Väikeost „ Ravimit e ja meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni toimimise ja muudatusvajaduste analüüs” Käesoleva väikeostu dokumendiga kutsub Sotsiaalministeerium Teid esitama pakkumust väikeostul. Hanke üldandmed: Hankija nimi: Sotsiaalministeerium Hankija aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik Hanke eest vastutav isik: Tairi Täht, telefon 6269 183, e-post
[email protected] ; Maret Voore, telefon 6269 366, e-post
[email protected] Hanke eeldatav maksumus km-ta : kuni 29 999 eurot Hanke objekti tehniline kirjeldus ja olulisemad tingimused Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides mõnele standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Hanke objekt on uuringu „ Ravimite ja meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni toimimise ja muudatusvajaduste analüüs “ läbiviimine . Hankel on järgmised eesmärgid: Kaardistada (koostatakse nt tabelina või ühe lõiguna riigi kohta) üldisemalt vähemalt 25 välisriigi (Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid ja vajadusel Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid ning Ühendkuningriik (UK)) olukord ning rakendatud meetmete iseloom (nt riiklike hüvitamis- ja rahastamismehhanismide üldine olemus, juurdehindluste piirmäärade süsteem, rakendatavad käibemaksumäärad, hulgimüügi sisseostuhinna kontrollimeetmed jmt) ravimite ja meditsiiniseadmete hinna reguleerimisel, tuginedes rahvusvahelisele statistikale, teadusartiklitele, uuringuraportitele, strateegilistele dokumentidele ja muudele dokumentidele, mis riikide olukorda ja rakendatud meetmeid ajakohaselt kirjeldavad. Tuginedes punktis 2.2.1.1 üldanalüüsile , pakkuda välja 5–6 riiki (2–3 riiki soovitavalt Eestiga sarnase ravimite turuga ja 2–3 riiki soovitavalt Eestiga sarnase meditsiiniseadmete turuga) ja lühiülevaade neis riikides rakendatavatest meetmetest ravimite ja meditsiiniseadmete hinna reguleerimisel. Koostöös hankijaga valitud 1–2 võrdlusriigi puhul nii ravimite kui meditsiiniseadmete kohta võtab pakkuja fookusesse nendes riikides rakendatavate meetmete plussid ja miinused ning olulised aspektid/head praktikad, mida meetmete ellu viimisel on kasutatud (nt avalikud konsultatsioonid vmt osapoolte kaasamise viisid, meetmete rakendamiseks üleminekuperiood jmt). Tuginedes punktis 2.2.1.2 võrdlusriikide põhjalikumast analüüsist selgunud meetmete Eestis rakendatavuse potentsiaalikusele viia Eesti tervisepoliitika ja rahastamismudeli kujundajate ning ravimite ja meditsiiniseadmete turu osapooltega (vähemalt Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti, Terviseameti, Eesti Haigekassa, Konkurentsiameti, vähemalt ühe üldapteekide esindusorganisatsiooni, Eesti Ravimitootjate Liidu, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu, MTÜ M-Ringi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajatega) läbi intervjuud meetmete Eestis rakendamise võimalikkuse ning kasude-riskide väljaselgitamiseks. Kirjeldada teiste riikide kogemuse ja ekspertintervjuude tulemuste põhjal stsenaariume Eestis ravimite ja meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni arendamiseks koos võimalike riskide ja kasu hinnanguga osapooltele (nt patsiendid, tervishoiuteenuse osutajad, riigiasutused, ravimite ja meditsiiniseadmete hulgi- ja jaemüüjad jmt). Valmib lõppraport punktides 2.2.1.1–2.2.1.4 kirjeldatud tegevuste kajastamiseks. Lõppraport peab olema eesti keeles (kasutada tuleb valdkonnas heaks kiidetud terminoloogiat), raportis esitatavad lisamaterjalid võivad olla eesti ja inglise keeles. Lõppraport avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel hankija poolt. Punktis 2.2.1 kirjeldatud tegevused eeldavad teadus- ja halli kirjanduse analüüsi ning asjakohaste ekspertidega intervjuude läbiviimist vastavalt tehnilisele kirjeldusele (lisa 1). Hanke tähtaeg ja indikatiivne ajakava: 2.3.1. Lepinguperiood on kuus kuud lepingu sõlmimisest. 2.3.2. Indikatiivne ajakava: Aprill 2023: Lepingu sõlmimine ja avakohtumine projekti suunamiseks. Aprill – mai 2023: EL (ja vajadusel EFTA, UK) liikmesriikide kaardistus. Mai – juuni 2023: Võrdlusriikide analüüs. Juuli – august 2023: Ekspertintervjuud. August – september 2023: Hinnaregulatsiooni arendamise stsenaariumite kirjelduse valmimine. September – oktoober 2023: Analüüsi lõppraporti esitamine. 2.3.3. Iga 4 – 5 nädala möödumisel toimuvad projekti vahekohtumised ja analüüsist tulenevad suunised analüüsi jätkamiseks. Lepingutingimused: Lepingu täitmisel kohaldatakse Sotsiaalministeeriumi töövõtu lepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi veebilehel aadressil: https://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused . Töövõtulepingu projekt ja lepingu eritingimused on toodud väikeostu lisas 4. Pakkujale ja pakkumusele esitatavad nõuded 3.1. Pakkuja peab töö teostamiseks koostama uurimisrühma, kuhu kuulub vähemalt kaks liiget, kes vastavad järgmistele nõuetele: 3.1.1. Projektijuht koordineerib uurimisrühma tööd, suhtleb hankija ja projekti juhtrühmaga ning vastutab projekti sujuva ja tähtaegse läbiviimise eest. Projektijuht vahendab hankija ja analüütiku vahel informatsiooni. Projektijuhil peab olema vähemalt ühe hangitava uuringuga samaväärse uuringu (nt alusuuringud, rakendusuuringud, turu-uuringud, mõjuanalüüsid, poliitikaanalüüsid) juhtimiskogemus viimase viie aasta (s.o 2018–2022) jooksul. 3.1.2. Analüütik vastutab uuringu sisulise planeerimise ja läbiviimise ning lõppraporti tähtaegse valmimise eest. Analüütikul peab olema vähemalt magistrikraad majandusteaduses või majandusvaldkonnas töötamise kogemus vähemalt 5 aastat. 3.1.3. Uurimisrühmas peab olema varasem terviseökonoomika või hinnaregulatsiooni analüüsi läbiviimise kogemus viimase kümne aasta (s.o 2012–2022) jooksul. Uurimisrühmas peab olema ka tervisevaldkonna uuringute teostamise või valdkonnas töötamise kogemus ning välisriikide praktikate või poliitikate analüüsimise kogemus. Eelnimetatud pädevused võivad olla kaetud mitme uurimisrühma liikme peale kokku. 3.1.4. Kui pakkuja, lähtudes oma projektivisioonist, kaasab uurimisrühma asjakohaseid lisapädevusi (ravimite- ja meditsiiniseadmete valdkonna ekspert), mis on antud projekti läbiviimise seisukohalt olulised, arvestatakse seda pakkumuste hindamisel. 3.1.5. Pakkuja peab esitama projekti uurimisrühma liikmete CVd ja asjakohaste publikatsioonide loetelu ning vabalt sõnastatud selgitused selle kohta, millised esitatud dokumendid tõendavad punktis 3.1 nimetatud pädevuste ja kogemuste olemasolu. Kui projekti kaasatakse alltöövõtjaid, tuleb nende kohta esitada sama informatsioon nagu teiste uurimisrühma liikmete kohta. Pakkumus tuleb esitada eesti või inglise keeles. Pakkumuse ettevalmistamine, vormistamine ja esitamine 4.1. Huvitatud isikutel on õigus küsida väikeostu dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-posti teel
[email protected] ja
[email protected] . Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks. 4.2. Pakkumuses esitab pakkuja: 4.2.1. Pakkumuse vorm (lisa 2). Vabas sõnastuses selgitus pakkuja vastavusest lepingupartnerile esitatud nõuetele (vt punkti 3 „Pakkujale ja pakkumusele esitatavad nõuded“). Ühispakkumuse korral tuleb pakkumuses selgitada osapoolte vahelist pädevus- ja tööjaotust. Juurde tuleb lisada CVd ja asjakohaste publikatsioonide loetelu. Ühispakkumuse korral tuleb esitada ühispakkujate esindaja volikiri (lisa 5). Esialgne nägemus analüüsi eesmärgist ja sisust ning eesmärgi saavutamiseks vajalikest tegevustest, lähtudes tehnilises kirjelduses (lisa 1) toodud tingimustest. Analüüsi täpsema metodoloogia kirjeldus koos ülevaatega allikatest, mida analüüsis minimaalselt hõlmatakse. Analüüsi läbiviimise detailne aja- ja tegevuskava nädalase täpsusega. Kui tegevused kestavad mitu nädalat, siis peab see aja- ja tegevuskavast nähtuma. Analüüsi koostamise riskide ja nende maandamise meetmete kirjeldus. Uurimisrühma liikmete rollide jaotus ja CVd. 4.3. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil
[email protected] hiljemalt 31.03.2023 kell 23.59 . Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni töövõtulepingu sõlmimiseni. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. Pakkumuste menetlemine, sh hindamiskriteeriumid Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust käesolevas väikeostu dokumendis sätestatud nõuetele. Juhul kui pakkumus ei vasta väikeostu dokumendis esitatud tingimustele, lükkab hankija pakkumuse tagasi. Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus ületab eeldatavat maksumust . Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda. Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikeostu dokumendi punktis 3 esitatud pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja lisas 3 esitatud hindamiskriteeriumide üle. Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta. Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse. Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks. Edukaks tunnistatakse pakkumus, mis saab hindamiskriteeriumite (lisa 3) alusel kõige rohkem punkte. Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine Hankija esitab kõigile pakkujatele teate töövõtulepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu. Väikeostu dokumendi lisad: Lisa 1. Hanke eseme tehniline kirjeldus Lisa 2. Pakkumuse vorm Lisa 3. Hindamiskriteeriumid Lisa 4. Töövõtulepingu eritingimused Lisa 5. Ühispakkujate esindaja volikiri Lisa 1 väikeostule Hanke eseme tehniline kirjeldus Probleemi või olukorra kirjeldus. Ravimite hinnaregulatsioon: Ravimite kättesaadavuse tagamiseks, sh patsiendi omaosaluskoormuse vähendamiseks (ravimikulu moodustab ligi kolmandiku patsiendi omaosalusest tervisele ) ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse säilitamiseks on riigil kohustus reguleerida ravimite hindadega seonduvat, soodustades mh konkurentsi ravimiturul ja sektori osapoolte tegevuse jätkusuutlikkust. Ravimite hinnaregulatsiooni ajakohastamise ülesande seab ka 2023. aastal vastu võetud Ravimipoliitika 2030 . Ravimite hinnaregulatsioon, mille üheks osaks on ravimiseaduse ( RavS ) §15 lg 2 alusel 2005. aastal kehtestatud hulgi- ja jaemüügi juurdehindluste piirmäärade süsteem, ei toimi eesmärgipäraselt, seetõttu tuleb analüüsida võimalikke lahendusi toimiva regulatsiooni kehtestamiseks, tuginedes teiste riikide kogemusele, ning nende eeldatavaid mõjusid ja potentsiaali lõppeesmärkide saavutamiseks. Sotsiaalministeerium on oma iga-aastases kaalutud keskmiste juurdehindluste analüüsi kokkuvõttes leidnud, et regulatsioonis on puudujäägid. Näiteks ei määratle ravimiseadus ega ravimiseaduse rakendusaktid praegu ravimi „sisseostuhinda“ ega „pakendit“, samuti ei ole ükski asutus volitatud teostama järelevalvet ravimite hulgimüüjate esitatud sisseostuandmete õigsuse üle. Kehtiv regulatsioon ei takista hulgimüüjate omavahelise ravimimüügi või tootjalt hulgimüüjale müügijärgsete konkreetse ravimipakendiga mitteseostatavate tagasimaksete või allahindluste kaudu regulatsiooni eesmärgist mööda minemist. Kuna puudub sisuline kontroll hulgimüügi sisseostuhinna üle, millele juurdehindluseid rakendatakse, siis ei saa regulatsioon toimida (vt 3-4-1-55-14 , p 66). Lisaks kinnitavad probleemide olemasolu veel mitmed Riigikohtu lahendid ( RKHKo 31.10.2013 asjas 3-3-1-84-12 , vt p-d 40 ja 51; RKPJKo 18.05.2015 asjas 3-4-1-55-14 p 63 jj) . Seaduses sätestatud nõuet, et kaalutud keskmised juurdehindlused peavad jääma kindlatesse vahemikesse (hulgimüügis 7-10%, jaemüügis 21-25%), ei ole kunagi täidetud, vaid need on jäänud allapoole lubatust ja on igal aastal langenud (2021. aastal hulgimüügis 3,3% ja jaemüügis 12,5%), sest ravimituru maht kasvab peamiselt kallimate ravimite käibe arvelt, millele kehtivad kõige madalamad juurdehindluste piirmäärad (maksimaalselt 6,39 eurot nii hulgi- kui jaemüügil) . Kehtiva juurdehindlussüsteemi hinnavahemikud ning neile vastavad lubatud juurdehindlusmäärad ei ole samuti enam ajakohased. Ravimite hinnad on 20 aastaga oluliselt tõusnud ja ravimite käive ning pakendite arv madalamates hinnavahemikes on aasta aastalt langenud . Hinnalt odavaimate ja kalleimate ravimite puhul ei pruugi kehtivad juurdehindluse piirmäärad enam katta nende käitlemisega seotud kulusid. Tuleks kaaluda hinnavahemike kokkutõstmist madalamate vahemike puhul ja neile juurdehindluse miinimumlävendi kehtestamist. Kallimate ja erikäitlemist nõudvate ravimite puhul tuleks uurida teiste riikide praktikat võimalike eriregulatsioonide osas. Mitmetes EL riikides on ravikindlustuse soodustuste välised ravimid ja/või käsimüügiravimid jäetud riikliku juurdehindluse regulatsiooni alt välja vaba konkurentsi kujundada. Viimasel aastakümnel on ravimisektori osapoolte kohustused suurenenud seoses mitmete regulatiivsete ja sisuliste muutustega ravimiturul, näiteks seoses aruandluskohustuse ja ravimikäitlemise reeglite täienemise, riigilõivuseaduse muudatuste, müügiloata ravimite sisseveo mahu kasvu, hea turustamistava rakendamise ja viimaste aastate ülemaailmsete kriiside mõjul (nt vaktsiinikindlustusmakse) . Ravimite hinnaregulatsioon peab arvestama eelnimetatud kohustustega, et tagada sektoris tegutsemise atraktiivsus ettevõtjatele ja seeläbi ravimite kättesaadavus tarbijatele. Ravimiameti statistika järgi on kõikide ravimite hulgimüügihinnad haiglaapteekidele keskmiselt 13% odavamad kui üldapteekidele . See asjaolu võib küll olla tingitud haiglaapteekide suurematest hankemahtudest tavaapteekidega võrreldes, samas jõudis ka riigikontroll 2019. aastal järeldusele, et ravimituru korraldus ei taga patsientidele ravimite optimaalset hinda. Konkurentsiamet on esitanud omalt poolt tähelepanekud ja ettepanekud ravimite tarneahela läbipaistvuse (sh ravimite ostuhinna kujunemise) suurendamiseks ning ravimite hulgimüügituru konkurentsiolukorra parandamiseks, samuti ettepaneku ravimituru majandusregulaatori loomiseks, mille eesmärk oleks turujärelevalve funktsioonide täitmine, ravimite ostuhinna kujunemise kontrollimine ja ravimituru konkurentsiolukorra parandamine. Ravimi hind tarbijale kujuneb järgmiselt: tootja hind + lubatavad kulud (hulgiostuhind) + hulgimüüja juurdehindlus + jaemüüja juurdehindlus + käibemaks. Soodusravimite puhul kujuneb ravimite hind patsiendile sõltuvalt ravimile rakenduvast soodusmäärast ja piirhinda ületavast osast ning 2,5-eurosest fikseeritud retseptitasust. Apteekril on kohustus alati pakkuda soodsaimat alternatiivi. Ravimite rahalise kättesaadavuse tagamiseks rakendatakse hinda mõjutavaid meetmeid kõigil tasanditel: hinnakokkulepete sõlmimine tootjatega ja piirhindade kehtestamine Eesti Haigekassa poolt hüvitatavate ravimite puhul – meede mõjutab tootja hinda; hulgimüügi juurdehindluse piirmäär – meede reguleerib juurdehindlust (hinnalisandit) hulgimüügi tasandil; jaemüügi juurdehindluse piirmäär – meede reguleerib juurdehindlust (hinnalisandit) jaemüügi ehk apteegi tasandil; ravimite käibemaks on 9%, see on madalam tavapärasest kaupade ja teenuste 20%-st käibemaksust. Samas varasemalt on olnud kasutusel ka käibemaksumäär 5%. Esitatud on ettepanekuid käibemaksumäära alandamiseks (näiteks annetuste eest ostetud ravimitele), samas tuleks kaaluda, kas ravimite kättesaadavus oleks tervikuna parem, kui langetada käibemaksu kõikidele ravimitele tagasi 5%- le (käibemaksuseadus § 15 lg 2 punkt 2). Samuti tuleks hinnata, kas olemasoleva juurdehindluste piirmäärade regulatsiooni mõju ravimite hindade ja konkurentsiolukorra kujunemisele võib olla hoopis kahjulik. Selleks tuleks hinnata võimalikke mõjusid ravimite juurdehindluspiirangute kaotamise korral ilma uut regulatsiooni ette nägemata. Ravimite hinnakujundus toimub turumajanduse tingimustes ja regulatsioon peab arvestama majanduslike tõsiasjadega. Majanduslikult mittetoimiv hinnaregulatsioon ei saa anda ka tervishoiukorralduslikult soovitud tulemust. Vaadeldavad probleemküsimused: 1) Millised on teiste riikide poolt rakendatud korraldused ravimite hinna reguleerimiseks ja milliseid neist võiks rakendada Eestis? Kuidas tuleks võrdlusriikide näitel regulatsiooni kavandades arvestada Eesti ravimituru kontekstiga (sh väheste suurte hulgimüüjate turujõud ja asjaolu, et puudub arvestatav kohalik ravimitootmine ja ravimid tuuakse sisse teistest riikidest ning muud olulised aspektid), selleks et kavandatav regulatsioonimudel saaks Eestis eesmärgipäraselt tööle hakata? 2) Kas ja kuidas kehtivat juurdehindluste piirmäärade süsteemi muuta nii, et see tagaks ravimihindade ja patsientide omaosaluskoormuse tõhusa kontrolli, moonutamata samas ravimiturul konkurentsi? Juhul kui kehtivat juurdehindluste piirmäärade süsteemi on võimalik eesmärgipäraselt toimima panna (sh tõhusa järelevalve abil), siis mida tuleb selles eelkõige muuta? Kas piirmäärade süsteem, piirmäärad ise (ja seotud hinnavahemikud) vajaksid korrigeerimist, millise perioodilisusega peaks neid muutma ning millele tuginedes, millist infot on turuosapooltelt vaja ja millised võiksid olla süsteemi loomiseks vajalikud tehnoloogilised lahendused? 3) Millised on võimalused praegust juurdehindluste piirmäärade süsteemi muutes või muul moel ravimite hinnastamise kontrollimisel teha kindlaks tegelik hulgimüügi sisseostuhind, millele lubatud juurdehindlused lisanduvad. Milliseid menetlusvõimalusi see eeldab (nt ettevõtja ulatuslik kaasaaitamis- ja tõendamiskohustus, kohustuste laienemine valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjatele)? Kas tootjapoolsete tagasimaksete keelamine on võimalik ja rakendatav lahendus, sh kuidas eristada tagasimakseid ja tootjatele tegelikult osutatud teenuste (sh logistika, turundus) eest (sh ülemääraselt) makstud summasid? Milles peaks seisnema järelevalve väljund, nii et sellel oleks ettevõtja jaoks piisavalt heidutav mõju, et tagasimaksete praktikat mitte jätkata? 4) Kas hulgimüüja sisseostuhinnale rajaneval mudelil on alternatiive ja kui, siis milliseid ning kas neid saaks rakendada Eestis ning millised oleks võimalikud mõjud? Kuidas hulgimüügi sisseostuhinda kontrollimata on võimalik teada saada, müügitulu teatud ravimipakendilt, -partiilt või laiemalt võttes – konkreetse ravimitootjaga aasta lõikes tehtud tehingutelt? Mil viisil välistada ravimitootjatelt tagasimaksete kaudu hinnaregulatsioonist möödaminek ja tagada saadavate allahindluste lõpptarbijale ülekandumine? 5) Millise haldusorgani pädevuse ja menetlusõigustega oleks ravimimüügi hinnaregulaatori ülesanded kõige paremini ühildatavad ja miks? Vastates pöörake palun eriliselt tähelepanu eelmistes punktides toodud eeldustele, et tulemuslikult kontrollida ravimihindade kujunemist (sh teha kindlaks tegelik hulgimüügi sisseostu hind). Meditsiiniseadmete hinnaregulatsioon: Kehtiva õiguse kohaselt Eestis kõigi turul kättesaadavaks tehtud meditsiiniseadmete juurdehindluseid riiklikult ei reguleerita, puudub hulgi- ja/või jaemüügi juurdehindluse piirmäärade süsteem nagu on kehtestatud ravimitele. Teatud meditsiiniseadmetele rakendatakse vähendatud käibemaksu (9%) erisust . Meditsiiniseadme hinnakokkulepet ja piirhinnasüsteemi rakendatakse EHK hüvitatavatele meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme pakenditele ning piirhinnasüsteemi Sotsiaalkindlustusameti (SKA) hüvitatavate abivahendite loetellu kuuluvatele meditsiiniseadmetele. Lisaks või maldab Töötukassa puude või vähenenud töövõime tõttu takistatud tööülesannete täitmiseks vajaliku abivahendi (mis võib olla ka meditsiiniseade) tasuta kasutamiseks andmist , kuid Töötukassa ei hüvita isikule neid töötamiseks vajalikke abivahendeid, mille isik on ise soetanud. Ravikindlustuse seaduse ( RaKS ) § 48 lõike 8 kohaselt kantakse EHK meditsiiniseadmete loetellu meditsiiniseadmed, mille suhtes on EHK ja meditsiiniseadme tootja või tema volitatud esindaja sõlminud hinnakokkuleppe. Hinnakokkuleppega fikseeritakse hinnakokkuleppehind ehk meditsiiniseadme maksimaalne jaemüügihind hinnakokkuleppe osapoolele. Hinnakokkuleppe kaudu kujuneb meditsiiniseadme piirhind, millelt EHK võtab kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse üle arvestades ülevõetava kohustuse piirmäära (90% või 50%). Sotsiaalhooldekande seaduse kohaselt võtab abivahendite loetellu kantud abivahendi ostmisel või üürimisel riik õigustatud isikult tasu maksmise kohustuse üle 40-95% ulatuses abivahendi piirhinnast. RaKS-is puudub EHK soodustusega meditsiiniseadme jaemüügil hinnakokkuleppehinnast kõrgema hinna rakendamise keeld. Meditsiiniseadme tootja või tema volitatud esindaja ei pruugi aga olla nende seadmete ainus jaemüüja, vaid neid meditsiiniseadmeid müüvad ka teised ettevõtjad, nt apteegid või muud meditsiiniseadmete ja abivahendite müüjad, kes ei ole hinnakokkuleppe ega RaKS § 49 lõike 2 alusel sõlmitava meditsiiniseadmete müügilepingu pooleks ja kellel seetõttu ei ole seadusest tulenevat kohustust hinnakokkuleppes fikseeritud jaemüügihinnast kinni pidada. Nii võivad erinevatel meditsiiniseadmete müüjatel olla sama meditsiiniseadme müügil erinevad jaemüügihinnad, mis toob kaasa patsiendi omaosaluse muutumise (reeglina omaosaluse suurenemise). Patsiendi lõpliku omaosaluse suuruse ja patsiendi omaosalusmäära kujunemine ei ole seetõttu patsientidele arusaadav ning patsiendi omaosalust meditsiiniseadme ostul kujundab hulgi- ja jaemüüjate hinnapoliitika. Kehtiva õiguse sõnastuse ebaselguse osas on apteegid toonud välja, et seadusest ei tulene ühemõtteliselt kohustust väljastada apteegist patsiendile meditsiiniseade mitte kõrgema jaemüügihinnaga, kui tootja esindajaga sõlmitud hinnakokkuleppes fikseeritud. Kuna hinnakokkulepe pole sõlmitud apteegiga, siis ei tunneta apteegid kohustust hinnakokkuleppes märgitud hinnakokkuleppehinnast kinni pidada. Meditsiiniseadmete tootjate esindajad on öelnud, et sõlmitava hinnakokkuleppega ei saa nad tagada kokkulepitud jaemüügihinda apteekides, kuna seaduses ei ole sätestatud, et kõik jaemüüjad on kohustatud hinnakokkuleppehinnast kinni pidama. Mitteapteekidest meditsiiniseadmete müüjad, kellega EHK sõlmib müügilepingud, peavad müügilepingu tingimuste kohaselt tagama meditsiiniseadmete kättesaadavuse hinnakokkuleppe hindadega. Kõige problemaatilisemad on EHK müügiandmete kohaselt just haavaravi, diabeeditarvikute, nahahooldusvahendite, astma vahemahutite, trahheostoomiatarvikute ning venoosse puudulikkuse ja haavandite raviks kasutatavate kompressioontoodete valdkond, kus patsientide omaosaluskoormus meditsiiniseadme ostul kujuneb seetõttu põhjendamatult suureks . Mitmete nimetatud tootegruppide peamiseks müüjaks on apteegid (nt patsiendil puudub alternatiivne ostukoht või see on elukohast/asukohast kaugel). Eelnevast tulenevalt tuleks analüüsida erinevaid meetmeid meditsiiniseadmete hindade reguleerimiseks. Selleks tuleks koostada võimalikud stsenaariumid regulatsiooni loomiseks või olemasoleva regulatsiooni muutmiseks, arvestades nii meditsiiniseadmete turu iseärasusi (vähene omamaine tootmine, tagatud peab olema sektori jätkusuutlikkus), mõju patsientidele (meditsiiniseadmete hindade reguleerimine ei tohiks halvendada meditsiiniseadmete kättesaadavust) ja mõju riigisektorile (meditsiiniseadmete rahastamine ja hüvitamine EHK ja SKA poolt on riiklikult reguleeritud). Majanduslikult mittetoimiv hinnaregulatsioon ei saa anda ka tervishoiukorralduslikult soovitud tulemust. Vaadeldavad probleemküsimused : 1) Millised on teiste riikide poolt rakendatud korraldused meditsiiniseadmete hinnastamisel ja hinna reguleerimisel ning milliseid neist võiks rakendada Eestis? Kuidas tuleks võrdlusriikide näitel regulatsiooni kavandades arvestada Eesti meditsiiniseadmete turu kontekstiga (sh hulgimüüjate turujõud, olemasolev hulgi- ja jaemüüjate võrgustik ja kohalike meditsiiniseadme tootjate vähesus) ning arvestades riiklikku rahastamise ja hüvitamise mehhanismi, et võimalik regulatsioonimudel võiks Eestis olla rakendatav. 2) Kas ja kuidas saaks rakendada Eestis hulgi- ja jaemüügi juurdehindluste piirmäärade süsteemi meditsiiniseadmetele, et tagatud oleks meditsiiniseadmete hindade tõhus kontroll ja riiklikult hüvitatavate meditsiiniseadmete soetamisel ei esineks patsiendi omaosaluse põhjendamatut suurenemist, kuid tagatud oleks meditsiiniseadmete turul piisav konkurents ja sektori jätkusuutlikkus? Juhul kui juurdehindluste piirmäärade süsteemi on võimalik eesmärgipäraselt rakendada (sh tõhusa järelevalve abil), siis missugused riskid ja kasud kaasneksid osapooltele (meditsiiniseadmete tootjad ning hulgi- ja jaemüüjad, patsiendid, riigiasutused). Missugused riskid ja kasud võivad ilmneda, kui juurdehindluse piirmäärad oleksid kehtestatud kõigile Eesti turul levitatavatele meditsiiniseadmetele ja juhul, kui juurdehindluse piirmäärad oleksid kehtestatud ainult nendele meditsiiniseadmetele, mida riiklikult hüvitatakse EHK meditsiiniseadmete loetelu ja SKA abivahendite loetelu kaudu? Kas juurdehindluste piirmäärade süsteemi rakendamisel tuleks (ja missuguse perioodilisusega) neid piirmäärasid (ja seotud hinnavahemikke) üle hinnata? Millist infot on turuosapooltelt vaja ja võimalik koguda ning millised võiksid olla süsteemi loomiseks vajalikud tehnoloogilised lahendused? 3) Analüüsida tuleks lisaks juurdehindluste piiramisele ka järgmisi stsenaariume (loetelu ei ole pakkujal meetmete ja stsenaariumite valikuks lõplik): Kui ilma hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse piirmäärade regulatsiooni loomata oleks RaKS-is sätestatud keeld EHK hüvitatavate meditsiiniseadmete müügil müüa meditsiiniseadet hinnakokkuleppehinnast kõrgema jaemüügihinnaga, siis missuguseid võimalikke riske võib ilmneda (nt meditsiiniseadmete kättesaadavuse halvenemine, kui EHK müügilepingu osapooleks mitteolevad müüjad peaksid edaspidi lähtuma hinnakokkuleppes kokku lepitud tingimustest) ja missuguseid vajadusi lisaks õigusakti muudatustele (nt eeldused tõhusaks järelevalveks) tuleks arvestada? Missugune oleks töö- ja halduskoormus ning võimalikud riskid ja kasu osapooltele, kui EHK hakkaks sõlmima müügilepinguid ka üldapteekidega , keda 2023. aasta veebruari seisuga on 475 ? Müügilepingute tüüptingimused seejuures sätestavad ko hustuse järgida meditsiiniseadmete loetelus kehtestatud maksimaalseid jaemüügihindu. Analüüsi sisu ja metodoloogia Vähemalt 25 välisriigi (ELi liikmesriigid ja vajadusel EFTA riigid ning UK) üldise ülevaate koostamine ja 1–2 võrdlusriigis (1–2 võrdlusriiki nii ravimite kui meditsiiniseadmete osas, sobivusel võivad võrdlusriigid ka kattuda) rakendatavate süsteemide uurimine eeldab riikide alusdokumentide, ELi õiguse ja riigisiseste õigusaktide, teadus- ja halli kirjanduse lauaanalüüsi ( desk research ). Samuti eeldab uurimine vähemalt 4–5 nädala tagant MS Teamsi kohtumist hankija ja töövõtja vahel, et hankija saaks anda analüüsi suundade kohta tagasisidet ja juhiseid. Selleks esitab töövõtja info hankijale analüüsi vahetulemuste kohta. Sealhulgas oleks fookusesse võetava 1–2 võrdlusriigi osas vaja ära kirjeldada nii välisriikide meetmete või mudelite eelised kui ka süsteemsed kitsaskohad ja väljakutsed. Oluliste aspektide alla võivad potentsiaalselt kuuluda (loetelu ei pruugi olla täielik): hinnaregulatsiooni meetmete mõju ravimite ja meditsiiniseadmete rahalisele kättesaadavusele (sh toote müügihinna ja patsiendi omaosaluskoormuse tõus/alanemine jmt); hinnaregulatsiooni meetmete mõju ravimite ja meditsiiniseadmete füüsilisele kättesaadavusele (sh toodete valik, müügipartnerite valik, geograafiline kättesaadavus jmt); hinnaregulatsiooni meetmete mõju ettevõtjate (nii jae- kui hulgimüüjad) majandustegevusele; hinnaregulatsiooni meetmete mõju riigieelarvele; hinnaregulatsiooni meetmete mõju või rakendatavus tulenevalt riiklikust rahastus- ja hüvitamismudelist. Vastavalt lauaanalüüsi tulemustele ning hankijaga läbi rääkimistele, võib töövõtja viia läbi ekspertintervjuud välisriikide avaliku ja/või erasektori ekspertidega, et saada detailsemat infot neis riikides rakendavate süsteemi allosade kohta, mis ei ole kirjandusest leitavad. Ekspertideks võivad olla tervisepoliitika ja rahastamismudeli kujundajad. Lisaks eeldab uuring välisriikide üldise praktika ja lauaanalüüsi põhjal Eesti süsteemi arendamiseks võimalike stsenaariumite kirjeldamist ja Eesti tervisepoliitika ja rahastamismudeli kujundajate ning ravimite ja meditsiiniseadmete turu osapooltega ekspertintervjuude läbiviimist, mille tulemusel esitatakse potentsiaalsete hinnaregulatsiooni meetmete rakendamise stsenaariumid ja ettepanekud Eesti hinnaregulatsiooni süsteemi kohaldamiseks sobilike osade või meetmete rakendatavuse kohta. Lisa 2 väikeostule Pakkumuse vorm Pakkuja üldandmed Pakkuja ärinimi Pakkuja registrikood Pakkuja juriidiline aadress Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel Pakkuja kontaktisik / volitatud esindaja lepingu täitmisel - nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber) Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot) Nt välisriikide kaardistus, võrdlusriikide põhjalikum analüüs, intervjuude läbiviimine jne Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) Käibemaks: Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud. Lisa 3 väikeostule Hindamiskriteeriumid Pakkumuste hindamine Eduka pakkumuse valiku aluseks on parim hinna ja kvaliteedi suhe, mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil hindamismetoodikas toodud hindamiskriteeriumite alusel. 2. Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Maksimaalselt võib pakkumus saada 100 väärtuspunkti, sh maksumuse eest 10 ja tehnilise lahenduse eest 90 punkti. 2.1. Pakkumuse hindamiskriteeriumid on: 2.1.1. Pakkumuse maksumus (10 punkti). 2.1.2. Tehniline lahendus (90 punkti), mis koosneb viiest alakriteeriumist: pakkuja tõlgendus projekti eesmärgist, sisust – 20 punkti; analüüsi metodoloogia kirjeldus – 25 punkti; uurimisrühma liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus – 25 punkti; projekti eeldatav võimalikult täpne aja- ja tegevuskava – 10 punkti; projektiga seotud riskide (k.a elluviijast sõltumatute riskide) kirjeldus ning riskide maandamise plaan – 10 punkti. Pakkumuse lahenduse kirjeldust hinnatakse vähemalt kolme pakkujatest sõltumatu hindaja poolt. Hindajad lähtuvad hindamisel hindamismetoodika kirjeldatud põhimõtetest. 3.1. Vajadusel võivad hindajad pakkumusi omavahel võrrelda. 3.2. Igale hindamiskriteeriumile antud väärtuspunktid summeeritakse ja leitakse pakkumuse väärtuspunktid. Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte saanud pakkumus. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud hindamiskriteeriumi 5.2 („Analüüsi metodoloogia kirjeldus “) eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka selle eest saadud väärtuspunktid on pakkumustel võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud kõrgem punktisumma alakriteeriumi 5.3 („Uurimisrühma liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus “) eest. Kui ka hindamiskriteeriumi 5.3. punktisummad on pakkumustel võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud kõrgem punktisumma alakriteeriumi 5.1 („Pakkuja tõlgendus projekti eesmärgist ja sisust“) eest. Kui ka siis on pakkumuste punktisummad võrdsed, korraldab hankija eduka pakkuja väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida. Kui parim pakkumus saab pakkumuse tehnilise lahenduse eest vähem kui 60 punkti või vähemalt ühes hindamiskriteeriumis minimaalse arvu punkte, on hankijal õigus väikeost luhtunuks kuulutada. Kui hindamisele jõuab vaid üks pakkumus, siis on hankijal õigus pakkumuse sisulist hindamist mitte läbi viia ja omistada pakkumusele automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid. Pakkumuse maksumus – 10 punkti Pakkumuste maksumuste hindamine toimub järgmiselt: madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte (10); järgmised pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem. Järgmiste pakkumuste punktisumma arvutatakse valemiga: madalaima pakkumuse maksumus : (jagatud) hinnatava pakkumuse maksumus x (korda) kriteeriumi osakaal (10). Tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Tehniline lahendus – 90 punkti Pakkumuste tehnilist lahendust hinnatakse viie alakriteeriumi abil . Pakkumuse tehnilise lahenduse väärtuspunktid saadakse igas lahenduse hindamise alakriteeriumis punktides 5.1–5.5 kirjeldatud hindamismetoodika alusel antud väärtuspunktide. Maksimaalne punktide arv on 90. Pakkuja tõlgendus projekti eesmärgist ja sisust – max . 20 punkti Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt selgelt lahti mõtestatud ja põhjendatud. Lisaks pakub pakkuja välja olulisi ja asjakohaseid täiendusi, mis annavad uuringule lisandväärtust ja mida hankija ei osanud algsesse ülesande püstitusse lisada. Esitatu ületab hankija ootusi. 20 punkti Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt selgelt lahti mõtestatud ning põhjendatud ning vastab hankija ootustele. Pakkuja ei paku välja olulisi omapoolseid täiendusi või pakub välja täiendusi, mis ei anna hankija hinnangul olulist lisaväärtust. 15 punkti Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt lahti mõtestatud ja vastavad üldjoontes hankija ootustele. Hankijal tekivad pakkuja nägemuse kohta üksikud küsimused, kuid puudujäägid ja ebatäpsused ei ole põhimõttelised. 10 punkti Uuringu eesmärgi ja sisu kirjelduses on olulisi puudujääke tehnilises kirjelduses esitatud uurimisprobleemide lahendamisel. Esitatu põhjal ei saa hankija olla kindel, et pakkuja tuleks toime projekti eduka läbiviimisega. 5 punkt Analüüsi metodoloogia kirjeldus – max . 25 punkti Analüüsi teostamise metoodika ja ajakava on põhjalikult läbi mõeldud ning ammendavalt kirjeldatud. Sealhulgas on: antud esialgne ülevaade andmetest ja andmeallikatest, mida plaanitakse kasutada (k.a üldisele välisriikide kaardistusele järgnevas etapis põhjalikumasse analüüsi kaasatavate välisriikide valimise alused); kirjeldatud andmekogumise meetodid; andmeanalüüsi ja järelduste tegemise põhimõtted selgelt kirjeldatud. Kõik punktides a)–c) tehtud valikud toetavad üksteist, tõotavad anda töö läbiviijale piisavalt teavet uuringu teostamiseks. Pakutu sisaldab lähenemisi, mida hankija ei nõudnud. Pakutu ületab hankija ootuseid. 25 punkti Analüüsi teostamise kavad on läbi mõeldud ning ammendavalt kirjeldatud. Punktides a)-c) tehtud valikud toetavad üksteist ning tõotavad anda töö läbiviijale piisavalt teavet analüüsi teostamiseks. Pakutu vastab hankija ootustele neid ületamata. 18 punkti Analüüsi teostamise kavad on läbi mõeldud ning piisavalt kirjeldatud. Punktides a)–c) tehtud valikud toetavad üldjoontes üksteist, ning annavad töö läbiviijale üldjoontes piisavat teavet analüüsi teostamiseks. Pakutu osas esineb üksikuid mittepõhimõttelist laadi puudujääke või küsitavusi, kuid pakutu vastab põhiosas hankija ootustele. 10 punkti Analüüsi teostamise kavades esineb pealiskaudsust ja/või põhimõttelisi puudujääke või küsitavusi selles osas, kuidas punktides a)–c) tehtud valikud toetavad üksteist ning annavad töö läbiviijale piisavat teavet analüüsi teostamiseks. Hankija hinnangul on oht, et projekti eesmärke ei saavutata. 5 punkt Uurimisrühma liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus – max . 25 punkti Pakkumusest nähtub selgelt, millised on uurimisrühma liikmete pädevused ning milliste töölõikude eest keegi vastutab. Pädevused ja vastutus on omavahel kooskõlas. Lisaks miinimumpädevustele on uurimisrühmas lisapädevusi (uurimisrühmas on ka ravimite või meditsiiniseadmete valdkonna ekspertiis ning asjakohaste teaduspublikatsioonidega inimesi ). 25 punkti Pakkumusest nähtub, millised on uurimisrühma liikmete pädevused ning milliste töölõikude eest keegi vastutab. Pädevused ja vastutus on omavahel kooskõlas. Lisaks miinimumpädevustele on uurimisrühmas kas lisapädevusi (ravimite või meditsiiniseadmete ekspertiis) või on uurimisrühm avaldanud asjakohaseid teaduspublikatsioone. 18 punkti Pakkumusest nähtub uurimisülesannete kaupa selgelt, millised on uurimisrühma liikmete pädevused ning milliste töölõikude eest keegi vastutab. Pädevused ja vastutus on omavahel kooskõlas. 10 punkti Pakkumusest ei nähtu selgelt, milliste töölõikude eest milline uurimisrühma liige vastutab. Hankija ei saa esitatud lünkliku info põhjal olla kindel, et projekti eesmärgid saavad kvaliteetselt täidetud. 5 punkt Projekti eeldatav võimalikult täpne aja- ja tegevuskava – max . 10 punkti Kava on esitatud ja tegevused on alategevusteks jaotatud ja nende toimumine on nädalase täpsusega ajastatud. Iga tegevuse juures on märgitud läbiviija(d) ja vastutaja(d). Ajakava kohaselt on tegevuste elluviimine teostatav. Kavas on märgitud ära olulisemad vahekohtumised hankija ja uuringu juhtrühmaga ning nende kohtumiste eesmärgid. Pakutud kava veenab hankijat, et pakkuja suudab täita lepingu kvaliteetselt ja õigeaegselt. 10 punkti Kava on esitatud ja tegevused on alategevusteks jaotatud ja nende toimumine on nädalase täpsusega ajastatud. Samas pole iga tegevuse juurde märgitud läbiviija(d), vastutaja(d) või tekitab kava teostatavus muus osas üksikuid küsimusi (nt on mõne tegevuse jaoks on planeeritud põhjendamatult pikk või lühike periood). Need puudused pole aga põhimõttelised. 5 punkti Kava on esitatud üldisel ja läbipaistmatul kujul. Hankija ei ole seetõttu võimalik veenduda kas pakutud aja- ja tegevuskavaga on võimalik tagada lepingu kvaliteetne ja õigeaegne täitmine. 1 punkt Projektiga seotud riskide (k.a elluviijast sõltumatute riskide) kirjeldus ning riskide maandamise plaan – max . 10 punkti Pakkuja on pakkumuses põhjalikult kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske, mis võivad projekti käigus ette tulla, ning nende maandamise plaani (lisatud on vastutavad isikud). 10 punkti Pakkuja on pakkumuses kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske, mis võivad projekti käigus ette tulla, ning nende maandamise plaani. Hankijal tekivad üksikud küsimused võimalike riskide katmata jätmise ja/või riskide maandamise meetme sobivuse osas, kuid need ei ole põhimõttelised. 5 punkti Riske ja/või nende maandamismeetmeid on kirjeldatud üldsõnaliselt, millest tulenevalt pole hankijal võimalik pakkumuses toodud informatsioonist lähtudes veenduda, et riskid saavad maandatud. 1 punkt Lisa 4 väikeostule Töövõtulepingu projekt TÖÖVÕTULEPINGU NR … ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu , registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Maarjo Mändmaa (edaspidi nimetatud „ tellija“) ja [Jur.isiku või FIE ärinimi] , registrikood [number] , asukoht [aadress] , keda esindab [ees- ja perekonnanimi] ( edaspidi nimetatud “ töövõtja”) , edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “ leping” ) alljärgnevas: Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt analüüsi “ Ravimite ja meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni toimimise ja muudatusvajaduste analüüs ” läbiviimine ja sellekohase lõppraporti esitamine (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud tellija (kuupäev) pakkumuskutses ja töövõtja (kuupäev) pakkumuses. Töö tulemusena esitatav lõppraport on eesti keeles (kasutada tuleb valdkonnas heaks kiidetud terminoloogiat), raportis esitatavad lisamaterjalid võivad olla eesti ja inglise keeles. Tööde teostamise aeg ja ajakava Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt kuue kuu jooksul lepingu sõlmimisest arvates . Tööde teostamise ja vahekohtumiste täpsem ajakava lepitakse poolte vahel eraldi kokku. Lepingu hind Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on [numbritega] eurot, millele lisandub käibemaks (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). Lepingu hind sisaldab endas kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu autoriõiguste eest. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel ühe maksena pärast tööde teostamist . Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. Erisätted Töövõtja kohustub tagama, et töid teostavad pakkumuses nimetatud uurimisrühma liikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus uurimisrühmas liikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Uurimisrühma liikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses. Volitatud esindajad Tellija volitatud esindajateks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Tairi Täht, telefon 626 9183, e-post
[email protected] ja Maret Voore, telefon 626 9366, e-post
[email protected] , või volitatud esindajaid asendav( ad ) isik( ud ). Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi] , tel [number] , e post [aadress] . Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: Lisa 1 – Tellija (kuupäev) pakkumuskutse; Lisa 2 – Töövõtja (kuupäev) pakkumus. Muud sätted Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf . Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „Leping” Lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik Töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus Lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 626 9301 Tel: [number] E-post:
[email protected] E-post: [aadress] Lisa 5 väikeostule Volikiri ühispakkujate esindamiseks Käesolevaga volitab ühispakkuja (ühispakkuja nimi ______, registrikood __________) ühispakkujat (ühispakkuja nimi _______, registrikood _________) tegema ühispakkujate volitatud esindajana kõiki väikeostu „ Ravimit e ja meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni toimimise ja muudatusvajaduste analüüs “ menetlusega ning lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toiminguid. Volikiri kehtib kuni töövõtulepingu täitmiseni. Ühispakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja: /allkirjastatud digitaalselt/