Vastus

Mireen Ismael Eesti Psühhiaatrite Selts Teie 09.02.2023 / [email protected] Meie 23.03.2023 nr 1.5-1.1/677-2 Vastus Eesti Psühhiaatrite Seltsi märgukirjale Lugupeetud Anne Kleinberg Vastame märgukirjale, millega juhtisite sotsiaalministeeriumi tähelepanu erihoolekandeteenuste osutamisega seotud probleemidele. Vabandame, et vastus viibis. Tõepoolest tekkis eelmise aasta lõpus olukord, kus oktoobris hakkasid kohtumääruse alusel osutatava ööpäevaringse erihoolekandeteenuse (ÖK) kohad täituma, teenuselt väljujaid ei olnud (teenusel olemise kohtumääruseid pikendati) ja detsembriks olid kõik 94 ÖK teenuse kohta täidetud. Sotsiaalhoolekande seaduse §71 lõige 4 sätestab, et kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule ja tema seaduslikule esindajale väljastab Sotsiaalkindlustusamet (SKA) suunamisotsuse viivitamata pärast kohtumääruse jõustumist või täitmiseks tunnistamist. Detsembris ei saanud SKA aga inimesi teenusele suunata, kuna vabu teenuskohti ei olnud. Sellist olukorda ei ole varasemalt tekkinud ja teeme endast oleneva, et ei juhtuks ka tulevikus. Hetkel on ÖK teenusel mõned vabad kohad, kuid on ka teada, et need kohad täidetakse (kohtumäärused on valmimas), samas on teenusel inimesi, kelle puhul võib lähiajal kohus otsustada, et teenust kohtumääruse alusel ei ole enam vaja ja nende kohad vabanevad. Teada on, et on veel inimesi, kes viibivad psühhiaatriahaiglas ja on ÖK teenuse koha ootel. Nõustume teiega, et selline olukord ei ole mõistlik. SKA jätkab uute teenuskohtade loomise ettevalmistusi. Oktoobris 2022 alustati läbirääkimisi erinevate erihoolekandeteenuse osutajatega, eesmärgiga luua uusi ÖK kohti. ÖK teenust pakutakse Eestis kahe teenuseosutaja poolt kolmes asukohas - Tallinnas ja Sillamäel (AS Hoolekandeteenused) ja Viljandis (Viljandi haigla). Ainus teenusepakkuja, kellel on võimalik kohti juurde luua, on AS Hoolekandeteenused, kuid kohtade loomine nõuab aega - ette tuleb valmistada nõuetele vastavad ruumid, värvata ja koolitada personal. 8 uut teenusekohta luuakse alates aprillist. Leitud on ka eelarvelised vahendid uute teenusekohtade rahastamiseks. Aasta algusest on juurde loodud 2 ööpäevaringse teenuse kohta ebastabiilse remissiooniga (ÖR) inimestele ja 3 selle teenuse kohta luuakse juurde veel aprillist. Nimelt vajavad ÖK teenuselt välja suunatud inimesed sageli edasiseks toimetulekuks just ÖR teenuskohta. Kui neid kohti ei ole, ei saa kohus inimese kohtumäärusega teenust lõpetada. Lisaks on SKA läbi viimas analüüsi, mis sihtgrupi (intellektipuue, psüühika haigus, sõltuvushäire, teenusele tagasilangus jm) osas ÖK teenusekohtade puudus tekkis ja kas seda Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 saanuks ennetada teiste sotsiaalteenuste õigeaegse osutamise või tõstes ÖK teenuse kvaliteeti. Analüüs valmib märtsi lõpuks. Oleme teadlikud, et ööpäevaringsete teenuste kohtasid on Eestis puudu ja teiega nõus, et on ebatõenäoline, et ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste vajadus lähiajal oluliselt väheneb. Ettevalmistamisel on tegevuskava ööpäevaringsete teenuskohtade mõningaseks juurde loomiseks. Tegevuskava ellu viimine eeldab erihoolekandeteenuste hindade märkimisväärset tõusu, et teenuse pakkumise vastu tekiks huvi ja leiduks inimesi, kes soovivad tegevusjuhendajaks õppida ja sellele ametile ka püsima jäävad (eelduseks konkurentsivõimeline palk). Tegevusjuhendajate palkasid on meil õnnestunud iga-aastaselt veidi kasvatada, kuid teenuse osutamise ülejäänud kulude katmisel on teenuseosutajad väga kehvas olukorras ja seetõttu on vajalik hindasid tõsta oluliselt. Oleme ette valmistanud kulumudeli ja selle pinnalt läheme sel aastal hindade tõusuks vajaminevat raha riigieelarvest küsima. Ei ole tõenäoline, et vajaminev summa meile täies ulatuses eraldatakse. Koos tervishoiuvaldkonnaga vajab lahendamist, kes ja kuidas peaks tuge pakkuma inimestele, kellel lisaks psüühikahäirele on sõltuvus alkoholist ja/või teistest uimastitest. Kuigi sotsiaalhoolekandeseadus (§72 lõige 2 punkt 2) sätestab, et riigieelarvest ei rahastata erihoolekandeteenuste kasutamist psüühikahäirega inimestele, kellel on sõltuvus alkoholist või narkootilisest ainest põhihaigusena, on teenustel siiski palju inimesi, kes vajaksid eelkõige või paralleelselt erihoolekandeteenusega sõltuvusravi, milleks erihoolekandeteenuste vahetutel osutajatel, tegevusjuhendajatel, ei ole pädevust. Kuna need inimesed ei saa neile vajalikku sõltuvusravi, on välistatud erihoolekandeteenuste eesmärkide täitmine (nt iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine). See toob kaasa olukorra, kus järjekorras ootavad inimesed, kes teenuseid väga vajavad, kuid teenuskohta nö hoiab kinni inimene, kellega erihoolekandelist tööd teha ei saa ja kes takistab teenuse osutamist ka teistele psüühikahäirega inimestele. Tahame ka rõhutada, et vähemalt samavõrd oluliseks, kui ööpäevaringsete teenuskohtade ootajatele kohtade loomist ja olemasolevate kohtade sisutöö kvaliteedi tõstmist, peame toetavate teenuste pakkumise kvaliteedi tugevdamist ja ulatuse kasvu. Sotsiaalministeeriumi soov on, et võimalikult paljud psüühikahäirega inimesed saaksid sobiva toega elada oma kodus ja ei tekiks vajadust institutsionaalse, ööpäevaringse erihoolduse järele. Kindlasti on vajalik psühhiaatrilise abi kättesaadavuse parandamine. Lisaks täiskasvanutele pakutavatele teenustele on oluline arendada ka laste ööpäevaringseid ja nn ambulatoorseid teenuseid. Kohtumääruse alusel osutatava kinnise lasteasutuse teenuse (KLAT) sisu ja korralduse muutmise osas valmib kontseptsioon aasta lõpuks. Lisaks KLAT-ile võib tekkida vajadus pakkuda ööpäevaringset teenuse ka avatult, st ilma, et piirataks isiku vabadust. Valmiv kontseptsioon määratleb selgelt, millised sihtgrupid peaksid jõudma ööpäevaringsele teenusele (nii kinnisele kui ka avatud teenusele), kuidas teenusvajadust hinnatakse, milline peaks olema teenuse sisu lapse abivajadust silmas pidades, kuidas hinnata teenuse tulemuslikkust ning mil moel peaks olema üles ehitatud jätkutoe süsteem. Ööpäevaringsete teenuste kõrval näeme suurt vajadust arendada ka ambulatoorseid teenuseid. Selleks oleme Euroopa Sotsiaalfondi uue perioodi vahenditest planeerinud ca 13 miljonit. Lisaks oleme muutmas praegust rehabilitatsioonisüsteemi, et pakutav teenus vastaks inimese tegelikule vajadusele. Muudatusettepanekud esitatakse väljatöötamiskavatsusena septembri lõpuks eelnõude infosüsteemi. Veidi asjassepuutuvat taustainfot erihoolekandeteenuste kohta: Erihoolekandeteenuste kasutajaid on praegu võrreldes 10 a taguse ajaga 1625 inimest rohkem (2012. a kasutas erihoolekandeteenuseid kokku 4345 inimest, 2022. a 5970). Eelkõige on kasvanud toetavate teenuste kasutajate hulk (1837 inimese võrra), ööpäevaringsete teenuste  3 kasutajate hulk on vähenenud (221 inimese võrra). Ka ÖK kohtade arv on aastate jooksul aina vähenenud, kuna teenuse vajajate hulk on vähenenud. 2013. aastal oli 132 ÖK teenuskohta, 2022. aastal 94 ÖK teenuskohta. Sealhulgas tuleb märkida, et aastatel 2014- 2017 olid ÖK teenusel ka alaealised (6 alaealist 2014 a, 9 alaealist aastatel 2015-2017), kelle jaoks seejärel loodi eraldi teenus. Aasta ÖK teenuskohtade arv (iga aasta 1. detsembri seisuga) 2013 132 2014 119 2015 119 2016 109 2017 100 2018 100 2019 98 2020 94 2021 94 2022 94 Allikas: SKA Hoolimata teenuskohtade vähendamisest on ÖK teenusel stabiilselt olnud täitmata kohti. Nii ka eelmisel aastal - esimesel poolaastal oli keskmiselt täitmata 9 teenuskohta, teisel 2. Et teenuse osutajatel ei tekiks vajadust kasutamata teenusekohtade asemel hakata pakkuma mõnda teist ööpäevaringset teenust või kohti ära kaotada (tööl tuleb hoida ka vastava väljaõppega personali), tasub riik ÖK teenuse puhul teenusosutajale 95% teenuskoha maksumusest ka juhul, kui kohta ei kasutata, st kohale ei ole määratud kohtumääruse alusel inimest. ÖK kohtade vähendamise põhjuseks on see, et aastate jooksul on teenuste mitmekesisus oluliselt kasvanud ja inimesed, kelle jaoks aastaid tagasi ei olnud teenust, mis nende vajadustele vastaks, saavad nüüd kasutada neile sobivat teenust. Hea näitena saame tuua eelmisest aastast teenuse vajajatele avanenud teenuse autismispektriga inimestele, kellel toetusvajaduse hindamise käigus on tuvastatud pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise esinemine. Teenus oli välja töötatud ja teenuste nimekirja lisatud juba aastal 2019, kuid teenuse pakkuja leiti alles eelmisel aastal. Kuna personali vajadus teenusel on väga suur (2 teenuse kasutaja kohta üks tegevusjuhendaja), on teenuse hind teiste erihoolekandeteenustega võrreldes äärmiselt kõrge- 5258 eurot kuus. Sihtgrupi keerukuse tõttu läks teenuse osutajate leidmiseks siiski aega. Täname teid probleemi märkamast ja nagu öeldud, teeme endast oleneva, et olukorda muuta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Elen Preimann 626 9246 [email protected]