Vastuvõtmise kuupäev : 28/02/2023
Kokkuvõte C-16/23 - 1
Kohtuasi C-16/23
Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98
lõikele 1
Saabumise kuupäev:
16. jaanuar 2023
Eelotsusetaotluse esitanud kohus:
Tribunale Amministrativo Regionale della Liguria (Liguuria
maakonna halduskohus, Itaalia)
Eelotsusetaotluse kuupäev:
22. detsember 2022
Kaebaja:
FA.RO. di YK & C. Sas
Vastustaja:
Agenzia delle Dogane e dei Monopoli
Põhikohtuasja ese
Kaebus, mille äriühing FA.RO. di YK & C. s.a.s. (edaspidi „kaebaja“) esitas
Tribunale Amministrativo Regionale della Liguriale (Liguuria maakonna
halduskohus, Itaalia), paludes tühistada 1) Agenzia delle Dogane e dei Monopoli
(Itaalia tolli- ja monopoliamet, edaspidi „tolliamet“) 31.3.2022 otsuse
nr 6401/RU, milles käsitletakse Liguuria territooriumil uute tavaliste tubaka
jaemüügiettevõtete asutamise pooleaastase kava skeemi, mis avaldati 6.4.2022;
2) paludes tühistada kõik muud sellega seotud aktid.
Eelotsusetaotluse ese ja õiguslik alus
Ministri määruse nr 38/2013, mida on muudetud ministri 2021. aasta määrusega
nr 51, artikli 2 ja 6. juuli 2011. aasta dekreetseaduse nr 98, mis võeti seadusena
vastu 15. juuli 2011. aasta seadusega nr 111, mida on muudetud 3. mai 2019. aasta
seaduse nr 37 artikliga 4, artikli 24 lõike 42 kooskõla direktiivi 2006/123/EÜ
artikli 15 lõigetega 2 ja 3 ning ELTL artiklitega 49, 56 ja artikli 106 lõikega 2.
ET
EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE - KOHTUASI C-16/23
Eelotsuse küsimused
1. Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta
direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul artiklit 15 ning ELTL artikleid 49,
56 ja artikli 106 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugune
riigisisene õigusnorm, nagu see, mida käsitletakse põhikohtuasjas ja millega
tubakatoodete jaemüügiettevõtetele loa andmisele kehtestatakse piirangud
tulenevalt teenusepakkujate vahelisest minimaalsest geograafilisest vahemaast ja
alalisest elanikkonnast?
2. Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta
direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul artiklit 15 ning ELTL artikleid 49,
56 ja artikli 106 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugune
riigisisene õigusnorm, nagu see, mida käsitletakse põhikohtuasjas ja millega
tubakatoodete jaemüügiettevõtetele loa andmine tehakse sõltuvaks eelnevalt
kehtestatud teenusepakkujate vahelise minimaalse geograafilise vahemaa ja alalise
elanikkonna parameetrite järgimisest, ilma et pädeval ametiasutusel lubataks
hinnata muid objektiivseid faktilisi asjaolusid, mis tõendavad vaatamata
kõnealustele tingimustele mittevastamisele konkreetsel juhul teenuse vajaduse
olemasolu?
Viidatud liidu õiguse sätted
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ
teenuste kohta siseturul artikli 15 lõiked 2 ja 3
Direktiiv 2014/40/EL – eelkõige põhjendus 59
ELTL artiklid 49, 56 ja artikli 106 lõige 2
Viidatud riigisisese õiguse sätted
22. detsembri 1957. aasta seadus nr 1293 (legge 22 dicembre 1957, n. 1293,
eelkõige artikkel 16 ja järgmised artiklid ning artikli 21 lõige 1)
6. juuli 2011. aasta dekreetseaduse nr 98 (decreto–legge 6 luglio 2011, n. 98), mis
võeti seadusena vastu 15. juuli 2011. aasta seadusega nr 111, mida on muudetud
3. mai 2019. aasta seaduse nr 37 artikliga 4, artikli 24 lõige 42 – eelkõige punkt b
Majandus- ja rahandusministri 21. veebruari 2013. aasta määrus nr 38 (decreto del
Ministro dell’Economia e delle Finanze 12 febbraio 2013, n. 38), mida on
muudetud majandus- ja rahandusministri 12. veebruari 2021. aasta määrusega
nr 51 – eelkõige artiklid 2 ja 3
1 Õiguslikku tausta võib eelkõige kirjeldada järgmiselt:
2
FA.RO. DI YK & C.
2 1957. aasta seaduse nr 1293 artikli 16 ja järgmiste artiklite kohaselt turustatakse
monopolikaupu, sealhulgas tubakatooteid, tavalistes ja erijaemüügiettevõtetes
ning „käitlemislubade“ alusel.
Tavalised jaemüügiettevõtted on ettevõtted, mis on ette nähtud konkreetselt
tubaka ja muud liiki monopolikauba müügiks, mis asuvad avalikul teel ning mille
kontsessioonilepingud sõlmitakse eraisikutega mitte rohkem kui üheksaks aastaks
(tegemist on tavaliste tubakapoodidega).
Erijaemüügiettevõtted asutatakse selleks, et rahuldada konkreetseid teenuse
vajadusi konkreetsetes kohtades (raudteejaamad ja meresadamad, lennujaamad,
maanteede teeninduspunktid, kaubanduskeskused jne), sõlmides üldjuhul
eraisikutega konkursivälised kontsessioonilepingud, ajavahemikuks, mis ei ole
pikem kui üheksa aastat.
Lisaks võib tolliamet väljastada loa monopolikaupade müügiks käitlemisluba
omavates avalikes ettevõtetes; sellises olukorras saab omanik kauba lähimast
tavalisest jaemüügiettevõttest.
Käitlemislubasid peab põhjendama vajadus osutada teenust kohtades ja ajaga, kus
ja mille jooksul seda tavalistes jaemüügiettevõtetes teha ei saa. Käitlemisloa
väljastamise võimalus on välistatud, kui lähimasse jaemüügiettevõttesse, mis asub
eelnevalt kindlaks tehtud vahemaast lähemal, on paigaldatud tubakatoodete
müügiautomaat.
3 Tavalise jaemüügiettevõtte asutamise otsus saadetakse tolliameti maakondlikele
büroodele, mis peavad 1957. aasta seaduse nr 1293 artikli 21 lõike 1 kohaselt
täitma „teenuse huvide“ kriteeriumi-suunisega seotud pädevust.
Tolliameti kaalutlusõiguse sfäär on hetkel aga küllaltki kitsas, kuna see on
„esimesena“ seotud õigusnormidega, mis kehtestati 2011. aasta seadusandliku
dekreedi nr 98, mis võeti seadusena vastu 2011. aasta seadusega nr 111, artikli 24
lõike 42 alusel ja 2019. aasta seaduse nr 37 artikli 4 alusel.
Eelkõige nõudis seadusandja viidatud artikli 24 lõikes 42, et majandus- ja
rahandusministeerium näeks vastava määrusega ette eeskirjad monopolikauba
jaemüügiettevõtete asutamiseks ja käitlemislubade väljastamiseks, „et kaaluda
konkurentsi kaitset, järgides vajadust tagada kõigile tarbijatele territooriumil
laialdaselt hajutatud müügivõrk, koos tervise kaitse esmase avaliku huviga, mis
seisneb iga avalikkusele tubaka pakkumise olukorra, mis ei ole tubaka tegeliku
nõudlusega põhjendatud, ennetamises ja kontrollimises“.
Eelkõige on 2011. aasta dekreetseaduse nr 98 artikli 24 lõike 42 punktis b, mida
on muudetud 2019. aasta seaduse nr 37 artikliga 4, sätestatud, et tavalisi
müügiettevõtteid võib asutada „üksnes siis, kui on täidetud teatud tingimused
vahemaa kohta, mis ei tohi olla vähem kui 200 meetrit, ning tingimused
elanikkonna kohta, järgides suhet üks jaemüügiettevõte iga 1500 elaniku kohta“.
3
EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE - KOHTUASI C-16/23
Viidatud artikli 24 lõike 42 rakendamiseks võeti vastu ministeeriumi 2013. aasta
määrus nr 38, milles sätestati muu hulgas miinimumkriteeriumid, mille eesmärk
oli vältida tubakapoodide ülemäärast kontsentratsiooni ning järelikult
suitsetatavate toodete ülemäärast pakkumist. Pärast ministri 2021. aasta
määrusega nr 51 kehtestatud muudatusi on ministri 2013. aasta määruse nr 38
artiklis 2 sätestatud järgmised parameetrid:
1. minimaalne kaugus lähimast jaemüügiettevõttest:
a) 300 meetrit, linnades ja valdades, kus elab kuni 30 000 elanikku;
b) 250 meetrit, linnades ja valdades, kus elab 30 001 kuni 100 000 elanikku;
c) 200 meetrit, linnades ja valdades, kus elab üle 100 000 elaniku;
2. suhe üks jaemüügiettevõte iga linnas või vallas elava 1500 elaniku kohta;
kõnealusest proportsioonist lubatakse kõrvale kalduda ainult linnadel ja valdadel,
kus on vähem kui 1500 elanikku.
Parameeter jaemüügiettevõtete arvukuse suhte kohta alalise elanikkonnaga
kehtestati 2019. aasta seadusega nr 37 ja ministri 2021. aasta määrusega nr 51,
asendades 2011. aasta dekreetseaduse nr 98 ja 2013. aasta ministri määruse nr 38
esialgsetes tekstides ette nähtud minimaalse tootluse tingimuse. Varem kehtinud
tingimus oli olnud Euroopa Komisjoni märkuste ese kohtueelses menetluses EU–
Pilot 8002/15/GROW, minnes vastuollu direktiivi 2006/123/EÜ artikli 14 lõike 1
punktiga 5 (millega keelatakse teha teenuste majandustegevus sõltuvaks muu
hulgas ettevõtja tulususe hindamisest).
Viimasena antakse ministri 2013. aasta määruse nr 38 artiklis 3 tolliametile
täiendavad kriteeriumid, st:
- vajadus arvestada eelkõige alasid, mida iseloomustavad uued elamu- ja
kaubandusarendused jne, mis teevad teenuse vastu huvi olemasolu ilmseks;
- vajadus selle järele, et tubakatoodete müügivõrk oleks teenuse huvides
piisav ning korraldatud nii, et see tagab, et tolliameti kontrollid alaealiste kaitse,
avaliku korra ja julgeoleku, inimeste tervise üle ning monopolikaubalt saadava
maksutulu tõhususe ja mõjususe.
Tavalised jaemüügiettevõtted asutatakse vastava kava alusel, mille väljastab korra
kuue kuu jooksul tolliameti maakondlik büroo, pärast seda, kui viiakse läbi
menetlus, mis näeb muu hulgas ette ajutise kava skeemi eelneva avaldamise ja
huvitatud isikute poolt seisukohtade esitamise.
Vastasutatud tavalistele jaemüügiettevõtetele loa andmiseks on õigusnormides ette
nähtud järgmised meetodid: linnades või valdades, kus on kuni 30 000 elanikku,
algatab hankija menetluse, milles võivad osaleda konkreetsete isikute kategooriad
(ümberasustatud isikud, kellel on päritoluterritooriumil olemas sama litsents,
4
FA.RO. DI YK & C.
sõjainvaliidid, nendega võrdväärsed isikud); linnades ja valdades, mille
elanikkond on suurem kui 300 000 inimest, ning provintsipealinnades antakse
luba avalikus menetluses, mis on avatud kõikidele soovijatele.
Asjaolude ja menetluse lühiülevaade
4 Kaebaja on mitu aastat omanud tubaka jaemüügi käitlemisluba ettevõttes „Bar
Rino“.
5 Tolliamet algatas menetluse eesmärgiga kõnealune käitlemisluba tühistada, kuna
tubaka peamine jaemüügiettevõte – millele kaebaja käitlemisluba on väljastatud –,
mis asub alla 300 meetri kaugusel, paigaldas 2021. aasta mais sigarettide
müügiautomaadi (asjaolu, mis on kehtivate õigusnormide kohaselt käitlemisloa
säilitamisega vastuolus).
6 YK ehk FA.RO seaduslik esindaja teavitas seejärel tolliametit vajadusest asutada
„Bar Rinos“ uus tavaline jaemüügiettevõte, kirjeldades mitut asjaolu, mis viitasid
tarbijate rohkele sissevoolule.
7 Tolliamet aga arhiveeris kaebaja teavituse, kuna ta tuvastas, et kehtivates
õigusnormides sätestatud vahemaa ja jaemüügi ning elanike vahelise suhte
tingimused ei ole täidetud.
8 Tribunale Amministrativo Regionale della Liguriale (Liguuria maakonna
halduskohus, Itaalia) esitatud kaebusega vaidlustas kaebaja kava skeemi ja
hilisema lõpliku kava seoses 2022. aasta teise poolega monopolikaupade uute
tavaliste jaemüügiettevõtete asutamiseks Liguurias, osas, milles kavas ei nähtud
ette uut müügikohta kaebaja ettevõttes.
Põhikohtuasja poolte peamised argumendid
9 Kaebaja väidab, et tolliamet ei oleks pidanud mehhaaniliselt kohaldama
riigisisestes õigusnormides ette nähtud parameetreid, vaid kontrollima teenuste
turule vabale juurdepääsule kehtestatud piirangute vajadust ja proportsionaalsust.
10 Kaebaja arvates ei kaasne „Bar Rinos“ uue jaemüügiettevõtte asutamisega
nõudlusega võrreldes ülemäärase pakkumise tagajärge, sest kuna tegemist on
turismirohke piirkonnaga, oleks teenuse tegelikke kasutajaid alalise elanikkonnaga
võrreldes palju rohkem, tulenevalt turistide väga suurest sissevoolust
nädalavahetustel ja turismihooajal.
11 Tolliamet palub jätta kaebus rahuldamata.
5
EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE - KOHTUASI C-16/23
Eelotsusetaotluse põhjenduste lühiülevaade
12 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et tuleb kohaldada direktiivi 2006/123/EÜ,
millega kehtestatakse üldsätted, mis võimaldavad soodustada ELTL artiklis 49
sätestatud teenuseosutajate asutamisvabaduse kasutamist ning ELTL artiklis 56
sätestatud teenuste vaba liikumist (direktiivi 2006/123/EÜ artikli 1 lõige 1).
13 Kuigi direktiivis 2006/123/EÜ ei käsitleta teenuseid osutavate monopolide
keelustamist (direktiivi 2006/123/EÜ artikli 1 lõige 3), on ELTL artikli 106
lõikes 2 sätestatud, et ettevõtjad, kes on fiskaalmonopolid, alluvad aluslepingute
eeskirjadele, eriti konkurentsieeskirjadele niivõrd, kuivõrd nimetatud eeskirjade
kohaldamine juriidiliselt ega faktiliselt ei takista nendele määratud eriülesannete
täitmist.
14 Lisaks kinnitas direktiivi 2006/123/EÜ rakendatavust Euroopa Komisjon nii
5. oktoobri 2015 kirjas viidatud juhtumis EU-Pilot 8002/15/GROW
uurimismenetluse algatamise kohta kui ka kohtueelse menetluse negatiivse
lõpetamise teatises.
15 Eelotsusetaotluse esitanud kohus ei sea kahtluse alla monopolikaupade ja eelkõige
tubakatoodete üldsusele müümise autoriseerimisskeemi, mis on sätestatud
direktiivi 2006/123/EÜ artiklis 9, seaduslikkust. Täpsemalt ei saa kritiseerida
Itaalia seadusandja valikut mitte liberaliseerida tubakatoodete turundusteenuseid,
kuna autoriseerimisskeemi põhjendavad olulise avaliku huviga seotud põhjused.
Riigisisese kohtupraktika suuna kohaselt ei ole tubaka edasimüüjad võrreldavad
tavaliste majandustegevusega tegelevate ettevõtjatega, kelle tegevusala võib
ulatuslikumalt liberaliseerida, sest esiteks pärinevad nad avalik-õiguslikust
monopolist maksutulu saamiseks ja teiseks teevad nad koostööd sellise teenuse
osutamiseks, mis hõlmab tundlikke kollektiivseid huvisid – järelikult on olemas
vajadus tagada müügivõrgu õige stuktureerimine, võimaldades tolliametil teostada
tõhusat järelevalvet inimeste tervise ja riigi rahanduse kaitseks (vt ka Euroopa
Kohtu 14. detsembri 1995. aasta kohtuotsus C-387/93, Banchero, milles sedastati
– küll enne „teenuste“ direktiivi –, et EMÜ asutamislepingu normidega ei ole
vastuolus niisugused õigusnormid, nagu Itaalia omad, mis annavad tubakatoodete
jaemüügi õiguse valitsussektorilt loa saanud jaemüüjatele).
16 Direktiivi 2006/123/EÜ artikli 15 lõige 2 lubab liikmesriikidel teha teenuste
majandustegevusele juurdepääsemine või teenuste majandustegevusega
tegelemine sõltuvaks teatud tingimustest, sh (punkt a) kvantitatiivsed või
territoriaalsed piirangud, eelkõige rahvaarvust või teenuseosutajate vahelisest
minimaalsest geograafilisest vahemaast tulenevate piirmäärade kujul. Lõikes 3 on
sätestatud, et need piirangud – mis mõjutavad põhivabadusi – on seaduslikud, kui
lisaks sellele, et need ei ole diskrimineerivad, on need vajalikud, st põhjendatud
olulise avaliku huviga seotud põhjusega, ja proportsionaalsed ehk sobivad
taotletava eesmärgi saavutamise tagamiseks, ilma et need läheksid nimetatud
eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, ning neid ei tohi olla võimalik
asendada muude, vähem piiravate meetmetega, millega saavutataks sama tulemus.
6
FA.RO. DI YK & C.
17 Teisisõnu kujutavad hetkel kehtivates Itaalia õigusnormides ette nähtud vahemaa
ja rahvaarvu kriteeriumid endast sellist laadi territoriaalseid ja kvantitatiivseid
piiranguid, nagu need, mis on sätestatud direktiivi 2006/123/EÜ artikli 15 lõike 2
punktis a.
18 Tegemist on piirangutega, mis mõjutavad ELTL artiklitega 49, 56 ja artikli 106
lõikega 2 tagatud põhiõigusi ja -vabadusi, nagu tuleneb ka direktiivist
2014/40/EL. Kuigi viidatud direktiiv ei sisalda riigisiseste müügikohtade
asutamist käsitlevaid norme, sätestab see põhjenduses 59 üldpõhimõtte, mille
kohaselt on vaja, et tubakatoodete eeskirjadega „tagatakse mitte ainult tervise- ja
tarbijakaitse kõrge tase, vaid kaitstakse ka kõiki muid põhiõigusi, ning et need on
siseturu tõrgeteta toimimise seisukohast proportsionaalsed“.
19 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates tuleb kohtuvaidluse lahendamiseks teha
kindlaks, kas riigisiseste õigusnormidega lubade väljastamisele sätestatud
vahemaa ja jaemüügi ning alalise elanikkonna vahelise suhte parameetrid on
kooskõlas direktiivi 2006/123/EÜ artikli 15 lõikega 3, nii vajaduse kui ka
proportsionaalsuse seisukohast.
20 Seoses vajadusega on oluline põhjus, mis ajendas seadusandjat piiravaid
meetmeid kehtestama, inimelu kaitsmine tubakatoodetest tulenevate ohtude eest,
nagu nähtub seadusandliku dekreedi nr 98/2011 artikli 24 lõikest 42 ning nagu
tolliamet viitas Euroopa Komisjonile juhtumi EU-Pilot 8002/15/GROW raames
esitatud vastuses, kus viidatakse WHO tubaka tarbimise leviku vähendamise
raamkonventsioonile.
21 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates on vaieldav, et kehtivad piirangud on
vajalikud kollektiivse tervise kaitseks, kuna mitmel põhjusel ei tundu need
tubakatoodete tarbimisest heidutamiseks tegelikult sobivad.
22 Eeskätt tagab müügiautomaatide (mille paigaldavad loa saanud
jaemüügiettevõtete omanikud) järjest laiem levik, et juba hetkeolukorras on
sigaretid tarbijale tegelikult alati kättesaadavad ilma ajaliste piiranguteta. Lisaks,
kuna müügikohtade väiksem arv territooriumil võib omada heidutavat toimet,
tuleks tubakapoodide vaheline vahemaa sätestada kilomeetrites, mitte meetrites.
23 Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab, et Maailma Terviseorganisatsiooni
tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioonis ei ole tubaka nõudluse
ja pakkumise vähendamiseks soovitatud meetmete hulgas müüjaid kahjustavate
piirangute kehtestamist. Selles viidatakse aga muudele meetmetele kui tubaka
tarbimise pidurdamiseks vajalikele ja tõhusatele, sealhulgas nõudluse
vähendamiseks, näiteks: maksumeetmed, väga erinevat laadi kohtades
suitsetamise keeld, avalikkuse teavitamine tubakatoodete mürgistest
koostisainetest jne; kuid pakkumise vähendamiseks näiteks: meetmed võitluseks
ebaseadusliku kaubandusega, alaealistele müümise keeld, pakendamata sigarettide
või väikestes pakkides sigarettide müümise keeld.
7
EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE - KOHTUASI C-16/23
24 Mis puudutab proportsionaalsust, siis võivad Itaalia õigusaktides ette nähtud
piirangud ka juhul, kui neid peetakse vajalikuks, osutuda nõudluse ja pakkumise
tasakaalustatud suhte kaudu tervise kaitse eesmärgi saavutamiseks ülemäärasteks,
tulenevalt nende rangusest (minimaalne vahemaa) ja pelgalt rahvastikuandmetele
(alaline elanikkond) tuginemisest.
25 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates peaks tolliamet proportsionaalsuse
põhimõtte järgimiseks saama võtta arvesse võimalikke objektiivseid asjaolusid,
mis näitavad, et kuigi territooriumil järgiti vahemaa ja elanikkonna piiranguid,
täidab uue tavalise jaemüügiettevõtte asutamine teenuse vajadust ega too
konkreetsel juhul kaasa ülemäärast pakkumist: nimelt oleks see nii käsitletaval
juhul, kus teenuse kasutajaid oleks tegelikult palju rohkem, kui
rahvastikuandmetest ilmneb, kuna tegemist on väga turismirohke linnaga.
26 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates jättis tolliamet järelikult rahuldamata
kaebaja taotluse uue tubakatoodete müügiettevõtte asutamise loa saamiseks, kuna
ei järgitud õigusaktides abstraktselt kehtestatud parameetreid, hindamata tõendeid,
mille kaebaja esitas ning mis tõendavad, et konkreetsel juhul ei tõstaks tema
äriruumides nende toodetega kauplemine pakkumist, vaid vastupidi rahuldaks
juba olemasolevat ja märkimisväärset teenuse vajadust.
8
Vastuvõtmise kuupäev : 28/02/2023
EUROOPA LIIDU KOHUS
24/02/23
Kantselei
Välisministeerium
Islandi väljak 1
15049 Tallinn
EESTI/ESTONIA
1249139.6 IT
Eelotsuse asi C-16/23
FA.RO. di YK & C.
(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Tribunale Amministrativo Regionale della Liguria
- Itaalia)
Eelotsusetaotluse kättetoimetamine
Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL
artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.
Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes
Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,
liikmesriikidel, komisjonil ja vajaduse korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on
vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada
eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti kahe kuu ja kümne päeva jooksul
alatest käesoleva teate kättesaamisest, kusjuures seda tähtaega ei pikendata.
Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa
Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus
esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule
kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja
jooksul.
Kohtusekretär juhib teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse
lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.
Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:
Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus
E-mail :
[email protected] Kantselei
Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG
-2-
Juhime Teie tähelepanu menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele
juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate
kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis
„Euroopa Kohus – Menetlus“.
Daniel Dittert
Üksuse juhataja
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 28.02.2023 11:13
Adressaat: <=?iso-8859-1?Q?Merle_J=E4rve?=>; <"MKM info">; <"Ave
Henberg">; <
[email protected]>; <"SM Info">; <
[email protected]>
Teema: C-16/23
Adressaadid:
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected]
Välisministeeriumis registreeritud: 15.3-3/2023/85
Kohtuasja number: C-16/23
Vastuse kuupäev: 14.03.2023
Staadium: Uus menetlus
Märksõnad: piirangute lubatavus; teenuste osutamine siseturul; teenuste
osutamise vabaduse piiramine; tubakatoodete jaemüük
Õiguslikud vormid: direktiiv 2006/123/EÜ; direktiiv 2014/40/EL; ELTL
artikkel 106; ELTL artikkel 49; ELTL artikkel 56
Dokumentidega on võimalik tutvuda EELO keskkonnas aadressil
https://eelo.mfa.ee/eelotsus_vaata.php?id=6963
Palun teatage 7 päeva jooksul, kas kohtuasja temaatika kuulub teie
vastutusalasse.
Juhul, kui kohtuasja temaatika ei kuulu teie vastutusalasse, palun
viidake, milline teine ametiasutus sellega peaks tegelema.
Palun teatage, kas Eesti peaks selles eelotsusemenetluses seisukoha
esitama, ja põhjendage oma arvamust (ka eitavat seisukohta).
EL õiguse büroo
Välisministeerium