Toetuse andmise tingimused päästevõimekuse suurendamise toetamiseks

Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium 21.03.2023 nr 14-13.1/98-1 Sotsiaalministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Toetuse andmise tingimuste eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri käskkirja eelnõu, mille ga reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirja meetme nr 21.2.3.3 „Päästevõimekuse suurendamine“ rakendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. Palume tagasiside edastada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa: 1. Siseministri käskkirja eelnõu „Toetuse andmise tingimused päästevõimek use suurendamise toetamiseks“; 2. Käskkirja lisa 1 „Perioodi 2023–2027 päästevõimekuse suurendamise investeeringute kava objektide põhinimekiri“; 3. Käskkirja lisa 2 „Perioodi 2023–2027 päästevõimekuse suurendamise investeeringute kava objektide lisanimekiri“; 4. Toetuse andmise tingimuste eelnõu seletuskiri; 5. Toetuse andmise tingimuste riskide hindamise tabel; 6. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht. Lisaadressaadid: Euroopa Komisjon Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjon Marko Meriloo 6125129 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  KINNITATUD Siseministri 21.03.2023 käskkirjaga nr 14-13.1/98-1 „Perioodi 2023–2027 päästevõimekuse suurendamise investeeringute kava“ LISA 1 Perioodi 2023–2027 päästevõimekuse suurendamise investeeringute kava objektide põhinimekiri Objekti Toetuse Objektile suurim soetamise Objekti eraldatava osakaal Jrk Elluviija Objekti Investeeringu eesmärk Investeeringu või eeldatav toetuse suurim abikõlbli- nr nimetus tulemus elluviimise maksumus summa kest eeldatav (€) tähtaeg (€) kuludest (%) Projekt 2.1 Päästeamet on Pääste- Päästeametile kaasaegse soetanud vähemalt 1 Päästeamet sõidukite multifunktsionaalse 42 multi- 01.09.2022– 22 188 824,00 22 188 824,00 100 soetamine päästetehnika soetamine funktsionaalset 31.12.2030 päästesõidukit Keskkonnahoidliku Päästeamet on soetanud ühe Keskkonna- pääste põhiauto keskkonnahoidliku 01.09.2022– 2 Päästeamet hoidlik prototüübi soetamine päästesõiduki koos 31.12.2030 1 200 000,00 1 200 000,00 100 päästesõiduk koos toimimiseks vajalike toimimiseks vajalike seadmetega seadmetega Mobiilse juhtimiskeskkonna soetus Mobiilne elutähtsate teenuste Päästeamet on soetanud ühe 01.09.2022– 3 Päästeamet juhtimis- katkestuste korral mobiilse 31.12.2030 1 200 000,00 1 200 000,00 100 keskkond suuremahulisteks juhtimiskeskkonna päästesündmusteks ja muudeks kriisideks Konteiner- Konteineri soetus metsa- Päästeamet on 01.09.2022– 4 Päästeamet veebassein ja maastikutulekahjudel soetanud ühe 31.12.2030 60 000,00 60 000,00 100 konteineri  helikopteri kustutusvee- helikopteri basseiniks kustutusvee- basseiniks Riskikommunikatsiooni veebisaidi olevalmis.ee Päästeamet on arendamine, sealhulgas 5 Päästeamet IT-lahendus kasutajamugavuse uuring, uuendanud 01.09.2022– 500 000,00 500 000,00 100 olevalmis.ee 31.12.2030 veebisaidi arendustööd ja veebisaiti veebisaidi lansseerimise kampaania Projekt 2.2 Tagatakse võimekus Otsingu- ja Otsingu- ja päästetööde pakkuda merealal ja Politsei- ja piiriveekogudel 6 Piirivalve- päästetööde ohutus- ja õnnetustele ja 01.09.2022– 500 000,00 500 000,00 100 ohutus- ja päästevarustuse eluea 31.12.2030 amet päästevarustus tagamine ohtudele reageerimise teenuseid Isikukaitsevarustuse Politsei- ja (kuivülikond, päästevest, Piirivalveamet on Politsei- ja Vabatahtlik kiiver) või muu soetanud merepääste / hädavajaliku ohutus- ja vabatahtlikele 01.09.2022– 7 Piirivalve- isikukaitse- päästevarustuse merepäästjatele 31.12.2030 450 000,00 450 000,00 100 amet varustus soetamine vabatahtlikele kasutusse andmiseks merepäästjatele kuni 147 komplekti isikukaitsevarustust Politsei- ja Piirivalveamet on Soojustatud soetanud Politsei- ja moodulhoonete 8 Piirivalve- Soojustatud soetamine varustuse vabatahtlikele 01.09.2022– 540 000,00 540 000,00 100 amet moodulhooned hoidmiseks ja merepäästjatele 31.12.2030 staabiruumideks kasutusse andmiseks kuni 15) soojustatud moodulhoonet  Politsei- ja Tormiülikondade Piirivalveamet on Politsei- ja soetamine igale soetanud 9 Piirivalve- Tormi- operatiivses valmisolekus vabatahtlikele 01.09.2022– 300 000,00 300 000,00 100 ülikonnad 31.12.2030 amet ja ennetustegevusega merepäästjatele tegelevale merepäästjale kasutusse andmiseks 500 tormiülikonda Politsei- ja Piirivalveamet on Politsei- ja Mereohutusstendide soetanud 01.09.2022– 10 Piirivalve- Mereohutus soetamine väikesadamatesse 120 000,00 120 000,00 100 amet väikesadamatesse 50 mereohutusstendi 31.12.2030 ning võta-ja-too- tagasi-päästevestid Politsei- ja Helikopterite Helikopterite AW-139 PPA on soetanud 11 Piirivalve- AW-139 tehnilise varustuse kahele helikopterile 01.09.2022– 5 235 294,00 5 235 294,00 100 tehniline AW139 tehnilise 31.12.2030 amet varustus uuendamine varustuse KOKKU 32 294 118,00 32 294 118,00 100  KINNITATUD Siseministri 21.03.2023 käskkirjaga nr 14-13.1/98-1 „Perioodi 2023–2027 päästevõimekuse suurendamise investeeringute kava“ LISA 2 Perioodi 2023–2027 päästevõimekuse suurendamise investeeringute kava objektide lisanimekiri Objekti Objektile Toetuse suurim soetamise Objekti eraldatava osakaal Jrk Elluviija Objekti Investeeringu eesmärk Investeeringu või eeldatav toetuse abikõlbli- nr nimetus tulemus elluviimise maksumus suurim kest eeldatav (€) summa tähtaeg (€) kuludest (%) Projekt 2.3 Neli metsa- ja Päästeamet on maastiku- kustutuse soetanud neli metsa- 01.04.2023– 1 Päästeamet konteinerit Päästevarustus ja maastikukustutuse 31.12.2030 1 200 000,00 1 200 000,00 100 vajaliku konteinerit vajaliku varustusega varustusega Üks konteiner koos Päästeamet on varustusega soetanud ühe vabatahtlikele, 01.04.2023– 2 Päästeamet kes osalevad Päästevarustus konteineri koos 31.12.2030 240 000,00 240 000,00 100 varustusega suur- vabatahtlikele õnnetustele reageerimisel Projekt 2.4 Politsei- ja Kuni 300 Politsei- ja 6 Piirivalve- kiivrit otsingu- Isikukaitsevarustus Piirivalveamet on 01.04.2023– 360 000,00 360 000,00 100 ja pääste- soetanud otsingu- ja 31.12.2030 amet töödeks päästetöödeks kuni  300 kiivrit KOKKU 1 800 000,00 1 800 000,00 100  EELNÕU 09.03.2023 SISEMINISTER KÄSKKIRI Toetuse andmise tingimused päästevõimekuse suurendamise toetamiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga. 1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi ning rakenduskava eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirja (edaspidi meetmete nimekiri) meetme „Päästevõimek use suurendamine“ rakendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. 1.1. Seosed Eesti riigi ja rakenduskava eesmärkidega 1.1.1. Käskkirjas käsitletakse päästevõimekuse suurendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda, et viia ellu ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi iv „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise “ raames toetatava meetmete nimekirja meede 21.2.3.3 „Päästevõimekuse suurendamine “ (edaspidi projektid). 1.1.2. Käskkirjas reguleeritakse riigi eelarvestrateegia 2023–2026 programmi „Siseturvalis us 2023–2026“ meetme 1 „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“ tegevuse 1.3 „Turvalise keskkonna kujundamine“, meetme 2 „Kiire ja asjatundlik abi“ tegevuste 2.4 „Päästmine maismaal ja siseveekogudel“ ja 2.5 „Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel“ ning meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ tegevuse 3.4 „Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine“ osalist elluviimist. 1.1.3. Meetmete nimekirja kohaselt on rakenduskavaga kooskõlas olevad sekkumised „Turvalise keskkonna kujundamine“, „Päästmine maismaal ja siseveekogude l“, „Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine“ ning „Abi osutamine merealadel ja piiriveekogudel“. 1.1.4. Projektid aitavad saavutada Riigikogu heaks kiidetud strateegia „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning „Siseturvalis use arengukava 2020–2030“ eesmärke „Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Koostöös parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi“ ja „Eesti on valmis toime tulema erinevate kriisidega. Elutähtsate teenuste toimimine on tagatud igal ajal. Loodud on senisest paremad eeldused, et kriisidest põhjustatud kahjud oleksid riigile ja elanikele võimalikult väikesed“. 1.1.5. Projektid aitavad rakendada „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ tegevusraamistiku meedet 1.2 „Päästevõimekuse suurendamine“, millega vähendatakse Eesti riigi haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes, eelkõige ulatuslike metsa- ja maastikutulekahjude ning üleujutuste ja tormide vallas. 1.1.6. Projektides arvestatakse horisontaalsete põhimõtetega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9. Projektidega 2.2 ja 2.3 panustatakse soolise võrdõiguslikkuse edendamisse ning projektiga 2.1 eri vanuses ja erivajaduste ga inimestele võrdsete võimaluste loomisse ja ligipääsetavuse tagamisse. 1.1.7. Strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamist viisil, mis toetab soolist võrdõiguslikk ust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust, mõõdetakse soolise võrdõiguslikkuse indeksi, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdiku ning ligipääsetavuse näitajaga. 2. Projektid Käskkirjaga kinnitatakse neli projekti ÜSS2021_2027 § 2 punkti 2 tähenduses. Projektid viiakse ellu investeeringute kava alusel, mis jaguneb käskkirja lisas 1 esitatud põhinimekir jaks ja lisas 2 esitatud lisanimekirjaks. Käskkirja alusel viiakse ellu projekte, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Projektid ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, mille ga kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. Toetus, mis projektideks antakse, ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses ega vähese tähtsusega abi sama seaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Projektide sekkumisvaldkonna koodid on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 I lisa tabeli 1 kohaselt 059 „Kliimamuutustega kohanemise meetmed ning kliimaga seotud riskide ennetamine ja ohjamine: tulekahjud (sealhulgas teadlikkuse suurendamine, elanikkonnakaitse ning katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid, taristud ja ökosüsteemipõhised tegutsemisviisid)“ ja 060 „Kliimamuutustega kohanemise meetmed ning kliimaga seotud riskide ennetamine ja ohjamine: muu, nt tormid ja põud (sealhulgas teadlikkuse suurendamine, elanikkonnakaitse ning katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid, taristud ja ökosüsteemipõhised tegutsemisviisid)“. Seega aitavad projektid otseselt täita kliima- ja keskkonnaeesmärke. 2.1. Päästesõidukite ja päästevarustuse soetamine, IT-lahenduse väljatöötamine ning toimepidevuse ja kriisideks valmisoleku suurendamine Projektiga panustatakse meetmete nimekirjas esitatud rakenduskavaga kooskõlas olevatesse sekkumistesse „Päästmine maismaal ja siseveekogudel“ ja „Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine“. 2 (11) 2.1.1. Eesmärk Eesmärk on suurendada kliimamuutustega kohanemiseks Päästeameti võimekust: 1) kustutada metsa- ja maastikutulekahjusid, arvestades Euroopa Liidu kokkulepet vähendada CO 2 heidet 2050. aastaks vähemalt 55 protsendini ja võtta kasutusele vaid heiteta sõidukid; 2) teha riskikommunikatsiooni; 3) tagada toimepidevus ja kriisideks valmisolek. 2.1.2. Elluviija, partner, rakendusüksus ja rakendusasutus 2.1.2.1. Elluviija on Päästeamet. 2.1.2.2. IT-lahenduse väljatöötamisel on partner Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. 2.1.2.3. Rakendusüksus on meetmete nimekirja kohaselt Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 2.1.2.4. Rakendusasutus on meetmete nimekirja kohaselt Siseministeerium. 2.1.3. Sisu Elluviija viib läbi riigihanked vajaliku päästetehnika, sealhulgas sõidukite ja varustuse soetamiseks. Elluviija ja partner viivad läbi riigihanked IT-lahenduse soetamiseks. Soetatavad objektid on loetletud käskkirja lisas 1 esitatud investeeringute kava põhinimekirjas. Elluviija arvestab sõidukite soetamisel Siseministeeriumi valitsemisala transportvara arendamise kavaga 2022–2031. 2.1.4. Investeeringute kava põhinimekirja objektid ja eelarve Elluviija viib projekti ellu käskkirja lisa 1 kohaselt. 2.1.5. Sihtrühm Sihtrühm on kogu Eesti elanikkond. 2.1.6. Seosed valdkondlike arengukavadega 2.1.6.1. Projekt on seotud järgmiste arengukavadega, mis ühtivad rakenduskava poliitikaeesmärgiga 2 „Rohelisem Eesti“: 2.1.6.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetmed 2 „Kiire ja asjatundlik abi“ ja 3 „Kindel sisejulgeolek“; 2.1.6.1.2. „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ alaeesmärk 5.1 „Tervis ja päästevõimekus“; 2.1.6.1.3. „Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavade meetmekava 2022–2027“ meede 10.b „Elanikkonna teadlikkuse suurendamine“. 3 (11) 2.2. Merepäästevõimekuse suurendamine Projektiga panustatakse meetmete nimekirjas esitatud rakenduskavaga kooskõlas olevatesse sekkumistesse „Abi osutamine merealadel ja piiriveekogudel“ ja „Turvalise keskkonna kujundamine“. 2.2.1. Eesmärk Eesmärk on suurendada kliimamuutustega kohanemiseks Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) ja vabatahtlike merepäästjate võimekust: 1) korraldada otsingu- ja päästetööd; 2) tagada mereohutust. 2.2.2. Elluviija, rakendusüksus ja rakendusasutus 2.2.2.1. Elluviija on PPA. 2.2.2.2. Rakendusüksus on meetmete nimekirja kohaselt Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 2.2.2.3. Rakendusasutus on meetmete nimekirja kohaselt Siseministeerium. 2.2.3. Sisu Elluviija viib läbi riigihanked vajaliku varustuse soetamiseks. Soetatavad objektid on loetletud käskkirja lisas 1 esitatud investeeringute kava põhinimekirjas. Elluviija annab projekti raames soetatud merepäästevarustuse ehk investeeringute kava põhinimekirja objektid 7, 8 ja 9 merepääste- ja ennetustööl osalevatele mittetulundusühingute le lepinguliste ülesannete täitmiseks tasuta kasutusse vastavalt PPA vara haldamise ja arvestamise korrale ning peadirektori 13. veebruari 2023. aasta käskkirjale nr 1.1-1/19 „Merepääste- ja ennetustööl osalevatele mittetulundusühingutele riigivara võõrandamise ja kasutamise ning muud tööde korraldamisega seotud kulutuste hüvitamise ja toetuste määramise korra kinnitamine ja komisjoni moodustamine“. Merepääste- ja ennetustööl osalevad mittetulundusühingud ei ole partnerid ÜSS2021_2027 § 2 punkti 5 tähenduses – nende kulusid ei rahastata toetusest. 2.2.4. Investeeringute kava põhinimekirja objektid ja eelarve Elluviija viib projekti ellu käskkirja lisa 1 kohaselt. 2.2.5. Sihtrühm Sihtrühm on kogu Eesti elanikkond. 2.2.6. Seosed valdkondlike arengukavadega 2.2.6.1. Projekt on seotud järgmiste arengukavadega, mis ühtivad rakenduskava poliitikaeesmärgiga 2 „Rohelisem Eesti“: 2.2.6.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetmed 1 „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“ ja 2 „Kiire ja asjatundlik abi“; 4 (11) 2.2.6.1.2. „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ alaeesmärk 5.1 „Tervis ja päästevõimekus“. 2.3. Päästevarustuse soetamine ning toimepidevuse ja kriisideks valmisoleku suurendamine Projektiga panustatakse meetmete nimekirjas esitatud rakenduskavaga kooskõlas olevasse sekkumisse „Päästmine maismaal ja siseveekogudel“. 2.3.1. Eesmärk Eesmärk on suurendada kliimamuutustega kohanemiseks Päästeameti võimekust järgmis tes valdkondades: 1) metsa- ja maastikutulekahjud; 2) toimepidevus; 3) üleujutused. 2.3.2. Elluviija, rakendusüksus ja rakendusasutus 2.3.2.1. Elluviija on Päästeamet. 2.3.2.2. Rakendusüksus on meetmete nimekirja kohaselt Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 2.3.2.3. Rakendusasutus on meetmete nimekirja kohaselt Siseministeerium. 2.3.3. Sisu Elluviija viib läbi riigihanked vajaliku varustuse ja tehnika soetamiseks. Soetatavad objektid on loetletud käskkirja lisas 2 esitatud investeeringute kava objektide lisanimekirjas. 2.3.4. Investeeringute kava lisanimekirja objektid ja eelarve Elluviija viib projekti ellu käskkirja lisa 2 kohaselt. 2.3.5. Sihtrühm Sihtrühm on kogu Eesti elanikkond. 2.3.6. Seosed valdkondlike arengukavadega 2.3.6.1. Projekt on seotud järgmiste arengukavadega, mis ühtivad rakenduskava poliitikaeesmärgiga 2 „Rohelisem Eesti“: 2.3.6.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetmed 2 „Kiire ja asjatundlik abi“ ja 3 „Kindel sisejulgeolek“; 2.3.6.1.2. „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ alaeesmärk 5.1 „Tervis ja päästevõimekus“. 5 (11) 2.4. Merepääste ohutusvarustuse parendamine Projektiga panustatakse meetmete nimekirjas esitatud rakenduskavaga kooskõlas olevatesse sekkumistesse „Päästmine maismaal ja siseveekogudel“, „Abi osutamine merealadel ja piiriveekogudel“ ning „Turvalise keskkonna kujundamine“. 2.4.1. Eesmärk Eesmärk on suurendada kliimamuutustega kohanemiseks PPA ja vabatahtlike merepäästjate võimekust merepääste vallas. 2.4.2. Elluviija, rakendusüksus ja rakendusasutus 2.4.2.1. Elluviija on PPA. 2.4.2.2. Rakendusüksus on meetmete nimekirja kohaselt Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 2.4.2.3. Rakendusasutus on meetmete nimekirja kohaselt Siseministeerium. 2.4.3. Sisu Elluviija viib läbi riigihanked vajaliku varustuse soetamiseks. Soetatavad objektid on loetletud käskkirja lisas 2 esitatud investeeringute kava lisanimekirjas. Elluviija annab projekti raames soetatud merepäästevarustuse ehk investeeringute kava lisanimekirja objekti 6 merepääste- ja ennetustööl osalevatele mittetulundusühingute le lepinguliste ülesannete täitmiseks tasuta kasutusse vastavalt PPA vara haldamise ja arvestamise korrale ning peadirektori 13. veebruari 2023. aasta käskkirjale nr 1.1-1/19 „Merepääste- ja ennetustööl osalevatele mittetulundusühingutele riigivara võõrandamise ja kasutamise ning muud tööde korraldamisega seotud kulutuste hüvitamise ja toetuste määramise korra kinnitamine ja komisjoni moodustamine“. Merepääste- ja ennetustööl osalevad mittetulundusühingud ei ole partnerid ÜSS2021_2027 § 2 punkti 5 tähenduses – nende kulusid ei rahastata toetusest. 2.4.4. Investeeringute kava lisanimekirja objektid ja eelarve Elluviija viib projekti ellu käskkirja lisa 2 kohaselt. 2.4.5. Sihtrühm Sihtrühm on kogu Eesti elanikkond. 2.4.6. Seosed valdkondlike arengukavadega 2.4.6.1. Projekt on seotud järgmiste arengukavadega, mis ühtivad rakenduskava poliitikaeesmärgiga 2 „Rohelisem Eesti“: 2.4.6.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetmed 1 „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“ ja 2 „Kiire ja asjatundlik abi“; 2.4.6.1.2. „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ alaeesmärk 5.1 „Tervis ja päästevõimekus“. 6 (11) 2.5. Investeeringute kava muutmine 2.5.1. Investeeringute kava vaadatakse üle ja seda muudetakse vajaduse järgi. 2.5.2. Kui investeeringute kava muudetakse selleks, et jätta objekt välja, kui see ei ohusta projekti eesmärkide saavutamist, lisada uus objekt või asendada objekt uuega, esitab elluviija rakendusasutusele kirjaliku ettepaneku kava muutmiseks. Kui rakendusasutuse juht on ettepanekuga nõus, koostab rakendusasutus käskkirja muutmise eelnõu ja esitab selle rakendusasutuse juhile kinnitamiseks. 2.5.3. Investeeringute kava objekti odavnemise korral jagatakse vabanenud raha kallinenud või lisanimekirja objektidele kava muutmata, eelistades põhinimekirja kallinenud objekte. 2.5.4. Elluviija teavitab objekti odavnemisest või kallinemisest viivitamata rakendusüksust. Rakendusüksus teavitab objekti odavnemisest või kallinemisest rakendusasutust kümne tööpäeva jooksul. 2.5.5. Kui investeeringute kava põhinimekirja objekti ei ole võimalik täielikult või osaliselt soetada või ellu viia, peab elluviija teavitama sellest viivitamata rakendusüksust. Sellise l juhul soetatakse või viiakse vabanenud rahaga ellu lisanimekirja objektid investeeringute kava muutmata. 2.5.6. Kui investeeringute kava põhinimekirja objekti odavnemise korral jääb raha üle ja seda on võimalik kasutada lisanimekirja objektide jaoks, teavitab rakendusüksus sellest elluviijat ja annab tähtaja objekti soetamiseks või elluviimiseks. 2.5.7. Rakendusüksus võib investeeringute kava põhi- ja lisanimekirja objekte rahastada osaliselt. Enne lisanimekirja objekti rahastamist võib rakendusüksus pidada elluviija ga läbirääkimisi, et täpsustada objekti eelarvet ja tulemusi, arvestades vabanenud raha ja investeeringute kavas märgitud piirsummat. Rakendusüksus kooskõlastab rakendusasutusega, kas objekti täpsustatud eelarve ja tulemused vastavad käskkirjale. 3. Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed Näitaja Näitaja nimetus Mõõt- Alg- Sihttase Sihttase Selgitus kood ühik tase 2024 2029 Projektid 2.1 ja 2.3 RCR36 metsa- või isikute 0 ei 400 000 Eesmärk on vähendada (tulemus- maastiku- arv kohaldu selliste inimeste näitaja) tulekahjude haavatavust tulekahjude vastu suhtes, kes elavad metsa kindlustamiseks ääres ja on võetud metsatulekahjust meetmetest kasu vahetumalt mõjutatud, st saav elanikkond maapiirkondade elanikkond. Sihttase on ca 30% elanikkonnast ehk 400 000 inimest (allikas: Statistikaamet). 7 (11) RCO28 ala, mis on hektar 0 720 000 1 200 000 Mõõdetakse pindala, (väljund- hõlmatud kaitse- mis on hõlmatud kaitse- näitaja) meetmetega meetmetega ning mille metsa- või kaitse metsa- ja maastiku- maastikutulekahjude tulekahjude eest on soetatud ennetamiseks objektide abil oluliselt paranenud. Soetades 40 pääste põhiautot, tagatakse 55% kogu Eesti metsaala ehk 1,2 miljoni hektari kaitse. Eesti 72 päästekomandot katavad 100% Eesti metsadest ehk 2,2 miljonit hektarit. Projektid 2.2 ja 2.4 VVV33 investeeringud euro 0 3 000 000 6 000 000 Ennetustöösse tuleb (väljund- merepäästesse panustada rohkem aega näitaja) (vabatahtlike ja raha. Seeläbi on isikukaitse- võimalik vähendada varustus, mereõnnetuste arvu ning mereohutus, parandada inimeste SAR) teadlikkust ja oskusi ohuolukorras käitumiseks. Mõõdetakse merepääste ning otsingu- ja päästetööde toetamise investeeringuid, sealhulgas Euroopa Liidu toetust koos riikliku kaasfinantseeringuga. 4. Abikõlblikkuse periood ja elluviimise algus 4.1. Projekt on abikõlblik perioodil 10.02.2023–31.12.2029. 4.2. Projekti elluviimine algab, kui kuulutatakse välja riigihange. 5. Koondeelarve Rahastuse tüüp Summa € Osakaal % Projekt 2.1 25 148 824,00 100 Ühtekuuluvusfondi toetus 21 746 188,11 86,47 Riiklik kaasfinantseering 3 402 635,89 13,53 Omafinantseering 0 0 8 (11) Projekt 2.2 7 145 294,00 100 Ühtekuuluvusfondi toetus 6 178 535,72 86,47 Riiklik kaasfinantseering 966 758,28 13,53 Omafinantseering 0 0 Projekt 2.3 1 440 000,00 100 Ühtekuuluvusfondi toetus 1 245 168 86,47 Riiklik kaasfinantseering 194 832 13,53 Omafinantseering 0 0 Projekt 2.4 360 000,00 100 Ühtekuuluvusfondi toetus 311 292,00 86,47 Riiklik kaasfinantseering 48 708 13,53 Omafinantseering 0 0 6. Kulude abikõlblikkus 6.1. Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ja käskkirjas sätestatud tingimustega. 6.2. Abikõlblikud on käskkirja lisades 1 ja 2 nimetatud objektide soetamise ning päästesõidukite ja -vahendite kasutuselevõtuga seotud personali koolituskulud, arvestades käskkirja punktis 5 sätestatud osakaalu, ning kulud, mis on seotud veebisaidi olevalmis.ee arendamisega järgmistel viisidel: 6.2.1. kasutajamugavuse uuring; 6.2.2. veebisaidi arendus, mis sisaldab ohtude kaardirakendust, kuhu koondatakse teave olemasolevate rakenduste kohta ning luuakse platvorm riskiinfo avalikustamiseks; 6.2.3. veebisaidi disain, kontseptsioon ja struktuur; 6.2.4. veebisaidi lansseerimise kampaania, sealhulgas tele- ja raadioklipid, välireklaa m, ribareklaam, sisuturundus ning PR-pakett. 6.3. Lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele on abikõlbmatud järgmised kulud: 6.3.1. erisoodustusena käsitatav kulu ja tasutav maks; 6.3.2. projekti raames soetatud sõidukite ja seadmete ülalpidamis- ja hoolduskulud; 6.3.3. kasutatud asjade, seadmete ja sõidukite ostmise kulud. 7. Toetuse maksmise tingimused ja kord 7.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. 7.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 nimetatud tingimustel. 7.3. Elluviija esitab makse saamiseks e-toetuse keskkonnas järgmised dokumendid: 7.3.1. leping, kui see ei ole rakendusüksusele teatavaks tehtud; 7.3.2. lepingu muudatused ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud kokkulepitust erinevalt; 7.3.3. arve või muu raamatupidamisdokument; 7.3.4. objektide või teenuste üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 7.3.5. lepingus nõutud kindlustuse, garantii või tagatise olemasolu tõendav dokument. 7.4. Projekti lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. 9 (11) 8. Elluviija õigused ja kohustused 8.1. Elluviija peab täitma lisaks käskkirjas sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale sätestatud kohustusi. Elluviija tagab projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise. 8.2. Elluviija esitab rakendusüksusele tähtajaks nõutud teabe ja aruanded ning seirab järjepidevalt projekti väljund- ja tulemusnäitajate saavutamist käskkirja punkti 9 kohaselt. 8.3. Elluviija esitab rakendusüksusele projekti riigihangete plaani ja maksete prognoosi iga aasta 1. detsembriks ja 1. juuliks. 8.4. Kui elluviija viib riigihanke läbi riigihangete registris, tuleb lisada rakendusüksuse töötaja hanke juurde vaatlejaks. 8.5. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb sõlmitud hankelepingu talle kättesaadavaks. 8.6. Elluviija esitab hankelepingu muutmise eelnõu enne hankelepingu muutmist rakendusüksusele ülevaatamiseks. 8.7. Elluviija tagab projekti eesmärkide elluviimise ja projekti raames soetatava või elluviidava objekti eeldatava funktsionaalsuse kokkulepitud eelarve kohaselt. 8.8. Elluviija teavitab viivitamata rakendusüksust projekti maksumuse odavnemisest või kallinemisest või muudest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist. 8.9. Kui projekti kogumaksumus on üle kümne miljoni euro, korraldab elluviija teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõigetele 3 ja 4. 8.10. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihanke läbiviimiseks nõustamist. 8.11. Elluviija korraldab teavitusürituse keskkonnahoidlikult. 9. Toetuse kasutamise kohta aruannete esitamine 9.1. Elluviija esitab rakendusüksusele projekti elluviimise ning tulemuste ja näitajate saavutamise kohta vahearuande koos lisadega (edaspidi vahearuanne) e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 10. jaanuariks ja 10. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga (edaspidi aruandlusperiood). Kui projekti alguse ja esimese vahearuande tähtpäeva vahe on alla nelja kuu, esitab elluviija vahearuande järgmiseks tähtpäevaks. 9.2. Rakendusüksus võib nõuda elluviijalt vahearuannet muuks kui punktis 9.1 nimetatud tähtpäevaks. 9.3. Vahearuanne sisaldab vähemalt aruandlusperioodil tehtud tegevuste ülevaadet, teavet projekti eesmärgi, tulemuste ja näitajate saavutamise kohta, ülevaadet tegevuste elluviimisega kaasnevatest riskikohtadest ning hinnangut projekti eesmärgi, tulemuste ja näitajate saavutamise kohta projekti lõpuks. 9.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt peamiste tegevuste ülevaadet ning teavet projekti eesmärgi, tulemuste ja näitajate saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab elluviija strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja nende tulemusi. 9.5. Elluviija esitab e-toetuse keskkonnas projekti lõpparuande hiljemalt koos lõppmaksega. Rakendusüksus võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada. 9.6. Kui vahe- ja lõpparuande esitamise vahe on alla kuue kuu, esitatakse vaid lõpparuanne. 9.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda, et elluviija esitaks aruandeid projekti lõppmakse tegemisele järgneva viie aasta jooksul. 9.8. Kui elluviija ei täida oma kohustust või ta ei vasta talle kehtestatud nõudele, teavitab rakendusüksus sellest viivitamata rakendusasutust. 10 (11) 10. Finantskorrektsioon ja toetuse tagasinõudmine Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuse ja nõuab elluviijalt toetuse tagasi ÜSS2021_2027 §-de 28–30 ja ühendmääruse §-de 34–38 kohaselt. 11. Vaidemenetlus 11.1. Rakendusasutuse otsuse või toimingu kohta esitatud vaiet menetleb rakendusasutus. Rakendusüksuse otsuse või toimingu kohta esitatud vaiet menetleb rakendusüksus. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse ÜSS2021_2027 §-des 31 ja 32 sätestatud erisusi haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonist. Vaidlused riigiasutuste, sealhulgas valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. 11.2. Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 12. Käskkirja rakendamine Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt 1. veebruarist 2023. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa 1. Perioodi 2023–2027 päästevõimekuse suurendamise investeeringute kava objektide põhinimekiri Lisa 2. Perioodi 2023–2027 päästevõimekuse suurendamise investeeringute kava objektide lisanimekiri 11 (11)  KINNITATUD … käskkirjaga nr … „Toetuse andmise tingimused päästevõimekuse suurendamise toetamiseks“ Siseministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused päästevõimekuse suurendamise toetamiseks“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Siseministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused päästevõimekuse suurendamise toetamiseks“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel ning kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga. Eelnõu rahastatakse Ühtekuuluvusfondist (edaspidi ÜF) ja sellega aidatakse saavutada „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärki iv „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemi- põhiseid lähenemisviise“. Eelnõuga viiakse ellu ÜSS2021_2027 § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirja (edaspidi meetmete nimekiri) meedet 21.2.3.3 „Päästevõimek use suurendamine“ (edaspidi projektid). Projektide elluviijad on Päästeamet (edaspidi PÄA) ning Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA). IT-lahenduse väljatöötamisel on partner Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT). Eelnõu lisa 1 projektide eelarve on 32 294 118 eurot, millest 27 925 440 eurot on ÜF-i toetus ja 4 368 678 eurot riiklik kaasfinantseering. Eelnõu lisa 2 projektide eelarve on 1 800 000 eurot, millest 1 556 460 eurot on ÜF-i toetus ja 243 540 eurot riiklik kaasfinantseering. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Marko Meriloo (tel 612 5129, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keelelise lt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Euroopa Liidu rahastamisperioodil 2021–2027 on Eestis ÜF-i raha kasutamise alus rakenduskava, mis on koostatud, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10601 (edaspidi ühissätete määrus) artiklis 10 nimetatud partnerluslepet, ning mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui ka Euroopa Komisjon. Rakenduskava viiakse ellu ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. Meetmete nimekirja kohaselt on projektide rakendusasutus (edaspidi RA) Siseministeerium ja rakendusüksus Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi RÜ). ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt koostab RA selleks, et saavutada rakenduskavas ja meetmete nimekirjas märgitud eesmärgid ja tulemused, toetuse andmise tingimused ning määrab projektide elluviija. Eelnõu sisaldab projektide eesmärke, sihtrühma, tulemusi, elluviimise tingimusi, eelarvet ning seost strateegia „Eesti 2035“ sihtide ja rakenduskava eesmärkidega. Eelnõus on 12 punkti:  punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi ning rakenduskava eesmärkidega“;  punkt 2 „Projektid“;  punkt 3 „Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed“;  punkt 4 „Abikõlblikkuse periood ja elluviimise algus“;  punkt 5 „Koondeelarve“;  punkt 6 „Kulude abikõlblikkus“;  punkt 7 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“;  punkt 8 „Elluviija õigused ja kohustused“;  punkt 9 „Toetuse kasutamise kohta aruannete esitamine“;  punkt 10 „Finantskorrektsioon ja toetuse tagasinõudmine“;  punkt 11 „Vaidemenetlus“;  punkt 12 „Käskkirja rakendamine“. Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi ning rakenduskava eesmärkidega“ Punktis 1 nimetatakse meede, mida eelnõuga ellu viiakse, ning sätestatakse eesmärgid ja seosed strateegia „Eesti 2035“ sihtide ja teiste asjakohaste arengudokumentidega. Seosed arengudokumentidega Strateegia „Eesti 2035“ Strateegiline siht 4 „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond “: „Elukeskkond on turvaline ning avaliku ruumi planeerimisel eelistatakse ohutut ja turvalist ning tervist toetavat käitumist soodustavaid lahendusi, mis tagavad ligipääsetavuse. Turva line elukeskkond luuakse igaühe koostöös.“ Meetmete nimekirja järgi on strateegia „Eesti 2035“ sihtidega seotud järgmised näitajad. - Regionaalareng: elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus - Keskkond/kliima: kasvuhoonegaaside netoheide CO 2 ekvivalenttonnides 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. – ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 2  - Võrdsed võimalused: 1) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 2) ligipääsetavuse näitaja; 3) soolise võrdõiguslikkuse indeks. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ Projektid põhinevad PÄA riskianalüüsidel, „Siseturvalisuse arengukaval 2020–2030“ ning „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ alaeesmärgil 1 „Paranenud päästevõimekus ja inimeste oskus kaitsta oma tervist ja vara on vähendanud kliimamuutuste negatiivset mõju tervisele ja elukvaliteedile“ ja selle meetmetel, mis on seotud päästevõimek use suurendamisega. Eelnõu on seotud järgmiste „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetmetega: 1) meede 1 „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“; 2) meede 2 „Kiire ja asjatundlik abi“; 3) meede 3 „Kindel sisejulgeolek“. Eelnõu vajalikkuse põhjendus Keskkonnariskid kasvavad üleilmsete kliimamuutuste tõttu nii ajas kui ka ruumis. Seetõttu peavad ka PÄA ja PPA nendega kohanema. Samuti tuleb kohaneda julgeolekukeskkonna st tingitud ohuteguritega. Ilmastikuolude muutumise tõttu tekib juurde piirkondlikke ohutegure id, näiteks pikaajaline äärmiselt suur tuleoht looduses ja üleujutuste suurem tõenäosus. Kliimamuutustega kohanemiseks tuleb suurendada PÄA võimekust reageerida metsa- ja maastikutulekahjudele ning täiendada halvenenud julgeolekukeskkonnas hajutatud pääste- vahendite varu. Aastatel 2007–2017 on Eestis tulekahjudes hävinud ca 2200 ha metsa. Metsa- ja maastikutulekahju on kontrollimatu tulekahju looduses ning selle põhjused võivad olla inimtekkelised, näiteks süütamine ja tehnika kasutus, või looduslikud, näiteks välk ja kliimasoojenemisest tulenevad kuivaperioodid. Täpne kogukahju ei ole teada, kuid näiteks 2016. aastal hinnati Keskkonnaagentuuri 2017. aasta aastaraamatu andmetel, et kogukahju keskkonnale on 1 648 404 eurot. Lisaks põhjustab metsa- ja maastikutulekahju peale keskkonna- ja majanduskahju märkimisväärset kahju metsavarudele ning suurendab päästeressursside tagamise kulusid. Viimasel kümnendil on metsa- ja maastikutulekahjud olnud Eesti naaberriikides, näiteks Soomes, Rootsis, Lätis ja Venemaal, väga ulatuslikud ning PÄA on osutanud nende kustutamiseks abi Lätile. „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ kohaselt tuleb päästevõimek uses arvestada esmajoones üleujutustega tiheasustusaladel ning ulatuslike metsa- ja maastiku- tulekahjude ning tormidega. Arendamist vajab ka riskikommunikatsioon: avalikkuse teavitamine ja varajane hoiatamine, et viia eluline teave tõrgeteta haavatavate elanikeni. Samuti on tähtis suurendada elanike ohuteadlikkust ning õpetada, kuidas tulla hädaolukorras toime ja teisi abistada. Senisest suuremat rõhku tuleb panna koostöö korraldamisele nii tsiviil- ja militaarasutuste kui ka ametiasutuste ja erasektori vahel. Eestis on taasiseseisvumisajal leidnud aset seitse metsa- ja maastikutulekahju, mis vastavad hädaolukorra määratlusele. Metsa- ja maastikutulekahjude keskmine arv aastas on vähenenud, mis väljendab inimtekkeliste tulekahjude ennetusmeetmete tulemuslikkust. Tänu ennetusmeetmetele on märkimisväärse lt 3 vähenenud ka selliste metsa- ja maastikutulekahjude arv, mis vastavad hädaolukorra määratlusele. Metsa- ja maastikutulekahjudega kaasneb üldiselt ulatuslik kahju loodusele. Sellised hädaolukorrad võivad põhjustada ka häireid operatiivsetel päästetöödel ja hädaabinumbrile saabunud õnnetusteadete menetlemisel. Oluline on soetada päästevarustust ja arendada seda kliimamuutustega seotud hädaolukordade lahendamiseks, sest ehkki üldise lt metsa- ja maastikutulekahjude arv väheneb, suureneb kliimamuutuste tõttu puhkevate tulekahjude arv. Punkt 2 „Projektid“ Punktis 2 kirjeldatakse projekte eelnõu eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, sealhulgas puutumust riigiabi andmisega. Iga projekti juures nimetatakse sihtrühm ja elluviija. Projekte viivad ellu PÄA ja PPA. Projekti 2.1 partner on SMIT. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punkti 7 järgi sätestatakse toetuse andmise tingimustes asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 2 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Rakenduskava olulise kahju ärahoidmise analüüs is ei tuvastatud, et projektidel oleks võimalik oluline kahju keskkonnaeesmärkidele, ja seega puudub vajadus kehtestada eelnõus lisanõuded. Projektide sekkumisvaldkonna koodid on ühissätete määruse I lisa tabeli 1 kohaselt 59 „Kliimamuutustega kohanemise meetmed ning kliimaga seotud riskide ennetamine ja ohjamine: tulekahjud (sealhulgas teadlikkuse suurendamine, elanikkonnakaitse ning katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid, taristud ja ökosüsteemipõhised tegutsemisviisid)“ ja 60 „Kliimamuutustega kohanemise meetmed ning kliimaga seotud riskide ennetamine ja ohjamine: muu, nt tormid ja põud (sealhulgas teadlikkuse suurendamine, elanikkonnaka itse ning katastroofi tagajärgedega toimetulemise süsteemid, taristud ja ökosüsteemipõhised tegutsemisviisid)“. Sekkumisvaldkonna koodide järgi aitavad projektid täielikult kaasa kliima- ja keskkonnaeesmärkide täitmisele. Seega ei kahjusta need oluliselt kliimaga kohanemise, ega ka teisi keskkonnaeesmärke, vaid toetavad otseselt kliimamuutustega kohanemist. Kliima- muutustest teadlikkuse suurendamine läbi olevalmis.ee arendamise võib kaudselt panustada kliimamuutuste leevendamisse. Seega ei kahjusta projektid oluliselt ka kliimamuutuste leevendamise eesmärki. Soetatavad sõidukid asendavad olemasolevaid ning vähendavad sellega keskkonnamõju ja aitavad leevendada kliimamuutusi. Kuigi PÄA sõidukite arv ja kasutusprofiil jäävad uute sõidukite soetamisega samaks, on soetatavate sõidukite mootoritel rangem heitmestandard, sest need peavad vastama heitmestandardile EURO 5. Asendatavate sõidukite mootorid vastavad heitmestandardile EURO 4 või kehvemale. Riigiabi on reguleeritud Euroopa Liidu õigusaktides ja riigi tasandil konkurentsisead use 6. peatükis „Riigiabi“. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 . – ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43. 4 igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmes- riikidevahelist kaubandust. Toetust antakse avalik-õiguslike asutuste päästevõimek use suurendamiseks. Asutused täidavad seadusest tulenevaid ülesandeid, mis ei kahjusta ega ähvarda kahjustada konkurentsi ega soodusta teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist. Seega ei ole see kuidagi siseturuga kokkusobimatu, kuivõrd ei kahjusta liikmesriikidevahe list kaubandust. PPA soetatavat varustust saavad taotleda kasutamiseks PPA-ga tsiviilõigus lik u lepingu sõlminud MTÜ-d merepäästeprojektideks. Sellisel juhul lähtutakse riigivaraseaduse st, siseministri 17. juuli 2014. aasta määrusest nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäär us “, Siseministeeriumi kantsleri 9. mai 2017. aasta käskkirjast nr 1-5/55 „Siseministeer iumi valitsemisel oleva riigivara valitsemise kord“, siseministri 28. märtsi 2018. aasta käskkirjast nr 1-3/32 „Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ ning PPA peadirektori 13. veebruari 2023. aasta käskkirjast nr 1.1-1/19 „Merepääste- ja ennetustööl osalevatele mittetulund us- ühingutele riigivara võõrandamise ja kasutamise ning muud tööde korraldamisega seotud kulutuste hüvitamise ja toetuste määramise korra kinnitamine ja komisjoni moodustamine “. Punkti 2.1 „Päästesõidukite ja päästevarustuse soetamine, IT-lahenduse väljatöötamine ning toimepidevuse ja kriisideks valmisoleku suurendamine “ raames soetab PÄA 42 pääste põhiautot, keskkonnahoidliku päästesõiduki, mobiilse juhtimiskeskkonna ja konteiner- veebasseini ning arendab riskikommunikatsiooni veebisaiti olevalmis.ee, mille kaudu suureneb iseseisva hakkamasaamise võime. Päästesõidukid PÄA-l on 104 põhiautot, millest 18 on reservpõhiautod. Reservpõhiautosid kasutatakse asendussõidukitena põhiautode remondi ja hoolduse ajal ning vajadusel täiendavate päästemeeskondade komplekteerimiseks suursündmuste ja hädaolukordade või nende ohu korral. Aastatel 2022–2023 täitub PÄA ja Sisekaitseakadeemia 45 põhiautol 15-aastane kasutusperiood ehk sõidukid ületavad töökindluselt enda eluea. Soetatavate sõidukite mootorid peavad vastama rangemale heitmestandardile EURO 5. See tähendab, et need on keskkonnasäästlikumad kui asendatavad sõidukid, mille heitmestandard on EURO 4. Lisaks tulevad sõidukitele kõrgsurve kustutussüsteemid, mille abil saab vähendada kasutatavat veehulka ja kustutada tulekahjus id kiiremini. See vähendab nii pinnase- kui ka õhureostust. Täpsemat hinnangut ökonoomsusele veel anda ei saa, kuna sõidukite margid ja mudelid selguvad alles riigihanke tulemusena. Lähtudes Euroopa Liidu kokkuleppest vähendada 2050. aastaks CO² heide vähemalt 55%3 -ni ja võtta kasutusele vaid heiteta sõidukid, on tulevikulahenduste ja töökindluse testimiseks vaja 2025. aastal soetada päästeteenistusse üks prototüüp: hübriidlahenduse või elektri jõul sõitev põhiauto. Prototüübi testimisega omandab PÄA 2050. aastaks vajaliku kasutuskogemuse ja ettekujutuse, kuidas keskkonnahoidlikke sõidukeid päästeteenistuses kasutada. Reaalse kasutuskogemuseta on suure koguse põhiautode kasutuselevõtt risk, mis võib mõjutada päästeteenuste osutamist ja päästevõrgustiku toimimise tagamist. 3 Euroopa Komisjon. A European Green Deal. 5 Mobiilne juhtimiskeskkond 1993. aastal toodetud juhtimisbuss, mida PÄA Põhja päästekeskus kasutab staabitööks ja suursündmusteks, sealhulgas ulatuslike metsa- ja maastikutulekahjude korral, on amortiseerunud. Samuti on selle IT-lahendus vananenud ning see on vaja asendada uue ja kaasaegse mobiilse juhtimiskeskkonnaga. Suursündmuste korral on eriti oluline, et staabikeskkond jõuaks kohale kiiresti ning oleks hea manööverdada ja töövalmis võimalikult ruttu pärast sündmuskohale saabumist. Mobiilse juhtimiskeskkonnaga sõidukil on kaasaegne staabitöökeskkond, tänu millele suureneb võimekus lahendada ressursimahukaid päästesündmusi ja hädaolukordi Tallinnas ja Harjumaal ning suursündmuste korral ka mujal Eestis. Mobiilne juhtimiskeskkond võimaldab moodustada staabi kiiresti ka lühiajalise keeruka sündmuse korral ja seda saab operatiivselt kasutada ka kriisiolukordades, mida juhivad teised asutused. Mobiilset juhtimiskeskkonda saab riigis liigutada ühest asukohast teise ja kasutada ka ametkondlikus koostöös, sealhulgas ajutise lt alternatiivse töökohana. Konteiner-veebassein Praegu kasutatakse metsa- ja maastikutulekahjude kustutamiseks muu hulgas PPA lennuvahendit, kuid PÄA-l ei ole pakkuda kiireks ja tõhusaks kustutustööks helikopter i konteiner-veebasseini. Kliimamuutuste tõttu tuleb olla veelgi paremini valmis suursündmuste keskkonnakahju ärahoidmiseks ja elanike kaitseks. PÄA eesmärk on tehnika ja vahendite soetuse kaudu tõsta päästevõimekust ja valmidust tulla toime ulatuslike ja raskete tagajärgedega päästesündmuste lahendamisel. Selleks tuleb muu hulgas soetada õhust kustutamiseks helikopteri konteiner- veebassein, et tagada sündmuskohal operatiivselt kustutusvesi. Hetkel selline võimekus puudub. Metsa- ja maastikutulekahjude õhust kustutamisel on PÄA koostööpartner PPA lennusalk kolme Agusta Westland 139 helikopteriga, mis suudavad kanda umbes 1000-liitrist veekotti. PPA lennusalk kasutab Bambi Bucketi veekotti, mille täitmiseks on vaja vähema lt kahe meetri sügavust vett, mida on põuaperioodil keeruline leida. Vaja on soetada konteiner- veebassein, millest saab helikopteri veekotiga vett võtta. Konteiner-veebasseini saab kiiresti paigaldada ka üks teenistuja, näiteks konteinerauto juht, ja seda saab järjepidevalt täita lähima st veevõtukohast päästevahenditega, näiteks päästeauto või mootorpumbaga. Kustutusvee lähedus tulekahju asukohale on oluline just seetõttu, et kustutusrünnakuid saaks teha tihedalt. Sobiva sügavusega veekogu otsides kaotab helikopter päästesündmusel aega ja väheneb kustutustõhusus. Riskikommunikatsiooni veebisait olevalmis.ee Kliimamuutused toovad kaasa üha rohkem suurõnnetusi. Üks probleeme on sealjuures elanikkonna madal riskitaju, sest inimesed ei mõista kliimamuutustega kaasnevaid ohte ega taju, et suurõnnetuste tekke riskid võiksid neid otseselt mõjutada. Riskikommunikatsioo ni veebisait on töövahend, millega tutvustada huvirühmadele ennetus-, ettevalmistus- ja reageerimismeetmeid. Riskikommunikatsiooni platvorm koosneb kolmest põhielemend is t: veebisait olevalmis.ee, mobiilirakendus „Ole valmis!“ ning trükised ja muud infomaterja lid. PÄA eesmärk on arendada riskikommunikatsiooni platvorm selliseks, et see pakuks inimeste le piisavalt infot, sealjuures teaduslikku infot ja töövahendeid, selleks, et nad hakkaksid paremini mõistma loodusõnnetuste mõju ja suurõnnetuste tekke ohte ning tajuma nende võimalikke 6 tagajärgi endale ja oma lähedastele. Platvorm suunaks elanikke saama paremini hakkama kriiside ennetamisel ja nendeks valmisolekul ning tõstaks nende elanike hulka, kes saavad kriisi korral enda ja oma lähedastega ise hakkama. Veebisait olevalmis.ee ja selle reklaamikampa a nia on üks osa sellest platvormist, kus on võimalik salvestada suuremas mahus staatilist infot. See toetab inimesi harjumuste kujundamisel ja enesetäiendamisel ning asjakohase valmisolekuteabe jagamisel. Veebisait peab vastama avaliku teabe seaduse §-s 32 ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. aasta määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavuse nõuetele, sealhulgas vastama standardile EN 301 549. Punkti 2.2 „Merepäästevõimekuse suurendamine“ raames suurendatakse PPA ja vabatahtlike merepäästjate merepäästevõimekust. Otsingu- ja päästetööde kaamerakomplektid Aastas laekub ligikaudu 180 maastikuotsinguteadet, millest umbes 40% puhul on otsingute le kaasatud helikopter. Maastikuotsingud ja pääste on ajakriitilised: olenevalt ilmastik u- tingimustest ning abivajaja terviseseisundist ja oskustest toime tulla väheneb tema ellujäämislootus 24 tunni jooksul ca 20–70%. Eesti merealadel ja piiriveekogudel on aastas keskmiselt 250 otsingu- ja päästejuhtumit. Viimastel aastatel on kasvanud hättasattunute arv: abi vajab ligi 600 inimest aastas. Arv on kasvanud, sest on suurenenud väikelaevade hulk ja tihenenud mereliiklus ning kliimamuutuste tõttu on pikenenud navigatsioonihooae g. Juhtumeid, kus inimelu on otseselt ohus või võib kohe ohtu sattuda, on aastas umbes 10–15% otsingu- ja päästejuhtumite koguhulgast. Ellujäämislootus merel kahaneb minutitega, eriti kui inimene on sattunud vette. PPA kasutab otsingu- ja päästetöödeks ning vaatluseks kolme Agusta Westland 139 helikopter it : 1) ES-PWA alates 2007. aastast (järelejäänud eluiga 12 aastat); 2) ES-PWB alates 2008. aastast (järelejäänud eluiga 14 aastat); 3) ES-PWC alates 2010. aastast (järelejäänud eluiga 15 aastat). Helikopterite tehnika, sealhulgas kaamerad, salvestusseadmed ning osa juhtpaneele ja sidelahendusi, on moraalselt vananenud ning vajavad ajakohastamist. Olemasolevad infrapunakaamerad SeaFLIR II on valitud helikopteri hanke käigus 2005. aastal ning nende tootja tehniline tugi rikete kõrvaldamiseks on tagasihoidlik ja reageerimisaeg pikk. Helikopterite kaamerate võimekus ei vasta vajadustele: kaamerad on püsivalt katki ja võimekuse puudumise tõttu jäävad abivajajad kriitilise aja jooksul leidmata. Eesti otsingu- ja päästetööde eripära, st ilmastikust tingitud halb nähtavus, võsa ja metsaalad, eeldab lisaks tavapärasele heale visuaalvõimekusele seadmete mitmekesisust: termo- ja infrapunavõimek ust. Vajalikud uuendused koos lõimimise ja sertifitseerimisega:  helikopteri kaamera – uus kaamera markeerib automaatselt näiteks liikuvaid objekte, püsib objektil isegi, kui see liigub, ja võimaldab töötada korraga mitme sensoriga;  operaatori töökoht (ingl SAR mission console) – uue vaatlustehnika ja sidelahend uste tõhusaks kasutamiseks on vaja uuendada operaatori töökohta, mis võimaldaks soojuskaameraga töötamise kõrval kasutada ka muud lisavarustust;  missiooniarvuti – vajalik operaatori töökoha vaatlustehnika tõhusaks kasutamiseks. Lisaks otsitava positsioneerimisele, andmete kogumisele, otsepildi edastamisele ja vaatlus- toimingutele võimaldab see andmete salvestamist, töötlemist ja analüüsi. Missiooniar vuti 7  on lõimitud helikopteri navigatsioonisüsteemi, mis võimaldab seda vajadusel juhtida ka piloodikabiinist. Inimelude säästmiseks on ülioluline alustada ja teha otsingu- ja päästetöid võimalikult kiiresti ja tõhusalt. Kadunud isikute otsingud nii maal kui ka merel on seotud pooltele emotsionaalse lt väga rasked ning ootused otsingu- ja päästetööde tegijatele väga kõrged. Seetõttu on need ka suure avalikkuse tähelepanu all. Võimekust kadunud isikuid tulemuslikult otsida ja päästa tajutakse turvalise kogukonna ühe olulise osana. Helikopterite tehnika uuendamise ga parandatakse otseselt otsingu- ja päästetööde tõhusust ning seega aitab see vältida inimkaotus i. Merepääste Eesti merealadel ja piiriveekogudel on keskmiselt 250 otsingu- ja päästejuhtumit aastas. Viimastel aastatel on kasvanud hättasattunute arv: aastas vajab abi ligi 600 inimest, kellest 70 elu on otseselt ohus või võib ohtu sattuda. Arv on kasvanud, sest on suurenenud väikelaevade hulk ja tihenenud mereliiklus ning kliimamuutuste tõttu on pikenenud navigatsioonihooae g. Ellujäämislootus merel kahaneb minutitega, eriti kui inimene on sattunud vette. Seetõttu on ülioluline alustada ja teha otsingu- ja päästetöid võimalikult kiiresti ja tõhusalt koos asjakohaste vahenditega. Võimekust inimesi tulemuslikult otsida ja päästa tajutakse turvalise kogukonna ühe olulise osana. PPA oli 1. jaanuari 2023. aasta seisuga sõlminud tsiviilõigusliku lepingu 33 vabatahtliku merepääste MTÜ-ga, kes osutavad merepäästeteenust 45 reageerimispunktist Eesti rannikul ja piiriveekogudel. Lepingute arv võib aasta jooksul muutuda. Vabatahtlik u merepääste 15-minutiline valmisolek merepäästesündmustele reageerimiseks on ööpäev ringi tagatud vaid üksikutes reageerimispunktides. Ilmastikust sõltumatu valmisolek on olulise lt vähemal kui pooltel reageerimispunktidel. Vabatahtlike merepäästjate varustus ja valmiso lek merepäästesündmustele reageerimiseks on ebaühtlane, samuti puuduvad neil tihti varustuse hoiustamiseks ja hooldamiseks vajalikud tingimused. Vajalikud tegevused:  parandada vabatahtlike merepäästjate valmisolekut, luues head töötingimused;  võimaldada ühetaoline varustus kõikidele merepäästeüksustele: PPA annab varustuse vabatahtlikele kasutada peadirektori 13. veebruari 2023. aasta käskkirja nr 1.1-1/19 „Merepääste- ja ennetustööl osalevatele mittetulundusühingutele riigivara võõrandamise ja kasutamise ning muud tööde korraldamisega seotud kulutuste hüvitamise ja toetuste määramise korra kinnitamine ja komisjoni moodustamine“ alusel;  luua varustuse hoiustamiseks ja selle eluea pikendamiseks sobilikud hooldus- ja hoiustamistingimused;  investeerida kogukonna kaasamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks ennetustöösse. Toetuse tulemusel paraneb otsingu- ja päästetööde tegijate võimekus ja valmisolek reageerida merepäästesündmustele mistahes ilmaga ka rannikust kaugemal. Aja- ja asjakohane kvaliteetne professionaalne varustus on nii merepäästjate kui ka päästetavate seisukohast äärmise lt oluline – päästjast ei tohi saada päästetav. Hoiustamis- ja hooldustingimuste parandamise ga pikendatakse varustuse eluiga. Ennetustöö tulemusel väheneb õnnetusse sattunute arv. Päästevestide laenutamise kampaaniaga harjutatakse inimesi neid kasutama ja sellega säästetakse elusid. Piisavalt toetatud vabatahtlikud merepäästjad on kõrgelt motiveeritud ja usaldusväärne partner riiklikule merepäästesüsteemile. Otsingu- ja päästetööde ohutus- ja päästevarustuse eluea tagamisega tagatakse PPA merepäästeüksuste võimekus pakkuda merealal ja piiriveekogudel õnnetustele ja ohtudele 8 reageerimise teenuseid vähemalt praegusel tasemel kogu Eesti vastutusalas. Ohutus- ja päästevarustuse planeeritavas mahus uuendamise ja eluea säilitamisega tagatakse otsingu- ja päästetöödel: 1) politseiametnike ja päästetavate ohutus – selleks uuendatakse ja täiendatakse otsingu- ja päästetöid tegevate teenistujate isikukaitsevarustust ja päästevahendeid, samuti veesõidukite otsingu- ja päästevarustust; 2) eri piirkondades paiknevate päästemeeskondade päästesündmusele reageerimise ja tööde läbiviimise võimekuse ühtlane tase; 3) PPA otsingu- ja päästetööde koolitussüsteemi toimepidevus, mis tagab nii PPA, PÄA kui ka osaliselt vabatahtlike merepäästjate koolitamise. Juhul, kui ohutus- ja päästevarustus jäetakse uuendamata, on elutähtsa teenuse osutamine häiritud või võimatu. Punkt 2.3 „Päästevarustuse soetamine ning toimepidevuse ja kriisideks valmisoleku suurendamine“ raames parandatakse kliimamuutustega kohanemiseks võimekust olla valmis suursündmusteks ning hoida ära kaasnevat ohtu Eesti elanikele ja looduskeskkonnale. Kliimamuutuste tõttu tuleb olla veelgi paremini valmis suursündmuste keskkonnakahju ärahoidmiseks ja elanike kaitseks. PÄA eesmärk on tehnika ja vahendite soetuse kaudu tõsta päästevõimekust ja valmidust tulla toime ulatuslike ja raskete tagajärgedega päästesündmuste lahendamisel. Kustutuskonteinerid metsa- ja maastikutulekahjude kustutamise võime tagamiseks PÄA-s on metsa- ja maastikutulekahjude kustutamiseks kaheksa konteinerit, millest neli on komplekteeritud ühtsetel põhimõtetel 1500-meetrise tulejoone kustutamiseks. Ülejäänud neli konteinerit on vananenud – koosnevad humanitaarabina saadud voolikutest ja armatuurist ega ühildu enam armatuuriga, mida PÄA praegu kasutab – ning vahetatakse lähitulevikus välja. Kõik väljavahetatavad konteinerid leiavad parima väljundi: läbiroostetanud ja kasutus- kõlbmatud viiakse vanametalliks ning mingilgi määral kasutuskõlblikuid konteinereid saab kasutada muul otstarbel, näiteks varustuse või vahendite ladustamiseks või õppeväljakul suitsusukelduse konteineritena, või pakkuda vabatahtlikele päästjatele või viia abina mõnda välisriiki. Seega on praegu päästesündmuste lahendamiseks neli komplekteeritud konteinerit. Võimekuse hoidmiseks ja tõstmiseks on vaja soetada veel neli metsa- ja maastikutulekahjude kustutamise konteinerit koos varustusega, nagu voolikud, joatorud, hargmikud, vihmutid ja käsitööriistad. Eesmärk on vahetada välja humanitaarabina saadud neli konteinerit vähemalt 1500-meetrise tulejoone kustutamiseks metsas ja maastikul. Samuti suurendab võimekust PÄA põhiautode, paakautode ja maastikusõidukite ning vabatahtlike päästekomandode tehnika. Isikukaitsevahendite ja esmaste käsitööriistadega komplekteeritud konteiner suursündmuste jaoks, et kaasata vähemalt 100 vabatahtlikku koos kolmepäevase varuga Hetkel ei ole kaasatavate vabatahtlike varustus süsteemselt lahendatud. Nimelt on PÄA-s tagatud teatud varu isikukaitsevahendeid vabatahtlike riietamiseks, kuid suursündmuste lahendamisel, näiteks metsa- ja maastikutulekahjude ning rannikureostuse korral, puudub kompaktne tehniline lahendus töö- ja isikukaitsevahendite tagamiseks. Vabatahtlike isikukaitse- vahendite konteiner annab edaspidi võimaluse reageerida päästesündmusele ühe tunni jooksul, 9 kusjuures reageerimispiirkond on terve Eesti. Seega on eesmärk soetada üks konteiner ning komplekteerida ja koondada isikukaitsevahendid, et tagada vabatahtlikele isikukaitsevahend ite varu erinevateks suursündmusteks. Punkt 2.4 „Merepääste ohutusvarustuse parendamine“ Kiivrid otsingu- ja päästetöödeks Aja- ja asjakohane ning kvaliteetne professionaalne varustus on nii merepäästjate kui ka päästetavate seisukohast äärmiselt oluline – päästjast ei tohi saada päästetav. Kiiver on merepäästja varustuse vältimatu osa. Varustuse õigeaegne väljavahetamine vähendab riski, et merepäästja hukkub või saab vigastada kasutuskõlbmatu või puuduva varustuse tõttu. Punkt 2.5 „Investeeringute kava muutmine“ Üldiselt muudetakse investeeringute kava vajaduse korral. Perioodidel 2007–2013 ja 2014– 2020 olid peamised põhjused investeeringute kava muutmiseks 1) toetuse saaja ettepanek projekti muuta ja 2) lisaraha suunamine meetmesse tänu rakenduskava prioriteetse suuna teiste meetmete odavnemisele, mis andis võimaluse lisada investeeringute kavasse uusi projekte. Sarnast suunda hoitakse ka perioodil 2021–2027. Investeeringute kava muudetakse vaid juhul, kui tekib vajadus arvata investeeringuob jekt (edaspidi objekt) kavast välja, lisada uus objekt või asendada objekt uuega. Kui objekt odavneb, jagatakse vabanenud raha ümber kallinenud või lisanimekirja objektidele, eelistades põhinimekirja kallinenud objekte. Sellisel juhul investeeringute kava ei muudeta. Kui investeeringute kava objekt odavneb või kallineb, teavitab toetuse saaja sellest viivita mata RÜ-d. RÜ teavitab sellest RA-d kümne tööpäeva jooksul. Lisaks sätestatakse, mida teha juhul, kui mõnda põhinimekirja objektidest ei ole võima lik täielikult või osaliselt soetada või ellu viia. Sellisel juhul peab investeeringute kavasse kantud elluviija teavitama sellest viivitamata RÜ-d ning vabanenud rahaga soetatakse või viiakse ellu lisanimekirja objektid. Ka sellisel juhul ei ole vaja investeeringute kava muuta, kuna uusi objekte ei lisata. Samamoodi perioodiga 2014–2020 nähakse ette võimalus, mille kohaselt võib RÜ rahastada investeeringute kava põhi- ja lisanimekirja objekte osaliselt, arvestades projektideks saada- olevat vaba raha ja kavas märgitud piirsummat. Enne lisanimekirja objekti rahastamist võib RÜ pidada läbirääkimisi elluviijaga objekti eelarve ja tulemuste täpsustamiseks. RÜ peab täpsustatud objekti vastavuse investeeringute kavale kooskõlastama ka RA-ga. Punkt 3 „Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed“ Punktis 3 nimetatakse näitajad, mis aitavad mõõta eesmärkide saavutamist. Rakenduskava ja meetmete nimekirja tulemus- ja väljundnäitajad esitatakse projektide kaupa ning lisatakse nende algtasemed, sihttasemed aastateks 2024 ja 2027 ning selgitus. Tulemus- ja väljundnäitajate sisu ja aruandlustingimusi on detailselt kirjeldatud perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas, mida haldab Rahandusministeerium. 10  Punkt 4 „Abikõlblikkuse periood ja elluviimise algus“ Projektid on abikõlblikud perioodil 10.02.2023–31.12.2029. Abikõlblikkuse perioodi lõpp- tähtaja määramisel arvestatakse perioodide 2007–2013 ja 2014–2020 struktuurivahend ite rakendamise kogemusega. See tähendab, et kuigi perioodi 2021–2027 projektid on plaanis lõpetada varem, kehtestatakse abikõlblikkuse lõpptähtaeg eelnõus sama, mis on rakenduskavas. Põhjus on, et investeeringute kava koostatakse koos lisanimekirjaga, mida rahastatakse juhul, kui kõik põhinimekirja objektid on soetatud või ellu viidud ja eelarves on jääk või projektideks suunatakse lisaraha rakenduskava teistest meetmetest. Punkt 5 „Koondeelarve“ Koondeelarve on 32 294 118 eurot, sealhulgas ÜF-i toetus 27 925 440 eurot ja riiklik kaasfinantseering 4 368 678 eurot. Opereerimiskulud ja muud püsikulud tagatakse PÄA ja PPA eelarvest. Tabel 1. PÄA ÜF-i rahast soetatava põhinimekirja objekti keskmine aastane eeldatav püsikulu, mis hõlmab hooldust, kindlustust ja ülevaatust Püsikulu Objekt Kogus aastas 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 (eurodes) Päästesõiduk 42 4000 0 4000 168 000 168 000 168 000 168 000 168 000 168 000 168 000 (põhiauto) Keskkonna- hoidlik 1 4000 0 0 0 0 4000 4000 4000 4000 4000 päästesõiduk Mobiilne juhtimis- 1 6350 0 0 6350 6350 6350 6350 6350 6350 6350 keskkond Helikopteri konteiner- 1 350 0 350 350 350 350 350 350 350 350 veebassein Riskikommu- nikatsiooni veebisaidi 1 19 500 0 0 0 19 500 19 500 19 500 19 500 19 500 19 500 olevalmis.ee arendus Kokku 46 34 200 0 4350 174 700 194 200 198 200 198 200 198 200 198 200 198 200 Projektide raames soetatavat varustust ja vahendeid hoiustatakse päästekeskustes kehtiva üldkorra kohaselt, milles on kehtestatud vajalikud tingimused nende säilitamiseks, hooldamiseks ja komplektsuse tagamiseks. Hoolduse eest vastutavad päästekeskuste haldusteenistused. Riigihangete tulemusena sõlmitavates raamlepingutes lepitakse kokku tingimused päästesõidukite ja -varustuse garantiiaegseks remondiks, korraliseks hoolduseks ja erakorraliseks remondiks. Pärast päästesõidukite üleandmist viiakse läbi kasutajakoolitused, milles on teemadena ette nähtud sõidukite korrashoid ja kasutajate sooritatav igapäevane tehniline hooldus, et tagada sõiduki asjatundlik ja jätkusuutlik kasutamine. 11 Tabel 2. PPA ÜF-i rahast soetatava põhinimekirja objekti keskmine aastane eeldatav püsikulu, mis hõlmab hooldust, kindlustust ja ülevaatust Püsikulu Objekt Kogus aastas 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 (eurodes) Ohutus- ja päästevarustuse eluea tagamine – 12 000 0 0 12 000 12 000 12 000 0 0 0 (alates 2025, kolm aastat) Helikopterite Agusta Westland 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 139 tehnilise varustuse komplekt Vabatahtlik mere- pääste / isikukaitse- 147 0 0 0 0 0 0 0 0 0 vahendid Merepäästehoone 15 400 0 6000 6000 6000 6000 6000 6000 6000 Tormiülikond 500 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Mereohutusstendid 50 – – – – – – – – – Kokku 714 12 400 0 6000 18 000 18 000 18 000 6000 6000 6000 Projekti raames soetatavat varustust ja vahendeid hoiustatakse kehtiva üldkorra kohaselt, milles on kehtestatud vajalikud tingimused nende säilitamiseks, hooldamiseks ja komplektsuse tagamiseks. Otsingu- ja päästetööde kaamerad on PPA lennusalgas. Riigihangete tulemuse na sõlmitavates (raam)lepingutes lepitakse kokku tingimused varustuse ja vahendite garantii- aegseks remondiks, korraliseks hoolduseks ja erakorraliseks remondiks. Punkt 6 „Kulude abikõlblikkus“ Abikõlblike ja abikõlbmatute kulude kindlaks määramisel lähtutakse ühendmäärusest. Punktis 6.2 täpsustatakse, et abikõlblikud on ka investeeringute kavas nimetatud objektide ning päästesõidukite ja päästevahendite kasutuselevõtuga seotud personali koolituskulud. Täpsemalt loetletakse veebisaidi olevalmis.ee arendamisega seotud kulud. Punkt 7 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ Toetust makstakse ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Kuna riigiasutused saavad kuludeks enne toetuse saamist käibevahendeid riigieelarve seaduse alusel, on nende vahendite taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada RÜ-le maksete saamiseks vajalikud dokumendid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse. Kui kalendrikuus makseid ei tehta, siis nullireaga dokumente esitada ei tule. Punkt 8 „Elluviija õigused ja kohustused“ Lisaks eelnõus sätestatule kohaldatakse elluviijale ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustusi. Muu hulgas tuleb pöörata erilist tähelepanu riigihangete seaduse järgimisele. Elluviija peab esitama RÜ-le tähtajaks nõutud teabe ja aruanded ning seirama järjepidevalt projekti tulemus- ja väljundnäitajate saavutamist. Elluviija peab tagama projekti 12 eesmärkide elluviimise ja investeeringute kava objekti eeldatava funktsionaalsuse kokkulepitud eelarve kohaselt ning saavutama eelnõus sätestatud tulemused. Kuna projekti elluviimiseks kavandatud riigihanked viiakse läbi paralleelselt, on oluline, et elluviija teavitab viivita mata RÜ-d objekti odavnemisest või kallinemisest või muudest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist. Lisaks esitatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamismäärus) § 2 lõike 3 nõue, mis kordab ühissätete määruse artikli 50 lõike 1 punkti e nõuet korraldada üldsusele teavitusüritus, kui projekti kogumaksumus on üle kümne miljoni euro. Teavitusürituse peab korraldama koos Euroopa Komisjoni ja korraldusasutuse esindajatega. Elluviija võtab selleks vähemalt kolm kuud enne teavitusüritust ühendust RA-ga, kes omakorda teavitab korraldusasutust, kelle kaudu kaasatakse ka Euroopa Komisjoni esindajad. Teavitamismääruses on teavitusürituse korraldamiseks toodud minimaalsed nõuded, mis peavad olema täidetud, et tagada toetatu läbinähtavus. Elluviija le pannakse ka selliste nõuete täitmise kohustus. Koolitusi, seminare, konverentse ja muid teavitusüritusi korraldatakse võimalusel keskkonnahoidlike sündmuste juhendi4 järgi. Punkt 9 „Toetuse kasutamise kohta aruannete esitamine“ Punktis 9 sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtpäevad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapärased aruanded aitavad jälgida projektide edenemist ja tulemuste saavutamist ning võimaldavad vajadusel juhtida tähelepanu puudustele ja teha elluviimises õigeaegseid muudatusi. Projekti vahearuande ga antakse muu hulgas ülevaade projektide elluviimisega kaasnevatest riskikohtadest ja sellest, mida elluviija kavatseb ette võtta nende avaldumise ennetamiseks, või tehakse ettepanek muuta käskkirja. Punkt 10 „Finantskorrektsioon ja toetuse tagasinõudmine“ Punktis 10 viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 11 „Vaidemenetlus“ Punktis 11 nimetatakse RA ja RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja. Punkt 12 „Käskkirja rakendamine“ Punktis 12 sätestatakse, et eelnõu rakendatakse tagasiulatuvalt 1. veebruarist 2023. aastal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) ühissätete määrus; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi5 . 4 Keskkonnaministeerium 2022. Keskkonnahoidlike sündmuste juhend. 5 ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93. 13 4. Eelnõu mõjud Eluea ületanud sõidukid ei ole töökindlad, suureneb remondikulu ja väheneb reageerimisvõ ime päästesündmustele. Kuna põhiautodega lahendatakse enamik päästesündmuseid ja ametkondlikke abivajadusi, on mõju väga suur PÄA päästeteenustele ning laiemalt kliend ile ehk abivajajale ja ühiskonnale, sealhulgas kliimamuutustega kohanemisel. Amortiseer unud põhiautode väljavahetamiseta ei suuda PÄA tagada päästevõrgustiku toimimist ja päästeteenuste osutamist. Amortiseerunud päästesõidukite väljavahetamisel suudab PÄA tagada päästevõrgustiku ja abi osutamise ning päästetööd muutuvad ohutumaks. Soetatav kaasaegne tehnika võimaldab päästesündmuseid lahendada ohtlikku töökeskkonda sisenemata , näiteks külmlõikeseadme kasutamisega sisetulekahjude kustutamisel. Keskkonnahoid lik u põhiauto prototüübi soetusega ja kasutuskogemuse alusel valmistume aastaks 2032, kui on eluea lõppemise tõttu vaja vahetada välja 44 põhiautot. Tänu prototüübi testimisele on PÄA- l 2032. aastaks vajalik kasutuskogemus ja ettekujutus sõidukite päästeteenistuses kasutamiseks. Reaalse kasutuskogemuseta on suure koguse põhiautode kasutuselevõtt risk, mis võib mõjutada päästeteenuste osutamist ja päästevõrgustiku toimimise tagamist. Konteiner-veebasseini soetusega tõhustatakse üle Eesti metsa- ja maastikutulekahjude õhust kustutamist. Kiire, asjakohane ja pädev reageerimine ning kustutustööde alustamine aitab vähendada tulekahjude keskkonna- ja majanduskahju. Kui jätta helikopteri konteiner- veebassein soetamata, kaotame aega suuremate tulekahjude tõhusal lokaliseerimisel, mis toob kaasa suurema keskkonna- ja majanduskahju ning vähendab elupäästvat võimekust, sest metsa- ja maastikutulekahjude kustutamiseks kasutatakse samal ajal põhiautot ja päästevarustust. Amortiseerunud juhtimiskeskkonna kasutamise korral halveneb kriisijuhtimise võimekus ja operatiivsus ning seetõttu väheneb PÄA suutlikkus juhtida suuremahulisi päästesündmuseid ja muid kriise. Uue mobiilse juhtimiskeskkonnaga parandatakse PÄA operatiivset valmisolek ut staabitööks erinevates kriisides. Päästetöö või hädaolukorra juhile ja vajalikele koostöö- partneritele tagatakse ilmastiku eest kaitstud mobiilsed töökohad ning vajalik juhtimiskeskko nd suuremahuliste päästetööde või kriiside juhtimiseks. Mobiilse juhtimiskeskkonna kasutus loob eeldused kriisi kiiremaks ja tõhusamaks lahendamiseks ning kahjude vähendamiseks. Mobiilne juhtimiskeskkond võimaldab alustada tulemusliku juhtimisega senisest kiiremini. Mobiilset juhtimiskeskkonda on võimalik kasutada ka teiste asutuste juhitavate kriiside või hädaolukordade lahendamiseks. Mobiilse juhtimiskeskkonna soetusega parandatakse PÄA valmisolekut kriisi- ja julgeolekuolukordade lahendamiseks, samuti metsa- ja maastikupõlengute ning looduskatastroofide efektiivsemaks lahendamiseks. Riskikommunikatsiooni veebisait olevalmis.ee pakub praegu üksnes piiratud käitumisjuhise id hädaolukordadeks, hõlmamata lisatööriistu, nagu kaardirakendus, ohupilt, ohuolukorra kirjeldus, kliimamuutuste teaduslik tõestus, kogukonnale ja korteriühistutele mõeldud käitumisjuhised, kuidas tegeleda hädaolukorras haavatavamate sihtrühmadega, näiteks üksi elavad eakad ja erivajadusega inimesed, ning vastumeetmed, mis võiksid arendustööde tulemusel koosmõjus pakkuda elanikele tervikpildi sellest, millisteks ohtudeks ja kuidas tuleks iseseisvalt valmistuda. Merel hättasattunute hulk on kliimamuutuste mõjul kasvamas. On äärmiselt oluline reageerida igale teatele kohe ja asjakohaselt, sest kiiresti muutuvates oludes kasvab otsingupiirkond ning sellega otsinguaeg ning otsingujõu ja kütuse hulk. Samal ajal kahaneb abivajaja ellujäämislootus. Helikopterite tehnika uuendamine aitab aegkriitilisi otsingu- ja päästetöid 14 tõhustada. Otsinguaeg lüheneb, kuna uued seadmed toetavad helikopteri meeskonda abivajaja kiiremal leidmisel. Merepäästevarustuse ja -tehnika uuendamine ning varustusele heade hoiustamistingimuste loomine tagab merepäästjate kiirema reageerimisvõime otsingu- ja päästejuhtumite le. Kaasaegselt varustatud meeskondade võimekus on suurem ning otsingu- ja päästetööd turvalisemad nii merepäästjatele kui ka päästetavatele. Vabatahtlikele merepäästjatele soetatakse varustuse hoiustamiseks soojustatud moodulhooned, mis on planeeritud töötama taastuvenergial. Sellega hoitakse kokku elektrienergiat ja pikendatakse varustuse eluiga. Iga pikaks veninud otsingu- ja päästejuhtum tähendab kahju keskkonnale ja võimalikke inimkaotusi. Eesmärk on lühendada otsingutele kuluvat aega ning sellele aitab kaasa varustuse ja tehnika uuendamine. Ennetuskampaania abil väheneb võimalike hättasattunute arv ning sellega otsingu- ja päästetööde vajadus. 5. Eelnõu kooskõla valikukriteeriumitega Kõik projektid on vastavuses rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud perioodi 2021–2027 vastavus- ja valikukriteeriumitega6 . 5.1. Eelnõu mõju projektide eesmärkide saavutamisele Eelnõu mõju on kirjeldatud seletuskirja punktis 4. 5.2. Eelnõu põhjendatus Eelnõu eesmärgi ja vajalikkuse ning projektide põhjalik kirjeldus on esitatud seletuskirja punktides 1 ja 2. 5.3. Kulutõhusus Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kuludega. PÄA planeeritavad soetused on üldjuhul spetsiifilised ja nende tootjate hulk ei ole suur. Soetuse spetsiifilisuse tõttu eeldab täpsete pakkumuste koostamine mahukat tööd, mistõttu on praktika näidanud, et eelpakkumised või varasemate analoogsete soetuste maksumused ei vasta alati lõplikule riigihankes kujunenud maksumusele. Päästesõidukid Amortiseerunud põhiautode väljavahetamisega hoitakse võimekust ja tasuvusarvutust ei ole seetõttu mõistlik teha. Amortiseerunud põhiautode väljavahetamisega vähenevad remondi- kulud, sest ei ole vaja teha suuri remondi- ja kaasajastamistöid. Kogemus näitab, et üle 15-aastase põhiautoga kaasneb oluliselt suurem remondikulu, mille maksumust on väga keeruline hinnata. 6 Seirekomisjoni kinnitatud dokumendid „2021-2027 valikukriteeriumid 31.05.2022“ ja „2021-20 2 7 valikumetoodika 31.05.2022“ on Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel. 15 Näited eluea ületanud põhiauto remondivajadustest:  alusauto raamid korrodeeruvad läbi – neid on keeruline hooldada, kuna lihtne ligipääs puudub;  alusauto pidurisüsteemid vajavad täielikku vahetamist;  pealisehituse kattedetailid vajavad uuesti liimimist – need on aastatega lahti vibreerinud;  pealisehituse korrodeeruvast materjalist konstruktsioonid korrodeeruvad läbi;  pumbasüsteemi kapitaalremont ja osa süsteemide, näiteks vahusüstee m ide väljavahetamine;  süsteemide lisamine, et tagada kaasaegne päästeteenus. Heiteta põhiauto hinda on raske prognoosida, kuna alusautod tulid müüki 2021. aastal ja hind on eeldatavalt kahekordne võrreldes praegu turul olevate autodega. Samuti ei ole veel teada, milliseid lisaseadmeid on põhiautole vaja paigaldada, et tagada vähemalt praegune funktsionaalsus, näiteks pumba käitus. Heiteta põhiauto soetusega kaasneb umbes 160 kW kiirlaadija paigaldus päästekomandosse. Merepääste Merepäästevahendite puhul on arvestatud, et 33 MTÜ-st lepingupoolt teevad aktiivselt ennetus- ja reageerimistööd ning taotlevad PPA-lt vajalike vahendite kasutusse andmist. Ennetuskampaania „Päästevestistendid väikesadamatesse“, mille eesmärk on varustada vee peal liiklejaid juhendi ja päästevestidega, viiakse ellu ja stendide eluiga tagatakse 50 väike- sadamas üle kogu Eesti. Helikopterite otsingu- ja päästekaamerad PPA viis 2020.–2021. aastal läbi helikopterite modifitseerimise turu-uuringu, kuhu olid kaasatud Airborne Technologies GmbH, Heli-One (Norway) AS ja teised. Lisaks funktsionaalsusele olid turu-uuringus fookuses näiteks toodete sertifikaadid, paigaldamise sertifitseerimine ja vastavus Euroopa Liidu Lennundusohutusameti nõuetele ning ühild uvus Agusta Westland 139 süsteemidega, millega ei kaasneks ressursimahukat projekteerimistööd. Hinna arvestamisel on arvestatud, et edasised hooldus- ja remondikulud kaetakse PPA eelarvest. 5.4. Elluviija suutlikkus projekte ellu viia Projektide elluviijaid on kaks: PPA ja PÄA. PPA on politsei ja piirivalve seaduse kohaselt täidesaatva riigivõimu institutsioon, mis kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse ning mille üks põhiülesanne on sama seaduse § 3 lõike 1 punktide 4 ja 5 kohaselt merel otsingu- ja päästetööde korraldamine. See haakub projektidega eelnõu punktides 2.2 ja 2.4. PÄA kuulub samuti Siseministeeriumi valitsemisalasse ja tema ülesanded on päästeseaduse § 5 lõike 1 alusel muu hulgas päästetöö tegemine maismaal ja siseveekogudel ning hädaolukorraks valmistumine ja selle lahendamise tagamine hädaolukorra seaduse alusel. Projektid, mille viib ellu PÄA, on eelnõu punktides 2.1 ja 2.3. Projekt 2.3 viiakse ellu juhul, kui investeeringute kava põhinimekirja objektid odavnevad või sekkumisse suunatakse lisaraha. 16 5.5. Eelnõu kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega Regionaalareng Projektid on riigiülesed ja seega ei panustata otseselt ühegi konkreetse regiooni arengusse, vaid riigi päästevõimekuse kasvu üldiselt. Võib möönda, et teatav regioonipõhine jaotus on eelnõu punktis 2.1, mille otsene sihtrühm on inimesed, kes elavad metsa ääres ja on metsa- ja maastikutulekahjudest vahetumalt mõjutatud, ehk maapiirkondade rahvastik (ca 30% elanikkonnast ehk 400 000 inimest). Päästeasutuse tegevuse, sealhulgas võimekuse planeerimise põhialuseks on päästeseaduse § 2 lõike 3 alusel piirkondlikud ohutegurid ehk piirkondlikud erivajadused. Ohuteguriks peetakse isikut, nähtust, protsessi, objekti või muud näitajat või nende koosmõju, mille piirkondliku paiknemise ja esinemissageduse põhjal võib pidada tõenäoliseks ohu teket. Et päästeautosid tõhusalt kogu nende eluea kasutada, suunatakse uuemad päästeautod suurema töökoormusega päästekomandodesse. Sealt liiguvad vanemad päästeautod omakorda väiksema töökoormusega päästekomandodesse ja lõpuks vabatahtlikesse päästekomandodesse, kus on kõige väiksem töökoormus. Sellise üleriigilise rotatsiooniga soovib PÄA kasutada pääste- autosid võimalikult tõhusalt. Päästeautode rotatsioon sõltub võimalikest investeeringutest PÄA autoparki. Praktikas ametlikke strateegiaid, mille alusel tehnikat päästekomandosse suunatakse või hiljem sealt teise roteeritakse, ei ole. Merepäästevarustuse suunamisel reageerimispunktidesse lähtutakse samuti riigi pääste- võimekusest kui tervikust. PPA-ga sõlmitud tsiviilõigusliku lepingu alusel tegeleb merepääste ja mereabiteenuse osutamisega 33 vabatahtliku merepääste MTÜ-d. Need MTÜ-d kasutavad 45 reageerimispunkti Eesti rannikul ja piiriveekogudel üldjoontes kohtades, kus riigi pääste- üksus on kaugel. PPA peadirektori 13. veebruari 2023. aasta käskkirja nr 1.1-1/19 „Merepääste- ja ennetustöö l osalevatele mittetulundusühingutele riigivara võõrandamise ja kasutamise ning muud tööde korraldamisega seotud kulutuste hüvitamise ja toetuste määramise korra kinnitamine ja komisjoni moodustamine“ alusel antakse soetatavad vahendid vabatahtlikele kasutada. Tagades selliselt üle-eestilise vabatahtlike merepäästjate ühtlase varustatuse isikukaitsevahenditega ja varustuse asjakohased hoiustamis- ja hooldustingimused, soodustatakse vabatahtlike üksuste kiiremat reageerimist ohuolukordadele ning suurendatakse merepääste ohutust ja vabatahtlike merepäästjate motivatsiooni. Moodulhoonete paigutamisega erinevatesse piirkondadesse luuakse tugipunktid ka riiklikule päästele nii merepääste- kui ka muude sündmuste lahendamisel. Paraneb nii mere- kui ka üldine turvalisus, kuna vabatahtlikud merepäästjad osalevad aktiivselt ka kogukondade igapäevaelus. Siiani on saadud rahalised vahendid moodulhoonete soetamiseks Vilsandi, Abruka ja Ruhnu saarele. Vabatahtliku merepääste MTÜ-d, kellel on oma hoone või rendiruumid, asuvad näiteks Toilas, Kaberneemes ja Haapsalus. Rahulolunäitajaid nende piirkondade kohta ei saa välja tuua, aga kuna projektidega suurendatakse inimeste turvatunnet, aitab see kaudselt kaasa elukeskkonnaga rahulo lule projektide piirkondades, st metsa- või merepiirkonna ääres asuvatel aladel, kuna maandatakse riske, mida muudes piirkondades ei ole, näiteks metsa- ja maastikutulekahjud ning mereõnnetused. 17 Keskkonnahoid ja kliima Projektid mõjutavad otseselt ja positiivselt keskkonnahoidu ning aitavad kohaneda kliimamuutustega. Soetatav mitmeotstarbeline päästetehnika suurendab PÄA ja PPA võimekust reageerida metsa- ja maastikutulekahjudele, mis on põhjustatud üldisest kliimasoojenemisest, lumika tte vähenemisest ning kuuma- ja põuaperioodidest. See aitab omakorda vähendada hädaolukordadest tingitud reostuskoormust keskkonnale ja ohtu inimeste tervisele. Kliimamuutused võivad põhjustada järgmisi hädaolukordi: ulatuslik metsa- või maastikutulekahju, üleujutus tiheasustusalal, raskete tagajärgedega torm, sealhulgas merel, paljude inimeste tervisekahjustused või hukkumine jää tekkimisel või lagunemisel, epideemia ning erakordselt külm või kuum ilm. Uuringud7 näitavad, et kliimamuutuste tõttu suureneb hädaolukordade esinemise sagedus ja ulatus, mistõttu on oluline arendada päästeressursse ja -võimekust reageerida kliimamuutus te ga seotud eriliigilistele hädaolukordadele. Kaasaegne tehniline baas ja varustatus võimalda vad õnnetuste korral suurendada päästevõrgustiku valmisolekut ja võimekust teha eriliigilis i päästetöid ning vähendada päästetöödel õnnetuse kõrvaldamiseks kuluvat aega. Seetõttu aitab päästevõrgustiku tehnilise võimekuse paranemine säilitada õnnetuste korral looduskeskkonda ja minimeerida kahju. Võrdsed võimalused ja sooline võrdõiguslikkus Projektide mõju võrdsete võimaluste loomisele võib pidada positiivseks, sest kaasaegne tehniline baas ja varustatus võimaldavad õnnetuste korral suurendada päästevõrgustik u valmisolekut ja võimekust teha eriliigilisi päästetöid ning vähendada päästetöödel õnnetuse kõrvaldamisele kuluvat aega ka hajaasustusega või raskesti ligipääsetavates piirkondades. Päästevõrgustiku tehnilise võimekuse parandamine aitab ühtlustada päästeteenuste kättesaadavust ning seeläbi luua võrdsed võimalused erinevatele isikutele ja rühmadele. Mõju soolisele võrdõiguslikkusele on positiivne. Tormiülikondade soetamisel arvestatakse, et vabatahtlike hulgas on nii mehi kui ka naisi ja tagatakse sobiva varustuse kättesaadavus nii meestele kui ka naistele. Ligipääsetavus Uue tehnikaga kaasnevad ka näiteks uued kaasaegsed kustutusseadmed, tänu millele on päästetööde kõrvalmõju oluliselt väiksem, näiteks on külmlõikeseadet-kustutussüstee mi Coldcut Cobra kasutades väiksem veekulu, sealhulgas tekib vähem veekahju varale. Veebisaidi olevalmis.ee sisu arendamisel järgitakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministr i 28. veebruari 2019. aasta määrust nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“. 7 Näiteks Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Sisekaitseakadeemia, Norra Linna- ja regionaaluuringute Instituut 2015. Kliimamuutuste mõjude hindamine ja kohanemismeetmete väljatöötamine planeeringute, maakasutuse, inimtervise ja päästevõimekuse teemas (KATI). Lõpparuanne. 18 6. Käskkirja rakendamine Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt 1. veebruarist 2023. aastal, mil alustati projektide ettevalmistamisega. Ühendmääruse § 15 lõike 1 punkti 2 kohaselt peab projekti abikõlblikk use periood jääma vahemikku 1. jaanuarist 2021. aastal kuni 31. detsembrini 2029. aastal. Projekti elluviimine algab käskkirja punkti 4.2 kohaselt siis, kui kuulutatakse välja riigihange. Esimene riigihange kuulutati välja 10. veebruaril 2023. aastal. Käskkirja rakendatakse sellest kuust alates. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandus- ministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ning e-posti teel arvamuse avaldamiseks Euroopa Komisjonile ja rakenduskava seirekomisjonile. Lisa. Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsioo niga arvestamise kontroll-leht 19 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/23-0323 - Toetuse andmise tingimused päästevõimekuse suurendamise toetamiseks Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 04.04.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/46f57ef3-8750-4bce-8aae-1ea64773eb1c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/46f57ef3-8750-4bce-8aae-1ea64773eb1c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main