Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta esitatud ettepanekute vastuskiri

Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 SISUKORD KAITSEMINISTEERIUM................................................................................................................................................................................................................................................ 1 MAAELUMINISTEERIUM ............................................................................................................................................................................................................................................ 2 KESKKONNAMINISTEERIUM....................................................................................................................................................................................................................................... 3 KESKKONNAAMET ...................................................................................................................................................................................................................................................... 7 MUINSUSKAITSEAMET ............................................................................................................................................................................................................................................. 14 POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET.................................................................................................................................................................................................................................. 21 TERVISEAMET ........................................................................................................................................................................................................................................................... 23 TRANSPORDIAMET ................................................................................................................................................................................................................................................... 23 LÄÄNERANNA VALD ................................................................................................................................................................................................................................................. 24 EESTI KESKKONNAÜHENDUSTE KODA ..................................................................................................................................................................................................................... 25 KESKKONNAAGENTUUR ........................................................................................................................................................................................................................................... 29 AS SAARTE LIINID ..................................................................................................................................................................................................................................................... 29 VELLO LAANEMAA.................................................................................................................................................................................................................................................... 41 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT KAITSEMINISTEERIUM 03.01.2022 Kaitseministeeriumil ei ole vastuväiteid ega Teadmiseks võetud. ettepanekuid dokumentides märgitu kohta, sealhulgas asukohaalternatiivide kohta. Kaitseministeerium soovib olla edasises planeeringumenetluses kaastatud, et alternatiivide täpsustumisel esitada omapoolseid 1 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT tingimusi või nõudeid riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamiseks, kui see on vajalik. MAAELUMINISTEERIUM 10.01.2022 Kavandatava Suure väina püsiühenduse riigi Arvestame ettepanekuga. Lisame LS ja eriplaneeringu ala jääb Rahvusvahelise VTK põhimõtete peatükki Mereuurimise Nõukogu (ICES) alarajooni 29 ning rannakalanduse osas, et kavandatav Eesti territoriaalvee väikesesse püügiruutu 172. püsiühendus ei tohi oluliselt mõjutada Väikses püügiruudus 172 toimub aktiivne rannakalanduse toimimist piirkonnas kutseline kalapüük kaluri kalapüügiloa alusel ning ning peab arvestama selle säilimise Vabariigi Valitsuse määruse „Kutselise kalapüügi vajadusega. võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastal“ lisas 1 on antud püügivõimalused sellesse Märgime, et ka LS ja VTK lisa 11 püügiruutu Lääne, Saare ja Pärnu maakonna käsitleb püsiühenduse rajamise mõju kutselistele kaluritele. Aastate 2019-2021 rannakalandusele ning seda keskmine aastasaak väikeses püügiruudus 172 on koosmõjus kalastikuga – kui 47 tonni. Peamiste liikidena püütakse piirkonnas vähenevad piirkonna kalavarud, ahvenat ning räime, mis on majanduslikult väheneb ka rannakalanduse osakaal, olulised kalaliigid. mis avaldab mõju piirkonna Peame oluliseks, et Suure väina püsiühenduse ja sotsiaalmajanduslikule olukorrale. selle toimimiseks vajaliku taristu riigi Seetõttu on lähteseisukohtade eriplaneeringu ning mõjude hindamise, sealhulgas koostamisel peetud oluliseks ka keskkonnamõju strateegilise hindamise rannakalandusega arvestamist. väljatöötamise kavatsuse eelnõu peatükis 2.2. „Trassikoridori asukohaalternatiivide valiku kriteeriumid“ oleks sotsiaalmajanduslike kriteeriumite all välja toodud ka kutseline rannakalandus. Püsiühendus peab olema kavandatud viisil, mis ei mõjuta negatiivselt piirkondlikku kutselist rannakalandust. Oleme seisukohal, et Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu kavandamisel tuleb vältida 2 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT pöördumatuid negatiivseid mõjusid kalavarudele ja kutselisele kalapüügile selles piirkonnas. Seetõttu peame oluliseks Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõus kirjeldatud kalandusuuringu, kalastiku uuringu, mürauuringu ja vibratsiooni uuringu läbiviimist, et hinnata kavandatava eriplaneeringu mõju piirkonna kalavarudele ja kalandusele. KESKKONNAMINISTEERIUM 31.12.2021 Juhime tähelepanu, et Väinameri on tervikuna Arvestame ettepanekuga. EBSA-ala (Ecologically or Biologically Significant Keskkonnaministeeriumi Area) ÜRO bioloogilise mitmekesisuse sõnastusettepanekud on lisatud LS ja konventsiooni raames ja tähenduses, mis on VTKsse. HELCOM-i poolt Läänemere kohta üles antud2. Palume sellega arvestada eelnõu peatükkides 2.1.3, 2.2.2 ja 3.2.2 ning mõjude hindamisel mereelustikule. Teeme ettepaneku peatükis 1.3 toodud joonisele Arvestame ettepanekuga. Ajakava on lisada Natura hindamise ajakohastamine ka täiendatud ning detailse lahenduse detailse lahenduse etapis: „REP detailse koostamise etappi on lisatud sõnastus lahenduse koostamise, mõjude hindamine, sh „sh Natura hindamise Natura hindamise ajakohastamine, eskiisprojekti ajakohastamine“. koostamine ning nende koostamiseks vajalike uuringute läbiviimine“. Peatükis 1.5 loetletud lähteandmete kontekstis Arvestame ettepanekuga. soovitame hüljeste puhul kasutada ka HELCOM-i asjakohaseid hinnanguid hallhüljestele ja 3 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT viigerhüljestele, kuna nende liikide seisundit hinnatakse Läänemere kohta tervikuna (viigerhülgel küll kaks populatsiooni). HELCOM-i hüljeste asurkondi kirjeldavate indikaatorite faktilehed on leitavad vastavatel veebilehtedel. Lisaks tuleks arvestada HELCOM-i hüljeste kaitse soovitusega 27-28/2. Peatükis 3.2 on öeldud järgnev: „Võimalikud Arvestame ettepanekuga. asjakohase mõju allikad võivad olla: elupaiga Hüdroloogiliste tingimuste võimalik häirimine või hävitamine, müra, vibratsioon, muutus on lisatud LS ja VTK viidatud heljum, tahked osakesed jms.“. Palume loetellu peatükkidesse. lisada võimaliku mõjuna ka silla konstruktsioonist tulenevad hüdroloogilised muutused (nt muutused hoovustes, kaldaerosiooni või akumuleerumistingimuste ehk rannaprotsesside muutused). Kuna hüdroloogilised tingimused ja nende muutused mõjutavad ka vee-elustikku (nagu on öeldud ka peatükis 3.2.7), siis teeme ettepaneku lisada hüdroloogiliste tingimuste muutus võimaliku mõjurina ka peatükkidesse 3.2.3 (mõju kalastikule kasutusetapis) ning 3.2.4 (mõju põhjakooslustele ja elupaigatüüpidele kasutusetapis). Peatükki 3.2.1 tuleb täiendada, et oleks selge, et Arvestame ettepanekuga. Natura hindamist tuleb vajadusel ajakohastada Märgime aga, et käesoleva LS ja VTK ka detailse lahenduse koostamise etapis. eesmärk on esmajärjekorras anda Siinkohal juhime abistava infoallikana ülesandepüstitus REP asukohavaliku tähelepanu Keskkonnaministeeriumi 1.11.2021 teostamiseks. REP asukohavaliku kirjale nr 1-17/21/4534-2, milles selgitatakse käigus läbiviidava mõjuhindamise 4 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT Natura hindamist kohaliku omavalitsuse ülesanne on omakorda anda eriplaneeringu koostamisel. Palume peatükis lähteseisukohad REP detailse esitatud juhenddokumentide, mis võetakse lahenduse koostamiseks, sh Natura aluseks mõju hindamisel Natura 2000 hindamiseks. võrgustiku aladele, loetelu täiendada uue Euroopa Komisjoni juhendiga „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“4. Allmärkuses nr 19 tuleb viide KeHJS § 29 lõikele 3 asendada viitega § 45 lõigetega 3–5 ning kasutada vastavate normide teksti. Lk 24 on esitatud ka ebakorrektne KeHJS-i lühend. Peatüki 3.2.10 teise alapeatüki „Planeeringuga Arvestame ettepanekuga. Peatükki kaasnev mõju kliimamuutustele ja 3.2.10 on osaliselt kohandatud kliimaeesmärkide saavutamine“ kaks esimest tulenevalt ettepanekust. lõiku tuleks kustutada, kuna tegemist on Kliimaeesmärkide saavutamise vananenud teabega. Ajakohane teave on juba kirjeldus on oluline osa toodud sama peatüki esimeses alapeatükis kliimamuutuste hindamise „Kliimamuutuste mõju kavandatavale vajalikkusest, mistõttu on see tegevusele“. Kustutatava lõigu asemele tuleks peatükki alles jäetud, kuid ümber on tõsta alapeatüki „Kliimamuutuste mõju tõstetud alapeatükke, et tagada konkreetsem lähenemine nii kavandatavale tegevusele“ kaks esimest lõiku, kliimamuutuste mõju osas kuna need ei käsitle kliimamuutuste mõju, vaid kavandatavale tegevusele kui ka kliimaeesmärke. Lk 36 viidatakse planeeringuga kaasnevale mõjule „Kliimamuutuste arengukavale“ – korrektne on kliimamuutustele ja kliimaeesmärkide „Kliimamuutustega kohanemise arengukavaga saavutamisele. aastani 2030“. Arengukava nimetust tuleb korrigeerida ning palume lisada juurde ka viide5. 5 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT Peatükis 4.1 esitatud tabelis on nimetatud Arvestame ettepanekuga. Täiendus tegevus „Geoloogia uuringu läbiviimine“. lisatud ajakavasse. Palume täpsustada uuringu nimetust: „Geoloogilise ja hüdrogeoloogilise uuringu läbiviimine“. Teeme ettepaneku lisada peatükis 4.2 koostööd Arvestame ettepanekuga. Eesti tehtavate asutuste hulka Eesti Geoloogiateenistus lisatud Geoloogiateenistus (kui pädev asutus kaasatavate nimekirja. merepõhja geoloogia ja morfoloogia ning rannaprotsesside valdkonnas) ning kaasatavate asutuste hulka Keskkonnaagentuur (Riigi Ilmateenistus oma ilma- ja mereprognoosidega ning hüdroloogiline seire ja muud keskkonnaandmestikud). Lisas 9 „Suure väina püsiühenduse müra ja Ettepanekuga on lähteülesandes vibratsiooni uuringu lähteülesanne“ on toodud arvestatud. järgnev: „Modelleerimise ajakohastamisel peaks kasutama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002 direktiivis sätestatud arvutusmeetodeid.“. Selgitame, et nimetatud meetod on ette nähtud strateegiliste mürakaartide koostamiseks ning seda ei saa rakendada võrdluseks Eestis kehtivate müra normtasemetega. Seega palume vastav lause lähteülesandest välja jätta. 6 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT KESKKONNAAMET 28.12.2021 Palume LS ja VTK eelnõus täpsustada Natura Arvestame ettepanekuga ning hindamise läbiviimise protsessi kirjeldust. LS ja parandame seletuskirja sõnastust. VTK eelnõu ptk 1.3 on lisatud joonis 3, mille kohaselt trassialternatiivide võrdlemisel (REPi Märgime esmalt, et käesoleva LS ja asukoha eelvaliku etapp) viiakse läbi mõjude VTK eesmärk on esmajärjekorras anda hindamine, sh Natura hindamine. Joonis 3 Natura ülesandepüstitus REP asukohavaliku hindamist kuskil mujal rohkem ei nimeta. LS ja VTK teostamiseks. REP asukohavaliku eelnõu ptk 3.2.1 täiendatud osas on samuti välja käigus läbiviidava mõjuhindamise toodud, et Natura hindamine viiakse kogu ülesanne on omakorda anda ulatuses läbi REPi asukoha eelvaliku etapis, sh lähteseisukohad REP detailse asjakohasel juhul Natura erandi etapp. lahenduse koostamiseks, sh Natura Märgime, et REP asukoha eelvaliku etapis tuleb hindamiseks. kindlasti teha Natura hindamine, et teha REPi käigus analüüsitavate alternatiivide vahel valik, Teiseks märgime, et LS ja VTK kuid Natura hindamine ei pruugi lõppeda asukoha sätestab, et kui kõik hinnatavad eelvaliku etapis, vaid jätkuda ka REPi detailse alternatiivid ei taga Natura ala lahenduse etapis (nt vajadus täpsustada terviklikkust ja ala kaitse-eesmärke, leevendusmeetmeid). Keskkonnaministeerium on tuleb hüvitusmeetmete 01.11.2021 kirjaga nr 1 17/21/4534 221 andnud rakendamiseks defineerida oluline selgituse, millal peab kohaliku omavalitsuse avalik huvi, mis kaalub üles erandi eriplaneeringu koostamisel tekkima tegemise. See avalik huvi tuleneb juba keskkonnamõju hindamise ja käesoleva planeeringu koostamise keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS § 45 eesmärgist ehk vajadusest tagada lg 2 kohane veendumus, et kavandatav tegevus ei ühendus mandri ja saarte vahel – olgu mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala de selleks ühendusviisiks siis parvlaev, terviklikkust ega kaitse eesmärki. sild või tunnel. Keskkonnaministeerium selgitas oma kirjas, et: „Seega peab asukoha eelvaliku etapis tekkima põhimõtteline veendumus, et planeeringu täpsusastet silmas pidades on olemasoleva info põhjal võimalik valitud asukohta kavandatavat 7 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT tegevust realiseerida nii, et ebasoodne mõju Natura aladele ja kaitse eesmärkidele on välistatud. Asukoha eelvaliku KSH aruande üldiseks eesmärgiks on mh olemasoleva info pinnalt vältida olukorda, kus detailse lahenduse väljatöötamise raames selgub, et mõju Natura 2000 ala terviklikkusele ja kaitse eesmärkidele pole võimalik välistada ning vajalik on asukoha eelvaliku etappi tagasi pöördumine. Juhul, kui aga vastav info ilmneb detailse lahenduse koostamise käigus, ei ole eelvaliku etappi tagasi pöördumine siiski välistatud. Ehkki põhimõtteline veendumus peab tekkima juba asukoha eelvalikul, siis detailse lahenduse etapis võib esineda vajadus Natura hindamist ajakohastada, sealhulgas täpsustada leevendusmeetmete vajalikkust ja rakendamist (nt kui uuringute käigus lisandub täiendavat teavet). Seega lõplik veendumus, et planeeringu elluviimisel on ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse eesmärkidele välistatud, peab selguma planeeringu kehtestamise ajaks.“ Kuigi Keskkonnaministeeriumi kiri puudutas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuid, siis samad põhimõtted kehtivad ka REPide korral. Lähtudes eelnevast Natura hindamine ei pruugi piirduda REP asukoha eelvaliku etapiga, vaid võib jätku da ka detailse lahenduse etapis. Täpsemad asjaolud selguvad REPi koostamise käigus. LS ja VTK eelnõu lk 24 on kirjutatud, et: „Kui Natura ala terviklikkus ja kaitse eesmärkide 8 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT saavutamine ei ole tagatud kõigi alternatiivide puhul, tuleb liikuda edasi Natura erandi tegemise etappi“. Sinna tuleks lisada, et Natura erand kohaldub üksnes KeHJS § 45 lg 3 tingimustel ehk kõikide planeeringute ja projektide korral Natura erand ei rakendu. Natura erandi võimalikkust analüüsida REPi koostamise käigus. Joonealune viide nr 19 tegemist on KeHJSi KMHd käsitleva sättega, õige viide on KeHJS § 45 lg 2. Teeme ettepaneku lisada LS ja VTK eelnõu lk 24 Natura hindamise juhendite nimekirja ka Euroopa Komisjoni juhendi „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ 28.09.2021 avaldatud ajakohastatud versiooni. Keskkonnaamet tegi 10.09.2021 kirja p-s 2 Parandame LS ja VTK sõnastust ettepaneku LS ja VTK eelnõus ära märkida, et REPi lähtuvalt ettepanekust. asukoha eelvaliku etapi lõpuks tehakse põhimõtteline otsus, millise püsiühenduse variandiga jätkatakse kas selleks on sild või tunnel ning millises trassikoridoris, või ikkagi praamiühendus, sh parendatud kujul. LS ja VTK eelnõu (nt ptk 1.3) on vastavalt ettepanekule täiendatud, kuid palume korrigeerida ka LS ja VTK eelnõu lk 11: Asukoha eelvaliku etapi lõpuks otsustatakse, milline püsiühenduse alternatiiv sild või tunnel ning millises trassikoridoris on püsiühenduse kavandamiseks sobivaim. Täiendavalt antakse asukoha eelvaliku etapis 9 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT lähteülesanne REP teise etapi, so detailse lahenduse koostamiseks ning tuuakse välja, milliseid täiendavaid uuringuid tuleb läbi viia ning milline on lähteülesanne mõjude hindamiseks. Asukoha eelvaliku koostamise käigus koostatakse ka esialgne, nö lihtsustatud eskiisprojekt valitud püsiühenduse alternatiivile.“ sinna lisada ka praamiühendus, sh parendatud kujul). Teeme ettepaneku LS ja VTK eelnõu lk 20-21 Parandame LS ja VTK sõnastust järgmine lause kas kustutada või seda muuta: lähtuvalt ettepanekust. „Juhul, kui REPiga kavandatavate tegevuste planeeritud täpsusaste võimaldab (eelkõige detailse lahenduse etapis), tuleb hinnata lisaks poliitikatele vastavusele ka kavandatud tegevustega kaasnevaid konkreetseid asjakohaseid mõjusid ning vajadusel anda soovitused või seada tingimused tegevusloa menetlemise etapis või muude REPi koostamisele järgnevate tegevuste raames asjakohaste mõjude hindamiseks.“ Kuna REPi koostamisel valmib detailne lahendus ning LS ja VTK eelnõu lk 20 on ka märgitud, et REPi detailse lahenduse mõjude strateegiline hindamine viiakse läbi keskkonnamõju hindamise (KMH) täpsusastmes, siis REPi detailse lahenduse mõju hindamine ei saa jääda poliitikatele vastavuse hindamise tasemele, vaid tuleb hinnata ka tegevuste konkreetseid mõjusid. 10 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT Keskkonnaministeeriumi 07.09.2021 kirjas nr 7- Arvestame ettepanekuga. 15/21/3292-2 tehtud ettepaneku alusel on täiendatud LS ja VTK eelnõu ptk 4.2 lisades Keskkonnaministeeriumi REPi koostamisel koostöö tegijate hulka. Teeme ettepaneku Natura hindamisega seonduv lisada ka Keskkonnaameti reale, koostöö viisi veerust kustutada sarnaselt ministeeriumidega „lähteseisukohtade etapis“, kuna koostööd tuleb teha kogu REPi koostamisel. Keskkonnaamet tegi 10.09.2021 kirja p-ga 10 Arvestame ettepanekuga ja vaatame ettepaneku täiendada LS ja VTK eelnõu lisa 1 „ nimekirja üle selliselt, et eskiisprojekti Suure väina püsiühenduse eskiisprojekti koostamise lähteülesandes oleksid lähteülesanne“ ptk 3.4 ja 4 nimetades seal kõik nimetatud kõik eskiisprojekti kavandatavad uuringud. Rahandusministeerium koostamiseks vajalikud uuringud. on 04.10.2021 kirjaga nr 6-5/21/4263-4 Märgime, et mitte kõik planeeringu (04.10.2021 kiri) vastanud, et LS ja VTK eelnõu lähteülesandes nimetatud uuringud ja lisade sõnastust korrigeeritakse, kuid LS ja VTK analüüsid on vajalikud eskiisprojekti eelnõu lisa 1 täiendatud versioonist ei olnud seda koostamiseks. On uuringuid, mis leida (nt vajadus täpsustada müra, sh veealune annavad sisendit kaasuvate mõjude müra). Palume üle vaadata. hindamiseks, kuid ei mõjuta püsiühenduse insenertehnilist lahendust. Keskkonnaamet tegi 10.09.2021 kirja p-ga 12 Märgime, et oleme lähteülesande ettepaneku täiendada LS ja VTK eelnõu lisa5 sõnastanud alternatiivse „Suure väina püsiühenduse maismaaimetajate püügimeetodiga, et säilitada pädevale uuringu lähteülesanne“ selliselt, et uuringu teostajale võimalus otsustada maismaaimetajate uuringus pisiimetajate püügil parima võimaliku püügitehnika valik. lisaks eluspüügilõksudele kasutada maasse Uuringu teostaja pädevusnõudeks on kaevatavaid koonuseid, kuna eluspüügilõksudesse sarnaste uuringute läbiviimise 11 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT ei pruugi sattuda kõiki pisiimetajate liike, eelkõige kogemus, mistõttu tuleb eeldada, et kasetriibikut ning ka väiksemaid liike nagu pisihiir liigieksperdid, kes on taolisi uuringuid ning väike karihiir. Rahandusministeerium on läbi viinud, tagavad eesmärgi 04.10.2021 kirjas vastanud, et LS ja VTK eelnõu lisa saavutamiseks vajaliku metoodika. 5 sõnastust korrigeeritakse. Täiendatud lisa 5 lk 7 on kirjutatud, et pisiimetajate liigilise koosseisu ja arvukuse hindamiseks tuleb uuringuperioodi jääval sügisel (septembris-oktoobris) läbi viia pisiimetajate lõksupüük kasutades Shermani eluspüügilõkse või muud sarnast/võrreldavat metoodikat (joonealune viide nr 1 seejuures selgitab, et pisiimetajate püügil võib lisaks eluspüügilõksudele kasutada maasse kaevatavaid koonuseid, kuna eluspüügilõksudesse ei pruugi sattuda kõiki pisiimetajate liike, eelkõige kasetriibikut ning ka väiksemaid liike nagu pisihiir ning väike karihiir. Koonusepüügi vahendid võib lisada sama metoodika järgi või asendada osa eluspüügilõkse koonustega. Koonustes loomade ellujäämise suurendamiseks võiks kasutada nende peal kumera kujuga katteid). Seega, Keskkonnaameti ettepanekuga on arvestatud osaliselt, kuna LS ja VTK eelnõu lisa 5 jätab metoodika osas valikuvariandi. Selgitame, et Keskkonnaameti ettepaneku eesmärk oli see, et võimalikult kõik pisiimetajate liigid saaksid kindlaks tehtud. Seetõttu töö teostajal oleks mõistlik Keskkonnaameti ettepanekut kasutada. Kui töö teostaja seda ei tee, siis jääb kahtlus, kas liikide registreerimise metoodika puudulikkuse 12 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT tõttu jäi kogutud infopuudulikuks. Nõustume LS ja VTK eelnõu lisa 5 praeguse sõnastusega eeldusel, et töö teostaja on sedavõrd pädev, et suudab ise otsustada, kuidas liigid tabada. Keskkonnaamet tegi 10.09.2021 kirja p-ga 14 Arvestame ettepanekuga. ettepaneku täiendada LS ja VTK eelnõu lisa 7„Suure väina püsiühenduse käsitiivaliste uuringu lähteülesanne“, et missuguseid varem läbiviidud uuringuid tuleks töö käigus kasutada. Keskkonnaamet märkis, et: „Virtsu tuulepargi nahkhiirte uuring tehti aastatel 2012-2014. Kasutatav Anabat salvesti ei toiminud korrektselt 2013. aastal, mistõttu seda tööd korrati 2014. aastal. Uuringu lõpparuanne on Keskkonnaametile antud ja seda on võimalik käesoleva töö tarbeks lugeda. Esivere tuulikute (Tooma I ja II ning Esivere) nahkhiireuuring viidi läbi kahel aastal – 2018. ja 2019. aastal. Aruanded on Keskkonnaametil olemas ja neid saab kokkuleppel kasutada.“ Rahandusministeerium on 04.10.2021 kirjas vastanud, et käsitiivaliste uuringu lähteülesannet täiendatakse vastavalt ettepanekule. Keskkonnaameti hinnangul ei ole LS ja VTK eelnõu lisa 7 siiski selles osas muudetud (ei ole käsitletud 2014. ja 2019. a läbiviidud käsitiivaliste uuringuid, vt nt ptk2.1.3). Palume LS ja VTK eelnõu lisa 7 täiendada, lisades sinna kõikide Keskkonnaameti 10.09.2021 kirja p- 13 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT s 14 nimetatud uuringute tulemused ja nendega arvestada uute uuringute läbiviimisel. MUINSUSKAITSEAMET 07.01.2022 Muinsuskaitseamet, koostöös Teadmiseks võetud. Kultuuriministeeriumiga, on Suure väina püsiühenduse eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõule edastanud omapoolsed ettepanekud 09.09.2021 kirjaga nr 3-12/1474-2. Ettepanekus juhitakse tähelepanu, et lisaks teada oleva kultuuripärandi ja muististe säilimise kõrval tuleb arvestada ka seni avastamata arheoloogiapärandiga, mistõttu tuleb kogu eriplaneeringu alal, seda nii vees kui maismaal, läbi viia arheoloogiline eeluuring, mille tulemusena saab hinnata, kas ja millises ulatuses on planeeringu alal arheoloogiline kultuurkiht säilinud. Soovime täpsustada, et allveearheoloogiline eeluuring tuleb läbi viia asukohavaliku teostamise käigus, samas kui maismaal tehtav arheoloogilise eeluuringu võib läbi viia peale asukohavaliku teostamist ehk vaid sobilikuks osutunud trassilõigul. Muinsuskaitseamet juhib tähelepanu, et eelnõuga Arvestame märkusega. kaasas oleva Lisa 19 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu allveearheoloogilise uuringu lähteülesande koostajaks ei ole olnud MKA allveearheoloogia nõunik Maili Roio. 14 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT Allveearheoloogilise uuringu lähteülesannet (Lisa Arvestame märkusega. 19) tuleb täiendada järgnevaga: Allveearheoloogiline uuring koosneb kõrgresolutsioonilisest sonariuuringust (eelistatult uuring külgvaate sonariga) ja leitud inimtekkeliste anomaaliate 3D videodokumentatsioonist: Allveearheoloogilise uuringu I etapp koosneb sonariuuringust. Sonariuuring tuleb läbi viia käesoleva uuringu läbiviimise käigus või kasutada juba tehtud kõrgresolutsioonilise sonariuuringu andmeid, kui need on varem ala kohta kogutud ja vastavad esitatud nõuetele. Viimasel juhul tuleb allveearheoloogilise uuringu pädevustunnistust omaval isikul (edaspidi: pädev isik) andmeid analüüsida ning esitada Muinsuskaitseametile nõuetele vastav uuringu aruanne. Täiendava sonariuuringu läbiviimine on võimalik ühildada teiste Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu sonariuuringutega kui pädev isik osaleb uuringus ja sonariuuringud vastavad lähteülesandes esitatud nõuetele. Allveearheoloogilise uuringu II etapp. Inimtekkeliste anomaaliate, mis võivad omada kultuuriväärtust (nagu vee- või õhusõidukite jäänused või üksikesemed) täielik 3D videodokumentatsioon. Puidust vrakkide puhul lisandub dendrokronoloogilise uuringu vajalikkus. 3D videodokumentatsioon: kvaliteetne HD video (soovitavalt 4K), filmitud on süstemaatiliselt, ühtlaselt, vajaliku ülekattega ja kasutatud piisavalt 15 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT lisavalgust, mis on valitud vastavalt keskkondlikele tingimustele leiukohas. Uuringu aruandes on esitatud 3D mudeli ortofotod vähemalt kolmes vaates vrakkide puhul (pealt- ja külgvaated) ja väiksemate objektide puhul kahes vaates. Lisaks tuleb üle anda 3D videodokumentatsiooni toormaterjalid. Enne uuringu läbiviimist peab pädev isik esitama Muinsuskaitseametile uuringukava ja uuringuteatise, pärast uuringu läbiviimist uuringuaruande vastavalt muinsuskaitseseaduse § 46-48 (edaspidi MuKS). Eelnõule tuleb lisada eraldiseisva lisana Suure Arvestame ettepanekuga osaliselt. väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu Märgime aga, et käesoleva LS ja VTK arheoloogilise eeluuringu lähteülesanne. Samuti eesmärk on esmajärjekorras anda tuleb lisada arheoloogilise eeluuringu tegemise ülesandepüstitus REP asukohavaliku vajadus punkti 2.3.2, kus on toodud detailsema teostamiseks. REP asukohavaliku lahenduse koostamise käigus läbiviidavad käigus läbiviidavate analüüside uuringud. lähteülesannete koostamine on Arheoloogilise eeluuringu lähteülesanne: asukohavaliku etapi ülesanne. Muinsuskaitseamet lähtub arheoloogiliste Käesolevas LS ja VTK dokumendis uuringute määramisel neil puhkudel, kus riikliku saame markeerida põhimõttelise kaitse all olevaid mälestisi ega nende vajaduse detailse lahenduse kaitsevööndeid planeeritaval alal ei ole MuKS § 31, koostamise etappi arheoloogilise samuti seaduses sätestatud üldistest eeluuringu läbiviimiseks. Selle täpne muinsuskaitselistest põhimõtetest MuKS § 3. sisu ja nõuded uuringu läbiviimisele MuKS § 3 kohaselt on kultuuripärandi tuleb määratleda asukohavaliku väärtustamine ja säilitamine ühiskonna üldine etapis. kohustus (lg 1). Ajaloolises keskkonnas muudatuste tegemisel lähtutakse kultuuri- ja 16 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT elukeskkonna mitmekesisuse ning kvaliteedi hoidmise põhimõttest. Lisatav uus peab toetama ja aitama esile tuua varem loodud väärtusi (lg 3). MuKS § 31 lg 1-2 kohaselt tuleb juhul, kui mistahes paigas avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, tööd peatada, säilitada koht muutmata kujul ning viivitamata teavitada sellest ametit, kellel on õigus peatada tööd kuni üheks nädalaks, et teha kindlaks uuringute vajalikkus või hinnata asja vastavust riikliku kaitse eeldusele. MuKS § 31 lg 3 sätestab uuringute tegemise keskkonnamõju hindamise käigus kohtades, kus Muinsuskaitseameti andmeil võib ajalooliste allikate põhjal leiduda arheoloogilisi esemeid, inimluid või arheoloogiline kultuurkiht. Muinsuskaitseseaduses toodud põhimõtted on selges kooskõlas keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 1. ja 2. peatükis kirjeldatud üldiste põhimõtetega, mille eesmärk on tagada keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara ning kultuuripärandit. Seadustiku üldosas kirjeldatakse keskkonnakaitse üldisi põhimõtteid, mille seast toome esile vältimise ja ettevaatuse. Seaduses märgitakse, et keskkonnahäiringu, -ohu, -riski või -kahju 17 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT hindamise, vältimise, vähendamise või heastamisega seotud kulud kannab nende põhjustaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muinsuskaitseseadusest ei tulene teisiti (MuKS § 31 lg 3). Eelnevast tulenevalt tuleb asukohavaliku teostamise järgselt, välja valitaval trassikoridoril ning kuni 300 m kaugusel võimaliku trassikoridori servast, läbi viia arheoloogiline eeluuring. Arheoloogilise eeluuringu eesmärgiks on: 1. kaardistada olemasolevad mälestised, 2. kaardistada teada olevad muistised ja leiukohad ning selgitada välja võimalike seni teadmata muististe ja arheoloogiatundlike alade asukohad, 3. esitada tegevuskava maastikuseire (arheoloogilise uuringu II etapp) läbiviimiseks, mille eesmärk on välja selgitada arheoloogilise kultuurkihi olemasolu prognoositud paikades ning hinnata kavandatavate muudatuste mõju muististele. Arheoloogiline eeluuring maismaal peab Märgime, et käesoleva LS ja VTK jagunema kaheks etapiks: eesmärk on esmajärjekorras anda 1. Esimeses etapis tuleb läbi viia laiendatud ülesandepüstitus REP asukohavaliku arhiiviuuring: teostamiseks. REP asukohavaliku • olemasolevate materjalide ja käigus läbiviidavate analüüside arhiiviallikate (TÜ andmebaasi teated, lähteülesannete koostamine on otsinguteated, ajalooline info piirkonna asukohavaliku etapi ülesanne. kohta, teistes arheoloogia ja ajalooliste Käesolevas LS ja VTK dokumendis looduslike pühapaikade andmebaasides saame markeerida põhimõttelise sisalduv teave) analüüs; vajaduse detailse lahenduse 18 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT • maastikuanalüüs kaugseire meetodeid koostamise etappi arheoloogilise kasutades (ajaloolised kaardid ja eeluuringu läbiviimiseks. Selle täpne maakasutusplaanid, aerofotod, Maa- sisu ja nõuded uuringu läbiviimisele ameti kõrgusandmete põhjal tehtud tuleb määratleda asukohavaliku reljeefimudelid, satelliidipildid, etapis. mullastikukaardid jm kaugseire aluseks olevad materjalid); • kohapärimuse ja kohanimeandmebaasi info. 2. Teises etapis tuleb läbi siia maastikuseire (leire) - arheoloogiapärandi otsimine maastikul visuaalse vaatluse ning väikesemahuliste šurfide või muu pinnaseuuringu (sh metallidetektori) abil, samuti hõlmab see arheoloogiliste leidude kogumist: • kohtades, mille võimalik arheoloogiline väärtus tuvastati arhiiviallikate põhjal; • kohtades, kus esimeses etapis maastikuanalüüsi käigus tuvastati objekte, millel võiks olla arheoloogiline väärtus. Kui arheoloogilise uuringu teises etapis tuvastatakse arheoloogiamälestise või leiukoha tunnustele vastavaid objekte, mis jäävad ehitusalale, siis tuleb nendel aladel teha pinnasetööde eel või ajal arheoloogiline uuring (meetodiks arheoloogiline jälgimine, in situ arheoloogilise kultuurkihi ilmnemisel kaevamised). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS § 46–47, § 68 19 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT lg 2 p 3; § 69–70). Enne uuringu läbiviimist peab pädev isik esitama Muinsuskaitseametile uuringukava ja uuringuteatise, pärast uuringu läbiviimist uuringuaruande vastavalt MuKS § 46- 48. Palume lisada kultuuripärandit käsitleva peatükki Selgitame, et planeeringualal asuvate 2.1.5 juurde projektalal asuvate mälestiste ja mälestiste ja muististe nimekirja muististe nimekiri: lisamine ei ole LS ja VTK dokumendis • II maailmasõjas hukkunute ühishaud, reg- vajalik. Ajakohastatud alusandmeid nr 4133; tuleb arvesse võtta asukohavaliku • Kuivastu kõrts, reg-nr 21006; teostamisele asumisel ning • Võiküla munakivitee, reg-nr 27286; asukohavaliku teostamisel. • Virtsu linnuse varemed, reg-nr 15449; • Virtsu mõisa hoonekompleks (Virtsu mõisa valitsejamaja, reg-nr 15448; ait, reg-nr 15447; talltõllakuur, reg-nr 15446; väravahoone, reg-nr 15445; pargi piirdemüür, reg-nr 15444, park, regnr 15443; kelder, reg-nr 15442); • Fr. Schilleri monument, reg-nr 16218; Puhtu laiul; • Mälestussammas C. Th. Hellvigile, reg-nr 16233 Puhtu laiul. Lisaks on teateid Tartu Ülikooli andmebaasist (TÜ AB), et projektalale jääb ka muistiseid, mis riikliku kaitse all ei ole, näiteks: • trass 2 alal ja vahetus läheduses asuvad Virtsu linnuse varemete (reg-nr 15449) 20 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT kaitsevööndis võimalik(ud) kivikalme(d) (TÜ AB ID 1212); • trass 3 (tunnel) algusesse jäävad võimalikud kabeli/kirikuase (TÜ AB ID 921) ja maahaudkalmistu (ID 905). Kuigi projektalale jääb mitmeid mälestisi ja muistiseid, on käesoleva info põhjal otsene puutumus vaid mälestisena kaitse all oleva Võiküla munakiviteega ainult trassil 3 silla või tunneli kavandamisel, mille puhul tuleb eelistada lahendusi, mis tagavad mälestise säilimise. Konkreetsete kultuuripärandi objektidega arvestamine ja nende säilimine on oluline lähtekoht trassi valimiseks. POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET 11.01.2022 Politsei- ja Piirivalveamet esitab Suure väina Arvestame ettepanekuga ja lisame LS püsiühenduse riigi eriplaneeringu ja VTK dokumenti vajaduse arvestada lähteseisukohtade ja mõjude hindamise merepääste vajadustega ning väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta merereostuse riski tõenäosuse piirikontrolli ja valvamise, merepääste ning hindamise vajadusega. reostustõrje ülesannetest tulenevalt järgmised ettepanekud: • asukoha valikul tuleb arvestada mõju rahvusvahelisele laevaliiklusele Soome lahest Liivi lahte ja vastupidi; • asukoha ja ehitise valikul tuleb arvestada merepäästesündmuste tekkimise võimalikkust ning nende võimalikke maandamismeetmeid; 21 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT • püsiühenduse lahenduse asukoha valikul tuleb arvestada merereostuse või merepäästesündmuse tekkimise võimalusega ning hinnata nende võimalikke maandamismeetmeid. Teeme ettepaneku eriplaneeringu keskkonnamõjude hindamise programmi täiendada merereostuse riski tõenäosuse hindamise, selle võimaliku mahu ning ulatuse modelleerimise, likvideerimise teostatavuse ning eluslooduse mõjude hindamisega järgmiselt: • olemasolev praamiühendus ja muu laevaliiklus ning selle edasised arenguperspektiivid; • silla rajamise, kasutamise, hooldamise, uuendamise või likvideerimise etapid; • tunneli rajamise, kasutamise, hooldamise, uuendamise või likvideerimise etapid. Palume vastavad hinnatud merereostuse riskid lisada eriplaneeringu lähteseisukohtadesse ja mõjuhindamisel alternatiivide kaalumise kriteeriumite hulka. Samuti palume täiendavalt hinnata ka eri alternatiivide võimalikku mõju mereturvalisusele laevateedel ohutu navigeerimise seisukohalt ning merereostusega seotud õnnetuste riskimäära kriteeriumeid. Silla alternatiivi puhul tuleb mõjuhindamise osana analüüsida, kuidas sillaehitise kõrgus võib 22 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT mõjutada mereliikluse seiresüsteemide (radarid, kaamerad) toime efektiivsust ja seda vajadusel arvesse võtta ühe hindamiskriteeriumina. TERVISEAMET 22.12.2021 Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud Teadmiseks võetud. esitatud Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõuga ning ei esita täiendavaid ettepanekuid. Amet on nõus, et planeeringu koostamise käigus tuleb uurida võimalikke tervisemõjusid kohalikele elanikele (müra, vibratsioon, välisõhu saaste). TRANSPORDIAMET 07.01.2022 Riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude Arvestame ettepanekuga. hindamise väljatöötamise kavatsuse Lisa 1 „Suure väina püsiühenduse eskiisprojekti lähteülesanne“ 1.1. Transpordiamet teeb ettepaneku lisada punkti 3.6.1 „Eskiisprojekti koosseis“ lk 14, et eskiisprojekti tehniline kirjeldus peab muu hulgas sisaldama ka teedevõrgu põhimõttelist lahendust koos olemasolevate teede ümberehitamise vajadusega. Riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude Arvestame ettepanekuga ning hindamise väljatöötamise kavatsuse Lisa 2 „Suure hindame liiklusprognoosi väina püsiühenduse liiklusuuringu lähteülesanne“ lähteülesandes ümber 2.1. Peatükis 3. „Liiklusuuringu lähteülesanne“ lk 5 liiklusprognoosi ulatuse. on toodud, et liiklusuuring- ja prognoos peab sisaldama muuhulgas liiklusvoogude kirjeldust ja analüüsi viimase 5. aasta perioodi kohta. 23 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT Tulenevalt COVID-19 mõjust liiklussagedusele viimase 2 aasta jooksul ning sellest, et 5-aastane periood jääb ilmselt liiga lühikeseks liiklusvoogude analüüsimisel, teeb Transpordiamet ettepaneku liiklusuuringu teostamisel arvestada võimalusel viimase 20 aasta andmetega. Riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude Parandame lähteülesande sõnastust, hindamise väljatöötamise kavatsuse Lisa 8 „Suure et oleks selgelt välja toodud, et väina püsiühenduse majandusvaldkonna uuringu finants- ja sotsiaalmajandusliku lähteülesanne“ tasuvuse analüüsi läbiviimisel tuleb 3.1. Peatükis 3. „Püsiühenduse finants- ja kindlasti uuendada analüüsi sotsiaalmajandusliku mõju hinnang“ lk 10 on sisendparameetreid ehk seetõttu on toodud, et finants- ja sotsiaalmajandusliku vajalik uuringu värskendamine. tasuvuse osas ei ole vajalik tingimata läbi viia uut analüüsi. Lisaks on seal toodud tingimused, millal on uue analüüsi läbiviimine põhjendatud. Transpordiamet leiab, et tänastes tingimustes on uue analüüsi läbiviimine põhjendatud, sest sisendparameetrid on tänaseks oluliselt muutunud ning teeb ettepaneku igal juhul uuendada finants- ja sotsiaalmajandusliku tasuvuse analüüsi. Transpordiamet on seisukohal, et KSH Teadmiseks võetud. väljatöötamise kavatsus on valdavalt asjakohane ja piisav. LÄÄNERANNA VALD 30.12.2021 Teeme ettepaneku täiendada Suure väina Arvestame ettepanekuga. püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning mõjude hindamise, sh 24 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu punkti 4.2. „Kaasamine ja koostöö“ ning lisada kaastavate nimekirja MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts, kaasamise eesmärk: Läänemaa kalanduspiirkonna arengustrateegia rakendamine, sh väikesadamate arendamisega seonduvalt. Eelnõus on kaasatavate nimekirjas MTÜ Liivi Lahe kalanduskogu, mille tegevusalaks on peamiselt Liivi ja Pärnu laht. Lääneranna valla rannakalurid, sh Virtsu piirkonna kalurid, on tegevad MTÜ-s Läänemaa Rannakalanduse Seltsis (https://lrs.ee/). Eelmainitud seltsi liige on ka Lääneranna vald. EESTI KESKKONNAÜHENDUSTE KODA 06.01.2022 Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) jaoks on Selgitame, et riigi ülesanne on tagada siiski vastuvõetamatu, et planeeringu ühendus mandri ja saarte vahel. Täna lähteseisukohtades ja mõjude hindamise on see tagatud ja riigi poolt väljatöötamise kavatsuses (edaspidi LS) ei doteeritud parvlaevaühendusega. defineerita planeeringu koostamise aluseks olevat Riigi ülesanne on seda teha avalikku huvi. LS p1 on selgelt järeldatav, et võimalikult säästlikult – seda nii planeeringu mõte on selgitada, kas rajada sild või looduskeskkonna vaates kui ka tunnel – parvlaevaühendus tuleb arvesse vaid majanduslikus mõttes. Samas peab nullalternatiivina. Samas pole arusaadav, mis onühendus, mistahes valitud viisil, silla või tunneli rajamise aluseks olev avalik huvi. tagama stabiilse ühenduse mandri ja Seda täpselt defineerimata puudub saarte vahel nii reisijatele kui ka eriplaneeringu koostamiseks õigustus ja kaupadele. Seetõttu on käesoleva planeerimisprotsessil pole ka selget sihti. planeeringu eesmärk selgitada välja, milline ühendusviis on mandri ja Praeguses sõnastuses jääb püsiühenduse rajamise saarte vahel pikas perspektiivis kõige eesmärk segaseks. LS kohaselt (p 1.1) on säästlikum. Seda nii looduskeskkonna nimetatud kaht liiklusühenduse rajamise jaoks kui ka majanduslikus mõttes. 25 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT eesmärki. Tegelikult ei ole kumbki neist eesmärk: Samal ajal peab ühendus olema „piirkonna eripäradega arvestamine“ ei ole võimeline kohanema ajas muutuva liiklusühenduse eesmärgiks, vaid see on üksnes sotsiaalmajandusliku olukorraga – kaalutlus, mida liiklusühenduse tagamisel tuleb elanike liikumisvajaduse tagamine, arvesse võtta; samuti ei ole „turvaline, kaubavedude kindlus, siseturism jne. usaldusväärne, pidev ja tõhus ühendus“ Kokkuvõtvalt ongi see avalik huvi, mis liiklusühenduse eesmärk, vaid on selle omaduste on käesoleva riigi eriplaneeringu kirjeldus. Tegelikele eesmärkidele viidatakse LS-s koostamise tinginud. ebamääraselt ja ebajärjekindlalt, näiteks LS teksti avalausest selgub, et eesmärgiks on mingite Märgime täiendavalt, et täiendame nimetamata „piirkondade konkurentsivõime muuhulgas Keskkonnaameti suurendamine ja ääremaastumise vähendamine“, ettepanekust tulenevalt Natura kuid hiljem viidatakse ka nt jätkusuutlikkusele. hindamise käsitlust lähteseisukohtades ning markeerime, Kokkuvõtvalt on silla või tunneli üksikasjalik et hüvitusmeetmete kava koostamise kavandamine, rääkimata valmisehitamisest, riigi eelduseks on avaliku huvi selge raha raiskamine, kui sellise püsiühenduse sõnastamine. Meie hinnangul on rajamiseks tegelikult puudub piisav avalik huvi. käesoleva planeeringu algatamisel See tähendab, et vastav huvi peab olema selge avalik huvi selge – riigi kohustus enne silla või tunneli detailset kavandamist ja see tagada ühendus mandri ja saarte huvi peab olema planeeringu lähteülesandes ka vahel. Küsimus on, millisel viisil on see selgelt defineeritud. parim. EKO jaoks jääb arusaamatuks, miks LS ja VTK eesmärki on selgitusest püsiühendusega seonduva avaliku huvi kaalu tulenevalt täiendatud. tuleb LS kohaselt hinnata alles Natura erandi raames hüvitusmeetmete kava koostamisel (p 3.2.1). Seniste uuringute põhjal on teada, et sillal on ebasoodne mõju Natura võrgustikule, mida pole võimalik leevendada. Kui planeeringu konflikt Natura võrgustiku eesmärkidega on ette teada või 26 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT väga tõenäoline, siis on kohe mõttekas ära teha huvide esialgne kaalumine Natura erandi tähenduses, et vältida ressursside asjatut kulutamist detailselt kavandamisele ja uuringutele. Pole võimalik teha ei esmast ega hilisemat detailset kaalumist, kui püsiühendusega seonduv avalik huvi pole täpselt teada, sh kui pole teada, kas see huvi on üldse käsiteltav mõne avaliku huvina, mis loodusdirektiivi kohaselt võimaldab erandi teha. Kokkuvõtvalt võib püsiühenduse üksikasjalik kavandamine osutuda riigi raha raiskamiseks, kui planeeringu konflikt Natura võrgustiku eesmärgiga on tõenäoline, kuid pole tehtud esmast kaalumist, kas püsiühendusega seonduv avalik huvi on ülekaalukas Natura erandi tähenduses. Jääme oma varasema ettepaneku juurde: sõnastada ülekaalukas avalik huvi eriplaneeringu lähteseisukohtades. Juhime tähelepanu, et LS on vastuolus Eesti Natura erandi juhisega (Peterson, Kaja; Kutsar, Riin. 2020. „Juhised loodusdirektivi art 6.4 rakendamiseks Eestis: Natura hindamise eranditegemine.“), millele LS-is ka ei viidata. Ülekaalukate avalike huvide defineerimine toimub LS kohaselt hüvitusmeetmete kava koostamisel. Eesti vastavas juhendis asutakse aga seisukohale, et avalik huvi tuleb defineerida vaheseisukohas enne hüvitusmeetmete kava koostamist. Vaheseisukohas tuleb märkida, millisest 27 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT tegevusalternatiivist lähtutakse ning selgitada erandi tegemise kaalutlusi, ülekaaluka avaliku huvi olemust ja edasise mõjuhindamise ja tulemuste avalikustamise ajakava. Vaheseisukohast tuleb menetlusosalisi kirjalikult teavitada ja see avalikustada (lk 20). Teeme ettepaneku arvestada LS-s ja hilisemas protsessis nimetatud juhisega. Samuti juhime tähelepanu, et LS-s ei nõuta lähtumist Euroopa Komisjoni teatisest (2021/C 437/01) „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“. Teeme ettepaneku lisada LS-sse vastav nõue EKO jaoks jääb ka arusaamatuks, kuidas on LS-s ja Selgitame, et kahanevatele VTK-s esitatud liiklusprognooside käsitlus liiklusmahtudele tuginemine ei ole ühildatav praeguse kliimapoliitilise kursiga? LS ja kooskõlas planeeringu eesmärgiga. VTK koostajad leiavad, et kahanevate Kui lähtume liiklusmahtude liiklusmahtude käsitlemiseks prognoosis puudub vähenemisest, ei ole vaja ka alus, samas on Eesti ja EL võtnud endale selged parvlaevaühendust parendada, sh eesmärgid kasvuhoonegaaside heite täiendavaid laevu liinile tuua. vähendamisel; transpordisektori heide Trendid ei toeta kahanevat moodustab koguheitest märkimisväärse osa ning liiklusprognoosi. Riigi eriplaneeringu on üsna vältimatu, et ka siin on piirangud algatamisega ei ole Vabariigi Valitsus vajalikud. Jääme oma varasema ettepaneku andnud ülesannet vähendada või juurde: käsitleda liiklusprognoosi koostamisel ka muuta liikumisharjumusi, piirata kahaneva liiklusvoo varianti. kaubavedusid jmt. Kahanevale liiklusprognoosile tuginev ühenduse kavandamine ei ole kooskõlas ka 28 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT üldise regionaalarengu toetamise vajadusega ning vähendaks oluliselt Saaremaa ja Muhu sotsiaalmajanduslikku konkurentsivõimet. Ühendus saarte ja mandri vahel peab olema tagatud viisil, mis toetab liikuvust, mitte ei takista seda. KESKKONNAAGENTUUR 10.01.2022 Keskkonnaagentuuril puuduvad ettepanekud Teadmiseks võetud. Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsusele. AS SAARTE LIINID 07.01.2022 AS Saarte Liinid on regionaalse ühenduse Märkuse nr 1.1. ja 1.2. osas tagamisega seotud taristuobjektide haldamisega täheldame, et kõikide püsiühenduse seotud 27 aastat. Suure väina püsiühenduse alternatiivide kaalumise puhul tuleb mõjude hindamise Dokument on oma hinnata ka nende kasutamisega ülesehituselt väga loogiline ja selgelt sõnastatud. seonduvaid riske, sh riske Püüame oma ettepanekutes tähelepanu juhtida ekstreemsetest ilmastikuoludest, mis eelkõige neile lõikudele, kus kriitilise lähenemise võivad tingida kavandatava ühenduse, vajadus on kõige ilmsem. Oleme oma senise sh püsiühenduste, sulgemise. Ka tegevuse jooksul kogutud andmete põhjal parvlaevaühendus võib näiteks seisukohal, et Dokumendi ülesehitus ja tugevate tuulte korral katkeda ning rõhuasetused ei ole täiel määral vastavuses sel juhul ei ole abi teistel liinidel põhieesmärkidega, mis on sõnastatud Dokumendi sõitvatest laevadest. LS ja VTK punktis 1.1 dokumendis on alternatiivide hindamise ühe kriteeriumina − tagada turvaline, usaldusväärne, pidev ja tõhus sätestatud „vastupanuvõime ühendus, mis aitab ühtlasi saavutada kliimamuutustele“, mis tähendab, piirkonna majandusliku ja demograafilise eelistatud on alternatiiv, mis on tasakaalu – ligipääsetavus usaldusväärsuse, kliimamuutuste osas 29 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT tõhususe, ohutuse, liikuvuse, majanduskasvu vastupanuvõimelisem, arvestades, et ja tasuvuse seisukohast. kliimaprognoosid näitavad − säilitada ja tugevdada piirkonna unikaalsust hoogsadude, tormide ja üleujutuste ning loodus-, sotsiaal- ja kultuurilist eripära – sagenemist ning transporti otseselt jätkusuutlikkus looduskeskkonna ja mõjutavat jäitepäevade arvu kasvu. sotsiaalmajandusliku keskkonna seisukohast Sellele vaatamata täiendame LS ja VTK riskianalüüsi ja 1.1. Dokumendis kirjeldatud leevendusmeetmete koostamise ühendusvõimalused ei ole pidevad vajadusega ka parvlaevaühenduse ühendused, kuna iga valiku puhul tagatakse alternatiivi kaalumise korral. riigi poolt ainult ühe ühendvõimaluse toimimine ja iga ühendusliik võib erinevatel Märkuse nr 1.3. osas märgime, et põhjustel (ilm, õnnetused) katkeda. lisaks looduskeskkonna uuringutele Rajatistega seotud ühenduste (sild või on asukohavaliku etapis kavandatud tunnel) katkemisel puuduvad tulevikus ka põhjalik sotsiaalmajanduslike samaväärsed operatiivsed alternatiivid mõjude analüüs, mille eesmärk on ühenduse pidamiseks Muhu ja hinnata rahvastiku paiknemist, Saaremaaga. Laevaühenduse katkemisel töökohtade jaotust, on võimalik operatiivne teiste ettevõtluspotentsiaali, kuid samuti ka samaväärsete sadamate ja aluste saarelise identiteediga seonduvat, kasutamine. kogukonna arvamust jmt. Kogu 1.2. Kõige suurema liikluse katkemisriskiga on asukohavaliku koostamine toimub Suure Väina ilmastikutingimustes avalikus menetluses, kus tehakse sillaühendus ja seda ei ole Dokumendis igakülgselt koostööd avalikkusega, üldse arvestatud. Näiteks oluliselt kohalike kogukondade ning erinevate soodsamates klimaatilistes tingimustes huvigruppidega. Seega, kuigi asuva Öresundi silla puhul loetakse looduskeskkonna uuringuid on normaalseks kasutusajaks 99%. Ehk siis igal asukohavaliku etapis arvuliselt aastal on sild eeldatavalt suletud kokku 3-4 rohkem, ei tähenda see väiksemat päeval. Võrdlusena Kuivastu-Virtsu liinil ei osatähtsust sotsiaalmajanduslikele ole lähiajaloos ühtegi päeva, kus 30 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT laevaliiklus oleks katkenud ja kõik soovijad kriteeriumidele ning nende on sama päeva jooksul üle veetud. käsitlemisele. Eelduslikult on olemasolevate Käesolev LS ja VTK sätestab ilmaandmete alusel sillal põhinev Suure ülesandepüstituse järgnevale Väina püsiühendus suletud kokku vähemalt planeerimisprotsessile ning ei 6-8 päeval aastas tulenevalt tugevast pretendeeri hinnangutele ja tuulest ja jäätumisest. Rajatiste järeldustele erinevate kasutusvõimaluste katkemisriske ei ole sotsiaalmajanduslike näitajate osas. planeeringus kava kohaselt üldse Teie argumendid töökohtade arvu, käsitletud. rahvastiku paiknemise jmt osas 1.3. Uuringute põhiraskus on suunatud vajavadki valideerimist planeeringu looduskeskkonna lokaalsetele mõjudele ja koostamise käigus. sotsiaal-majanduslik aspekt on väga tagasihoidlikult esindatud. Mõlemad Märkuse nr 1.4. osas märgime, et püstitatud peaeesmärgid eeldavad just käesoleva LS ja VTK eesmärk ei ole põhjalikku sotsiaal-majanduslikku analüüsi. anda hinnanguid muuhulgas ka Dokumendis on palju viidatud liiklusvoo keskkonnamõjude osas. LS varasematele sama teemat käsitlevatele ja VTK sätestab ka vajaduse hinnata uuringutele ja tulemdokumentidele1,2, erinevate alternatiivide elluviimisega milles toodud järeldused on kohati kaasnevat mõju välisõhu kvaliteedile, meelevaldsed ja ei põhine vajalikele mille peamiseks mõjutajaks on liiklus, uuringutele: sh praamiliiklus. Selle hindamise 1.3.1. vaikimisi on eeldatud, et teenuste ja sisendiks on muuhulgas välisõhu töökohtade parem kättesaadavus uuring, mille lähteülesanne on (mandrilt) on parem, seda vaatamata käesoleva LS ja VTK lisa. sellele, et selline muutus käivitab suurema tõenäosusega ahelreaktsiooni, kus töökohtade arv väheneb veelgi. Näiteks Dokumendi punktis 2.2.1. toodud kriteerium „töökohtade paiknemine ja tööl käimise hõlbustamine“ toob ääremaadel 31 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT kaasa tööturu olulise halvenemise kuna kvalifitseeritud mobiilsem tööjõud valib alati suuremad tõmbekeskused. Sama arengutrend toimib kõigis tagatud ühendustega ääremaadel nii Eestis kui teistes riikides. Pendelränne kasvab ja kohalik ettevõtluskeskkond kannatab/kahaneb. Vastav kogemus ja teave on olemas sarnaste arengutega Rootsi ja Saksamaa saartelt. ; 1.3.2. Vaikimisi on eeldatud, et elanike arvu kasv on positiivne, mis täielikus vastuolus nii Eesti kui kogu regiooni naaberriikide/Euroopa üldise demograafiliste trendidega 1.3.3. Eesti edukaimat omavalitsust, Viimsi valda, siis seal on tõepoolest saavutatud keskmisest jõukamate inimeste koondumine omavalitsuse territooriumile koos massiivse igapäevase pendelrändega. Viimsi eripära oma kalurikülade ja loodusega on kahtlemata täielikult muutunud. Selline areng ei oleks kindlasti koosõlas ühega ühenduse parendamisega seotud eesmärkidest. 1.3.4. Teine oluline trend, mis jäetakse tähelepanuta on see, et võimalik püsiühendusest ja pendelrändest sõltuv rahvaarvu kasv või toimuda koos oluliste demograafiliste muutustega, mis toob kaasa olulise muudatuse tööealiste 32 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT osakaalus, võimalikus tööhõives, maksulaekumistes, avalike teenuste vajaduses jms. Heaks näiteks saarelise sotsiaalmajandusliku keskkonna võimalikest erinevustest erinevate transpordiühend ustega sarnases õiguslikus, sotsiaalses ja geograafilises ruumis on Gotland ja Öland. 1.4. Dokumendis on puudulikult hinnatud võimaliku püsiühendusega seoses lisanduva liiklusvoo keskkonnamõjusid – kui laevaühendusega seotud süsiniku jalajälg väheneb, siis kogu püsiühendusega seotud sõidukite liiklusmahtude prognoositud kasvust kaasnevat suuremat jalajälge nii saartel kui mandril ei arvestata. Samuti ei pöörata piisavat tähelepanu lisanduva liiklusvoo teenindamiseks vajalikele investeeringutele muudesse taristuobjektidesse ja eriti mõjule, mida lisanduv liiklusvoog toob kaasa piirkonna asulate liiklustiheduses ja liikluskorralduses üldiselt (oluliselt suurema koormusega liiklussõlmed, parkimiskorraldus ja liiklustihedus kõrvalteedel, eriti tipphooaegadel). Hindamata on kohalike vaatamisväärsuste külastusväärtuse langust ja mõju loodus-, sotsiaal- ja kultuurilisele eripärale, millega lõpuks kaasneb ka külastatavuse reaalne langus 33 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT või siis kohalikud administratiivsed meetmed külastatavuse piiramiseks (Dubrovnik, Veneetsia, erinevad rahvuspargid) Dokumendis ja lisana vormistatud Märkuse nr 2.1.1. osas täheldame lähteülesannetes ei ole piisavalt käsitletud veelkord, et kõikide püsiühenduse vajadust tagada esimese põhieesmärgi kohane alternatiivide kaalumise puhul tuleb turvaline, usaldusväärne ja pidev ühendus, hinnata ka nende kasutamisega rohkem on küll tähelepanu pööratud tõhususele. seonduvaid riske, sh riske Eskiisprojekti koostamise lähteülesandes on ekstreemsetest ilmastikuoludest, mis põgusalt (Dokumendi Lisa 1; punkt 3.5.4) mainitud võivad tingida kavandatava ühenduse, vajadust uurida liikuvuse sõltuvust ilmastikust, sh püsiühenduste, sulgemise. Ka samas ei ole sõnastatud nõudeid antud analüüsile. parvlaevaühendus võib näiteks 2.1.1. Ettepanek: Koostada eri ühendusviiside tugevate tuulte korral katkeda ning tehniliste ja keskkonnariskide riskianalüüs, mis sel juhul ei ole abi teistel liinidel peab selgitama välja erinevate riskifaktorite sõitvatest laevadest. LS ja VTK (ilmastik, liiklusõnnetused, muud faktorid) mõju dokumendis, on alternatiivide püsiühenduse tegelikule kättesaadavusele hindamise ühe kriteeriumina (availability) ja võrdlema seda parvlaevaühenduse sätestatud „vastupanuvõime kättesaadavusega nii käesoleval ajal kui ka kliimamuutustele“, mis tähendab, parvlaevaühendusega, eeldades, et parandatud eelistatud on alternatiiv, mis on ühenduse puhul on kättesaadav reservparvlaev kliimamuutuste osas põhilaeva rikke puhuks. Riskianalüüsi koostamises vastupanuvõimelisem, arvestades, et peavad osalema nii vastavate valdkondade kliimaprognoosid näitavad ekspluatatsiooni (sillad, tunnelid, laevad) kui ka hoogsadude, tormide ja üleujutuste klimatoloogia ja atmosfäärifüüsika eksperdid. sagenemist ning transporti otseselt Riskianalüüsi läbiviimise vajaduse võiks mõjutavat jäitepäevade arvu kasvu. vormistada eraldi lähteülesandena või siis Sellele vaatamata täiendame LS ja eskiisprojektide lähteülesande osana. VTK riskianalüüsi ja Riskianalüüs koostada vastavuses ISO leevendusmeetmete koostamise 34 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT asjakohastele standarditele (või samaväärsetele). vajadusega ka parvlaevaühenduse Riskianalüüsis tuua välja ka andmed sarnastes alternatiivi kaalumise korral. klimaatilistes tingimustes (temperatuur, õhuniiskus, tuule tugevus) asuvate rajatiste Märkuse nr 2.2. osas märgime, et tegelikust kasutatavusest. liiklusuuringu eesmärgiks on 2.2. Suure väina püsiühenduse liiklusuuringu analüüsida üle Suure väina lähteülesandes ei püstitata ülesannet selgitada praamiühendusel kulgevaid välja kogu liiklusvoo muutuse mõju kõigile liiklusvooge ja prognoosida seonduvatele struktuuridele, ennekõike püsiühenduse ja parvlaevaliikluse põhimaanteedele, olulistele liiklussõlmedele ja jätkumise liiklusvoogusid lähtudes asulatele aga ka Saaremaal asuvatele rahvastiku- ja regionaalsetele sadamatele. majandusprognoosidest, et määrata 2.2.1. Ettepanek: liiklusuuringu raames koostada silla/tunneli ja teede vajalikud analüüs lisanduva liiklusvoo hulgast parameetrid ja koormussagedused, põhimaanteedel ja analüüsida põhimaanteede, analüüsida projekti liiklussõlmede, ristmike ja asulate läbilaskevõimet sotsiaalmajanduslikku tasuvust. ja vajalikke investeeringuid sellest lähtuvalt; Liiklusuuring annab sisendi sobivaima 2.2.2. Ettepanek: liiklusuuringu raames selgitada alternatiivi valikuks, selle mõjude välja ühenduse kasutajate põhilised hindamiseks ning ka liikluse iseloomu sõidumarsruudid ja analüüsida läbitud muutumise hindamiseks võimaliku kogukilomeetrite arvu lähtuvalt sõidukite hulgast püsiühenduse maaletuleku kohtadest ja sõidueesmärgist. kaugemal. Sellest tulenevalt on ka LS ja VTK sätestatud, et liiklusturvalisuse 2.3. Dokument ei püstita ülesannet hinnata ja -sujuvuse tagamiseks vajalikud erinevate variantide mõju CO2 emissioonile. meetmed tuleb tagada ka 2.3.1. Ettepanek: koostada lähteülesanne CO2 püsiühendusest kaudselt mõjutatud emissiooni analüüsiks, mis arvestab eri piirkondades. Püsiühenduse ühendusvariantide kogumõju sealhulgas kavandamisel tuleb kavandada ehitusaegseid ja eriti võimaliku lisanduva meetmed tihedamalt asustatud liiklusvoo kogumõju (lisanduv autode hulk x piirkondade (nt Virtsu alevik, Liiva läbitud kilomeetrite koguhulk lähtepunkti ja 35 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT sihtpunkti vahel). Parvlaevaühenduse CO2 küla) liikuvuse häiringute vältimiseks emissiooni arvestamisel võtta arvesse või minimeerimiseks. parvlaevade üleminekut elektritoitele. Ettepanekud Suure väina püsiühenduse Selgitame, et riigi eriplaneeringu majandusvaldkonna uuringu lähteülesandele koostamise käigus uuendatakse 3.1. Antud ülesanne soovitab tugineda varem varem teostatud uuringuid ja teostatud analüüsidele 1,3. Paraku on analüüse, kuna sisendandmed on varasemates analüüsides jäetud arvestamata muutunud. Seetõttu tuleb uuringute mitmeid olulisi aspekte, millele käesolevaga ja analüüside käigus, lähtuvalt osundame: muutunud sisendandmetest üle Liiklusprognoos (Allikas 1.) Prognoos ei anna vaadata ka väljundid. Uuringute ülevaadet kogu liiklusvoo muutustest – lisanduvad teostamisel võetakse arvesse kõige läbitud kilomeetrid algpunkist sihtpunkti vastavalt ajakohasem info, sh liiklusvoogude, sõidukite mahu kasvule ületusaegade jmt osas. Ületusaja vähenemine (Allikas 3.) Hinnang Maakasutuse ja maa hinna osas põhineb oletuslikel andmetel. Parvlaevaühenduse märgime, et LS ja VTK dokumendis on ajakulu (50 minutit) on ülehinnatud ja ühe aluskriteeriumina sõnastatud ka püsiühenduse oma alahinnatud. maavajaduse ja selle hinnaga Parvlaevaühenduseks vajalik aeg on kokku 35 arvestamine. minutit (laadimine, ülesõit lossimine) + vajadus saabuda varem, 3-5, maksimaalselt 10 minutit. Täpneajakulu info on kättesaadav TS Laevad OÜ- st, püsiühenduse ajakulu tuleb eskiisprojektiga lahendada, arvestades muuhulgas ka kassade järjekorraga ja muude ettevalmistavate toimingutega enne püsiühendusse pääsemist. Lisaks eelnevale tuleb tingimata arvestada ka püsiühenduse tõttu kasvavat liiklusvoogu põhimaanteedel ja sellest tulenevat keskmise 36 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT kiiruse langust, mis omakorda pikendab sõiduaega lähtepunkti ja sihtpunkti vahel kõigil liiklejatel (mitte ainult lisanduval liiklusvool) Saastefaktorid (Allikas 3.) Kuna varasemad liiklusuuringud näitavad, et liikluskoormus püsiühenduse puhul on oluliselt suurem, kui parvlaevaühenduse puhul, siis on Suure väina ületamisest märksa suurema mõjuga püsiühenduse poolt täiendavalt genereeritud üldise liiklusvoo saaste teekonnal lähtepunktist sihtpunkti Liiklusõnnetused (Allikas 3.) Liiklusõnnetuste hulga ja sellest põhjustatud kahjude määramisel tuleb arvestada püsiühenduse poolt täiendavalt genereeritud üldise liiklusvoo tulemusena lisanduvat sõidukilometraaži ja sellest tulenevate õnnetuste arvu., Maakasutus, sh kinnisvara ja maa hind (Allikas 1.) Vajalik on kvalifitseeritud kinnisvarahindajate hinnangud ja samuti võrdlus Saaremaa ja Läänemaa ning Pärnumaa maakondadest enne püsiühenduse rajamist. Kommentaarid Suure väina püsiühenduse Selgitame veelkord, et riigi mõjudest ärikeskkonnale, sh tööareaalid, eriplaneeringu koostamise käigus elanikkonna tööhõive, konkurentsivõime, uuendatakse varem teostatud tootmine, teenused, turism. uuringuid ja analüüse, kuna 4.1. Elanike arvu muutused. sisendandmed on muutunud. 4.1.1. Allikas 1 võrdleb Suure väina Seetõttu tuleb uuringute ja püsiühendust kahe ühendusega, kus analüüside käigus, lähtuvalt tõmbekeskuste lähedal olevad saared muutunud sisendandmetest üle 37 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT ühendatakse tõmbekeskustega (Raippaluoto ja vaadata ka väljundid. Uuringute Öland). Kuna nendel saartel elanike arv kasvas teostamisel võetakse arvesse kõige peale silla rajamist, siis tehakse sellest ajakohasem info, sh rahvastiku, meelevaldne järeldus, et sama juhtub ka Saare- ja ettevõtluse jmt osas. Muhumaal. Selline järeldus pole millegagi tõestatud. 4.1.2. Rahvastiku vähenemise trend on omane kõigile Eesti maakondadele peale Harju- ja Tartumaa. Samas on see trend viimastel aastatel pigem aeglustunud ja on Saare maakonnas väga väike ja ei kujuta endast probleemi (0,6% ajavahemikul 2018-2021, allikas Statistikaamet). Ei ole tõenäoline, et peatuks elanike koondumine suurte tõmbekeskuste (Tallinn, Tartu ja vähesel määral Pärnu) ümbrusse, mistõttu Saare maakonna elanike arvu oluline suurenemine saaks toimuda vaid teiste maakondade veelgi kiirema kahanemise korral. Sellest tulenevalt võib väita, et kui elanike arv püsiühenduse tulemusel Saare maakonnas oluliselt kasvab, siis on tegemist regionaalpoliitiliselt ebavõrdsust suurendava projektiga. 4.2. Muutused ettevõtluses ja tööjõuturul 4.2.1. Allikas 2 toob välja järgmise informatsiooni (lk. 136) 4.2.1.1. Äritegevus, seda väikeettevõtluse ja FIE tähenduses, on Saaremaal suhteliselt aktiivne, sest 1000 elaniku kohta on 52 ettevõtet. Ettevõtete arvu suhe elanike arvu on üks Eesti kõrgemaid, jäädes maha vaid Harjumaast (65 38 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT ettevõtet/1000 elaniku kohta) ja Hiiumaast (58 ettevõtet/1000 elaniku kohta). 4.2.1.2. Ettepanek: analüüs peaks kindlasti käsitlema loodava püsiühenduse mõju väikeettevõtlusele; 4.2.2. Allikas 2 toob välja järgmise informatsiooni (lk 148) 4.2.2.1. „Mõjud teenuste võrgustikule on kahepoolsed. Püsiühendus pidurdab hinnangute kohaselt rahvastiku vähenemist, mis on positiivne. Teisest küljest väheneb parema ligipääsetavuse tingimustes sõltuvus kohalikest teenustest, sest kohalikud teenuse kasutajad hakkavad tegutsema enam mandril. Avalike teenuste jaoks ei ole mõju nii suur, seega on üldine mõju avalikele teenustele eeldatavalt positiivne.“ 4.2.2.2. Ettepanek: analüüsida loodava püsiühenduse mõju teenuste pakkumisele kohapeal, kui rahvaarvu trendid püsivad endistena. 4.2.2.3. Ettepanek: analüüsida püsiühenduse mõju avalike teenuste, eriti meditsiini- ja haridusteenuste, pakkumisele paralleelselt toimuva haigla- ja koolivõrgu optimeerimise taustal. 4.2.2.4. Ettepanek: analüüsida tööjõuturul toimuvate muutuste vastavust püstitatud eesmärgile - säilitada ja tugevdada piirkonna unikaalsust ning loodus-, sotsiaal- ja kultuurilist eripära 39 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT 4.3. Vastavalt Statistikaameti andmetele olid näitajad Eesti kahes, planeeritava püsiühendusega vahetult seotud omavalitsuses järgnevad: 4.3.1. Ettepanek: – analüüsida kahe sarnases loodusgeograafilises olukorras oleva omavalitsuse toimetulekut nii enne kui pärast püsiühenduse rajamist. 4.4. Majanduslikke mõjusid analüüsides tuleb lisaks otseste kulude võrdlusele pöörata tähelepanu ka parvlaevaliikluse teenindamisega seotud tööhõivele ning sellest omakorda laekuvatele maksutuludele: 4.4.1. TS Laevad OÜ (Tallinna Sadama tütarettevõte, Eesti riigi omandis 67% ulatuses, tulud vähenevad hinnanguliselt 18 miljonit eurot, AS Saarte Liinid tulud 2 miljonit eurot; 4.4.2. AS-s Saarte Liinid kaob 10 regionaalset töökohta, lisaks sadamahoonetes toitlustusega, käsitöökauplustega jne tegelevate väikeettevõtjate töökohad veel vähemalt 10; 4.4.3. TS Laevad OÜ töötajatest on märkimisväärne osa, täpne määr on meile teadmata, Saare- ja Muhumaa elanikud, kellel tuleb töökohta otsida mujalt. Mõju tööhõivele on oluliselt suurem, kui AS Saarte Liinid puhul. Neile lisandub veel laeva teenindav personal – koristajad, toitlustajad jne. 4.4.4. Ettepanek: analüüsida ka seni parvlaevaühenduses olevate töökohtade kadumise majanduslikku mõju. 40 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT AS Saarte Liinid hinnangul on reisijate ja veoste veo korraldamisel üle Suure Väina parimaks alternatiiviks Dokumendis nimetatud variantide hulgas parandatud parvlaevaühendus. KSH käigus tuleb analüüsida võimalusi ööpäevaringse parvlaevaühenduse tagamiseks ja reiside arvu suurendamiseks täiendava nõudluse rahuldamise eesmärgil. Nimetatud hinnang on antud olemasoleva informatsiooni baasil. Uue informatsiooni lisandumisel ja vastuste leidmisel eespool tõstatatud küsimustele on põhjendatud uuendatud hinnangu andmine. Varasemalt koostatud dokumendid, millele käesolevas kokkuvõttes on viidatud: 1. Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava 2. Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3. Saaremaa püsiühenduse finants-ja sotsiaalmajandusliku mõjuhinnangu ajakohastamine; Tallinn 2018; AS PricewaterhouseCoopers Advisors VELLO LAANEMAA 27.11.2021 Lisada asukohavaliku koostamisel Selgitame, et antud alternatiiv läbib trassialternatiivina ka 1997. aastal arutlusel olnud Puhtu-Laelatu looduskaitseala ja selle 41 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus Seisukohtade tabel, veebruar 2021 ETTEPANEKU RAHANDUSMINISTEERIUMI ETTEPANEKU ESITAJA ETTEPANEK ESITAMISE AEG SEISUKOHT koridori Leeskoopa – Kessumadala – Sillukse sihtkaitsevööndit, mistõttu alternatiivi variant (lisatud kirjale). realiseerumine on ebatõenäoline. Küll on aga riigi eriplaneeringu asukohavaliku etapis esimeseks ülesandeks võrreldavate trassikoridoride visandamine enne uuringute läbiviimist. Seetõttu võib see alternatiiv või selle täiendatud versioon olla üheks hinnatavaks alternatiiviks riigi eriplaneeringu asukohavaliku teostamise etapis. 42  Lp ettepaneku esitaja Meie 09.02.2022 nr 15-5/1535-1 Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta esitatud ettepanekute vastuskiri Olete Rahandusministeeriumile esitanud planeerimisseaduse § 35 lõike 1 kohased ettepanekud Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu kohta. Täname Teid esitatud ettepanekute eest ning edastame oma poolsed vastused ja selgitused esitatud ettepanekutele. Kõik ettepanekute esitamise perioodi käigus esitatud ettepanekud ning nende vastused on leitavad käesoleva kirja lisast. Tulenevalt laekunud ettepanekutest täiendab Rahandusministeerium Suure väina püsiühenduse lähteseisukohtade ning mõjude hindamise eelnõu dokumente ning avalikustab need koos laekunud ettepanekutega Rahandusministeeriumi kodulehel1 ning Suure väina püsiühenduse portaalis2. Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneering jätkub asukoha eelvaliku etapiga. Asukoha eelvaliku etapi käigus leitakse sobivaim alternatiiv püsiühenduse rajamiseks. Selleks visandatakse aluskriteeriumide alusel võimalikud trassikoridoride asukohaalternatiivid, võrreldakse neid kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate alusel ning otsustakse asukohaalternatiiv, mis on püsiühenduse rajamiseks soodsaim nii looduskeskkonna, sotsiaalmajanduslike kui ka kultuuriliste näitajate osas. Eelistatud trassialternatiivi valikuks annavad olulise sisendi valdkondlikud uuringud ning mõjude hindamine. Püsiühenduse alternatiive (sild või tunnel) hinnatakse parvlaevaühendusega, sh parendatud parvlaevaühendusega jätkamise taustal. Asukoha eelvaliku etapi lõpuks langetatakse otsus parima võimaliku ühendusvõimalusega jätkamiseks, milleks võib olla sild või tunnel või parvlaevaühendus. Lisainfo: Siim Orav, riigi eriplaneeringute koostamise nõunik, tel: 611 3233, e-post: [email protected] 1 https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/riigi- eriplaneeringud#KoostamiselREP 2 https://www.püsiühendus.ee Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisa: SPY ettepanekute tabel Lisaadressaadid: Transpordiamet, Terviseamet, Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnaagentuur, Lääneranna vald, AS Saarte Liinid, V. Laanemaa Siim Orav 611 3233 [email protected] 2