Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja kord

Rahandusministeerium [email protected] 31.03.2023 nr 18-5/2023/1845-1 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Määruse „Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja kord" eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja kord“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri Kaarel Lehtsalu 639 7651 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 28.03.2023 MÄÄRUS Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Üldsätted (1) Määrusega kehtestatakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme nr 21.6.1.5 „VKEde investeeringutoetus“ sekkumise „Ida-Virumaa VKEde investeeringute, toote- ja protsessiarenduse toetamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord. (2) Toetuse andmise sihtpiirkond on Ida-Viru maakond. (3) Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotleja ja taotluse kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele, rahuldamisele ja rahuldamata jätmisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele, selle tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele, toetuse saaja kohustuste osas ja kõiges muus määruses toodule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses toodud erisustega. (4) Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ja juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. (5) Määruse alusel ei anta toetust: 1) raskustes olevale ettevõtjale Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 2 punkti 18 tähenduses; 2) üldise grupierandi määruse artikli 1 1õigetes 2–5 ja artiklis 13 sätestatud juhtudel; 3) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus) artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel; 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1–20) artiklis 9 sätestatud juhtudel. § 2. Riigiabi (1) Määrusega antakse toetust vähese tähtsusega abina konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses või grupierandiga hõlmatud riigiabina konkurentsiseaduse § 34² lõike 1 tähenduses järgmiselt: 1) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 1 sätestatud tegevuseks antav toetus on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi üldise grupierandi määruse artikli 14 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut, või vähese tähtsusega abi VTA määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 2) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 2 sätestatud tegevuseks antav toetus on teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA tegevus) projektidele antav abi üldise grupierandi määruse artikli 25 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut, või vähese tähtsusega abi VTA määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 3) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 3 sätestatud tegevuseks antav toetus on mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE) antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli 28 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut, või vähese tähtsusega abi VTA määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 4) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 4 sätestatud tegevuseks antav toetus on VKEdele protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 29 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut, või vähese tähtsusega abi VTA määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 5) paragrahvi 6 lõike 3 punktides 5 ja 6 sätestatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi VTA määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (2) Kui toetus on VTA määruse tähenduses vähese tähtsusega abi, ei tohi abi saajale jooksva majandusaasta ja kahe sellele eelnenud majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 200 000 eurot. (3) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvutamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. § 3. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) „ei kahjusta oluliselt“ on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 2) immateriaalne vara on immateriaalne vara üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 30 tähenduses; 3) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, mis vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele; 4) kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas Euroopa Liidu 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga; 5) materiaalne vara on materiaalne vara üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 29 tähenduses; 6) mikroettevõtja on ettevõtja, mis vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktis 3 sätestatud kriteeriumitele; 7) projektiplaan on ettevõtja koostatud ja tema tegutsemist või laienemist mõjutava tegevuse, eesmärgi ja nende täitmiseks vajalike vahendite detailne kirjeldus; 8) tootearendus on TA tegevus üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 86 tähenduses; 9) turutingimused on reaalturutingimused üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 89 tähenduses; 10) võrk on elektri-, vee- ja kanalisatsiooni-, gaasi-, kaugkütte-, kaugjahutus- või sidevõrk; 11) võrguga liitumine on uue paigaldise ühendamine võrguga liitumispunktis või liitumistingimuste muutmine; 12) väikeettevõtja on ettevõtja, mis vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktis 2 sätestatud kriteeriumitele. § 4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on toetada Ida-Viru maakonna majanduse mitmekesistumist ja ettevõtjate konkurentsivõime kasvu, kõrgemat lisandväärtust ning uusi töökohti loovate VKEde investeeringute kaudu. Uus töökoht on projekti elluviimise tulemusena ettevõttes või üksuses, mille raames projekti ellu viiakse, loodav täistööajaga töökoht, mille töö tegemise koht asub Ida-Viru maakonnas. (2) Toetuse andmine panustab järgmiste väljundnäitajate saavutamisse: 1) toetatavad ettevõtjad; 2) toetustega toetatavad ettevõtjad. (3) Toetuse andmine panustab järgmiste tulemusnäitajate saavutamisse: 1) toote- või protsessiinnovatsiooni kasutusele võtvad VKEd; 2) turundus- või organisatsiooniinnovatsiooni kasutusele võtvad väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad. (4) Toetus on suunatud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035 nimetatud eesmärkide täitmisele ning panustab Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi „Eesti 2035”) aluspõhimõtete hoidmisse ja sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” alamsihi „Eesti majandus on tugev” saavutamisse. (5) „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmiseks ja sihtide saavutamiseks tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse toetuse andmisel järgmiste näitajatega: 1) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 2) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 3) ligipääsetavuse näitaja; 4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu keskmisest; 5) ressursitootlikkus. (6) Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 toodud horisontaalseid põhimõtteid. § 5. Rakendusüksus ja rakendusasutus (1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamisse. (2) Toetatakse üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 49 tähenduses uue ettevõtte või üksuse rajamist, uue toote tootmist või teenuse osutamist, tootmisvõimsuse suurendamist või olemasoleva ettevõtja kogu tootmisprotsessi täielikku ümberkorraldamist. (3) Toetatakse järgmisi tegevusi, mis on vajalikud lõikes 2 sätestatud tegevuse elluviimiseks: 1) masinate ja seadmete ning nende kasutamiseks vajamineva immateriaalse vara ostmine; 2) tootearendus; 3) punktis 2 nimetatud toetatud tegevuse tulemusel valminud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine; 4) ettevõtja toote või teenusega seotud protsesside arendus; 5) punktis 1 toodud tegevusega seotud olemasoleva või rajatava võrguühenduse projekteerimine ja väljaehitamine; 6) põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse tagamise hinnangu koostamine. § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikud on § 6 lõike 3 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud järgmised kulud, mis vastavad üldise grupierandi määruse artikli 14 lõigetele 6 ja 8: 1) materiaalse vara turutingimustel omandamise või rentimise kulu; 2) immateriaalse vara turutingimustel omandamise kulu. (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud vara seadistamise, transpordi- ja transportimiseks vajalik varakindlustuse kulu on abikõlblik juhul, kui see sisaldub vara soetusmaksumuses. (3) Lõike 1 punktis 1 sätestatud kulu on abikõlblik, kui toetuse saaja on vara omanik või rentnik projekti abikõlblikkuse perioodil ja vähemalt kolme aasta jooksul projekti lõppmakse tegemisest. (4) Abikõlblikud on § 6 lõike 3 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud järgmised kulud: 1) projektiga seotud personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 1, 4, 5 ja 6 ja üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 punktis a sätestatule; 2) turutingimustel ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste kulud; 3) projekti abikõlblikkuse perioodil soetatud vahendite ja seadmete kulud vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 punktis b sätestatule; 4) materjalide ja tarvikute kulud. (5) Abikõlblik on § 6 lõike 3 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajaliku patendi ja muu immateriaalse vara, välja arvatud kaubamärk, omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulu. (6) Abikõlblikud on § 6 lõike 3 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud järgmised kulud: 1) protsessiarenduse nõustamisteenuse sisseostmise kulu; 2) töökorralduse parendamiseks vajaliku immateriaalse vara ostmise ning arendamise ja juurutamisega seotud sisseostetud teenuse kulu. (7) Abikõlblikud on § 6 lõike 3 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud järgmised kulud: 1) võrguettevõtja võetav liitumistasu võrguga ühendamise eest; 2) võrguettevõtja võetav tasu tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest. (8) Abikõlblik on § 6 lõike 3 punktis 6 nimetatud hinnangute koostamise kulu. (9) Abikõlbmatud on: 1) kinnisasja omandamise kulu; 2) riiklik maks ja riigilõiv, välja arvatud töötaja töötasuga seotud maks ja makse; 3) liiklusseaduse § 2 punktis 34 sätestatud liikurmasina soetamise kulu; 4) liiklusvahendi soetamise kulu; 5) käibemaks; 6) tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulu; 7) ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 2, 3 ja 7 sätestatud personalikulud. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses märgitud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid hiljemalt 31. augustil 2026. (3) Projekti abikõlblikkuse periood kestab maksimaalselt 36 kuud. (4) Projekti abikõlblikkuse periood peab algama ühe aasta jooksul taotluse rakendusüksusele esitamisest. (5) Juhul kui kliimakindluse tagamise ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ hinnangu koostamisega on alustatud enne taotluse esitamist, sätestab rakendusüksus taotleja soovil taotluse rahuldamise otsuses nimetatud kulude osas taotluse esitamise kuupäevast kuni 12 kuud varasema projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva. (6) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevust ega võtta kohustusi nimetatud tegevuse täitmiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele, välja arvatud kliimakindluse tagamise ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ hinnangu koostamine. (7) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist, ületades lõikes 3 märgitud perioodi, mõjuval põhjusel ja tingimusel et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga. Abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib tegevused ellu viia lõikes 3 sätestatust pikema perioodi jooksul, kuid hiljemalt 31. augustil 2026. (8) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuses ja lõppmakse tegemist toetuse saajale. § 9. Toetuse piirmäär ja osakaal abikõlblikest kuludest (1) Toetuse minimaalne summa ühe projekti kohta on vähemalt 30 000 eurot ning maksimaalne summa 500 000 eurot. (2) Paragrahvi 6 lõike 3 punktides 1 ja 2 toodud tegevuste osas on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest: 1) 45 protsenti mikro- ja väikeettevõtja korral; 2) 35 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral. (3) Paragrahvi 6 lõike 3 punktides 3 ja 4 toodud tegevuste osas on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest 50 protsenti. (4) Paragrahvi 6 lõike 3 punktides 5 ja 6 toodud tegevuste osas on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest 80 protsenti. (5) Omafinantseeringuna ei käsitata projektile või projekti tegevusele riigieelarvest või muust avaliku sektori või välisvahendist eraldatud või taotlejale teises projektis makstud toetust.  3. peatükk Nõuded taotlejale ning taotlusele § 10. Nõuded taotlejale (1) Taotleja on Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kes on VKE ja kelle tegevusala või projekti, millele toetust taotletakse, tegevusala vastab justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” sätestatud järgmistele jagudele: 1) C jagu – töötlev tööstus, välja arvatud alajagu 102 kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine, 12 tubakatoodete tootmine, 19 koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine, 2060 keemilise kiu tootmine, 2410 raua, terase ja ferrosulamite tootmine, 242 terastorude, -õõnespro- fiilide jms -toruliitmike tootmine, 243 muude terase esmatöötlustoodete tootmine, 2446 tuum- kütuse töötlemine, 2452 terasevalu, 2591 terasvaatide jms mahutite tootmine, 2893 toiduaine-, joogi- ja tubakatööstusmasinate tootmise alla kuuluv tubakatööstusmasinate tootmise tegevusala ja 301 laeva- ja paadiehitus; 2) D jagu – elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, välja arvatud 35111 elektrienergia tootmine mittetaastuvast energiaallikast; 3) E jagu – osa 383 materjalide taaskasutusele võtmine; 4) I jagu – majutus ja toitlustus; 5) J jagu – info ja side; 6) M jagu – kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. (2) Taotleja üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust. § 11. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele ja sisaldama järgmisi andmeid ning kinnitusi: 1) taotleja nimi ja suurus, projekti kirjeldus, abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppkuupäev, kulude loetelu, projekti elluviimise koht; 2) nõutavas suuruses omafinantseering nende abikõlblike kulude katteks, mida toetuse arvelt ei kaeta; 3) hinnang projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“; 4) paragrahvi 14 kohaselt läbitud eelnõustamise tulemusena positiivse hinnangu saanud projektiplaan; 5) paragrahvi 4 lõikes 5 toodud näitajatesse panustavad ja „Eesti 2035-s“ kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasaaitavad tegevused, kui projektil on tuvastatud nendega puutumus; 6) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga; 7) taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta aruanne, kui see ei ole äriregistrist kättesaadav; 8) taotleja kontserni kuuluvuse korral emaettevõtja või kontserni viimase kinnitatud majandusaasta aruande koopia, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav; 9) taotleja kontserni kuuluvuse korral taotleja kontserni liikmete skeem ja konsolideeritud majandusnäitajad; 10) taotleja äriplaan; 11) projekti eelarve aluseks olevad kalkulatsioonid; 12) taotleja majandusnäitajate prognoos projekti abikõlblikkuse perioodil ja projekti lõpetamise aastale järgneva kolme aasta kohta, milles peab sisalduma vähemalt müügitulu, ekspordi osakaal müügitulus, ärikasum või kahjum, kulum, töötajate keskmine arv ja tööjõukulude summa; 13) teave selle kohta, kui taotleja on projektile või projekti tegevusele taotlenud toetust samal ajal riigieelarvest või muust avaliku sektori, Euroopa Liidu või muust välisvahendist; 14) taotleja kinnitus, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 61a tähenduses ettevõtjasse, kuhu tehakse toetusest investeering, ning taotleja kohustub nimetatud ümberpaigutamist mitte tegema kahe aasta jooksul nimetatud investeeringu tegemisest; 15) dokumendid, mis kinnitavad taotleja kinnistu, millele tarnitavate seadmete ostuks toetust taotletakse, omandi- või kasutusõigust või andmed, et taotleja on sõlminud vähemalt kirjaliku eelkokkuleppe kinnistu omanikuga kinnistu omandamiseks või rentimiseks projekti abikõlblikkuse perioodil ja vähemalt kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates; 16) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta §-s 10 toodud nõuetele; 17) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 18) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid; 19) kinnitus, et projekt vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. (2) Lõike 1 punktis 3 sätestatud hinnangu koostamisel lähtub taotleja rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.02.2021, lk 1–30). (3) Lõike 1 punktis 11 sätestatud kalkulatsioonid esitatakse koos selgituste ning põhjendustega, kuivõrd taotletav toetussumma mõjutab projektiga kavandatavate tegevuste elluviimise tõenäosust, ulatust ja kiirust ning omafinantseeringu mahtu. 4. peatükk Toetuse taotlemine § 12. Taotlemise avamine (1) Toetuste taotlemise eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus. (2) Taotluste vastuvõtmise algamisest ja taotluste rahastamise eelarvest teavitab rakendusüksus oma veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise algamise kuupäeva. § 13. Toetuse taotlemine (1) Taotlemine toimub jooksvalt. (2) Hetkest, mil menetluses olevate taotlustega, mille suhtes ei ole veel rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust tehtud, taotletav toetuste summa võrdsustub rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. § 14. Eelnõustamine (1) Toetuse taotlemisele eelneb eelnõustamine, mille käigus rakendusüksus selgitab toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele puudustele, annab soovitusi ja teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ning annab projektiplaanile eelhinnangu. (2) Taotleja esitab eelnõustamiseks e-kirja teel rakendusüksuse etteantud vormil projektiplaani, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) taotleja strateegiline eesmärk; 2) projekti tegevuste kirjeldus, sealhulgas arendatava toote, teenuse, protsessi või tehnoloogia uudsus, innovatiivsus ning turuanalüüsi hõlmav kirjeldus, kui projekt hõlmab TA tegevusi; 3) projekti tegevuste ajakava; 4) projekti tegevuste oodatavad tulemused lähtuvalt §-st 4 ja finantsprognoos; 5) projekti tegevuse eelarve ja rahastamisallikas; 6) ülevaade projekti tegevuste eest vastutava meeskonna varasemast kogemusest ning kompetentsist; 7) projekti tegevuste oodatav pikaajaline ja strateegiline mõju taotleja äritegevusele; 8) dokumendid, mis tõendavad, et projekti puhul on tagatud projekti kliimakindluse tagamise hinnangu koostamine ja vastavus põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ või teavitus dokumentatsiooni esitamise ajast. (3) Kui taotlejal puudub lõike 2 punktis 8 sätestatud hinnangu koostamise kohustus, kinnitab taotleja, et projekt vastab kliimakindluse tagamise nõudele ja põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. (4) Rakendusüksus annab projektiplaanile positiivse hinnangu, kui projektiplaanis on kajastatud lõikes 2 sätestatud informatsioon ja see vastab §-s 4 sätestatud eesmärkidele ning tulemus- ja väljundnäitajatele. (5) Positiivne eelhinnang ei ole rakendusüksusele taotluse hindamisel siduv. 5. peatükk Taotluste menetlemine § 15. Taotluse menetlemine (1) Taotleja võib taotleda käesoleva määruse alusel toetust rohkem kui ühele projektile, tingimusel et taotleja eelnev projekt on lõppenud. (2) Taotluse menetlemise tähtaeg on 45 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele. (3) Taotluse menetlemise aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva. (4) Rakendusüksus võib taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus hinnata põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ning kliimakindluse tagamise hinnangute ning esitatud dokumentide vastavust § 11 lõikes 2 toodud teatisele, kaasates selleks vajaduse korral eksperte. (5) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. (6) Taotlejale ja toetuse saajale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. § 16. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui taotleja ja taotlus vastavad määruse nõuetele. (2) Kui rakendusüksus ei tunnista taotlejat või taotlust nõuetele vastavaks, siis teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 17. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Kui taotleja ja taotlus on tunnistatud nõuetele vastavaks, hinnatakse projekti vastavalt valikumetoodikale, mille koostab rakendusüksus, lähtudes lõikes 5 toodud valikukriteeriumitest ning mis kooskõlastatakse rakendusasutusega. Valikumetoodika tehakse kättesaadavaks enne taotlemise avamist rakendusüksuse veebilehel. (2) Rakendusüksusel on õigus moodustada projektide hindamiseks nõuandvaid valikukomisjone ning kaasata sõltumatuid lisaeksperte. Valikukomisjonide moodustamine ja koosseis kooskõlastatakse rakendusasutusega. (3) Kui taotluse hindamisel avastatakse puudusi või vajatakse taotluse hindamiseks lisainfot, teavitab rakendusüksus sellest viivitamata taotlejat ja määrab lisainformatsiooni esitamiseks kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (4) Taotlust hinnatakse iga lõikes 5 sätestatud valikukriteeriumi alusel skaalal 0–4 ning taotluse koondhinne moodustub valikukriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest. (5) Taotluse valikukriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised: 1) projekti mõju määruse ja meetme eesmärkide ning tulemuste saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ning projekti mõju ettevõtja majandustulemustele – osakaal koondhindest 40 protsenti; 2) projekti kvaliteet, milles hinnatakse projekti ja selle tegevuste põhjendatust, sekkumisloogika arusaadavust, tegevuste omavahelisi seoseid, ajakava realistlikkust ning projekti kuluefektiivsust – osakaal koondhindest 25 protsenti; 3) taotleja võime projekti ellu viia, milles hinnatakse taotleja varasemat investeeringute elluviimise kogemust, tehnilisi ja kvalifikatsioonipõhiseid eeldusi, finantsvõimet ning riskide juhtimise oskust – osakaal koondhindest 30 protsenti; 4) projekti panus „Eesti 2035“ elluviimisse ja horisontaalsete põhimõtete tagamisse, milles hinnatakse taotleja panust § 4 lõikes 5 toodud näitajate saavutamisse – osakaal koondhindest viis protsenti. § 18. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Rahuldatakse taotlus, mis vastab kõikidele järgmistele nõuetele: 1) taotleja ja taotlus vastavad määruse nõuetele; 2) on saanud § 17 lõikes 5 sätestatud valikukriteeriumite koondhindeks vähemalt 2,50; 3) ei ole ühegi § 17 lõikes 5 sätestatud valikukriteeriumi eest saanud hindeks vähem kui 2,0; 4) rahastamise summa ei ületa taotluste rahastamise eelarve vaba jääki. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) aruandluse perioodid, aruannete esitamise tähtajad ja kord. § 19. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 1 ning tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmisega. Kui taotleja ei ole selle ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetuse maksetele tekib pärast kõrvaltingimuse täitmist. Kui rakendusüksusel ei ole võimalik nimetatut tuvastada infosüsteemist, esitab vastava teabe toetuse saaja. § 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil. (2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. (3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. § 21. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks kui: 1) toetuse saaja ei täida määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada hiljemalt 31. augustil 2026. 6. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused § 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused Toetuse saaja peab tagama, et toetuse abil soetatud materiaalse vara asendamisel sama funktsiooni täitva materiaalse varaga säilib toetuse saaja majandustegevus selle vara abil vähemalt kolme aasta jooksul lõppmakse tegemisest. § 23. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksusel on õigus: 1) teha kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid; 2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringu kasutamist; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist; 4) peatada toetuse maksed kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimaksmiseni; 5) peatada või lõpetada toetuse maksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud. (2) Rakendusüksus kohustub: 1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale oma veebilehel kättesaadavaks; 2) teavitama toetuse saajat viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest; 3) edastama taotluse kohta tehtud otsused taotlejale viivitamata pärast otsuse tegemist; 4) pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist avaldama Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel toetuse saaja nime, toetust saava projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu, projekti eesmärgi ja kestuse; 5) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud punkti 4 kohaselt avaldamisele kuuluv teave; 6) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates viimasest taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. 7. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused § 24. Aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal. (2) Toetuse saaja esitab projekti vahearuandeid projekti abikõlblikkuse perioodil iga kuue kuu järel. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. (3) Vahearuanne sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil. (4) Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut abikõlblikkuse perioodil tehtud edusammude ja tulemuste saavutamise kohta ning teavet horisontaalsete põhimõtete ja „Eesti 2035“ põhimõtetesse ja näitajatesse panustamise kohta. (5) Rakendusüksus kinnitab projekti aruande või kui aruanne ei vasta nõuetele, lükkab selle tagasi 30 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. (6) Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgse aruande rakendusüksuse nõudmisel. Rakendusüksusel on õigus nõuda nimetatud aruande esitamist kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. § 25. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetust makstakse toetuse saajale ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt või otse tarnijale või töövõtjale vastavalt ühendmääruse § 27 lõikele 2 ja taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel tegelike kulude alusel. (2) Kui toetus on vähese tähtsusega abi ning projekti kogumaksumus ei ületa 200 000 eurot, hüvitatakse projekti kaudsed kulud ühendmääruse § 21 lõikes 1 viidatud ühtse määra alusel arvutatuna viis protsenti otsestest abikõlblikest kuludest. (3) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekandega tasutud kulusid, välja arvatud § 7 lõike 4 punktis 3 sätestatud kulu osas. (4) Makse saamiseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte tihedamini kui kord kvartalis ning kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema ilma käibemaksuta vähemalt 100 eurot. (5) Rakendusüksus menetleb maksetaotlust kuni 30 tööpäeva. 8. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 26. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. § 27. Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse vaidlustamisel tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. (2) Rakendusüksuse tehtud otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotlemisega seotud otsuse peale esitatud vaide korral, mille lahendab rakendusasutus. Kui rakendusüksuse otsuse peale esitatud vaide lahendab rakendusasutus, esitatakse vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele. Kristjan Järvan Ahti Kuningas Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kantsler  28.03.2023 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse „Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Määruse alusel rahastatakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.5 „VKEde investeeringutoetus“ sekkumist, et viia ellu „Ida-Virumaa VKEde investeeringute, toote- ja protsessiarenduse toetamine“. Rakenduskava kohaselt on Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks Ida-Viru maakond, mida kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja seetõttu ümber kujundada eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega töökohti. Kooskõlas eeltooduga toetatakse eelnõu alusel alginvesteeringu tegemist, võimaldamaks uue ettevõtja või üksuse asutamist või uue kõrgema lisandväärtusega toote tootmist või teenuse pakkumist ning tootmisvõimsuse suurendamist. Lisaks tootmise käivitamiseks või teenuste pakkumiseks vajaminevatele põhivara investeeringutele võimaldab eelnõu ka intellektuaalomandi esmast kaitsmist, tootearenduse läbiviimist, ettevõtja toote või teenusega seotud protsesside arendamist ja juurutamist, investeeringuga seotud võrguühenduste rajamist. Õiglase ülemineku peamiseks sihtgrupiks on rakenduskava kohaselt nii uued kui ka olemasolevad väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on huvitatud töökohtade loomisest ning teadmus- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite arendamisest Ida-Viru maakonnas. Nii on toetuse fookus suunatud tootmistehnoloogiasse investeerimisele. Eelnõu on ühtlasi suunatud tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ tegevuse „Ettevõtete konkurentsivõime ja edendamine“ elluviimisele. Lisaks panustab eelnõu otseselt Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (edaspidi TAIE) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna „Ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisse. Arvestades, et tootearendus on seotud investeeringutega teadus- ja arendustegevusse (edaspidi ka TA tegevus), kuid mitte toetuse taotlemise eelduseks, siis panustab eelnõu kaudselt ka TAIE suuna „Teadmussiire“ alaeesmärgi „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“ ja tabeli 1 punktides 4–6 toodud mõõdikute sihttasemete saavutamisse. Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse eelnõu alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab Sihttase aastal Viimane teadaolev TAIE mõõdik 2035 tase ja aasta 1. Eesti tööjõu tootlikkus EL-i keskmisest 110% 78,7% (2019) 2. Kaupade ja teenuste eksport 43 mld eurot 19 mld eurot (2020) 3. Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku 59% 41% (2020) kohta EL-27 keskmisest 4. Erasektori TA kulutuste tase SKP-st 2% 0,98% (2020) 5. Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse 2,7% (760 mln) 6% põhivarasse osakaaluna SKP-st (2019) 6. Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris 4,53 (arv 1000 1,47 (2019) ja kasumitaotluseta erasektoris elaniku kohta) Allikas: TAIE Toetus panustab Riigikogu heaks kiidetud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035” sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihis „Eesti majandus on tugev” kirjeldatud eesmärkide ja eelkõige näitaja „tööjõu tootlikkus EL-i keskmisest“ saavutamisse. Eelnõuga sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid ning toetuse taotleja, toetuse saaja ja tema partneri kohustused ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) õigused ja kohustused. Eelnõu järgi on EL-i toetuse eelarve 15 miljonit eurot ja sellest toetatavaid tegevusi rahastatakse jooksvalt avatud taotlemise raames. Eelnõu hõlmab kogu meetme 21.6.1.5 eelarvet ja täiendavaid määruseid kehtestada ei planeerita. Toetust antakse Ida-Viru maakonnas elluviidavatele projektidele, kuid ei välistata näiteks tootearenduse, intellektuaalse omandi kaitse, protsessiarenduse või hinnangute koostamise tegevuste elluviimiseks teenuste tellimist või koostööd väljaspool seda maakonda. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi ühissätete määrus) artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on määruse rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (lisa 1). Eelnõu ja seletuskirja on koostanud MKM-i majandusarengu osakonna ekspert Kaarel Lehtsalu ([email protected], 715 3414), EISi toetuste keskuse tiimijuht Erki Varbola ([email protected], 627 9704). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud MKMi strateegilise planeerimise osakonna riigiabi ekspert Anneli Schmiedeberg ([email protected], 639 7618), õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected], 639 7652) ja EISi vanemjurist Terje Kleemann ([email protected], 627 9340). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 27 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) üldsätted; 2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr; 3) nõuded taotlejale ning taotlusele; 4) toetuse taotlemine; 5) taotluste menetlemine; 6) toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused; 7) aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused; 8) finantskorrektsioonid ja vaided. 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu § 1 kehtestab reguleerimisala, mille kohaselt viiakse määrusega ellu rakenduskava meetme prioriteetse suuna „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.5 „VKE-de investeeringutoetus“ sekkumise „Ida-Virumaa VKEde investeeringute, toote- ja protsessiarenduse toetamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord. Toetuse andmise sihtpiirkonnaks on Ida-Viru maakond. Lõikes 4 sätestatakse, et toetust antakse ja seda tuleb kasutada kooskõlas Vabariigi Valitsuse 24.09.2022. a määrusega nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus). Lõike 4 alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ja juhised tehakse kättesaadavaks e- toetuse keskkonnas. Kui mõne dokumendi esitamine (näiteks vaidemenetluse dokumendid) ei ole selle kaudu võimalik, esitatakse dokument elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. Eelnõu § 1 lõikes 5 on esitatud riigiabist ja Õiglase Ülemineku Fondi (edaspidi ÕÜF) määrusest tulenevad välistused. ÕÜFi määrusest lähtuvalt on välistatud seejuures kõik investeeringud, mis on seotud fossiilkütuse tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põletamisega (sh põlevkiviga seotud tegevused, mille tulemusena tekivad põlevkivist kütusepõhised ja muudtooted). Eelnõu § 2 sätestab eelnõus kasutatavad abiliigid. Eelnõu alusel antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi. Eelnõu § 2 lõikes 1 on nimetatud abiliigid, mis kohalduvad §-s 7 loetletud toetatavate tegevuste lõikes toetuse andmisel:  paragrahvi 6 lõike 3 punktis 1 sätestatud tegevuseks antav toetus on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 14  tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut;  paragrahvi 6 lõike 3 punktis 2 sätestatud tegevusteks antav toetus on teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA tegevus) projektidele antav abi üldise grupierandi määruse artikli 25 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut;  paragrahvi 6 lõike 3 punktis 3 nimetatud tegevuseks antav toetus on väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE) antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli 28 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut;  paragrahvi 6 lõike 3 punktis 4 nimetatud tegevuseks antav toetus on VKE-le antav protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 29 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut;  määruse § 6 lõike 3 punktides 5 ja 6 sätestatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Eelnõu § 2 lõigetes 2 ja 3 on esitatud vähese tähtsusega abi andmisel VTA määrusest tulenevad nõuded maksimaalsele toetuse summale ja sellele, kuidas toimub toetuse andmine kontserni tasandil. Eelnõu §-s 3 on loetletud olulisemad eelnõus kasutatavad terminid. Terminite valikul on lähtutud eelnõu vajadusest eristada toetuse andmist nii ettevõtjate suuruse kui nende elluviidavate toetatavate tegevuste kaupa, arvestades üldist grupierandi määrust põhivarainvesteeringute ja TA tegevuste toetamisel ning elluviimisel. Samuti on § 3 punkti 6 näol tagatud selgus, et tagada kõigi taristuinvesteeringute1 puhul kliimakindlus ning kestlikkus, kui see on konkreetse taotluse puhul rakendatav. Eelnõu §-s 4 on nimetatud toetuse andmise eesmärk, milleks on aidata kaasa § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud erieesmärgi saavutamisele ja toetada selleks Ida-Viru piirkonna majanduse mitmekesistamist ja ettevõtjate konkurentsivõime kasvu, luues kõrgemat lisandväärtust ning Ida-Virumaal uusi töökohti pakkuvate väike- ja keskmise suurusega ettevõtja investeeringute abil. Lõikes 2 on toodud määruse väljundnäitajad, mis on kohustuslikud Vabariigi Valitsuse meetmete nimekirja alusel. Näitajad aitavad panustada horisontaalse põhimõtte „tasakaalustatud regionaalne areng“ tagamisse. 1 Taristu mõiste on lai ning seda näidetena on selgitatud Euroopa Komisjoni kliimakindlus tagamise tehnilistes suunistes perioodiks 2021-2027: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0916(03) Taristu all peetakse silmas nii uut taristut, kui ka olemasoleva taristu olulist uuendamine, ajakohastamist ja laiendamist. Tabel 1. Rakenduskava väljundnäitajad Indikaator Ühik Baastase Vaheta Sihttase Andmeallika Mõõtmis- (2021) se (2029) s sagedus (2024) 1. Toetatavad Ettevõtjad N/a 15 50 Andmekorje Vahe- ja ettevõtjad SIS lõpparuann e 2. Toetustega Ettevõtjad N/a 15 50 Andmekorje Vahe- ja toetatavad SIS lõpparuann ettevõtjad e Lõikes 3 on nimetatud rakenduskava kohased tulemusnäitajad. Tabel 2. Rakenduskava tulemusnäitajad Indikaator Ühik Baastase Sihttase Andmeallikas Mõõtmis- (2021) (2029) sagedus 1. Toote- või Ettevõtjad 0 30 Andmekorje SIS Järelaruanne protsessi- innovatsiooni kasutusele võtvad VKEd 2. Turundus- või Ettevõtjad 0 20 Andmekorje SIS Järelaruanne organisatsiooni- innovatsiooni kasutusele võtvad VKEd Projektid toetavad täiendavalt ka strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamiseks tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke. „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke mõõdetakse toetuse andmisel järgmiste näitajatega: 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 2) hoolivuse ja koostöömeele mõõdik; 3) ligipääsetavuse näitaja; 4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest; 5) ressursitootlikkus. Lõikes 6 sätestatakse, et toetus panustab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete edendamisse. Nimetatud horisontaalsetest põhimõtetest lähtuvalt peavad toetatavad tegevused olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud (lisa 1). Eelnõu § 5 kohaselt on eelnõu rakendusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Eelnõu §-d 6 ja 7 sõnastavad eelnõu raames toetatavad tegevused ja nendega seonduvad tingi- mused toetatavate tegevuste kaupa, mis tähendab, et toetatakse nii tootlikke investeeringuid uuenduslike ja suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisse kui ka ettevõtete sisemise suutlikkuse suurendamist, nt personali-, müügi-, turundus-, tehnoloogia-, tootmis- ja teenindusprotsesside arendamist. Abikõlblikuks saab lugeda kulusid, mis on sätestatud taotluse rahuldamise otsuses, mis on põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatavad ning mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil toetatavate tegevuste käigus. Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada eelnõu §-s 4 toodud eesmärgi ja tulemused. Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 elluviimiseks loodud ettevõtluskeskkonna programmi eesmärk on: Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. Meede panustab mõõdikute „kaupade ja teenuste eksport“ ning „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest“ täitmisse. Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määrusega nr 55, ühendmääruse §-ga 15, käesoleva määruse tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Toetatavad tegevused hõlmavad § 6 lõike 2 kohaselt alginvesteeringu elluviimist, võimaldamaks uue ettevõtja või üksuse asutamist või uue kõrgema lisandväärtusega toote või teenuse pakkumist ning tootmisvõimsuse suurendamist. Paragrahvi 6 lõikes 3 sätestatakse tegevused, mille elluviimist toetatakse eeldusel, et need on vajalikud lõikes 2 toodud tegevuste elluviimiseks ja kavandatud tulemuste saavutamiseks. Nende tegevuste hulgas on personaliarendus-, müügi- ja turundus-, tootmis- ning teenindusprotsessi arendamine ja juurutamine Paragrahvi 6 lõike 3 punkti 1 kohaselt on toetatav masinate ja seadmete ning nende kasutamiseks vajamineva immateriaalse vara ostmine. Seda täpsustab § 7 lõige 2, mis loetleb nende kuludena materiaalse vara turutingimustel omandamist või rentimist ja immateriaalse vara turutingimustel omandamise kulu. Paragrahvi 7 lõike 3 kohaselt on abikõlblik omandatud või renditud vara seadistamise, transpordi- ja transportimiseks vajalik kindlustuskulu juhul, kui see sisaldub vastava vara soetusmaksumuses. Täiendavalt eelnevale määrab § 7 lõige 4, et kulu on abikõlblik, kui taotleja on § 7 lõike 2 alusel omandatud vara omanik või renditava vara kasutaja abikõlblikkuse perioodil VKE-st toetuse saajana vähemalt kolm aastat projekti lõppmakse tegemisest arvates. Paragrahvi 6 lõike 3 punkti 2 kohaselt on toetatav tootearenduse läbiviimine ja samuti punktis 3 viitega punktile 2 nimetatud toetatud tegevuse tulemusel valminud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine. Paragrahvi 7 lõige 4 toob välja tootearenduse kulude abikõlblikud osad, mis on: 1) taotleja projektiga seotud töötajate personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 1, 4, 5 ja 6 ning lõigetes 2–4 ja üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 punktis a sätestatule; 2) turutingimustel ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude selliste teenuste kulud; 3) vahendite ja seadmete kulud vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 punktis b sätestatule; 4) materjalide ja tarvikute kulud. Paragrahvi 7 lõige 5 kirjeldab abikõlbliku tootearenduse kuluna intellektuaalomandi esmakaitse taotlemiseks vajalike patendi ja muu immateriaalse vara, välja arvatud kaubamärk, omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulusid. Paragrahvi 6 lõike 3 punkti 4 kohaselt on toetatav ettevõtja toote või teenusega seotud protsesside, sealhulgas personaliarendus-, müügi- ja turundus-, tootmis- ning teenindusprotsesside arendamine ja juurutamise kulud, millest abikõlblikud on § 7 lõike 7 kohaselt protsessiarenduse nõustamisteenuse sisseostmise kulud ning töökorralduse parendamiseks vajaliku immateriaalse vara ostmise, arendamise ja juurutamisega seotud sisseostetud teenuse kulud. Täpsustuseks tuleb öelda, et üldise grupierandimääruse tähenduses on abikõlblikud järgmised kulud: personalikulud, vahendite, seadmete, hoonete ja maa kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks, ning lepingulise teadustegevuse, välistest allikatest turutingimustel ostetud või litsentsitud teadmiste ja patentide kulud. Paragrahvi 6 lõike 3 punkti 5 kohaselt on toetatavad § 6 lõike 3 punktis 1 toodud investeeringuga seotud olemasoleva või rajatava võrguühenduse projekteerimise ja väljaehitamise kulud, millest abikõlblikud on § 7 lõike 8 kohaselt võrguettevõtja võetav tasu tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest, sh liitumistasu võrguga ühendamise eest. Paragrahvi 6 lõike 3 punkti 6 kohaselt on toetatav põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse hinnangu koostamine ning § 7 lõike 8 kohaselt on abikõlblik selle hinnangu sisseostmise kulu. Abikõlbliku kulu eest peab olema tasunud kas toetuse saaja, seda projekti abikõlblikkuse perioodil, kuid hiljemalt 31. augustil 2029. Paragrahvi 7 lõikes 9 on nimetatud, millised kulud ei ole abikõlblikud lisaks ühendmääruse §- s 17 sätestatule. Lõikes nähakse ette, et abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikud. Läbipaistvuse suurendamiseks ja menetluse ning järelkontrolli lihtsustamiseks peavad kõik abikõlblikud kulud olema tasutud pangaülekandega. Viimati nimetatud nõue ei kehti amortisatsioonikulude kohta. Amortisatsioonikulude puhul tuleb lähtuda üldise grupierandi määruses sätestatud tingimustest ja raamatupidamise heast tavast. Eelnõu § 8 kehtestab projektide abikõlblikkuse perioodi pikkuse. Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Lõike 2 kohaselt algab projekti abikõlblikkuse periood taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses märgitud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid hiljemalt 31. augustil 2026, mis on MKMi ja Rahandusministeeriumi kokkuleppel eelnõu alusel lubatava tähtaja hiliseim kuupäev. Projekti abikõlblikkuse periood peab algama hiljemalt ühe aasta jooksul taotluse rakendusüksusele esitamisest. Lõike 3 kohaselt ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevust ega võtta kohustusi nimetatud tegevuse täitmiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele, välja arvatud kliimakindluse ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ hinnangu koostamine, millega võib olla alustatud või millega seoses kohustusi võetud alates 1. jaanuarist 2021. Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on eelnõu kohaselt kuni 36 kuud. Kõik toetatavad projektid peavad viima oma tegevused ellu hiljemalt 31. augustiks 2026. Eelnõu §-s 9 sätestatakse minimaalset ja maksimaalset võimalikku toetussummat puudutavad tingimused, sh rakenduvad erisused. Lõike 1 kohaselt on minimaalne toetussumma 30 000 eurot ja maksimaalne toetussumma 500 000 eurot. Lõikes 2 määratakse toetuse osakaalud paragrahvi 6 lõike 3 punktides 1 ja 2 toodud tegevuste elluviimiseks ning sätestatakse, et üldise grupierandi määruse alusel toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest kuni 45 protsenti projekti abikõlblikest kuludest mikro- ja väikeettevõtja korral ning 35 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral. Paragrahvi 6 lõike 3 punkti 1 tegevuse elluviimiseks antakse üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel regionaalabi, mille puhul on abi osakaalud määratud regionaalabi kaardis. Abi osakaaluna on Kirde-Eestis lubatud anda abi kuni 25%. Seda osakaalu võib suurendada keskmise suurusega ettevõtja korral kuni 10 protsenti ning väikeettevõtja korral kuni 20 protsenti. Seega on määruse § 6 lõike 3 punktis 1 toodud abi osakaaluks 45 protsenti mikro- ja väikeettevõtja korral ning 35 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral. Paragrahvi 6 lõike 3 punkti 1 tegevuse elluviimiseks antakse üldise grupierandi määruse artikli 25 alusel toetust teadus- ja arendustegevuse projektidele, mille puhul on abi osakaal üldise grupierandi määruse artikli 25 punktis 5 toodud tootearenduse puhul 25 protsenti. Seda võib artikli 25 punkti 6 kohaselt suurendada keskmise suurusega ettevõtja korral kuni 10 protsenti ning väikeettevõtja korral kuni 20 protsenti. Seega on määruse § 6 lõike 3 punktis 2 toodud abi osakaaluks 45 protsenti mikro- ja väikeettevõtja korral ning 35 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral. Lõike 3 kohaselt on paragrahvi 6 lõike 3 punktides 3 ja 4 toodud tegevuste elluviimiseks toetuse osakaal üldise grupierandi määruse artiklite 28 ja 29 kohaselt abikõlblikest kuludest 50 protsenti. Lõikes 4 on sätestatud, et § 6 lõike 3 punktides 5 ja 6, mille puhul antakse vähese tähtsusega abi, on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest 80 protsenti. Lõike 5 kohaselt projekti elluviimisel tekkivad kulud, mida toetusest ei hüvitata, tuleb kanda toetuse saajal. Projekti omafinantseering on toetuse saaja panus projekti nii abikõlblike kui ka mitteabikõlblike kulude katteks. Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata. Omafinantseeringuks ei peeta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud toetusi. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele Eelnõu §-s 10 sätestatakse taotlejale kehtivad nõuded. Lõike 1 kohaselt võib taotlejaks olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kes ei ole välistatud § 2 lõike 4 alusel ja kelle tegevusala või projekti, millele toetust taotletakse, vastab järgmistele EMTAKi jagudele: 1) C jagu – töötlev tööstus, välja arvatud alajagu 102 kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine, 12tubakatoodete tootmine, 19 koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine, 2060 keemilise kiu tootmine, 2410 raua, terase ja ferrosulamite tootmine, 242 terastorude, - õõnesprofiilide jms -toruliitmike tootmine, 243 muude terase esmatöötlustoodete tootmine, 2446 tuumkütuse töötlemine, 2452 terasevalu, 2591 terasvaatide jms mahutite tootmine, 2893 toiduaine-, joogi- ja tubakatööstusmasinate tootmine alla kuuluv tubakatööstusmasinate tootmise tegevusala ja 301 laeva- ja paadiehitus; 2) D jagu – elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, välja arvatud 35111 elektrienergia tootmine mittetaastuvast energiaallikast; 3) E jagu – osa 383 materjalide taaskasutusele võtmine; 4) I jagu – majutus ja toitlustus; 5) J jagu – info ja side; 6) M jagu – kutse, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Võimaldamaks ÕÜF-i raamistikuga kooskõlas olevate projektide paindlikumat toetamist, võib toetust küsida ka taotleja, kelle põhi- või kõrvaltegevusala Eesti äriregistri andmetel ei kuulu taotluse esitamise ajal lõikes 1 nimetatud sihtgruppi, kuid kelle projekt panustab nimetatud sihtgruppi. EIS hindab selliste projektide puhul seega nende sisulist vastavust lõikes 1 nimetatud EMTAKi jagude raames. Sihtgrupi määratlemisel on lähtutud eeskätt järgnevatest eeldustest: a) Praxise 2020. a uuringu „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“2 kohaselt peab riigi fookuses olema Ida-Viru eri valdkondade töötlevas tööstuses uute ettevõtete rajamise kui ka olemasolevate arendamise toetamine, sealjuures toetades tööstuse mitmekesisuse kasvu; b) põlevkivi- kui tööstussektori osakaalu vähenemine suurendab seega vajadust uute töökohtade ning investeeringute järele eeskätt tööstuses, mistõttu on tööstus õiglase ülemineku juhtkomisjoni3 heakskiidul toetatud selle laiemas tähenduses ehk EMTAK-i 2008 C–E jao raames, kui riigiabireeglid taotlejat lõike 5 alusel ei välista; c) Praxise uuring rõhutas samuti vajadust toetada IKT valdkonna arendamist, sest automatiseerimise ja digiteerimisega on võimalik mitmes tööstusharus tulevikus oluliselt tõsta lisandväärtust. Samuti rõhutati teiste valdkondade, nagu keskkonna- ja rohetehnoloogiad, taastuvenergia, ringmajandusharud ning vesiniku tootmine, olulisust ülemineku ajal Ida-Viru majanduse arendamisel; d) teenusepakkumise tehnoloogilise arengu tagamiseks majutus- ja toitlustussektori ettevõtjate hulgas on lubatud EMTAK-i I jagu; e) arvestades nii eeltoodut kui tegevusvaldkondade võimet maksta Eesti keskmisest kõrgemat palka, on eelnõu toetatavasse sihtgruppi arvatud samuti EMTAK-i J ja M jagu, mis võimaldavad ka toetada tööstussektori digiteerimisse panustavat IKT sektorit ja tööstussektoriga lähedalt seotud arenduskeskusi ning -tegevusi; f) rakenduskava lisas 1 „Õiglase ülemineku territoriaalne kava“ selgitatud võimalikest kasvuvaldkondadest, mida ÕÜF-i raames asjakohane toetada (sh tehnoloogiamahuka töötleva tööstuse ja IKT sektori arendamine) ning mis on kooskõlas ka TAIE kasvuvaldkondadega. Vastavalt rakenduskava lisas 1 „Õiglase ülemineku territoriaalne kava“ toodule on VKEde toetamine antud määruse alusel põhjendatud, sest põlevkivisektori hääbumise tõttu võib aastaks 2030 kaduda Ida-Virumaal ligikaudu 3700 otsest ja kaudset töökohta, sedagi juhul, kui üleminek on sujuv ja konjunktuuris ei toimu järske muutusi. Lisaks ilmneb põlevkiviga mitteseotud Ida-Viru ettevõtjate viimaste aastate (2018–2021) statistikast, et vaatamata ettevõtjate arvu kasvule on töökohtade arv kahanenud peaaegu kõikides suurusgruppides. Ka eri toetusmeetmed ei ole suutnud seni Ida-Virumaal töökohtade kasvule märkimisväärselt kaasa aidata. Näiteks alates 2020. a maist kuni 2022. a aprillini rakendati Ida-Virumaal tööstusinvesteeringute toetamise meedet, mille tingimused sarnanesid osaliselt kõnesoleva määruse alusel rakendatavate tingimustega. Kokku rahastati nimetatud meetmest 13 projekti, mille abil luuakse maakonnas 233 uut töökohta. Viie aastaga (2022–2027) oleks sama tempoga loodud vaid 582 töökohta. 2 http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2020/12/Lopparuanne_Polevkivitoostuse- kahanemise-mojud.pdf 3 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Regionaalareng_poliitika/jt_juhtkom isjoni_kaskkiri_muudatustega_120221.pdf Ümberpaigutamine on kõnesolevas meetmes reguleeritud näiteks § 13 lõike 1 punkti 15 alusel, mis nõuab kinnitust, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 61a tähenduses ettevõttesse, kuhu tehakse taotletud abi alusel investeering, ning et taotleja võtab kohustuse, et ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on investeering tehtud. Lisaks on tagatud väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate elluviidavate projektide panus kliimaneutraalsele majandusele üleminekul, sest kõik projektid peavad tagama §i 13 lõike 1 punktide 3 ja 4 alusel kliimakindluse ning vastavuse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Eelnõu §-s 11 on loetletud taotlusele esitatavad nõuded. Lõige 1 täpsustab, et lisaks ühendmääruse §4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule peab taotlus vastama nõuetele ja sisaldama andmeid ja kinnitusi, mis on loetletud punktides 1 – 20. Lõike 1 punkti 3 kohaselt peab projekt vastama põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“, mis tähendab seda, et ettevõte peab dokumenteeritult tõendama, et kavandatav investeering ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198/13, 18.06.2020, lk 1–31), artikli 17 kohaselt kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile4. Lõike 1 punkti 4 kohaselt peab kõigi sellekohasest eelnõust toetatavate projektide puhul olema tagatud kliimakindlus, sest need kvalifitseeruvad „taristuna“5. Kuna suuremal osal taristul on pikk kasutusiga, siis jääb 2021–2027 rahastatavast taristust suurem osa kasutusse ka sajandi teisel poolel ja hiljemgi. Samal ajal toimub majanduses kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe ja Euroopa kliimaseadusega üleminek kasvuhoonegaaside (KHG) netonullheitele (kliimaneutraalsusele), mis peab olema saavutatud 2050. aastaks ja mis hõlmab uute KHG heite eesmärkide saavutamist 2030. aastaks. Kliimamuutused suurendavad jätkuvalt mitmesuguste äärmuslike kliima- ja ilmastikunähtuste sagedust ja tõsidust, mistõttu EL on seadnud eesmärgi saada kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks, mis on täielikult kohanenud kliimamuutuste vältimatu mõjuga, suurendades oma kohanemisvõimet ja vähendades oma haavatavust kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe, Euroopa kliimaseaduse ja kliimamuutustega kohanemise ELi strateegiaga. Kliimakindluse hindamine on ÕÜF-i määruse tähenduses nõutud vähemalt viieaastase kestvusega taristuinvesteeringute puhul. Kliimakindluse hindamiseks on Euroopa Komisjon välja andnud teatise nr 2021/C 373/01, millega kehtestatakse taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027, et tagada kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete integreeritus toetatavates projektides. Samuti on investeeringute valimisel eelistatud tegevused, mis järgivad energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. Nii kliimakindluse tagamise hinnangu koostamisel kui ka „põhimõttele ei kahjusta oluliselt“ vastavuse tõendamisel tuleb lähtuda lõigetes 2 ja 3 toodust. Lihtsustamaks 4 Keskkonnaeesmärgid: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt, õhu-, vee- ja pinnasesaastatuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. 5 Uus taristu ning olemasoleva taristu uuendamine, ajakohastamine ja laiendamine. Taristu näiteks on hooned, võrgutaristu, jäätmete käitlussüsteemid, muud materiaalsed varad ning võrgutaristud. Täpsem loetelu on toodud Euroopa Komisjoni teatises 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 20212027“ (ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1-92) taotlejapoolse dokumentatsiooni ettevalmistamist, et tõendada projekti vastavust lõike 1 punktides 3 ja 4 nõutule, lisab rakendusüksus oma veebilehele asjakohased juhendmaterjalid ja metoodika. Punkti 6 kohaselt peab taotleja analüüsima, kas projektil on puutumus § 4 lõikes 5 nimetatud näitajatega, ning taotluses kirjeldama tegevusi, mis aitavad kaasa näitajate ja riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisse. Oluline on, et taotleja mõtleks projekti koostamisel läbi planeeritud tegevused ja riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtted, sihid ning ÜSMi artiklis 9 nimetatud horisontaalsed põhimõtted. Lõike 1 punkti 12 kohaselt peab taotlus sisaldama ka projekti eelarve kalkulatsioone. ÕÜF-i raamistik eeldab taotlejatelt, et toetuse ergutav mõju oleks ka finantsiliselt selgelt põhjendatud, mistõttu on vastavalt lõikes 1 sätestatule oluline esitada koos eelarve kalkulatsiooniga ka detailne, põhjalikult argumenteeritud selgitus, kuivõrd taotletav toetus muudab projekti elluviimise kulgu ja tõenäosust. 4. peatükk Toetuse taotlemine Eelnõu §-d 12 ja 13 käsitlevad taotlemise avamist ja toetuste taotlemise korda. Toetuste taotlemine toimub jooksvalt ning toetuse taotlemise eelarve ja ajakava rakendusasutuse juht, kes edastab vastava teabe rakendusüksusele. Lõike 2 kohaselt teavitab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise algamisest, lõppemisest, peatamisest ja rahastamise eelarvest rakendusüksuse veebilehel ning pressiteatega. Taotlemise avamisest teavitab rakendusüksus hiljemalt 30 kalendripäeva enne taotlemise avamise päeva. Lõike 2 kohaselt peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise, kui menetluses olevate taotluste, mille suhtes ei ole veel rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust tehtud, maht võrdsustub eelnõu alusel toetuste andmiseks ettenähtud eelarve summaga. Eelnõu § 14 kohaselt on kõigile taotlejatele ette nähtud läbida rakendusüksuse juures eelnõustamine. Lõike 2 alusel on taotlemise eelduseks rakendusüksuselt positiivse eelhinnangu saanud projektiplaan, millele antud hinnang kehtib lõike 3 alusel kuus kuud alates selle andmisest. Projekti tegevuse eelarvet ja rahastamisallikat kirjeldatakse põhjalikumalt tuues välja, kas tegevust rahastatakse taotleja omavahenditest, käesoleva määruse alusel taotletavast toetusest või muust avaliku sektori vahendist, märkides konkreetsed rahastamisallikad. Lõikes 5 on toodud info, mida rakendusüksuse antud vormil esitatav projektiplaan peab sisaldama. Punkti 2 kohaselt tuleb esitada projekti kõigi tegevuste kirjeldus. Lisaks on sätestatud, et TA tegevuste elluviimisel peab projektiplaanis täiendavalt kirjeldama, kuivõrd uudne, innovatiivne ja konkurentsivõimeline on TA tegevuste fookuses olev toode, teenus, protsess või tehnoloogia. Punkti 8 kohaselt tuleb eelnõustamise raames esitada ka kliimakindluse tagamist ja „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavust tõendav dokumentatsioon, või hinnangut sellele, kuivõrd planeeritav projekt on kooskõlas antud nõuetega koos ülevaatega, millises etapis ja millise tähtajaga valmistatakse ette tõendavad dokumendid. 5. peatükk Taotluste menetlemine Eelnõu § 15 lõike 1 kohaselt on taotlejal õigus taotleda toetust rohkem kui ühele projektile, tingimusel et taotleja eelnev projekt on lõppenud. Lõige 2 sätestab, et rakendusüksus võib menetleda taotlust kuni 45 tööpäeva ning lõige 3 ütleb, et tähtaega võib pikendada kuni 10 tööpäeva, kui taotluses või sellega kaasnevates dokumentides on puudusi või on vaja lisateavet. Sealhulgas tehakse ettepanek taotlust muuta, pikendatakse vajaduse korral taotluse menetlemise tähtaega puuduste kõrvaldamise, taotluse muutmise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teatades sellest taotlejale ja märkides ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist, tõendamist või muutmist. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse sellega seotud nõue täidetuks. Lõike 4 kohaselt võib rakendusüksus taotluse menetluse käigus hinnata põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse hinnangu ning esitatud dokumentide vastavust § 11 lõigetes 2 ja 3 toodud suunistele, kaasates selleks vajaduse korral eksperte. Lõike 5 kohaselt teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud. Lõige 6 sätestab, et kõik otsused, mis seostuvad esitatud taotlusega ja projekti elluviimisega, saadetakse taotlejale või toetuse saajale e-toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. Eelnõu §-s 16 sätestatakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused. Eelnõu §-s 17 on projektide valikukriteeriumid, - metoodika ja hindamise põhimõtted. Lõige 1 sätestab, et rakendusüksus peab valikumetoodika kooskõlastama rakendusasutusega. Samuti peab rakendusüksus valikukriteeriumid ja -metoodika enne taotluste avamist avalikustama oma kodulehel. Lõike 2 kohaselt on rakendusüksusel õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valikukomisjone ning kaasata sõltumatuid lisaeksperte. Lisaeksperdid ei ole valikukomisjonide liikmed. Valikukomisjonide moodustamine ja koosseis kooskõlastatakse rakendusasutusega. Lõikes 3 sätestatakse, et kui taotluse hindamisel avastatakse puudusi või vajatakse selle hindamiseks lisainfot, teavitab rakendusüksus sellest viivitamata taotlejat ja määrab lisainformatsiooni esitamiseks kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Rakendusüksus teavitab taotlejat tähtaja pikenemisest viivitamata. Lõikes 4 täpsustakse, et taotlusi hinnatakse lõike 5 punktides 1–5 sätestatud kriteeriumite alusel skaalal 0–4. Taotluse koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Lõikes 5 on seirekomisjoni poolt kinnitatud taotluste hindamise kriteeriumid ja nende osakaalud. Detailsema kirjelduse ja jaotuse esitab rakendusüksus oma veebilehel § 17 lõike 1 alusel avaldatavas valikumetoodikas, kus on arvesse võetud ettevõte panus kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse ÕÜFi raamistikus. Eelnõu §-s 18 sätestatakse taotluste rahuldamise tingimused ja kord. Rahuldamisnõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, mis on määruse § 17 lõikes 5 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50, mida ei ole määruse § 17 lõike 5 punktides 1–4 toodud valikukriteeriumides hinnatud hindega alla 2,0 ning mille rahastamise summa ei ületa määruse § 13 lõike 2 alusel täpsustatud eelarvet. Lõikes 3 on loetletud detailid, mida taotluse rahuldamise otsus peab sisaldama. Eelnõu §-s 19 sätestatakse, kuidas toimub taotluste osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine. Taotluse osalisel rahuldamisel lähtutakse ühendmääruse § 9 lõikest 1, st taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse mahu tõttu või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud. Taotlust saab osaliselt rahuldada üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärgid on jätkuvalt toestatavad ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib muuta nii toetuse summat kui ka toetatavaid tegevusi. Taotluse osalise rahuldamisega peab nõustuma taotleja. Kui taotleja ei nõustu muudatustega või projekti eesmärgid ei ole saavutatavad, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Lõike 2 alusel võib rakendusüksus teha taotluse rahuldamise otsuse ka kõrvaltingimusega ühendmääruse § 9 lõikes 2 sätestatud juhtudel, st kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel vormistatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. Eelnõu §-s 20 sätestatakse, kuidas toimub taotluste rahuldamise otsuse muutmine. Taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks peab selle algatama kas rakendusüksus või toetuse saaja, lähtudes ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustest ja korrast ning üldise grupierandi määruse tingimustest. Lisaks ühendmääruse §-s 12 sätestatud juhtudele võib taotleja projektis teha teisi muudatusi, mis projekti üldeesmärki ei muuda. Sellisteks muudatusteks võivad olla näiteks muudatused projekti meeskonnas, kulude jaotuses, aruannete esitamise tähtajad. Toetuse saaja võib teha ka teistel juhtudel muudatusi, kui see on kooskõlas üldise grupierandi tingimustega ja sellest on teavitatud rakendusüskust vähemalt ühe kuu jooksul enne muudatuste tegemist. Juhul kui muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil, on rakendusüksusel õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. Riigiabi puhul tuleb veenduda, et muudatus oleks kooskõlas üldise grupierandi määrusega. Seda näiteks juhul, kui oleks soov muuta abi suurust, see on lubatud vaid juhul, kui taotluse rahuldamise otsuses on selline muudatus lubatud, st ainult sellisel juhul on suurendatud abil ergutav mõju. Lõige 2 täpsustab, et rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil. Lõike 3 kohaselt otsustab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse muutmise 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ning võib lõike 4 alusel lubada muutmist ka tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Eelnõu § 21 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmäärusele või ka juhul, kui toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel. Samuti võib taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada, kui selgub, et projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada ettenähtud kuupäevaks. 6. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused Eelnõu § 22 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused. Toetuse saaja peab kestusnõude täitmiseks tagama, et toetuse abil soetatud materiaalse vara asendamisel sama funktsiooni täitva materiaalse varaga, säilib toetuse saaja majandustegevus selle vara abil vähemalt kolme aasta jooksul lõppmakse tegemisest. Eelnõu §-s 23 loetletakse rakendusüksuse õigused ja kohustused. 7. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused Eelnõu §-s 24 on sätestatud aruandlust puudutavad toimingud ning nõuded. Lõige 1 näeb ette, et toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele e- toetuse keskkonna kaudu hiljemalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal. Projekti vahearuandeid esitab toetuse saaja projekti abikõlblikkuse perioodil iga kuue kuu jooksul ning projekti lõpparuande kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. Lõigete 3 ja 4 kohaselt peab vahearuanne sisaldama projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ja hinnangut projekti edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil, lõpparuanne kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut abikõlblikkuse perioodil tehtud edusammude ja tulemuste saavutamise kohta. Lõpparuandes tuleb anda hinnang ka tegevustele, millega panustati Eesti 2035 põhimõtete ja näitajate saavutamisse, juhul kui taotluse koostamisel puutumus tuvastati. Lõike 5 kohaselt rakendusüksus kinnitab projekti aruande või lükkab selle tagasi hiljemalt 30 tööpäeva jooksul selle esitamisest juhul, kui aruanne ei vasta kõnesolevas määruses sätestatud nõuetele. Eelnõu §-s 25 on toetuse maksmise tingimused. Lõige 1 sätestab, et toetust makstakse toetuse saajale tegelike kulude alusel. Toetuse maksmise eeldused on projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tegemine ning rakendusüksuse nõudmisel aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. Lõike 1 kohaselt nähakse ka ette võimalus maksta toetus välja otse arve väljastajale. Rakendusüksus võib teha seda ühendmääruse § 27 lõike 2 alusel, kui toetuse saaja on sellist soovi avaldanud ja on saanud arve väljastajalt kinnituse, et ta on sellest teadlik. Rakendusüksuse õigus teha makse otse arve väljastajale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut rakendusüksusele ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve väljastajale. Kulu maksmise nõue loetakse toetuse saaja või partneri poolt täidetuks, kui rakendusüksus on makse teinud. Rakendusüksus teeb seejuures makseid ühendmääruse § 27 lõike 2 alusel, tingimusel et rakendusüksusel on võimalik menetleda maksetaotlust arvel märgitud maksetähtajaks. Lõikes 3 sätestatakse, et läbipaistvuse suurendamiseks ning menetluse, sealhulgas järelkontrolli lihtsustamiseks peavad kõik abikõlblikud kulud olema tasutud pangaülekandega. Lõike 4 kohaselt esitab toetuse saaja maksetaotluse koos nõutud dokumentide ja tõenditega rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu, seda mitte tihedamini kui kord kvartalis. Kuludokumendi abikõlblike kulude summa on ilma käibemaksuta vähemalt 100 eurot. Lõige 5 võimaldab rakendusüksusel menetleda maksetaotlust kuni 30 tööpäeva. 8. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided Eelnõu § 26 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus ja tagastatakse toetus vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. Eelnõu § 27 sätestab, kuidas toimub vaide esitamine. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud ühissätete määrusega. 4. Eelnõu mõjud Eelnõu on töötatud välja kooskõlas ÕÜFi eesmärkide ja tingimustega ning sellel on positiivne mõju eeskätt järgneva osas: a) keskkonnasäästlike investeeringute soodustamine – kõik ÕÜFst toetatavad tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidus keskselt kehtestatud keskkonnasäästlikkuse põhimõtetega, mistõttu on eelnõu rakendamise mõju kliimale vähemalt neutraalne; b) Ida-Viru maakonna kui õiglase ülemineku keskmes oleva piirkonna majandusarengu toetamine – eelnõu sihtgrupp on piisavalt lai (hõlmates lisaks tööstusele ka teisi valdkondi) ning selliste eeldustega (näiteks toote- või protsessiinnovatsioon), mis võimaldab toetuse abil mitmekesistada Ida-Viru piirkonna majandust, tekitades selleks uut tootmist eri tegevusvaldkondade üleselt ning soodustades uute töökohtade loomist. Vastavalt Euroopa Komisjoni õiglase ülemineku kava raames esitatule aidatakse kõnesoleva eelnõu toel eeldatavalt kaasa vähemalt 50 VKEd tehtava investeeringu elluviimisele toote- või protsessiinnovatsiooni või turundus- või organisatsiooniinnovatsiooni valdkonnas; c) Ida-Viru tööturu arengu toetamine − investeeringute elluviimise toetamine võimaldab luua piirkonnas uusi töökohti, mis on potentsiaalselt atraktiivsed nii tänastele (eeskätt) Ida-Viru maakonna töötutele kui piirkonnas uusi töö- ja arenguvõimalusi otsijatele või kaalujatele. Seletuskirjale on lisatud toetuse andmise tingimuste riskianalüüs ning Põhiõiguste harta ja Puuetega inimeste konvensiooni kontroll-leht. 5. Horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs „Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine) Meetme tasandil puudub otsene seos. Kuid meede toetab ühiskonna eri gruppidesse kuuluvate inimeste eneseteostusvõimalusi, parendab nende võimalusi tegeleda ettevõtlusega ja osaleda töövõtjana ettevõtluses. Meetme tulemusena saab ettevõtja investeerida põhivarasse ja rakendada ellu oma kava ettevõtte arendamiseks, luues uusi tooteid, parandades tootmisprotsesse, kaitstes intellektuaalomandit ning laiendades oma liitumisi ja hinnates oma võimet arvestada kestlikkuse ja „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte nõuetega. Meede panustab eri ühiskonnagruppide võimalustesse osaleda tööelus ja elukestvas õppes ning tegeleda ettevõtlusega. Eesti majandus on Panus „Eesti 2035“ näitajasse: hoolivuse ja koostöömeele mõõdik. uuendusmeelne ja Sooline võrdõiguslikkus teaduspõhine Valdkonna suurimaks väljakutseks on, et naiste loodud ja juhitud ettevõtteid on vähem. Samuti tegutsevad naisettevõtjad pigem vähem tehnoloogiapõhistes valdkondades. Neil on rohkem raskusi rahaliste vahendite ja kapitali hankimise ja selle kaasamisega. Ka ei ole naisettevõtjad kuigi riskijulged. Lisaks pole neil alati ligipääsu ettevõtlusvõrgustikele ja ettevõtluse arendamise infole. Kõnesolev VKEde investeeringutoetus võimaldab kõigil ettevõtjatel osaleda toetuse taotlemises ja sobivuse korral reeglite abil realiseerida soovitud investeering ettevõtte arendamiseks. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks. Ligipääsetavus Meetmel on kaudne seos ligipääsetavuse teemadega, ennekõike toetuse abil loodavate erasektori teenuste ja toodete kaudu. Meetme tasandil ei ole võimalik seda teemat analüüsida ega lahendusvõimalusi pakkuda, kuna meede ei käsitle konkreetse valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote arendamise toetamist. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ligipääsetavuse näitaja. Tasakaalustatud regionaalne areng Valdkonna peamisteks väljakutseteks on suured erinevused piirkondade vahel ettevõtjate konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega tööjõu kättesaadavuses. Oluline on, et nende võimalused tegutseda ja areneda ning saada tasuvat tööd oleks eri piirkonniti tagatud ühtlasemalt. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise (edaspidi hindamine) põhijäreldus oli, et toetused jagunevad piirkonniti ebavõrdselt ning seeläbi suurenevad piirkondlikud erinevused. Õiglase Ülemineku Fondi vahendite kasutamine Ida-Virumaal võimaldab meetme puhul täiendavalt panustada nii piirkonna kui ka Eesti ja välismaiste ettevõtjate võimalustesse tegutseda ja areneda maakonnas ning inimestele tekkivatesse täiendavatesse võimalustesse saada tasuvat tööd, luues endale ettevõtte või arendades olemasolevat või uut. Meede aitab suurendada piirkonna ettevõtjate konkurentsivõimet paremate toodete/teenuste väljaarendamise, protsesside kaasajastamise ja tootmistehnoloogia uuendamise toetamise kaudu. Sekkumisvõimaluste analüüs: 1. Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – peale toetuse ei ole selle meetme eelarves ette nähtud täiendavaid vahendeid. Küll aga on võimalik kasutada tehnilise abi ja rakendusüksuse teisi meetmeid ja teenuseid, et paremini toetusmeetme kohta infot jagada ja potentsiaalseid taotlejaid nõustada. 2. Võimekust arendavate tegevuste kavandamine – selleks on eraldi meede planeeritud. 3. Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – VKEde investeeringutoetuse meede rakendub elluviimiseks vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. Kuid toetust taotleda saavad kõik Ida-Virumaale investeerida soovivad ettevõtjad. 4. Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – tugiteenuste meede rakendubki vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 5. Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – rahale juurdepääsu turutõrge on universaalne, kuid siiski tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida- Virumaal 6. Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse – tugiteenuste meede toetab eriprojekte vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal.  7. Toetusmeetme katsetamine teatud piirkonnas – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida- Virumaal. 8. Piirkonniti erinevad toetusmäärad – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 9. Teatud piirkondadele reserveeritud teotusvahendid – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida- Virumaal. 10. Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. 11. Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida- Virumaal. Kokkuvõtlikult. Kuna meede on loodud nii, et see arvestab ja on pigem suunatud ühe piirkonna kesksete investeerimistingimuste parandamisele, siis täiendavaid sekkumisvõimalusi ei ole vaja ette näha. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-i võrdluses. Keskkond/Kliima Meetmel on toetav mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Selle raames elluviidavate tegevuste planeerimisel ja elluviimisel arvestatakse keskkonnahoiu ja kliima temaatikaga. Tegevused on kooskõlas ÕÜF rakendamise põhimõtetega ning otseselt seotud kestlikkuse kasvatamisega ning rohepöörde soodustamisega, mistõttu läbiv keskkonnamõju on positiivne. Lisaks võib meede ettevõtjate investeeringute kaudu uute tehnoloogiate rakendamisse ja innovaatiliste toodete/teenuste turule toomise kaudu panustada nii kliimamuutuste leevendamisse kui ka kliimamuutuste mõjuga kohanemisse. Ühtlasi loob see protsessiinnovatsiooni vaates võimaluse uuendada ettevõtja ärimudelit ja -võimalusi ning kasvatab seekaudu ettevõtjate konkurentsivõimet. TA ja innovatsiooni edendamine võib potentsiaalselt panustada nii vajalike kliimamuutuste leevendamise kui ka kliimamuutuste mõjuga kohanemise tehnoloogiate arengusse. Vastutustundlik ettevõtlus on protsessiinnovatsiooni ja tootearenduse oluline komponent ka kestlikkuse ja keskkonnahoidlikkuse vaates. Elluviidavad tegevused toetavad vastutustundlikkuse kasvu, muutes ettevõtjate toimimist ja juhtimist keskkonnahoidlikumaks. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ rakendamine ja kliimakindluse tagamine on analüüsitud rakenduskava koostamise käigus. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027 raames läbi viidud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et määrusega hõlmatud tegevused põhjustaksid olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, pigem on tegevused toetavad ning arvestavad ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sellest  tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. Määruse tegevused panustavad keskkonna- ja kliimateemade käsitlemise kaudu ka Euroopa Liidu rohelisse kokkuleppesse. Rohelises kokkuleppes kasutatakse järjepidevalt kõiki poliitilisi hoobasid: reguleerimine ja standardimine, investeeringud ja innovatsioon, riiklikud reformid, dialoog sotsiaalpartneritega ja rahvusvaheline koostöö. Uued tehnoloogiad, säästvad lahendused ja murranguline innovatsioon on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks määrava tähtsusega. Selleks et ELil oleks jätkuvalt konkurentsieelis keskkonnahoidlike tehnoloogiate valdkonnas, peab see märkimisväärselt suurendama uute tehnoloogiate ulatuslikku kasutuselevõttu ja tutvustamist kõigis sektorites kogu ühtsel turul, luues uusi uuenduslikke väärtusahelaid. Määrusega hõlmatud tegevused panustavad nii kaudselt kui ka otseselt uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ning seega ka rohelise kokkuleppe eesmärkidesse. Üldjuhul on uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ressursitootlikkus. 6. Eelnõu rakendamisega seotud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Toetuse andmise administreerimisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. Eelnõuga tulu ei teenita. 7. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, ja Riigi Tugiteenuste Keskusele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Täiendavalt esitatakse eelnõu arvamuse andmiseks ÕÜFi juhtkomisjonile. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/23-0357 - Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.04.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/142d126a-dcef-4627-9a5f-4c78d2889437 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/142d126a-dcef-4627-9a5f-4c78d2889437?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main