Väikeost „Eestis kasutatavate väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste ülevaade“
Käesoleva dokumendiga kutsub Sotsiaalministeerium Teid esitama pakkumust väikeostul.
1. Hanke üldandmed:
Hankija nimi: Sotsiaalministeerium
Hankija aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik
Hanke eest vastutav isik: Triin Naudi, telefon 626 9220, e-post:
[email protected]
Hanke eeldatav maksumus km-ta1: kuni 29 999 eurot
2. Hanke objekti tehniline kirjeldus/ olulisemad tingimused
2.1. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides mõnele standardile, tehnilisele tunnustusele,
tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile,
tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille
hankija teeb väikeostu dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile,
päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega
samaväärne“.
2.2. Hanke objekt on analüüs „Eestis kasutatavate väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste
ülevaade“.
2.2.1 Hankel on järgmised eesmärgid:
2.2.1.1 kaardistada süsteemselt Eestis kasutusel olevad väheintensiivsed psühholoogilised
sekkumised, nende teenusmudelid ja tõenduspõhisuse alus;
2.2.1.2 kirjeldada nende sekkumiste laiendamist takistavad ja võimestavad tegurid, tuues sh
välja, millised muudatused riiklikul tasandil aitaks sekkumiste laiendamist toetada.
2.2.2 Tegevused eeldavad teadus- ja halli kirjanduse analüüsi ning vajaduspõhiseid kohtumisi
ja intervjuusid valdkonna ekspertidega vastavalt tehnilisele kirjeldusele (lisa 1).
2.3. Tähtaeg ja/või ajakava: Lepinguperiood on seitse kuud lepingu sõlmimisest.
Aprill: Pakkumuste esitamine.
Mai: Lepingu sõlmimine ja avakohtumine projekti suunamiseks.
Mai kuni november: Regulaarsed vahekohtumised hankija ja töövõtja vahel, sh vajaduspõhised
suunised uuringu täpsema sisu ja suuna osas.
November: Analüüsi lõppraporti esitamine, mis sisaldab kirjalikku ülevaadet Eestis kasutusel
olevatest väheintensiivsetest psühholoogilistest sekkumistest ning toob välja nende sekkumiste
laiendamist takistavad ja võimestavad tegurid.
Detsember: Avalik tulemuste tutvustamine läbi (veebi)seminari.
2.4. Lepingutingimused: Lepingu täitmisel kohaldatakse Sotsiaalministeeriumi töövõtulepingu
üldtingimusi, mis on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil:
https://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Lepingu eritingimused on toodud väikeostu lisas 4.
3. Pakkujale ja pakkumusele esitatavad nõuded
3.1. Pakkuja peab töö teostamiseks koostama meeskonna, kuhu kuulub vähemalt kaks liiget, kes
vastavad järgmistele nõuetele:
3.1.1. Projektijuht koordineerib uurimismeeskonna tööd, suhtleb hankija ja projekti juhtrühmaga
ning vastutab projekti sujuva ja tähtaegse läbiviimise eest. Projektijuht vahendab hankija ja
analüütiku vahel informatsiooni. Projektijuhilt nõutakse vähemalt ühe tellitava uuringuga
samaväärse uuringu (nt alusuuringud, rakendusuuringud, turu-uuringud, mõjuanalüüsid,
poliitikaanalüüsid) juhtimiskogemust viimase viie aasta jooksul.
3.1.2. Analüütik vastutab uuringu sisulise planeerimise ja läbiviimise ning raportite kirjutamise eest.
Analüütikul peab olema vähemalt magistrikraad ning varasemalt vähemalt kahe tervise või
sellega lähedalt seotud valdkonna uuringu ja/või analüüsi läbiviimise kogemus viimase viie
aasta jooksul.
3.1.3.Kui pakkuja, lähtudes oma projektivisioonist, kaasab uurimismeeskonda asjakohaseid
lisapädevusi, mis on antud projekti läbiviimise seisukohalt olulised, arvestatakse seda
pakkumuste hindamisel. Lisapädevuste olulisust tuleb pakkumuses põhjendada.
3.1.4.Kui projekti kaasatakse alltöövõtjaid, tuleb nende kohta esitada sama informatsioon nagu
teiste uurimismeeskonna liikmete kohta.
1
Eeldatav maksumus on hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma (käibemaksuta), arvestades mh
tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Füüsiliste isikutega sõlmitavate
lepingute korral tuleb eeldatava maksumuse sisse arvestada ka tööandja maksud ja maksed.
1
3.2 Pakkuja peab esitama CVd ja asjakohaste publikatsioonide loetelu ning vabalt sõnastatud selgitused
selle kohta, millised punktid neis dokumentides tõendavad ülalnimetatud pädevuste ja kogemuste
olemasolu.
4. Pakkumuse ettevalmistamine, vormistamine ja esitamine
4.1. Huvitatud isikutel on õigus küsida väikeostu dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-
posti teel
[email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul.
Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti
ettepanek pakkumuse esitamiseks.
4.2. Pakkumuses esitab pakkuja:
4.2.1.Täidetud pakkumuse vormi (lisa 2)
4.2.2.Vabas sõnastuses selgituse pakkuja vastavusest lepingupartnerile esitatud nõuetele (vt
punkti 3. „Pakkujale ja pakkumusele esitatavad nõuded“). Kui analüüs viiakse läbi eri
osapoolte koostöös, tuleb pakkumuses selgitada nendevahelist pädevus- ja tööjaotust.
Juurde tuleb lisada CVd ja asjakohaste publikatsioonide loetelu.
4.2.3.Esialgne nägemus analüüsi eesmärgist ja sisust, lähtudes tehnilises kirjelduses (lisa 1)
toodud tingimustest.
4.2.4.Analüüsi metodoloogia kirjeldus koos ülevaatega allikatest, mida analüüsis minimaalselt
hõlmatakse.
4.2.5.Analüüsi läbiviimise detailne aja- ja tegevuskava nädalase täpsusega. Kui tegevused
kestavad mitu nädalat, siis peab see aja- ja tegevuskavast nähtuma.
4.2.6.Analüüsi riskide ja nende maandamise meetmete kirjeldus
4.2.7.Meeskonnaliikmete rollide jaotus ja CVd.
4.3. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse
tähtaegse esitamise riski.
4.4. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast.
4.5. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil
[email protected] hiljemalt 20.04.2023 kell
23.59.
4.6. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni.
4.7. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või
osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei
vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud.
5. Pakkumuste menetlemine, sh hindamiskriteeriumid
5.1. Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused nende esitamise tähtpäeva järgsel tööpäeval
ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikeostu dokumendis sätestatud nõuetele.
5.2. Juhul kui pakkumus ei vasta väikeostu dokumendis esitatud tingimustele, lükkab hankija
pakkumuse tagasi.
5.3. Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus ületab eeldatavat maksumust.
5.4. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi
omavahel võrrelda. Maksimumpunktide arv on 100. Hindamiskriteeriumid on esitatud
pakkumiskutse lisas 3.
5.5. Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi
esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikeostu dokumendi
pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle.
5.6. Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste
käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate
ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele
ilma pakkuja nõusolekuta.
5.7. Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või
koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse.
5.8. Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste
esitamiseks.
5.9. Edukaks tunnistatakse hindamisel kõige rohkem punkte saanud pakkuja.
6. Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine
2
6.1. Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva
jooksul alates lepingu sõlmimisest.
6.2. Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu.
Väikeostu dokumendi lisad:
Lisa 1. Hanke eseme tehniline kirjeldus
Lisa 2. Pakkumuse vorm
Lisa 3. Hindamiskriteeriumid
Lisa 4. Töövõtulepingu eritingimused
3
Lisa 1
väikeostule
Tehniline kirjeldus
1. Probleemi või olukorra kirjeldus
2022. aastal valminud Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring viitab vaimse tervise probleemide
ulatuslikult levikule rahvastikus. Paraku on üheks peamiseks takistuseks abi otsimisel pikad
ootejärjekorrad vaimse tervise spetsialistide juurde. 2 Psühholoogilise abi osutamine riigis on
korralduslikult killustatud ning abi rahastamine tugevalt kaldu eriarstiabi poole.
Üks võimalus psühholoogilise abi kättesaadavust Eestis parandada on pakkuda abivajajatele
minimaalse intensiivsusega teenust, mis nende seisundi puhul mõjus on. See on ressursisäästlik nii
abivajajale kui ka tervishoiusüsteemile. Sarnast lahendust pakub ka 2020. aastal koostatud
ekspertarvamus, mis soovitab Eestis kohaldada astmelist psühholoogilise abi süsteemi, keskendudes
eelkõige väheintensiivsetele teraapiatele, mis hetkel süsteemis puuduvad või on juhuslikud. 3
Astmelise abisüsteemi põhimõtete järgi osutataks tulevikus suurem osa psühholoogilisest abist esma-
ja kogukonna tasandil tõenduspõhiste väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumistena, mis ei eelda
läbiviijalt tingimata kliinilise psühholoogi ega psühhiaatria alast haridust. Selliste sekkumiste hulka
kuuluvad näiteks juhendatud eneseabi, lühendatud psühhoteraapia vormid (sh individuaal- ja
grupiteraapia), digisekkumised jms. Väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste laiem
kasutuselevõtt Eestis aitaks parandada abi kättesaadavust, ennetada varakult probleemide süvenemist
ning seeläbi vähendada nõudlust intensiivsemate sekkumiste järele.
2023. aasta jaanuaris valmis Sotsiaalministeeriumi tellitud analüüs kolme välisriigi (Belgia, Inglismaa,
Soome) astmelise abisüsteemi (sh väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste)
rakendusmudelitest.4 Lähtudes antud analüüsi tulemustest, on Sotsiaalministeeriumi soov käesoleval
aastal viia läbi täiendav uuring Eestis juba kasutusel olevate väheintensiivsete psühholoogiliste
sekkumiste kaardistamiseks, et hinnata olemasolevaid ressursse nende sekkumiste pakkumisel ja
potentsiaali nende laiemaks kasutuselevõtuks.
2. Analüüsi eesmärgid
Analüüsi eesmärk on luua ülevaade Eestis kasutusel olevatest väheintensiivsetest psühholoogilistest
sekkumistest, nende teenusmudelitest ja tõenduspõhisusest ning kirjeldada nende sekkumiste
laiendamist takistavad ja võimestavad tegurid. Analüüsitavate sekkumiste alla võivad kuuluda nii
laialdaselt kliinilises praktikas kasutusel olevad sekkumised kui ka piloteerimisjärgus lahendused ja
muud piiratud kättesaadavusega sekkumised. Analüüsi tulemused aitavad Sotsiaalministeeriumil
hinnata riigis juba olemasolevaid ressursse ja teadmisi väheintensiivsete sekkumiste läbiviimisest ning
seejärel otsustada, kas ja milliseid sekkumisi tuleks rahvusvahelise praktika baasilt veel Eesti astmelise
psühholoogilise abi süsteemi juurde tuua.
3. Analüüsi sisu ja metodoloogia
Analüüsi tulemusena peab tekkima põhjalik, üle-eestiline ülevaade kasutusel olevatest sekkumistest,
mis on klassifitseeritavad kui väheintensiivsed psühholoogilised sekkumised.
Analüüs peab vastama küsimusele, milliseid väheintensiivseid psühholoogilisi sekkumisi Eestis täna
pakutakse, tuues sealhulgas välja järgmised aspektid:
- Sekkumise lühikirjeldus ja teenuse osutamise protsess. Kui sekkumise läbiviimiseks on olemas
mõni standard/juhend, siis linkida see juurde. Lisaks sekkumise sisule kirjeldada teenuse
osutamise tervikprotsess (kuidas teenusele jõutakse, mitu kohtumist, mis ajaperioodi jooksul,
milliste vahedega, alustamise-lõpetamise kriteeriumid).
2
https://www.tai.ee/sites/default/files/2022-06/Eesti%20rahvastiku%20vaimse%20tervise%20uuring.pdf
3
https://www.sm.ee/media/2128/download
4
https://www.sm.ee/media/2846/download
4
- Mis on sekkumise tõenduspõhisuse alus? Kui on viidud läbi teadusuuringuid Eestis või mujal
sama või samaväärse sekkumise mõju hindamiseks, siis lisada juurde nende viited ja
lühikokkuvõte. Samuti tuua välja sekkumise tõenduspõhisuse tase, mille osas võib lähtuda
omalt poolt valitud, kuid rahvusvaheliselt tunnustatud raamistikust (nt Nesta tõenduse
standardid).
- Kes on sekkumise sihtrühm? Mille alusel otsustatakse, et sekkumine on inimesele sobilik? Kas
sekkumist pakutakse piirkondlikult või asukohast sõltumata?
- Kus keskkonnas sekkumine toimub? Täpsustada, kas online, kodu, kool, töökoht,
tervisekeskus, kohalik omavalitsus, haigla või muu asukoht.
- Milline on sekkumise läbiviija kvalifikatsioon ja väljaõpe? Kas sekkumise läbiviimiseks on mõni
täiendkoolitus? Kui jah, siis lisada koolituskava(d) või nende lühikirjeldus juurde. Kui palju on
teadaolevalt vajaliku väljaõppe läbinud inimesi?
- Kes on sekkumisega seotud teised osapooled? Näiteks teenusele suunaja, sekkumisse
kaasatud lähedased vms. Mis on nende roll tervikprotsessis?
- Kui palju inimesi on Eestis hinnanguliselt sekkumist saanud? Mis ajaperioodi jooksul?
- Milline on abivajajate ja läbiviijate rahuolu sekkumise ja selle teenusmudeliga? Kui on läbi viidud
vastavaid uuringuid või küsitlusi, siis palun lisada lühikokkuvõte koos valimi suurusega. Kui
abivajajate ja läbiviijate rahulolu pole varem hinnatud, siis võimalusel koguda tagasisidet
uuringu käigus.
- Mis on olemasolevate sekkumiste rahastusmudel? Kes neid sekkumisi rahastab? Täpsustada,
kas tegu on lühi- või pikaajalise rahastusega. Lühiajalise rahastuse puhul lisada rahastuse
teadaolev algus- ja lõpukuupäev.
- Milline on nende sekkumiste riiklik laiendamise potentsiaal? Mis on riiklikku laiendamist
takistavad ja võimestavad tegurid? Millised muudatused riiklikul tasandil aitaks sekkumiste
laiendamist toetada?
- Asjakohasusel ka muud aspektid pakkuja ettepanekul, mida siinkohal mainitud ei ole, kuid võiks
analüüsis lisandväärtust luua.
Analüüsi sisend on muuhulgas (1) teadus- ja halli kirjanduse lauaanalüüs (desk research), (2)
kohtumised erinevate teenusepakkujate, sekkumiste läbiviijate ja võimalusel teenusesaajatega, (3)
intervjuud valdkonna ekspertidega sekkumiste riikliku laiendamise potentsiaali hindamiseks.
Uurimine eeldab iga kahe kuni nelja nädala tagant MS Teamsi kohtumist hankija ja töövõtja vahel, et
projekti hankija saaks anda analüüsi suundade kohta tagasisidet ja juhiseid. Ühisel kokkuleppel on
võimalik teha kohandusi uuringu täpsema sisu ja ajakava osas.
4. Analüüsi valmimise orienteeruv ajakava
Aprill: Pakkumuste esitamine.
Mai: Lepingu sõlmimine ja avakohtumine projekti suunamiseks.
Mai kuni november: Regulaarsed vahekohtumised hankija ja töövõtja vahel, sh vajaduspõhised
suunised uuringu täpsema sisu ja suuna osas.
November: Analüüsi lõppraporti esitamine, mis sisaldab kirjalikku ülevaadet Eestis kasutusel olevatest
väheintensiivsetest psühholoogilistest sekkumistest ning toob välja nende sekkumiste laiendamist
takistavad ja võimestavad tegurid.
Detsember: Avalik tulemuste tutvustamine läbi (veebi)seminari.
5
Lisa 2
väikeostule
Pakkumuse vorm
Pakkuja üldandmed
Pakkuja ärinimi
Pakkuja registrikood
Pakkuja juriidiline aadress
Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel
Pakkuja kontaktisik / volitatud esindaja lepingu täitmisel -
nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber)
Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes
Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot)
Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta)
Käibemaks:
Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga)
1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust
täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest.
2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja.
3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu.
4. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja
ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija
avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud.
6
Lisa 3
väikeostule
Hindamiskriteeriumid
Väikeost „Eestis kasutatavate väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste ülevaade“
hindamiskriteeriumite kirjeldus.
Pakkumuste hindamine
1. Eduka pakkumuse valiku aluseks on parim hinna ja kvaliteedi suhe, mis selgitatakse välja
väärtuspunktide omistamise meetodil hindamismetoodikas toodud hindamiskriteeriumite alusel.
Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Maksimaalselt võib pakkumus
saada 100 väärtuspunkti, sh maksumuse eest 30 ja tehnilise lahenduse eest 70 punkti.
Pakkumuse hindamiskriteeriumid on:
1.1. Maksumus (km-ta) (30 punkti):
1.2. Tehniline lahendus (70 punkti):
i. Pakkuja tõlgendus projekti eesmärgist, sisust – 10 punkti
ii. Analüüsi metodoloogia kirjeldus – 15 punkti
iii. Uurimismeeskonna liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus – 25 punkti
iv. Projekti eeldatav võimalikult täpne aja- ja tegevuskava – 10 punkti
v. Projektiga seotud riskide (k.a elluviijast sõltumatute riskide) kirjeldus ning riskide
maandamise plaan – 10 punkti
2. Pakkumuse lahenduse kirjeldust hinnatakse vähemalt kolme pakkujatest sõltumatu hindaja poolt.
Hindajad lähtuvad hindamisel hindamismetoodika kirjeldatud põhimõtetest ning esitavad iga
tehnilise lahenduse hindamiskriteeriumile antud hinde kohta lühikese kirjaliku põhjenduse.
3. Vajadusel võivad hindajad pakkumusi omavahel võrrelda.
4. Hindamiskriteeriumile erinevate hindajate poolt antud väärtuspunktid summeeritakse ja leitakse
hindajate antud väärtuspunktide aritmeetiline keskmine (pakkumuse väärtuspunktid).
5. Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte saanud pakkumus. Võrdsete väärtuspunktidega
pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud hindamiskriteeriumi 2.3
(„Uurimismeeskonna liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus“) eest suurim arv väärtuspunkte.
Juhul, kui ka selle eest saadud väärtuspunktid on pakkumustel võrdsed, tunnistatakse edukaks
pakkumus, millele on omistatud kõrgem punktisumma alakriteeriumi 2.2 („analüüsi metodoloogia
kirjeldus“) eest. Kui ka hindamiskriteeriumi 2.2. punktisummad on pakkumustel võrdsed,
tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud kõrgem punktisumma alakriteeriumi 2.1
(„pakkumus tõlgendus projekti eesmärgist ja sisust“) eest. Kui ka siis on pakkumuste punktisummad
võrdsed korraldab hankija eduka pakkuja väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt
väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida.
6. Kui parim pakkumus saab pakkumuse tehnilise lahenduse eest vähem kui 30 punkti või vähemalt
ühes hindamiskriteeriumis minimaalse arvu punkte, kuulutatakse väikeost luhtunuks.
1. Pakkumuse maksumus – 30 punkti
Pakkumuste maksumuste hindamine toimub järgmiselt:
1. madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte (30);
2. järgmised pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem. Järgmiste
pakkumuste punktisumma arvutatakse valemiga: madalaima pakkumuse maksumus:
(jagatud) hinnatava pakkumuse maksumus x (korda) kriteeriumi osakaal (30). Tulemus
ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.
7
2. Tehniline lahendus – 70 punkti
Pakkumuste tehnilist lahendust hinnatakse viie alakriteeriumi abil. Pakkumuse tehnilise lahenduse
väärtuspunktid saadakse igas lahenduse hindamise alakriteeriumis punktides 2.1 – 2.5 kirjeldatud
hindamismetoodika alusel antud väärtuspunktide summeerimisel ja jagamisel hindajate arvuga.
Maksimaalne punktide arv on 70.
2.1. Pakkuja tõlgendus projekti eesmärgist ja sisust – max. 10 punkti
Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt selgelt lahti mõtestatud ja põhjendatud. Lisaks 10 punkti
pakub pakkuja välja olulisi ja asjakohaseid täiendusi, mis annavad uuringule
lisandväärtust ja mida hankija ei osanud algsesse ülesande püstitusse lisada. Esitatu
ületab hankija ootusi.
Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt selgelt lahti mõtestatud ning põhjendatud ning 7 punkti
vastab hankija ootustele. Pakkuja ei paku välja olulisi omapoolseid täiendusi või pakub
välja täiendusi, mis ei anna hankija hinnangul olulist lisaväärtust.
Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt lahti mõtestatud ja vastavad üldjoontes hankija 5 punkti
ootustele. Hankijal tekivad pakkuja nägemuse kohta üksikud küsimused, kuid
puudujäägid ja ebatäpsused ei ole põhimõttelised.
Uuringu eesmärgi ja sisu kirjelduses on olulisi puudujääke tehnilises kirjelduses esitatud 1 punkt
uurimisprobleemide lahendamisel. Esitatu põhjal ei saa hankija olla kindel, et pakkuja
tuleks toime projekti eduka läbiviimisega.
2.2. Analüüsi metodoloogia kirjeldus – max. 15 punkti
Analüüsi teostamise kavad on põhjalikult läbi mõeldud ning ammendavalt kirjeldatud. 15 punkti
Sealhulgas on
a) antud esialgne ülevaade andmetest ja andmeallikatest, mida plaanitakse
kasutada;
b) kirjeldatud andmekogumise meetodid;
c) kirjeldatud andmeanalüüsi ja järelduste tegemise põhimõtted.
Kõik punktides a)-c) tehtud valikud toetavad üksteist, tõotavad anda töö läbiviijale
piisavalt teavet uuringu teostamiseks. Pakutu sisaldab lähenemisi, mida hankija ei
nõudnud. Pakutu ületab hankija ootuseid.
Analüüsi teostamise kavad on läbi mõeldud ning ammendavalt kirjeldatud. Punktides a)- 10 punkti
c) tehtud valikud toetavad üksteist ning tõotavad anda töö läbiviijale piisavalt teavet
analüüsi teostamiseks. Pakutu vastab hankija ootustele neid ületamata.
Analüüsi teostamise kavad on läbi mõeldud ning piisavalt kirjeldatud. Punktides a)-c) 5 punkti
tehtud valikud toetavad üldjoontes üksteist ning annavad töö läbiviijale üldjoontes
piisavat teavet analüüsi teostamiseks, kuid pakutu osas esineb üksikuid
mittepõhimõttelist laadi puudujääke või küsitavusi. Pakutu vastab põhiosas hankija
ootustele.
Analüüsi teostamise kavades esineb pealiskaudsust ja/või põhimõttelisi puudujääke või 1 punkt
küsitavusi selles osas, kuidas punktides a)-c) tehtud valikud toetavad üksteist ning
annavad töö läbiviijale piisavat teavet analüüsi teostamiseks. Hankija hinnangul on oht,
et projekti eesmärke ei saavutata.
8
2.3. Uurimismeeskonna liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus 5 – max. 25 punkti
Pakkumusest nähtub selgelt, millised on uurimismeeskonna liikmete pädevused ning 25 punkti
milliste töölõikude eest keegi vastutab. Pädevused ja vastutus on omavahel kooskõlas.
Lisaks miinimumpädevustele on uurimismeeskonnal lisapädevusi, mille vajalikkuse
põhjendus on hankija jaoks veenev. Uurimismeeskonnas on ka asjakohaste
teaduspublikatsioonidega inimesi6 ning vaimse tervise valdkonna ekspertiis.
Pakkumusest nähtub selgelt, millised on uurimismeeskonna liikmete pädevused ning 15 punkti
milliste töölõikude eest keegi vastutab. Pädevused ja vastutus on omavahel kooskõlas.
Lisaks miinimumpädevustele on uurimismeeskonnas kas lisapädevusi, mille vajalikkuse
põhjendus on hankija jaoks veenev või on uurimismeeskond avaldanud asjakohaseid
teaduspublikatsioone.
Pakkumusest nähtub uurimisülesannete kaupa selgelt, millised on uurimismeeskonna 5 punkti
liikmete pädevused ning milliste töölõikude eest keegi vastutab. Pädevused ja vastutus
on omavahel kooskõlas.
Pakkumusest ei nähtu selgelt, milliste töölõikude eest keegi vastutab. Hankija ei saa 1 punkt
esitatud lünkliku info põhjal olla kindel, et projekti eesmärgid saavad kvaliteetselt
täidetud.
2.4. Projekti eeldatav võimalikult täpne aja- ja tegevuskava7 – max. 10 punkti
Kava on esitatud ja tegevused on alategevusteks jaotatud ja nende toimumine on 10 punkti
nädalase täpsusega ajastatud. Iga tegevuse juures on märgitud läbiviija(d) ja
vastutaja(d). Ajakava on teostatav. Kavas on märgitud ära olulisemad vahekohtumised
hankija ja uuringu juhtrühmaga ning nende kohtumiste eesmärgid. Pakutud kava veenab
hankija, et pakkuja suudab täita lepingu kvaliteetselt ja õigeaegselt.
Kava on esitatud ja tegevused on alategevusteks jaotatud ja nende toimumine on 5 punkti
nädalase täpsusega ajastatud. Samas pole iga tegevuse juurde märgitud läbiviija(d),
vastutaja(d) või tekitab kava teostatavus muus osas üksikuid küsimusi (nt on mõne
tegevuse jaoks on planeeritud põhjendamatult pikk või lühike periood). Need puudused
pole aga põhimõttelised.
Kava on esitatud üldisel ja läbipaistmatul kujul. Hankijal pole seetõttu võimalik veenduda 1 punkt
kas pakutud aja- ja tegevuskavaga on võimalik tagada lepingu kvaliteetne ja õigeaegne
täitmine.
2.5. Projektiga seotud riskide (k.a. elluviijast sõltumatute riskide) kirjeldus ning riskide
maandamise plaan8 – max. 10 punkti
Pakkuja on pakkumuses põhjalikult kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske, mis 10 punkti
võivad projekti käigus ette tulla, ning nende maandamise plaani (lisatud on vastutavad
isikud).
Pakkuja on pakkumuses kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske, mis võivad projekti 5 punkti
käigus ette tulla, ning nende maandamise plaani. Hankijal tekivad üksikud küsimused
5
Pakkuja peab lähtuma väikeostu punktis 3 toodust. Kui uurimismeeskond ei vasta seal toodud miinimumnõuetele, lükatakse
pakkumus tagasi.
6
Arvesse lähevad publikatsioonid, mis on seotud pädevuste ja rolliga, mida konkreetne töörühma liige selles projektis täidab.
Publikatsioonide taseme hindamisel lähtutakse ETISe klassifikatsioonist.
7
Pakkuja peab projekti aja- ja tegevuskava koostamisel lähtuma tehnilise kirjelduse punktis „Projekti orienteeriv ajakava“ toodust.
8
Pakkuja peab plaani koostamisel märkima ära ka uurimismeeskonna liikmete nimed, kes vastutavad iga riski maandamise eest.
9
võimalike riskide katmata jätmise ja/või riskide maandamise meetme sobivuse osas,
kuid need ei ole põhimõttelised.
Riske ja/või nende maandamismeetmeid on kirjeldatud üldsõnaliselt, millest tulenevalt 1 punkt
pole hankijal võimalik pakkumuses toodud informatsioonist lähtudes veenduda, et riskid
saavad maandatud.
10
Lisa 4
väikeostule
Töövõtulepingu projekt
TÖÖVÕTULEPINGU NR 1.9-7.1/1201-1 ERITINGIMUSED
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1,
10122 Tallinn, keda esindab Maarjo Mändmaa (edaspidi nimetatud „tellija“) ja
[Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja
perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “töövõtja”),
edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“,
sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
Lepingu objektiks on töövõtja poolt analüüsi “Eestis kasutatavate väheintensiivsete psühholoogiliste
sekkumiste ülevaade” läbiviimine (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud tellija (kuupäev)
pakkumuskutses ja töövõtja (kuupäev) pakkumuses.
2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad
Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt seitsme kuu jooksul lepingu
sõlmimisest arvates. Tööde teostamise täpsem ajakava lepitakse poolte vahel eraldi kokku.
3. Lepingu hind
3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on [numbritega] eurot, millele
lisandub käibemaks (edaspidi nimetatud „lepingu hind“).
3.2. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel
esitatud arve alusel ühe maksena pärast tööde teostamist.
3.3. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel.
E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast.
4. Erisätted
Töövõtja kohustub tagama, et töö teostavad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma
erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus
meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama.
Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt samaväärse
kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses.
5. Volitatud esindajad
5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Triin Naudi, tel 6269 220,
e-post
[email protected], või teda asendav isik.
5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi],
tel [number], e-post [aadress].
6. Lepingu lisad
Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid:
6.1. Lisa 1 – Tellija (kuupäev) pakkumuskutse
6.2. Lisa 2 – Töövõtja (kuupäev) pakkumus
7. Muud sätted
7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute
üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt
Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on
nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.
7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja
üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused
11
(I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib
prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises
või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu
eritingimuste ja üldtingimustega.
7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
Tellija Töövõtja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Tel: 626 9301 Tel: [number]
E-post:
[email protected] E-post: [aadress]
12