Kaitseministeeriumile
Seisukohad Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringule
Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu (KVKP REP) vastuvõtmise järgselt soovime
esitada järgnevad seisukohad.
1. Mõju inimestele ei ole analüüsitud piisavalt. Inimesi ei ole korrektselt kaasatud ega
õigeaegselt informeeritud. Infojagamist on protsessi käigus lubatud korduvalt
parendada, kuid seda pole märkimisväärselt toimunud. REPi avaliku väljapaneku
eelset, aegset ega järgset arutelu pole planeeritud.
2. Põhja-Eesti harjutusala sõjaväeliste arenduste planeerimine ja nende arenduste
läbiviimine üksteisest eraldiseisvalt ei võimalda kumulatiivse mõju arvestamist
looduskeskkonnale ega inimestele. Inimesed, kohalikud omavalitsused ega
riigiametid pole võimelised nn tükeldatud planeeringuid koosmõjus mõistma.
3. Keskpolügooni laiendatud ohualad (nagu ka keskpolügooni alalt välja jääv Tapa
lähiharjutusala) on legaliseeritud õigusaktidega eksitavate pealkirjade all.
Laiendatud ohualade kasutamisega seoses pole hinnatud keskkonnamõjusid, mõju
inimesele ega ka ülalmainitud alternatiivse matkatee trassi ja vaatetorni rajamisega
kaasneva leevenduse piisavust.
4. Planeeringus kavandatavaid tegevusi (nt ohualade tähistus, kinnistute
võõrandamine, metsade raadamised jms) viiakse ellu juba enne planeeringu
kinnitamist.
5. Kinnistute võõrandamist Põhja-Eesti harjutusalal viiakse läbi ebakorrektselt:
kinnistuomanikke ei informeeritud ega kaasatud õigeaegselt; ei ole selge, kas
võõrandamise käigus selgitati ja selgitatakse inimestele piisavalt nende õigusi ja
võimalusi; protsess on ebamäärane ja võõrandatavate hoonestatud kinnistute
omanikele äärmiselt frustreeriv. Esilekerkivaid vaidlusaluseid küsimusi ei lahendata
inimestele soodsal viisil, vaid kasutatakse Kaitseministeeriumi kui tugevama poole
survet.
6. Mitmed teemad on planeeringu koostajatele selginenud alles planeeringu
koostamise käigus, see on aga muutnud planeeringu koostamise aluseks olnud
eeldusi, seisukohti ja retoorikat, mida planeeringu tutvustamisel on kasutatud.
Näiteks keskpolügooni kasutamine seente-marjade korjamiseks jm
loodustegevusteks, vt vastust LISi ettepanekutele REPi koondatud seisukohtades:
algselt kinnitati, et ala jääb koriluseks kasutusse, hiljem seisukohta lihtsalt muudeti
ja see, et ala pigem ei saa tulevikus kasutada, kirjutati planeeringusse sisse alles
viimases tagasiside voorus. Laiendatud ohualade osas kinnitati, et ohualadele ei
planeerita ehitustegevust ja alade kasutamisega ei kaasne mõjusid. Reaalsuses
projekteeritakse ja ehitatakse ohualal asuvasse miljööväärtuslikku Rabasaare külla
linnavõitlusala. Lausa kurioosne on Terviseameti poolt REPi kooskõlastuste juures
välja toodud vastuolu: “KSH aruande eelnõus (lk 31) on välja toodud, et KVKP jaoks
sobiva asukoha tingis üks asjaoludest, et ala on kaugemal kui 20 km linnadest ja
asulatest. Sama aruande eelnõus (lk 28 ja 46) on välja toodud, et KVKP kaguosas
umbes 2 km kaugusel asub Tapa linn. Juhime tähelepanu, et eeltoodud info on
vastuolus.” Antud vastuolu likvideeritakse planeeringu läbiviija poolt seletuskirja ja
KSH aruande korrigeerimisega viimases etapis. REPi vastuolud ja ebakohad ning
nende selgitamisel esitatud protsessi käigus muutunud andmed ja seisukohad
tekitasid kogukonnas põhjendatud arvamuse, et planeeringu protsessi käigus
inimestele valetatakse ja hämatakse. Kahjuks ei tehtud planeeringu käigus läbiviija
poolt samme, mis vastupidist oleks kinnitanud.
7. Kaitseministeeriumi huvi kõikide Põhja-Eesti harjutusala arendusalade ja sinna
kavandatavate tegevuste kohta on olnud teada juba KVKP REPi algatamisel. REPi
tänase detailsusastmega saanuks kõiki nimetatud alasid käsitleda ühtse tervikuna.
Meie hinnangul ei ole korrektne planeeringu läbiviija poolne seisukoht
“harjutusväljade lahendamine ühe planeeringuna pärsiks kiiresti arenevate ja
muutuvate riigikaitseliste vajadustega arvestamise võimaluse, kuna kogu Põhja-
Eesti harjutusalade arendamine võib jääda ühe konkreetse piirkonna probleemide
või murekohtade taha”. Esiteks, planeeringuid viiaksegi kokku lepitud
protseduurireeglitega läbi selleks, et oleks võimalik arvestada kõigi osapooltega.
Teiseks, kogukonna ettepanekutega pole KVKP planeerimisel nagunii arvestatud.
Sisulisi muudatusi ja arendusi on KVKP REPis tinginud ainult Keskkonnaameti poolt
koordineeritav ja tingimusena esitatud Natura hüvitusmeetmete rakendamine. Pole
alust arvata, et teiste Põhja-Eesti harjutusala osade puhul oleks asi teisiti.
8. Negatiivsete mõjude leevendamiseks metsade elustikule ja kaitstavate liikide
elupaikadele sätestatakse REPis “eelistatult püsimetsanduse kasutamine
harjutusvälja maa-alal väljaspool planeeritud arendusalasid, sest arendustööde
raames tehakse niigi väga suurel pindalal (kuni 6000 ha) raadamistöid”. Mõiste
“eelistatult” viidi korrektuurina sisse RMK poolse soovi põhjal ja REPist ei järeldu,
kuidas sellekohaseid otsuseid ja tegevusi kontrollitakse. Samas LISi-poolse
ettepanekuga käsitleda lisaks keskpolügoonil asuvale metsale ka ohualadel asuvaid
ja keskpolügooni ümbrusse jäävaid väljaspool ohualasid, ent müra-, vibratsiooni ja
liiklushäiringu alades olevaid metsi kõrgendatud avaliku huviga, nn KAH-aladena,
kus teostatavatesse metsamajandamise otsustesse peab kaasama ka kohaliku
kogukonna, ei arvestatud. Sellekohase kokkuleppe tegemine kogukonnaga
suunatakse REPi läbiviijate poolt kohalikesse planeeringuprotsessidesse. Ei ole õige
jätta sisuliselt leevendava meetme sisseviimist ja järelevalvet kohaliku kogukonna
liikmete kanda, kes teeksid seda oma vabast ajast ja tasustamata. Sellekohase
protsessi peaks sarnaselt Natura hüvitustega läbi viima planeeringu läbiviija.
Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi
Katrin Kull,
[email protected]
27.02.2022