Eesti turismivaldkonna elavdamiseks ja taaskäivitamiseks toetuse andmine

Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Keskkonnaministeerium 17.03.2023 nr 2-1/2023/1612 Sotsiaalministeerium Eesti turismivaldkonna elavdamiseks ja taaskäivitamiseks toetuse andmine Esitame ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Eesti turismivaldkonna elavdamiseks ja taaskäivitamiseks toetuse andmine“ eelnõu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja korraldusasutusele ning arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: eelnõu ja seletuskiri Lisaadressaat: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Ede Teinbas 715 3407 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  10.03.2023 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Eesti turismivaldkonna elavdamiseks ja taaskäivitamiseks toetuse andmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkiri on kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga. Käskkirjaga kehtestatakse toetuse andmise tingimused Eesti turismivaldkonna teadmiste ja oskuste arendamiseks (edaspidi toetusskeem). Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 (edaspidi rakenduskava) raames läbi viidud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga hõlmatud sekkumine põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste elluviimisel lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest ja -metoodikast, mida kohaldatakse kõikidele 2021– 2027 rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Toetatavad tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24.06.2021 määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbijakaitse osakonna turisminõunik Ede Teinbas (e-post: [email protected], telefon 715 3407) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) turismiosakonna nõunik Maris Eenmaa (e-post: [email protected], telefon 507 9774). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (telefon 639 7652, [email protected]) ja õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e-post: [email protected], telefon 631 3609). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Punkt 1. Reguleerimisala Käskkiri on seotud rakenduskava poliitikaeesmärgiga 1 “Nutikam Eesti” ning sellega reguleeritakse erieesmärgi „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning väikese ja VKEdes töökohtade loomine, muuhulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.1 “Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise 21.1.3.16 “Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine” toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Sekkumise 21.1.3.16 eelarve, sh sekkumise tegevuste lõikes: Sekkumine Tegevus Tegevus Turismisektori Eesti Rahvusvaheliste elavdamine ja turismivaldkonna sündmuste ja taaskäivitamise elavdamiseks ja konverentside toetamine taaskäivitamiseks toetuse andmise toetuse andmine tingimused ja kord EL toetuse eelarve 39 465 000 33 165 000 6 300 000 EL toetuse osakaal 83 % 85 % 70 % Riiklik 5 637 857 5 637 857 0 kaasfinantseering Riikliku 12 % 15 % 0 kaasfinantseeringu osakaal Omafinantseering 2 700 000 0 2 700 000 Omafinantseeringu 6% 0 30 % osakaal Kogumaksumus 47 802 857 38 802 857 9 000 000 Rakenduskavas on toodud välja vajadus kasvatada VKE-de tootlikkust loomemajanduses ja turismis, tõsta VKE-de konkurentsivõimet ja tootlikkust, arvestades piirkondlike erinevustega. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, aitavad kaasa Riigikogu poolt 12. mail 2021 vastu võetud „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, tasakaalustatud regionaalset arengut, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", "Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik", "Ligipääsetavuse näitaja”, „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest“ ja „Tööjõu tootlikkus osakaaluna Euroopa Liidu keskmisest“. Toetus panustab tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ ettevõtluskeskkonna programmi meetmesse nr 1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“. Toetus panustab programmi tegevuse 1.2 „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ mõõdikusse „Turismiteenuste eksport“. Toetatav tegevus aitab kaasa Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 ja Eesti turismistrateegia 2022–2025 eesmärkide täitmisele. Sekkumise tegevused aitavad kaasa Eesti majanduse tugevuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule, pakkudes ettevõtetele ja turismisihtkohtadele uusi arenguvõimalusi, tõstes turismisektori uuendusmeelsust ja teadmistepõhisust, toetades uute tehnoloogiate ja ärimudelite kasutuselevõttu, koostööd teadus-arendustegevuse valdkonnaga ja innovatsiooni. Toetuse oluline komponent on turismimajanduse kestlikkuse ja vastutustundlikkuse arendamine, paindliku ja uuendusmeelse turismiettevõtluse toetamine, mis on vastutustundlik nii looduse, kogukondade kui sektori töötajate suhtes. Toetus aitab kaasa kohalike ressursside väärindamisele, kus arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega. Sekkumine ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist, kuna toetab ka kestlikkust ja rohepööret. Seega täiendavaid leevendusmeetmeid ei ole vaja kehtestada. Punkt 2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmisel lähtutakse „Eesti turismistrateegiast 2022–2025”, mille eesmärk on kasvatada Eesti turismisektori elujõulisust ja kohanemisvõimet. Tegevusi viiakse ellu kolmes prioriteetses valdkonnas: 1) toote- ja sihtkohaarendus: Eesti on kestlik ja roheline turismisihtkoht, mis pakub külastajale vaheldusrikast ja ehedat reisielamust kõikidel aastaaegadel. Roheline sihtkoht arvestab ringmajanduse, elurikkuse ja kliimaeesmärkidega. Tegevuste elluviija on GSTC (Global Sustainable Tourism Council) poolt akrediteeritud kestlikku turismi arendava organisatsiooni Green Destinations (GD) ametlik partner; 2) nõudluse suurendamine: Eesti külastatavus ja turismiteenuste eksport on kasvanud; 3) külastajateekonna arendamine: Eesti on hästi ühendatud peamiste sihtturgudega ning pakutavad turismitooted ja -teenused on kõigile mugavalt ligipääsetavad. Punkt 3. Toetatavad tegevused Reisipiirangute ja nõudluse suure languse tõttu vähenes Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) baromeetri andmetel rahvusvaheline turism 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga maailmas keskmiselt 73%, Eestis langesid välisturistide ööbimised ligi 70%. Viimati oli välisturismi maht Eestis nii madal aastatel 1999 ja 2000, kui Eesti polnud veel liitunud Euroopa Liiduga ning oli reisisihtkohana avastamata maa nii Euroopas kui ka kaugemal. Turism (toitlustus, majutus ja reisikorraldus) moodustab 2% majandusest, 25 000 töötajat ehk ca 5% ettevõtetes hõivatutest, 4000 ettevõtet ehk 4% kõigist Eesti ettevõtetest. Maailma kontekstis on Eesti tuntus nii üldiselt kui ka reisisihtkohana täna madal. Eesti on kaugemates Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikides, mille elanikud teevad valdava osa Euroopa riikidesse tehtavatest välisreisidest, reisisihina väga vähe tuntud. Kaugemates riikides Eestisse reisimist pakkuvate reisikorraldajate tagasiside põhjal saab väita, et Eestisse reiside müümist suuremas mahus takistab elanikkonna madal teadlikkus Eestist kui reisisihist. Seega järjekindel panustamine riigi üldise tuntuse ja maine parendamiseks läbi turundustegevuste on vajalik. Turisminõudluse taastumine kriisieelsele tasemele võtab McKinsey prognooside järgi aega neli kuni seitse aastat. Samas on turismisektor Eestile oluline majandusvaldkond, mille osakaal sisemajanduse kogutoodangust oli kriisi eel ligi 8%. Turismil on suur majanduslik mõju ka teistele sektoritele, see kujundab Eesti kuvandit välismaal ja aitab hoida transpordiühendusi teiste riikidega, tasakaalustab regionaalset arengut ja pakub töökohti, mis on paljudele esimeseks võimaluseks tööturul alustada. Toetus jaguneb kolme põhilise tegevuse vahel. Punkt 3.1. sätestab tegevusena uuenduslike turismitoodete ja sihtkohtade arendamise tegevused. Tegevused on suunatud Eesti turismile kõige iseloomulikumate põhiteemade, milleks on kultuuri-, toidu-, loodus- ja äriturism, koostöövõrgustike ja turismitoodete arendamisele. Lisaks on planeeritud ka tegevused teiste teemavaldkondade, näiteks mereturismi, terviseturismi, perepuhkuse, aktiivse puhkuse jt arendamiseks. Turismitoodete arendamiseks korraldatakse mentorlust, arenguprogramme, meistriklasse, praktilisi koolitusi, õppereise, seminare jms. Panustatakse koostöö tugevdamisse erialaliitude ja partnerorganisatsioonidega. Sihtkohtade arendamise tegevused hõlmavad külalislahkuse arenguprogrammi tegevusi koostöös sihtkohtadega, turismi külastuskoormuse hajutamise tegevusi ning tervikliku klienditeekonna arendamist. Teadmiste ja oskuste arendamise tegevussuundadeks on rahvusvahelise oskusteabe Eestisse toomine ja levitamine, samuti Eestis pakutavate turismitoodete välisturuvõimekuse hindamine ning kompetentside kasvatamine turismisektoris. Teadmiste ja oskuste arendamise tegevused loovad eelduse kvaliteetsete turismitoodete ja -teenuste pakkumisele. Koolitused on vajalikud, et suurendada ettevõtjate võimekust teenida kõrgemat tulu ja olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad tänu efektiivsemalt planeeritud turismiteenuste pakkumisele. Oluliseks tegevussuunaks on sihtkohtade ja ettevõtete arendustegevuste planeerimiseks vajalike ja asjakohaste turismiandmete ja turuinfo koondamine ja analüüsimine ning analüüsitulemuste avaldamine online-kanalites. Innovatsiooni-, rohe- ja digipöörde tegevuste tulemusena kasvavad turismiettevõtjate teadmised ja oskused rohe- ja digipöördest, turismitoodete- ja teenuste disainist, innovatsioonist ning ärimudelite kaasajastamise võimalustest. Teadmiste ja teadlikkuse kasvatamiseks soodustatakse koostööd, kommunikatsiooni ja kogemuste vahetamist nii Eestis kui välisriikides, sektori sees ja sektorite vahel. Kolmikpöörde valdkonna oskuste kasvatamiseks viiakse läbi mentorlust, meistriklasse, praktilisi koolitusi, õppereise ja seminare, tunnustatakse ettevõtjaid jms. Punkt 3.2. sätestab, et toetusskeemi raames viiakse ellu turisminõudluse suurendamise tegevused. Nutikas andmepõhine turundus on andmetel põhinev ja eristuv, kiire ja paindlik ning hõlmab huvipõhise reisimise võimaluste tutvustamist digikanalites. Turundustegevused on suunatud peamiselt turismiteenuseid eksportivatele ettevõtjatele. Tegevuste eesmärk on kasvatada nõudlust Eesti turismitoodete järele sihtturgudel ning suurendada sihtturgude tarbijate ja reisikorraldajate teadlikkust Eesti turismivõimalustest. Turisminõudluse suurendamise tegevused aitavad otseselt kaasa välisturgude külastajate arvu suurenemisele. Tegevused mõjutavad Eesti turismi hooajalisust ning turismiteenuste ekspordi kasvu. Tegevuste elluviimisel eelistatakse suurema ekspordipotentsiaali ja lisandväärtusega toodete ja teenuste pakkujaid (näiteks äriturism). Tegevustes eesmärgiks on suurendada Eesti nähtavust kvaliteetsetes rahvusvahelistes meediaväljaannetes, ennekõike reisimeedias ning seeläbi levitada positiivseid sõnumeid Eesti turismis aktuaalsetest teemadest, mis motiveerivad Eestit külastama. Suhtekorraldustegevuste fookuses on proaktiivne kommunikatsioon sihtriikides tutvustamaks Eestit kui sihtkohta, mis pakub mitmekesist ja vaheldusrikast reisielamust. Turismiturunduse tegevused on suunatud Eesti lähiriikidele ja Euroopa mõjukamatele turgudele ning sihtturgudele, kust on kõige mugavam Eestisse pääseda – maismaad mööda, otselennu sihtkohad, laevaühendusega sihtkohad. Kaugturgudel (USA, Jaapan, Hiina jt) jätkatakse tegevusi eesmärgiga mitte kaotada varasemate aastate turundustegevusega saavutatud positsiooni. Kaugturgudel tehakse võimalikult palju koostööd naaberriikidega. Siseturismi võimaluste turundamine aitab kaasa turismi hooajalisuse vähendamisele ja toetab turismi kasvu regionaalselt, väljaspool pealinna. Eesmärkide täitmiseks korraldatakse Eestit kui reisisihti tutvustavaid esitlusi, kontaktüritusi, tootetutvustusreise Eesti erinevatesse turismipiirkondadesse, osaletakse rahvusvahelisel turismimessidel, arendatakse sihtturgudel e-õppe keskkonnad, et suurendada teadlikkust Eestist kui reisisihist jms. Äriturismi kõige olulisemad tegevussuunad on Eesti kui konverentside ja korporatiivürituste sihtkoha maine kujundamine ja tuntuse tõstmine välisturgudel, sealhulgas kommunikatsiooni ning turundustegevuste korraldamine ning arendustegevused äriturismi sektori tootepakkujate kvaliteedi tõstmiseks. Tegevuste tulemuseks on Eestis toimuvate rahvusvaheliste konverentside arvu kasv ja korporatiivürituste turuosa suurenemine. Tegevuste fookuses on ka distantstöötajad, diginomaadid ja e-residendid kui potentsiaalsed distantstöötajad. Sündmuste turundustegevuste eesmärgiks on suurendada Visit Estonia väljapaistvust Eestis toimuvatel rahvusvahelise huviga suursündmustel, et jõuda muu hulgas teleülekannete ja kajastustega sadade miljonite inimesteni üle maailma. Tehakse koostööd rahvusvaheliselt huvipakkuvate kultuuri- ja spordisündmuste ning konverentside korraldajatega, et meelitada väliskülastajaid Eestit külastama. Turismiturunduses keskendutakse peamiselt põhiteemadele - loodus, kultuur, toit, kuid teemadeks on ka linnapuhkus, perepuhkus, heaolu- ja tervisepuhkus. Rõhutatakse teemasid, mis on reisihuvilistele olulised, nagu näiteks turvaline sihtkoht, jätkusuutlik ja roheline mõtlemine, vastutustundlik ühiskond ja kogukonna kaasatus. Punkt 3.3. sätestab, et toetusskeemi raames viiakse ellu külastajateekonna arendamise tegevused. Tegevussuuna eesmärgiks on tagada turismiinfo kiire ja mugav kättesaadavus külastajatele kogu külastajateekonna ulatuses ning teenuste ligipääsetavuse tagamine nii füüsilises keskkonnas kui ka digitaalselt. Olulisemateks tegevusteks on turismiinfosüsteemi Visit Estonia (puhkaeestis.ee/visitestonia.com) arendamine ja kvaliteedi tagamine, Visit Estonia veebilehele inspireeriva sisu loomine ja turismiinfo levitamine erinevates kanalites, transpordiinfo ja turismiteenuste broneerimise ja makselahenduste ning diginähtavuse parandamine erinevates kanalites. Täpsem tegevuskava ning konkreetsed alamtegevused ülal nimetatud tegevuste elluviimiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse toetusskeemi iga-aastases tegevuskavas, mis koostatakse „Turismistrateegia 2022–2025“ ning teiste turismiarengut suunavate tegevuskavade alusel. Samuti arvestatakse tegevuste planeerimisel turuolukorda ning lähtutakse turismiettevõtjate vajadustest. Nõuded tegevuskavale on toodud seletuskirja punktis 12. Punkt 4. Tulemused Punkt 4 määratleb toetusskeemi näitajad. Punktis on esitatud struktuurivahendite rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajad. Struktuurivahendite rakenduskava näeb meetme 2.1.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ raames ette tulemusnäitaja, millesse käesoleva sekkumise 21.1.3.16 “Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine” tegevused panustavad. Sekkumise tulemusel on aastaks 2029 toetatud ehk mitterahalist toetust saanud 1000 ettevõtjat. 2024. a vahe-eesmärk on saavutada ca 10% 2029 sihttasemest. Prognoosi aluseks on 2014– 2020 perioodi Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programmi tulemused, mille eelarve oli 36,9 miljonit ja eeldatav saavutustase perioodi lõpuks 200. Uuel perioodil (EL eelarve kokku 33,2 miljonit) on tegevuste spekter laiem ning lisaks arendus- ja turundustegevustes osalevatele ettevõtjatele arvestatakse väljundnäitajasse ka Visit Estonia teenust saavaid ettevõtjaid. Seega on prognoositav mitterahaliselt toetatud unikaalsete ettevõtjate arv 1000. Paljud ettevõtjad osalevad turundustegevustes korduvalt (rohkem kui 3 korda). Loetakse ettevõtjaid Äriseadustiku tähenduses. Saavutustaset raporteeritakse ja ettevõtja loetakse abi saanuks pärast tegevuses osalemist. Lisaks ettevõtjatele osalevad tegevustes ka turismi sihtkohaarendusorganisatsioonid ja sihtkohtade koostöövõrgustikud, turismi erialaliidud, partnerorganisatsioonid, turismierialasid õpetavad koolid ning muud turismivaldkonnaga seotud organisatsioonid ja huvirühmad. Mitteettevõtjatest kasusaajate arvule numbrilist eesmärki seatud ei ole. Tulemusnäitajaks aastaks 2029 on seatud 600 väike- ja keskmise suurusega ettevõtet, mille lisandväärtus töötaja kohta on suurem. Antud mõõdik kirjeldab kõige paremini sekkumiste tulemust ehk kui paljude ettevõtjate lisandväärtus töötaja kohta on sekkumiste tulemusel kasvanud. Sihttaseme arvestus lähtub perioodi 2014–2020 rakendamise kogemusest ning kavandatud uutest ja muudetud sekkumistest. Võttes aluseks EIS Ettevõtluskeskuse (2019 vs 2018) kliendiportfelli, prognoositakse, et ca 60% mitterahalise abi saajatest vastab lisandväärtuse kasvu tingimustele (2% kasvu aasta pärast teenuses osalemist) (1000x0,6=600). Tulemusnäitaja täitmist analüüsib rakendusüksus, lisades sellekohased andmed vähemalt kaks korda aastas Sündmuste Infosüsteemi (SIS). Väljund- ja tulemusnäitajate detailne sisu ning raporteerimise reeglid on ära kirjeldatud Rahandusministeeriumi koostatud „Perioodi 2021-2027 näitajate metoodikas“. Punkt 5. Rakendusüksus ja rakendusasutus Toetusskeemi rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi ka EIS). Punkt 6. Elluviija Toetusskeemi elluviija on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Elluviija ja rakendusüksuse ülesannete täitmine on EISis lahutatud struktuuriüksuste tasandil. EIS on riigi sihtasutus, mille põhikirja punktide 2.1.2 ja 2.1.3 kohaselt on EISi eesmärgiks ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine ning ettevõtjate teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamine. EIS oli käesoleva käskkirjaga kinnitatule eelnenud samasisuliste tegevuste elluviija ka struktuurivahendite rahastusperioodil 2014–2020, mis tagab tegevuste jätkuvuse, jätkusuutlikkuse ja pakutavate teenuste kvaliteedi tagamiseks vajaliku kompetentsi. EIS-i turismiosakond (endise nimega turismiarenduskeskus) omab pikaajalist kogemust ja kompetentsi turismiarendus ja -turundustegevustes. EIS turismiosakond toimib kogu Eestit katva sihtkohaarendusorganisatsioonina (DMO), mis on sihtkoha strateegiliseks juhtimiseks, arendamiseks ja turundamiseks loodud organisatsioon, mis koostöös teiste turismisektori osapooltega planeerib, koordineerib ja viib ellu sihtkoha arendus- ja turundustegevusi ning panustab toetava keskkonna loomisse. Seetõttu on EIS valitud ka sel programmiperioodil tegevuste elluviijaks. Käskkirja elluviimisega seotud riskid on hinnatud eelnõu seletuskirja lisas 1. Punkt 7. Sihtrühm ja kasusaajad Sekkumise tegevuste sihtrühmad on: 7.1. turismiettevõtjad; 7.2. turismi sihtkohaarendusorganisatsioonid ja sihtkohtade koostöövõrgustikud; 7.3. turismi erialaliidud, partnerorganisatsioonid; 7.4. turismi vedajad ja väravad - transpordiettevõtjad, lennujaamade haldajad, sadamate pidajad jne; 7.5. turismiatraktsioonide valdajad ja haldajad; 7.6. muud turismivaldkonnaga seotud organisatsioonid ja huvirühmad. Toetusskeemi sihtrühma moodustavad kõik turismivaldkonna huvirühmad, sh erasektori ettevõtjad, ettevõtete liidud ja esindusorganisatsioonid, era- ja avaliku sektori sihtkohaarendusorganisatsioonid ja koostöövõrgustikud, turismierialasid õpetavad koolid ning muud turismivaldkonnaga seotud organisatsioonid ja huvirühmad. Kuigi tegevuste peamine suunitlus on VKE-dele, siis sihtrühma valikul ei ole tehtud piiranguid ettevõtete suurusele ega organisatsiooni vormi põhjal, kuna suurettevõtjate ja avaliku sektori osalemisel tegevustes võivad kasu saada VKE-d. Sekkumise sihtrühm on valitud laia spektriga, sest tegevuste skoop on lai ning on suunatud Eesti turismisektori kui terviku arendamisse, kus on oma roll nii ettevõtjatel ja atraktsioonide haldajatel kui neid toetatavatel sihtkohaarendusorganisatsioonidel, erialaliitudel ja turismihariduse pakkujate. Kasusaajateks loetakse isikuid ja ettevõtjaid, kes tegevustes osalevad ja neist otsest kasu saavad. Ettevõtjatest osalejate puhul teostatakse iga tegevuse puhul riigiabi analüüs. Riigiabi määratakse näiteks koolitustel või õppereisidel osalevatele ettevõtjatele, kui nad saavad majandusliku eelise. Kui sellist eelist ei saada, siis ei loeta ettevõtjat riigiabi saajaks. Riigiabi määratlus sõltub nii tegevuste sisust kui vormist, näiteks võib koolitus olla mõnel juhul riigiabi ja teisel juhul mitte. Elluviija kogub ja töötleb tegevustes osalejate andmeid vastavalt ÜSS2021_2027 § 19 lõikele 3.  Punkt 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste ja kulude abikõlblikkuse periood algab tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2023. a ja tegevused peavad olema lõpetatud hiljemalt 31. oktoobriks 2029. aastal. Toetatavate tegevuste hulgas on nii mahukaid arendusprojekte kui jooksvalt toimuvaid turismiarendus- ja turundustegevusi, seega on käskkirja tegevused ja eelarve jaotatud terve programmiperioodi peale. Punkt 9. Tegevuste eelarve Punktis on avatud toetuse eelarve allikate lõikes. Programmi tegevuste detailne kirjeldus ja eelarve kulukohtade lõikes esitatakse rakendusasutusele kinnitamiseks iga-aastaselt jooksva aasta planeeritud tegevuskava näol. Tegevuskava lähtub peamiselt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 30.03.2022 kinnitatud Turismistrateegia 2022–2025 prioriteetidest ning panustab nende saavutamisse. Punkt 10. Riigiabi Kui kasusaajateks on ettevõtjad, siis tuleb analüüsida, kas tegemist on vähese tähtsusega abiga (VTA-ga) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), mõistes. Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. Juhul kui toetusskeemi raames kasusaajale antav abi ületab vähese tähtsusega abi piirmäära, võib vajadusel anda toetust Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikkel 18 alusel nõustamiseks antava abina, artikkel 19 alusel messidel osalemiseks antava abina või artikkel 31 alusel koolitusabina ning sellisel juhul kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses sätestatut. Elluviijale ei anta riigiabi, vaid riigiabi saavad tegevustes osalejad ehk kasusaajad, kui vastav tegevus täidab kõik riigiabi tingimused. Kasusaajale määratava riigiabi summas ei võeta arvesse kaudseid kulusid ega kasutata lihtsustatud hüvitamisviise, vaid riigiabi summa määratakse üksnes otsesete kulude alusel. Näiteks koolitusabi puhul leitakse abi summa ühele osalejale jagades koolitusega seotud otsesed kulud (esineja, ruum, materjalid jms) osalejate arvuga. Punkt 11. Kulude abikõlblikkus Kulusid võib lugeda abikõlblikuks, kui need on tekkinud abikõlblikkuse perioodil, kui kulude tekkimise aluseks olevad tegevused toimusid abikõlblikkuse perioodil. Kulu tasumisele ei ole ajalisi piiranguid seatud, kulude tasumise aeg ei pea jääma projekti abikõlblikkuse perioodi ehk maksmine võib jääda hilisemaks, kuid kulu tasumine peab jääma rakenduskava abikõlblikkuse perioodi (kuni 31.10.2029). Üldise grupierandi määruse alusel antava abi puhul peab olema ergutav mõju, s.t toetada ei saa tegevusi, mille elluviimisega oli alustatud või võetud siduvaid kohustusi enne käskkirja jõustumist. Abikõlblikud kulud on kulud, mis on otseselt vajalikud ja mõistlikud toetusskeemi tegevuste elluviimiseks ja toetusskeemi eesmärkide saavutamiseks ning mis on kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega, sh programmijuhi ja programmi projektijuhtide tööga seotud personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16; elluviija töötajate lähetustega seotud transpordi- ja majutuskulud ning päevarahad; käibemaks, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasisaadav; toetusskeemi eesmärkide ning tegevuste elluviimisega seotud kulud, sh koolituste, seminaride, messide külastuste korraldamise kulud ning nende tegevuste elluviimisega seotud transpordi- ja üürikulud ja osalemise ligipääsetavuse tagamise kulud. Samuti on abikõlblikud turundus- ja kommunikatsioonikulud ning kaudsed kulud 15% ulatuses personalikuludest. Abikõlblik on vaid turismiinfosüsteemi arendamisega seotud IT riist- ja tarkvara soetamise ja rendikulu, IT tugi-, hooldus- ja majutusteenuste tasud süsteemi arendamise ajal. Elluviija igapäevane kontoritehnika ja –tarkvara kulu loetakse kaudseks kuluks. Lähetuskulud, sh päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses. Mitteabikõlblikud kulud on lisaks toetusskeemis sätestatud kuludele ka ühendmääruse § 17 sätestatud kulud ning kulud, mis ei ole kooskõlas programmi eesmärkidega. Mitteabikõlblike kulude alla kuuluvad finants- ja pangakulud, sealhulgas intressikulud, finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud, pangakontode avamise ja haldamise kulud; liiklusvahendi või mootorsõiduki soetamise kulud; kinnisasja soetamise kulud; kasutatud seadmete soetamise kulud; muud tegevuste elluviimisega otseselt mitteseotud kulud. Punkt 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord Käskkirjas sätestatud toetuse maksmise tingimused ja kord lähtuvad ühendmääruse §-dest 24– 32, millele vastavalt elluviijale toetust makstakse. Käskkiri sätestab, et abikõlblike kulude või tegevustes osalejate omafinantseeringu tõendamisel, juhul kui omafinantseering rakendub, arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande (välja arvatud lihtsustatud hüvitamisviisi korral) teel tasutud kuludega. Ettevõtjate omaosalustasu suunatakse sekkumise eelarvesse. Toetuse maksmise eelduseks on projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele. Punkt 13. Elluviija õigused ja kohustused Toetusskeemi elluviija koostab turismistrateegia 2022–2025 alusel ning võttes arvesse rakenduskava ja toetusskeemi eesmärke, toetusskeemi järgneva(te) aasta(te) tegevuskava eelnõu ja indikatiivse eelarve ning esitab selle rakendusasutusele kinnitamiseks. Programmi tegevuskava sisaldab tegevuste ja alamtegevuste loetelu tegevuskava aastate lõikes, sihtgruppi ja tegevustele kuluvat aega ning indikatiivset eelarvet iga tegevuse kohta. Tegevused valitakse tegevuskavasse kooskõlas seirekomisjonis kinnitatud 2021–2027 rakenduskava vastavus- ja valikukriteeriumidega: 1. Tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele. Hinnatakse eelkõige „Turismistrateegia 2022–2025“ ja „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (edaspidi TAIE) alusel tegevuste panust meetme eesmärkidesse, sh tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast tegevuste lõppu (vt ka seletuskirja punkte 5 ja 6). Lisaks hinnatakse tegevuste panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse. 2. Tegevuste põhjendatus Sekkumisega toetatakse TAIE ja otseselt turismistrateegia 2022–2025 eesmärkide saavutamist. Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega. Tegevuste sidusust ja vajalikkust nii teiste meetmete, meetme teiste sekkumiste kui ka laiemalt teiste valdkondade ja nende strateegiliste alustega on selgitatud seletuskirja punktis 6. Tegevuste vajalikkust on selgitatud ka seletuskirja punktides 2, 3 ja 5. Hinnatakse, kas tegevuste eesmärgipüstitus on põhjendatud; kas tegevuse sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus; kas tegevused võimaldavad saavutada püstitatud eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Hinnatakse, kas seos eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad ning innovaatilisi lahendusi soosivad. Selgitatakse, kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. Tegevuste elluviimine ja näitajate saavutamine abikõlbulikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid. Tegevuste aegse ja järjepideva elluviimise tagamiseks koostatakse iga-aastane detailsem tegevuskava. 3. Tegevuste kuluefektiivsus Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks. Tegevuste ja üldeelarve kujundamisel on muu hulgas toetutud elluviija struktuurivahendite perioodil 2014–2020 poolt ellu viidud sarnaste sekkumiste kogemusele ning arvestades teenuste ligikaudseid turuhindu. Teostatavate kulude vajalikkus ja mõistlikkus tagatakse muutuvates majandusoludes käskkirjaga ettenähtud iga-aastase tegevuskava koostamise käigus. Iga-aastase tegevuskava kujundamisel tagatakse seega veelgi tegevuste täpsem sihistatus, sealhulgas hinnatakse, kas tegevused ja lahendused on kuluefektiivsed planeeritud väljundite ja tulemuse saavutamiseks. Hinnatakse, kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik – kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud, ning on olemas võimekus tegevustele järgnevate püsikulude rahastamiseks. Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse hankeprotsesside käigus. Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate jooksul, toetudes minevikukogemusele (nt majandamiskulude puhul hindade võimalikku korrigeerimist tarbijahinnaindeksi alusel). 4. Elluviija suutlikkus tegevusi ellu viia Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Antud käskkirjas on elluviijaks EIS, kes vastab seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta. Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna EIS on riigihangete seaduse § 5 lõike 4 kohane hankija. Elluviijal puudub vastuolu riigiabi reeglitega, kuna EIS-i puhul ei ole tegemist ettevõtjaga, vaid riigi asutatud sihtasutusega. Muul juhul hinnatakse, kas tegevuste tegijal on kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused tegevuste elluviimiseks kavandatud viisil ning jätkusuutlikust tagades. 5. Tegevuste kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos „Eesti 2035“-ga on kirjeldatud seletuskirja punktis 1, lisaks on selgitatud panustamist horisontaalsete põhimõtete näitajatesse seletuskirja punktis 7. Tegevuste rakendamisel hinnatakse, kuidas võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide saavutamisse ning nendega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt regionaalareng) eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi vastavasse riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse. Rakendusasutus kontrollib elluviija poolt talle kinnitamiseks esitatud tegevuskava vastavust seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega ning tegevuste mittevastavusel tuleb tegevuskava muuta. Selleks, et tagada programmi otsene ja selge panustamine turismistrateegia strateegiliste sihtide saavutamisse, näidatakse tegevuskavas seoseid turismistrateegia rakendusplaaniga. Lisaks on oluline, et elluviija toob tegevuskavas välja regionaalse puutumuse potentsiaaliga tegevused ning hindab nende asjakohasust tasakaaluka regionaalse arengu põhimõtte edendamiseks. Regionaalse puutumusega tegevuste all peetakse silmas tegevusi, mis aitavad kaasa Eesti piirkondades turismitoodete jätkusuutlikkusele, turisminõudluse suurenemisele ja külastajate positiivse külastuselamuse kujunemisele. Vastavust hinnatakse lähtuvalt sellest, kas tegevus panustab turismistrateegia mõõdiku sihttaseme täitmisse – aastaks 2025 moodustavad sise- ja välisturistide ööbimised väljaspool Tallinna vähemalt 58% kogu Eesti ööbimistest. Elluviija jälgib turismistatistika, programmi väljund- ja tulemusnäitajate jagunemist maakondade lõikes. Elluviija käsitleb tegevuskavas ka seoseid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse põhimõtetega ja toob välja tegevused, millega nende põhimõtete hoidmisse panustatakse. Tegevustes pööratakse tähelepanu alaesindatud rühmade võimalusel suuremale kaasamisele. Elluviija tagab, et puuduks riive horisontaalsete põhimõtete suunas ning võimalusel kujundab tegevusi nii, et need panustaksid positiivselt horisontaalsete põhimõtete edendamisesse. Elluviija juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus vastab struktuurifondide rahastamise nõuetele ja kinnitatud korraldusasutuse poolt. Programmi elluviimisel tuleb elluviijal järgida riigihangete seadust; tagada programmi elluviimiseks vajaliku tööjõu ja tehnilise varustatuse olemasolu; tagada programmi kulu- ja maksedokumentide eristatus muudest kulu- ja maksedokumentidest; säilitada programmi teostamise dokumendid, tagada programmi elluviimise käigus seotud vara säilimine ja sihtotstarbeline kasutamine vähemalt 5 aasta jooksul programmi abikõlbulikkuse perioodi lõppemisest; võimaldada teostada kuludokumentide auditit ja kontrolli; osutada igakülgset abi auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks ning esitada asjakohased dokumendid; maksta tagasinõutav toetus rakendusasutuse poolt märgitud summas ja tähtajaks tagasi ning täita teisi ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktides ning toetusskeemis sätestatud kohustusi. Elluviija lisab tegevustes osalenud ettevõtjate andmed Sündmuste Infosüsteemi (SIS) ning täiendab neid vähemalt kaks korda aastas. Elluviijal on õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid toetusskeemi ja tegevuskava muutmiseks, sh õigus teha ettepanekuid tegevuskavas kinnitatud tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või ärajätmiseks. Samuti on elluviijal õigus küsida programmi tegevuskavasse tehtavate ettepanekute kohta lisateavet, mis on vajalik tegevuste abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja elluviidavuses veendumiseks. Punkt 14. Aruandlus Toetusskeemi elluviija on kohustatud koostama vahearuande sagedusega üks kord aastas ning esitama selle RÜ-le kinnitamiseks hiljemalt rakendusüksuse poolt määratud tähtajaks. Lõpparuanne esitatakse toetusskeemi lõppedes, koos viimase maksetaotlusega. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ning aruandeid ettenähtud vormil ja tähtaegadel. Punkt 15. Vaide esitamine ja menetlemine Käskkirja punkti 14 kohaselt esitatakse vaie rakendusüksuse toimingu või otsuse peale rakendusasutusele. Punkt 16. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise alused ja kord Kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, teeb rakendusasutus finantskorrektsiooni otsuse elluviijalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõudmiseks. Näiteks võib toetuse tagasi nõuda, kui seda ei ole kasutatud ettenähtud tingimustel või kui ilmneb, et programmi eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või programmi tegevuste tähtaegu ei ole järgitud. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Kooskõla on tagatud ka Euroopa Regionaalarengufondi ja Ühtekuuluvusfondi käsitleva määrusega (EL) 2021/1058. 4. Käskkirja kooskõla valikukriteeriumitega Kõigi käskkirja alusel rahastatavate tegevuste puhul lähtutakse seirekomisjoni poolt kinnitatud valikukriteeriumidest, mis on lahti kirjutatud seletuskirja punktis 12. 5. Käskkirja mõjud Toetusskeem juhindub rakenduskavast, TAIE-st ning turismistrateegiast 2022–2025. „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ raames aitab sekkumine kaasa eelkõige turismivaldkonna ettevõtluskeskkonna arendamisele: tõstetakse turismisektoris tegutsejate ettevõtlusteadlikkust ja suurendatakse turismiettevõtjate võimekust oma toodangut eksportida. Lisaks aitab toetusskeem kaasa turismivaldkonna ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamisele, et panustada senisest enam efektiivsemale ja kõrgema lisandväärtusega toodete ja innovaatiliste teenuste pakkumisele. Toetusskeem aitab kaasa suurema lisandväärtuse ja sellest tulenevalt kõrgemate sissetulekute ja heaolu taseme saavutamisele kõikjal Eestis. Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusena kasvab sise- ja välisturistide ööbimiste arv Eestis, välisturistide Eestis viibimise kestus, väliskülastajate keskmised kulutused reisi kohta ning turismiettevõtete lisandväärtus töötaja kohta. Kasvab külastajate rahulolu ühendustega ja turismiinfo kättesaadavusega. Turismitoodete ja sihtkohtade arendamise eesmärk on, et Eestisse tuleks teadlikumad väliskülastajad, kes viibivad Eestis kauem ning tarbivad mitmekesisemalt. Tegevused aitavad kaasa turismisektori digi- ja rohe- ja innovatsioonipöörde elluviimisele ning koostöö, külalislahkuse ja andmepõhisuse kasvatamisele. Turundustegevustes on fookuses teadlik külastaja, kes huvitub Eestist rohkem kui vaid üheks reisiks, soovib jääda kauemaks ning on valmis mitmekesisemalt teenuseid tarbima ja rohkem kulutama. Turundustegevustega mõjutatakse pakkuma ja tarbima turismiteenuseid, mis arvestavad läbivate põhimõtetega nagu turvaline sihtkoht, jätkusuutlik ja roheline mõtlemine, vastutustundlik ühiskond ja kogukonna kaasatus. Külastajateekonna arendamise tegevuste eesmärgiks on ligipääsetav ja terviklik külastajateekond Eesti sihtkohtade vahel: reis toimib minimaalse ooteajaga kõigis etappides, hõlbus on leida infot turismiteenuste ja kohapealse transpordi kohta ning ka külastajale sobilikult eri transpordiliike ühendades Eestit mitmekülgselt avastada. 6. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega Eelnõu sätestab toetusskeemi seose erieesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ teiste meetmete ja meetme tegevuste, erieesmärgi 5 „Inimestele lähedasem Eesti“ ning valdkondlike arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käesoleva toetusskeemi tegevustele või millesse tegevused panustavad. Toetusskeem aitab kaasa sama sekkumise teise tegevuse „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamine“ eesmärkide saavutamisele, pakkudes toetatud sündmustele lisa arendus- ja turundustuge. Tegevused toetavad rahvusvaheliste sündmuste korraldamise kvaliteeti, tagavad kultuurisündmuste kohta asjakohase teabe kättesaadavuse. Seos sama erieesmärgi "VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu” meetme “Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumistega on järgmine: 1) Ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine (sh välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; Välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine) - sekkumise tegevused toetavad turismisektori ettevõtete rahvusvahelistumist ja ekspordivõimekust. 2) Ettevõtlusteadlikkus, sh juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus - sekkumise tegevused toetavad turismivaldkonna ettevõtete juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse rakendamist. Tegevused aitavad kaasa Eesti kuvandi loomisele ja üldise tuntuse suurenemisele. Toetusskeemi raames tehakse erinevaid teavitus- ja turundustegevusi Eesti kui reisisihi tuntuse tõstmiseks. Eesti kui turismisihtkoha kuvandi loomisel ja tuntuse suurendamisel tehakse koostööd Eesti kui investeerimis-, õppimis-, ja töötamissihtkoha tutvustavate organisatsioonide ja asutustega. 3) Starditoetus – turismivaldkonna ettevõtted, kes saavad starditoetust, saavad oma tegevusi võimestada käskkirja raames pakutavate arendus- ja turundustegevuste abil. Seos sama erieesmärgi "VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu” teiste meetmetega on järgmine: 1) Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine – tegevuste raames toetatakse maakondlikke arenduskeskusi nõustamisteenuse pakkumisel, pakkudes turismivaldkonna ettevõtjatele valdkonnaspetsiifilist nõustamisteenust. Lisaks pakub meede ettevõtjatele võimalust traditsiooniliste äriprojektide finantseerimiseks vajalikku kapitali saada, et tõsta ettevõtjate üldist konkurentsivõimet (sh suurendada ekspordivõimekust). Lisaks teeb meede ettevõtjatele kättesaadavamaks ka kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust. Meede täiendab sekkumist, luues ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamise kõrval ka paremad kapitali- ja krediidikindlustuse võimalused ettevõtjate kasvuks vajalike tegevuste finantseerimiseks. 2) Regionaalareng - sekkumise tegevused on seotud konkurentsivõimeliste turismisihtkohtade väljaarendamisega. Koostöövõrgustike eesmärgiks on tugevdada koostööd ja ühistegevusi piirkondlike sihtkohtade arendajate ning ettevõtjate vahel ja suurendada turismitoodete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Sekkumise turundustegevused suurendavad sihtkohtade ja piirkondlike atraktsioonide nõudlust välisturgudel. Piirkondlike turismitoodete arendus tugineb Eesti turismi turunduskontseptsioonile. 3) Loomemajanduse arendamine – sekkumise tegevused toetavad koostöövõrgustike loomist kultuuri-, loomemajanduse ja turismisektori ettevõtjate ühendamiseks ning tootepakkumise väljaarendamist. Sekkumisel on puutumus „Transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021–2035“. Arengukava tegevustest on turismi seisukohalt oluline rahvusvaheliste ühenduste loomine. Välisturistide arvu mõjutavad piisava sageduse ja sobilike väljumisaegadega lennuühendused, uute otselendude avamine toob kaasa turistide arvu hüppelise kasvu vastavalt sihtturult. Sekkumine aitab kaasa „Eesti regionaalse arengu tegevuskava“ eesmärkide saavutamisele. Turismi arendamine piirkondlikul tasandil panustab lisaks turismialastele eesmärkidele ka regionaalarengu eesmärkide saavutamisse. Sekkumisel on seos „Haridusvaldkonna arengukavaga 2021–2035”, mis seab eesmärgiks tagada ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik kõrgema tootlikkuse taseme saavutamiseks Eestis. Sekkumine täiendab elukestva õppe strateegiat, suurendades turismivaldkonna ettevõtjate ja sihtkohaarendusorganisatsioonide töötajate teadmisi ja oskusi. Toetusskeemil on puutumus „Kultuuri arengukavaga 2021–2030“, mis sätestab, et kultuur ja loovus aitavad toetada jätkusuutlikku, kaasavat ja säästvat majandusarengut, sh edendada säästvat turismi. Turismisektori teenused mõjutavad omakorda kultuuriteenuste pakkumise võimekust, tekitades lisanõudlust kultuuriteenustele. Kultuurieksport on seotud loomemajanduse ning kultuuriturismi arenguga, millest tulenevalt on olulisel kohal innovatsioon ja kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamine, mis aitavad eesti kultuuri (sh kultuuripärandit) nähtavaks ja kättesaadavaks teha. Kohalike kogukondade sissetuleku ja elujõulisuse toetamiseks on vajalik kohaliku eripära ja kultuuripärandi senisest suurem turundamine, sh koostöös turismiarendusega. Ühisosa on säästva kultuuriturismi arendamine ning kultuurisündmuste sotsiaalseid, majanduslike, keskkonnaalaste jm mõjude hindamine. Pöörame erilist tähelepanu Eesti tugevuste jagamisele maailmaga, toetudes Eesti saavutustele digi-, kultuuri-, spordi- ja teistes valdkondades, tagades samal ajal Eesti külaliste positiivse kogemuse ja turismi tasakaalustatud mõju kohalikule kultuurile ja keskkonnale. Sekkumise seos „Eesti Keskkonnastrateegiaga aastani 2030“ on kahepoolne. Ühest küljest on turism loodusressursside kasutaja ja turismimajandus võib vääral kasutamisel omada keskkonnale negatiivset mõju. Teisalt on puhas keskkond ja looduslikud vaatamisväärsused üks olulisi reisimotivaatoreid ehk turismimajanduse huvides on nende säilitamine. 7. Käskkirja mõjud läbivatele teemadele Turismisektori elavdamise ja taaskäivitamise toetamise tegevuste mõju läbivatele teemadele on valdavalt toetav. Läbiv teema Mõju Tasakaalustatud regionaalne areng Toetav mõju. Sekkumise tegevused on suunatud kõikide Eesti piirkondade ja Eesti kui terviku arengule. Planeeritavate tegevustega tahetakse paremini esile tuua eri piirkondade turismivõimalusi ja suurendada piirkondade turismimajanduse potentsiaali. Tegevuste tulemusel luuakse eeldus, et välisturistidel tekib  suurem huvi ka väljaspool Tallinna asuvate sihtkohtade vastu. Lõppeval struktuurivahendite perioodil 2014-2020 turismiosakonna omategevustes osalenud turismiettevõtetest ligikaudu 81% paiknevad väljaspool Tallinna ning 72 % väljaspool Tallinna ja Harjumaad. 2025. aasta eesmärgiks on, et sise- ja välisturistide ööbimised väljaspool Tallinna moodustavad vähemalt 58% kogu Eesti ööbimistest, 2022. aastal oli sise- ja välisturistide ööbimised väljaspool Tallinna 56% kogu Eesti ööbimistest. Sihtkohtade arendamise ja tervikliku klienditeekonna arendamise tegevused on otseselt suunatud Eesti turismisihtkohade tasakaalustatud ja kestlikule arendamisele. Tegevuste üks eesmärk on kujundada ümber piirkondliku turismi toetamise süsteem ning luua tugevad ja multifunktsionaalsed piirkondlikud turismiarendusorganisatsioonid. Turundustegevuste elluviimisse on kaasatud Eesti erinevate piirkondade turismijuhtimisorganisatsioonid. Turundustegevuste elluviimisel arvestatakse piirkondlike eripäradega. Turismiinfosüsteem kajastab kõikide Eesti piirkondade turismivõimalusi ja turismiinfot. Visitestonia.com andmebaasis on 5160 unikaalset ettevõtet, millest 82% paiknevad väljaspool Tallinna, sh 149 ettevõttel on turismiobjekte ja pakutavaid teenuseid nii väljaspool Tallinna kui ka Tallinnas. Keskkond ja kliima Toetav mõju. Turismitoodete ja sihtkohtade arendamise tegevused on suunatud turismisektoris kestliku turismi põhimõtete tutvustamisele ning vastava teadlikkuse tõstmisele. Üks ärimudelite uuendamise valdkond on turismisektoris ressursside efektiivne kasutamine. Teadlikkuse suurendamise kaudu panustatakse uute ressursisäästlike ärimudelite rakendamisse. Plaanis on korraldada temaatilised seminarid ja koolitused rohelise innovatsiooni teemal, samuti panustada ressursitõhusate lahenduste loomisesse, mis abistavad turismisektorit kulude kokkuhoius. Tegevuste elluviimisega ei kaasne negatiivset mõju elurikkusele ega jäätmete tekkele. Sooline võrdõiguslikkus, võrdsed Toetav mõju. Turismiteenuste kättesaadavuse võimalused, ligipääsetavus tagamine kõigile elanikkonna gruppidele, sh erivajadustega reisijatele, on oluline eesmärk ja läbiv põhimõte turismiarendustegevustes. Turismitoodete arenduse juhtimise üheks tegevussuunaks on turismiettevõtjate ja atraktsioonide haldajate teadlikkuse tõstmine ligipääsetavusega seotud  põhimõtetest. Informatsioon turismivaldkonna teenuste kohta on avaldatud www.puhkaeestis.ee lehel, mis vastab avaliku teabe seaduse §-s 32 ja ministri määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele (sealhulgas vastavus standardile EVS-EN 301 549). Tegevused panustavad soolise võrdõiguslikkuse edendamisse, vältides turundus- ja teavitustegevustes soostereotüüpseid sõnumeid ja kuvandeid. Võrdse kohtlemise tagamiseks jälgitakse, et turundustegevustes välditaks eelarvamuslikku suhtumist vähemusrühmade suhtes. Tegevustes osalemiseks on asjakohasel juhul tagatud ligipääsetavus liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuudega, samuti muu eri- või eristuva vajadusega inimestele. Tegevuste planeerimisse ja elluviimisse kaastakse valdkondlike turismiorganisatsioonide ja ettevõtjate esindajad. Plaanis on korraldada temaatilised seminarid ligipääsetavuse üldiste põhimõtete tutvustamiseks. Koostöös teenusepakkujate ja sihtkohaarendusorganisatsioonidega töötatakse välja ligipääsetavad turismimarsruudid, mida tutvustatakse Visitestonia.com lehel ning kasutatakse Eesti kui ligipääsetava turismisihtkoha turundamisel. Eelnõu vastavust põhiõiguste hartale, puuetega inimeste konventsioonile ja põhiseadusele on analüüsitud seletuskirja lisas 2. DNSH ja kliimakindlus DNSH on analüüsitud rakenduskava koostamise käigus. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 raames läbi viidud „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga hõlmatud meetmed põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, pigem toetatavad tegevused arvestavad ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. Toetatav tegevus ei hõlma taristut, mis vastab kliimakindluse tehniliste suuniste selgitusele: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0916(03). 8. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele olulisi lisakulusid. Rakendamise eeldatavaid tulusid ei ole võimalik rahaliselt mõõta, sest tegemist on pikemaajalise investeeringuga, mille tulemused kajastuvad paranenud teadlikkuses ja oskustes. Eelarve proportsioonid tulenevad turismistrateegias määratletud prioriteetidest ja EISi varasematest kulutustest ja prognoosidest. Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulutuste tegemisel. 9. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Keskkonnaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile (kompetentsikeskus), perioodi 2021–2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele kui rakendusüksusele.  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Eesti turismivaldkonna elavdamiseks toetuse andmine“ eelnõu seletuskirja lisa 2 Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK) Põhiseadus (PS) Kontroll/ https://eur-lex.europa.eu/legal- kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET täiendavad nõuded TATis Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste Põhiõiguste PIK Põhiküsimused Harta artikkel Põhiküsimused õiguste konventsiooni artiklid on kaetud muu harta jaotis artikkel hulgas põhiseaduse ja all loetletud seadustega Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. I jaotis - Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete Inimväärikus 1 16 "Väärikus" väärkohtlemise eest on üks EV Põhiseaduse alusprintsiipidest (artiklid 1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17 Igaühel on õigus elule. Õigus PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus isikupuutumatusele isikupuutumatusele. Piinamise ning Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või ebainimliku või alandava PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või 4 15 inimväärikust alandava kohtlemise ja kohtlemise või väärikust alandavalt kohelda. karistamise eest karistamise keeld PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja Riive puudub isikupuutumatusele. PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja Orjapidamise ja Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja 5 16 arvatud kaitseväeteenistus või selle sunniviisilise töö keeld väärkohtlemise eest asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. II jaotis Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise, Õigus vabadusele ja PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja „Vabadused” 6 16, 17 vägivalla ja väärkohtlemise eest turvalisusele isikupuutumatusele. (artiklid 6–19) Artikkel 17 – Isikupuutumatuse kaitse Era- ja perekonnaelu PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu 7 22 Eraelu puutumatus austamine puutumatusele. 1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus 2. Isikuandmete kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1040120190 Riive puudub 11 PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Õigus abielluda ja luua 9 23 Kodu ja perekonna austamine PS § 27 Perekond rahva püsimise ja perekond kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja Mõtte-, mõttevabadus. südametunnistuse- ja 10 PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma usuvabadus arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs Sõna- ja teabevabadus 11 21 § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, informatsioonile arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kogunemis- ja § 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata 12 ühinemisvabadus rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused Kunsti ja Riive puudub on vabad. 13 Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses teaduse vabadus ettenähtud piires autonoomsed. Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele Kutsevabadus ja õigus § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida 15 27 Töö ja tööhõive teha tööd tegevusala, elukutset ja töökohta. § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda Ettevõtlusvabadus 16 ettevõtlusega § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt Õigus omandile 17 kaitstud Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise Õigus varjupaigale 18 seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS Õigus kaitsele tagasisaatmise, § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist 19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus väljasaatmise või välja saata ega takistada Eestisse asumast. väljaandmise korral;  PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, III jaotis nahavärvuse, soo, keele, päritolu, „Võrdsus” usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. (artiklid 20–26) Võrdse kohtlemise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1221020210 11?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et diskrimineerimist ei toimu. Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega Riive puudub inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Konventsiooni põhimõtted on järgmised: (a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja iseseisvuse vastu; (b) mittediskrimineerimine; (c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas; (d) austus erinevuste vastu ning puuetega Diskrimineerimiskeeld 21 5 Võrdsus ja mittediskrimineerimine inimeste tunnustamine inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana; Kultuuriline, usuline ja 22 (e) võrdsed võimalused; keeleline mitmekesisus Naiste ja meeste 23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus; võrdõiguslikkus Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus; (h) austus puuetega laste arenevate võimete Eakate õigused 25 vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu Analüüs seletuskirja punktis 6. säilitada oma identiteet. Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Artikkel 4 - Üldkohustused Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine Artikkel 9 – Juurdepääsetavus Puuetega inimeste 26 30 Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda integreerimine kaasamine Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus, vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes Eestis on kehtestatud töötajate usaldusisiku seadus Töötajate õigus olla (https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?lei ettevõttes informeeritud 27 aKehtiv), mis reguleerib töötajate Riive puudub ja ära kuulatud usaldusisiku tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega. PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja Kollektiivläbirääkimiste tööandjate ühingud ja liidud võivad oma ja kollektiivse 28 õiguste ja seaduslike huvide eest seista Riive puudub tegutsemise õigus vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Õigus kasutada § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida 29 Riive puudub tööhõiveteenuseid tegevusala, elukutset ja töökohta. § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Kaitse põhjendamatu 30 Töövaidluste lahendamise korra sätestab Riive puudub vallandamise korral seadus. § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Head ja õiglased 31 Töövaidluste lahendamise korra sätestab Riive puudub töötingimused seadus. PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka täiskasvanu puhul. Last ei tohi töö tegemiseks ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on talle ohtlik, segab koolis käimist või on kahjulik tema tervisele ja arengule. Keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte 32 Riive puudub töötajate kaitse tööl IV jaotis „Solidaarsus” (artiklid 27–38)  Keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte 32 Riive puudub Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. töötajate kaitse tööl Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad IV jaotis vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on „Solidaarsus” töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas (artiklid 27–38) vanema või tööinspektori luba. (https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja- noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused) PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Perekonna- ja tööelu 33 § 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida Riive puudub tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. § 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Sotsiaalkindlustus ja Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse 34 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse Riive puudub sotsiaalabi hoolekannet. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Tervishoid 35 25 Tervishoid § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele. Riive puudub Võimalus kasutada üldist Ohuolukorrad ja humanitaarsed Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus - majandushuvi pakkuvaid 36 11 Riive puudub eriolukorrad https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005 teenuseid PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Keskkonnakaitse 37 Analüüs seletuskirja punktis 6. DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035 raames KeM ja RTK konsultatsioon. Nõuded TATis ja analüüs seletuskirjas. Tarbijakaitse 38 Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS Riive puudub Õigus hääletada ja Euroopa Parlamendi valmise seadus - kandideerida Euroopa 39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Riive puudub https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS Parlamendi valimistel PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab Õigus hääletada ja rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: kandideerida kohalikel 1) Riigikogu valimisega; 40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Riive puudub valimistel kohalikel 2) rahvahääletusega. valimistel PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja Õigus heale haldusele 41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja Riive puudub ebameeldivusi isikutele. ÜSS § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust. PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul V jaotis on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda „Kodanike tema kohta riigiasutustes ja kohalikes õigused” Õigustutvuda Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs omavalitsustes ning riigi ja kohalike 42 21 Riive puudub (artiklid 39–46) dokumentidega informatsioonile omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Õigus pöörduda Euroopa 43 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv Riive puudub ombudsmani poole PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, Õigus esitada petitsioone 44 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus Liikumis- ja elukoha § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, 45 20 Isiklik liikumisvõime Riive puudub valiku vabadus on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. § 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse Diplomaatilisele ja 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka Riive puudub konsulaarkaitsele välisriikides. PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes Õigus tõhusale asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või õiguskaitsevahendile ja 47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Riive puudub õiglasele kohtulikule § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja arutamisele isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. VI jaotis  PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes Õigus tõhusale asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või õiguskaitsevahendile ja 47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Riive puudub õiglasele kohtulikule § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja arutamisele isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi Süütuse presumptsioon 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele olevana enne, kui tema kohta on jõustunud Riive puudub ja kaitseõigus süüdimõistev kohtuotsus. VI jaotis „Õigusemõistmi PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes ne” (artiklid põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate 47–50) seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti Kuritegude ja karistuste õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi seaduslikkuse ja ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas 49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub proportsionaalsuse põhiseadusega. Need piirangud peavad olema põhimõte demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla Mitmekordse anda ega karistada teo eest, milles teda kohtumõistmise ja 50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult karistamisekeeld süüdi või õigeks. [1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks. [2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X  EELNÕU 10.03.2022 KÄSKKIRI nr Eesti turismivaldkonna elavdamiseks ja taaskäivitamiseks toetuse andmine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 3 „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise 21.1.3.16 „Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 1.2. Toetuse andmine panustab tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ ettevõtluskeskkonna programmi meetmesse 1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ja tegevusse 1.2 „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ ja selle mõõdikusse „Turismiteenuste eksport“. 1.3. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja aitavad kaasa Riigikogu 12. mail 2021 otsusega heaks kiidetud „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele. 1.4. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, tasakaalustatud regionaalset arengut, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse „Eesti 2035“ näitajatega "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", "Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik", „Ligipääsetavuse näitaja”, „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest“ ja „Tööjõu tootlikkus osakaaluna Euroopa Liidu keskmisest“. 1.5. Sekkumine panustab turismistrateegia 2022–2025 visiooni „Eesti turismisektor on 2025. aastal elujõuline ja kohanemisvõimeline” ning järgmiste turismistrateegia eesmärkide saavutamisse:  2 1.5.1. Eesti turismisektoris on toimunud arenguhüpe – ettevõtjad ja sihtkohad on paindlikult ja uuenduslikult kohanenud tarbijate ootustega ning kasvanud on turismisektori lisandväärtus; 1.5.2. Eesti on nutikas ja roheline sihtkoht, mis pakub terviklikku külastajateekonda ja kestlikku turismitoodet; 1.5.3. Eestisse reisivad teadlikud ja aega väärtustavad külalised, kes hindavad Eesti kultuuri- ja looduspärandit; 1.5.4. külastaja viibib Eestis kauem, lahkub rahulolevana ning plaaniga Eestisse naasta; 1.5.5. Eesti turismisihtkohtade arendusorganisatsioonid on strateegiliselt juhitud ning toimub sisuline koostöö Eesti turismisektori osaliste vahel. 1.6. Käskkirjas nimetatud kulude abikõlblikkusele ja abikõlbmatusele, toetuse maksetaotluse menetlemisele ja maksmisele, toetuse tagasinõudmisele ning elluviija kohustuste, sealhulgas hankimisega seotud kohustuste, osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). 1.7. Maksetaotluseid ja aruandeid esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna kaudu. 2. Toetuse andmise eesmärk 2.1. Toetuse andmise eesmärk on Eesti turismisektori muutmine elujõulisemaks ja kohanemisvõimelisemaks. 2.2. Eesmärgid toetatavate tegevuste lõikes on: 2.2.1. turismitoodete ja -sihtkohtade arendamine: Eesti on kestlik turismisihtkoht, mis pakub külastajale vaheldusrikast ja ehedat reisielamust kõikidel aastaaegadel; 2.2.2. turisminõudluse suurendamine: Eesti külastatavus ja turismiteenuste eksport on kasvanud; 2.2.3. külastajateekonna arendamine: pakutavad turismitooted ja -teenused on mugavalt ligipääsetavad. 3. Toetatavad tegevused 3.1. Toetust antakse järgmisteks turismiedendustegevusteks: 3.1.1 turismitoodete ja sihtkohtade arendamine: 3.1.1.1. uuenduslike ja kestlike turismitoodete arendamine; 3.1.1.2. sihtkohtade arendamine; 3.1.1.3. innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde läbiviimine; 3.1.1.4. teadmiste ja oskuste arendamine. 3.1.2. turisminõudluse suurendamine: 3.1.2.1. nutikas andmepõhine turundus; 3.1.2.2. huvipõhistele segmentidele suunatud turundus; 3.1.2.3. äriturismi ja sündmuste turundus; 3.1.2.4. eristuv kultuuri-, toidu- ja loodusturismi turundus. 3.1.3. külastajateekonna arendamine: 3.1.3.1. tervikliku külastajateekonna arendamine; 3.1.3.2. online-kättesaadavuse parandamine ja turismiinfosüsteemi arendamine.  3 4. Tulemused 4.1. Punktis 3. nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad: Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase Vahe- Siht- (2023) sihttase tase (2024) (2029) Tulemus- Väikese ja keskmise suurusega 0 0 600 Meetmete näitaja ettevõtjad, kellel on suurem nimekirja lisandväärtus töötaja kohta näitajad Väljund- Toetatavad ettevõtjad 0 100 1000 näitaja Väljund- Mitterahalist toetust saavad 0 100 1000 näitaja ettevõtjad 5. Rakendusüksus ja rakendusasutus 5.1.Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ja rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS). 6. Elluviija 6.1. Punktis 3. toodud tegevuste elluviija on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija). 7. Sihtrühm ja kasusaajad 7.1. Tegevuste sihtrühmad on: 7.1.1. turismiettevõtjad; 7.1.2. turismi sihtkoha arendusorganisatsioonid ja sihtkohtade koostöövõrgustikud; 7.1.3. turismi erialaliidud, partnerorganisatsioonid; 7.1.4. turismi vedajad ja väravad – transpordiettevõtjad, lennujaamade haldajad ja sadamate pidajad jne; 7.1.5. turismiatraktsioonide valdajad ja haldajad; 7.1.6. muud turismivaldkonnaga seotud organisatsioonid ja huvirühmad. 7.2. Kasusaajad on sihtrühma kuuluvad isikud, kes punktis 3 toetatavates tegevustes osalevad. 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood kestab kõikidel toetatavatel tegevustel tagasiulatuvalt alates 01.01.2023 kuni 31.10.2029. 9. Tegevuste eelarve 9.1. Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. 9.2. Toetatavate tegevuste eelarve on kokku 38 802 857 eurot ja see moodustub järgmiselt: Eelarve jaotus Euroopa Euroopa Riiklik Riikliku Oma- KOKKU 2021-2027 Liidu Liidu kaas- kaas- finants toetus toetuse finantseer finantse eering osakaal ing  4 eringu osakaal 33 165 000 85% 5 637 857 15% 0 38 802 857 10. Riigiabi 10.1. Tegevuse elluviimiseks kasusaajale antav abi võib olla vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 10.2. Tegevuse elluviimiseks antav abi võib olla nõustamiseks antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 18 alusel või messidel osalemiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 19 alusel või koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 alusel ning sellisel juhul kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Üldise grupierandi määruse artikli 18 ja artikli 19 alusel saab anda vaid väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale. 10.3. Rakendusüksus hindab, kas antav abi on riigiabi, kontrollib abisaajate vastavust VTA määruse või üldise grupierandi määruse nõuetele ning teavitab abi saajat, et antav abi on riigiabi ning abi summast. 10.4. Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel esitab kasusaaja taotluse, milles märgib üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 märgitud andmed. 10.5. Abi summa määratakse abi saajaga seotud otseste kulude alusel. Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel on abi määr 50 protsenti abikõlblikest kuludest. Koolitusabi puhul võib abi määra suurendada keskmise suurusega ettevõtja puhul 10 protsendi võrra ja väikese suurusega ettevõtja puhul 20 protsendi võrra. 10.6. VTA määruse kohaselt kasusaajale antud VTA koos toetusskeemist antava abiga ja teiste, punktis 10.5 nimetamata, Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud VTAga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. 10.7. Maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedavate ettevõtjate puhul ei tohi ettevõtjale jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul antud VTA ületada koos toetusskeemist antava abiga 100 000 eurot. 10.8. Juhul kui ettevõtja on saanud VTAd Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja VTA määrus kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul antud VTA kogusumma koos toetusskeemist antava abiga ületada 500 000 eurot. 10.9. VTA puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid ning abi kogusumma arvutamisel lähtutakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud ühe ettevõtja mõistest.  5 10.10. Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama kümme aastat alates abikava alusel viimase abi andmise päevast. 10.11. Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel ei toetata artikli 2 punkti 18 kohaselt raskustes olevaid ettevõtjaid ning ettevõtjaid, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 10.12. Üldist grupierandi määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 1 punktides 4–5 nimetatud juhtudel. 11. Kulude abikõlblikkus 11.1. Abikõlblikud on punktis 3. kirjeldatud toetavate tegevuste elluviimisega seotud järgnevad kulud: 11.1.1. elluviija personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16; 11.1.2. kaudsed kulud 15 protsendiseühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt ühissätete määruse artikli 54 punktile b; 11.1.3. lähetustega seotud transpordi-, kindlustus-, majutus- ja viisa vormistamise kulud ning päevarahad; 11.1.4. tegevuste turuvajaduse analüüsimise, ettevõtjate vajaduste ning probleemide kaardistamise, uuringute, analüüside ja ekspertiiside tellimise ja teostamise ning tulemuste avalikustamise kulud; 11.1.5. reklaami-, meedia-, disaini-, kommunikatsiooni-, suhtekorralduse, sotsiaalmeedia, e-turunduse, projektijuhtimise ja nendega seotud turundustegevusi toetavate teenuste kulud; 11.1.6. meediakampaaniate, teavituskampaaniate ja teadlikkuse tõstmisele suunatud ürituste ja tegevuste ning nende ettevalmistamise, korraldamise, neil osalemise kulud ja nendega seotud teabevahetuse ning tulemuste levitamise kulud; 11.1.7. ürituste, messide, näituste, konverentside, kontaktürituste korraldamise ja neil osalemiseks vajaliku tehnika soetamise või rentimise stendi kujundamise ja ehitamise kulud, stendi ja ekspositsiooni transpordikulud, ekspositsiooni kindlustamise, ladustamise ja tollikulud; 11.1.8. turismikontseptsiooni ja strateegia väljatöötamise, arendamise ja tutvustamise kulud; 11.1.9. andmebaasidest kontaktnimekirjade hankimise ja kasutamise kulud; 11.1.10. litsentsitasude ning fotode, videote, sisutekstide ja muud autoriõigustega seotud kulud; 11.1.11. veebiarenduse, õppekeskkondade ja digitaalsete töölaudade loomise, arendamise ning haldamise kulud; 11.1.12. turismiinfosüsteemi andmekogu arendamisega seotud kulud ja sellega seotud nõustamise, analüüsi, tugisüsteemide arenduse ja integreerimise ning teiste andmekogudega liidestamise kulud; 11.1.13. veebilahenduste, sisuhalduse ja geoinfosüsteemi rakenduse teostamise teenustasud; 11.1.14 turismiinfosüsteemi arendamist nõustava ja järelevalveteenust osutava ettevõtja teenustasud; 11.1.15. turismiinfosüsteemi arendamisega seotud infotehnoloogia riist- ja tarkvara soetamise ja rendikulu, infotehnoloogia tugi-, hooldus- ja majutusteenuste tasud; 11.1.16. turismiinfo administreerimise ning kvaliteedi kontrolli kulud; 11.1.17. koolituste, mentorteenuse, seminaride, töötubade, ümarlaudade, konverentside ja õppereiside korraldamise ja nendel osalemisega seotud koolitajate, ekspertide ja mentorite tasu, ruumide ja inventari rendi ning virtuaalkeskkonna kasutamise kulud; 11.1.18. punktides 11.1.7. ja 11.1.17 nimetatud tegevustes osalemisega või korraldamisega seotud toitlustuse ning lähetuse kulud õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses; 11.1.19. koostöövõrgustike, ümarlaudade ja sarnaste koostöövormide algatamise, korraldamise  6 ja neil osalemise ning sellega seotud tulemuste levitamise kulud; 11.1.20. ekspertiiside, testkülastuste ja välishindamise läbiviimise kulud; 11.1.21. toetatavate tegevuste elluviijate valdkonnaspetsiifilise oskusteabe hankimise kulud ja sellega seotud rahvusvaheliste koolitustel, konverentsidel, seminaridel ja turismimessidel osalemise kulud; 11.1.22. publikatsioonide, info-, juhend- ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste, audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalide ja nende koostamise, tootmise ja levitamise ning selleks vajalike veebilehtede loomise ja arendamise kulud; 11.1.23. tele- ja raadiosaadete, internetis ja muudes meediakanalites levitavate saadete ja materjalide tootmise ja edastamise kulud; 11.1.24. tõlkekulud; 11.1.25. ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika teavitustegevuste kulud; 11.1.26. liiklusvahendi kasutusrendi, rendi, kütuse, kasko- ja kindlustusmaksete ja muu transpordi kasutamise kulud; 11.1.27. erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks vastavalt tulumaksuseaduse §-le 48; 11.1.28. vastuvõtukuluna käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks vastavalt tulumaksuseaduse §-le 49; 11.1.29. tegevuste ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud; 11.1.30. käibemaks, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. 11.2 Abikõlbmatud on järgnevad kulud: 11.2.1 finants- ja pangakulud, finantstehingute tasud, valuutavahetuse tasud, pangakontode avamise ja haldamise kulud; 11.2.2 liiklusvahendi soetamise kulud; 11.2.3 kinnisasja soetamise kulud. 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord 12.1. Tegelike kulude alusel makstakse toetust ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. 12.2. Abikõlblike kulude tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentides kajastuvate ja pangaülekande teel tasutud kuludega, välja arvatud kaudsete kulude korral. 12.3. Toetuse maksmise eelduseks on projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. 12.4. Maksetaotluse menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele. 13. Elluviija õigused ja kohustused 13.1. Elluviija kohustused: 13.1.1. koostab toetusskeemi iga-aastase tegevuskava ja indikatiivse eelarve ning kooskõlastab selle rakendusasutusega; 13.1.2 lähtub tegevuskava koostamisel ühendmääruse §-st 7; 13.1.3 toob tegevuskavas välja regionaalse puutumuse potentsiaaliga tegevused ning hindab nende asjakohasust tasakaaluka regionaalse arengu põhimõtte edendamiseks; 13.1.4 viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt;  7 13.1.5. vastutab eesmärkide saavutamise eest; 13.1.6. koostab ja esitab punktis 14 nõutud aruandeid, esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni. 13.1.7. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise; 13.1.8. järgib tegevuste elluviimisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid; 13.1.9. tagab tegevustes osalenud ettevõtjate andmete ÜSS § 21 lõikes 5 nimetatud registri sündmuste infosüsteemis iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks; 13.1.10. tagab, et tegevuste elluviimisel järgitakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise ning ligipääsetavuse põhimõtteid ja tegevustest teavitamisel järgitakse reklaamiseaduse § 3 lõiget 4. 13.2. Elluviija õigused: 13.2.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid käesoleva käskkirja ja eelarvejaotuse muutmiseks; 13.2.2. vajadusel kaasata eksperte või moodustada hindamiskomisjone. 14. Aruandlus 14.1. Elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande iga-aastaselt, 31. detsembri seisuga järgmise aasta 15. jaanuariks. Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete esitamist sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäeva ja aruande esitamise tähtaja. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande perioodi kuupäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks aruande esitamise tähtajaks. 14.2. Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele koos viimase maksetaotlusega. 14.3. Vahe- ja lõpparuande kinnitab rakendusüksus. 14.4. Tegevuste vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud järgmine informatsioon: 14.4.1. tegevuste aruandlusperiood; 14.4.2. teostatud tegevused, andmed tegevuste edenemise kohta ja nende vastavus tulemus- ja väljundnäitaja saavutustasemele, sealhulgas panus „Eesti 2035“ sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse; 14.4.3. elluviija hinnang tegevuste tulemuslikkusele; 14.4.4. muu toetuse elluviimisega seotud teave; 14.4.5. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta. 15. Vaide esitamine 15.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse rakendusasutusele vaie vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. 16. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise alused ja kord 16.1. Finantskorrektsiooni otsuseid teeb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ning lähtudes ühendmääruse § 34-38 sätestatust. 16.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister  RISKIHINDAMINE MEEDE: Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga. Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnev Kontrollikoht RISKIVALDKOND Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks ja/või viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi. Hinnata teadaoleva info kohaselt. Käskkirja alusel antava toetuse osas on võimalik infot küsida elluviijalt. Korruptsioon ja huvide konflikt Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa kommentaar. Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole tugineti. Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA) või grupierandiga hõlmatud riigiabiga. Riigiabi ja/või vähese tähtusega Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda abi esineminise kohaldumine hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa kommentaar Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus - sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide) olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest finantsallikast. Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ-le Pettuserisk - Topeltfinantserimine on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid maandamismeetmeid. Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada, kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste rahastajatega regulaarselt….(kuidas) Toetuse kasutamine ei ole Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima läbipaistev ja/või ei toimu riigihankeid. konkurentsi ära kasutades. Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid) Keskkonnamõjudega ei ole arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning kas arvestatud taristuinvesteeringutele on seatud nõue kliimakindluse tagamiseks. Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti  Eesti turismivaldkonna elavdamiseks toetuse andmine d riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. nuse otsesest seosest konkreetse riskiga. kendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, ku HINNANG 0 1 Risk puudub Madal risk Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu Toetuse saajal on dokument), kuid see pole efektiivne - strateegia/tegevuskava (või muu toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised dokument), kus on põhimõtted kirjas ja koolitused, kuid need pole regulaarsed. mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi TATis (või TAT seletuskirjas) on koostaja/ toetuse saaja viib läbi viidatud korruptsiooniseadusele või regulaarselt selleteemalisi koolitusi. muude tingimustega on risk maandatud. Võib esineda grupierandiga hõlmatud Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA- esitamisega seonduvad l on olemas analüüs. protseduurireegleid, mis on sätestatud konkurentsiseaduse §-s 34². Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja siseriiklikke Hinnatavale meetmele sarnase sisuga toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid ja/või raamatupidamine toimub ei rakendata. tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud asutusesisesed täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas. Elluviijad/toetuse saajad on Elluviijad/toetuse saajad on avalik- riigiasutused/riigi hallatavad asutused õiguslikud juriidilised isikud, kelle ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid hangete läbiviimise eest vastutab vastav või riigiasutus (allasutus), kellele on riigiasutus, kellel on antud ülesanne antud vastav ülesanne. riigihangete läbiviimiseks Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et eelduslikult oluline negatiivne Meetme DNSH analüüsis on keskkonnamõju puudub, kuid on toodud tuvastatud, et oluline negatiivne välja soovitused keskkonnamõjude keskkonnamõju puudub (meede ei ennetamiseks, mis on nõudena mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme kehtestatud käskkirjas/määruses, meede). Projekti tasandil ei ole vaja välistamaks toetavate projektide vastuolu DNSH hindamist läbi viia. Pole DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole tegemist taristuinvesteeringuga. projekti põhiselt DNSH hindamise läbi viimine. Pole tegemist taristuinvesteeringuga. KOONDHINNANG 2 atoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik. HINNANG 2 3 Max. SKOOR Keskmine risk Kõrge risk Selliseid põhimõtteid strateegias (või muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või Mitteametlikud põhimõtted TAT koostajal puudub sellekohane info. eksisteerivad, aga need ei ole kirjas TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole asutusesisestes dokumentides või 3 viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole teadaolevalt on esinenud juhtumeid selgelt välja toodud tingimusi, millega viimase 2 aasta jooksul. saab vältida huvide konflikti ja korruptsiooni. Võib esineda riigiabi või VTA või grupierandina antav abi, kuid määruses Võib esineda riigiabi või VTA ja või seletuskirjas puuduvad juhised nende määruses (seletuskirjas) on selged hindamiseks (puudub analüüs või 3 juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse puuduvad selged viited esinemise kohta) ning on hinnatud ergutava mõju aspekti. ning puuduvad hinnangud ergutava mõju aspekti osas Rakendatakse hinnatavale meetmele Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse infosüsteemi ja rahastust on lihtne kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse 3 kontrollida esiatatud kuludokumendi infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik loetelu alusel (ei kasutata kontrollida dokumendipõhiselt kindlasummalist makset ega (kasutatakse kindlasummalist makset või ühikuhindasid). ühikuhindasid) Elluviijad/toetuse saajad on avalik- õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad hankeid läbi iseseisvalt. Või Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised Juriidilised isikud, kellel puudub isikud, kellel puudub riigihanke 3 riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on läbiviimise kohustus õigusaktiga kehtestatud kohustus ostu/teenuse riigihangete registris avaldamine Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et esinevad olulised keskkonnariskid, et esinevad keskkonnariskid, mille mille maandamiseks on ette nähtud maandamiseks või ennetamiseks on ette leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on tegevused on erinevad ning on risk, et on läbi viia projekti tasandil hindamine. meetme hinnang ei ole piisavalt detailne 3 Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või välistamaks DNSH põhimõtetega samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole vastuolu. Vajalik on projekti tasandil taristuinvesteeringuga, mille puhul on DNSH hindamine. Tegemist on nõutav kliimakindluse tagamise taristuinvesteeringuga, mille puhul on hindamine. nõutav kliimakindluse tagamise hindamine. Kokku skoor 15 madal risk  Meetme nr 21.1.3.1 “Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” sekkumise nr 21.1.3.16 “Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine” tegevus "Eesti turismivaldkonna elavdamiseks ja taaskäivitamiseks toetuse andmine" Selgitus riski hindamisel. Hinnatud Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused ja -meetmed, mis SKOOR riskiskoori mõjutavad. Vastavalt käskkirja puntile 5 on rakendusüksuseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, millel on korruptsiooni- ja pettuste ennetamise 0 põhimõtted, mida aktiivselt rakendatakse. Seletuskirjas kirjeldatud riigiabi analüüsi tulemusi järgmiselt: Elluviijale ei anta riigiabi, vaid riigiabi saavad tegevustes osalejad ehk kaudsed kasusaajad, kui vastav tegevus täidab kõik riigiabi tingimused. Kaudsele 2 kasusaajale määratava riigiabi summas ei võeta arvesse kaudseid kulusid ega kasutata lihtsustatud hüvitamisviise, vaid riigiabi summa määratakse üksnes otsesete kulude alusel. Sarnase sisuga toetusmeetmed puuduvad (samadele tegevustele). Käskkirja rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, mis 0 tegutseb sihtasutusena ja kellele rakendub sihtasutuste seadus ja sellest tulenevad raamatupidamise nõuded. EIS-il kui rakendusüksusel on kohustus viia läbi riigihankeid. Täiendavalt on käskkirja punktis 13.2.11 viidatud riigihangete seaduse järgimise 0 kohustusele. Lisaks eelmainitule selgitused seletuskirjas. Seletuskirjas viide eelnevalt teostatud DNSH analüüsile ja et meede ei 0 põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele. 0 2 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Eesti turismivaldkonna elavdamiseks ja taaskäivitamiseks toetuse andmine“ eelnõu seletuskirja lisa 1 Ettepanekud riski maandamiseks ja kontrollifookuse suunamisel (täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3) VTA andmist on käsitletud käskkirja punktis 10. Elluviijal on pikaajaline kogemus ja kompetents VTA analüüsimisel ja määramisel. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/23-0313 - Eesti turismivaldkonna elavdamiseks ja taaskäivitamiseks toetuse andmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.04.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2c0bf305-9818-4f69-8f55-6359d070729c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2c0bf305-9818-4f69-8f55-6359d070729c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main