Saatja: Anne Kleinberg <
[email protected]>
Saadetud: 17.03.2023 10:45
Adressaat: <"SM Info">; <"Maris Jesse">; <
[email protected]>
Koopia: Marko Tähnas <
[email protected]>; <"Anniki Lai">; EPS
juhatus <
[email protected]>
Teema: EPS kommentaar sotsiaalministri määruse eelnõule
Tere,
Edastame edasise koostöö selguse huvides oma kommentaari.
Ühtlasi väljendan tänu seoses kõikide osapoolte pingutusega keerulises
valikutes otsuseid teha ja lahendusi otsida ning loodan sama sisuka
koostöö jätkumisele.
Jõudu, Anne Kleinberg
Eesti Psühhiaatrite Selts
17.03.2022 Kommentaar „S otsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ muutmine määruse eelnõule . 10) paragrahvi 28 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse standardkulus järgmisi summasid: 1) arsti brutopalk on 24 eurot ja 67 senti tunnis; 2) õe brutopalk on 13 eurot ja 8 senti tunnis; 3) hooldustöötaja brutopalk on 7 eurot ja 59 senti tunnis; 4) kliinilise psühholoogi brutopalk on 19 eurot ja 18 senti tunnis; 5) muu kõrgharidusega spetsialisti brutopalk on 13 eurot 90 senti tunnis; 6) muu keskharidusega spetsialisti brutopalk on 7 eurot 59 senti tunnis.“; 12) paragrahvi 41 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse piirhinnas järgmisi summasid: 1) arsti brutopalk on 19 eurot ja 45 senti tunnis; 2) kliinilise psühholoogi brutopalk on 19 eurot ja 18 senti tunnis; 3) õe ja tugispetsialisti brutopalk on 10 eurot ja 90 senti tunnis; 4) abilise (nt registraator, raamatupidaja, koristaja jt) brutopalk on 6 eurot ja 90 senti tunnis.“; Toetame vajadust tõsta kliiniliste psühholoogide töötasu, kuid juhime tähelepanu, et tõstes seda teenuste piirhinnas või eriarstide teenustes vastavalt teenuste standardkulu juures kirjeldatule düspropo r tsionaalselt võrreldes teiste tervishoiutöötajate tunnitasuga, ei lahene olukord, kus ravimeeskonnad lagunevad personali lahkumise tõttu ja seatakse ohtu tervikliku ravi tagamine. Tervishoius peab olema tagatud töötasu, mis on vastavuses erialase väljaõppe, töökohustuste ja vastutusega. Antud kujul tehtud muudatus on vastuolus nii kollektiivleppe kui nt. psühhiaatrilise abi sisulise töökorralduse põhimõtetega ning käsitletav ainult ajutise lahendusena. Ootame esimesel võimalusel vastust küsimusele millal ja kuidas laheneb antud info valguses psühhiaatriliste ravimeeskondade kõigi liikmete palgatingimuste olukord . Jääme oma varasemalt sotsiaalministrile, Tervisekassale ja SM vaimse tervise osakonnale väljendatud seisukoha juurde, et vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamine peab selgelt sisaldama kvaliteetse psühhiaatrilise abi jätkusuutlikkuse tagamise, milleks on vajalik süsteemselt ja proportsionaalselt tõsta k õigi psühhiaatrilise ravimeeskonna liikmete palkasid ja tagada teenustes muude kulukomponentide sisuline katmine. Eesti Psühhiaatrite Selts Anne Kleinberg