dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
VäikehangeAvalik

Eestis kasutatavate väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste ülevaade

Sotsiaalministeerium · 20. märts 2023
Viit
1.9-7.1/1201-1
Registreeritud
20. märts 2023
Dokumendi liik
Väikehange
Funktsioon
1.9 Riigivara valitsemine
Sari
1.9-7.1 Riigihangete dokumendid (väikeostude pakkumused, protokollid, memod, kirjavahetus)
Toimik
1.9-7.1/2023
Vastutaja
Triin Naudi (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Vaimse tervise osakond)

Failid

  • 📎Väikeost_VIPS_Eesti_kaardistus_kutse_lõplik.pdf704 KB

Sisu (failidest)

Väikeost „Eestis kasutatavate väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste ülevaade“ Käesoleva dokumendiga kutsub Sotsiaalministeerium Teid esitama pakkumust väikeostul. 1. Hanke üldandmed: Hankija nimi: Sotsiaalministeerium Hankija aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik Hanke eest vastutav isik: Triin Naudi, telefon 626 9220, e-post: [email protected] Hanke eeldatav maksumus km-ta1: kuni 29 999 eurot 2. Hanke objekti tehniline kirjeldus/ olulisemad tingimused 2.1. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides mõnele standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 2.2. Hanke objekt on analüüs „Eestis kasutatavate väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste ülevaade“. 2.2.1 Hankel on järgmised eesmärgid: 2.2.1.1 kaardistada süsteemselt Eestis kasutusel olevad väheintensiivsed psühholoogilised sekkumised, nende teenusmudelid ja tõenduspõhisuse alus; 2.2.1.2 kirjeldada nende sekkumiste laiendamist takistavad ja võimestavad tegurid, tuues sh välja, millised muudatused riiklikul tasandil aitaks sekkumiste laiendamist toetada. 2.2.2 Tegevused eeldavad teadus- ja halli kirjanduse analüüsi ning vajaduspõhiseid kohtumisi ja intervjuusid valdkonna ekspertidega vastavalt tehnilisele kirjeldusele (lisa 1). 2.3. Tähtaeg ja/või ajakava: Lepinguperiood on seitse kuud lepingu sõlmimisest. Aprill: Pakkumuste esitamine. Mai: Lepingu sõlmimine ja avakohtumine projekti suunamiseks. Mai kuni november: Regulaarsed vahekohtumised hankija ja töövõtja vahel, sh vajaduspõhised suunised uuringu täpsema sisu ja suuna osas. November: Analüüsi lõppraporti esitamine, mis sisaldab kirjalikku ülevaadet Eestis kasutusel olevatest väheintensiivsetest psühholoogilistest sekkumistest ning toob välja nende sekkumiste laiendamist takistavad ja võimestavad tegurid. Detsember: Avalik tulemuste tutvustamine läbi (veebi)seminari. 2.4. Lepingutingimused: Lepingu täitmisel kohaldatakse Sotsiaalministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused. Lepingu eritingimused on toodud väikeostu lisas 4. 3. Pakkujale ja pakkumusele esitatavad nõuded 3.1. Pakkuja peab töö teostamiseks koostama meeskonna, kuhu kuulub vähemalt kaks liiget, kes vastavad järgmistele nõuetele: 3.1.1. Projektijuht koordineerib uurimismeeskonna tööd, suhtleb hankija ja projekti juhtrühmaga ning vastutab projekti sujuva ja tähtaegse läbiviimise eest. Projektijuht vahendab hankija ja analüütiku vahel informatsiooni. Projektijuhilt nõutakse vähemalt ühe tellitava uuringuga samaväärse uuringu (nt alusuuringud, rakendusuuringud, turu-uuringud, mõjuanalüüsid, poliitikaanalüüsid) juhtimiskogemust viimase viie aasta jooksul. 3.1.2. Analüütik vastutab uuringu sisulise planeerimise ja läbiviimise ning raportite kirjutamise eest. Analüütikul peab olema vähemalt magistrikraad ning varasemalt vähemalt kahe tervise või sellega lähedalt seotud valdkonna uuringu ja/või analüüsi läbiviimise kogemus viimase viie aasta jooksul. 3.1.3.Kui pakkuja, lähtudes oma projektivisioonist, kaasab uurimismeeskonda asjakohaseid lisapädevusi, mis on antud projekti läbiviimise seisukohalt olulised, arvestatakse seda pakkumuste hindamisel. Lisapädevuste olulisust tuleb pakkumuses põhjendada. 3.1.4.Kui projekti kaasatakse alltöövõtjaid, tuleb nende kohta esitada sama informatsioon nagu teiste uurimismeeskonna liikmete kohta. 1 Eeldatav maksumus on hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma (käibemaksuta), arvestades mh tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Füüsiliste isikutega sõlmitavate lepingute korral tuleb eeldatava maksumuse sisse arvestada ka tööandja maksud ja maksed. 1 3.2 Pakkuja peab esitama CVd ja asjakohaste publikatsioonide loetelu ning vabalt sõnastatud selgitused selle kohta, millised punktid neis dokumentides tõendavad ülalnimetatud pädevuste ja kogemuste olemasolu. 4. Pakkumuse ettevalmistamine, vormistamine ja esitamine 4.1. Huvitatud isikutel on õigus küsida väikeostu dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e- posti teel [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks. 4.2. Pakkumuses esitab pakkuja: 4.2.1.Täidetud pakkumuse vormi (lisa 2) 4.2.2.Vabas sõnastuses selgituse pakkuja vastavusest lepingupartnerile esitatud nõuetele (vt punkti 3. „Pakkujale ja pakkumusele esitatavad nõuded“). Kui analüüs viiakse läbi eri osapoolte koostöös, tuleb pakkumuses selgitada nendevahelist pädevus- ja tööjaotust. Juurde tuleb lisada CVd ja asjakohaste publikatsioonide loetelu. 4.2.3.Esialgne nägemus analüüsi eesmärgist ja sisust, lähtudes tehnilises kirjelduses (lisa 1) toodud tingimustest. 4.2.4.Analüüsi metodoloogia kirjeldus koos ülevaatega allikatest, mida analüüsis minimaalselt hõlmatakse. 4.2.5.Analüüsi läbiviimise detailne aja- ja tegevuskava nädalase täpsusega. Kui tegevused kestavad mitu nädalat, siis peab see aja- ja tegevuskavast nähtuma. 4.2.6.Analüüsi riskide ja nende maandamise meetmete kirjeldus 4.2.7.Meeskonnaliikmete rollide jaotus ja CVd. 4.3. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. 4.4. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. 4.5. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 20.04.2023 kell 23.59. 4.6. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. 4.7. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. 5. Pakkumuste menetlemine, sh hindamiskriteeriumid 5.1. Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused nende esitamise tähtpäeva järgsel tööpäeval ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikeostu dokumendis sätestatud nõuetele. 5.2. Juhul kui pakkumus ei vasta väikeostu dokumendis esitatud tingimustele, lükkab hankija pakkumuse tagasi. 5.3. Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus ületab eeldatavat maksumust. 5.4. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda. Maksimumpunktide arv on 100. Hindamiskriteeriumid on esitatud pakkumiskutse lisas 3. 5.5. Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikeostu dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle. 5.6. Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta. 5.7. Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse. 5.8. Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks. 5.9. Edukaks tunnistatakse hindamisel kõige rohkem punkte saanud pakkuja. 6. Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine 2 6.1. Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. 6.2. Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu. Väikeostu dokumendi lisad: Lisa 1. Hanke eseme tehniline kirjeldus Lisa 2. Pakkumuse vorm Lisa 3. Hindamiskriteeriumid Lisa 4. Töövõtulepingu eritingimused 3 Lisa 1 väikeostule Tehniline kirjeldus 1. Probleemi või olukorra kirjeldus 2022. aastal valminud Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring viitab vaimse tervise probleemide ulatuslikult levikule rahvastikus. Paraku on üheks peamiseks takistuseks abi otsimisel pikad ootejärjekorrad vaimse tervise spetsialistide juurde. 2 Psühholoogilise abi osutamine riigis on korralduslikult killustatud ning abi rahastamine tugevalt kaldu eriarstiabi poole. Üks võimalus psühholoogilise abi kättesaadavust Eestis parandada on pakkuda abivajajatele minimaalse intensiivsusega teenust, mis nende seisundi puhul mõjus on. See on ressursisäästlik nii abivajajale kui ka tervishoiusüsteemile. Sarnast lahendust pakub ka 2020. aastal koostatud ekspertarvamus, mis soovitab Eestis kohaldada astmelist psühholoogilise abi süsteemi, keskendudes eelkõige väheintensiivsetele teraapiatele, mis hetkel süsteemis puuduvad või on juhuslikud. 3 Astmelise abisüsteemi põhimõtete järgi osutataks tulevikus suurem osa psühholoogilisest abist esma- ja kogukonna tasandil tõenduspõhiste väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumistena, mis ei eelda läbiviijalt tingimata kliinilise psühholoogi ega psühhiaatria alast haridust. Selliste sekkumiste hulka kuuluvad näiteks juhendatud eneseabi, lühendatud psühhoteraapia vormid (sh individuaal- ja grupiteraapia), digisekkumised jms. Väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste laiem kasutuselevõtt Eestis aitaks parandada abi kättesaadavust, ennetada varakult probleemide süvenemist ning seeläbi vähendada nõudlust intensiivsemate sekkumiste järele. 2023. aasta jaanuaris valmis Sotsiaalministeeriumi tellitud analüüs kolme välisriigi (Belgia, Inglismaa, Soome) astmelise abisüsteemi (sh väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste) rakendusmudelitest.4 Lähtudes antud analüüsi tulemustest, on Sotsiaalministeeriumi soov käesoleval aastal viia läbi täiendav uuring Eestis juba kasutusel olevate väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste kaardistamiseks, et hinnata olemasolevaid ressursse nende sekkumiste pakkumisel ja potentsiaali nende laiemaks kasutuselevõtuks. 2. Analüüsi eesmärgid Analüüsi eesmärk on luua ülevaade Eestis kasutusel olevatest väheintensiivsetest psühholoogilistest sekkumistest, nende teenusmudelitest ja tõenduspõhisusest ning kirjeldada nende sekkumiste laiendamist takistavad ja võimestavad tegurid. Analüüsitavate sekkumiste alla võivad kuuluda nii laialdaselt kliinilises praktikas kasutusel olevad sekkumised kui ka piloteerimisjärgus lahendused ja muud piiratud kättesaadavusega sekkumised. Analüüsi tulemused aitavad Sotsiaalministeeriumil hinnata riigis juba olemasolevaid ressursse ja teadmisi väheintensiivsete sekkumiste läbiviimisest ning seejärel otsustada, kas ja milliseid sekkumisi tuleks rahvusvahelise praktika baasilt veel Eesti astmelise psühholoogilise abi süsteemi juurde tuua. 3. Analüüsi sisu ja metodoloogia Analüüsi tulemusena peab tekkima põhjalik, üle-eestiline ülevaade kasutusel olevatest sekkumistest, mis on klassifitseeritavad kui väheintensiivsed psühholoogilised sekkumised. Analüüs peab vastama küsimusele, milliseid väheintensiivseid psühholoogilisi sekkumisi Eestis täna pakutakse, tuues sealhulgas välja järgmised aspektid: - Sekkumise lühikirjeldus ja teenuse osutamise protsess. Kui sekkumise läbiviimiseks on olemas mõni standard/juhend, siis linkida see juurde. Lisaks sekkumise sisule kirjeldada teenuse osutamise tervikprotsess (kuidas teenusele jõutakse, mitu kohtumist, mis ajaperioodi jooksul, milliste vahedega, alustamise-lõpetamise kriteeriumid). 2 https://www.tai.ee/sites/default/files/2022-06/Eesti%20rahvastiku%20vaimse%20tervise%20uuring.pdf 3 https://www.sm.ee/media/2128/download 4 https://www.sm.ee/media/2846/download 4 - Mis on sekkumise tõenduspõhisuse alus? Kui on viidud läbi teadusuuringuid Eestis või mujal sama või samaväärse sekkumise mõju hindamiseks, siis lisada juurde nende viited ja lühikokkuvõte. Samuti tuua välja sekkumise tõenduspõhisuse tase, mille osas võib lähtuda omalt poolt valitud, kuid rahvusvaheliselt tunnustatud raamistikust (nt Nesta tõenduse standardid). - Kes on sekkumise sihtrühm? Mille alusel otsustatakse, et sekkumine on inimesele sobilik? Kas sekkumist pakutakse piirkondlikult või asukohast sõltumata? - Kus keskkonnas sekkumine toimub? Täpsustada, kas online, kodu, kool, töökoht, tervisekeskus, kohalik omavalitsus, haigla või muu asukoht. - Milline on sekkumise läbiviija kvalifikatsioon ja väljaõpe? Kas sekkumise läbiviimiseks on mõni täiendkoolitus? Kui jah, siis lisada koolituskava(d) või nende lühikirjeldus juurde. Kui palju on teadaolevalt vajaliku väljaõppe läbinud inimesi? - Kes on sekkumisega seotud teised osapooled? Näiteks teenusele suunaja, sekkumisse kaasatud lähedased vms. Mis on nende roll tervikprotsessis? - Kui palju inimesi on Eestis hinnanguliselt sekkumist saanud? Mis ajaperioodi jooksul? - Milline on abivajajate ja läbiviijate rahuolu sekkumise ja selle teenusmudeliga? Kui on läbi viidud vastavaid uuringuid või küsitlusi, siis palun lisada lühikokkuvõte koos valimi suurusega. Kui abivajajate ja läbiviijate rahulolu pole varem hinnatud, siis võimalusel koguda tagasisidet uuringu käigus. - Mis on olemasolevate sekkumiste rahastusmudel? Kes neid sekkumisi rahastab? Täpsustada, kas tegu on lühi- või pikaajalise rahastusega. Lühiajalise rahastuse puhul lisada rahastuse teadaolev algus- ja lõpukuupäev. - Milline on nende sekkumiste riiklik laiendamise potentsiaal? Mis on riiklikku laiendamist takistavad ja võimestavad tegurid? Millised muudatused riiklikul tasandil aitaks sekkumiste laiendamist toetada? - Asjakohasusel ka muud aspektid pakkuja ettepanekul, mida siinkohal mainitud ei ole, kuid võiks analüüsis lisandväärtust luua. Analüüsi sisend on muuhulgas (1) teadus- ja halli kirjanduse lauaanalüüs (desk research), (2) kohtumised erinevate teenusepakkujate, sekkumiste läbiviijate ja võimalusel teenusesaajatega, (3) intervjuud valdkonna ekspertidega sekkumiste riikliku laiendamise potentsiaali hindamiseks. Uurimine eeldab iga kahe kuni nelja nädala tagant MS Teamsi kohtumist hankija ja töövõtja vahel, et projekti hankija saaks anda analüüsi suundade kohta tagasisidet ja juhiseid. Ühisel kokkuleppel on võimalik teha kohandusi uuringu täpsema sisu ja ajakava osas. 4. Analüüsi valmimise orienteeruv ajakava Aprill: Pakkumuste esitamine. Mai: Lepingu sõlmimine ja avakohtumine projekti suunamiseks. Mai kuni november: Regulaarsed vahekohtumised hankija ja töövõtja vahel, sh vajaduspõhised suunised uuringu täpsema sisu ja suuna osas. November: Analüüsi lõppraporti esitamine, mis sisaldab kirjalikku ülevaadet Eestis kasutusel olevatest väheintensiivsetest psühholoogilistest sekkumistest ning toob välja nende sekkumiste laiendamist takistavad ja võimestavad tegurid. Detsember: Avalik tulemuste tutvustamine läbi (veebi)seminari. 5 Lisa 2 väikeostule Pakkumuse vorm Pakkuja üldandmed Pakkuja ärinimi Pakkuja registrikood Pakkuja juriidiline aadress Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel Pakkuja kontaktisik / volitatud esindaja lepingu täitmisel - nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber) Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot) Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) Käibemaks: Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) 1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest. 2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja. 3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu. 4. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud. 6 Lisa 3 väikeostule Hindamiskriteeriumid Väikeost „Eestis kasutatavate väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste ülevaade“ hindamiskriteeriumite kirjeldus. Pakkumuste hindamine 1. Eduka pakkumuse valiku aluseks on parim hinna ja kvaliteedi suhe, mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil hindamismetoodikas toodud hindamiskriteeriumite alusel. Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Maksimaalselt võib pakkumus saada 100 väärtuspunkti, sh maksumuse eest 30 ja tehnilise lahenduse eest 70 punkti. Pakkumuse hindamiskriteeriumid on: 1.1. Maksumus (km-ta) (30 punkti): 1.2. Tehniline lahendus (70 punkti): i. Pakkuja tõlgendus projekti eesmärgist, sisust – 10 punkti ii. Analüüsi metodoloogia kirjeldus – 15 punkti iii. Uurimismeeskonna liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus – 25 punkti iv. Projekti eeldatav võimalikult täpne aja- ja tegevuskava – 10 punkti v. Projektiga seotud riskide (k.a elluviijast sõltumatute riskide) kirjeldus ning riskide maandamise plaan – 10 punkti 2. Pakkumuse lahenduse kirjeldust hinnatakse vähemalt kolme pakkujatest sõltumatu hindaja poolt. Hindajad lähtuvad hindamisel hindamismetoodika kirjeldatud põhimõtetest ning esitavad iga tehnilise lahenduse hindamiskriteeriumile antud hinde kohta lühikese kirjaliku põhjenduse. 3. Vajadusel võivad hindajad pakkumusi omavahel võrrelda. 4. Hindamiskriteeriumile erinevate hindajate poolt antud väärtuspunktid summeeritakse ja leitakse hindajate antud väärtuspunktide aritmeetiline keskmine (pakkumuse väärtuspunktid). 5. Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte saanud pakkumus. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud hindamiskriteeriumi 2.3 („Uurimismeeskonna liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus“) eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka selle eest saadud väärtuspunktid on pakkumustel võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud kõrgem punktisumma alakriteeriumi 2.2 („analüüsi metodoloogia kirjeldus“) eest. Kui ka hindamiskriteeriumi 2.2. punktisummad on pakkumustel võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud kõrgem punktisumma alakriteeriumi 2.1 („pakkumus tõlgendus projekti eesmärgist ja sisust“) eest. Kui ka siis on pakkumuste punktisummad võrdsed korraldab hankija eduka pakkuja väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida. 6. Kui parim pakkumus saab pakkumuse tehnilise lahenduse eest vähem kui 30 punkti või vähemalt ühes hindamiskriteeriumis minimaalse arvu punkte, kuulutatakse väikeost luhtunuks. 1. Pakkumuse maksumus – 30 punkti Pakkumuste maksumuste hindamine toimub järgmiselt: 1. madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte (30); 2. järgmised pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem. Järgmiste pakkumuste punktisumma arvutatakse valemiga: madalaima pakkumuse maksumus: (jagatud) hinnatava pakkumuse maksumus x (korda) kriteeriumi osakaal (30). Tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 7 2. Tehniline lahendus – 70 punkti Pakkumuste tehnilist lahendust hinnatakse viie alakriteeriumi abil. Pakkumuse tehnilise lahenduse väärtuspunktid saadakse igas lahenduse hindamise alakriteeriumis punktides 2.1 – 2.5 kirjeldatud hindamismetoodika alusel antud väärtuspunktide summeerimisel ja jagamisel hindajate arvuga. Maksimaalne punktide arv on 70. 2.1. Pakkuja tõlgendus projekti eesmärgist ja sisust – max. 10 punkti Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt selgelt lahti mõtestatud ja põhjendatud. Lisaks 10 punkti pakub pakkuja välja olulisi ja asjakohaseid täiendusi, mis annavad uuringule lisandväärtust ja mida hankija ei osanud algsesse ülesande püstitusse lisada. Esitatu ületab hankija ootusi. Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt selgelt lahti mõtestatud ning põhjendatud ning 7 punkti vastab hankija ootustele. Pakkuja ei paku välja olulisi omapoolseid täiendusi või pakub välja täiendusi, mis ei anna hankija hinnangul olulist lisaväärtust. Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt lahti mõtestatud ja vastavad üldjoontes hankija 5 punkti ootustele. Hankijal tekivad pakkuja nägemuse kohta üksikud küsimused, kuid puudujäägid ja ebatäpsused ei ole põhimõttelised. Uuringu eesmärgi ja sisu kirjelduses on olulisi puudujääke tehnilises kirjelduses esitatud 1 punkt uurimisprobleemide lahendamisel. Esitatu põhjal ei saa hankija olla kindel, et pakkuja tuleks toime projekti eduka läbiviimisega. 2.2. Analüüsi metodoloogia kirjeldus – max. 15 punkti Analüüsi teostamise kavad on põhjalikult läbi mõeldud ning ammendavalt kirjeldatud. 15 punkti Sealhulgas on a) antud esialgne ülevaade andmetest ja andmeallikatest, mida plaanitakse kasutada; b) kirjeldatud andmekogumise meetodid; c) kirjeldatud andmeanalüüsi ja järelduste tegemise põhimõtted. Kõik punktides a)-c) tehtud valikud toetavad üksteist, tõotavad anda töö läbiviijale piisavalt teavet uuringu teostamiseks. Pakutu sisaldab lähenemisi, mida hankija ei nõudnud. Pakutu ületab hankija ootuseid. Analüüsi teostamise kavad on läbi mõeldud ning ammendavalt kirjeldatud. Punktides a)- 10 punkti c) tehtud valikud toetavad üksteist ning tõotavad anda töö läbiviijale piisavalt teavet analüüsi teostamiseks. Pakutu vastab hankija ootustele neid ületamata. Analüüsi teostamise kavad on läbi mõeldud ning piisavalt kirjeldatud. Punktides a)-c) 5 punkti tehtud valikud toetavad üldjoontes üksteist ning annavad töö läbiviijale üldjoontes piisavat teavet analüüsi teostamiseks, kuid pakutu osas esineb üksikuid mittepõhimõttelist laadi puudujääke või küsitavusi. Pakutu vastab põhiosas hankija ootustele. Analüüsi teostamise kavades esineb pealiskaudsust ja/või põhimõttelisi puudujääke või 1 punkt küsitavusi selles osas, kuidas punktides a)-c) tehtud valikud toetavad üksteist ning annavad töö läbiviijale piisavat teavet analüüsi teostamiseks. Hankija hinnangul on oht, et projekti eesmärke ei saavutata. 8 2.3. Uurimismeeskonna liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus 5 – max. 25 punkti Pakkumusest nähtub selgelt, millised on uurimismeeskonna liikmete pädevused ning 25 punkti milliste töölõikude eest keegi vastutab. Pädevused ja vastutus on omavahel kooskõlas. Lisaks miinimumpädevustele on uurimismeeskonnal lisapädevusi, mille vajalikkuse põhjendus on hankija jaoks veenev. Uurimismeeskonnas on ka asjakohaste teaduspublikatsioonidega inimesi6 ning vaimse tervise valdkonna ekspertiis. Pakkumusest nähtub selgelt, millised on uurimismeeskonna liikmete pädevused ning 15 punkti milliste töölõikude eest keegi vastutab. Pädevused ja vastutus on omavahel kooskõlas. Lisaks miinimumpädevustele on uurimismeeskonnas kas lisapädevusi, mille vajalikkuse põhjendus on hankija jaoks veenev või on uurimismeeskond avaldanud asjakohaseid teaduspublikatsioone. Pakkumusest nähtub uurimisülesannete kaupa selgelt, millised on uurimismeeskonna 5 punkti liikmete pädevused ning milliste töölõikude eest keegi vastutab. Pädevused ja vastutus on omavahel kooskõlas. Pakkumusest ei nähtu selgelt, milliste töölõikude eest keegi vastutab. Hankija ei saa 1 punkt esitatud lünkliku info põhjal olla kindel, et projekti eesmärgid saavad kvaliteetselt täidetud. 2.4. Projekti eeldatav võimalikult täpne aja- ja tegevuskava7 – max. 10 punkti Kava on esitatud ja tegevused on alategevusteks jaotatud ja nende toimumine on 10 punkti nädalase täpsusega ajastatud. Iga tegevuse juures on märgitud läbiviija(d) ja vastutaja(d). Ajakava on teostatav. Kavas on märgitud ära olulisemad vahekohtumised hankija ja uuringu juhtrühmaga ning nende kohtumiste eesmärgid. Pakutud kava veenab hankija, et pakkuja suudab täita lepingu kvaliteetselt ja õigeaegselt. Kava on esitatud ja tegevused on alategevusteks jaotatud ja nende toimumine on 5 punkti nädalase täpsusega ajastatud. Samas pole iga tegevuse juurde märgitud läbiviija(d), vastutaja(d) või tekitab kava teostatavus muus osas üksikuid küsimusi (nt on mõne tegevuse jaoks on planeeritud põhjendamatult pikk või lühike periood). Need puudused pole aga põhimõttelised. Kava on esitatud üldisel ja läbipaistmatul kujul. Hankijal pole seetõttu võimalik veenduda 1 punkt kas pakutud aja- ja tegevuskavaga on võimalik tagada lepingu kvaliteetne ja õigeaegne täitmine. 2.5. Projektiga seotud riskide (k.a. elluviijast sõltumatute riskide) kirjeldus ning riskide maandamise plaan8 – max. 10 punkti Pakkuja on pakkumuses põhjalikult kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske, mis 10 punkti võivad projekti käigus ette tulla, ning nende maandamise plaani (lisatud on vastutavad isikud). Pakkuja on pakkumuses kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske, mis võivad projekti 5 punkti käigus ette tulla, ning nende maandamise plaani. Hankijal tekivad üksikud küsimused 5 Pakkuja peab lähtuma väikeostu punktis 3 toodust. Kui uurimismeeskond ei vasta seal toodud miinimumnõuetele, lükatakse pakkumus tagasi. 6 Arvesse lähevad publikatsioonid, mis on seotud pädevuste ja rolliga, mida konkreetne töörühma liige selles projektis täidab. Publikatsioonide taseme hindamisel lähtutakse ETISe klassifikatsioonist. 7 Pakkuja peab projekti aja- ja tegevuskava koostamisel lähtuma tehnilise kirjelduse punktis „Projekti orienteeriv ajakava“ toodust. 8 Pakkuja peab plaani koostamisel märkima ära ka uurimismeeskonna liikmete nimed, kes vastutavad iga riski maandamise eest. 9 võimalike riskide katmata jätmise ja/või riskide maandamise meetme sobivuse osas, kuid need ei ole põhimõttelised. Riske ja/või nende maandamismeetmeid on kirjeldatud üldsõnaliselt, millest tulenevalt 1 punkt pole hankijal võimalik pakkumuses toodud informatsioonist lähtudes veenduda, et riskid saavad maandatud. 10 Lisa 4 väikeostule Töövõtulepingu projekt TÖÖVÕTULEPINGU NR 1.9-7.1/1201-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Maarjo Mändmaa (edaspidi nimetatud „tellija“) ja [Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt analüüsi “Eestis kasutatavate väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste ülevaade” läbiviimine (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud tellija (kuupäev) pakkumuskutses ja töövõtja (kuupäev) pakkumuses. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt seitsme kuu jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Tööde teostamise täpsem ajakava lepitakse poolte vahel eraldi kokku. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on [numbritega] eurot, millele lisandub käibemaks (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel ühe maksena pärast tööde teostamist. 3.3. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted Töövõtja kohustub tagama, et töö teostavad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Triin Naudi, tel 6269 220, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel [number], e-post [aadress]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – Tellija (kuupäev) pakkumuskutse 6.2. Lisa 2 – Töövõtja (kuupäev) pakkumus 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused 11 (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 626 9301 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress] 12
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →