Joogivee määruse muutmise määruse allkirjastamine (direktiivi ülevõtmine)

MINISTRI MÄÄRUS 03.03.2023 nr 9 Sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1“ muutmine Määrus kehtestatakse veeseaduse § 85 lõike 2, § 853 lõike 2, § 854 lõike 6 ja 857 lõike 4 alusel. Sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määruses nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“; 2) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „ning joogivee proovide analüüsimeetodid“ sõnadega „ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“; 3) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) veeseaduse § 87 lõikes 11 nimetatud toidukäitlejale.“; 4) paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Vett magestavale ja reisijaid vedavale merelaevale, mis tegutseb joogivee käitlejana, ei kohaldata käesoleva määruse §-des 131 ja 132 sätestatut. (5) Pudelisse või mahutisse villitavale joogiveele ei kohaldata käesoleva määruse §-des 12, 121, 131, 132 ja 134 sätestatut.“; 5) paragrahvi 2 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „viimase nõudmisel“; 6) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse sõna „kinnistuid“ sõnadega „tarbimiskoha veevärki“ ja sõnad „kinnistu veevärgist“ sõnadega „tarbimiskoha veevärgist“; 7) paragrahvi 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Joogivee käitlemisel joogiveega kokkupuutuvad veevarustussüsteemi seadmed, veepuhastuskemikaalid, vahendid ja materjalid ning nende tootmiseks kasutatavad lähteained ja koostised ei tohi halvendada joogivee kvaliteeti ega ohustada inimese tervist otseselt ega kaudselt ning peavad olema kooskõlas veeseaduse §-s 855, ehitusseadustiku §-s 11 ja kiirgusseaduse §-s 22 sätestatud nõuetega.“; 8) määrust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses: „§ 21. Koostis ja lähteaine (1) Koostis käesoleva määruse tähenduses on metalli, emaili, keraamilise või mõne muu anorgaanilise materjali keemiline koostis. (2) Lähteaine käesoleva määruse tähenduses on orgaaniliste materjalide või sideainete segude valmistamiseks tahtlikult lisatav aine.“; 9) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse peale tekstiosa „§-des 4 ja 5“ tekstiosaga „ning § 121 lõikes 2“; 10) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse peale tekstiosa „§-des 4–6“ tekstiosaga „ning § 121 lõikes 2“; 11) paragrahvi 4 lõigete 1 ja 2 tabelites asendatakse sõna „Enterokokid“ sõnadega „Soole enterokokid“; 12) paragrahvi 4 lõike 2 tabelist jäetakse välja kolm viimast rida; 13) paragrahv 5 sõnastatakse järgmiselt: „§ 5. Keemilised kvaliteedinäitajad Keemilised kvaliteedinäitajad joogivees on järgmised: Näitaja Piirsisaldus Ühik Märkused Akrüülamiid 0,10 µg/l Märkus 1 Antimon 10 µg/l Arseen 10 µg/l Benseen 1,0 µg/l Benso(a)püreen 0,010 µg/l Bisfenool A 2,5 µg/l Boor 1,5 mg/l Märkus 10 Bromaat 10 µg/l Märkus 2 1,2-dikloroetaan 3,0 µg/l Elavhõbe 1,0 µg/l Epikloorhüdriin 0,10 µg/l Märkus 1 Fluoriid 1,5 mg/l Haloäädikhapped 60 µg/l Märkus 13 (HAAs) Näitaja Piirsisaldus Ühik Märkused Kaadmium 5,0 µg/l Kloraat 0,25 mg/l Märkus 11 Klorit 0,25 mg/l Märkus 11 Kroom 25 µg/l Märkus 12 Mikrotsüstiin-LR 1,0 µg/l Märkus 14 Nikkel 20 µg/l Nitraat 50 mg/l Märkus 3 Nitrit 0,50 mg/l Märkus 3 Pestitsiidid 0,10 µg/l Märkused 4 ja 5 Pestitsiidide summa 0,50 µg/l Märkused 4 ja 6 PFASid kokku 0,50 µg/l Märkus 15 PFASide summa 0,10 µg/l Märkus 16 Plii 5 µg/l Märkus 9 Polütsüklilised 0,10 µg/l Määratakse aromaatsed ühendite süsivesinikud (PAH) summaarne sisaldus Märkus 7 Seleen 20 µg/l Märkus 17 Tetrakloroeteen ja 10 µg/l Määratakse trikloroeteen ühendite summaarne sisaldus Trihalometaanide 100 µg/l Määratakse summa ühendite summaarne sisaldus Märkused 2 ja 8 Tsüaniid 50 µg/l Uraan 30 μg/l Vask 2,0 mg/l Märkus 9 Vinüülkloriid 0,50 µg/l Märkus 1 Piirsisaldus näitab monomeeride jääksisaldust vees, arvutatuna, lähtudes Märkus maksimaalse eraldumise spetsifikatsioonidest vastava polümeeri kokkupuutel veega. 1  Võimaluse korral, desinfitseerimist kahjustamata, peaksid joogivee käitlejad püüdlema Märkus väiksema väärtuse poole. 2 Nitraadi ja nitriti proportsioonid joogivees peavad olema: Märkus (NO3) / 50 + (NO2) / 3 ≤ 1 3 (NO3) ja (NO2) tähistavad nitraadi ja nitriti kontsentratsioone mg/l. Veetöötlusseadmetest väljumisel on nitriti piirsisaldus 0,10 mg/l. Pestitsiidide all mõistetakse järgmisi orgaaniliste ühendite gruppe: insektitsiidid, Märkus herbitsiidid, fungitsiidid, nematotsiidid, akaritsiidid, algitsiidid, rodentitsiidid, slimitsiidid, 4 pestitsiididega seotud tooted (sealhulgas kasvuregulaatorid) ning kõigi nende ühendite metaboliidid (nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 3 punktis 32), mida peetakse joogivee puhul oluliseks. Pestitsiidi metaboliiti peetakse joogivee puhul oluliseks, kui on põhjust arvata, et sellel on pestitsiidse toime osas lähteainega samaväärsed olemuslikud omadused või kui see ise kujutab või selle laguproduktid kujutavad tarbijatele terviseriski. Joogivees mitteoluliste metaboliitide sisalduse 0,1 μg/l ületamisel määratakse konkreetsele metaboliidile täpsemini kohalduv suunisväärtus Põllumajandus- ja Toiduameti eksperthinnangu põhjal. Seiret kohaldatakse üksnes nende pestitsiidide ja nende mitteoluliste metaboliitide suhtes, mida võib asjaomases veevarustuses leiduda. Kui seire käigus leitakse mitteolulisi metaboliite koguses, mis ületab eksperthinnangu käigus määratud suunisväärtusi, tuleb rakendada käesoleva määruse § 2 lõiget 2. Piirsisaldus kehtib iga üksiku pestitsiidi kohta. Aldriini, dieldriini, heptakloori ja Märkus heptakloorepoksiidi puhul on piirsisaldus 0,030 μg/l. 5 Pestitsiidide summa tähendab kõikide seire käigus koguseliselt määratud pestitsiidide Märkus sisalduse summat. Joogivees mitteoluliste metaboliitide kontsentratsioonide summa 6 0,5 μg/l ületamisel määratakse täpsemini kohalduv suunisväärtus Põllumajandus- ja Toiduameti eksperthinnangu põhjal. „Summa” tähendab seiremenetluse käigus igas andmekategoorias tuvastatud ja kvantifitseeritud kõigi üksikute mitteoluliste metaboliitide summat. Uuritavad ühendid on: benso(b)fluorantreen, benso(k)fluorantreen, Märkus benso(ghi)perüleen ja indeno(1,2,3-cd)püreen. 7 Trihalometaanid on järgmised ühendid: kloroform, bromoform, dibromoklorometaan ja Märkus bromodiklorometaan. Trihalometaanide summa tähendab koguseliselt määratud 8 trihalometaanide sisalduse summat. Piirsisaldus 5 μg/l tuleb saavutada hiljemalt 12. jaanuariks 2036. Kuni selle kuupäevani Märkus on plii piirsisaldus 10 μg/l. Pärast seda kuupäeva tuleb piirsisaldus 5 μg/l saavutada 9 vähemalt tarbimiskoha veevärgi tarne lähtepunktis. Märkus Piirsisaldust 2,4 mg/l kohaldatakse siis, kui asjaomase veevarustussüsteemi 10 peamine veeallikas on magestatud vesi, või piirkondades, mille geoloogilised tingimused võivad põhjustada boori suurt sisaldust põhjavees. Märkus Piirsisaldust 0,70 mg/l kohaldatakse siis, kui joogivee desinfitseerimiseks 11 kasutatakse sellist desinfitseerimismeetodit, mis tekitab kloraati või kloritit, eelkõige kloordioksiidi. Joogivee käitlejad peaksid võimaluse korral püüdlema väiksema sisalduse poole, ilma et desinfitseerimine sellest kannataks. Seda näitajat mõõdetakse üksnes selliste desinfitseerimismeetodite kasutamise puhul. Märkus Piirsisaldus 25 μg/l tuleb saavutada hiljemalt 12. jaanuariks 2036. Kuni selle 12 kuupäevani on kroomi parameetri väärtus 50 μg/l. Märkus Seda parameetrit mõõdetakse üksnes siis, kui olmevee desinfitseerimiseks 13 kasutatakse sellist desinfitseerimismeetodit, mis võib tekitada haloäädikhappeid. See on järgmise viie esindava aine summa: monokloro-, dikloro- ja trikloroäädikhape ning mono- ja dibromoäädikhape. Märkus Seda näitajat mõõdetakse üksnes siis, kui veeallikat ohustab veeõitseng 14 (suurenenud tsüanobakterite rakutihedus või veeõitsengu tekkimise võimalus). Märkus „PFASid kokku“ tähistab kõiki per- ja polüfluoritud alküülühendeid. 15 Märkus „PFASide summa“ tähistab kõigi selliste § 14 lõikes 9 loetletud per- ja 16 polüfluoritud alküülühendite summat, mida peetakse joogivee puhul murettekitavaks. See on „PFASid kokku“ ainete alamrühm, mis sisaldab ühe osana kolme või enama süsinikuga perfluoroalküüli (nt –CnF2n–, n ≥ 3) või kahe või enama süsinikuga perfluoroalküüleetrit (nt –CnF2nOCmF2 m–, n ja m ≥ 1). Neid aineid hakatakse seirama, kui veeseaduse § 852 kohaselt tehtud joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise käigus jõutakse järeldusele, et nende ainete esinemine võib olla tõenäoline. Märkus Piirsisaldust 30 μg/l kohaldatakse piirkondades, mille geoloogilised 17 tingimused võivad põhjustada seleeni suurt sisaldust põhjavees.“; 14) paragrahvi 6 tabeli märkust 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Pudelisse või mahutisse villitud vee puhul, mis on looduslikult rikas süsinikdioksiidi poolest või sellega kunstlikult rikastatud, võib miinimumväärtus olla väiksem.“; 15) paragrahvi 6 tabeli märkus 7 sõnastatakse järgmiselt: „Näitajat mõõdetakse siis, kui riskihindamisest ilmneb selleks vajadus.“; 16) paragrahvi 6 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Töödeldav vesi ei tohi olla agressiivne ega söövitav. Kui töötluse tulemusel on vett märkimisväärselt demineraliseeritud või pehmendatud, võib seda kasutada joogiveena, kui veele lisatakse kaltsiumi- ja magneesiumisoolasid, et vähendada võimalikku negatiivset mõju tervisele, vee söövitavust ja agressiivsust ning parandada maitset.“; 17) paragrahvi 9 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad „toiduaineid käitlevas ettevõttes“ sõnaga „toidukäitlemisettevõttes“; 18) paragrahvi 9 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „ISO 5667-5“ tekstiosaga „EVS-ISO 5667-5“; 19) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Legionella proove tarbimiskoha veevärgis võetakse Legionella leviku riskikohtadest, sellega süsteemset kokkupuudet kajastavatest kohtadest või mõlemast.“; 20) paragrahvi 9 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „analüüsimeetodid“ tekstiosaga „, välja arvatud hägususe mõõtmine,“; 21) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Käesoleva määruse §-s 14 sätestatud analüüsimeetodite suhtes alternatiivsete meetodite samaväärsuse hindamiseks võib kasutada standardit EVS-EN ISO 17994, mis kehtib mikrobioloogiliste meetodite võrdväärsuse hindamise standardina, või standardit EVS-EN ISO 16140. Kui see võimaldab teha kindlaks selliste analüüsimeetodite samaväärsuse, mille põhimõtted ei kuulu EN ISO 17994 kohaldamisalasse, võib kasutada ka muud samalaadset rahvusvaheliselt tunnustatud protokolli, kuid mitte mikrobioloogiliste kultuuride kasvatamise suhtes.“; 22) paragrahvi 10 lõikes 3 esitatud tabel sõnastatakse järgmiselt: „ Näitaja Uurimise nõuded  Alumiinium Näitajat tuleb uurida, kui alumiiniumi või selle ühendeid kasutatakse veepuhastuskemikaalidena. Muudel juhtudel uuritakse näitajat süvakontrolli käigus. Ammoonium Näitajat tuleb uurida, kui kasutatakse kloorimist. Muudel juhtudel uuritakse näitajat süvakontrolli käigus. Värvus Elektrijuhtivus Escherichia coli Näitajat käsitatakse põhinäitajana, mille proovivõtusageduse suhtes ei kohaldata käesoleva määruse §-s 12 esitatud veevarustussüsteemi riskihindamisest tulenevat vähendamist. Näitajat seiratakse alati vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud sagedusega. Lõhn Raud Näitajat tuleb uurida, kui rauda või selle ühendeid kasutatakse veepuhastuskemikaalidena. Muudel juhtudel uuritakse näitajat süvakontrolli käigus. Nitrit Näitajat tuleb uurida, kui kasutatakse kloorimist. Muudel juhtudel uuritakse näitajat süvakontrolli käigus. pH Maitse Kolooniate arv 22 ºC juures Coli-laadsed bakterid Hägusus Jääkkloor Näitajat tuleb uurida joogivee kloorimisel. Soole enterokokid Näitajat käsitatakse põhinäitajana, mille proovivõtusageduse suhtes ei kohaldata käesoleva määruse §-s 12 esitatud veevarustussüsteemi riskihindamisest tulenevat vähendamist. Näitajat seiratakse alati vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud sagedusega. “; 23) paragrahvi 10 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tavakontrolli käigus määratakse täiendavad näitajad, kui see tuleneb käesoleva määruse § 12 lõike 1 alusel koostatud riskihinnangust või veeseaduse § 92 lõike 1 punktist 11. (5) Süvakontrolli eesmärk on saada teavet joogivee vastavusest kõikidele käesoleva määruse §-des 4–6 sätestatud kvaliteedinäitajatele, välja arvatud § 121 lõikes 2 nimetatud näitajad.“; 24) paragrahvi 10 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „(8) Tava- ja süvakontrolli käigus jaotusvõrgu, mahutite, tsisternide, kanistrite või pudelite kaudu edastatava ning toidu käitlemisel kasutatava joogivee kvaliteedinäitajate, välja arvatud radioloogilised näitajad, määramiseks võetavate proovide minimaalne arv on järgmine: Jaotusvõrgu, mahutite, Tavakontrolli minimaalne Süvakontrolli minimaalne tsisternide, kanistrite ja proovide arv aastas proovide arv aastas pudelite kaudu edastatava (vt märkust 2) (vt märkust 2) joogivee hulk m³/ööpäevas (vt märkust 1) Kuni 10 1 kahe aasta jooksul (vt 1 kümne aasta jooksul (vt märkust 3) märkust 3) 11 kuni 100 2 1 (vt märkust 4) 101 kuni 1000 4 1 1001 kuni 10 000 4 esimese 1000 1 esimese 1000 m3/ööpäevas kohta m3/ööpäevas kohta + 3 iga täiendava 1000 + 1 iga täiendava 4500 m³/ööpäevas ja ülejäänud m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust osa kohta kogumahust (vt märkust 2) 10 001 kuni 100 000 4 esimese 1000 3 esimese 10 000 m3/ööpäevas kohta m3/ööpäevas kohta + 3 iga täiendava 1000 + 1 iga täiendava 10 000 m³/ööpäevas ja ülejäänud m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust osa kohta kogumahust (vt märkust 2) üle 100 000 4 esimese 1000 12 esimese 100 000 m3/ööpäevas kohta m3/ööpäevas kohta + 3 iga täiendava 1000 + 1 iga täiendava 25 000 m³/ööpäevas ja ülejäänud m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust osa kohta kogumahust (vt märkust 2) Märkus 1. Vee kogus arvutatakse kalendriaasta keskmise väärtusena. Miinimumsageduse kindlaksmääramiseks võib vee hulga asemel kasutada veevarustussüsteemi elanike arvu, eeldades inimese ööpäevaseks veetarbimiseks 200 l. Märkus 2. Osutatud sagedus arvutatakse järgmiselt: nt 4300 m³/ööpäevas = 16 tavakontrolli näitajate proovi (neli proovi esimese 1000 m³/ööpäevas kohta + 12 proovi ülejäänud 3300 m³/ööpäevas kohta). Märkus 3. Kehtib joogivee käitlejatele, kellele pole tehtud erandit veeseaduse § 857 tähenduses tingimusel, et § 10 lõikes 3 osutatud põhinäitajaid määratakse üks kord aastas. Märkus 4. Seiret võib teha üks kord kuue aasta jooksul, kui veevarustussüsteemi ei integreerita uut joogivee allikat või ei tehta veevarustussüsteemis selliseid muudatusi, mille tulemusel võib eeldada veekvaliteedi halvenemist.“; 25) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses: „(11) Joogivee kvaliteedinäitajate üle tuleb teha operatiivseiret, mille eesmärk on anda vahetu ülevaade süsteemi toimimise tulemustest ja veekvaliteedi probleemidest ning mis võimaldab kohe rakendada eelnevalt kavandatud parandusmeetmeid. (12) Operatiivseire programmid peavad olema varustuspõhised, võttes arvesse ohtude ja ohtlike olukordade kindlakstegemise ning veevarustussüsteemi riskihindamise tulemusi, ning need peavad olema mõeldud kõigi veevõtul, vee töötlemisel, jaotamisel ja säilitamisel rakendatavate kontrollimeetmete tõhususe kinnitamiseks. (13) Operatiivseire programm sisaldab hägususe seiret, et kontrollida veevarustusjaamas regulaarselt hägusustekitajate füüsilise eemaldamise tõhusust filtreerimisprotsessis vastavalt esitatud võrdlusväärtustele ja sagedustele. Hägususe seiret ei kohaldata selliste põhjaveeallikate puhul, kus hägusust põhjustavad raud ja mangaan: Operatiivseire näitaja Võrdlusväärtus Hägusus veevarustusjaamast väljuvas vees 0,3 NTU 95% proovidest ja mitte ükski ei ületa 1 NTU Veevarustustsoonis ühe päeva jooksul jaotatava või Proovide ja analüüside toodetava vee kogus (m3) miinimumsagedus kuni 1000 Üks kord nädalas 1001 kuni 10 000 Üks kord päevas üle 10 000 Pidevalt (14) Operatiivseire programm sisaldab järgmiste näitajate seiret toorvees, et kontrollida töötlemisprotsesside tõhusust seoses mikrobioloogiliste riskidega: Operatiivseire Võrdlusväärtus Ühik Märkused näitaja Somaatilised 50 (toorvee Plaaki Seda näitajat mõõdetakse siis, kui kolifaagid puhul) moodustavad riskihindamine näitab selle asjakohasust. ühikud Riskihindamises määratakse kindlaks ka (PFU)/100 ml näitaja seirepunktid ja seiresagedus. Kui toorvees leitav kontsentratsioon on > 50 PFU/100 ml, tuleb teha käitlusahela etappide järgsed analüüsid, et määrata kindlaks rakendatud meetmetest tulenev patogeenide logaritmilise vähenemise ulatus ja hinnata kas patogeensete viirustega saastumise risk on piisavalt kontrolli all. “; 26) paragrahvi 11 lõikes 1 asendatakse sõna „viie“ sõnaga „kuue“; 27) paragrahvi 11 lõike 5 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) valgala ja toiteala, veevõtu-, töötlemis-, säilitamis- ja jaotustaristu kontroll kooskõlas veeseaduse § 852 lõike 2 alusel kehtestatud joogiveehaardest võetava vee seire nõuetega ja veeseaduse § 854 ja selle alusel kehtestatud seirenõuetega.“; 28) paragrahvi 11 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Joogivee kontrolli kava võib põhineda käesoleva määruse § 12 lõikes 1 nimetatud veevarustussüsteemi riskihindamisel ja veeseaduse §-s 852 sätestatud joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihinnangul.“; 29) paragrahv 12 sõnastatakse järgmiselt: „§ 12. Veevarustussüsteemi riskihindamine ja -juhtimine (1) Veevarustussüsteemi riskihindamine peab: 1) võtma arvesse veeseaduse §-s 852 sätestatu kohaselt tehtud joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise tulemusi; 2) sisaldama veevarustussüsteemi kirjeldust alates veevõtukohast, vee töötlemisest, säilitamisest ja jaotamisest kuni tarne lähtepunktini; 3) hõlmama veevarustussüsteemi ohtude ja ohtlike olukordade kindlakstegemist ning kasutatava joogivee kvaliteedist inimeste tervisele tuleneva võimaliku riski hindamist, võttes arvesse kliimamuutustest, leketest ja lekkivatest torudest põhjustatud riske. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riskihindamise tulemuste põhjal tuleb joogivee käitlejal rakendada järgmisi riskijuhtimismeetmeid: 1) veevarustussüsteemis kindlaks tehtud joogivee kvaliteeti ohustada võivate riskide ennetamiseks ja leevendamiseks kontrollimeetmete määratlemine ja rakendamine; 2) joogiveehaarde valgalalt ja toitealalt tulenevate joogivee kvaliteeti ohustada võivate riskide leevendamiseks veevarustussüsteemis kontrollimeetmete määratlemine ja rakendamine; 3) käesoleva määruse §-s 10 sätestatud varustuspõhise operatiivseire programmi rakendamine; 4) joogivee ettevalmistamisel või jaotamisel desinfitseerimise kasutamisel desinfitseerimise tõhususe kontrolli tagamine, et desinfitseerimise kõrvalsaadustest tulenev saaste oleks võimalikult väike, ilma et desinfitseerimine sellest kannataks, et veepuhastuskemikaalidest tulenev saaste oleks võimalikult väike ja et vette jäävad ained ei seaks ohtu veeseaduse §- des 85, 87 ja 92 sätestatud üldiste kohustuste täitmist; 5) veevarustussüsteemis kasutatavate joogiveega kokkupuutuvate materjalide, veepuhastuskemikaalide ja filtreerimisvahendite veeseaduse § 855 nõuetele vastavuse kontrollimine. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riskihindamise tulemuste põhjal võib joogivee käitleja joogivee kontrolli kava kooskõlastamisel näitaja seiresagedust vähendada või selle seiratavate näitajate loetelust eemaldada, välja arvatud § 10 lõikes 3 osutatud põhinäitajate puhul, kui Terviseamet on veendunud, et see ei ohusta joogivee kvaliteeti: 1) lähtuvalt näitaja toorvees esinemise sagedusest vastavalt veeseaduse § 852 lõike 2 alusel sätestatud joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise nõuetele; 2) kui näitaja võib tuleneda üksnes teatava töötlemisviisi või desinfitseerimismeetodi kasutamisest ja veekäitleja seda viisi või meetodit ei kasuta või 3) käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud spetsifikatsioonide alusel. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riskihindamise tulemuste põhjal tuleb joogivee käitlejal joogivee kontrolli kava kooskõlastamisel joogivees seiratavate näitajate loetelu laiendada või nende seiresagedust suurendada, võttes aluseks näitaja toorvees esinemise sageduse vastavalt veeseaduse § 852 lõike 2 alusel sätestatud joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise nõuetele või käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud spetsifikatsioonide alusel. (5) Veevarustussüsteemi riskihindamine keskendub käesoleva määruse §-des 4–6 loetletud näitajatele ning veeseaduse § 856 lõikes 1 viidatud jälgimisnimekirja (edaspidi jälgimisnimekiri) kantud ainetele ja ühenditele. (6) Kui veeseaduse §-s 852 sätestatud joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise või sama seaduse §-s 853 sätestatud veevarustussüsteemi riskihindamise tulemusel selgub, et jälgimisnimekirja ainete ja ühendite suunisväärtused on ületatud, peab joogivee käitleja neid aineid ja ühendeid seirama nõuetele vastavuse hindamise kohas Terviseameti määratud proovivõtusagedusel. (7) Veeseaduse §-s 853 sätestatud veevarustussüsteemi riskihindamise tulemuste kohaselt tuleb täiendada seiratavate näitajate loetelu ja suurendada käesoleva määruse § 10 lõikes 8 esitatud proovivõtusagedust, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: 1) käesoleva määruse §-des 4–6 ja §-s 10 loetletud näitajad või sagedused ei ole piisavad, et täita veeseaduse § 85 lõikes 1 ja § 87 lõikes 2 sätestatud kohustusi; 2) veeseaduse § 92 lõike 1 punkti 11 kohaldamise tulemusel on leitud aineid või mikroorganisme, mis kujutavad potentsiaalset ohtu inimese tervisele ja mida on vaja täiendavalt seirata; 3) on vaja tagada käesoleva määruse § 11 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmine; 4) veeseaduse §-s 852 sätestatud joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise tulemusel on vaja ennetusmeetmena suurendada proovivõtusagedust. (8) Veevarustussüsteemi riskihindamise tulemuste põhjal võib joogivee käitleja seiratavate näitajate loetelu lühendada ja käesoleva määruse § 10 lõikes 8 esitatud proovivõtusagedust vähendada, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) määratud on proovi võtmise koht ja sagedus vastavalt näitaja päritolule, samuti selle kontsentratsiooni muutumine ja pikaajalised suundumused, arvestades käesoleva määruse § 2 lõikes 3, § 9 lõikes 1 ja § 13 lõikes 1 ning veeseaduse § 92 lõike 1 punktis 5 sätestatut; 2) proovivõtu miinimumsageduse vähendamiseks on kogu veevarustussüsteemi esindavatest proovi võtmise kohtadest vähemalt kolme aasta jooksul korrapäraste ajavahemike järel kogutud proovide tulemused alla 60% näitaja piirsisaldusest; 3) näitaja väljajätmiseks seirega hõlmatud loetelust on kogu veevarustussüsteemi esindavatest proovi võtmise kohtadest vähemalt kolme aasta jooksul korrapäraste ajavahemike järel kogutud proovide tulemused alla 30% näitaja piirsisaldusest; 4) seirega hõlmatud näitajate loetelust konkreetse näitaja väljajätmine põhineb riskihindamise tulemustel, milles on arvesse võetud joogiveeallikate seire tulemusi ja mis kinnitavad, et inimeste tervis on kaitstud joogivee saastatusest tuleneva kahjulik mõju eest vastavalt käesoleva määruse § 1 lõikes 1 sätestatule; 5) proovivõtusagedust on vähendatud või näitaja loetelust välja jäetud vastavalt käesoleva lõike punktidele 2 ja 3 ning riskihindamine on välistanud joogivee kvaliteedi halvenemise ohu. (9) Riskihinnangu koostamisel võetakse arvesse asjakohased ja usaldusväärsed uuringud, mis on riskihinnangu täiendamise aluseks. (10) Veevarustussüsteemi riskihindamise ja -juhtimise aruanne tuleb valmimisel saata teadmiseks Terviseametile.“; 30) määrust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses: „§ 121. Tarbimiskoha veevärgi riskide vähendamise meetmed, jaotussüsteemi näitajate seire ja riskihindamise kokkuvõte (1) Tarbimiskoha jaotusega seotud riskide vähendamiseks kõigis tarbimiskoha veevärkides Terviseamet: 1) ärgitab avalike ja eravalduste omanikke tegema tarbimiskoha jaotusega seotud riskihindamist; 2) teavitab tarbijaid ning avalike ja eravalduste omanikke nende poolt võetavatest võimalikest meetmetest, mille eesmärk on kõrvaldada või vähendada joogivee kvaliteedinormide täitmata jätmise riske, mis tulenevad tarbimiskoha jaotussüsteemist; 3) nõustab tarbijaid joogivee tarbimise ja kasutamise tingimuste ning nende poolt võetavate võimalike meetmete küsimustes, et vältida nende riskide uuesti avaldumist; 4) tagab, et seoses Legionellaga rakendatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 22 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid. (2) Prioriteetse tarbimiskoha jaotussüsteemide riskihindamisel kasutatavad näitajad: Näitaja Näitaja Ühik Märkused piirsisaldus Legionella < 1000 CFU/l Näitaja piirsisaldus on kehtestatud veeseaduse §-s 854 sätestatud tarbimiskoha veevärgi riskihindamise ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 sätestatud parandusmeetmete ja kasutuspiirangute kohaldamiseks. Nendes paragrahvides sätestatud meetmete rakendamist võib kaaluda isegi siis, kui näitaja väärtus ei ole saavutatud, näiteks nakkuste ja haiguspuhangute korral. Sellisel juhul tuleb nakkusallikas kindlaks teha ja Legionella liik tuvastada. Plii 10 μg/l Näitaja piirsisaldus on kehtestatud veeseaduse §-s 854 sätestatud tarbimiskoha veevärgi riskihindamise ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 sätestatud parandusmeetmete ja kasutuspiirangute kohaldamiseks. Prioriteetse tarbimiskoha omanik peab tegema kõik endast oleneva, et saavutada hiljemalt 12. jaanuariks 2036 väiksem väärtus, milleks on 5 μg/l. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jaotussüsteemi näitajate seire tagatakse veeseaduse § 854 lõikes 1 sätestatud analüüsis välja valitud prioriteetses tarbimiskohas samas analüüsis välja selgitatud sagedusel. (4) Kui veeseaduse §-s 854 sätestatud tarbimiskoha veevärgi riskihindamise või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ainete seire tulemusel selgub, et kinnistusisesest jaotussüsteemist või sellega seotud tootest või materjalist tuleneb risk inimese tervisele, peab prioriteetse tarbimiskoha omanik vajaduse korral koostöös joogivee käitlejaga rakendama käesoleva määruse § 13 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud meetmeid. (5) Tarbimiskoha veevärgi riskihindamise kohta koostab Terviseamet kokkuvõtte, mis sisaldab teavet käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel tehtud seire tulemuste kohta, käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 4 kohaselt rakendatud meetmete kohta, sealhulgas teave rakendatud meetmete liigi ja saavutatud edu kohta, mis on võetud seoses olemasolevates kinnistusisestes jaotussüsteemides pliist valmistatud osade väljavahetamiseks.“; 31) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui joogivesi ei vasta käesoleva määruse §-des 4–6 sätestatud nõuetele ja näitajate piirsisalduste järgimata jätmine on käsitatav võimaliku ohuna inimese tervisele, peab joogivee käitleja kohe: 1) uurima kvaliteedi mittevastavuse põhjusi; 2) andma tarbijale asjakohast nõu täiendavate ettevaatusabinõude kohta, mida rakendada tervise kaitseks; 3) rakendama vajalikke meetmeid parameetrite mittevastavuse vähendamiseks, nagu asjakohased puhastusmeetodid, et muuta vee omadusi enne selle jaotusvõrku suunamist, vähendades või likvideerides seeläbi riski, et vesi pärast jaotusvõrgu läbimist parameetrite väärtustele ei vasta, ning teavitama sellest tarbijaid ja Terviseametit; 4) teavitama mõjutatud tarbijaid võimalikust ohust tervisele ja selle põhjustest, näitaja väärtuse ületamisest ja rakendatud parandusmeetmetest, sealhulgas keelavatest või kasutust piiravatest meetmetest; 5) andma tarbijale vajalikku nõu vee tarbimise ja kasutamise tingimuste kohta ning ajakohastama oma soovitusi korrapäraselt, võttes eelkõige arvesse elanikkonnarühmi, kelle puhul on suurenenud veega seotud terviseriskide oht; 6) teavitama tarbijat, kui on kindlaks tehtud, et võimalikku ohtu inimeste tervisele enam ei ole, ning teatama tarbijale, et teenus toimib taas tavapärasel viisil.“; 32) määrust täiendatakse §-dega 131–134 järgmises sõnastuses: „§ 131. Joogivee kvaliteedinõuete erand (1) Käesoleva määruse §-s 5 sätestatud keemiliste kvaliteedinäitajate piirväärtuste järgimisest võib teha veeseaduse §-s 857 sätestatud erandi (edaspidi erand). (2) Erandi kohaldamisel märgitakse järgmist: 1) erandi tegemise põhjused; 2) asjassepuutuv näitaja, eelnevad asjaomased seiretulemused ja erandiga lubatav maksimaalne lubatud näitaja väärtus; 3) geograafiline piirkond, ööpäevas tarbimiseks antava vee kogus, asjassepuutuv elanikkond ja mõjutatud toidukäitleja; 4) asjakohane seireskeem, vajaduse korral tihedama seiresagedusega; 5) vajalike parandusmeetmete kava lühikokkuvõte, sealhulgas tööde ajakava ja maksumuse prognoos ning tingimused ülevaatuse kohta; 6) erandi kehtivusaeg. (3) Erandi kehtivus ei tohi ületada kolme aastat. Enne erandi kehtivuse tähtaja lõppu hindab Terviseamet, kas saavutatud edu on piisav. (4) Kui Terviseamet leiab, et käesoleva määruse §-s 5 sätestatud näitajate väärtusele mittevastavus on tühine ja kui käesoleva määruse § 13 lõike 1 alusel rakendatavatest meetmetest piisab, et probleem 30 päeva jooksul kõrvaldada, ei märgita erandisse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavet. Sellisel juhul märgib Terviseamet erandis üksnes asjassepuutuva näitaja lubatud maksimumväärtuse ja probleemi kõrvaldamiseks antud tähtaja. (5) Käesoleva paragrahvi lõikele 4 ei saa tugineda, kui veevarustuse mittevastavus mõne näitaja väärtusele on väldanud viimase 12 kuu jooksul kokku rohkem kui 30 päeva. (6) Veeseaduse § 92 lõike 1 punktis 111 sätestatud teavitust ei pea rakendama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud olukorras, välja arvatud juhul, kui Terviseamet otsustab teisiti. § 132. Tarbijale antav teave (1) Joogivee käitleja tagab vastavalt veeseaduse § 87 lõike 4 punktile 51, et joogivee tarbija saab korrapäraselt ja vähemalt üks kord aastas ilma küsimata ning kõige sobivamal ja kergesti ligipääsetaval kujul järgmise teabe: 1) teave joogivee kvaliteedi kohta, sealhulgas indikaatorparameetrid; 2) tarnitava joogivee liitri ja kuupmeetri hind; 3) kodumajapidamise tarbitud kogus vähemalt aasta või arveldusperioodi kohta koos kodumajapidamise aastase tarbimistrendiga, kui see on tehniliselt teostatav ja see teave on veekäitlejale kättesaadav; 4) kodumajapidamise aastase veetarbimise võrdlus keskmise kodumajapidamise tarbimisega, kui see on kohaldatav; 5) elektroonne viide veebilehele, kust leiab lõigetes 2–4 esitatud teabe. (2) Joogivee käitleja teeb tarbijale internetis kasutajasõbralikul ja tarbija vajadustega kohandatud viisil ning põhjendatud taotluse korral muul viisil kättesaadavaks järgmise teabe: 1) üldine teave joogivee käitleja identifitseerimisandmete, varustatava piirkonna ja varustatavate inimeste arvu kohta; 2) joogivee kvaliteedinäitajate kõige viimased seiretulemused, sealhulgas seiresagedus ja näitajate väärtused, mis ei ole vanemad kui üks aasta, välja arvatud juhul, kui käesoleva määruse §-s 10 on sätestatud teisiti; 3) teave kareduse, mineraalide, vees lahustunud anioonide/katioonide, nagu kaltsium, magneesium ja kaalium, ja nendega seotud väärtuste kohta; 4) teave võimaliku ohu kohta inimese tervisele ning sellega seotud tervise- ja tarbimisnõuanded või elektroonne viide sellisele teabele, kui Terviseamet on väärtuste ületamise korral tuvastanud võimaliku ohu inimeste tervisele; 5) teave veevarustussüsteemi riskihindamise kohta; 6) nõuanded tarbijale, sealhulgas selle kohta, kuidas vähendada veetarbimist, kui see on asjakohane, kuidas kasutada vett vastutustundlikult vastavalt kohalikele oludele ja kuidas vältida seisvast veest põhjustatud terviseriske. (3) Veekäitleja, kes tarnib vähemalt 10 000 m3 vett ööpäevas või teenindab vähemalt 50 000 inimest, avaldab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud teabele igal aastal järgmise teabe: 1) veesüsteemi üldine tulemuslikkus tõhususe seisukohast ja lekkemäärad, niipea kui see teave on kättesaadav; 2) veekäitleja teave veeteenuse omandistruktuuri kohta; 3) teave joogivee kuupmeetri eest võetava tariifi struktuuri kohta, sealhulgas püsi- ja muutuvkulud ning kulud, mis on seotud veeseaduse §-s 88 sätestatud meetmetega, kui joogivee käitleja on selliseid meetmeid rakendanud; 4) kokkuvõte ja statistika tarbijate joogiveega seotud kaebustest, kui need olemas on. (4) Põhjendatud taotluse korral antakse tarbijale juurdepääs käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud teavet käsitlevatele, kuni kümne aasta tagustele andmetele, kui need on kättesaadavad. (5) Kui joogivee käitlejal veebilehte ei ole, avaldab käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud teabe oma veebilehel kohaliku omavalitsuse üksus, kelle territooriumil teenust osutatakse. § 133. Julgeoleku tagamisega seotud teabe avalikustamine Joogivee käitleja ei avalikusta riigi julgeoleku tagamiseks teavet seoses tema opereeritavate veevarustuse välisvõrgu, veetöötlusjaama, puurkaevude ja veevõtukohtadega ega veetootmise meetodi detailset teavet, sealhulgas kohaldatud veetöötlemis- ja desinfitseerimisviiside kohta. § 134. Joogivee kvaliteedinõuete järgimise kokkuvõte (1) Terviseameti koostatav veeseaduse § 85 lõikes 3 sätestatud kokkuvõte sisaldab: 1) käesoleva määruse §-des 11 ja 12 sätestatu kohaselt kogutud seireandmeid §-des 4–6 sätestatud kvaliteedinäitajate väärtuste ületamise korral ning teavet rakendatud parandusmeetmete kohta; 2) teavet joogiveega seotud vahejuhtumitest, millega on kaasnenud võimalik oht inimeste tervisele, olenemata sellest, kas näitaja väärtusi ületati või mitte, ja mis kestsid kauem kui kümme päeva järjest ja mõjutasid vähemalt 1000 inimest, sealhulgas selliste vahejuhtumite põhjused ja rakendatud parandusmeetmed; 3) teavet kõigi veeseaduse §-s 857 sätestatu kohaselt tehtud erandite kohta, sealhulgas käesoleva määruse § 131 lõikes 2 sätestatud teavet.“; 33) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate määramiseks tuleb kasutada alljärgnevaid analüüsimeetodeid: Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad Analüüsimeetodid Escherichia coli (E. coli) ja coli-laadsed EVS-EN ISO 9308-1 või EVS-EN bakterid ISO 9308-2 Soole enterokokid EVS-EN ISO 7899-2 Kultiveeritavate mikroorganismide EVS-EN ISO 6222 loendamine – kolooniate loendamine 22 ºC juures Legionella EVS-EN ISO 11731 § 121 lõike 2 osa väärtusele vastavuse kohta; riskipõhiseks kontrollseireks ja kultiveerimismeetodite täiendamiseks võib kasutada ka muid meetodeid, nagu ISO/TS 12869, kiirkülvimeetodeid, mittekülvipõhiseid meetodeid ja molekulaarseid meetodeid, eelkõige qPCRi Clostridium perfringens (kaasa arvatud EVS-EN ISO 14189 eosed) Somaatilised kolifaagid Operatiivseireks võib kasutada § 10 lõiget 14, EVS-EN ISO 10705-2 ja ISO 10705-3 “; 34) paragrahvi 14 lõigetes 2 ja 8 asendatakse tekstiosa „lõigetes 3 ja 6“ tekstiosaga „lõikes 3“; 35) paragrahvi 14 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Analüüsimeetodi suutlikkusnäitaja „mõõtemääramatus”: Näitajad Mõõtemääramatus Märkused (vt märkust 1) % piirsisaldusest (v.a pH puhul) Alumiinium 25 Ammoonium 40 Akrüülamiid 30 Antimon 40 Arseen 30 Benso(a)püreen 50 Vt märkust 2 Benseen 40 Bisfenool A 50 Boor 25 Bromaat 40 Kaadmium 25 Kloriid 15 Kloraat 40 Klorit 40 Kroom 30 Vask 25 Tsüaniid 30 Vt märkust 3 1,2-dikloroetaan 40 Epiklorohüdriin 30 Fluoriid 20 Haloäädikhapped 50 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) 0,2 Vt märkust 4 Raud 30 Plii 30 Mangaan 30 Elavhõbe 30 Mikrotsüstiin-LR 30 Nikkel 25 Nitraat 15 Nitrit 20 Oksüdeeritavus 50 Vt märkust 5 Pestitsiidid 30 Vt märkust 6 Per- ja polüfluoritud alküülühendid (PFAS) 50 Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud 40 Vt märkust 7 Seleen 40 Naatrium 15 Sulfaat 15 Tetrakloroeteen 40 Vt märkust 8 Trikloroeteen 40 Vt märkust 8 Trihalometaanid kokku 40 Vt märkust 7 Orgaanilise süsiniku üldsisaldus 30 Vt märkust 9 Hägusus 30 Vt märkust 10 Uraan 30 Vinüülkloriid 50 “; 36) paragrahvi 14 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 37) paragrahvi 14 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 esitatud märkused on järgmised: Märkus 1 Mõõtemääramatus on mittenegatiivne parameeter, mis iseloomustab kasutatud teabe põhjal mõõtesuurusele omistatud väärtuste hajuvust. Mõõtemääramatus (k = 2) on lõikes 3 märgitud protsent näitaja piirsisaldusest või sellest rangem väärtus. Kui ei ole ette nähtud teisiti, hinnatakse mõõtemääramatust näitaja piirsisalduse tasemel. Märkus 2 Kui mõõtemääramatuse väärtust ei ole võimalik järgida, tuleks valida parim võimalik tehnika (kuni 60%). Märkus 3 Meetod peab võimaldama tuvastada mis tahes vormis tsüaniidi üldkogust. Märkus 4 Mõõtemääramatuse väärtust väljendatakse pH ühikutena. Märkus 5 Võrdlusmeetod: EVS-EN ISO 8467. Märkus 6 Üksikute pestitsiidide suutlikkusnäitajad on indikatiivsed. Mitme pestitsiidi puhul on võimalik saavutada mõõtemääramatus 30%, paljude pestitsiidide puhul võib lubada suuremat mõõtemääramatust (kuni 80%). Märkus 7 Analüüsimeetodi suutlikkusnäitajad kehtivad üksikute ainete kohta ning on määratud 25% tasemel § 5 kohasest näitaja piirsisaldusest. Märkus 8 Analüüsimeetodi suutlikkusnäitajad kehtivad üksikute ainete kohta ning on määratud 50% tasemel § 5 kohasest näitaja piirsisaldusest. Märkus 9 Mõõtemääramatust tuleks hinnata orgaanilise süsiniku üldsisalduse 3 mg/l juures. Katsemeetodi määramatuse täpsustamiseks tuleb kasutada standardit EVS-EN 1484 orgaanilise ja lahustunud süsiniku üldsisalduse määramise kohta. Märkus 10 Mõõtemääramatust tuleks hinnata 1,0 NTU (nefelomeetriline hägususühik) puhul vastavalt standardile EVS-EN ISO 7027-1 või vastavalt muule samaväärsele standardmeetodile.“; 38) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1–62) artikli 13 lõike 7 kohaselt koostatud tehniliste suuniste alusel analüüsitakse järgmisi aineid: — perfluorobutaanhape (PFBA) — perfluoropentaanhape (PFPeA) — perfluoroheksaanhape (PFHxA) — perfluoroheptaanhape (PFHpA) — perfluorooktaanhape (PFOA) — perfluorononaanhape (PFNA) — perfluorodekaanhape (PFDA) — perfluoroundekaanhape (PFUnDA) — perfluorododekaanhape (PFDoDA) — perfluorotridekaanhape (PFTrDA) — perfluorobutaansulfoonhape (PFBS) — perfluoropentaansulfoonhape (PFPS) — perfluoroheksaansulfoonhape (PFHxS) — perfluoroheptaansulfoonhape (PFHpS) — perfluorooktaansulfoonhape (PFOS) — perfluorononaansulfoonhape (PFNS) — perfluorodekaansulfoonhape (PFDS) — perfluoroundekaansulfoonhape — perfluorododekaansulfoonhape — Perfluorotridekaansulfoonhape.“; 39) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 3–7 järgmises sõnastuses: „(3) Joogivesi peab bisfenool A, kloraadi, kloriti, haloäädikhapete, mikrotsüstiin-LRi, PFASide kokku, PFASide summa ja uraani puhul vastama §-s 5 sätestatud näitajate väärtustele hiljemalt 12. jaanuaril 2026. a. Joogivee käitleja rakendab joogivee vastavuse tagamiseks vajaduse korral asjakohaseid meetmeid. (4) Joogivee käitleja on kohustatud tegema seiret käesoleva paragrahvi lõikes 1 osutatud parameetrite üle alates 13. jaanuarist 2026. a. (5) Käesoleva määruse § 132 lõike 3 punktis 1 sätestatud teave veesüsteemi üldise tulemuslikkuse tõhususe ja lekkemäärade kohta tuleb esmakordselt teha kättesaadavaks hiljemalt 12. novembril 2025. a. (6) Kui seiretulemused, mis tõendavad, et käesoleva määruse § 12 lõike 8 punktides 2–5 sätestatud tingimused on täidetud, on olemas juba 12. jaanuariks 2021. a, võib tulemusi alates sellest kuupäevast kasutada seire kohandamiseks pärast §-s 12 sätestatud veevarustussüsteemi riskihindamist. (7) Kui joogivee käitleja on veevarustussüsteemi riskihindamise tulemusel kohandanud seiret alates 27. oktoobrist 2017. a, tuleb § 12 lõike 8 punktides 2 ja 3 sätestatud seire kogu veevarustustsooni esindavatest proovivõtukohtadest teha alates 2026. aasta jaanuarist.“; 40) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „1Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2020/2184/EL olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1–62)“; 41) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga. (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded, analüüsimeetodid ning nõuded tarbijale esitatavale teabele1“ Lisa (muudetud sõnastuses) Indikatiivdoosi arvutamine ja analüüside tulemuslikkuse kriteeriumid 1. Indikatiivdoosi arvutamine Indikatiivdoos arvutatakse üldjuhul radionukliidide mõõdetud kontsentratsioonide ja keskkonnaministri 14.10.2022. a määruse nr 48 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused“ lisas 3 esitatud doosikoefitsientide ning vee aastase sissevõetud koguse põhjal (täiskasvanute puhul 730 l). Kui kehtib võrratus: 𝑛 𝐶𝑖(𝑜𝑏𝑠) ∑ ≤1 𝐶𝑖(𝑑𝑒𝑟) 𝑖=1 kus: Ci(obs) = radionukliidi i mõõdetud kontsentratsioon, Ci(der) = radionukliidi i tuletatud kontsentratsioon (tabel 1) ja n = määratud radionukliidide arv, on indikatiivdoos väiksem kui kontrollväärtus 0,1 mSv. Kui määratud radionukliidide tuletatud kontsentratsioonid on tabelis 1 esitatud, kuid võrratus ei kehti, on indikatiivdoos leitav valemiga: n I = (Σ Ci(obs)/Ci(der))*0,1 i=1 Tabel 1. Olmevee radioaktiivsuse tuletatud kontsentratsioonid (Märkus 1) Päritolu Nukliid Tuletatud Kontsentratsioon (Bq/l) Looduslik U-238 Märkus 2 3,0  U-234 Märkus 2 2,8 Ra-226 0,5 Ra-228 0,2 Pb-210 0,2 Po-210 0,1 Tehislik C-14 240 Sr-90 4,9 Pu-239/Pu-240 0,6 Am-241 0,7 Co-60 40 Cs-134 7,2 Cs-137 11 I-131 6,2 Märkus 1. Tabelis on esitatud väärtused levinumate looduslike ja tehislike radionukliidide kohta. Tegemist on täpsete väärtustega, mis on arvutatud, lähtudes doosist 0,1 mSv ja aastasest sissevõtust 730 liitrit, kasutades keskkonnaministri määruse nr 48 lisas 3 esitatud doosikoefitsiente, mida saab kasutada ka tabelis märkimata radionukliidide tuletatud kontsentratsioonide arvutamiseks. Märkus 2. Tabelis on arvestatud üksnes uraani radioloogilisi omadusi, mitte selle keemilist mürgisust. 2. Analüüsimeetodid ja tulemuslikkuse kriteeriumid Järgmiste parameetrite ja radionukliidide puhul, kui vastava parameetri või radionukliidi määramine on nõutav, peab kasutatava analüüsimeetodiga olema võimalik mõõta vähemalt tabelis 2 esitatud aktiivsuskontsentratsiooni. Tabel 2. Aktiivsuskontsentratsioonide avastamispiirid Avastamispiir (Bq/l) Parameetrid ja radionukliidid Märkused (märkused 1 ja 2) Triitium 10 Märkus 3 Radoon 10 Märkus 3 Summaarne alfaradioaktiivsus 0,04 Märkus 4 Summaarne beetaradioaktiivsus 0,4 Märkus 4 U-238 0,02 U-234 0,02 Ra-226 0,04 Ra-228 0,02 Märkus 5 Pb-210 0,02 Po-210 0,01 C-14 20 Sr-90 0,4 Pu-239/Pu-240 0,04 Am-241 0,06 Co-60 0,5 Cs-134 0,5 Cs-137 0,5 I-131 0,5 Märkus 1. Avastamispiir arvutatakse vastavalt EVS-EN ISO standardile 11929: Iseloomulike piirmäärade kindlaksmääramine (otsustuslävi, avastamispiir ja usaldusvahemik) ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks – Põhialused ja üldised rakendused, I ja II liiki mõõtemääramatuse tõenäosusega 0,05. Märkus 2. Mõõtemääramatus arvutatakse ja esitatakse standardmääramatuse või laiendatud määramatusena, kasutades kattetegurit 1,96 vastavalt dokumendile „ISO Guide for the Expression of Uncertainty in Measurement“ (ISO suunised mõõtemääramatuse väljendamiseks). Märkus 3. Triitiumi ja radooni avastamispiir on 10% selle kontrollväärtusest 100 Bq/l. Märkus 4. Summaarse alfaradioaktiivsuse ja summaarse beetaradioaktiivsuse avastamispiir on 40% vastavatest kontrollväärtustest 0,1 ja 1,0 Bq/l. Märkus 5. See avastamispiir kehtib ainult indikatiivdoosi esialgse kontrolli suhtes uue veeallika puhul. Kui esialgne kontroll näitab, et ei ole tõenäoline, et Ra-228 aktiivsuskontsentratsioon ületab 0,04 Bq/l, võib tavapäraste Ra-228 mõõtmiste puhul avastamispiiri suurendada 0,08 Bq/l-ni, kuni nõutakse järgnevat täpsemat kontrolli.  Sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määruses nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1“ (edaspidi joogivee määrus) tehakse muudatused, et võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1–62) (edaspidi ka direktiiv või joogivee direktiiv). Joogivee määruse muudatused on seotud veeseaduse muudatustega (RT I, 07.02.2023, 6), millega võetakse joogivee direktiiv suuremas osas üle ning mille üheks rakendusaktiks on joogivee määrus. Määruse eesmärk on vähendada joogivee varustamisega seotud riske tervisele, optimeerida joogivee käitlemise kulusid ja tagada ohutu joogivesi kogu elanikkonnale. Määrusega täpsustatakse veeseaduses kehtestatud veevarustussüsteemi ja tarbimiskoha veevärgi riskihindamise sätteid, täiendatakse joogivee kvaliteedinäitajaid, nende piirväärtusi ja analüüsimeetodeid. Lisaks kehtestatakse joogivee kvaliteedinõuete erandi nõuded ning parandatakse elanike juurdepääsu teabele. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Ramon Nahkur ([email protected]; tel 626 9149) ja õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Virge Kuningas-Turu ([email protected]; tel 626 9114). Määruse seletuskirja mõjude osa on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Liisa Koreinik (626 9301, [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). Määruse koostamisse on panustanud Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albreht (794 3525, [email protected]) ja peaspetsialist Lauri Liepkalns (794 3536, [email protected]). Lisaks abistas määruse koostamisel Põllumajandus- ja Toiduameti taimekaitse ja taimeväetise osakonna peaspetsialist Juhan Heinma (5342 9400, [email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud veeseaduse muudatustega (RT I, 07.02.2023, 6). Määrusega võetakse üle joogivee direktiivi funktsionaalsed nõuded, mida veeseaduses ei sätestata. Määrusega ei võeta täielikult üle neid direktiivi artikleid, mille ülevõtmine on vabatahtlik ning mille ülevõtmine sõltub direktiiviga seotud delegeeritud ja rakendusaktide vastuvõtmisest, kuivõrd need ei ole Euroopa Komisjonil (edaspidi komisjon) määruse koostamise ajaks veel valminud. Määrusega muudetakse joogivee määruse redaktsiooni RT I, 26.09.2019, 2. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb 41 punktist. Määruse punktidega 1 ja 2 muudetakse joogivee määruse pealkirja ja määruse kohaldamisala sätet (§ 1 lg 1) ning lisatakse nendesse nõuded tarbijale esitatavale teabele. Veeseaduse (RT I, 07.02.2023, 6) § 87 lõike 4 punkti 51 kohaselt avaldab joogivee käitleja korrapäraselt vähemalt üks  2 kord aastas kergesti kättesaadaval kujul elektrooniliselt ja põhjendatud taotluse korral muul viisil veeseaduse § 85 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tarbijale antava teabe. Täpsemad nõuded antava teabe kohta sätestatakse joogivee määruses ning seetõttu muudetakse ka pealkirja ja kohaldamisala, et määruse sisu paremini peegeldada. Määruse punktidega 3 ja 4 tehakse täiendused määruse kohaldamisala sätetes. Paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 selliselt, et määruse nõuded ei kohaldu veeseaduse § 87 lõikes 11 nimetatud toidukäitlejale. Veeseaduse § 87 lõike 11 kohaselt ei loeta joogivee käitlejaks toidukäitlemisettevõtjat, kes võtab oma veevõtukohast vett üksnes toidukäitlemisettevõttes kasutamiseks. Vastav täpsustus tuleb teha õigusselguse tagamiseks joogivee käitlejatele. Toidukäitleja, kellel on oma veevõtukoht ja kes tegutseb joogivee käitlejana, peab järgima joogivee käitlejale kehtestatud nõudeid, sh joogivee määruses kehtestatud nõudeid. Paragrahvi 1 täiendatakse veel lõigetega 4 ja 5, milles sätestatakse, milliseid määruse nõudeid ei kohaldata vett magestavale ja reisijaid vedavale merelaevale ning pudelisse või mahutisse villitavale joogiveele. Samuti on tegemist õigusselguse loomisega, sest vastavad joogivee direktiiviga ülevõetavad erisused sätestatakse ka veeseaduses ning määruses tuleb vastavaid erisusi määruses kehtestatud nõuete ulatuses täpsustada. Määruse punktiga 5 jäetakse § 2 lõikest 2 välja sõnad „viimase nõudmisel“. Järelevalveametniku nõudmist pole tarvis sätestada, sest lõige 2 juba sätestab, et teavet tuleb anda. Määruse punktiga 6 asendatakse § 2 lõikes 3 sõna „kinnistu“ sõnaga „ tarbimiskoht“ vastavas käändes, et viia sõnastus kooskõlla veeseaduse § 854 lõikes 2 kasutatava terminiga. Määruse punktidega 7 ja 8 muudetakse § 2 lõike 5 sõnastust ning määrust täiendatakse §-ga 21 ja võetakse kasutusele terminid „lähteaine“ ja „koostis“, et võtta üle joogivee direktiivi artikli 2 punktides 10 ja 11 sätestatud terminid. Muudatuste tulemusel sisuliselt midagi ei muutu. Muudatus on tehniline ja termineid hakatakse kasutama pärast seda, kui komisjon võtab vastu vastavad rakendusaktid, millega kehtestatakse joogiveega kokkupuutuvatele materjalidele konkreetsed minimaalsed hügieeninõuded. Paragrahvi 2 lõike 5 sõnastuses viidatakse kooskõla eesmärgil ka veeseaduses joogiveega kokkupuutuvaid materjale reguleerivale paragrahvile (§ 855). Määruse punktidega 9 ja 10 täiendatakse § 3 lõigete 1 ja 2 sõnastust viitega § 121 lõikele 2, milles sätestatakse prioriteetse tarbimiskoha jaotussüsteemide riskihindamisel kasutatavad näitajad (Legionella ja plii) ja nende piirväärtused. Muudatusega võetakse üle direktiivi artikli 4 lõike 1 punkt b, milles on tehtud analoogne viide. Määruse punktiga 11 asendatakse § 4 lõigete 1 ja 2 tabelites sõna „Enterokokid“ sõnadega „Soole enterokokid“ ja viiakse näitaja sõnastus kooskõlla direktiiviga. Muudatus on tehniline. Määruse punktiga 12 jäetakse § 4 lõike 2 tabelist välja kolm viimast rida (Pseudomonas aeruginosa, kolooniate arv 22 ºC ja kolooniate arv 37 ºC juures koos ühikute ja piirsisaldustega), sest direktiiv ei nõua nende näitajate määramist pudelitesse või kanistritesse villitavas joogivees. Määruse punktiga 13 sõnastatakse uuesti §-s 5 esitatud keemiliste kvaliteedinäitajate tabel ja viiakse see kooskõlla direktiivi I lisa B osas esitatud keemiliste parameetrite tabeliga. Uuesti sõnastamisega lisatakse võrreldes kehtiva korraga tabelisse bisfenool A, haloäädikhapped (HAAs), kloraat, klorit, mikrotsüstiin-LR, pestitsiidide mitteasjakohased metaboliidid ja nende summa, PFASid kokku ja PFASide summa, uraan ja nende piirväärtused ning nende kohta käivad märkused. Muutuvad ka antimoni, boori, kroomi, plii ja seleeni piirväärtused ning osade näitajate vastavad märkused vastavalt direktiivile. Joogivee direktiivi eessõna punkti 5 kohaselt korraldas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) 2017. aastal direktiiviga 98/83/EÜ kehtestatud joogivee näitajate ja nende väärtuste loetelu üksikasjaliku läbivaatamise, et teha kindlaks, kas loetelu on vaja tehnika ja teaduse arenguga. Läbivaatamise tulemuste kohaselt soovitas WHO lisada kuus keemilist parameetrit või  3 parameetrirühma ja need ettepanekud võeti direktiivi koostamisel arvesse teatud mööndustega. WHO tegeleb endiselt kroomisisalduse piirnormi läbivaatamisega ning seetõttu tuleb enne väärtuse rangemaks muutmist kohaldada 15-aastast üleminekuperioodi. Lisaks soovitas WHO kaaluda endokriinfunktsiooni kahjustava kolme esindusliku ühendi (bisfenool A, nonüülfenool ja beeta-östriadool) puhul võrdlusaluste kehtestamist, et hinnata endokriinfunktsiooni kahjustavate ühendite esinemissagedust ja vajaduse korral nende töötlemise tõhusust. Euroopa Toiduohutusameti 2015. aasta arvamusele tuginedes otsustati, et üks neist kolmest ühendist (bisfenool A) lisatakse direktiivi tervisepõhise parameetri väärtusega 2,5 μg/l. Lisaks otsustas komisjon, et nonüülfenool ja beeta-östriadool tuleb kanda jälgimisnimekirja, mille komisjon direktiivi alusel koostab (jälgimisnimekirja aineid reguleeritakse keemilistest parameetritest eraldi veeseaduse §-s 856). Endokriinfunktsiooni kahjustavad ühendid on WHO hinnangul pinnavee mure. On teada, et neid on jõgedes, mis on mõjutatud heitveest, mis on seotud linnalise või tööstusliku reovee töötlemisega. Bisfenool A on kasutusel plastikute ja epoksiidvaikude tootmisel, nonüülfenooli on pindaktiivsete ainete koostises, östradiool on inimhormoon. See mure tõusetus kaladel tekkinud mõjudest ehk isaskaladel tekkinud naiskalade tunnustes. Kuigi WHO on öelnud, et mõju inimese tervisele on ebatõenäoline ning tavapärane veepuhastustehnoloogia (osoneerimine, koagulatsioon, aktiivsüsi, läbi jõe või järve kallaste filtreerimine) peaks olema efektiivne, on need ained siiski avalikkuse suure tähelepanu all ja ettevaatusprintsiibil reguleeritud. Kloraat ja klorit on lisatud direktiivi seoses sellega, et tavaliselt vabakloori lisamisel lisatakse naatrium-hüpokloritit (millega on asendatud gaasiline kloor selle laostamisega kaasnevate riskide tõttu), mille laguprodukt on kloraat. Kloraat võib rohkem tekkida just tingimusel, kui hüpokloritit on kehvasti hoiustatud. Samuti kasutatakse desinfitseerimisel kloordioksiidi, mille doosist sõltub omakorda selle laguprodukti kloriti tase. Eeldatakse, et kloordioksiidi hakatakse rohkem kasutama Euroopas. Lisaks võib kloordioksiidi kasutamisel ka kloraat tekkida, kui sellega töötlusele järgneb osoneerimine ehk peale mida konverteeritakse klorit kloraadiks. Igal juhul on vaja kloraati ja kloritit seirata, kui kasutatakse selliseid desinfitseerimismeetodeid (nt kloordioksiid, naatrium-hüpoklorit või muu), mis tekitavad kloraati või kloritit. Haloäädikhapped (HAAs) on samuti üks desinfitseerimise kõrvalprodukt. Need on peamiselt seotud oksüdatiivsete protsessidega, eriti desinfektsiooni puhul klooriga, aga mõned nendest hapetest võivad tekkida osooni ja UV-ga ning klooramiiniga töötlemise tulemusel. Peamised kõrvalproduktid on formuleeritud reaktsioonist orgaanilise materjaliga toorvees. Kui teatud taimed ja mulla mikroorganismid lagunevad, võib see vees probleemiks olla. Töötlusviisina on kloorimine kõige rohkem uuritud nendest protsessidest, kus neid kõrvalprodukte on leitud. On leitud, et haloäädikhapped on võimalikud kantserogeenid. Mikrotsüstiin on kliimamuutuste kontekstis oluline näitaja. Tsüanobakterid ehk sinivetikad moodustavad ohtlikke õitsenguid seisvates või aeglaselt voolavates veekogudes. Mõned neist õitsemistest toodavad toksiine, mis on loodusliku bioloogilise päritoluga keemilised saasteained. Arvatakse, et kõige levinumad toksiinid on mikrotsüstiinid, mille molekulide rühma peetakse kõige sagedamini esinevaks, ja kõige mürgisem neist on mikrotsüstiin-LR. Mikrotsüstiinid on väga toksilised (eriti maksale) ja leitakse, et nad on promootoriks kasvajatele. Kehtivas määruses on märgitud, et pestitsiidide all mõistetakse ka nende metaboliite. Edaspidi eristatakse regulatsioonis nii pestitsiidide olulised kui ka mitteolulised metaboliidid. Direktiivi I lisa B osas on märgitud, et liikmesriigid määravad joogivees leiduvate pestitsiidides esinevate mitteoluliste metaboliitide ohjamiseks kindlaks suunisväärtuse. Kuna direktiiv rohkem juhiseid suunisväärtuse kehtestamiseks ei anna, lepiti Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Terviseameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) esindajate vahel kokku, et mitteolulistele metaboliitidele tuleb kehtestada üldine ettevaatuspõhimõttest lähtuv kontsentratsioon 0,1 μg/l (summa 0,5 μg/l) mille ületamisel määratakse konkreetsele metaboliidile kehtiv suunisväärtus eksperthinnangu põhjal. Mitteasjakohaste metaboliitide olemasolu hindamine saab olla osa veevarustussüsteemi riskihindamisest ning nende esinemist veevarustussüsteemis peaks hindama üksnes juhul, kui joogivee valgala või toiteala võib mõjutada põllumajandustegevus või pestitsiidide tootmistegevus.  4 Joogivee määruses ei kehtestata nimekirja pestitsiididest ning nende asjakohastest ja mitteasjakohastest metaboliitidest, sest kõikide kasutuses olevate pestitsiidide ja nende metaboliitide kohta nimekirja koostamine määrusega poleks kõikehõlmav ja on ajas pidevalt muutuv. Pestitsiide ja uusi toimeaineid nii lisandub turule kui ka eemaldatakse turult ning määruse pidev uuendamine selles kontekstis poleks põhjendatud ja tekitaks ebamääraselt palju menetlustoiminguid. PTA koostöös Keskkonnaministeeriumi ja Terviseametiga on alustanud esialgse metoodika väljatöötamisega soovitusliku nimekirja koostamiseks sellistest toimeainetest ja nende metaboliitidest, mille turustamise ja kasutamise andmed Eestis ning omadused annavad põhjuse nende esmajärjekorras analüüsimiseks joogiveest. Nimekiri saab olema esialgseks suuniseks nii riiklikele pädevatele asutustele ja joogivee käitlejatele kui ka harmoniseerimise aluseks laboritele. Nimekirja ja selle koostamise meetodit uuendatakse vajaduspõhiselt ning selle alusel on võimalik otsustada, milliseid pestitsiide ja nende metaboliite Eestis analüüsida tuleks. PTA ülesandeks on taimekaitsevahendite turulelubamise taotluste menetlemine, nõuetekohasuse hindamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud tingimustele ja otsustamine loa andmise üle. PTA pädevuses on ka toimeainete, taimekaitseainete ja sünergistide riskihindamine vastavalt määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud kriteeriumitele. PTA on seetõttu pädev asutus, kes saab riskihinnangu tegemise tulemusel otsustada selle üle, millist suunisväärtust pestitsiidide mitteolulistele metaboliitidele rakendama peaks. PTA võib otsustamisprotsessi kaasata Terviseameti ja teisi asjaomaseid asutusi. PFASid ehk n-ö igavesed kemikaalid on ainete rühm, mida kasutati mitmesuguste toodete valmistamisel, sealhulgas nakkumis- ja mustusekindlate kattekihtide ja märgavate ainete valmistamisel tulekustutusvahtudes. Need ained on ebatavalised selle poolest, et nad on püsivad, vees lahustuvad ja lipofoobsed. Seega on need liikuvad, jõuavad põhjavette ja neid on väga raske veetöötlusega puhastada. Kuigi tõendid nende ainete inimeste tervisemõjude kohta on piiratud, on leitud selgeid tõendeid mõju kohta laboriloomade maole, maksale ja kilpnäärmele. Plii puhul soovitas WHO jääda kehtiva näitaja väärtuse juurde, kuid märkis, et pliisisaldus peaks olema võimalikult väike. Seepärast peaks olema võimalik säilitada praegune väärtus 10 μg/l veel 15 aastat pärast direktiivi jõustumise kuupäeva (piirsisaldus 5 μg/l tuleb saavutada hiljemalt 12. jaanuariks 2036). Direktiivi eessõna punktis 6 täiendatakse, et kuna majades ja muudes hoonetes olevad torud on jätkuvalt probleemiks ning nende väljavahetamise nõudmiseks ei pruugi liikmesriikidel olla alati vajalikke volitusi, peaks lisaks eeltoodule jääma väärtus 5 μg/l soovituslikuks tarbimiskoha jaotussüsteemidega seotud kohustuste puhul. See-eest tuleks direktiiviga lubatud kõigi joogiveega kokkupuutuvate uute materjalide puhul kehtestada väärtuseks kraanist väljumisel 5 μg/l sõltumata sellest, kas neid kasutatakse veevarustussüsteemis või tarbimiskoha jaotussüsteemis. Uraani leidub mõnes Euroopa põhjavees sageli suurtes kontsentratsioonides, leostumise tulemusena looduslikest ladestustest, kuid seda võib eralduda ka uraani kaevandamisel ja töötlemisel tekkinud maagirikastusjäätmetes ning uraani saasteainena sisaldavate fosfaatväetiste kasutamisest. Kuigi WHO soovitatud suunisväärtus põhineb toksilisusel, annab see ka märkimisväärse kaitse loodusliku uraani radioaktiivsuse eest, mis on alfaosakeste kiirgaja, ega ületaks alfaosakeste sõelumisväärtust, eeldades et looduslik uraan on ainus esinev radionukliid. Uraani sisaldav joogivesi võib lisaks vähki haigestumise riski suurendamisele põhjustada ka neerumürgitust. Eestis on uraani kohta tehtud teatud hulk uuringuid ja olemas on uraani aktiivsuskontsentratsioonide mõõtetulemusi.1 Kõrgeim leitud U-238 aktiivsuskontsentratsioon oli 2 mBq/l ja U-234 puhul 10 mBq/l, mis teeb massikontsentratsiooniks U-238 puhul 1/6 mikrogrammi liitris ja U-234 puhul 50 pikogrammi liitris, mis on kordades väiksem kui direktiiviga ja ühtlasi määrusega sätestatav 30 mikrogrammi. Kõikide uute näitajate määramise võimekus tuleb Eesti joogivett analüüsivatel labortitel uuesti hinnata ja vajaduse korral juurutada analüüsimeetodid. Näiteks riikliku järelevalve kontekstis puudub Terviseameti kesklaboril ja nakkushaiguste laboril praegu enamiku uute näitajate 1 https://envir.ee/media/1439/download.  5 määramise võimekus ja vastavad meetodid tuleb juurutada või analüüsimise teenus mujalt sisse osta. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse andmetel saavad nad määrata kõiki ühendeid, mis on määruses üheselt defineeritud (nt pestitsiidide asjakohaste ja mitteasjakohaste metaboliitide ning PFASide puhul sõltuvad konkreetsed määratavad ühendid riskihindamisest). Tähelepanu tuleb pöörata ka asjaolule, et joogivee määrusega (§ 15 lg 3) antakse bisfenool A, kloraadi, kloriti, haloäädikhapete, mikrotsüstiin-LRi, PFASide kokku, PFASide summa ja uraani väärtuste vastavuse saavutamiseks üleminekuaeg kuni 12.01.2026 ja selle ajani ei ole joogivee käitlejad kohustatud nende üle seiret tegema. Määruse punktidega 14, 15 ja 16 täiendatakse ja muudetakse §-s 6 esitatud indikaatornäitajate tabeli märkusi 2 ja 7 ning nende sõnastused viiakse direktiiviga kooskõlla. Paragrahvi 6 tekst sõnastatakse lõikena 1 ja paragrahvi lisatakse lõige 2, milles sätestatakse, et töödeldav vesi ei tohiks olla agressiivne ega söövitav, mis kehtib eelkõige demineralisatsiooni, pehmendamise, membraantöötluse ja pöördosmoosi puhul. Sättes täiendatakse, et kui töötluse tulemusel on vett märkimisväärselt demineraliseeritud või pehmendatud, võib seda kasutada joogiveena, kui veele lisatakse kaltsiumi- ja magneesiumisoolasid, et vähendada võimalikku negatiivset mõju tervisele, vee söövitavust ja agressiivsust ning parandada maitset. Tegemist on direktiivi ülevõetava sättega I lisa C osas indikaatorparameetrite kohta. Direktiivi eessõna punkti 13 kohaselt ei tähenda ohutu joogivesi mitte üksnes seda, et selles puuduvad kahjulikud mikroorganismid ja ained, vaid ka seda, et see sisaldab teatavas koguses looduslikke mineraale ja keemilisi elemente, pidades silmas, et demineraliseeritud vee või sellise vee, mis sisaldab väga vähe selliseid keemilisi elemente nagu kaltsium ja magneesium, pikaajaline tarbimine võib inimeste tervist kahjustada. Teatav kogus nimetatud mineraale on hädavajalik ka tagamaks, et joogivesi ei oleks agressiivne ega söövitav, ning selleks, et parandada sellise vee maitset. Maaeluministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi hinnangul ei tohiks magneesiumi alatarbimine olla Eestis laialdane probleem, kuna magneesiumi leidub paljudes toitudes (eelkõige puu- ja köögiviljad ning teraviljatooted). Kaltsiumi puhul võib olla natuke suurem oht alatarbimiseks, iseäranis teatud elanikkonnarühmades. Kuna aga joogivee soolasisaldus ei saa ka väga suur olla, mõjutab kaltsiumi saadavust tõenäoliselt palju rohkem muude toitude tarbimine. Edaspidi on vaja joogivees soolade vajaliku miinimumkoguse hindamist täpsemalt analüüsida, et kaaluda direktiivis nimetatud soolade joogivee miinimumkoguse kehtestamise vajalikkuse üle. Määruse punktidega 17–21 tehakse muudatusi joogivee kvaliteedi kontrollimiseks proovi võtmise sätetes. Paragrahvi 9 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad „toiduaineid käitlevas ettevõttes“ sõnaga „toidukäitlemisettevõttes“, nagu sätestatakse ka veeseaduses, et viia sõnastus kooskõlla direktiiviga. Paragrahvi 9 lõikes 5 parandatakse standardi viite sõnastus. Nimetatud standard on üle võetud Eesti standardiks ja sellel on olemas eestikeelne tõlge. Seega on täpsem viidata standardile tähisega „EVS-ISO“. Paragrahvi 9 täiendatakse ka lõikega 51, mille kohaselt võetakse Legionella proove tarbimiskoha veevärgis Legionella leviku riskikohtadest, sellega süsteemset kokkupuudet kajastavatest kohtadest või mõlemast. Sättega võetakse üle direktiivi II lisa D osa 3. punkt, milles sätestatakse, et liikmesriigid kehtestavad Legionella proovivõtumeetodite kohta suunised. Eestis peab sellised suunised tegema Terviseamet ja avalikustama need näiteks asutuse veebilehel või muul sobival viisil. Lisaks muudetakse § 9 lõiget 7, mille kohaselt tuleb joogivett uurida akrediteeritud laboris, kus vastavuse tõendamiseks kasutatavad analüüsimeetodid, välja arvatud hägususe mõõtmine, on valideeritud ja dokumenteeritud kooskõlas standardiga EVS-EN ISO/IEC 17025 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardiga. Kehtivat sätet täiendatakse üksnes tekstiosaga „, välja arvatud hägususe mõõtmine“ ning sellega võetakse üle direktiivi III lisa esimene lõik.  6 Paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 71 ning võetakse üle direktiivi III lisa teine lõik. Lõikes 71 sätestatakse joogivee analüüsimeetodite suhtes alternatiivsete meetodite samaväärsuse hindamise tingimused. Määruse punktiga 22 sõnastatakse uuesti § 10 lõikes 3 sätestatud tavakontrolli näitajate tabel. Muudatusega täiendatakse tabelis näitajat „Escherichia coli“ märkusega ning tabelisse lisatakse näitaja „soole enterokokid“ koos märkusega. Mõlema näitaja kohta lisatakse märkus, et näitajat käsitatakse põhinäitajana, mille proovivõtusageduse suhtes ei kohaldata määruse §-s 12 esitatud veevarustussüsteemi riskihindamisest tulenevat vähendamist. Näitajat seiratakse alati vähemalt määruse § 10 lõikes 8 sätestatud sagedusega. See tähendab, et ülejäänud § 10 lõike 3 tabelis olevate näitajate suhtes saab kohaldada veevarustussüsteemi riskihindamisest tulenevat proovivõtusageduse vähendamist. Muudatusega võetakse üle direktiivi II lisa B osa viimane lõik. Määruse punktiga 23 muudetakse § 10 lõikeid 4 ja 5. Lõikesse 4 lisatakse tekstiosa „või veeseaduse § 92 lõike 1 punktist 11“, et viia sõnastus kooskõlla direktiivi II lisa B osa esimese lõike punktiga b ja määrata täiendavad näitajad tavakontrolli, kui see tuleneb veeseaduse nimetatud punktist. Veeseaduse § 92 lõike 1 punkti 11 kohaselt teeb Terviseamet lisauuringuid nende joogivees sisalduvate ainete ja mikroorganismide määramiseks, mille sisaldust ei ole reguleeritud õigusaktides, kui on alust arvata, et nende ainete ja mikroorganismide leidumine või ülemäärane kogus kujutab potentsiaalset ohtu inimese tervisele. Lõike 5 sõnastus viiakse kooskõlla direktiivi II lisa B osa punktis 1 B rühmale esitatud sättega ning lõikesse 5 lisatakse täiendus „välja arvatud § 121 lõikes 3 nimetatud näitajad“, mis on prioriteetse tarbimiskoha jaotussüsteemide riskihindamisel kasutatavad näitajad (Legionella ja plii, mis kehtestatakse eraldi tarbimiskoha jaotussüsteemi piirsisaldusega). Määruse punktiga 24 esitatakse uuesti § 10 lõike 8 tabel, mis reguleerib joogivee kvaliteedinäitajate proovivõtusagedusi, ning see viiakse kooskõlla direktiivi II lisa B osa punktis 2 esitatud tabeliga 1. Võrreldes kehtiva korraga täiendatakse tabelit eraldi reaga „kuni 10“ (kehtivas on rida „kuni 100“) ning täpsustatakse selle vahemiku edastatava joogivee mahu kontrolli sagedusi. Nimelt on edaspidi võimalik vahemiku „kuni 10“ veekäitlejatel teha tavakontrolli üks kord kahe aasta jooksul, välja arvatud § 10 lõikes 3 osutatud põhinäitajate (Escherichia coli ja soole enterokokid) suhtes, mida tuleb igal juhul määrata üks kord aastas. Lisaks kehtib eelnimetatud tingimus joogivee käitlejatele, kellele pole tehtud erandit veeseaduse § 857 tähenduses. Direktiiv võimaldab kuni 10 m3 veekäitlejatel süvakontrolli sagedust liikmesriikidel ise määrata, mistõttu on võimalik teha kontrolli üks kord kümne aasta jooksul, nagu on sätestatud ka kehtivas määruses. Seoses sellega on tabelit täiendatud vahemikuga „11 kuni 100“ ning need joogivee käitlejad peavad tavakontrolli tegema kaks korda aastas; süvakontrolli võimaldab direktiiv teha üks kord kuue aasta tagant (määruses sätestatakse see võimalus märkuses 4), välja arvatud juhul, kui veevarustussüsteemi ei integreerita uut joogiveeallikat või ei tehta veevarustussüsteemis selliseid muudatusi, mille tulemusel võib eeldada veekvaliteedi halvenemist. Viimasel juhul tuleb süvakontrolli teha üks kord aastas. Ülejäänud vahemike veekäitlejate proovivõtusagedustes direktiiviga ega määrusega muudatusi ei tehta. Määruse punktiga 25 lisatakse § 10 lõiked 11–14 ning määrusesse tuuakse operatiivseire nõuded. Direktiivi eessõna punkti 29 kohaselt sätestatakse direktiivis seiresagedus eelkõige vastavuskontrolli eesmärgil ja operatiivseiret käsitlevaid sätteid on vähe ning et vee nõuetekohase töötlemise tagamiseks võib osutuda vajalikuks täiendav operatiivseire. Täiendav operatiivseire peaks toimuma veekäitlejate äranägemisel. Sellega seoses võiksid veekäitlejad juhinduda WHO suunistest2 ja veeohutuskavasid käsitlevast käsiraamatust3, mille eesmärk on anda kiire ülevaade süsteemi toimimise tulemustest ja veekvaliteedi probleemidest ning mis võimaldab kiiresti võtta eelnevalt kavandatud parandusmeetmeid. Muudatusega võetakse üle direktiivi II lisa A osa punktid 3 ja 4. Paragrahvi 10 lõikes 13 sätestatakse operatiivseire hägususe suhtes ja vastavad 2 https://apps.who.int/iris/handle/10665/255753 3 https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/329396/9789289054430-eng.pdf  7 võrdlusväärtused. Direktiivi III lisa esimesest lõikest saab välja lugeda, et hägususe nõuetele vastavuse seireks ja tõendamiseks kasutatavad analüüsimeetodid ei pea olema valideeritud ega dokumenteeritud (vastav täiendus tehakse ka joogivee määruse § 9 lõikes 7 muutmispunktiga 16). Otsus, kuidas või kus tehniliselt hägusust mõõta, jääb joogivee käitlejale. Oluline on, et puhastusjaamast väljuvas vees oleks hägusus mõõdetud ning joogivee käitlejal on olemas võimalus tulemusi andmetena presenteerida taasesitataval kujul. Lõikes 14 sätestatakse operatiivseire somaatiliste kolifaagide suhtes, et kontrollida töötlemisprotsesside tõhusust seoses mikrobioloogiliste riskidega. Somaatilisi kolifaage tuleb mõõta üksnes siis, kui riskihindamine näitab selle asjakohasust vastavalt määruses olevale märkusele. Kui toorvees leitav kontsentratsioon on > 50 PFU/100 ml, tuleks teha käitlusahela etappide järgsed analüüsid, et määrata kindlaks rakendatud meetmetest tulenev patogeenide logaritmilise vähenemise ulatus ja hinnata kas patogeensete viirustega saastumise risk on piisavalt kontrolli all. Lõike 12 kohaselt peavad operatiivseire programmid olema varustuspõhised, võttes arvesse ohtude ja ohtlike olukordade kindlakstegemise ning veevarustussüsteemi riskihindamise tulemusi, ning need peavad olema mõeldud kõigi veevõtul, vee töötlemisel, jaotamisel ja säilitamisel rakendatavate kontrollimeetmete tõhususe kinnitamiseks. Seetõttu tuleb ka seiresagedus, seirepunktid jm riskihindamises kindlaks määrata. Määruse punktiga 26 muudetakse § 11 lõikes 1 sätestatud joogivee kontrolli kava ajakohastamise nõuet ning edaspidi tuleb seda teha vähemalt iga kuue aasta tagant. Kehtiva määruse § 11 lõike 1 kohaselt peab joogivee käitleja koostama ja Terviseametiga kooskõlastama joogivee kontrolli kava ning see kava tuleb ajakohastada vähemalt iga viie aasta tagant ja Terviseametiga kooskõlastada. Edaspidi viiakse kontrollikava kooskõlastamise aeg sünkrooni riskihindamise koostamise ja ajakohastamise nõudega, mis on samuti kuus aastat. Riskihindamise tulemuste põhjal on võimalik teha muudatusi joogivee kontrolli kavas (optimeerida analüüsitavaid kvaliteedinäitajaid ja nende proovivõtusagedusi). Määruse punktidega 27 ja 28 tehakse muudatused, et kõnealused sätted sisaldaksid joogiveehaarde valgala ja toiteala komponente ja oleksid kooskõlas direktiiviga. Paragrahvi 11 lõike 5 punkti 2 sõnastus viiakse kooskõlla direktiivi II lisa A osa 2. lõike viimase lõigu punktiga b. Paragrahvi 11 lõike 6 kohaselt võib joogivee kontrolli kava põhineda veevarustussüsteemi riskihindamisel ja joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihinnangul. Selle sõnastusega võetakse üle direktiivi artikli 13 lõike 2 sissejuhatav lõige. Sisuliselt tähendab see põhimõtet, et kontrollikava koostamisel saab seda optimeerida vastavalt riskihindamiste tulemustele (suurendada või vähendada proovivõtusagedust ning lisada või jätta kontrollikavast välja joogivee kvaliteedinäitajaid). Määruse punktiga 29 sõnastatakse kogu § 12 uuesti ning võetakse üle direktiivi artikli 9 täpsustavad nõuded (üldnõuded sätestatakse veeseaduse §-s 853) ja II lisa C osa. Veevarustussüsteemi riskihindamise ja -juhtimise regulatsioonis tehakse direktiiviga uued ja põhimõttelised muudatused. Esiteks pole riskihindamine enam valikuline (nagu kehtivas korras), vaid selle suhtes kehtivad veeseadusest ja joogivee määrusest koosmõjus tulenevad nõuded ja erandid. Lisaks peab veevarustussüsteemi riskihindamisel ja -juhtimisel arvesse võtma ka joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise tulemusi ja muid määruses sätestatud täpsustatavaid asjaolusid. Joogivee määruses sätestatakse ka riskijuhtimise meetmed. Nagu ka kehtivas korras, säilib riskihindamise tulemuste põhjal võimalus joogivee kvaliteedinäitajaid optimeerida (seiresagedust suurendada või vähendada ning näitajaid kontrollikavasse lisada või sealt välja jätta). Lõigetes 3 ja 4 on põhimõttelised optimeerimise sätted, lõigetes 7 ja 8 juba täpsemad spetsifikatsioonid selleks. Joogivee käitleja määrab riskihindamise tulemuste põhjal ise, kuidas ta näitajaid ja seiresagedust optimeerib. Optimeerimine tehakse joogivee kontrollikava koostamisel ja kava kooskõlastamisel saab Terviseamet vajadusel kontrollida (sh teha ettepanekuid), kas optimeerimine on asjakohane. Veevarustussüsteemi riskihindamine peab keskenduma kõikidele joogivee kvaliteedinäitajatele (v.a tarbimiskoha jaotussüsteemi näitajad) ja veeseaduses sätestatud jälgimisnimekirja kantud ainetele ja ühenditele ning kui ilmneb risk, et need esinevad veevärgis, tuleb neid kehtestatud suunisväärtuste ületamise korral regulaarselt seirata nõuetele vastavuse hindamise kohas Terviseameti määratud proovivõtusagedusel.  8 Määruse punktiga 30 täiendatakse määrust §-ga 121 ning võetakse üle direktiivi artikli 10 täpsustavad sätted (üldnõuded tulenevad veeseaduse §-st 854) ja artikli 18 lõike 1 punkti b alapunktid ii ja iii. Uue paragrahviga tuuakse määrusesse tarbimiskoha veevärgi riskide vähendamise meetmed ning jaotussüsteemi näitajate seire ja riskihindamise kokkuvõtte nõuded. Paragrahvi 121 lõikega 1 pannakse direktiivi artikli 10 lõikes 3 osaliselt nimetatud kohustused Terviseametile, kes täidab juba praegu sarnast funktsiooni (veeseaduse § 92 lg 1). Kõiki artikli 10 lõikes 3 sätestatud kohustusi määrusega üle ei võeta, sest direktiivi kohaselt kaaluvad liikmesriigid neid meetmeid ja võtavad neist meetmetest asjakohased. Üle ei võeta artikli 10 lõike 3 punkte d (koolituste propageerimine, mis on suunatud torulukkseppadele ja muudele spetsialistidele, kes tegelevad tarbimiskoha jaotussüsteemidega ning olmeveega kokkupuutuvate materjalide ja ehitustoodete paigaldamisega) ja f (meetmete rakendamine olemasolevates kinnistusisestes jaotussüsteemides pliist valmistatud osade väljavahetamiseks, kui see on majanduslikult ja tehniliselt teostatav). Direktiivi ülevõtmise analüüsil selgus, et torulukkseppade koolituste propageerimisel on tegemist meetmega, mis on pigem juhendmaterjali tasand. Sellise juhendi tegemisel tuleb kaasata erialaliidud, kutse andja ja need kutseõppeasutused/kõrgkoolid, kes pakuvad selles valdkonnas nii tasemeõpet kui ka koolitusi. Veevärgi lukksepa kutse andjaks on Eesti Ehitusettevõtjate Liit. Koolidest õpetatakse seda Tallinna Kopli Ametikoolis, Tartu Rakenduslikus Kolledžis, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis, Viljandi Kutseõppekeskuses, Ida- Virumaa Kutsehariduskeskuses ja Järvamaa Kutsehariduskeskuses. Mis puudutab pliist valmistatud osade väljavahetamist, ei saa samuti olla tegemist määruses sätestatava meetmega, sest kinnistusiseste jaotussüsteemide puhul on enamasti tegemist eraomandiga, kuhu määruse jurisdiktsioon ei ulatu. Sellist meedet saab rakendada tarbijate teadlikkuse suurendamisega ja riigipoolsete võimalike toetusmeetmete väljatöötamisega. Paragrahvi 121 lõikes 2 sätestatakse prioriteetse tarbimiskoha jaotussüsteemide riskihindamisel kasutatavad näitajad, nende piirsisaldused ja neile vastavad märkused. Direktiivi eessõna punkti 19 kohaselt märgib WHO, et liidus põhjustab kõigist veega levivatest patogeenidest suurimat tervisekahju Legionella. See kandub edasi soojaveesüsteemide kaudu ja levib sissehingamisel, näiteks duši all pesemise käigus. Seega on bakteri levik selgelt seotud tarbimiskoha jaotussüsteemiga. Samuti märgitakse eessõnas, et ühepoolse kohustuse kehtestamine kõigi avalike ja eravalduste hõlmamiseks kõnealuse patogeeni seirega oleks ebamõistlikult kulukas ja seepärast on probleemiga tegelemiseks sobivam kinnistusisese jaotussüsteemi riskihindamine. Eessõna punkti 6 kohaselt soovitas WHO plii puhul jääda kehtiva parameetri väärtuse (10 μg/l) juurde, kuid märkis, et pliisisaldus peaks olema võimalikult väike. Seepärast peaks olema võimalik säilitada praegune väärtus 10 μg/l veel 15 aastat pärast direktiivi jõustumise kuupäeva. Hiljemalt üleminekuperioodi lõpuks tuleks plii parameetri väärtuseks kehtestada 5 μg/l kraani otsas. Eessõnas märgitakse, et kuna majades ja muudes hoonetes olevad torud on jätkuvalt probleemiks ning nende väljavahetamise nõudmiseks ei pruugi liikmesriikidel olla alati vajalikke volitusi, peaks lisaks eeltoodule jääma väärtus 5 μg/l soovituslikuks tarbimiskoha jaotussüsteemidega seotud kohustuste puhul. Eessõnas täpsustatakse, et see-eest tuleks direktiivi kohaselt lubatud kõigi joogiveega kokkupuutuvate uute materjalide puhul kehtestada väärtuseks kraanist väljumisel 5 μg/l sõltumata sellest, kas neid kasutatakse veevarustussüsteemis või tarbimiskoha jaotussüsteemis. Kuna uut hügieeninõuete regulatsiooni pole veel direktiivi artikli 11 alusel täielikult sisustatud (puuduvad vastavad delegeeritud ja rakendusaktid), tuleb tarbimiskoha jaotussüsteemides lähtuda piirväärtusest 10 μg/l. Paragrahvi 121 lõikes 3 sätestatakse, et lõikes 2 nimetatud jaotussüsteemi näitajate seire tagatakse veeseaduse § 854 lõikes 1 sätestatud analüüsis välja valitud prioriteetses tarbimiskohas samas analüüsis välja selgitatud sagedusel. Veeseaduse § 854 lõige 1 sätestab, et Terviseamet korraldab tarbimiskoha veevärgi ning joogiveega kokkupuutuva toote ja materjaliga seotud võimalike riskide kokkuvõtliku analüüsi koostamise ning hindab, kas võimalikud riskid mõjutavad vee kvaliteeti kohas, kus vesi väljub joogiveevõtuks kasutatavast kraanist. Samas analüüsis pannakse paika nii prioriteetne tarbimiskoht (haigla, hoolekandeasutus, lasteasutus, majutusasutus jne) kui ka näitajate seiresagedus vastavalt tarbimiskoha kategooriale ja riskitasemele. Veeseaduse § 854 lõike 3 kohaselt tuleb tarbimiskoha veevärgi riskihindamise käigus vee kvaliteedile ja inimese tervisele Legionella või pliiga seotud riskide tuvastamise korral nimetatud Terviseameti koostatavas analüüsis välja valitud prioriteetses tarbimiskohas teha lõike 6  9 (ehk joogivee määruse) alusel kehtestatud nõuetele vastavat tarbimiskoha veevärgi näitajate seiret. Lõige 3 täpsustab, et tarbimiskoha veevärgi näitajate seire korraldab prioriteetse tarbimiskoha omanik. Prioriteetse tarbimiskoha mõiste ja selgitused on esitatud veeseaduse (RT I, 07.02.2023, 6) seletuskirjas. Paragrahvi 121 lõikes 4 sätestatakse, et kui veeseaduse §-s 854 sätestatud tarbimiskoha veevärgi riskihindamise või lõikes 3 nimetatud ainete seire tulemusel selgub, et kinnistusisesest jaotussüsteemist või sellega seotud tootest või materjalist tuleneb risk inimese tervisele, peab prioriteetse tarbimiskoha omanik vajaduse korral koostöös joogivee käitlejaga rakendama käesoleva määruse § 13 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud meetmeid. Eelnimetatud meetmed on järgmised: 1) tarbijale asjakohase nõu andmine täiendavate ettevaatusabinõude kohta, mida võtta tervise kaitseks; 2) vajalike abinõude rakendamine parameetrite mittevastavuse vähendamiseks, nagu asjakohased puhastusmeetodid, et muuta vee omadusi enne selle jaotusvõrku suunamist, vähendades või likvideerides seeläbi riski, et vesi pärast jaotusvõrgu läbimist parameetrite väärtustele ei vasta, ning tarbijate ja Terviseameti teavitamine sellest; 3) mõjutatud tarbijate teavitamine võimalikust ohust tervisele ja selle põhjustest, näitaja väärtuse ületamisest ning võetud parandusmeetmetest, sealhulgas keelavatest või kasutust piiravatest meetmetest. Sättes on ära märgitud „vajaduse korral koostöö joogivee käitlejaga“, sest seire ja probleemide lahendamise käigus võib selguda, et probleeme tekitab torustik või selle osad, mis on joogivee käitleja vastutuses ehk enne liitumispunkti. Sellisel juhul on vaja võtta meetmeid joogivee käitlejal või tarbimiskoha omanikul koostöös joogivee käitlejaga. Võimalik koostöö võib seisneda ka selles, et tarbimiskoha omanik konsulteerib joogivee käitlejaga, millist kinnistusisest puhastusmeetodit kasutusele võtta, ilma et see kompromiteeriks joogivee kvaliteedi tagamist kraani otsas. Paragrahvi 121 lõikes 5 sätestatakse Terviseameti poolt tarbimiskoha veevärgi riskihindamise kokkuvõtte koostamise nõue. Sättega võetakse üle direktiivi artikli 18 lõike 1 punkti b alapunktid ii ja iii. Kokkuvõte peab sisaldama teavet lõike 3 alusel tehtud seire tulemuste kohta, lõigete 1 ja 4 kohaselt rakendatud meetmete kohta, sealhulgas teavet rakendatud meetmete liigi ja saavutatud edu kohta olemasolevates kinnistusisestes jaotussüsteemides pliist valmistatud osade väljavahetamisel. Kokkuvõtte koostamise üldised nõuded tulenevad veeseadusest. Määruse punktiga 31 sõnastatakse uuesti § 13 lõige 1 ning sõnastus viiakse kooskõlla direktiivi artikli 14 lõikega 4. Lõike 1 loetelus on võrreldes kehtiva määrusega sisuliselt uued punktid 4–6. Paragrahv 13 reguleerib kvaliteedinõuetele mittevastava joogivee kasutamist ning joogivee käitleja vastavaid tegevusi sellisel juhul. Punkti 4 kohaselt peab joogivee käitleja teavitama mõjutatud tarbijaid võimalikust ohust tervisele ja selle põhjustest, näitaja väärtuse ületamisest ning rakendatud parandusmeetmetest, sealhulgas keelavatest või kasutust piiravatest meetmetest. Punkti 5 kohaselt peab käitleja andma tarbijale vajalikku nõu vee tarbimise ja kasutamise tingimuste kohta ning ajakohastama oma soovitusi korrapäraselt, võttes eelkõige arvesse elanikkonnarühmi, kelle puhul on suurenenud veega seotud terviseriskide oht (nt eakad, kaasuva haigusega inimesed, lapsed jt). Punkti 6 kohaselt peab käitleja teavitama tarbijat ohu kõrvaldamisest, kui on kindlaks tehtud, et võimalikku ohtu inimeste tervisele enam ei ole, ning teatama tarbijale, et teenus toimib taas tavapärasel viisil. Määruse punktiga 32 täiendatakse määrust §-dega 131–134. Paragrahviga 131 võetakse üle direktiivi artikli 15 täpsustavad nõuded joogivee kvaliteedinõuete erandile. Veeseaduse § 857 lõike 1 kohaselt võib Terviseamet joogivee näitajate piirväärtuste järgimise nõuetest joogivee käitleja taotlusel teha erandi, kui erandi kohaldamine ei too kaasa võimalikku ohtu inimese tervisele ja asjassepuutuva piirkonna joogiveevarustust ei ole muul viisil võimalik mõistlike vahenditega korraldada. Joogivee määruses sätestatakse täpsemad erandi kohaldamise tingimused. Paragrahviga 132 võetakse üle direktiivi artikli 17 ja IV lisa täpsustavad nõuded tarbijale antava teabe kohta. Paragrahvi 132 lõikes 1 sätestatakse teave, mida tuleb anda tarbijale korrapäraselt ja ilma küsimata (nt arvetel või nutirakenduse kaudu), ja lõikes 2 sätestatakse teave, mis tuleb panna joogiveekäitleja veebilehele (või lõike 5 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehele, kui käitlejal veebileht puudub). Kuidas joogivee käitleja annab paragrahvi 132 lõikes 1 nõutava teabe tarbijale, on käitleja enda otsustada arvestades tema teenindatavaid tarbijaid, nende vajadusi ja võimalusi.  10 Paragrahvi 132 lõikes 2 punktis 4 sätestatakse, et joogivee käitleja teeb tarbijale internetis kasutajasõbralikul ja nende vajadustega kohandatud viisil ning põhjendatud taotlusel muul viisil kättesaadavaks teabe võimaliku ohu kohta inimese tervisele ning sellega seotud tervise- ja tarbimisnõuanded või elektroonne viide sellisele teabele, kui Terviseamet on kehtestatud väärtuste ületamise korral tuvastanud võimaliku ohu inimeste tervisele. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et kehtiva ja uue joogivee määruse § 13 kohaselt peab joogivee käitleja koheselt teavitama mõjutatud tarbijaid (mitte internetis vaid tarbijale sobival viisil ükskõik mis kanaleid pidi) võimalikust ohust tervisele ja selle põhjustest, näitaja väärtuse ületamisest ning rakendatud parandusmeetmetest, sealhulgas keelavatest või kasutust piiravatest või muudest meetmetest, kui joogivesi ei vasta käesoleva määruse §-des 4–6 sätestatud nõuetele ning näitajate piirsisalduste mittejärgimine on käsitatav võimaliku ohuna inimese tervisele. Direktiivi IV lisa punkti 1 kohaselt tuleb tarbijatele teha internetis kasutajasõbralikul ja nende vajadustega kohandatud viisil kättesaadavaks muu hulgas teave asjaomase veekäitleja identifitseerimisandmete, varustatava piirkonna ja varustatavate inimeste arvu ning veetootmise meetodi kohta, sealhulgas üldine teave kohaldatud veetöötlemis- ja desinfitseerimisviiside kohta. Punktis 1 sätestatakse ka, et liikmesriigid võivad lubada erandit sellest nõudest kooskõlas direktiivi 2007/2/EÜ (INSPIRE direktiiv) artikli 13 lõikega 1. INSPIRE direktiivi artikli 13 lõike 1 kohaselt 1 võivad liikmesriigid piirata üldsuse juurdepääsu ruumiandmekogumitele ja -teenustele artikli 11 lõike 1 punktis a osutatud teenuste kaudu, kui selline juurdepääs kahjustab rahvusvahelisi suhteid, avalikku julgeolekut või riigikaitset. Joogivee käitleja identifitseerimisandmeid, varustatava piirkonna infot ja varustatavate inimeste arvu võib halbadel kavatsustel ära kasutada näiteks diversiooniakti korraldamisel ja elluviimisel. Seetõttu on määruse § 132 lõike 2 punktis 1 rõhutatud sõnu „üldine teave“, sest näiteks joogivee käitleja identifitseerimisandmed ja varustatava piirkonna detailsed andmed võivad olla tundlikud ja kujutada ohtu riigi julgeolekule. Lisaks on § 132 lõike 2 punkti 5 kohaselt nõutud teave veevarustussüsteemi riskihindamise kohta, mis saab ka olla üldine, kuna riskide avalikustamisel tuleb silmas pidada, et jagatud info ei oleks liiga detailne ja muutuks vee-ettevõttele endale ohtlikuks, tekitades seeläbi täiendava riski. Paragrahvi 132 lõikes 3 sätestatakse täiendava teabe esitamise nõue veekäitlejale, kes tarnib vähemalt 10 000 m3 vett ööpäevas või teenindab vähemalt 50 000 inimest. Paragrahvi 132 lõikes 4 sätestatakse, et põhjendatud taotluse korral antakse tarbijale juurdepääs lõike 2 punktide 2 (joogivee kvaliteedinäitajate kõige viimased seiretulemused) ja 3 (kareduse, mineraalide, vees lahustunud anioonide/katioonide, nagu kaltsium, magneesium ja kaalium, ja nendega seotud väärtuste kohta) kohast teavet käsitlevatele varasematele, kuni kümne aasta tagustele andmetele, kui need on kättesaadavad. Põhjendatud on taotlus siis, kui teatud situatsiooni lahendamiseks on sellised andmed hädavajalikud. Paragrahvis 133 sätestatakse, et joogivee käitleja ei avalikusta riigi julgeoleku tagamiseks teavet seoses tema opereeritavate veevarustuse välisvõrgu, veepuhastusjaama, puurkaevude ja veevõtukohtadega ega veetootmise meetodi detailset teavet, sealhulgas kohaldatud veetöötlemis- ja desinfitseerimisviiside kohta. Säte on vajalik, et ennetada ja vältida joogivee käitleja poolset mittetahtlikku ja mitteteadlikku informatsiooni levitamist (nt veebilehel). Säte sõnastatakse osaliselt direktiivi IV lisa punktis 1 esitatud erandi kohaldamiseks (seoses veetootmise meetodi kohta teabe andmisega) ning samadel põhjustel, nagu on esitatud § 132 puudutavates selgitustes julgeoleku tagamise kohta. Paragrahvis 134 sätestatakse nõuded joogivee kvaliteedinõuete järgimise kokkuvõttele, mille peab koostama Terviseamet. Alusnorm selleks tuleb veeseaduse § 85 lõikest 3 ning veeseaduse § 2841 kohaselt peab Terviseamet koostama kokkuvõtte esimest korda hiljemalt 2023. aasta 30. novembriks (edaspidi tuleb seda ajakohastada üks kord aastas). Paragrahviga 134 võetakse üle direktiivi artikli 18 lõike 1 punktid c, d ja e. Direktiivi artikli 18 lõike 2 kohaselt ning ühtlasi veeseaduse § 2847 kohaselt tuleb nimetatud kokkuvõte koostada ja teha kättesaadavaks Euroopa Komisjonile, Euroopa Keskkonnaametile ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele esimest korda hiljemalt 2023. aasta 30. novembriks. Direktiivi artikli 18 lõike 3 kohaselt avaldab Euroopa Keskkonnaamet liikmesriikide kogutud andmete põhjal kogu liitu hõlmava ülevaate ja ajakohastab seda regulaarselt või komisjoni taotlusel. Kogu liitu hõlmav ülevaade sisaldab asjakohasel juhul väljundite, käesoleva direktiiviga saavutatud tulemuste ja mõju näitajaid, kogu  11 liitu hõlmavaid ülevaatlikke kaarte ning liikmesriikide ülevaatearuandeid. Sama artikli lõike 4 kohaselt võib komisjon võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse lõigete 1 ja 3 kohaselt esitatava teabe vorm ja üksikasjalik kord selle edastamiseks, sealhulgas üksikasjalikud nõuded lõikes 3 osutatud näitajate, kogu liitu hõlmavate ülevaatlike kaartide ja liikmesriikide ülevaatearuannete kohta. Praeguseks pole komisjon selliseid rakendusakte vormide loomiseks veel vastu võtnud. Määruse punktiga 33 sõnastatakse uuesti § 14 lõige 1, millega võetakse üle direktiivi III lisa A osa ja täpsustatakse mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate analüüsimeetodeid. Võrreldes kehtiva korraga muutub sisuliselt kolooniate loendamine (välja jääb 36 ºC juures kolooniate loendamine) ning lisanduvad Legionella ja somaatilised kolifaagid. Määruse punktidega 34 ja 35 sõnastatakse uuesti § 14 lõige 3 ning võetakse üle direktiivi III lisa B osa. Paragrahvi lõigetest 2 ja 8 jäetakse võrreldes kehtiva määrusega välja viide lõikele 6, sest määruse § 15 lõike 2 kohaselt võis määruse § 14 lõikes 3 osutatud mõõtemääramatuse ja lõikes 4 osutatud määramispiiri asemel kasutada § 14 lõike 6 kohast tõesust, kordustäpsust ja avastamispiiri kuni 31. detsembrini 2019. a. Lõige 6 praegusel kujul jäetakse seetõttu määruse tekstist välja ning edaspidi tuleb lähtuda üksnes lõikes 3 osutatust. Nimetatud lõige 3 ja selles olev tabel sõnastatakse samuti uuesti, kuna direktiivi III lisa 1. lõike tabeli 1 kohaselt on esitatud uutele näitajatele mõõtemääramatuse väärtused ja nendega seotud märkused. Määruse punktidega 36 ja 37 tunnistatakse kehtetuks § 14 lõige 6 ja sõnastatakse uuesti sama paragrahvi lõige 7. Muudatused tehakse seoses määruse punktidega 31 ja 32. Paragrahvi 14 lõikes 6 sätestatud analüüsimeetodi suutlikkusnäitajaid „tõesus”, „kordustäpsus” ja „avastamispiir” võis kehtiva määruse § 15 lõike 2 kohaselt kasutada kuni 31. detsembrini 2019. a. Paragrahvi 14 lõikega 7 võetakse üle direktiivi III lisa B osa lõige 2. Määruse punktiga 38 lisatakse § 14 lõige 9 ja võetakse üle direktiivi III lisa B osa lõige 3. Lõikega 9 lisatakse määrusesse PFASide summa ainete loetelu, mida tuleb analüüsida direktiivi artikli 13 lõike 7 alusel väljatöötatavate tehniliste suuniste valmimisel (12. jaanuar 2024). Määruse punktiga 39 täiendatakse § 15 lõigetega 3–7. Paragrahvi 15 lõikes 3 sätestatakse, et hiljemalt 2026. aasta 12. jaanuariks tuleb võtta vajalikke meetmeid tagamaks, et joogivesi vastaks sätestatud näitajate väärtustele bisfenool A, kloraadi, kloriti, haloäädikhapete, mikrotsüstiin-LRi, PFASide kokku, PFASide summa ning uraani puhul. Lõige 4 sätestab täiendavalt, et kuni 2026. aasta 12. jaanuarini ei ole joogivee käitlejad kohustatud tegema seiret lõikes 3 osutatud parameetrite üle. Lõigetega 3 ja 4 võetakse üle direktiivi artikkel 25. Kokkuvõttes, enne 12. jaanuari 2026. a ei pea joogivee käitlejad nimetatud aineid joogivees määrama ja selle ajani ei ole nad samuti kohustatud tegema nende ainete üle seiret joogivees. Küll aga tuleb järgida, et vajaduse korral oleksid ained toorvees ehk joogivee allika vees seiratud veeseaduse § 852 lõike 2 alusel kavandatavas keskkonnaministri määruses „Joogiveehaarde valgala või toiteala riskihindamise ja -juhtimise nõuded“ sätestatud nõuete kohaselt. Terviseametil on vaja uurida eelnimetatud uute ainete esinemist joogivees riikliku sihtuuringuga ning ka pistelise järelevalve käigus, et enne 2026. aasta tähtaegasid oleks võimalik teha hinnanguid ja järeldusi, kas nende ainetega võib olla Eestis probleeme. Paragrahvi 15 lõike 5 kohaselt tuleb määruse § 132 lõike 3 punktis 1 sätestatud teave veesüsteemi üldise tulemuslikkuse tõhususe ja lekkemäärade kohta teha esimest korda kättesaadavaks hiljemalt 12. novembril 2025. a. Kuupäev on seotud veeseaduse §-ga 2848, mille kohaselt Terviseamet edastab veeseaduse § 195 lõikes 4 nimetatud taristu lekkeindeksil põhineva veelekete hindamise meetodil tehtud hindamise tulemused komisjonile hiljemalt 2026. aasta 12. jaanuariks. Määruses sätestatava tähtpäevaga jääb Terviseametile piisavalt aega, et andmed kokku koguda ja komisjonile edastada. Paragrahvi 15 lõikes 6 sätestatakse, et kui seiretulemused, mis tõendavad, et § 12 lõike 8 punktides 2–5 sätestatud tingimused on täidetud, on olemas juba 12. jaanuariks 2021, võib  12 tulemusi alates sellest kuupäevast kasutada seire kohandamiseks pärast § 12 kohast veevarustussüsteemi riskihindamist. Paragrahvi 15 lõikega 5 võetakse üle direktiivi II lisa C osa 2. lõike eelviimane lõik. Paragrahvi 12 lõike 8 kohaselt võib veevarustussüsteemi riskihindamise tulemuste põhjal seiratavate näitajate loetelu lühendada ja § 10 lõikes 8 esitatud proovivõtusagedust vähendada, kui on täidetud punktides 2–5 esitatud tingimused. Näiteks, kui 2021. a 10. jaanuari seisuga on joogivee käitlejal olemas andmed, mis näitavad, et kogu veevarustussüsteemi esindavatest proovi võtmise kohtadest vähemalt kolme aasta jooksul korrapäraste ajavahemike järel kogutud proovide tulemused on alla 60% näitaja piirsisaldusest, siis võib proovivõtu miinimumsageduse vähendamist juba rakendada (kui veevarustussüsteemi riskihindamine on tehtud). Paragrahvi 15 lõikes 7 sätestatakse, et kui joogivee käitleja on veevarustussüsteemi riskihindamise tulemusel kohandanud seiret alates 27. oktoobrist 2017. a, siis ei nõuta § 12 lõike 8 punktide 2 ja 3 kohast seiret kogu veevarustustsooni esindavatest proovivõtukohtadest kuni 2026. a jaanuarini. Sättega võetakse üle direktiivi II lisa C osa 2. lõike viimane lõik, milles on märgitud, et kui seiret on pärast veevarustussüsteemi riskihindamist, muu hulgas vastavalt direktiivi 98/83/EÜ II lisa C osale, juba kohandatud, võivad liikmesriigid näha ette võimaluse nende kohanduste kehtivust kinnitada, nõudmata seire teostamist vastavalt punkti 2 alapunktidele b ja c vähemalt täiendava kolme aasta jooksul kogu veevarustustsooni esindavatest proovivõtukohtadest. Arvestades, et Eestis hakkas direktiivi 98/83/EÜ riskihindamise kohane redaktsioon kehtima 27. oktoobril 2017. a, on vastav tähtpäev sätestatud ka § 15 lõikes 5. Kokkuvõttes ei pea joogivee käitleja tegema § 12 lõike 8 punktide 2 ja 3 kohast seiret kuni 2026. aasta jaanuarini, kui ta on pärast 2017. aasta 27. oktoobrit veevarustussüsteemi riskihindamise kohast seiret juba teinud. Määruse punktiga 40 sõnastatakse ümber määruse normitehniline märkus (lisatakse viide uuele joogivee direktiivile) ning sellega võetakse üle direktiivi artikli 24 teine lõik. Määruse punktiga 41 asendatakse määruse lisa (indikatiivdoosi arvutamine ja analüüside tulemuslikkuse kriteeriumid), sest lisas ajakohastatakse kaks viidet keskkonnaministri määrusele ja üks viide standardile. Kehtiva joogivee määruse lisas on idikatiivdoosi arvutamise all viidatud keskkonnaministri 26.05.2005. a määrusele nr 45 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori väärtused“ ja selle lisas 4 esitatud doosikoefitsientidele. Nimetatud keskkonnaministri määrus ja selle vastav lisa 4 enam ei kehti, vaid selle asemel kehtib keskkonnaministri 14.10.2022. a määrus nr 48 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused“ ja doosikefitsiendid on kehtestatud sama määruse lisas 4. Vastav korrektuur tehakse joogivee määruses olevas lisas. Lisaks on kehtiva joogivee määruse lisas viide ISO standardile 11929. Nimetatud standardisari on üle võetud Eesti standardiks tähisega EVS-EN ISO 11929 ja vastav korrektuur tehakse ka määruse lisa sõnastuses. Lisa asendamisel uue lisaga on tegemist tehniliste muudatustega ja sisuliselt midagi ei muutu. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õiguselee Määrus on üheks õigusaktiks, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud). Direktiivi ülevõtmise vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas 1. 4. Määruse mõjud  13 Määruse muudatuste eesmärk on vähendada joogivee varustamisega seotud riske tervisele, optimeerida joogivee käitlemise kulusid, tagada ohutu joogivesi kogu elanikkonnale ja parandada elanike juurdepääsu teabele. Oluliste mõjude ilmnemisel on vaja lisada HÕNTE § 46 nõuetele vastavalt põhjalikum mõjuanalüüsi aruanne. Sotsiaalministeerium on põhjalikuma mõjuanalüüsi koostanud ning see sisaldub seletuskirja mõjude osas. Mõjuanalüüsi koostamiseks on kasutatud Terviseameti andmeid. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: mõju majandusele, mõju elu- ja looduskeskkonnale ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatused ei avalda sotsiaalset, sh demograafilist mõju, ega mõju regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja välissuhetele, mistõttu ei ole mõjusid nendes valdkondades hinnatud. Käesolev peatükk ei käsitle määruse tehnilisi muudatusi, mis õigusselgust parandavad, kuid ei too kaasa mõjusid. Muudatus 1: § 5. Keemilised kvaliteedinäitajad ja indikaatorid Määruses sõnastatakse uuesti keemiliste kvaliteedinäitajate tabel ning viiakse see kooskõlla joogivee direktiivi lisas esitatud keemiliste parameetrite tabeliga. Uuesti sõnastamisega lisatakse tabelisse ka uued näitajad. Lisaks tuleb veekäitlejatel hakata tegema operatiivseiret teatud näitajate (hägususe ja veevarustussüsteemi riskihindamise tulemustest sõltuvalt ka somaatiliste kolifaagide) üle. 4.1. Mõju majandusele Mõju sihtrühm: veekäitlejad, kes teenindavad Eestis riikliku järelevalve all olevaid veevärke Terviseameti andmetel on Eestis riikliku järelevalve all 1355 veevärki, mida teenindab 599 käitlejat (ettevõtted, eraisikud, MTÜ-d, ühistud). Kohustusest on mõjutatud kõik veekäitlejad, mistõttu saab mõju sihtrühma hinnata suureks. Mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Muudatuse tulemusena lisanduvad uued keemilised ühendid, mille üle peavad veekäitlejad järelevalvet tegema. Samuti tuleb veekäitlejatel hakata tegema operatiivseiret hägususe ja veevarustussüsteemi riskihindamise tulemustest sõltuvalt ka somaatiliste kolifaagide üle. Veekäitlejate töökoormust muudatus oluliselt ei suurenda, küll aga suureneb uute keemiliste ühendite lisandumise ja hägususe regulaarse kontrolli tõttu analüüsivajadus, mis tähendab veekäitlejatele kulude kasvu. Mõju ulatust ja mõju avaldumise sagedust võib pidada keskmiseks, kuna uute ühendite lisandumise tõttu tekib veekäitlejatele lisakulu ning tegemist on regulaarselt avalduva mõjuga (tava- ja süvakontrollide sagedused, samuti operatiivseire näitajate määramise sagedused on määruses ette antud). Tekkivat lisakulu on aga keeruline hinnata, kuna see sõltub nii valgala ja toiteala kui ka veevarustussüsteemi riskihinnangu tulemustest. Ebasoovitavate mõjude risk kaasneb juhul, kui uute keemiliste ühendite seiramisest või operatiivseirest tekkiv kulu on suurem kui algselt planeeritud. Küll aga lisandub direktiiviga valgala  14 ja toiteala ning veevarustussüsteemi riskihindamine, mis lubab teatud näitajaid kontrollist välja jätta, vähendada või suurendada proovivõtusagedust ning tekkida võib olukord, kus teatud näitajaid ei ole vaja määrata, kuna riskihindamise tulemused näitavad, et kindlat näitajat mingis piirkonnas ei esine looduslikult või ei teki seda tehislikul (inimtekkelisel) teel. Kokkuvõttes on tegemist sihtrühma jaoks olulise mõjuga. 4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju sihtrühm: Terviseamet, PTA, Keskkonnaministeerium Muudatus mõjutab kolme riigiasutuse tööd, seega võib sihtrühma suurust hinnata suureks. Mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Terviseameti rahvatervise labori kesklaboril ja nakkushaiguste laboril ning Keskkonnaministeeriumi ainuomandis oleva äriühingu Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboril puudub praegu enamiku uute näitajate määramise võimekus (teatud erisustega) ja vastavad meetodid tuleb juurutada või analüüsimisteenus mujalt sisse osta. Terviseameti rahvatervise labori nakkushaiguste laboril puudub praegu uuest direktiivist tuleneva näitaja (somaatilised kolifaagid) määramise võimekus ja vastav meetod vajab juurutamist. Kuna nakkushaiguste labori töökoormus on juba praegu suhteliselt suur, on labori hinnangul täiendava töömahu lisandumisel juurde vaja ühte töökohta. Direktiivist tulenevate uute näitajate (somaatilised kolifaagid ja Legionella) määramise lisandumisega joogivees saab labori jaoks tegemist olema pideva töömahu kasvuga. Terviseameti rahvatervise labori kesklaboril puudub praegu võimekus määrata kõiki uusi joogivee direktiivist tulenevaid näitajaid. Kesklabor on juba alustanud vastavate meetodite juurutamist. Meetodite juurutamise kava on esialgu jagatud kaheks aastaks (2023 ja 2024). Arvatavasti labori töömaht kasvab keskmiselt ja see töömaht peaks olema pideva iseloomuga. PTA-l, Keskkonnaministeeriumil ja Terviseametil on koostamisel esialgne metoodika soovitusliku nimekirja koostamiseks sellistest pestitsiidide toimeainetest ja metaboliitidest, mida turustatakse ja kasutatakse Eestis. Sellest saab esialgne suunis riiklikele pädevatele asutustele ja joogivee käitlejatele ning ka harmoneerimise aluseks laboritele. PTA kohustus on juba praegu toimeainete, taimekaitseainete ja sünergistide riskihindamine, kuna tegemist on pädeva asutusega ning uue tööülesandena lisandub otsustamine selle üle, millist suunisväärtust pestitsiidide mitteolulistele metaboliitidele rakendama peaks. Uusi toimeaineid lisandub turule keskmiselt üks või kaks aastas. PTA hinnangul kasvab muudatuse tulemusena ameti töökoormus, mille maandamiseks on vaja juurde luua kompetentset personali. PTA-le lisanduv töömaht on ameti hinnangul 160 tundi aastas. Muudatuse tulemusena muutub eespool nimetatud riigiasutuste senine käitumine ning muutusega tuleb tõenäoliselt kohaneda. Mõju avaldub asutustele regulaarselt ning seetõttu saab seda hinnata keskmiseks. Ebasoovitavate mõjude risk kaasneb juhul, kui töökoormuse kasv on plaanitust suurem. Riski on võimalik maandada analüüsiteenuste sisseostmisega ja töökohtade loomisega, mis omakorda tähendab ka lisakulusid. Kokkuvõttes võib hinnata mõju oluliseks. Muudatus 2: § 12. Veevarustussüsteemi riskihindamine ja -juhtimine Määrusega täpsustuvad veevarustussüsteemi riskihindamise ja -juhtimise nõuded. Riskihindamise ja -juhtimise kohustuse avalduvat mõju sihtrühmadele on hinnatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja mõjude osas.  15 Muudatus 3: § 121. Tarbimiskoha veevärgi riskide vähendamise meetmed, jaotussüsteemi näitajate seire ja riskihindamise kokkuvõte Tarbimiskoha veevärgi analüüsi järel (Terviseameti tehtav analüüs, kohustus tuleneb veeseadusest) selguvad prioriteetsed tarbimiskohad ning seal tegutsevad asutused, kes peavad hakkama määruse kohaselt seirama Legionella’t või pliid ja vajaduse korral vastavaid meetmeid võtma. Need asutused võivad olla KOVide hallatavad (nt koolid, lasteaiad, hooldekodud), eraettevõtted (majutusasutused, hooldekandeteenused, restoranid) või muud avalikud asutused, kes mõjutavad suurt hulka joogivee tarbijatest. Mõju olulisust pole praegu võimalik hinnata, kuna mõju täpne sihtrühm, ulatus ja sagedus ning ebasoovitavate mõjude risk selgub Terviseameti tarbimiskoha veevärgi riskihindamise analüüsi järel. Muudatus 3: § 132. Tarbijale antav teave 4.4. Mõju majandusele Mõju sihtrühm I: veekäitlejad, kes teenindavad Eestis riikliku järelevalve all olevaid veevärke Terviseameti andmetel on Eestis riikliku järelevalve all 1355 veevärki, mida teenindab 599 käitlejat (ettevõtted, eraisikud, MTÜ-d, ühistud). Kohustusest on mõjutatud kõik veekäitlejad, mistõttu saab mõju sihtrühma hinnata suureks. Mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Määruse tulemusena peavad kõik joogivee käitlejad tegema määruses loetletud teabe edaspidi joogivee kasutajatele kättesaadavaks kõige sobivamal ja kergesti ligipääsetaval kujul, nt arve või nutirakenduse kaudu ja internetis (veekäitleja veebilehel või selle kohaliku omavalitsuse veebilehel, mille territooriumil teenust pakutakse). Suuresti on tegemist teabega, mille tarvis veekäitlejal pole vaja uut infokorjet teha, st tegemist on juba olemasolevate andmetega, mis tuleb joogivee kasutajatele teatavaks teha. Küll aga tekib teatav töökoormuse kasv andmete töötlemisest. Lisaks tuleb nii veekäitlejatel kui ka prioriteetse tarbimiskoha omanikel rakendada meetmeid, kui joogivesi osutub kvaliteedinõutele mittevastavaks. Uuena lisanduvad riskihindamist puudutav teave ning nõuanded tarbijale. Kvaliteedinõuetele mittevastava joogivee puhul tekib prioriteetse tarbimiskoha omanikul kohustus teavitada tarbijaid võimalikust ohust tervisele ja selle põhjustest, näitaja väärtuse ületamisest ning rakendatud parandusmeetmetest. Joogivee käitlejale on see juba kehtiv kohustus, aga sellele lisandub ohu põhjuste, näitaja väärtuse ületamise ja parandusmeetmete selgitamise vajadus. Lisaks tuleb joogivee käitlejal anda edaspidi tarbijale vajalikku nõu vee tarbimise ja kasutamise tingimuste kohta ning ta peab ajakohastama oma soovitusi korrapäraselt, arvestades ka riskirühmadega. Joogivee käitleja peab tarbijat edaspidi teavitama, kui on kindlaks tehtud, et võimalikku ohtu inimeste tervisele enam ei ole ning teatama tarbijale, et teenus toimib taas tavapärasel viisil. Mainitud ülesanded tähendavad veekäitlejatele lisanduvat kohustust. Mõju ulatus on keskmine, kohustusega võivad kaasneda muutused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavasti ei kaasne nendega kohanemisraskusi. Määruses sätestatud teave tuleb joogivee kasutajatele kättesaadavaks teha vähemalt üks kord aastas. Mõju avaldumise sagedust võib hinnata keskmiseks, kuna tegemist on küll regulaarse, kuid mitte igapäevase sihtrühmale avalduva mõjuga. Kvaliteedinõuetele mittevastava joogivee meetmete kasutuselevõtmine sõltub tarbimiskoha veevärgi riskihindamise kokkuvõtlikust (Terviseameti) analüüsist ja käesoleva määruse § 121 lõikes 3 esitatud ainete seire tulemusest ning seetõttu ei ole võimalik konkreetset mõju avaldumise sagedust hinnata.  16 Veekäitlejate (Tallinna Vesi, Narva Vesi ja Tartu Vesi), kes teenindavad veevärke, kus tarnitakse vähemalt 10 000 m3 vett ööpäevas või teenindatakse vähemalt 50 000 inimest, kohustus on teha lisaks eespool mainitud teabele tarbijatele teatavaks ka info veesüsteemi üldise tõhususe ja lekkemäärade kohta, veeteenuse omandistruktuuri kohta ja joogivee kuupmeetri tariifi kohta. Kokkuvõte tarbijate joogiveega seotud kaebustest tuleb avalikustada juhul, kui need andmed on veekäitlejal olemas. Ebasoovitavate mõjude risk kaasneb juhul, kui osa teabest pole veekäitlejal regulaarselt olemas. Näiteks ei pruugi informatsioon kodumajapidamise aastase veetarbimise võrdlus keskmisega olla kõikidel veekäitlejatel olemas. Risk kaasneb ka juhul, kui lisanduvatest ülesannetest suureneb töökoormus märgatavalt. Eelnevat arvestades on tegemist on olulise mõjuga. Mõju sihtrühm II: joogivee tarbijad Terviseameti andmetel on Eestis 1355 riikliku järelevalve all oleva veevärgi peale kokku 1 153 493 püsitarbijat. Sihtrühma suurust võib seega hinnata suureks. Muudatuse kohaselt on kõigil veekäitlejatel kohustus teha oma tarbijatele kättesaadavaks määruses loetletud teave. Avalikustatav teave hõlmab endas muu hulgas tarbijatele vajalikku informatsiooni joogivee käitleja, joogivee kvaliteedi ja hinna ning tarbitud koguse kohta. Tarbijale antakse edaspidi ka nõuandeid, kuidas joogivett vastutustundlikult kasutada, sh pöörates tähelepanu ka võimalikele terviseohtudele. Kvaliteedinõuetele mittevastava joogivee puhul tekib prioriteetse tarbimiskoha omanikul kohustus teavitada joogivee tarbijaid võimalikust ohust tervisele ja edastada muud vajalikku infot, mis on sätestatud määruses. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna sihtrühma käitumine võib mingil määral muutuda, kuid kohanemisraskusi eeldatavalt ei kaasne. Sihtrühma käitumine võib varasemaga võrreldes muutuda, kui joogivett puudutav teave tehakse tarbijatele kättesaadavaks ning see suurendab inimeste usaldust kraanivee vastu. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna teave avaldatakse üks kord kuus, kuid antud informatsiooni põhjal saavad tarbijad teha teadlikke valikuid iga päev. Näiteks suurem usaldus kraanivee vastu võib vähendada pudelivee tarbimist, mis omakorda mõjutab positiivselt ka elukeskkonda. Kvaliteedinõuetele mittevastava joogivee teabe edastamise sagedust ei ole võimalik praegu hinnata, kuna see selgub Terviseameti kokkuvõtlikust riskihindamise analüüsist ja antud määruses nimetatud seire tulemusel. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna muudatus mõjutab tarbijaid pigem positiivselt, sest edaspidi on veekäitlejatel ja prioriteetse tarbimiskoha omanikel kohustus teavitada oma kliente joogiveega seotud näitajatest. Eelnevat arvesse võttes on tegemist olulise mõjuga. 4.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Kõik määruse muudatused mõjutavad vähesel või suuremal määral elu- ja looduskeskkonda. Näiteks, kui joogivees avastatakse ülemäärases koguses mõnda keemilist näitajat, tuleb riskihindamisega välja selgitada selle tekkepõhjus. Riskihindamise tulemusena saab teatud olukordades saastet vähendada või vältida, see tähendab, et saasteallika omanik rakendab vajalikke meetmeid. Selliselt avaldub positiivne mõju ka elu- ja looduskeskkonnale. Keemiliste piirnormide seadmisega ja nende täitmise kontrollimisega tagatakse, et inimesteni jõuab puhas joogivesi, mis omakorda avaldab kaudselt positiivset mõju elukeskkonnale. Ka tarbijale edastataval teabel on kaudne mõju looduskeskkonnale. Kui joogivett puudutav informatsioon on inimesele kättesaadav ja kergesti hoomatav, võib see suurendada usaldust kraanivee tarbimise  17 vastu, mis on keskkonnasõbralikum kui pudelivee tarbimine. Pudelivee tarbimise vähendamisega väheneb nõudlus pudelivee järele ning välditakse plastist tehtud toodete tootmist ja ka jäätmeteket. 4.5. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Halduskoormus kodanikele tervikuna ei muutu. Töökoormus ettevõtetele tervikuna muutub. Teatav töökoormuse kasv tekib veekäitlejatele ja prioriteetse tarbimiskoha omanikele (kes võivad olla nii eraettevõtted kui ka KOV-id) tarbijale antava teabe kohustusest. Kuigi enamjaolt on tegemist andmetega, mis neil juba olemas on, tuleb neid ka korrastada, analüüsida jatöödelda ning esitada tarbijale lihtsasti arusaadaval kujul. Käitlejatele lisandub ka uut teavet, mida on tarvis tarbijatele avalikustada. Teatud koormuse kasv tekib joogivee käitlejatele ka operatiivseire tegemise näol. Töökoormuse kasvu on oodata ka ettevõtetele, kelle hallata on prioriteetsed tarbimiskohad, kus tuleb Legionella’t ja/või pliid seirama hakata (nt kaubanduskeskused, restoranid, majutusasutused jm). Joogivee käitlejate ja prioriteetsete tarbimiskohtade omanike töökoormus võib suureneda ka § 121 lõike 4 kohaselt, kus vajaduse korral peab olema valmis koostööks, et uurida joogivee kvaliteedi mittevastavuse põhjusi ning võtta vajalikke meetmeid parameetrite mittevastavuse vähendamiseks. Joogiveega kokkupuutuvate materjalide üldnõude (§ 2 lõike 5) sõnastuse muudatusega võetakse kasutusele terminid „lähteaine“ ja „koostis“. Muudatus on tehniline ja termineid hakatakse kasutama pärast seda, kui komisjon võtab vastu vastavad direktiivi rakendusaktid, millega kehtestatakse joogiveega kokkupuutuvatele materjalidele konkreetsed minimaalsed hügieeninõuded. Nimetatud rakendusaktide vastuvõtmise järgselt tekivad tõenäoliselt mõjud joogiveega kokkupuutuvate materjalide tootjatele. Praegu on aga joogiveega kokkupuutuvate materjalide tootjatele majandusmõjusid keeruline prognoosida, kuna pole teada rakendusaktide kohaldamisala (millistele materjalidele ja toodetele täpsemalt nõuded kehtestatakse) ja sisu. Töökoormus avalikule sektorile muutub. Keemiliste kvaliteedinäitajate (pestitsiidide) muudatus toob PTA hinnangul ametile kaasa töökoormuse suurenemise, mille maandamiseks võib olla vaja töökohti juurde luua. Sama muudatus toob tõenäoliselt kaasa töökoormuse kasvu ka Terviseameti rahvatervise labori kesklaborile ja nakkushaiguste laborile, kellel praegu puudub enamiku uute näitajate määramise võimekus. Töökoormuse kasvu on oodata ka KOV-idele, kelle hallata on prioriteetsed veevärgid, kus tuleb Legionella’t ja/või pliid seirama hakata (nt koolides, lasteaedades ja KOV-i omandis olevates hooldekodudes). 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Joogiveeohutuse pädeva asutuse ja riikliku järelevalvega seotud uute kohustuste tõttu suureneb Terviseameti rahvatervise labori töökoormus ning laborianalüüside nomenklatuur. Seoses määruse rakendamisega peab Terviseamet juurutama analüüsimeetodeid uute keemiliste ja mikrobioloogiliste näitajate määramiseks. Samuti peab Terviseamet (nii sihtuuringu, pistelise järelevalve kui ka joogivee käitlejate enesekontrolli puhul) arvestama nende näitajate määramisega seotud analüüsikuluga. Terviseameti rahvatervise laboril tekivad täiendavad kulud seoses uute analüüsimeetodite juurutamisega: reaktiivid, labori tarvikud, seadmed, osalemine võrdluskatsetes, labori spetsialistide  18 koolitamine ja analüüsimeetodite akrediteerimine. Rahvatervise labori kulud uute näitajate uurimiseks vees ja nende analüüsimiseks on aastatel 2024–2027 kokku 249 734 eurot. Kulude katteks taotletakse vahendeid RES 2024–2027 lisataotlustega. Kui lisataotluste otsust ei rahuldata, otsib Terviseamet vahendeid õigusaktidega seotud kulude katmiseks oma eelarvest. Kui vahendeid ei leia, võib Eesti riiki ohustada Euroopa Komisjoni poolne rikkumismenetlus ning trahv direktiiviga ülevõetud sätete rakendamata jätmise eest. PTA-le lisandub uue tööülesandena kohustus otsustada selle üle, millist suunisväärtust pestitsiidide mitteolulistele metaboliitidele rakendama peab. Uusi toimeaineid lisandub turule keskmiselt üks või kaks aastas. PTA hinnangul kasvab muudatuse tulemusena ameti töökoormus, mille maandamiseks on vaja juurde luua kompetentset personali. Lisanduv töömaht on hinnanguliselt ligikaudu 160 töötundi aastas. Joogivee käitlejatele lisandub kulu seoses operatiivseirega (hägususe määramine). Hägusust ei pea määrama laboris, vaid võib kasutada ka portatiivset aparaati, mis maksab hinnanguliselt 200– 1000 eurot. Eesti Vee-ettevõtete Liidu hinnangul on umbes 100 veevärki, kus peab korra nädalas hägusust määrama hakkama. Nendel veekäitlejatel on valik, kas nad tekitavad endale portatiivse hägususe määramise võimekuse (200–1000 eurot ühekordne kulu) või analüüsivad hägusust laboris (aastane kulu 100 veevärgi peale kokku 20 000–30 000 eurot aastas olenevalt laborist ja teenuse iseloomust). Joogivee käitlejatele lisandub kulu ka seoses uute keemiliste näitajate määramisega, kuid seda pole võimalik praegu hinnata, sest see sõltub veevarustussüsteemi riskihindamise tulemustest. Samuti ei pea joogivee käitlejad uusi näitajaid joogivees seirama kuni 12. jaanuarini 2026. Teatud kulude suurenemist on eeldada ka 11–100 m3 ööpäevase tootlusega veevärkidele, kelle süvakontrolli proovivõtusagedus muutub. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määrusele ei sätestata eraldi jõustumisnormi, sest määrus on seotud veeseaduse muudatustega (RT I, 07.02.2023, 6), mis jõustusid 17. veebruaril 2023. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Eesti Vee-ettevõtete Liidule ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Maaeluministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi, Keskkonnaministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas kooskõlastuse märkustega arvestamise tingimusel. Teised ministeeriumid märkusi ei esitanud. Märkusi ja ettepanekuid esitasid veel Terviseamet ja Eesti Vee-ettevõtete Liit. Määrusele on lisatud märkustega arvestamise tabel.  Sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1“ määruse muutmise määruse seletuskirja Lisa 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184, 16. detsember 2020, olmevee kvaliteedi kohta ja Eesti õigusaktide vastavustabel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184, 16. detsember 2020, olmevee kvaliteedi kohta. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1600766496993&uri=CELEX:32019L0882 EL-i õigusakti norm EL-i EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks Kommentaarid õigusakti kehtestatavad ja kehtivad riigisisesed õigusaktid normi ülevõtmise kohustus Artikkel 1 Eesmärgid Osaline ülevõtmise kohustus Artikkel 1 lg 1 Ei Artikkel 1 lg 2 Jah Veeseadus (veeS) § 85 lg 11 Artikkel 2 Mõisted Jah 1  Artikkel 2 p 1 a) – veeS § 17 lg 1 b) – veeS § 17 lg 2 Artikkel 2 p 2 veeS § 854 lg 2 Artikkel 2 p 3 veeS § 87 lg 1 Kehtiv sõnastus katab ära Artikkel 2 p 4 veeS § 854 lg 4 Artikkel 2 p 5 veeS § 87 lg 11 Artikkel 2 p 6 veeS § 17 lg 2 Artikkel 2 p 7-9 veeS § 85 lg 4-6 Artikkel 2 p 10 ja 11 sotsiaalministri 24.09.2019. a määruse nr 61: „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1“ (edaspidi määrus nr 61) muutmise määrus § 21 lg 1 ja 2 Artikkel 3 Erandid Jah määrus nr 61 § 1 lg 2 Artikkel 3 lg 1 a) määrus nr 61 § 1 lg 2 p 1 b) määrus nr 61 § 1 lg 2 p 2 Artikkel 3 lg 2 veeS § 87 lg 13 ja määruse nr 61 muutmise määrus § 1 lg 4 2 Artikkel 3 lg 3 a) määrus nr 61 § 1 lg 2 p 4 b) määruse nr 61 § 1 lg 2 p 3 ja veeS § 87 lg 1 Artikkel 3 lg 4 määruse nr 61 § 1 lg 3 Artikkel 3 lg 5 Esimene lõik: veeS § 87 lg 11 Art 3.5 kolmandas 3 lõigus nimetatud I Teine lõik: veeS § 85 lg 1 lisa A nõuded on Kolmas lõik: sotsiaalministri 03.10.2019. a määrus nr 62 kehtestatud/kehtestat „Tervisekaitsenõuded mineraalveele ja allikaveele1“ § 1 akse joogivee lg 2 määruses nr 61. Määrus nr 61 mineraalveele (sh allikaveele) nõudeid ei kehtesta. Nõuded allikaveele on kehtestatud mineraalvee määruses nr 62 ning seal täpsustatakse mh erinõuded allikavee mikrobioloogiale. Artikkel 3 lg 6 veeS § 87 lg 12 Artikkel 4 Jah Üldkohustused Artikkel 4 lg 1 Lg 1 sõnastus kuni loeteluni: veeS § 85 lg 1, § 87 lg 2 a) määruse nr 61 § 3 lg 1. b) määruse nr 61 muutmise määruse § 3 lg 1 ja 2 3  c) veeS § 87 lg 4 p 8 ja § 92 lõiget 1 p 112 Artikkel 4 lg 2 veeS § 85 lg 12 Artikkel 4 lg 3 veeS § 195 lg 4 ja 5 veeS § 195 lg 4 ja 5 jõustub 2024. aasta keskkonnaministri 16.01.2020. a määrus nr 6 12. jaanuaril vastavalt „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja veeseaduse aruande esitamise kord“ lisa punktid 1.2.1–12.3 muutmise seadusele: https://www.riigiteataj a.ee/akt/1070220230 01 Artikkel 5 Jah Kvaliteedistandardid — Artikkel 5 lg 1 veeS § 85 lg 1 ja 2, määrus nr 61 ja määruse nr 61 muutmise määrus Artikkel 5 lg 2 määrus nr 61 § 3 lg 1 ja lg 2, §-id 4-6, määruse nr 61 muutmise määruse § 3 lg 1 ja lg 2, § 4-6 ja § 121 lg 2 Artikkel 5 lg 3 veeS § 85 lg 2 Artikkel 6 jah Nõuetele vastavuse hindamise koht Artikkel 6 lg 1 määruse nr 61 § 9 lg 1 Artikkel 6 lg 2 veeS § 87 lg 2 ja 3, määrus nr 61 § 2 lg 3 Artikkel 6 lg 3 veeS § 92 lg 1 punktid 5 ja 6, määrus nr 61 § 13 ja Osaliselt juba määruse nr 61 muutmise määruse § 13 lg 1 ja 3 kehtiva määrusega nr 61 kaetud, aga 4  määruse muutmisega tehakse veel täiendusi ja viiakse sõnastused kooskõlasse. Artikkel 7 jah Veeohutuse riskipõhine käsitlus Artikkel 7 lg 1 veeS § 851 lg 1 ja 2 Artikkel 7 lg 2 veeS § 851 lg 4 Artikkel 7 lg 3 veeS § 852 lg 1 ja 3, veeS § 853 lg 1, veeS § 854 lg 1, 3 ja 5. Artikkel 7 lg 4 veeS § 851 lg 3, veeS § 2842 Artikkel 7 lg 5 veeS § 851 lg 3, veeS § 2843 Artikkel 7 lg 6 veeS § 851 lg 3, veeS § 2844 Artikkel 7 lg 7 Ei 5  Artikkel 8 jah Olmevee veevõtukohtade valgalade riskihindamine ja riskijuhtimine Artikkel 8 lg 1 veeS § 852 lg 1 Artikkel 8 lg 2 veeS § 852 lg 2 alusel kehtestatav keskkonnaministri määrus „Joogivee veevõtukoha valgala või toiteala riskihindamise ning riskijuhtimise nõuded“ §-id 2-5 Artikkel 8 lg 3 veeS § 852 lg 2 alusel kehtestatav keskkonnaministri määrus „Joogivee veevõtukoha valgala või toiteala riskihindamise ning riskijuhtimise nõuded“ § 5 lg 4 Artikkel 8 lg 4 veeS § 852 lg 3, veeS § 852 lg 2 alusel kehtestatav keskkonnaministri määrus „Joogivee veevõtukoha valgala või toiteala riskihindamise ning riskijuhtimise nõuded“ § 6 Lõike 4 viimane lause: veeS § 2849 Artikkel 8 lg 5 Artikkel 8 lg 5 esimene lause: AvTS § 4, veeS §-id 44 ja 53 koostoimes §-dega 48 ja 49. Artikkel 8 lg 5 teine lõik: veeS § 852 lg 2 alusel kehtestatav keskkonnaministri määrus „Joogivee veevõtukoha valgala või toiteala riskihindamise ning riskijuhtimise nõuded“ § 7 lg 1 6  Artikkel 8 lg 6 veeS § 852 lg 2 alusel kehtestatav keskkonnaministri määrus „Joogivee veevõtukoha valgala või toiteala riskihindamise ning riskijuhtimise nõuded“ § 7 lg 2 Artikkel 9 jah Veevarustussüsteemi riskihindamine ja riskijuhtimine Artikkel 9 lg 1 veeS § 853 lg 1 Artikkel 9 lg 2 määruse nr 61 muutmise määruse § 12 lg 1 Artikkel 9 lg 3 Määruse nr 61 muutmise määruse § 12 lg 2 Artikkel 9 lg 4 Art 9 lg 4 a): määruse nr 61 muutmise määruse § 12 lg 3 Art 9 lg 4 b): määruse nr 61 muutmise määruse § 12 lg 4 Artikkel 9 lg 5 määruse nr 61 muutmise määruse § 12 lg 5 Artikkel 9 lg 6 veeS § 853 lg 3 ja 4 Artikkel 10 Jah Tarbimiskoha jaotussüsteemide riskihindamine Artikkel 10 lg 1 a) veeS § 854 lg 1 7  b) veeS § 854 lg 3 Artikkel 10 lg 2 veeS § 854 lg 5 Artikkel 10 lg 3 veeS § 85 lg 2 alusel kehtestatav määrus: „Joogivee Art 10 lg 3 sätestab kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded võimaluse meetmeid ning analüüsimeetodid“ § 121 lg 1 kaaluda ja võtta asjakohased. Üle ei võeta art 10.3 punkte d ja f, mida ei saa määruses sätestada/on soovituslikku laadi (d) või mida ei saa kohustada Eesti õigusruumi arvestades (f). Artikkel 11 Ainult Ülejäänud artikli artikkel 11 ülevõtmine sõltub Minimaalsed lg 1 delegeeritud- ja hügieeninõuded rakendusaktide olmeveega vastuvõtmisest kokkupuutuvatele Euroopa Komisjoni materjalidele poolt (2024 ja 2025 aastal). Artikkel 11 lg 1 veeS § 855 lg 1 Artikkel 11 lg 2 Ei Ei ole ülevõetav säte 8 Artikkel 11 lg 3 Ei Ei ole ülevõetav säte. Teavitus EE poolt tehtud. Artikkel 11 lg 4 Ei Ei ole ülevõetav säte. Artikkel 11 lg 5 Ei Ei ole ülevõetav säte. Artikkel 11 lg 6 Ei Ei ole ülevõetav säte. Artikkel 11 lg 7 Ei Tuleb üle võtta artikli 11 lg 2 p c sätestatud rakendusakti vastuvõtmise järgselt Artikkel 11 lg 8 Ei Ei ole ülevõetav säte. Artikkel 11 lg 9 Ei Ülevõtmine on valikuline ja sõltub artikli 11 lg 2 sätestatud rakendusaktide vastuvõtmisest Artikkel 11 lg 10 Ei Ei ole ülevõetav säte. 9  Artikkel 11 lg 11 Ei Ei ole ülevõetav säte. Artikkel 11 lg 12 Ei ole ülevõetav säte. Artikkel 12 Jah Miinimumnõuded olmeveega kokkupuutuvatele veepuhastuskemikaalid ele ja filtreerimisvahenditele Artikkel 12 lg 1 veeS § 855 lg 2 Artikkel 12 lg 2 veeS § 85 lg 12 Artikkel 12 lg 3 veeS § 855 lg 2 sissejuhatav lõik kuni loeteluni. Artikkel 13 Seire Artikkel 13 lg 1 veeS § 87 lg 4 p 1 ja 2, veeS § 92 lg 1 p 1, määruse nr 61 § 11 Artikkel 13 lg 2 määrus nr 61“ § 12, veeS § 852 lg 2 alusel kehtestatav keskkonnaministri määrus „Joogivee veevõtukoha valgala või toiteala riskihindamise ning riskijuhtimise nõuded“ § 5 Artikkel 13 lg 3 määruse nr 61 § 9 10  Artikkel 13 lg 4 määruse nr 61 neljas peatükk Artikkel 13 lg 5 veeS § 92 lg 1 p 11 Artikkel 13 lg 6 Ei Ei ole ülevõetav säte Artikkel 13 lg 7 Ei Ei ole ülevõetav säte Artikkel 13 lg 8 Ainult veeS § 856 lõigud 5-8 Artikkel 14 Parandusmeetmed ja kasutuspiirangud Artikkel 14 lg 1 veeS § 87 lg 4 p 4 Artikkel 14 lg 2 veeS § 87 lg 4 p 4, määrus nr 61 § 13 lg 1 Art 14 lg 2 viimane lõik: määruse nr 61 muutmise määruse § 121 lg 2 ja 4 veeS § 92 lg 1 p 6 ja 10 Artikkel 14 lg 3 Artikkel 14 lg 4 veeS § 87 lg 4, veeS § 92 lg 1, määruse nr 61 muutmise määruse § 13 (punktid 4, 5 ja 6) Artikkel 14 lg 5 veeS § 92 lg 1 p 5 ja 6 Artikkel 14 lg 6 veeS § 92 lg 1 p 10 ja § 87 lg 4 p 4 Artikkel 15 Jah 11  Erandid Artikkel 15 lg 1 veeS § 857 lg 1 ja 2 Artikkel 15 lg 1 viimased kaks lõiget: määruse nr 61 muutmise määruse § 131 lg 3 ja veeS 857 lg 3 Artikkel 15 lg 2 määruse nr 61 muutmise määruse § 131 lg 2 Artikkel 15 lg 3 määruse nr 61 muutmise määruse § 131 lg 4 Artikkel 15 lg 4 määruse nr 61 muutmise määruse § 131 lg 5 veeS § 92 lg 1 p 111 Artikkel 15 lg 5 Artikkel 15 lg 5 viimane lause: määruse nr 61 muutmise määruse § 131 lg 6 Artikkel 15 lg 6 veeS § 85 lg 13 Artikkel 16 Jah Juurdepääs olmeveele Artikkel 16 lg 1 veeS § 88 lg 1 Artikkel 16 lg 2 veeS § 88 lg 3 Artikkel 16 lg 2 teine lõik veeS seletuskiri ja juhendmaterjali tasand. Artikkel 16 lg 3 RES 5. jagu TuMS § 5 lg 1 p 1 aastapõhine riigieelarve seadus 12  MaaMS § 6 veeS seletuskiri Artikkel 17 Jah Üldsuse teavitamine Artikkel 17 lg 1 veeS § 87 lg 4 p 51 Artikkel 17 lg 2 määruse nr 61 muutmise määruse § 132 lg 1 Artikkel 17 lg 3 Ei ole ülevõetav säte Artikkel 18 Jah Teave rakendamise seire kohta Artikkel 18 lg 1 a) veeS § 88 lg 6 ja § 2846 b) veeS § 852 lg 4, § 854 lg 7, § 2842 lg 2, § 2844 lg 2 , veeS § 852 lg 2 alusel kehtestatav keskkonnaministri määrus „Joogivee veevõtukoha valgala või toiteala riskihindamise ning riskijuhtimise nõuded“ § 8, määruse nr 61 muutmise määruse § 121 lg 5 c) veeS § 85 lg 3, § 2841 ja määruse nr 61 muutmise määruse § 134 d) veeS § 85 lg 3, § 2841, määruse nr 61 muutmise määruse § 134 e) veeS § 85 lg 3, § 2841, määruse nr 61 muutmise määruse § 134 13  Artikkel 18 lg 2 veeS § 2847 Artikkel 18 lg 3 Ei ole ülevõetav säte Artikkel 18 lg 4 Ei ole ülevõetav säte Artikkel 18 lg 5 Ei ole ülevõetav säte Artikkel 19 Ei Hindamine Artikkel 20 Ei Lisade läbivaatamine ja muutmine Artikkel 21 Ei Delegeeritud volituste rakendamine Artikkel 22 Ei Komiteemenetlus Artikkel 23 Jah veeS § 273 Karistused Artikkel 24 Ei veeS avaldamismärge: RT I, 07.02.2023, 6 Normitehniline viide lisatud veeseaduse teksti lõpus ja Ülevõtmine määruse nr 61 teksti lõpus. Artikkel 25 Jah määruse nr 61 muutmise määruse § 15 lg 3 ja 4 14  Üleminekuperiood Artikkel 26 Ei Kehtetuks tunnistamine Artikkel 27 Ei Jõustumine Artikkel 28 Ei Adressaadid I LISA Jah määruse nr 61 §-id 4-6, määruse nr 61 muutmise määruse § 4-6, § 121 II LISA Jah II LISA A osa lg 1 määruse nr 61 § 11 lg 2, 6 ja § 10, veeS § 87 lg 4 p 1, 2, 5 ja 51 määruse nr 61 muutmise määruse § 10, 11 lg 6 II LISA A osa lg 2 määruse nr 61 § 10, § 11 lg 5 II LISA A osa lg 3 määruse nr 61 muutmise määruse § 10 lg 11-14 II LISA A osa lg 4 veeS § 87 lg 5, määruse nr 61 muutmise määruse § 11 lg 1 II LISA B osa lg 1 määruse nr 61 § 10 lg 3, 4, 5, määruse nr 61 muutmise määruse § 10 lg 3, 4, 5 II LISA B osa lg 2 määruse nr 61 § 10 lg 8, määruse nr 61 muutmise määruse § 10 lg 8 15 II LISA C osa lg 1 määruse nr 61 § 12, määruse nr 61 muutmise määruse § 12 II LISA C osa lg 2 määruse nr 61 § 12, määruse nr 61 muutmise määruse § 12 C osa lg 2 eelviimane lõik: määruse nr 61 muutmise määruse § 15 lg 6 C osa lg 2 viimane lõik: määruse nr 61 muutmise määruse § 15 lg 7 II LISA D osa lg 1 määruse nr 61 § 9 lg 1 ja 2, § 10 lg 10 II LISA D osa lg 2 määruse nr 61 § 9 lg 3 ja lg 4 II LISA D osa lg 3 määruse nr 61 muutmise määruse § 9 lg 51 II LISA D osa lg 4 määruse nr 61 § 9 lg 5 III LISA Jah III lisa esimene lõik: määruse nr 61 § 9 lg 7, määruse nr 61 muutmise määruse § 9 lg 7 III lisa teine lõik: määruse nr 61 muutmise määruse § 9 lg 71 III lisa kolmas lõik: määruse nr 61 § 14 lg 8, määruse nr 61 muutmise määruse § 14 lg 8 III LISA A osa määruse nr 61 § 14 lg 1, määruse nr 61 muutmise määruse § 14 lg 1 III LISA B osa lg 1 määruse nr 61 § 14 lg 2,3,4,5, määruse nr 61 muutmise määruse § 14 16 III LISA B osa lg 2 määruse nr 61 § 14 lg 7, määruse nr 61 muutmise määruse § 14 III LISA B osa lg 3 määruse nr 61 muutmise määruse § 14 lg 9 IV LISA Jah määruse nr 61 muutmise määruse § 132 lg 2,3,4,5 ja § 133 V LISA Ei VI LISA Ei Ei VII LISA 17  Sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1“ määruse muutmise määruse seletuskirja Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Eelnõule esitasid ettepanekuid ja kommentaare Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Terviseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet ja Eesti Vee-ettevõtete Liit. Keskkonnaministeerium Keskkonnaministeerium kooskõlastab sotsiaalministri 24.09.2019. a Arvestatud määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ muutmise määruse eelnõu järgmiste märkustega. Veeseaduse § 853 lõike 1 kohaselt on juba sätestatud, et veevarustussüsteemi riskihindamise ja -juhtimise teeb joogivee käitleja, aga õigusselguse huvides täiendame ka määruse § 12 lõike 2 Muudatuspunkti 28 kohaselt sõnastatakse määruses uuesti § 12. Selle sõnastust. paragrahvi lõike 2 punktidest 1, 2, 4 ja 5 ei selgu, kes on riskijuhtimismeetme rakendaja. Palume eelnõu selles osas täiendada. Lisaks teeme ettepaneku sõnastada ümber § 12 lg 2 p 2 järgmiselt: Arvestatud „Joogiveehaarde valgaladelt ja toitealadelt tulenevate joogivee kvaliteeti ohustada võivate riskide leevendamiseks veevarustussüsteemis kontrollimeetmete määratlemine ja elluviimine“. Sõna „veevõtukoht“ on üleliigne, nii keeleliselt, kui ka selles mõttes, et risk tuleb laiemalt valgalalt või toitealalt, aga mitte veevõtukohast. Paragrahvi 12 lõike 3 punktis 1 piisab, kui viidata ainult veeseaduse § Arvestatud 852 lg 2. Sama lõike 4 osas. Paragrahvi 12 lõige 4 vajab täpsustamist, kelle poolt ja kuidas Arvestatud seiremahtu suurendatakse. Eelnõu ja seletuskirja täiendatud Paragrahvi 12 lõigetest 7 ja 8 ei selgu, kes ja millise menetluse käigus Selgitatud muudab seiratavate näitajate loetelu ja seiresagedust. Palume eelnõu Eelnõu § 12 täiendatud lõikes 4 on märgitud, et paragrahvi lõikes 1 täpsustada. sätestatud riskihindamise tulemuste põhjal tuleb joogivees seiratavate määruse §-s 10 sätestatud näitajate loetelu laiendada või nende seiresagedust suurendada § 11 lõikes 1 nimetatud kontrolli kava kooskõlastades. Paragrahvi 12 lõike 7 punkti 1 kohaselt võetakse aluseks ainult määruse Arvestatud §-s 10 loetletud näitajad. Kas määruse §-des 4-6 loetletud teisi aineid Direktiiv viitab vastava sätte sõnastuses tava- ja süvakontrolli ei pea käsitlema? näitajatele lisas 2, mis joogivee määruses on esitatud §-s 10. Viidet täiendatud §-dega 4-6 õigusselguse huvides. Punktis 29 § 121 lg 1 p 1 ei ole kooskõlas veeseaduse § 854 lõikega 1, Selgitatud mille kohaselt Terviseamet korraldab tarbimiskoha veevärgi riskide Terviseameti § 854 lõikes 1 sätestatud ülesanne ei välista joogivee kokkuvõtliku analüüsi koostamise. määrusega Terviseametile pandavat ülesannet ärgitada avalike ja eravalduste omanikke tegema tarbimiskoha jaotusega seotud riskihindamist, seetõttu vastuolu puudub. Teeme ettepaneku sõnastada § 121 lg 1 p 2 järgmiselt: Arvestatud „2) teavitab tarbijaid ning avalike ja eravalduste omanikke nende poolt võimalikest võetavatest meetmetest, mille eesmärk on kõrvaldada või vähendada joogivee kvaliteedinormide mittetäitmise riske, mis tulenevad tarbimiskoha jaotussüsteemist;“ Täiendus on vajalik, et oleks aru saada, kes neid meetmeid peab võtma. 8. Teeme ettepaneku sõnastada § 121 lg 1 p 3 järgmiselt: Arvestatud „3) nõustab tarbijaid joogivee tarbimise ja kasutamise tingimuste ning nende poolt võetavate võimalike meetmete küsimuses, et vältida nende riskide uuesti avaldumist;“ Täiendus on vajalik, et oleks aru saada, kes neid meetmeid peab võtma. 9. Punktis 31 §is 133 teeme ettepaneku sõna „veepuhastusjaam“ Arvestatud asemel kirjutada „veetöötlusjaam“, kuna määruse teistes paragrahvides kasutatakse sõnu „vee töötlemine“. Maaeluministeerium MeM-il ei ole ettepanekuid või märkusid eelnõu kohta ja seetõttu Arvestatud kooskõlastame eelnõu vaikimisi. Paar tehnilist tähelepanekut: -uues § 12 on lõigete numeratsioon läinud sassi – on kaks 8-dat lõiget. -eelnõu punkti 39 ( 39) määrusesse lisatakse normitehniline märkus järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2020/2184/EL olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1– 62)“) vormelit tuleks muuta, kuna nõukogu direktiiv 98/83/EÜ on kehtetu. Praeguse sõnastuse korral jääb ka praegune normitehniline märkus alles. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eelnõu punktiga 7 muudetakse määruse § 2 lõige 5 ja sõnastatakse see Arvestatud osaliselt järgmiselt: „Joogivee käitlemisel joogiveega kokku puutuvad Seletuskirja mõju hindamise punkt 4.5 täiendatud. Kontaktmaterjalide veevarustussüsteemi seadmed, veepuhastuskemikaalid, vahendid ja regulatsiooni mõjusid tootjatele pole võimalik hinnata seni, kui materjalid ning nende tootmiseks kasutatavad lähteained ja koostised ei direktiivi alusel kehtestatavad delegeeritud ja rakendusaktid valmivad tohi halvendada joogivee kvaliteeti ega ohustada inimese tervist (sest kõik sõltub rakendusaktide skoobist ja sisust). Kehtiva korraga otseselt ega kaudselt ning peavad olema kooskõlas veeseaduse §-s 855, võrreldes praegu tootjate jaoks midagi sisuliselt ei muutu. Samuti pole ehitusseadustiku §-s 11 ning kiirgusseaduse §-s 22 sätestatud praegu võimalik välja tuua tootjate arvu, sest pole selge, milline saab nõuetega.“. Kõnesoleva sättega luuakse nn piirid joogiveega olema delegeeritud ja -rakendusaktide kohaldamisala (millised tooted kokkupuutuvate materjalidele (tooted) kehtestatavatele nõuetele. ja materjalid täpsemalt saavad reguleeritud olema). Täpsemad nõuded tulevad edaspidi delegeeritud ja rakendusaktidega. Vaatamata sellele, et käesoleval hetkel on joogiveega kokkupuutuvate materjalide tootjatele majandusmõjusid keeruline prognoosida, tuleks siiski seletuskirja punktis 4.5 viidata, et mõjud joogiveega kokkupuutuvate materjalide tootjatele delegeeritud ja rakendusaktide vastuvõtmisel kindlasti kaasnevad. Samuti tuleks välja tuua ettevõtjate arv, keda kõnesolev muudatus tulevikus puudutab, ning võimalusel selgitada, kas ja mis võib tulevikus ettevõtjate jaoks muutuda. Palume lisada määrusesse mõjude hindamise alla ka majanduslikud Arvestatud osaliselt ja selgitatud mõjud (sh käesoleva kirja eelmises lõigus viidatud punkt), arvestades Muudatuste mõju majandusele seletuskirja lisatud (ümber ettevõtja halduskoormuse analüüsi vastavalt mõjude hindamise struktureeritud, mõju majandusele käsitleti esimeses versioonis metoodikale ja abistavale kontrollküsimustikule. Hetkel on need mõjud sotsiaalse mõju all) ja täiendatud (sh koondmõju ettevõtete välja jäänud, kuid määruse eelnõu seletuskirjast selgub, et need on halduskoormusele). siiski olemas. Näeme, et seletuskirjas olete mh viidanud järgmistele ettevõtja halduskoormust mõjutavatele tegevustele: Veekäitleja kohustus teha joogivee kontrolli ja koostada kontrolli kava ning see ajakohastada Terviseametiga ei ole uued kohustused, vaid • Veekäitlejate kohustus teha kontrolli ja operatiivseiret – nt eelnõu kehtivad alates 2004. a. punktides 23 ja 24 väljatoodud kontrollid. • Veekäitleja kohustus koostada joogivee kontrolli kava ning see ajakohastada Terviseametiga – eelnõu punktis 25 väljatoodu ja selle seosed riskihindamisega eelnõu punktides 26-28. • Prioriteetse tarbimiskoha omaniku vajadus koostööks joogivee käitlejaga määruse §-s 13 lõike 1 punktides 2-4 nimetatud meetmete osas – eelnõu punktis 29 (eelkõige seletuskirja lehekülje 9 esimeses lõigus) sätestatud koostöö. • Teabeandmise kohustus – nt eelnõu punktides 30 ja 31 nõutud teabe andmine. Eelnõu punktiga 31 plaanitakse määrust täiendada §-ga 132, millega Mittearvestatud ja selgitatud sätestatakse tarbijale teabe andmine. Eelnõuga lisatakse § 132 lg 2 p 4, § 132 lõikes 2 punktis 4 sätestatud kohustus tarbijale internetis teavet mille kohaselt on joogivee käitlejal kohustus anda tarbijale internetis anda ei võta joogivee käitlejatelt ära kohustust määruse § 13 kohaselt kasutajasõbralikul ja nende vajadustega kohaldatud viisil ning tarbijale terviseohtu puudutavat teavet anda koheselt selle tekkimisel, põhjendatud taotlusel muul viisil teha kättesaadavaks mh teave tarbijale sobival viisil. Nii kehtiva, kui ka uue joogivee määruse § 13 võimaliku ohu kohta inimese tervisele ning sellega seotud tervise- ja lõike 1 kohaselt peab joogivee käitleja koheselt teavitama mõjutatud tarbimisnõuanded või elektroonne viide sellisele teabele, kui tarbijaid võimalikust ohust tervisele ja selle põhjustest, näitaja väärtuse Terviseamet on kehtestanud väärtuste ületamise korral tuvastanud ületamisest ning rakendatud parandusmeetmetest, sealhulgas võimaliku ohu inimeste tervisele. § 132 lg 5 kohaselt tuleb olukorras, keelavatest või kasutust piiravatest või muudest meetmetest, kui kus joogivee käitlejal veebileht puudub, avaldada vastav teave kohaliku joogivesi ei vasta käesoleva määruse §-des 4–6 sätestatud nõuetele ning omavalituse veebilehel. näitajate piirsisalduste mittejärgimine on käsitatav võimaliku ohuna Küsimusi tekitab, kuidas plaanitakse anda teavet võimaliku ohu kohta inimese tervisele. Samuti peab uue kavandatud määruse § 13 lõike 1 tarbija tervisele näiteks olukorras, kus tegemist on vanemaealiste punkti 5 kohaselt andma joogivee käitlejale tarbijale vajalikku nõu vee isikutega, kellel puudub interneti kasutamise võimalus? Muudetava tarbimise ja kasutamise tingimuste kohta ning ajakohastama oma määruse kohaselt antakse tarbijale küll võimalus põhjendatud taotlusel soovitusi korrapäraselt, võttes eelkõige arvesse elanikkonnarühmi, nõuda ka muul viisil info kättesaamist, kuid antud näite puhul ei pruugi kelle puhul on suurenenud veega seotud terviseriskide oht. Ehk tarbija osata seda isegi küsida (oht tarbija tervisele võib esineda ka siis, kokkuvõttes, kõiki tarbijaid (olenemata sihtrühmast) tuleb igal juhul kui joogivee välimuses või maitses ei ole toimunud silmnähtavaid koheselt ohust teavitada selliselt, et see info tarbijani jõuaks (kasutades muutusi). Seega teeb MKM ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja ja selleks erinevaid kanaleid). vajadusel eelnõu, et tuleks selgelt välja, kuidas ülaltoodud korras ülalnimetatud sihtgrupini teave viiakse. Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku täiendada § 132 lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 4 kohane teavitus tuleb tarbijale edastada ka muul viisil kui üksnes interneti vahendusel.“. Selgitus: Täiendava lõike lisamine on vajalik, kuna veekasutajate sihrühm on niivõrd lai, hõlmates sh vanemaealisi, kelle interneti kasutamise oskused on pigem madalad või puuduvad üldse. Seetõttu peame vajalikuks täiendava teavituse seadmist, et kõikide puudutatud isikuteni jõuaks vajaminev info, seda enam kui tegemist on reaalse ohuga inimese tervisele. Teavitamine ei tohiks joogivee käitlejatele probleem olla, kuna neil on ülevaade klientide kontaktandmetest. Muul viisil saab tarbijat teavitada nt-ks sms-i teel või kui tarbijal puudub mobiiltelefon, tuleks talle helistada, mis võib küll teataval juhul olla lisakoormus, kuid inimese tervisekahju ära hoidmiseks on see põhjendatud. Esitame kommentaarid ka standarditele viitamise kohta käesolevas Teadmiseks võetud eelnõus. Standardile viitamise kord õigusaktis on sätestatud toote nõuetele vastavuse seaduse §-s 42. Koostöös Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusega tuvastasime eelnõus järgmised ebatäpsed viited standarditele, mida palume muuta või täpsustada: 1. Eelnõu punktis 20 täiendatakse määruse § 9 uue lõikega 71, mille Arvestatud teine lause on järgmine: ”Kui see võimaldab teha kindlaks Eelnõu sõnastust muudetud. analüüsimeetodite, mille põhimõtted ei kuulu EN ISO 17994 kohaldamisalasse, samaväärsuse, võib kasutada ka muud samalaadset rahvusvaheliselt tunnustatud standardit, kuid mitte mikrobioloogiliste kultuuride kasvatamise suhtes.“. Määruse eelnõu aluseks oleva direktiivi (EL) 2020/2184 lisas 3 on viide “samalaadset rahvusvaheliselt tunnustatud normi“ ja see on laiem mõiste kui määruse eelnõu lõikes 71 võimaldatud vaid muude standardite kasutamine. Seega tuleks lause sõnastust täpsustada. 2. Soovitame § 9 lõikes 71 asendada tähis EN ISO 17994 tähisega EVS- Arvestatud EN ISO 17994, sest nimetatud standard on üle võetud Eesti standardiks. EVS-EN ISO 16140 puhul viitame kogu sarjale nagu ka direktiivis. Samuti tuleks asendada tähis EN-ISO 16140 tähisega EVS-EN ISO 16140. Juhime teie tähelepanu sellele, et EVS-EN ISO 16140 on standardisari, mis koosneb 6 osast. Kas soovitakse viidata kogu sarjale või mõnele sarja standardile? 3. Eelnõu punkti 32 kohaselt kehtestatakse mikrobioloogiliste Arvestatud kvaliteedinäitajate määramise analüüsimeetodid. Paragrahvi 14 lõikes 1 tuleks täpsustada analüüsimeetodite tähised, see on EN ISO 11731 asendada tähisega EVS-EN ISO 11731, EN ISO 10705-2 asendada tähisega EVS-EN ISO 10705-2 ning EN ISO 10705-3 asendada tähisega ISO 10705-3. 4. Eelnõu punktis 36 sõnastatakse § 14 lõige 7 märkus 9 järgmiselt: Arvestatud „Mõõtemääramatust tuleks hinnata orgaanilise süsiniku üldsisalduse 3 mg/l juures. Katsemeetodi määramatuse täpsustamiseks tuleb kasutada Euroopa Standardikomitee suuniseid orgaanilise ja lahustunud süsiniku üldsisalduse määramise kohta (EVS-EN 1484).“ Antud märkuses on osaliselt välja toodud EVS-EN 1484 pealkiri, mida muudel juhtudel määruses tehtud pole. Soovitame sõnastada antud märkuse järgmiselt:“ Mõõtemääramatust tuleks hinnata orgaanilise süsiniku üldsisalduse 3 mg/l juures. Katsemeetodi määramatuse täpsustamiseks tuleb kasutada standardit EVS-EN 1484.“ 5. Lisaks soovime esitada kommentaarid sotsiaalministri määruse nr Arvestatud 61 kehtiva redaktsiooni kohta. Kehtiva määruse § 9 lõikes 4 on toodud standardiviide standardile ISO 5667-5. Nimetatud standard on ISO-5667-5 on esitatud lõikes 5 ja seega tehtud parandus seal. üle võetud Eesti standardiks ja sellel on olemas eestikeelne tõlge. Seega oleks täpsem viidata standardile tähisega EVS-ISO 5667-5. Kehtiva määruse lisa 1 sisaldab märkuseid 1 ja 2. Märkus 1 sisaldab Arvestatud viidet standardile ISO 11929. Antud standardisari on üle võetud Eesti standardiks tähisega EVS-EN ISO 11929 ja antud standardisari koosneb kolmest osast. Palume täpsustada, millisele osale soovitakse Lisa asendatakse uue lisaga. märkuses viidata. Täpsustamist sõnastuses vajab ka lisa 1 märkus 2: „ Mõõtemääramatus arvutatakse ja esitatakse standardmääramatuse või ISO 11929 kasutatav standardi osa võib erineda ja sõltuda nii nukliidist laiendatud määramatusena, kasutades kattetegurit 1,96 vastavalt kui kasutatavast meetodist, mis ka sama nukliidi puhul võib eri laboritel dokumendile „ISO Guide for the Expression of Uncertainty in olla erinev. Seega on otstarbekas endiselt viidata lihtsalt 11929-le. Measurement“ (ISO suunised mõõtemääramatuse väljendamiseks).“ Eelistatud variant on täpsustamata jätta, kuna kui edaspidi peaks Kuna antud teemat käsitleb ISO/IEC juhend 98, millel on mitu osa, standard veelgi detailiseeruma, tekiks taas küsimus ja vajadus määruse küsime üle, kas märkuses oleks võimalik viidet täpsustada? lisa jälle muuta. Mis puutub ISO/IEC juhendit 98, on otstarbekas jätta täpsustamata juhuks, kui juhendi enda struktuur peaks muutuma, aga sisuliselt see ei muutu, kuidas mõõtemääramatust väljendada. Ühtlasi juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirja 1 lisas on tehtud Arvestatud viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2020/2184, kuid lisatud link suunab direktiivile (EL) 2019/882. Viide parandatud Terviseamet Finantsmõju puudutav lõik seletuskirjas peaks olema järgmine: Arvestatud Joogiveeohutuse pädeva asutuse ja riikliku järelevalvega seotud uute Seletuskirja täpsustatud. kohustuste tõttu suureneb Terviseameti rahvatervise labori töökoormus ning laborianalüüside nomenklatuur. Seoses määruse rakendamisega peab Terviseamet juurutama analüüsimeetodeid uute keemiliste ja mikrobioloogilise näitajate määramiseks. Samuti peab Terviseamet (nii sihtuuringu, pistelise järelevalve kui ka joogivee käitlejate enesekontrolli puhul) arvestama nende näitajate määramisega seotud analüüsikuluga. Terviseameti rahvatervise laboril tekivad täiendavad kulud seoses uute analüüsimeetodite juurutamisega: reaktiivid, labori tarvikud, seadmed, osalemine võrdluskatsetes, labori spetsialistide koolitamine ja analüüsimeetodite akrediteerimine. Rahvatervise labori kulud uute näitajate uurimiseks vees ja nende analüüsimiseks on aastatel 2024- 2027 kokku 249 734 eurot. Kulude katteks taotletakse vahendeid RES 2024-2027 lisataotlustega. Kui lisataotluste otsust ei rahuldata, võib Eesti riiki ohustada Euroopa Komisjoni poolne rikkumismenetlus ning trahv direktiiviga ülevõetud sätete rakendamata jätmise eest. Põllumajandus- ja Toiduamet Põllumajandus- ja Toiduamet on tutvunud arvamuse avaldamiseks Teadmiseks võetud edastatud sotsiaalministri määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ muutmise määruse eelnõuga. Ametil täiendavad ettepanekud eelnõu osas puuduvad. Amet nõustub eelnõu seletuskirjas väljatooduga, mille kohaselt kasvab Arvestatud muudatuse tulemusena ameti töökoormus, mille maandamiseks on vaja Seletuskirja kulude osa täiendatud. juurde luua kompetentset personali. Lisanduv töömaht on hinnanguliselt ligikaudu 160 töötundi aastas. Eesti Vee-ettevõtete Liit Palume eelnõus ja seletuskirjas arvestada järgmiste ettepanekutega: Selgitatud 1) Eelnõu punktis 13, millega muudetakse määruse nr 61 §-i 5, on Märkuses on kirjas, et piirsisaldust 0,70 mg/l kohaldatakse siis, kui märkuses nr 11 välja toodud kloriti ja kloraadi hindamine eelkõige joogivee desinfitseerimiseks kasutatakse sellist kloordioksiidi kasutamisel. Samas eelnõu seletuskiri toob välja, et ka desinfitseerimismeetodit, mis tekitab kloraati või kloritit, eelkõige naatrium-hüpokloriti (NaOCl) kasutamisel on risk kloraadi kloordioksiidi. Märkuses ei ole esitatud kinnine loetelu ja on sätestatud tekkimiseks. Seega jääb ebaselgeks, kas NaOCl kasutamisel on üldisemalt, mitte ainult kloordioksiidi põhiselt. Näitajaid on vaja kloraadi ja kloriti seire vajalik või mitte? Palume seletuskirja täiendada seirata, kui kasutatakse ka teisi desinfitseerimismeetodeid, mis ning ühtlasi teeme ettepaneku, et kui naatrium-hüpokloriti korral, mida tekitavad kloraati või kloritit. Seletuskirja täiendatud. on seletuskirjas kloraadi tekkimise riskiga seostatud, ei ole vaja kloritit/kloraati seirata, siis tuleks vastav näide seletuskirjast välja jätta, et ei tekiks segadust. 2) Eelnõus punkti 13 osas on seletuskirjas välja toodud, et kõikide uute Selgitatud näitajate määramise võimekus tuleb Eestis joogivett analüüsivatel Esitatud on RESi lisataotlused nende meetodite arendamiseks ja laboritel üle hinnata ja vajadusel juurutada analüüsimeetodid. Joogivee juurutamiseks. Määruses esitatud tähtpäev on sätestatud direktiivi käitlejad on kohustatud eelnõu punktis 13 välja toodud näitajate üle artikli 25 kohaselt. seiret tegema alates 12.01.2026. Kas see on piisav aeg, et Eesti laborid suudavad kõiki nimetatud näitajaid ja ühendeid määrata? Missugused tegevused on laborite võimekuse suurendamiseks kavandamisel? Palume seletuskirja vastavalt täiendada. 3) Eelnõu punktide 14, 15 ja 16 osas tuuakse välja, et kui töötluse Selgitatud tulemusel on vett märkimisväärselt demineraliseeritud või Direktiivi eessõna punkti 13 kohaselt tähendab ohutu joogivesi ka seda, pehmendatud, võib vett kasutada joogiveena, kui veele lisatakse et see sisaldab teatavas koguses looduslikke mineraale ja keemilisi kaltsiumi- ja magneesiumisoolasid, et vähendada võimalikku elemente, pidades silmas, et demineraliseeritud vee või sellise vee, mis negatiivset mõju tervisele, vee söövitavust ja agressiivsust ning sisaldab väga vähe selliseid keemilisi elemente nagu kaltsium ja parandada maitset. Palume seletuskirjas täpsustada, mida peetakse magneesium, pikaajaline tarbimine võib inimeste tervist kahjustada. silmas märkimisväärse demineraliseerimise või pehmendamise all? Võib eeldada, et direktiiv mõistes on märkimisväärne Kas see on seostatav konkreetse väärtuse ja ühikuga? Lisaks palume demineraliseerimine protsess, mille käigus ei jää vette piisavalt täpsustada, kui palju peab lisama veele juurde kaltsiumija selliseid elemente, mis tagaks terviseohutuse pikas perspektiivis. magneesiumsoolasid, et see täidaks eesmärki? Hetkel ei sätestata konkreetseid soolade miinimumväärtusi määrusega, sest direktiiv neid ette ei anna ning Eestis vajab teema põhjalikumat käsitlus. Edaspidi on vaja joogivees soolade vajaliku miinimumkoguse hindamist täpsemalt analüüsida koostöös Tervise Arengu Instituutiga, et kaaluda direktiivis nimetatud soolade joogivee miinimumkoguse kehtestamise vajalikkuse üle. 4) Eelnõu punktis 24, millega täiendatakse määruse nr 61 § 10 lg-t 14, Arvestatud on sätestatud, et somaatiliste kolifaagide näitajat mõõdetakse siis, kui riskihindamine näitab selle asjakohasust. Palume tabeli märkust täiendada ka selles osas, et riskihindamisest tulenevad lisaks asjakohasusele ka seiresagedus ja -punktid. 5) Eelnõu punktiga 32, millega muudetakse määruse nr 61 § 14 lg-t 1, Selgitatud võib seireks kasutada määrusega kehtestatud meetodeid. Meile Meetod kavandatakse juurutada ja akrediteerida Terviseameti teadaolevalt ei ole Terviseametil somaatilise kolifaagi analüüsid rahvatervise nakkushaiguste labori poolt. akrediteeritud. Kuidas on kavandatud somaatiliste kolifaagide analüüsimine Eestis tagada ning missugune Eesti labor vastab määruses toodud nõuetele somaatiliste kolifaagide analüüsimise osas? 6) Eelnõu punktis 31, millega muudetakse määruse §-i 132 on tarbijale Selgitatud antava teabe osas teatav ebaselgus, mida palume seletuskirjas a. Seletuskirja muudatuspunkti 32 selgituse juures on märgitud: täiendada: „Paragrahvi 132 lõikes 1 sätestatakse teave, mida tuleb anda tarbijale 2 a. Kas § 13 lg 1 osas võib ka ettevõtte koduleheküljel vastavat teavet korrapäraselt ning ilma küsimata (nt arvetel või nutirakenduse kaudu) jagada, kas see on piisav? Seletuskirja mõjuhinnangu järgi (lk 14) oleks ja lõikes 2 sätestatakse teave, mis tuleb panna joogiveekäitleja see justkui sobiv viis, samas seletuskirja lk 9 nähakse selline võimalus veebilehele (või lõike 5 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse ette pigem sama sätte lõike 2 puhul, mistõttu palume seda täpsustada. veebilehele kui käitlejal leht puudub). Seega, lõikes 1 osas ei piisa Meie hinnangul on ettevõtte koduleht sobiv ka lg 1 osas, kuna see on kodulehest, vaid direktiivi ja määruse kohaselt peab teavet andma arvel kergesti ligipääsetav viis info jagamiseks. See oleks ka joogivee või muul viisil ilma tarbija enda poolse sooviavalduseta. See võib olla käitleja jaoks mõistlik lahendus, mis ei too kaasa täiendavat tarbijat silmas pidades erinev - viis tuleb leida vee-ettevõtjal endal, halduskoormust võrreldes sellega, kui vee-ettevõtted peaksid arvetel milline on sobivaim. Seletuskirja täiendatud. hakkama vastavat infot kajastama. Seega palume täpsustada, kas Iseteeninduskeskkond – oluline on, et nõutud info jõuaks tarbijani läbi kodulehe kasutamine on sobiv viis ka lg 1 info jagamiseks. Lisaks iseteeninduskeskkonna või muul viisil (muu nutirakendus). Info peab palume selgitada, kas seletuskirjas viidatud nutirakenduse alla käib ka olema tarbijale ligipääsetav. tarbijale mõeldud iseteeninduskeskkond? b. Kas § 132 lg 1 p 1 osas on veepuhastusjaamast väljuva joogivee andmete jagamine määruse mõistes sobiv? b. Veepuhastusjaamast väljuvas vees on piisav, oluline, et andmed oleksid veevärgi põhised. c. Millise detailsusega peab olema esitatud § 132 lg 2 p-s 5 nimetatud c. Üldine teave, seletuskirja täiendatud. teave veevarustussüsteemi riskihindamise kohta? Riskide avalikustamisel tuleb silmas pidada, et jagatud info ei muutuks vee- ettevõttele endale ohtlikuks, tekitades seeläbi täiendava riski. d. Direktiiv ja määrus ei anna ette juhiseid selleks. Väljendada tuleks nt ettevõtte võimekust teenuse jätkusuutlikuse ja toimepidevuse d. Palume selgitada, kuidas väljendatakse veesüsteemi üldist tõendamiseks (kas süsteem on jätkusuutlik ja tõhus, milline on ettevõtte tulemuslikkust tõhususe seisukohast vastavalt § 132 lg 3 p-le 1. finantsiline olukord jms). 2 e. Palume täpsustada, kui detailselt tuleb infot jagada § 13 lg 3 p 3 e. ja f. Tegemist ei ole numbrilise teabega, vaid kirjeldada tuleb tariifi osas. Konkurentsiameti metoodika tariifi määramisel ei lähtu püsi- ja struktuurielemente. Selle tõttu ei teki ka andmekaitselist küsimust. muutuvkuludest. Oluline on veehinna läbipaistvuse tagamine, kuid see peaks lähtuma Konkurentsiameti metoodikast. Püsi- ja muutuvkulude avalikustamine tarbijale ei anna meie hinnangul tarbijale midagi juurde. Nt Konkurentsiameti mõistes on kontrollitud kulud eelkõige riiklikud maksud, sh vee erikasutustasu jms, ettevõtte mõistes on see midagi muud ja võib paljuski ka ettevõtte põhiselt erineda. Palume seda eelnõu seletuskirjas täpsustada, et kõik vee-ettevõtjad saaksid ühte moodi aru ja võtaksid aluseks samasugused andmed. f. Lisaks vajab selgitust VeeS § 88 meetmete rakendamisega seonduvate kulude detailsuse aste. Joogivee direktiivis on viidatud, et selle sätte rakendamisel peab kinni pidama kohaldatavatest andmekaitsenormidest, seega on oluline, et nende andmete avalikustamine ei läheks vastuollu erinevate muude regulatsioonidega. Meie hinnangul on tegemist väga tundliku infoga, mistõttu tõusetub paratamatult küsimus ärisaladuse kaitsest, sh AS Tallinna Vesi puhul ka vastavusest väärtpaberituru seaduse ja börsireeglitega. Kuidas on sellega arvestatud eelnõu väljatöötamisel? Palume seda seletuskirjas täiendada. Lõpetuseks palume Sotsiaalministeeriumil koostöös Eesti Vee- Arvestatud ettevõtete Liiduga korraldada vee-ettevõtetele määruse nr 61 uute nõuete tutvustamiseks seminar, et vee-ettevõtetel oleks võimalik praktilisi küsimusi eelnõu autoritega vahetult arutada. Jääme ootama Teile sobivat aega seminari osas.