Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ muutmine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/23-0335 - Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.03.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/354925cf-d0eb-406c-ad64-cb35f916ae3e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/354925cf-d0eb-406c-ad64-cb35f916ae3e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Kooskõlastamiseks: 23.03.2023 nr 8-2/23/1469 Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Eesti Linnade ja Valdade liit Arvamuse avaldamiseks: Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Eesti Kaubandus ja Tööstuskoda Eesti Tööandjate Keskliit Haridus- ja teadusministri määruse esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 3. Seletuskiri Meelis Mereküla 735 0216 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 20.03.2023 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 9 alusel. § 1. Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ muutmine Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruses nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) õpetaja ametikohtadega kaasnevate majandamiskulude ning õpetajate, direktori, õppekasvatusala juhtivtöötajate ja tugispetsialistide täienduskoolituse kulude arvestamiseks korrutatakse kutseõppe koolituskohtade arv koefitsiendiga 40 ja käesoleva määruse lisas esitatud õppetöö erisuse koefitsiendiga vastavalt kutseõppe tasemele;“; 2) paragrahvi 3 lõige 3 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 5 lõige 2 punkt 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „1) kooli kutsetunnistuse või mõne teise riiklikult tunnustatud analoogse tunnistusega lõpetanute osakaalu lõpetanutest;“; 4) paragrahvi 5 lõige 4 punkti 2 viimane lause sõnastatakse järgmiselt: „Osakaal tulemusrahastamise kogumahust on 20%;“; 5) paragrahvi 5 lõiget 4 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) täiendusõppe korraldamine. Osakaal tulemusrahastamise kogumahust on 10%.“; 6) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud kutsetunnistuse või mõne teise riiklikult tunnustatud analoogse tunnistusega lõpetanute osakaalu leidmisel võetakse arvesse tegevustoetuse eraldamisele eelnenud õppeaasta kutseõppe tasemeõppe lõpetajad, välja arvatud kutsevaliku õppekaval õppinud ja HEV määruse §-s 2 nimetatud isikud.“; 7) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud töökohapõhises õppes osalevate õpilaste, sh ESF programmist rahastatute, osakaal õpilaste koguarvust arvutatakse tegevustoetuse eraldamise aastale eelneva õppeaasta töökohapõhises õppes õppinute 12 kuu  2 keskmise osakaaluna samal ajavahemikul tasemeõppes õppinute keskmisest.“; 8) paragrahvi 6 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva määruse § 5 lõike 4 punktis 1 nimetatud tulemusnäitaja arvutatakse tegevustoetuse eraldamise aastale eelnenud õppeaasta kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõike 1 alusel õppinud põhikooli- või gümnaasiumiõpilaste arv, kelle õppe maht oli vähemalt 35 üldhariduse õppetundi, osakaaluna samal ajavahemikul kõigi kutseõppe tasemeõppes õppinute keskmisest.“; 9) paragrahvi 6 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva määruse § 5 lõike 4 punkti 2 alusel õppimise või töötamisega hõivatuks loetakse kaks aastat enne tegevustoetuse eraldamise aastat kooli lõpetanud isik: 1) kes lõpetamise aasta 10. novembril õpib kutseõppe sama haridustaseme jätkuõppes või järgmist kvalifikatsiooni andval õppekaval või; 2) kes ei ole koos kutseharidusega omandanud põhi- või keskharidust, ent jätkab lõpetamise aasta 15. novembri seisuga õpinguid üldharidusõppes või; 3) kes lõpetamise aasta 15. novembril õpivad kõrgharidustaseme õppes või; 4) kes on kutseõppe lõpetamisele järgneval kalendriaastal tööturul rakendunud omandatud kutsega samas valdkonnas vähemalt kuus kuud või; 5) kes on kutsekeskharidusõppe lõpetamisele järgneval kalendriaastal tööturul rakendunud vähemalt kuus kuud.“; 10) paragrahvi 6 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Käesoleva määruse § 5 lõike 4 punktis 2 nimetatud töötamisega hõivatuks loetakse ka isik, kes lõpetas kooli kaks aastat enne tegevustoetuse eraldamise aastat ning kellele on lõpetamisele järgneval aastal määratud vanemahüvitis või lapsehooldustasu, kes on asunud aja- või asendusteenistusse või kes on saanud ettevõtlustulu füüsilisest isikust ettevõtjana või dividende.“; 11) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Käesoleva määruse § 5 lõike 4 punktis 3 nimetatud täiendusõppe korraldamiseks loetakse tegevustoetuse eraldamise aastale eelnenud õppeaastal täiendusõppe kursuste korraldamist kõikidest rahastamisallikatest. Tulemusnäitaja arvutamiseks korrutatakse täiendusõppe kursuse maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides kursuse lõpetanud õppijate arvuga.“; 12) määrust täiendatakse paragrahviga 71 järgmises sõnastuses: „§ 71. Õppimise või töötamisega hõivatud isikuks lugemine kuni 2025. aasta 1. jaanuarini Kuni 2025. aasta 1. jaanuarini loetakse käesoleva määruse § 5 lõike 4 punktis 2 nimetatud õppimise ja töötamisega hõivatud isikuks isik, kes: 1) õpetamise aasta 10. novembril õpivad kutseõppe sama haridustaseme jätkuõppes või järgmist kvalifikatsiooni andval õppekaval; 2) ei ole koos kutseharidusega omandanud põhi- või keskharidust, ent jätkavad õpinguid üldharidusõppes; 3) õpivad kõrgharidustaseme õppes; 4) on tööturul rakendunud. 13) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva määruse § 6 lõikes 5 sätestatut rakendatakse alates 1. jaanuarist 2025. a.“. 14) määruse lisa „Tegevustoetuse baasrahastamise komponendi arvutamisel kasutatavad koefitsiendid“ asendatakse käesoleva määruse lisaga.  3 § 2. Määruse jõustumine Määruse paragrahvi 1 punktid 4 ja 5 jõustuvad 1. jaanuaril 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler  Seletuskiri haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Käesolev määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 9 alusel. Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk on muuta lähtuvalt haridus- ja teadusministri käskkirjaga 29.03.2022. a nr 1.1 2/22/107 „Kutseõppeasutuste rahastamismudeli uuendamise ettepanekute väljatöötamise töörühma moodustamine“ loodud komisjoni (edaspidi komisjon) poolt tehtud ettepanekute sisse viimine eelpool nimetatud kutseõppeasutuste rahastamise määrusesse. Kõik määruses tehtavad muudatused on komisjonis läbi arutatud ja rakendatakse komisjoni ettepanekul. Muudatus- ettepanekuid tutvustati ka kutsehariduse nõukoja 26. oktoobri 2022. aasta koosolekul. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduse osakonna riigikoolide pidamise valdkonna nõunik Meelis Mereküla (tel 56829189; [email protected]) ja õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Indrek Kilk (tel 735 0144; [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu paragrahviga 1 muudetakse haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määrust nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“. Punktides 1 ja 2 tehtud muudatused vähendavad erinevate koefitsientide arvu, milliste arvutusmetoodika ei erine. Õpetaja ametikohaga kaasnevate majandamiskulude ja õpetajate, direktori, õppekasvatusala juhtivtöötajate ja tugispetsialistide täienduskoolituse kulude arvutus toimub samal valemi alusel. Halduskoormuse vähendamiseks on otstarbekas paragrahvi 3 lõike 3 punktid 2 „õpetaja ametikohtadega seotud majandamiskulud“ ja 9 „õpetajate, direktori, õppekasvatusala juhtivtöötajate ning tugispetsialistide täienduskoolituse kulud“ koefitsiendid ühendada. Uue koefitsiendi arvutamisel on võetud arvesse muutunud olukorda tööjõuturul ja üldist tööjõukulude suurenemist. Punktides 3 ja 6 tehtud muudatustega laiendatakse tulemusrahastamise tulemusnäitajaid. Lisaks kutseeksamitele teevad koolid ka teisi riiklikult tunnustatud eksameid, millega omandatakse õigus mõnel konkreetsel ametikohal töötamiseks ning mis on vajalik ka kooli lõpetamiseks. Näiteks veoauto- või bussijuhtidel puudub võimalus teha kutseeksamit, samas peavad lõpetajad läbi riikliku eksami omandama vastava kategooria mootorsõidukijuhi juhtimisõiguse, mida saab võrdsustada kutseeksamiga. Punktis 3 antakse volitus kutseeksamiga võrdsustada ka teised riiklikud tunnistused, milleta ei ole võimalik õpitud erialal tööle asuda. Punktis 6 tehtud muudatusega muudetakse samal põhjusel § 6 lõike 1 sõnastust. Punktides 4, 5 ja 11 tehtud muudatused on tingitud vajadusest motiveerida koole pöörama suuremat tähelepanu tasemeõppe kõrval ka täiendusõppe korradamisele. Selleks lisatakse punktiga 5 tehtavate muudatustega tulemusnäitajate hulka täiendusõppe korraldamisega seotud tulemusnäitaja. Kriteeriumi osakaal tulemusrahastamise kogumahust on kümme protsenti. Selle täiendava kriteerimi rahastamiseks vähendatakse punktiga 4 tehtavate muudatustega kehtiva määruse § 5 lõike 4 punktis 2 kehtestatud kriteeriumi „õppimise või töötamisega hõivatute osakaalu kooli kõigist lõpetanutest“ osakaalu kolmekümnelt protsendilt kahekümnele protsendile. Punktiga 11 sätestatakse eelpool nimetatud tulemusrahastamise kriteeriumi täitmise ja tulemusraha arvutamise metoodika. Tulemusnäitaja arvutamiseks korrutatakse täiendusõppe kursuse maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides kursuse lõpetanud õppijate arvuga. Punktis tehtud 7 muudatusega täpsustatakse § 6 lõiget 2. Kehtiv sõnastus ei sätesta üheselt, millisest rahastusallikast rahastatud töökohapõhist õpet kriteeriumi täitmisel arvesse võetakse. Koolidel on võimalik töökohapõhise õppe korraldamiseks kasutada ka Euroopa Liidu struktuuritoetuseid. Olenemata rahastamisallikast panustavad koolid ikkagi riigile olulise strateegilise eesmärgi saavutamisse. Lõike teksti täiendatakse sõnadega „sh ESF programmist rahastatute“, mis annab selge juhise, et tulemusrahastamise väärtuse arvutamisel võetakse arvesse ka Euroopa Liidu struktuuritoetuste eest korraldatud töökohapõhist õpet. Punktis 8 täpsustatakse kehtivat regulatsiooni kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõike 1 alusel põhikooli- või gümnaasiumiõpilastele korraldatava kutseõppe mahuga. Pärast määruse jõustumist peab põhikooli või gümnaasiumi õpilastele korraldatava kutseõppe maht olema vähemalt 35 tundi ehk vähemalt üks üldhariduse ainekursus. Punktide 9 ja 10 muudatused on tingitud töölerakendumise kriteeriumi muutmisest. Kehtiva määruse alusel loetakse töötamisega hõivatuteks kõik lõpetajad, kes registreeriti töötamise registris. Edaspidi loetakse töötamisega hõivatuteks üksnes need kutseõppe lõpetajad, kes asusid tööle üksnes õpitud kutsealal. Muudatus ei puuduta kutsekeskhariduse tasemel lõpetajaid. Nende puhul loetakse jätkuvalt tulemusrahastamise kriteerium täidetuks, kui lõpetamisele järgneval kalendriaastal on lõpetanu tööturul rakendunud vähemalt kuus kuud. Sellest tulenevalt muutub ka tulemusrahastamise arvutamise metoodika. Tulemusnäitaja täitmise arvestamisel võetakse edaspidi arvesse kutseõppe lõpetanud isikud, kes lõpetasid kooli kaks aastat enne tegevustoetuse eraldamise aastat. Kaheaastane periood on väikseim võimalik periood statistiliste andmete korjeks. Lõike 5 punktis 4 sätestatakse, et tulemusrahastamise kriteeriumi täitmiseks peab lõpetaja töötama lõpetamisele järgneval aastal vähemalt kuus kuud omandatud kutsega samas valdkonnas. Punktide 12 ja 13 muudatused on tingitud töölerakendumise kriteeriumi muutmisest. Käesoleva määruse punktis 9 kitsendatakse tööga hõivatute määratlust ja edaspidi loetakse tööga hõivatuteks lõpetajad, kes on lõpetamisele järgneval aastal vähemalt 6 kuud töötanud omandatud kutsega samas valdkonnas. Kuna tegemist on muudatusega, mis eeldab koolidelt teatavate väärtuste ümber hindamist, siis ei ole korrektne seda muudatust jõustada lühikese etteteatamisajaga. Määrust täiendatakse paragrahviga 71, mis kehtestab õppimise ja töötamisega hõivtud isikuks lugemise kuni 31. detsembrini 2024. Paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3, millega sätestatakse, et § 6 lõiget 5 rakendatakse 1. jaanuarist 2025. Punktiga 14 asendatakse senine määruse lisa uue lisaga (käesolevale eelnõule lisatud). Täiendatud on lisa tabelit „Koefitsiendid õppevaldkonnast sõltuvate õppevahendite ja praktilise õppe pinna arvestamiseks koolipõhises õppes“ reaga „Üldõppekavad“. Üldõppekavade koefitsienti rakendatakse kutsevaliku õppe korraldamisel, mida varasemalt rahastati Norra toetusmeetmest. Eelnõu paragrahviga 2 nähakse ette jõustumise aeg paragrahvi 1 punktides 4 ja 5 ettenähtud muudatustele. Ülejäänud muudatused jõustuvad üldises korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega. 4. Määruse mõjud Muudatuse tulemusena on tegevustoetus vastavuses kehtivate muude õigusaktidega (riigieelarve seadus jt), tegevustoetuse arvutamine muutub läbipaistvamaks ja ka asjaosalistele lihtsamini mõistetavaks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi ei kaasne, vahendid on olemas haridus- ja noorteprogrammi tegevuse „Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele“ piirmääraga kinnitatud eelarves. 6. Määruse jõustumine Määruse paragrahvi 1 punktides 4 ja 5 tehtud muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2024. a. Ülejäänud muudatused jõustuvad üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Määrus esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse avaldamiseks Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ja Eesti Tööandjate Keskliidule. Margus Haidak kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja  Lisa KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ muutmine“ juurde Tegevustoetuse baasrahastamise komponendi arvutamisel kasutatavad koefitsiendid Koefitsiendid õpetajate tööjõu- ning majandamiskulu arvestamiseks lähtuvalt õppetöö erisustest Kutseõppe tase Kutsekesk- 2.-5. taseme haridusõpe kutseõpe, Õppetöö erisus v.a kutsekesk- haridusõpe 1. Koolipõhine õpe Suure rühma õpe (õppevaldkond: 1,012 1,000 ärindus, haldus ja õigus) 2. Väikerühma õpe* 1,631 1,693 3. Muusika ja esituskunstide õpe 4,425 5,588 4. Tavarühma õpe (kõik ülejäänud 1,198 1,260 eespool nimetamata õppevaldkonnad ja õppekavarühmad) 5. Töökohapõhine - 1,846 õpe 6. Vanglaõpe - 1,693 7. Mittestatsionaarne 1 üldharidusõpe *Väikerühma õppe alla liigitatakse õppekavarühmad: metsandus ning põllumajandus ja loomakasvatus; õppekavad, mis enne 1. jaanuari 2017. a kuulusid merenduse ning transpordivahendite juhtimise õppekavarühma; õppevaldkond: humanitaaria ja kunstid, v.a muusika ja esituskunstid; kutsevaliku õppekava Koefitsiendid õppevaldkonnast sõltuvate õppevahendite ja praktilise õppe pinna arvestamiseks koolipõhises õppes Õppevaldkond Õppevahendid Praktilise õppe pind 1. Ärindus, haldus ja õigus 1,0 1,000 2. Tervis ja heaolu 1,5 1,000 3. IT ja kommunikatsiooni-tehnoloogia 7,0 1,700 4. Loodusteadused, matemaatika ja statistika 7,0 1,700 5. Teenindus 5,3 2,125 6. Humanitaaria ja kunst, v.a muusika ja esituskunstid 9,4 2,125 7. Tehnika, tootmine ja ehitus 7,0 2,975 8. Humanitaaria ja kunst - muusika ja esituskunstid 9,4 3,400 9. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria 13,5 8,500 10. Üldharidus 1,0 - 11. Üldõppekavad 7,0 2,975