Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020-2030 ajakohastamine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/23-0305 - Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020-2030 ajakohastamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 24.03.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/828139ca-3d42-42a2-a9b8-c4823d282e58 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/828139ca-3d42-42a2-a9b8-c4823d282e58?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium 14.03.2023 nr 18-1/23/1095 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020-2030 ajakohastamise kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise ajakohastatud riikliku programmi aastateks 2020–2030. Programmis olevate prognooside alusandmed ja meetmed on kinnitatud töögruppides 2022. aasta sügisel. Palume kooskõlastust hiljemalt 24.03.2023. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Lisad: 1. Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020-2030 ajakohastamine 2. Programmi lisa Mikk Toim, 6345059 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  Kinnitatud keskkonnaministri XX.03.2023. a käskkirjaga nr XX Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020-2030 ajakohastamine Tallinn 2023  Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku Programmi nimetus programmi aastateks 2020-2030 ajakohastamine Kuupäev XX. märts 2023 Liikmesriik Eesti Programmi koostamise eest Keskkonnaministeerium vastutava asutuse nimetus Programmi koostaja Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Vastutava asutuse (+372) 626 2802 telefoninumber Vastutava asutuse e-posti [email protected] aadress Link veebisaidile, kus https://envir.ee/keskkonnakasutus/valisohk/ohusaasteainete- programm on avaldatud vahendamise-programm 2 Sisukord LÜHENDID, SELGITUSED ......................................................................................................4 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................5 2. EDUSAMMUD HEITKOGUSTE VÄHENDAMISEL JA ÕHUKVALITEEDI PARANDAMISEL PÄRAST 2019 A. ÕVP KOOSTAMIST ...................................................7 2.1. POLIITKAD JA MEETMED ..............................................................................................7 2.2. ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMMIS RAKENDATAVATE MEETMETE SEIRE12 2.3. EESTI HEITEALLIKATE PIIRIÜLENE MÕJU ....................................................................18 3. AJAKOHASTATUD ÕVP MEETMED JA PROGNOOSID VALDKONDADE KAUPA .......................................................................................................................................20 3.1. ENERGEETIKA VALDKOND (LÜHIKIRJELDUS, STSENAARIUMI KUJUNEMINE) ...............21 3.2. TRANSPORDI VALDKOND (LÜHIKIRJELDUS, STSENAARIUMI KUJUNEMINE) .................27 3.3. TÖÖSTUSPROTSESSIDE VALDKOND (LÜHIKIRJELDUS, STSENAARIUMI KUJUNEMINE) ..30 3.4. LAHUSTITE VALDKOND (LÜHIKIRJELDUS, STSENAARIUMI KUJUNEMINE) ...................32 3.5. PÕLLUMAJANDUSE VALDKOND (LÜHIKIRJELDUS, STSENAARIUMI KUJUNEMINE) .......35 3.6. JÄÄTMETE VALDKOND (LÜHIKIRJELDUS, STSENAARIUMI KUJUNEMINE).....................38 4. AJAKOHASTATUD ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMMI POLIITIKATE JA MEETMETE TÄIENDAV INFO ..............................................................41 3 Lühendid, selgitused BAU baasstsenaarium EEA Euroopa Keskkonnaamet (ingl European Environmental Agency) EMEP Euroopa saasteainete kaugkande seire programm (ingl European Monitoring and Evaluation Programme) EL Euroopa Liit ESR jagatud kohustuse määrus (ingl Effort Sharing Regulation) KHG kasvuhoonegaas KOTKAS keskkonnaotsuste infosüsteem KPP 2050 kliimapoliitika põhialused 2050 LRTAP konventsioon piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon (ingl Convention on Long- range Transboundary Air Pollution) NEC-direktiiv Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist NFR saasteainete heitkoguste inventuuris kasutatav sektorit või alamsektorit tähistav valdkonna kood (ingl nomenclature for reporting) NIP "not included in projections" – meede, mida ei ole prognoosides arvestatud. PVT parim võimalik tehnika THS tööstusheite seadus WHO Maailma Terviseorganisatsioon (ingl World Health Organization) ÕVP lisameetmetega stsenaarium Õhusaasteained BC must süsinik LOÜ mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid NH3 ammoniaak NOx lämmastikoksiidid PM2,5 eriti peened osakesed läbimõõduga alla 2,5 µm SO2 vääveldioksiid 4 1. Sissejuhatus 2013. aasta detsembris avaldas Euroopa Komisjon teatise „Euroopa puhta õhu programm“, millega määrati strateegilised eesmärgid õhu kvaliteedi parandamiseks ning ajakohastati õhusaaste vähendamise eesmärke aastateks 2020 ja 2030. Teatisega „Euroopa puhta õhu programm“ seatud eesmärkide täitmiseks võeti 2016. aastal vastu Euroopa puhta õhu pakett, mis koosneb: • piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise protokollist ja selle 2012. aasta muudatustest (edaspidi Göteborgi protokoll)1; • teatisest „Euroopa puhta õhu programm“2; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2015/2193 keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta3; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist (edaspidi NEC-direktiiv)4. Euroopa puhta õhu paketi eesmärk on tagada olukord, kus aastaks 2030 vähendatakse kavandatud meetmete abil õhusaaste kahjulikku mõju inimese tervisele 40% võrreldes aastaga 2005. Samuti vähendada õhusaaste keskkonnamõjusid ning parandada õhu kvaliteedi taset, mis läheneks Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhises5 soovitatud tasemetele. Täiendavalt eeldatakse, et puhta õhu paketi raames võetavad meetmed annavad 2030. aastaks võrreldes praeguse olukorraga hinnanguliselt järgmise tulemuse2: • välditakse 58 000 enneaegset surma; • kaitstakse 123 000 km² ökosüsteeme liigse lämmastikukoormuse eest; • kaitstakse ja säilitatakse 56 000 km² Natura 2000 kaitseala; • kaitstakse 19 000 km² metsa ökosüsteeme hapestumisest. Õhu halb kvaliteet on kõige suurem enneaegsete surmade põhjustaja kogu Euroopa Liidus (EL) ning sellel on suurem mõju kui liiklusõnnetustel. Lisaks inimeste tervisele kahjustab õhu halb kvaliteet olulisel määral ka ökosüsteeme5. Puhta õhu paketi rakendamine aitab parandada õhu kvaliteeti kõigi EL-i kodanike jaoks ning vähendada valitsuste tervishoiukulusid. Samuti on paketi rakendamine kasulik tööstusele, kuna õhusaaste vähendamise meetmed peaksid andma hoogu innovatsioonile ja tugevdama EL-i konkurentsivõimet rohelise tehnoloogia valdkonnas. 1 Göteborgi protokoll [www] http://www.unece.org/env/lrtap/multi_h1.html.(19.03.2019) 2 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele .Euroopa puhta õhu programm, COM(2013) 918 final, 18.12.2013 Brüssel [www] http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-18155-2013-INIT/et/pdf. (19.03.2019) 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2193, keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete heite piiramise kohta, 25. november 2015. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32015L2193&from=en. (19.03.2019) 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ, 14. detsember 2016. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016L2284&from=EN. (19.03.2019) 5 WHO, Air quality guidelines – global update 2005 [www] https://www.who.int/phe/health_topics/outdoorair/outdoorair_aqg/en/. (19.03.2019) 5 Euroopa puhta õhu paketti kuuluva NEC-direktiiviga kehtestatakse igale EL-i liikmesriigile õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustused aastateks 2020 ja 2030 võrreldes 2005. aasta tasemega (Tabel 1.1). Tabel 1.1. Eestile NEC-direktiiviga kehtestatud teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustused Vähendamise eesmärk Vähendamise eesmärk Vähendamise eesmärk Saasteaine 2020, % 2025, %* 2030, % NOx 18 24 30 LOÜ 10 19 28 SO2 32 50 68 NH3 1 1 1 PM2,5 15 28 41 *Soovituslik eesmärk lineaarse vähenemiskava järgi 2020. aastaks seatud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustused on samad, milles EL-i liikmesriigid 2012. aastal Göteborgi protokolli läbivaatamisel rahvusvaheliselt kokku leppisid. Aastal 2016 jõustunud NEC-direktiiv võtab EL-i õigusesse üle Göteborgi protokollis seatud eesmärgid aastaks 2020 ning sätestab täiendavad õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused aastaks 2030. Planeeritu saavutamiseks peavad EL-i liikmesriigid NEC- direktiivi nõuete kohaselt koostama, vastu võtma ja ellu viima teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 (edaspidi õhusaasteainete vähendamise programm), ning ajakohastama riiklikku õhusaaste kontrolli programmi vähemalt iga nelja aasta tagant. Poliitika tõhusaks rakendamiseks peavad panustama kõik sektorid, sealhulgas põllumajandus, kus õhusaasteainete heitkogused on seni kõige aeglasemalt vähenenud. Õhusaasteainete vähendamise programmi koostamine algatati keskkonnaministri 28.03.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/212. Programm esitati Euroopa Komisjonile 29.03.2019. Ajakohastatud programm tuleb esitada Euroopa Komisjonile hiljemalt 01.04.2023. Õhusaasteainete vähendamise programm on arengudokument riigieelarve seaduse § 19 lõike 5 mõistes. Käesolev õhusaasteainete vähendamise programmi ajakohastatus sisaldab ülevaadet Eesti paiksetest ja liikuvatest heiteallikatest välisõhku eralduvate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise võimalustest ja potentsiaalist ning õhusaasteainete heitkoguste vähendamise meetmetest aastani 2030. 2020 aasta õhusaasteainete heitkogused on raporteeritud 2022 aasta õhusaasteainete inventuuris ning need olid prognooside koostamise baasiks. Programmi aluseks on nii Eesti kui ka EL-i õigusaktid, riigisisesesed arengukavad ja valdkondlikud uuringud. Õhusaasteainete prognooside koostamisel moodustati valdkondlikud töörühmad energeetika, tööstusprotsesside, transpordi, põllumajanduse ja lahustite valdkonna jaoks ja nendesse kuulusid asjaomaste ametiasutuste esindajad. 6 2. Edusammud heitkoguste vähendamisel ja õhukvaliteedi parandamisel pärast 2019. aasta õhusaasteainete vähendamise programmi koostamist 2.1. Poliitkad ja meetmed 12. mail 2021 võttis Riigikogu vastu Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“6. „Eesti 2035“ strateegias sätestatakse viis pikaajalist strateegilist eesmärki, mis on väärtuspõhised eesmärgid ja aluseks riigi strateegiliste valikute tegemisel ning mille elluviimisele aitavad kaasa kõik Eesti strateegilised arengudokumendid. Neid eesmärke võetakse arvesse ka riigi eelarvestrateegia ja valitsuse tegevusprogrammi koostamisel. Eesmärkide saavutamiseks on vaja arvestada Eesti arenguvajadusi, ülemaailmseid suundumusi, Euroopa Liidu poliitilist raamistikku ja säästva arengu ülemaailmseid eesmärke. Strateegia kohaselt on Eesti 2050. aastaks konkurentsivõimeline ja kliimaneutraalne riik, kus on teadmistepõhine ühiskond ja majandus ning kõrge kvaliteediga ja liigirikas elukeskkond, mis tahab ja suudab vähendada kliimamuutustest tingitud kahjulikke mõjusid ja kasutada ära kõige parimal viisil selle positiivseid külgi. Säästva arengu eesmärkide saavutamise eeltingimus on kultuuri-, sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkondade kooskõlastatud areng. Eestis tehakse teadmistepõhiseid otsuseid, kusjuures lahenduste valikul eelistatakse tõhusaid ja uuenduslikke lähenemisviise. Riigikogu võttis 5. aprillil 2017 vastu kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP 2050), et liikuda pikaajalise heitkoguste vähendamise suunas, mille eesmärgiks oli vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid 2030. aastaks ligikaudu 70% ja 2050. aastaks 80% võrra võrreldes 1990. aasta heitkogustega. 2023. aasta veebruaris võttis Riigikogu vastu pikaajalise eesmärgi muudatuse lähtuvalt Eesti 2035-s seatud 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgist. Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini7. Keskkonnaministeerium alustas strateegilise keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD)8 koostamist. Eesmärk on koondada keskkonna erinevad alavaldkonnad ühte arengudokumenti, mis sisaldab teavet praeguse olukorra ja suundumuste kohta, peamiste probleemide ja kõige tõhusamate poliitikavahendite analüüsi ning eesmärke ja mõõdikuid. KEVADe raames seatud välisõhu kaitse tegevussuuna eesmärgi kohaselt on Eestis puhas õhk kui on täidetud Euroopa Liidu õhukvaliteedi direktiivi nõuded, mis omakorda aitab kaasa tervena elatud aastate kasvule. Arengukava kinnitamine on kavandatud 2023. aasta veebruariks. Eestis reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (2017)9 tegevusi, millega võib kaasneda välisõhu mõjutamine. Seadus sätestab: 1) välisõhu keemilise ja füüsikalise mõjutamise kohta esitatavad nõuded; 2) meetmed välisõhu kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks; 3) osoonikihi kaitsmise nõuded; 4) meetmed kliimamuutuste leevendamiseks ja KHG heitkoguste vähendamiseks; 5) riikliku järelevalve korralduse käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle; 6 Eesti 2035 [www] https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 7 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/310022023003 8 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 [www] https://envir.ee/kevad 9 Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 22.12.2018, 7. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/A%C3%95KS (03.03.2023) 7  6) vastutuse käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmata jätmise eest. 2019. aastal esitatud õhusaasteainete vähendamise programmi kehtivuse perioodil kaardistatud meetmed on osaliselt aegunud, osaliselt on meetmeid ajakohastatud ja fokusseeritud kindlatele alavaldkondadele ning osaliselt on ÕVP stsenaariumi ajakohastamisel arvestatud uute meetmetega. 2019. aasta ÕVP stsenaariumi meetmed ja 2023. aasta ajakohastatud õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed on loetletud peatükis 4 ning 2016/2284/EL meetmete .xls lisas. Valdkondlike arengukavade info on lisatud peatükki 3, iga valdkonna alla. Aastal 2020 keskkonnaministeeriumi tellitud Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uurigu10 kohaselt teadvustavad suurem osa inimestest kliimamuutuste kahjulikke tagajärgi ja 88% peab kliimamuutusi tõsiseks probleemiks maailmas tervikuna. Seda arvamust toetab ka 2021. aasta kevadel läbiviidud Eurobaromeetri uuring, mille kohaselt pidasid eestlased kliimamuutusi teiseks kõige olulisemaks probleemiks, millega maailm hetkel silmitsi seisab (esikohal oli nakkushaiguste levik)11. Võrreldes 2019. aastal läbi viidud uuringuga on kliimamuutused tõusnud eestlaste maailma kõige olulisemate probleemide nimekirjas kaks kohta (olles 2019. aastal neljandal kohal). Võrreldes 2019. aasta Eurobaromeetri uuringuga on langenud nende inimeste osakaal, kes arvavad, et nemad isiklikult vastutavad kliimamuutusega võitlemise eest, olles aastal 2019 33%, aastal 2021 aga 26%11. Erinevatest keskkonnavaldkondadest olid 76% elanikest rahul välisõhu puhtusega.10 Keskkonnaministeeriumi 2022. aastal tellitud Eesti keskkonnateadlikkuse uuringu kohaselt nimetasid küsitletud spontaanselt keskkonnaprobleemidena, mille üle on muret tuntud kõige sagedamini õhusaastet (autode rohkus, tehaste õhusaaste, prügi põletamine – 24% neist,kes on muret tundnud; keskmisest sagedamini tõid esile Tallinna ja Kirde-Eesti elanikud)12. 10 Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring, 2020 [www] https://envir.ee/media/2091/download 11 Euroopa Komisjon, 2021. Special Eurobarometer 513: Climate Change. [www] https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2273 12 Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring, 2022 [www] https://envir.ee/media/8063/download 8 2019. aasta õhusaasteainete vähendamise programmi ja 2023. aasta ajakohastatud õhusaasteainete vähendamise programmi poliitikate ja meetmete mõju 2019. aasta ÕVP stsenaariumi ja 2023. aastal ajakohastatud ÕVP stsenaariumi poliitikate ja meetmete mõju on toodud joonisel 2.1 ja tabelis 2.1. Joonis 2.1. 2019. aasta õhusaasteainete vähendamise programmi ÕVP stsenaariumi võrdlus 2023 ajakohastatud õhusaasteainete vähendamise programmi ÕVP stsenaariumiga 2019. aasta esitatud õhusaasteainete vähendamise programmi rakendamist võib lugeda edukaks, kuna Eesti täitis direktiiviga 2016/2284/EL seatud 2020 aasta heitkoguste vähendamise eesmärgid kõigi saasteainete puhul. Prognoositud 2030 NOx, LOÜ, SO2 ja PM2,5 heitkogused BAU ja ÕVP stsenaariumis olid 2019. aasta õhusaasteainete vähendamise programmis ja on ka 2023 õhusaasteainete vähendamise programmi ajakohastamise kohaselt langustrendis. NH3 heitkoguse vähendamiseks oli 2019. aasta õhusaasteainete vähendamise programmi kohaselt vajalik vähesaastavate sõnnikulaotustehnoloogiate meetme rakendamine (ÕVP prognooside stsenaarium), mille rakendamine jätkub ka 2023. aasta õhusaasteainete vähendamise programmi ajakohastamise prognooside raames uue nimetusega sõnnikukäitluse parendamise. Meetme rakendamine võimaldab piirata NH3 heitkoguseid 2030. aastaks, mis võimaldab täita direktiivi vähendamise eesmärki (Tabel 2.1). 9 Tabel 2.1. 2019. aasta õhusaasteainete vähendamise programmi ÕVP stsenaariumi võrdlus 2023. aasta ajakohastatud õhusaasteainete vähendamise programmi ÕVP stsenaariumiga NOx SO2 NEC direktiivi Summaarne heide, kt NEC direktiivi Summaarne heide, kt vähendamise vähendamise eesmärk 2019 ÕVP 2023 ÕVP eesmärk 2019 ÕVP 2023 ÕVP 2019 ÕVP 2019 ÕVP % BAU ÕVP BAU ÕVP % BAU ÕVP BAU ÕVP kt kt 2005 40,22 41,03 76,26 76,61 2020 18 32,95 30,39 30,52 21,23 32 51,85 22,99 22,50 11,18 2025 30,01 27,87 20,66 20,57 17,99 16,18 9,17 9,16 2030 30 28,16 27,89 24,23 18,33 17,90 68 24,40 11,95 10,83 8,80 8,75 LOÜ PM2,5 NEC direktiivi Summaarne heide, kt NEC direktiivi Summaarne heide, kt vähendamise vähendamise eesmärk 2019 ÕVP 2023 ÕVP eesmärk 2019 ÕVP 2023 ÕVP 2019 ÕVP 2019 ÕVP % BAU ÕVP BAU ÕVP % BAU ÕVP BAU ÕVP kt kt 2005 28,00 27,45 14,22 10,05 2020 10 25,20 19,81 19,74 19,65 15 12,09 6,40 6,38 5,90 2025 19,97 18,99 17,68 17,67 6,34 5,87 3,50 3,49 2030 28 20,16 20,00 18,67 16,38 16,24 41 8,39 6,17 5,49 3,22 3,16 NH3 NEC direktiivi Summaarne heide, kt vähendamise eesmärk 2019 ÕVP 2023 ÕVP 2019 ÕVP % BAU ÕVP BAU ÕVP kt 2005 10,73 9,48 2020 1 10,63 10,96 10,51 9,35 2025 11,39 10,42 9,46 9,40 2030 1 10,63 12,02 10,54 9,49 9,37 Juhul poliitikate ja meetmete mõju on kvantifitseeritav, siis on meetmete mõju esitatud 2016/2284/EL meetmete .xls lisas. Rakendatud meetmed, mis ei ole kvantifitseeritavad, mõjutavad BAU ja ÕVP prognoose baasaasta või baasperioodi kaudu ja seega on nende mõju prognooside koostamisel arvestatud läbi õhusaasteainete inventuuri andmete. Üks võimalus meetmete täiendavat summaarset mõju hinnata on võrrelda heitkoguste vähenemist ÕVP ja BAU stsenaariumi vahel (Tabel 2.2). 10 Tabel 2.2. Summaarse heitkoguse vähenemine ÕVP stsenaariumis võrreldes BAU stsenaariumiga, kt NOx SO2 LOÜ PM2,5 NH3 Summaarne Summaarne Summaarne Summaarne Summaarne heide, kt heide, kt heide, kt heide, kt heide, kt 2019 2023 2019 2023 2019 2023 2019 2023 2019 2023 2025 -2,14 -0,09 -1,80 -0,01 -0,98 -0,02 -0,47 -0,01 -0,96 -0,06 2030 -3,66 -0,44 -1,12 -0,04 -1,33 -0,15 -0,68 -0,06 -1,49 -0,12 Prognooside koostamisel on oluline roll heitkoguse prognoosimise baasaastal. Tabelis 2.3 on toodud 2019. aasta õhusaasteainete vähendamise programmi koostamise ajal aluseks olnud 2016. aasta õhusaasteainete heitkogused 13ja 2023. aasta õhusaasteainete vähendamise programmi ajakohastamisel aluseks olnud 2020 aasta õhusaasteainete heitkogused14. Tabel 2.3. 2019. aasta õhusaasteainete vähendamise programmi ja 2023 ajakohastatud õhusaasteainete vähendamise programmi baasaasta võrdlus NOx SO2 LOÜ PM2,5 NH3 2019. aasta ÕVP prognooside baasaasta 2016, kt 28,88 29,84 17,89 7,48 11,92 (2018 a, õhusaasteainete inventuur) 2023. aasta ÕVP prognooside baasaasta 2020, kt 21,23 11,18 19,65 5,90 9,35 (2022 a, õhusaasteainete inventuur) Muutus, % -26,5% -62,5% 9,8% -21,2% -21,6% Muutus, kt 7,64 18,66 -1,76 1,58 2,57 LOÜ-de heitkoguse tõus 2020. aastal võrreldes 2016. aastaga tuleneb tööstuslike protsesside ning lahustite sektorist. Autohooldustoodete, eriti külmumisvastaste toodete ja jäätõrjevedelike suurenenud tarbimine tõstab heitkoguseid. Külmumisvastaste toodete hulka kuuluvad ka päikesepaneelide küttesüsteemides kasutatavad ained. Viimastel aastatel on suurenenud hoonete renoveerimine ja päikesepaneelide kasutamine. See võib olla jäätumisvastaste ainete kasutamise suurenemise põhjuseks. Teiseks heitkoguste kasvu põhjuseks on liimide tarbimise suurenemine. Puidu põletamine kohtküttes on samuti üks LOÜ-de allikas kuid energiasektoris põletatava puidu hulga suurenemine ei ole toonud kaasa märkimisväärset heitkoguste kasvu (suurte põletusseadmete eriheide on võrreldes väikeste kateldega oluliselt väiksemad). 13 National emissioon inventories 2018 (1990-2016) [www] https://cdr.eionet.europa.eu/ee/eu/nec_revised/inventories/envwokutw/ 14 National emissioon inventories 2022 (1990-2020) [www] https://cdr.eionet.europa.eu/ee/eu/nec_revised/inventories/envyjarhq/ 11 2.2. Õhusaasteainete vähendamise programmis rakendatavate meetmete seire 2019. aasta õhusaasteainete vähendamise programmi elluviimine ja 2023. aasta õhusaasteainete programmi ajakohastamine 2019. aasta õhusaasteainete vähendamise programmiga seati suunised Eestile aastateks 2020 ja 2030 kehtestatud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustuste täitmiseks. 2019. aastal esitatud esitatud õhusaasteainete vähendamise programmis oli eesmärkide saavutamiseks toodud potentsiaalsed meetmed ja poliitika soovitused kõigile asjaomastele valdkondadele (sh põllumajandus, transport, energeetika, kodumajapidamine) ning õhusaasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmine sõltus erinevate valdkondade eest vastutavate ministeeriumite tööst ning ka seotud ministeeriumite vahelisest sisulisest koostööst. 2023. aasta õhusaasteainete vähendamise programmi ajakohastamise hetkeks on Energeetika, transpordi, põllumajanduse ja jäätmevaldkonna arengukavad uuendatud. Tabelis 2.4 on esitatud õhusaasteainete vähendamise programmi meetmete rakendamisega seotud valdkondlikud arengukavad ja vastutavad asutused. Tabel 2.4. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmete rakendamisega seotud arengukavad ja asutused valdkondade kaupa Arengukavad Arengukavad 2023. aasta 2019. aasta õhusaasteainete Valdkond õhusaasteainete Vastutav asutus vähendamise programmi vähendamise ajakohastamisel programmis Energiamajanduse Majandus- ja Energiamajanduse Energeetika arengukava aastani Kommunikatsiooni- arengukava aastani 2035 2030 ministeerium Majandus- ja Transpordi Transpordi ja liikuvuse Transport Kommunikatsiooni- arengukava 2021+* arengukava 2021–2035 ministeerium Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKA2030) Põllumajandus Ühise Maaeluministeerium Ühise põllumajanduspoliitika põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 strateegia 2021+* Jäätmekava 2014- Keskkonna- Jäätmemajandus Riigi jäätmekava 2022–2028* 2020 ministeerium * Kõnealused arengukavad on 2019. aasta õhusaasteainete vähendamise programmi või 2023. aasta õhusaasteainete vähendamise programmi ajakohastamise hetkel kas koostamisel või selle algetapis Rakendatavate meetmete seire ja sellega seotud arendused Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmete ja üldise keskkonnapoliitika tulemuslikkuse kontrollimise peamine tööriist on õhukvaliteedi hindamine (õhukvaliteedi taseme mõõtmine, arvutuslik hindamine, hinnanguline määramine ja prognoosimine). Õhukvaliteedi seisundi hindamisel on asjakohane lähtuda integreeritud lähenemisest, kus lisaks riikliku seire raames saadud keskkonnaseisundit iseloomustavatele näitajatele võetakse arvesse ka ettevõtete ja 12 kohaliku omavalitsuse omaseire andmeid, modelleerimisel saadud andmeid ja uuringute raames kogutud informatsiooni. Üha olulisem on analüüsida saadud andmeid valdkonnaüleselt ja vaadelda saasteainete liikumist keskkonnas tervikuna – õhusaasteainete heide välisõhku, hajumine atmosfääris, sadenemine ja liikumine pinnases ning vees. Samuti hinnata nende ainete mõju tervikuna ökosüsteemile ja inimeste tervisele. Selline kompleksne hinnang võimaldab ühiskonnale selgemalt põhjendada õhusaasteainete vähendamise programmi lisameetmete rakendamise olulisust ning investeeringute vajadust, kuna väärtustatakse seda, millest teatakse ja mida mõistetakse. Vajalik on nende teemade käsitlemine ja seose loomine tervena elatud aastate arvu suurenemise ja õhukvaliteedi paranemise vahel. Iga-aastases välisõhu seire aruandes on toodud kokkuvõte üldisest välisõhu kvaliteedi suundumustest ja trendidest15 ning alljärgnevalt on toodud seal leiduvad järeldused. Inimtervise seisukohast on kõige ohtlikum peenosakeste sisaldus sissehingatavas õhus. Kui teiste ühendite puhul räägitakse minimaalsetest kontsentratsioonidest, mis riski ei kujuta, siis erinevad uuringud ja Euroopa Komisjoni seisukoht näitavad, et PM10 puhul ei ole olemas vähimat ilma mingisuguse riskita saastetaset. PM10 fraktsiooni kuuluvad osakesed, mis oma aerodünaamiliselt diameetrilt on väiksemad kui 10 μm, mida väiksemad on osakesed, seda sügavamale hingamisteedesse ja organismi võivad need sattuda. Peenosakeste aastakeskmine sisaldus tõusis eelmise aastaga võrreldes Tartus ja Õismäel (Joonis 2.2). PM10 sisaldusele kehtib välisõhus ööpäevakeskmine piirväärtus 50 g/m3, mida võib aasta jooksul ületada 35 korda. 2022. aastal mõõdeti ööpäevakeskmise piirväärtuse ületamisi Tallinna kesklinnas 6, Põhja-Tallinnas 4 ja Õismäel 1, Kohtla-Järvel 1 ja Tartus 5, Narvas piirväärtuse ületamisi ei esinenud (Joonis 2.3). Kesklinn 45 Põhja-Tallinn Õismäe 40 Kohtla-Järve 3 Narva PM10 kontsentratsioon, g/m 35 Tartu 30 25 20 15 10 00 02 04 06 08 10 12 14 16 18 20 22 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Joonis 2.2. PM10 aastakeskmine sisaldus linnades 15 Välisõhu kvaliteedi seire, 2022. K. Saare 13  Kesklinn 50 Põhja-Tallinn 45 Õismäe Kohtla-Järve 40 Narva Tartu 35 PM10 ületamiste arv 30 25 20 15 10 5 0 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 Joonis 2.3. PM10 piirväärtuse ületamiste arv Benso(a)püreeni ehk b(a)p on polütsüklilise aromaatse süsivesinike indikaator, mida esineb orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel tekkivas suitsus, sh ka kodumajapidamistes orgaanilise materjali, sh puidu põletamisel ning diiselmootoritega sõidukite heitgaasides. Lisaks esineb b(a)p suitsutatud toiduainetes, põlevkivi ja kivisöe tõrvades ja -suitsus ning tubakasuitsus. Benso(a)püreen on tugevalt kantserogeenne ühend. Välisõhu seireandmete põhjal on b(a)p saastetase kõrgeim Tartus. Tartu seirejaam asub olmekütte piirkonnas, kus paljud elamud on ka ahiküttel, mistõttu peegeldavad mõõdetud b(a)p kontsentratsioonid hästi olmekütte mõju välisõhu kvaliteedile. Saasteainete akumuleerumist Tartus soodustab ka linna paiknemine Emajõe ürgorus, mistõttu saasteainete hajumine on mõnevõrra raskendatud ning kõrgemate saasteainete kontsentratsioonide mõõtmine ka põhjendatud. Eelmise seireaastaga võrreldes on keskmine b(a)p tase langenud kõikides seirejaamades, sh ei ületanud Tartu seirejaamas mõõdetud b(a)p aastakeskmine tase kehtestatud sihtväärtust (Joonis 2.4). 14  Õismäe 3 Benso(a)püreeni kontsentratsioon, ng/m 3.0 Kohtla-Järve Tartu Narva 2.5 3 ÕSVa = 1 ng/m 2.0 1.5 1.0 0.5 0.0 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 Joonis 2.4. B(a)p aastakeskmine sisaldus linnades Vääveldioksiidi peamiseks allikaks Tallinnas on transport, kus kasutatakse erineva väävlisisaldusega kütuseid. Kuna vedelkütustele on kehtestatud ranged väävlisisalduse normid, on ka SO2 kontsentratsioonid võrreldes mõõtmiste algusaastatega Tallinnas oluliselt vähenenud. Ida-Virumaal mõõdetud SO2 kontsentratsioonid on teiste piirkondadega võrreldes kõrgemad, mille peamiseks põhjuseks on piirkonnas paiknevate suurte tööstusettevõtete tegevus. 2022. aasta keskmine vääveldioksiidi sisaldus tõusis eelmise aastaga võrreldes Tallinnas Õismäe ja Põhja- Tallinna seirejaamades ning Tartus (Joonis 2.5). 15  Kesklinn Rahu 12 Õismäe Kohtla-Järve Tartu 10 Narva 3 SO2 kontsentratsioon, g/m 8 6 4 2 0 94 96 98 00 02 04 06 08 10 12 14 16 18 20 22 19 19 19 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Joonis 2.5. SO2 aastakeskmine kontsentratsioon linnades Taustajaamades on saastetasemed oluliselt mõjutatud Kirde-Eestis paiknevate tööstusettevõtete tegevusest ja linnade liiklusest, seda nii Vilsandil, Lahemaal kui ka Saarejärvel. Samuti on Saarejärve ja Vilsandi jaama täheldatav kaugkandega saaste liikumine Ida- ja Lääne-Euroopa suunast. Võrreldes 2021. aastaga langes vääveldioksiidi aastakeskmine kontsentratsioon kõikides taustajaamades (Joonis 2.6). 16  3.0 Vilsandi Lahemaa 2.5 Saarejärve 3 SO2 kontsentratsioon, g/m 2.0 1.5 1.0 0.5 0.0 14 22 94 96 98 18 10 20 02 00 12 16 04 06 08 20 20 19 19 19 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Joonis 2.6. SO2 aastakeskmine kontsentratsioon taustaaladel Seega on oluline jätkata seirevõrgu arendamisega lähtuvalt siseriiklikest probleemidest. Selleks on vajalik lisaks riigipoolsele panustamisele ka ettevõtete ja kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) aktiivsem kaasamine ja vahendite suunamine välisõhu seire teostamisse. KOV saab juba planeerimisfaasis mõjutada tegevusi, mis võivad endaga kaasa tuua negatiivse mõju õhukvaliteedi tasemele. Lisaks on KOV-i ülesandeks vajadusel õhukvaliteedi parandamise kava koostamise, mis võimaldab operatiivset tegutsemist ja meetmete rakendamist. Samuti on oluline senisest aktiivsemalt seiretegevusse kaasata ka piirkonna õhukvaliteeti oluliselt mõjutavaid ettevõtteid. Pisteliste mõõtmiste asemel tuleks soodustada pidevseire teostamist, kuna see annab oluliselt parema ülevaate õhukvaliteedi seisundist ja selle muutustest. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kuulub koos Erametsakeskusega Keskkonnaministeeriumi haldusalasse ning on aastast 2020 olnud Eesti keskkonnavaldkonna projektide keskne rahastaja. KIKi kaasabil on ellu viidud üle 20 000 keskkonnaprojekti toetuste kogusummas enam kui 2 miljardit eurot. Lisaks KIKi rahastatud meetmetele peatükis 3 ja 4 on KIKil avanemas taotlusvoor tegevustele, millel on muuhulgas ka õhusaasteainete vähenemise potentsiaal: 1. Ida-Virumaa kaugkütte taastuvkütustele ülemineku toetamine – Toetuse eesmärk on Narva linna kaugküttevõrgus põlevkivi asemel taastuvatest allikatest soojuse tootmine uue või rekonstrueeritud soojuse tootmisjaamaga, mille võimsus on vähemalt 82 MW. Toetust jagamine toimub õiglase ülemineku fondi vahenditest. 2. Kliima- ja energiakavade koostamine ja hilisemad tegevused – Toetuse eesmärk on aidata seada ja saavutada kohaliku tasandi kliima- ja energiaeesmärke. 17 KIKi taotlusvoor atmosfääriõhu kaitse programmi tegevuskava koostamiseks avanes 6. märtsil 2023. Programmi eesmärk on toetada keskkonnast tulenevate terviseriskide ohjamist ning elukvaliteedi parandamist, välisõhu kvaliteedi parandamist, kliimamuutuste tagajärgede leevendamist ja kiirgusohutuse tagamist. 2023. aastal avatavas voorus saab toetust taotleda keskkonnaministri määruse nr 1016 §18 lõikes 6 nimetatud strateegiliste mürakaartide tegevuskavade koostamise rahastamiseks. 2022 aastal rahastati korteriühistute kaugküttega liitumise projekte. 2019. aastal esitatud õhusaasteainete vähendamise programmi üheks arendusvajaduseks oli kaardistatud õhusaasteainete heitkoguste inventuuri ja prognooside arendusvajadus. 2020-2023 perioodil toimuvad KHG ja õhusaasteainete inventuuri arendustööd17, mis panustavad Eesti riikliku KHG ja õhusaasteainete aruandluse edasiarendusse ja riigispetsiifiliste metoodikate arendamisse, et saada võimalikult täpseid KHG ja õhusaasteainete heitkoguste hinnanguid, mille põhjal saavad ministeeriumid kujundada efektiivset keskkonna- ja kliimapoliitikat. Arendustööde põhituumaks on riigispetsiifiliste eriheidete välja töötamine, mis muu hulgas sisaldab suurel hulgal reaalseid tekkivate saasteainete mõõtmisi näiteks katlamajades, koduahjudes, asfalteerimistöödel, loomakasvatuses ja maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoris. 2019. aastal esitatud esitatud õhusaasteainete vähendamise programmi teiseks arendusvajaduseks oli kaardistatud olemasoleva õhukvaliteedi seirevõrgu ja kütusekvaliteedi seire arendamine. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–202718 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 1 "Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ raames toetatakse õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamist ja täiendamist ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomist perioodil 2022-2029. Toetuse andmise eesmärk on ajakohastada ja laiendada riiklikku seirevõrgustikku, et katta mõõtmistega suuremat osa riigi territooriumist ja seeläbi pakkuda elanikkonnale asukohapõhisemat seireinfot, täita kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärke ja kontrollida rakendatavate poliitikate ja meetmete tõhusust ning suurendada elanikkonna teadlikkust. Toetatavad tegevused aitavad muuhulgas parandada ligipääsetavust õhukvaliteedi seireinfole ja panustavad Eesti 2035 näitajasse „Ligipääsetavus“. Täiendavalt on Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 "Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ erieesmärgi raames plaan toetada elamute liitumist kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamist. Toetuse andmise eesmärk on parandada tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti asendades tahkel kütusel põhineva kütteseade ja sellega seotud lõõrid ning kanalid taastuvenergiaallikat kasutava kütteseadmega või kaugküttega, uuendada olemasolevat tahkel kütusel põhinevat kütteseadet, mille tulemusena paraneb väikeelamu küttesüsteemi tuleohutus ning energiaefektiivsus. 2.3. Eesti heiteallikate piiriülene mõju Käesoleva programmi lisa 1 käsitleb ÕVP stsenaariumites esitatud õhusaasteainete heite vähendamise meetmete potentsiaalset mõju välisõhu kvaliteedi tasemetele Eestis. Analüüsis kasutati erinevaid heiteallikate andmebaase, 2022. aasta õhusaasteainete inventuurist saadud 16 Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/104022020002?leiaKehtiv 17 KHG ja õhusaasteainete inventuuri arendustööd [www] https://kasvuhoonegaasid.ee/#/projects/ 18 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 [www] https://pilv.rtk.ee/s/6nBxRwrmjfwNgzL 18 heitkgoguste andmeid ning Airviro modelleerimiskeskkonna Euleri võrgustikmudelit19. Modelleeriti viit saasteainet (SO2, NOx, PM2,5, NH3 ja LOÜ) kuues valdkonnas (energeetika, tööstus, transport, lahustited, jäätmed ja põllumajandus). Piiriülese mõju prognoosarvutused on tehtud eeldusel, et ajas muutub ainult summaarne heitkogus ning ei muutu selle heitkoguse protsentuaalne jagunemine valdkonnasiseselt üksikute heiteallikate vahel. Ühtlasi eeldatakse, et olulisemate heiteallikate asukohad ei muutu. Piiriülese õhusaaste mõju muutust hinnati EMEP rakenduse20 kaudu või Copernicuse vastav rakendus21, mis võimaldavad hinnata erinevate sektorite osakaalu saastetasemete tekitamises uuritavas seirepunktis. Antud tulemused on esitatud aruande lisas 1. Modelleerimise tulemused näitavad, et kõige suurema saastekoormusega valdkond on energeetika, mille osa SO2, NOx, LOÜ ja PM2,5 heidetes on domineeriv. Transpordi valdkonna osakaal on suur NOx, lahustite valdkonnal LOÜ ning põllumajanduse valdkonnal NH3 heidete osas. Jäätmevaldkond ja tööstuse valdkond on üle-eestilises skaalas pigem marginaalse tähtsusega ning omavad suuremat mõju lokaalsel tasandil vahetult heiteallikate ümbruses. Valdkonnapõhiste tulemustega saab tutvuda lisas 1. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti panus piiriülese õhusaaste tekitamisse on aastatega vähenenud, kuna kõigi programmi saasteainete heitkogused on võrreldes baasaastaga vähenenud. Antud vähenemistrendid on leidnud kinnitust ka pikaajaliste välisõhu seireandmete põhjal. 19 Euleri võrgustikumudel [www] https://www.airviro.com/airviro/aqm/. (06.03.2023) 20 Visualization of EMEP trends [www] https://aerocom-trends.met.no/EMEP/ 21 Copernicus, annual statistics, [www] https://policy.atmosphere.copernicus.eu/yearly_statistics.php?=&dmin=2020-01-01&dmax=2020-12-31 19 3. Ajakohastatud õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed ja prognoosid valdkondade kaupa Summaarsed heitkoguste prognoosid Joonisel 3.1 ja 3.2 ning tabelis 3.1 on esitatud kõigi valdkondade summaarsed õhusaasteainete heitkoguste ajakohastatud prognoosid baasstsenaariumi (BAU) ja lisameetmetega stsenaariumi (ÕVP) kohta. BAU stsenaarium tugineb olukorral, kus lisameetmeid ei rakendata ning jätkub tänane olukord. Samuti on BAU stsenaariumis arvestatud õigusaktidest tulenevate nõuetega ning ettevõttete esitatud tegevuskavades ette nähtud arengusuundade rakendumisega. ÕVP stsenaarium kirjeldab olukorda, kus rakenduvad õhusaasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmiseks vajalikud lisameetmed põllumajanduses ning täiendavaid meetmeid on ette nähtud ka teistes valdkondades. Täpsem stsenaariumite ja meetmete kirjeldus on esitatud valdkondade alapeatükkides. Joonis 3.1. Valdkonnaülene õhusaasteainete BAU stsenaariumi prognoos, kt Joonis 3.2. Valdkonnaülene õhusaasteainete ÕVP stsenaariumi prognoos, kt BAU stsenaariumis vähenevad NOx, SO2, LOÜ ja PM2,5 heitkogused, kuid suurenevad NH3 heitkogused, mis pärinevad eelkõige põllumajandussektorist (selgitatud peatükis 3.5.1). ÕVP 20 stsenaariumis on kõikide õhusaasteainete prognoosid langevas trendis ning lisameetmete rakendamisel on NEC-direktiiviga kehtestatud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustuste täitmine (Tabel 3.1) saavutatav. Tabel 3.1. Summaarne õhusaasteainete BAU ja ÕVP prognoos ning heitkoguste suhteline muutus võrreldes 2005. a, % NOx NOx SO2 SO2 LOÜ LOÜ Summaarne Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes heide, kt 2005, a heide, kt 2005, a heide, kt 2005, a 2005 41,03 76,61 27,45 2020 21,23 -48,3% 11,18 -85,4% 19,65 -28,4% 2025 20,66 20,57 -49,6% -49,9% 9,17 9,16 -88,0% -88,0% 17,68 17,67 -35,6% -35,6% 2030 18,33 17,90 -55,3% -56,4% 8,80 8,75 -88,5% -88,6% 16,38 16,24 -40,3% -40,8% PM2,5 PM2,5 NH3 NH3 Muutus võrreldes Summaarne heide, kt Summaarne heide, kt Muutus võrreldes 2005, a 2005, a 2005 10,05 9,48 2020 5,90 -41,3% 9,35 -1,4% 2025 3,50 3,49 -65,2% -65,3% 9,46 9,40 -0,3% -0,9% 2030 3,22 3,16 -68,0% -68,6% 9,49 9,37 0,07% -1,2% 3.1. Energeetika valdkond (lühikirjeldus, stsenaariumi kujunemine) Energeetika valdkonnas käsitletakse statsionaarset kütuse põletamist, muid liikuvaid heiteallikaid (kodumajapidamistes, tööstuses, põllumajanduses, kalanduses ja ärisektoris kasutatavad seadmed) ning kütuste jaotust ja kaevandamist (edaspidi energeetika). Lennunduse, maanteetranspordi, raudteetranspordi ja laevanduse heiteallikad on käsitletud transpordi valdkonna peatükis. Energeetika valdkond sisaldab järgmisi heiteallikaid: ● energiatööstus; ● elektrienergia ja soojuse tootmine; ● kütuste muundamise tööstus; ● põletamine töötlevas tööstuses ja ehituses; ● mittetööstuslik põletamine; ● põletamine äri- ja avaliku teeninduse sektoris; ● põletamine kodumajapidamises; ● põletamine põllu- ja metsamajanduses; ● muud liikuvad heiteallikad; ● tahkete kütuste kaevandamine ja jaotus (hajusheide). Energeetika valdkonna õhusaasteainete heitkogused sõltuvad kütuse põletamisest, energia tootmisest ning elektrienergia ekspordist. 2020. aastal pärines energeetika valdkonnast 99,6% 21 kogu Eesti SO2 heitkogustest, 57,3% NOx heitkogustest, 86,5% PM2,5 heitkogustest, 25,3% LOÜ heitkogustest ja 4,1% NH3 heitkogustest. Stsenaariumite kujunemine Energeetika valdkonna meetmete mõju hindamiseks õhusaasteainetele on koostatud baasstsenaarium (BAU) ja lisameetmetega stsenaarium (ÕVP). BAU stsenaariumi hinnang on koostatud arvestades olemasolevate poliitikate ja meetmete suundumusi. ÕVP stsenaarium võtab aluseks lisaks BAU meetmele ka mitmeid täiendavaid meetmeid (ptk 3.1.1.). Elektritootmise sektori elektritootmise prognooside koostamisel kasutati Balmoreli22 mudelit. Selle mudeli järgi analüüsitakse elektrienergia tootmise ja elektri- ja soojusenergia koostootmise sektoreid rahvusvahelisest seisukohast, minimeerides süsteemi kogukulusid. Balmoreli mudelis ühendatakse klassikalise tehnilise modelleerimise puhul kasutatav alt-üles modelleerimise meetod ülalt-alla majandusanalüüside ja prognoosidega. Mudeli peamised tugevused on aja- ja ruumimõõtmete paindlik käsitlemine ning käituse ja investeeringute optimeerimise kombinatsioon. Olemasolev funktsionaalsus ja võimalus seda laiendada teevad sellest kasuliku tööriista käimasoleva energiasüsteemi ümberkujundamise väljakutsete hindamisel. Balmoreli mudeli puudused on aga keerukas kasutajaliides, mudeli kiirus ja täiendavate sektorite lisamine, et muuta energiamudel täielikumaks. Balmoreli mudel suudab näiteks eristada elektri ja soojuse tootmise kütusekulu, mis aitab vältida topeltarvestust. Lisaks loob Balmoreli mudel hinnangulised prognoosid nii soojuse kui ka elektri kohta, millises ulatuses on mõistlik kasutada mingit kindlat kütuseliiki (näiteks biomassi) energianõudluse rahuldamiseks. Stsenaariumite peamiseks eelduseks on see, et põlevkivi kasutamine elektritootmises väheneb järk-järgult ja põlevkiviõli tootmine suureneb kuni 2030. Põlevkiviõli tootmisel kõrvalsaadusena tekkivat retortgaasi kasutatakse elektritootmiseks. Tahkete kütuste tootmisel ja muus energiatööstuses toimuva põlevkiviõli tootmise prognoosid stsenaariumites arvutati tööstusharust saadud sisendi põhjal. Riikliku sooja- ja elektritootmise sektori soojatootmise prognoosid stsenaariumites põhinevad eelkõige Riigi Tugiteenuste Keskuse hoonete rekonstrueerimise määral, „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi“23 meetmetel ja „Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia“24 stsenaariumidel. Soojatootmise prognoosid stsenaariumites põhinevad Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu rahastatud meetmetel ja „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsis“ esile toodud meetmetel. Töötleva tööstuse ja ehitussektori ning muude sektorite õhusaasteainete prognoosid stsenaariumites põhinevad samuti varasematel suundumustel, pikaajalisel SKT reaalkasvumääral (Rahandusministeerium25), Riigi Tugiteenuste Keskuse meetmetel ja „Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia“ stsenaariumidel. Õhusaasteainete heitkogused arvutati 2019. aasta EMEP/EEA26 juhistes toodud metoodika alusel. 22 Balmorel ─ elektritootmise turupõhine modelleerimismudel. [www] http://www.balmorel.com (01.03.2023) 23 SEI Tallinn. (2019) Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs. [www] https://envir.ee/media/1412/ download (01.03.2023) 24 Tallinna Tehnikaülikool. (2020) Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia. [www] https://www.mkm.ee/media/155/download (01.03.2023) 25 Rahandusministeerium. (09.09.22) Rahandusministeeriumi pikaajaline prognoos kuni 2070. [www] https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja- maksud/fiskaalpoliitika-ja-majandus/rahandusministeeriumi-majandusprognoos (01.03.23) 26 Euroopa Keskkonnaagentuur. 2019.aasta EMEP/EEA juhis. [www] https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-2019 (01.03.23) 22  Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed ja nende mõju Vabariigi Valitsus kiitis 2017. aastal heaks Energiamajanduse arengukava aastani 2030 ja hetkel toimub dokumendi ajakohastamine. Uuendatud Energiamajanduse arengukava aastani 2035 ülesanne on ajakohastada ENMAK 2030-s sisalduvate energiamajanduse suundumused, eesmärgid ja tegevused. Lisaks kirjeldab see ka Eesti energiamajanduse arenguvisiooni, eesmärke, kitsaskohti ning poliitikainstrumente kliimaneutraalse energia tootmise ja -tarbimise suunas liikumisel ja energiajulgeoleku tagamisel. Uuendatud Energiamajanduse arengukava aastani 2035 heakskiitmise tähtajaks on seatud 2025. aasta. Strateegia „Eesti 2035“ kohaselt on taastuvenergia osakaalu sihttase energia lõpptarbimisest rohkem kui 55%. Vastavalt direktiivile 2018/2001 peab Eesti tagama, et aastaks 2020 moodustab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal 25% energia lõpptarbimisest. Taastuvate energiaallikate osakaalu eesmärk energia lõpptarbimises saavutati juba 2015. aastal (29,0%) ja tõusis 2020. aastaks 30,1%-ni. Seega on Eesti saavutanud oma 2020. aasta eesmärgi. Energeetika valdkonna stsenaariumid põhinevad peamiselt Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meetmetel, mida rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF), Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Lisaks ajakohastati stsenaariume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt ja valitsuse kliima- ja energiakomisjoni (2020) kohtumistelt saadud sisendi alusel. BAU ja ÕVP stsenaariumi meetmed: Elektrienergia varustamise BAU=ÕVP stsenaariumi meetmed: 1. Taastuvenergia toetus läbi vähempakkumiste oksjoni (tehnoloogia neutraalne) 2. Taastuvenergia toetus ning toetus tõhusaks soojuse ja elektri koostootmiseks 3. Tuuleparkidesse tehtavate investeeringute toetus 4. Päikeseenergia osakaalu suurendamine elektritootmises 5. Taastuvenergia kasutuselevõtt väikesaartel paiknevates PPA mereseire radarjaamades 6. Taastuvenergia toetus läbi vähempakkumiste oksjoni (tehnoloogia spetsiifiline) Lisaks kavandatud meetmetele on veel täiendavaid elektrienergiaga varustamisega seotud meetmeid, millel on kas otsene mõju õhusaasteainete heitkogustele või mis toetavad BAU=ÕVP meetmete rakendamist. Järgmised lisameetmed on arutlusel ja seetõttu ei ole neid prognoositud stsenaariumites arvesse võetud. 1. Biometaani kasutuselevõtu soodustamine 2. Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine 3. Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning kliimamuutustega kohanemiseks 4. Energia salvestuse pilootprogramm 5. Õhuseireradarite soetamine tuuleparkide arendamiseks Soojusenergia varustamise BAU stsenaariumi meetmed: 1. Lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduste asemele 2. Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimine 3. Kaugküttekatelde renoveerimine ja kütuse vahetus 4. Väikeelamute taastuvenergia kasutuselevõtu ja küttesüsteemide uuendamise toetus 23 Soojusenergia varustamise ÕVP stsenaariumi meetmed: 1. Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku täiendav renoveerimine 2. Kaugküttekatelde täiendav renoveerimine ja kütuse vahetus 3. Lokaalsete küttelahenduste täiendav ehitamine kaugküttelahenduste asemel Energia tarbimise – töötleva tööstuse ja ehituse varustamise BAU=ÕVP stsenaariumi meetmed: 1. Energia- ja ressursiauditite toetamine tööstusettevõtetes 2. Energia- ja ressursitõhusus ettevõtetes Energia tarbimise – muude sektorite (äri-/avalik ja elamusektor) BAU stsenaariumi meetmed: 1. Kalalaeva energiatõhususe parendamise ja kliimamuutuste leevendamise toetus 2. Kohalike omavalitsuste hoonete rekonstrueerimine 3. Keskvalitsuse hoonete rekonstrueerimine 4. Põhikoolivõrgu korrastamine 5. Gümnaasiumivõrgu korrastamine 6. Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine 7. Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele 8. Tervisekeskuste kaasajastamine 9. Uue lapsehoiu ja alushariduse infrastruktuuri loomine 10. Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine 11. Korterelamute rekonstrueerimise toetamine 12. Eramute rekonstrueerimise toetamine 13. Investeeringud tänavavalgustuse rekonstrueerimisprogrammi Energia tarbimise – muude sektorite (äri-/avalik ja elamusektor) ÕVP stsenaariumi meetmed: 14. Erasektori mitteeluhoonete rekonstrueerimise toetamine 15. Kohalike omavalitsuste hoonete täiendav rekonstrueerimine 16. Keskvalitsuse hoonete täiendav rekonstrueerimine 17. Täiendav kortereramute rekonstrueerimise toetamine 18. Täiendav eramute rekonstrueerimise toetamine 19. Investeeringud kasvuhoonete ja köögiviljade laohoonete energiasäästu ja taastuvenergia kasutuselevõtuks 24 Lisaks kavandatud meetmetele on veel täiendavaid energia tarbimisega seotud meetmeid, millel on kas otsene mõju õhusaasteainete heitkogustele või mis toetavad BAU ja ÕVP meetmete rakendamist. Järgmised lisameetmed on arutlusel ja seetõttu ei ole neid prognoositud stsenaariumites arvesse võetud. 1. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus 2. Elamuinvesteeringute fond Energeetika ja põllumajanduse valdkonna BAU ühismeetmed 1. Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks 2. Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud Täiendav meetmete informatsioon on lisatud peatükki 4 ja meetmete vormi. Potentsiaalsed meetmed õhusaasteainete vähendamise eesmärkide täitmiseks on: 1) elektritootmises tuuleenergia laiem kasutuselevõtt; 2) hoonete rekonstrueerimine; 3) soojuse tootmine ja kaugküttevõrgu renoveerimine. Elanikkonna teadlikkuse parandamine ning kütteseadmete väljavahetamise ja kaugküttevõrguga liitumise toetamine aitab kohalikul tasandil minna üle vähem saastavale kütteviisile. Kohtküte põhjustab kütmisperioodil lokaalsel tasemel kõrgeid peenosakeste ja benso(a)püreeni (B(a)P) tasemeid, mille vähendamiseks peaks ette nägema vanade ahjude väljavahetamist uute vastu ning lisaks tuleks soodustada liitumist kaugküttevõrguga. Energeetika valdkonna BAU stsenaariumi (Joonis 3.3) mitte realiseerumisel võib tekkida probleeme Eestile seatud välisõhu saasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmisega, kuna energeetikasektor on valdkonna üleselt kõige suurem NOx, PM2,5 ja SO2 heiteallikas. BAU stsenaariumis toimub suurenergeetikas õhusaasteainete heitkoguste vähenemine vanade tolmpõletusplokkide sulgemise, põlevkivi otsepõletuse vähendamise ja suuremamahulise taastuvenergia kasutuselevõtu tõttu. Trendi mõjutavad oluliselt ka Euroopa Liidu direktiividest riigisisesesse õigusesse üle võetud nõuded põletusseadmetele (THS27, keskkonnaministri määrus nr 4428 ja energiamajanduse korralduse seadus29), mille eesmärk on vähendada välisõhku paisatavaid heiteid ning sellega seonduvalt ka võimalikku ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale. ÕVP stsenaariumi (Joonis 3.3) kohaselt jätkub langustrend võrreldes BAU stsenaariumiga, peamiselt panustamisest hoonete suuremahulisema rekonstrueerimise ja soojusmajandusse (Tabel 3.2). 27 Tööstusheite seadus [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/125102022006?leiaKehtiv 28 Keskkonnaministri määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“. RT I, 10.11.2017, 18. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/110112017018. (22.10.2018) 29 Energiamajanduse korralduse seadus. RT I, 12.12.2018, 24. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018074(22.10.2018) 25 Joonis 3.3. Energeetika valdkonna õhusaasteainete heitkoguste ÕVP ja BAU stsenaarium, tuhat tonni Tabel 3.2. Energeetika valdkonna BAU ja ÕVP prognoosid ning heitkoguste suhteline muutus võrreldes 2005. a, % NOx NOx SO2 SO2 LOÜ LOÜ Summaarne Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes 2005. heide, kt 2005. a heide, kt 2005. a heide, kt a BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP 2005 24,276 76,207 11,473 2020 13,622 11,143 6,167 2025 12,395 12,370 -48,9% -49,0% 9,105 9,099 -88,1% -88,1% 6,578 6,569 -42,7% -42,7% 2030 11,722 11,456 -51,7% -52,8% 8,745 8,700 -88,5% -88,6% 5,663 5,547 -150,6% -51,7% PM2,5 PM2,5 NH3 NH3 Summaarne heide, kt Muutus võrreldes 2005. a Summaarne heide, kt Muutus võrreldes 2005. a BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP 2005 8,389 0,287 2020 5,104 0,387 2025 2,599 2,593 -69,0% -69,1% 0,409 0,409 42,8% -42,8% 2030 2,380 2,328 -71,6% -72,2% 0,135 0,134 52,7% -53,1% 26 3.2. Transpordi valdkond (lühikirjeldus, stsenaariumi kujunemine) Transpordi valdkond on energeetika ja tööstuse kõrval üks peamiseid välisõhu saastajaid. Eestis on kasutusel kõik peamised transpordiliigid, nagu maantee-, raudtee-, sisevee- ja lennutransport. Kõige energiamahukam ja suurim saasteainete heiteallikas on maanteetransport. 2020. aastal moodustas transpordisektor kogu heitkogustest järgmise osakaalu: NOx – 31,6%, LOÜ – 4,7%, PM2,5 – 6,2%, NH3 – 1,2% ja SO2 – 0,2%. Stsenaariumite kujunemine Olemasolevate meetmetega (BAU) stsenaariumi puhul hinnatakse välisõhu saasteainete heitkoguste tulevasi suundumusi praeguse poliitika ja meetmete alusel. Lisameetmetega (ÕVP) stsenaariumis on arvesse võetud täiendavaid meetmeid ja nende mõju (ptk 3.2.1). Maanteetranspordi sektori stsenaariumite koostamisel kasutati Sybil baseline mudelit. Mudelis kasutatakse alt-üles lähenemisviisi, mis vajab andmeid sõidukipargi, tehnoloogia (EURO-klass) ja liiklustegevuse kohta. Mudeli suurim tugevus on ühilduvus programmiga COPERT, mida kasutatakse maanteetranspordi osa koostamiseks riiklikus inventuuriaruandes, ja seda toetab EMISIA30, sama ettevõte, kes toetab ka programmi COPERT. Transpordisektori prognoosid põhinevad ITFi aruandel „Reisi- ja kaubatranspordi tulevik Eestis“ (The Future of Passenger Mobility and Goods Transport in Estonia)31, TalTechi aruandel „Liiklusuuringu juhendi ja baasprognoosi koostamine“32 ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt ja valitsuse kliima- ja energiakomisjoni (2020) kohtumistelt saadud sisendil. BAU ja ÕVP stsenaariumi prognoosid on samuti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2019/631. Lisaks on arvesse võetud, et aastaks 2035 on uute sõiduautode heite keskmine sihttase 0 gCO2/km ja kergsõidukite puhul 130 gCO2/km, mis mõjutavad maanteetranspordis tekkivaid välisõhu saasteainete heitkoguseid. Õhusaasteainete heitkogused arvutati 2019. aasta EMEP/EEA33 juhistes toodud metoodika alusel. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed ja nende mõju Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 peamine eesmärk on vähendada transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälge, et aidata saavutada kliimaeesmärgid 2050. aastaks. Selleks, et suunata inimeste käitumist tulevikus, tuuakse välja „kasutaja maksab“ põhimõte ja muu hulgas kütuste maksustamine nende KHG eriheitmete ja energiasisalduse alusel. Selle arengukava koostamiseks tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahvusvaheliselt Transpordifoorumilt (ITF) aruande „Reisi- ja kaubatranspordi tulevik Eestis“, mille eesmärk oli hinnata Eesti transpordisektorit ja anda reformisoovitusi välise vaatleja vaatenurgast. 30 https://www.emisia.com/ 31 International Transport Forum. (2020) Reisi- ja kaubatranspordi tulevik Eestis. [www] https://www.mkm.ee/media/6871/download (01.03.23) 32 Tallinna Tehnikaülikool. (2020) Liiklusuuringu juhendi ja baasprognoosi koostamine. [www] https://transpordiamet.ee/media/3125/download (01.03.23) 33 Euroopa Keskkonnaagentuur. 2019.aasta EMEP/EEA juhis. [www] https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-2019 (01.03.23) 27 Transpordi valdkonna stsenaariumid põhinevad Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meetmetel, mida rahastatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Lisaks ajakohastati stsenaariume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ning Keskkonnaministeeriumilt saadud sisendi alusel. BAU ja ÕVP stsenaariumi meetmed: Transpordi valdkonna BAU stsenaariumi meetmed: 1. Biokütuste osakaalu suurendamine transpordisektoris 2. Elektri kasutamise soodustamine sõiduautodes 3. Biometaani kasutamise soodustamine bussides 4. Elektri kasutamise soodustamine bussides 5. Biometaani kasutamise soodustamine raskeveokites 6. Säästliku autojuhtimise edendamine 7. Sõiduautoga sundliikumise vähendamine 8. Linnatänavate ümberkorraldamine 9. Mugav ja kaasaegne ühistransport 10. Raskeveokite ajapõhine teekasutustasu 11. Elektriautode ostutoetus 12. KHS direktiivi ülevõtmine ning riigisektori sõidukipargi keskkonnasõbralikuks muutmine 13. Raudtee elektrifitseerimine 14. Täiendatavate reisirongide soetamine 15. Raudteeinfrastruktuuri arendamine (sh Rail Balticu ehitus) 16. Vesiniku pilootprojekt 17. Tallinna uued trammiliinid 18. Siseriikliku parvlaeva muutmine kliimaneutraalseks Transpordi valdkonna ÕVP stsenaariumi meetmed: 1. Täiendavad ruumilised ja maakasutuslikud meetmed linnades transpordi energiasäästu suurendamiseks ja transpordisüsteemi tõhustamiseks 2. Täiendava siseriikliku parvlaeva muutmine kliimaneutraalseks 3. Täiendav säästliku autojuhtimise edendamine 4. Raskeveokite läbisõidupõhine teekasutustasu kehtestamine 5. Sõidukite rehvirõhk ja rehvide energiamärgis Täiendav meetmete informatsioon on lisatud peatükki 4 ja meetmete vormi. Transpordi valdkonna välisõhu saasteainete heitkoguste suurem osa pärineb maanteetranspordist, mille heitkogused vähenevad prognooside kohaselt nii BAU kui ka ÕVP stsenaariumi puhul (Joonis 3.4 Tabel 3.3). Peamine põhjus langustrendiks stsenaariumites puhul on elektrisõidukite kasutuselevõtt ja seda tugevdavad meetmed, millega toetatakse elektrisõidukite kasutuselevõttu. Samuti, et alates 2035. aastast peavad kõik uued sõiduautod vastama kriteeriumile 0 gCO2/km vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2019/631, mis panustab tugevalt ka välisõhu saasteainete vähendamisse. Eeldatakse ka, et ajavahemikul 2020–2050 jäävad siseriikliku lennunduse heitkogused ligikaudu samale tasemele. Raudteetranspordis väliõhus saasteainete 28 heitkogused vähenevad elektrifitseerimise meetme elluviimisel ja samuti vähenevad laevanduse heitkogused võrreldes võrdlusaastaga tänu elektrifitseerimisele. Joonis 3.4. Transpordi valdkonna õhusaasteainete heitkoguste BAU ja ÕVP stsenaarium, tuhat tonni Tabel 3.3. Transpordi valdkonna BAU ja ÕVP prognoosid ja heitkoguste suhteline muutus võrreldes 2005. a, % NOx NOx SO2 SO2 LOÜ LOÜ Summaarne heide, Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes kt 2005. a heide, kt 2005. a heide, kt 2005. a BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP 2005 16,554 0,271 11,473 2020 7,498 0,027 1,161 2025 8,159 8,093 -50,7% -51,1% 0,022 0,016 -91,8% -91,8% 1,350 1,343 -76,0% -76,1% 2030 6,505 6,334 -60,7% -61,7% 0,022 0,016 -94,0% -94,1% 1,087 1,057 -80,7% -81,2% PM2,5 PM2,5 NH3 NH3 Summaarne heide, kt Muutus võrreldes 2005. a Summaarne heide, kt Muutus võrreldes 2005. a BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP 2005 0,716 0,204 2020 0,367 0,111 2025 0,414 0,331 -42,1% -42,6% 0,107 0,106 -47,4% -47,7% 2030 0,411 0,322 -53,7% -55,0% 0,090 0,088 -55,6% -57,0% 29 3.3. Tööstusprotsesside valdkond (lühikirjeldus, stsenaariumi kujunemine) 2020. aastal pärines tööstusprotsesside valdkonnast Eestis kokku 0,3% NOx, 3,9% PM2,5, 3,4% LOÜ ja 0,95% NH3 heitkogustest. Vääveldioksiidi osakaal on marginaalne. Tööstusprotsesside valdkonna heitkoguste arvutamisel ja koondamisel kasutatakse andmeid paiksete ja hajusheiteallikate kohta. Paiksete heiteallikate saasteainete heitkoguste andmed pärinevad iga- aastastest aruannetest, mida esitavad keskkonnaluba võikompleksluba omavad heiteallikate valdajad (ettevõtted) välisõhu saastamisega seotud tegevuste kohta. Hajusheiteallikate heitkogused arvutatakse Statistikaameti või erialaliitude algandmete ja eriheidete alusel. Tööstusprotsesside valdkonnas kajastatakse järgmisi heiteallikaid: • mineraalitööstus (tsemendi, klaasi ja lubja tootmine ning kasutamine; mineraalsete maavarade kaevandamine ja hoiustamine; ehitus ja lammutus jne); • keemiatööstus; • metallitööstus; • teede asfalteerimine; • tselluloosi, paberi ja toiduainete tootmine; • puidu töötlemine; • muu tööstus. Stsenaariumite kujunemine Täiendavate meetmete rakendamise vajaduse puudumisel koostati õhusaasteainete vähendamise programmi käigus tööstusprotsesside valdkonnas ainult BAU stsenaarium (Joonis 3.5), mis põhineb eeldusel, et trendid jätkuvad võrdlusaastast 2005 baasaastani 2020. Eeldatakse, et tööstusprotsesside valdkonnas ei võeta tootmisnõudlust oluliselt muutvaid või parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamist puudutavaid uusi õhusaasteainete eesmärkide täitmise poliitikasuuniseid. Õhusaasteainete heitkogused arvutati 2019. aasta EMEP/EEA34 juhistes toodud metoodika alusel. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed ja nende mõju Arvestades tööstusprotsesside valdkonna reguleeritust tööstusheite seadusega (THS-iga) ning väikest või marginaalset osa 2020. aasta Eesti õhusaasteainete heitkogustest ja selget õhusaasteainete heitkoguste vähenemistrendi aastatel 1990–2020, ei ole vaja rakendada selles valdkonnas täiendavaid meetmeid. Seda toetab ka kehtivate nõuete põhjal koostatud õhusaasteainete heitkoguste prognoos, mille alusel langustrend jätkub (Joonis 3.5, Tabel 3.4). 34 Euroopa Keskkonnaagentuur. 2019.aasta EMEP/EEA juhis. [www] https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-2019 (01.03.23) 30 Joonis 3.5. Tööstusprotsesside valdkonna õhusaasteainete heitkoguste BAU=ÕVP stsenaarium aastani 2030, tuhat tonni 31 Tabel 3.4. Tööstuse valdkonna prognoosid ja heitkoguste suhteline muutus võrreldes 2005. a, % Muutus võrreldes 2005. a Muutus võrreldes 2005. a Muutus võrreldes 2005. a Muutus võrreldes 2005. a Muutus võrreldes 2005. a Summaarne heide, kt Summaarne heide, kt Summaarne heide, kt Summaarne heide, kt Summaarne heide, kt PM2,5 PM2,5 LOÜ LOÜ NOx NOx NH3 NH3 SO2 SO2 BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP 2005 0,178 0,131 1,570 0,583 0,197 2020 0,067 0,0003 0,836 0,228 0,089 2025 0,067 -62,1% 0,0003 -99,8% 0,925 -41,1% 0,277 -52,6% 0,092 -53,4% 2030 0,074 -58,1% 0,0003 -99,8% 0,961 -38,8% 0,297 -49,0% 0,091 -53,8% 3.4. Lahustite valdkond (lühikirjeldus, stsenaariumi kujunemine) Lahustite valdkonnas kajastatakse peamiselt LOÜ-de heitkoguseid, mis moodustasid 2020. aastal riiklikest heitkogustest ligi 46,2%, kuid vähesel määral ka NOx, SO2, NH3 ja PM2,5 heitkoguseid järgmistest tegevustest: • lahustite kasutamine kodumajapidamistes; • värvide kasutamine; • pinna puhastamine; • keemiline puhastus; • keemiatoodete tootmine ja töötlemine; • trükkimine; • muu lahustite kasutamine; • teiste toodete kasutamine. Hajusallikate õhusaasteainete heitkogused arvutatakse Statistikaameti ja Eurostati algandmete alusel. Punktallikate algandmed ja saasteainete heitkogused saadakse välisõhu heiteallikate infosüsteemi KOTKAS ettevõtete poolt sisestatud õhusaaste aastaaruannetest. Õhusaasteainete heitkogused arvutati 2019. aasta EMEP/EEA35 juhistes toodud metoodika alusel. Stsenaariumite kujunemine Täiendavate meetmete rakendamise vajaduse puudumisel koostati õhusaasteainete vähendamise programmi käigus lahustite valdkonnas ainult BAU stsenaarium (Joonis 3.6) aastani 2030, mis on koostatud eeldusel, et võrdlusaastast 2005 baasaastani 2020 jätkuvad senised suundumused. Eeldatakse, et lahustite valdkonnas jätkub veepõhiste värvide suurema kasutamise trend – kuni 60% aastani 2030 ehk alates 2020. aastast ühetaoline veepõhiste värvide suurenemine 50%-lt kuni 60%-ni 2030. aastaks. Antud valdkonnas ei plaanita õhusaasteainete eesmärkide täitmiseks 35 Euroopa Keskkonnaagentuur. 2019.aasta EMEP/EEA juhis. [www] https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-2019 (01.03.23) 32 lisameetmeid, mis piiraks tootmisnõudlust, heidete piirväärtusi ning mittetööstuslikult kasutatavates värvides lahusti sisaldust. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed ja nende mõju Arvestades lahustite valdkonna reguleeritust THS-i, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga nr 2004/42/EÜ36, mis on Eesti õigusesse üle võetud atmosfääriõhu kaitse seadusega37, ning selget õhusaasteainete heitkoguste vähenemise trendi aastatel 1990–2020, ei ole vajadust rakendada selles valdkonnas täiendavaid meetmeid. Seda toetab ka kehtivate nõuete põhjal koostatud õhusaasteainete heitkoguste prognoos, mille kohaselt langustrend jätkub (Joonis 3.6, Tabel 3.5). Samas on asjakohane parendada lahustite sektori õhusaasteainete inventuuris kodumajapidamistes kasutatavate lahustite (NFR 2D3a) LOÜ-de heitkoguste arvutamismetoodikat ja võimaluse korral uurida, kuidas saaks täpsemalt hinnata kodumajapidamistes kasutatavate lahustite LOÜ-de heitkoguseid. Tabel 3.5. Lahustite valdkonna prognoosid ja heitkoguste suhteline muutus võrreldes 2005. a, % Muutus võrreldes 2005, Muutus võrreldes 2005, Muutus võrreldes 2005, Muutus võrreldes 2005, Muutus võrreldes 2005, Summaarne heide, kt Summaarne heide, kt Summaarne heide, kt Summaarne heide, kt Summaarne heide, kt PM2,5 PM2,5 LOÜ LOÜ NOx NOx NH3 NH3 SO2 SO2 a a a a a BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP 2005 0,005 0,001 8,424 0,097 0,021 2020 0,003 0,0003 11,268 0,045 0,008 2025 0,003 -42,8% 0,001 35,5% 8,664 2,8% 0,052 -46,6% 0,008 -60,1% 2030 0,003 -46,4% 0,001 44,8% 8,531 1,3% 0,050 -48,6% 0,008 -60,4% 36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/42/EÜ teatavates värvides ja lakkides ning sõidukite lõppviimistlustoodete orgaanilistes lahustites kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta ja millega muudetakse direktiivi 1999/13/EÜ. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32004L0042&from=EN. (03.03.2023) 37 Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 22.12.2018, 7. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/A%C3%95KS (03.03.2023) 33 Joonis 3.6. Lahustite valdkonna õhusaasteainete heitkoguste BAU=ÕVP stsenaarium aastani 2030, tuhat tonni 34 3.5. Põllumajanduse valdkond (lühikirjeldus, stsenaariumi kujunemine) Põllumajanduse valdkonnast pärinev NH3-heide moodustab õhusaasteainete riiklikust koguheitest ligi 93,1%. Teiste põllumajandusest pärinevate saasteainete heite osakaal koguheitest oli 2020. aastal tunduvalt väiksem: NOx – 10,6%, MM-LOÜ-d – 19,4%, PM2,5 – 1,8%. Põllumajandusvaldkonnas hinnatakse õhusaasteainete heitkoguseid järgmiste alamvaldkondade alusel: • põllumajandusloomade ja- lindude koguarv • põllumajandusloomade sõnniku käitlus, sh sõnniku laotamine ja karjatamine; • mineraalväetiste kasutamine; • reoveesette ja muude orgaaniliste väetiste, sh komposti kasutamine; • maaharimine ehk mullaharimine. Õhusaasteainete heitkogused arvutati 2019. aasta EMEP/EEA38 juhistes toodud metoodika alusel. Stsenaariumite kujunemine Põllumajandusvaldkonna suuniste mõju hindamiseks õhuheidetele on koostatud baasstsenaarium (BAU) ja lisameetmetega stsenaarium (ÕVP). Mõjuanalüüsides kasutatud põllumajanduslikku toodangut (loomade ja -lindude koguarv, piimalehmade toodangutase) kirjeldavad eeldused on BAU-s ja ÕVP-s võrdsed. ÕVP stsenaarium erineb BAU stsenaariumist NH3 leevendamismeetme "sõnnikukäitluse parendamine" rakendamise poolest. Eelmainitust tulenevalt säilib ÕVP stsenaariumis BAU stsenaariumile prognoositud toodangumaht, kuid ÕVP stsenaariumis on arvestatud, et tehnoloogilise arengu tulemusel õhusaaste heitkogus toodanguühiku kohta ja sellest tulenevalt ka koguheide väheneb. BAU ja ÕVP stsenaariumis kasvab aluseelduste kohaselt põllumajandussaaduste toodang (loomade arv, piima- ja põllukultuuride toodang) ja selle põhjal on prognoositud ka väetiste kasutamise kasvu. BAU stsenaariumi prognoosides eeldatakse, et sõnnikukäitlussüsteemide (loomapidamishoones, sõnniku ladustamisel ja -laotamisel) proportsionaalne jaotus ei muutu. ÕVP stsenaariumi prognoosides eeldatakse aga eeskätt ammoniaagi heitkogust vähendavate tehnoloogiate suuremat osatähtsust kõikides nimetatud kategooriates. Mõlema stsenaariumi puhul eeldatakse ka mõningast põllumajandusmaa pindala suurenemist. Nii BAU kui ka ÕVP stsenaariumis prognoositakse 2030. aastaks veiste, ja lammaste ning kitsede arvu suurenemist vastavalt 9,5%ja 48,7%, kuid sigade arvu vähenemist 3,8% võrra võrreldes 2020. aastaga. Keskmiseks piimatoodanguks lehma kohta prognoositakse 2030. aastaks 11 044 kg aastas (2020. aastal 9943 kg). Loomade arvu kasvust tingituna suurenevad ammoniaagi heitkogused nii loomapidamishoonetest, sõnnikuhoidlatest, laotamisel kui ka karjatamisel. NH3-heite kasvus mängib rolli ka suurenev mineraal-, looma- ja linnusõnniku kui orgaanilise väetise kasutus. Samuti prognoositakse teiste orgaaniliste väetiste (kompost, reoveesete) kasutamise suurenemist võrreldes 2020. aasta tasemega. BAU stsenaariumis ei ole 2020. aastaga võrreldes eeldatud täiendavaid tehnoloogilisi arendusi laudahoonetes, sõnniku ladustamisel ega väetiste laotamisel (olemasolevate tehnoloogiate osakaal on prognoosides samas proportsioonis), mis võiksid täiendavalt NH3 heitkoguste kasvu piirata. 38 Euroopa Keskkonnaagentuur. 2019.aasta EMEP/EEA juhis. [www] https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-2019 (01.03.23) 35 ÕVP stsenaariumi prognoosides kasutatud põllumajandusloomade arv, piimatoodangu näitajad ning orgaaniliste ja mineraalväetiste kogused on samad, kui BAU stsenaariumis. Põllumajandustoodangu suurenemisel suudetakse NH3 riiklik vähendamiseesmärk aastatel 2020– 2030 saavutada juhul, kui suureneb NH3-heidet vähendavate (eeskätt tehnoloogilisete) meetmete rakendamine. ÕVP stsenaariumis eeldatakse, et võrreldes BAU stsenaariumiga kasvab loomapidamishoones ammoniaagi heitkogust vähendavate sõnnikukoristustehnooloogiate kasutamise osakaal. Sigalates näiteks sõnniku jahutamine sõnnikukanalis. Samuti eeldatakse, et mõnevõrra suureneb vedelsõnniku ladustamine telk/betoonkatusega hoidlates või kinnistes teras- või plastikmahutites ning vedelsõnniku ladustamine laguuntüüpi hoidlates jätkuvalt väheneb Tahesõnniku kontekstis eeldatakse katusega hoidalte osatähtsuse kasvu. Eeldatakse, et vedelsõnniku laotamisel kasutatakse järjest rohkem sisestuslaotust (avatud või suletud lõhega injektor- ja segamislaotus), ning teiste vedelsõnniku laotusviiside ning tahesõnniku laotamisel viiakse väetis võimalikult kiiresti mulda. Mineraalväetiste kasutamisest tekkinud NH3 heitkoguste vähendamiseks kasutatakse üha enam kombikülvikuid või viiakse väetis pärast laotamist võimalikult kiiresti kultiveerimisega mulda. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed ja nende mõju Põllumajandussektori arengut ja meetmete rakendamist reguleerivad peamiselt ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2023–2027 (kinnitatud 11.11.2022) ja põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030). Lisaks on mõned meetmed Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 (MAK 2014–2020, Maaeluministeerium, 2014), mis on endiselt kohaldatavad, kuna meetmete rakendamise rahastamine kestab 2023. ja/või 2024. aastani. Selleks, et täita asjakohaseid õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikke kohustusi, tuleb rakendada lisameetmeid. ÕVP stsenaariumi meetme valikul lähtuti õhusaasteainete vähendamise eesmärkidest ning arvestati olemasolevate nõuete (sh NEC-direktiivi nõuete), arengukavade ja alusuuringutega. Põllumajanduse valdkonna BAU stsenaariumi meetmed: 1. Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede ning selle alameetmed (piirkondlik veekaitsetoetus, piirkondlik mullakaitse toetus, keskkonnasõbraliku aianduse toetamine, kohalikku sorti taimede kasvamise toetus, poollooduslike koosluste hooldamise toetus) 2. Mahepõllumajandus 3. Teadmussiire ja teavitus 4. Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte juhtimis- ja asendusteenused 5. Kliima- ja keskkonnakava: mahepõllumajanduse ökokava 6. Kliima- ja keskkonnakava: ökoalad 7. Kliima- ja keskkonnakava: ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal 8. Mulla- ja veekaitsetoetus 9. Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus 10. Pärandniidu hooldamise toetus 11. Loomade heaolu toetus 12. Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus 36 13. Nõuandetoetus 14. Minimaalne taimkate, et vältida katmata mulda kõige kriitilisematel perioodidel 15. Auditid suuremates põllumajandusettevõtetes 16. Uuringud ja pilootprojektid 17. Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine (koos lisatoetustega: vahekultuuride kasvatamine, happeliste muldade lupjamine) 18. Investeeringud bioressursside väärindamisse 19. Mineraalväetiste asendamine orgaaniliste väetistega Põllumajanduse valdkonna ÕVP stsenaariumi meetmed: 1. Sõnnikukäitluse parendamine NH3 heitkoguseid põllumajanduse sektoris vähendab sõnnikukäitluse parendamise meede, mille täpsem info on peatükis 4 ja meetmete vormis. Joonisel 3.7 on esitatud põllumajanduse valdkonna sõnnikukäitluse ja maaharimise alamsektori NH3 ja PM2,5 BAU ja ÕVP stsenaariumite heitkoguste prognoosid aastateks 2021–2030 ja baasaasta 2020. Tabelis 3.6 on esitatud põllumajanduse valdkonna stsenaariumite 2025. ja 2030. aasta NH3 ja PM2,5 prognooside suhtelised erinevused võrreldes 2005. aastaga. Joonis 3.7. Põllumajanduse valdkonna heite prognoosid BAU ja ÕVP stsenaariumites, tuhat tonni39 39 Prognoosid arvestavad A. Kaasik (EMÜ). 2018. uuringut „Loomakasvatusest eralduvate saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine ja heite vähendamistehnoloogiate kaardistamine“. [www] https://www.envir.ee/sites/default/files/nh3_eriheite_ja_sonnikukaitlustehnoloogiate_ajaloolise_ulevaate_lopparuanne_0.pdf. (19.03.2019) 37 Tabel 3.6. Põllumajanduse valdkonna BAU ja ÕVP prognoosid ja heitkoguste suhteline muutus võrreldes 2005. a, % NH3 PM2,5 PM2,5 NH3 Summarne Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes heide, kt 2005,aastaga, % heide, kt 2005, aastaga, % BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP 2005 8,753 0,099 2020 8,712 0,108 2025 8,731 8,788 0,4% 0,4% 0,109 0,109 10,4% 10,4% 2030 8,993 9,106 4,0% 4,0% 0,112 0,112 14,0% 14,0% Nii BAU kui ka ÕVP stsenaariumis on võrreldes 2020. baasaastaga prognoositud 2025. ja 2030. aastaks NH3 heitkoguste suurenemine, mille peamiseks põhjuseks on eeldatav põllumajandustoodangu ja mineraalväetiste kasutamise kasv. ÕVP stsenaariumi korral eeldatakse NH3-heidet vähendavate (tehnoloogiliste) meetmete suuremas mahus rakendamist, saavutamaks NH3 eesmärgi täitmine. 3.6. Jäätmete valdkond (lühikirjeldus, stsenaariumi kujunemine) Jäätmete valdkonnast pärinev heide on võrreldes teiste sektorite heitkogustega marginaalne. Kõige suurem osa jäätmesektori 2020. aastal õhusaasteainete riiklikust koguheitest oli LOÜ-del – 0,90% ja PM2,5 – 0,82%. Teiste saasteainete 2020. aasta heitkoguse osakaal koguheitest oli NOx – 0,17%, NH3 – 0,50% ja SO2 – 0,12%. Jäätmete valdkonnas hinnatakse õhusaasteainete heitkoguseid järgmiste alamvaldkondade alusel: • ladestamine • komposti tootmine • anaeroobne kääritamine biogaasi rajatistes • tööstusjäätmete põletamine • ohtlike jäätmete põletamine • jäätmete lahtine põletamine • olmereovee käitlemine • tööstusreovee käitlemine • muu jäätmekäitlus • kremeerimine Õhusaasteainete heitkogused arvutati 2019. aasta EMEP/EEA40 juhistes toodud metoodika alusel. Stsenaariumite kujunemine Täiendavate meetmete rakendamise vajaduse puudumisel koostati õhusaasteainete vähendamise programmi käigus jäätmete valdkonnas ainult BAU stsenaarium (Joonis 3.8), mis põhineb eeldusel, et trendid jätkuvad võrdlusaastast 2005 baasaastani 2020. 40 Euroopa Keskkonnaagentuur. 2019.aasta EMEP/EEA juhis. [www] https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-2019 (01.03.23) 38  Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed ja nende mõju 2021. aasta alguses algatas keskkonnaminister Riigi jäätmekava 2022–202841 koostamise, mis valmib 2023. aasta esimeses pooles. Jäätmekava 2022–2028 visioon on jäätmetekke vältimine. Tooted kasutatakse uuesti ja parandatakse, tekkinud jäätmed kogutakse liigiti, mis on osa igapäevasest käitumisest. Visiooni toetab kasutajasõbralik, tõhus, läbipaistev, toimiv ja uuenduslik jäätmehooldussüsteem, mis põhineb jäätmehierarhial. Samuti luuakse uut väärtust jäätmetest kui toorainest. Jäätmekava 2022–2028 põhineb kolmel strateegilisel eesmärgil: 1) kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine; 2) ohutu materjaliringluse suurendamine; 3) jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna. Ringmajanduse valge raamat42 koondab ministeeriumite ja huvirühmade visiooni, ringmajanduse aluspõhimõtteid ja arengusuundi, millest lähtutakse edasistes tegevustes. Dokument toetab erinevaid osapooli, et ringmajandus oleks läbiv raamistik planeerimises, tarbimises, tootmises, poliitikas, elustiilis, kultuuris ja väärtushinnangutes. Valgele raamatule järgneb ringmajanduse tegevuste kava, milles tuuakse välja erinevate valdkondade tegevused ja mõõdikuid. Jäätmevaldkonna BAU=ÕVP meetmed: 4) Ladestatavate biolagunevate jäätmete koguse protsendiline piiramine ja jäätmematerjalide korduskasutusse ja ringlusse võtmise mahu suurendamine 5) Jäätmetekke ennetamise ja vähendamise propageerimine, sh jäätmete ohtlikkuse vähendamine 6) Jäätmetest tingitud keskkonnaohtude vähendamine, seire ja järelvalve tõhustamine 7) Ohutu materjaliringluse suurendamine Täiendav meetmete informatsioon on lisatud peatükki 4 ja meetmete vormi. Kõige suurem osa NOx heitkoguses on ohtlike jäätmete ja tööstusjäätmete põletamisel. Summaarselt on prognoositud heitkoguse langust tänu olmejäätmete lahtiselt põletamise lakkamisele. Kõige suurem osa SO2 heitkoguses on tööstusjäätmete põletamise alamkategoorial, mille prognoosimisel on kasutatud ajaloolist andmete aegrida, kuna heitkogus on aegreas kõikuv. LOÜ heitkoguse prognooside kõige suurem osa on ladestamise ja olmereovee käitlemise kategooriatel. Heitkoguse langus tuleb suuremast jäätmete taaskasutamisest ning kanaliseerituse tõusust. Seevastu tõusevad komposti kategooria heitkogused. PM2,5 heitkogused prognoosid tulenevad peaasjalikult muust jäätmekäitlusest (põlengud), mis on prognoositud jääma samale tasemele. NH3 heitkoguste mõningane tõusev trend on seotud biolagunevate jäätmete kompostimise suurenemisega Tabel 3.7. 41 Riigi jäätmekava 2022-2028 [www] https://envir.ee/j%C3%A4%C3%A4tmekavaksh 42 Ringmajanduse valge raamat [www] https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/2022- 10/Ringmajandus%20valge%20raamat%20%282%29.pdf 39 Joonis 3.8. Jäätmevaldkonna heite prognoosid BAU ja ÕVP stsenaariumites, tuhat tonni Tabel 3.7. Jäätmevaldkonna BAU=ÕVP prognoosid ja heitkoguste suhteline muutus võrreldes 2005. a, % Summaarne heide, kt Summaarne heide, kt Summaarne heide, kt Summaarne heide, kt Summaarne heide, kt Muutus võrreldes Muutus võrreldes Muutus võrreldes Muutus võrreldes Muutus võrreldes 2005, a 2005, a 2005, a 2005, a 2005, a PM2,5 PM2,5 LOÜ LOÜ NOx NOx NH3 NH3 SO2 SO2 BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP 2005 0,019 0,005 0,352 0,170 0,022 2020 0,040 0,014 0,220 0,048 0,047 2025 0,035 91,1% 0,036 602,3% 0,165 -53,1% 0,048 -71,8% 0,051 128,8% 2030 0,031 66,0% 0,036 591,5% 0,141 -60,0% 0,048 -71,8% 0,059 161,7% 40 4. Ajakohastatud õhusaasteainete vähendamise programmi poliitikate ja meetmete täiendav info Meetme nimetus 2019. aasta Meetme nimetus 2023. aasta Rakenda Elluviiv Nr õhusaasteainete vähendamise õhusaasteainete vähendamise programmi Meetme nimetuse tõlge Eesmärk ja/või mõjutatav tegevus Õhusaasteaine Meetme liik Staatus -mise üksus programmis ajakohastamisel aasta 1 Ammoniaagijuhendi koostamine ei ole eraldi meetmena käsitletud Ammoniumkarbonaatväetiste 2 ei ole eraldi meetmena käsitletud kasutamise keelustamine 3 Linnade parkimispoliitika ei ole eraldi meetmena käsitletud 4 Kergliikluse arendamine ei ole eraldi meetmena käsitletud 5 Autode kooskasutus ei ole eraldi meetmena käsitletud 6 Kaugtöö ja e-teenused ei ole eraldi meetmena käsitletud Elektrienergia varustamine Taastuvenergia toetus ning toetus tõhusaks Support for renewable and efficient Meetme eesmärk on suurendada energiatootmist taastuvatest NOx; SO2; LOÜ; 1 Majanduslik Rakendatud 2007 Elering soojuse ja elektri koostootmiseks* CHP-based electricity production* energiaallikatest ja edendada koostootmist. PM2,5; NH3 Elektritootmises tuuleenergia laiem Tuuleparkidesse tehtavate investeeringute Meetme eesmärk on suurendada energiatootmist taastuvatest NOx; SO2; LOÜ; 2 Investment support for wind parks* Majanduslik Rakendatud 2010 MKM kasutuselevõtt toetus* energiaallikatest. PM2,5; NH3 Meetme eesmärk on suurendada energiatootmist taastuvatest Renewable energy support through Taastuvenergia toetus läbi vähempakkumiste energiaallikatest. Taastuvenergia tootmise toetust reguleerib NOx; SO2; LOÜ; 3 underbidding auctions (technology Majanduslik Rakendatud 2019 Elering oksjoni (tehnoloogia neutraalne)* elektrituruseadus (tehnoloogiliselt neutraalne PM2,5; NH3 neutral)* vähempakkumine). Päikeseenergia osakaalu suurendamine Increasing the share of solar energy in Meetme eesmärk on suurendada elektritootmist läbi NOx; SO2; LOÜ; 4 Majanduslik Rakendatud 2019 MKM elektritootmises* electricity generation* päikeseenergia tootmise osakaalu suurendamise. PM2,5; NH3 Meetme eesmärk on suurendada energia tootmist taastuvatest energiaallikatest. Ligikaudu 2/3 planeeritava Introduction of renewable energy in Taastuvenergia kasutuselevõtt väikesaartel elektrivarustussüsteemi elektrienergiast toodetakse taastuvatel NOx; SO2; LOÜ; Vastu 5 maritime surveillance radar stations on Majanduslik 2021 SiM paiknevates PPA mereseire radarjaamades* energiaallikatel põhinevate tootmisseadmetega. Süsteem peab PM2,5; NH3 võetud small islands* olema täisautomaatne ja töötama häireteta, seega kuulub süsteemi ka akupangaga diiselgeneraator. Renewable energy support through Taastuvenergia tootmise toetamine tehnoloogiaspetsiifiliste Taastuvenergia toetus läbi vähempakkumiste NOx; SO2; LOÜ; Vastu 6 underbidding auctions (technology vähempakkumiste kaudu. Energiatootmise suurendamine Majanduslik 2025 Elering oksjoni (tehnoloogia spetsiifiline)* PM2,5; NH3 võetud specific)* taastuvatest energiaallikatest. Biometaani kasutuselevõtu soodustamine Encouraging the introduction of NOx; SO2; LOÜ; 7 Biometaani tootmise ja tarbimise soodustamine Majanduslik Rakendatud 2021 MKM (NIP) biomethane (NIP) PM2,5; NH3 Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu Promoting the deployment of complete NOx; SO2; LOÜ; 8 Vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine Majanduslik Kavandatud 2030 MKM edendamine (NIP) hydrogen technologies (NIP) PM2,5; NH3 Electricity grid reinforcement program to Meetme elluviimise tulemusena suureneb Eesti Elektrivõrgu tugevdamise programm increase renewable energy production elektrisüsteemi võimekus taastuvenergia kasutuselevõtuks NOx; SO2; LOÜ; Vastu 9 taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks Majanduslik 2021 MKM capacity and adaptation to climate ning elektrisüsteemi lisanduvad uued taastuvenergia PM2,5; NH3 võetud ning kliimamuutustega kohanemiseks (NIP) change (NIP) tootmisvõimsused. Pilootprogramm toetab meetmeid taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamiseks, võimaldades soojussalvestite NOx; SO2; LOÜ; Vastu 10 Energia salvestuse pilootprogramm (NIP) Energy storage pilot program (NIP) Majanduslik 2021 MKM kasutuselevõttu, et vähendada nõudlust fossiilkütuste järele PM2,5; NH3 võetud tippkoormuse ajal. Meetme eesmärk on toetada tuuleenergeetika arengut radarite ja muude kompenseerivate meetmete rakendamise kaudu, et Õhuseireradarite soetamine tuuleparkide The acquisition of air surveillance radars NOx; SO2; LOÜ; 11 soodustada taastuvenergia arengut Eestis. Vabastada Majanduslik Rakendatud 2021 MKM arendamiseks (NIP) for the development of wind farms (NIP) PM2,5; NH3 maismaa- ja tuuleparkide alad kõrgus- ja riigikaitsepiirangutest, mis võimaldavad tuuleparke rajada. 41  Meetme nimetus 2019. aasta Meetme nimetus 2023. aasta Rakenda Elluviiv Nr õhusaasteainete vähendamise õhusaasteainete vähendamise programmi Meetme nimetuse tõlge Eesmärk ja/või mõjutatav tegevus Õhusaasteaine Meetme liik Staatus -mise üksus programmis ajakohastamisel aasta Soojusenergia tootmine Meetme eesmärk on vähendada energia lõpptarbimist. Lokaalsete küttelahenduste ehitamine Construction of local heating solutions Meetme raames asendatakse ebaefektiivne kaugküte NOx; SO2; LOÜ; 1 Majanduslik Rakendatud 2017 MKM kaugküttelahenduste asemele* instead of district heating solution* lokaalküttega tingimusel, et kaugkütteettevõtja jätkab teenuse PM2,5; NH3 osutamist lokaalküttelahenduse kaudu. Amortiseerunud ja ebaefektiivse Renovation of depreciated and inefficient Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku NOx; SO2; LOÜ; 2 Majanduslik Rakendatud 2016 KIK Soojuse tootmine ja jaotamine soojustorustiku renoveerimine* heat pipelines* renoveerimine ja/või uue soojustorustiku ehitamine. PM2,5; NH3 Kaugküttekatelde renoveerimine ja kütuse Renovation of district heating boilers and Kaugküttekatelde renoveerimine ja/või ehitamine ja kütuse NOx; SO2; LOÜ; 3 Majanduslik Rakendatud 2016 MKM vahetus* fuel change* vahetus. PM2,5; NH3 Meetme eesmärk on asendada kohalikud ebaefektiivsed Väikeelamute taastuvenergia kasutuselevõtu ja NOx; SO2; LOÜ; 4 Oil boiler replacement programme* fossiilkütusel töötavad küttesüsteemid tõhusate kaasaegsete Majanduslik Rakendatud 2014 KIK küttesüsteemide uuendamise toetus* PM2,5; NH3 süsteemidega. Amortiseerunud ja ebaefektiivse Additional renovation of depreciated and Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku täiendav NOx; SO2; LOÜ; 5 Majanduslik Kavandatud 2025 MKM soojustorustiku täiendav renoveerimine inefficient heat pipelines renoveerimine ja/või uue soojustorustiku ehitamine. PM2,5; NH3 Kaugküttekatelde täiendav renoveerimine ja Additional renovation of district heating Kaugküttekatelde renoveerimine ja/või ehitamine ja kütuse NOx; SO2; LOÜ; 6 Majanduslik Kavandatud 2025 KIK kütuse vahetus boilers and fuel change vahetus. PM2,5; NH3 Additional construction of local heating Ebaefektiivse kaugkütte täiendav asendamine lokaalküttega, Täiendav lokaalsete küttelahenduste ehitamine NOx; SO2; LOÜ; 7 solutions instead of district heating tingimusel et kaugkütteettevõtja jätkab teenuse osutamist Majanduslik Kavandatud 2025 KIK kaugküttelahenduste asemele PM2,5; NH3 solution lokaalküttelahenduse kaudu. Energia tarbimine – töötlev tööstus ja ehitus Energia- ja ressursiauditite toetamine Support for energy- and resource audits in Teadlikkuse tõstmine energia- ja ressursikasutuse tõhusust NOx; SO2; LOÜ; Vastu 1 Majanduslik 2016 KIK tööstusettevõtetes* industries* töötlevas tööstuses. PM2,5; NH3 võetud Energy and resource efficiency in Energia- ja ressursikasutuse tõhususe investeeringute NOx; SO2; LOÜ; Vastu 2 Energia- ja ressursitõhusus ettevõtetes* Majanduslik 2016 KIK industries* toetamine töötlevas tööstuses. PM2,5; NH3 võetud Energia tarbimine – muud sektorid (äri-/avalik ja elamusektor) Meetme eesmärk on parendada avaliku sektori hoonete Kohalike omavalitsuste hoonete Energy efficiency in local government NOx; SO2; LOÜ; 1 energiatõhusust, toetada taastuvenergia kasutamist ning Majanduslik Rakendatud 2020 RTK rekonstrueerimine * buildings* PM2,5; NH3 vähendada üldisi küttekulusid. Meetme eesmärk on parendada keskvalitsuse sektori hoonete Energy efficiency in central government NOx; SO2; LOÜ; 2 Keskvalitsuse hoonete rekonstrueerimine* energiatõhusust, toetada taastuvenergia kasutamist ning Majanduslik Rakendatud 2019 RTK buildings* PM2,5; NH3 vähendada üldisi küttekulusid. Arrangement of the basic school Meetme eesmärk on toetada uute koolide ehitamist vanade NOx; SO2; LOÜ; 3 Põhikoolivõrgu korrastamine* Majanduslik Rakendatud 2018 RTK network* asemele või vanade koolihoonete täielikku renoveerimist. PM2,5; NH3 Meetme eesmärk on toetada uute gümnaasiumite ehitamist Arrangement of the gymnasium NOx; SO2; LOÜ; 4 Gümnaasiumivõrgu korrastamine* vanade asemele või vanade gümnaasiumihoonete täielikku Majanduslik Rakendatud 2018 RTK network* PM2,5; NH3 renoveerimist. Meetme eesmärk on toetada uute hoolekandeasutuste Reorganisation of special care NOx; SO2; LOÜ; 5 Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine* ehitamist vanade asemele või vanade hoolekandeasutuse Majanduslik Rakendatud 2017 RTK institutions* PM2,5; NH3 hoonete täielikku renoveerimist. Institutional development programme for Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja Meetme eesmärk on toetada teadus- ja arendusasutuste ning NOx; SO2; LOÜ; 6 R&D institutions and higher education Majanduslik Rakendatud 2016 RTK arendusasutustele ja kõrgkoolidele* koolide uute hoonete ehitamist ja ümberehitamist. PM2,5; NH3 institutions* Meetme eesmärk on toetada uute tervisekeskuste ehitamist NOx; SO2; LOÜ; 7 Tervisekeskuste kaasajastamine* Modernisation of health centres* vanade asemele või vanade tervisekeskuste täielikku Majanduslik Rakendatud 2016 RTK PM2,5; NH3 renoveerimist. Uue lapsehoiu ja alushariduse infrastruktuuri New childcare and pre-primary Meetme eesmärk on toetada lasteasutuste hoonete NOx; SO2; LOÜ; 8 Majanduslik Rakendatud 2016 RTK loomine* education infrastructure* renoveerimist. PM2,5; NH3 Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja Meetme eesmärk on toetada lasteaedade hoonete NOx; SO2; LOÜ; 9 Kindergarten renovation* Majanduslik Rakendatud 2017 KIK taastuvenergia kasutuse edendamine* renoveerimist. PM2,5; NH3 Meetme eesmärk on suurendada korterelamute energiatõhusust ja parandada nende sisekliimat. Kõiki Supporting the reconstruction of NOx; SO2; LOÜ; 10 Hoonete renoveerimine Korterelamute rekonstrueerimise toetamine investeeringuid arvesse võttes on eesmärk rekonstrueerida Majanduslik Rakendatud 2015 KredEx apartment buildings* PM2,5; NH3 hinnanguliselt 3,2 miljonit m2 netopinna suuruses korterelamuid. 42  Meetme nimetus 2019. aasta Meetme nimetus 2023. aasta Rakenda Elluviiv Nr õhusaasteainete vähendamise õhusaasteainete vähendamise programmi Meetme nimetuse tõlge Eesmärk ja/või mõjutatav tegevus Õhusaasteaine Meetme liik Staatus -mise üksus programmis ajakohastamisel aasta Meetme eesmärk on toetada väikeelamute täielikku rekonstrueerimist ja vähendada väikeelamute energiatarbimist. Supporting the reconstruction of small NOx; SO2; LOÜ; 11 Eramute rekonstrueerimise toetamine* Eesmärk on rekonstrueerida 80 väikeelamut. Väikeelamutesse Majanduslik Rakendatud 2015 KredEx houses* PM2,5; NH3 tehtavate investeeringutega toetatakse hinnanguliselt 13 000 m2 netopinna energiatõhusaks muutmist ja rekonstrueerimist. Programmi eesmärk on tänavavalgustuse infrastruktuuri Investeeringud tänavavalgustuse Street lighting reconstruction programme NOx; SO2; LOÜ; 12 renoveerimise teel vähendada tänavavalgustuse elektrienergia Majanduslik Rakendatud 2007 KIK rekonstrueerimisprogrammi* investments* PM2,5; NH3 kasutust. Erasektori mitteeluhoonete rekonstrueerimise Supporting the reconstruction of non- Meetme eesmärk on toetada mitteeluhoonete täielikku NOx; SO2; LOÜ; 13 Majanduslik Kavandatud 2025 MKM toetamine residential buildings in the private sector rekonstrueerimist aastaks 2050. PM2,5; NH3 Täiendav kohalike omavalitsuste hoonete Meetme eesmärk on toetada kohalike omavalitsuste hoonete NOx; SO2; LOÜ; 14 Reconstruction of municipal building Majanduslik Kavandatud 2025 MKM rekonstrueerimine täielikku rekonstrueerimist aastaks 2050. PM2,5; NH3 Täiendav keskvalitsuse hoonete Reconstruction of central government Meetme eesmärk on toetada keskvalitsuse hoonete täielikku NOx; SO2; LOÜ; 15 PM2,5; NH3 Majanduslik Kavandatud 2025 MKM rekonstrueerimine buildings rekonstrueerimist aastaks 2050. Täiendav kortereramute rekonstrueerimise Additional reconstruction of apartment Meetme eesmärk on täiendavalt toetada korterelamute NOx; SO2; LOÜ; 16 PM2,5; NH3 Majanduslik Kavandatud 2025 MKM toetamine building täielikku rekonstrueerimist aastaks 2050. Täiendav eramute rekonstrueerimise Additional reconstruction of private Meetme eesmärk on täiendavalt toetada väikeelamute NOx; SO2; LOÜ; 17 PM2,5; NH3 Majanduslik Kavandatud 2025 MKM toetamine houses täielikku rekonstrueerimist aastaks 2050. Investeeringud kasvuhoonete ja köögiviljade Investments into energy saving of Meetme eesmärk on kaasaegse tehnoloogia kasutuselevõtu NOx; SO2; LOÜ; 18 laohoonete energiasäästu ja taastuvenergia greenhouses and vegetable warehouses abil suurendada põllumajanudssektori taastuvenergia osakaalu PM2,5; NH3 Majanduslik Kavandatud 2025 PRIA kasutuselevõtuks and dissemination of renewable energy ja energiasäästu. Meetme eesmärk on suurendada ettevõtete energiasäästu ja Support for making the processing of ressursitootlikkust säästvate tehnoloogiate ja lahenduste Kalalaeva energiatõhususe parendamise ja NOx; SO2; LOÜ; 19 fishery and aquaculture products more kasutuselevõtu kaudu, vähendades samal ajal keskkonnamõju. Maajnduslik Rakendatud 2016 MKM kliimamuutuste leevendamise toetus* PM2,5 energy and resource efficient* Toetatakse energia- või ressursisäästlike lahenduse kasutuselevõttu energia- või ressursiauditi alusel. Meetme eesmärk on toetada energia- ja ressursiauditi läbiviimist. Energia- ja ressursiauditiga määratakse kindlaks Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete Support for making the processing of need investeeringud kalandus- ja vesiviljelustoodete NOx; SO2; LOÜ; 20 käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi fishery and aquaculture products more töötlemises, mis aitavad säästa energiat või vähendada Majanduslik Rakendatud 2019 MKM PM2,5; NH3 tegemise toetus (NIP) energy and resource efficient (NIP) keskkonnamõju, sealhulgas investeeringud jäätmekäitlusesse. Meede suunab ettevõtteid üle minema säästlikumale mõtteviisile ja edendab kulutõhusaid meetmeid. Elamuinvesteeringute fond võimaldab tagada stabiilset rahastamist (laenud, laenutagatised) piirkondades, kus kinnisvara väärtus on madal ja elanike võimalused NOx; SO2; LOÜ; 21 Elamuinvesteeringute fond (NIP) Residential Investment Fund (NIP) Majanduslik Kavandatud 2021 MKM turutingimustel rekonstrueerimist teostada on piiratud. Fond PM2,5; NH3 koondab vahendeid avalikust sektorist, sealhulgas Euroopa Liidu struktuurifondidest, ja erasektorist. Energeetika ja põllumajandus Eesmärk on parandada loomapidamisel tekkinud jäätmete käitlemise süsteeme, toetades uute loomakasvatusrajatiste (sh sõnniku- ja silohoidlate) rekonstrueerimist või ehitamist ning suurendada bioenergiasse investeeringute kaudu Investeeringud põllumajandusettevõtte Investments into improved performance NOx; SO2; LOÜ; 1 taastuvenergia osakaalu ja edendada selle tootmist. Meetme Majanduslik Rakendatud 2015 PRIA tulemuslikkuse parandamiseks* of agricultural holdings* PM2,5; NH3 teine eesmärk on suurendada põllumajandustootjate konkurentsivõimet, et tootjad saaksid oma põllumajandustöö jaoks toetust. Näiteks kasutatakse toetuse abil toodetud bioenergiat talutegevuseks. Eesmärk on läbi materiaalsete investeeringute, millega võivad kaasneda ka immateriaalsed investeeringud, soodustada Põllumajandustootjate materiaalsed ja Material and intangible investments by põllumajandustootmises ressursitõhusust, vältida jäätmete ja NOx; SO2; LOÜ; 2 Majanduslik Kavandatud 2024 PRIA immateriaalsed investeeringud* farmers* heitmete teket, vähendada tootmisest tulenevat PM2,5; NH3 keskkonnamõju ning suurendada loomade heaolu ja bioohutust. 43  Meetme nimetus 2019. aasta Meetme nimetus 2023. aasta Rakenda Elluviiv Nr õhusaasteainete vähendamise õhusaasteainete vähendamise programmi Meetme nimetuse tõlge Eesmärk ja/või mõjutatav tegevus Õhusaasteaine Meetme liik Staatus -mise üksus programmis ajakohastamisel aasta Transport Tarbimisse lubatud bensiini, diislikütuse, biokütuse ja maanteetranspordis kasutatud elektrienergia Biokütuste osakaalu suurendaminene Increasing the share of biofuels in koguenergiasisaldus peab sisaldama lõpptarbimiseks tarnitud NOx; SO2; LOÜ; 1 Regulatiivne Rakendatud 2010 MKM transpordisektoris* transport* biokütuste, biometaani või elektrienergia koguenergiasisaldust PM2,5; NH3 kalendriaasta kaalutud keskmisena aasta lõpuks vähemalt 7,5%. Meetme eesmärk on suurendada biometaani pakkumist turul, Biometaani kasutamise soodustamine Promoting the use of biomethane in NOx; SO2; LOÜ; 2 luues nõudlust taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuste Majanduslik Rakendatud 2015 KIK bussides* buses* PM2,5; NH3 järele ja toetades tanklate ehitamist. Elektri kasutamise soodustamine Promoting the use of electricity in Meetme eesmärk on töötada välja toetussüsteem, mille abil NOx; SO2; LOÜ; Vastu 3 Elektriautode ostutoetus Majanduslik 2015 MKM sõiduautodes* passenger cars* laiendada elektriautodele üleminekuks vajaliku infrastruktuur. PM2,5; NH3 võetud Meede hõlmab toetussüsteemi väljatöötamist, mille abil luua NOx; SO2; LOÜ; 4 Elektri kasutamise soodustamine bussides* Promoting the use of electricity in buses* elektribussidele (sh trollibussidele) üleminekuks vajaliku Majanduslik Rakendatud 2020 KIK PM2,5; NH3 infrastruktuur. Toetuse eesmärk on pakkuda turul alternatiivset kütuseallikat Biometaani kasutamise soodustamine Promoting the use of biomethane in NOx; SO2; LOÜ; 5 (biometaan või biogaas), et asendada diislikütusega Majanduslik Kavandatud 2036 MKM raskeveokites* heavy-duty vehicles* PM2,5; NH3 raskeveokid. Linnatänavate ümberkorraldamine ühistranspordi ja NOx; SO2; LOÜ; Teavitamine; 6 Ökonoomse juhtimise edendamine Säästliku autojuhtimise edendamine* Promotion of economical driving kergliikluse edendamiseks (sh kergliiklusteede rajamine ja Rakendatud 2002 MKM PM2,5; NH3 majanduslik korrashoid). Ruumilised ja maakasutuslikud Reduction of forced movement by Maakasutuse suunamine valglinnastumise ja autosõltuvuse NOx; SO2; LOÜ; Vastu 7 meetmed linnades transpordi Sõiduautoga sundliikumise vähendamine* Regulatiivne 2015 MKM passenger car* vähendamiseks (sunnitud liikuvus). PM2,5; NH3 võetud energiasäästu suurendamiseks Linnatänavate ümberkorraldamine ühistranspordi ja NOx; SO2; LOÜ; Vastu 8 Linnatänavate ümberkorraldamine* Reorganisation of city streets* kergliikluse edendamiseks (sh kergliiklusteede rajamine ja Regulatiivne; 2015 MKM PM2,5; NH3 võetud korrashoid). Mugava ja kaasaegse ühistranspordi arendamine, Development of convenient and modern piletisüsteemide ja uute teenuste arendamine - meede hõlmab NOx; SO2; LOÜ; 9 Ühistranspordi teenuse lisamine Mugav ja kaasaegne ühistransport* Majanduslik Rakendatud 2015 MKM public transport* ühistranspordi kättesaadavuse parandamist, piletisüsteemide ja PM2,5; NH3 uute teenuste arendamist. Meede hõlmab teekasutustasu kehtestamist aja, asukoha, Road usage fees for heavy-duty vehicles keskkonnaaspektide jms alusel. 2017. aasta juunis kiitis NOx; SO2; LOÜ; 10 Raskeveokite teekasutustasud Raskeveokite ajapõhine teekasutustasu* Maksundus Rakendatud 2018 MKM based on time* Riigikogu heaks teekasutustasu sõidukitele, mille täismass PM2,5; NH3 ületab 3500 kg (raskeveokid). Elektriautode ostutoetus on suunatud ettevõtetele ja NOx; SO2; LOÜ; 11 Elektriautode ostutoetus* Electric car purchase support* Majanduslik Rakendatud 2020 KIK üksikisikutele, kellel on suur transpordi vajadus. PM2,5; NH3 Valitsus peab keskkonnasõbralike sõidukite direktiivis Promotion of clean and energy-efficient 2009/33/EÜ sätestatud süsteemi rakendama 24 kuu jooksul, KHS direktiivi ülevõtmine ning riigisektori NOx; SO2; LOÜ; Regulatiivne; Vastu 12 road transport vehicles in public s.o alates augustist 2021. Eesmärk on edendada avalikus 2021 MKM sõidukipargi keskkonnasõbralikuks muutmine PM2,5; NH3 majanduslik võetud procurement* sektoris keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite hankimist. Raudteevõrgu elektrifitseerimine ja Oolemasoleva raudtee elektrifitseerimine ja selle kasutamise NOx; SO2; LOÜ; Vastu 13 Raudtee elektrifitseerimine The railroad electrification* Majanduslik 2021 MKM kasutuse laiendamine laiendamine. PM2,5; NH3 võetud Acquisition of additional passenger NOx; SO2; LOÜ; Vastu 14 Täiendatavate reisirongide soetamine Uute mugavate reisirongide soetamine. Majanduslik 2020 MKM trains* PM2,5; NH3 võetud Raudteeinfrastruktuuri arendamine (sh Rail Developing the railroad infrastructure Meede hõlmab Rail Balticu ehitamist, täiendavate peatuste NOx; SO2; LOÜ; Vastu 15 Majanduslik 2021 MKM Balticu ehitus) (includes the building of Rail Baltic)* lisamist ja kiiruspiirangute tõstmist. PM2,5; NH3 võetud Pilootprojekt hõlmab kogu vesiniku kasutamise ahelat, alates NOx; SO2; LOÜ; Koolitus; Vastu 16 Vesiniku pilootprojekt* Pilot project for hydrogen* tootmisest, transpordist, ladustamisest kuni tarbimiseni 2021 KIK PM2,5; NH3 Tadus võetud ühistranspordis (nt vesinikutaksod). Meede hõlmab Vanasadama ja Ülemiste terminali trammiliini NOx; SO2; LOÜ; 17 Tallinna uued trammiliinid* New tram lines in Tallinn* Majanduslik Rakendatud 2021 MKM loomist. PM2,5; NH3 Siseriikliku parvlaeva muutmine Sisaldab mandri-Eesti ja saarte vahelise parvlaevaliikluse NOx SO2 LOÜ 18 Making a domestic ferry climate neutral* Majanduslik Kavandatud 2027 MKM kliimaneutraalseks* elektrifitseerimist. PM2,5 44  Meetme nimetus 2019. aasta Meetme nimetus 2023. aasta Rakenda Elluviiv Nr õhusaasteainete vähendamise õhusaasteainete vähendamise programmi Meetme nimetuse tõlge Eesmärk ja/või mõjutatav tegevus Õhusaasteaine Meetme liik Staatus -mise üksus programmis ajakohastamisel aasta Täiendavad ruumilised ja maakasutuslikud Additional spatial and land-use measures Majanduslik, Meede hõlmab täiendavaid investeeringuid sõiduautode meetmed linnades transpordi energiasäästu for urban transport energy savings to NOx; SO2; LOÜ; regulatiivne; 19 sundliikumise vähendamiseks, linnatänavate Kavandatud 2023 MKM suurendamiseks ja transpordisüsteemi increase and improve the efficiency of PM2,5; NH3 planeerimine; rekonstrueerimiseks. tõhustamiseks the transport system informatiivne Täiendava siseriikliku parvlaeva muutmine Making additional domestic ferries Hõlmab täiendavalt ühe Eesti mandriosa ja saarte vahel NOx SO2 LOÜ 20 Majanduslik Kavandatud 2035 MKM kliimaneutraalseks climate neutral liikleva parvlaeva üleviimist elektrile. PM2,5 Additional promotion of economical Meede hõlmab säästliku sõidu edendamise meetme täiendavat NOx; SO2; LOÜ; Teavitamine; 21 Täiendav säästliku autojuhtimise edendamine Kavandatud 2025 MKM driving rakendamist. PM2,5; NH3 majanduslik Raskeveokite läbisõidupõhine teekasutustasu Road usage fees for heavy-duty vehicles Meede hõlmab teekasutustasu kehtestamist läbisõidu, NOx; SO2; LOÜ; 22 Maksundus Kavandatud 2031 MKM kehtestamine based on mileage asukoha, keskkonnaaspektide jms alusel. PM2,5; NH3 Meetmega võetakse kasutusele parema veeretakistusega Vehicle tyre pressure and tyre rehvid, mis parandab ka sõidukite aerodünaamikat. Rehvide ja NOx; SO2; LOÜ; 23 Sõidukite rehvid ja aerodünaamika Sõidukite rehvirõhk ja rehvide energiamärgis Informatiivne Adopted 2021 MKM aerodynamics rehvirõhu kontrollimise olulisuse rõhutamiseks täiendatakse PM2,5; NH3 veokijuhtide koolitusmaterjale. Tööstusprotsessid ja lahustid Parim võimalik tehnika on tehnilise arendustegevuse ning selles rakendatavate töömeetodite kõige tõhusam ja kõige Parima võimaliku tehnika (PVT) Implement best available technologies paremini välja arendatud tase. Parim võimalik tehnika on NOx; SO2; LOÜ; 1 Regulatiivne Rakendatud 2013 MoE rakendamine* (BAT)* praktiliselt sobiv heite piirväärtuste ja muude loa nõuete PM2,5; NH3 määramiseks, et vältida, või kui see pole teostatav, siis vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale tervikuna. Põllumajandus Meede hõlmab piirkondlikku veekaitsetoetust, piirkondlikku Majanduslik; Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede Agri-environment-climate measures mullakaitse toetus, keskkonnasõbraliku aianduse toetamine, NOx; LOÜ; PM2,5; koolitus; 1 Rakendatud 2015 PRIA ning selle alameetmed* (including three sub-measures)* kohalikku sorti taimede kasvamise toetus, poollooduslike NH3 teavitamine; koosluste hooldamise toetust. regulatiivne Meetme eesmärgid on mahepõllumajandusliku tootmise arendamine, mahepõllumajandusliku tootmise konkurentsivõime suurendamine, bioloogilise mitmekesisuse NOx; LOÜ; PM2,5; Regulatiivne; 2 Mahepõllumajandus* Organic production* Rakendatud 2015 PRIA ja maastike mitmekesisuse säilitamine ja parandamine, NH3 majanduslik mullaviljakuse ja vee kvaliteedi säilitamine ja parandamine ning loomade heaolu arendamine. Meetme eesmärk on põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori ettevõtjate ning nende töötajate arendamine. Uute teadmiste leviku soodustamisega aidatakse kaasa Knowledge transfer and information biomajanduse arengule ja kohanemisele uute väljakutsetega NOx; LOÜ; PM2,5; Teavitamine; 3 Teadmussiire ja teavitus* Rakendatud 2015 PRIA actions* ressursside säästlikuks kasutamiseks. Meetmega soovitakse NH3 koolitus edendada koolituste/esitluste ja teadlikkuse tõstmise tegevuste korraldamist ning töötubade või ettevõtete külastuste korraldamist ning pikaajalisi programme. Meetme üldeesmärk on aidata kaasa põllumajandusmajapidamiste või -ettevõtete jätkusuutlikule Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte Advisory services, farm management NOx; LOÜ; PM2,5; Teavitamine; 4 majandamisele või tulemuslikkuse tõhustamisele, pakkudes Rakendatud 2015 PRIA juhtimis- ja asendusteenused* and farm relief services* NH3 koolitus põllumajandusega tegelevatele isikutele kvaliteetset nõustamisteenust. Toetust antakse mahepõllumajandusele üleminekut alustavatele ja mahepõllumajandusega tegelevatele Kliima- ja keskkonnakava: NOx; LOÜ; PM2,5; Majanduslik; 5 Eco-scheme for organic farming* ettevõtjatele ning toetuse maksmise aluseks on nende Kavandatud 2023 PRIA mahepõllumajanduse ökokava* NH3 regulatiivne mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva põllumajandusmaa pind. Toetusega soodustatakse põllumaale mittetootlike alade ja NOx; LOÜ; PM2,5; 6 Kliima- ja keskkonnakava: ökoalad* Eco-scheme for ecological focus areas* maastikuelementide rajamist, et aidata kaasa elurikkusele ja Majanduslik Kavandatud 2023 PRIA NH3 mosaiikse maastiku kujunemisele. Kliima- ja keskkonnakava: Support for maintenance of ecosystem Toetatakse mitmekesist põllumajandusmaastikku, NOx; LOÜ; PM2,5; 7 Majanduslik Kavandatud 2023 PRIA ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal* services on agricultural land* maastikuelementide ja looduslike alade säilitamist eesmärgiga NH3 45  Meetme nimetus 2019. aasta Meetme nimetus 2023. aasta Rakenda Elluviiv Nr õhusaasteainete vähendamise õhusaasteainete vähendamise programmi Meetme nimetuse tõlge Eesmärk ja/või mõjutatav tegevus Õhusaasteaine Meetme liik Staatus -mise üksus programmis ajakohastamisel aasta tagada põllumaal põllukahjurite looduslikud vaenlased, kes osutavad looduslikku kahjuritõrje ökosüsteemi teenust. Mullakaitseliselt on selle sekkumise eesmärk süsiniku heitkoguse vähendamine ning muldade orgaanilise süsiniku varu ja turvasmuldade kaitsmine. Kuna kõige suurem orgaanilise süsiniku emissioon põllumajanduses toimub turvasmuldadelt ning kõige suurema orgaanilise süsiniku NOx; LOÜ; PM2,5; 8 Mulla- ja veekaitsetoetus* Soil and water protection support* sisaldusega ja mineraliseerumisele haavatumad on just Majanduslik Kavandatud 2023 PRIA NH3 haritavad turvasmullad, vähendatakse sekkumise abil selliste muldadega põllumajandusmaa harimist ja soodustatakse põllukultuuride aluse maa viimist pikaajalise rohumaa alla ja vastupidi, välditakse rohumaa asemel põllukultuuride kasvatamist. Eesmärk on säilitada kõrge bioloogilise väärtusega püsirohumaid, kus on kujunenud või säilinud looduslik taimestik ja seeläbi tagatud tingimused liigirikkuseks. Support for the maintenance of valuable NOx; LOÜ; PM2,5; 9 Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus* Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus on mõeldud Majanduslik Kavandatud 2024 PRIA permanent grassland* NH3 väljaspool kaitstavaid alasid asuvatele pärandniitudele ja ekspertide poolt väärtuslikuks püsirohumaaks inventeeritud püsirohumaadele. Eesmärk on säilitada pärandniite ehk poollooduslikke kooslusi Support for maintaining semi-natural ja seeläbi liigirikkust kogu põllumajandusmaal. Oluline roll on NOx; LOÜ; PM2,5; 10 Pärandniidu hooldamise toetus* Majanduslik Kavandatud 2023 PRIA grassland* pärandniitudel ka kliimamuutustega kohanemisel ja NH3 orgaanilise süsiniku sidumisel muldadesse. Üldeesmärgiks on tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomade heaolust ja toetada põllumajandustootjaid, kes täidavad loomade heaolu kõrgemaid nõudeid ning parandavad sellega loomade heaolu ja tervist. Lisaks aitab toetus vähendada loomakasvatuse negatiivset keskkonnamõju õhule ja mullale ning suurendada rohumaade elurikkuse säilitamiseks ekstensiivselt karjatatavate loomade hulka seejuures loomade NOx; LOÜ; PM2,5; 11 Loomade heaolu toetus* Animal welfare support* üldarvu ja loomkoormuse tõusu soodustamata. Sekkumise abil Majanduslik Kavandatud 2023 PRIA NH3 toetatakse: piimaveiste ja hobuste keskkonnahoidlikku karjatamist; suuremat pidamispinda sea kohta, sigade söötmisplaani koostamist ja söödalisandite kasutamist ning põrsaste kastreerimise korral anesteesia ja analgeesia kasutamist; alternatiivsüsteemide rakendamist linnukasvatuses, suuremat pidamispinda munakana ja vuti kohta. Sidusa teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) keskmes olev kvaliteetne teadmussiire ja nõuandeteenus on oluline põllumajanduse ja toidusektori jätkusuutlikuks Support for the development of Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arenguks ja aitab tõsta sektori ettevõtete konkurentsivõimet, NOx; LOÜ; PM2,5; Teavitamine; 12 knowledge transfer and advisory services Kavandatud 2023 PRIA (AKIS) arendamise toetus* luues täiendavaid võimalusi põllumajanduse ja NH3 koolitus (AKIS)* maapiirkondade elu kaasajastamiseks, edendades ja jagades teadmisi, toetades innovatsiooni ja digiüleminekut ning ergutades nende kasutuselevõttu. Meede aitab suurendada teadlikkust kliima, selle muutuste ja NOx; LOÜ; PM2,5; Teavitamine; 13 Nõuandetoetus* Support for Advisory Services* Kavandatud 2024 PRIA põllumajanduse vastastikusest mõjust. NH3 koolitus Põllumaast ja püsikultuuride alusest maast peab vähemalt 50 protsenti olema talvise taimkatte all. Talviseks taimkatteks Minimaalne taimkate, et vältida katmata loetakse 1. novembrist kuni 31. märtsini põllumaal olevad NOx; LOÜ; PM2,5; 14 Cover crops* Regulatiivne Kavandatud 2023 PRIA mulda kõige kriitilisematel perioodidel* põllumajanduskultuurid, sealhulgas vahekultuurid, kõrretüü ja NH3 taimejäänused. Erandina on talvise taimkatte nõue aiandustootjatel 30%. 46  Meetme nimetus 2019. aasta Meetme nimetus 2023. aasta Rakenda Elluviiv Nr õhusaasteainete vähendamise õhusaasteainete vähendamise programmi Meetme nimetuse tõlge Eesmärk ja/või mõjutatav tegevus Õhusaasteaine Meetme liik Staatus -mise üksus programmis ajakohastamisel aasta Meede hõlmab metoodika väljatöötamist, auditi meeskonna koolitust ning auditite läbiviimist. Auditite raames hinnatakse NOx; LOÜ; PM2,5; Vastu 15 Auditid suuremates põllumajandusettevõtetes* Audits in large agricultural holdings* Majanduslik 2023 MeM ettevõtete praegust olukorda ning pakutakse välja peamised NH3 võetud meetmed olukorra parandamiseks. Meetme alt plaanitud uuringud ja pilootprojektid võimaldaks erinevate põllumajanduspraktikate ja tehnoloogiate kliimamõju täpsemalt hinnata ning koostada riigispetsiifilised heitefaktorid. See on eelduseks mitmete põllumajanduse meetmete ja ka EL ÜPP meetmete tõhusaks kujundamiseks ja NOx; LOÜ; PM2,5; 16 Uuringud ja pilootprojektid* Studies and pilot projects* Teadus Rakendatud 2021 MeM rakendamiseks, kuna meetmete mõju saab Eesti NH3 kliimapoliitika kohustuste täitmisel arvesse võtta vaid juhul, kui seda saab KHG inventuuris kajastada. Samuti saaks välja töötada prognoosimudeli, mille alusel prognoosida loomade arvu põllumajandussektoris ja väetise kasutust 10a vaatega. Keskkonnasõbraliku majandamise toetus on laiapõhjaline Seadusandlus; sekkumine, millega toetatakse praktikaid, mis aitavad teavitamine; Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik vähendada survet pinna- ja põhjaveele ning inimese tervisele NOx; LOÜ; PM2,5; 17 Environmentally friendly management* majanduslikud Kavandatud 2023 PRIA majandamine* ning toetavad elurikkuse säilimist ja suurenemist. Sekkumine NH3 stiimulid; koosneb põhitegevuse nõuetepaketist ja sellele lisaks haridus valitavatest lisategevustest. Eesmärk on aidata kaasa bioressurssidele suurema Investments in exploitation of majandusliku lisandväärtuse loomisele, teadus- ja NOx; LOÜ; PM2,5; 18 Investeeringud bioressursside väärindamisse* Majanduslik Kavandatud 2023 PRIA bioresources* arendustegevuse ning innovatsioonivõimekuse suurendamisele NH3 ning heitkoguste vähendamisele. Mineraalväetiste kasutamisest tekkinud Mineraalväetiste asendamine orgaaniliste Replacing mineral fertilizers with Mineraalväetiste kasutamisest tekkinud ammoniaagi NOx; LOÜ; PM2,5; 19 ammoniaagi heitkoguste piiramine, Teavitamine Rakendatud 2020 MeM väetistega* organic fertilizers* heitkoguste piiramine kasutades väetiste kiiret muldaviimist. NH3 kasutades väetiste kiiret muldaviimist Vähesaastavad Heitkoguste vähendamise potentsiaal avaldub kaetud Vastu 20 sõnnikulaotustehnoloogiad: Sõnnikukäitluse parendamine Improvement of manure management sõnnikuhoidlate oluliselt madalamas NH3 heitkoguses NH3 Majanduslik 2023 MeM võetudd vedelsõnniku sisestuslaotus võrreldes katmata või loodusliku koorikuga hoidlatega. Jäätmed Ladestatavate biolagunevate jäätmete koguse Meetme keskmes on olmejäätmete ringlussevõtu mahu Limiting the percentage of biodegradable protsendiline piiramine ja jäätmematerjalide suurendamine, sealhulgas biolagunevate jäätmete NOx; LOÜ; SO2; 1 waste going to landfill and increasing the Regulatiivne Rakendatud 2014 KeM korduskasutusse ja ringlusse võtmise mahu ringlussevõtu suurendamine ja biolagunevate jäätmete NH3 reuse and recycling of waste materials* suurendamine* osakaalu vähendamine prügilates. Promoting the prevention and reduction Jäätmetekke ennetamise ja vähendamise Meetme eesmärk on parandada Eesti majanduse of waste generated, including the NOx; LOÜ; SO2; Regulatiivne; 2 propageerimine, sh jäätmete ohtlikkuse ressursitõhusust ja edendada jäätmetekke vältimist, et Rakendatud 2014 KeM environmentally sound management of NH3 teavitamine vähendamine* vähendada negatiivset mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. waste* Reducing environmental risks arising Eesmärk on täiendada ohtlike jäätmete käitlemisel Jäätmetest tingitud keskkonnaohtude NOx; LOÜ; SO2; 3 from waste, improvement of monitoring kasutatavate meetodite ulatust ja vähendada jäätmete Teavitamine Rakendatud 2014 KeM vähendamine, seire ja järelvalve tõhustamine* NH3 and supervision* kõrvaldamisega seotud keskkonnariske. Eesmärk on edendada säästvate tootmis- ja tarbimismudelite NOx; LOÜ; SO2; 4 Ohutu materjaliringluse suurendamine* Circular material use rate* Regulatiivne Rakendatud 2021 KeM kasutuselevõttu ja materjalide ringlussevõtu parandamist. NH3 *Meede on arvestatud BAU prognooside stsenaariumis (ilma märgistuseta meedet on arvestatud ÕVP prognooside stsenaariumis) NIP – "not included in projections" – Lisaks kavandatud meetmetele on meetmeid, millel on kas otsene mõju õhusaasteainete heitkogustele või mis toetavad BAU=ÕVP meetmete rakendamist, kuid mis on arutlusel ja seetõttu ei ole neid prognoositud stsenaariumites arvesse võetud. 47  Kinnitatud keskkonnaministri XX.03.2023. a käskkirjaga nr XX Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi ajakohastamine LISA I ÕHUSAASTEAINETE PIIRIÜLENE KAUGLEVI Tallinn 2023 SISUKORD Lühendid, selgitused .................................................................................................................. 3 1. Kokkuvõte ...................................................................................................................... 4 2. Sissejuhatus .................................................................................................................... 5 3. Hajumisarvutuste kirjeldus ............................................................................................ 5 4. Valdkondade koosmõju eesti välisõhu kvaliteedile ....................................................... 8 4.1. VALDKONDADE KOOSMÕJU SAASTEAINETE KONTSENTRATSIOONID.......................... 10 5. Piiriülene õhusaaste...................................................................................................... 14 6. Õhusaaste trendid eestis ............................................................................................... 15 6.1. VALDKONDADE KOOSMÕJU SAASTEAINETE KONTSENTRATSIOONID.......................... 17 2 LÜHENDID, SELGITUSED ÕVP vähendamismeetmetega stsenaarium ÕPV õhukvaliteedi piirväärtus ÕPV1 õhukvaliteedi piirväärtus 1h ÕPV24 õhukvaliteedi piirväärtus 24h ÕPVa õhukvaliteedi piirväärtus 1a PRIA Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet EMEP European Monitoring and Evaluation Program KOTKAS2020 Keskkonnaagentuuri välisõhusaasteallikate infosüsteemis olevate keskkonnaluba omavate heiteallikate andmebaas Õhusaasteained LOÜ mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid NH3 ammoniaak NOx lämmastikoksiidid NO2 lämmastikdioksiid PM2,5 eriti peened osakesed läbimõõduga alla 2,5 µm PM10 peened osakesed läbimõõduga alla 10 µm SO2 vääveldioksiid 3 1. Kokkuvõte Käesolevas aruandes käsitleti ajakohastatud õhusaasteainete vähendamise programmi ÕVP stsenaariumi meetmete rakendamise potentsiaalset mõju ja efektiivsust välisõhu saastatusele Eestis. Selleks kasutati erinevaid heiteallikate andmebaase, 2022. aasta õhusaasteainete inventuuris raporteeritud heitkogused1 ning Airviro modelleerimiskeskkonna Euleri võrgustikmudelit2. Modelleerimine teostati viie saasteaine (SO2, NOx, PM2,5, NH3 ja LOÜ) ning kuue erineva valdkonna (energeetika, tööstus, transport, lahustid, jäätmed ja põllumajandus) kohta. Modelleerimise väljundiks on hajuvuskaardid, mis näitavad saasteainete võimalikku hajumist ning kõrgeimate saastetasemete tekkekohti. Prognoosarvutused on tehtud eeldusel, et ajas muutub ainult summaarne heitkogus ning ei muutu selle heitkoguse protsentuaalne jagunemine valdkonnasiseselt üksikute heiteallikate vahel. Ühtlasi eeldatakse, et olulisemate heiteallikate asukohad ei muutu. Kõige suurema saastekoormusega valdkond on energeetika, mis domineerib SO2, NOx, LOÜ ja PM2,5 heidete osas. Transpordi valdkonna osakaal on suur NOx, lahustite valdkonnal LOÜ ning põllumajanduse valdkonnal NH3 heidete korral. Jäätme ja tööstuse valdkond on üle-Eestilises skaalas pigem marginaalse tähtsusega ning omavad suuremat mõju lokaalsel tasandil vahetult heiteallikate ümbruses. Erinevate valdkondade prognoositav saastekoormus ning selle mõju välisõhu kvaliteedile sõltub eelkõige planeeritavate ÕVP stsenaariumi meetmete rakendumise ulatusest ja efektiivsusest, mis on eriti oluline transpordi, energeetika ja põllumajanduse valdkonna jaoks. Parim tulemus saavutatakse meetmete komplekssel rakendamisel võimalikult laias ulatuses kõigis valdkondades. Kuna prognoosarvutused on tehtud eeldusel, et meetmeid rakendatakse kõigis valdkondades maksimaalselt, siis meetmete valikuline rakendamine vähendab ka nende mõju välisõhu saastatusele tulevikus. 1 National emissioon inventories 2022 (1990-2020) [www] https://cdr.eionet.europa.eu/ee/eu/nec_revised/inventories/envyjarhq/ 2 Airviro modelleerimiskeskkonna kirjeldus [www] https://www.airviro.com/airviro/aqm/ 4 2. Sissejuhatus Käesolev aruanne on koostatud teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi ajakohastamise (edaspidi õhusaasteainete vähendamise programm) lisana (lisa I). Riikliku õhusaaste kontrolli programmi ajakohastamise raames mudeldati valdkondade koosmõju Eesti välisõhu kvaliteedile lähtuvalt õhusaasteainete prognooside tulemustest. Õhusaasteainete piiriülese kauglevi hinnang kirjeldab riigisiseste ja naaberriikide heiteallikate võimalikku mõju välisõhu saastatusele Eestis 2030 aastal, juhul kui õhusaaste vähendamise programmis toodud meetmed rakenduvad vastavalt planeeritud tegevusele täies mahus. Õhusaasteainete vähendamise programmi ajakohastamise hetkel on 2020 aasta heitkogused kaetud õhusaasteainete inventuuriga ning need heitkogused on kasutusel prognooside baasaastana. 3. Hajumisarvutuste kirjeldus Saasteainete hajumisarvutused teostati Eesti Õhukvaliteedi Juhtimissüsteemi Airviro modelleerimiskeskkonna Euleri mudeliga, mis on kooskõlas keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” (§16 lõige 23). Euleri advektsioon - diffusiooni võrrandi kohaselt leitakse saasteainete leviku ajaline muutus fikseeritud diskreetsete ruumiosade ehk võrgustiku jaoks. Mudelis põhinevad turbulentsed dispersiooniparameetrid sarnasuse teoorial. 3D tuuleväljad arvutatakse dünaamilise diagnostilise tuulemudeliga, milles võetakse arvesse topograafiat ja muid pinnaomadusi. Euleri mudelit kasutatakse peamiselt meso- või makroskaala hajumisarvutustes, mille üheks näiteks on EMEP mudel, kus saasteainete levikut arvutatakse üle Euroopa. Ühe ruumiosa ehk võrgusilma suurus oli käesolevas töös 1x1 km, st saasteainete arvutuslikud maapinnalähedased (2 m kõrgusel maapinnast) kontsentratsioonid on esitatud 1 km2 kohta. Hajumisarvutused teostati 1 h resolutsiooniga, st iga võrguosa jaoks arvutati 8760 h tulemust, millest võetakse 1 h puhul arvesse maksimaalne. 24 h kohta teostatakse 8760 h tulemuse keskmistamine 24 h sammuga, st iga võrguosa jaoks saadakse 365 tulemust, millest kaardile kantakse 24 h maksimaalne. 1 a jaoks arvestatakse 8760 h keskmist tulemust. Meteoroloogilised andmed mudeli sisendina pärinevad neljast meteomastist, mis asuvad Aseris, Tallinnas, Külitses ja Uulus. Välisõhu saastetasemete arvutuslik hinnang sisaldab andmeid nii paiksete-, liikuvate-, kui hajusheiteallikate heidete kohta erinevatelt tegevusaladelt. Heiteallikate summaarsed heitkogused moodustuvad SNAP klassifikaatori4, Keskkonnaagentuuri välisõhusaasteallikate infosüsteemis olevate keskkonnaluba omavate heiteallikate 2020. aasta andmebaasi (edaspidi KOTKAS2020) ja Eesti Õhukvaliteedi Juhtimissüsteemis olevate keskkonnaluba mitteomavate ning hajusallikate nagu kohtkütte ja liikluse andmebaaside põhjal. 3 Keskkonnaministri määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord”. RT I, 08.12.2017, 7 [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016062?leiaKehtiv (28.02.2019) Õhukvaliteedi arvutuslikuks hindamiseks võib kasutada Gaussi, Euleri, Lagrangeani või muudel samaväärsetel algoritmidel põhinevat arvutusprogrammi, mis: 1) võimaldab arvutada ühe tunni, ööpäeva ja aasta keskmiseid õhukvaliteedi tasemeid ning 8 tunni libisevat keskmist õhukvaliteedi taset; 2) võimaldab protsentiilide arvutamist vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud määruses toodud piirväärtuse lubatud ületamiste arvule. 4 SNAP klassifikaator, Keskkonnaagentuur, Tallinn, 2014 [www] https://keskkonnaamet.ee/media/1312/download (07.03.2023) 5 Valdkondade lõikes jagunevad andmebaasid järgmiselt: 1. Põllumajanduse valdkond – PRIA loomakasvatushoonete 2020. aasta kaardikiht ning põllumassiivide kaardikiht. Heitkogused pärinevad 2022. aastal esitatud õhusaasteainete inventuurist ja ajakohastatud õhusaasteainete vähendamise programmi prognoosarvutustest. 2. Transpordi valdkond – Eesti Õhukvaliteedi Juhtimissüsteemi tarkvara Airviro liiklusandmebaas, mis põhineb reaalsetel liiklusloenduse andmetel. Heitkogused pärinevad 2022. aastal esitatud õhusaasteainete inventuurist ja ajakohastatud õhusaasteainete vähendamise programmi prognoosarvutustest. 3. Kohtküte (kodumajapidamised) – kodumajapidamiste põletusseadmed on hajusheiteallikad, mille saasteainete heitkoguste territoriaalsel jaotamisel võetakse kodumajapidamiste asukohtade määratlemisel aluseks ehitusregister ja katastriüksuste kaardikiht (koduahjude lokaliseerimiseks). Ehitusregistri andmed sisaldavad infot eramute asukoha (katastriüksuse tunnuse täpsusega), tüübi, pinna ja küttesüsteemi kohta. Katastriüksuse kaardikiht võimaldab asukoha lokaliseerida. Heitkogused pärinevad 2022. aastal esitatud õhusaasteainete inventuurist ja ajakohastatud õhusaasteainete vähendamise programmi prognoosarvutustest. 4. Energeetika, tööstuse ja lahustite valdkond – KOTKAS2020, mis sisaldab infot välisõhu saasteluba omavate käitiste heiteallikate ning nende parameetrite kohta. Hajusallikate mõju tööstuse ja lahustite valdkonnas arvestatakse heitkoguste territoriaalse jaotamise kaudu, mille algandmetena on kasutusel elanike tihedus 1 km2 kohta5. Heitkogused pärinevad 2022. aastal esitatud õhusaasteainete inventuurist ja ajakohastatud õhusaasteainete vähendamise programmi prognoosarvutustest. 5. Jäätme valdkond– KOTKAS2020, mis sisaldab infot välisõhu saasteluba omavate käitiste heiteallikate ning nende parameetrite kohta. Heitkogused pärinevad 2022. aastal esitatud õhusaasteainete inventuurist ja ajakohastatud õhusaasteainete vähendamise programmi prognoosarvutustest. Modelleerimistulemuste valideerimiseks kasutati välisõhu seirejaamade andmeid ning vajadusel automaatset korrigeerimisalgoritmi. Hajumisarvutuste tulemuste kaartide väärtusvahemike leidmiseks kasutatakse "Jenks'i Natural Breaks" ehk loomulike vahemike algoritmi, mis mille kohaselt on vahemike vaheline varieeruvus maksimaalne ja väärtusvahemiku sisene varieeruvus minimaalne. Lisaks riigisiseste heiteallikate mõjule iseloomustatakse ka piiriülest õhusaastet Copernicuse6 kaudu, milles kasutatakse Tallinna seirejaamade andmeid ning EMEPi võrgustiku MSC-West aruandeid7, kus leiavad käsitlust Eesti taustaaladel (Vilsandi, Lahemaa, Saarejärve) mõõdetud saasteainete sisaldused iseloomustavad muu hulgas kaugkandega Eestisse kandunud õhusaasteainete kogust. Neist kaks esimest taustajaama kuuluvad ka saasteainete kaugkande seire ehk rahvusvahelise EMEP programmi (European Monitoring and Evaluation Program) seirevõrgustikku, olles vastavalt I ja II taseme seirejaam8. Nende jaamade mõõtmistulemusi kasutatakse üle-Euroopaliste õhusaaste mudelite valideerimisel, mille põhjal modelleeritakse saastekoormusi ja õhukvaliteeti põhja poolkeral. Piiriülese õhusaaste, st naaberriikidest Eestisse kandunud õhusaaste, protsentuaalne osakaal erinevate riikide lõikes on kajastatud EMEP dokumendis "Transboundary air pollution by sulphur, nitrogen, ozone and particulate matter in 2020"9. 5 Statistikaameti andmebaas, kaardirakendus [www] https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR (06.03.2023) 6 Copernicus, annual statistics, [www] https://policy.atmosphere.copernicus.eu/yearly_statistics.php?=&dmin=2020-01-01&dmax=2020-12-31 7 EMEP publications from MSC-W [www] https://www.emep.int/mscw/mscw_publications.html 8 Eesti Õhukvaliteedi juhtimissüsteem [www] http://www.ohuseire.ee/ 9 The European Monitoring and Evaluation Programme (EMEP) [www] https://www.emep.int/publ/reports/2022/Country_Reports/report_EE.pdf 6 Saasteainete leviku ning tulevikustsenaariumite ehk heitevähendamise meetmete rakendumise stsenaariumite (edaspidi ÕVP) kaardistamine teostatakse viie saasteaine kohta, milleks on SO2, NOx, LOÜ, PM2,5, NH3, ning kuue erineva valdkonna koosmõju kohta, milleks on põllumajandus, transport, energeetika, tööstus, lahustid ja jäätmed. Modelleerimistulemused kanti kaardile, mis näitab saasteainete hajumist maapinnalähedases õhukihis ning kõrgeimate kontsentratsioonide võimalikke tekkepiirkondi Eesti lõikes, st riigisiseste heiteallikate mõju välisõhu kvaliteedile riigi territooriumil ja prognoositavate näitajate vastavust Keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid” 10 lisas 1 nimetatud õhukvaliteedi piirväärtustele. Prognoosarvutused on teostatud eeldusel, et ajas muutub ainult summaarne heitkogus ning ei muutu selle heitkoguse protsentuaalne jagunemine valdkonnasiseselt üksikute heiteallikate vahel. Ühtlasi eeldatakse, et olulisemate heiteallikate asukohad ei muutu. Modelleerimine teostatakse vastavalt saasteainetele kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtustele (ÕPV), st kui saasteainele kehtib 1 h piirnorm (ÕPV1), siis on hajuvuskaartidel toodud saasteaine 1 h maksimaalsed kontsentratsioonid. Tabelis 3.1 on toodud õhukvaliteedi piirväärtused (ÕPV)11, mille alusel hinnatakse saasteainete heidete vähendamismeetmete efektiivsust õhukvaliteedi seisundi muutumisel. Ammoniaagile (NH3) kehtib piirväärtuse asemel aasta keskmine sihtväärtus 8 µg/m3, mis on kehtestatud ökosüsteemide kaitseks, kuna keskkonnarisk avaldub ammoniaagi puhul selliste väikeste sisalduste juures, mis inimese tervisele riski veel ei kujuta12. Prognoositavate saastetasemete hindamiseks kasutatakse LOÜ puhul 1 h piirväärtust 5000 µgC/m3. NOx moodustub keskmiselt 50% ulatuses NO2-st ning arvutuslike kontsentratsioonide hindamiseks kasutatakse indikaatorina NO2 1 tunni ja 1 a piirväärtust, mis on vastavalt 200 µg/m3 ja 40 µg/m3. Tabel 3.1. Õhukvaliteedi piirväärtused (ÕPV) Lubatud ületamiste arv Saasteaine Õhukvaliteedi piirväärtus (ÕPV) aastas ÕPV1 = 350 µg/m3 24 SO2 ÕPV24 = 125 µg/m3 3 PM2,5 ÕPVa = 25 µg/m3 - NH3 1 a sihtväärtus = 8 µg/m3 - ÕPV1 = 200 µg/m3 13 18 NOx ÕPVa = 40 µg/m3 - LOÜ ÕPV1 =5000 µgC/m3 - 10 Keskkonnaministri määrus nr 75 “Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”. RT I, 29.12.2016, 44. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044?leiaKehtiv (07.03.2023) 11 Keskkonnaministri määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”, Lisa 1 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, teavitamis- ja häiretasemed ning kriitilised tasemed" [www] https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/2201/6044/KKM_m75_lisa1.pdf# (07.03.2023) 12 Keskkonnaministri määruse „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ eelnõu seletuskiri [www], https://www.envir.ee/sites/default/files/ohukval_piir_sk_2112-1.pdf (07.03.2023) 13 NO2 piirväärtused. Lämmastikoksiididest (NOx) moodustab NO2 keskmiselt 50% 7 4. Valdkondade koosmõju Eesti välisõhu kvaliteedile Valdkondade koosmõju arvutuste tegemisel lähtuti antud aruande eelnevas peatükis mainitud heitkoguste andmebaasidel ning teostati saasteainete hajumisarvutused. Saasteainete heidete vähenemise mõju välisõhu saastatusele oleneb eelkõige, milliste valdkondade lõikes heited kõige enam vähenevad ning kui suur on nende valdkondade osakaal Eesti kontekstis summaarselt (Joonis 4.1 ja Joonis 4.2). NOx heite vähenemine 2030 aastaks on prognooside kohaselt suurim transpordi ning energeetika valdkonnas. Mõlemad valdkonnad kokku moodustavad keskmiselt 99% kogu NOx heitest Eestis, mis tähendab, et neist valdkondadest tingitud NOx heite vähenemine mõjutab oluliselt NOx üldiseid saastetasemeid välisõhus. SO2 puhul on oluline ainult energeetika valdkond, kuna sealt pärineb orienteeruvalt 99% SO2 heitest. LOÜ puhul on olulisi valdkondi kaks, nendeks on energeetika ning lahustite valdkond, mille osatähtsus kogu LOÜ heitest on vastavalt keskmiselt 50% ja 30%. PM 2,5 osas domineerib peamise heiteallikana energeetika valdkond, moodustades 2030. aastaks ca 80% kogu PM2,5 heitest. NH3 heide pärineb ligi 90% ulatuses põllumajandusest. Joonis 4.1. Valdkonnaülene õhusaasteainete BAU stsenaariumi prognoos, kt Joonis 4.2. Valdkonnaülene õhusaasteainete ÕVP stsenaariumi prognoos, kt 8 Joonisel 4.3 – 4.16, peatükis 4.1 on toodud võrdlusaasta (2005) modelleerimistulemused ning saastetasemete tulevikuprognoos aastaks 2030, arvestades õhusaasteainete vähendamise programmi ÕVP stsenaariumi rakendumisega kaasnevat summaarse heite muutust Eestis. SO2 1 h maksimaalsed kontsentratsioonid koonduvad Ida-Virumaale, jäädes 2005 ja 2030. aastal vastavalt vahemikku 350–514 µg/m3 ja 25–108 µg/m3. Kuigi ka PM2,5 puhul on domineerivaks energeetika valdkond, siis erinevalt SO2-st omavad PM2,5 heite puhul suuremat kaalu kohalikud katlamajad ning hajusallikad, milleks on kodumajapidamised. Teistest valdkondadest mõjutab PM2,5 saastetasemeid mõnevõrra ka transpordi ning tööstuse valdkond, mistõttu on PM2,5 hajuvusmuster erinev SO2 hajumisest. PM2,5 ühe aasta arvutuslikud keskmised kontsentratsioonid olid kõrgeimad linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare jt), olles 2005 ja 2030. aastal vastavalt vahemikus 25–37 µg/m3 ja 4,2- 17,3 µg/m3. NH3 modelleeritud 1 a keskmised kontsentratsioonid olid kõrgeimad Viljandi maakonnas Viiratsi lähedal, jäädes nii 2005. aastal kui tulevikuprognoosides 15 µg/m3 piiresse. Ülejäänud Eestis jäid 1 a keskmised NH3 kontsentratsioonid madalamaks kui kriitiline tase 8 µg/m3. NOx saastetasemed olid kõrgeimad linnades eelkõige transpordi valdkonna ja kohalike katlamajade ning Ida-Virumaal lisaks ka elektrijaamade ja energeetikatööstuse mõjul. NOx 1 h maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid olid 2005 ja 2030. aastal vastavalt vahemikus 722–1660 µg/m3 ja 350–570 µg/m3. Modelleerimistulemused näitavad seega ka võimalikke NO2 piirväärtuse ületamisi Tallinnas. Seiretulemused seda aga ei kinnita, mistõttu on eelkõige transpordi valdkonna õhusaasteainete inventuuri heidete arvutamise meetod vaja üle vaadata ning vajadusel korrigeerida. LOÜ heite arvutuslik hajumine näitas maksimaalsete saastetasemete koondumise linnades peamiselt kohalike katlamajade, lahustite valdkonnas olevate ettevõtete, transpordi ning tööstuste mõjul. LOÜ 1 h maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid olid 2005 ja 2030. aastal vastavalt vahemikus 1110–3360 µgC/m3 ja 755–2230 µg/m3. Arvutustulemuste põhjal võis õhukvaliteedi piirväärtuste ületamisi esineda kõikide valdkondade koosmõjus 2005. aastal SO2, PM2,5, NH3 ja NO2 puhul. SO2 ületmised esinesid Ida-Virumaal, põhjuseks energeetika valdkonna suur mõju, PM2,5 ja NOx ületamised esinesid valdavalt Tallinnas, põhjuseks suur liikluskoormus ning NH3 ületamised olid valdavalt Viljandimaal, põhjuseks intensiivne põllumajandus. 2030. aastal näitavad prognoosarvutused võimaliku piirväärtuse (200 µg/m3) ületamist NO2 kohta eelkõige Tallinnas. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et NOx moodustub keskmiselt 50% ulatuses NO2-st. Kuna NOx modelleerimistulemuste valideerimine riiklike seirejaama tulemustega näitas olulist erinevust modelleeritud ja mõõdetud kontsentratsioonide vahel, siis tõenäoliselt on transpordi valdkonna NOx heide ülehinnatud ning heidete arvutamise metoodika vajab muutmist või täpsustamist, sellest tulenevalt on ka summaarne NOx saastetase tõenäoliselt madalam kui prognoosarvutused näitavad. NH3 sisaldus välisõhus võib tulevikus hoolimata heite vähenemisest olla 1 a sihtväärtuse (8 µg/m3) piirimail ning üksikutes piirkondades (eelkõige intensiivse põllumajandusega piirkondades) seda ka ületada. 9 4.1. Valdkondade koosmõju saasteainete kontsentratsioonid Joonis 4.3. Valdkondade koosmõju: SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 Joonis 4.4. Valdkondade koosmõju: SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 Joonis 4.5. Valdkondade koosmõju: SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 Joonis 4.6. Valdkondade koosmõju: SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 Joonis 4.7. Valdkondade koosmõju: PM2,5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 Joonis 4.8. Valdkondade koosmõju: PM2,5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 Joonis 4.9. Valdkondade koosmõju: NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 Joonis 4.10. Valdkondade koosmõju: NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 11 Joonis 4.11. Valdkondade koosmõju: NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 Joonis 4.12. Valdkondade koosmõju: NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 Joonis 4.13. Valdkondade koosmõju: NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 Joonis 4.14. Valdkondade koosmõju: NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030 12 Joonis 4.15. Valdkondade koosmõju: LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 Joonis 4.16. Valdkondade koosmõju: LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030 13 5. Piiriülene õhusaaste Saasteainete levik välisõhus on piiriülene, mistõttu mõjutab Eesti välisõhu kvaliteeti ka naaberriikides toimuv ning vastupidi. Kaugkandega saabuv saastevoog võib sageli lokaalse saastega kombineerudes põhjustada piirväärtuste ületamisi kohalikul tasemel. Teiste riikide või piirkondade mõju saab iseloomustada kas kaudselt, kasutades EMEP dokumendis " Transboundary air pollution by sulphur, nitrogen, ozone and particulate matter in 2020"14 toodud teavet naaberriikidest pärit saasteainete osakaalude kohta, või otseselt, kus piiriülese õhusaaste mõju hinnatakse taustajaamades, milleks on Lahemaa, Saarejärve ning Vilsandi, mis on parimaks indikaatoriks piiriülese saaste leviku hindamisel. Lisaks hinnati piiriülese õhusaaste osakaalu Tallinna linnas, kasutades selleks Copernicuse15 mudeleid (EMEP ja LOTOS-EUROS). 2020 aastal (Joonis 5.1) oli PM10 aastakeskmisest tasemest ligikaudu 38% looduslikku päritolu, ligikaudu 23% oli kohalikku päritolu, muud Eesti piirkondlik mõju ca 9,7% ning välisriikidest oli suurim mõjutaja Poola (9,4%), millele järgnes Saksamaa (6,4%) ning Soome (3,9%). Joonis 5.1. PM10 saasteallikate osakaalud Tallinnas 2020 aastal 14 The European Monitoring and Evaluation Programme (EMEP), [www] https://www.emep.int/publ/reports/2022/Country_Reports/report_EE.pdf 15 Copernicus, annual statistics, [www] https://policy.atmosphere.copernicus.eu/yearly_statistics.php?=&dmin=2020-01-01&dmax=2020-12-31 2022 aastal (Joonis 5.2) moodustas PM10 aastakeskmisest tasemest ca 18% lokaalsed saasteallikad + ca 8% ülejäänud Eesti mõju ning looduslike saasteallikate osakaal oli ca 21,3% ning suurima mõjuga oli täpsemalt määratlemata saasteallikad (27,2%). Antud andmetele tuginedes on märgata kohalike saasteallikate mõju vähenemine PM10 saastetasemete tekitamise osas, mis omakorda leiab kinnitust ka välisõhus pikaajaliste seireandmete põhjal (vt aruande peatükk 6, PM10 seireandmed linnades). Joonis 5.2. PM10 saasteallikate osakaalud Tallinnas 2022 aastal 6. Õhusaaste trendid Eestis Iga-aastaselt antakse Eestis välja välisõhu seire aastaaruannet, mis muuhulgas käsitleb ka õhusaaste trende aastate lõikes Põhja- ja Lõuna-Eestis ning eraldi ka Ida-Virumaal16. Käesolevas peatükis kirjeldataksegi olulisemate õhusaasteainete sisalduste muutusi välisõhus viimase 10 aasta jooksul. LOÜ kontsentratsioone pidevalt üheski riiklikus seirejaamas ei mõõdeta. Joonisel 6.1 – 6.4 on toodud mõningate saasteainete keskmised kontsentratsioonid aastate lõikes, iseloomustades saastetasemete kõikumist välisõhus. Üldiselt on täheldatav välisõhu kvaliteedi oluline paranemine võrreldes 2005. aastaga, valdavalt on saasteainete sisaldused välisõhus vaadeldud aastatel langustrendis või stabiilsel tasemel, kus kõikumine on maksimaalselt paari µg/m3 piires. 2022. aasta mõõtmistulemused näitasid NO2 ja CO aastakeskmise kontsentratsiooni langust Ida- Virumaal, lisaks langes lämmastikdioksiidi sisaldus Tallinnas kesklinnas ja Õismäel, CO sisaldus Tallinnas pigem tõusis. Mõõdetud saastetasemed on kogu Eestis üldiselt madalad ning õhukvaliteedi piirväärtuseid ei ohusta. Vääveldioksiidi sisaldus õhus langes eelmise aastaga võrreldes Kohtla-Järvel, Narvas ja Tallinna kesklinna seirejaamas ning tõusis Tartus ning Tallinnas Õismäel ja Põhja-Tallinnas. Osooni aastakeskmised kontsentratsioonid linnades olid madalamad kui eelmisel seireaastal. Kokku mõõdeti Tallinna seirejaamades 6 sihtväärtusest kõrgemat kontsentratsiooni, ülejäänud linnades 16 Välisõhu kvaliteedi seire 2022, K. Saare, 2022 15 sihtväärtuse ületamisi ei esinenud. Osooni aastakeskmine sisaldus tõusis Saarejärvel, samas sihtväärtuse ületamised leidsid aset Vilsandil ja Lahemaal, vastavalt 5 ja 3 korda. Peenosakeste aastakeskmine sisaldus tõusis eelmise aastaga võrreldes Tartus ja Tallinnas Õismäel. 2022. aastal mõõdeti ööpäevakeskmise piirväärtuse ületamisi Tallinnas Kesklinnas 6, Põhja- Tallinnas 4 ja Õismäel 1, Kohtla-Järvel 1 ning Tartus 5. Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike aastakeskmine sisaldus, mida iseloomustab benso(a)püreeni sisaldus, langes eelmise aastaga võrreldes kõikides linnaõhu seirejaamades. Benso(a)püreeni aastakeskmine kontsentratsioon jäi kõikides seirejaamades vastavast sihtväärtusest madalamaks. Välisõhu kvaliteet taustaaladel on võrreldes 2005. aastaga parananenud, mõõdetud saasteainete kontsentratsioonid on jätkuvalt võrdlemisi madalad ning õhukvaliteedi piirväärtusi ei ohusta. Saastetasemete langus on võrreldes eelmise seireperioodiga täheldatav kõigis taustajaamades seda nii gaasiliste saasteainete kui ka raskmetallide ja PAH osas. Eriti peente osakeste aastakeskmine sisaldus mõnevõrra tõusis Saarejärvel. Kokkuvõtvalt võib öelda, et piirkonniti võib lühiajaliste episoodidena esineda üksikute saasteainete kõrgenenud kontsentratsioone välisõhus, ent üldine õhusaaste tase on Eestis viimastel aastatel küllalt stabiilne või kerges langustrendis. 16 6.1. Valdkondade koosmõju saasteainete kontsentratsioonid Kesklinn Rahu 12 3.0 Vilsandi Õismäe Kohtla-Järve Lahemaa Tartu 2.5 Saarejärve 3 10 SO2 kontsentratsioon, g/m Narva 3 SO2 kontsentratsioon, g/m 2.0 8 1.5 6 1.0 4 0.5 2 0.0 14 22 94 96 98 18 10 20 02 00 0 12 16 04 06 08 20 20 19 19 19 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 94 96 98 00 02 04 06 08 10 12 14 16 18 20 22 19 19 19 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Joonis 6.1. SO2 aasta keskmine kontsentratsioon riiklikes Joonis 6.1. SO2 aasta keskmine kontsentratsioon riiklikes linnaõhu seirejaamades taustaseirejaamadesriiklikes seirejaamades Kesklinn 45 50 Kesklinn Põhja-Tallinn Põhja-Tallinn Õismäe 40 Õismäe Kohtla-Järve 3 NO2 kontsentratsioon, g/m 40 3 Narva PM10 kontsentratsioon, g/m 35 Tartu 30 30 25 20 20 15 10 10 0 1996 2000 2004 2008 2012 2016 2020 00 02 04 06 08 10 12 14 16 18 20 22 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 Joonis 6.2. PM10 aastakeskmine kontsentratsioon riiklikes linnaõhu seirejaamades Joonis 6.3. NO2 aasta keskmine kontsentratsioon Tallinna seirejaamades