Vastus üldplaneeringu eelnõu avalikul väljapanekul esitatud arvamusele

SAARDE VALLAVALITSUS Vastus üldplaneeringu eelnõu avalikul 08.02.2022 nr 7-1/1-53 väljapanekul esitatud arvamusele Täname, et olete esitanud arvamuse Saarde valla üldplaneeringu eelnõule. Kõiki laekunud arvamusi analüüsiti ja kaaluti koosmõjus ning põhjendatud juhul neid arvestatakse. Planeeringu täpsustamine ja täiendamine toimub pärast eelnõu arutelusid. Saarde Vallavalitsus korraldas Saarde valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku vahemikus 13. detsember 2021 kuni 14. jaanuar 2022. Eelnõu kohta registreeriti Saarde Vallavalitsuse kirjade registris 22 kirja, mis sisaldasid ettepanekuid, arvamusi ja muid tähelepanekuid eelnõu kohta. Esitatud ettepanekud ja arvamused on koos vallavalitsuse seisukohtadega koonddokumendina lisatud Saarde valla veebilehele https://saarde.kovtp.ee/uldplaneering ja käesoleva kaaskirja juurde. Saarde valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimuvad teisipäeval, 22.02.2022 järgmiselt: 1) kell 15.00 – Surju Rahvamajas (aadress: Surju küla, Sireli); 2) kell 17.30 – Kilingi-Nõmme klubis (aadress: Pärnu tn 73). Arutelul tutvustame eelnõu kohta esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendame üldplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastame muudele eelnõuga seotud küsimustele. Arutelul osalemiseks on vajalik eelregistreerumine. See aitab tagada ruumide nõuetekohast ettevalmistamist ja võimaldab distantsilt osalemist. Arutelule saab registreeruda e- kirjaga [email protected] ja telefoni teel 449 0135. Registreerudes palume märkida või öelda oma nimi ning koosolekul osalemise viis (kohapeal või distantsilt), e-posti aadress distantsilt osalemisel. Distantsilt osalejatele edastatakse avaliku arutelu eelselt veebilink, mille kaudu on võimalik koosolekuga liituda. Võimaluse korral andke osalemisest teada hiljemalt 21. veebruari tööpäeva lõpuks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martti Rooden haldusnõunik tel. 4490139, 53494259, [email protected] Nõmme 22 Telefon 449 0135 Reg nr 75033454 Kilingi-Nõmme [email protected] EE972200221011807958 86304 Pärnumaa http.//saarde.kovtp.ee Swedbank  Saarde valla üldplaneeringu eelnõu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele SISUKORD Üldist ....................................................................................................................................................... 3 Ettepanek 1, esitaja Päästeameti Lääne päästekeskus (ettepaneku kiri nr 7-1/1-26, registreeritud 01.12.2021).............................................................................................................................................. 4 Ettepanek 2, esitaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (ettepaneku kiri nr 7-1/1-27, registreeritud 10.12.2021) ....................................................................................................................... 4 Ettepanek 3, esitaja Elering AS (ettepaneku kiri nr 7-1/1-28, registreeritud 21.12.2021) ..................... 6 Ettepanek 4, esitaja Tiina Georg, MTÜ Roheline Pärnumaa (ettepaneku kiri nr 6-2/1623, registreeritud 13.12.2021).............................................................................................................................................. 6 Ettepanek 5, Terviseamet (ettepaneku kiri nr 7-1/29, registreeritud 21.12.2021) ................................... 7 Ettepanek 6, esitaja Peep Kaljuste (ettepaneku kiri 7-1/30, registreeritud 03.01.2022) ......................... 8 Ettepanek 7, esitaja Maa-amet (ettepaneku kiri nr 7-1/31, registreeritud 07.01.2022) ......................... 10 Ettepanek 8, esitaja Toomas Koovit (ettepaneku kiri nr 7-1/32, registreeritud 12.01.2022)................ 13 Ettepanek 9, esitaja Avo Tursk (ettepaneku kiri nr 7-1/1-34, registreeritud 12.01.2022) .................... 14 Ettepanek 10, esitaja Kaitseministeerium (ettepaneku kiri nr 7-1/35, registreeritud 13.01.2022) ........ 15 Ettepanek 11, esitaja Kert Jefimov (ettepaneku kiri 7-1/1-36, registreeritud 14.01.2022) .................. 16 Ettepanek 12, esitaja Rahandusministeerium (ettepaneku kiri nr 7-1/1-37, registreeritud 14.01.2022) 17 Ettepanek 13, esitaja Sirli Pedassaar-Annast (ettepaneku kiri nr 7-1/1-39, registreeritud 14.01.2022) 24 Ettepanek 14, esitaja Põllumajandus- ja Toiduamet OÜ (ettepaneku kiri nr 7-1/1-41, registreeritud 14.01.2022)............................................................................................................................................ 27 Ettepanek 15, esitaja Transpordiamet (ettepaneku kiri nr 7-1/1-42, registreeritud 14.01.2022 ) .......... 28 Ettepanek 16, esitaja OÜ Utilitas Wind (ettepaneku kiri nr 7-1/1-43, registreeritud 15.01.2022) ....... 29 Ettepanek 17, esitaja Rail Baltic Estonia OÜ (ettepaneku kiri nr 7-1/1-44, registreeritud 15.01.2022) 34 Ettepanek 18, esitaja Janek Annast (ettepaneku kiri nr 7-1/1-45, registreeritud 15.01.2022) .............. 36 Ettepanek 19, esitaja Enefit Green AS (ettepaneku kiri nr 7-1/1-38, registreeritud 17.01.2022).......... 37 Ettepanek 20, Riigimetsa Majandamise Keskus (ettepaneku kiri nr 7-1/1-47 registreeritud, 21.01.2022) ............................................................................................................................................................... 40 Ettepanek 21, Keskkonnaamet (ettepaneku kiri nr 7-1/1-47, registreeritud 25.01.2022)...................... 41 Ettepanek 22, Muinsuskaitseamet (ettepaneku kiri nr 7-1/1-48, registreeritud 04.02.2022)................. 49 2 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele Üldist Saarde valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu avalik väljapanek toimus 13.12.2021-14.01.2022. Alljärgnevalt on esitatud koondülevaade üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu kohta esitatud arvamuste andmise kirjavahetusest. Sisse tulnud kirjad on kättesaadavad valla dokumendiregistris. Saarde valla seisukohtade selgitamisel on kasutatud tabelites järgmisi lühendid: ÜP – Üldplaneering MPL - Maakonnaplaneering DP – Detailplaneering SK – Seletuskiri KSH – Keskkonnamõju strateegiline hindamine VTK – väljatöötamise kavatsus RV – Roheline võrgustik Ptk - Peatükk PlanS – Planeerimisseadus MS – Metsaseadus MPS – Maapõueseadus KeA – Keskkonnaamet RAM – Rahandusministeerium RB – Rail Baltic raudtee 3 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele Ettepanek 1, esitaja Päästeameti Lääne päästekeskus (ettepaneku kiri nr 7-1/1-26, registreeritud 01.12.2021) Ettepaneku sisu: Seisukoht: Meile teadaolevalt ei asu Saarde vallas ühtegi suurõnnetuse ohuga Ettepanekuga ettevõtet. Ohtlike ettevõtteid on meie andmetel 1: arvestatakse. 1. Olerex AS Kilingi-Nõmme teenindusjaam-tankla (ohtlik ala 436m, väga ohtlik 390m, eriti ohtlik 240m; ohuala ehitistele 191m ). Palun kajastada KSH-s käitis ja selle ohualad. Ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete kohta saab informatsiooni Maa-ameti kaardirakendusest https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis kasutades kaardikihti „ohtlikud ettevõtted ja vesivarustus“.. Ettepanek 2, esitaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (ettepaneku kiri nr 7-1/1- 27, registreeritud 10.12.2021) Ettepaneku sisu: Seisukoht: Tutvusime nimetatud eelnõudega ning teeme Ettepanekuga arvestatakse. alljärgnevalt mõned ettepanekud ja kommentaarid: 1. Üldplaneeringu eelnõu ptk 5.2.2 ROHELINE VÕRGUSTIK p 13 ütleb: „Rail Baltic raudtee rajamisel ehitada välja ulukiläbipääsud (ökoduktid ja loomade läbipääsuvõimalused raudtee ristumisel veekogudega). Rohevõrgustiku sidususe ja ulukiläbipääsude toimivuse tagamisega tuleb arvestada taristu edasisel planeerimisel ning arendustegevuse kavandamisel. Maaomanikel metsa majandades ja/või metsade majandamise kavasid koostades tuleb arvestada, et ökodukti suudmeala piirkonna metsad toimivad ökoduktile juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb metsa majandada viisil, mis tagab rohevõrgustiku puistu sidususe ja toetab loomade ulukiläbipääsu suudmeni jõudmist.“ Palume täpsustada, et suudmeala suurus on 500 m ökodukti keskkohast, mille sees planeeritud kitsendused kohalduvad. 2. Üldplaneeringu eelnõu ptk 5.3.7 RAIL BALTIC Ettepanekuga arvestatakse. RAUDTEE ütleb: “Üldplaneeringus uuendatakse Selgituseks: RB teemakäsitlust Rail Baltic raudtee trassi koridori asukohta, kui ÜP-s täpsustatakse, võttes arvesse eelistus on selgunud ja asutud koostama RB MPL uuendamise käigus planeeringulahendust eelistatud trassi koridorile. selgunud infot. Üldplaneeringu eelnõu koostamise etapis on küll valminud võimalike asukohaalternatiivide võrdlustulemused, kuid otsus eelistuse osas veel puudub.“ 4 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele Palume lisada juurde märkus, et ka Rail Baltic Surju peatuse asukoht selgub Rail Baltic maakonnaplaneeringu uuendamise käigus. 3. Üldplaneeringu eelnõu ptk 5.3.7 RAIL BALTIC Täpsustusega arvestatakse. ÜP-s RAUDTEE ütleb: „Inimeste ja loomade raudteele korrigeeritakse RB teemakäsitlust. sattumise vältimiseks on raudtee ja seda teenindav infrastruktuur (orienteerivalt 30–40 m laiune ala, olenevalt maastiku reljeefist) üldjuhul taraga eraldatud. Projekti faasis läbiviidavate täpsemate analüüside tulemusena selguvad piirkonnad, kus tarakatkestused on lubatud. Nendes piirkondades ei ole samatasandiliste avalike raudteeületuskohtade rajamine üle Rail Baltic rööbastee lubatud.“ Praegu ei ole teada, kas tarakatkestused on võimalikud. Nende rajamise võimaluste uurimist ja otsimist jätkatakse. Senikaua on kogu Rail Baltic ala planeeritud tarastada. 4. Üldplaneeringu eelnõu ptk 5.4.5.3 RAM-i poolt 19.01.2022 TUULEENERGIA alade sobivuse analüüs. Päris korraldatud töökoosolekul tutvustati mitmed analüüsis toodud alad kattuvad Rail Baltic eelistatud trassivarianti, millele Pärnu maakonnaplaneeringu menetluse koostatakse MPL-gu uuendamisel uuendamise protsessis 2021. a suvel avalikustatud eskiislahendus. Selgitame, et ÜP-s trassialternatiivide aladega. Sellest lähtuvalt võiks oli seni kajastatud riigikohtu poolt lk 59 toodud joonisel kõik trassialternatiividega kehtetuks tunnistatud RB trassi kattuvad alad olla märgistatud kui ala, mille koridori, kuna ÜP eelnõu arendamise võimalus selgub täiendavate uuringute koostamise ajaks eelistus puudus. tulemusena. Samuti võiks hinnata koostöös Rail Nõustume, et RB trassi asukohta Baltic arendajaga, kas 300 m puhver Rail Baltic tuleb korrigeerida. Kuid otstarbekas raudtee trassikoridorist on vajalik või saab see olla on vastavad korrektuurid sisse viia, ka väiksem. kui on teada riiklikul tasandil otsus, millise trassi variandiga MPL eskiislahenduse koostamisel edasi minnakse. Otsusele tuginedes täpsustatakse nii RB trassi koridori asukohta ÜP-s kui ka seotud teemasid – RV, ökoduktid, kohalike peatuste asukohad, tuuleparkide (ORME) asukohad jne. ORME asukohad ei saa raudtee trassi koridorile olla lähemal kui 300 m, kuna raudtee asukoht trassi koridoris ei ole teada. Juhinduda tuleb üldisest põhimõtteest, et elektrituulik ei tohi asuda raudteele lähemal kui 1,5x tuuliku tipukõrgus. 5 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele Vastav täpsustus lisatakse ptk 5.4.5.3. 5. Üldplaneeringu eelnõu ptk 5.4.6 ELEKTRIVÕRK Võetud teadmiseks, SK ütleb: "Rail Balticu elektrifitseerimisega seotult on täpsustatakse sellest tulenevalt. energiavarustuse ja -kvaliteedi parandamiseks kavandatud uue Surju-Häädemeeste 110 kV elektriliini ehitamine“. Selle liini rajamise võimalus selgub Rail Baltic maakonnaplaneeringu ja ehitusprojekti koostamise käigus. Ettepanek 3, esitaja Elering AS (ettepaneku kiri nr 7-1/1-28, registreeritud 21.12.2021) Ettepaneku sisu: Seisukoht: Kirjutan Saarde valla üldplaneeringu ja KSH aruande Ettepanekuga arvestatakse. avaliku väljapaneku osas. Üldplaneeringu seletuskirjas ptk Sõnastust korrigeeritakse 5.4.6 Elektrivõrk on kirjas „Põhi- ja jaotusvõrk asulates põhimõttel, et tiheasustusega viia üle maakaablitele, asulavälistes piirkondades aladel tuleb uute elektriliinide suurendada maakaablite osakaalu ning nüüdisajastada ja olemasolevate õhuliine“. rekonstrueerimisel kaaluda Põhivõrgu liinid (ehk Elering AS poolt hallatavad liinid) nende maakaablisse viimise rekonstrueeritakse tulevikus nende olemasoleval trassil vajadust ja võimalusi. samal kujul ehk õhuliinidena. Kaabelliine kavas ei ole. Palun korrigeerige kõnealust punkti üldplaneeringu seletuskirjas. Jaotusvõrgu kaabelliinide rajamise perspektiivide osas palun pöörduge Elektrilevi OÜ poole. Ettepanek 4, esitaja Tiina Georg, MTÜ Roheline Pärnumaa (ettepaneku kiri nr 6-2/1623, registreeritud 13.12.2021) Ettepaneku sisu: Seisukoht: MTÜ Roheline Ettepanekuga ei arvestata. Pärnumaa esitab Esmalt rõhutame, et ÜP on MPL-ga kooskõlas. Suuniste ja ettepaneku käimasoleva tingimuste seadmisel, sh RV osas, on tuginetud MPL-le. Saarde valla Maavarade kaevandamise osas sätestab ÜP nii nagu MPL, et üldplaneeringu avaliku maardlate kasutuselevõtul tuleb rohelise võrgustiku alasid väljapaneku raames. vältida. Kui seada ÜP-ga lausaline maavarade kaevandamise Rohevõrgustikku keeld, ei nõustus tingimusega Maa-amet, kuna Maa-ameti puudutavasse peatükki hinnangul on sellisel juhul ÜP vastuolus MPS-ga (juurdepääs üldplaneeringu vaaravavarule on takistatud). seletuskirjas lisada säte: Täpsustame, et maakonnaplaneering ei anna suuniseid metsade Rohevõrgustiku aladel ei majandamiseks. RV osas toob maakonnaplaneering välja, et ole uuendusraie (lageraie Maakonna hajaasustusega piirkondades on roheline võrgustik 6 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele ja turberaie) ega maavara piisavalt tihe ja toimib probleemideta. Võrgustik on killustatum kaevandamine lubatud. Pärnu linna lähiümbruses, kus asustus on oluliselt tihedam. Ülalviidatud säte on ÜP ülesanne vastavalt PlanS on RV toimimist tagavate vajalik, et tingimuste täpsustamine ja sellest tekkivate kitsenduste rohevõrgustikul üldse määramine. ÜP on RV piire täpsustatud ja määratud mingi mõte oleks. Kui tingimused, mis tagavad selle toimivuse ja sidususe. KSH on rohevõrgustiku alal RV toimivust ja sidusust hinnanud ja tõdeb, et Saarde valla lubatakse uuendusraiet ja puhul ei ole RV toimimise osas kriitilisi konflikte, ÜP maavara kaevandamist, rakendumine ei too kaasa olemasoleva olukorraga võrreldes mis on väga intensiivsed märkimisväärset muutust (siiski hinnanguid täpsustatakse maakasutusviisid, siis on seoses tuuleparkide planeerimisega). Selgitame, et valla üldplaneeringus pindalast 74% on RV-ga kaetud, kusjuures ÜP-ga on MPL üksteisele vasturääkivad järgset RV pindala suurendatud. sätted, lisaks läheks Lisaks selgitame, et RV ei võrdsustu metsaga. RV olemust üldplaneering vastuollu seletatakse lahti Keskkonnaagentuuri poolt tellitud Pärnumaa rohevõrgustiku planeerimisjuhendis maakonnaplaneeringuga. (https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev Nimelt rohevõrgustiku 6rgustiku-planeerimisjuhend_fin.pdf). See ütleb järgmist: ala ja selle eesmärgid „Rohevõrgustik siinse juhendi mõistes tulenevad ja tänapäevases tähenduses hõlmab nn rohelist maakonnaplaneeringust (veeökosüsteemide iseloomustamisel ka sinist) ruumi ehk ning üldplaneering kui rohetaristut tervikuna – looduslikke ja poollooduslikke alasid, sh madalamalseisev kaitsealasid, märgalasid, jõekoridore, metsi, parke jt haljasalasid, planeering peab olema aga ka põllumajandusmaid ning merealadega piirnevaid alasid, kooskõlas mis reguleerivad vee, õhu ja ökosüsteemide kvaliteeti, ning muid kõrgemalseisva toetavaid tehnilisi rajatisi.“ planeeringu ehk Teie poolt viidatud kohtulahend käsitleb Tallinna linnas ühte maakonnaplaneeringuga. konkreetset maaüksust, mis on määratud ÜP-s Ka kohtupraktikas (nt puhkeotstarbeliseks rohealaks ja omab tähtsust puhkamis- ja TlnRnKo 29.01.2021, 3- sportimisalana ning on mõeldud avalikuks kasutamiseks. 20-245, p 19.3) on leitud, Ringkonnakohus toob välja, et arvestada tuleb asjaoluga, et et uuendusraie kahjustab tegemist on linnaga, maa kasutamise puhkeotstarbeline ja rohevõrgustiku ökoloogilisi väärtusi kaitsev funktsioon on seotud just metsa, toimimist ja on vastuolus pargi ja loodusliku haljasalaga. Lageraie näol oleks tegemist rohevõrgustiku seega suurel alal väga intensiivse metsamajandamise viisiga, mis eesmärkidega. aga ei oleks kooskõlas maa puhkeotstarbelise ja ökoloogilisi väärtusi kaitsva kasutuse funktsiooniga. Teie ettepanek lähtuda kohtu seisukohast Saarde valla RV tingimuste määramisel ehk reguleerida raietegevust kogu RV ulatuses, ei ole põhjendatud. Piirangud peavad olema proportsionaalsed ja vajalikud. Ettepanek 5, Terviseamet (ettepaneku kiri nr 7-1/29, registreeritud 21.12.2021) Ettepaneku sisu: Seisukoht: Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud Saarde valla Võtame teadmiseks. üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõudega ning teatab, et täiendavaid ettepanekuid planeeringule ja aruandele lisada ei ole. 7 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele Ettepanek 6, esitaja Peep Kaljuste (ettepaneku kiri 7-1/30, registreeritud 03.01.2022) Ettepaneku sisu: Seisukoht: Ettepanek Tali ümbersõidu tee osas Nõustume, et maal elamist hinnatakse üha Arvan, et täiendused on mõistlikud! Kui enam. Paraku Saarde valla elanike arv on vaadata Tali ümbersõitu, siis kunagi nähti pidevalt kahanev. Ajavahemikul 2013 – võimalusena Laiksaare poolt Tali sissesõidu 2020 on elanike arv vähenenud ligikaudu algusest tehnokeskuse tagant otse Marina 16%. Langustrend jätkub. Kui 1.01.2021 teeristi. Nüüd oleks võimalik kasutada seda seisuga elas vallas 4492 elanikku, siis kauplemisobjektina! Loobume ümbersõidust 1.01.2022 seisuga 4419 elanikku. ehitagu kergliiklustee! Tali tuleb jagada nagu kolmeks tsooniks. Tehnotsooni jäävad: Talitöökajad OÜ, Weissi töökoda, Kuivatid ladudega, Elisa ja Elioni mastid. Vahtrale jäävad lautade kompleks. Ja elamuala keskusse. Tali on valla kõige suurem ja arenenum põllumajandus piirkond! Ettepanekud täiendusteks Saarde valla Üldplaneeringule 1. Lk.10. Rahvastikuprotsessid (täiendada) Rahvastiku rännet iseloomustab inimeste tagasipöördumist maale elamiseks. Maamajad ostetakse, remonditakse. Pered hindavad maal elamist, tööl käimist linnades või piiri taga. Maale on tekkinud kolmandatest riikidest tööle tulnud uued erirahvusest kogukonnad. 2. LK.15 Muuta. Kohalikest keskustest Ettepanekuga ei arvestata. Keskuste arenevad edasi Surju, Tali, lähikeskustest võrgustiku määramise aluseks on MPL. Tihemetsa kaksikkeskuseks. Oluline on Oleme seisukohal, et Tali on maaline tagada igapäev eluks vajalike teenuste keskus ja liigitub pigem lähikeskuseks, nii kättesaadavus ja teenuste hea kvaliteet. nagu määratleb MPL. See tähendab, et lähikeskusena peavad igapäevaelus sageli kasutatavad teenused olema ka Talis kohapeal kättesaadavad. Teenuste kättesaadavuse tagamiseks võib kasutada erinevaid koostöövorme, mobiilseid ja paindlikke lahendusi. 3. Ettevõtlus- ja tootmisaladena tuleb Ettepanekuga arvestatakse. Ettevõtlus on eelistada: Kilingi-Nõmme, Tihemetsa, Tali eelistatud kõigis keskustes, täpsustame SK ja Surju alasid. Tali on kui keskne sõnastust. Samuti kajastame paremini põllumajandus piirkond. põllumajandustegevust. Täiendame Põllu- ja metsa maa-ala ptk, tuues selgemalt esile, et põllumajandustegevus on jätkuvalt lubatud. 4. Lk.19 täiendada Tali küla. Tali piirkond kui Kui ettepanek on lisada SK eraldi ptk „Tali põllumajandus saaduste suurtootja. küla“, siis ettepanekuga ei arvestata. SK-s 8 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele Määrata seoses sellega tootmisala, on kirjeldatud suuremate asulate (linn ja vajalikud tehnoalad, elamualad ja keskus. alevik) tulevikuvisiooni ja ruumilise arengu põhimõtteid. Tali kui lähikeskus on esile toodud ptk 1.3, kirjeldatud ptk 2. Tali küla keskmes, kus asustustihedus kõige suurem (asustus kompaktsem), on ruumilahendus täpsemalt läbi kaalutud ja määratud väljakujunenud keskkonda arvestav maakasutus (elamu-, äri-, üldkasutusega alade paiknemine). Ettevõtlusalad jäävad Tali küla keskmest eemale. Hajusamas piirkonnas ei ole äri- ja tootmisalade määramine ilmtingimata vajalik. Selgitame, et ettevõtluse soodustamiseks ja töökohtade loomiseks elukoha lähedal (mis vähendab ka sundliikumisi) on ettevõtlus lubatud ka väljaspool juhtotstarbega maa-ala. Seega tänased ettevõtlusalad saavad edasi toimida ja soovi korral ka laieneda. 5. LK 24 Äri maa-ala. Välja jätta lõik „ Ettepanekuga ei arvestata. ÜP-ga on äri Tööstus- ja laohoonete maa-ala ei ole maa-alasid määratud suhteliselt vähe. Need kõrvalotstarbena lubatud. on keskustes paiknevad alad, mille ärimaadena säilitamine tagab ruumikvaliteedi ja meeldivama elukeskkonna. 6. Lk 25 Tootmis maa-ala (T). 4.7 täiendada: Ettepanekuga arvestatakse, kuid ei On põllumajandusi ja nende tegevust täpsustata ptk 4.7, täpsustatakse ptk Põllu- tagavate hoonete ehitiste maa-ala. ja metsa maa-ala. Selgitame, et tootmise maa-alana oli eelnõus määratud Kilingi- Nõmmes elektrienergiaga tootmisega seotud rajatiste ja teenindavate hoonete maa. Selguse huvides ja lähtuvalt maakatastriseadusest määratakse need Kilingi-Nõmmes asuvad maa-alad tehnorajatiste maa-alaks. Seega ptk 4.7 Tootmise maa-ala (T) juhtotstarve ÜP-st eemaldatakse. Ptk Põllu- ja metsa maa-ala (hetkel eelnõus ptk 4.16, korrigeerides muutub peatükiks 4.15) korrigeeritakse, et oleks selgemalt mõistetav põllumajandustegevuse jätkuv lubamine. 7. LK 26 Täiendada. Pärnumaa puhkealad on: Ettepanekuga on juba arvestatud, st Rae Laiksaare, Rae järv ja Väljaküla – Kärsu. järv on hõlmatud Pärnumaa Laiksaare puhkeala koosseisu. 8. LK 28 Liigiti kogutud jäätmete üleandmist Ettepanekuga ei arvestata. Selgitame, et kavandatakse: Surju, Tali ja Tihemetsa esimene prioriteet on jäätmejaama rajamine jäätmepunktides. Marana külla. Kui pikas perspektiivis osutub jäätmepunkti rajamine Tali 9 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele piirkonda vajalikuks, on see lahendatav jäätmekavaga. 9. LK 35 Täiendada: Kohaliku tähtsusega Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Kõigi väärtuslikud maastikud. Ura jõgi. Saab nimetatud objektide väärtusliku maastiku alguse ülemjooksuga Sookülast läbib Tali koosseisu hõlmamine ei ole põhjendatud, keskasula, Grossi järve koos puhke alaga, kuid kohaliku tähtsusega väärtuslikuks Koti soo, Rae järve puhke alaga, Vango maastikuks määratakse Ura jõgi ja seda puhke -ja turismi talu loogeldes läbi Kõver ümbritsev loodusmaastik. küla kaunite metsade, Risti küla, Ilvese küla, Laadi, Uulu suubudes merre. Uulu jõele jäi ajalooline Kullo veski. 10. Lk 39 Lisada objektiks Viisireiu vesiveski. Ettepanekuga arvestatakse, objekt lisatakse Ehitatud tsaariaeg, rahuldav. Säilinud kogu sümbolobjektide loetellu. veski tehnoloogiline areng 20 sajandil. 11. Lisada vaatamisväärsuseks 27. Ettepanekuga ei arvestata, objekt ei ole Kosenkraniuse talu lamba koplid Kalital. maastikus visuaalselt tajutav. Sealne leid on andnud maailmale nimetuse „Karuküla jäävaheaeg“. 12. Lk 48 5.3.1 täiendada Valla suurema elamis Ettepanekuga arvestatakse. arvuga piirkonda Tali. Põhjendus. Omal ajal külade moodustamise segu piirduti küla määramisel Tali keskasula piiridega. Kõik majapidamised, mis jäid keskasula piiridest välja liideti naabrusolevate küladega, kuigi nad on faktilised Tali küla piires. Ülevaade põllumajandusettevõtete kohta Tali Põllumajandus ettevõtted. Need on valla võetakse teadmiseks. maksumaksjad ja mitte vähe. (Esitatud nimekiri OÜ Weiss ja Kaunsaare OÜ maakasutusest ja toodangust). Ettepanek 7, esitaja Maa-amet (ettepaneku kiri nr 7-1/31, registreeritud 07.01.2022) Ettepaneku sisu: Seisukoht: 1. Märgime, et üldplaneeringu joonistele on Ettepanekuga arvestatakse, andmeid märgitud, et maardlate andmed on esitatud seisuga uuendatakse enne ÜP kehtestamist. 22.12.2020. Kuna maardlate ning mäeeraldiste andmed on pidevas muutumises, soovitame planeeringu lõpliku versiooni koostamisel küsida 10 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele keskkonnaregistri maardlate nimistust ajakohase väljavõtte, et planeering kajastaks kehtestamisel võimalikult värsket andmete seisu. Ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada ka WFS- teenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service= WFS&version=1.1.0&request=GetCapabilities. 2. Üldplaneeringu joonise Maakasutusplaankohaselt Selgitame, et tuuleenergia ja kattuvad maardlad ning kehtiva kaevandamisloaga ja tuuleparkide kui ORME asukohtade taotletavad mäeeraldised ning nende teenindusmaad teema ÜP-s veel täpsustub. tuuleenergeetika arendamise aladega ning aladega, Lõplikud seisukohad, tingimused mille arendamise võimalus selgub täiendavate elektrituulikute kavandamiseks ja uuringute tulemusena. Seletuskirja peatüki 5.4.5.3. ORME käsitlus ÜP-s selgub pärast TUULEENERGIA kohaselt on täiendavate uuringute eelnõu arutelusid (märts-aprill). näol silmas peetud linnustiku uuringuid. Samas Hetkeseisukoht on, et ÜP määrab peatükis on selgitatud (tsiteerin): „Tuulikute mõõtmed ORME asukohad, kuid arvestatakse ja reaalsed arendusvõimalused selguvad detailsema ka KeA seisukohaga. See tähendab, planeeringu ja selle raames läbiviidavate uuringute ning et tõenäoliselt uurimist vajavad alad mõjude hindamise käigus.“ Selgitame, et maardlate ÜP-st eemaldatakse. KeA selgitab aladele saab elektrituulikute parke ja seonduvaid (vt KeA kirja, ettepanek nr 21), et kommunikatsioone rajada üldjuhul peale maavara esmalt tuleb eelnõus näidatud ammendumist. uuritavatel aladel läbi viia kameraalne analüüs. Kameraalse Tuuleenergeetika arendamise aladel ja täiendavate analüüsi ning täiendavate uuringute uuringutega arendusaladel on kehtivad vajaduse väljaselgitamise peab kaevandamisload: Riisselja kruusakarjäär (loa nr linnustiku ja käsitiivaliste osas L.MK/330025, loa omaja OÜ YIT Teed) ja teostama erialaekspert (linnustiku Riisselja II kruusakarjäär (loa nr L.MK/332977, osas sõltuvalt mõjutavast liigist nt loa omaja VALICECAR OÜ) ning MTÜ Eesti Ornitoloogiühingu kaevandamisloa taotlused: Kauoja liivakarjäär ja/või MTÜ Kotkaklubi liige). (taotleja AS Kiirkandur), Kauoja IV liivakarjäär Üldplaneeringus on võimalik (taotleja AS TREV-2 Grupp), Kauoja II tuuleenergeetika ala kavandada liivakarjäär (taotleja OÜ Teesiht), Vangu II kaitstavate loodusobjektide liivakarjäär (taotleja Osaühing Eesti Killustik) ja puhvertsooni juhul, kui on Vangu III liivakarjäär (taotleja DER Group OÜ). põhimõtteline veendumus, et ala on Tulenevalt MaaPS-us sätestatud vajadusest tagada tuuleenergia arendamiseks vähemalt juurdepääs maavarale ja maavara osaliselt kasutatav. kaevandamisväärsena säilimine, palume Oleme seisukohal, et ÜP raames ei tuulikutele sobivate alade määramise käigus ole erialaekspertide kaasamine ja arvestada ja seletuskirja lisada: „Maardlate aladele vastavate uuringute läbiviimine saab elektrituulikuid ja seonduvaid ajaressurssi arvestades võimalik. kommunikatsioone rajada peale maavara Tuuleparkide rajamise võimalusi ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel saab kaitstavate loodusobjektide muu sisuga kooskõlastust või luba. puhvertsooni kaaluda ja hinnata Üldplaneeringuga vastavat luba ei ole antud.“ eriplaneeringu(te) raames Kehtivate kaevandamislubadega ja eriplaneeringu(te) käigus Keskkonnaametis menetluses olevate taotletavate läbiviidavate uuringute alusel. 11 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele mäeeraldiste ning nende teenindusmaade aladele palume ehitisi mitte planeerida. Ehitiste kattumisel Kui ORME asukohtade mäeeraldiste või nende teenindusmaadega on täpsustamise järgselt selgub, et need vajalik saada loa omaja/taotleja kooskõlastus kattuvad maardlatega, nõustume ÜP ehitiste ehitamiseks ning vastava kooskõlastuse sisse viima väljapakutud täienduse: palume lisada planeeringu dokumentide hulka. „Maardlate aladele saab Märgime, et üldplaneering peab olema selle elektrituulikuid ja seonduvaid eeldataval kehtivusajal realiseeritav. Palume kommunikatsioone rajada peale analüüsida, kas juhul, kui on ette teada, et lähema maavara ammendumist, kui ei ole 10 aasta jooksul maardla alal ei teki ammendatud saadud MaaPS alusel muu sisuga kohti, on põhjendatud üldplaneeringusse maardlate kooskõlastust või luba. aladele elektrituulikute arendusalasid määrata. Üldplaneeringuga vastavat luba ei Täiendavalt informeerime, et Majandus-ja ole antud.“ Kommunikatsiooniministeerium on algatanud ja esitanud 02.08.2021 kirjaga nr 2-2/21- Kaevandamislubade info on ajas 0400/4660ministeeriumitele kooskõlastamiseks muutuv. Kui arendatav tuulepark ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt kattub kehtiva kaevandamisloaga, teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise tuleb arendajal kokkulepe saavutada loa omanikuga DP raames, vastav kavatsuse (edaspidi VTK). VTK punktis 9.1.6 on kokkulepe tuleb lisada DP välja toodud ettepanek aladel, kus maavarad on dokumentide hulka. Ka selle MaaPS alusel arvele võetud, kuid maavarade tingimuse ÜP-e lisamisega kasutusse võtmist lähemas ajaperspektiivis nõustume. Selgitame, et vastav kavandatud ei ole, vahekasutusena lubada ajutiste kokkulepe ei saa olla ÜP ehitiste tähtajaks kuni 50 aastat. Peale VTK-s dokumentide koosseisus, kuna ÜP märgitud ehitusseadustiku muudatuste koostamise ajal ei ole tuuleparkide kehtestamist ja MaaPS-us maapõue kaitse arendamisest huvitatud isikud ja ka põhimõtete muutmist saab Maa-amet kaaluda tuulikute paigutus teada. elektrituulikute parkide ja seonduvate kommunikatsioonide rajamise lubamist kooskõlas uuendatud seaduse mõttega. 3. Seletuskirja peatükis 4.17 MÄETÖÖSTUSE (TM) JA Ettepanekuga arvestatakse. TURBATÖÖSTUSE (TR) MAA-ALA on selgitatud, et püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda, kui tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta ja selle jaoks on saadud maapõueseaduse kohane kooskõlastus. Täpsustame, et püsiva iseloomuga tegevus on võimalik siis, kui selle jaoks on saadud MaaPS kohane kooskõlastus või luba. Palume viidatud lausest eemaldada sõna 12 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele „põhimõtteliselt“, kuna selle sõna alles jätmise korral jääb mulje, et tegu on valdava üldjuhtumiga (põhimõtteliselt lubatav). Tegelikkuses on tegu erandjuhtumiga, kui on saadud igakordse kaalutlusotsuse tulemusena MaaPS alusel kooskõlastus või luba. Maa-amet nõustub Saarde vallavalitsuse 25.11.2021 kirjaga nr 7-1/1-24 edastatud Saarde valla üldplaneeringuga tingimusel, et täpsustatakse planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. Ettepanek 8, esitaja Toomas Koovit (ettepaneku kiri nr 7-1/32, registreeritud 12.01.2022) Ettepaneku sisu: Seisukoht: Saarde vald on leidnud üldplaneeringus Selgitame, et uuringute tegemine on kas kinnistu koostamisel mitmeid sobivaid asukohti omaniku või tuuleenergia arendamisest huvitatud tuuleparkide rajamiseks. Seoses isiku kohustus. Vald uuringuid ei telli. võimalike taastuvenergia Vt ka KeA kirja, ettepanek nr 21. KeA juhib tootmisseadmete arendusaladega on tähelepanu, et vajalik on kaasata erialaekspert. mul tekkinud mõned küsimused: 1. Kinnistule 71101:004:0160 on antud võimalus tuuliku paigaldamiseks pärast täiendavaid uuringuid. Kas täiendavad uuringud teostab vald või sellega peab tegelema kinnistu omanik? 2. Mida nende täiendavate Kohapõhiste uuringute eesmärk on välja selgitada, uuringutega soovitatakse välja kas ja kuidas tuuleenergia arendamine mõjutab selgitada? linnustikku, kas tuuleenergia arendamine toob linnustikule kaasa negatiivset mõju. Kui mõju ei kaasne, oleks võimalik ka nendel aladel (hetkel ÜP näidatud uuritava alana) põhimõtteliselt tuuleenergia arendamine. 3. Kas päikeseparkide arendamisele Päikeseparkide arendamise tingimused on ÜP-s on vallas antud vabad käed, ehk kas määratud, vt täpsemalt ptk 5.4.5.1. Päikeseparke ei neid võib rajada sinna kus ole valimatult igale poole siiski rajada lubatud. Nt võimalik? Kas samale kinnistule ei ole üksnes võrku müümise eesmärgil (st võib tulevikus rajada päikesepargi? teenindatava hoonestuse puudumisel) päikeseparkide rajamine lubatud väärtuslikul maastikul, RV-s, väärtuslikul põllumajandusmaal ja metsamaal. Seega, kui eesmärk on elektrienergiat müüa võrku (teenindatavad hooned 13 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele puuduvad), tuleb eelistada väheväärtuslikke alasid, jäätmaad, endised laudakompleksid jne. Päikeseparkide rajamine olemasolevate hoonete päikeseenergiaga varustamiseks on lubatud, ka nt RV ja väärtuslikul maastikul, kuid arvestada tuleb ÜP-ga määratud tingimusi. 4. Kinnistul 71101:003:0022 ja Ettepanekuga ei arvestata. samuti selle naaberkinnistul Selgitame, et täiendavalt mäetööstusmaad ÜP-ga ei 71101:003:0021 on olemas kruusa kavandata. Mäetööstuse maa-alana määratakse ladestused, need alad võiksid olla üksnes kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldised ja märgitud kui potentsiaalsed nende teenindusmaad. Maardlate kasutusele mäetööstuse maa-alad. Hetkel on võtmine maavara väljamise eesmärgil toimub õigusaktides ja üldplaneeringus sätestatud korras. need uurimata ja seda kas seal on Antud juhul ei ole tegemist ka maardlaga. Esmalt piisavalt reserve kaevandamiseks tuleb läbi viia maavara geoloogiline uuring, mis on tuleb veel uurida. maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav töö. Loa uuringu läbiviimiseks väljastab KeA. Ettepanek 9, esitaja Avo Tursk (ettepaneku kiri nr 7-1/1-34, registreeritud 12.01.2022) Ettepaneku sisu Seisukoht: Sooviksin teha Saarde valla Ettepanekuga arvestatakse. üldplaneeringusse parandused OÜ Vaspergi omandis olevate maade kohta: 1. Salametsa (71101:002:0057 ) ja Toominga (71001:001:0168) kinnistute puhul on märgitud nagu oleks tegemist väärtuslike põllumaadega. Tegelikkuses on tegemist maadega mis on jäänud põllumajandustootmisest välja, kuna need maad on liiga märjad, kiiresti võsastuvad, allikad või oma reljeefilt ei sobi põllumajandusse – neid ei ole otstarbekas harida. Seega paluks märge väärtuslik põllumaa nende kinnistute puhul eemaldada. 2. Seoses kõrgendatud vajadusega Ettepanekuga ei arvestata. leida enam tuulikutele asukohti, Tuuleparkide kui ORME asukohtade (2 ja enam teen ettepaneku lisada tuuleenergia elektrituulikut) välja selgitamiseks viidi läbi aladeks järgmised kinnistud: ruumianalüüs. Ruumianalüüsi käigus välistati kõik 14 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele Matsu (71102:002:0380), Tiugu alad, mis piirangute või tuulikute töötamise ajal (71102:002:0400), Kokapõllu kaasneda võivate mõjude või häiringute (nt müra) (71101:001:0158) Kokametsa tõttu ei sobi tuuleparkide arendamiseks. (71101:001:0157). Ruumianalüüsi tegurid, mille alusel sobimatud alad välistati, on loetletud SK ptk 5.4.5.3. Need piirangud tulenevad kas õigusaktidest, ametkondade ettepanekutest või praktika käigus selgunud tõdemusest. Nimetatud kinnistutest Matsu ja Tiugu asuvad riigitee nr 19302 Kilingi-Nõmme - Kiisa ääres. ÜP- ga arvestatakse senist väljakujunenud praktikat ja Transpordiameti seisukohta, et tuulik ei asuks riigitee äärmise sõiduraja servale lähemal kui 1,5x tuuliku tipukõrgus. Üldjuhul on lubatud kuni 300 m kõrgused tuulikud (kõrgus täpsustub iga konkreetse arendussoovi korral koostöös Kaitseministeeriumiga). Riigiteedele on sellest tulenevalt määratud teemaa äärest 300 m puhver, kuhu tuulikuid ei tohi paigaldada. Kokapõllu ja Kokametsa kinnistud kattuvad kogu ulatuses looduskaitseliste piirangutega (kaitstavale loodusobjektile määratud puhver). Lisaks ulatub kinnistute lõunaservale 1000 m elamu- ja ühiskondlike hoonete puhver (st et lähemale kui 1000 m elamutest ja ühiskondlikest hoonestest ei tohiks suuri, üldisesse elektrivõrku ühendatavaid elektrituulikuid püstitada). Erinevate välistavate tegurite ulatusi saate vaadata kaardirakendusest aadressil Tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobivate alade asukohavalik (hendrikson.ee) Ettepanek 10, esitaja Kaitseministeerium (ettepaneku kiri nr 7-1/35, registreeritud 13.01.2022) Ettepaneku sisu: Seisukoht: Kaitseministeerium tutvus Saarde valla veebilehel 13.12.2021 - Ettepanekuga 14.01.2022 avalikul väljapanekul oleva Saarde valla arvestatakse. üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõuga ning esitab selle kohta järgmised ettepanekud: 1. Palume riigikaitselise ehitise Kikepera harjutusvälja territooriumile tuuleenergia arendamiseks sobivaid alasid mitte kavandada. Kikepera harjutusvälja kasutatakse riigikaitseliseks tegevuseks ning sellele maa-alale muu eesmärgi ja otstarbega ehitiste ehitamine vähendaks oluliselt harjutusvälja töövõimet. 15 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele 2. Palume täiendada seletuskirja peatükis 5.4.5.3. Ettepanekuga „Tuuleenergia“ leheküljel 61 kolmandat lauset ning arvestatakse. sõnastada see „Tuulikute täpsete asukohtade ja tipukõrguse määramisel tuleb lähtuda Kaitseministeeriumi seisukohtadest“. 3. Palume määrata riigikaitselise ehitise Kikepera harjutusvälja Ettepanekuga maa-alale riigikaitse maa-ala juhtfunktsioon ning tähistada arvestatakse. see vastava leppemärgiga üldplaneeringu maakasutusplaanil. Praegu on maakasutusplaani legendis riigikaitse maa-ala leppemärk esitatud, kuid Kikepera harjutusvälja maa-ala ei ole sellega tähistatud. 4. Palume mitmetimõistetavuse vältimiseks korrigeerida Ettepanekuga maakasutusplaanil järgmiste leppemärkide seletusi. arvestatakse. Leppemärgi „harjutusväli“ praeguse seletuse asemel palume märkida „riigikaitseline ehitis“. Selline seletus haakub paremini leppemärgi „riigikaitselise ehitise piiranguvöönd“ seletusega ning on ka samane õigusaktides nimetatud terminiga. Soovi korral võib lisada riigikaitselise ehitise nimetuse Kikepera harjutusväli. 5. Leppemärgi „Ala, mille arendamise võimalus selgub Ettepanekuga täiendavate uuringute tulemusena“ seletust palume arvestatakse. korrigeerida nii, et oleks üheselt arusaadav, mille arendamiseks kavatsetakse ala täiendavalt uurida ja planeerida. Ettepanek 11, esitaja Kert Jefimov (ettepaneku kiri 7-1/1-36, registreeritud 14.01.2022) Ettepaneku sisu: Seisukoht: Minule kuulub Saarde vallas Katlapi kinnistu Selgitame, et tuuleenergia ja tuuleparkide (kat nr 71102:002:0141), kus asub Maa-ameti kui ORME asukohtade määramise teema andmetel elu- ja ühiskondlik hoone. ÜP-s on ÜP-s veel täpsustub. Lõplikud elu- ja ühiskondlikest hoonetest arvestatud 1 km seisukohad, tingimused elektrituulikute suurune puhver, mis välistaks tuulikute kavandamiseks ja ORME käsitlus ÜP-s rajamise. Kuivõrd tegemist on minule kuuluva selgub pärast eelnõu arutelusid hoonega, siis teen ettepaneku 1 km puhvrit (orienteeruvalt märts-aprill). nimetatud hoonest mitte arvestada. Sellega seonduvalt palun lisada tuulikute rajamiseks sobivateks aladeks järgmised minule kuuluvad Kuruti, Laanerehe, Katlapi on hõlmatud kinnistud: 1000 m puhvriga, mis on määratud elamutele ja ühiskondlikele hoonetele. 16 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele a. Kuruti (kat nr 71102:002:0067); Jõhvika asub riigitee nr 19302 Kilingi- b. Laanerehe (kat nr 71102:002:0238); Nõmme - Kiisa ääres. ÜP-ga arvestatakse c. Katlapi (kat nr 71102:002:0141). senist väljakujunenud praktikat ja d. Jõhvika kat nr 71102:003:0017 Transpordiameti seisukohta, et tuulik ei asuks riigitee äärmise sõiduraja servale lähemal kui 1,5x tuuliku tipukõrgus. Minule kuuluv Jaanipõllu kinnistu (kat nr Üldjuhul on lubatud kuni 300 m kõrgused 71001:001:0105) on hetkel ÜP-s tuulikud (kõrgus täpsustub iga konkreetse tuuleenergeetika arendamiseks välistatud 1 km arendussoovi korral koostöös eluhoone puhvri tõttu. Eluhoone, mis osaliselt Kaitseministeeriumiga). Riigiteedele on nimetatud puhvri põhjustab, asub Uue-Rehemaa sellest tulenevalt määratud teemaa äärest kinnistul (kat nr 71102:002:0120). Annan teada, 300 m puhver, kuhu tuulikuid ei tohi et nimetatud kinnistul ei ole tegemist paigaldada. eluhoonega. Seega palun mitte arvestada 1 km Välistavaid tegureid arvestades ei puhvrit nimetatud kinnistust ning sellest nimetatud maaüksuste tuuleparkide tulenevalt laiendada tuulepargi rajamiseks aladeks määramine hetkeseisuga sobivat ala. võimalik. Täiendavalt teen ettepaneku üldplaneeringusse lisada tingimus, et omaniku nõusolekul on tuulikuid võimalik paigutada elu- ja Maa-ameti andmetel on kinnistul kaks ühiskondlikele hoonetele lähemale kui 1 km.“ hoonet, nendest üks on arvel elu- ja ühiskondliku hoonena. Ettepanek 12, esitaja Rahandusministeerium (ettepaneku kiri nr 7-1/1-37, registreeritud 14.01.2022) Ettepaneku sisu: Seisukohad: Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist. Ettepanekuga ei arvestata, 1. Seletuskirja peatükis 5.2.3. „Väärtuslik kuna ptk lõigud ja laused ei põllumajandusmaa“ (lk 43) on selgitatud, et väärtusliku vaja üle vaatamist ja põllumajandusmaa määramisel võeti aluseks Pärnu täpsustamist. maakonna planeering. Kuna maakonna põllumajandusmaa Selgitame, et teadaolevalt on kaalutud keskmine boniteet on määratud üldistatult ja ei teiste omavalitsuste ÜP-e lähtu põllumajandusmaa kohapõhisest väärtusest raames Maaeluministeerium (boniteedist), võib kohati põllumajandusmaa tegelik väärtus nõustunud, et väärtuslike olla madalam kui 35. Sellest tulenevalt on hilisemas etapis põllumajandusmaade kiht on lubatud boniteeti täpsustavate kohapõhiste uuringute alusel ajas muutuv ja seda võib üldplaneeringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa uuringutega täpsustada. Nt paiknemist täpsustada ja põllumaad väärtusliku Saku valla ÜP raames avaldas põllumajandusmaa koosseisust välja arvata. Samuti välja Maaeluministeerium arvata põllumajandusmaad, kui massiivi suurus on väiksem (26.04.2021 nr 4.1-5/2290-5) kui 2 ha. Kokkuvõtvalt soovitakse luua olukorda, kus pärast arvamust (tsiteerin): üldplaneeringu kehtestamist võib planeeringus määratud kirjeldatud täpsustuste väärtuslikud põllumajandusmaad väärtuslike tulemusena võib tekkida ka põllumajandusmaade koosseisust välja arvata, kuid samas vastupidine olukord, kus ka täiendavalt väärtuslikke põllumajandusmaid määrata. väärtuslikke põllumajandusmaid tuleb 17 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele Õigusselguse huvides palume üldplaneeringu seletuskirjas lisaks esialgselt kavandatule selgitada, kuidas toimub üldplaneeringu täpsustamine pärast täiendavalt juurde määrata. üldplaneeringu kehtestamist − väärtusliku Selgitame, et seaduse eelnõus põllumajandusmaa lisandumine või välja arvamine, sest kavandatu kohaselt määrab planeerimisseaduses üldplaneeringu täpsustamise võimalust Põllumajandus- ja Toiduamet ette ei nähta. Planeerimisseadusest tuleneb üldplaneeringule põllumajandusmaa ülesanne väärtuslikud põllumajandusmaad määrata (PlanS § massiivide ruumiandmed ja 75 lõige 1 punkt 14). massiivi kaalutud keskmise Seoses eeltooduga on segadust tekitav ka peatüki lõpus boniteedi, samuti väärtuslike toodud lause: Kuna väärtuslike põllumajandusmaade põllumajandusmaade kaardikiht on ajas muutuv, ei ole see üldplaneeringuga määramise aluseks võetava kehtestatav vaid informatiivne. Palume kirjas tsiteeritud Eesti põllumajandusmaa peatüki lõigud ja laused üle vaadata ning täpsustada. kaalutud keskmise boniteedi ja maakondade põllumajandusmaa kaalutud keskmised boniteedid poole aasta jooksul pärast seaduse jõustumist. Sellest tulenevalt võib olla põhjendatud nii esialgselt määratud väärtuslikud põllumajandusmaad väärtuslike põllumajandusmaade koosseisust välja arvata, kuid samas ka täiendavalt väärtuslikke põllumajandusmaid määrata. Selleks, et väärtuslike põllumajandusmaade täpsustamine uuringute või muul viisil oleks tulevikus võimalik, on kaardikiht informatiivne. Oluline on, et ÜP-ga on väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimused määratud. 2. Seletuskirjas (lk 8-9) on lahti seletatud üldplaneeringus Ettepanekuga tuule- ja kasutatud mõisted, sh elektrituulik, tuulepark, päikeseenergiat puudutavad päikesepaneel, päikesepark. Seletuskirja peatükis 5.4.5.3. terminid ja teemakäsitlus üle „Tuuleenergia“ on toodud, et üldplaneeringuga nähakse ette vaadata ja täpsustada, põhimõtteliselt sobivad alad tuuleenergia arendamiseks. arvestatakse. Samuti Märkusena on toodud, et tuuleenergeetika arendamiseks nõustume, et teatud rajatistele sobivad alad leitakse tuuleparkidele. Peatüki lõpus aga tiheasustusega aladel võiks seatakse tingimused tööstuslike elektrituulikute päikesepaneelide kavandamiseks. Ka peatükis 3.3. „Detailplaneeringu paigaldamine olla ka lubatud. koostamise kohustus“ on käsitletud tööstuslikke ÜP-d ja KSH aruannet elektrituulikuid. täiendatakse. 18 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele Mõistetes ja peatükis 5.4.5.1 „Päikeseenergia“ on kasutatud mõisteid päikesepaneel ja päikesepark. Päikeseenergia peatükis käsitletakse ka võrku müümise eesmärgil rajatavaid päikeseparke. Peatükis 3.3 aga seatakse tingimused tööstuslike päikeseparkide rajamiseks. Palume üldplaneeringu seletuskirjas üheselt mõistetavalt välja tuua mõisted seoses tuule- ja päikeseenergia käsitlusega, sh selgitada, mida tähendab tööstuslik elektrituulik ja tööstuslik päikesepark. Vaadata üle seatud tingimused – nt kas on otstarbekas lubada päikesepaneele tiheasustusalas paigutada vaid hoonete katustele ning mitte rajatiste (bussipaviljon) katustele. Vastava teemaga täiendada ka KSH aruannet ning hinnata parkide ehitamise võimalikke negatiivseid mõjusid, sh looduskeskkonnale, väärtuslikele põllumajandusmaadele, liiklusohutusele, et üldplaneeringuga saaks seada vajalikud tingimused. 3. Seletuskirja peatükis 5.5.2 „Müra“ on fikseeritud, et Ettepanekuga arvestatakse, maaomanikuga kokkuleppel võib olemasolevatel KSH aruannet täpsustatakse. elamualadel lähtuda ka öisest piirväärtusest (45 dB), samuti ORME asukohtade võib kokkulepete saavutamise korral teoreetiliselt loobuda väljaselgitamisel välisõhu normi tagamisest (nt kui maaomanik on huvitatud rakendatakse 1 km puhverala enda maale tuulikute paigutamisest ja aktsepteerib kriteeriumi, mis on üldjuhul kaasnevaid mõjusid). Niisugust võimalust on kirjeldatud ka piisav vahemaa ka müra KSH aruande eelnõus 4.5.1.4 „Tuulikud“. normväärtuste tagamiseks. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lõike 2 kohaselt on KSH aruandes tuuakse välisõhus leviv müra inimtegevusest põhjustatud ning hinnang, et müra aspektist välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad tulenevalt võib paiksed või liikuvad allikad. Planeerimisseaduses maaomanikuga kokkuleppel fikseeritud elukeskkonna parendamise põhimõtte kohaselt tuulikuid rajada ka tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning eluhoonetele lähemale kui 1 turvalise elukeskkonna olemasoluks ja säilitamiseks. km, kuid ka sel juhul on Arvestama peab seejuures ka võimalusega, et maaomanikud soovitatav lähtuda asjakohaste võivad vahetuda. müra normväärtuste Ei üldplaneeringu seletuskirja ega KSH aruande eelnõust ei tagamisest (samas võib leia selgitust, kuidas ja mis kaalutlustel antakse esineda ka situatsioone, kus üldplaneeringuga teoreetiline võimalus eirata õigusaktides maaomanik on huvitatud enda ettenähtud norme ning õigus kahjustada inimese (ka tema maale tuulikute paigutamisest enda soovil) igapäevast elukeskkonda, tervist. Palume KSH ja aktsepteerib kaasneda aruande eelnõud täiendada tuuleparkide mõju hindamisega võivaid mõjusid). inimese tervisele ning varale. Kas vastav hinnang (et maaomanikuga nõusolekul võib elektrituuliku paigutada elamule lähemale kui 1 km) ka ÜP-s tingimusena kajastub, selgub pärast eelnõu arutelusid. Selgitame, et 19 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele tuuleenergia ja tuuleparkide kui ORME asukohtade määramise teema ÜP-s veel täpsustub. Lõplikud seisukohad ja ORME käsitlus ÜP-s selgub pärast eelnõu arutelusid (orienteeruvalt märts-aprill). 4. Kuna Saarde valla üldplaneering lähtub eesmärgist tõsta Ettepanekuga arvestatakse. elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteeti ja ühe olulisema ruumilise vajadusena on välja toodud - planeerida kvaliteetset avalikku ruumi, siis soovitav on integreerida üldplaneeringu tingimustesse kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete hea tava. Viimase lahutamatuks osaks on ruumilise keskkonna ligipääsetavus. Vt täpsemalt Kultuuriministeeriumi veebilehelt https://www.kul.ee/kunstid-ja-loomemajandus/arhitektuur, ligipääsetavuse kohta vt https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus ja https://planeerimine.ee/juhendid-ja- uuringud/ligipaasetavus/. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted on välja töötatud ministeeriumite ülese ruumiloome töörühma poolt ja sellesse on lõimitud planeerimisseaduse planeerimise põhimõtted. Tegu on olulise teemaga, mis vajab terviklikke lahendusi, sh kõiki kaasava elukeskkonna kavandamisel (vt täpsemalt https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/kaasav- elukeskkond/), ning eeldab poliitikakujundajate, esindusorganisatsioonide, erasektori esindajate jt osaliste teadlikkust. 5. Seletuskirjas on lehekülgede lõpus joonealuseid Ettepanekutega arvestatakse. kommentaare, mille olulisuse tõttu vääriksid nad peatükis Olulisemad joonealused võrdväärse sisuna selgelt ära toomist, et teave ei jääks kahe selgitused kajastatakse kas silma vahele. Näiteks lk 7 on viidatud vabale vastavas ptk või mõistete ptk. ehitustegevusele, mis võiks olla selgitatud ka mõistete Ka tuuleenergia ja peatükis. Või näiteks lk 17 kommentaar lehe allservas tuuleparkide kui ORME linnalise asustusega alade kohta. asukohtade määramise teema Samuti on näiteks lehekülje 56 lõpus kommentaar: ÜP-s veel täpsustub. Sobivusanalüüsi ja üldplaneeringu protsessi kaudu on läbi viidud tuulepargi kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukohavalik. /…/. Selgitame, et planeerimisseadusest tuleneb üldplaneeringule ülesanne (PlanS § 75 lõige 1 punkt 4) valida asukoht olulise ruumilise mõjuga ehitisele (edaspidi ORME). Üldplaneeringu kehtestamise järgselt on detailplaneeringuga võimalik tuuleenergia ala planeerida juhul kui ORME asukoht on valitud üldplaneeringuga (PlanS § 125 lõige 1 punkt 4). Vajalik on arvestada õigusselguse põhimõttega, ehk üldplaneeringus tehtud 20 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele ORME asukoha valik peab olema piisavalt selge ja arusaadav kõigile, ka planeerimis- ja õigusalaseid teadmisi mitte omavatele isikutele. Palume üldplaneeringu seletuskirja edasise töö käigus vastavalt täpsustada. 6. Mõistete peatükis on kohati hästi ära toodud, millisele Ettepanekuga arvestatakse. õigusaktile definitsioon tugineb. See võiks olla nõnda kõikide mõistete osas läbivalt, sh näiteks kaksikkeskuse mõiste juures on viide maakonnaplaneeringule, ent mõistete puhul nagu linnalise asustusega ala, kohalik keskus, lähikeskus jt viide puudub. Selgituseks - kuna planeeringu koostamise korraldajal on õigus koostatava üldplaneeringu jaoks unikaalseid mõisteid kasutusele võtta, siis on õigusselguse huvides oluline, et unikaalsed mõisted oleks sisustatud ja eristatavad mõistetest, mis tulenevad õigusaktist, sh maakonnaplaneeringust. 7. Seletuskirja peatükis 2 (lk 15) on toodud: Ruumilise Ettepanekuga arvestatakse, arengu põhimõtete väljatöötamisel on arvestatud valla täpsustades, et on arvestatud keskkonnaväärtustega, keskuste võrgustikuga, valla Pärnu maakonna planeeringu ruumilise arengu vajadustega ning Pärnu maakonna suuniste ja tingimustega. planeeringust tulenevate üldiste suundumustega. Juhime Samas jääb arusaamatuks tähelepanu, et maakonnaplaneering ei sea ainult üldiseid märkus, justkui oleks ÜP suundumusi, vaid mitmel juhul ka tingimusi üldplaneeringu MPL-st üldisem. Sellega ei koostamisel teemade käsitlemiseks, mis on planeeringu saa nõustuda. ÜP-ga on MPL koostamise korraldajale kohustuslik üldplaneeringus suuniseid ja tingimusi järgida, kohapõhiselt täpsustada ja kvalitatiivselt edasi vajadusel kohapõhiselt arendada. Siin on hea silmas pidada, et üldplaneeringu täpsustatud. käsitlus ei saa olla näiteks üldisem võrreldes maakonnaplaneeringus tooduga (sh seatud tingimustega). 8. Seletuskirja peatükis 2 (lk 15) on toodud: Kohaliku Ettepanekuga arvestatakse. keskusena arenevad edasi Surju, lähikeskustena Tali ja Tihemetsa (kui kaksikkeskuse väiksem keskus). Väiksemates keskuste on oluline tagada igapäevaeluks vajalike teenuste kättesaadavus ja teenuste hea kvaliteet. Siin oleks selgem rääkida läbivalt maakonnaplaneeringu kategooriates – ehk kohalikust keskusest, lähikeskusest – ja mitte kasutada sõnapaari väiksemad keskused. Viimane võib tekitada ebaselgust, mida täpselt on mõeldud. 9. Samas (lk 15) on toodud ruumilise arengu põhimõte: Ettepanekuga arvestatakse. Piirnemisel elamualadega tuleb häiringuid põhjustavate Samas ei ole vajalik iga ettevõtete puhul ette näha rohelised puhveralad äri- ja tingimuse juures, kus on nö tootmistegevusest tulenevate häiringute leevendamiseks kaalumisruum, selgitada, kes, ning järgida keskkonnanõudeid. Ptk 4.6 lk 25 on sõnastatud kuna ja millises etapis kaalub. tingimus: uute tootmisalade paigutamisel kõrvuti elamute ja Mõistlik on üldosa ühiskondlike hoonetega tuleb kaaluda haljaspuhvri rajamise täiendamine, et tingimuste vajadust tootmisala ja tundliku ala vahele. Haljaspuhvri täpsustamine ja rakendamine, 21 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele vajadust hinnata üksikjuhtumi põhiselt, tulenevalt kui on antud kaalutlusruum, tootmistegevuse iseloomust ja asukohast naaberalade toimub järgmises etapis, suhtes. /…/ Soovitav on läbi mõelda (seletuskirjas läbivalt projekteerimistingimuste sama soovitus ka teiste tingimuste puhul) ja täiendada väljastamise või DP sõnastusi nii, et selguks üheselt, kes ja millises etapis kas siis koostamisel. näeb ette või kaalub haljaspuhvri rajamise vajadust ning kuidas on haljaspuhvri rajamine tootmisala ja tundliku ala vahele reaalselt elluviidav. 10. Seletuskirja peatükis 3.3 (lk 20) on üheks Ettepanekuga arvestatakse, detailplaneeringu koostamise kohustusega juhuks punkti täpsustatakse. põhivõrguga ühendatavate tööstuslike elektrituulikute kavandamine (kui nende asukohad ei ole leitud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga). Ühendusliin liitumispunktiga võib olla lahendatud ka projekteerimistingimustega; /…/ Siin võiks olla selgemalt välja toodud, kas mõeldud on tuuleparki ORME nimekirja mõistes või üksikuid elektrituulikuid. Juhime tähelepanu, et ORME nimekirja on Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 punkt 4 kohaselt kantud tuulepark Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses. Tuulepargi mõiste sisustamisel tuleb seega lähtuda „Võrgueeskirjast“, mille § 1 lõige 19 kohaselt on tuulepark mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Sõnastus, mille kohaselt ühendusliin liitumispunktiga võib olla lahendatud ka projekteerimistingimustega, väärib kontrollimist just ORME asukoha valimise võtmes ja sellest aspektist, et tuulepark ei saa olla tuulikud ilma neid ühendavate seadmeteta. 11. Samas lk 23 on tingimus: uute kruntide minimaalne Tähelepanekuga arvestatakse. suurus on 900 m2, soovituslikult 1200 m2. Määratud krundi SK täpsustatakse: „krundi või suurused tagavad ehitusliku järjepidevuse ja toetavad katastriüksuse“ suurus. väljakujunenud krundistruktuuri säilimist; /…/. Reegel on seotud krundiga. Planeerimisseaduse kohaselt krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus. Samas ütleb üldplaneering ptk 3.3, et valdaval osal Saarde valla territooriumist ei ole kehtivast planeerimisseadusest tulenevalt detailplaneeringu koostamine nõutud. Üldjuhul on ehitamise aluseks projekteerimistingimused. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud on linna ja aleviku territoorium vastavalt planeerimisseadusele; /…/ Maakasutuse joonisel on näiteks Tali küla keskuses elamu maa-ala juhtotstarbega alad, kus ehitamise aluseks on eeldatavalt projekteerimistingimused ja krunti planeerimisseaduse mõistes ei määrata (sest detailplaneeringut ei koostata). 22 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele 12. Seletuskirja peatükk 5.2.2 „Roheline võrgustik“ (lk 41). Aitäh tähelepanu juhtimast. Seletuskirjas ja maakasutuse joonisel on erinevus - Joonist korrigeeritakse, seletuskirjas on kasutatud mõistet tugiala ja joonisele on kasutades mõistet tugiala jäänud mõiste tuumala. (tuginedes rohevõrgustiku Rohevõrgustiku protsentuaalse tingimuse osas juhime planeerimisjuhendile). tähelepanu, et ainuüksi looduslike ja poollooduslike alade Arusaamatuks jääb viide, protsent ei võimalda üldplaneeringu tasandil tagada justkui looduslike ja rohevõrgustiku toimivust. Vt ka Rohevõrgustiku poollooduslike alade % on planeerimisjuhendis (2018) lk 54 on toodud: Nt ei saa ainus seatud tingimus RV pidada heaks üksnes nõuet säilitada 90% tugialast toimivuse tagamiseks. looduslikuna, kuna tugialal asuva kinnistu omanikul pole Seletuskirja ptk 5.2.2 ülevaadet sellest, mida on teinud või plaanivad teha teised Roheline võrgustik on toodud kinnistuomanikud; samuti ei pruugi sellist ülevaadet olla nt 13 tingimust rohevõrgustiku Maanteeametil teede planeerimisel. Tegemist on toimimise tagamiseks, millest üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ seatud vaid üks on looduslike alade üldprintsiibiga, mida tuleks konkreetsemate tingimuste abil osatähtsus tugialadel. Samuti täpsustada. märgime, et tugialal asuva Üldplaneeringu ülevaatamisel peab olema võimalik hinnata, kinnistu omanikul ei peagi kas rohevõrgustik toimib (sh üheks indikaatoriks saab olla olema ülevaadet sellest, mida looduslike / pool-looduslike alade protsent). Seetõttu teeme on teinud või plaanivad teha ettepaneku täpsustada protsendiga seotud tingimust läbi teised kinnistuomanikud. teiste üldplaneeringus seatavate tingimuste, nii et Arendus- ja ehitustegevust tingimused koosmõjus tagavad üldplaneeringu elluviimisel suunab ja järgib kehtivate (sh selle alusel ehitustegevuse kavandamisel), et looduslike planeeringute ja õigusaktide / poollooduslike alade osatähtsus rohevõrgustikus ei langeks alusel kohalik omavalitsus. alla maakonnaplaneeringus seatud protsendi. Üldplaneeringu elluviimisel otsuste kaalutlemist (näiteks Leiame, et erinevate tasandite koosmõju tuulealadega) toetaks üldplaneeringu joonisel ja ning spetsiifiliste tingimuste seletuskirjas toodud teave rohevõrgustiku määramine on asjakohane siis, struktuurielementide hierarhia kohta, ehk millise taseme kui see on ka sisuliselt vajalik tähtsusega elementidega (riikliku, piirkondliku või kohaliku RV toimimiseks. Antud juhul tähtsusega element) on tegemist. Pärnu maakonna seda vajalikuks ei ole peetud, planeeringuga (vt lk 62) on määratud rohelise võrgustiku kuna KSH hinnangul on RV hierarhilised tasemed: riigi väikesed, maakonna suured ja toimiv ja seatud tingimused maakonna väikesed tuumalad ning koridorid. Paulume piisavad. joonistel lisada rohevõrgustiku tugialadele ja koridoridele vastavad tähised ja seletuskirja täiendada hierarhilise jaotamise põhimõtetega. 13. Seletuskirja peatükis 5.4.5.3 „Tuuleenergia“ (lk 57) Ettepanekuga arvestatakse. toodud link https://hendrikson.ee/maps/Saarde%C3%9CP/ Selgitame, et tuuleenergia ja ei tööta. tuuleparkide kui ORME Tuuleenergia arendamiseks sobivate alade edasisel asukohtade määramise teema selgitamisel üldplaneeringus on vajalik tuua välja, kuidas ÜP-s veel täpsustub. Lõplikud suhestuvad omavahel tuulealad ja roheline võrgustik (sh seisukohad ja ORME käsitlus rohelisele võrgustikule ja sobivatele tuulealadele seatud ÜP-s selguvad pärast eelnõu tingimuste kooskõla) ning täpsustada üldplaneeringu arutelusid (orienteeruvalt elluviimise vaates kohaliku omavalitsuse kaalutlusruumi, märts-aprill). Lahenduse 23 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele arvestades et planeeringulahendus peab võimaldama korrigeerimise järgselt kavandatut ellu viia. vaadatakse üle ka tuulealade Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse ja rohevõrgustiku tingimuste osakonna Pärnu talitust kursis üldplaneeringu menetlusega kooskõla ja täiendav ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Üldplaneeringu hindamise vajadus. ja KSH eelnõu (pärast avalikustamist täiendatud seoses On kahetsusväärne, et link ei tuuleparkide kavandamisega) esitada arvamuse töötanud. Märgime, et avaldamiseks ning täiendavate koostöötegijate ja sellekohaseid tähelepanekuid kaasatavate määramiseks. rohkem ei laekunud. Ettepanek 13, esitaja Sirli Pedassaar-Annast (ettepaneku kiri nr 7-1/1-39, registreeritud 14.01.2022) Ettepaneku sisu: Seisukohad: 1. Lisada Pärnu tn 2 asuv hoone nii Ettepanekuga arvestatakse. miljööväärtusliku ala sisse kui kultuuriväärtuslike objektide nimistusse. Tegemist on Kilingi- Nõmme metsamajandi kortermajaga, mis on väärtuslik mitmel põhjusel: 1. Autentsena säilinud esimene sõjajärgne kortermaja, 2. Pärnu tn 2 on maamärk Kilingi-Nõmme metsarajal ja RMK matkatee Kilingi-Nõmme-Ikla lõigul kõndijatele. 2. Kaaluda lahendust, kus Ettepanekuga arvestatakse. miljööväärtusliku ala alla on lisatud kogu Männimetsa ja Piiri tänavate vahele jääv ala, sest piirkonnas on säilinud metsamajandi ajalooline hoonete planeering ning ehitusstiil. Hooned on planeeritud ning rajatud arvestades olemasolevat männi puhtpuistut. Hoonete kvartal ning siseõu vajab säilitamist! 3. Lisada valla vaatamisväärsuste kui Ettepanekuga arvestatakse. sümbolobjektide nimistusse Kilingi- Nõmme keskuses valla omandisse kuuluval kinnistul (Pargi 4a, Kilingi- Nõmme) asuv Saarde kihelkonna I Maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestussammas. Tegemist on ühe kohaliku kogukonna identiteeti ja 24 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele Eesti riigi kaitsetahet iseloomustava sümboliga! 4. Lisada Saarde külas Kurgoja tee ääres Ettepanekuga arvestatakse. asuv terviserada üldplaneeringu kaardile puhke- ja virgestusalana ning kanda maakasutuskaardile. 5. Kilingi-Nõmmes Allika ja Oja tänavale Ettepanekuga arvestatakse. vahelisele Humalaste oja K-Nõmme poolsele kaldale lisada tingmärk “perspektiivne puhketee”. Tegemist on Allika ja Oja tänavate Lavi järve äärde rajatud ühendustee, tähistatud tingmärgiga “kergliiklustee”, järgmise etapiga. 6. Kilingi-Nõmmes Õhtu tänava lõpus Ettepanekuga arvestatakse. Selgitame, et asuv “perspektiivne reoveekogumisala” oleme reoveekogumisalade kajastamisel tingmärk asendada “reoveekogumisala” lähtunud nendest piiridest, mis on ministri tingmärgiga, sest tänaval on täies käskkirjaga kinnitatud ja kantud pikkuses vee- ja kanalisatsioonitrassid Keskkonnaregistrisse. Antud juhul on registris välja ehitatud. Sama kehtib Saarde külas reoveekogumisalade piirid täpsustamata. Sellele vaatamata kajastame Teie poolt toodud olevate Lavi elamurajooni ning Saarde piirkondi kui reoveekogumisala piiresse tee ääres asuvate elamute kohta, mis on jäävaid. Aitäh tähelepanu juhtimast. ühendatud Kilingi-Nõmme ÜVK külge. 7. Muuta Kilingi-Nõmmes Kiriku tn 1a Ettepanekuga ei arvestata. kinnistu ja piirkonna juhtotstarvet äri- ja Kinnistu on ajalooliselt olnud tööstusala. tootmismaalt ärimaaks. Arvestades, et Juhime tähelepanu, et kinnistule on määratud kinnistu asub praktiliselt Kilingi- äri- ja tootmise maa-ala juhtotstarve, mis Nõmme linna keskmes, siis võimaldab ka selle ärilist kasutust. Ning seatud elukeskkonna säilimise eesmärgil ei ole on tingimus, et Kilingi-Nõmmes ja Tihemetsas ning nende vahetus läheduses on lubatud mõistlik antud piirkonda enam keskkonnasõbralik tootmine. See tähendab, et tööstusettevõtlust lubada. Samuti ei ole hoiduda tuleb suure jäätmetootluse, müra, võimalik antud piirkonnas rakendada õhusaaste jm olulise negatiivse üldplaneeringus äri- ja tootmismaa keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest. leevendusteks ettenähtud meetmeid Vaatame äri- ja tootmise maa-ala kasutus- ja (puude ja põõsaste 50 meetrised puhvrid ehitustingimused veel üle ja täpsustame kinnistu ja kõrvalasuvate elamukruntide tingimusi (nt elamumaadega piirnevalt ei tohi vahele ei mahu lihtsalt ära). tootmistegevusega kaasnevad keskkonnahäiringud levida elamualadele ja muudele tundlikele aladele; müratekitavad tegevused on soovitav teostada elamute suhtes teisel pool tootmishoonet, et suunata müra pigem tootmisala sisse jne). 25 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele 8. Lisada Timmkanali (KKR Ettepanekuga arvestatakse. VEE1151100) Saarde vallas asuv lõik kaunite veeteede nimistusse. Timmkanal saab alguse Saarde vallast Laiksaare külast. Tegemist on tsaariajal kaevatud kanaliga, mis ühendab Ura jõge Rannametsa jõega. Jõgi kaevati palgiparvetamiseks. Kanalit kasutati 1923. aastani, mil valmis Ikla–Riisselja kitsarööpmeline raudtee. Täna on tegemist olulise lõhejõega, mille väärtuseks on kärestikuline säng ja ilusad vaated. 9. Korrigeerida planeeringukaart Aitäh tähelepanu juhtimast, tee liigitus vastavaks reaalsele olukorrale või viia korrigeeritakse. reaalne olukord vastavaks planeeringu kaardile. Nimelt on planeeringus kohaliku tee lõiguna näidatud Kiviselja tee (7560542), mis algab Kõveri külas Possa kinnistu juures ja lõppeb Seljaku kinnistu juures, lõigu pikkus on 1454 meetrit. Reaalselt lõpeb nimetatud teelõik Ura jõe juures ja jõge ületav sild on jalakäijate sild ja edasi on tee läbitav peamiselt jalgsi, sest sõidukiga üle silla ei saa ja Ura jõest edasi ei vasta sõidutee mingitele kriteeriumitele. Kui tuleviku eesmärk on, et see tee on avalik, siis palun arvestage tee kordategemise kulud ka valla eelarvesse. Lisaks on selline tulevikusuund väga teretulnud, sest muidu on peale RB raudteetrassi ehitamist juurdepääs Possa, Timmi ja Veteranide kinnistule võimalik ainult Päiaru teelt. Kui tee kordategemist plaanis ei ole, siis palun märkida üldplaneeringus Ura jõge ületav sild (näidatud alloleval plaanil) jalakäijate sillaks. 26 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele Ettepanek 14, esitaja Põllumajandus- ja Toiduamet OÜ (ettepaneku kiri nr 7-1/1-41, registreeritud 14.01.2022) Ettepaneku sisu: Seisukoht: Põllumajandus- ja Toiduamet on tutvunud üldplaneeringu Ettepanekutega arvestatakse materjalidega Saarde valla kodulehel:osaliselt. Selgitame, et PlanS https://saarde.kovtp.ee/uldplaneering ningei sätesta, milliseid planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti andmekihte ÜP joonisel 28 alusel esitab alljärgnevad ettepanekud ja kommentaarid: tuleb näidata. 1. Üldplaneering on strateegiline juhtimisvahend, mis Maaparandussüsteemide sisaldab olulisi maakasutus- ja ehitustingimusi. Seega asukohad ei ole ÜP-ga lisaks kavandatavatele tegevustele peab üldplaneering kehtestatavad ning nende kajastama ka olemasolevat olukorda, eriti seda, millest näitamine kaardil ei ole tulenevad kitsendused ehitamiseks või muudeks vajalik, tegemist on tegevusteks. Nendeks on ka maaparandussüsteemid ja alusandmetega. Lisame SK maaparandussüsteemidest põhjustatud kitsendused.ja joonistele täpsustuse, et Üldplaneering peab kajastama kõikidest valdkondadest asja- ja ajakohased tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ühetaolise kitsendusi põhjustavad põhjalikkusega. Seega on oluline, et maaparandussüsteemi objektid koos kitsenduste reguleeriv võrk ja maaparandussüsteemi eesvoolud ulatusega on leitavad Maa- oleksid kantud joonis(t)ele ning maaparandussüsteemidest ameti kaardirakendusest. tulenevaid nõudeid oleksid seletuskirjas kajastatud SK lisame ka üldise skeemi piisavalt ja proportsionaalselt. maaparandussüsteemidega Kanda maakasutusplaanile maaparandussüsteemid hõlmatava alade kohta. Seaduse ümberkirjutamine (reguleeriv võrk, ühiseesvool, eesvool). Seletuskirja lisada, et joonistel on fikseeritud hetkeseis ja see võib ajas muutuda. ei ole vajalik ja hea tava, õigusaktidega sätestatud piirangud ja tingimused kehtivad ÜP-st sõltumata. 2. Seletuskirja peatükk 5.4.7. teine lõik kirjeldab Ettepanekuga arvestatakse. maaparandussüsteemide hoiutöid, kajastades vaid kraavide hooldamist. Maaparandussüsteem on maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis on kinnisasja oluline osa ja hoiukohustus kehtib kõigi maaparandussüsteemi osade (sh. truubid, drenaažikaevud, drenaažisuudmed) kohta, mitte ainult kraavide kohta. Täpsustada seletuskirjas hoiutööde kohta käivat lõiku ja viidet 33. 27 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele Ettepanek 15, esitaja Transpordiamet (ettepaneku kiri nr 7-1/1-42, registreeritud 14.01.2022 ) Ettepaneku sisu: Seisukoht: Oleme planeeringu (planeeringu koostaja Hendrikson & Ko Ettepanekuga arvestatakse OÜ, versioon november 2021) läbi vaadanud ning esitame Kilingi-Nõmme linna ja järgmised ettepanekud: Tihemetsa aleviku 1. Arvestamata on ettepanek määrata Kilingi-Nõmme linnas tiheasustusega ala piires. ja Tihemetsa alevikus riigitee nr 6 kaitsevööndi ulatuseks 30 m riigitee katte servast. Kaitsevööndite suurendamise ettepanek tulenes sellest, et tegemist on põhimaantee funktsiooni täitva riigiteega ning välja on kujunemata hoonestusjoon ja linlik keskkond. Soovime olla kaasatud põhimaantee äärde (30 m) kavandatavate tegevuste haldusmenetlustesse ning et kaitsevööndi ulatuses oleks rohkem kaalutlusruumi riigiteest ja -teele lähtuvate mõjude üle. Juhul, kui kaitsevööndit ei suurendata, lasub Transpordiametil suur halduskoormus põhjendamaks, miks teatud juhtudel (nt maakasutuse müratundlikkus, ebapiisav külgnähtavus vms) tuleb ehitised planeerida kaugemale kui tänava kaitsevöönd seda võimaldaks. 2. Seletuskirjas on välja toodud riigiteede liikluskorralduse Ettepanekuga arvestatakse, üldised põhimõtted. Mh „rajada ülekäigukoht Valga-Uulu SK eesmärk eemaldatakse. maanteele Olerexi tankla piirkonnas (Allikukivi küla). Vajadusel võtta tarvitusele ka muud liikluskorralduslikud abinõud (nt ohutussaar vms), et tagada jalakäijatele ohutum teeületusvõimalus“. Märgime, et tegemist on valgustatud ülekäigukohaga, mis on rajatud vastavalt Viigi kinnistule koostatud projektile ning mille alusel olete välja andnud tankla ehitus- ja kasutusloa. Selgitasime vallavalitsuse esindajatele enne projekteerimistingimuste kooskõlastamist, et ei ole sobilik rajada tõmbepunkti Kilingi-Nõmme linna suhtes üle põhimaantee. Kui ohutuma teeületuskoha rajamine oleks olnud teostatav ilma riigiteed pikemas lõigus oluliselt ümber ehitamata (st proportsionaalne tankla esmase kasutusviisi ehk sõidukite teenindamise suhtes), siis oleksime seda loamenetluse käigus huvitatud isikult nõudnud. Palume nimetatud eesmärk seletuskirjast eemaldada või märkida selle elluviimine vallavalitsuse kui valla ruumilise arengu eest vastutava asutuse ülesandeks. 28 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele Ettepanek 16, esitaja OÜ Utilitas Wind (ettepaneku kiri nr 7-1/1-43, registreeritud 15.01.2022) Ettepaneku sisu: Seisukoht: Tuuleenergia ja tuuleparkide kui Järgnevalt esitame oma märkused ja ettepanekud ÜP ORME asukohtade määramise eelnõule: teema ÜP-s veel täpsustub. 1. Saarde valla tuulikuparkide P14, P15, P16 Lõplikud seisukohad, detailplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise tingimused elektrituulikute käigus läbiviidud väike-konnakotka uuringu tulemustest kavandamiseks ja ORME selgus, et nn Mälgandi väike-konnakotkas (KLO3001589) käsitlus ÜP-s selgub pärast kasutab pesapuust valdavalt lääne-, edela- ja lõunapoolseid eelnõu arutelusid (orienteeruvalt avatud maastikke, vähem põhja pool ning täielikult välditi märts-aprill). Hetkeseisukoht kirde, ida ja kagu suunda. Sellest järeldusest tulenevalt on on, et ÜP määrab ORME P15 arendusalal lubatud elektrituuliku rajamine asukohad, kuid arvestatakse ka püsielupaigast ca 500 m põhjasuunas. Saarde valla KeA seisukohaga. See tähendab, üldplaneeringu eelnõu kohaselt on detailplaneeringuga et tõenäoliselt uurimist vajavad kehtestatud elektrituulikutest veelgi põhjasuunas mitu alad ÜP-st eemaldatakse. KeA maaüksust (Mälgandi kat nr 71101:004:0082; Juhani kat nr selgitab (vt KeA kirja, ettepanek 71101:004:0174; Nessa kat nr 71101:004:0080), mis on nr 21), et esmalt tuleb eelnõus hetkel märgitud kui „täiendavate uuringutega tuuleala“, kuid näidatud uuritavatel aladel läbi eelnevalt teostatud uuringu tulemuste põhjal on sobilikud viia kameraalne analüüs. arvestades Mälgandi väike-konnakotka toitumispaikasid. Kameraalse analüüsi ning Seega ei ole põhjendatud sellel alal nõuda täiendavaid täiendavate uuringute vajaduse uuringuid ning on otstarbekas arvestada 2019. a teostatud väljaselgitamise peab linnustiku uuringu tulemustega. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku ja käsitiivaliste osas teostama laiendada tuulepargi ala võttes arvesse nimetatud uuringu erialaekspert (linnustiku osas tulemused eelpool mainitud katastriüksuste arvelt ning sõltuvalt mõjutavast liigist nt määrata need Saarde valla üldplaneeringu kohaselt nn MTÜ Eesti Ornitoloogiühingu sobivateks aladeks, mis võimaldaks hilisemas DP KSH ja/või MTÜ Kotkaklubi liige). raames läbi viia detailsed keskkonnauuringud. Üldplaneeringus on võimalik tuuleenergeetika ala kavandada 2) ÜP eelnõu kohaselt on määratud „täiendavate kaitstavate loodusobjektide uuringutega tuulealaks“ kinnistu kat nr 71101:005:0020 puhvertsooni juhul, kui on (Vana-Neitsi), kus asuvad Saarde valla tuuleenergeetika põhimõtteline veendumus, et ala detailplaneering alal P16 kehtestatud elektrituulikud. on tuuleenergia arendamiseks Nimetatud alal täiendavate uuringute läbiviimine ÜP raames vähemalt osaliselt kasutatav. ei ole otstarbekas, sest seal juba asuvad kehtestatud DP-ga Oleme seisukohal, et ÜP raames elektrituulikud ning võimalike uute elektrituulikute ei ole erialaekspertide paigutamine nimetatud kinnistule ei ole võimalik võttes kaasamine ja vastavate arvesse tuulikute optimaalseid vahekauguseid. Seega teeme uuringute läbiviimine ettepaneku loobuda nimetatud alast ÜP-s kui „täiendavate ajaressurssi arvestades võimalik. uuringutega tuuleala“. Tuuleparkide rajamise võimalusi kaitstavate loodusobjektide 3) ÜP eelnõu kohaselt hõlmab „täiendavate uuringutega puhvertsooni saab kaaluda ja tuuleala“ mh järgmisi kinnistuid (kat nr 71101:005:0043, hinnata eriplaneeringu(te) Piirimetsa; kat nr 71101:005:0026, Läti; kat nr raames eriplaneeringu(te) käigus 71101:005:0042 Piiriääre). Saarde valla tuuleenergeetika läbiviidavate uuringute alusel. detailplaneeringuga P16 on kavandatud lähim tuulik 29 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele nimetatud kinnistutest ca 800 m kaugusel idas. P16 DP 1., 2., 3. Oleme teadlikud, et raames on 2019. a U. Sellise poolt koostatud väike- 2019. a on teostatud uuringud konnakotka eksperthinnang, mis toob välja, et Tõlla väike- konkreetsetele kinnistutele. Seni konnakotkas (KLO3002010) kasutab toitumiseks eelkõige on olnud nii Keskkonnaameti püsirohumaid (karjamaid ja niitusid). P16 DP ala on kui mõju hindajate seisukoht, et valdavalt teravilja põld, mistõttu leiti uuringus, et järelikult mõjud lindudele keerukates käivad väike-konnakotkad saagijahil kaugemal. Samas toob asukohtades vajavad igakordset eksperthinnang välja, et oht surma saada on konnakotkal täiendavat uuringut, kuna eelkõige läbi füüsilise kokkupõrke tuulikulabadega, olukord looduses on muutlik, sh mistõttu on suurim oht justnimelt pesapaigale lähemal. pesade asustatus ja nende Piirimetsa, Läti ja Piiriääre kinnistud, mis asuvad „hoidmine“ võimaliku „täiendavate uuringutega tuulealas“ on valdavalt metsamaad elupaigana. Samuti tuleb ning võttes arvesse eelpool viidatud uuringut, siis need ei arvestada kumulatiivsete kuulu Tõlla väike-konnakotka peamiste toitmisalade hulka. mõjudega. Palume Teie poolt Samuti paiknevad nimetatud kinnistud Tõlla väike- välja toodud näite alusel konnakotka püsielupaigast üle 1000 m kaugusel, võrreldes Keskkonnaametilt seisukohta P16 DP-ga kehtestatud elektrituulikutest, millest lähim asub varasematele uuringutele püsielupaigast ca 700 m kaugusel. Veel märgime, et Tõlla tuginemise võimaluse osas. väike-konnakotka pesa avastati 2019. a juunis P16 DP koostamise käigus ning koheselt moodustati püsielupaik (esmane kanne Keskkonnaamet, 03.07.2019, kirja nr: 6- 1/19/1351). Eesti riikliku keskkonnaseire allprogrammi "Eluslooduse ja maastike mitmekesisuse seire" seiretöö „Kotkad ja must-toonekurg“ 2020. a seire käigus ei olnud nimetatud pesapaik enam asustatud. Eelpool tulenevast lähtudes teeme ettepaneku ülalmainitud kinnistud määrata Saarde valla üldplaneeringus nn sobivateks aladeks, mis võimaldaks hilisemas DP KSH raames läbi viia detailsed keskkonnauuringud. 4.Kinnistud (Anni kat nr 71101:006:0024 ja Kaspari kat nr 4., 5., 6. Palume antud punktide 71101:006:0025) on määratud „täiendavate uuringutega kohta Keskkonnaameti tuulealaks“, sest asuvad must-toonekure elupaigas seisukohta. ÜP-s on lähtutud (KLO9128534) asuvast pesapuust ca 2,8 km kaugusel. Eesti EELISe ametlikest infokihtidest, riikliku keskkonnaseire allprogrammi "Eluslooduse ja mille uuendamine toimub maastike mitmekesisuse seire" seiretöö „Kotkad ja must- Keskkonnaagentuuri poolt, toonekurg“ raames on nimetatud pesapuud seiratud aastatel piiranguid põhjustavate 2012, 2013, 2014 ja 2016 ning kõigil aastatel on leitud, et objektide uuendamine toimub pesa ei ole asustatud ning pesa on muuhulgas ka varisenud. kooskõlastatult Uut pesa keskkonnaregistri andmetel nimetatud elupaigas Keskkonnaministeeirumi ja - leitud ei ole. Sellest tulenevalt on põhjendamatu nii ametiga. ulatusliku piirangu määramine ning nii väikesele alale (kaks kinnistut) täiendava uuringu teostamine ja seega teeme ettepaneku eelpool välja toodud kinnistud määrata üldplaneeringus nn sobivateks aladeks, mis võimaldaks hilisemas DP KSH raames läbi viia detailsed keskkonnauuringud. 30 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele 5.Kärsu-Metsaküla väike-konnakotka püsielupaigas (KLO3000984) on Eesti riikliku keskkonnaseire allprogrammi "Eluslooduse ja maastike mitmekesisuse seire" seiretöö „Kotkad ja must-toonekurg“ raames pesa seiratud mitmetel aastatel, viimati aastatel 2017 ja 2019 ning siis on väike-konnakotka pesana arvel olevas pesas pesitsenud hiireviu (III kaitsekategooria). Kuivõrd väike- konnakotkas nimetatud pesas enam ei ela, siis teeme sellest tulenevalt ettepaneku arvestada Kärsu-Metsaküla väike- konnakotka püsielupaigast (KLO3000984) ettevaatusprintsiibist lähtudes 1 km puhver ning ülejäänud alad määrata Saarde valla üldplaneeringus nn sobivateks aladeks, mis võimaldaks hilisemas DP KSH raames läbi viia detailsed keskkonnauuringud. 6. Alva must-toonekure püsielupaigast (KLO3000503) on Saarde ÜP eelnõuga jäetud nö „täiendavate uuringutega tuulealaks“ püsielupaiga piirist min ca 1,5 km kaugused kinnistud. Musta-toonekure kaitse tegevuskava kohaselt (kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/105) eelistavad must-toonekured inimtegevusest kaugel ja jõgede läheduses asuvaid puistuid. Alva must-toonekure püsielupaiga lähedusse jäävad Alva ning Halliste jõed võiksid seega olla sobivaks toitumis- ja elupaigaks (jõed jäävad püsielupaigast põhja, kirde ja ida suunda, võimalik tuulepargi ala aga lõunasse). Samas Eesti riikliku keskkonnaseire allprogrammi "Eluslooduse ja maastike mitmekesisuse seire" seiretöö „Kotkad ja must- toonekurg“ kohaselt on Alva must-toonekure pesa olnud asustatud ainult aastatel 2012 ja 2013 ning perioodil 2014- 2017 on pesa asustamata. Viimastel aastatel seiret teostatud ei ole. Must-toonekure kaitse tegevuskavas on viidatud, et vanalindude toitumispaigad võivad ulatuda pesast isegi 20- 40 km kaugusele. Saarde valla üldplaneeringu eelnõu lk 59 kohaselt tuleks „täiendava uuringutega tuuleala“ säilitamiseks nt Alva must-toonekure puhul teostada kohapealsed uuringud ning tulemused esitada ÜP koostajale hiljemalt 2022. a kevadsuveks. Must-toonekure kaitse tegevuskavas on toodud, et asustatud pesitsusterritooriumid kaardistatakse aprillis ja mai alguses. Selleks tehakse sobiva ilmaga vaatlusi hea vaatega kohas. Kui ÜP koostaja soovib 2022. a kevadsuveks saada uuringu tulemusi, mis kinnitaksid, kas must-toonekure püsielupaigast 1,5-3 km raadiuses olev piirkond on sobiv või mittesobiv tuuleparkide rajamiseks, siis detailseid uuringud selleks ajaks teostada ei pruugi olla võimalik ning konkreetset lindu sel perioodil märgistada või saatjaga varustada ei pruugi õnnestuda, sest must-toonekure toitumisalad võivad olla pesapaigast mitmekümne km kaugusel ning linnud saabuvad Eestisse 31 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele orienteeruvalt märtsi lõpp/aprilli algus. Seega teeme ettepaneku, et arvestada must-toonekure püsielupaigast nn ettevaatusprintsiibist lähtuvalt 2 km puhver ning jätta ülejäänud alal võimalus teostada detailsed keskkonnauuringud detailplaneeringu KSH raames ning selgitada välja must-toonekure täpsed elu- ja toitumispaigad. 7. ÜP eelnõu lk 61 kohaselt „üldplaneeringu põhilahenduses 7.Sõnastust täpsustatakse. määratavate alade piirid lähtuvad kohapõhisest ajakohasest Mõeldud on olukorda, kus informatsioonist. Detailplaneeringute koostamisel tuleb piirangut/puhvrit põhjustavat aluseks võtta ajakohane info, millest tulenevalt võivad ala objekti enam ei ole, siis on piirid muutuda.“ võimalik DP käigus alade piire Mida peetakse siinkohal silmas kohapõhise ajakohase täpsustada. informatsiooni all? Kas nt tuulepargi alasid välistavaid keskkonnapiiranguid, 1000 m puhvrit eluhoonetest jne? Ehk Võtame teie seisukoha ÜP et kui detailplaneeringu koostamisel selgub, et mõni piirang eelnõu staadiumis uuringute on ära jäänud/juurde tulnud, siis saab neid hetkel ÜP eelnõus läbiviimise kohta teadmiseks. määratud sobivate alade piire automaatselt muuta? Tuuleparkide rajamise võimalusi kaitstavate loodusobjektide Kokkuvõttes märgime, et ÜP eelnõu kohaselt soovitakse puhvertsooni saab kaaluda ja huvitatud isikutelt saada täpsustavate uuringute tulemusi hinnata eriplaneeringu(te) alates ÜP eelnõu avalikustamisest alates ca 6 kuu jooksul. raames eriplaneeringu(te) käigus Arvestades mh asjaolu, et täpsustavad uuringud peavad läbiviidavate uuringute alusel. olema teostatud linnuliikide suhtes, kes saabuvad rändelt Eestisse alles aprillis ning keda ei ole võimalik varem seirata. Seega teeme ettepaneku lähtuda alade valikul nii ettevaatusprintsiibist (1 km väike-konnakotka, 2 km must- toonekure ning 2 km merikotka püsielupaigast/pesapuust), olemasolevate uuringute (Saarde valla tuuleparkide detailplaneeringu raames teostatud väike-konnakotka eksperthinnangutest) ning riikliku seire andmetest. Edasises detailplaneeringu etapis on võimalik läbi viia detailsed ning pikaajalised uuringud ning seega leida tuulikutele nii keskkonna- kui inimeste seisukohast parimad asukohad. Kiirustades mingite alade ÜP-st välja jätmine välistab nimetatud aladel tuuleenergeetika arendamise kogu ÜP kehtivuse perioodil, ca 15 aastaks. 8. Ettepanekuga ei arvestata. Selgitame, et väärtusliku 8. ÜP eelnõu ptk 5.4.5.1. Päikeseenergia kohaselt ei ole põllumajandusmaa määramise ja võrku müümise eesmärgil rajatavate päikeseparkide kasutustingimuste seadmise kavandamine lubatud väärtuslikul põllumajandusmaal. eesmärk on tagada nende Märgime, et päikeseelektrijaamade (PEJ) rajamine säilimine võimalikult suures väärtuslikule põllumaale ei vähenda mulla viljakust, samuti ulatuses ja kasutada neid säilib mulla koostis. Kuivõrd tegemist on ajutise rajatisega, sihipäraselt siis on pärast PEJ eemaldamist võimalik soovi korral jätkata põllumajanduslikuks põllumajandusliku tegevusega. Kuivõrd Eesti vajab oma tegevuseks. Päikesepargi kliimaeesmärkide täitmiseks oluliselt juurde taastuvenergia rajamine ei võimalda võimsusi, siis on hetkel menetlemisel ka seaduse muudatus, 32 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele mis lubab päikeseelektrijaamade rajamist väärtuslikule põllumajandusmaa sihipärast põllumajandusmaale. Nimelt on maaelu ja kasutamist. põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning Kui uuringute vm viisil selgub, sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu et põllumajandusmaa ei ole § 3510 lg 3 kohaselt toodud sisse erisus väärtusliku väärtuslik, arvatakse see põllumajandusmaa, millele paigaldatakse päikese abil väärtusliku põllumajandusmaa elektrit tootev taastuvenergia tootmisseade sihtotstarbe koosseisust välja. määramise kohta. Seaduse eelnõu kohaselt määratakse Päikeseparkide (kui teenindav ajutiselt väärtusliku põllumajandusmaa selle osa kohta, hoonestus puudub ja eesmärk on millele paigaldatakse päikesepaneelid, tootmismaa elektrienergia võrku müümine) sihtotstarve ning tootmisseadme kasutusaja lõppemise RV alale rajamine ei ole lubatud, korral, kui päikesepaneelid eemaldatakse, määratakse kuna päikeseparkide aiaga tootmisseadmega seotud maa kohta maatulundusmaa piiramine kahjustab RV sidusust sihtotstarve. See annab kindluse, et päikesepaneelide alust ja toimivust. väärtuslikku põllumajandusmaad ei saa hõlmata tootmismaana lõplikult, vaid seda saab kasutada tulevikus jätkuvalt põllumajanduslikul kasutusotstarbel. Ehk et kasutada ajutiselt põllumaad nn energiamaana annab eelduse selleks, et põllumaal säilib tulevikus võimalus tegeleda põllumajandusliku otstarbega kui kinnistu omanik või tulevane omanik selles osas soovi üles näitab. Lisaks märgime, et Maaeluministeerium on nt Väike-Maarja valla üldplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku käigus esitanud oma 5.11.2021 kirjaga nr 4.1-5/198-3 järgmise seisukoha: "Keskendudes eelkõige väärtusliku põllumajandusmaaga seotud temaatikale, esitame oma seisukohad kooskõlas Riigikogumenetluses oleva väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas seaduse eelnõus (Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (309SE)) (edaspidi selles kirjas seaduse eelnõu) toodud põhimõtetega. Märgime siinjuures, et seaduse eelnõu menetlus Riigikogus on pooleli ning selle tulemused ei ole teada. Oleme arvamusel, et koostatavas üldplaneeringus ja selle elluviimisel tuleks vältida võimalikke vastuolusid seadusest tulenevate normidega ning soovitame väärtuslike põllumajandusmaade määramisel ja kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel lähtuda seaduse eelnõus sätestatud põhimõtetest." Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku, et ka võrku müümise eesmärgil on väärtuslikule põllumajandusmaale lubatud rajada päikeseparke, kui väärtusliku põllumajandusmaa selle osa kohta, millele paigaldatakse päikesepaneelid, määratakse ajutiseks sihtotstarbeks tootmismaa. Lisaks teeme ettepaneku, et ÜP eelnõu ptk 5.4.5.1. Päikeseenergia kohaselt on võrku müümise eesmärgil lubatud rajada päikeseparke rohelise võrgustiku aladele, kui on tagatud tingimused rohelise võrgustiku toimimiseks. 33 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele ÜP eelnõu ptk 5.4.5.1. Päikeseenergia kohaselt päikesepargi ehitamiseks pindalaga üle 10 000 m2 võib kohalik omavalitsus nõuda detailplaneeringu koostamist. Märgime, et detailplaneeringu koostamine päikesepargi rajamiseks on väga aja- ja ressursimahukas protsess ning kui detailplaneeringu eesmärk on avalikkust kaasata, siis seda saab edukalt teha ka läbi avatud projekteerimistingimuste menetluse. Seega teeme ettepaneku, et üle 10 000 m2 suuruse pindalaga päikesepargi puhul võib kohalik omavalitsus viia läbi avaliku projekteerimistingimuse menetluse. Ettepanek 17, esitaja Rail Baltic Estonia OÜ (ettepaneku kiri nr 7-1/1-44, registreeritud 15.01.2022) Ettepaneku sisu: Seisukoht: Rail Baltic Estonia OÜ ettepanekud Saarde Võtame teadmiseks ja arvestame. valla üldplaneeringu lahendusele ja RAM-i poolt 19.01.2022 korraldatud keskkonnamõju strateegilise hindamise töökoosolekul tutvustati eelistatud aruande eelnõule: trassivarianti, millele koostatakse MPL-gu 1. Rail Baltica kohaliku peatuse täpne uuendamisel eskiislahendus. Selgitame, et asukoht Saarde vallas selgub Rail Baltic ÜP-s oli seni kajastatud riigikohtu poolt maakonnaplaneeringu uuendamise kehtetuks tunnistatud RB trassi koridori, käigus. kuna ÜP eelnõu koostamise ajaks eelistus puudus. Nõustume, et RB trassi asukohta tuleb korrigeerida. Kuid otstarbekas on vastavad korrektuurid sisse viia, kui on teada riiklikul tasandil otsus, millise trassi variandiga MPL eskiislahenduse koostamisel edasi minnakse. Otsusele tuginedes täpsustatakse nii RB trassi koridori asukohta ÜP-s kui seotud teemasid – RV, ökoduktid, kohalikud peatused, tuuleparkide (ORME) asukohad jne. 2. Rail Baltica raudtee ehitusperioodil Võetud teadmiseks. kasutatavate teede kasutamiseks koostatakse vastav analüüs, mis valmib orienteeruvalt 2022 aasta teises kvartalis. 3. Pärast Rail Baltica raudtee valmimist Võetud teadmiseks. hakkab kehtima ehitusseadustikus sätestatud raudtee kaitsevöönd. 4. Planeerimisel arvestada, et müratundlike Võetud teadmiseks, ÜP-d täiendatakse. objektide kavandamisel Rail Baltica raudtee lähipiirkonnas peale Rail Baltic maakonnaplaneeringu kehtestamist peab arendaja tagama ja finantseerima 34 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele normidele vastavate leevendavate meetmete kasutusele võtmise. 5. Tuulikute kavandamisel Rail Baltica Võetud teadmiseks, ÜP-d täpsustatakse, et raudteede vahetusse lähedusse peavad tingimus kehtib ka raudtee puhul. need olema vähemalt nende kõrgusega võrdsel kaugusel raudteerajatistest. Kõrgusele tuleb juurde arvestada ka tiiviku laba pikkus. 6. Et tagada ökoduktide toimivus, teeme Ettepanekutega arvestatakse osaliselt. ettepaneku üldplaneeringuga kehtestada ökoduktidele 500 m raadiusega Piiranguvööndi ulatusega 500 m ökodukti piiranguvöönd. Keskkonnaekspertide keskpunktis, nõustume. Tingimused, mis ettepanek piiranguvööndis kehtivatele tagavad ökodukti toimivuse ja RV sidususe, piirangutele on järgmine: on põhjendatud määrata sarnased a. Keelatud on jahipidamine. Jahipidamine tingimustega, mis on ÜP-dega määratud riigi on lubatud erandkorras kohaliku põhimaanteedele rajatavate ökoduktide omavalitsuse nõusolekul. Omavalitsus toimimiseks (nt kehtestatud Kose valla ÜP, võib loa anda põhjendatud juhul nagu koostatav Saku valla ÜP). Need tingimused nuhtlusisendi küttimiseks, võõrliikide on heaks kiidetud ka erinevate ametkondade arvukuse reguleerimiseks juhtudel, kui poolt. kaitsetsoonist väljaspool pole võimalik Jääme eriarvamusele jahipidamise või on raskendatud taotletava tegevuse reguleerimise vajaduse osas, see ei ole ÜP läbiviimine. ülesanne. Samuti ei saa nõustuda maavarade b. Keelatud on lageraie ja metsa raadamine. kaevandamise keelustamisega, kuna sellisel Lageraie on lubatud kohaliku juhul ei kooskõlasta Maa-amet ÜP-d (kuna omavalitsuse nõusolekul ning seatud juurdepääs maavaravarule halveneb). ÜP-ga tingimustel juhtudel, kui metsa on põhjendatud sätestada, et maavarade uuendamisel ei taga teised kaevandamist piiranguvööndis tuleb uuendusraieviisid piiranguvööndi metsa võimalusel vältida. Maavara geoloogiline säilimist ja arengut ökodukti uuringuluba ja kaevandamisluba tuleb kasutatavatele liikidele sobivas seisundis. kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga. Näiteks võib kohalik omavalitus lubada erandkorras kitsa langiga lageraiet kuusikutes või lepikutes, ehk puistutes, Otsest lageraie keeldu ja raadamise keeldu ei mille uuendamiseks sobib lageraie ole põhjendatud sätestada. Oluline on seada paremini. Raie lubamisel tuleb arvestada, tingimus, et piiranguvööndites säilib puistu et metsana säiliksid kõrgpuistu koridorid. jätkuv sidusus (selle olemasolu korral) c. Keelatud on teede, hoonete, aedade, piirete ulukiläbipääsude suudmeala ja ümbritsevate jms objektide rajamine, mis võivad kasvava metsaga alade vahel ning ehitised, sh takistada loomade ligipääsu ökoduktile. piirdeaiad, ei tohi takistada loomade d. Keelatud on maavarade kaevandamine. liikumist ulukiläbipääsudele. Maaomanikel tuleb metsa majandades ja/või metsamajandamise kava koostades arvestada, et ulukiläbipääsu suudmeala piirkonna metsad toimivad ulukiläbipääsu juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb metsa majandada viisil, mis tagab rohevõrgustiku puistu sidususe ja toetab loomade ulukiläbipääsu suudmeni jõudmist. 35 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele Raiete planeerimisel on soovitav koostööd alustada ulukiläbipääsu omanikuga juba enne metsateatise esitamist Keskkonnaametile, et koostöös planeerida raie teostamine mahus ja viisil, mis tagab rohevõrgustiku metsalise sidususe ja loomade läbipääsu ulukiläbipääsule. Metsateatis ulukiläbipääsu piiranguvööndis tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga. Ettepanek 18, esitaja Janek Annast (ettepaneku kiri nr 7-1/1-45, registreeritud 15.01.2022) Ettepaneku sisu: Seisukoht: Kahjuks on antud planeeringus unustatud investeeringud Selgitame, et kindlasti ei ole endisesse Surju valda. Selle planeeringu järgi tundub, et eesmärgiks arengute Kilingi-Nõmme ja Tihemetsa on 2 väga tähtsat suunamine üksnes Kilingi- tõmbekeskust kuhu kõik investeeringud suunata. Küll aga Nõmme linna ja Tihemetsa tegelikkuses on Surju vald tänu Pärnu lähedusele alevikku. Võimalused noorematele inimestele (kellest kohe planeeringu alguses arendustegevuseks on antud puudust tuntakse ja vananeva elanikkonna üle kurdetakse) ka Surjus ja mujal valla palju atraktiivsem elupaik. Seda tõestavad kasvõi tunduvalt territooriumil. Arvestades, et suuremad samaväärse kinnisvara hinnad (eriti võrreldes senine arendushuvi on olnud Tihemetsaga). pigem tagasihoidlik, ei ole Surju keskuses ulatuslikke Selleks, et nooremad pered tahaksid Surjus jätkuvalt elada uusi arendusalasid ja uued elama tulla, tuleks luua elementaarsed tingimused, planeeritud. Kuid määratud on millest rääkisin juba eelarve arutusel sügisel valla juhtidele. sobivad maa-alad Esmatähtis on luua valgustatud kergliiklustee, kus saaks elamuarendamiseks ja pimedal ajal lapsevanemad käruga sõita ning kõik teised ettevõtluseks. Samuti elanikud tegeleda tervisespordiga või lihtsalt jalutada. ühiskondlikult kasutatavad Selleks on olemas Surjus ring ümber paisjärve. Esialgu alad. piisaks ka ainult valgustusest, kuid mõistlik oleks kohe Riigitee nr 19344 Surju- kergliiklustee teha vanadekodust(paisust) kuni järve teise Saunametsa äärde on otsani kalda äärest. Teine pool teest on hiljuti korrastatud kergliiklustee planeeritud sõidutee näol korralik olemas ja kuna sellel liiklus peaaegu kuni Valga-Uulu maanteeni. olematu saab seda kasutada ka kergliiklusteena. Pikendame kergliiklusteed kuni bussipeatuseni. Järve ääres peaks olema ka korralik supluskoht kus oleks väike hüppetorn. Momendil peavad lapsed vette hüppama Surju paisjärve äärde on poolenisti mädanenud paisu käsipuudelt, mis ei ole eriti perspektiivne supluskoht juba turvaline. planeeritud. Supluskoha juurde rajatavad rajatised ei Kindlasti on väga ohtlik ka keskusest Surju Tee ole ÜP lahendada. bussipeatusesse minek, enamus busse väljub sellest peatusest, kus kindlasti peaks olema eraldatud jalakäijate Järve äärde kergliiklustee tee. planeerimine ei ole põhjendatud. Olemasolevad Tuska tekitab see, et rääkisin samadest asjadest sügisesel teed ja rajad võimaldavad arutelul, kuid nagu näha ei ole neid ühtegi arvesse võetud. liiklemist. 36 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele Soovin, et need teemad lisatakse üldplaneeringusse. Ettepanek 19, esitaja Enefit Green AS (ettepaneku kiri nr 7-1/1-38, registreeritud 17.01.2022) Ettepaneku sisu: Seisukohad: 1. LK 6. Ettepanek lisada sektsiooni Ettepanekuga arvestatakse “Üldplaneeringu koostamisel lähtuti järgmistest kehtivatest arengudokumentidest” ka “Nelja maakonna tuuleenergeetika planeering”. 2. Lk 20; Lk 55 punkt 5.4.5.1. Ettepanek Ettepanekuga arvestatakse. „Tööstuslik“ mitte kasutada eelnõu seletuskirjas läbivalt eemaldatakse. mõistet “tööstuslik” päikeseparkide määratlemisel, sest sõna „tööstuslik“ ei oma iseseisvat täpsustavat mõju ning võib definitsiooni puudumise tõttu tekitada ebaselgust. Määratleda päikesepargi kasutus- ja ehitustingimused vastavalt kavandatavale alale (eritingimused tiheasutusaladel) ning suurusele. 3. Lk 21 Palume täpsustada, mis on Täpsustame, et õiguslik alus on PlanS § järgmise seisukoha õiguslikuks aluseks: 125 lg 3. „Saarde Vallavolikogu võib ülekaaluka avaliku Lõigu ümber sõnastamine või ÜP-st huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu eemaldamine ei muuda olematuks PlanS koostamise alal või juhul, mida sätestatud õigust. Õigusakt on ÜP ülene planeerimisseaduses ja üldplaneeringus ei ole ette ja kehtib ÜP-st sõltumata. Sellest nähtud“. tulenevalt ei ole selle ümber sõnastamine Ettepanek lõik ümber sõnastada, et vältida vajalik. õiguslikult segast olukorda, mis ei võimalda huvitatud isikutel seaduse põhjal järeldada, kas alal on detailplaneeringu koostamise kohustus või mitte. Samuti teeme ettepaneku mitte kasutada mõistet „avalik huvi“ leheküljel 21 toodud tähenduses, et vältida õigusmõiste „avaliku huvi“ ebatäpsusest tingitud võimalikku segadust. Kui käesoleval juhul on mõeldud ennekõike kohaliku kogukonna huve, siis tuleks kasutada mõisted „kohalik huvi“, mis on kooskõlas PlanS §-ga 10 lg 3. 37 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele 4. Lk 22–32 Punkt 4. Ettepanek lisada peatükki Ettepanekut määrata taastuvenergia „Kasutus- ja ehitustingimused juhtotstarvete tootmisalade juhtotstarbega alad kaupa“ ka taastuvenergia tootmisaladele viitav kaalutakse. tähis (nii alad kus sobivusanalüüs läbiviidud Selgitame, et kui juhtotstarve määrata, kui ka alad, mis vajavad täiendavaid siis üksnes tuuleparkide kui ORME uuringuid). Üldplaneeringu kaardi legendis on asukohtade osas, mis on leitud ruumianalüüsi tulemusena ja ei kattu vastavad alad tähistatud türkiissinise värviga KeA poolt edastatud kaitstavate ning selgitusega: „sobivusanalüüsi tulemusena loodusobjektide puhvertsoonidega. selgunud alad tuuleenergeetika arendamiseks, Selgitame lisaks, et tuuleenergia ja arvestades Keskkonnaameti puhvritega“. tuuleparkide kui ORME asukohtade Kas samas legendis punasega tähistatud: „ala, määramise teema ÜP-s veel täpsustub. mille arendamise võimalus selgub täiendavate Lõplikud seisukohad ja ORME käsitlus uuringute tulemusena“, peab silmas ÜP-s selgub pärast eelnõu arutelusid tuulenergeetika arendusi? Sel juhul palume (orienteeruvalt märts - selgitust täiendada sõnadega: „tuuleenergeetika aprill). Hetkeseisukoht on, et ÜP arendamiseks“, et vältida kaheti mõistetavusi. määrab ORME asukohad, kuid Samuti palume punasega tähistatud alade viide arvestatakse ka KeA seisukohaga. See ära märkida ka eelnõu peatükis „Kasutus- ja tähendab, et tõenäoliselt uurimist ehitustingimused juhtotstarvete kaupa“. vajavad alad ÜP-st eemaldatakse. KeA selgitab (vt KeA kirja, ettepanek nr 21), et esmalt tuleb eelnõus näidatud uuritavatel aladel läbi viia kameraalne analüüs. Kameraalse analüüsi ning täiendavate uuringute vajaduse väljaselgitamise peab linnustiku ja käsitiivaliste osas teostama erialaekspert (linnustiku osas sõltuvalt mõjutavast liigist nt MTÜ Eesti Ornitoloogiühingu ja/või MTÜ Kotkaklubi liige). Üldplaneeringus on võimalik tuuleenergeetika ala kavandada kaitstavate loodusobjektide puhvertsooni juhul, kui on põhimõtteline veendumus, et ala on tuuleenergia arendamiseks vähemalt osaliselt kasutatav. Oleme seisukohal, et ÜP raames ei ole erialaekspertide kaasamine ja vastavate uuringute läbiviimine ajaressurssi arvestades võimalik. Tuuleparkide rajamise võimalusi kaitstavate loodusobjektide puhvertsooni saab kaaluda ja hinnata eriplaneeringu(te) raames eriplaneeringu(te) käigus läbiviidavate uuringute alusel. 5. Lk 25. Ettepanek näha ette äri ja tootmise Ettepanekuga ei arvestata. ÜP sisaldab maa-alad eriplaneeringuga kavandatavast tingimust, et ettevõtlus on lubatud ka väljaspool juhtotstarbega maa-ala, kui 38 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele Siiraku tuulepargist 6km raadiusesse, et järgitakse juhtotstarbele vastavaid arvestada otseliini rajamise võimalust. tingimusi, sh tuuleenergia alade lähedal. Juhtotstarbega alade määramine olukorras, kus veel ei ole tuuleparkide alad selgunud, on ennatlik. 6. Lk 56 Punkt 5.4.5.3, Ettepanek vältida Ettepanekuga arvestatakse. mõiste „tööstuslik“ kasutamist elektrituulikutele viitamisel. Elektrituulikute planeerimise ja ehitamisega seotud mõisted on peamiselt leitavad ELTS-ist ja ORME määrusest, mis kasutavad keskse parameetrina elektrituuliku kõrgust (30m). Sõna „tööstuslik“ ei oma täpsustavat mõju ning võib definitsiooni puudumise tõttu tekitada ebaselgust. 7. Lk 56 Punkt 5.4.5.3. Ettepanek mainida Ettepanekuga arvestatakse. „Tuuleenergia“ peatükis ka käimasolevat tuulenergeetika eriplaneeringut ning tähistada eriplaneeringuga hõlmatud eelvaliku alad ka üldplaneeringu kaartidel. 8. Lk 56 Punkt 5.4.5.3. Ettepanek Ettepanek jääb ebaselgeks. Kas mõeldud arvestada „Tuuleenergia“ peatükis Pärnu on MPL teemaplaneeringu tingimuste maakonna planeeringu tuuleenergeetika ülekandmist? Elektrituulikute teemaplaneeringu lahendustega (kehtestatud arenduspiirkonnad MPL-st kajastuvad 21.11.2013), mis on sisse kantud maakonna- ÜP joonisel. Tingimusi ei ole vajalik planeeringusse. sisse kanda, valla ÜP täpsustab neid. 9. Lk 61 Punkt 5.4.5.3. Ettepanek Ettepanekuga arvestatakse. täpsustada, et arvestuslik raadamine 1 ha ulatuses peaks viitama raadamisele tuuliku jaluse ümber. Lisada juurde, et “tuulikute elektri, side ja juurdepääsuteede trasside rajamiseks vajaliku metsa raadamise pindalalist mahtu ei arvestata siin toodud pindala sisse,” sest vastav maht sõltub asukoha spetsiifikast. 10. Lk 61 Punkt 5.4.5.3 (6). Palume selgitada, Ettepanekuga ei arvestata. Selgitame, et millest on tingitud 300 m kõrguse 300 m on sätestatud üldreeglina (st mitte määratlemine elektrituulikute jaoks absoluutse tingimuse ega piiranguna), et alajaotuses „Tingimused tööstuslike anda ÜP avalikus protsessis osalejatele elektrituulikute kavandamiseks“ punkt 6? ja mõjude hindajatele arusaam kõrguslikust suurusjärgust. Ettepanek mitte fikseerida kõrguseid nii pikaajalises ja strateegilises dokumendis nagu seda on üldplaneering. Ettepanek sõnastada 39 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele järgnevalt: „ tuulikute tipukõrgust arvestatakse absoluutse kõrgusena. Tuulikute kõrgus määratakse igakordselt lähtuvalt Kaitseministeeriumi lähtetingimustest ning uuringute ja detailse planeerimise protsessi tulemustest. 11. Lk 61 Punkt 5.4.5.3 (8). Ettepanek lisada Ettepanekuga arvestatakse. alajaotuse „Tingimused tööstuslike elektrituulikute kavandamiseks“ punkti 8 võimalus kasu määramiseks kokkuleppel arendajaga, sest vajalike õigusaktide väljatöötamine on veel algusjärgus. Ettepanek sõnastada nimetatud punkt järgmiselt: „kohalik omavalitsus ja lähiala elanik peavad saama tuulepargi püstitamisest kasu. Kasu miinimummäärad määratakse õigusaktide alusel või kokkuleppel arendajaga.“ 12. Lk 62 Punkt 5.4.6. Mainida peatükis Ettepanekuga ei arvestata. Tegemist on „Elektrivõrk“ ka algatamisel olevat riigi antud hetke teadmisega, mis ei anna eriplaneeringut, millega kavandatakse Liivi ÜP-le sisulist lisaväärtust. lahe meretuulepargi elektrikaabli planeerimist ning mille ühe võimaliku lahendusena kaalutakse ühenduse rajamist Kilingi-Nõmme 330 kV alajaama. Ettepanek 20, Riigimetsa Majandamise Keskus (ettepaneku kiri nr 7-1/1-47 registreeritud, 21.01.2022) Ettepaneku sisu: Seisukoht: RMK on seisukohal, et Saarde valla Ettepanekutega on juba arvestatud. üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline Selgitame, et ÜP ei takista RMK hindamine peab võimaldama RMK põhiülesannete täitmist ega keela ära põhiülesannete täitmist ja erinevad riigi maale erinevate raiete tegemist. seatavad maakasutuse või metsade majandamise Detailsete kavade koostamisel on lisaks piirangud peavad olema neis dokumentides koostööle kohaliku omavalitsusega kajastatud ja põhjendatud. siiski oluline ka koostöö kohaliku RMK on tutvunud esitatud materjaliga ja teeb kogukonnaga. Teadaolevalt sisaldab ka alljärgneva ettepaneku. MS-s asustusüksuse lähedal asuva Üldplaneeringus, sh. selle seletuskirjas soovime metsa majandamise korral kohaliku märkida RMK poolt majandatavate metsade osas, kogukonna kaasamise sätet, mis et lubatud on kõik raieliigid, kusjuures detailsed tähendab, et otsuseid tehakse koos kavad puhke- ja virgestusmaade, väärtuslike nendega, keda need otsused mõjutavad maastike ja asula või ehitise kaitseks õhusaaste, ning nendega arvestades. Erinevaid müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu osapooli rahuldava otsuseni saab jõuda vähendamiseks või metsatulekahju leviku läbi koostöö. Seega peame 40 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele tõkestamiseks määratud aladel kasvavate metsade põhjendatuks, et kohaliku kogukonna majandamiseks ja uuendamiseks koostatakse jaoks oluliste puhkemetsade osas, mis on koostöös kohaliku omavalitsusega, arvestades RMK majandada, toimub detailsete metsade olemit, nende kasvutingimusi, vanuselist kavade koostamine koostöös kohaliku jagunemist, koosseisu pikemas perspektiivis. omavalitsuse ja kogukonnaga. Ettepanek 21, Keskkonnaamet (ettepaneku kiri nr 7-1/1-47, registreeritud 25.01.2022) Ettepaneku sisu: Seisukoht: I Looduskaitse Ettepanekuga arvestatakse. 1.1 ÜP peatükis 5.1.2. punktis 9 on öeldud: „Väärtuslike, Natura 2000 võrgustiku kuuluvate märgalade kuivendamine on keelatud, välja arvatud juhtudel, kui alale on antud kaevandamise luba“. Palume lauset korrigeerida, Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele aladele üldreeglina ei anta maavara kaevandamise lubasid. 1.2 ÜP peatükis 5.2.1. (tingimused, mida tuleb arvestada Ettepanekuga arvestatakse. arendustegevuse kattumisel kaitstavate loodusobjektidega) palume parandada sõnastust. Ebasoodne mõju nii kaitstavale loodusobjektile kui ka Natura 2000 alale tuleb välistada ka juhul kui arendustegevus asub kaitstava loodusobjekti või Natura 2000 ala läheduses. 1.3 ÜP peatükk 5.2.1. alapunkt 2.1 ja KSH aruande Ettepanekuga arvestatakse ja peatükk 4.1.2 järeldustes on öeldud, et kergliiklustee seatakse KeA poolt välja kavandamisel näidatud perspektiivses asukohas toodud meetmed Natura (olemasoleva kõrvalmaanteega nr 19344 Surju- hindamisse. Saunametsa paralleelselt) üle Reiu jõe loodusala on vaja projekti etapis läbi viia Natura hindamine vajalikus täpsusastmes ning vajadusel rakendada projektlahenduse osas leevendavaid meetmeid, mis välistavad ebasoodsa mõju ala kaitse-eesmärkidele. Kergliiklustee kavandamise mõjusid on KSH aruandes prognoositud, kuid ei ole asjakohaselt hinnatud ning eeldatavaid mõjusid ei ole välistatud. Keskkonnaamet esitatud käsitlusega ei nõustu. Üldplaneeringuga perspektiivse kergliiklustee kavandamine ilma mõjusid asjakohaselt hindamata ei ole lubatud arvestades Natura hindamise juhendmaterjale. Asjakohast hindamist ei pea tegema üksnes juhul, kui igasugune oluline mõju Natura 2000 aladele ehk ebasoodne mõju kaitse-eesmärkidele on välistatud. Keskkonnaameti hinnangul kergliiklustee kavandamine üle Reiu jõe tuleb lahendada selliselt, et veesiseseid töid ei tehta (tugisambaid, kaldakindlustust vms) ja töödega ei tohi kaasneda settekoormuse suurenemine jões. Sellisel juhul ei ole eeldada mõju Reiu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele. 1.4 ÜP peatükk 5.2.1. alapunkt 1. Palume täiendada, et Ettepanekuga arvestatakse. kaitstaval loodusobjektil kavandatav tegevus (ehitiste 41 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele püstitamine, matkaradade rajamine vms) on võimalik vaid juhul, kui see ei too kaitstavatele loodusobjektidele kaasa olulist ebasoodsat mõju ja saadakse nõusolek vastavalt looduskaitseseadusele või kaitse-eeskirjale kaitseala valitsejalt. 1.5 ÜP peatükis 5.2.2. on kirjeldatud rohelise võrgustiku Ettepanekuga arvestatakse olemust ning tingimusi rohelise võrgustiku toimimise osalisel. Mõisted lisatakse. tagamiseks. Peatükis ei ole esitatud rohelise võrgustiku Leiame, et erinevate tasandite tugiala ja koridore definitsioone ning selgitatud nende ning spetsiifiliste tingimuste funktsioone. Tugialade ja koridoride ruumikujud on määramine on asjakohane siis, planeeringus eristatud, kuid loobutud on tugialade kui see on ka sisuliselt vajalik hierarhilisest liigitumisest, mis ei ole mõistlik. Tugialade RV toimimiseks. Antud juhul hierarhiast (olulisusest rohelise võrgustiku süsteemis) seda vajalikuks ei ole peetud, lähtumine võimaldab kõige paremini tagada rohelise kuna KSH hinnangul on RV võrgustikku toimimist ja objektiivselt tingimustega toimiv ja seatud tingimused arvestamist. piisavad. 1.6 ÜP peatükk 5.2.2. Tingimused rohelise võrgustiku ÜP tingimusi korrigeeritakse toimivuse tagamiseks punktis 2 ja punktis 6 ei ole nii, et looduslike alade kooskõlas. 50 meetri laiune koridor sobib eeldatavalt ainult osatähtsus ei tohi langeda metskitsest väiksematele metsloomadele vabalt koridorides alla 70% koridori liikumiseks, mistõttu sisuliselt on tegemist rohelise keskmisest läbimõõdust. võrgustiku koridori läbilõikamisega. Koridoride laius sõltub millise hierarhilise tasandi tugialasid ühendatakse, milliste liikide liikumiste jaoks need on mõeldud. Näiteks kui koridori põhifunktsiooniks on kahe suurulukite refuugiumi vahelise rändekoridorina toimimine (sh ka metsasisestele elupaikadele spetsialiseerunud inimpelglikele ning aeglaselt levivatele liikidele) siis on koridori laius vähemalt 500 meetrit. Pärnu maakonnaplaneeringuga on rohelise võrgustiku koridoride keskmiseks laiuseks sõltuvalt rohelise võrgustiku tasandist ja koridori eesmärgiks määratud 250 m kuni 2 km. 1.8 ÜP peatükis 5.2.2. punktis 13 on öeldud, et Rail Baltic RAM-i poolt 19.01.2022 raudtee rajamisel tuleb ehitada välja ulukiläbipääsud korraldatud töökoosolekul (ökoduktid ja loomade läbipääsuvõimalused raudtee tutvustati eelistatud ristumisel veekogudega). Rohevõrgustiku sidususe ja trassivarianti, millele ulukiläbipääsude toimivuse tagamisega tuleb arvestada koostatakse MPL-gu taristu edasisel planeerimisel ning arendustegevuse eskiislahendus. Selgitame, et kavandamisel. Saarde valla lõigus on käimas Pärnu ÜP-s oli seni kajastatud maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori riigikohtu poolt kehtetuks asukoha määramine“ uuendamise protsess. tunnistatud RB trassi koridori, Maakonnaplaneeringu uuendamise esialgsete tulemuste kuna ÜP eelnõu koostamise selgudes tuleb ÜP-sse kanda Rail Baltic trassikoridor koos ajaks eelistus puudus. RB trassi ökoduktide jt kaasnevate ehitiste asukohtadega. asukohta korrigeeritakse, kui Ökoduktide asukohas ja lähiümbruses (vähemalt 500 m riiklikul tasandil on otsus, raadiuses) tuleb üldplaneeringuga seada tingimused millise trassi variandiga MPL maakasutusele ökoduktide läbipääsude toimimiseks. eskiislahenduse koostamisel Ökoduktide asukohad peavad olema sidusad valla rohelise edasi minnakse. Otsusele tuginedes täpsustatakse nii RB 42 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele võrgustiku teiste osadega. Palume antud küsimuses trassi koridori asukohta ÜP-s konsulteerida ka Rail Baltic Estonia OÜ-ga. kui seotud teemasid, sh ökoduktid ja RV. 1.9 ÜP peatükis 5.2.2. alapunktis 9 on öeldud: „Võimalusel Selgitame, et vastav tingimus vältida uute karjääride rajamist (sh olemasolevate tulenes MPL-st. Tingimus SK- laiendamist) rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui karjääri st eemaldatakse, kuna rajamine on möödapääsmatu, tuleb enne kaevandama leevendusmeetmete asumist kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või rakendamise tingimus juba -ala, et sidusus säiliks“. Palume täpsustada ja selgitada, sisaldub SK-s (kui nimetatud kuidas see võiks praktikas toimuda. aladel on kaevandamine vältimatult vajalik, tuleb rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud oleksid leevendatud ja minimaalsed). 1.10 ÜP peatükis 5.2.4. joonisel on Surju külas määratud Ettepanekuga arvestatakse. elamumaa juhtotstarve ka ehituskeeluvööndisse (edaspidi Lisatakse SK täpsustus, et ka EKV). Palume lisada seletuskirja selgitus, et juhtotstarbe määramine ei juhtotstarbe määramine ei tekita ootust ehitusõiguse tekita ootust ehitusõiguse saamiseks ehituskeeluvööndisse või ehituskeeluvööndi saamiseks osas jätta ehitusõigust sisaldav juhtotstarve määramata. ehituskeeluvööndisse, lähtuda tuleb LKS-st. 1.11 ÜP peatükk 5.2.4.4. (Kalda ehituskeeluvööndi Nõustume, et kuna õueala ja vähendamine Veski kinnistul). Juhime tähelepanu, et olemasolev hoonestus Veski kinnistul ulatub taotletav ehituskeeluvööndi katastriüksusel on olemas, ei vähendamine ka kõrvalolevale kinnistule. Lisaks, kuna ole ehituskeeluvööndi LKS § 38 lg 4 p 1 ei laiene ehituskeeld hajaasustuses vähendamise taotlus olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, asjakohane. mis ei jää veekaitsevööndisse, siis taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamist Veski kinnistul olemasoleva õueala peal ka 20 meetrini, kuigi seal saab ehitada 10 meetrini veekogust (veekaitsevööndini). Palume lisada põhjendused, miks avalikust huvist lähtuvalt on vajalik seal üldkehtivale normile erand teha. 1.12 ÜP peatükk 5.2.4.4. (Kalda ehituskeeluvööndi Ettepaneku sisu jääb vähendamine Sepa kinnistul). Palume lisada põhjendused, ebaselgeks. Nimetatud miks avalikust huvist lähtuvalt on vajalik seal üldkehtivale kinnistul olemasolev hoonestus normile erand teha. puudub. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletakse endise talukoha taastamiseks. LKS puudub säte, justkui võib ehituskeeluvööndi vähendamist taotleda üksnes avalikust huvist lähtuvalt. 1.13 ÜP peatükk 5.2.4.4. Kohalikud omavalitsused võivad Selgitame, et kehtivate ÜP-ga viia uue üldplaneeringu koostamise raames läbi (Saarde valla üldplaneering ja varasemate planeeringutega antud EKV vähendamise Surju valla üldplaneering) kaardistamise, millega kehtestuksid varasemate EKV ehituskeeluvööndit vähendatud vähendamiste nõusolekud ja need kanduksid uude ei ole. planeeringusse. Seega tuleb EKV vähendamise 43 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele kaardistamisel (joonisel) ning seletuskirjas või lisas kujutada/loetleda varasemad EKV vähendamised. Üldplaneeringu tööprotsessi ja/või kooskõlastamise käigus annab Keskkonnaamet seisukoha, kas varasemad EKV vähendamised jäävad kehtima ja nendega võib uue ÜP puhul arvestada (kui olud on muutunud, siis võib erandjuhul olla vajalik uus EKV vähendamise kaalumine). Juhul kui koostatava üldplaneeringu raames ei viida läbi EKV kaardistamist ja/või ei tooda välja veekogusid, kus eelmiste planeeringutega on EKV-d vähendatud, siis automaatselt varasemad nõusolekud EKV vähendamiseks uude planeeringusse üle ei kandu. 1.14 ÜP peatükk 5.4.5.3. Palume arvesse võtta, et ka Ettepanekuga arvestatakse, väiketuulikud võivad kaitstavate loodusobjektide täiendus lisatakse SK. läheduses avaldada negatiivset mõju, mistõttu tuleb väiketuuliku kavandamisel koostööd teha ka Keskkonnaametiga. 1.15 ÜP peatükis 5.4.5.3. on öeldud, et planeeringuga Selgitame, et tuuleenergia ja nähakse ette põhimõtteliselt sobivad alad tuuleenergia tuuleparkide kui ORME arendamiseks. Põhimõtteliselt sobivate alade asukohtade määramise teema väljaselgitamiseks viidi planeeringu koostamisel läbi ÜP-s veel täpsustub. Lõplikud välistavatel teguritel põhinev ruumianalüüs. 28.06.2021 seisukohad ja ORME käsitlus edastas Keskkonnaamet omavalitsustele ja konsultantidele ÜP-s selgub pärast eelnõu omapoolsed soovitused tuuleparkide planeerimiseks ja arutelusid (orienteeruvalt puhvrid, mille puhul tuleb eeldada tuulepargi rajamisel märts-aprill). Hetkeseisukoht liigi pesitsusalale või elupaigale või kaitstavale alale on, et ÜP määrab ORME negatiivse mõju avaldumist. Tegemist on parimal asukohad, kuid arvestatakse ka olemasoleval teabel põhineva soovitusega, mis lähtub KeA seisukohaga. See tuuleparkide poolt potentsiaalselt mõjutatud tähendab, et uurimist vajavad elustikurühmade käitumuslikust iseloomust ning alad tõenäoliselt ÜP-st liigirühmade ohustatusest (st mitte pelgalt kuuluvusest eemaldatakse. teatud kaitsekategooriasse), mille järgimine üldisel ÜP raames ei ole tasemel planeeringuid koostades võimaldab minimeerida erialaekspertide kaasamine ja negatiivse mõju elustikule. Saarde ÜP ruumialalüüsi vastavate uuringute läbiviimine tulemusena selgunud võimalikud sobivad alad kattuvad ajaressurssi arvestades suures osas Keskkonnaameti soovitatud puhvritega, kus võimalik. ala arendamise võimalikkus tuleks välja selgitada Tuuleparkide rajamise täiendavate uuringute tulemusena. võimalusi kaitstavate Keskkonnaameti hinnangul, juhul, kui on tegemist Natura loodusobjektide puhvertsooni ala kaitse-eesmärke mõjutava tegevusega (st tegevusega, saab kaaluda ja hinnata mille ebasoodne mõju eesmärkidele ei ole Natura eriplaneeringu(te) raames asjakohase hindamise tulemusena välistatud), siis ei saa eriplaneeringu(te) käigus negatiivset mõju aktsepteerida ja ka puhveralasse on läbiviidavate uuringute alusel. tuulepargi rajamine seega välistatud. Muudel juhtudel ei saa Keskkonnaameti väljapakutud puhvrite ulatuses ilma Kasutatud infokihte täpsema analüüsita järeldada, et negatiivne mõju uuendatakse. kaitsealadele või bioloogilisele mitmekesisusele puudub. Esmalt tuleks teostada kameraalne analüüs (sh arvestada liigi jaoks vajalikke toitumislasid ja rändekoridore) ning 44 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele selle tulemuste põhjal otsustada, millised andmed on olemas, millised puudu, seega millised täiendavad uuringud või inventuurid on vajalikud. Kameraalse analüüsi ning täiendavate uuringute vajaduse väljaselgitamise peab linnustiku ja käsitiivaliste osas teostama erialaekspert (linnustiku osas sõltuvalt mõjutavast liigist nt MTÜ Eesti Ornitoloogiühingu ja/või MTÜ Kotkaklubi liige). Üldplaneeringus on võimalik tuuleenergeetika ala kavandada kaitstavate loodusobjektide puhvertsooni juhul, kui on põhimõtteline veendumus, et ala on tuuleenergia arendamiseks vähemalt osaliselt kasutatav. Tuuleenergia arendamiseks sobivate alade ja põhimõtteliselt sobivate alade väljaselgitamiseks tuleb kasutada ajakohast infot Keskkonnaregistris, hetkel on arvestamata uuemad püsielupaigad ja liikide leiukohad. Samuti on ebaühtlaselt käsitletud riigi maal asuvaid vääriselupaiku, mille kaitse on kohustuslik. Keskkonnaameti detailsemad märkused tuuleenergeetika alade kaupa on esitatud kaardikihtidel, mis on antud kirja lisas. 1.16 ÜP peatükk 5.4.5.3. Saarde valla lääneosas tuleb RAM-i poolt 19.01.2022 arvesse võtta tuuleparkide arendusalade ja teiste korraldatud töökoosolekul taristuobjektide eeldatavaid koosmõjusid. Tuuleparke ei tutvustati eelistatud saa kavandada Rail Balticu (edaspidi RB) raudteeprojekti trassivarianti, millele leevendus-või heastamismeetmete (nt RB ökoduktid, koostatakse MPL-gu kaitsealuste liikide kompensatsioonialad jne) aladele võiuuendamisel eskiislahendus. lähedusse, sest see minimeerib meetmete rakendamise Selgitame, et ÜP-s oli seni efektiivsuse ning tekitab täiendavaid negatiivseid kajastatud riigikohtu poolt koosmõjusid. Saarde ÜP-s kattuvad mitmed kehtetuks tunnistatud RB trassi tuuleenergeetika alad RB ökoduktidega, asuvad koridori, kuna ÜP eelnõu ökoduktide piiranguvööndis või rohelise võrgustiku koostamise ajaks eelistus osades, mis on vajalikud ühenduskohad ökoduktide ja puudus. Nõustume, et RB trassi rohelise võrgustiku vahel. asukohta tuleb korrigeerida ja seoses sellega täpsustada ka seotud teemasid. Korrektuurid viiakse sisse, kui on teada riiklikul tasandil otsus, millise trassi variandiga MPL eskiislahenduse koostamisel edasi minnakse. Otsusele tuginedes täpsustatakse nii RB trassi koridori asukohta ÜP-s kui seotud teemasid – RV, ökoduktid, kohalikud peatused, tuuleparkide (ORME) asukohad jne. 1.17 ÜP peatükk 5.4.5.3. Peame vajalikuks üldplaneeringu Ettepanekuga ei arvestata. koostamisel kasutada ka üle-eestilise maismaalinnustiku Kuna üleriigilise uuringu 45 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele analüüsi tulemusi (koostaja: Eesti Ornitoloogiaühing). tulemused selguvad sügiseks, ei Analüüsis esitatakse laiapõhjalisem teave maismaa ole võimalik nendega linnustikust (peamised rändeteed, ööbimis-(puhke-) ja arvestada. toitumisalad), mis peaks aitama paremini planeerida potentsiaalseid tuuleenergiaks sobivaid maismaa-alasid. Üleriigilise uuringu vahearuanne valmib tõenäoliselt 2022. aasta märtsis. 1.18 ÜP peatükk 5.4.5.3. punkt 10.1 Saarde vallas ei ole Ettepanekuga arvestatakse. asjakohane välja selgitada mõju lendoravale. 1.19 ÜP seletuskirjas ja maakasutusplaanil on viidatud Ettepanekuga arvestatakse. EELISele, korrektne on viidata Keskkonnaregistrile. 1.20 KSH aruande peatükis 4.1.1 on öeldud: Arvestades, et Ettepanekuga arvestatakse. Saarde valla puhul ei ole rohelise võrgustiku toimimise osas kriitilisi konflikte ja ka ÜP rakendumine ei too kaasa olemasoleva olukorraga võrreldes märkimisväärset muutust (v.a tuuleenergeetika arendusalad, mis selguvad lõplikult ÜP põhilahenduse staadiumis), ei saa mõju rohelisele võrgule lugeda oluliseks ja üldplaneeringu tasemel leevendavate meetmete ning täiendavate kasutustingimuste seadmine ei ole vajalik.“ Arvestades, et enamik tuuleenergeetika alasid asub kohaselt rohelise võrgustiku tuumalades ja koridorides, tuleb tuuleenergeetika arendusalade selgudes hinnata kumulatiivseid mõjusid rohelise võrgustiku sidususele ja funktsioonide säilimisele. 1.21 KSH aruande ptk 4.1.2 tabelis 4 on käsitlemata ÜP- Tähelepanekuga arvestatakse, ga kavandatud perspektiivsete tuletõrje veevõtukohtade KSH aruannet täpsustatakse. rajamine Reiu jõe kaldale, millega on planeeritud veevõtt Reiu jõe loodusalalt. Ehitustegevusega võib suureneda sette kanne Reiu jõkke, millest avalduvat mõju loodusala kaitse-eesmärkidele peab vältima või leevendama. 1.22 KSH aruanne peatükk 4.1.3 lk 26 teine lõik. KSH Ettepanekuga ei arvestata. väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) dokumendis on Leiame, et kaitstavate alade nimekiri 2019 a seisuga ja siin on toodud 2021. aasta nimekirja esitamine KSH oktoobriseis, seega VTK-s esitatud tabel ja joonis ei lähe aruandes ei ole sisuliselt aruandes kirjeldatuga kokku. Lisaks on VTK-s öeldud, et põhjendatud. KSH-s antakse täpsemalt käsitletakse kaitstavaid loodusobjekte ja VTK-ga võrreldes ajakohane vääriselupaikasid KSH aruandes. ülevaade kaitstavate alade Palume lisada KSH aruandesse kaitstavate alade nimekiri, koguarvust ning mõju nagu on lisatud Natura alade nimekiri (seejuures hindamisel käsitletakse ÜP soovitame nimetada ka Vabariigi Valitsuse määruse, lahenduse ja avalduva mõju millega ala kaitsekord ja kaitse-eesmärk on kehtestatud, kontekstis asjakohaseid number ja vastuvõtmise kuupäev). konkreetseid kaitsealasid ja objekte. 1.23 KSH aruande peatükk 4.1.3 lk 26 kolmas lõik. Palume Ettepanekuga arvestatakse. üle kontrollida projekteeritavad alad, lisada ka projekteeritavad üksikobjektid ja hoiualad. 46 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele 1.24 KSH aruande peatükis 4.1.3, lk 27 joonisel on endiselt Ettepanekuga arvestatakse. Rannametsa jõe lammimets ja puudu on projekteeritavad üksikobjektid. Palume joonist uuendada. II Maavarad 2.1 ÜP peatükk 4.17. punkt 9 Viitamine, et turbamaardlate Ettepanekuga arvestatakse, kasutuselevõtmisel arvestada „Pärnumaa turbavarude viide eemaldatakse. arengukava (aastani 2030)“ suunistega, ei ole enam asjakohane. Turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba taotleda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal7. Turba kaevandamist piirab endiselt turba kasutuse maakondlik aastamäär. 2.2 ÜP peatüki 4.17. punkt 11 tuleks sõnastada järgmiselt: Ettepanekuga arvestatakse. „ Maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (vajadusel keskkonnamõju hindamine; müra, tolmu mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Mõjude hindamisel tuleb arvesse võtta ka materjali väljaveoga seotud mõjusid ning kumulatiivseid mõjusid“. III Välisõhk Ettepanekuga arvestatakse, KSH aruannet täpsustatakse. 3.1 ÜP peatükis 5.5.2. ja KSH aruande peatükis 4.5.1.4. ORME asukohtade on tuulikute osas kirjutatud: „…samuti võib kokkulepete väljaselgitamisel rakendatakse saavutamise korral teoreetiliselt ka loobuda välisõhu 1 km puhverala kriteeriumi, mis normi tagamisest (nt kui maaomanik on huvitatud enda on üldjuhul piisav vahemaa ka maale tuulikute paigutamisest ja aktsepteerib kaasnevaid müra normväärtuste mõjusid).“Juhime tähelepanu, et välisõhus leviva müra tagamiseks. KSH aruandes normtasemed kuuluvad keskkonna kvaliteedi piirväärtuste tuuakse hinnang, et müra hulka. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 7 lg 3 aspektist tulenevalt võib sätestab, et keskkonna kvaliteedi piirväärtusi ei tohi maaomanikuga kokkuleppel inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada. tuulikuid rajada ka Atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 56 lg 3 eluhoonetele lähemale kui 1 alusel tagab planeeringust huvitatud isik, et müra km, kuid ka sel juhul on sihtväärtust ei ületata. AÕKS § 59 kohaselt tagab soovitatav lähtuda asjakohaste müraallika valdaja, et tema müraallika territooriumilt ei müra normväärtuste tagamisest levi normtaset ületavat müra. Seega on seadusest (samas võib esineda ka tulenevalt kohustus tagada müraallikast mõjutatud maa- situatsioone, kus maaomanik on alal müra normtasemed vastavalt maakasutuse huvitatud enda maale tuulikute juhtotstarbele määratud müra normtaseme kategooriale. paigutamisest ja aktsepteerib Kui tuulikute rajamisel soovitakse mõjutatavatel maa- kaasneda võivaid mõjusid). aladel leebemaid müra piir-ja sihtväärtusi, tuleks muuta Kas vastav hinnang (et selle maa-ala maakasutuse juhtotstarvet. maaomanikuga nõusolekul võib elektrituuliku paigutada 47 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele elamule lähemale kui 1 km) ka ÜP-s tingimusena kajastub, selgub pärast eelnõu arutelusid. 3.2 ÜP peatükis 5.5.2. on toodud müra normtasemete Ettepanekuga ei arvestata. kategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutuse Kuna KSH aruandes on nii siht- juhtotstarbele. Iga kategooria puhul on välja toodud kui piirväärtused toodud, siis vastavad müra sihtväärtused. Kuna üldplaneeringu alal on sihtväärtused SK-st ka juba olemasolevaid müratundlikke alasid, kus kehtivad eemaldatakse. SK lisatakse müra piirväärtused, on selguse huvides müra kategooriate viide KSH aruandele. juures asjakohane märkida ära ka vastavad müra piirväärtused. 3.3 Tööstus-ja tootmisalade juures tuleks täpsustada, Ettepanekuga arvestatakse millise keskkonnamõjuga (sh. müra, välisõhusaaste, sh. osaliselt. ÜP on strateegiline lõhn, valgusreostus, jäätmeteke jne) objekte soovitakse arengudokument, mis planeerib näha sellel alal. maakasutust pikas 3.4 Saarde valla ÜP kohaselt asub mitmel pool äri- ja perspektiivis. Elluviimine tootmismaa elamumaa kõrval. Juhime tähelepanu, et sõltub suuresti arendushuvist, - olemasolevate või uute tootmisalade piirnemine elamu vajadustest ja kogukonna maa-aladega võib suure tõenäosusega põhjustada hilisema aktiivsusest. ÜP-s ei ole seega konfliktolukorra, sest paljude tööstus-või otstarbekas maa-alade lõikes toomistegevustega (sh soojatootmine) kaasneb lubatud tegevusi täpsemalt keskkonnahäiring (nt. lõhn, müra, tolm, muu õhusaaste kirjeldada. jne). Elamumaadega piirnev tootmistegevus tuleks Kuid nõustume, et tingimusi korraldada selliselt, et kaasnevad keskkonnahäiringud ei saab/tuleks veel täpsustada (kui leviks elamualadele ja muudele tundlikele aladele. tööstus/tootmine piirneb Tööstus/tootmine, mis on eeldatavalt suurema mõjuga, tundlike aladega või on tuleks planeerida tiheasustusest piisavalt eemale (piisav tegemist eeldatavalt suurema vahemaa selgitada välja KSH käigus). Mõistlik oleks teha mõjuga tegevusega). vahet suurema ja väiksema heitega/keskkonnahäiringuga tööstusel/tootmisel/tegevusel ning need planeeringus ära defineerida koos neile rakenduvate üldiste reeglitega (st. kus saab sellist tegevust teha, kus ei saa). Võimalusel kasutada väiksema heide/keskkonnahäiringuga ala puhveralana suurema heide/keskkonnahäiringuga ala ja elanike/laiema üldsuse poolt igapäevaselt kasutatavate alade vahel. Pargid, terviserajad ja muud sellised rekreatsiooniks mõeldud alad ei sobi kindlasti sellisteks puhveraladeks. Nende tootmis-ja ärimaade puhul, mis piirnevad elamualadega, on soovituslik müratekitavad tegevused teostada elamute suhtes teisel pool tootmishoonet, et suunata müra pigem tootmisala sisse. Müratekitavad tehnoseadmed, ventilatsiooniavad jms süsteemid tootmis-ja ärihoonetel, mille krundid piirnevad elamualadega või teiste müratundlike otstarbega kinnistutega, tuleks paigutada suunaga elamualadest eemale, tootmisala sisse. 3.5 Kui suured peaksid olema puhveralad, mis tagaks, et Ettepanekuga arvestatakse, SK elukeskkonnakvaliteet ei langeks olukorras, kus lisaks tingimuste osa täpsustatakse. 48 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele õigusaktides toodud piirväärtustele, soovib kogukond/ühiskond tüüpiliselt nö. ekstra kaitset. Kui ruumi puhveraladeks pole, tuleks eelnevalt välja selgitada või seada kohustus välja selgitada, kas eksisteerivad muud meetmed keskkonnamõju efektiivseks leevendamiseks/vähendamiseks. 3.6 ÜP peatükis 4.5. on öeldud: „Uute tootmisalade Võtame teadmiseks, vaatame paigutamisel kõrvuti elamute ja ühiskondlike hoonetega tingimused veelkord üle. tuleb kaaluda haljaspuhvri rajamise vajadust tootmisala ja tundliku ala vahele. Haljaspuhvri vajadust hinnata üksikjuhtumi põhiselt, tulenevalt tootmistegevuse iseloomust ja asukohast naaberalade suhtes. Haljaspuhvrite rajamisel arvestada, et haljastuse puhvertsoonina toimimiseks peab see üldjuhul olema okaspuid sisaldav segapuistu laiusega minimaalselt 30-50 m ning müra vähendava meetmena toimimiseks tuleks lisaks puudele istutada ka tihe põõsastik.“ Siinkohal tooks välja, et teatud keskkonnamõjude piiramisel/leevendamisel ei ole väikeses mahus kõrghaljastusel tõhusat efekti. Praktikas tuleb kombineerida kõrghaljastust koos läbimõeldud vahemaade ehk puhveralade suuruste leidmisega. IV Muu Tähelepanekuga arvestatakse. Sõnastust korrigeeritakse. 4.1 ÜP peatükis 3.3 on öeldud: „Päikesepargi ehitamiseks Mõeldud on üldisesse pindalaga üle 10000 m2 võib kohalik omavalitsus nõuda elektrivõrku ühendavate detailplaneeringu koostamist (välja arvatud päikesepargi päikeseparkide rajamist, kui rajamine hajaasustusega alal jäätmaale või kasutusest teenindamist vajav hoonestus välja langenud tootmisterritooriumile). Keskkonnamõju puudub ja eesmärk on eelhinnang on vajalik läbi viia tööstuslikel elektrienergia müük võrku. päikeseparkidele hoolimata pargi pindalast“. Selgitamata on tööstusliku päikesepargi olemus. Kas see on iga park, mille tootlikkus ületab enda majapidamise tarbeks vajamineva elektrikoguse? Ettepanek 22, Muinsuskaitseamet (ettepaneku kiri nr 7-1/1-48, registreeritud 04.02.2022) Ettepaneku sisu: Seisukoht: 1. KSH aruanne 1.1. Lisada analüüs, milles hinnatakse Kamali küla lähedale Vastuseks märgime, et kavandatud elektrituulikute arenduspiirkonna mõju tuuleenergeetika arendusalade kaunile veeteelõigule ning arheoloogiamälestisele (reg-nr käsitlus vaadatakse 11796). planeerimisettepaneku täpsustamise raames üle. Teie ettepanekut kaalutakse selle tegevuse raames. 1.2. lisada analüüs, milles hinnatakse Saarde kalmistu lähedale Tegemist on valdavalt asulas välja kavandatava tootmismaa mõju kalmistule. kujunenud olukorraga, kuhu üldplaneering ei näe ette olulisi muudatusi. Objektipõhise analüüsi 49 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele tegemist ei peeta seetõttu põhjendatuks. 1.3. käsitleda ptk 4.4 mh ka looduslikke pühapaiku Lisa 1. Info lisatakse planeeringusse. Saarde valla looduslikud pühapaigad alusel. 1.4. käsitleda ptk 4.4 ka avastamata arheoloogiapärandit ja Ettepanekuga arvestatakse. arheoloogiatundlikke alasid vastavalt Lisa 2 Saarde valla arheoloogiapärand. 2. Üldplaneering 2.1. soovitame kaaluda üldplaneeringu seletuskirja riikliku Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. kultuuripärandi käsitlusse järgneva info lisamist: 2.1.1. SK täiendatakse. 2.1.1. Kultuurimälestised näitavad piirkonna ja 2.1.2. SK täiendatakse, kui kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesisust, seetõttu kaitsevööndi osas lisatakse viide tuleb edasises tegevuses (detailplaneeringu registrile meetreid kajastamata. koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel) 2.1.3. SK täiendatakse. lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada 2.1.4. Juba sisaldub tingimusena nende kui olulise avaliku huviga. SK-s. MuKS-st lähtumine on 2.1.2. Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mälestiste puhul kohustuslik ÜP-st mille eesmärk on tagada mälestiste säilimine sõltumata, seetõttu selle eraldi ajalooliselt väljakujunenud maastikustruktuuris ja väljatoomine ei ole vajalik. mälestist väärivas keskkonnas. Kui õigusaktis ei ole 2.1.5. Ettepanek ei ole põhjendatud. määratud teisiti, siis on mälestise kaitsevöönd 50 m, MKA-l on võimalus kaaluda tihedalt koos asuvatele mälestistele võib olla määratud väärtusliku objekti mälestiseks ühine kaitsevöönd. Kui kinnismälestisele või tunnistamise menetluse algatamist kaitsevööndisse soovitakse ehitada või rajada teid, juba varem. Nõue on omandit liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus kitsendav ja ei ole põhjendatud. kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Juba mälestiseks tunnistamise 2.1.3. Kultuurimälestiste ja nende piiranguvööndite ettepaneku saanud objekti aktuaalne seis kajastub kultuurimälestiste registris lammutamise ja ümberehitamise (register.muinas.ee) ja tuleb enne iga järgmist etappi küsimustesse MKA-i kaasamisega (detailplaneeringu algatamine, nõustume, vastav täiendus lisatakse projekteerimistingimuste andmine, ehitusloa andmine SK-a. jms) registrist üle kontrollida. 2.1.6. Arheoloogia-tundlike alade 2.1.4. Mälestistena riikliku kaitse all olevad hooned hoida infot planeeringus kajastatakse. võimalusel kasutuses või kasutusest väljas olevatele Kindlasti lisatakse SK skeem, kus leida (uus) sobiv kasutusotstarve. Tagada ümbruse lisaks arheoloogiatundlikele aladele heakord ja vaadeldavus. Mälestisele suunatud tööde kajastuvad ka arvel muistised, mis ei tegemisel lähtuda muinsuskaitseseadusest ole veel kaitse all. Selgitame, et tulenevatest põhimõtetest ja nõuetest. kuna arheoloogiatundlike alade 2.1.5. Riikliku kaitse all mitte olevate väärtuslike kaardikiht on ajas muutuv (MKA-i üksikobjektide nimekirja kuuluvate hoonete ja poolt täpsustatav), ei ole see ÜP-ga rajatiste lammutamise soovi korral teha koostööd kehtestatav, vaid informatiivne. Muinsuskaitseametiga eesmärgiga anda ametile Alad kajastatakse võimalus kaaluda objekti mälestiseks tunnistamise maakasutusplaanil seega taustainfo menetluse algatamist. Samuti tuleb kaasata amet juba all. Täiendame ÜP-d, et planeerides mälestiseks tunnistamise ettepaneku saanud objekti arendustegevust ja/või lammutamise ja ümberehitamise küsimustesse. ehitustöid/kaevetöid 2.1.6. Lisaks riikliku kaitse all olevatele arheoloogiatundlikel aladel, tuleb arheoloogiamälestistele ning teadaolevatele arheoloogilise kultuurikihi muististele ja leiukohtadele, mida ei ole jõutud kaitse olemasolu võimalusega arvestada ja alla võtta, on suur osa arheoloogiapärandist veel leiu puhul tuleb tegevustes lähtuda avastamata. Muinsuskaitseameti poolt tehtava MuKS-st. arheoloogiatundlike alade analüüsi abil on võimalik 2.1.7. SK täiendatakse. vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski 50 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid seni 2.1.8. SK täiendatakse looduslike avastamata ja prognoosimata muistiseid võib välja pühapaikade teemakäsitlusega. tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Selle hävimise vältimiseks tuleb nii riigil kui ka kohalikul omavalitsusel tagada meetmed selle kaitseks (MuKS § 76 lg). Seetõttu tuleb: KMH kohustusega tegevuste kavandamisel kogu valla territooriumil (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) kooskõlastada alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (alus: muinsuskaitseseaduse § 31 lõige 3). Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: • algatatakse detailplaneeringut; • kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on suurem kui 500 m². Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused. Arheoloogiatundlikele aladele planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis on võimalik, et tulevikus tuleb asjakohane info ka mõnest muust andmebaasist. 2.1.7. Ajaloolise kalmistu laiendamisel tuleb arvestada kalmistuseaduse § 4 esitatud nõuetega, sh tuleb kalmistule ette näha vähemalt 50 meetri laiune vöönd kalmistu välispiirist. Sinna on keelatud rajada ehitisi ja planeerida maakasutust, mis võib põhjustada kalmistul müra, välja arvatud kalmistut teenindav rajatis. 2.1.8. Looduslikud pühapaigad on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud paigad või asjad. Need on olulised rahvapärimuskultuuri ning kohaliku identiteedi kandjad. Eesti looduslikud pühapaigad on üks huvitavamaid ja mitmekihilisemaid mälestiste liike – need on kohad, mis ühendavad endas nii materiaalseid kui ka vaimseid väärtuseid. Looduslikeks pühapaikadeks võivad olla metsad või puuderühmad, üksikud puud, allikad, jõed, ojad või erinevad maastikuvormid nagu kivid, künkad, orud ja pangad. Loodusliku pühapaiga peamiseks tunnuseks on suulise rahvapärimuse olemasolu, mis kõneleb pühakspidamisest, ohvrite toomisest, palvetamisest ja ravitsemisest. Eestis olevatest looduslikest pühapaikadest on osa kas muinsus- või looduskaitse all, kuid enamik on kaardistamata 51 Saarde valla ÜP ja KSH eelnõu avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja Saarde valla seisukohad esitatud ettepanekutele ning teave nende kohta ei ole alati kättesaadav maakasutuse muutuseid planeerivatele asutustele ning maaomanikele. 2.2. soovitame seletuskirjas välja toodud XX sajandi objektid Ettepanekuga arvestatakse. kanda kaardile või lisada seletuskirja nende täpne aadress SK lisatakse aadress. 2.3. lisada kergliiklusteede peatükki: kultuurimälestiste Ettepanekuga arvestatakse. SK (soovitatavalt ka mitte kaitse all oleva pärandkultuuri, lisatakse, et kui kinnismälestisele arheoloogiaobjektide jms) lähedusse kavandatavate või selle kaitsevööndisse soovitakse kergliiklusteede projekteerimisel teha koostööd ehitada või rajada teid, liine, trasse Muinsuskaitseametiga; vm, tuleb kavandatav tegevus 2.4. lisada päikeseenergia peatükki: kultuurimälestiste MKA-ga kooskõlastada. (soovitatavalt ka mitte kaitse all oleva pärandkultuuri, Sõnastus „läheduses“ on arheoloogiaobjektide jms) lähedusse kavandatavate ebamäärane ja tingimuse päikeseparkide projekteerimisel teha koostööd rakendamist raskendav. Muinsuskaitseametiga; 2.5. soovitame olulisemate ruumiliste vajaduste peatükki Ettepanekuga arvestatakse. lisada ka kultuuripärandi kaitsmine ja väärtustamine; 2.6. lisada väärtusliku maastiku kasutustingimustesse: alale Ettepanekuga arvestatakse. jäävate miljööväärtuslike hoonestusalade puhul lähtuda neile ptk 5.1.1. kehtestatud ehitustingimustest; 2.7. soovitame lisada Surju raudteejaama hoonete kompleksi Ettepanekuga arvestatakse. väärtuslike üksikobjektide nimekirja; 2.8. lisada kaunite tee- ja veeteelõikude ning ilusa vaatega Ettepanekut kaalutakse. Tegemist kohtade kasutustingimustesse: mitte rajada nende on arvestatava piiranguga olukorras, lähedusse või vaadete ette päikese- ja tuuleparke; kus kliimaeesmärkide täitmiseks on vaja leida lahendusi ka ÜP-s. Väljatoodud sõnastuses jääb mitmetimõistetavaks termin „läheduses“. 2.9. korrigeerida Kilingi-Nõmme kalmistu nimetuse õigeks: Ettepanekuga arvestatakse. Saarde kalmistu; 2.10. korrigeerida maakasutusplaanil mälestiste tähistust Ettepanekuga arvestatakse. selliselt, et need oleksid kaardilt selgelt loetavad. Näiteks tähistada maa-alalised mälestised viirutusega. 2.11. soovitame kajastada ajaloolisi looduslike pühapaiku Ettepanekuga arvestatakse. Saarde valla üldplaneeringus eraldi lõiguna peatükis „KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID“, et tõsta teadlikust ning tagada nende säilimine (Lisa 1. Saarde valla looduslikud pühapaigad). Riikliku kaitseta pühapaigad (Lisa 1 Tabel LPP 2) soovitame võtta kohaliku kaitse alla ja looduslikke pühapaiku peaks kuvama kaardil eraldi kihina. 2.12. lisada seletuskirja arheoloogia teema vastavalt Lisale Ettepanekuga arvestatakse. 2. Joonisel esitada eraldi kihina arheoloogiamälestised, arvel muistised ja arheoloogiatundlikud alad. Lisa 3. Joonis arheoloogiamälestised ja arvel muistised, Lisa 4. Joonis arheoloogiatundlikud alad. 52