Välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine

Hr Peep Peterson Teie 06.02.2023 nr 1.2-3/622-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 16.02.2023 nr 1-11/23/1505 Välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta arvamuse avaldamine Austatud tervise- ja tööminister Täname Teid võimaluse eest anda arvamus välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) kohta. Välissuhtlemisseaduse (edaspidi VäSS) § 3 punkti 3 kohaselt on ametkondlik välisleping – Eesti Vabariigi riigiasutuse või omavalitsusüksuse ja välisriigi asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni kirjalik kokkulepe, mis on sõlmitud vastavalt nende pädevusele ja mida reguleeritakse rahvusvahelise õigusega. VäSS § 4 lg 1 p 5 kohaselt teostavad välissuhtlemist riigiasutused ja omavalitsusüksused vastavalt oma pädevusele. VäSS § 29 kohaselt riigiasutused ja omavalitsusüksused võivad vastavalt oma pädevusele iseseisvalt ette valmistada ja sõlmida ametkondlikke välislepinguid. Eesti Töötukassa on avalik-õiguslik juriidiline isik ja ei kuulu eelnimetatud asutuste hulka, küll täidab töötukassa seadustes sätestatud avalikke ülesandeid ja on pädevaks asutuseks ka Eesti Vabariigi poolt sõlmitud sotsiaalkindlustusalastes välislepingutes. Näiteks kohaldatakse Eesti Vabariigi ja Ukraina sotsiaalkindlustuslepingut töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise suhtes ning neid õigusakte rakendav pädev asutus ja lepingu rakendaja on Eesti Töötukassa. Lepingu artikli 12 lõike 1 kohaselt pädevad võimuorganid ja pädevad asutused sõlmivad lepingu rakendamiseks rakenduskokkulepped. Kehtivast VäSSist ei nähtu, kas sellised rakenduskokkulepped peaksid olema ametkondlikud välislepingud ning kas neid peab vastavalt VäSS-le avaldama. Samas kuna kehtiv VäSS avalik-õigulike isikute poolt teiste riikide asutustega lepingute sõlmimist ei reguleeri, siis kehtiv VäSS taoliste lepingute puhul ei kohaldu. Samuti ei nähtu kehtivast õigusest, kui erinevate sotsiaalkindlustuse valdkondade pädevad asutused, kellest osa on riigiasutused ja osa avalik-õiguslikud juriidilised isikud, soovivad oma seadusest tulenevate avalike ülesannete sõlmida näiteks ühise andmevahetuslepingu mõne välisriigiga (kas EL liikmesriigiga või kolmanda riigiga), siis kas seda lepingut tuleks käsitada ametkondliku lepinguna VäSS mõttes. VäSS regulatsioonis vajaks meie hinnangul täpsustamist, mis on ametkondlik leping ja kellel on selliste lepingute sõlmimise õigus. Teeme ettepaneku analüüsida, kas on vajalik laiendada riigi poolt seaduse või välislepinguga antud avalike ülesannete osas välissuhtlemist teostavate asutuste ringi ning vajadusel vastavalt täpsustada VäSS regulatsioone lisades avalik-õiguslike juriidiliste isikute pädevuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Paavel juhatuse esimees Ira Songisepp 614 8520 [email protected] Eesti Töötukassa Reg. nr. 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 777 3000 [email protected] • www.tootukassa.ee  Välisministeerium Teie 03.02.2023 nr 15.1-2/703, [email protected] VÄM/23-0144/-1K/ Meie 03.03.2023 nr 1.2-3/622-5 Välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine Täname Välisministeeriumi välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamisele esitamise eest. Nõustume, et väljatöötamiskavatsuses väljatoodud probleemkohad vajavad paindlikke ja uuenduslikke lahendusi ning peame kiiduväärseks menetluste lihtsustamise ja seaduse korrastamise eesmärke. Toetame protsessi lihtsustamist, võimaldades välislepingu sõlmimise ettevalmistamist juhtinud sisuministeeriumil esitada välislepingu materjalid otse Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks ning anda valdkonna eest vastutavale ministrile võimalus tehniliste muudatuste tegemiseks. Samas näeme, et Välisministeeriumil kui välissuhtluse ja välislepingute üldvastutajal ja eestkõnelejal peaks olema jätkuvalt protsessis väga oluline roll, et valdkonna eest vastutav ministeerium ei peaks endale tekitama eraldi välislepingute alast pädevust. Selle rolli dubleerimist või üleminekut tuleks vältida, säilitades Välisministeeriumis ministeeriumiteülese ja koondvaate juhtimise. Väljatöötamiskavatsuses on õigesti rõhutatud, et välissuhtlemispädevus peab jääma Välisministeeriumile alles. Ministeeriumid vajavad ka paindlikumas protsessis Välisministeeriumi pädevust, häid teadmisi ja tuge. Peame õigeks välissuhtlemisseaduse uuendamist, täiendades regulatsiooni välislepingu peatamise ja ka vääramatu jõu tõttu lõpetamise võimalustega. Samuti toetame võimaluse andmist valdkonna eest vastutavale ministrile tehniliste muudatuste tegemiseks. Pöörame tähelepanu, et muudatus mõjutab ka teatud Euroopa Liiduga seotud rahvusvaheliste lepingute ettevalmistamise siseriiklikku menetlust ning olenevalt muudatuste täpsemast sisust võivad vajada täpsustusi Euroopa Liidu asjade menetlemise juhised. Juhiste kohaselt tegutseb peavastutaja koostöös Välisministeeriumiga ning välissuhtlemisseaduse alusel, muudatuste tegemisel on asjakohased ja tuleb vaadata üle muudatuste mõju juhiste punktidele 10-15. Palume arvesse võtta ja kaaluda ka Eesti Töötukassa poolt esitatud vajadust pöörata tähelepanu ametkondlike lepingute osas täpsustuste tegemisele. Eesti Töötukassa kiri on lisatud käesolevale kirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Lisa: Eesti Töötukassa 16.02.2023 kiri nr 1-11/23/1505 Ethel Bubõr 6269 738 [email protected]