Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 28/02/2023  EUROOPA LIIDU KOHUS 28/02/23 Kantselei Välisministeerium Islandi väljak 1 15049 Tallinn EESTI/ESTONIA 1249214.6 DE Eelotsusetaotlus C-21/23 Lindenapotheke (Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Bundesgerichtshof - Saksamaa) Eelotsusetaotluse kättetoimetamine Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja. Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel, liikmesriikidel, komisjonil ja vajaduse korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest, kusjuures seda tähtaega ei pikendata. Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja jooksul. Põhikirja artikli 23 neljandas lõigus on veel ette nähtud, et kui nõukogu ning ühe või mitme kolmanda riigi vahelises teatavat küsimust käsitlevas kokkuleppes on sätestatud, et need riigid võivad esitada seisukohti või kirjalikke tähelepanekuid juhul, kui mõne liikmesriigi kohus taotleb Euroopa Kohtu eelotsust kõnealuse kokkuleppe reguleerimisalasse kuuluvas küsimuses, võivad kolmandad riigid esitada Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja jooksul. Kohtusekretär juhib teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul. Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile: Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus E-mail : [email protected] Kantselei Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG  -2- Juhime Teie tähelepanu menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis „Euroopa Kohus – Menetlus“. Daniel Dittert Üksuse juhataja Vastuvõtmise kuupäev : 28/02/2023  Kokkuvõte C-21/23 – 1 Kohtuasi C-21/23 Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98 lõikele 1 Saabumise kuupäev: 19. jaanuar 2023 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) Eelotsusetaotluse kuupäev: 12. jaanuar 2023 Kostja ja kassatsioonkaebuse esitaja: ND Hageja ja vastustaja kassatsioonimenetluses: DR Põhikohtuasja ese Nõue lõpetada veebiplatvormi Amazon kaudu selliste ravimite turustamine, mida võib müüa ainult apteegis, kui klient ei ole enne andnud nõusolekut oma terviseandmete kogumiseks, töötlemiseks ja kasutamiseks Eelotsusetaotluse ese ja õiguslik alus Liidu õiguse, eelkõige määruse (EL) 2016/679 ja direktiivi 95/46/EÜ tõlgendamine; eelotsusetaotluse esitamine ELTL artikli 267 alusel Eelotsuse küsimused 1. Kas isikuandmete kaitse üldmääruse VIII peatüki sätetega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis – lisaks sellele, et need annavad määruse järelevalve ja täitmise pädevusega järelevalveasutustele sekkumisõiguse ning andmesubjektidele õiguskaitsevõimalused – annavad isikuandmete ET  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-21/23 kaitse üldmääruse rikkumise korral konkurentidele õiguse esitada rikkuja vastu ebaausate kaubandustavade keelule tuginedes hagi tsiviilkohtusse? 2. Kas andmed, mille sisestavad veebipõhisel müügiplatvormil müüjana tegutseva apteegi kliendid müügiplatvormile, kui nad tellivad ravimeid, mida võib küll müüa ainult apteegis, kuid mis ei ole retseptiravimid (edaspidi ka „apteegiravimid“), (kliendi nimi, tarneaadress ja tellitud apteegiravimi isikustamiseks vajalikud andmed), on terviseandmed isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses ning tervislikku seisundit käsitlevad andmed isikuandmete kaitse direktiivi artikli 8 lõike 1 tähenduses? Viidatud liidu õigusnormid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT 2016, L 119, lk 1), (edaspidi „isikuandmete kaitse üldmäärus“), eelkõige artikli 9 lõige 1 ja VIII peatükk Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT 1995, L 281, lk 31; ELT eriväljaanne 13/15, lk 355), (edaspidi „isikuandmete kaitse direktiiv“), eelkõige artikli 8 lõige 1 Viidatud riigisisesed õigusnormid Kõlvatu konkurentsi vastane seadus (Gesetz gegen den unlauteren Wettbewerb, edaspidi „UWG“), eelkõige §-d 3, 3a, 8 Föderaalne andmekaitseseadus (Bundesdatenschutzgesetz, edaspidi „BDSG“), kuni 24. maini 2018 kehtinud redaktsioonis, eelkõige §-d 4, 4a, 28 Asjaolude ja menetluse lühikokkuvõte 1 Hageja peab apteeki. Kostja on samuti apteeker ja peab apteeki. Tal on kaugmüügi luba ja ta pakub oma valikus olevaid tooteid ka veebis. Lisaks müüs kostja 2017. aastal oma tooteid, sealhulgas apteegiravimeid, veebipõhise müügiplatvormi „Amazon-Marketplace“ kaudu (edaspidi „Amazon“). 2 Hageja väidab, et apteegiravimite müük Amazoni kaudu on ebaaus kaubandustava, kuna sellega rikutakse seadusjärgseid nõudeid, mille kohaselt tuleb kliendi terviseandmete kogumiseks, töötlemiseks ja kasutamiseks saada kliendilt isikuandmete kaitset reguleerivate õigusnormide kohane nõusolek. Hageja nõuab sellise turustamise lõpetamist. 2  LINDENAPOTHEKE 3 Esimese astme kohus rahuldas hagi. Kostja apellatsioonkaebuse jättis apellatsioonikohus rahuldamata. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles ta palub jätkuvalt jätta hagi rahuldamata. Hageja palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Eelotsusetaotluse põhjenduste lühikokkuvõte 4 Kassatsioonkaebuse rahuldamine sõltub isikuandmete kaitse üldmääruse VIII peatüki ja artikli 9 ning isikuandmete kaitse direktiivi artikli 8 lõike 1 tõlgendamisest. Seejuures on määrav, kas hagejal kui konkurendil on õigus esitada isikuandmete kaitse üldmääruse rikkumise tõttu rikkuja vastu hagi tsiviilkohtusse, tuginedes ebaausate kaubandustavade keelule (esimene eelotsuse küsimus). Peale selle on oluline, kas andmed, mida kostja kliendid sisestavad müügiplatvormile selliste ravimite tellimisel, mida võib küll müüa ainult apteegis, kuid mis ei ole retseptiravimid, (kliendi nimi, tarneaadress ja tellitud apteegiravimi isikustamiseks vajalikud andmed), on terviseandmed isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses ning tervislikku seisundit käsitlevad andmed isikuandmete kaitse direktiivi artikli 8 lõike 1 tähenduses (teine eelotsuse küsimus). Esimene eelotsuse küsimus 5 Isikuandmete kaitse direktiivi kohaselt oli hagejal kui konkurendil õigus esitada tsiviilkohtusse tegevuse lõpetamise nõudega hagi. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole isikuandmete kaitse direktiivi III peatükis sisalduvate sätetega vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis võimaldavad tarbijate huve kaitsvatel ühingutel pöörduda kohtusse isiku vastu, kes õigust isikuandmete kaitsele oletatavalt rikub (29. juuli 2019. aasta kohtuotsus Fashion ID, C-40/17, EU:C:2019:629, punkt 63 ja resolutsiooni punkt 1). Sama kehtib käesolevas asjas kõne all oleva konkurendi esitatud hagi suhtes. Euroopa Kohus leidis, et isikuandmete kaitse direktiivi artiklitega 22–24 ei ole ammendavalt ühtlustatud riigisiseseid sätteid, mis reguleerivad õiguskaitsevahendeid, mida võib kasutada õigust isikuandmete kaitsele oletatavalt rikkuva isiku vastu (29. juuli 2019. aasta kohtuotsus Fashion ID, C-40/17, EU:C:2019:629, punkt 57). 6 Esimese eelotsuse küsimusega tuleb välja selgitada, kas kõnealune õiguslik olukord on pärast 25. maid 2018, mil muutus kohaldatavaks isikuandmete kaitse üldmäärus, muutunud. 7 Vaidluse all on see, kas konkurentidel on pärast isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumist õigus pöörduda kõnealuse määruse rikkumise korral rikkuja vastu kohtusse. Ühe seisukoha järgi on isikuandmete kaitse üldmääruse sätted, mis käsitlevad õiguskaitsevahendite kasutamist, ammendavad; seepärast leitakse, et konkurentsiõigusest tulenev hagemisõigus konkurentidel puudub. Teise seisukoha pooldajad leiavad, et isikuandmete kaitse üldmääruses õiguste maksmapanekut reguleerivad sätted ei ole ammendavad ja seepärast on konkurentidel jätkuvalt õigus tegevuse lõpetamise nõudega kohtusse pöörduda. 3  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-21/23 8 Vaidlusküsimusele ei ole võimalik vastata üheti mõistetavalt. 9 Isikuandmete kaitse üldmääruse sõnastus, eelkõige VIII peatüki sätted, milles on reguleeritud õiguskaitsevahendid, vastutus ja karistused määruses isikuandmete lubatud töötlemiseks sätestatud nõuete rikkumise korral, ei anna sellele küsimusele vastust. Konkurente ei mainita määruses kordagi. 10 Tõlgendus, mis võtab arvesse isikuandmete kaitse üldmääruse õiguste maksmapanekut käsitlevate sätete ülesehituslikku konteksti, ei loo samuti täit selgust, kas liidu seadusandja on kõnealuse määrusega – erinevalt isikuandmete kaitse direktiivist – ühtlustanud lisaks isikuandmete kaitset käsitlevatele sätetele ka nendest sätetest tulenevate õiguste maksmapanekut käsitlevad sätted. 11 Isikuandmete kaitse üldmääruse artiklites 57 ja 58 on järelevalveasutustele määruse artikli 51 lõike 1 ja artikli 4 punkti 21 tähenduses ette nähtud ulatuslikumad ülesanded ja volitused, et tagada ühtlane järelevalve määruse üle ja määruse ühtlane täitmine (vt ka põhjendus 129). Sellest võiks välja lugeda, et liidu seadusandja eeldab põhimõtteliselt seda, et määruse sätete täitmise tagavad järelevalveasutused („public enforcement“). Isikuandmete kaitse üldmääruse eesmärk on tagada isikuandmete kaitset käsitlevate riigisiseste õigusaktide põhimõtteliselt täielik ühtlustamine (Euroopa Kohtu 28. aprilli 2022. aasta otsus Meta Platforms Ireland, C-319/20, EU:C:2022:322, punkt 57). 12 Peale selle annavad isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 77 lõige 1, artikli 78 lõiked 1 ja 2 ning artikli 79 lõige 1 andmesubjektidele võimaluse kasutada õiguskaitsevahendeid. Tõsiasi, et kõigis viidatud sätetes on kasutatud väljendit „[i]lma et see piiraks muude […] õiguslike kaitsevahendite kohaldamist“, võiks toetada järeldust, et õiguste maksmapanekut reguleerivad sätted ei ole ammendavad. 13 Ilmselt ei saa konkurendi hagemisõigus siiski tuleneda isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 84 lõikest 1, mille kohaselt kehtestavad liikmesriigid kõnealuse määruse rikkumiste korral kohaldatavad karistusnormid ning võtavad kõik nende kohaldamiseks vajalikud meetmed. Isikuandmete kaitse üldmääruse ülesehitusest tulenevalt ei saa konkurentide hagemisõigus olla „karistus“ juba seetõttu, et liidu seadusandja on määruse VIII peatükis õiguskaitsevahendite, vastutuse ja karistuse vahel sõnaselgelt vahet teinud ning määruse artiklite 84 ja 83 ning põhjenduste 148–152 vahelisest seosest nähtub, et artiklis 84 viidatud karistuste puhul on tegemist rikkumiste eest määratavate haldus- ja kriminaalkaristustega (vt Euroopa Kohtu 28. aprilli 2022. aasta otsus Meta Platforms Ireland, C-319/20, EU:C:2022:322, punkt 49). 14 Teisest küljest ei sisalda isikuandmete kaitse üldmäärus ühtegi sätet, mis välistaks andmekaitsealaste rikkumiste kui ebaausate kaubandustavade eest vastutusele võtmise (vt kohtujurist Richard de la Touri ettepanek kohtuasjas Facebook Ireland, C-319/20, EU:C:2021:979, punkt 51). Seepärast on küsitav, kas 4  LINDENAPOTHEKE isikuandmete kaitse üldmäärus on ammendav ka konkurentsiõiguse alusel toime pandud rikkumiste korral. 15 Ka õigusakti eesmärk, mida tuleb liidu õiguse tõlgendamisel lisaks õigusakti sõnastusele ja kontekstile arvesse võtta, ei anna eelotsuse küsimusele selget vastust. 16 Konkurentidele konkurentsiõigusest tuleneva hagemisõiguse lubatavus võib olla vastuolus liidu seadusandja poolt isikuandmete kaitse üldmääruse loomisel taotletud ühtlustamise eesmärgiga. 17 Isikuandmete kaitse direktiivi kohaselt ei olnud Euroopa Liidu liikmesriikides mitte ainult erinev andmekaitse tase, vaid erinevused esinesid ka andmekaitset reguleerivate sätete täitmises. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjendustest 11 ja 13 tuleneb liidu seadusandja eesmärk parandada mõlemat aspekti ja seega ka ühtlustada täitmise taset liidus. Andmekaitsealaste sätete täitmine eraõiguslike isikute, st konkurentide poolt, mis läheb määruses ette nähtud vahenditest kaugemale, võib olla ühtlustamise eesmärgiga vastuolus. 18 Samuti ei ole väljaspool kahtlust, et isikuandmete kaitse üldmääruse täitmise süsteemis on kaitselünk, mis tuleks sulgeda, võimaldades konkurentidel esitada hagi konkurentsiõiguse alusel. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 8 lõike 3 kohaselt kontrollib isiku isikuandmete kaitse järgimist sõltumatu asutus. Seega reguleerib isikuandmete kaitse üldmäärus ulatuslikult järelevalveasutuste ülesandeid ja volitusi. Võib tekkida oht, et konkurents objektiivse andmekaitseõiguse jõustamisel ühelt poolt järelevalveasutuste ja teiselt poolt tsiviilkohtute vahel võib viia järelevalveasutuste diferentseeritud volituste kaotamiseni ja erinevuste tekkimiseni andmekaitseõiguse jõustamisel Euroopa Liidus. Siinkohal tuleb siiski märkida, et vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 80 lõikele 2 on selline konkurents teatud tingimustel nagunii juba olemas. 19 Järeldust, et konkurentidel on konkurentsiõiguse alusel jätkuvalt hagemisõigus, võiks toetada tõsiasi, et sellega jääks alles tõhususe põhimõtte (effet utile) kohaselt soovitav õiguse maksmapaneku lisavõimalus, et vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse põhjendusele 10 tagada isikuandmete võimalikult kõrgetasemeline kaitse. Õiguse maksmapanek konkurentide poolt tähendab õiguse eriti tõhusat maksmapanekut. Samamoodi nagu esindushagi võimaldab see ära hoida suurt hulka andmesubjektide õiguste rikkumisi ja on seega tõhusam kui hagi, mille võib rikkumise toimepanija vastu esitada üksainus isik, keda on isiklikult ja konkreetselt kahjustatud sellega, et tema õigust enda isikuandmete kaitsele on rikutud (vt Euroopa Kohtu 28. aprilli 2022. aasta otsus Meta Platforms Ireland, C-319/20, EU:C:2022:322, punkt 75). 20 Esimesele eelotsuse küsimusele ei ole Euroopa Kohtu praktikas veel vastatud. 28. aprilli 2022. aasta kohtuotsusest Meta Platforms Ireland ei tulene sellele küsimusele üheti mõistetavat vastust. Küsimuse, mis puudutab konkurendi hagemisõigust, jättis Euroopa Kohus sõnaselgelt lahtiseks (vt Euroopa Kohtu 5  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-21/23 28. aprilli 2022. aasta otsus Meta Platforms Ireland, C-319/20, EU:C:2022:322, punkt 50). Teine eelotsuse küsimus 21 Kassatsioonkaebuse rahuldamine sõltub lisaks sellest, kas andmed, mille peavad veebipõhisele müügiplatvormile sisestama kostja kliendid, kui nad tellivad ravimeid, mida võib küll müüa ainult apteegis, kuid mis ei ole retseptiravimid, (kliendi nimi, tarneaadress ja tellitud apteegiravimi isikustamiseks vajalikud andmed), on tervislikku seisundit käsitlevad andmed isikuandmete kaitse direktiivi artikli 8 lõike 1 tähenduses ning terviseandmed isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses. 22 Hageja esitatud tegevuse lõpetamise nõue, mis tugineb kordumise ohule ja on suunatud tulevikku, on vastuvõetav vaid juhul, kui kostjale etteheidetav tegevus oli õigusvastane nii selle tegemise ajal kui ka kassatsioonimenetluse toimumise ajal. Riigisisesed terviseandmete töötlemise lubatavust reguleerivad õigusnormid, millega oli Saksa õigusesse üle võetud isikuandmete kaitse direktiivi artikli 8 lõige 1, lõike 2 punkt a ja lõige 3 ning mille rikkumist hageja väidab, on asendatud isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõikega 1 ja lõike 2 punktidega a ja h. 23 Tegevuse toimumise ajal oli etteheidetud tegevus õigusvastane juhul, kui kõnealuse tellimisprotsessi ajal oli tegemist tervislikku seisundit käsitlevate isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse direktiivi artikli 8 lõike 1 tähenduses. Isikuandmete kaitse direktiivi artikli 8 lõike 1 kohaselt keelavad liikmesriigid tervislikku seisundit käsitlevate isikuandmete töötlemise. Viidatud sättest on ette nähtud erandid. Käesolevas asjas tuleb nende hulgast kõne alla äärmisel juhul sõnaselge nõusolek (isikuandmete kaitse direktiivi artikli 8 lõike 2 punkt a) ja andmete töötlemine ennetava meditsiini huvides (isikuandmete kaitse direktiivi artikli 8 lõige 3). Kõnealuste erandite tegemise tingimused ei ole täidetud. Seepärast on määrav, kas andmed, mille peavad veebipõhisele müügiplatvormile sisestama kostja kliendid, kui nad tellivad ravimeid, mida võib küll müüa ainult apteegis, kuid mis ei ole retseptiravimid, on terviseandmed isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 8 lõike 1 tähenduses. 24 Eespool nimetatud sätted, mis reguleerivad isikuandmete eriliikide töötlemist, on 25. maist 2018 asendatud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 9 sisalduvate sätetega (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 94 lõige 1, artikli 99 lõige 2). Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõike 1 kohaselt on füüsilise isiku terviseandmete töötlemine keelatud. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõike 2 kohaselt ei kehti see – käesolevas asjas äärmisel juhul kõne alla tuleva – sõnaselge nõusoleku (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõike 2 punkt a) ja tervishoiuteenuste võimaldamise (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõike 2 punkt h koostoimes lõikega 3) korral. Kõnealuste erandite tegemise tingimused ei ole käesolevas asjas täidetud. Seepärast on määrav, kas kohtuasjas 6  LINDENAPOTHEKE kõne all olevad tellimisandmed on terviseandmed isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punkti 15 ja artikli 9 lõike 1 tähenduses. 25 Eelotsusetaotluse esitanud kohus eeldab, et õigusliku olukorra muutumine pärast isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumist ei too kaasa muutusi sisulistes nõuetes, mis kehtivad liidu õiguse kohaselt tervisega seotud isikuandmete eriliigi suhtes. Ka Euroopa Kohus lähtub isikuandmete kaitse direktiivi ja isikuandmete kaitse üldmääruse ühtsetest kriteeriumidest isikuandmete eriliikide tõlgendamisel (vt Euroopa Kohtu 1. augusti 2022. aasta otsus Vyriausioji tarnybínes etikos komisija, C-184/20, EU:C:2022:601, punktid 117–128). Seega on mõiste „tervislikku seisundit käsitlevad andmed“ ja mõiste „terviseandmed“ ilmselt kattuvad, millest tulenevalt saab teise eelotsuse küsimusega mõlemat mõistet koos tõlgendada. 26 Teisele küsimusele ei ole võimalik vastata üheti mõistetavalt. 27 Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punkti 15 kohaselt on terviseandmed füüsilise isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud isikuandmed, sealhulgas temale tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad andmed, mis annavad teavet tema tervisliku seisundi kohta. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punkti 1 kohaselt on isikuandmed igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi või asukohateave. 28 Käesoleva asja eripära seisneb selles, et nõue puudutab piiranguteta selliste ravimite turustamist veebipõhise müügiplatvormi Amazon kaudu, mida võib müüa ainult apteegis. Kostja kliendid saavad sealt tellida ka selliseid apteegiravimeid, mis ei ole retseptiravimid. Ravimite puhul, mis ei ole retseptiravimid, puudub arsti ettekirjutus, millest nähtuks, kellele on ravim välja kirjutatud ja kes seda seega võtma peab. Selliste ravimite puhul, mis ei ole retseptiravimid, ei ole seega välistatud, et ostja, kelle tellimisandmeid (kliendi nimi, tarneaadress ja tellitud apteegiravimi isikustamiseks vajalikud andmed) töötleb kostja või kostja käsundi alusel Amazon, ei ole see, kes tellitud ravimit võtab, vaid et ostja ostab ravimid kolmandate isikute jaoks ja annab need neile edasi. 29 Küsitav on see, kas teave kujutab endast terviseandmeid ka siis, kui mitte täie kindlusega, vaid ainult teatud tõenäosusega saab eeldada, et nime ja tarneaadressi alusel tuvastatud või tuvastatav füüsiline isik tellitud ravimit ka võtab ja seega nähtub tellimisandmetest tervikuna teave tema tervisliku seisundi kohta. 30 Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punktist 15 ja artikli 9 lõikest 1 ning põhjendusest 35 ei tulene selgeid pidepunkte sellele küsimusele vastamiseks. 31 Euroopa Kohus on aga isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 9 viidatud mõiste „isikuandmete eriliigid“ kohta sedastanud, et seda mõistet tuleb tõlgendada laialt, arvestades isikuandmete kaitse direktiivi ja isikuandmete kaitse üldmääruse eesmärki tagada füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste, eelkõige eraelu puutumatuse kõrgetasemeline kaitse neid puudutavate isikuandmete töötlemisel (Euroopa Kohtu 1. augusti 2022. aasta otsus Vyriausioji tarnybínes etikos 7  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-21/23 komisija, C-184/20, EU:C:2022:601, punkt 125). See võib toetada järeldust, et teave kujutab endast terviseandmeid ka siis, kui mitte täie kindlusega, vaid ainult teatud tõenäosusega saab eeldada, et nime ja tarneaadressi kaudu tuvastatud või tuvastatav füüsiline isik tellitud ravimit ka võtab. 8 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 28.02.2023 16:30 Adressaat: <"JM info Shared MB">; <[email protected]>; <"SM Info">; <[email protected]> Teema: C-21/23 Adressaadid: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected] Välisministeeriumis registreeritud: 15.3-3/2023/86 Kohtuasja number: C-21/23 Vastuse kuupäev: 14.03.2023 Staadium: Uus menetlus Märksõnad: ebaausad kaubandustavad; hagi esitamise õigus; isikuandmete kaitse; müük Interneti teel; ravimite müük; terviseandmed Õiguslikud vormid: direktiiv 95/46/EÜ; määrus (EL) nr 2016/679 Dokumentidega on võimalik tutvuda EELO keskkonnas aadressil https://eelo.mfa.ee/eelotsus_vaata.php?id=6964 Palun teatage 7 päeva jooksul, kas kohtuasja temaatika kuulub teie vastutusalasse. Juhul, kui kohtuasja temaatika ei kuulu teie vastutusalasse, palun viidake, milline teine ametiasutus sellega peaks tegelema. Palun teatage, kas Eesti peaks selles eelotsusemenetluses seisukoha esitama, ja põhjendage oma arvamust (ka eitavat seisukohta). EL õiguse büroo Välisministeerium