Vastus moodustatava Peetla looduskaitseala piiride muutmise ettepanekule

Erik Ratnik Teie 14.01.2022 Vestur OÜ [email protected] Meie 23.02.2022 nr 8-2/22/302-2 Vastus moodustatava Peetla looduskaitseala piiride muutmise ettepanekule Austatud härra Ratnik Olete pöördunud seoses kaitseväe keskpolügooni (edaspidi KVKP) Natura hüvitusmeetmete kava, kavandatava Peetla soo looduskaitseala (edaspidi LKA) ja selle piires paikneva Salla uuringuruumiga. Palute arvata moodustatava Peetla soo looduskaitseala piirest välja Salla uuringuruumi (66,22 ha), võimaldades ammendada turbavaru sellel juba kaevandatud maardla kuivendusest tugevalt mõjutatud alal, kus pole Teie hinnangul tõendatud kaitseväärtuste esinemine. Palute leida KVKP Natura hüvitusmeetmena kaitsealustele linnuliikidele vajalik kompensatsiooniala (62 ha) kuskil mujal moodustava looduskaitsealaga piirneval alal. Arutasime teemat ja Teie ettepanekut ühiselt Kaitseministeeriumi ja Keskkonnaametiga. Saadetav vastus väljendab meie ühist seisukohta. Vabariigi Valitsus algatas 21.07.2016 korraldusega nr 255 KVKP riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. KVKP REP-i keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) ja läbi viidud Natura asjakohase hindamise käigus jõuti järeldusele, et KVKP REP-iga kavandatav tegevus võib ka leevendusmeetmete rakendamisel mõjutada piirkonna Natura alade – Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualade kaitse-eesmärke, ja vajalik on hüvitusmeetmete rakendamine. 2020. aastal koostas OÜ Clanga KVKP Natura hüvitusmeetmete kava lisa 2 „Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu raames hüvitusmeetmete väljatöötamine Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele: metsis, must-toonekurg ja kaljukotkas”, mis nägi ette võtta kaitse alla Lääne-Virumaal asuv Peedla (Peetla) soo, kuhu jääb mitu kaljukotka pesapaika, lisaks metsise, must-toonekure ja kanakulli püsielupaigad. Seal on vajalik tagada terviklik kaitse soode ja soometsade kompleksile, mis on oluline kaljukotka elupaikade kaitse tagamisel. REP võeti vastu Vabariigi Valitsuse 6.12.2021 korraldusega nr 408 „Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu vastuvõtmine”. Eriplaneeringuga fikseeriti nii leevendusmeetmed kui Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 hüvitusmeetmed seoses avalduva mõjuga looduskaitse all olevatele aladele ja liikidele ning Natura alade kaitse-eesmärkidele. Hüvitusmeetmete rakendamiseks on KVKP REP ja selle KSH koostamise käigus koostatud hüvitusmeetmete kava, milles määratud hüvitusmeetmed on aluseks KVKP REP elluviimisele. KVKP REP elluviimist ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist. Lähtuvalt hüvitusmeetmete kavast loetakse hüvitusmeede rakendatuks, kui keskkonnaministri käskkirjaga on konkreetse ala kaitse alla võtmise ja/või kaitsekorra muutmise menetlus algatatud. Hüvitusmeetmete kava rakendamine toimub lähtuvalt hüvitusmeetmete kavas kokku lepitud prioriteetsetest tegevustest ning nende rakendamiseks vajalikest tegevustest ja nende ajakavast. Üheks hüvitusmeetmeks on kava järgi kaljukotka kaitse tõhustamine Natura alade võrgustikus, milleks on Lääne-Virumaal asuva Peedla (Peetla) soo kaitse alla võtmine ja liitmine Natura aladega hüvitusmeetme kavas toodud piirides ja kaitsekorraga septembriks 2021. Lähtuvalt KVKP hüvitusmeetmete kavast algatas keskkonnaminister oma 30.12.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/535 Peetla soo LKA moodustamise. Vastavalt Teie esitatud uuringuloa taotlusele on Keskkonnaamet 8.12.2021 korraldusega nr DM-116899-11 „Geoloogilise uuringu loa nr L.MU/514062 väljastamine Salla uuringuruumis” andnud välja uuringuloa, milles juhitakse tähelepanu, et Salla uuringuruumi alal on registreeritud I kaitsekategooria liigi kaljukotka elupaik (ühtlasi on tegemist projekteeritava Peetla soo looduskaitseala Välissoo sihtkaitsevööndiga) ja III kaitsekategooria liigi tedre elupaik. Piirneval alal esineb lisaks Peetla metsise püsielupaik. Teie poolt esitatud väide, et alal ei ole tõendatud kaitseväärtuste esinemine, ei vasta tõele. Kaljukotka seire andmete järgi oli pesakoht kaljukotka poolt kasutuses nii 2020. aastal (pesa oli kaunistatud, mune küll ei olnud) kui 2021. aastal (pesitsemine toimus, aga ei olnud edukas). Liigi seire ülevaade 2011‒2019 edastati Keskkonnaameti 22.09.2021 kirjas nr 7-4/21/16776-15. KVP REP hüvitusmeetmed välja töötanud OÜ Clanga ekspertide hinnangul kasutab kaljukotkas suurt territooriumit ja liigub ringi kogu Peetla soo ulatuses, kindlasti ka uuringualal, liik toitub pesast 2‒5 km raadiuses. Peetla soo lõunaosa (turbaväljadest ida ja kagupoolne osa) on kaljukotkale nn tuumikala ja kõige olulisem toitumisala, sest on vahetult pesa lähedal. Sealse soo pindala on ainult u 410 ha, millest uuringuala moodustab olulise osa (66 ha, u 16%), mistõttu on selle säilimine kaljukotkale ja teistele soo(metsa)liikidele, nagu teder ja metsis, väga oluline. 2021. aastal tellis Keskkonnaameti liigikaitsebüroo metsise analüüsi, mille raames tehti soomlaste eeskujul metsise asurkonnale mudel, mis näitab elupaiga sobivust liigile. Mudeli järgi on turbatootmisväljakute vahel paiknev Salla uuringuruum metsisele kõrge väärtusega ning 66 ha suurune ala on ühe metsiseperekonna oluline suvine territoorium. Metsise mudelit Peetla soo kohta tutvustas 15.12.2021 Keskkonnaameti ja OÜ VESTURi kohtumisel eluslooduse valdkonna nõunik Agu Leivits. KVKP REP hüvitusmeetmete kava kohaselt puuduvad Eestis alternatiivsed asukohad REP rakendamisega kaljukotkale avalduva mõju hüvitamiseks. REPi koostamise ajal oli Eestis kaks väljapoole kaitseala jäävat kaljukotka elupaika, mis mõlemad nähti REPiga ette kaitse alla võtta. Peetla soo LKA kirde/põhjanurk, mida soovitate kaaluda alternatiivina alale, kus soovite alustada kaevandamist, ei ole kaljukotka hüvitusmeetmeid välja töötanud liigieksperdi hinnangul samaväärne alternatiiv, kuna selle pindala ja väärtus kaljukotka elupaigana on oluliselt väiksem (sh ei anna hüvitusmeetme jaoks vajalikku suurust kokku) kui alal, kus praegu on kaitse alla võtmine algatatud. Hüvitusmeetmete kava kohaselt peab Peetla soos juurde loodava elupaiga pindala olema REPi mõjust lähtuva vajaduse katmiseks 911 ha. Kompensatsiooniala leidmine piirnevate alade arvelt ei ole võimalik, kuna lähiümbruses ei leidu sarnast mitmele liigile elupaigaks sobivat ala, mis moodustaks ühtse soomassiivina tervikliku elupaiga. Kavandatava kaitseala piir on määratud ekspertide poolt, kelle arvates jääb kaitseala piiridesse kaitsealustele liikidele piisavalt kvaliteetset elupaika. Ekspertiisis lähtuti sellest, et kompensatsioonialad on riigimaal, laienemist eramaadele ei toimu ning kaitseala piiritlemisel sellest ka lähtuti. Peetla sood ei ole kaevandamisega veel rikutud, kuigi kavandatavat kaitseala ümbritsevad idast, läänest ja põhjast maaparandussüsteemid, põhjast ja läänest ka turbatootmisalad. Kuivendusest tuleneb ka sooalade madal looduskaitseline hinnang, kuid kogu loodusliku taimestikuga säilinud Peetla sooala on kaljukotkale sobiv elupaik. Pärast kaitseala moodustamist koostab Keskkonnaamet alale kaitsekorralduskava, milles planeeritakse elupaikade seisundi parandamiseks sobivad meetmed. Kui olemasolevatel tootmisaladel kaevandamise jätkamine ei muuda oluliselt kujunenud olukorda, siis uute tootmisalade rajamisel on liikidele täiendav negatiivne mõju. Kaljukotka kaitse tegevuskava kohaselt on kaljukotkast kõige rohkem ohustav tegur toitumisalade hävinemine ja kvaliteedi langus, mistõttu ei saa nõustuda Salla turbatootmisala laiendamisega. Keskkonnaameti 08.12.2021 nr DM-116899-11 loa andmise korralduses on välja toodud: „Geoloogilise uuringu luba ei anna uuringuloa omanikule garantiid, et talle hilisemalt antakse maavara kaevandamise luba ning geoloogilise uuringu loa saamisel ei teki õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks.“ Kaevandamisõiguse andmine otsustatakse eraldiseisva menetlusega, mille andmisest keeldutakse maapõueseaduse § 55 lg 2 p 12 alusel, kui taotletava kaevandamisloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Loa andmisest võib maapõueseaduse § 55 lg 3 p 2 järgi keelduda ka juhul kui taotletava kaevandamisloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada loodusobjekti, mille kaitse alla võtmise menetlus on looduskaitseseaduse § 9 lõike 1 kohaselt algatatud, ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Kaljukotka tegevuskavas on liigi pesasoode pindaladeks märgitud keskmiselt 1755 ha. Kaljukotkas on üks suurima kaitseväärtusega liik ja suure pindala leidmine kaljukotka vajadusi arvestades oli raske. Eestis on keeruline leida sellise pindalaga „vaba sood”, seetõttu osutus valituks 1467 ha suurune kavandatav kaitseala, kus on mitu kaljukotka pesapaika ning metsise, must-toonekure ja kanakulli püsielupaigad. Mida suurem on soo, seda olulisem on see kaljukotka populatsioonile. Liiki saab kaitsta kõige efektiivsemalt siis, kui kaitseme tema elupaiku – veel looduslikus seisundis suuri soid. Eeltoodut arvestades ei näe me võimalust arvata Salla uuringuruumi (66,22 ha) välja moodustatava Peetla soo looduskaitseala piiridest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Savisaar Minister Teadmiseks: Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaamet Marika Erikson, 626 2880 [email protected]