Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Selts Teie 15.02.2023 /
[email protected] Meie 19.03.2023 nr 5.2-2/750-2
Vastus EVES pöördumisele sugurakkude
doonorluse teemal
Lugupeetud Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi juhatuse liikmed
Pöördusite kirjaga tervise- ja tööministri poole. Minister on Teie kirjaga tutvunud ja edastanud
vastamiseks tervisesüsteemi arendamise osakonnale.
Täname Teid seisukoha selgitamise ning koostöövalmisoleku eest.
Selgitame, et kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse (edaspidi KVEKS) muutmise
eelnõu koostamist Sotsiaalministeeriumi 2023. aasta tööplaanis ei ole. Kuna seadus räägib
sugurakkude doonorlusega seoses hüvitisest mitte tasust ja hüvitamise põhimõtte lähtub isikul
tekkivatel kuludel, siis on senist regulatsiooni hinnatud piisavaks ning EL harta ja Eesti
põhiseaduse põhimõtetega kooskõlas olevaks.
Tegime oma samateemalises vastuses Eesti Naistearstide Seltsile ettepaneku arutada nende
kirjas tõstatatud küsimusi riikliku siirdamisnõukogu kevadisel koosolekul otsustamaks, kas
tuleks planeerida seadusemuudatus või on võimalik olukorda lahendada ka kehtiva õigusruumi
raames. Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadus (edaspidi
RKEKS), mille alusel riiklik siirdamisnõukogu on moodustatud ja tegutseb, ei kohaldu küll
sugurakkude ja embrüote siirdamist kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse
tähenduses, kuid tegemist on siirdamise valdkonna küsimustes sõltumatu nõuandva
komisjoniga, mille liikmeteks on rakkude, kudede ja elundite hankijad, käitlejad ja siirdajad ning
Eesti Haigekassa, Terviseameti, Ravimiameti, Sotsiaalministeeriumi, patsientide
esindusorganisatsioonide ja asjaomaste erialaorganisatsioonide esindajad. Siirdamisnõukogu
on oma koosolekul muude teemade kõrval käsitlenud ka sugurakkude ja embrüote
siirdamisega seotud aruandlust ning planeeritavaid tegevusi, sh õigusloome ja järelevalvega
seoses. Valdkonda esindab nõukogus dr Aivar Ehrenberg.
Kui peetakse vajalikuks kaaluda siiski seaduse muutmist, planeeritakse see meie osakonna
tööplaani ja kaasatakse aruteludesse nende käivitamisel kõik puutumuses olevad osapooled.
Arvestades seaduste muutmise pikka ajaraami ja lähtuvalt hea õigusloome ja normitehnika
eeskirjast (HÕNTE), millest riigiasutused lähtuvad õigusaktide muutmisel, tuleb alati kaaluda
põhjalikult, kas olukorda saaks lahendada ka ilma seaduseid muutmata.
Kuni seaduseid pole muudetud, tuleb lähtuda kehtivatest reeglitest.
Samas leiame omalt poolt, et ka kehtivas õigusruumis saab astuda samme EL põhiõiguste
harta põhimõtete järgmise paremaks tagamiseks, sh nt lubatud annetuskordasid reguleerida
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
valdkondlike ravi- või käsitlusjuhenditega, millel puudub küll otsene õiguslik jõud, kuid mille
täitmist valdkonna osapooled peavad heaks kliiniliseks tavaks.
Ka hüvitise maksmise osas on võimalik sõlmida valdkonnas tegutsevate asutuste vahel hea
tava kokkulepe, mis peab silmas põhiõiguste harta põhimõtteid. Kuigi taolistel lepetel seaduse
jõudu ei ole, on need kindlasti valdkonda korrastavad, eriti kui leppe sisu oleks ka patsientidele
avalikult kättesaadav ja teada.
Taolistel mittejuriidilistel meetmetel on sageli vähemalt sama korrastav mõju kui seadusesse
sätete lisamisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kersti Esnar
osakonnajuhataja
Heli Paluste 6269 127
[email protected]