Kirja edastamine

Austatud Rector Magnificus! Sissejuhatus. Pöördume selles olulises küsimuses otse Teie poole, sest olete palunud Tartu Ülikooli pressinõunikul, Sandra Sommeril, asjaolusid täpsustada. Oleme selle võimaluse eest tänulikud! Käesoleva kirjaga juhime tähelepanu Teie sotsiaalsele vastutusele ja rollile ametikohuste täitmises. Toome näited, kuidas oleks võimalik kahju ennetada ja kuidas see meid kõiki võib kahjustada. Kirja lõpus pakume välja konstruktiivsed lahendused meie kõigi jaoks. Probleemidest. Kuidas alustada elujõulisema teaduse nimel demokraatlikku debatti? Oleme põhjalikult analüüsinud Eesti merealade planeeringut ja esitanud omapoolsed vastulaused. Meie eelmine kiri puudutas suuresti just Eesti merealade planeeringut, mis meie kirjade peale jäeti nüüd teistkordselt kinnitamata. Seevastu Pärnu maakonnaga piirnev merealade planeering on justkui riik riigis olukorras, kus Eesti merealade planeering ei kehti ja Pärnu 2018.a. „pilootprojektina” valminud planeering kehtib - sellel puudub igasugune mõistuspärane loogika. Näeme protsessi, et kuidas Eesti väikeseid kogukondi on hakatud, vildakaid riiklikke planeeringuid teostades, ohvriks tooma. Möödunud aasta juunis andis Euroopa Liidu komisjon Eestile käsu planeerimisseadused üle vaadata 1. Pöördume Teie poole sooviga konfliktide eskaleerumist ära hoida ning probleemide tegelikele juurpõhjusetele tähelepanu juhtida. Eesti teadlaskonnal on nendes protsessides üllatavalt suur roll, aga Eestis puudub teaduspõhine arutelu. Kindlasti valdab Tartu Ülikool suurepärast teadusdebatti. Esitame oma visiooni, kuidas Eestit koos hoida ja kui demokraatia ei tööta, siis ainus lahendus on veel rohkem demokraatiat. Eesti mere ja maastiku vastutustundetust planeerimisest. Vastutustundliku planeerimise eesmärk on loodusvarasid/väärtuseid õiglaselt ja optimaalselt jaotada. Paraku läheb selles punktis valesti, sest Eesti jätkab vanade seaduste kiirendatud (ära)kasutamise kursil. Laias laastus tekitab see olukorra, kus lahkub rohkem inimesi, kui asemele tuleb. Sellisel viisil jätkates jääb Eesti tühjaks juba ammu enne kliimamuutusi. Enamus vabas maailmas elavaid inimesi hääletavad jalgadega. Ajude väljavool tabab eelkõige akadeemiliselt haritud ja nutikaid inimesi. Demokraatlik debatt polariseerub iga päevaga. Kui meil ei lasta avaldada arvamust ja välistatakse igasugune dialoog, siis leiab see mõnes teises kohas või ajal niikuinii oma väljundi. Mõned arutelud lõpetavad kohtus või tekitatakse rahvusvahelist kõlapinda, aga laias laastus kuhjub seletamatu viha, mis viib üha süveneva ekstremismini. Kindlasti kohtud ja rahvusvahelised lepingud kaitsevad, aga aeglased ja halvad otsused jõuavad meid selleks hetkeks juba väga palju kahjustada kuni selleni välja, et ka teadlaste tööd hakatakse takistama, sest inimesed ei saa enam aru, et millel need põhinevad, sest inimesed soovivad näha avatud andmetel põhinevat teadust. Meie ei saa rääkida Eesti Energiaga, Enefit Greeniga või Skepast & Puhkimiga teadusest, aga Teie saate seda rolli täita. Jaagupi kalasadam on üks näide, kuidas tuuletööstusparkide korrumpeerunud planeerimise tõttu on sadamaareng enam kui 10-ks aastaks seisma pandud. Sadamasse pole võimalik investeerida või toetusrahasid taotleda, kui merekasutuse eksklusiivõigused on tuuletöösturitele ette ära lubatud. Kaasava õiglase rohelise planeerimise eesmärk peaks olema võimalikult väike sotsiaal-majanduslik ja ökoloogiline jalajälg, kuid näeme dententsi, kus üha enam asendavad seda eesmärki ulatuslikud PR-kampaaniad (Rail Baltica; tuulepargid; Eesti Energia IPO jne). Kogukondadel pole korrumpeerunud energiasektoriga millestki rääkida, sest kõik teed viivad otse kohtusse. 1 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/inf_21_2743 1 Kokkuvõttes saame öelda, et algus on olnud ebameeldiv ja eriti kui näed, et on teatud hulk pooli, kes vana korrumpeerunud planeerimise pealt rikastuvad. Tagasiside. Dr. iur. Jüri Raidla, endine justiitsminister, Advokaadibüroo Ellex Raidla, vanempartner ja asutaja, büroo tegeleb Eesti Energia ja Enefit Greeni nõustamisega. Niisamuti nõustab nende büroo Eesti Energiat Liivi lahe meretuulepargi arendamisega seotud küsimustes, kuhu on kaasatud ka maailma üks juhtivaid avamere tuuleenergiaarendajaid Ørsted. Samuti on tema büroo nõustanud ka Enefit Greeni aktsiate esmase pakkumise (IPO) läbiviimisel. Ühtlasi esindas tema büroo Eesti riiki seoses Rail Baltica (RB) kaasusega, mis samuti kulmineerus Häädemeeste piirkonnas, kus kohtulahend toetus Euroopa Liidu kohtu otsusele. RB puhul esitatud vaide puhul möönis kohus, et mõjusid ei saa välistada ning asjakohast hindamist ei oleks tohtinud tegemata jätta. Varasemalt oleme avalikult kritiseerinud Euroopa Liidus kehtivatest õiguslikest normidest lähtuvalt ka Enefit Greeni IPO prospekti. Olles lugenud meie pöördumist Eesti Vabariigi Presidendi poole, kirjutas Dr. iur. Jüri Raidla Delfi Fortele keskkonnateemalise artikli2, kus palub ta Presidendilt selgitust. Vaenlane kirjutab vastutuse vältimiseks alati esimesena. Käesoleval juhul eksitab ta Eesti Vabariigi Presidenti – lastes tal kinnitada vastupidist, mida oleme oma kirjas lihtsal arusaadaval viisil juba väljendanud. Antud küsimuses on silmakirjalik see, et ajakirjandust kasutatakse vahendina. Ta ei pöördunud rahva ega Häädemeeste kogukonna poole. Ka ei kirjutanud selleks, et meid võrdselt koheldaks. Oma avalikus kirjas, Euroopa Komisjoni volinikule, von der Leyenile, süüdistame Eesti Energiat ja Enefit Greeni rikastumise nimel inimeste eksitamises. Sellegi poolest usume, et ka nemad vajavad abi, et tekkinud probleemidele minimaalse ökoloogilise ja sotsiaalmajandusliku jalajäljega vastutustundlik lahendus leida. Kuidas olla sotsiaalselt vastutustundlik? Palume Teil olla sotsiaalmajanduslikult vastutustundlik ja loogiline. Tegelik probleem seisneb selles, et laiemas ajahorisondis lahkub Häädemeestelt rohkem inimesi kui juurde tuleb. Eestist ei ole võtta paremat näidet, kus poliitiline surve on suuri projekte jõuga läbi suruda on sedavõrd suur kui Häädemeeste vallas. Häädemeeste vallas (sh. vallaga piirnevatel merealadel) on ka suured kaitsealad 3, aga seetõttu tuleks võtta hoopis suurem vastutus. Näeme olukorda, kus Eesti tundlikuma mereala (Liivi laht) keskkonnamõjude hindajana (KMH) on kaasatud merealadega tegelemise referentsita Skepast & Puhkim. Liivi laht ei ole see koht, kus eksperimentaalseid kiirkatseid teha. Kaalule pannakse suur hulk elusloodust (nahkhiired, hülged, kalastik, linnustik jne.) ning inimeste loomulik elukeskkond. Probleemid saavad alguse puudulikust Natura2000 alade hindamisest, soovist mitte järgida Euroopa Liidu reegleid, mitte arvestada Arhusi konvensiooniga, mitte arvestada Euroopas unikaalse UNESCO saare (Kihnu) olemasoluga, mitte arvestada varasemate kohtukaasustega (Hiiumaa meretuulepark4 ja Rail Baltica56). 2 Õigusteadlane Jüri Raidla: tekib küsimus, kas rohepööre on meie põhiseadusega kooskõlas - Forte (delfi.ee) 3 https://natura2000.eea.europa.eu/# 4 Riigikohus: keskkonnamõju tuleb hinnata enne põhimõttelise arendusotsuse tegemist | Riigikohus 5 https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-tuhistas-osaliselt-rail-balticu-trassi-parnu-maakonnaplaneeringu 6 6iguslik hinnang_Rail Baltic_K6K 24.01.14.pdf (voog.com) 2 Näeme sama mustri lõputut kordumist. Alati võib minna kohtusse ja vaielda Euroopa Liidu kohtuni välja ja võita, sest meil on vettpidavad argumendid, aga see on lahendus ainult hagejatele ega lahenda Eesti ühiskonna laiemat probleemi, mis on tekkinud seoses korruptiivse planeerimiskaosega, sest pole inimest, asutust või organisatsiooni, kes/mis võtaks teaduspõhise jätkusuutliku ühiskonna kestlikkuse eest vastutust. Üha enam on teaduslikel uuringutel põhinevate planeeringute puhul kasutusel termin: “See kes maksab, tellib muusika.” Rahvusvahelisel hoiatati sarnase tendentsi eest on juba 2019. aastal7. Tänases Eestis on see juba selgelt juurdunud probleem. Oleme korduvalt olnud tunnistajateks, et kuidas andmetega manipuleeritakse ja soovime, et Eesti tundlikel merealadel sellist riski ei võetaks. Euroopa Liidu reeglitele vastavalt peavad andmed olema kogutud ja avaldatud “avatud teaduse” printsiibile vastavalt 8. Jõuame olukorda, kus “Greenflationi” (kõrge inflatsioon+rohepööre) tõttu Eesti vaesub ja olemuselt liigub tagasi Nõukogude Liidu aega. Sellisel viisil jätkates kaob Eesti riik enne kliimamuutusi. Palume Teil lahti seletada teie/meie tulevik seda jätkusuutmatuse probleemi arvestades. Palume teil olla sotsiaalpoliitiliselt vastutustundlik. Tartu Ülikool on pühendunult võtnud suuna avatud teadusele ja meie osutame suletud halvale teadusele. Võtke palun avalik seisukoht teaduse kuritarvitamise kohta planeerimistulemuste kujundamisel. Euroopa Liidu demokraatia põhineb tõenduspõhisel poliitikal ja avatud teadusel. Palun kritiseerige meie ühiskonnas levivat valeteadust. Kui näete, et teadusvaldkonnas on midagi valesti, siis moraalselt olete juba vastutav. Ülikooli nime ja tiitleid ei peaks olema võimalik väärkasutada kellegi ärilistest huvidest lähtuvalt, et luua teadust, mis ei ole tõene ja võib meid kahjustada. Palume teil võtta vastutus ja lasta uuringud korralikult ümber teha9 10 Oleme sügavalt pettunud, kui Te ei tunne ennast halvasti ega reageeri Skepast & Puhkimi koostatud teaduslikele aspektidele. Et kriitikast pääseda - ära tee midagi, ära ütle midagi, ära ole midagi (Aristoteles). Kirjutame seetõttu, et Eesti „planeerimiskultuuritus” on rannakaluritele juba mitu hooaega maksma läinud. Rannakaluritele sadama kasutusgarantiisid andmata (nt. servituut), ei saa Jaagupi sadamasse investeerida ega seda süvendada. Võitelme demokraatlike vahendeid kasutades oma õiguste eest. Ei soovi jõuda sinna välja, et blokeerime teie töö, nagu meie omaga on juba läinud, kuna teil on vastutus ja kohustused. Hea avatud teadus on ka tasuline ja premeeritud, mida ülalpool juba tutvustasime. Eesti vajab korralikku demokraatlikku debatti, mis põhineb teadusel. Selle asemel, et skepastpuhkimi taolised ettevõtted meid eksitaksid. Palume Teil tavainimestele teadust selgitada, nagu kirjutas Dr. iur. Jüri Raidla. Demokraatlik kaasatus on Euroopa Liidu põhiteema. Soovitame uuendada demokraatiat ja tõsta Eesti kaardile - käivitades digitaalse demokraatliku arutelu, selle asemel et petta ja madalamad kulusid saada. Palume Teil üle võtta Skepast & Puhkimi ja Hendrikson ja Ko vahendid. Tartu Ülikooli jaoks on see võimalus, kuidas rahaliste muredele leevendust leida ja samal ajal liikuda läbipaistva avatud teaduse suunal. Demokraatia seisneb ratsionaalses (teaduspõhises) arutelus. Vanas demokraatias oli hääletus vaid pika arutelu lõpp. Midagi sellist nagu „me rääkisime piisavalt!”. Palume Eesti Vabariigi valitsusel lisada see planeerimisseadusesse, millega tegemiseks Euroopa Liidu komisjon Eestit kutsus. Aga ennekõike soovime rääkida sellest, et milline peaks olema Liivi lahe jätkusuutlik kasutus nii, et ka kõik tänased väärtused (loodus, turism, kalurid11, kohalikud inimesed jne.) sellele pildile ka pärast looduspiironna vägivaldset industrialiseerimist ära mahuksid? Tänase päevani pole mitte keegi seda teha ürtanud. Lugupidamisega, MTÜ Jaagupi Sadam 7 European academies sound alarm on decaying trust in science | Science|Business (sciencebusiness.net) 8 https://ec.europa.eu/research/openscience/index.cfm 9 https://liivimeretuulepark.ee/wp-content/uploads/2020/10/Liivi-lahe-meretuulepark-KMH-programm-13082020.pdf 10 https://www.jaagupie.eu/SKEPAST_PUHKIM.pdf 11 https://ec.europa.eu/oceans-and-fisheries/news/blue-farming-new-strategic-vision-sustainable-aquaculture-now-available-all-eu- languages-2022-02-04_et 3