Lüganuse valla Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalik arutelu ning vastused avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutele ja seisukohtadele

LÜGANUSE VALLAVALITSUS Nimekirja alusel 08.02.2022 nr 6-2/2053-18 Lüganuse valla Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalik arutelu ning vastused avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutele ja seisukohtadele Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub kolmapäeval, 23.02.2022 kell 12.00 Maidla rahvamajas aadressil Maidla tee 56, Savala küla, Lüganuse vald. Avalikul arutelul on võimalik osaleda ka keskkonnas Microsoft Teams: https://bit.ly/3GgpT6L. Lüganuse Vallavalitsus teavitas 16.11.2021 kirjaga nr 6-2/2053 Lüganuse valla Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade (LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse (KSH VTK) avalikust väljapanekust, mis toimus 01.12.2021 kuni 31.01.2022. Vastused väljapaneku jooksul esitatud seisukohtadele ja ettepanekutele on toodud kirjale lisatud tabelis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marja-Liisa Veiser vallavanem Lisa: Avalikul väljapanekul laekunud kirjade ja vastuste koondtabel Kaie Metsaots 5361 8707; [email protected] Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223 Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704 43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank Nimekiri: Viru Keemia Grupp AS Kohtla-Järve Linnavalitsus Toila Vallavalitsus Alutaguse Vallavalitsus Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Maaeluministeerium Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Keskkonnaamet Transpordiamet Maa-amet Terviseamet Muinsuskaitseamet Põllumajandus- ja Toiduamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Põllumajandusuuringute Keskus Eesti Geoloogiateenistus Riigimetsa Majandamise Keskus Osaühing Saka ERA Varja Windfarm OÜ Eesti Keskkonnaühenduste Koda Elering AS Telia Eesti AS Elektrilevi OÜ NOVOTRADE Invest AS Nitrofert AS SAKA KÜLA SELTS Lüganuse Küla Selts Lüganuse Tagaküla MTÜ Kohtla-Nõmme Jahtkond Eesti Raudtee AS Palumetsa OÜ Sustainable Investments OÜ OÜ Viru Mets Tornator Eesti OÜ Nitfer Investments OÜ OÜ Landeker OÜ Sigwar Juhan Pärtna Toomas Evert Danel Priisaar Piret Priisaar Expertline OÜ Reet Sass Dan Mikael Wimberg LÜGANUSE VALLAVALITSUS Nimekirja alusel 08.02.2022 nr 6-2/2053-18 Lüganuse valla Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalik arutelu ning vastused avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutele ja seisukohtadele Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub kolmapäeval, 23.02.2022 kell 12.00 Maidla rahvamajas aadressil Maidla tee 56, Savala küla, Lüganuse vald. Avalikul arutelul on võimalik osaleda ka keskkonnas Microsoft Teams: https://bit.ly/3GgpT6L. Lüganuse Vallavalitsus teavitas 16.11.2021 kirjaga nr 6-2/2053 Lüganuse valla Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade (LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse (KSH VTK) avalikust väljapanekust, mis toimus 01.12.2021 kuni 31.01.2022. Vastused väljapaneku jooksul esitatud seisukohtadele ja ettepanekutele on toodud kirjale lisatud tabelis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marja-Liisa Veiser vallavanem Lisa: Avalikul väljapanekul laekunud kirjade ja vastuste koondtabel Kaie Metsaots 5361 8707; [email protected] Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223 Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704 43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank Nimekiri: Viru Keemia Grupp AS Kohtla-Järve Linnavalitsus Toila Vallavalitsus Alutaguse Vallavalitsus Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Maaeluministeerium Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Keskkonnaamet Transpordiamet Maa-amet Terviseamet Muinsuskaitseamet Põllumajandus- ja Toiduamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Põllumajandusuuringute Keskus Eesti Geoloogiateenistus Riigimetsa Majandamise Keskus Osaühing Saka ERA Varja Windfarm OÜ Eesti Keskkonnaühenduste Koda Elering AS Telia Eesti AS Elektrilevi OÜ NOVOTRADE Invest AS Nitrofert AS SAKA KÜLA SELTS Lüganuse Küla Selts Lüganuse Tagaküla MTÜ Kohtla-Nõmme Jahtkond Eesti Raudtee AS Palumetsa OÜ Sustainable Investments OÜ OÜ Viru Mets Tornator Eesti OÜ Nitfer Investments OÜ OÜ Landeker OÜ Sigwar Juhan Pärtna Toomas Evert Danel Priisaar Piret Priisaar Expertline OÜ Reet Sass Dan Mikael Wimberg  Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalikul väljapanekul laekunud ettepanekud ja seisukohad ning nendega arvestamine Esitaja, kuupäev ja kirja Ettepanek, seisukoht Seisukohaga ja ettepanekuga nr arvestamine/mittearvestamine Tarbijakaitse ja Tehnilise TTJA tutvus asjakohaste materjalidega ning edastab järgnevad 1 Järelevalve Amet märkused: 13.12.2021 (kiri nr 16- 6/21-14622-002) 1. Vastavalt EhS §73-le tuleb raudtee kaitsevööndis ehitamiseks Seisukoht teatavaks võetud. taotleda luba nii raudteevaldajatelt kui ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Puudub vajadus eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja Järelevalve Ametilt (TTJA). Loa taotlemiseks TTJA-lt palume vähemalt KSH VTK täiendamiseks. 30 päeva enne tööde algust saata aadressile [email protected] raudteevaldaja kirjalik nõusolek, projekti seletuskiri ning asendiplaan. 2. Raudtee kaitsevööndis tehtavate tööde käigus ei tohi rikkuda Seisukoht teatavaks võetud. majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määruses nr 71 „Raudtee Puudub vajadus eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja tehnokasutuseeskiri“ viidatud raudtee ehitusgabariidi nõudeid. KSH VTK täiendamiseks. Ehitusgabariit on rööbastee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehitise või seadme osa (erandiks võivad olla seadmed, mis on ette nähtud vahetuks koostööks raudteeveeremiga). Raudtee kaitsevööndis ehitise ehitamisel tuleb arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooniga. Raudtee kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel. 3. Eriplaneeringu menetlusse on asjakohane kaasata ka raudteevaldaja. Seisukohaga arvestatakse. Raudteevaldajad on eriplaneeringu koostamisse kaasatud. Puudub vajadus eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja KSH VTK täiendamiseks. Terviseamet 14.12.2021 Terviseameti Ida regionaalosakond on tutvunud Viru Keemia Grupp AS Seisukoht teatavaks võetud. 2 (kiri nr 9.3-4/21/15545-2) tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu Puudub vajadus eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise KSH VTK täiendamiseks. väljatöötamise kavatsusega ning juhib tähelepanu ka asjaolule:  nii ehitusperioodil kui ka prügila kasutamisel ei tohi kavandatava tegevuse ala (sh teevõrgustik) lähimal asuvates elamutes vibratsioon (nt raske veoautode liiklemisest) ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtusi. Maa-amet 15.12.2021 Seisuga 03.12.2021 asuvad Lüganuse valla eriplaneeringu territooriumil Seisukoht võetakse teatavaks. 3 (kiri nr 6-3/21/18168-2) osaliselt või täielikult üheksa keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel Puudub vajadus eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja olevat maardlat või maardlaosa ning kuus kehtiva kaevandamisloaga KSH VTK täiendamiseks. mäeeraldist. 1 Palume planeeringu jooniste koostamisel kasutada keskkonnaregistris arvel olevate maardlate ja mäeeraldiste ning nende teenindusmaade piire. Ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS- teenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad? service=WFS&version=1.1.0&request=GetCapabilities või küsida piiride väljavõtet GIS-failidena. Plaanidele palume lisada info, mis kuupäeva seisuga maardlate ja mäeeraldiste andmeid on kasutatud. Palume eriplaneeringu koostamisel arvestada, et Lüganuse valla Seisukohaga arvestatakse. territoorium kattub osaliselt põlevkivi altkaevandatud aladega. Tallinna Eriplaneeringu asukoha valiku LS ja KSH VTK Tehnikaülikooli poolt on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel täiendatakse. 2015. aastal koostatud töö „Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine“, mille tekstiosa ja ruumiandmed on kättesaadavad aadressil: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Geoloogilised- andmed/Polevkivi-altkaevandatud-alad-p501.html. Palume planeeringujooniste koostamisel märkida joonistele ka altkaevandatud alad ning vastavalt vajadusele arvestada altkaevandatud aladega mõjude hindamise juures. Palume planeeringu koostamisel maardlate aladel arvestada MaaPS-s Seisukoht teatavaks võetud. sätestatuga. Turbamaardlate puhul palume arvestada MaaPS § 45 Seisukoht ei ole eriplaneeringu kontekstis asjakohane. lõikes 1 sätestatuga, mille kohaselt turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba taotleda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal. Seletuskirjas on kirjeldatud: „Mäeeraldised ja turbaalad loeti välistavaks Teie poolt viidatud asjaoludest ollakse teadlik ja teguriks, va Kohtla-Järve lubjakivikarjäär. Mäeeraldisel on teemaga tegeletakse. Lähtudes Teie soovitusest kaevandamisloa nr L.MK/330055 alusel lubatud lubjakivi kaevandamine koostatakse vastava sisuline analüüs. Viru Keemia Grupp AS kuuluval osaühingul VKG Tsement (registrikood 11436628, alates 17.08.2018 VKG Logistika OÜ). Maavara arvele võtmise aluseks oli Viru Keemia Grupp AS huvi tsemendilubjakivi kaevandamise vastu. Olukorra muutustest tulenevalt ettevõttel kaevandamise soov praegu ja tulevikus puudub. VKG Logistika OÜ on esitanud taotluse maavara kaevandamise loa kehtetuks tunnistamiseks. Mäeeraldise ala on varasemalt peetud sobivaks uue tööstusjäätmete prügila rajamiseks ja alal on juba varasemalt nõukogude ajal prügila rajamiseks ette valmistatud. Töid on looduses juba tehtud. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku koostamisel tehakse koostööd Maa- ametiga ja selgitatakse välja, kas ja millistel tingimustel on võimalik mäeeraldise ala käsitleda reaalse prügila asukoha alternatiivina. Eriplaneeringu koostamise tulemusena võib tekkida ka olukord, kus praeguse mäeeraldise ala osutub teiste variantidega võrreldes 2 eelistatuks. Sel juhul võib tekkida tõendatud ülekaalukas avalik huvi rajada prügila sellele alale ning see võib osutuda kaalukamaks kui riiklik huvi konkreetsel alal lubjakivi kaevandamise vastu.“ Selgitame, et vastavalt MaaPS §14 lõike 2 punktile 2, juhul kui kavandatav tegevus halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, on seda maardla alale võimalik planeerida vaid siis, kui tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Kui kaalutlemise tulemusena soovitakse prügilat planeerida Kohtla-Järve lubjakivikarjääri alale, palume seletuskirjas põhjalikult selgitada, miks Kohtla-Järve (Kolga-Saka) lubjakivim aardla 8. plokis arvel olev 23 646 tuh m 3 tsemendilubjakivi ei ole kaevandamisväärne, miks ükski teine ala ei ole prügila asukoha jaoks sobiv ja mis põhjusel on prügila puhul tegu ülekaaluka avaliku huviga ehitisega. Selgitame ja palume olukorra analüüsimisel silmas pidada, et põhjendusena saab arvestada ainult argumente, mis on ajas püsivad. Ühe ettevõtte huvi tekkimine ja kadumine ei ole piisav argument lubjakivimaardla kasutusest välja arvamisele. Kohtla-Järve lubjakivikarjäär, millel on kuni 10.05.204 8 kehtiv kaevandamisluba nr L.MK/330055, asub katastriüksusel Tuhavälja (tunnus 43701:003:0127), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Kui praegune kaevandamisloa omaja kaotab huvi kaevandamisloa omamise suhtes, on võimalik , et tulevikus soovib alal kaevandamisluba omada mõni teine ettevõte. Dokumendi Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku Seisukohaga arvestatakse. omavalitsuse eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja KSH VTK lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise täpsustatakse. väljatöötamise kavatsus peatükis 4.2 KAASATAVAD JA KOOSTÖÖ TEGIJAD on märgitud (tsiteerin): „Eriplaneering koostatakse ja kooskõlastatakse asjaomaste asutustega, kelleks on Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, Transpordiamet, Muinsuskaitseamet, Politsei ja Piirivalveamet, Põllumajandus ja Toiduamet, Päästeamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Terviseamet.“ Selgitame, et kuna planeeritav maa-ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal, tuleb planeering kooskõlastada ka Maa-ametiga. Palume täpsustada. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada planeering enne vastuvõtmist Maa-ametile 3  kooskõlastamiseks. Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate Seisukoht teatavaks võetud. maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab Seisukoht käsitleb üldplaneeringuid ja ei ole eriplaneeringu üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium. kontekstis asjakohane. Päästeamet 15.12.2021 Anname teada, et Ida päästekeskusel ettepanekud puuduvad, kuid Seisukoht teatavaks võetud. 4 juhime tähelepanu, et juhul, kui prügila juurde planeeritakse tulevikus Puudub vajadus eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja erinevaid ehitisi, siis peab olema tagatud tulekustutusvee olemasolu ja KSH VTK täiendamiseks. päästemeeskonna ligipääs. Muinsuskaitseamet Prügila asukoha eelvaliku esmase analüüsi alal ei asu ühtegi riikliku Seisukoht teatavaks võetud. 5 15.12.2021 (kiri nr 1.1- kaitse all olevat mälestist ning Muinsuskaitseametile ei ole hetkel teada Puudub vajadus eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja 7/3447-1) ka ühtegi seni riikliku kaitse alla veel mitte jõudnud muistist sellel alal. KSH VTK täiendamiseks. Lisaks teadaolevatele muististele, on maastikul ka eeldatavat Seisukoht teatavaks võetud. arheoloogiapärandit. Näiteks, Varja küla lähiümbrus on tuntud aarete Puudub vajadus eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja rohkuse poolest (Kiudsoo, M. 2015. „Viking Age votive deposits from KSH VTK täiendamiseks. Varja, north-east Estonia“ https://arheoloogia.ee/ave2014/AVE2014_08_Kiudsoo_Varja.pdf ja Kiudsoo, M., Tamla, Ü. 2017. „New hoards from Voorepera, Eastern Virumaa“ https://arheoloogia.ee/ave2016/AVE2016_08_KIUDSOO- TAMLA_Voorepera.pdf) ning on võimalik, et esmase analüüsiga määratletud prügila asukohaalternatiivide alal on samuti mõni seni avastamata aare. Kuna eriplaneeringu esmase analüüsiga määratletud ala on osaliselt Seisukoht teatavaks võetud. niiske ja soine, on võimalus, et tööde käigus satutakse näiteks Puudub vajadus eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja sooteedele, rabasaarel asunud asula- või pelgupaigale, sohu peidetud KSH VTK täiendamiseks. esemetele või rabalaipadele. Väljaspool mälestiste ja kaitsevööndite ala toimuvatel kaevetöödel tuleb Seisukoht teatavaks võetud. igal juhul arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi Puudub vajadus eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg KSH VTK täiendamiseks. 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kaitseministeerium Dokumendist nähtub, et eriplaneeringu ala hõlmab muuhulgas Seisukoht teatavaks võetud. 6 16.12.2021 (kiri nr 12- riigikaitselisi ehitisi Aidu linnakut ja Aidu lasketiiru ning nende Puudub vajadus eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja 1/21/4271) piiranguvööndeid. Dokumendi peatükis 2.5 "Eriplaneeringu ala KSH VTK täiendamiseks. täpsustamine“ on märgitud, et riigikaitselised ehitised on loetud prügila rajamist välistavaks. Riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndit ei ole käsitletud välistava kriteeriumina, kuna ei ole põhjust eeldada, et prügila rajamine riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse võiks riigikaitselisi ehitisi ohustada. Arvestades eeltoodut, nõustub Kaitseministeerium dokumendis märgituga ega pea vajalikuks esitada selle kohta vastuväiteid või ettepanekuid. 4  Kaitseministeerium soovib olla edasises planeeringumenetluses Seisukohaga arvestatakse. kaastatud, et kavandatava prügila asukoha täpsustumisel esitada Puudub vajadus eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja omapoolsed nõuded ja tingimused, kui see on vajalik riigikaitseliste KSH VTK täiendamiseks. ehitiste töövõime tagamiseks. Tutvunud esitatud eriplaneeringu asukoha eelvaliku 7 Rahandusministeerium, lähteseisukohtadega ja KSH väljatöötamise kavatsusega ning lähtuvalt 17.12.2021 (kiri nr 14- PlanS § 103 lõikest 2 peame oluliseks välja tuua järgmist: 11/8058-2) 1. Peatükis 2.4.1 Kõrgema taseme strateegilised Seisukohaga arvestatakse. planeerimisdokumendid teeme ettepaneku arvestada Eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja KSH VTK planeeringulahenduse koostamisel Ida-Viru maakonnaplaneeringu täiendatakse. teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevanduse logistikataristu asukohavaliku kavandamine“ eskiisi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi materjalidega. Teemaplaneering ja selle KSH on algatatud Ida-Viru maavanema 19.05.2015 korraldusega nr 1-1/2015/150. Materjalidega saab tutvuda veebilehel https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline- planeerimine/maakonnaplaneeringud#uus_kivioli ja paberkandjal Lüganuse Vallavalitsuses Kiviõlis (Keskpuiestee 20) vallavalitsuste lahtiolekuaegadel. 2. Kuna eriplaneeringu näol on tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitiste Seisukoht teatavaks võetud. planeerimisega, siis palume planeeringute koostamisel järgida Puudub vajadus eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja Rahandusministeeriumi soovitustega veebilehel KSH VTK täiendamiseks. https://planeerimine.ee/aktid-ja-kohtulahendid/orme-planeerimine/. Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Ida- Seisukoht teatavaks võetud. Viru talitust kursis eriplaneeringute ja KSH aruande menetlusega ning teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Eriplaneeringute asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne esitada arvamuse avaldamiseks ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks. Riigimetsa Majandamise RMK on saadetud dokumentidega tutvunud ja annab oma seisukohad: 8 Keskus 07.01.2022 (kiri nr 1. Praegune Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila asub Ettepanekuga ei arvestata. 3-1.1/2021/6596) Kohtla-Järve linna maadel. Teeme ettepaneku kaaluda olemasoleva Nimetatud ala jääb Kohtla-Järve linna territooriumile. prügila vahetut laienemist põhja ja kirdesse Kohtla-Järve linna maadel Lüganuse valla Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete asuvatele prügilaga piirnevatele jäätmaadele. Nende hinnanguline prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu raames ei ole pindala on vähemalt 100 ha. võimalik kaaluda teise omavalitsuse territooriumile jäävaid alasid asukohaalternatiividena. 2. Teeme ettepaneku teise variandina kaaluda olemasoleva prügila Ettepanekuga ei arvestata. vahetut laienemist läände maaüksustele Keemia vkt 2e (katastritunnus Nimetatud katastriüksused jäävad samuti Kohtla-Järve linna nr 32215:001:0058) ja Keemia vkt 3t (katastrituinnus nr territooriumile. Lüganuse valla Viru Keemia Grupp AS 32215:001:0065), paigutades settebasseinid vajadusel ümber läände või tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse põhja. eriplaneeringu raames ei ole võimalik kaaluda teise 5  omavalitsuse territooriumile jäävaid alasid asukohaalternatiividena. 3. Kolmanda variandina peaks kaaluma olemasoleva prügila lääneküljel Ettepanekuga arvestatakse eriplaneeringu asukoha asuvate jäätmaade kasutamist, sealhulgas Tuhavälja maaüksus eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruande (katastritunnus nr 43701:003:0127), sihtotstarbeta maa 100 %, pindala koostamisel. 122,56 ha. Puudub vajadus eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja KSH VTK täiendamiseks. 4. RMK on seisukohal, et tööstusjäätmete prügila planeerimine Seisukoht teatavaks võetud. metsamaadele ei ole põhjendatud kui olemasoleva prügila vahetus Selgitus. läheduses on sobivaid asukohti jäätmaade näol. Juhul kui Asukoha eelvaliku etapis arvestatakse üldiselt tööstusjäätmete prügilat planeeritakse metsamaale, tuleb eriplaneeringu maakasutuse majanduslikele aspektidele avalduva mõjuga. lähteseisukohti ja KSH väljatöötamise kavatsust täiendada Detailsem mõju hindamine arvestades tööhõive ning planeerimisseaduse § 4 lõikes 5 kirjeldatud planeeringu elluviimisega põllumajanduses või metsamajanduses loodavate kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja lisaväärtustega ei ole asukoha eelvaliku etapis vajalik. looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamisega. Täpsemalt - on Eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja KSH VTK vaja hinnata, millist mõju avaldab eriplaneeringu tulemusel rajatav täiendatakse vastava selgitusega. võimalik tööstusjäätmete prügila maa metsamajanduslikule kasutusele, sellega seotud tööhõivele ja metsamajanduses loodavale lisaväärtusele. Maaeluministeerium Dokumendi jaotises 2.5 „Eriplaneeringu ala täpsustamine“ märgitu Seisukoht teatavaks võetud. 9 11.01.2022 (kiri nr 4.1- kohaselt loetakse väärtuslikud põllumajandusmaad prügila rajamist Puudub vajadus eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja 5/2158-1) välistavaks kriteeriumiks, kuna Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ ja KSH VTK täiendamiseks. koostatava Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud väärtuslikud põllumajandusmaad tuleb säilitada põllumajanduslikus kasutuses ning nende kaitse on vajalik toidujulgeoleku kindlustamiseks. Maaeluministeeriumis koostatud analüüsi kohaselt on eriplaneeringu alal väärtuslikke põllumajandusmaid u 2500 hektari ulatuses, kuid jooniselt 1616 nähtub, et esmase analüüsil põhjal määratletud prügila võimalike asukoha-alternatiivide alal väärtuslikku põllumajandusmaad ei ole. Ka dokumendi jaotises 3.3.4 „Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale“ kinnitatakse, et kuna esmase analüüsi põhjal selgunud prügila võimalike asukohaalternatiivide alal ega ümbruses, kuhu võidakse rajada vajalikku taristut, ei ole väärtuslikke põllumajandusmaid, võib mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele pidada välistatuks. Maaeluministeerium tunnustab eriplaneeringu koostajaid sellise tähelepaneliku ja hooliva suhtumise eest. Dokumendi jaotises 3.3.3 „Mõju veekvaliteedile ja veerežiimile“ on Seisukoht teatavaks võetud. märgitud, et esmase analüüsi põhjal selgunud prügila võimalike Puudub vajadus eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja asukohaalternatiivide alal on mitmeid maaparandussüsteemide ehitisi, KSH VTK täiendamiseks. sealhulgas üle 25 km2 valgalaga eesvool Varbe peakraav (Varbe oja), ja järeldatud, et prügila rajamisega võib kaasneda vajadus maaparandussüsteemide ümberehitamiseks või negatiivne mõju nende 6  toimimisele, mis võib omakorda mõjutada piirkonna veekogude veerežiimi. Kui kavandatava tegevusega kaasneb suuremahuline maaparandussüsteemide ümberehitamine, võib olla tegemist olulise mõjuga. Dokumendi koostanud ekspertide poolt kinnitatakse, et KSH aruande I etapis hinnatakse kavandatava tegevuse mõju maaparandussüsteemide toimimisele. Maaeluministeerium on sellega nõus. Lisaks märgime järgmist. Planeeringuala eelvaliku tegemisel kujundati Seisukoht teatavaks võetud. elu- ja ühiskondlikke hooneid ümbritsev 700 meetri raadiusega Eriplaneeringu koostamisel ja keskkonnamõju hindamisel puhverala, mis loeti prügila rajamist välistavaks kriteeriumiks. Sellise arvestatakse teiste piirkonnas asuvate tööstusjäätmete puhveralaga arvestamise korral on suure tõenäosusega prügilast ladestamisega seotud objektide (näiteks olemasolev tingitud tervist mõjutav õhusaaste ja müra elamualade juures välistatud Kohtla-Järve tööstusjäätmete prügila) kogemusega ning prügila rajamisega kaasnev reljeefi muutus elamute juurest kasutades nende kohta olemasolevat infot ja varasemalt avanevas vaates ilmselt vähetajutav. Nagu dokumendis kinnitatakse, siis koostatud tööd. eelnimetatud väide on esialgselt hinnanguline ning planeerimise järgmistes etappides kavatsetakse puhverala määramisel arvestada kohalike oludega ja sellest johtuvalt täpsustada vajadusel selle kohta antavat hinnangut. Nõustudes eelnimetatuga aga teeme ettepaneku kõnealuse puhverala kindlakstegemiseks uurida lisaks lokaalsete oludega ja vajadustega arvestamisele ka teistes riikides sarnaste objektide mõjude, sealhulgas võimalike reaalsete negatiivsete mõjude, ulatuse hindamisega seotud kogemusi. Majandus- ja VTK-s on kirjeldatud järgmist. Teie poolt viidatud asjaoludest ollakse teadlik ja 1 Kommunikatsiooniministe Lk 29-30 teemaga tegeletakse. 0 erium 11.01.2022 (kiri nr „Maapõueseaduse (vastu võetud 27.10.2016) § 14 lg 2 tulenevalt võib 1.10-17/21-0054/6774-2) alal maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust lubada üksnes juhul, kui kavandatav tegevus: 1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda; 2) halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga; 3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise (edaspidi riigikaitseline ehitis) ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Esmases analüüsis välistati kehtivad mäeeraldised, kuid tehti erand Kohtla-Järve lubjakivikarjääri mäeeraldise osas. Mäeeraldisel on kaevandamisloa nr L.MK/330055 alusel lubatud lubjakivi kaevandamine Viru Keemia Grupp AS kuuluval osaühingul VKG Tsement (registrikood 11436628, alates 17.08.2018 VKG Logistika OÜ). Maavara arvele 7  võtmise aluseks oli Viru Keemia Grupp AS huvi tsemendilubjakivi kaevandamise vastu. Olukorra muutustest tulenevalt ettevõttel kaevandamise soov praegu ja tulevikus puudub. VKG Logistika OÜ on esitanud taotluse maavara kaevandamise loa kehtetuks tunnistamiseks. /…/ Eriplaneeringu koostamise tulemusena võib tekkida ka olukord, kus praeguse mäeeraldise ala osutub teiste variantidega võrreldes eelistatuks. Sel juhul võib tekkida tõendatud ülekaalukas avalik huvi rajada prügila sellele alale ning see võib osutuda kaalukamaks kui riiklik huvi konkreetsel alal lubjakivi kaevandamise vastu.“ Lk 44: 3.3.10 „Mõju maavaravarudele“ „Eriplaneeringu alale jäävad maardlad on nimetatud tabelis 1. Esmase analüüsi koostamisel välistati kehtivate mäeeraliste alad, kuid tehti erand Kohtla-Järve (Kolga-Saka) maardla (registrikaardi nr 16) Kohtla- Järve lubjakivikarjääri mäeeraldise osas. Maapõueseaduse (vastu võetud 27.10.2016) § 14 lg 2 kohaselt on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutav tegevus lubatud üksnes Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse nõusolekul. Eriplaneeringu koostamisel ja KSH läbiviimisel tehakse koostööd Maa- ametiga, et selgitada välja, kas ja millistel tingimustel on prügila võimalike asukohaalternatiivide alale jääva Kohtla-Järve (Kolga-Saka) maardla (registrikaardi nr 16) alal võimalik tööstusjäätmete prügila rajamine.“ Märgime, et erand enam ei kehti, kuna VKG Logistika OÜ esitas 17.12.21 Keskkonnaametile maavara kaevandamise loa kehtetuks tunnistamise taotluse tagasi võtmise taotluse (nr LOG.02-04/153-1). VKG Logistika OÜ-l tekkis uuesti vajadus uurida täiendavalt Kohtla- Järve (Kolga-Saka) lubjakivimaardla Kohtla-Järve lubjakivikarjääris lubjakivi kaevandamise võimalusi. Juhul, kui VKG Logistika OÜ tulevikus siiski ei näe seal kaevandamise võimalusi, võib vajadus tekkida mõnel teisel kaevandusettevõtjal. Rõhutame, et Kohtla-Järve lubjakivikarjääris on arvel suur kogus maavara (tsemendilubjakivi) ja kui eriplaneeringu koostamise tulemusena võib ikkagi tekkida olukord, kus praeguse mäeeraldise ala osutub teiste variantidega võrreldes eelistatuks, tuleks maavaraga seoses hinnata riigi huvi, lähtudes maapõue majanduslikult otstarbekast kasutamisest, sh maavara ekspordi- ja suurema lisandväärtusega saaduste tootmise potentsiaalist. Keskkonnaamet Keskkonnaamet esitas 16.12.2021 kirjaga nr 6-2/21/26272 Kobras OÜ- Keskkonnaameti kirjas nr 6-2/21/26272 esitatud 17.01.2022 (kiri nr 6- le esialgse asukoha valiku kohta tähelepanekud. Märkisime, et tähelepanekutega arvestatakse. 5/21/24133-2) arvestada tuleb põhjavee kaitstusest ja alal paikneva Varbe peakraavi Eriplaneeringu koostamisel ja keskkonnamõju hindamisel 8 seisundist ja veemajanduskavaga sätestatud eesmärkidest. Juhtisime lähtutakse kirjas nr 6-2/21/26272 esitatud infost. tähelepanu, et asukoha valikul tuleb lähtuda keskkonnaministri Eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja KSH VTK 29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise täiendatakse lisades info keskkonnaministri 29.04.2004 nõuded " ptk-s 2 sätestatud nõuetest. Märkisime, et võimalikul ala kattub määruse nr 38 kohta. Kohtla-Järve lubjakivikarjääri mäeeraldisega ja vääriselupaigaga VEP157100. Palume endiselt arvestada Keskkonnaameti tähelepanekute kirjaga nr 6-2/21/26272. Keskkonnaamet 16.12.2021 (kiri nr 6-2/21/26272): Keskkonnaamet on tutvunud eriplaneeringu esialgse asukoha valikuga ning esitab tähelepanekud: 1. Esialgse eriplaneeringu asukoht paikneb Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi andmetel nõrgal kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Eelnevast lähtuvalt tuleb asukoha valikul arvestada põhjavee kaitstusest. Alal paikneb Varbe peakraav ja sellest lähtuvalt tuleb asukoha valikul lähtuda peakraavi seisundist ja veemajanduskavaga püstitatud eesmärkidest. Veevaldkonnaalaste uuringute kohta info puudub. 2. Joonise kohaselt kattub ala Kohtla-Järve lubjakivikarjääri mäeeraldisega. Märgime, et maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada juurdepääs maavarale (maapõueseaduse § 14 lg 1 p 2).Vastavalt maapõueseaduse § 14 lg 2- le tuleb küsida Maa-ametilt nõusolek maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevuse korral. 3. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et asukoha valikul tuleb lähtuda keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 "Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded" ptk-s 2 sätestatud nõuetest. Jäätmevaldkonnaalaste uuringute kohta info puudub. 4. Eriplaneeringu alal ei ole läbi viidud looduskaitselisi uuringuid ega inventuure. Keskkonnaregistri andmetel ei jää alale kaitstavaid ega planeeritavaid loodusobjekte. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et alal paikneb vääriselupaik. Märgime, et hindamisel on vajalik arvestada haudelindude levikuatlase andmetega, mille kohaselt on alal võimalik rukkiräägu, punaselg-õgija, vaenukägu pesitsemine. Lisaks tuleb arvestada taimede levikuatlase infoga, samuti sellega, et alal asuvad mitmed põhjavee seirejaamad ning saarma seirejaam NF08. Keskkonnaamet on tutvunud avalikul väljapanekule esitatud materjalidega ning edastame seisukoha: Juhime tähelepanu, et prügila võimalike asukohaalternatiivide alale Seisukoht teatavaks võetud. jäävates metsamassiivides on mitmed vääriselupaigad. Kuna antud Puudub vajadus eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja piirkonnas ei ole teostatud looduskaitselisi uuringuid ega inventuure, siis KSH VTK täiendamiseks. tuleb alal teha linnuinventuur. Selgitus. 9  Linnustiku inventeerimine oleks vajalik, kui võrreldakse linnustiku jaoks sarnase väärtusega alasid. Võimalik asukohaalternatiivide ala sisaldab aga väga erineva iseloomuga alasid. Registreeritud vääriselupaigad ja metsamassiivid on loomastiku ja linnustiku elupaikadena ilmselgelt olulisemad, kui põllumajandusmaa või tööstusest mõjutatud jäätmaa. Esialgse info põhjal ei ole linnustiku inventuuri läbiviimine vajalik, kuna kavandatava tegevuse mõju linnustikule on hinnatav alade iseloomu põhjal. Märgime, et asukoht tuleks valida nii, et vääriselupaiga alal ei tuleks Seisukoht teatavaks võetud. raadamist teha. KSH VTK tabeli 1 on esitatud: „Vääriselupaikadele Puudub vajadus eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja avaldub negatiivne mõju eelkõige juhul, kui vaadeldavale alale KSH VTK täiendamiseks. kavandatakse otseselt ehitustegevust“. Juhime tähelepanu, et mõju võib siiski olla ka vääriselupaiga piiridest väljajääval tegevusel. KSH VTK ptk-s 3.3.3 on öeldud, et tabelis 1 on väljatoodud veekogud, Seisukohaga arvestatakse. mis jäävad eriplaneeringu alale, kuid tabelis 1 neid esitatud ei ole. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja KSH VTK Palume ebatäpsus parandada. täiendatakse. KSH VTK ptk-s 2.5 on välja toodud: „Maavara arvele võtmise aluseks oli Teie poolt viidatud asjaoludest ollakse teadlik ja Viru Keemia Grupp AS huvi tsemendilubjakivi kaevandamise vastu. teemaga tegeletakse. Olukorra muutustest tulenevalt ettevõttel kaevandamise soov praegu ja tulevikus puudub. VKG Logistika OÜ on esitanud taotluse maavara kaevandamise loa kehtetuks tunnistamiseks.“ VKG Logistika OÜ esitas Keskkonnaametile küll taotluse nimetatud keskkonnaloa kehtetuks tunnistamisekstunnistamiseks, ent on nimetatud taotluse tänaseks tagasi võtnud. Märgime muuhulgas, et tegevuse planeerimisel tuleb lähtuda maapõueseaduse § st 14. Keskkonnaministeerium Keskkonnaministeerium on tutvunud avalikul väljapanekul esitatud 19.01.2022 (kiri nr 7- dokumentidega ning esitab oma märkused alljärgnevalt: 15/21/5656-4) Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse Seisukoht ja edastatud info teatavaks võetud. eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju Puudub vajadus eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse (edaspidi dokument) KSH VTK täiendamiseks. peatükis 2.2 Eriplaneeringu ala on toodud kriteeriumid, millele prügila asukoht peab vastama, nendeks on: prügila rajamiseks vajalik maa-ala suurus on 120-150 ha; eeldatav maht on 100 miljonit tonni; asukoht Lüganuse vallas kuni 15 km kaugusel VKG Oil AS tootmiskompleksist; prügila ehitamiseks ja toimimiseks on vajalik taristu olemasolu või rajamise võimalus. Peatüki 2.5 Eriplaneeringu ala täpsustamine kohaselt tehti dokumendi koostamisel esmane analüüs prügila võimalike asukohaalternatiivide ala välja selgitamiseks ning analüüsi jaoks määratleti kriteeriumid, mis välistavad alal prügila rajamise või mille tõttu ei ole ala prügila 10 rajamiseks eelistatud. Märgitud on, et analüüsis käsitletud tegurid on esitatud joonistel 8-14, milleks on veekogud, kaitsealad ja kaitsealuste liikide leiukohad, kultuurimälestised koos kaitsevööndiga, riigikaitselised ehitised, teed ja rööbasteed koos kaitsevööndiga, elektripaigaldised ja gaasipaigaldised koos kaitsevööndiga, lintkonveier Ojamaa kaevandusest Kohtla-Järve tööstusterritooriumini, Aidu tuulepargi ala, mäeeraldised ja turbaalad, elu- ja ühiskondlikke hooneid ümbritsev 700 m raadiusega puhverala, väärtuslikud põllumajandusmaad, maakonnaplaneeringu kohane orienteeruv maantee trassikoridor, Aidu karjääri turismipotentsiaaliga ala, kavandatava biotoodete tootmiskompleksi ala, kavandatava Varja tuulikupargi Aidu taastuvenergiapargi ala. Lisaks on märgitud, et kaardianalüüsi põhjal jäi uuritavasse alasse piirkondi, kus oleks võimalik ära mahutada prügila jaoks vajalik maa-ala, kuid alale jääks mitmeid eraomandis maaüksusi (joonis 15). Üksikute või suurte eraomandis olevate maaüksuste puhul oleks kavandatava tegevuse võimaldamiseks kokkulepete sõlmimine eeldatavalt võimalik. Kui alal on palju eraomandis maaüksusi, siis võib sobivate kokkulepete saavutamine olla keeruline. Prügila võimalike asukohaalternatiivide ala määramisel välditi seega esialgu eramaade hõlmamist. Eeltoodu tulemusena määratleti dokumendis prügila võimalike asukohaalternatiivide ala, mis on kujutatud joonisel 16 ja hõlmab riigiomandis olevat sihtotstarbeta maad Tuhavälja (kü tunnus 43701:003:0127) katastriüksusel ning riigiomandis olevat maatulundusmaad Kohtla metskond 2 (kü tunnus 43701:003:0310), Kohtla metskond 80 (kü tunnus 43701:003:0131), Kohtla metskond 81 (kü tunnus 43701:003:0132), Aru (kü tunnus 43701:004:0176) ja Aasa (kü tunnus 43701:004:0168) katastriüksuseid. Keskkonnaministeerium juhib tähelepanu, et Aru ja Aasa katastriüksuste puhul on tegemist kinnisasjadega, mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Kinnisasjad on antud kasutusvaldusesse OÜ-le Saka Era tähtajaga 20 aastat. Aru kinnisasja kasutusvalduse leping lõppeb 17.12.2023 ja Aasa kinnisasja leping 23.01.2024. Kasutusvaldajal on kasutusvaldusesse antud maa omandamise õigus ja kasutusvaldaja on 07.09.2021 esitanud taotlused kinnisasjade omandamiseks. Maa-amet maa võõrandamise korraldajana on algatanud kinnisasjade võõrandamise menetluse kasutusvaldajale, teostanud maa võõrandamise eeltoimingud ja Riigi kinnisvararegistris 04.10.2021 algatanud menetluse kinnisasjade vajalikkuse välja selgitamiseks tähtajaga 25.10.2021. Tähtaja jooksul ei esitanud õigustatud isikud taotlusi kinnisasja vajalikkuse kohta. Kinnisasjade osas 11 on Maa-amet määranud maa ostuhinna. Kasutusvaldajal säilib maa omandamise õigus maa omandamise menetluse lõpuleviimiseni, välja arvatud juhul, kui kasutusvaldaja mõjuva põhjuseta ei sõlmi maa müügilepingut maa võõrandamise otsuses määratud tähtaja jooksul. Kasutusvaldusesse antud maa võõrandamine on reguleeritud eraldi maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadusega (edaspidi MaaRKMOS), mille § 3 lõike 1 kohaselt omandada võib maareformi seaduse alusel kasutusvaldusesse antud maad, mis ei ole vajalik riigivõimu teostamiseks, kohalikule omavalitsusele tema ülesannete täitmiseks või muul avalikul eesmärgil. Samuti sätestab MaaRKMOS § 8 lõige 4, kui maa võõrandamise eeltoimingute käigus selgub, et kasutusvaldusesse antud maa võib osutuda vajalikuks riigivõimu teostamiseks, kohalikule omavalitsusele või muul avalikul eesmärgil, on maa võõrandamise korraldajal õigus maa omandamise menetlus peatada kuni riigi, kohaliku omavalitsuse või avaliku huvi selgumiseni, sealhulgas planeeringu kehtestamiseni või joonehitise ehitusprojekti kinnitamiseni. Eeltoimingute käigus ei ole selgunud, et Aru ja Aasa kinnisasjad oleksid vajalikud MaaRKMOS § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärgil ja kasutusvaldajal on seadusest tulenevalt õigustatud ootus kinnisasjade omandamiseks. Keskkonnaministeeriumi seisukohast ei esine kasutusvaldusesse antud maa omandamise piiranguid ja puudub alus maa võõrandamisest keeldumiseks või maa omandamise menetluse peatamiseks. Palume planeeringu menetlemisel arvestada eeltoodud informatsiooniga ja võimalusega, et Aru ja Aasa kinnisasjad omandatakse kasutusvaldaja poolt. 2. Jäätmeseadus (edaspidi JäätS) § 34 lg 4 sätestab prügila liigid. Seisukohaga arvestatakse. Prügila liigid sõltuvalt ladestavate jäätmete omadustest on: ohtlike Eriplaneeringu LS ja KSH VTK täiendatakse lisades jäätmete prügila, tavajäätmeprügila ja püsijäätmeprügila. Kõnealuse selgitus, et kavandatava tööstusjäätmete prügila puhul on strateegilise planeerimisdokumendi lähteseisukohtade ja KSH tegemist jäätmeseaduse § 34 lg 4 tähenduses ohtlike väljatöötamise kavatsuse dokumendis on läbivalt kasutatud mõistet jäätmete prügilaga. tööstusjäätmete prügila. Mõistet, tööstusjäätmete prügila, ei ole JäätS defineeritud. Keskkonnaministeerium palub dokumendis selgitada mida antud töö kontekstis mõistetakse tööstusjäätmetena ning välja tuua millise prügila liigiga on tegemist JäätS mõistes. Lisaks eelnevale juhib Keskkonnaministeerium tähelepanu, et Seisukohaga arvestatakse. dokumendis puudub viide keskkonnaministri 29.04.2004 määrusele nr Eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja KSH VTK 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“. Määruse nr 38 täiendatakse lisades viide keskkonnaministri 29.04.2004 kohaselt on teatud juhtudel sätestatud erinevad nõuded prügila liigist määrusele nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise 12  lähtuvalt. Võib küll eeldada, et dokumendi koostamisel on lähtutud antud nõuded“, tuues välja prügila asukoha valiku osas määratud määruse nõuetest, kuid sellele vaatamata palub Keskkonnaministeerium tingimusi ja nende arvestamise eriplaneeringu ala selguse huvides, et määrus nr 38 oleks dokumendis eraldi kirjeldatud. täpsustamisel. Samuti ei leidu eelnõus ülevaadet, kas sobivate alade valikul on analüüsitud sama määruse 2. peatükis kirjeldatud prügila rajamisnõudeid. 3. Peatükis 3.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadus ja Seisukohaga arvestatakse. eesmärk on toodud, et „Eriplaneeringu KSH esimese etapi aruande Eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja KSH VTK koostamisel on planeerimisseaduse § 80 lg 3 kohaselt aluseks asendatakse ebatäpne sõnastus ja lisatakse selgitus. keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.“ Selgitus. Keskkonnaministeerium juhib tähelepanu, et planeerimisseadus PlanS 7. peatükk käsitleb kohaliku omavalitsuse (edaspidi PlanS) § 80 ei käsitle kohaliku omavalituse eriplaneeringu eriplaneeringu koostamist, kuid PlanS ega KeHJS ei KSH väljatöötamise kavatsust vaid üldplaneeringu menetlust. Kohaliku sätesta tingimusi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu omavalituse eriplaneeringu sätted on toodud PlanS 7. peatükis. asukoha eelvaliku KSH väljatöötamise kavatsuse sisule. PlanS paragrahvid 17, 60 ja 80 annavad üldise juhised üleriigilise planeeringu, maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsuse sisu kohta. Nende paragrahvide põhjal on KSH väljatöötamise kavatsus KSH aruande koostamise alus. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu KSH VTK koostamisel arvestatakse analoogiast tulenevalt PlanS paragrahvides 17, 60 ja 80 antud juhistega. Elering, 27.01.2022 (kiri Planeeringualal asuvad Eleringi poolt hallatava elektri- ja gaasitaristu Seisukoht ja edastatud info teatavaks võetud. nr 11-4/2020/21-9) objektid, mille puhul tuleb arvestada paigaldiste kaitsevööndiga, kus on Puudub vajadus eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja piiratud tegutseda. Kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise KSH VTK täiendamiseks. kord on sätestatud ehitusseadustiku §70 lõike 8 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega 25.06.2015 nr 73. Palume tööstusjäätmete prügila planeerida väljaspoole elektri- ja gaasipaigaldiste kaitsevööndit. Kõik ristumised Eleringi taristuga ja kaitsevööndis planeeritavad tegevused tuleb kooskõlastada Eleringiga. Kirjaga on kaasas Eleringi olemasoleva elektri- ja gaasitaristu Shape failid (Lisa 1). Eleringil on järgneval kümnel aastal plaanis Lüganuse valla territooriumil mitmeid elektrivõrgu rekonstrueerimis- ja optimeerimistöid (kujutatud alloleval joonisel):  Valla territooriumil olevatest 330 kV õhuliinidest on kavas rekonstrueerida L360 Püssi-Rakvere. Ehitustööd on plaanis aastatel 2029-2030.  110 kV õhuliinidest rekonstrueeritakse aastatel 2022-2023 L103 Püssi-Rakvere õhuliin endise 220 kV L206 Püssi-Kiisa liinikoridoris. 13   Eeldatavalt 2023 aastal rajatakse uus 110 kV õhuliinilõik Jaoskonna 3B ja Kiikla alajaamade vahel ning liini L08 Aidu- Jaoskonna 3B asemel moodustub Aidu-Kiikla 110 kV õhuliin, millele ühendatakse haruna Jaoskonna 3B alajaam. Peale uue õhuliinilõigu valmimist tõstetakse Jaoskonna 3B ja Aidu alajaamade vahelisel liinilõigul gabariidid 60 kraadile.  Kavas on 110 kV õhuliinide L138A Püssi-Kiikla ja L135 Ahtme- Aidu kokku ühendamine ja tugevdamine ning osaline demonteerimine nii, et moodustub uus liin Püssi-Ahtme (alloleval joonisel). Eleringi gaasitaristu osas pole praeguse seisuga muudatusi planeeritud. Transpordiamet Võttes aluseks planeerimisseaduse § 103 lg 2, ehitusseadustiku ja 2 31.01.2022 (kiri nr 7.1- Transpordiameti põhimääruse, esitame Lüganuse valla eriplaneeringu 2/21/27575-2) lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta järgmised ettepanekud, millega palume arvestada planeeringu edasisel koostamisel. 1. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja Seisukoht teatavaks võetud. liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine Puudub vajadus eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja 1.1 Planeeringu lahenduse eesmärgiks on muuhulgas liikluskorralduse KSH VTK täiendamiseks. põhimõtete määramine ning servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine. Asukoha eelvaliku tegemisel tuleb analüüsida olemasoleva teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel, määrata planeeringualal perspektiivsete kohalike teede üldised asukohad ja nende ristumiskohad riigiteedega ning oluliselt ümberehitatavad riigitee lõigud või ristmikud (nende olemasolul). 1.2 Määrata riigiteede liikluskorralduse ja ümberehituse vajadus seoses Seisukoht teatavaks võetud. kavandatava tegevusega kaasnevate (eri)veostega ning ehitusaegsete Puudub vajadus eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja veostega. KSH VTK täiendamiseks. 1.3 Arvestada, et Transpordiamet riigiteede omanikuna ei võta Seisukoht teatavaks võetud. arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja Puudub vajadus eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu KSH VTK täiendamiseks. seisukohalt selleks vajadus puudub. 1.4 Eelistame prügila asukoha variante nr 1-3. Variandi nr 4 puhul Seisukoht teatavaks võetud. peame vajalikuks täiendavat koostööd täpsustamaks võimalikke Selgitus. marsruute, prügiveoks kasutatavat liikluskoosseisu jms ning sellest Eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja KSH VTK ei ole tulenevalt meie seisukohti eriplaneeringu koostamiseks. määratletud asukoha variante. Dokumendis on esialgse kaardianalüüsi põhjal määratud võimalike asukohaalternatiivide ala, mille raames asukoha eelvaliku etapis asukohaalternatiivid valitakse. 14  Viitate kirjas eriplaneeringu algatamisele eelnevalt koostatud Hendrikson & Ko (2019) töös esitatud asukohaalternatiividele. Hendrikson & Ko (2019) töö ei olnud LS ja KSH VTK koostamise aluseks, kuid töös käsitletud asukohaalternatiivid kattuvad osaliselt LS ja KSH VTK koostamisel määratletud võimalike asukohaalternatiivide alaga. Hendrikson & Ko (2019) töös käsitletud variant nr 4 ei jää eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja KSH VTK koostamisel esialgse kaardianalüüsi põhjal määratud võimalike asukohaalternatiivide alale. 2. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele Seisukoht teatavaks võetud. Oleme seisukohal, et KSH väljatöötamise kavatsus on valdavalt Puudub vajadus eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja asjakohane ja piisav. Täiendavalt palume käsitleda eriplaneeringuga KSH VTK täiendamiseks. kavandatava tegevuse mõju riigiteede konstruktsioonile nii prügila rajamise ettevalmistamisel kui ka kasutamisel. Palume kohalikul omavalitsusel planeeringuala asukoha valikul meie ettepanekutega arvestada ning teha meiega planeeringu koostamisel sisulist koostööd. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskond on läbi Seisukoht teatavaks võetud. Politsei- ja Piirivalveamet vaadanud ja tutvunud Teie poolt esitatud Lüganuse valla Viru Keemia Puudub vajadus eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja 31.01.2022 (kiri nr 2.1- Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu KSH VTK täiendamiseks. 3/37088-2) lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku dokumentidega. Parim ja turvaline elukeskkond tagatakse läbi üld- ja detailplaneeringute koostamise. Hinnates varajases planeerimise staadiumis riske, on tulevikus võimalik vähendada erinevaid võimalikke toimuda võivaid süütegusid ning muuta planeeringutega piirkonna elukeskkond väärtuslikumaks ja kogukonna jaoks turvalisemaks. Seoses tööstusjäätmete prügila rajamise tuleb arvestada selle koha spetsiifikaga. Kindlasti, tuleb lähtuda ka turvalise linnaplaneerimise ja elukeskkonna standarditest. Nimetatud mõtteviise toetavad CPTED põhimõtted, mille juhendmaterjalidega saab tutvuda aadressil: https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/seminaride-materjalid/cpted- juhendmaterjalid. Lähtudes eeltoodule ei ole Politsei- ja Piirivalveametil esitatud materjalidele täiendavaid ettepanekuid ega kommentaare. Eesti Raudtee AS (kiri nr Oleme tutvunud avalikule väljapanekule suunatud eriplaneeringu Selgitus. 21-1/4471-1) asukoha eelvalikus toodud prügila võimalike asukohaalternatiividega. Eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja KSH VTK ei ole Kuna planeeringu eelvalikus ja planeeringu algatamise taotluses toodud määratletud asukohaalternatiivide. Dokumendis on esialgse võimalikud prügila alternatiivsed alad asuvad olemasolevast AS-ile Eesti kaardianalüüsi põhjal määratud võimalike Raudtee kuuluvast raudteetaristust rohkem kui 600 meetri kaugusele, asukohaalternatiivide ala, mille raames asukoha eelvaliku 15 siis eelvalikus toodud prügila asukohaalternatiivide osas AS-il Eesti etapis asukohaalternatiivid valitakse. Raudtee ettepanekud puuduvad. Viitate kirjas eriplaneeringu algatamisele eelnevalt koostatud Hendrikson & Ko (2019) töös esitatud asukohaalternatiividele. Hendrikson & Ko (2019) töö ei olnud LS ja KSH VTK koostamise aluseks, kuid töös käsitletud asukohaalternatiivid kattuvad osaliselt LS ja KSH VTK koostamisel määratletud võimalike asukohaalternatiivide alaga. Kui eriplaneeringu koostamise käigus muutuvad eelvalikus toodud Seisukoht teatavaks võetud. prügila asukohaalternatiivid, siis raudteemaa vahetusse lähedusse Puudub vajadus eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja jäävate alternatiivsete alade korral palume arvestada: KSH VTK täiendamiseks. 1. Raudtee kaitsevööndiga, mille laius on määratud ehitusseadustiku (EhS) § 73 lõikes 1 ning raudtee kaitsevööndis kehtivate piirangutega vastavalt EhS §-des 70, 73 toodule. 2. Majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määruses nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ toodud ehitusgabariidi nõuetega. Ehitusgabariit on tee teljega risti oleval tasandil kujutatud piirjoon, millest sissepoole ei tohi ulatuda ükski ehitise või seadme osa. Erandiks võivad olla seadmed, mis on ette nähtud vahetuks koostööks raudteeveeremiga. 3. Raudteeinfrastruktuuri sideehitiste ja elektripaigaldiste kaitsevöönditega, mille ulatus ja piirangud on kehtestatud vastavalt majandus-ja taristuministri 25.06.2015 määruses nr 73 ja EhS-is toodule. Lisaks teavitame AS Eesti Raudtee lähiaastate ja pikemas perspektiivis Seisukoht ja edastatud info teatavaks võetud. planeeritavatest arendustegevustest, millega palume arvestada valla Puudub vajadus eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS ja planeerimis- ja ehitustegevuses: KSH VTK täiendamiseks. 4. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse otsusest elektrifitseerida raudtee taristu on AS Eesti Raudtee alustanud kontaktvõrgu projekteerimistöödega ning ehitus on kavandatud aastatele 2023-2028. Tapa-Narva liinil ehitatakse välja kontaktvõrk ja nende teenindamiseks vajalikud rajatised raudtee elektrifitseerimise otstarbeks. Püssi jaama piirkonda on kavandatud perspektiivne veoalajaam. Seoses eeltooduga peab arvestama, et raudteemaale lisandub kitsendusi põhjustavaid tehnovõrke ja rajatisi. 5. Tulenevalt Üleriigilisest planeeringust „Eesti 2030+”, et tulevikus tuleb rongide maksimaalset lubatud piirkiirust suurendada kuni 160 km/h Tallinna–Narva–Peterburi, Tallinna–Tartu–Pihkva ja Tartu–Valga–Riia liinidel, on Lüganuse valla haldusalas vaja õgvendada olemasolevat raudteetrassi Püssi jaamas 246,9-247,3 km lõigus ja Püssi-Kohtla jaamavahes 248,6 – 252,3 km lõigus. Palume arvestada kõnesolevate õgvendustega valla planeerimis- ja ehitustegevuses (AS Eesti Raudtee 05.11.2021 kiri nr 21-1/3742-1). 16 6. Pikemas perspektiivis, rongide liiklussageduse suurenemise ja kaubavoogude läbilaskevõime ammendumise riski korral, on Tapa- Narva liinil planeeritud jaamavahedes rajada paralleelselt olemasoleva raudtee peateega teine peatee (raudtee telgede vahega ligikaudu 4,3 meetrit). Seoses sellega peab arvestama ka olemasoleva raudtee kaitsevööndi laienemisega. 17