Taastava õiguse teenuste osutamise tingimused ja kord

MINISTRI MÄÄRUS 23.03.2023 nr 15 Taastava õiguse teenuste osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse ohvriabi seaduse § 26 lõike 3 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse vahendusteenuse osutamise kord. § 2. Vahendusteenuse eesmärk Vahendusteenuse eesmärk on pakkuda õigusvastase teo toime pannud isikule, kahju kannatanud isikule ja vajaduse korral teistele osalistele võimalust turvalises keskkonnas ja vahendaja toel arutada toime pandud teoga seonduvaid asjaolusid ja mõjusid, et vahenduse ja vajaduse korral kokkulepitavate edasiste tegevuste abil heastada teoga kaasnenud emotsionaalset ja materiaalset kahju, tagada kannatanu rahulolu ja vähendada riski, et õigusvastase teo toime pannud isik paneb toime uusi õigusrikkumisi. § 3. Vahendusmenetluse osalised (1) Vahendusmenetluse osalisteks on õigusvastase teo toime pannud isik, kahju kannatanud isik ja piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja. Vahendaja võib vahendusteenuse osutamisse kaasata ka teisi isikuid, kelle osalemine menetluses aitab vahendaja hinnangul kaasa vahendusteenuse eesmärkide saavutamisele. (2) Kahju kannatanud isik on kannatanu või muu isik, kes on õigusvastase teo toime pannud isiku tegevuse tõttu kahju kannatanud. (3) Kui konkreetset kahju kannatanud isikut ei ole võimalik tuvastada või ta ei soovi vahenduses osaleda, kuid kahju kannatanud isikuna on võimalik vahendusteenuse osutamisse kaasata muu isik, kes on võimeline kirjeldama teo kahjulikke mõjusid, ning vahendaja hinnangul on vahenduse abil võimalik vähendada riski, et õigusvastase teo toime pannud isik paneb toime uusi õigusrikkumisi, võib vahendusteenust osutada ka konkreetse kahju kannatanud isiku osaluseta. (4) Piiratud teovõimega isiku seadusliku esindaja asemel võib seadusliku esindaja nõusolekul vahendusmenetluses osaleda muu isik, kes tagab piiratud teovõimega isiku huvide kaitse.  2 § 4. Vahendusmenetluse käik (1) Vahendusmenetluse korraldamiseks määrab Sotsiaalkindlustusamet vahendaja viie tööpäeva jooksul vahendusmenetluse rakendamise määruse või otsuse või isiku pöördumise registreerimisest arvates. (2) Vahendaja võtab ühendust vahendusmenetluse osalistega. Kui õigusvastase teo toime pannud isikuga ei ole võimalik ühendust saada, teavitab vahendaja sellest süüteo menetlejat, kelle tehtud määruse või otsuse alusel õigusvastase teo toime pannud isikule vahendusteenust osutatakse. (3) Vahendaja kontrollib osaliste nõusolekut vahendusmenetluses osaleda, selgitab neile vahendusmenetluse eesmärki ja käiku ning teavitab neid vahendusmenetluse katkestamise ja vahenduskokkuleppe rikkumise tagajärgedest, vahendaja õigusest kontrollida kinnitatud vahenduskokkuleppe tingimuste täitmist ja muudest vahendusmenetluses tähtsust omavatest asjaoludest. (4) Vahendusteenus koosneb kohtumiste ettevalmistamisest, osalistega eraldi kohtumistest, osaliste ühisest kohtumisest, vahenduskokkuleppe sõlmimisest ja vajaduse korral vahenduskokkuleppe tingimuste kontrollimisest. Kui see on asjaolusid arvestades vajalik ega kahjusta olulisel määral vahenduse eesmärkide saavutamist, võib kohtumine toimuda sidevahendite teel. Kui kahju kannatanud isik ei soovi ühisel kohtumisel osaleda, kuid on nõus kirjeldama toime pandud teo mõju eraldi kohtumise käigus või muul viisil, vahendab vahendaja tema seisukoha teo toime pannud isikule. § 5. Vahenduskokkulepe (1) Vahenduskokkulepe sõlmitakse osaliste vahel kahe kuu jooksul vahendusmenetluse rakendamise määruse või otsuse või isiku pöördumise registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis. Vahenduskokkulepe vormistatakse kirjalikult, selle allkirjastavad osalised ja kinnitab vahendaja. Vahendaja väljastab osalistele nende soovil koopia allkirjastatud vahenduskokkuleppest. (2) Kui osaliste hinnangul tuleb vahendusteenuse eesmärgi saavutamiseks panna õigusvastase teo toime pannud isikule kohustusi, nähakse vahenduskokkuleppes ette kohustuste sisu ja kohustuste täitmise kontrollimise viis. (3) Vahenduskokkuleppes võib ette näha kohustusi ka teistele vahendusmenetlusse kaasatud isikutele, kui kaasatud isikud on kohustustega nõus ning kohustuste ettenägemine on vahendaja ja vahendusmenetluse osaliste hinnangul mõistlik. (4) Vahendaja edastab vahenduskokkuleppe koopia süüteo menetlejale, kelle tehtud määruse või otsuse alusel õigusvastase teo toime pannud isikule vahendusteenust osutatakse. Kui vahendusmenetluse käigus vahenduskokkuleppe sõlmimiseni ei jõuta, saadab vahendaja süüteo menetlejale vahenduse käiku kirjeldava aruande, milles sisaldub vahendaja hinnang õigusvastase teo toime pannud isiku koostöövalmidusele vahenduse käigus. (5) Kui vahenduskokkulepe sisaldab lõikes 3 nimetatud kohustusi, edastab vahendaja kohustuste täitmise tähtaja lõppemisel süüteo menetlejale kokkuvõtte kohustuste täitmise kohta. (6) Lõigetes 4 ja 5 sätestatut ei rakendata juhul, kui vahenduses osalev õigusvastase teo toime pannud isik on oma ea tõttu süüvõimetu.  3 § 6. Vahendusteenuse osutamise erisused kriminaalmenetluse seadustiku § 2032 alusel toimuva vahendusmenetluse korral (1) Kui vahendusmenetlust rakendatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 2032 alusel, kohaldatakse vahendusmenetluse käigu ja vahenduskokkuleppe suhtes §-des 4 ja 5 sätestatut, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (2) Sotsiaalkindlustusamet teavitab vahendaja määramisest vahendusmenetluse rakendamise määruse koostanud prokuratuuri või kohut. (3) Vahendusmenetluse osalisteks on süüdistatav, kannatanu ja piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja. (4) Vahendaja teavitab lisaks § 4 lõikes 2 nimetatud juhtumitele prokuratuuri ka juhul, kui vahendusmenetluse alustamisel ei ole võimalik kannatanuga ühendust saada. (5) Esimene kohtumine osalistega korraldatakse ühe kuu jooksul vahendusmenetluse rakendamise määruse registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis. (6) Vahenduskokkulepe peab sisaldama kuriteoga tekitatud kahju heastamise korda ja tingimusi. (7) Viie tööpäeva jooksul pärast vahenduskokkuleppe sõlmimist saadab vahendaja prokuratuurile vahenduse käiku kirjeldava aruande, milles vahendaja muu hulgas kirjeldab osalistega toimunud kohtumisi, osaliste ühist vestlust ja käitumist. Vahenduse käiku kirjeldavale aruandele lisatakse vahenduskokkuleppe koopia. (8) Kui osaline võtab oma nõusoleku vahendusmenetluse läbiviimiseks tagasi või vahendusmenetluse käigus ilmnevad muud asjaolud, mille tõttu ei ole võimalik vahendusmenetlust jätkata, saadab vahendaja viie tööpäeva jooksul vahendusmenetluse jätkamise võimatusest teadasaamisest prokuratuurile vahenduse käiku kirjeldava aruande, milles on muu hulgas esile toodud põhjused, miks vahendaja peab vahendusmenetluse jätkamist võimatuks. § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Sotsiaalkaitseministri määruse „Taastava õiguse teenuste osutamise tingimused ja kord“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse ohvriabi seaduse § 26 lõike 3 alusel. Määrusega kehtestatakse ühe taastava õiguse teenuse, vahendusteenuse osutamise tingimused ja kord. Määruse sisus ei tehta muudatusi võrreldes praegu kehtiva Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2018. a määrusega nr 6 „Lepitusmenetluse läbiviimise kord“, millega on kuni 1. aprillini 2023. a reguleeritud lepitusmenetluse läbiviimise kord. Uues määruses muudetakse terminoloogiat ning termini „lepitusmenetlus“ asemel kasutatakse terminit „vahendusteenus“. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna juhataja Liisa-Lotta Raag (e-post [email protected]; tel 626 9238) ja sama osakonna nõunik Merli Kaunissaar (e-post [email protected]; tel 626 9301). Määrus on välja töötatud koos Sotsiaalkindlustusametiga. Mõjude hindamise on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Age Viira (626 9141; [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (626 9271, [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud Riigikogus 14.12.2022 vastu võetud ja 01.04.2023 jõustuva ohvriabi seadusega (702 SE), mille alusel kehtestatakse määruse uus terviktekst. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 4. punktis. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Vahendusteenuse eesmärk on pakkuda õigusvastase teo toime pannud isikule, kahju kannatanud isikule ja vajaduse korral teistele osalistele võimalust turvalises keskkonnas ja vahendaja toel arutada toime pandud teoga seonduvaid asjaolusid ja mõjusid, et vahenduse edasiste tegevuste abil heastada teoga kaasnenud emotsionaalset ja materiaalset kahju, tagada kannatanu rahulolu ja vähendada riski, et õigusvastase teo toime pannud isik paneb toime uusi õigusrikkumisi. Kuivõrd uue määruse kehtestamisega praegu kehtivat määrust sisuliselt ei muudeta ja muudatus on vaid terminoloogiline, ei analüüsita määruse sisu. Lepitusmenetluse termini muudatus tehakse uue ohvriabi seaduse §-ga 27. Lepitusmenetluse ümbernimetamine vahendusteenuseks on vajalik, kuna sõna „lepitus“ on osaliste jaoks tihtipeale eksitav ega anna õigesti edasi teenuse tegelikku sisu. Teenuse eesmärk ei ole leppimine, vaid teo toimepanemisest tuleneva nii emotsionaalse kui ka materiaalse kahju hüvitamine ning edasistes tegevustes kokkuleppimine. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Kuna tegemist on terminoloogilise muudatusega, ei oma määrus mõju riigi julgeolekule, majandusele, rahvusvahelistele suhetele, keskkonnale ega regionaalarengule. Andmekaitsealane mõjuhinnang Vahendusteenust pakub SKA juba praegu ning isikuandmete töötlemises käesoleva määrusega muudatusi ei tehta. Ohvriabiteenuse osutamise andmeid töödeldakse sotsiaalkaitse infosüsteemis (SKAIS) ning vastav regulatsioon on sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (§ 38 lg 1 p 2), SKAISi põhimääruses (§ 9 lg 11) ja ohvriabi seaduses (§ 27). Andmeid töödeldakse selleks, et pakkuda vahendusteenust ja viia läbi vahendusmenetlust ning andmeid töötlevad ainult selleks volitatud isikud, järgides minimaalsuse nõuet, kogudes andmeid nii vähe kui võimalik, s.o vaid andmeid, mis on vajalikud teenuse pakkumiseks. Ohvriabi andmeid säilitatakse vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 39 lõike 2 punktile 2 kümme aastat pärast õiguse lõppemist sellele abile. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega riigieelarves täiendavaid kulusid ei teki. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub samal ajal uue ohvriabi seadusega ehk 01.04.2023. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile ja Andmekaitse Inspektsioonile. Justiitsministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet esitasid eelnõu kohta märkused, millega on peamiselt arvestatud. Kooskõlastustabel on esitatud seletuskirja lisas.  Seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise põhjused Sotsiaalkindlustusamet Selgitame. 1. Eelnõuga kavandatu toob kaasa infosüsteemi SKAIS arendusvajaduse, et taastava õiguse teenuste info oleks infosüsteemis OASi seletuskirjas on välja toodud: kajastatud. Hinnanguline SKAIS arenduskulu on 20 000 eurot ja need Sotsiaalkaitse infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, vahendid täna SKA-l puuduvad. mida peetakse seadustest tulenevate SKA avalike ülesannete täitmise eesmärgil, sealhulgas riiklike toetuste, pensionide ja hüvitiste ning elatisabi pakkumise, määramise ja maksmise eesmärgil, samuti ohvriabi, puude raskusastme tuvastamise, abivahendi-, sotsiaalse rehabilitatsiooni ja erihoolekandeteenuse korraldamise eesmärgil. SKAIS-i ei ole OAS-i muudatuste ja uute teenuste lisandumisel edasi arendatud (v.a arvete menetluse uuendus 2019) ning täiendatud ei 174 ole lisandunud menetlusprotsesse: lepitused, lähisuhtevägivalla infolehed, võrgustikutöö, kinnise lasteasutuse teenus, naiste tugikeskuse teenused, MARAC jne. Seetõttu on suur osa ohvriabijuhtumite infot vabatekstiväljal ja osa infost on sealt üldse puudu. Seoses eelnõuga tehtavate muudatustega on vajalik SKAIS-i arendus. Arenduse peamised komponendid on järgmised: 1) sisestusvormide muutmine; 2) täiendavate klassifikaatorite loomine ja olemasolevate muutmine; 3) täiendavate andmeväljade lisamine sisestusvormidele (nt abivajaduse väli, suunaja info jne); 4) psühholoogilise abi teenuse muudatused – ärireeglite muutmine seoses limiidi põhimõtete ja õigustatuse aluste muudatusega, otsuse loomine, tähtaegsus. SKA on esitanud TEHIK-ule päringu kavandatavate tööde kulude kohta, hinnanguliselt on kulud 50 000 eurot ja käibemaks, st kogukulu on 60 000 eurot. Lisakulu seoses teenuse korraldamisega on kaetud 2023-2026 RES lisataotlusega. 1  Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise põhjused Arvestatud. Lõige on eelnõust välja jäetud. 2. Eelnõu § 1 lõige 2. Teeme ettepaneku kaaluda lõike täpsustamist või selle vajalikkust. Seda põhjusel, et taastava õiguse teenuse osutamisele kohaldatakse lisaks SÜS-ile ja KrMS-ile ka VTMS-i ning KarS-i asjakohaseid sätteid. Samas haldusmenetlust reguleerivaks üldseaduseks on HMS, millele kohaldamine on täna tuletatav läbi SÜS- i. Selgitame. Juhime tähelepanu, et OAS § 27 lõike 2 kohaselt käsitatakse 3. Eelnõu § 6. Eelnõu § 3 ja § 4 on vahendusmenetluse kohta ja § 6 vahendusteenusena ka vahendusmenetluse korraldamist muudel sätestab erisused KrMS § 2032 vahendusmenetluse osas. Meile jääb juhtudel ja alustel (lg 2 p-d 1–5). Seetõttu kohaldub määruse regulatsioon ebaselgeks, milleks on vajalik tuua erisused §-s 6 kui KrMS § 2032 ainult ka nendele juhtudele ja määruse § 6 erisusena KrMS §-s 2032 sätestatud vahendusmenetlust reguleeribki ja teisi taastava õiguse meetodeid vahendusmenetlusele. vahendusmenetluseks ei nimetata? Justiitsministeerium Vastavalt 01.04.2023 jõustuva ohvriabi seaduse (OAS) § 26 lõikes 3 Selgitame. sätestatud volitusnormile võib valdkonna eest vastutav minister Määruse pealkirja ei muudeta, kuna sellise sõnastusega on ka seaduses kehtestada määrusega taastava õiguse teenuste tingimused ja korra. sätestatud volitusnorm ja tulevikus võib sellesse määrusesse vajadusel Juhime tähelepanu, et määruse eelnõu puhul tuleb eelistada pealkirja, lisada ka muude taastava õiguse teenuste regulatsiooni. Sellise pealkirja mis märksõnaliselt annab edasi regulatsioonieseme ja on kooskõlas sõnastusega on see määrus ka volitusnormiga paremini kokku viidav ja volitava seaduse asjakohaste sätetega. Liiga lakoonilise volitusnormiga Riigi Teatajast leitav. identsed pealkirjad ei väljenda määruse sisu piisavalt. Kui volitusnormile vastavas sõnastuses pealkiri ei ava piisavalt määruse sisu või ei taga õigusakti identifitseerimise eesmärki, siis tuleb see esitada sõnastuses, mis seda eesmärki täidab.1 Praegusel juhul, kuigi määruse pealkiri on „Taastava õiguse teenuste osutamise tingimused ja kord“, keskendub määruse sisu eelkõige vahendusteenusele (OAS § 27), mistõttu ei ole määruse pealkiri ja sisu kooskõlas. Palume määruse pealkiri ja sisu omavahel vastavusse viia. 2  Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise põhjused Lisaks oleme arvamusel, et taastava õiguse teenuste osutamine vajab Teadmiseks võetud. Muude taastava õiguse teenuste reguleerimine laiemat reguleerimist, et kaetud saaksid ka sellised taastava õigused vajab ettepanekute esitamist, nende analüüsimist ja vajadusel vastava teenused ja meetodid (vahendus, taastav nõupidamine, taastav regulatsiooni väljatöötamist. aruteluring jt), mida täna ei seaduse ega määruse tasandil reguleeritud ei ole. 3