dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 10. märts 2023
Viit
1.5-1.1/1065-1
Registreeritud
10. märts 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Saue Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2023
Vastutaja
Kaie Pukk (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Võrdsuspoliitika ja toimetuleku osakond)
Lahendamise tähtaeg
9. aprill 2023

Failid

  • 📎E-kiri.pdf64 KB
  • 📎Saue_Vallavalitsus_algatuskiriAK.asice108 KB
  • 📎Saue_Vallavalitsus_algatuskiriAK.docx42 KB

Sisu (failidest)

Pr Kaie Pukk Sotsiaalministeerium [email protected] 08 .0 3 .202 3 nr 8-1/2671 5019040 532933 0 0 Toimetulekutoetuse arvestusega seotud küsimused Pöördume Teie poole, kuna vajame enda kindlustundeks tuge toimetulekutoetuse arvestusega seonduva lt. Oleme sotsiaaltööspetsialistidel tekkinud küsimustega juba pöördunud Sotsiaalkindlustusameti kohalike omavalitsuste nõustamistalituse poole, kuid paraku ei ole üheseid selgeid vastuseid saanud. Loodame, et saate meid aidata. Sotsiaalhoolekandeseaduse (edaspidi SHS) §131 lõike 1 alusel on toimetulekutoetuse eesmärk isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. SHS annab võimaluse jätta toimetulekutoetus määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid; Sellest tulenevalt on Saue Vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialistidel täpsustavad küsimused : Osadest e sitatud panga väljavõtetest on näha, et inimese enda või tema pereliikmete kontodel on olemas rahade jääk. Millise id asjaolusid tuleb arvestada olemasolevate rahaliste vahendite arvelt toimetuleku tagamise võimekuse hindamisel? Kas on asjaolusid või mingi kindel summa , millest alates võib arvestada pangakontode jääkseisu toimetulekutoetuse arvestamisel ja selle võrra toetust vähendada ? Juhul, kui meil on alust arvata, et inimesel on sissetulekuid, mis ei kajastu riiklikes registrites, küsime me pangaväljavõtteid. Meile on hakatud aina rohkem esitama väljavõtteid, kus on näha ainult tulude pool. Samas aitavad tulude arvelt tehtavad kulud paremini mõista, mis iseloomuga on tulud (näiteks mitteametlik ettevõtlus) ja ai ta vad kontrollida inimese väiteid (näiteks: sõbrad ostsid mulle auto). Kas meil on õigus küsida pangakontode täielikke ülevaateid, sealhulgas ka väljaminekuid ja kontode jääkseise ning kas taotlejal on õigus keelduda kogu pangakonto väljavõtte esitamisest? Aina raskem on määratleda leibkonna koosseisu. Üks tüüp olukord, mille puhul sellised probleemid tekivad, on kärgpered. Millisesse leibkonda arvestada lapsed, kui on tegemist kärgperedega ja vanemad väidavad, et lapsed elavad nii ühe kui teise vanema juures? Kui taotlejaks on ainult üks vanem, saame võtta teise vanema kirjaliku tunnistuse, kuid seda ainult juhul kui vanematel on omavaheline suhtlus kord olemas. Kuidas toimida aga juhul, kus mõlemad vanemad on toimetulekutoetuse taotlejad ja mõlemad väidavad, et lapsed kuuluvad ühe või teise leibkonda? SHS §133 lõike 1 alusel võetakse toimetulekutoetuse arvestamise aluseks üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. Kas netosissetulekutena võib käsitleda kolmandate isikute poolt tehtud kõiki ülekandeid või on asjaolusid, mille puhul neid ei saa lugeda sissetulekuks ? SHS §133 lõike 8 alusel üüri ei võeta toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui üürijaks ja üürnikuks on omavahel abielus olevad isikud või esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased. Kas õdede-vendade poolt sõlmitud üürilepinguid võ ib võtta toimetulekutoetuse määramisel arvesse? SHS §134 lõike 4 puntki 7 alusel võib k ohaliku omavalitsuse üksus jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid; §132 lõige 6 1 alusel kontrollib kohaliku omavalitsuse üksus riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest, kas isikule ja tema pereliikmetele kuulub sõidukeid liiklusseaduse tähenduses ja kinnisasju, et teha selgeks isiku ja tema perekonna varaline seis ning võimalus tagada toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Kas on kohtupraktikat või muud alust, mis aitaks hinnata, milline on mõistlik ajaperiood, mille jooksul peaks taotleja suutma oma vara teenima panna? Näeme vajadust vaadata üle Saue Vallavolikogu määrusega kinnitatud eluasemekulude arvestamise aluseks olevad piirmäärad. Riigikontrolli poolt läbi viidud auditi vastustes olete välja toonud, et piirmäärade kinnitamist toetavad avaandmed on veebis olemas. Palun täpsemat infot, milliseid andmeid on silmas peetud ja kas on veel juhendeid vms, millele me saaksime oma piirmäärade ülevaatamisel tugineda. Lugupidamisega Marelle Erlenheim ( a llkirjastatud digitaalselt) Sotsiaalosakonna juhataja Saatja: <[email protected]> Saadetud: 10.03.2023 11:09 Adressaat: <"SM Info"> Teema: 8-1/2671 Saue_Vallavalitsus_algatuskiriAK TereEdastan Saue Vallavalitsuse kirja küsimustega toimetulekutoetuse määramise kohta. ParimatLoona-Liis Kenzap5571614 Pr Kaie Pukk Sotsiaalministeerium [email protected] 08.03.2023 nr 8-1/2671 Toimetulekutoetuse arvestusega seotud küsimused Pöördume Teie poole, kuna vajame enda kindlustundeks tuge toimetulekutoetuse arvestusega seonduvalt. Oleme sotsiaaltööspetsialistidel tekkinud küsimustega juba pöördunud Sotsiaalkindlustusameti kohalike omavalitsuste nõustamistalituse poole, kuid paraku ei ole üheseid selgeid vastuseid saanud. Loodame, et saate meid aidata. Sotsiaalhoolekandeseaduse (edaspidi SHS) §131 lõike 1 alusel on toimetulekutoetuse eesmärk isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. SHS annab võimaluse jätta toimetulekutoetus määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid; Sellest tulenevalt on Saue Vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialistidel täpsustavad küsimused: 1) Osadest esitatud panga väljavõtetest on näha, et inimese enda või tema pereliikmete kontodel on olemas rahade jääk. Milliseid asjaolusid tuleb arvestada olemasolevate rahaliste vahendite arvelt toimetuleku tagamise võimekuse hindamisel? Kas on asjaolusid või mingi kindel summa, millest alates võib arvestada pangakontode jääkseisu toimetulekutoetuse arvestamisel ja selle võrra toetust vähendada? 2) Juhul, kui meil on alust arvata, et inimesel on sissetulekuid, mis ei kajastu riiklikes registrites, küsime me pangaväljavõtteid. Meile on hakatud aina rohkem esitama väljavõtteid, kus on näha ainult tulude pool. Samas aitavad tulude arvelt tehtavad kulud paremini mõista, mis iseloomuga on tulud (näiteks mitteametlik ettevõtlus) ja aitavad kontrollida inimese väiteid (näiteks: sõbrad ostsid mulle auto). Kas meil on õigus küsida pangakontode täielikke ülevaateid, sealhulgas ka väljaminekuid ja kontode jääkseise ning kas taotlejal on õigus keelduda kogu pangakonto väljavõtte esitamisest? 3) Aina raskem on määratleda leibkonna koosseisu. Üks tüüp olukord, mille puhul sellised probleemid tekivad, on kärgpered. Millisesse leibkonda arvestada lapsed, kui on tegemist kärgperedega ja vanemad väidavad, et lapsed elavad nii ühe kui teise vanema juures? Kui taotlejaks on ainult üks vanem, saame võtta teise vanema kirjaliku tunnistuse, kuid seda ainult juhul kui vanematel on omavaheline suhtluskord olemas. Kuidas toimida aga juhul, kus mõlemad vanemad on toimetulekutoetuse taotlejad ja mõlemad väidavad, et lapsed kuuluvad ühe või teise leibkonda? Saue Vallavalitsus Registrikood 77000430 ak EE021700017001821116 Luminor Bank Kütise 8 / Saue linn / Saue vald / 76505 Harju maakond / EESTI ak EE097700771000592478 LHV Pank tel +372 679 0180 / [email protected] / www.sauevald.ee ak EE532200001120155821 Swedbank ak EE781010220028782015 SEB Pank SHS §133 lõike 1 alusel võetakse toimetulekutoetuse arvestamise aluseks üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. Kas netosissetulekutena võib käsitleda kolmandate isikute poolt tehtud kõiki ülekandeid või on asjaolusid, mille puhul neid ei saa lugeda sissetulekuks? SHS §133 lõike 8 alusel üüri ei võeta toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui üürijaks ja üürnikuks on omavahel abielus olevad isikud või esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased. Kas õdede-vendade poolt sõlmitud üürilepinguid võib võtta toimetulekutoetuse määramisel arvesse? SHS §134 lõike 4 puntki 7 alusel võib kohaliku omavalitsuse üksus jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid; §132 lõige 61 alusel kontrollib kohaliku omavalitsuse üksus riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest, kas isikule ja tema pereliikmetele kuulub sõidukeid liiklusseaduse tähenduses ja kinnisasju, et teha selgeks isiku ja tema perekonna varaline seis ning võimalus tagada toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Kas on kohtupraktikat või muud alust, mis aitaks hinnata, milline on mõistlik ajaperiood, mille jooksul peaks taotleja suutma oma vara teenima panna? Näeme vajadust vaadata üle Saue Vallavolikogu määrusega kinnitatud eluasemekulude arvestamise aluseks olevad piirmäärad. Riigikontrolli poolt läbi viidud auditi vastustes olete välja toonud, et piirmäärade kinnitamist toetavad avaandmed on veebis olemas. Palun täpsemat infot, milliseid andmeid on silmas peetud ja kas on veel juhendeid vms, millele me saaksime oma piirmäärade ülevaatamisel tugineda. Lugupidamisega Marelle Erlenheim (allkirjastatud digitaalselt) Sotsiaalosakonna juhataja 2 (2)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel