisekontrolli otsused) ka (1) Töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel võtab tööandja säilitada. Seega ei pea vajalikuks eelnõu aluseks ja esitab töötervishoiuarstile: sõnastust täpsustada. 35  1) töökeskkonna riskide hindamise tulemused, sealhulgas andmed selliste töökeskkonna ohutegurite parameetrite väärtuste kohta, millega töötaja oma töökohal kokku puutub; 2) ettevõtte töötervishoiu olukorra viimase analüüsi tulemused; 3) töötaja varasemad tervisekontrolli tulem Teeme ettepaneku lisada, et tööandja säilitab ka tervisekontrolli otsused ja ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi. Tööinspektsioon 5. Eelnõu § 1 punktis 14 on uus kohustus töötajale. Mittearvestatud ja selgitatud. Kaugtöö Nimelt eelnõu kohaselt on töötaja kohustatud kujundama ohutu tegemine saab toimuda vaid poolte töökoha ja töötingimused, kui tööülesandeid täidetakse kaugtööna jakokkuleppel. Seda põhimõtet eelnõuga ei töötajal on vastavalt tööandja antud juhistele võimalik ohutu muudeta ja TTOS-is ei ole vaja eraldi korrata, töökeskkond ise kujundada. Eelnõus on eespool kirjas, et kaugtöö et kaugtööle kehtestatud erisused kohalduvad töökoha kujundamine ja sisustamine on tööandja kohustus, välja vaid siis, kui tööandja ja töötaja on selles arvatud juhul, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud teisiti. kokku leppinud. Teeme ettepaneku muuta eelnõu sõnastust ja sätestada üheselt Juhul kui tööandja ja töötaja ei saa kaugtöö arusaadavalt, et see töötaja kohustus tekib, kui ta on tööandjaga tegemises kokkuleppele, sh selles, et töötaja sõlminud vastavasisulise kokkuleppe. Sest nö vaikimisi on see ju tagama omale ise ohutu töökeskkonna, ei saa TTOS üldpõhimõtetest lähtudes jätkuvalt tööandja kohustus. kaugtööd teha. Tööinspektsioon 6. Eelnõu § 1 punktis 16 on töötajale antud uus õigus. Mittearvestatud ja selgitatud. Kaugtöö Töötajal on õigus nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse tegemine saab toimuda vaid poolte nõuetele vastavaid töötingimusi, välja arvatud juhul, kui kokkuleppel. Seda põhimõtet eelnõuga ei tööülesandeid täidetakse kaugtööna ja töötajal on vastavalt tööandja muudeta ja TTOS-is ei ole vaja eraldi korrata, antud juhistele võimalik ohutu töökeskkond ise kujundada, ning et kaugtööle kehtestatud erisused kohalduvad ühis- ja isikukaitsevahendeid. vaid siis, kui tööandja ja töötaja on selles Palume täpsustada, et tööandja ja töötaja on kokku leppinud teisiti, kokku leppinud. st see ei ole tööandja kohustus. Üksnes asjaolu, et tööandja on Juhul kui tööandja ja töötaja ei saa kaugtöö andnud juhised, ei võta töötajalt õigust nõuda nõuetele vastavaid tegemises kokkuleppele, sh selles, et töötaja töötingimusi. tagama omale ise ohutu töökeskkonna, ei saa kaugtööd teha. Tööinspektsioon 7. Eelnõu § 1 punkt 19 lg 2 „Töötervishoiuteenust osutav isik peab Arvestatud. Eelnõu sõnastust täpsustatud. olema pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses, kui osutatav 36  töötervishoiuteenus sisaldab töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmist.“ See sõnastus on olemas ka kehtivas seaduse tekstis, kuid see nõue tundub põhjendamatu neile tervishoiuteenuse osutajatele, kes teostavad nende ohutegurite mõõtmist, mis ei eelda pädevust mõõteseaduse tähenduses. Näiteks kontori või kaupluse riskianalüüs, mille käigus mõõdetakse valgustatust, õhutemperatuuri, õhu liikumise kiirust, õhuniiskust. Kui seda teeb keegi, kes ei ole töötervishoiuteenuse osutaja (tööandja ise või lihtsalt riskianalüüsi teenusena pakkuja), siis ta ei pea olema pädev mõõteseaduse tähenduses. Palume eelnõu tekst selles osas üle vaadata. Tööinspektsioon 8. Eelnõu § 1 punkti 25 kohaselt teatab tööandja teatab eluohtliku Arvestatud. Seletuskirja täpsustatud. seisundi või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsioonile ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile. Seletuskirjas (lk 12) on kirjas, et olukorras, kus töötajal on tekkinud tööõnnetuse tagajärjel silmnähtavalt eluohtlik seisund, korraldab tööandja kiirabi ja vajaduse korral politsei kutsumise ning sellistest juhtumistest tuleb teavitada ka Tööinspektsiooni. Mõiste eluohtlik seisund vajab täpsustamist. Seletuskirjas väljatoodu põhjal järeldame, et silmnähtavalt eluohtlik seisund on siis, kui tööandja korraldab (kutsutakse kohale) kiirabi. Kuid milline on eluohtliku ja silmnähtavalt eluohtliku seisundi vahe. Jääb arusaamatuks, kas selgitus on selline, et kui kutsute kiirabi, peate teavitama ka Tööinspektsiooni? Palume võimalusel täpsustada mõistete erinevust. Tööinspektsioon 9. Eelnõu § 1 p 31 kohaselt TTOS § 25 lg 2 asendatud tekst sisaldab Arvestatud. Eelnõu parandatud. TTOS § 13 prim lõikeid 2, 3, 13 ja 16. Märgime, et eelnõu § 1 p 11 (§ 13 prim muutmine) kohaselt ei ole tulevikus kehtima hakkava § 13 prim all lõiget 16. Kas siin on siiski mõeldud lõiget 15? Tööinspektsioon 10. TTOS ja TLS muutmise seaduse eelnõu: määruse kavand määrus Arvestatud. Määruse kavandit parandatud. nr 75("Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise 37  ja uurimise kord" muutmise eelnõu § 1 p 13 kohaselt määruse lisad 1-3 ja 5 asendatakse käesoleva määruse lisadega 1-4. Määruse lisadena on Lisa 1, 2, 3 ja 5, kuid lisa 4 ei ole. Lisa 5 tundub olevad juba muudetud andmetega. Kas Lisa 5 peaks olema eelnõu kohaselt Lisa 4? Mediserv OÜ Tööandja poolt töötajate terviseandmete töötlemise formuleering Arvestatud osaliselt. Eelnõu muudetud. võiks olla täpsem. Eelnõu seletuskirjas lehekülg 10 on õieti Tööandja õigus töödelda töötaja märgitud: „Arvestada tuleb, et reeglina puudub tööandjal vajadus terviseandmeid lisatakse iga TTOS-i konkreetset diagnoosi teada ning lähtuda tuleb mõistlikust ja vastavate paragrahvi juurde, kus tööandjal minimaalsest teadmisest...“. Samas eelnõu parandus paragrahv 13 tekib vajadus töötaja terviseandmete lg4 jätab tööandjale õiguse ise määrata töödeldavate andmete ulatuse töötlemiseks. Seletuskirjas on selgitatud, (!) ning säilitamise aja. milliseid andmeid tööandja on õigus töödelda. Mediserv OÜ Ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüs- ei saa eelnõu paranduse Selgitatud. Ettevõtte töötervishoiu olukorra tekstist aru, kas antud meede on ettevõttele kohustuslik, või mitte. § analüüsi tellimine töötervishoiuarstilt on 131 lg12 sätestab: „töötervishoiu olukorra analüüs tööandjale kohustuslik. Seda tuleb teha tehakse vastavalt vajadusele“. Kas töötervishoiuarstid koostavad vähemalt ühe korra kolme aasta jooksul, aga analüüsi vabas vormis, või on olemas vorm? vastavalt vajadusel võib seda teha ka sagedamini. Analüüsi vormi õigusaktiga ei kehtestata, see jääb töötervishoiuarsti ja tööandja vaheliseks kokkuleppeks. Mediserv OÜ Eelnõu § 1 punkt 11 (TTOS § 131 lg 5): võib olla on mõistlik lisada Mittearvestatud ja selgitatud. Viidatud siia juurde ka töötajad, kes töötavad kõrgustel või liikuvate sättes on välja toodud töökeskkonna mehhanismidega? ohutegurid ja töö laadid, mille korral tuleb tervisekontroll läbi viia sõltumata riskide hindamise tulemustest. Vastav kohustus lähtub vastavatest Euroopa Liidu töötervishoiu ja tööohutuse direktiividest. Kõrgustes töötamise ja liikuvate mehhanismidega töötamise korral on tööandjal võimalik lähtuvalt riskianalüüsi tulemustest töötajatele tervisekontroll 38  korraldada. TTOS § 131 lg 4 sätestab lahtise loetelu ohuteguritest ja töö laadidest, mille korral tuleks tervisekontroll korraldada. Kõrgustes töötamine ja liikuvate mehhanismidega töötamise saab lugeda „muu ohutegur või töö laad“ alla. Mediserv OÜ Eelnõu § 1 punkt 11 (TTOS § 131 lg 13): Esimene osa lausest Mittearvestatud ja selgitatud. Tööandjal on kohustab rakendama ettepanekuid, teine osa nullib ära. Tegevuskava võimalik otsustada, kas lisada on selleks, et kavandada meetmete rakendamist. Sõnad "vajaduse töötervishoiuarsti ettepanekud riskianalüüsi korral" võiks eemaldada. tegevuskavasse või rakendada neid nii, et tegevuskava ei täiendata. Seetõttu on sõnastuses säilitatud paindlikkus ja tööandja otsustusõigus. Esmed Töötervishoid §13¹ lõikes 4 on toodud ära töö pidevas sundasendis, sealhulgas Arvestatud osaliselt. Eelnõusse lisatud OÜ seisvas või istuvas asendis, aga puudu on „korduvad liigutused“, see korduvad liigutused. on enamuse Eesti hetkel paraku aladiagnoositud kutsehaigestumise Psühhosotsiaalseid ohutegurid on põhjuseks. käsitletavad muu ohutegurina, mille korral Kui välja on toodud näiteks ioniseeriv kiirgus eraldi, siis korduvad tööandja peaks tervisekontrolli korraldama, liigutused põhjustavad kordades rohkem tervisekahjustusi. kui riskianalüüsi tulemused seda näitavad. Kas on kaalutud samasse lõikesse kirjutada ka psühhosotsiaalsed Haiguslehel viibimist ei ole kavas eelnõusse ohutegurid? Eestis on väga palju haiguslehti taoliste diagnoosidega sellisel kujul lisada, kuivõrd tegemist ei ole tööealistel isikutel. töökeskkonna ohuteguriga. TTOS § 131 lg 4 Kas on kaalutud lisada siia loetellu praktilistel kaalutlustel „töötaja sätestab töökeskkonna ohutegurid ja töö haiguslehel viibimine rohkem kui 5 korda kalendriaasta jooksul“? laadid, mille korral tuleb töötajale tervisekontroll korraldada. Töötaja viibimine sageli haiguslehel võib olla üks täiendav tegur, mille alusel koostöös töötervishoiuarstiga otsustada töötaja tervisekontrolli vajaduse ja tervisekontrolli sisu üle. 39 Esmed Töötervishoid Lõiked (8), (11), (13) algavad sõnastustega Tööandja korraldab... Arvestatud. Eelnõu sõnastust täpsustatud, OÜ Tööandja kannab… Tööandja rakendab… Samas lõige (12) selliselt, et tööandjal on kohustus korraldada ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüs jääb taaskord ainult ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüs. töötervishoiuarsti „mureks“. Ettevõtetele sellist otsesõnu kohustust ei teki. Olukord hakkab sarnanema praegusega, kus mõnikord tuleb tööandjaid lausa paluda, et arst saaks minna töökohti vaatama. Selle aja eest kompensatsiooni küsimine praktikas ei ole toiminud, kuna pole sellist selgesõnalist kohustust. Tehakse täpselt nii nagu seadus ütleb. Selgesõnalist kohustust ei leidnud ka planeeritavas määruses. Esmed Töötervishoid Praktilisest aspektist vaadatuna analüüsi jaoks- kuidas saaksime Selgitatud. Töötervishoiuarstidel on õigus OÜ ajutise töövõimetuse andmeid vaadelda? Kas Haigekassaga on läbi tutvuda töötaja terviseandmetega tervise räägitud ja võimaldatakse arstidele asutusepõhistele andmetele infosüsteemis. See õigus tuleneb ligipääs? tervishoiuteenuste korraldamise seadusest. Esmed Töötervishoid Praktilisest aspektist vaadatuna- kas Tööinspektsioon võimaldab Selgitatud. Töötervishoiuarstidele OÜ töötervishoiuarstidele riskianalüüside vaadeldavuse? Need on nüüd töökeskkonna andmekogu kaudu digitaalselt andmebaasis, miks ei võiks seda otstarbekalt rakendada riskianalüüsidele ligipääsu võimaldamine on ka töötervishoiuarstidele? olnud arutelu all ja see on tulevikus plaanis Litsentsitud töötervishoiuarstid võiksid saada ligipääsu samal viisil ka realiseerida. Vastavad arendused võetakse kui Digilukku, kus logitakse sisse ID kaardi põhiselt. plaani, kui selleks leitakse vajalikud ressursid. Esmed Töötervishoid Kas oleks võimalik kaaluda tervisekontrolli dokumentide säilitamise Mittearvestatud ja selgitatud. OÜ limiteerimist 30 aastat ja kuni isiku 80(85) aastaseks saamiseni? See Töötervishoiuteenuse osutajate kohustus vähendaks halduskoormust teenuse osutajale, peale seda sünnipäeva säilitada töötervishoiuteenuse korraldamise pole enam praktikas töötervishoiu küsimused aktuaalsed. seotud andmeid 30 aastat on kooskõlas teiste terviseandmete säilitamise kohustusega, mis tuleneb tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-st 42. Esmed Töötervishoid Kas tõesti planeeritakse veel PABER-teatiste esitamist TPH-de Selgitatud. Hetkel tõesti jääb alles tööst OÜ puhul ? põhjustatud haigestumiste (TPH) teatiste esitamine paberil või e-kirja teel. Tulevikus kaalutakse TPH teatiste digitaalseks muutmist. 40 Eesti Advokatuur Eelnõu seletuskirja kohaselt tunnistatakse eelnõu § 1 punktiga 2 Arvestatud. Täname põhjaliku arvamuse kehtetuks TTOS § 1 lõike 3 punkt 3, mille kohaselt kohaldatakse eest. Arvestades ka teiste osapoolte sarnast TTOS-i nõudeid ka juriidilise isiku juhatuse või seda asendava tagasisidet, jätame eelnõust vastava juhtorgani liikme tööle. Seega TTOS-i nõuded ei peaks juriidilise muudatuse välja ning korrigeerime isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle edaspidi edaspidises kommunikatsioonis oma kohalduma. Selle muudatuse eesmärk jääb arusaamatuks ning tõlgendust kehtiva regulatsiooni osas. TTOS seletuskirjast ei nähtu üheselt, millist tegelikku elulist ja praktikas § 1 lõike 2 punkti 3 kohaselt kohaldatakse esinevat probleemi selle muudatustega soovitakse lahendada./…/ TTOS-i juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle ka olukorras, kus temaga ei ole sõlmitud töölepingut. Eesti Advokatuur Eelnõu § 1 punktiga 10 sätestatakse TTOS-is tööandja õigus Mittearvestatud ja selgitatud. töödelda töötaja isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid, kui see Isikuandmete kaitse seaduse § 56 lõike 1 on vajalik töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks. kohaselt teostab isikuandmete kaitse TTOS § 25 lõike 1 kohaselt teostab TTOS-is sätestatud nõuete seaduses, selle alusel kehtestatud täitmise üle järelevalvet Tööinspektsioon. Terviseandmete näol on õigusaktides ning Euroopa Parlamendi ja tegemist eriliigiliste ehk eriti tundlike isikuandmetega, mis vajavad nõukogu määruses (EL) 2016/679 sätestatud erilist kaitset. nõuete ning muudes seadustes isikuandmete Isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete järgimise üle teostab töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon. riiklikku ja haldusjärelevalvet Andmekaitse Selguse huvides tuleks lisada TTOS paragrahvile 13 lisatavates Inspektsioon. Kuivõrd isikuandmete kaitse sätetes konkreetse viite sellele, et vastavate isikuandmete töötlemisel seadusest tulenevalt on Andmekaitse on tööandja kohustatud lisaks alati jälgima isikuandmete kaitse Inspektsioonil järelevalve pädevus ka teistes üldmääruses sätestatud nõudeid, samuti täiendada TTOS-i § 25 seadustes kehtestatud nõuete täitmise üle, ei lõiget 1 viitega sellele, et TTOS paragrahvi 13 lõigetes 3-5 sätestatud ole vaja eraldi TTOS-is seda eraldi sätestada. isikuandmete nõuetekohase töötlemise üle teostab järelevalvet TTOS-is sätestatud töötaja terviseandmete Andmekaitse Inspektsioon. töötlemise üle ei teosta järelevalvet Tööinspektsioon, vaid Andmekaitse Inspektsioon vastavalt oma pädevusele. Lisaks selgitame, et isikuandmete kaitse üldmäärus on otsekohalduv määrus ja sellest 41  tulenevate nõuete järgimine on tööandjale kohustuslik. TTOS-is ei ole vaja vastavat kohustust eraldi üle rõhutada. Eesti Advokatuur Eelnõuga lisatakse seadusesse põhimõte, et kui töötaja on viimase Arvestatud ja selgitatud. Tervisekontrolli kuue kuu jooksul läbinud tervisekontrolli samade ohutegurite suhtes, otsuse vormi täiendatakse andmeväljaga mille puhul oleks tööandjal vaja korraldada töötajale esmane tervisekontrolli otsuse aluseks oleva tervisekontroll, võib tööandja esmase tervisekontrolli korraldada ohuteguri ja/või töö laadi kohta. Selliselt saab olemasoleval tervisekontrolli otsusel märgitud tähtajal (mitte tööandja töötajat varasema tervisekontrolli esimese nelja kuu jooksul tööle asumisest arvates) (§ 131 lg 6). otsuse pealt teada, milliste Seletuskiri täpsustab, et seega juhul, kui töötaja on varem teinud ohutegurite/töölaadide suhtes on sarnast tööd, millega kaasnesid samad ohutegurid, on tööandjal tervisekontroll tehtud. võimalik aktsepteerida töötaja esitatud varasemat tervisekontroll otsust (eeldusel, et otsusest nähtub, et töötaja tohib sellisel ametikohal töötada). Jääb selgusetuks, kuidas tööandjal on võimalik selgeks teha, et varasem tervisekontroll on tehtud just nende ohutegurite osas, mis kaasnevad ka töötaja uue tööga. Tervisekontrolli otsuses märgitakse üksnes seda, kas töökeskkond või töökorraldus töötajale sobib ning tuuakse ettepanekud töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks. Otsuses märgitakse ka töötaja ametikoht, kuid ei viidata sellele, milliste ohutegurite suhtes tervisekontroll läbi viidi. Eelnõus küll selgitatakse, et kui tööandjal tekib kahtlus, kas varasem tervisekontrolli otsus arvestas samu ohutegureid ja töö iseloomu, on tööandjal võimalik konsulteerida tervisekontrolli vajalikkuses töötervishoiuarstiga või saata töötaja tervisekontrolli sõltumata varasemast tervisekontrolli otsusest. Kuivõrd tööandjale ei ole teada, milliste ohutegurite suhtes tervisekontroll teostati või milline oli töötaja eelmise tööandja juures töökeskkond ja need asjaolud ei pruugi olla alati üksnes ametikoha nimetuse põhjal järeldatavad, tuleb tööandjal tõenäoliselt enamasti siiski eraldi 42  töötervishoiuarstiga konsulteerida või riskide maandamiseks töötaja tervisekontrolli saata. Seega ei pruugi muudatuse eesmärk tervisekontrolli teostamise paindlikkust suurendada. Samuti võib see tekitada ka olukorra, kus tööandjad hakkavadki kergekäeliselt tervisekontrolle varasemate tervisekontrolli otsuste põhjal edasi lükkama ning tegelikkuses ei süvene, kas tervisekontroll on tehtud samade ohutegurite suhtes või mitte, mis tähendab seda, et riskid töötaja tervisele jäävad uue tööandja juures õigeaegselt hindamata. See omakorda ei täida tervisekontrolli eesmärki. Eesti Advokatuur Eelnõu seletuskirja kohaselt (lk 4) võivad tööandja ja töötaja kokku Selgitatud. Riskide hindamine saab ja peab leppida konkreetses kaugtöö tegemise kohas (nt töötaja elukoht) või olema tööandja kohustus, seda aga töötajaga selles, et töötaja teeb tööd erinevates kindlaks määratud kohtades (nt koostöös. Tööandja kohustus on kaugtöö raamatukogus, riigimajas vms.). Samuti võivad pooled kokku korral hinnata sellega kaasnevaid risk niivõrd leppida, et töötaja teeb kaugtööd vabalt valitud kohas. Eelnõu kuivõrd see on kaugtöö eripärasid arvestades seletuskirjas on õigesti nenditud, et kui töötaja teeb kaugtööd eri võimalik. See tähendab, et tööandja ei pea kohtades ei ole tööandjal reaalselt võimalik kõiki töökohti kontrolli- minema riske hindama töötaja koju, da ega keskkonda mõjutada (lk 4). Ometigi on eelnõu kohaselt ka raamatukokku või kohvikusse või mujale, sellistel juhtudel, kui töötaja teeb kaugtööd eri kohtades või vabalt kus töötaja kaugtööd teha soovib. Küll aga on valitud kohas, tööandjal kohustus hinnata kaugtööga kaasnevaid tööandjal võimalik koostöös töötajaga riske töötaja tervisele, kajastada riskide hindamise tulemused kaardistada kaugtööga kaasnevad töökeskkonna riskianalüüsis, rakendada abinõusid töötaja potentsiaalsed riskid ja nende maandamise terviseriskide vältimiseks ja vähendamiseks vastavalt TTOS §-s 134 abinõud. Eelnõu sõnastust on vastavalt sätestatult. See kohustus on sätestatud eelnõu § 1 punktiga 13 täpsustatud. lisatavas TTOS § 135 lõikes 1. Selle kohustuse täitmine on Juhul kui tööandja ei hinda kaugtööga eelduseks, et töötervishoiu- ja tööohitusalane vastutus läheks üle kaasnevaid riske, ei ole tal ka sisuliselt töötajale (eelnõu § 1 punktiga 15 muudetav TTOS § 14 lg 4). võimalik töötajat juhendada, kuidas kaugtööl Selle kohustuse täitmine on keeruline juba siis, kui töötaja teeb olles võimalikke riske maandada ja milliseid kaugtööd ühest kindlast kohast, nt kodukontorist. Selle kohustuse abinõusid selleks rakendada. täitmine ei ole aga mõistlikult võimalik, kui töötaja teeb kaugtööd erinevates kohtades või vabalt valitud kohtades. See tähendab, et eelnõu regulatsioon suunab või isegi sunnib tööandjaid lubama kaugtöö tegemist, kui üldse, vaid kindlaksmääratud kohast, eelkõige 43  siis kodukontorist, ning keelama mujalt kaugtöö tegemine, kasvõi paberil ja isegi kui tegelik elu on teistsugune. Ainult niimoodi saab tööandja mõistliku kindlusega tugineda vastuse ülemineku sättele. Tööandja seadusest tulenev kohustus piirduda vaid ühe töötamiskoha riskide hindamise ning töötervishoiu- ja tööõhutusnõuetele vastavaks kujundamise ja sisustamisega, olgu selleks siis kontor tööandja asukohas või kodukontor töötaja elukohas või muu kokkulepitud koht. Kui paindlikkuse võimaldamiseks lubatakse töötada ka väljaspool nimetatud kohta, siis võiks vastutuse üleminekuks piisata sellest, kui töötajat on juhendatud ja nõustatud. Töötaja hinnata jääb see, kas selles muus kaugtöö kohas on võimalik tööandja juhiseid ohutu töökeskkonna ja töötamise osas täita. Teenistujate Tervisekontrollist saab töötervishoiuteenus, mis peaks oma Arvestatud. Eelnõu sõnastust täpsustatud. Ametiliitude olemuselt olema mitmekesisem tegevus kui senine tervisekontroll. Tööandjal on kohustus korraldada Keskorganisatsioon Täpsustatud ja laiendatud on töötervishoiuarsti ülesandeid. Idee on töötervishoiuteenuse osutamist. TALO iseenesest hea ja tööandjate poolt kindlasti tervitatav, aga mulle Tervisekontrollide läbiviimine toimub praktikuna jääb arusaamatuks, kuidas see ikkagi päriselus toimuma vastavalt tööandja ja töötervishoiuarsti hakkab. kokkuleppele selleks sobivas koha (enamasti Eelnõu § 131 lg (1) ütleb, et tööandja korraldab töötervishoiuteenuse töötervishoiuteenuse osutaja ruumides). osutamist töökohal. Kui täna on tööandjal kohustus korraldada töötaja tervisekontroll ja tervisekontrolli toimumise asukoht ei ole TTOS-s määratud, siis miks on vaja edaspidi töötervishoiuteenust korraldada töökohal? Töökoha mõiste on TTOS §4(1). Kuidas tööandja peaks seda kohustust tõlgendama? Teenistujate Eelnõu § 131 lg (3) p 2) ütleb, et töötervishoiuteenuse osutamisel Selgitatud. Töötervishoiuteenuse osutaja Ametiliitude töötervishoiuarst analüüsib ettevõtte töötervishoiu olukorda valik ja teenuse osutamise korraldus on Keskorganisatsioon tervikuna ja § 131 lg (12) ütleb, et analüüsi tehakse vastavalt tööandja otsustada ning tööandja ja TALO vajadusele, kuid vähemalt kord kolme aasta jooksul. Kui mõtlen töötervishoiuteenuse osutaja/ MTA-le, siis meil on üle 30 töökeskkonna ja meie teenistujad töötervishoiuarsti kokkuleppe küsimus. puutuvad tervisekontrollide käigus kokku kümnete erinevate Üldjuhul on tööandjal üks töötervishoiuarstidega. Kes sel juhul analüüsib? Kas kõik töötervishoiuteenuse osutaja 44  töötervishoiuarstid, kes meie teenistujatega tervisekontrolli käigus lepingupartneriks, samal ajal võivad kokku puutuvad? Aga kui ettevõttel/asutusel on mitu tervisekontrolle läbi viia selle lepingu raames töötervishoiuteenuse partnerit, kuidas siis analüüsimisega on? Juba erinevad töötervishoiuarstid. Selline praktika täna töötervishoiuarste napib. Seega on raske uskuda, et nad saavad on levinud suuremate töötervishoiuteenuse oma töölauale veel midagi juurde võtta. Mis saab aga siis kui osutajate juures, kus on tööl mitmeid töötervishoiuteenuse pakkujad (töötervishoiuarstid) ei suuda/ei jõua töötervishoiuarste. Sellises olukorras on tööandjatele selliseid analüüse teha? võimalik korraldada ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsimine selliselt, et selle teeb üks konkreetne töötervishoiuarst, kasutades selleks kolleegide sisendit, kes on ka töötajate tervisekontrolle läbi viinud. Töötervishoiuteenuse osutaja pädevuses on korraldada oma organisatsiooni siseselt töötervishoiuarstide ja teiste spetsialistide töökorraldus ja tööjaotus. Juhul kui tööandjal on mitu lepingu partnerit, siis on tööandja otsustada, kas ja kuidas ettevõtet tervikuna analüüsitakse. Näiteks kui ettevõttes on erinevad struktuuriüksused, kellel on erinevad töötervishoiuteenuse osutajad, võib töötervishoiu olukorra analüüsimise korraldada selliselt, et see tehakse iga struktuuriüksuse kohta eraldi. Lisaks selgitame, et eelnõuga kavandatud muudatused on läbi räägitud Eesti Töötervishoiuarstide Seltsiga, kes ei ole avaldanud kahtlust töötervishoiuteenuse osutajate suutlikkuse üle kvaliteetset teenust pakkuda. Teenistujate Eelnõu § 131 lg (6) annab tööandjale võimaluse teatud tingimustel Selgitatud. Tervisekontrolli otsuse vormi Ametiliitude arvestada uue töötaja tervisekontrolli läbituks ka teisele tööandjale täiendatakse andmeväljaga tervisekontrolli väljastatud tervisekontrolli otsuse alusel. Selleks tuleb töötajal otsuse aluseks oleva ohuteguri ja/või töö 45 Keskorganisatsioon esitada oma tervisekontrolli otsus tööandjale. Kuidas aga tööandja laadi kohta. Selliselt saab tööandja töötajat TALO saab olla kindel, et teise tööandja tervisekontrolli suunamise aluseks varasema tervisekontrolli otsuse pealt teada, olnud ohutegurid on täpselt samad, mis temal kuna täna milliste ohutegurite/töölaadide suhtes on tervisekontrolli suunamisel olevate ohutegurite infot töötaja tervisekontroll tehtud. tervisekontrolli otsusel ei ole? Kuidas see info tööandjani jõuab? Tööandja saab varasema tervisekontrolli otsuse aluseks võtta vaid olukorras, kus töötaja selle temale esitab. Juhul kui töötaja seda ei tee, tuleb tervisekontroll korraldada esimese nelja kuu jooksul tööle asumisest arvates. Teenistujate Eelnõu on § 131 lg (13) ütleb, et tööandja rakendab töötervishoiuarsti Arvestatud. Eelnõu sõnastust on täpsustatud Ametiliitude ettepanekuid töökeskkonna parendamiseks ja töötajate tervise selliselt, et tööandja rakendab Keskorganisatsioon edendamiseks, lisades need vajaduse korral riskianalüüsi töötervishoiuarsti ettepanekuid TALO tegevuskavasse. Täna on Tööinspektsioon seisukohal, et töökeskkonna parandamiseks ja töötajate tervisekontrolli otsuse esimene osa, st nn otsus, on tööandjale tervise edendamiseks, kui sellega ei kaasne täitmiseks ja teine osa, st ettepanekud, täidab tööandja vastavalt tööandjale ebaproportsionaalselt suuri võimalustele. Selline lähenemine on igati mõistlik. Miks? Tööandjal kulusid. Selliselt on tagatud tööandja ei ole sageli ressursse, et neid ettepanekuid koheselt rakendada või kaalutlusruum töötervishoiuarsti ka lähitulevikku planeerida. Teine ja veel sagedasem probleem on ettepanekute rakendamisel. aga see, et ettepanekud on tehtud copy-paste ehk kõigil samal päeval sama arsti külastanud teenistujate otsustel on täpselt samad ettepanekud. Kui aga teenistujatega rääkida ja „probleemi“ tausta uurida selgub, et tegelikult mingit probleemi ei ole. Enamasti allkirjastavad teenistujad otsuse ilma selle sisusse süvenemata. Kui aga ettepanekuga tekib rakendamise kohustus, siis sellised copy- paste otsused koormavad tööandjaid. Teenistujate Eelnõu § 135 lg 3 ütleb, et on tööd, mille korral töötaja ei saa Selgitatud. Tööde nimekirja, mille korral Ametiliitude kaugtööd tehes ohutut töökeskkonda ise tagada ja sel juhul tuleb töötaja saab tööandja juhistest lähtuvalt oma Keskorganisatsioon tööandjal täita kõiki TTOS-s nimetatud töötervishoiu- ja ohutuse eest vastutada õigusakti tasandil ei TALO tööohutusalaseid kohustusi. Kas on plaanis kinnitada ka nimekiri kehtestata. See jääb tööandja ülesandeks sellistest töödest? Kuidas tööandja teab, millise töö puhul ta saab hinnata ja koostööd töötajaga kokku leppida. töötajaga vastutust jagada ja millise puhul ei saa. Kaugtöö tegemise võimalikkus sõltub nii töö 46  iseloomust, sellega kaasnevatest riskidest kui ka töötaja enda võimalustest ja võimekusest tööandja juhistest lähtuvalt töökeskkonna ohutus tagada. Teenistujate Töötaja vaates tekitab aga küsimusi eelnõu punkt 10 (§ 13 Selgitatud. Eelnõu on muudetud selliselt, et Ametiliitude täiendamine lg 3-5), st tööandja õigus töötaja isikuandmete, sh töötaja terviseandmete töötlemise sätted on Keskorganisatsioon terviseandmete, töötlemiseks. lisatud konkreetsete TTOS-i paragrahvide TALO § 13 lg 3: juurde, kus tööandjal tekib õigus Tööandjal on õigus töötervishoiu ja tööohutuse tagamise eesmärgil terviseandmeid töödelda. Selliselt on tagatud töödelda töötaja isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid, kui see suurem õigusselgus. Seletuskirjas on on vajalik eelkõige: 1) riskianalüüsi ja tegevuskava koostamiseks; täpsustatud, milliseid andmeid on tööandjal 2) töötajate terviseriskide vältimise või vähendamise abinõude õigus töödelda. rakendamiseks; 3) töötervishoiuteenuse korraldamiseks; 4) tervisekahjustusega töötajatele sobivate töötingimuste loomiseks; 5) tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimiseks; 6) haigushüvitise maksmiseks. Kuna eelnõu annab tööandjale seda tüüpi andmete kogumiseks väga laiad raamid, siis teeb selline muudatus töötaja murelikus. Eesti Tööandjate Eelnõu § 1 punkti 13 (TTOS uus § 135 lg 1 p 1) kohaselt peab Mittearvestatud ja selgitatud. Riskide Keskliit tööandja hindama töötajale kaugtööga kaasnevaid riske ja kajastama hindamine saab ja peab olema tööandja selle tulemused risikianalüüsis. kohustus, seda aga töötajaga koostöös. Arvestades, et töötaja võib teha kaugtööd erinevates asukohtades, on Tööandja kohustus on kaugtöö korral hinnata tööandjal keeruline töötaja tegelikku töö tegemise asukohta kindlaks sellega kaasnevaid risk niivõrd kuivõrd see ja selle riske hinnata. on kaugtöö eripärasid arvestades võimalik. Leiame, et ka juhul, kui tööandja hindab riske vesteldes, siis on See tähendab, et tööandja ei pea minema selgusetu, kuidas vestluse tulemused riskianalüüsis vormistatakse ja riske hindama töötaja koju, raamatukokku mis on sellise riskihindamise sisuline kasu. või kohvikusse või mujale, kus töötaja Isegi kui töötaja kinnitab tööandjale, et ta teeb tööd oma kodus, kuid kaugtööd teha soovib. Küll aga on tööandjal keeldub oma töökohta (kodu) kirjeldamast või fotosid saatmast, teeb võimalik koostöös töötajaga kaardistada see tööandja poolt riskide hindamise pealiskaudseks või lausa kaugtööga kaasnevad potentsiaalsed riskid ja võimatuks. nende maandamise abinõud ning kajastada 47  Praktikas on levinud, et kaugtöö kokkuleppes ei määrata üldse need ka töökeskkonna riskianalüüsis. Eelnõu kindlaks konkreetset kaugtöö tegemise asukohta. Kuna tööandja sõnastust on vastavalt täpsustatud. niikuinii ei saa kontrollida, kus töötaja täpselt asub ja töötaja soovib Juhul kui tööandja ei hinda kaugtööga kaugtööd teha, siis peab see olema töötaja kohustus jälgida, et tema kaasnevaid riske, ei ole tal ka sisuliselt töökeskkond on ohutu. võimalik töötajat juhendada, kuidas kaugtööl Tööandja kohustus piirdub seejuures töötaja korrektse olles võimalikke riske maandada ja milliseid juhendamisega. abinõusid selleks rakendada. Eeltoodust tulenevalt leiame, et pooltel ei peaks olema kohutust leppida kokku kaugtöö tegemise konkreetses asukohas ning tööandja kohutus peaks piirduma töötaja juhendamisega lähtudes konkreetsest ametikohast (töö sisust). Seega teeme ettepaneku jätta välja eelnõuga kavandatud uue TTOS § 135 lõikest 1 punkt 1. Eesti Tööandjate Vastavalt eelnõu § 1 punktile 13 (TTOS uus §135 lg 1 p 4) on Arvestatud osaliselt. Nõustume, et kaugtöö Keskliit tööandja kohustatud kujundama ja sisustama kaugtöö töökoha, välja korral peab tööandjale ja töötajale jääma arvatud juhul, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud teisiti. võimalus kokku leppida, kuidas ühiselt Eelnõu § 1 punkti 14 (TTOS uus §14 lg 1 p 11) kohaselt on töötaja tagatakse sobiv töökoht. Seetõttu on eelnõu kohustus kujundada ohutu töökoht ja töötingimused, kui vastavasse sättesse lisatud ka viide „…välja tööülesandeid täidetakse kaugtööna ja töötajal on vastavalt tööandja arvatud juhul, kui töötaja ja tööandja on antud juhistele võimalik ohutu töökeskkond ise kujundada. kokku leppinud teisiti“. See annab tööandjale Arvestades juba eelpool toodud põhjendusi oleme seisukohal, et ja töötajale õiguse kokku leppida näiteks kaugtöö töökoha kujundamine peab olema töötaja kohustus ja selles, et töötaja tagab ise omale sobiva laua vastutus. või tooli. Kui töötaja ei suuda või soovi sellist vastutust võtta, ei saa tööandja Seoses töötaja kohustustega (TTOS § 14 talle kaugtööd võimaldada. muudatused) on eelnõu sõnastust muudetud Teeme ettepaneku jätta välja eelnõuga kavandatud uue TTOS § 135 selliselt, et töötaja kohustus on kujundada, lõikest 1 punkt 4 ning muuta § 14 lg 1 punkti 1' sõnastust selliselt, et ohutu töökoht ja töötingimused, kui töötajal tekiks kohustus kaugtöö korral oma töökoht ise kujundada tööülesandeid täidetakse kaugtööna. vastavalt tööandjalt saadud juhistele. Samal ajal on oluline, et enne kaugtööle Samuti vajab ümber sõnastamist eelnõu § 1 punktiga 15 muudetav minemist oleks tööandja töötajat vastavalt TTOS § 14 lõige 4, et oleks selge töötaja kohustus ja vastutus oma juhendanud ja veendunud, et töötaja oskab töökoha kujundamise eest. töökohas ohust tagada. 48 Eesti Tööandjate Oleme oma varasemates ettepanekutes juhtinud tähelepanu, et Selgitatud. Kaugtööga seotud kulude Keskliit kaugtööga seotud kulude hüvitamine vajab selgemat ja lihtsamat hüvitamine on tööandja ja töötaja regulatsiooni. Loodame ka sellel teemal lähimal ajal diskussiooni. kokkuleppe küsimus. Kõik tööandja tööohutusega seotud kulud, sh töökoha kohandamine, on ettevõtlusega seotud kulud ja ei kuulu seega maksustamisele erisoodustusena. Eesti Tööandjate Eelnõuga tehtavate muudatuste kavandatud jõustumistähtaeg on Arvestatud. Kaugtööga seotud muudatused Keskliit 1.jaanuar 2023.a. jõustuvad üldises korras. Arvestades, et vajadus kaugtöö regulatsiooni muutmiseks on juba ammu ning pragusel ajal eriti kriitiline, teeme ettepaneku kaugtööga seotud sätted jõustada nii ruttu kui võimalik pärast eelnõu vastuvõtmist. Eesti Tööandjate Eelnõu §1 punktiga 11 muudetava TTOS § 131 lg 3 p 2 kohaselt on Selgitatud. Tööandjal on õigus otsustada, Keskliit töötervishoiuarsti kohustus ettevõtte töötervishoiu olukorra kuidas ta korraldab töötervishoiuteenuse analüüsimine tervikuna. osutamise, kui tal on mitu erinevat ja Nimetatud sätte puhul on suurettevõtetel küsimus, kuidas saab erinevates asukohtades asetsevat töötervishoiuarst analüüsida ettevõtet tervikuna kui struktuuriüksust. Kui tööandjal on iga töötervishoiuarsti teenust osutavad tööandjale mitu teenuseosutajat. struktuuriüksuse kohta erinev teenuseosutaja, Näiteks ettevõttel, mille struktuuriüksused asuvad üle Eesti, osutab on võimalik töötervishoiu olukorra analüüs praegu teenust neli töötervishoiuteenuse ettevõtet. läbi viia struktuuriüksuse põhiselt. Kuna kõik töötervishoiuarsti teenusega kulud kannab alates Eelnõu seletuskirjas on hinnatud, et täiendav 1.jaanuarist 2023.a tööandja, siis peab tööandjatel olema varakult kulu tööandjale võib jääda ligikaudu 600 € teada selle teenuse hind, et arvestada töötervishoiukulude kasvuga juurde tööandja kohta aastas. Samas tuleb 2023.aasta eelarves. arvestada, et eelnõuga ei kehtestata teenusele hinnapiire, mis tähendab, et teenuse hind kujuneb turul ning lõplik hind sõltub erinevatest teguritest, nt ettevõtte suurusest, riskitasemest, tegevusalast jms. Eesti Tööandjate Muudetava TTOS § 131 lg 6 kohaselt korraldab tööandja töötaja Selgitatud. Tervisekontrolli otsuse vormi Keskliit tervisekontrolli nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates. täiendatakse andmeväljaga tervisekontrolli Kui töötaja on viimase kuue kuu jooksul läbinud teise tööandja otsuse aluseks oleva ohuteguri ja/või töölaadi 49  juures tervisekontrolli samade töökeskkonna ohutegurite suhtes, kohta. Selliselt saab tööandja töötajat võib tööandja korraldada tervisekontrolli töötaja esitatud varasema tervisekontrolli otsuse pealt teada, tervisekontrolli otsusel märgitud ajal. milliste ohutegurite/töölaadide suhtes on Siinkohal on küsimus, kuidas tööandja saab töötaja eelnevate tervisekontroll tehtud. tervisekontrollide ja riskianalüüsi andmed? Juhul kui tööandjal tekib kahtlus, kas töötaja Kas tööandjal on pädevust hinnata eelmise tööandja riskianalüüsi töö iseloom ja/või töökeskkonna ohutegurid kattuvust uue töökoha riskianalüüsiga, mille alusel on varasem olid eelmises töökohas samad, on tööandjal töötervishoiu arst oma otsuse teinud? Tööiseloom võib uues kohas võimalik töötaja tervisekontrolli saata olla erinev varasemast. sõltumata sellest, kas töötaja on hiljuti Tõenäoliselt kasvab tööandjate halduskoormus teiste tööandjate tervisekontrolli läbinud või mitte. Rõhutame, poolt riskianalüüsi päringutele vastamise ning riskianalüüside et seaduse muudatuse eesmärk on pakkuda võrdlemise ja hindamise osas. tööandjatele ja töötajatele suuremat paindlikkust. Tegemist ei ole kohustusega vaid võimalusega. Kui tööandja ei oska hinnata või kahtleb, kas varasem tervisekontrolli otsus on piisav või toob sellise hinnangu andmine kaasa liigse koormuse, tasub tööandjal töötaja uuesti tervisekontrolli saata nii nagu üldpõhimõte ette näeb. Eesti Tööandjate Muudetava TTOS § 131 lg 11 kohaselt kannab tööandja Selgitatud. Lähtuda tuleks Vabariigi Keskliit töötervishoiuteenuse osutamisega seotud kulud. Töötajate Valitsuse 11.06.2009 määrusest nr 91 tervisekontroll tehakse tööajal ja töötajale makstakse sellel ajal „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja keskmist tööpäevatasu. kord“. Siinkohal palutakse täpsustada 12-tunniste vahetustega töötajate tööpäevatasu arvutamise aluseid: kas keskmine tunnitasu korrutatakse 12-ga? Eesti Tööandjate Majandus- ja taristuministri määrus 26.11.2020 nr 79 Selgitatud. Sarnaselt raudteetöötajatega on Keskliit Raudteetöötaja tervisenõuded ja tervisekontrolli kord Lisa 2 on tervisetõendid kasutusel ka mitmete teiste tervisekontrolli otsuse pealkiri „Tervisetõend“, kas neid pealkirju valdkonna töötajate puhul, kus on õigusakti samasisuliste dokumentide puhul ei võiks ühtlustada? tasandil kehtestatud tervisenõuded konkreetsel ametikohal/töökohal töötamiseks 50  (nt politseinikud, päästjad jm). Kõikide nende puhul on kasutusel tervisetõendi mõiste. Käesoleva eelnõuga ei muudeta eritervisekontrolli korda. Eesti Tööandjate Tervisekontrolli otsusele võiks lisada töötaja telefoninumbri välja. Mittearvestatud. Ettepaneku sisuline Keskliit põhjendus ei ole selge. Eesti Tööandjate Tervisekontrolli otsusele võiks lisada tervisekontrolli aluseks olev Arvestatud. Määruse kavandit vastavalt Keskliit põhiline ohutegur ja kaasnevad ohutegurid, et oleks näha, mille täiendatud. alusel on töötaja tervise sobivust töökohale hinnatud. Eesti Tööandjate Eesti Tööandjate Keskliit on seisukohal, et töötervishoiuteenuse Selgitatud. Eelnõuga tehtavad muudatused Keskliit laiendamist puudutava muudatuste kavandamisel tuleks hinnata, kas on läbi arutatud Eesti Töötervishoiuarstide töötervishoiuteenuse osutajatel on ka tegelikku võimekust pakkuda Seltsiga. Töötervishoiuarstid ei ole sisulist väärtust loovat teenust vastavalt eelnõus ettenähtule. väljendatud kahtlust oma suutlikkuse osas Eriti olukorras, kus taoliste teenuste lisandumine tingib tööandjate töötervishoiuteenust eelnõus kirjeldatud jaoks kulude kasvu, on oluline, et teenusel oleks ka lisandväärtus viisil ja kvaliteetselt osutada. ning see ei jääks endast kujutama üksnes formaalsust. Terviseamet Eelnõu § 1 punktiga 22 tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 18. Mittearvestatud ja selgitatud. juuni 2014. a määrus nr 35 „Töötervishoiuspetsialistide Eelnõu kohaselt võib töötervishoiuspetsialist tööülesanded töötervishoiuteenuse osutamisel“, kuna nimetatud osutada töötervishoiuteenuseid vastavalt oma määruses toodud erinevate töötervishoiuspetsialistide tööülesanded pädevusele. Asjaolu, et määruse tasandil ei vastavad sisuliselt TTOS §-s 19 sätestatud töötervishoiuteenustele ja ole iga spetsialisti osutatavaid teenuseid ei oma seega eraldiseisva määrusena täiendavat lisandväärtust. piiritletud, ei tähenda, et kõik spetsialistid Töötervishoiuspetsialistidel on õigus osutada §-s 19 sätestatud võiksid osutada kõiki teenuseid sõltumata töötervishoiuteenuseid vastavalt oma pädevusele. oma pädevusest. Kommentaarist ei selgu, Terviseamet juhib tähelepanu, et antud määruse kehtetuks millist olulist lisandväärtust kõnealune tunnistamine kaotab sisuliselt ära mittemeditsiiniliste määrus pakub võrreldes seaduses sätestatule. töötervishoiuspetsialistide tegevuste erinevuse. Terviseamet on Lisaks selgitame, et korduvalt viidanud, et mittemeditsiiniliste töötervishoiuspetsialistidele pädevusnõuete töötervishoiuspetsialistide pädevusele on vajalik kehtestada kehtestamist on varasemalt arutatud, kuis miinimumnõuded, mille alusel saab öelda, et isik on pädev kahjuks hetkel ei ole sobivat lahendust sellele töötervishoiuteenust osutama. Töötervishoiuteenuse kvaliteedi leitud. Eesti ülikoolides õpetatakse erinevate tõstmiseks on vajalik muuhulgas ka mittemeditsiiniliste õppekavade alusel erinevaid spetsialiste, 51  töötervishoiuspetsialistide minimaalsete pädevusnõuete kuid on teada, et turul tegutseb neid kehtestamine. Tihti nimetavad töötervishoiuspetsialistiks end ka spetsialiste väga vähe. Kui Terviseametil on isikud, kes on läbinud näiteks 10-tunnise koolituse töökoha ettepanekuid, millised peaksid spetsialistide füüsikaliste ohutegurite teemal. pädevusnõuded olema, oleme valmis sellel teemal edaspidi arutama. Terviseamet Eelnõu § 1 punktiga 31 täpsustatakse töötervishoiuteenuse osutaja Täname arvamuse eest. Nõustume Teie üle järelevalve tegemist. Töötervishoiuteenuse osutajate üle teeb seisukohaga. Terviseamet saab ja peab järelevalvet Terviseamet. Järelevalve käigus kontrollib Terviseamet järelevalve käigus pöörama tähelepanu TTOS §-des 131 , 19 ja 192 sätestatud nõuete täitmist. Võrreldes aspektidele, mis on Terviseameti pädevuses. kehtiva õigusega tuuakse selgelt välja, et Terviseameti järelevalve Tõesti ei ole õigusakti tasandil reguleeritud hõlmab töötervishoiuteenusele seatud nõuete täitmise kontrollimist, tervishoiuspetsialistide pädevusi. sealhulgas seda, kas töötervishoiuarst on osutanud kõiki TTOS § 131 lõikes 3 nimetatud teenuseid, kas töötervishoiuteenuse osutamisega soetud andmed on dokumenteeritud ja säilitatud jms. Lisaks on Terviseametil pädevus teha järelevalvet tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS) sätestatud nõuete täitmise üle. Töötervishoiuarstid kui tervishoiutöötajad peavad järgima lisaks TTOS-is sätestatud nõuetele ka TTKS-is sätestatud nõudeid. Terviseamet juhib tähelepanu, et töötervishoiu ja tööohutuse seaduses nimetatud „töötervishoiuspetsialisti erialast pädevust tõendav diplom, spetsialiseerumise või täiendusõppe tunnistus“ ei ole reguleeritud ehk puuduvad seadusandlikud viited sellele, millistele nõuetele peab vastama (minimaalne) ergonoomi, tööhügieeni ja tööpsühholoogi haridus. Terviseametile ei ole seadusega antud õigust viia läbi menetlust töötervishoiuspetsialistide poolt omandatud pädevuse hindamise vastavuse osas ning seega ole Terviseametil õigus järelevalve käigus hinnata, kas eelnõu § 19 lg 3 alusel töötab töötervishoiuteenuse osutamisel töötervishoiuteenuse osutava isiku heaks lepingu alusel füüsiline isik, kellel on töötervishoiuspetsialisti erialast pädevust tõendav diplom, spetsialiseerumise või täiendusõppe tunnistus. 52 Eesti Infotehnoloogia ja ITL on varasemalt juhtinud Sotsiaalministeeriumi tähelepanu Selgitatud. Nõustume Teie esitatud kaugtöö Telekommunikatsiooni sellele, et kaugtöö osas on kehtiv regulatsioon puudulik (ITL-i kiri reguleerimise põhimõtetega ja oleme Liit 22. veebruar 2021 nr 3.1-1/19). Seetõttu toetab ITL eelnõu eesmärki püüdnud neid ka eelnõus kajastada, sh on muuta kaugtöö korral töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine reguleeritud vastutuse jagunemine tööandja tööandjatele ja töötajatele arusaadavamaks. ja töötaja vahel. Meie hinnangul on kaugtöö regulatsiooni puhul kõige olulisem Riskide hindamisega seoses märgime siiski, järgmine: et riskide hindamine saab ja peab olema 1) Töötervishoiu ja tööohutuse regulatsiooni aluseks oleva tööandja kohustus, seda aga töötaja koostöös. põhimõtte [töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 12 lg 5] Juhul kui tööandja ei hinda kaugtööga kohaselt teevad tööandja ja töötaja koostööd ohutu töökeskkonna kaasnevaid riske, ei ole tal ka sisuliselt nimel, mistõttu peavad kohustused olema mõlemal poolel; võimalik töötajat juhendada, kuidas kaugtööl 2) Tööandjal on töötaja juhendamise ja nõustamise kohustus ohutu olles võimalikke riske maandada ja milliseid kaugtöö tegemise koha riskide hindamisel ning nõuete selgitamisel; abinõusid selleks rakendada. 3) Kokkuleppel tööandjaga on töötajal võimalik töötamise kohaks Eelnõu sõnastust on riskide hindamise osas valida kaugtöö, millega koos valib töötaja kohustuse hinnata oma täpsustatud. Riskide hindamise eesmärk on kaugtöö tegemise koha riske ja tagada, et tema kaugtöö tegemise kaardistada kaugtööga kaasnevad koht on tema tervisele ohutu; võimalikud riskid. See ei eelda tööandjalt 4) Kui töötajal ei ole võimalik kaugtöö tegemise kohas ohutuid kaugtöö tegemise kohas kohapeal riskide töötamise tingimusi tagada, siis kaugtöö kokkulepet ei tehta ning hindamist, vaid seda saab teha töötajaga töökoht on tagatud tööandja tegevuskohas. vesteldes. Seega peab uue regulatsiooni peamine eesmärk olema jagada vastutus tööohutuse ja töötervishoiu teemades tööandja ja töötaja vahel õiglaselt ning tegelikke olusid arvestades. Lähtudes mõistlikkuse põhimõttest ja mõlema poole huvist kaugtöö võimaldamiseks ei saa tööandja vastutada asjaolude eest, mis ei ole tema kontrolli all. Eesti Infotehnoloogia ja Esimene küsimus, mis vajab suuremat selgust, on töö tegemise koht Selgitatud. Eelnõuga ei muudeta kehtivat Telekommunikatsiooni kaugtöö puhul. Eelnõu lähtub eeldusest, et kaugtöö võib toimuda töölepingu seaduse põhimõtet. Töölepingus Liit töötaja poolt vabalt valitud kohas. ITL on sellega nõus ja just nii see võib kokku leppida nii konkreetses kaugtöö praktikas toimub. tegemise kohas kui ka selles, et töötaja teeb Samas jääb eelnõust arusaamatuks, kas ja mis ulatuses on vajalik kaugtööd, kuid täpset kohta töölepingus fikseerida kaugtöö kokkuleppe korral töölepingus selle tegemise kokku ei lepita. Seletuskirja on selles osas 53 koht. Täna kehtiva töölepingu seaduse kohaselt lepitakse töö täpsustatud. See, kas ja kui detailselt tegemise koht kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ja töölepingus kaugtöö tegemise koht eeldatavalt on töö tegemise kohaks tööandja tegevuskoht, mis on fikseeritakse, on tööandja ja töötaja töösuhtega kõige rohkem seotud (TLS § 20). Eelnõu seletuskirja kokkuleppe koht. kohaselt (lk 4) võib kokku leppida konkreetses kaugtöökohas, konkreetsetes erinevates kohtades või vabalt valitud kohtades. See ei lähe kokku tänase töökoha määratlemise praktikaga – miks see peaks olema täpsemalt määratletud kui töölepingu seaduses nõutud töö tegemise koht. Sealjuures ei ole arvestatud hübriidversiooniga – kontor/kodukontor, mille puhul tekib küsimus, millise koha peaks määratlema töö tegemise peamiseks kohaks, kas kontori või kodukontori ehk kaugtöö koha. Töölepingu seaduse üldisem määratlus toetab rohkem tänast praktikat – reeglina on nii kodu kui töökoht ühe ja sama omavalitsuse üksuse piirides. Arvestades kaugtöö definitsiooni, mis sisaldub kehtiva töölepingu seaduse § 6 lõikes 4 ja sätestab, et kaugtöö on töötamine väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas, ei näe me vajadust ega ka võimalust kaugtöö koha kokkuleppimisel. Praktikas on see töötaja valida ja tööandja ning töötaja vahelise kokkuleppe küsimus ning seadus ei saa sellest mööda vaadata või teistsugust reeglit seada. Seetõttu teeb ITL ettepaneku jääda töökoha määratlemisel kehtiva TLS regulatsiooni juurde ning mitte kohustada tööandjaid leppima kokku kaugtöö tegemise kohta. Tööandja ja töötaja peaksid leppima kokku, kas töötaja teeb ka kaugtööd või töötab ainult tööandja tegevuskohas ning sellest peaks piisama. Rõhutame, et antud ettepanek on tugevalt seotud ITL-i järgmiste ettepanekutega ja kehtib nende arvestamisel. Kui tööandjale jäävad hetkel eelnõuga kavandatavad kohustused, siis tuleb kaugtöö tegemise koht selgelt ühe kohana ehk töötaja koduna määratleda, aga sellisel juhul ei oleks uus regulatsioon praktikaga kooskõlas ning takistaks kaugtöö kasutamist. 54 Eesti Infotehnoloogia ja Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse TTOS-i uue §-iga 135, mis Mittearvestatud ja selgitatud. Telekommunikatsiooni sätestab tööandja kohustused kaugtöö korral. Esimene kohustus Riskide hindamine saab ja peab olema Liit nimetatud §-i lg 1 punktis 1 kohustab tööandjat hindama kaugtööga tööandja kohustus, seda aga töötajaga kaasnevaid riske töötaja tervisele, kajastama riskide hindamise koostöös (töötajaga vesteldes). Tööandja tulemused töökeskkonna riskianalüüsis ning rakendama abinõusid kohustus on kaugtöö korral hinnata sellega töötaja terviseriskide vältimiseks ja vähendamiseks vastavalt TTOS kaasnevaid riske niivõrd kuivõrd see on §-s 134 sätestatule. kaugtöö eripärasid arvestades võimalik. See ITL on seisukohal, et tööandjad ei saa seda kohustust sellisel määral tähendab, et tööandja ei pea minema riske kaugtöö korral täita ega töötajate eraomandi kujundamisse ja hindama töötaja koju, raamatukokku või sisustamisse sekkuda, samuti tuvastada kaugtöö asukohas kohvikusse või mujale, kus töötaja kaugtööd kõikvõimalikke psühhosotsiaalseid, bioloogilisi, keemilisi vmt teha soovib. Küll aga on tööandjal võimalik ohutegureid. koostöös töötajaga kaardistada kaugtööga Kaugtööd võib teha vabalt valitud asukohas (seda kinnitab eelnõu kaasnevad potentsiaalsed riskid ja nende seletuskiri lk 4) ja seetõttu ei saa tööandja hinnata ära kõikvõimalike maandamise abinõud. Eelnõu sõnastust on asukohtade riske. Isegi kui riskide hindamise kohustus kehtiks vaid vastavalt täpsustatud. töötajate kodude kohta, oleks see ebaproportsionaalselt koormav Juhul kui tööandja ei hinda kaugtööga kohustus ja seda eriti suurematele tööandjatele. kaasnevaid riske, ei ole tal ka sisuliselt Samuti on kodust riskihinnangut keeruline teha eraelu puutumatuse võimalik töötajat juhendada, kuidas kaugtööl tõttu. Praktikas on töötajad keeldunud lisaks kodu külastamisele olles võimalikke riske maandada ja milliseid näiteks ka fotode esitamisest, mis tähendab, et selline riskihindamine abinõusid selleks rakendada. võiks praktikas toimida üksnes osade töötajate puhul, kes sellega nõustuvad. Mis saab ülejäänud töötajatest, kes ei nõustu? Kas lähtuda tuleks üksnes vestluse käigus teada saadust? Kas selline keeldumine takistaks kaugtöö kokkuleppe sõlmimist? Oleme seisukohal, et eelnõus sätestatud riskihindamise kohustus tekitaks ebamõistlikku halduskoormust, mille tulemuseks oleks üksnes osaline ülevaade ja riskide hindamine. Seetõttu leiame, et see ei ole mõistlik ega praktikas toimiv lahendus kaugtöö riskide maandamiseks. Oleme seisukohal, et tööandja kohustus peab piirduma töötaja juhendamisega ja seda eelkõige töö iseloomust tulenevate riskide suhtes ning see on juba sätestatud eelnõuga kavandatavas TTOS 55  §135 lõike 1 punktis 2. Töö iseloomust tulenevad riskid sisalduvad riskihinnangus, mis on tööandjal koostatud tööandja tegevuskohas toimuva töötamise puhuks ja neid saab aluseks võtta töötaja juhendamisel ka kaugtööks. Kas kaugtöö tegemise kohas on võimalik tööandja juhiseid ohutu töökeskkonna ja töötamise osas täita, peab olema töötaja hinnata. Kui see ei ole võimalik, siis ei saa töötaja kaugtöö vormis töötada ega vastavasisulist kokkulepet tööandajaga sõlmida. Sellisel juhul peab tööandja tagama töötajale vajaliku töökeskkonna (tööandja tegevuskohas). Seetõttu teeme ettepaneku jätta kavandatava § 135 lõikest 1 välja esimene punkt. Eesti Infotehnoloogia ja Kavandatav TTOS § 135 lg 1 p 4 kohustab tööandja kujundama ja Mittearvestatud ja selgitatud. Nõustume, et Telekommunikatsiooni sisustama kaugtöö töökoha, välja arvatud juhul, kui tööandja ja kaugtöö korral peab tööandjale ja töötajale Liit töötaja on kokku leppinud teisiti. Ka seda kohustust on raske täita jääma võimalus kokku leppida, kuidas ühiselt kaugtöö korral, kus töötaja valitud töötamise kohas tööandja poolne tagatakse sobiv töökoht. Seetõttu on eelnõu riskide hindamine on ebamõistlikult keeruline ja mõnel juhtumil vastavasse sättesse lisatud ka viide „…välja lausa võimatu eraomandi riive tõttu. arvatud juhul, kui töötaja ja tööandja on Leiame, et kaugtöö koha sisustamise kohustus on ülereguleerimine kokku leppinud teisiti“. See annab tööandjale ja teeme ettepaneku jätta kavandatava § 135 lõikest 1 välja neljas ja töötajale õiguse kokku leppida näiteks punkt. selles, et töötaja tagab ise omale sobiva laua Praktikas toimib kodukontori sisustamine poolte kokkuleppel ja või tooli. vastavalt vajadusele ning leiame, et see peaks ka nii jätkuma. Lisaks juhime tähelepanu, et kui tööandja ja Tööandjale kohustuse panemine ei muuda olukorda lihtsamaks ega töötaja lepivad kokku, et töötaja ostab omale selgemaks. Lisaks on siinkohal oluline usalduse küsimus, sest sobiva tooli ja tööandja kannab sellega koroonakriisist tulenevalt laialdaselt kasutatava kaugtöö osas on soetud kulud, on tööandja täitnud oma juba tekkinud erinevaid praktikaid. Näiteks on levinud praktika, kus kohustuse kujundada/sisustada töökoht. tööandjad annavad töötajale teatud summa kodukontori Selline praktika ei ole vastuolus eelnõus sisustamiseks ega küsi tõendeid, millise tooli ja laua töötaja selle eest toodud sättega. soetas. Pigem on oluline, et tööandja juhendaks, millistele nõuetele ostetavad tooted vastama peavad ning toetama töötaja kodukontori sisustust vastavalt võimalustele ja vajadustele. Nende võimaluste ja 56  vajaduste pakkumine töötajale tõstab tööandja mainet tööturul, mistõttu ei tasu arvata, et tööandjad selle nimel ei pinguta ega tegutse. Eesti Infotehnoloogia ja Eelnõu § 1 punktiga 14 lisatakse TTOS § 14 lõikesse 1 punkt 11, Arvestatud. Eelnõu sõnastust täpsustatud Telekommunikatsiooni mis sätestab töötaja kohustuse kujundada ohutu töökoht ja selliselt, et töötajal on kohustus kujundada Liit töötingimused, kui tööülesandeid täidetakse kaugtööna ja töötajal on ohutu töökoht ja töötingimused, kui vastavalt tööandja antud juhistele võimalik ohutu töökeskkond ise tööülesandeid täidetakse kaugtööna. kujundada. See säte otseselt ei kohusta töötajat seda tegema, sest see on tingimuslikult kohustuslik (üksnes siis, kui töötajal on võimalik ise töökeskkond kujundada). Töötajale valiku jätmine devalveerib kohustust ning on pigem töötaja õigus, mitte kohustus. See tähendab, et kui töötaja arvab, et töötajal ei ole seda võimalik teha, siis peaks justkui ohutu töökoha ja töötingimused kujundama tööandja ning töötajal puudub sellekohane vastutus. Nagu eelpool välja toodud, võib riskide hindamine ja sellest tulenevalt vajalike meetmete (vajadus sisustamise ja kujundamise järele) rakendamine osutuda praktikas keeruliseks või teostamatuks ning see pärsib kaugtöö tegemist, sest tegelikult ei saa sellises olukorras kaugtöö kokkulepet sõlmida. Seega teeme ettepaneku jätta välja võimalus ja valik töötajale ning sõnastada TTOS § 14 lg 1 p 11 ümber järgmiselt: „kujundama ohutu töökoha ja töötingimused vastavalt tööandja poolt antud juhistele, kui tööülesandeid täidetakse kaugtööna“. Eesti Infotehnoloogia ja Eelnõus on tööandja ja töötaja vastutus ebaselgelt kirjas. Arvestatud. Eelnõust on välja jäetud § 135 Telekommunikatsiooni Näiteks sätestab eelnõu § 1 punktiga 13 TTOS-i lisatava § 135 lg 3, lõige 5 ning vastavalt on täpsustatud ka §-s Liit et kaugtööga seotud tööandja kohustused kohalduvad töödele, mille 14 vastavaid sätteid. korral on töötajal kaugtööd tehes vastavalt tööandja antud juhistele Ühtlasi juhime tähelepanu, et kaugtöö võimalik ohutu töökeskkond ise kujundada. Tööde puhul, mille tegemise saab toimuda vaid poolte korral töötaja ei saa kaugtööd tehes ohutut töökeskkonda ise tagada, kokkuleppel. Juhul kui töötajal ei ole tuleb tööandjal eelnõu kohaselt täita kõiki TTOS-is nimetatud võimalik kaugtöö tegemise kohas ise ohutust töötervishoiu- ja tööohutusealaseid kohustusi. Leiame, et see on tagada, kaugtöö kokkulepet sõlmida ei eksitav sõnastus, mis jätab mulje, et kui töötaja ei saa ise kaugtöö tohiks. Enne töötaja kaugtööle lubamist peab 57 kohas (nt kodus) ohutut töökeskkonda tagada, siis peab tööandja tööandja töötajat juhendama ja veenduma, et täitma kõiki TTOS nõudeid töötaja kaugtöö kohas ja ise töötajale töötaja oskab töökeskkonna ohutust tagada. ohutu kaugtöö koha tagama. Tegelikkuses ei saa sellisel juhul, kui töötaja ei saa omale ohutut töökeskkonda kaugtöö kohas tagada, kaugtöös kokku leppida. Sellisel juhul tagab tööandja töötajale ohutu töökeskkonna tööandja tegevuskohas. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku kustutada või ümber sõnastada eelnõu § 1 punktiga 13 TTOS-i lisatava § 135 lõike 3 teine lause. Kaugtöö korras töötamine on ja peab jääma poolte kokkuleppeks ning sellesse peavad panustama mõlemad osapooled (tööandja ja töötaja). Tööandja juhendab ja annab nõu ohutu töökeskkonna loomiseks ning töötaja hindab ja kui tingimused on täidetud, annab kinnituse, et järgib tööohutuse nõudeid. Kui tingimusi ei ole võimalik täita, annab töötaja sellest tööandjale teada ning seejärel on tööandjal kohustus pakkuda ohutu töökeskkond tööandja tegevuskohas (s.t et kaugtööd ei ole võimalik teha). Ka eelnõu § § 1 punktiga 15 TTOS § 14 muudetav lõige 4 vajab ümbersõnastamist. See säte lähtub samuti hetkel sellest, et tööandja vastutus on välistatud vaid juhul, kui töötajal on võimalik vastavalt tööandja juhistele ohutu töökeskkond ise kujundada. Tegelikult peab tööandja roll piirduma juhendamisega ja kui see on nõuetekohaselt tehtud, siis peab vastutus olema töötajal. Kui tingimused ei ole täidetud, siis ei saa kaugtööd teha, sest töötaja tervise ja ohutu töökeskkonna tagamine on ikkagi kõige olulisem. Aga hinnangu selleks peab andma töötaja ise vastavalt tööandja juhendamisele. Kui töötaja kinnitab, et ohutud töötingimused on täidetud, aga tegelikult ei ole, siis peaks ka vastutus jääma töötajale, mitte tööandjale, kui hiljem selgub, et sellest areneb välja kutsehaigus vmt oht või mõju töötaja tervisele. 58 Eesti Infotehnoloogia ja ITL teeb Sotsiaalministeeriumile ettepaneku kaaluda kaugtööga Mittearvestatud. Kuna TTOS § 14 vajab Telekommunikatsiooni seotud muudatuste esitamist TTOS-is ühes (uues) paragrahvis, sest töötaja õiguste ja kohustuste osas samuti Liit sellisel juhul oleks tagatud suurem selgus. muutmist, siis ei ole mõistlik dubleerivaid muudatusi teha kahes paragrahvis. Eesti Infotehnoloogia ja Eelnõu kohaselt on planeeritud kaugtööga seonduvad muudatused Arvestatud. Kaugtööga seotud muudatused Telekommunikatsiooni jõustada alles 1. jaanuaril 2023. Seda põhjendatakse eelnõu jõustuvad üldises korras. Liit seletuskirjas vajadusega anda eelnõuga puudutatud osapooltele (tööandjad, töötajad, töötervishoiuteenuse osutajad) piisav aeg seadusemuudatustega tutvumiseks ja vajalike ümberkorralduste tegemiseks. ITL-i kuuluvad tööandjad ei näe vajadust nii pikaks üleminekuajaks seoses kaugtöö regulatsiooniga juhul, kui võetakse arvesse ITL eelpool toodud ettepanekuid ja poolte võrdse panuse ja vastutuse jagunemise põhimõtet ohutu töökeskkonna tagamisel. ITL-i ettepanekutega arvestamise korral palume kaugtööga seotud täiendused/muudatused jõustada esimesel võimalusel. Kaugtöö osakaal on olnud ajas kasvav ja ettevõtted on juba mõnda aega oodanud sel teemal suuremat selgust õigusaktide tasandil ja eelkõige vastutuse erisust. Eelnõuga kavandatavad muudatused aitavad ITL-i ülaltoodud ettepanekute arvestamisel ennetada ja lahendada praktilisi muresid, mistõttu ei tohi eelnõu jõustamisega viivitada. Eesti Infotehnoloogia ja Kordame oma varasemat ettepanekut laiendada erisoodustusmaksu Selgitatud. Ergonoomilise töökoha Telekommunikatsiooni vabadustega tegevuste nimekirja lisades sinna ergonoomilise kujundamisega kaasnevad kulud loetakse Liit töökoha kulud. ITL toetab ka terviseedendamise maksuvabastuse ettevõtlusega seotud kuludeks, kuivõrd piirmäära suurendamist selliselt, et ergonoomilise töökoha kulud tegemist on tööandja TTOS-ist tuleneva oleks võimalik katta selle alt. kohustusega tagada ohutu ja tervist hoidev Oleme seisukohal, et vastav muudatus soodustaks kaugtöö töökeskkond. Sellised kulud on maksuvabad tegemiseks ergonoomiliste töökohtade loomist töötajate kodudesse. sõltumata sellest, kas töö tegemise koht on Hetkel on tööandjatel võimalik küll sisutuselemente maksuvabalt tööandja ruumides või tehakse kaugtööd. osta tööks vajalike kuludena, aga see tähendab kodudesse ostetud Tõsi, selleks, et kulusid ei loetaks erisoodustuseks, tuleb töötajal pärast 59  mööbli arvele võtmist ja töösuhte lõppemisel tagasivõtmist ehk töösuhte lõppu tööandjale kuuluv vara ettevõtjate vaatest tülikaid lisategevusi. tagastada. Eesti Eelnõu järgi muudetakse ja sõnastatakse paragrahvi 13 lõike 1 punkt Arvestatud. Eelnõu sõnastust täpsustatud. Töötervishoiuarstide 7 järgmiselt: „7) korraldama töötervishoiuteenuse osutamist Muudatuse eesmärk on sätestada tööandja Selts töökohal“. kohustus korraldada laiem Praegu kehtivas TTOS redaktsioonis kohustab paragrahv 13 lõike 1 töötervishoiuteenus mitte üksikud punkt 6² „korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma tervisekontrollid. sellega seotud kulud“ ning punkt 7 „ korraldama töötaja Tervisekontrolle võib jätkuvalt korraldada tervisekontrolli“. Selgusetuks jääb punkt 7 muudatuse sisuline töötervishoiuteenuse osutaja ruumides. tähendus. Eelnõuga ei tehta kehtivas praktikas Lisaks toome välja, et ka edaspidi eelnõus korduvalt kasutatud muudatusi. sõnastus „töötervishoiuteenuse osutamine töökohal“ võib tekitada segadust ja tõlgendamist viisil, kus tööandja nõuab töötervishoiualase tervisekontrolli teostamist ettevõttes kohapeal, mitte töötervishoiuteenuseosutaja ruumides. Eelnõu punkt 11 alusel muudetakse ja sõnastatakse § 13¹. Töötervishoiuteenus lõige 1 järgmiselt: „(1) Tööandja korraldab töötervishoiuteenuse osutamist töökohal“. Selline sõnastus viitab, nagu peaks ka tervisekontrollid korraldama ettevõttes kohapeal. Sarnaselt eelmisele tähelepanekule on eelnõu punktis 17 kasutatud sõnastust „töötervishoiuteenuse osutamine töökohal“, mis võib olla tõlgendatav mitmeti, nagu eelnevalt välja sai toodud. Eesti Paragrahv 13¹. Töötervishoiuteenus lõige 4 loetleb töökeskkonna Arvestatud. Eelnõu täiendatud. Töötervishoiuarstide ohutegurid või töö laadi, mille korral tuleb töötajel korraldada Selts tervisekontroll. Teeme ettepaneku lisada loetelusse „ korduvliigutused“. Korduvliigutused põhjustavad töötervishoiuarstide igapäevase praktika alusel olulisi tervisekahjustusi. Eesti Paragrahv 13¹ lõige 6 sätestab, et „kui töötaja on viimase kuue kuu Selgitatud. Eelnõu eesmärk on anda Töötervishoiuarstide jooksul läbinud teise tööandja juures tervisekontrolli samade tööandjale võimalus arvestada töötaja Selts töökeskkonna ohutegurite suhtes, võib tööandja korraldada varasemat tervisekontrolli otsust, kuid ei sea seda kohustuseks. Endiselt on tööandjal 60 tervisekontrolli töötaja esitatud tervisekontrolli otsusel märgitud õigus korraldada tervisekontroll esimese ajal.“ nelja kuu jooksul alates töötaja tööle Juhime tähelepanu, et tööandja ei näe teisele tööandale väljastatud asumisest. töötaja tervisekontrolli otsust, seega ei saa ta teada, kas Juhul kui tööandjal on kahtlus, kas varasem tervisekontrollis on arsti poolt eelmisele tööandjale või töötajale tervisekontrolli oli tõstatud samade tehtud mingeid töökeskkonna või töökorralduse muudatuse ohutegurite või töö laadide suhtes, tasub ettepanekuid. Võib tekkida ka situatsioon, kus eelmises töökohas tööandjal konsulteerida töötervishoiuarstiga olid terviseriskid hästi maandatud ning seetõttu on arsti poolt või korraldada siiski ise tervisekontroll nelja järgmise terviskontrolli aeg määratud seaduses lubatud perioodiga 3 kuu jooksul tööle asumisest arvates, aastat, samas uues töökohas ei pruugi olla nii hea töökorraldus ja maandades seeläbi ka riski, et eelnev kaasaegsed töövahendid ning tervisekahjustuse risk võib olla tervisekontroll ei ole korraldatud suurem. nõuetekohaselt. Samas ei ole Oleme nõus, et kui tegemist on näiteks kuvaritöötajaga, kellel nii töötervishoiuarstiga konsulteerimine eelmisel kui uuel töökohal on sarnaselt head tingimused ning tööandjale kohustuslik, vaid see on võimalus. töötajal endal ei ole mingeid kaebusi, võiks olla tervisekontroll Kohustuslik töötervishoiuarstiga korraldatud eelmisel otsusel märgitud ajal, kuid sellisel juhul peaks konsulteerimine tooks kaas liigse see olema tööandja/töötaja/töötervishoiuarsti kolmepoolne halduskoormuse. kokkulepe. Kui töötaja tervisekontroll on tehtud teise Juhime tähelepanu, et lisaks esmasele töötervishoiuteenuse osutaja poolt on vajalik teha päring tervisekontrollile tuleb tööandjal korraldada tervisekontrolli otsuse andmete saamiseks ning võib põhjustada töötajale ka regulaarsed tervisekontrollid ajalist ja materiaalset kulu. Siiski on see tööandjale usutavasti vastavalt töötervishoiuarsti märgitud ajale väiksema kuluga kui töötaja tervisekontrolli suunamine. või vähemalt korra kolme aasta jooksul. Asjaolu, et tööandja saab edasi lükata esmase tervisekontrolli, ei tähenda, et tööandjal ei oleks kohustust edaspidi regulaarseid tervisekontrolle korraldada lähtuvalt töökeskkonna riskianalüüsist. Lisaks selgitame, et tööandjal on võimalik lähtuda varasemast tervisekontrolli otsusest vaid juhul kui töötaja talle selle esitab. Juhul kui töötaja tervisekontrolli otsust ei esita, ei ole tööandjal võimalik ka hinnata, kas 61  varasem otsus on piisav ja tervisekontroll tuleks korraldada ise nelja kuu jooksul tööle asumisest arvates. Eesti Juhime tähelepanu, et paragrahvis 19 lõige 1 loetletud Arvestatud. Eelnõu täiendatud. Töötervishoiuarstide töötervishoiuspetsialistide seas ei ole välja toodud tööfüsioterapeuti. Selts Tänapäevases töötervishoiumeeskonnas on tööfüsioterapeudil täita oluline roll. Eesti Eelnõu paragrahvi 23 lõike 5 punkt 2 alusel peab töötervishoiuarst Mittearvestatud ja selgitatud. Töötervishoiuarstide kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse diagnoosimisel vestlema Kutsehaiguse diagnoosimise käigus on Selts tööandjaga ning vajaduse korral külastama töökeskkonda. oluline, et arvesse võetakse inimese töötamist Tänase praktika alusel on juhtumeid, kus tööandja ignoreerib erinevate tööandjate juures, kus kutsehaiguse ekspertiisi teostava töötervishoiuarsti kõnesid ning ei potentsiaalselt võis kutsehaigus välja vastata isegi kirjalikele päringutele. Kui vestlus jääb pidama, kas siis kujuneda. Vastase juhul lasub kutsehaiguse diagnoosimine tuleb pooleli jätta? Küsimus tõstatub ebaproportsionaalselt suur vastutus kas ka juhtumite korral, kus töötajal on kutsehaiguse kujunemise praegusel või viimasel tööandjal, kuigi perioodi jooksul olnud töösuhe ettevõttes, mille tegevus on kutsehaiguse kujunemist võis põhjustada kutsehaiguse diagnoosimise ajaks lõppenud. Teisel juhul võib olla töötamine paljude erinevate tööandjate töötajal kutsehaiguse kujunemise aastate jooksul mitmeid töösuhteid juures. Seetõttu peame oluliseks, et mitmes ettevõttes, kas töötervishoiuarst peab sellisel juhul töötervishoiuarst koguks infot kõikide kohustuslikus korras kõikide nende tööandjatega vestlema? potentsiaalselt kutsehaiguse tekkimisega Muudatuse sõnastus tekitab mitmeid küsimusi ja jätab võimaluse seotud tööandjate kohta. erinevateks tõlgendusteks. Praeguse praktika alusel pöördub enamus Selgitame, et töötervishoiuarstidel on õigus tööandjaid töötaja kutsehaiguse diagnoosi korral kohtusse ning pöörduda Tööinspektsiooni poole tööandjate seetõttu on eriti oluline, et kutsehaiguse diagnoosimist puudutavad kohta täiendava informatsiooni saamiseks. sätted oleks sõnastatud selgelt ja üheselt tõlgendatavalt. Näiteks on Tööinspektsioonil võimalik edastada töötervishoiuarstile tööandja suhtes ETTAS hinnangul on tööst põhjustatud haiguse või kutsehaiguse teostatud järelevalve tulemused diagnoosimise protsessis vajalik korraldada tööinspektsiooni poolne (töökeskkonnas esinevad puudused, ettevõtte külastus, mille kokkuvõte edastataks töötervishoiuarstile ja ettekirjutused jms). Samuti on aitaks hinnata tervisekahjustuse võimalikku põhjuslikku seost Tööinspektsioonil vajaduse korral võimalik töökeskkonna ohuteguritega. algatada täiendav järelevalve menetlus, seda aga juhul, kui ettevõtte veel tegutseb. 62  Seega on töötervishoiuarstidel võimalik kutsehaiguse diagnoosimise raames teha Tööinspektsiooniga koostööd. Eesti ETTAS pöörab tähelepanu, et praegu ei ole töötervishoiuarstil Arvestatud. Määruse tasandil sätestatakse Töötervishoiuarstide võimalik tutvuda tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise tööandjale kohustus töötervishoiuteenuse Selts tulemuste kohta koostatud raportitega, ei Tööinspektsiooni ega osutamise raames edastada tööandja poolt koostatud raportiga. Raporti tulemused, mh abinõud töötervishoiuarstile vajaduse korral samalaadse tervisekahjustuse tekkimise vältimiseks aitaksid tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise töötervishoiuteenuse osutajal pöörata tugevamat tähelepanu raportid, mida töötervishoiuarstidel on kitsaskohtadele ning vajadusel teha muudatusi näiteks teenuse osutamise raames võimalik arvesse tervisekontrolli sageduste või tervisuuringute mahu määratlemisel. võtta. Eelnõu lisas olevat määruse kavandit täiendatud. Eesti Kutsehaigete Liit 10) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses: Arvestatud. Eelnõu sõnastust on „(3) Tööandjal on õigus töötervishoiu ja tööohutuse tagamise täpsustatud. Tööandja õigus töödelda töötaja eesmärgil töödelda töötaja isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid on sätestatud konkreetsetes terviseandmeid. TTOS-i paragrahvides, kus tööandjal vastav Jääb arusaamatuks, missugustele terviseandmetele on seaduse vajadus tekib ja mille eesmärk on tööohutuse muudatustega ette nähtud tööandjal juurdepääs . Töötervishoiuarst tagamine ja töötajate tervise kaitseks teeb ka praeguse seaduse raames ettekirjutusi tööandjatele töötaja meetmete rakendamine. Eelnõuga tervisest põhjustatud piirangutele ja teeb ettepanekuid töökeskkonna sätestatakse terviseandmed, mida tööandjal muutmiseks. Kuigi seletuskirjas on selgitatud, et tööandjal puudub on õigus töödelda, tagades nii selle, et juurdepääs diagnoosidele, siis leiame, et ka seaduse muudatustes tööandja ei töötleks põhjendamatult ja tuleks muudatus õigusselget sõnastada. Patsiendiportaalis on üleliigseid andmeid. Lisaks sätestatakse töötajal võimalus keelata juurdepääs oma terviseandmetele ja eelnõuga tööandja kohustus määrata töötaja diagnoosidele, kui inimene seda leiab. Sellisel juhul peaks terviseandmeid töötlevad isikud, kellel on töötervishoiuarst küsima töötajalt nõusolekut tema tervisandmete nende andmete osas ka tähtajatu saladuse töötlemiseks. Kas selline nõue jääb kehtima ka seadusemuudatustes. hoidmise kohustus, tagades sellega Tööandja ei ole eelduslikult ja üldjuhul meditsiinilisi eriteadmisi isikuandmete kaitse. Asjakohased selgitused omav isik, millest tulenevalt ei saa tööandja teha adekvaatseid on lisatud ka seletuskirja. järeldusi töötaja terviseandmete alusel. Millegagi ei ole põhjendatud seisukoht, et riskianalüüsi tegemiseks on vaja teada iga töötaja isikuandmeid, sh terviseandmeid. Tööandja ja töötaja peavad 63  tegema ohutu töökeskkonna loomisel koostööd (TTOS § 12 lg 3). Koostöö tähendab mh seda, et riskianalüüsi käigus saab tööandja küsitleda töötajat ja töötaja peab koostöökohustuse täitmiseks vastama tööandja asjakohastele küsimustele. Terviseandmed on delikaatsed isikuandmed, millele (vaikimisi) ligipääsu andmine kolmandale isikule peaks olema eelduslikult lubamatu. Vaikimisi ligipääsu andmine töötaja isiku- ja sh terviseandmetele on ebaproportsionaalne ja taotletav eesmärk on saavutatavam vähem intensiivsete abinõudega, nt koostöö tegemine töötajaga. Nagu varem öeldud, siis ei ole tööandjale terviseandmetele ligipääsu andmine põhjendatud, kuna tööandjal puuduvad üldjuhul teadmised ja pädevus teha terviseandmete alusel adekvaatseid järeldusi. Kehtiva korra kohaselt on tööandjal kaudne ligipääs töötaja terviseandmetele läbi tervisekontrolli kohustuse täitmise. Tervisekontrolli tegijal on õigusaktidest tulenevalt õigus tutvuda töötaja terviseandmetega. Asjakohased järeldused, lähtuvalt töötaja andmetest kajastatakse tervisekontrolli otsuses, mida saab/peab tööandja mh võtma aluseks riskianalüüsi tegemisel ja muutmisel. IKS § 20. Eriliiki isikuandmete töötlemise erisused 3) töödeldakse isikuandmeid, mille andmesubjekt on ise ilmselgelt avalikustanud. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eriliiki isikuandmete töötlemisele kohaldatakse andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitsmiseks asjakohaseid kaitsemeetmeid. Kuna seadusemuudatuses ei ole välja toodud vastavaid kaitsemeetmeid, siis ei saa nõustuda antud seadusemuudatusega. Eesti Kutsehaigete Liit Töötervishoiuarst väljastab tööst põhjustatud haigestumise teatise Mittearvestatud ja selgitatud. Tööst ainult Tööinspektsioonile, kuid peaks teavitama sellest ka tööandjat, põhjustatud haigestumise osas tööandja info tervisekahjustuste ennetamiseks. Tööst põhjustatud haigestumise andmine vajab põhjalikumat analüüsi ja teatisel peab olema märgitud ka põhjuslik seos töökeskkonna osapooltega läbirääkimist. Seetõttu ei ole ohuteguritega. käesolevas eelnõud ettepanekuga arvestatud. 64  Kuna kutsehaigusi diagnoosib PERH i kutsehaiguste ja Lisaks juhime tähelepanu, et asjaolu, et töötervishoiukeskuse ekspertkomisjon, siis leiame, et juba niigi tööandja ei saa infot tema töötajatel koormatud töötervishoiuarstide tööd ei peaks dubleerima. diagnoositud tööst põhjustatud Kutsehaiguse diagnoosinud töötervishoiuarstil halduskoormuse haigestumisest, ei tähenda, et vähendamise eesmärgil peaks olema juurdepääs vastavas töötervishoiuarst ei saaks teha tööandjale andmebaasis tööandja riskianalüüsile ja tööandja poolt tellitud ettepanekuid töökeskkonna parandamise tervishoiuarsti konkreetse kutsehaige tervisehinnangule. osas. Töötervishoiuarstidele töökeskkonna andmekogu kaudu riskianalüüsidele ligipääsu võimaldamine on olnud arutelu all ja see on tulevikus plaanis ka realiseerida. Vastavad arendused võetakse plaani, kui selleks leitakse vajalikud ressursid. Eesti Kutsehaigete Liit Kui tööandja suunab töötaja kaugtööle, kas ja kuidas on reguleeritud Selgitatud. Tööandja kohustus on kujundada tööandja kohustused seoses kaugtöö tingimustes töötaja tervise ja sisustada töökoht, välja arvatud juhul kui ohutuse tagamisega ergonoomiliste ja sobivate töövahendite töötaja ja tööandja on kokku leppinud teisiti. võimaldamisega? Peale juhendamise on sobiva töökeskkonna Seega on tööandjal ja töötajal võimalik kujundamine konkreetne ja võimalik lahendus, millega saab kokku leppida, et tööandja kujundab sobiva tööandja muuta töötaja töökeskkonda ohutumaks. töökoha (nt tagab ergonoomilise töötooli ja töölaua) või et töötaja ülesanne on seda teha, nt olukorras, kus töötajal on olemas sobiv töö tegemise koht (nt kodukontor). Juhul kui kokkulepet ei saavutata, ei ole võimalik ka kaugtöö kokkulepet sõlmida. Eesti Kutsehaigete Liit Kaugtöö korral tuleks kehtestada tööandja kohustus kontrollida Selgitatud. Tööandja kohustus on korraldada töötaja teadmisi ohutust töökeskkonnast ehk tööandja kohustus teha ka kaugtööd tegeva töötaja juhendamine ja teadmistekontroll, et hinnata, kas töötaja on juhendamisest õigesti väljaõpe vastavalt TTOS § 133 sätestatud aru saanud. Teadmiste kontrolli tegemise kohustus kehtis Eesti korras. TTOS § 133 lg 4 kohaselt tohib Vabariigi töökaitseseaduses ja teadaolevalt rakendavad seda tööandja lubada töötaja tööle alles siis, kui ta abinõud paljud tööandjad ka tänapäeval täiendava meetmena. on veendunud, et töötaja tunneb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse korraldust ning oskab ohutuid töövõtteid praktikas 65  rakendada. Sama põhimõte kehtib ka kaugtöö puhul, kusjuures kaugtöö korral on eriti oluline veenduda, et tööandja mõistab töötaja antud juhiseid, kuidas enda ohutus kaugtöö tegemise kohas tagada. See, mil viisil tööandja veendub töötaja teadmistes ja oskustes, on tööandja otsustada, sh ei ole takistatud kasutada selleks erinevaid teadmistekontrolli meetodeid. Eesti Kutsehaigete Liit TTOS § 14 lõikesse 1 punkt 11 Selgitatud. Üldjuhul ei kaasne tööandja Seadusmuudatuses ei ole täpsustatud, kes finantseerib tööandja antud juhistega töötajale kulusid, nt juhised juhistes viidatud ohutusnõuete täitmist? ergonoomilistest tööasenditest. Juhul kui on tarvis rakendada meetmeid, mis eeldavad kulusid, peavad tööandja ja töötaja kokku leppima, kas ja kuidas kulud hüvitatakse. Eesti Kutsehaigete Liit Nii töötervishoiualaselt kui TTOS aluspõhimõtetega on vastuolus Selgitatud. Kaugtööga seotud eripärade tõttu seletuskirja seisukoht, et töötaja kohustuseks on kujundada ohutu tuleb arvestada sellega, et tööandjal on töökeskkond. Töötajal puuduvad üldjuhul sellised teadmised, kuidas piiratud võimalused kontrollida töötaja tervisele ohutut töökeskkonda kujundada. Isegi, kui töötajat töökeskkonda ja selle eest ka vastutada. juhendatakse, milline on ohutu töökeskkond, siis töötaja ei omanda Seetõttu lasub töötajal kaugtöö korral endale sellega pädevust iseseisvalt nõuetekohaselt ja tervisele ohutut tavapärasest suurem vastutus. töökeskkonda kujundada. Ühtlasi juhime tähelepanu, et kaugtöö Rõhutame, et töötaja kaugtööle suunamine ja seal ohutuse tagamine tegemise saab toimuda vaid poolte on tööandja risk ja tööandja peab vastava riski maandama. Kui see kokkuleppel. Juhul kui töötajal ei ole pole võimalik, siis ei saa töötajat ka kaugtööle suunata. võimalik kaugtöö tegemise kohas ise ohutust Ekslik on seisukoht, et kaugtöö korral on töötaja vastutus tagada, kaugtöö kokkulepet sõlmida ei töökeskkonna ja sellest tulenevalt oma tervise eest suurem. Kaugtöö tohiks. Enne töötaja kaugtööle lubamist peab tegemise korral eelduslikult vähenevad tööandja administratiivsed tööandja töötajat juhendama ja veenduma, et kulud (nt kulutused tööruumidele, tööolme ja kohapealse tööohutuse töötaja oskab töökeskkonna ohutust tagada. tagamiseks). Kui tööandja otsustab töötaja suunata kaugtööle, siis peab tööandja olema veendunud, et see on töötajale ohutu ja tööandja suudab tagada kaugtöö tingimustes ohutuse. Vastasel 66  korral tuleb keelduda tööandjal kaugtööle suunamisest/kaugtöö võimaldamisest. Eesti Kutsehaigete Liit Praegusesse seletuskirja regulatsioon ja selgitustesse on sisse Selgitatud. Kaugtööga seotud eripärade tõttu kirjutatud (kohtu-)vaidlused hübriidtöötamise puhuks, kui töötajal tuleb arvestada sellega, et tööandjal on diagnoositakse tööga seotud haigestumine. Vaidluskohaks on piiratud võimalused kontrollida töötaja küsimus, kas tervisekahjustus tekkis kaugtöö tegemise ajal või mitte. töökeskkonda ja selle eest ka vastutada. Sellise täiendava vaidluskoha saaks ära hoida, kui järgida kehtiva Seetõttu lasub töötajal kaugtöö korral TTOS aluspõhimõtteid, mille kohaselt on tööandja vastutav selle tavapärasest suurem vastutus. eest, et töötaja töötab ohutus töökeskkonnas. Kui kaugtöö korral Juhul kui töötajaga juhtub kaugtööl pole võimalik ohutust tagada, siis ei saa kaugtööle töötajat ka tööõnnetus või töötajal diagnoositakse suunata (võimalik riskianalüüsi tulemus riskide hindamisel kaugtöö kutsehaigus, mis on seostatud kaugtööl tegemisel ja abinõu). viibimisega, on tööandjal vaja tõendada, et tema on omalt poolt järginud kõiki TTOS-is sätestatud tööandja kohustusi (kaugtöö korral), alles sellisel juhul saaks tööandja vastutusest vabaneda. Lõpliku otsuse selles osas saab siiski langetada kohus. Eesti Kutsehaigete Liit Eelnõu § 1 punkt 16 Selgitatud. Eelnõuga sätestatakse tööandja Seletuskirja kohaselt eeldatakse, et nt töö arvutiga on vähem ohtlik, kohustus hinnata kaugtööga kaasnevaid riske kuna ei eelda spetsiifilisi töökeskkonna erinõudeid. Arvutiga ning võtta kasutusele abinõud riskide töötamise puhul on tööandja kohustus tagada ergonoomilised maandamiseks. See tähendab, et tööandja töötingimused (tool, laud, reguleeritav kõrgus, tööasendid jne). peab hindama kõiki võimalikke riske, Lisaks pole seletuskirja koostamisel arvestatud psühholoogiliste arvestades kaugtöö tegemise kohta ja töö ohuteguritega, mis on kaasajal üha enam tervisekahjustusi põhjustav iseloomu, sh tuleb hinnata ka faktor. Nt kui töötajal pole kaugtöö tegemiseks piisavalt rahulikku psühhosotsiaalseid riske. Eelnõuga ei ja häiringutevaba töökohta, siis tuleb see tööandjal see võimaldada välistata ühe töökeskkonna ohuteguri (sh rahastada) või keelata selle töötaja puhul kaugtöö tegemine. hindamist ega sellega kaasneva terviseriski vältimiseks abinõude rakendamist. Lisaks selgitame, et kaugtöö saab toimuda vaid poolte kokkuleppel. Enne kaugtööle lubamist peab tööandja töötajat juhendama, kuidas kaugtööd tehes ohutus ja tervise kaitse 67  tagada. Juhul kui töötajal ei ole seda võimalik teha ja ka tööandja ei ole valmis sobivaid tingimusi kaugtöö tegemiseks looma, ei saa ka kaugtöö kokkulepet sõlmida. Eesti Kutsehaigete Liit Töötervishoiuteenuse osa on ka tööandja töökeskkonna külastus Selgitatud. Eelnõuga tehtavad muudatused vastavalt vajadusele (§ 131 lg 3 p 1). on läbi räägitud Eesti Töötervishoiuarstide Kas eelnõu tegemisel on analüüsitud tänast töötervishoiuarstide Seltsiga, kes ei väljendanud kahtlust võimekust teostada paikvaatlust tervisekontrolliteenuse raames? teenuseosutamise võimekuse osas. Kuidas mõjutab see tervisekontrolli teenuse hinda tööandjale? Lisaks selgitame, et eelnõu kohaselt külastab töötervishoiuarst ettevõtte töökeskkonna vastavalt vajadusele, mis tähendab, et teatud juhtudel on võimalik tööandja ja töötervishoiuarsti kokkulepe, et töökeskkonna külastus pole vajalik. Näiteks olukorras, kus tööandja esitab töötervishoiuarstile põhjaliku riskianalüüsi, mis annab töötervishoiuarstile ammendava ülevaate ettevõtte töökeskkonnast. Eesti Kutsehaigete Liit Näiteks on töötervishoiuarstil võimalik analüüsida töötajate Selgitatud. Töötervishoiuarsti õigus haigestumise ja töölt puudumise statistikat /.../ töödelda isikuandmeid reguleeritakse eraldi Millisel õiguslikul alusel saab töötervishoiuarst tööandjalt selliseid määruses (vt määruse kavand). andmeid nõuda? Seletuskirjas vastava viide ja selgitus puudub. Eesti Kutsehaigete Liit Tööandja peab tegema ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi Selgitatud. Ettevõtte töötervishoiu olukorra vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul, analüüs tuleb teha vastavalt vajadusele, seega tagades seeläbi süstemaatilise töötervishoiuga tegelemise on tööandjal koostöös töötervishoiuarstiga töökeskkonnas (§ 131 lg 12). võimalus teha analüüs sagedamini kui üks Kas kolme aasta tagant analüüsi tegemist saab pidada kord kolme aasta jooksul. Maksimaalselt süstemaatiliseks tervishoiuga tegelemiseks? Pigem ei. Vastupidist kolme aastane intervall on kooskõlas ka seisukoha kohta puudub adekvaatne põhjendus. Leiame, et tööga tervisekontrollide korraldamise sagedusega. seotud tervisekahjustuste ennetamisega tuleb süstemaatiliselt tegeleda igapäevaselt, mitte iga kolme aasta järel. 68 Eesti Kutsehaigete Liit Eelnõuga lisatakse seadusesse põhimõte, et kui töötaja on viimase Selgitatud. Eelnõu eesmärk on anda kuue kuu jooksul läbinud tervisekontrolli samade ohutegurite suhtes, tööandjale võimalus arvestada töötaja mille puhul oleks tööandjal vaja korraldada töötajale esmane varasemat tervisekontrolli otsust, kuid ei sea tervisekontroll, võib tööandja esmase tervisekontrolli korraldada seda kohustuseks. Endiselt on tööandjal olemasoleval tervisekontrolli otsusel märgitud tähtajal (mitte õigus korraldada tervisekontroll esimese esimese nelja kuu jooksul tööle asumisest arvates) (§ 131 lg 6). nelja kuu jooksul alates töötaja tööle Erinevate tööandjate juures võivad olla ohutegurid samad, kuid asumisest. ohutase võib (ja ongi enamasti) erinev. Muudatusettepanek üldistab Juhul kui tööandjal on kahtlus, kas varasem tervisekontrolli ja devalveerib selle väärtust konkreetse töökoha ja tervisekontrolli oli tõstatud samade sellest tulenevate ohutegurite kontekstis. ohutegurite või töö laadide suhtes, tasub Lisaks on see muudatus vastuolus põhimõttega, et tervisekontroll tööandjal konsulteerida töötervishoiuarstiga põhineb konkreetse töökeskkonna riskianalüüsil. või korraldada siiski ise tervisekontroll nelja Ekslik on seletuskirja seisukoht, et samad ohutegurid = sarnane töö. kuu jooksul tööle asumisest arvates, Näiteks õmbleja ja komplekteerija/pakkija töö puhul võivad olla maandades seeläbi ka riski, et eelnev täpselt samad ohutegurid (ühetaolised liigutused, raskuste tervisekontroll ei ole korraldatud teisaldamine, töö sundasendis), kuid töö iseloom ja ohutegurite nõuetekohaselt. Töötervishoiuarstiga tasemete erinevus võib olla diametraalselt erinev. Tervisekontrolli konsulteerimine ei ole tööandjale seisukohalt ongi oluline esmajoones ohutegurite intensiivsus kohustuslik, vaid see on võimalus. (riskitase), mitte niivõrd see, kas ohutegur faktiliselt töökohal Lisaks esmasele tervisekontrollile tuleb esineb. tööandjal korraldada töötajale ka regulaarsed Lisaks läheb muudatus vastuollu seletuskirjaga osas, milles on tervisekontrollid vastavalt töötervishoiuarsti märgitud, et töötajate tervisekontrolli ja ettevõtte töötervishoiu märgitud ajale või vähemalt korra kolme olukorra analüüsi tulemiks on töötervishoiuarsti ettepanekud aasta jooksul. Asjaolu, et tööandja saab edasi töökorralduse või töökoha kohandamise ja töötajate tervise lükata esmase tervisekontrolli, ei tähenda, et edendamise kohta. Millist väärtust omab eelmise töökoha tööandjal ei oleks kohustust edaspidi tervisekontrolli tulemus uues töökohas (nt juhul, kui ohutegurid on regulaarseid tervisekontrolle korraldada samad, aga töö iseloom erinev)? lähtuvalt töökeskkonna riskianalüüsist. Seletuskirjast jääb ka ebaselgeks, kuidas saab tööandja teada, kas Eelnõuga täiendatakse tervisekontrolli otsuse töötajale on tehtud eelnevalt tervisekontroll ja millised vormi andmeväljaga „tervisekontrolli alusandmed/asjaolud on eelmises töökohas esitatud tervisekontrolli aluseks olevad ohutegurid ja/või töölaadid“, tegemise aluseks. Kes vastutab, kui eelmises töökohas ei ole mis annab tööandjale infot, milliste ohutegurite või töölaadide suhtes on 69  tervisekontrolli nõuetekohaselt tehtud, nt puuduliku riskianalüüsi tervisekontroll tehtud (määruse kavand). tõttu? Tööandja saab arvestada varasemat Kui tööandjal tekib kahtlus, kas varasem tervisekontrolli otsus tervisekontrolli otsust vaid juhul, kui töötaja arvestas samu ohutegureid ja töö iseloomu, on tööandjal võimalik ise selle tööandjale esitab. konsulteerida tervisekontrolli vajalikkuses töötervishoiuarstiga või saata töötaja tervisekontrolli sõltumata varasemast tervisekontrolli otsusest. Seletuskirjas ega seadusest ei selgu, millisel alusel on tööandjal konsulteerimise kohustus? Eesti Kutsehaigete Liit Sellega seonduvalt täpsustatakse TTOS § 22 lõikes 3, et arst teavitab Selgitatud. Arst on kohustatud teavitama Tööinspektsiooni surmaga lõppenud tööõnnetusest ja tööõnnetusest, tööõnnetusest koheselt, kui töötaja mille tagajärjel määrati töötjale ajutine töövõimetus. tööõnnetuse toimumise järgselt arsti poole Kui isikule määratakse püsiv töövõimetus, kas sellest ei pea pöördub. Püsiv töövõimetus aga määratakse teavitama? Miks? üldjuhul alles mitmeid kuid, kui mitte aastaid hiljem ja seetõttu ei saa ka arst sellest teavitada. Info selle kohta, et töötajaga on juhtunud tööõnnetus, on selleks ajaks juba Tööinspektsioonini jõudnud, lisaks on selleks ajaks toimunud nii tööandja kui ka vajadusel Tööinspektsiooni poolne tööõnnetuse uurimine. Lisaks selgitame, et kehtiva töövõime hindamise metoodika kohaselt ei seostata töövõime hindamise raames inimese töövõime vähenemist tööõnnetusega. Eesti Kutsehaigete Liit Jätkuvalt ei ole seadusmuudatuse eelnõus esitatud konkreetseid Selgitatud. Riskianalüüsi koostamise nõudeid (standardeid) riskianalüüsi koostamiseks. Selle olulisust metoodika valik on tööandja otsustada, suurendab tööandjatele pandav täiendav koormus seoses kaugtöö lähtudes oma ettevõtte eripäradest ja riskianalüüsidega, mille kohta puudub kehtivas seaduses vajadustest. Seetõttu ei ole seaduses ette normatiivne alus. Praktikas see tekitab palju vaidlusi ja segadusi nähtud konkreetset riskianalüüsi koostamise tööandjale. metoodikat. Selleks et abistada tööandjaid riskianalüüsi koostamisel, on kättesaadaval 70 mitmeid juhendmaterjale tööelu portaalis (www.tooelu.ee) ning Tööinspektsioon on loonud tööandjatele töökeskkonna andmekogusse riskianalüüsi koostamise töövahendi, mida on kõikidel tööandjatel võimalik kasutada oma ettevõtte riskianalüüsi koostamiseks. Sealhulgas on selle abil võimalik hinnata kaugtööga kaasnevaid riske. Lisaks selgitame, et kaugtöö puhul ei ole vaja koostada eraldiseisvat riskianalüüsi, vaid tööandja peab kaardistama kaugtööga kaasnevad võimalikud ohud ja nende maandamise abinõud ning kajastama need ettevõtte olemasolevas riskianalüüsis ja tegevuskavas. 71