Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ muutmine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/23-0261 - Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.03.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b55a17ad-ec3c-4b56-a263-f8b825f5f8ab Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b55a17ad-ec3c-4b56-a263-f8b825f5f8ab?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Sotsiaalministeerium Majandus- ja 03.03.2023 nr 1-4/23/922 Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ muutmise kooskõlastamine Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ muutmise eelnõu ja seletuskirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri Teadmiseks: Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon Reet Pruul, 626 0731 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 43 lõike 1 alusel. Eelnõukohase määrusega viiakse keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ kooskõlla atmosfääriõhu kaitse seaduse 04.11.2022 jõustunud § 30 lõike 51 muudatusega referentslabori kohta. Samuti kooskõlastatakse määruses esitatud standardite loetelu MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse juhises „Standarditele viitamise juhend õigusaktide koostajatele“ esitatud viitamise korraga. Lisaks tehakse veel mõned täpsustused, mille vajalikkus on kerkinud esile määruse rakendamisel. Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna nõunik Reet Pruul (tel 626 0731, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]) ja õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kupri (tel 626 0717, [email protected]). 1. Sissejuhatus Muudatuste eesmärk on korrastada kehtiva määruse sätteid ning nendega ei looda uusi kohustusi. Kuna kohustused ja tegevus õhukvaliteedi hindamisel riiklikul tasandil õhukvaliteedi hindamisega tegeleva pädeva asutuse ülesannetena sätestati atmosfääriõhu kaitse seaduses uues sõnastuses, on otstarbekas vastav regulatsioon määrusest välja jätta. Standardite viitamise kohta on MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus koostanud juhendi, mille nõudeid eelnõus järgitakse. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Punktidega 1, 9 ja 11 ajakohastatakse määruses kasutatavat terminoloogiat vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-le 40, asendades õhusaasteloa ja keskkonnakompleksloa terminid keskkonnakaitseloa terminiga. Õhukvaliteedi andmeid kasutatakse vajaduse korral ka teiste keskkonnakaitselubade menetlemisel, mitte vaid õhusaasteloa ja keskkonnakompleksloa menetlemisel. Punktiga 2 täiendatakse § 3 lõike 2 punkti 1 olemasolevat teksti, mis sätestab kehtivas redaktsioonis, et kõik õhukvaliteedi taseme hindamiseks tehtud mõõtmised peavad olema tehtud katse- ja mõõtelaborite ühtlustatud standardi EVS-EN ISO/IEC 17025 „Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded“ kohaselt võimalusega järgida ka teiste samaväärsete standardite nõudeid. Nimetatud täiendus on vajalik, kuna selle standardi kasutamist ei nõua ükski direktiiv ning seega tuleb anda võimalus juhinduda ka teistest analoogilistest standarditest. Standardi kohustuslikku järgimist võib nõuda rahvusvaheline või Euroopa Liidu õigus. Punktiga 3 tunnistatakse § 6 kehtetuks. Kehtivas määruses on riiklikku välisõhu hindajat nimetatud referentslaboriks ning §-s 6 on sätestatud selle ülesanded. Seoses labori ülesannete täpsustamisega atmosfääriõhu kaitse seaduse tasandil tunnistatakse § 6 kehtetuks. Seaduse § 30 lõikes 51 ühendatakse selgemalt senised õhukvaliteedi hindamise riiklikud ülesanded ning vastava pädeva asutuse ehk referentslabori ülesanded. 1 Punktiga 4 täpsustatakse § 8 lõike 1 sõnastust vastavalt direktiivi 2008/50/EÜ III lisa D jaole, mis käsitleb seirekoha valiku dokumenteerimist ja kontrolli. Määruses puudub kohustus registreerida dokumenteerimise teave, et toetada võrgustiku kavandamist ja kõigi seirekohtade asukoha valikut. Registreerimine toimub vajaduse korral standardtööjuhendis või eraldi mõne meetodi juures. Nimetatud puudujääk on välja toodud Euroopa Komisjoni rikkumisasjas nr 2022/2134, mis puudutab komisjoni direktiivi (EL) 2015/1480 ülevõtmist Eesti õigusesse. Direktiiviga muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2004/107/EÜ ja 2008/50/EÜ mitut lisa, milles on sätestatud välisõhu kvaliteedi hindamise standardmeetodid, andmete valideerimist ja proovivõtukohtade paiknemist käsitlevad eeskirjad. Punktiga 5 korrigeeritakse § 13 lõikes 1 MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse juhise „Standarditele viitamise juhend õigusaktide koostajatele“ järgi viiteid kohustuslikult kasutatavatele standarditele. Juhend asub MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse kodulehel https://www.evs.ee/images/uploaded/Infomaterjalid/Standarditele%20viitamise%20juhis.pdf. Punktiga 6 täiendatakse § 15 lõike 2 punkti 3 lõppu tekstiosa „L-EST97 koordinaatsüsteemis“, milles tuleb mõõtmiste tulemusi esitada. Keskkonnaministri 26.10.2018 määruse nr 64 „Geodeetiline süsteem“ kohaselt koosneb Eesti geodeetiline süsteem muuhulgas L-EST97 tasapinnalisest ristkoordinaatide süsteemist ja EH2000 kõrgussüsteemist. Ruumiandmed tuleb toota nendes süsteemides. Punktidega 7 ja 8 täiendatakse § 15 lõike 7 punkte 5 ja 6 määruse rakendamisel ilmnenud vajaduse põhjal nõudega iseloomustada käitise tegevust ka selle võimsuse põhjal, mitte ainult toodangu koguse põhjal, nagu on kehtivas redaktsioonis. Punktiga 10 muudetakse paragrahvi 17 lõigetes 2 ja 3 nõuet kasutada õhukvaliteedi arvutuslikul hindamisel viimase kolme aasta meteoroloogilisi andmeid. Meteoroloogiliste andmetena tuleb kasutada vähemalt viimase täisaasta andmeid. See muudatus lihtsustab arvutusliku hindamise protsessi. Õhukvaliteedi hindamisel (keskkonnalubade menetlemine, LHK projektide koostamine, KMH protsess jms) kasutatakse tuleviku stsenaariumite hindamiseks ajaloolisi meteoroloogilisi andmeid. Kuni 2019. a kasutati piirkonda iseloomustava meteomasti ühe aasta andmeid või statistiliselt keskmistatud andmeid. Puudus kindel nõue, millise konkreetse aasta andmeid kasutada. Alates 2019 kasutusel olnud kolmeaastane meteoandmete kasutamise nõue suurendas oluliselt hajumisarvutusteks kuluvat aega ega muutnud prognoose täpsemaks, kuna mis tahes meteoaasta kasutamisel ei ole võimalik ennustada tulevikus tegelikult esinevaid meteoroloogilisi tingimusi. Seetõttu on mõistlik muuta arvutusteks nõutava meteoroloogiliste andmete periood ühe aasta peale ja sätestada nõue vähemalt eelmise täisaasta andmete kasutamiseks. See hoiaks kokku projektide koostamise ressurssi ja väheneks üldine halduskoormus. Samal ajal on piisava täpsusega tagatud õhukvaliteedi hindamiseks kasutatavate hajumismudelite arvutuslikud välisõhu saastatuse taseme hinnangud. Punktiga 12 täpsustatakse §18 punktis 1 sätestatud koordinaatsüsteeme, milles tuleb arvutuslike hindamiste tulemusi esitada. Keskkonnaministri 26.10.2018 määruse nr 64 „Geodeetiline süsteem“ kohaselt koosneb Eesti geodeetiline süsteem muuhulgas L-EST97 tasapinnalisest ristkoordinaatide süsteemist ja EH2000 kõrgussüsteemist. Ruumiandmed tuleb toota nendes süsteemides. Punktiga 13 täpsustatakse § 181 lõike 2 punkti 4, täiendades sättega, et maksimaalsed saastetasemed esitatakse väljaspool käitise tootmisterritooriumi. On olnud juhuseid, kui lubatud heitkoguste projektis on maksimaalsed saastetasemed esitatud tootmisterritooriumil, kus ei 2 kehti õhukvaliteedi piiväärtused, vaid kehtivad töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirväärtused. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/50/EÜ. 4. Määruse mõju Määrus mõju käitistele ning ametkondadele ei erine kehtiva redaktsiooni mõjust. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei suurene riigieelarve ega käitiste tulud ega kulud. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Sotsiaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile. 3  EELNÕU 27.02.2023 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn ………………. nr ….. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 43 lõike 1 alusel. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruses nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse sõnad „õhusaaste- või keskkonnakomplekslubade“ sõnaga „keskkonnakaitselubade“; 2) paragrahvi 3 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „„Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded”“ tekstiosaga „või muus samaväärses standardis“; 3) paragrahv 6 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riikliku seire tegija dokumenteerib ja registreerib kõikide õhukvaliteedi piirkondade ja linnastute seirejaamade kohavaliku põhjenduste kohta teabe, mis sisaldab seirejaama ümbruse kaarti ja eri ilmakaarte suunas tehtud fotosid.“; 5) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Saasteainete sisalduse määramiseks kasutatakse järgmisi mõõtemeetodeid: 1) vääveldioksiid – mõõtmise standardmeetod EVS-EN 14212:2012; 2) lämmastikdioksiid ja lämmastikoksiidid – mõõtmise standardmeetod EVS-EN 14211:2012; 3) osakeste kõik fraktsioonid – proovivõtu ja mõõtmise standardmeetod EVS-EN 2341:2014; 4) plii – aatom-absorptsioonspektroskoopia meetod, mõõtmise standardmeetod EVS-EN 14902:2005; 5) süsinikoksiid – mõõtmise standardmeetod EVS-EN 14626:2012; 6) benseen – gaaskromatograafia meetod, mõõtmise standardmeetod EVS-EN 14662-1:2005, EVS-EN 14662-2:2005, EVS-EN 14662-3:2005; 7) osoon – mõõtmise standardmeetod EVS-EN 14625:2012; 8) arseen, kaadmium ja nikkel – proovivõtmise standardmeetod EVS-EN 12341:2014, mõõtmise standardmeetod EVS-EN 14902:2005; 9) polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud – proovivõtmise standardmeetod EVS-EN 12341:2014; 10) benso(a)püreen – mõõtmise standardmeetod EVS-EN 15549:2008; 11) elavhõbe – mõõtmise standardmeetod EVS-EN 15852:2010; 12) arseeni, kaadmiumi ja nikli sadestus – määramise standardmeetod EVS-EN 15841:2010; 13) elavhõbeda sadestus – määramise standardmeetod EVS-EN 15853:2010; 14) benso(a)püreeni ja muude polütsükliliste süsivesinike sadestus – määramise standardmeetod EVS-EN 15980:2011.“; 6) paragrahvi 15 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „geograafilisi koordinaate“ tekstiosaga „L-EST97 koordinaatsüsteemis“; 7) paragrahvi 15 lõike 7 punkti 5 täiendatakse pärast tekstiosa „maksimaalne kogus“ tekstiosaga „või käitise maksimaalne võimsus“; 8) paragrahvi 15 lõike 7 punkti 6 täiendatakse pärast tekstiosa „ kogus mõõteperioodil“ tekstiosaga „või käitise võimsus mõõteperioodil“; 9) paragrahvi 16 lõike 2 punktis 2 asendadakse sõnad „õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa“ sõnaga „keskkonnakaitseloa“; 10) paragrahvi 17 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Õhukvaliteedi arvutuslikuks hindamiseks kasutatakse hinnatava piirkonna meteoroloogiat iseloomustava meteoroloogilise masti meteoroloogilisi andmeid, mis on mõõdetud vähemalt viimase täisaasta jooksul. (3) Meteoroloogiliste andmete põhjal saadud saasteaine arvutuslike kontsentratsioonide alusel arvutatakse saasteaine võimalikud maksimaalsed tunni ja ööpäeva keskmised kontsentratsioonid ning aasta keskmine kontsentratsioon.“; 11) paragrahvi 17 lõikes 5 asendatakse sõnad „õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba“ sõnaga „keskkonnakaitseluba“; 12) paragrahvi 18 punktis 1 asendatakse tekstiosa „L-Est süsteemis“ tekstiosaga „L-EST97 koordinaatsüsteemis“; 13) paragrahvi 181 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast tekstiosa „maksimaalse taseme tekkimise asukoht“ tekstiosaga „väljaspool käitise tootmisterritooriumi“. Madis Kallas Minister Meelis Münt Kantsler