KÄSKKIRI
Tallinn 30.03.2023 nr 1-2/23/144
Ajakohastatud "Teatavate õhusaasteainete heitkoguste
vähendamise riikliku programmi aastateks 2020-2030"
kinnitamine
Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 108 lõike 9 ja 10 alusel:
kinnitan ajakohastatud „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi
aastateks 2020−2030“ dokumendid.
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemise päevast arvates, esitades kaebuse
halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Minister
Saata: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium,
Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Eesti
Keskkonnauuringute Keskus
KINNITATUD
30.03.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/144
Lisa
„Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku
programmi aastateks 2020–2030“ ajakohastamine
Tallinn 2023
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik
Programmi nimetus
programm aastateks 2020–2030
Kuupäev 29. märts 2023
Liikmesriik Eesti
Programmi koostamise eest
Keskkonnaministeerium
vastutava asutuse nimetus
Programmi koostaja Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ
Vastutava asutuse telefoninumber (+372) 626 2802
Vastutava asutuse e-posti aadress
[email protected]
Link veebisaidile, kus programm on https://envir.ee/keskkonnakasutus/valisohk/ohusaasteainete-
avaldatud vahendamise-programm
2
Sisukord
LÜHENDID, SELGITUSED ...............................................................................................4
1. SISSEJUHATUS..............................................................................................................5
2. EDUSAMMUD HEITKOGUSTE VÄHENDAMISEL JA ÕHUKVALITEEDI
PARANDAMISEL PÄRAST 2019. AASTA ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE
PROGRAMMI KOOSTAMIST .........................................................................................7
2.1. POLIITKAD JA MEETMED ..............................................................................................7
2.2. ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMMIS RAKENDATAVATE MEETMETE SEIRE10
2.3. EESTI HEITEALLIKATE PIIRIÜLENE MÕJU ....................................................................16
3. AJAKOHASTATUD ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMMI
MEETMED JA PROGNOOSID VALDKONDADE KAUPA ......................................17
3.1. ENERGEETIKA VALDKOND (LÜHIKIRJELDUS, STSENAARIUMI KUJUNEMINE) ...............18
3.1.1. ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMMI MEETMED JA NENDE MÕJU ..............19
3.2. TRANSPORDI VALDKOND (LÜHIKIRJELDUS, STSENAARIUMI KUJUNEMINE) .................23
3.2.1. ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMMI MEETMED JA NENDE MÕJU ..............23
3.3. TÖÖSTUSPROTSESSIDE VALDKOND (LÜHIKIRJELDUS, STSENAARIUMI KUJUNEMINE) ..25
3.3.1. ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMMI MEETMED JA NENDE MÕJU ..............26
3.4. LAHUSTITE VALDKOND (LÜHIKIRJELDUS, STSENAARIUMI KUJUNEMINE) ...................28
3.4.1. ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMMI MEETMED JA NENDE MÕJU ..............28
3.5. PÕLLUMAJANDUSE VALDKOND (LÜHIKIRJELDUS, STSENAARIUMI KUJUNEMINE) .......30
3.5.1. ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMMI MEETMED JA NENDE MÕJU ..............31
3.6. JÄÄTMETE VALDKOND (LÜHIKIRJELDUS, STSENAARIUMI KUJUNEMINE).....................32
3.6.1. ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMMI MEETMED JA NENDE MÕJU ..............33
4. AJAKOHASTATUD ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMMI
POLIITIKASUUNDADE JA MEETMETE LISAINFO ...............................................35
3
Lühendid, selgitused
BAU baasstsenaarium
EEA Euroopa Keskkonnaamet (ingl European Environmental Agency)
EMEP Euroopa saasteainete kaugkande seire programm (ingl European
Monitoring and Evaluation Programme)
EL Euroopa Liit
ESR jagatud kohustuse määrus (ingl Effort Sharing Regulation)
KEM Keskkonnaministeerium
KHG kasvuhoonegaas
KIK Keskkonnainvesteeringute keskus
KOTKAS keskkonnaotsuste infosüsteem
KPP 2050 kliimapoliitika põhialused 2050
LRTAP konventsioon piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon (ingl Convention on Long-
range Transboundary Air Pollution)
MTA Maksu- ja Tolliamet
MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
NEC-direktiiv Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb
teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist
NFR saasteainete heitkoguste inventuuris kasutatav sektorit või alamsektorit
tähistav valdkonna kood (ingl nomenclature for reporting)
NIP "not included in projections" – meede, mida ei ole prognoosides
arvestatud.
RTK Riigi Tugiteenuste Keskus
PRIA Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
PVT parim võimalik tehnika
SiM Siseministeerium
THS tööstusheite seadus
TTJA Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet
WHO Maailma Terviseorganisatsioon (ingl World Health Organization)
ÕVP lisameetmetega stsenaarium
Õhusaasteained
BC must süsinik
LOÜ mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid
NH3 ammoniaak
NOx lämmastikoksiidid
PM2,5 eriti peened osakesed läbimõõduga alla 2,5 µm
SO2 vääveldioksiid
4
1. Sissejuhatus
2013. aasta detsembris avaldas Euroopa Komisjon teatise „Euroopa puhta õhu programm“, millega
määrati strateegilised eesmärgid õhu kvaliteedi parandamiseks ning ajakohastati õhusaaste vähendamise
eesmärke aastateks 2020 ja 2030. Teatisega „Euroopa puhta õhu programm“ seatud eesmärkide
täitmiseks võeti 2016. aastal vastu Euroopa puhta õhu pakett, mis koosneb:
piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni
vähendamise protokollist ja selle 2012. aasta muudatustest (edaspidi Göteborgi protokoll)1;
teatisest „Euroopa puhta õhu programm“2;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2015/2193 keskmise võimsusega
põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta3;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete
riiklike heitkoguste vähendamist (edaspidi NEC-direktiiv)4.
Euroopa puhta õhu paketi eesmärk on tagada olukord, kus aastaks 2030 vähendatakse kavandatud
meetmete abil õhusaaste kahjulikku mõju inimese tervisele 40% võrreldes aastaga 2005. Samuti
vähendada õhusaaste keskkonnamõjusid ning parandada õhu kvaliteedi taset, mis läheneks Maailma
Terviseorganisatsiooni (WHO) juhises5 soovitatud tasemetele. Lisaks eeldatakse, et puhta õhu paketi
raames võetavad meetmed annavad 2030. aastaks võrreldes praeguse olukorraga hinnanguliselt järgmise
tulemuse2:
välditakse 58 000 enneaegset surma;
kaitstakse 123 000 km² ökosüsteeme liigse lämmastikukoormuse eest;
kaitstakse ja säilitatakse 56 000 km² Natura 2000 kaitseala;
kaitstakse 19 000 km² metsa ökosüsteeme hapestumisest.
Õhu halb kvaliteet on kõige suurem enneaegsete surmade põhjustaja kogu Euroopa Liidus (EL) ning
sellel on suurem mõju kui liiklusõnnetustel. Lisaks inimeste tervisele kahjustab õhu halb kvaliteet
olulisel määral ka ökosüsteeme5.
Puhta õhu paketi rakendamine aitab parandada õhu kvaliteeti kõigi EL-i kodanike jaoks ning vähendada
valitsuste tervishoiukulusid. Samuti on paketi rakendamine kasulik tööstusele, kuna õhusaaste
vähendamise meetmed peaksid andma hoogu innovatsioonile ja tugevdama EL-i konkurentsivõimet
rohelise tehnoloogia valdkonnas.
Euroopa puhta õhu paketti kuuluva NEC-direktiiviga kehtestatakse igale EL-i liikmesriigile
õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustused aastateks 2020 ja 2030 võrreldes 2005. aasta
tasemega (Tabel 1.1).
Tabel 1.1. Eestile NEC-direktiiviga kehtestatud teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise
kohustused
Vähendamise eesmärk 2020, Vähendamise eesmärk 2025, Vähendamise eesmärk 2030,
Saasteaine
% %* %
NOx 18 24 30
LOÜ 10 19 28
SO2 32 50 68
1
Göteborgi protokoll [www] http://www.unece.org/env/lrtap/multi_h1.html.(19.03.2019).
2
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele .Euroopa puhta õhu programm,
COM(2013) 918 final, 18.12.2013 Brüssel [www] http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-18155-2013-INIT/et/pdf. (19.03.2019).
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2193, keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete heite piiramise kohta, 25.
november 2015. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32015L2193&from=en. (19.03.2019).
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse
direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ, 14. detsember 2016. [www] https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016L2284&from=EN. (19.03.2019).
5
WHO, Air quality guidelines – global update 2005 [www] https://www.who.int/phe/health_topics/outdoorair/outdoorair_aqg/en/. (19.03.2019).
5
Vähendamise eesmärk 2020, Vähendamise eesmärk 2025, Vähendamise eesmärk 2030,
Saasteaine
% %* %
NH3 1 1 1
PM2,5 15 28 41
*Soovituslik eesmärk lineaarse vähenemiskava järgi.
2020. aastaks seatud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustused on samad, milles EL-i
liikmesriigid 2012. aastal Göteborgi protokolli läbivaatamisel rahvusvaheliselt kokku leppisid. Aastal
2016 jõustunud NEC-direktiiv võtab EL-i õigusesse üle Göteborgi protokollis seatud eesmärgid aastaks
2020 ning sätestab täiendavad õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused aastaks
2030. Planeeritu saavutamiseks peavad EL-i liikmesriigid NEC-direktiivi nõuete kohaselt koostama,
vastu võtma ja ellu viima teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi
aastateks 2020–2030 (edaspidi õhusaasteainete vähendamise programm), ning ajakohastama riiklikku
õhusaasteainete vähendamise programmi vähemalt iga nelja aasta tagant. Poliitika tõhusaks
rakendamiseks peavad panustama kõik sektorid, sealhulgas põllumajandus, kus õhusaasteainete
heitkogused on seni kõige aeglasemalt vähenenud.
Õhusaasteainete vähendamise programmi koostamine algatati keskkonnaministri 28.03.2018
käskkirjaga nr 1-2/18/212. Programm esitati Euroopa Komisjonile 29.03.2019. Ajakohastatud programm
tuleb esitada Euroopa Komisjonile hiljemalt 01.04.2023. Õhusaasteainete vähendamise programm on
arengudokument riigieelarve seaduse § 19 lõike 5 mõistes.
Käesolev õhusaasteainete vähendamise programmi ajakohastatus sisaldab ülevaadet Eesti paiksetest ja
liikuvatest heiteallikatest välisõhku eralduvate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise võimalustest ja
potentsiaalist ning õhusaasteainete heitkoguste vähendamise meetmetest aastani 2030. 2020. aasta
õhusaasteainete heitkogused on raporteeritud 2022. aasta õhusaasteainete inventuuris ning need olid
prognooside koostamise aluseks. Programmi aluseks on nii Eesti kui ka EL-i õigusaktid, riigisisesesed
arengukavad ja valdkondlikud uuringud. Õhusaasteainete prognooside koostamisel moodustati
valdkondlikud töörühmad energeetika, tööstusprotsesside, transpordi, põllumajanduse ja lahustite
valdkonna jaoks ja nendesse kuulusid asjaomaste ametiasutuste esindajad.
6
2. Edusammud heitkoguste vähendamisel ja õhukvaliteedi
parandamisel pärast 2019. aasta õhusaasteainete vähendamise
programmi koostamist
2.1. Poliitkad ja meetmed
12. mail 2021 võttis Riigikogu vastu Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“6. „Eesti 2035“ strateegias
sätestatakse viis pikaajalist strateegilist eesmärki, mis on väärtuspõhised eesmärgid ja aluseks riigi
strateegiliste valikute tegemisel ning mille elluviimisele aitavad kaasa kõik Eesti strateegilised
arengudokumendid. Neid eesmärke võetakse arvesse ka riigi eelarvestrateegia ja valitsuse
tegevusprogrammi koostamisel. Eesmärkide saavutamiseks on vaja arvestada Eesti arenguvajadusi,
ülemaailmseid suundumusi, Euroopa Liidu poliitilist raamistikku ja säästva arengu ülemaailmseid
eesmärke. Strateegia kohaselt on Eesti 2050. aastaks konkurentsivõimeline ja kliimaneutraalne riik, kus
on teadmistepõhine ühiskond ja majandus ning hea kvaliteediga ja liigirikas elukeskkond, mis tahab ja
suudab vähendada kliimamuutustest tingitud kahjulikke mõjusid ja kasutada ära kõige parimal viisil selle
positiivseid külgi. Säästva arengu eesmärkide saavutamise eeltingimus on kultuuri-, sotsiaal-,
keskkonna- ja majandusvaldkondade kooskõlastatud areng. Eestis tehakse teadmistepõhiseid otsuseid,
kusjuures lahenduste valikul eelistatakse tõhusaid ja uuenduslikke lähenemisviise.
Riigikogu võttis 5. aprillil 2017 vastu „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (KPP 2050), et liikuda
pikaajalise heitkoguste vähendamise suunas, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside (KHG)
heitkoguseid 2030. aastaks ligikaudu 70% ja 2050. aastaks 80% võrra võrreldes 1990. aasta
heitkogustega. 2023. aasta veebruaris võttis Riigikogu vastu pikaajalise eesmärgi muudatuse lähtuvalt
„Eesti 2035“-s seatud 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgist. Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada
kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks
kasvuhoonegaaside netoheide nullini7.
Keskkonnaministeerium alustas strateegilise „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ (KEVAD)8
koostamist. Eesmärk on koondada keskkonna erinevad alavaldkonnad ühte arengudokumenti, mis
sisaldab teavet praeguse olukorra ja suundumuste kohta, peamiste probleemide ja kõige tõhusamate
poliitikavahendite analüüsi ning eesmärke ja mõõdikuid. KEVADe raames seatud välisõhu kaitse
tegevussuuna eesmärgi kohaselt on Eestis puhas õhk, kui on täidetud Euroopa Liidu õhukvaliteedi
direktiivi nõuded, mis omakorda aitab kaasa tervena elatud aastate kasvule. Arengukava kinnitamine on
kavandatud 2023. aasta veebruariks.
Eestis reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (2017)9 tegevusi, millega võib kaasneda välisõhu
mõjutamine. Seadus sätestab:
1) välisõhu keemilise ja füüsikalise mõjutamise kohta esitatavad nõuded;
2) meetmed välisõhu kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks;
3) osoonikihi kaitsmise nõuded;
4) meetmed kliimamuutuste leevendamiseks ja KHG heitkoguste vähendamiseks;
5) riikliku järelevalve korralduse seaduses sätestatud nõuete täitmise üle;
6) vastutuse seaduses sätestatud nõuete täitmata jätmise eest.
2019. aastal esitatud õhusaasteainete vähendamise programmi kehtivuse perioodil kaardistatud meetmed
on osaliselt aegunud, osaliselt on meetmeid ajakohastatud ja fokusseeritud kindlatele alavaldkondadele
6
Eesti 2035. [www] https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia.
7
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/310022023003.
8
Keskkonnavaldkonna arengukava 2030. [www] https://envir.ee/kevad.
9
Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 22.12.2018, 7. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/A%C3%95KS (03.03.2023).
7
ning osaliselt on ÕVP stsenaariumi ajakohastamisel arvestatud uute meetmetega. 2019. aasta ÕVP
stsenaariumi meetmed ja 2023. aasta ajakohastatud õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed
on loetletud peatükis 4 ning 2016/2284/EL meetmete .xls lisas. Valdkondlike arengukavade info on
lisatud peatükki 3, iga valdkonna alla.
Aastal 2020 keskkonnaministeeriumi tellitud Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uurigu10 kohaselt
teadvustab suurem osa inimestest kliimamuutuste kahjulikke tagajärgi ja 88% peab kliimamuutusi
tõsiseks probleemiks maailmas tervikuna. Seda arvamust toetab ka 2021. aasta kevadel tehtud
Eurobaromeetri uuring, mille kohaselt pidasid eestlased kliimamuutusi teiseks kõige olulisemaks
probleemiks, millega maailm hetkel silmitsi seisab (esikohal oli nakkushaiguste levik)11. Võrreldes 2019.
aasta uuringuga on kliimamuutused tõusnud eestlaste maailma kõige olulisemate probleemide nimekirjas
kaks kohta (olles 2019. aastal neljandal kohal). Võrreldes 2019. aasta Eurobaromeetri uuringuga on
vähenenud nende inimeste osakaal, kes arvavad, et nemad isiklikult vastutavad kliimamuutusega
võitlemise eest, olles aastal 2019 33%, aastal 2021 aga 26%11. Erinevatest keskkonnavaldkondadest olid
76% elanikest rahul välisõhu puhtusega.10 Keskkonnaministeeriumi 2022. aastal tellitud Eesti
keskkonnateadlikkuse uuringu kohaselt nimetasid küsitletud spontaanselt keskkonnaprobleemidena,
mille üle on muret tuntud, kõige sagedamini õhusaastet (autode rohkus, tehaste õhusaaste, prügi
põletamine – 24% neist, kes on muret tundnud; keskmisest sagedamini tõid esile Tallinna ja Kirde-Eesti
elanikud)12.
2019. aasta õhusaasteainete vähendamise programmi ja 2023. aasta ajakohastatud
õhusaasteainete vähendamise programmi poliitikate ja meetmete mõju
2019. aasta ÕVP stsenaariumi ja 2023. aastal ajakohastatud ÕVP stsenaariumi poliitikasuundade ja
meetmete mõju on toodud joonisel 2.1 ja tabelis 2.1.
Joonis 2.1. 2019. aasta õhusaasteainete vähendamise programmi ÕVP stsenaariumi võrdlus 2023
ajakohastatud õhusaasteainete vähendamise programmi ÕVP stsenaariumiga.
2019. aasta esitatud õhusaasteainete vähendamise programmi rakendamist võib lugeda edukaks, kuna
Eesti täitis direktiiviga 2016/2284/EL seatud 2020. aasta heitkoguste vähendamise eesmärgid kõigi
saasteainete puhul. Prognoositud 2030 NOx, LOÜ, SO2 ja PM2,5 heitkogused BAU ja ÕVP stsenaariumis
olid 2019. aasta õhusaasteainete vähendamise programmis ja on ka 2023 õhusaasteainete vähendamise
programmi ajakohastamise kohaselt langustrendis. NH3 heitkoguse vähendamiseks oli 2019. aasta
10
Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring, 2020 [www] https://envir.ee/media/2091/download.
11
Euroopa Komisjon, 2021. Special Eurobarometer 513: Climate Change. [www] https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2273.
12
Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring, 2022 [www] https://envir.ee/media/8063/download.
8
õhusaasteainete vähendamise programmi kohaselt vajalik vähesaastavate sõnnikulaotustehnoloogiate
meetme rakendamine (ÕVP prognooside stsenaarium), mille rakendamine jätkub ka 2023. aasta
õhusaasteainete vähendamise programmi ajakohastamise prognooside raames uue nimetusega
sõnnikukäitluse parendamise. Meetme rakendamine võimaldab piirata NH3 heitkoguseid 2030. aastaks,
mis võimaldab täita direktiivi vähendamise eesmärki (Tabel 2.1).
Tabel 2.1. 2019. aasta õhusaasteainete vähendamise programmi ÕVP stsenaariumi võrdlus 2023. aasta
ajakohastatud õhusaasteainete vähendamise programmi ÕVP stsenaariumiga
NOx SO2
NEC direktiivi Summaarne heide, kt NEC direktiivi Summaarne heide, kt
vähendamise vähendamise
eesmärk 2019 ÕVP 2023 ÕVP eesmärk 2019 ÕVP 2023 ÕVP
2019 ÕVP 2019 ÕVP
% BAU ÕVP BAU ÕVP % BAU ÕVP BAU ÕVP
kt kt
2005 40,22 41,03 76,26 76,61
2020 18 32,95 30,39 30,52 21,23 32 51,85 22,99 22,50 11,18
2025 30,01 27,87 20,66 20,57 17,99 16,18 9,17 9,16
2030 30 28,16 27,89 24,23 18,33 17,90 68 24,40 11,95 10,83 8,80 8,75
LOÜ PM2,5
NEC direktiivi Summaarne heide, kt NEC direktiivi Summaarne heide, kt
vähendamise vähendamise
eesmärk 2019 ÕVP 2023 ÕVP eesmärk 2019 ÕVP 2023 ÕVP
2019 ÕVP 2019 ÕVP
% BAU ÕVP BAU ÕVP % BAU ÕVP BAU ÕVP
kt kt
2005 28,00 27,45 14,22 10,05
2020 10 25,20 19,81 19,74 19,65 15 12,09 6,40 6,38 5,90
2025 19,97 18,99 17,68 17,67 6,34 5,87 3,50 3,49
2030 28 20,16 20,00 18,67 16,38 16,24 41 8,39 6,17 5,49 3,22 3,16
NH3
NEC direktiivi Summaarne heide, kt
vähendamise
eesmärk 2019 ÕVP 2023 ÕVP
2019 ÕVP
% BAU ÕVP BAU ÕVP
kt
2005 10,73 9,48
2020 1 10,63 10,96 10,51 9,35
2025 11,39 10,42 9,46 9,40
2030 1 10,63 12,02 10,54 9,49 9,37
Kui poliitikate ja meetmete mõju on kvantifitseeritav, siis on meetmete mõju esitatud 2016/2284/EL
meetmete .xls lisas. Rakendatud meetmed, mis ei ole kvantifitseeritavad, mõjutavad BAU ja ÕVP
prognoose baasaasta või baasperioodi kaudu ja seega on nende mõju prognooside koostamisel arvestatud
õhusaasteainete inventuuri andmete kaudu. Üks võimalus meetmete täiendavat summaarset mõju hinnata
on võrrelda heitkoguste vähenemist ÕVP ja BAU stsenaariumi vahel (Tabel 2.2).
9
Tabel 2.2. Summaarse heitkoguse vähenemine ÕVP stsenaariumis võrreldes BAU stsenaariumiga, kt
NOx SO2 LOÜ PM2,5 NH3
Summaarne Summaarne Summaarne Summaarne Summaarne
heide, kt heide, kt heide, kt heide, kt heide, kt
2019 2023 2019 2023 2019 2023 2019 2023 2019 2023
2025 -2,14 -0,09 -1,80 -0,01 -0,98 -0,02 -0,47 -0,01 -0,96 -0,06
2030 -3,66 -0,44 -1,12 -0,04 -1,33 -0,15 -0,68 -0,06 -1,49 -0,12
Prognooside koostamisel on oluline roll heitkoguse prognoosimise baasaastal. Tabelis 2.3 on esitatud
2019. aasta õhusaasteainete vähendamise programmi koostamise ajal aluseks olnud 2016. aasta
õhusaasteainete heitkogused 13ja 2023. aasta õhusaasteainete vähendamise programmi ajakohastamisel
aluseks olnud 2020. aasta õhusaasteainete heitkogused14.
Tabel 2.3. 2019. aasta õhusaasteainete vähendamise programmi ja 2023 ajakohastatud õhusaasteainete
vähendamise programmi baasaasta võrdlus
NOx SO2 LOÜ PM2,5 NH3
2019. aasta ÕVP prognooside baasaasta 2016, kt
28,88 29,84 17,89 7,48 11,92
(2018. a, õhusaasteainete inventuur)
2023. aasta ÕVP prognooside baasaasta 2020, kt
21,23 11,18 19,65 5,90 9,35
(2022. a, õhusaasteainete inventuur)
Muutus, % -26,5% -62,5% 9,8% -21,2% -21,6%
Muutus, kt 7,64 18,66 -1,76 1,58 2,57
LOÜ-de heitkoguse kasv 2020. aastal võrreldes 2016. aastaga tuleneb tööstuslike protsesside ning
lahustite sektorist. Autohooldustoodete, eriti külmumisvastaste toodete ja jäätõrjevedelike suurenenud
tarbimine suurendab heitkoguseid. Külmumisvastaste toodete hulka kuuluvad ka päikesepaneelide
küttesüsteemides kasutatavad ained. Viimastel aastatel on suurenenud hoonete renoveerimine ja
päikesepaneelide kasutamine. See võib olla jäätumisvastaste ainete kasutamise suurenemise põhjuseks.
Teiseks heitkoguste kasvu põhjuseks on liimide tarbimise suurenemine. Puidu põletamine kohtküttes on
samuti üks LOÜ-de allikas, kuid energiasektoris põletatava puidu hulga suurenemine ei ole toonud kaasa
märkimisväärset heitkoguste kasvu (suurte põletusseadmete eriheide on võrreldes väikeste kateldega
oluliselt väiksem).
2.2. Õhusaasteainete vähendamise programmis rakendatavate meetmete seire
2019. aasta õhusaasteainete vähendamise programmi elluviimine ja 2023. aasta õhusaasteainete
programmi ajakohastamine
2019. aasta õhusaasteainete vähendamise programmiga seati suunised Eestile aastateks 2020 ja 2030
kehtestatud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustuste täitmiseks. 2019. aastal esitatud
õhusaasteainete vähendamise programmis oli eesmärkide saavutamiseks toodud potentsiaalsed meetmed
ja poliitika soovitused kõigile asjaomastele valdkondadele (sh põllumajandus, transport, energeetika,
kodumajapidamine) ning õhusaasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmine sõltus eri
valdkondade eest vastutavate ministeeriumite tööst ning ka seotud ministeeriumite sisulisest koostööst.
2023. aasta õhusaasteainete vähendamise programmi ajakohastamise hetkeks on energeetika, transpordi,
13
National emissioon inventories 2018 (1990-2016), [www] https://cdr.eionet.europa.eu/ee/eu/nec_revised/inventories/envwokutw/.
14
National emissioon inventories 2022 (1990-2020), [www] https://cdr.eionet.europa.eu/ee/eu/nec_revised/inventories/envyjarhq/.
10
põllumajanduse ja jäätmevaldkonna arengukavad uuendatud. Tabelis 2.4 on esitatud õhusaasteainete
vähendamise programmi meetmete rakendamisega seotud valdkondlikud arengukavad ja vastutavad
asutused.
Tabel 2.4. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmete rakendamisega seotud arengukavad ja
asutused valdkondade kaupa
Arengukavad
Arengukavad 2023. aasta
2019. aasta
õhusaasteainete
Valdkond õhusaasteainete Vastutav asutus
vähendamise programmi
vähendamise
ajakohastamisel
programmis
Energiamajanduse Majandus- ja
Energiamajanduse
Energeetika arengukava aastani Kommunikatsiooni-
arengukava aastani 2035
2030 ministeerium
Majandus- ja
Transpordi Transpordi ja liikuvuse
Transport Kommunikatsiooni-
arengukava 2021+* arengukava 2021–2035
ministeerium
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava
aastani 2030 (PõKA2030)
Põllumajandus Ühise Maaeluministeerium
Ühise põllumajanduspoliitika
põllumajanduspoliitika
strateegiakava 2023–2027
strateegia 2021+*
Jäätmekava 2014- Keskkonna-
Jäätmemajandus Riigi jäätmekava 2022–2028*
2020 ministeerium
* Kõnealused arengukavad on 2019. aasta õhusaasteainete vähendamise programmi või 2023. aasta õhusaasteainete
vähendamise programmi ajakohastamise hetkel kas koostamisel või selle algetapis
Rakendatavate meetmete seire ja sellega seotud arendused
Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmete ja üldise keskkonnapoliitika tulemuslikkuse
kontrollimise peamine tööriist on õhukvaliteedi hindamine (õhukvaliteedi taseme mõõtmine, arvutuslik
hindamine, hinnanguline määramine ja prognoosimine). Õhukvaliteedi seisundi hindamisel on
asjakohane lähtuda integreeritud lähenemisest, kus lisaks riikliku seire raames saadud
keskkonnaseisundit iseloomustavatele näitajatele võetakse arvesse ka ettevõtete ja kohaliku
omavalitsuse omaseire andmeid, modelleerimisel saadud andmeid ja uuringute raames kogutud
informatsiooni. Üha olulisem on analüüsida saadud andmeid valdkonnaüleselt ja vaadelda saasteainete
liikumist keskkonnas tervikuna – õhusaasteainete heide välisõhku, hajumine atmosfääris, sadenemine ja
liikumine pinnases ning vees. Samuti hinnata nende ainete mõju tervikuna ökosüsteemile ja inimeste
tervisele. Selline kompleksne hinnang võimaldab ühiskonnale selgemalt põhjendada õhusaasteainete
vähendamise programmi lisameetmete rakendamise olulisust ning investeeringute vajadust, kuna
väärtustatakse seda, millest teatakse ja mida mõistetakse. Vajalik on nende teemade käsitlemine ja seose
loomine tervena elatud aastate arvu suurenemise ja õhukvaliteedi paranemise vahel.
Iga-aastases välisõhu seire aruandes on toodud kokkuvõte välisõhu kvaliteedi üldistest suundumustest ja
trendidest15 ning alljärgnevalt on toodud seal esitatud järeldused.
15
Välisõhu kvaliteedi seire, 2022. K. Saare.
11
Inimtervise seisukohast on kõige ohtlikum peenosakeste sisaldus sissehingatavas õhus. Kui teiste
ühendite puhul räägitakse minimaalsetest kontsentratsioonidest, mis riski ei kujuta, siis uuringud ja
Euroopa Komisjoni seisukoht näitavad, et PM10 puhul ei ole olemas vähimat ilma mingisuguse riskita
saastetaset. PM10 fraktsiooni kuuluvad osakesed, mis oma aerodünaamiliselt diameetrilt on väiksemad
kui 10 μm ja mida väiksemad on osakesed, seda sügavamale hingamisteedesse ja organismi võivad need
sattuda. Peenosakeste aastakeskmine sisaldus suurenes eelmise aastaga võrreldes Tartus ja Õismäel
(Joonis 2.2). PM10 sisaldusele kehtib välisõhus ööpäevakeskmine piirväärtus 50 g/m3, mida võib aasta
jooksul ületada 35 korda. 2022. aastal mõõdeti ööpäevakeskmise piirväärtuse ületamisi Tallinna
kesklinnas kuus, Põhja-Tallinnas neli ja Õismäel üks, Kohtla-Järvel üks ja Tartus viis, Narvas
piirväärtuse ületamisi ei esinenud (Joonis 2.3).
Kesklinn
45
Põhja-Tallinn
Õismäe
40 Kohtla-Järve
Narva
3
PM10 kontsentratsioon, g/m
35 Tartu
30
25
20
15
10
00
02
04
06
08
10
12
14
16
18
20
22
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
Joonis 2.2. PM10 aastakeskmine sisaldus linnades
Kesklinn
50
Põhja-Tallinn
45 Õismäe
Kohtla-Järve
40 Narva
Tartu
35
PM10 ületamiste arv
30
25
20
15
10
5
0
2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022
Joonis 2.3. PM10 piirväärtuse ületamiste arv
12
Benso(a)püreeni ehk b(a)p on polütsükliliste aromaatsete süsivesinike indikaator, mida esineb
orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel tekkivas suitsus, sh ka kodumajapidamistes orgaanilise
materjali, sh puidu põletamisel, ning diiselmootoritega sõidukite heitgaasides. Lisaks esineb b(a)p
suitsutatud toiduainetes, põlevkivi ja kivisöe tõrvades ja -suitsus ning tubakasuitsus. Benso(a)püreen on
tugevalt kantserogeenne ühend. Välisõhu seireandmete põhjal on b(a)p saastetase kõrgeim Tartus. Tartu
seirejaam asub olmekütte piirkonnas, kus paljud elamud on ka ahiküttel, mistõttu peegeldavad mõõdetud
b(a)p kontsentratsioonid hästi olmekütte mõju välisõhu kvaliteedile. Saasteainete akumuleerumist Tartus
soodustab ka linna paiknemine Emajõe ürgorus, mistõttu saasteainete hajumine on mõnevõrra
raskendatud ning suuremate saasteainete kontsentratsioonide mõõtmine ka põhjendatud. Eelmise
seireaastaga võrreldes on keskmine b(a)p tase langenud kõikides seirejaamades, sh ei ületanud Tartu
seirejaamas mõõdetud b(a)p aastakeskmine tase kehtestatud sihtväärtust (Joonis 2.4).
Õismäe
3.0 Kohtla-Järve
3
Tartu
Benso(a)püreeni kontsentratsioon, ng/m
Narva
2.5 3
ÕSVa = 1 ng/m
2.0
1.5
1.0
0.5
0.0
2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022
Joonis 2.4. B(a)p aastakeskmine sisaldus linnades
Vääveldioksiidi peamiseks allikaks Tallinnas on transport, kus kasutatakse erineva väävlisisaldusega
kütuseid. Kuna vedelkütustele on kehtestatud ranged väävlisisalduse normid, on ka SO2
kontsentratsioonid võrreldes mõõtmiste algusaastatega Tallinnas oluliselt vähenenud.
Ida-Virumaal mõõdetud SO2 kontsentratsioonid on teiste piirkondadega võrreldes suuremad, mille
peamiseks põhjuseks on piirkonnas paiknevate suurte tööstusettevõtete tegevus. 2022. aasta keskmine
vääveldioksiidi sisaldus kasvas eelmise aastaga võrreldes Tallinnas Õismäe ja Põhja-Tallinna
seirejaamades ning Tartus (Joonis 2.5).
13
Kesklinn
Rahu
12
Õismäe
Kohtla-Järve
Tartu
10
Narva
3
SO2 kontsentratsioon, g/m
8
6
4
2
0
94 996 998 000 002 004 006 008 010 012 014 016 018 020 022
19 1 1 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2
Joonis 2.5. SO2 aastakeskmine kontsentratsioon linnades
Taustajaamades on saastetasemed oluliselt mõjutatud Kirde-Eestis paiknevate tööstusettevõtete
tegevusest ja linnade liiklusest, seda nii Vilsandil, Lahemaal kui ka Saarejärvel. Samuti on Saarejärve ja
Vilsandi jaama täheldatav kaugkandega saaste liikumine Ida- ja Lääne-Euroopa suunast. Võrreldes 2021.
aastaga vähenes vääveldioksiidi aastakeskmine kontsentratsioon kõikides taustajaamades (Joonis 2.6).
3.0 Vilsandi
Lahemaa
2.5
Saarejärve
3
SO2 kontsentratsioon, g/m
2.0
1.5
1.0
0.5
0.0
14
22
94
96
98
18
10
20
02
00
12
16
04
06
08
20
20
19
19
19
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
Joonis 2.6. SO2 aastakeskmine kontsentratsioon taustaaladel
Seega on oluline jätkata seirevõrgu arendamisega, lähtudes riigisisestest probleemidest. Selleks on vaja
lisaks riigipoolsele panustamisele kaasata aktiivsemalt ka ettevõtted ja kohalikud omavalitsused
(edaspidi KOV) ja suunata vahendeid välisõhu seiresse. KOV saab juba planeerimisfaasis mõjutada
tegevusi, mis võivad kaasa tuua negatiivse mõju õhukvaliteedi tasemele. Lisaks on KOVi ülesanne
14
koostada vajaduse korral õhukvaliteedi parandamise kava, mis võimaldab operatiivset tegutsemist ja
meetmete rakendamist. Samuti on oluline senisest aktiivsemalt seiretegevusse kaasata ka piirkonna
õhukvaliteeti oluliselt mõjutavaid ettevõtteid. Pisteliste mõõtmiste asemel tuleks soodustada pidevseiret,
kuna see annab oluliselt parema ülevaate õhukvaliteedi seisundist ja selle muutustest.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kuulub koos Erametsakeskusega Keskkonnaministeeriumi
haldusalasse ning on aastast 2020 olnud Eesti keskkonnavaldkonna projektide keskne rahastaja. KIKi
kaasabil on ellu viidud üle 20 000 keskkonnaprojekti toetuste kogusummas enam kui 2 miljardit eurot.
Lisaks KIKi rahastatud meetmetele peatükkides 3 ja 4 on KIKil avanemas taotlusvoor tegevustele, millel
on muuhulgas ka õhusaasteainete vähenemise potentsiaal:
1. Ida-Virumaa kaugkütte taastuvkütustele ülemineku toetamine – toetuse eesmärk on Narva linna
kaugküttevõrgus põlevkivi asemel taastuvatest allikatest soojuse tootmine uue või rekonstrueeritud
soojuse tootmisjaamaga, mille võimsus on vähemalt 82 MW. Toetust jagatakse õiglase ülemineku
fondi vahenditest;
2. kliima- ja energiakavade koostamine ja hilisemad tegevused – toetuse eesmärk on aidata seada ja
saavutada kohaliku tasandi kliima- ja energiaeesmärke.
KIKi taotlusvoor atmosfääriõhu kaitse programmi tegevuskava koostamiseks avanes 6. märtsil 2023.
Programmi eesmärk on toetada keskkonnast tulenevate terviseriskide ohjamist ning elukvaliteedi
parandamist, välisõhu kvaliteedi parandamist, kliimamuutuste tagajärgede leevendamist ja
kiirgusohutuse tagamist. 2023. aastal avatavas voorus saab toetust taotleda keskkonnaministri määruse
nr 1016 § 18 lõikes 6 nimetatud strateegiliste mürakaartide tegevuskavade koostamise rahastamiseks.
2022. aastal rahastati korteriühistute kaugküttega liitumise projekte.
2019. aastal esitatud õhusaasteainete vähendamise programmi üheks arendusvajaduseks oli kaardistatud
õhusaasteainete heitkoguste inventuuri ja prognooside arendus. Perioodil 2020–2023 toimuvad KHG ja
õhusaasteainete inventuuri arendustööd17, mis panustavad Eesti riikliku KHG ja õhusaasteainete
aruandluse edasiarendusse ja riigispetsiifiliste metoodikate arendamisse, et saada võimalikult täpseid
KHG ja õhusaasteainete heitkoguste hinnanguid, mille põhjal saavad ministeeriumid kujundada
efektiivset keskkonna- ja kliimapoliitikat. Arendustööde põhituumaks on riigispetsiifiliste eriheidete
väljatöötamine, mis muu hulgas sisaldab suurel hulgal reaalseid tekkivate saasteainete mõõtmisi näiteks
katlamajades, koduahjudes, asfalteerimistöödel, loomakasvatuses ja maakasutuse, maakasutuse muutuse
ja metsanduse (LULUCF) sektoris.
2019. aastal esitatud esitatud õhusaasteainete vähendamise programmi teiseks arendusvajaduseks oli
kaardistatud olemasoleva õhukvaliteedi seirevõrgu ja kütusekvaliteedi seire arendamine.
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“18 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“
erieesmärgi nr 1 „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ raames
toetatakse õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamist ja täiendamist ning asukohapõhise terviseriski
hinnangute süsteemi loomist perioodil 2022–2029. Toetuse andmise eesmärk on ajakohastada ja
laiendada riiklikku seirevõrgustikku, et katta mõõtmistega suuremat osa riigi territooriumist ja seeläbi
pakkuda elanikkonnale asukohapõhisemat seireinfot, täita kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärke ja
kontrollida rakendatavate poliitikate ja meetmete tõhusust ning suurendada elanikkonna teadlikkust.
Toetatavad tegevused aitavad muuhulgas parandada ligipääsetavust õhukvaliteedi seireinfole ja
panustavad „Eesti 2035“ näitajasse „Ligipääsetavus“.
Täiendavalt on „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ „Energiatõhususe
edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ erieesmärgi raames plaan toetada elamute
16
Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused, [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/104022020002?leiaKehtiv.
17
KHG ja õhusaasteainete inventuuri arendustööd, [www] https://kasvuhoonegaasid.ee/#/projects/.
18
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027, [www] https://pilv.rtk.ee/s/6nBxRwrmjfwNgzL
15
liitumist kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamist. Toetuse andmise
eesmärk on parandada tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti, asendades tahkel kütusel põhineva
kütteseade ja sellega seotud lõõrid ning kanalid taastuvenergiaallikat kasutava kütteseadmega või
kaugküttega, uuendada olemasolevat tahkel kütusel põhinevat kütteseadet, mille tulemusena paraneb
väikeelamu küttesüsteemi tuleohutus ning energiaefektiivsus.
2.3. Eesti heiteallikate piiriülene mõju
Käesoleva programmi lisa 1 käsitleb ÕVP stsenaariumites esitatud õhusaasteainete heite vähendamise
meetmete potentsiaalset mõju välisõhu kvaliteedi tasemetele Eestis. Analüüsis kasutati heiteallikate eri
andmebaase, 2022. aasta õhusaasteainete inventuurist saadud heitkgoguste andmeid ning Airviro
modelleerimiskeskkonna Euleri võrgustikmudelit19. Modelleeriti viit saasteainet (SO2, NOx, PM2,5, NH3
ja LOÜ) kuues valdkonnas (energeetika, tööstus, transport, lahustid, jäätmed ja põllumajandus).
Piiriülese mõju prognoosarvutused on tehtud eeldusel, et ajas muutub ainult summaarne heitkogus ning
ei muutu selle heitkoguse protsentuaalne jagunemine valdkonnasiseselt üksikute heiteallikate vahel.
Ühtlasi eeldatakse, et olulisemate heiteallikate asukohad ei muutu. Piiriülese õhusaaste mõju muutust
hinnati EMEP rakenduse20 kaudu või Copernicuse vastava rakendusega21, mis võimaldavad hinnata eri
sektorite osakaalu saastetasemete tekitamises uuritavas seirepunktis. Tulemused on esitatud aruande
lisas 1.
Modelleerimise tulemused näitavad, et kõige suurema saastekoormusega valdkond on energeetika, mille
osa SO2, NOx, LOÜ ja PM2,5 heidetes on domineeriv. Transpordi valdkonna osakaal on suur NOx,
lahustite valdkonnal LOÜ ning põllumajanduse valdkonnal NH3 heitkogustes. Jäätmevaldkond ja
tööstuse valdkond on üle-eestilises skaalas pigem marginaalse tähtsusega ning omavad suuremat mõju
lokaalsel tasandil vahetult heiteallikate ümbruses. Valdkonnapõhiste tulemustega saab tutvuda lisas 1.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti panus piiriülese õhusaaste tekitamisse on aastatega vähenenud, kuna
kõigi programmi saasteainete heitkogused on võrreldes baasaastaga vähenenud. Vähenemistrendid on
leidnud kinnitust ka pikaajaliste välisõhu seireandmete põhjal.
19
Euleri võrgustikumudel, [www] https://www.airviro.com/airviro/aqm/. (06.03.2023).
20
Visualization of EMEP trends, [www] https://aerocom-trends.met.no/EMEP/.
21
Copernicus, annual statistics, [www] https://policy.atmosphere.copernicus.eu/yearly_statistics.php?=&dmin=2020-01-01&dmax=2020-12-31.
16
3. Ajakohastatud õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed
ja prognoosid valdkondade kaupa
Summaarsed heitkoguste prognoosid
Joonistel 3.1 ja 3.2 ning tabelis 3.1 on esitatud kõigi valdkondade summaarsed õhusaasteainete
heitkoguste ajakohastatud prognoosid baasstsenaariumi (BAU) ja lisameetmetega stsenaariumi (ÕVP)
kohta. BAU stsenaarium tugineb olukorral, kus lisameetmeid ei rakendata ning jätkub tänane olukord.
Samuti on BAU stsenaariumis arvestatud õigusaktidest tulenevate nõuetega ning ettevõttete esitatud
tegevuskavades ette nähtud arengusuundade rakendumisega. ÕVP stsenaarium kirjeldab olukorda, kus
rakenduvad õhusaasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmiseks vajalikud lisameetmed
põllumajanduses ning lisameetmeid on ette nähtud ka teistes valdkondades.
Täpsem stsenaariumite ja meetmete kirjeldus on esitatud valdkondade alapeatükkides.
Joonis 3.1. Valdkonnaülene õhusaasteainete BAU stsenaariumi prognoos, kt
Joonis 3.2. Valdkonnaülene õhusaasteainete ÕVP stsenaariumi prognoos, kt
BAU stsenaariumis vähenevad NOx, SO2, LOÜ ja PM2,5 heitkogused, kuid suurenevad NH3 heitkogused,
mis pärinevad eelkõige põllumajandussektorist (selgitatud peatükis 3.5.1). ÕVP stsenaariumis on
kõikide õhusaasteainete prognoosid langevas trendis ning lisameetmete rakendamisel on NEC-
direktiiviga kehtestatud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustuste täitmine (Tabel 3.1)
saavutatav.
17
Tabel 3.1. Summaarne õhusaasteainete BAU ja ÕVP prognoos ning heitkoguste suhteline muutus
võrreldes 2005. a, %
NOx NOx SO2 SO2 LOÜ LOÜ
Summaarne Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes
heide, kt 2005. a heide, kt 2005. a heide, kt 2005. a
2005 41,03 76,61 27,45
2020 21,23 -48,3% 11,18 -85,4% 19,65 -28,4%
2025 20,66 20,57 -49,6% -49,9% 9,17 9,16 -88,0% -88,0% 17,68 17,67 -35,6% -35,6%
2030 18,33 17,90 -55,3% -56,4% 8,80 8,75 -88,5% -88,6% 16,38 16,24 -40,3% -40,8%
PM2,5 PM2,5 NH3 NH3
Muutus võrreldes
Summaarne heide, kt Summaarne heide, kt Muutus võrreldes 2005. a
2005. a
2005 10,05 9,48
2020 5,90 -41,3% 9,35 -1,4%
2025 3,50 3,49 -65,2% -65,3% 9,46 9,40 -0,3% -0,9%
2030 3,22 3,16 -68,0% -68,6% 9,49 9,37 0,07% -1,2%
3.1. Energeetika valdkond (lühikirjeldus, stsenaariumi kujunemine)
Energeetika valdkonnas käsitletakse statsionaarset kütuse põletamist, muid liikuvaid heiteallikaid
(kodumajapidamistes, tööstuses, põllumajanduses, kalanduses ja ärisektoris kasutatavad seadmed) ning
kütuste jaotust ja kaevandamist (edaspidi energeetika). Lennunduse, maanteetranspordi,
raudteetranspordi ja laevanduse heiteallikad on käsitletud transpordi valdkonna peatükis. Energeetika
valdkond sisaldab järgmisi heiteallikaid:
● energiatööstus;
● elektrienergia ja soojuse tootmine;
● kütuste muundamise tööstus;
● põletamine töötlevas tööstuses ja ehituses;
● mittetööstuslik põletamine;
● põletamine äri- ja avaliku teeninduse sektoris;
● põletamine kodumajapidamises;
● põletamine põllu- ja metsamajanduses;
● muud liikuvad heiteallikad;
● tahkete kütuste kaevandamine ja jaotus (hajusheide).
Energeetika valdkonna õhusaasteainete heitkogused sõltuvad kütuse põletamisest, energia tootmisest
ning elektrienergia ekspordist. 2020. aastal pärines energeetika valdkonnast 99,6% kogu Eesti SO2
heitkogustest, 57,3% NOx heitkogustest, 86,5% PM2,5 heitkogustest, 25,3% LOÜ heitkogustest ja 4,1%
NH3 heitkogustest.
Stsenaariumite kujunemine
Energeetika valdkonna meetmete mõju hindamiseks õhusaasteainetele on koostatud baasstsenaarium
(BAU) ja lisameetmetega stsenaarium (ÕVP). BAU stsenaariumi hinnang on koostatud, arvestades
olemasolevate poliitikate ja meetmete suundumusi. ÕVP stsenaarium võtab aluseks lisaks BAU
meetmele ka mitmeid lisameetmeid (ptk 3.1.1.).
18
Elektritootmise sektori elektritootmise prognooside koostamisel kasutati Balmoreli 22 mudelit. Selle
mudeli järgi analüüsitakse elektrienergia tootmise ja elektri- ja soojusenergia koostootmise sektoreid
rahvusvahelisest seisukohast, minimeerides süsteemi kogukulusid. Balmoreli mudelis ühendatakse
klassikalise tehnilise modelleerimise puhul kasutatav alt-üles modelleerimise meetod ülalt-alla
majandusanalüüside ja prognoosidega. Mudeli peamised tugevused on aja- ja ruumimõõtmete paindlik
käsitlemine ning käituse ja investeeringute optimeerimise kombinatsioon. Olemasolevad funktsioonid ja
võimalus neid laiendada teevad sellest kasuliku tööriista käimasoleva energiasüsteemi
ümberkujundamise väljakutsete hindamisel. Balmoreli mudeli puudused on aga keerukas kasutajaliides,
mudeli kiirus ja sektorite lisamine, et muuta energiamudel täielikumaks. Balmoreli mudel suudab näiteks
eristada elektri ja soojuse tootmise kütusekulu, mis aitab vältida topeltarvestust. Lisaks loob Balmoreli
mudel hinnangulised prognoosid nii soojuse kui ka elektri kohta, millises ulatuses on mõistlik kasutada
mingit kindlat kütuseliiki (näiteks biomassi) energianõudluse rahuldamiseks.
Stsenaariumite peamiseks eelduseks on see, et põlevkivi kasutamine elektritootmises väheneb järk-
järgult ja põlevkiviõli tootmine suureneb kuni 2030. Põlevkiviõli tootmisel kõrvalsaadusena tekkivat
retortgaasi kasutatakse elektritootmiseks. Tahkete kütuste tootmisel ja muus energiatööstuses toimuva
põlevkiviõli tootmise prognoosid stsenaariumites arvutati tööstusharust saadud sisendi põhjal.
Riikliku sooja- ja elektritootmise sektori soojatootmise prognoosid stsenaariumites põhinevad eelkõige
Riigi Tugiteenuste Keskuse hoonete rekonstrueerimise määral, „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise
võimaluste analüüsi“23 meetmetel ja „Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia“24
stsenaariumitel. Soojatootmise prognoosid stsenaariumites põhinevad Keskkonnainvesteeringute
Keskuse kaudu rahastatud meetmetel ja „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsis“ esile
toodud meetmetel.
Töötleva tööstuse ja ehitussektori ning muude sektorite õhusaasteainete prognoosid stsenaariumites
põhinevad samuti varasematel suundumustel, pikaajalisel SKT reaalkasvumääral
(Rahandusministeerium25), Riigi Tugiteenuste Keskuse meetmetel ja „Hoonete rekonstrueerimise
pikaajalise strateegia“ stsenaariumitel.
Õhusaasteainete heitkogused arvutati 2019. aasta EMEP/EEA26 juhistes toodud metoodika alusel.
3.1.1. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed ja nende mõju
Vabariigi Valitsus kiitis 2017. aastal heaks „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ ja hetkel
toimub dokumendi ajakohastamine. Uuendatud „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ ülesanne
on ajakohastada ENMAK 2030-s sisalduvate energiamajanduse suundumused, eesmärgid ja tegevused.
Lisaks kirjeldab see ka Eesti energiamajanduse arenguvisiooni, eesmärke, kitsaskohti ning
poliitikainstrumente kliimaneutraalse energia tootmise ja -tarbimise suunas liikumisel ja
energiajulgeoleku tagamisel. Uuendatud „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ heakskiitmise
tähtajaks on seatud 2025. aasta.
Strateegia „Eesti 2035“ kohaselt on taastuvenergia osakaalu sihttase energia lõpptarbimisest rohkem kui
55%.
22
Balmorel ─ elektritootmise turupõhine modelleerimismudel. [www] http://www.balmorel.com (01.03.2023).
23
SEI Tallinn. (2019) Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs. [www] https://envir.ee/media/1412/ download (01.03.2023).
24
Tallinna Tehnikaülikool. (2020) Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia. [www] https://www.mkm.ee/media/155/download (01.03.2023).
25
Rahandusministeerium. (09.09.22) Rahandusministeeriumi pikaajaline prognoos kuni 2070. [www] https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-
maksud/fiskaalpoliitika-ja-majandus/rahandusministeeriumi-majandusprognoos (01.03.23).
26
Euroopa Keskkonnaagentuur. 2019.aasta EMEP/EEA juhis. [www] https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-2019 (01.03.23).
19
Direktiivi 2018/2001 kohaselt peab Eesti tagama, et aastaks 2020 moodustab taastuvatest
energiaallikatest toodetud energia osakaal 25% energia lõpptarbimisest. Taastuvate energiaallikate
osakaalu eesmärk energia lõpptarbimises saavutati juba 2015. aastal (29,0%) ja kasvas 2020. aastaks
30,1%-ni. Seega on Eesti saavutanud oma 2020. aasta eesmärgi.
Energeetika valdkonna stsenaariumid põhinevad peamiselt Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi meetmetel, mida rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF),
Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Lisaks ajakohastati
stsenaariumeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt ja valitsuse
kliima- ja energiakomisjoni (2020) kohtumistelt saadud sisendi alusel. BAU ja ÕVP stsenaariumi
meetmed:
Elektrienergia varustamise BAU=ÕVP stsenaariumi meetmed:
1. Taastuvenergia toetus vähempakkumiste oksjoni kaudu (tehnoloogia neutraalne).
2. Taastuvenergia toetus ning toetus tõhusaks soojuse ja elektri koostootmiseks.
3. Tuuleparkidesse tehtavate investeeringute toetus.
4. Päikeseenergia osakaalu suurendamine elektritootmises.
5. Taastuvenergia kasutuselevõtt väikesaartel paiknevates PPA mereseire radarijaamades.
6. Taastuvenergia toetus läbi vähempakkumiste oksjoni (tehnoloogia spetsiifiline).
7. Energia maksumeetmed.
8. Elektri kauglugemise kohustus.
Lisaks kavandatud meetmetele on veel muid elektrienergiaga varustamisega seotud meetmeid, millel on
kas otsene mõju õhusaasteainete heitkogustele või mis toetavad BAU=ÕVP meetmete rakendamist.
Järgmised lisameetmed on arutlusel/planeerimisel ja seetõttu ei ole neid prognoositud stsenaariumites
arvesse võetud.
1. Biometaani kasutuselevõtu soodustamine
2. Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine
3. Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning
kliimamuutustega kohanemiseks
4. Energia salvestuse pilootprogramm.
5. Õhuseireradarite soetamine tuuleparkide arendamiseks.
6. Rohetehnoloogia investeerimisprogramm.
Soojusenergia varustamise BAU stsenaariumi meetmed:
1. Lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduste asemele.
2. Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimine.
3. Kaugküttekatelde renoveerimine ja kütuse vahetus.
4. Väikeelamute taastuvenergia kasutuselevõtu ja küttesüsteemide uuendamise toetus.
Soojusenergia varustamise ÕVP stsenaariumi meetmed:
1. Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku täiendav renoveerimine.
2. Kaugküttekatelde täiendav renoveerimine ja kütuse vahetus.
3. Lokaalsete küttelahenduste täiendav ehitamine kaugküttelahenduste asemel.
Energia tarbimise – töötleva tööstuse ja ehituse varustamise BAU=ÕVP stsenaariumi meetmed:
1. Energia- ja ressursiauditite toetamine tööstusettevõtetes.
2. Energia- ja ressursitõhusus ettevõtetes.
Energia tarbimise – muude sektorite (äri-/avalik ja elamusektor) BAU stsenaariumi meetmed:
1. Kalalaeva energiatõhususe parandamise ja kliimamuutuste leevendamise toetus.
2. Kohalike omavalitsuste hoonete rekonstrueerimine.
3. Keskvalitsuse hoonete rekonstrueerimine.
20
4. Põhikoolivõrgu korrastamine.
5. Gümnaasiumivõrgu korrastamine.
6. Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine.
7. Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele.
8. Tervisekeskuste kaasajastamine.
9. Uue lapsehoiu ja alushariduse infrastruktuuri loomine.
10. Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine.
11. Korterelamute rekonstrueerimise toetamine.
12. Eramute rekonstrueerimise toetamine.
13. Investeeringud tänavavalgustuse rekonstrueerimisprogrammi.
Energia tarbimise – muude sektorite (äri-/avalik ja elamusektor) ÕVP stsenaariumi meetmed:
14. Erasektori mitteeluhoonete rekonstrueerimise toetamine.
15. Kohalike omavalitsuste hoonete täiendav rekonstrueerimine.
16. Keskvalitsuse hoonete täiendav rekonstrueerimine.
17. Täiendav kortereramute rekonstrueerimise toetamine.
18. Täiendav eramute rekonstrueerimise toetamine.
19. Investeeringud kasvuhoonete ja köögiviljade laohoonete energiasäästu ja taastuvenergia
kasutuselevõtuks.
Lisaks kavandatud meetmetele on veel muid energia tarbimisega seotud meetmeid, millel on kas otsene
mõju õhusaasteainete heitkogustele või mis toetavad BAU ja ÕVP meetmete rakendamist.
1. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus.
2. Elamuinvesteeringute fond.
Energeetika ja põllumajanduse valdkonna BAU ühismeetmed
1. Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks.
2. Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud.
Lisainformatsioon meetmete kohta on lisatud peatükki 4 ja meetmete vormi.
Potentsiaalsed meetmed õhusaasteainete vähendamise eesmärkide täitmiseks on:
1) elektritootmises tuuleenergia laiem kasutuselevõtt;
2) hoonete rekonstrueerimine;
3) soojuse tootmine ja kaugküttevõrgu renoveerimine.
Elanikkonna teadlikkuse parandamine ning kütteseadmete väljavahetamise ja kaugküttevõrguga
liitumise toetamine aitab kohalikul tasandil minna üle vähem saastavale kütteviisile. Kohtküte põhjustab
kütmisperioodil lokaalsel tasemel kõrgeid peenosakeste ja benso(a)püreeni (B(a)P) tasemeid, mille
vähendamiseks peaks ette nägema vanade ahjude väljavahetamist uute vastu ning lisaks tuleks
soodustada liitumist kaugküttevõrguga.
Kui energeetika valdkonna BAU stsenaarium (Joonis 3.3) ei realiseeru, võib tekkida probleeme Eestile
seatud välisõhu saasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmisega, kuna energeetikasektor on
valdkonnas kõige suurem NOx, PM2,5 ja SO2 heiteallikas.
BAU stsenaariumis toimub suurenergeetikas õhusaasteainete heitkoguste vähenemine vanade
tolmpõletusplokkide sulgemise, põlevkivi otsepõletuse vähendamise ja suuremamahulise taastuvenergia
kasutuselevõtu tõttu. Trendi mõjutavad oluliselt ka Euroopa Liidu direktiividest riigisisesesse õigusesse
21
üle võetud nõuded põletusseadmetele (THS27, keskkonnaministri määrus nr 4428 ja energiamajanduse
korralduse seadus29), mille eesmärk on vähendada välisõhku paisatavaid heiteid ning sellega seoses ka
võimalikku ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale.
ÕVP stsenaariumi (Joonis 3.3) kohaselt jätkub langustrend võrreldes BAU stsenaariumiga, peamiselt
panustamisest hoonete suuremahulisema rekonstrueerimise ja soojusmajandusse (Tabel 3.2).
Joonis 3.3. Energeetika valdkonna õhusaasteainete heitkoguste ÕVP ja BAU stsenaarium, tuhat tonni
Tabel 3.2. Energeetika valdkonna BAU ja ÕVP prognoosid ning heitkoguste suhteline muutus võrreldes
2005. a, %
NOx NOx SO2 SO2 LOÜ
LOÜ
Summaarne heide, Muutus võrreldes Summaarne heide, Muutus võrreldes Summaarne
Muutus võrreldes 2005. a
kt 2005. a kt 2005. a heide, kt
BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP
2005 24,276 76,207 11,473
2020 13,622 11,143 6,167
2025 12,395 12,370 -48,9% -49,0% 9,105 9,099 -88,1% -88,1% 6,578 6,569 -42,7% -42,7%
2030 11,722 11,456 -51,7% -52,8% 8,745 8,700 -88,5% -88,6% 5,663 5,547 -150,6% -51,7%
PM2,5 PM2,5 NH3 NH3
Summaarne heide, kt Muutus võrreldes 2005. a Summaarne heide, kt Muutus võrreldes 2005. a
BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP
2005 8,389 0,287
2020 5,104 0,387
2025 2,599 2,593 -69,0% -69,1% 0,409 0,409 42,8% -42,8%
2030 2,380 2,328 -71,6% -72,2% 0,135 0,134 52,7% -53,1%
27
Tööstusheite seadus [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/125102022006?leiaKehtiv.
28
Keskkonnaministri määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite
piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“. RT I, 10.11.2017, 18. [www]
https://www.riigiteataja.ee/akt/110112017018. (22.10.2018).
29
Energiamajanduse korralduse seadus. RT I, 12.12.2018, 24. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018074(22.10.2018).
22
3.2. Transpordi valdkond (lühikirjeldus, stsenaariumi kujunemine)
Transpordi valdkond on energeetika ja tööstuse kõrval üks peamiseid välisõhu saastajaid. Eestis on
kasutusel kõik peamised transpordiliigid, nagu maantee-, raudtee-, sisevee- ja lennutransport. Kõige
energiamahukam ja suurim saasteainete heiteallikas on maanteetransport. 2020. aastal moodustas
transpordisektor kogu heitkogustest järgmise osakaalu: NOx – 31,6%, LOÜ – 4,7%, PM2,5 – 6,2%, NH3
– 1,2% ja SO2 – 0,2%.
Stsenaariumite kujunemine
Olemasolevate meetmetega (BAU) stsenaariumi puhul hinnatakse välisõhu saasteainete heitkoguste
tulevasi suundumusi praeguse poliitika ja meetmete alusel. Lisameetmetega (ÕVP) stsenaariumis on
arvesse võetud veel muid meetmeid ja nende mõju (ptk 3.2.1).
Maanteetranspordi sektori stsenaariumite koostamisel kasutati Sybil baseline mudelit. Mudelis
kasutatakse alt-üles lähenemisviisi, mis vajab andmeid sõidukipargi, tehnoloogia (EURO-klass) ja
liiklustegevuse kohta. Mudeli suurim tugevus on ühilduvus programmiga COPERT, mida kasutatakse
maanteetranspordi osa koostamiseks riiklikus inventuuriaruandes, ja seda toetab EMISIA30, sama
ettevõte, kes toetab ka programmi COPERT.
Transpordisektori prognoosid põhinevad ITFi aruandel „Reisi- ja kaubatranspordi tulevik Eestis“ (The
Future of Passenger Mobility and Goods Transport in Estonia)31, TalTechi aruandel „Liiklusuuringu
juhendi ja baasprognoosi koostamine“32 ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt,
Keskkonnaministeeriumilt ja valitsuse kliima- ja energiakomisjoni (2020) kohtumistelt saadud sisendil.
BAU ja ÕVP stsenaariumi prognoosid on samuti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega
(EÜ) nr 2019/631. Lisaks on arvesse võetud, et aastaks 2035 on uute sõiduautode heite keskmine sihttase
0 gCO2/km ja kergsõidukite puhul 130 gCO2/km, mis mõjutavad maanteetranspordis tekkivaid välisõhu
saasteainete heitkoguseid.
Õhusaasteainete heitkogused arvutati 2019. aasta EMEP/EEA33 juhistes toodud metoodika alusel.
3.2.1. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed ja nende mõju
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 peamine eesmärk on vähendada transpordivahendite ja -
süsteemi keskkonnajalajälge, et aidata saavutada kliimaeesmärgid 2050. aastaks. Selleks, et suunata
inimeste käitumist tulevikus, tuuakse välja kasutaja-maksab-põhimõte ja muu hulgas kütuste
maksustamine nende KHG eriheitmete ja energiasisalduse alusel.
Selle arengukava koostamiseks tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahvusvaheliselt
Transpordifoorumilt (ITF) aruande „Reisi- ja kaubatranspordi tulevik Eestis“, mille eesmärk oli hinnata
Eesti transpordisektorit ja anda reformisoovitusi välise vaatleja vaatenurgast.
Transpordi valdkonna stsenaariumid põhinevad Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi meetmetel, mida rahastatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse
30
https://www.emisia.com/.
31
International Transport Forum. (2020) Reisi- ja kaubatranspordi tulevik Eestis. [www] https://www.mkm.ee/media/6871/download (01.03.23).
32
Tallinna Tehnikaülikool. (2020) Liiklusuuringu juhendi ja baasprognoosi koostamine. [www] https://transpordiamet.ee/media/3125/download
(01.03.23).
33
Euroopa Keskkonnaagentuur. 2019.aasta EMEP/EEA juhis. [www] https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-2019 (01.03.23).
23
kaudu. Lisaks ajakohastati stsenaariumeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ning
Keskkonnaministeeriumilt saadud sisendi alusel. BAU ja ÕVP stsenaariumi meetmed:
Transpordi valdkonna BAU stsenaariumi meetmed:
1. Biokütuste osakaalu suurendamine transpordisektoris.
2. Elektri kasutamise soodustamine sõiduautodes.
3. Biometaani kasutamise soodustamine bussides.
4. Elektri kasutamise soodustamine bussides.
5. Biometaani kasutamise soodustamine raskeveokites.
6. Säästliku autojuhtimise edendamine.
7. Sõiduautoga sundliikumise vähendamine.
8. Linnatänavate ümberkorraldamine.
9. Mugav ja kaasaegne ühistransport.
10. Raskeveokite ajapõhine teekasutustasu.
11. Elektriautode ostutoetus.
12. KHSi direktiivi ülevõtmine ning riigisektori sõidukipargi keskkonnasõbralikuks muutmine.
13. Raudtee elektrifitseerimine.
14. Täiendatavate reisirongide soetamine.
15. Raudteeinfrastruktuuri arendamine (sh Rail Balticu ehitus).
16. Vesiniku pilootprojekt.
17. Tallinna uued trammiliinid.
18. Siseriikliku parvlaeva muutmine kliimaneutraalseks.
Transpordi valdkonna ÕVP stsenaariumi meetmed:
1. Täiendavad ruumilised ja maakasutuslikud meetmed linnades transpordi energiasäästu
suurendamiseks ja transpordisüsteemi tõhustamiseks.
2. Täiendava siseriikliku parvlaeva muutmine kliimaneutraalseks.
3. Täiendav säästliku autojuhtimise edendamine.
4. Raskeveokite läbisõidupõhine teekasutustasu kehtestamine.
5. Sõidukite rehvirõhk ja rehvide energiamärgis.
Lisainformatsioon meetmete kohta on lisatud peatükki 4 ja meetmete vormi.
Transpordi valdkonna välisõhu saasteainete heitkoguste suurem osa pärineb maanteetranspordist, mille
heitkogused vähenevad prognooside kohaselt nii BAU kui ka ÕVP stsenaariumi puhul (Joonis 3.4 Tabel
3.3). Peamine põhjus langustrendiks stsenaariumites on elektrisõidukite kasutuselevõtt ja seda
tugevdavad meetmed, millega toetatakse elektrisõidukite kasutuselevõttu. Samuti see, et alates 2035.
aastast peavad kõik uued sõiduautod vastama kriteeriumile 0 gCO2/km vastavalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusele (EÜ) nr 2019/631, mis panustab tugevalt ka välisõhu saasteainete vähendamisse.
Eeldatakse ka, et ajavahemikul 2020–2050 jäävad riigisisese lennunduse heitkogused ligikaudu samale
tasemele. Raudteetranspordist väliõhku heidetavate saasteainete heitkogused vähenevad
elektrifitseerimise meetme elluviimisel ja samuti vähenevad laevanduse heitkogused võrreldes
võrdlusaastaga tänu elektrifitseerimisele.
24
Joonis 3.4. Transpordi valdkonna õhusaasteainete heitkoguste BAU ja ÕVP stsenaarium, tuhat tonni
Tabel 3.3. Transpordi valdkonna BAU ja ÕVP prognoosid ja heitkoguste suhteline muutus võrreldes
2005. a, %
NOx NOx SO2 SO2 LOÜ LOÜ
Summaarne heide, Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes Summaarne Muutus võrreldes
kt 2005. a heide, kt 2005. a heide, kt 2005. a
BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP
2005 16,554 0,271 11,473
2020 7,498 0,027 1,161
2025 8,159 8,093 -50,7% -51,1% 0,022 0,016 -91,8% -91,8% 1,350 1,343 -76,0% -76,1%
2030 6,505 6,334 -60,7% -61,7% 0,022 0,016 -94,0% -94,1% 1,087 1,057 -80,7% -81,2%
PM2,5 PM2,5 NH3 NH3
Summaarne heide, kt Muutus võrreldes 2005. a Summaarne heide, kt Muutus võrreldes 2005. a
BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP
2005 0,716 0,204
2020 0,367 0,111
2025 0,414 0,331 -42,1% -42,6% 0,107 0,106 -47,4% -47,7%
2030 0,411 0,322 -53,7% -55,0% 0,090 0,088 -55,6% -57,0%
3.3. Tööstusprotsesside valdkond (lühikirjeldus, stsenaariumi kujunemine)
2020. aastal pärines tööstusprotsesside valdkonnast Eestis kokku 0,3% NOx, 3,9% PM2,5, 3,4% LOÜ ja
0,95% NH3 heitkogustest. Vääveldioksiidi osakaal on marginaalne. Tööstusprotsesside valdkonna
heitkoguste arvutamisel ja koondamisel kasutatakse andmeid paiksete ja hajusheiteallikate kohta.
Paiksete heiteallikate saasteainete heitkoguste andmed pärinevad iga-aastastest aruannetest, mida
esitavad keskkonnaluba võikompleksluba omavad heiteallikate valdajad (ettevõtted) välisõhu
saastamisega seotud tegevuste kohta. Hajusheiteallikate heitkogused arvutatakse Statistikaameti või
erialaliitude algandmete ja eriheidete alusel.
Tööstusprotsesside valdkonnas kajastatakse järgmisi heiteallikaid:
mineraalitööstus (tsemendi, klaasi ja lubja tootmine ning kasutamine; mineraalsete maavarade
kaevandamine ja hoiustamine; ehitus ja lammutus jne);
keemiatööstus;
metallitööstus;
25
teede asfalteerimine;
tselluloosi, paberi ja toiduainete tootmine;
puidu töötlemine;
muu tööstus.
Stsenaariumite kujunemine
Lisameetmete rakendamise vajaduse puudumisel koostati õhusaasteainete vähendamise programmi
käigus tööstusprotsesside valdkonnas ainult BAU stsenaarium (Joonis 3.5), mis põhineb eeldusel, et
trendid jätkuvad võrdlusaastast 2005 baasaastani 2020. Eeldatakse, et tööstusprotsesside valdkonnas ei
võeta tootmisnõudlust oluliselt muutvaid või parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamist puudutavaid
uusi õhusaasteainete eesmärkide täitmise poliitikasuuniseid.
Õhusaasteainete heitkogused arvutati 2019. aasta EMEP/EEA34 juhistes toodud metoodika alusel.
3.3.1. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed ja nende mõju
Arvestades tööstusprotsesside valdkonna reguleeritust tööstusheite seadusega (THS-iga) ning väikest või
marginaalset osa 2020. aasta Eesti õhusaasteainete heitkogustest ja selget õhusaasteainete heitkoguste
vähenemistrendi aastatel 1990–2020, ei ole vaja rakendada selles valdkonnas lisameetmeid. Seda toetab
ka kehtivate nõuete põhjal koostatud õhusaasteainete heitkoguste prognoos, mille alusel langustrend
jätkub (Joonis 3.5, Tabel 3.4).
34
Euroopa Keskkonnaagentuur. 2019.aasta EMEP/EEA juhis. [www] https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-2019 (01.03.23).
26
Joonis 3.5. Tööstusprotsesside valdkonna õhusaasteainete heitkoguste BAU=ÕVP stsenaarium aastani
2030, tuhat tonni
Tabel 3.4. Tööstuse valdkonna prognoosid ja heitkoguste suhteline muutus võrreldes 2005. a, %
Muutus võrreldes 2005. a
Muutus võrreldes 2005. a
Muutus võrreldes 2005. a
Muutus võrreldes 2005. a
Muutus võrreldes 2005. a
Summaarne heide, kt
Summaarne heide, kt
Summaarne heide, kt
Summaarne heide, kt
Summaarne heide, kt
PM2,5
PM2,5
LOÜ
LOÜ
NOx
NOx
NH3
NH3
SO2
SO2
BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP
2005 0,178 0,131 1,570 0,583 0,197
2020 0,067 0,0003 0,836 0,228 0,089
2025 0,067 -62,1% 0,0003 -99,8% 0,925 -41,1% 0,277 -52,6% 0,092 -53,4%
2030 0,074 -58,1% 0,0003 -99,8% 0,961 -38,8% 0,297 -49,0% 0,091 -53,8%
27
3.4. Lahustite valdkond (lühikirjeldus, stsenaariumi kujunemine)
Lahustite valdkonnas kajastatakse peamiselt LOÜ-de heitkoguseid, mis moodustasid 2020. aastal
riiklikest heitkogustest ligi 46,2%, kuid vähesel määral ka NOx, SO2, NH3 ja PM2,5 heitkoguseid
järgmistest tegevustest:
lahustite kasutamine kodumajapidamistes;
värvide kasutamine;
pinna puhastamine;
keemiline puhastus;
keemiatoodete tootmine ja töötlemine;
trükkimine;
muu lahustite kasutamine;
teiste toodete kasutamine.
Hajusallikate õhusaasteainete heitkogused arvutatakse Statistikaameti ja Eurostati algandmete alusel.
Punktallikate algandmed ja saasteainete heitkogused saadakse välisõhu heiteallikate infosüsteemi
KOTKAS ettevõtete sisestatud õhusaaste aastaaruannetest.
Õhusaasteainete heitkogused arvutati 2019. aasta EMEP/EEA35 juhistes toodud metoodika alusel.
Stsenaariumite kujunemine
Lisameetmete rakendamise vajaduse puudumisel koostati õhusaasteainete vähendamise programmi
käigus lahustite valdkonnas ainult BAU stsenaarium (Joonis 3.6) aastani 2030, mis on koostatud
eeldusel, et võrdlusaastast 2005 baasaastani 2020 jätkuvad senised suundumused. Eeldatakse, et lahustite
valdkonnas jätkub veepõhiste värvide suurema kasutamise trend – kuni 60% aastani 2030 ehk alates
2020. aastast ühetaoline veepõhiste värvide suurenemine 50%-lt kuni 60%-ni 2030. aastaks. Selles
valdkonnas ei plaanita õhusaasteainete eesmärkide täitmiseks lisameetmeid, mis piiraks
tootmisnõudlust, heidete piirväärtusi ning mittetööstuslikult kasutatavates värvides lahusti sisaldust.
3.4.1. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed ja nende mõju
Arvestades lahustite valdkonna reguleeritust THS-i, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga nr
2004/42/EÜ36, mis on Eesti õigusesse üle võetud atmosfääriõhu kaitse seadusega37, ning selget
õhusaasteainete heitkoguste vähenemise trendi aastatel 1990–2020, ei ole vajadust rakendada selles
valdkonnas uusi meetmeid. Seda toetab ka kehtivate nõuete põhjal koostatud õhusaasteainete heitkoguste
prognoos, mille kohaselt langustrend jätkub (Joonis 3.6, Tabel 3.5).
Samas on asjakohane parandada lahustite sektori õhusaasteainete inventuuris kodumajapidamistes
kasutatavate lahustite (NFR 2D3a) LOÜ-de heitkoguste arvutamismetoodikat ja võimaluse korral uurida,
kuidas saaks täpsemalt hinnata kodumajapidamistes kasutatavate lahustite LOÜ-de heitkoguseid.
35
Euroopa Keskkonnaagentuur. 2019.aasta EMEP/EEA juhis. [www] https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-2019 (01.03.23).
36
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/42/EÜ teatavates värvides ja lakkides ning sõidukite lõppviimistlustoodete orgaanilistes lahustites
kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta ja millega muudetakse direktiivi 1999/13/EÜ. [www]
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32004L0042&from=EN. (03.03.2023).
37
Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 22.12.2018, 7. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/A%C3%95KS (03.03.2023).
28
Tabel 3.5. Lahustite valdkonna prognoosid ja heitkoguste suhteline muutus võrreldes 2005. a, %
Muutus võrreldes 2005.a
Muutus võrreldes 2005.a
Muutus võrreldes 2005.
Muutus võrreldes 2005.
Muutus võrreldes 2005.
Summaarne heide, kt
Summaarne heide, kt
Summaarne heide, kt
Summaarne heide, kt
Summaarne heide, kt
PM2,5
PM2,5
LOÜ
LOÜ
NOx
NOx
NH3
NH3
SO2
SO2
a
a
a
BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP
2005 0,005 0,001 8,424 0,097 0,021
2020 0,003 0,0003 11,268 0,045 0,008
2025 0,003 -42,8% 0,001 35,5% 8,664 2,8% 0,052 -46,6% 0,008 -60,1%
2030 0,003 -46,4% 0,001 44,8% 8,531 1,3% 0,050 -48,6% 0,008 -60,4%
Joonis 3.6. Lahustite valdkonna õhusaasteainete heitkoguste BAU=ÕVP stsenaarium aastani 2030, tuhat
tonni
29
3.5. Põllumajanduse valdkond (lühikirjeldus, stsenaariumi kujunemine)
Põllumajanduse valdkonnast pärinev NH3-heide moodustab õhusaasteainete riiklikust koguheitest ligi
93,1%. Teiste põllumajandusest pärinevate saasteainete heite osakaal koguheitest oli 2020. aastal
tunduvalt väiksem: NOx – 10,6%, MM-LOÜ-d – 19,4%, PM2,5 – 1,8%.
Põllumajandusvaldkonnas hinnatakse õhusaasteainete heitkoguseid järgmiste alamvaldkondade alusel:
• põllumajandusloomade ja- lindude koguarv;
• põllumajandusloomade sõnniku käitlus, sh sõnniku laotamine, ja karjatamine;
• mineraalväetiste kasutamine;
• reoveesette ja muude orgaaniliste väetiste, sh komposti kasutamine;
• maaharimine ehk mullaharimine.
Õhusaasteainete heitkogused arvutati 2019. aasta EMEP/EEA38 juhistes toodud metoodika alusel.
Stsenaariumite kujunemine
Põllumajandusvaldkonna suuniste mõju hindamiseks õhuheidetele on koostatud baasstsenaarium (BAU)
ja lisameetmetega stsenaarium (ÕVP). Mõjuanalüüsides kasutatud põllumajanduslikku toodangut
(loomade ja -lindude koguarv, piimalehmade toodangutase) kirjeldavad eeldused on BAU-s ja ÕVP-s
võrdsed. ÕVP stsenaarium erineb BAU stsenaariumist NH3 leevendamismeetme „sõnnikukäitluse
parendamine“ rakendamise poolest. Eelmainitust tulenevalt säilib ÕVP stsenaariumis BAU
stsenaariumile prognoositud toodangumaht, kuid ÕVP stsenaariumis on arvestatud, et tehnoloogilise
arengu tulemusel õhusaaste heitkogus toodanguühiku kohta ja sellest tulenevalt ka koguheide väheneb.
BAU ja ÕVP stsenaariumis kasvab aluseelduste kohaselt põllumajandussaaduste toodang (loomade arv,
piima- ja põllukultuuride toodang) ja selle põhjal on prognoositud ka väetiste kasutamise kasvu. BAU
stsenaariumi prognoosides eeldatakse, et sõnnikukäitlussüsteemide (loomapidamishoones, sõnniku
ladustamisel ja -laotamisel) proportsionaalne jaotus ei muutu. ÕVP stsenaariumi prognoosides
eeldatakse aga eeskätt ammoniaagi heitkogust vähendavate tehnoloogiate suuremat osatähtsust kõikides
nimetatud kategooriates. Mõlema stsenaariumi puhul eeldatakse ka mõningast põllumajandusmaa
pindala suurenemist.
Nii BAU kui ka ÕVP stsenaariumis prognoositakse 2030. aastaks veiste, ja lammaste ning kitsede arvu
suurenemist vastavalt 9,5%ja 48,7%, kuid sigade arvu vähenemist 3,8% võrra võrreldes 2020. aastaga.
Keskmiseks piimatoodanguks lehma kohta prognoositakse 2030. aastaks 11 044 kg aastas (2020. aastal
9943 kg). Loomade arvu kasvust tingituna suurenevad ammoniaagi heitkogused nii
loomapidamishoonetest, sõnnikuhoidlatest, laotamisel kui ka karjatamisel. NH3-heite kasvus mängib
rolli ka suurenev mineraal-, looma- ja linnusõnniku kui orgaanilise väetise kasutus. Samuti
prognoositakse teiste orgaaniliste väetiste (kompost, reoveesete) kasutamise suurenemist võrreldes 2020.
aasta tasemega. BAU stsenaariumis ei ole 2020. aastaga võrreldes eeldatud uusi tehnoloogilisi arendusi
laudahoonetes, sõnniku ladustamisel ega väetiste laotamisel (olemasolevate tehnoloogiate osakaal on
prognoosides samas proportsioonis), mis võiksid täiendavalt NH3 heitkoguste kasvu piirata.
ÕVP stsenaariumi prognoosides kasutatud põllumajandusloomade arv, piimatoodangu näitajad ning
orgaaniliste ja mineraalväetiste kogused on samad, kui BAU stsenaariumis. Põllumajandustoodangu
suurenemisel suudetakse NH3 riiklik vähendamiseesmärk aastatel 2020–2030 saavutada juhul, kui
suureneb NH3-heidet vähendavate (eeskätt tehnoloogilisete) meetmete rakendamine. ÕVP stsenaariumis
eeldatakse, et võrreldes BAU stsenaariumiga kasvab loomapidamishoones ammoniaagi heitkogust
vähendavate sõnnikukoristustehnooloogiate kasutamise osakaal. Sigalates näiteks sõnniku jahutamine
sõnnikukanalis. Samuti eeldatakse, et mõnevõrra suureneb vedelsõnniku ladustamine
38
Euroopa Keskkonnaagentuur. 2019.aasta EMEP/EEA juhis. [www] https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-2019 (01.03.23).
30
telk/betoonkatusega hoidlates või kinnistes teras- või plastmahutites ning vedelsõnniku ladustamine
laguuntüüpi hoidlates jätkuvalt väheneb Tahesõnniku kontekstis eeldatakse katusega hoidalte
osatähtsuse kasvu. Eeldatakse, et vedelsõnniku laotamisel kasutatakse järjest rohkem sisestuslaotust
(avatud või suletud lõhega injektor- ja segamislaotus), ning teiste vedelsõnniku laotusviiside ning
tahesõnniku laotamisel viiakse väetis võimalikult kiiresti mulda. Mineraalväetiste kasutamisest tekkinud
NH3 heitkoguste vähendamiseks kasutatakse üha enam kombikülvikuid või viiakse väetis pärast
laotamist võimalikult kiiresti kultiveerimisega mulda.
3.5.1. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed ja nende mõju
Põllumajandussektori arengut ja meetmete rakendamist reguleerivad peamiselt ühise
põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2023–2027 (kinnitatud 11.11.2022) ja põllumajanduse ja
kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030). Lisaks on mõned meetmed Eesti maaelu
arengukavast 2014–2020 (MAK 2014–2020, Maaeluministeerium, 2014), mis on endiselt kohaldatavad,
kuna meetmete rakendamise rahastamine kestab 2023. ja/või 2024. aastani. Õhusaaste- või kompleksloa
reguleerimine mõjutab prognoose läbi õhusaasteainete inventuuri baasaasta ja/või baasperioodi.
Selleks, et täita asjakohaseid õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikke kohustusi, tuleb
rakendada lisameetmeid. ÕVP stsenaariumi meetme valikul lähtuti õhusaasteainete vähendamise
eesmärkidest ning arvestati olemasolevate nõuete (sh NEC-direktiivi nõuete), arengukavade ja
alusuuringutega.
Põllumajanduse valdkonna BAU stsenaariumi meetmed:
1. Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede ning selle alameetmed (piirkondlik veekaitsetoetus,
piirkondlik mullakaitse toetus, keskkonnasõbraliku aianduse toetamine, kohalikku sorti taimede
kasvamise toetus, poollooduslike koosluste hooldamise toetus).
2. Mahepõllumajandus.
3. Teadmussiire ja teavitus.
4. Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte juhtimis- ja asendusteenused.
5. Kliima- ja keskkonnakava: mahepõllumajanduse ökokava.
6. Kliima- ja keskkonnakava: ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal.
7. Mulla- ja veekaitsetoetus.
8. Loomade heaolu toetus.
9. Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus.
10. Nõuandetoetus.
11. Minimaalne taimkate, et vältida katmata mulda kõige kriitilisematel perioodidel.
12. Auditid suuremates põllumajandusettevõtetes.
13. Uuringud ja pilootprojektid
14. Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine (koos lisatoetustega: vahekultuuride
kasvatamine, happeliste muldade lupjamine)
15. Investeeringud bioressursside väärindamisse
16. Mineraalväetiste asendamine orgaaniliste väetistega
Põllumajanduse valdkonna ÕVP stsenaariumi meetmed:
17. Sõnnikukäitluse parendamine
NH3 heitkoguseid põllumajanduse sektoris vähendab sõnnikukäitluse parandamise meede, mille täpsem
info on peatükis 4 ja meetmete vormis.
Joonisel 3.7 on esitatud põllumajanduse valdkonna sõnnikukäitluse ja maaharimise alamsektori NH3 ja
PM2,5 BAU ja ÕVP stsenaariumite heitkoguste prognoosid aastateks 2021–2030 ja baasaasta 2020.
31
Tabelis 3.6 on esitatud põllumajandusvaldkonna stsenaariumite 2025. ja 2030. aasta NH3 ja PM2,5
prognooside suhtelised erinevused võrreldes 2005. aastaga.
Joonis 3.7. Põllumajanduse valdkonna heite prognoosid BAU ja ÕVP stsenaariumites, tuhat tonni39
Tabel 3.6. Põllumajanduse valdkonna BAU ja ÕVP prognoosid ja heitkoguste suhteline muutus
võrreldes 2005. a, %
NH3 PM2,5 PM2,5
NH3 Summarne heide, kt Muutus võrreldes 2005. Summaarne Muutus võrreldes
aastaga, % heide, kt 2005. aastaga, %
BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP BAU ÕVP
2005 8,753 0,099
2020 8,712 0,108
2025 8,731 8,788 0,4% 0,4% 0,109 0,109 10,4% 10,4%
2030 8,993 9,106 4,0% 4,0% 0,112 0,112 14,0% 14,0%
Nii BAU kui ka ÕVP stsenaariumis on võrreldes 2020. baasaastaga prognoositud 2025. ja 2030. aastaks
NH3 heitkoguste suurenemine, mille peamiseks põhjuseks on eeldatav põllumajandustoodangu ja
mineraalväetiste kasutamise kasv. ÕVP stsenaariumi korral eeldatakse NH3-heidet vähendavate
(tehnoloogiliste) meetmete suuremas mahus rakendamist, et saavutada NH3 eesmärgi täitmine.
3.6. Jäätmete valdkond (lühikirjeldus, stsenaariumi kujunemine)
Jäätmete valdkonnast pärinev heide on võrreldes teiste sektorite heitkogustega marginaalne. Kõige
suurem osa jäätmesektori 2020. aastal õhusaasteainete riiklikust koguheitest oli LOÜ-del – 0,90% ja
PM2,5 – 0,82%. Teiste saasteainete 2020. aasta heitkoguse osakaal koguheitest oli NOx – 0,17%, NH3 –
0,50% ja SO2 – 0,12%.
39
Prognoosid arvestavad A. Kaasiku (EMÜ) 2018.a uuringut „Loomakasvatusest eralduvate saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine
ja heite vähendamistehnoloogiate kaardistamine“. [www]
https://www.envir.ee/sites/default/files/nh3_eriheite_ja_sonnikukaitlustehnoloogiate_ajaloolise_ulevaate_lopparuanne_0.pdf. (19.03.2019).
32
Jäätmete valdkonnas hinnatakse õhusaasteainete heitkoguseid järgmiste alamvaldkondade alusel:
ladestamine
komposti tootmine
anaeroobne kääritamine biogaasi rajatistes
tööstusjäätmete põletamine
ohtlike jäätmete põletamine
jäätmete lahtine põletamine
olmereovee käitlemine
tööstusreovee käitlemine
muu jäätmekäitlus
kremeerimine
Õhusaasteainete heitkogused arvutati 2019. aasta EMEP/EEA40 juhistes toodud metoodika alusel.
Stsenaariumite kujunemine
Lisameetmete rakendamise vajaduse puudumisel koostati õhusaasteainete vähendamise programmi
käigus jäätmete valdkonnas ainult BAU stsenaarium (Joonis 3.8), mis põhineb eeldusel, et trendid
jätkuvad võrdlusaastast 2005 baasaastani 2020.
3.6.1. Õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed ja nende mõju
2021. aasta alguses algatas keskkonnaminister „Riigi jäätmekava 2022–2028“41 koostamise, mis valmib
2023. aasta esimeses pooles. Jäätmekava 2022–2028 visioon on jäätmetekke vältimine. Tooted
kasutatakse uuesti ja parandatakse, tekkinud jäätmed kogutakse liigiti, mis on osa igapäevasest
käitumisest. Visiooni toetab kasutajasõbralik, tõhus, läbipaistev, toimiv ja uuenduslik
jäätmehooldussüsteem, mis põhineb jäätmehierarhial. Samuti luuakse uut väärtust jäätmetest kui
toorainest.
Jäätmekava 2022–2028 põhineb kolmel strateegilisel eesmärgil:
1) kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine;
2) ohutu materjaliringluse suurendamine;
3) jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna.
„Ringmajanduse valge raamat“42 koondab ministeeriumite ja huvirühmade visiooni, ringmajanduse
aluspõhimõtteid ja arengusuundi, millest lähtutakse edasistes tegevustes. Dokument toetab erinevaid
osalisi, et ringmajandus oleks läbiv raamistik planeerimises, tarbimises, tootmises, poliitikas, elustiilis,
kultuuris ja väärtushinnangutes. Valgele raamatule järgneb ringmajanduse tegevuste kava, milles
tuuakse välja eri valdkondade tegevused ja mõõdikuid.
Jäätmevaldkonna BAU=ÕVP meetmed:
1) Ladestatavate biolagunevate jäätmete koguse protsendiline piiramine ja jäätmematerjalide
korduskasutusse ja ringlusse võtmise mahu suurendamine.
2) Jäätmetekke ennetamise ja vähendamise propageerimine, sh jäätmete ohtlikkuse vähendamine.
3) Jäätmetest tingitud keskkonnaohtude vähendamine, seire ja järelvalve tõhustamine.
4) Ohutu materjaliringluse suurendamine.
40
Euroopa Keskkonnaagentuur. 2019.aasta EMEP/EEA juhis. [www] https://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-guidebook-2019 (01.03.23).
41
Riigi jäätmekava 2022-2028 [www] https://envir.ee/j%C3%A4%C3%A4tmekavaksh.
42
Ringmajanduse valge raamat [www] https://ringmajandus.envir.ee/sites/default/files/2022-10/Ringmajandus%20valge%20raamat%20%282%29.pdf.
33
Lisainformatsioon meetmete kohta on lisatud peatükki 4 ja meetmete vormi.
Kõige suurem osa NOx heitkoguses on ohtlike jäätmete ja tööstusjäätmete põletamisel. Summaarselt on
prognoositud heitkoguse vähenemist olmejäätmete lahtiselt põletamise lõpetamisest. Kõige suurem osa
SO2 heitkoguses on tööstusjäätmete põletamise alamkategoorial, mille prognoosimisel on kasutatud
ajaloolist andmete aegrida, kuna heitkogus on aegreas kõikuv. LOÜ-de heitkoguse prognooside kõige
suurem osa on ladestamise ja olmereovee käitlemise kategooriatel. Heitkoguse vähenemine tuleb
suuremast jäätmete taaskasutamisest ning kanaliseerituse suurenemisest. Seevastu suurenevad komposti
kategooria heitkogused. PM2,5 heitkoguste prognoosid tulenevad peaasjalikult muust jäätmekäitlusest
(põlengud), mis on prognoositud jääma samale tasemele. NH3 heitkoguste mõningane tõusev trend on
seotud biolagunevate jäätmete kompostimise suurenemisega Tabel 3.7.
Joonis 3.8. Jäätmevaldkonna heite prognoosid BAU ja ÕVP stsenaariumites, tuhat tonni
Tabel 3.7. Jäätmevaldkonna BAU=ÕVP prognoosid ja heitkoguste suhteline muutus võrreldes 2005. a,
%
Summaarne heide, kt
Summaarne heide, kt
Summaarne heide, kt
Summaarne heide, kt
Summaarne heide, kt
Muutus võrreldes
Muutus võrreldes
Muutus võrreldes
Muutus võrreldes
Muutus võrreldes
2005. a
2005. a
2005. a
2005. a
2005. a
PM2,5
PM2,5
LOÜ
LOÜ
NOx
NOx
NH3
NH3
SO2
SO2
BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP BAU = ÕVP
2005 0,019 0,005 0,352 0,170 0,022
2020 0,040 0,014 0,220 0,048 0,047
2025 0,035 91,1% 0,036 602,3% 0,165 -53,1% 0,048 -71,8% 0,051 128,8%
2030 0,031 66,0% 0,036 591,5% 0,141 -60,0% 0,048 -71,8% 0,059 161,7%
34
4. Ajakohastatud õhusaasteainete vähendamise programmi poliitikasuundade ja meetmete lisainfo
Meetme nimetus 2019. aasta Meetme nimetus 2023. aasta
Meetme nimetuse Eesmärk ja/või Õhusaaste- Rakenda-
Nr õhusaasteainete vähendamise õhusaasteainete vähendamise Meetme liik Staatus Elluviiv üksus
tõlge mõjutatav tegevus aine mise aasta
programmis programmi ajakohastamisel
Ammoniaagijuhendi
1 ei ole eraldi meetmena käsitletud
koostamine
Ammoniumkarbonaatväetiste
2 ei ole eraldi meetmena käsitletud
kasutamise keelustamine
3 Linnade parkimispoliitika ei ole eraldi meetmena käsitletud
4 Kergliikluse arendamine ei ole eraldi meetmena käsitletud
5 Autode kooskasutus ei ole eraldi meetmena käsitletud
6 Kaugtöö ja e-teenused ei ole eraldi meetmena käsitletud
Elektrienergia varustamine
Meetme eesmärk on
Support for renewable suurendada
Taastuvenergia toetus ning toetus
and efficient CHP- energiatootmist NOx; SO2;
1 tõhusaks soojuse ja elektri Majanduslik Rakendatud 2007 Elering
based electricity taastuvatest LOÜ; PM2,5
koostootmiseks*
production* energiaallikatest ja
edendada koostootmist.
Meetme eesmärk on
suurendada
Elektritootmises tuuleenergia Tuuleparkidesse tehtavate Investment support NOx; SO2;
2 energiatootmist Majanduslik Rakendatud 2010 MKM
laiem kasutuselevõtt investeeringute toetus* for wind parks* LOÜ; PM2,5
taastuvatest
energiaallikatest.
Meetme eesmärk on
suurendada
energiatootmist
taastuvatest
Renewable energy
Taastuvenergia toetus läbi energiaallikatest.
support through NOx; SO2;
3 vähempakkumiste oksjoni Taastuvenergia tootmise Majanduslik Rakendatud 2019 Elering
underbidding auctions LOÜ; PM2,5
(tehnoloogia neutraalne)* toetust reguleerib
(technology neutral)*
elektrituruseadus
(tehnoloogiliselt
neutraalne
vähempakkumine).
Meetme eesmärk on
Increasing the share
suurendada
Päikeseenergia osakaalu of solar energy in NOx; SO2;
4 elektritootmist läbi Majanduslik Rakendatud 2019 MKM
suurendamine elektritootmises* electricity LOÜ; PM2,5
päikeseenergia tootmise
generation*
osakaalu suurendamise.
Meetme nimetus 2019. aasta Meetme nimetus 2023. aasta
Meetme nimetuse Eesmärk ja/või Õhusaaste- Rakenda-
Nr õhusaasteainete vähendamise õhusaasteainete vähendamise Meetme liik Staatus Elluviiv üksus
tõlge mõjutatav tegevus aine mise aasta
programmis programmi ajakohastamisel
Meetme eesmärk on
suurendada energia
tootmist taastuvatest
energiaallikatest.
Ligikaudu 2/3
planeeritava
elektrivarustussüsteemi
Introduction of
elektrienergiast
Taastuvenergia kasutuselevõtt renewable energy in
toodetakse taastuvatel NOx; SO2;
5 väikesaartel paiknevates PPA maritime surveillance Majanduslik Vastu võetud 2021 SiM
energiaallikatel PM2,5
mereseire radarjaamades* radar stations on
põhinevate
small islands*
tootmisseadmetega.
Süsteem peab olema
täisautomaatne ja
töötama häireteta, seega
kuulub süsteemi ka
akupangaga
diiselgeneraator.
Taastuvenergia tootmise
toetamine
Renewable energy
tehnoloogiaspetsiifiliste
Taastuvenergia toetus läbi support through
vähempakkumiste NOx; SO2;
6 vähempakkumiste oksjoni underbidding auctions Majanduslik Vastu võetud 2023 Elering
kaudu. Energiatootmise LOÜ; PM2,5
(tehnoloogia spetsiifiline)* (technology
suurendamine
specific)*
taastuvatest
energiaallikatest.
Energiamaksud (aktsiis
ja käibemaks) on
kehtestatud elektrile,
NOx; SO2;
Energy tax measures soojusele, maagaasile,
7 Energia maksumeetmed* LOÜ; PM2,5; Maksundus Rakendatud 1995 MTA
bensiinile, diislile,
NH3
erimärgistatud diislile.
Lisaks rakendatakse
taastuvenergia tasu.
Kohustus tuleneb
NOx; SO2;
Obligation to read Elektrisüsteemi Elering, MKM,
8 Elektri kauglugemise kohustus LOÜ; PM2,5; Regulatiivne Rakendatud 2013
electricity remotely* toimimise TTJA
NH3
võrgueeskirjast
KIKil ja
Keskkonnaministeerium
Green technology NOx; SO2;
Rohetehnoloogia il on käivitamisel taaste- Teadus,
9 investment program LOÜ; PM2,5; Vastu võetud 2022 KIK
investeerimisprogramm (NIP) ja vastupidavusrahastust majandus
(NIP) NH3
(RRF) toetusskeem
rohetehnoloogia
Meetme nimetus 2019. aasta Meetme nimetus 2023. aasta
Meetme nimetuse Eesmärk ja/või Õhusaaste- Rakenda-
Nr õhusaasteainete vähendamise õhusaasteainete vähendamise Meetme liik Staatus Elluviiv üksus
tõlge mõjutatav tegevus aine mise aasta
programmis programmi ajakohastamisel
iduettevõtetele. See
koosneb kahest osast:
1) arengukiirendite
programmist viies
fookusvaldkonnas
2) iduettevõtetele
mõeldud taotlusvoorust
toetamaks prototüüpide
arendamist ja
tehnoloogiate
piloteerimist.
Encouraging the NOx; SO2;
Biometaani kasutuselevõtu Biometaani tootmise ja
10 introduction of LOÜ; PM2,5; Majanduslik Vastu võetud 2021 MKM
soodustamine (NIP) tarbimise soodustamine
biomethane (NIP) NH3
Promoting the
Vesinikutehnoloogiate NOx; SO2;
Vesiniku terviktehnoloogiate deployment of
11 kasutuselevõtu LOÜ; PM2,5; Majanduslik Vastu võetud 2030 MKM
kasutuselevõtu edendamine (NIP) complete hydrogen
edendamine NH3
technologies (NIP)
Meetme elluviimise
tulemusena suureneb
Electricity grid
Eesti elektrisüsteemi
Elektrivõrgu tugevdamise reinforcement
võimekus
programm taastuvenergia program to increase NOx; SO2;
taastuvenergia
12 tootmisvõimekuse tõstmiseks ning renewable energy LOÜ; PM2,5; Majanduslik Vastu võetud 2021 MKM
kasutuselevõtuks ning
kliimamuutustega kohanemiseks production capacity NH3
elektrisüsteemi
(NIP) and adaptation to
lisanduvad uued
climate change (NIP)
taastuvenergia
tootmisvõimsused.
Pilootprogramm toetab
meetmeid
taastuvenergia
kasutuselevõtu
suurendamiseks, NOx; SO2;
Energia salvestuse pilootprogramm Energy storage pilot
13 võimaldades LOÜ; PM2,5; Majanduslik Vastu võetud 2021 MKM
(NIP) program (NIP)
soojussalvestite NH3
kasutuselevõttu, et
vähendada nõudlust
fossiilkütuste järele
tippkoormuse ajal.
Meetme eesmärk on
The acquisition of air toetada tuuleenergeetika
NOx; SO2;
Õhuseireradarite soetamine surveillance radars arengut radarite ja
14 LOÜ; PM2,5; Majanduslik Rakendatud 2019 MKM
tuuleparkide arendamiseks (NIP) for the development muude kompenseerivate
NH3
of wind farms (NIP) meetmete rakendamise
kaudu, et soodustada
Meetme nimetus 2019. aasta Meetme nimetus 2023. aasta
Meetme nimetuse Eesmärk ja/või Õhusaaste- Rakenda-
Nr õhusaasteainete vähendamise õhusaasteainete vähendamise Meetme liik Staatus Elluviiv üksus
tõlge mõjutatav tegevus aine mise aasta
programmis programmi ajakohastamisel
taastuvenergia arengut
Eestis. Vabastada
maismaa- ja
tuuleparkide alad
kõrgus- ja
riigikaitsepiirangutest,
mis võimaldavad
tuuleparke rajada.
Soojusenergia tootmine
Meetme eesmärk on
vähendada energia
lõpptarbimist. Meetme
raames asendatakse
Construction of local
Lokaalsete küttelahenduste ebaefektiivne kaugküte
heating solutions NOx; SO2;
1 ehitamine kaugküttelahenduste lokaalküttega Majanduslik Rakendatud 2017 MKM
instead of district LOÜ; PM2,5
asemele* tingimusel, et
heating solution*
kaugkütteettevõtja
jätkab teenuse osutamist
lokaalküttelahenduse
kaudu.
Amortiseerunud ja
Renovation of ebaefektiivse
Amortiseerunud ja ebaefektiivse depreciated and soojustorustiku NOx; SO2;
2 Soojuse tootmine ja jaotamine Majanduslik Rakendatud 2016 KIK
soojustorustiku renoveerimine* inefficient heat renoveerimine ja/või LOÜ; PM2,5
pipelines* uue soojustorustiku
ehitamine.
Kaugküttekatelde NOx; SO2;
Renovation of district
Kaugküttekatelde renoveerimine ja renoveerimine ja/või LOÜ; PM2,5
3 heating boilers and Majanduslik Rakendatud 2016 MKM
kütuse vahetus* ehitamine ja kütuse
fuel change*
vahetus.
Meetme eesmärk on
asendada kohalikud
Väikeelamute taastuvenergia Oil boiler ebaefektiivsed
NOx; SO2;
4 kasutuselevõtu ja küttesüsteemide replacement fossiilkütusel töötavad Majanduslik Rakendatud 2014 KIK
LOÜ; PM2,5
uuendamise toetus* programme* küttesüsteemid tõhusate
kaasaegsete
süsteemidega.
Amortiseerunud ja
Additional renovation ebaefektiivse
Amortiseerunud ja ebaefektiivse
of depreciated and soojustorustiku täiendav NOx; SO2;
5 soojustorustiku täiendav Majanduslik Kavandatud 2028 MKM
inefficient heat renoveerimine ja/või LOÜ; PM2,5
renoveerimine
pipelines uue soojustorustiku
ehitamine.
Meetme nimetus 2019. aasta Meetme nimetus 2023. aasta
Meetme nimetuse Eesmärk ja/või Õhusaaste- Rakenda-
Nr õhusaasteainete vähendamise õhusaasteainete vähendamise Meetme liik Staatus Elluviiv üksus
tõlge mõjutatav tegevus aine mise aasta
programmis programmi ajakohastamisel
Additional renovation Kaugküttekatelde
Kaugküttekatelde täiendav of district heating renoveerimine ja/või NOx; SO2;
6 Majanduslik Kavandatud 2028 KIK
renoveerimine ja kütuse vahetus boilers and fuel ehitamine ja kütuse LOÜ; PM2,5
change vahetus.
Ebaefektiivse kaugkütte
täiendav asendamine
Additional
lokaalküttega,
Lokaalsete küttelahenduste täiendav construction of local
tingimusel et NOx; SO2;
7 ehitamine kaugküttelahenduste heating solutions Majanduslik Kavandatud 2025 KIK
kaugkütteettevõtja LOÜ; PM2,5
asemele instead of district
jätkab teenuse osutamist
heating solution
lokaalküttelahenduse
kaudu.
Energia tarbimine – töötlev tööstus ja ehitus
Teadlikkuse tõstmine NOx; SO2;
Support for energy- energia- ja LOÜ; PM2,5;
Energia- ja ressursiauditite
1 and resource audits in ressursikasutuse NH3 Majanduslik Rakendatud 2016 KIK
toetamine tööstusettevõtetes*
industries* tõhusust töötlevas
tööstuses.
Energia- ja NOx; SO2;
ressursikasutuse LOÜ; PM2,5;
Energy and resource
Energia- ja ressursitõhusus tõhususe NH3
2 efficiency in Majanduslik Rakendatud 2016 KIK
ettevõtetes* investeeringute
industries*
toetamine töötlevas
tööstuses.
Energia tarbimine – muud sektorid (äri-/avalik ja elamusektor)
Meetme eesmärk on
parendada avaliku
sektori hoonete
Energy efficiency in
Kohalike omavalitsuste hoonete energiatõhusust, toetada NOx; SO2;
1 local government Majanduslik Rakendatud 2020 RTK
rekonstrueerimine * taastuvenergia LOÜ; PM2,5
buildings*
kasutamist ning
vähendada üldisi
küttekulusid.
Meetme eesmärk on
parendada keskvalitsuse
sektori hoonete
Energy efficiency in
Keskvalitsuse hoonete energiatõhusust, toetada NOx; SO2;
2 central government Majanduslik Rakendatud 2019 RTK
rekonstrueerimine* taastuvenergia LOÜ; PM2,5
buildings*
kasutamist ning
vähendada üldisi
küttekulusid.
Meetme eesmärk on
Arrangement of the toetada uute koolide NOx; SO2;
3 Põhikoolivõrgu korrastamine* Majanduslik Rakendatud 2018 RTK
basic school network* ehitamist vanade LOÜ; PM2,5
asemele või vanade
Meetme nimetus 2019. aasta Meetme nimetus 2023. aasta
Meetme nimetuse Eesmärk ja/või Õhusaaste- Rakenda-
Nr õhusaasteainete vähendamise õhusaasteainete vähendamise Meetme liik Staatus Elluviiv üksus
tõlge mõjutatav tegevus aine mise aasta
programmis programmi ajakohastamisel
koolihoonete täielikku
renoveerimist.
Meetme eesmärk on
toetada uute
gümnaasiumite
Arrangement of the NOx; SO2;
4 Gümnaasiumivõrgu korrastamine* ehitamist vanade Majanduslik Rakendatud 2018 RTK
gymnasium network* LOÜ; PM2,5
asemele või vanade
gümnaasiumihoonete
täielikku renoveerimist.
Meetme eesmärk on
toetada uute
hoolekandeasutuste
Reorganisation of
Erihoolekandeasutuste ehitamist vanade NOx; SO2;
5 special care Majanduslik Rakendatud 2017 RTK
reorganiseerimine* asemele või vanade LOÜ; PM2,5
institutions*
hoolekandeasutuse
hoonete täielikku
renoveerimist.
Institutional Meetme eesmärk on
development toetada teadus- ja
Institutsionaalne arendusprogramm
programme for R&D arendusasutuste ning NOx; SO2;
6 teadus- ja arendusasutustele ja Majanduslik Rakendatud 2016 RTK
institutions and higher koolide uute hoonete LOÜ; PM2,5
kõrgkoolidele*
education ehitamist ja
institutions* ümberehitamist.
Meetme eesmärk on
toetada uute
tervisekeskuste NOx; SO2;
Modernisation of
7 Tervisekeskuste kaasajastamine* ehitamist vanade LOÜ; PM2,5; Majanduslik Rakendatud 2016 RTK
health centres*
asemele või vanade NH3
tervisekeskuste
täielikku renoveerimist.
New childcare and Meetme eesmärk on
Uue lapsehoiu ja alushariduse NOx; SO2;
8 pre-primary education toetada lasteasutuste Majanduslik Rakendatud 2016 RTK
infrastruktuuri loomine* LOÜ; PM2,5
infrastructure* hoonete renoveerimist.
Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja Meetme eesmärk on
Kindergarten NOx; SO2;
9 taastuvenergia kasutuse toetada lasteaedade Majanduslik Rakendatud 2017 KIK
renovation* LOÜ; PM2,5
edendamine* hoonete renoveerimist.
Meetme eesmärk on
suurendada
korterelamute
Supporting the energiatõhusust ja
Korterelamute rekonstrueerimise NOx; SO2;
10 Hoonete renoveerimine reconstruction of parandada nende Majanduslik Rakendatud 2015 KredEx
toetamine LOÜ; PM2,5
apartment buildings* sisekliimat. Kõiki
investeeringuid arvesse
võttes on eesmärk
rekonstrueerida
Meetme nimetus 2019. aasta Meetme nimetus 2023. aasta
Meetme nimetuse Eesmärk ja/või Õhusaaste- Rakenda-
Nr õhusaasteainete vähendamise õhusaasteainete vähendamise Meetme liik Staatus Elluviiv üksus
tõlge mõjutatav tegevus aine mise aasta
programmis programmi ajakohastamisel
hinnanguliselt 3,2
miljonit m2 netopinna
suuruses korterelamuid.
Meetme eesmärk on
toetada väikeelamute
täielikku
rekonstrueerimist ja
vähendada
väikeelamute
energiatarbimist.
Eesmärk on
Supporting the rekonstrueerida 80
Eramute rekonstrueerimise NOx; SO2;
11 reconstruction of väikeelamut. Majanduslik Rakendatud 2015 KredEx
toetamine* LOÜ; PM2,5
small houses* Väikeelamutesse
tehtavate
investeeringutega
toetatakse
hinnanguliselt 13 000
m2 netopinna
energiatõhusaks
muutmist ja
rekonstrueerimist.
Programmi eesmärk on
tänavavalgustuse
Street lighting
infrastruktuuri
Investeeringud tänavavalgustuse reconstruction NOx; SO2;
12 renoveerimise teel Majanduslik Rakendatud 2007 KIK
rekonstrueerimisprogrammi* programme LOÜ; PM2,5
vähendada
investments*
tänavavalgustuse
elektrienergia kasutust.
Meetme eesmärk on
Supporting the
toetada mitteeluhoonete
Erasektori mitteeluhoonete reconstruction of non- NOx; SO2;
13 täielikku Majanduslik Kavandatud 2025 MKM
rekonstrueerimise toetamine residential buildings LOÜ; PM2,5
rekonstrueerimist
in the private sector
aastaks 2050.
Meetme eesmärk on
toetada kohalike
Täiendav kohalike omavalitsuste Reconstruction of omavalitsuste hoonete NOx; SO2;
14 Majanduslik Kavandatud 2025 MKM
hoonete rekonstrueerimine municipal building täielikku LOÜ; PM2,5
rekonstrueerimist
aastaks 2050.
Meetme eesmärk on NOx; SO2;
Reconstruction of toetada keskvalitsuse LOÜ; PM2,5
Täiendav keskvalitsuse hoonete
15 central government hoonete täielikku Majanduslik Kavandatud 2025 MKM
rekonstrueerimine
buildings rekonstrueerimist
aastaks 2050.
Meetme nimetus 2019. aasta Meetme nimetus 2023. aasta
Meetme nimetuse Eesmärk ja/või Õhusaaste- Rakenda-
Nr õhusaasteainete vähendamise õhusaasteainete vähendamise Meetme liik Staatus Elluviiv üksus
tõlge mõjutatav tegevus aine mise aasta
programmis programmi ajakohastamisel
Meetme eesmärk on NOx; SO2;
Additional täiendavalt toetada LOÜ; PM2,5
Täiendav kortereramute
16 reconstruction of korterelamute täielikku Majanduslik Kavandatud 2025 MKM
rekonstrueerimise toetamine
apartment building rekonstrueerimist
aastaks 2050.
Meetme eesmärk on NOx; SO2;
Additional täiendavalt toetada LOÜ; PM2,5
Täiendav eramute rekonstrueerimise
17 reconstruction of väikeelamute täielikku Majanduslik Kavandatud 2025 MKM
toetamine
private houses rekonstrueerimist
aastaks 2050.
Meetme eesmärk on NOx; SO2;
Investments into
kaasaegse tehnoloogia LOÜ; PM2,5;
Investeeringud kasvuhoonete ja energy saving of
kasutuselevõtu abil NH3
köögiviljade laohoonete greenhouses and
18 suurendada Majanduslik Kavandatud 2025 PRIA
energiasäästu ja taastuvenergia vegetable warehouses
põllumajanudssektori
kasutuselevõtuks and dissemination of
taastuvenergia osakaalu
renewable energy
ja energiasäästu.
Meetme eesmärk on
suurendada ettevõtete
energiasäästu ja
ressursitootlikkust
Support for making säästvate tehnoloogiate
the processing of ja lahenduste
Kalalaeva energiatõhususe
fishery and kasutuselevõtu kaudu, NOx; SO2;
19 parendamise ja kliimamuutuste Majanduslik Rakendatud 2017 PRIA
aquaculture products vähendades samal ajal LOÜ; PM2,5
leevendamise toetus*
more energy and keskkonnamõju.
resource efficient* Toetatakse energia- või
ressursisäästlike
lahenduse
kasutuselevõttu energia-
või ressursiauditi alusel.
Meetme eesmärk on
toetada energia- ja
ressursiauditi
läbiviimist. Energia- ja
Support for making ressursiauditiga
the processing of määratakse kindlaks
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete fishery and need investeeringud
NOx; SO2;
20 käitlemisettevõtete energia- ja aquaculture products kalandus- ja Majanduslik Rakendatud 2017 PRIA
LOÜ; PM2,5
ressursiauditi tegemise toetus (NIP) more energy and vesiviljelustoodete
resource efficient töötlemises, mis aitavad
(NIP) säästa energiat või
vähendada
keskkonnamõju,
sealhulgas
investeeringud
Meetme nimetus 2019. aasta Meetme nimetus 2023. aasta
Meetme nimetuse Eesmärk ja/või Õhusaaste- Rakenda-
Nr õhusaasteainete vähendamise õhusaasteainete vähendamise Meetme liik Staatus Elluviiv üksus
tõlge mõjutatav tegevus aine mise aasta
programmis programmi ajakohastamisel
jäätmekäitlusesse.
Meede suunab
ettevõtteid üle minema
säästlikumale
mõtteviisile ja edendab
kulutõhusaid meetmeid.
Elamuinvesteeringute
fond võimaldab tagada
stabiilset rahastamist
(laenud, laenutagatised)
piirkondades, kus
kinnisvara väärtus on
madal ja elanike
Residential võimalused NOx; SO2;
21 Elamuinvesteeringute fond (NIP) Investment Fund turutingimustel LOÜ; PM2,5; Majanduslik Kavandatud 2021 MKM
(NIP) rekonstrueerimist NH3
teostada on piiratud.
Fond koondab
vahendeid avalikust
sektorist, sealhulgas
Euroopa Liidu
struktuurifondidest, ja
erasektorist.
Energeetika ja põllumajandus
Eesmärk on parandada
loomapidamisel
tekkinud jäätmete
käitlemise süsteeme,
toetades uute
loomakasvatusrajatiste
(sh sõnniku- ja
silohoidlate)
rekonstrueerimist või
Investments into
Investeeringud ehitamist ning NOx; SO2;
improved
1 põllumajandusettevõtte suurendada LOÜ; PM2,5; Majanduslik Rakendatud 2015 PRIA
performance of
tulemuslikkuse parandamiseks* bioenergiasse NH3
agricultural holdings*
investeeringute kaudu
taastuvenergia osakaalu
ja edendada selle
tootmist. Meetme teine
eesmärk on suurendada
põllumajandustootjate
konkurentsivõimet, et
tootjad saaksid oma
põllumajandustöö jaoks
Meetme nimetus 2019. aasta Meetme nimetus 2023. aasta
Meetme nimetuse Eesmärk ja/või Õhusaaste- Rakenda-
Nr õhusaasteainete vähendamise õhusaasteainete vähendamise Meetme liik Staatus Elluviiv üksus
tõlge mõjutatav tegevus aine mise aasta
programmis programmi ajakohastamisel
toetust. Näiteks
kasutatakse toetuse abil
toodetud bioenergiat
talutegevuseks.
Eesmärk on läbi
materiaalsete
investeeringute, millega
võivad kaasneda ka
immateriaalsed
investeeringud,
Material and
soodustada NOx; SO2;
Põllumajandustootjate materiaalsed intangible
2 põllumajandustootmises LOÜ; PM2,5; Majanduslik Kavandatud 2024 PRIA
ja immateriaalsed investeeringud* investments by
ressursitõhusust, vältida NH3
farmers*
jäätmete ja heitmete
teket, vähendada
tootmisest tulenevat
keskkonnamõju ning
suurendada loomade
heaolu ja bioohutust.
Transport
Tarbimisse lubatud
bensiini, diislikütuse,
biokütuse ja
maanteetranspordis
kasutatud elektrienergia
koguenergiasisaldus
Increasing the share NOx; SO2;
Biokütuste osakaalu suurendamine peab sisaldama
1 of biofuels in LOÜ; PM2,5; Regulatiivne Rakendatud 2010 MKM
transpordisektoris* lõpptarbimiseks tarnitud
transport* NH3
biokütuste, biometaani
või elektrienergia
koguenergiasisaldust
kalendriaasta kaalutud
keskmisena aasta
lõpuks vähemalt 7,5%.
Meetme eesmärk on
suurendada biometaani
pakkumist turul, luues
NOx; SO2;
Biometaani kasutamise Promoting the use of nõudlust taastuvatest
2 LOÜ; PM2,5; Majanduslik Rakendatud 2014 KIK
soodustamine bussides* biomethane in buses* energiaallikatest
NH3
toodetud kütuste järele
ja toetades tanklate
ehitamist.
Meetme nimetus 2019. aasta Meetme nimetus 2023. aasta
Meetme nimetuse Eesmärk ja/või Õhusaaste- Rakenda-
Nr õhusaasteainete vähendamise õhusaasteainete vähendamise Meetme liik Staatus Elluviiv üksus
tõlge mõjutatav tegevus aine mise aasta
programmis programmi ajakohastamisel
Meetme eesmärk on
töötada välja
Promoting the use of toetussüsteem, mille NOx; SO2;
Elektri kasutamise soodustamine
3 Elektriautode ostutoetus electricity in abil laiendada LOÜ; PM2,5; Majanduslik Vastu võetud 2015 MKM
sõiduautodes*
passenger cars* elektriautodele NH3
üleminekuks vajaliku
infrastruktuur.
Meede hõlmab
toetussüsteemi
väljatöötamist, mille
NOx; SO2;
Elektri kasutamise soodustamine Promoting the use of abil luua
4 LOÜ; PM2,5; Majanduslik Rakendatud 2020 KIK
bussides* electricity in buses* elektribussidele (sh
NH3
trollibussidele)
üleminekuks vajaliku
infrastruktuur.
Toetuse eesmärk on
pakkuda turul
alternatiivset
Promoting the use of NOx; SO2;
Biometaani kasutamise kütuseallikat
5 biomethane in heavy- LOÜ; PM2,5; Majanduslik Vastu võetud 2036 MKM
soodustamine raskeveokites* (biometaan või
duty vehicles* NH3
biogaas), et asendada
diislikütusega
raskeveokid.
Linnatänavate
ümberkorraldamine
ühistranspordi ja NOx; SO2;
Ökonoomse juhtimise Säästliku autojuhtimise Promotion of Teavitamine;
6 kergliikluse LOÜ; PM2,5; Rakendatud 2002 MKM
edendamine edendamine* economical driving majanduslik
edendamiseks (sh NH3
kergliiklusteede
rajamine ja korrashoid).
Maakasutuse suunamine
Ruumilised ja maakasutuslikud Reduction of forced valglinnastumise ja NOx; SO2;
Sõiduautoga sundliikumise
7 meetmed linnades transpordi movement by autosõltuvuse LOÜ; PM2,5; Regulatiivne Vastu võetud 2015 MKM
vähendamine*
energiasäästu suurendamiseks passenger car* vähendamiseks NH3
(sunnitud liikuvus).
Linnatänavate
ümberkorraldamine
ühistranspordi ja NOx; SO2;
Reorganisation of city
8 Linnatänavate ümberkorraldamine* kergliikluse LOÜ; PM2,5; Regulatiivne; Vastu võetud 2015 MKM
streets*
edendamiseks (sh NH3
kergliiklusteede
rajamine ja korrashoid).
Mugava ja kaasaegse NOx; SO2;
Development of
9 Ühistranspordi teenuse lisamine Mugav ja kaasaegne ühistransport* ühistranspordi LOÜ; PM2,5; Majanduslik Rakendatud 2015 MKM
convenient and
arendamine, NH3
Meetme nimetus 2019. aasta Meetme nimetus 2023. aasta
Meetme nimetuse Eesmärk ja/või Õhusaaste- Rakenda-
Nr õhusaasteainete vähendamise õhusaasteainete vähendamise Meetme liik Staatus Elluviiv üksus
tõlge mõjutatav tegevus aine mise aasta
programmis programmi ajakohastamisel
modern public piletisüsteemide ja uute
transport* teenuste arendamine -
meede hõlmab
ühistranspordi
kättesaadavuse
parandamist,
piletisüsteemide ja uute
teenuste arendamist.
Meede hõlmab
teekasutustasu
kehtestamist aja,
asukoha,
Road usage fees for keskkonnaaspektide jms NOx; SO2;
Raskeveokite ajapõhine
10 Raskeveokite teekasutustasud heavy-duty vehicles alusel. 2017. aasta LOÜ; PM2,5; Maksundus Rakendatud 2018 MKM
teekasutustasu*
based on time* juunis kiitis Riigikogu NH3
heaks teekasutustasu
sõidukitele, mille
täismass ületab 3500 kg
(raskeveokid).
Elektriautode ostutoetus
on suunatud ettevõtetele NOx; SO2;
Electric car purchase
11 Elektriautode ostutoetus* ja üksikisikutele, kellel LOÜ; PM2,5; Majanduslik Rakendatud 2020 KIK
support*
on suur transpordi NH3
vajadus.
Valitsus peab
keskkonnasõbralike
sõidukite direktiivis
2009/33/EÜ sätestatud
Promotion of clean
süsteemi rakendama 24
KHS direktiivi ülevõtmine ning and energy-efficient NOx; SO2;
kuu jooksul, s.o alates
12 riigisektori sõidukipargi road transport LOÜ; PM2,5; Regulatiivne Vastu võetud 2021 MKM
augustist 2021. Eesmärk
keskkonnasõbralikuks muutmine vehicles in public NH3
on edendada avalikus
procurement*
sektoris
keskkonnasõbralike ja
energiatõhusate
sõidukite hankimist.
Oolemasoleva raudtee
Raudteevõrgu NOx; SO2;
The railroad elektrifitseerimine ja
13 elektrifitseerimine ja kasutuse Raudtee elektrifitseerimine LOÜ; PM2,5; Majanduslik Vastu võetud 2021 MKM
electrification* selle kasutamise
laiendamine NH3
laiendamine.
Acquisition of NOx; SO2;
Täiendatavate reisirongide Uute mugavate
14 additional passenger LOÜ; PM2,5; Majanduslik Vastu võetud 2020 MKM
soetamine reisirongide soetamine.
trains* NH3
Meetme nimetus 2019. aasta Meetme nimetus 2023. aasta
Meetme nimetuse Eesmärk ja/või Õhusaaste- Rakenda-
Nr õhusaasteainete vähendamise õhusaasteainete vähendamise Meetme liik Staatus Elluviiv üksus
tõlge mõjutatav tegevus aine mise aasta
programmis programmi ajakohastamisel
Meede hõlmab Rail
Developing the Balticu ehitamist,
NOx; SO2;
Raudteeinfrastruktuuri arendamine railroad infrastructure täiendavate peatuste
15 LOÜ; PM2,5; Majanduslik Vastu võetud 2021 MKM
(sh Rail Balticu ehitus) (includes the building lisamist ja
NH3
of Rail Baltic)* kiiruspiirangute
tõstmist.
Pilootprojekt hõlmab
kogu vesiniku
kasutamise ahelat,
alates tootmisest, NOx; SO2;
Pilot project for Koolitus;
16 Vesiniku pilootprojekt* transpordist, LOÜ; PM2,5; Vastu võetud 2021 KIK
hydrogen* Teadus
ladustamisest kuni NH3
tarbimiseni
ühistranspordis (nt
vesinikutaksod).
Meede hõlmab
NOx; SO2;
New tram lines in Vanasadama ja
17 Tallinna uued trammiliinid* LOÜ; PM2,5; Majanduslik Rakendatud 2021 MKM
Tallinn* Ülemiste terminali
NH3
trammiliini loomist.
Sisaldab mandri-Eesti ja
Siseriikliku parvlaeva muutmine Making a domestic saarte vahelise NOx SO2 LOÜ
18 Majanduslik Kavandatud 2027 MKM
kliimaneutraalseks* ferry climate neutral* parvlaevaliikluse PM2,5
elektrifitseerimist.
Meede hõlmab
Additional spatial and
täiendavaid
Täiendavad ruumilised ja land-use measures for Majanduslik,
investeeringuid
maakasutuslikud meetmed linnades urban transport NOx; SO2; regulatiivne;
sõiduautode
19 transpordi energiasäästu energy savings to LOÜ; PM2,5; planeerimine; Kavandatud 2023 MKM
sundliikumise
suurendamiseks ja increase and improve NH3 informatiivne
vähendamiseks,
transpordisüsteemi tõhustamiseks the efficiency of the
linnatänavate
transport system
rekonstrueerimiseks.
Hõlmab täiendavalt ühe
Making additional Eesti mandriosa ja
Täiendava siseriikliku parvlaeva NOx SO2 LOÜ
20 domestic ferries saarte vahel liikleva Majanduslik Kavandatud 2035 MKM
muutmine kliimaneutraalseks PM2,5
climate neutral parvlaeva üleviimist
elektrile.
Meede hõlmab säästliku
NOx; SO2;
Täiendav säästliku autojuhtimise Additional promotion sõidu edendamise Teavitamine;
21 LOÜ; PM2,5; Kavandatud 2025 MKM
edendamine of economical driving meetme täiendavat majanduslik
NH3
rakendamist.
Meede hõlmab
Road usage fees for NOx; SO2;
Raskeveokite läbisõidupõhine teekasutustasu
22 heavy-duty vehicles LOÜ; PM2,5; Maksundus Kavandatud 2027 MKM
teekasutustasu kehtestamine kehtestamist läbisõidu,
based on mileage NH3
asukoha,
Meetme nimetus 2019. aasta Meetme nimetus 2023. aasta
Meetme nimetuse Eesmärk ja/või Õhusaaste- Rakenda-
Nr õhusaasteainete vähendamise õhusaasteainete vähendamise Meetme liik Staatus Elluviiv üksus
tõlge mõjutatav tegevus aine mise aasta
programmis programmi ajakohastamisel
keskkonnaaspektide jms
alusel.
Meetmega võetakse
kasutusele parema
veeretakistusega rehvid,
mis parandab ka
sõidukite
Vehicle tyre pressure NOx; SO2;
Sõidukite rehvid ja Sõidukite rehvirõhk ja rehvide aerodünaamikat.
23 and tyre LOÜ; PM2,5; Informatiivne Kavandatud 2021 MKM
aerodünaamika energiamärgis Rehvide ja rehvirõhu
aerodynamics NH3
kontrollimise olulisuse
rõhutamiseks
täiendatakse
veokijuhtide
koolitusmaterjale.
Tööstusprotsessid ja lahustid
Parim võimalik tehnika
on tehnilise
arendustegevuse ning
selles rakendatavate
töömeetodite kõige
tõhusam ja kõige
paremini välja
arendatud tase. Parim
Implement best NOx; SO2;
Parima võimaliku tehnika (PVT) võimalik tehnika on
1 available technologies LOÜ; PM2,5; Regulatiivne Rakendatud 2013 MoE
rakendamine* praktiliselt sobiv heite
(BAT)* NH3
piirväärtuste ja muude
loa nõuete
määramiseks, et vältida,
või kui see pole
teostatav, siis
vähendada heidet ja
selle mõju keskkonnale
tervikuna.
Põllumajandus
Meede hõlmab
piirkondlikku
veekaitsetoetust,
Agri-environment- piirkondlikku
Põllumajanduse keskkonna- ja
climate measures mullakaitse toetus, NOx; LOÜ; Majanduslik;
1 kliimameede ning selle Rakendatud 2015 PRIA
(including six sub- keskkonnasõbraliku PM2,5; NH3 regulatiivne
alameetmed*
measures)* aianduse toetamine,
kohalikku sorti taimede
kasvamise toetus,
poollooduslike
Meetme nimetus 2019. aasta Meetme nimetus 2023. aasta
Meetme nimetuse Eesmärk ja/või Õhusaaste- Rakenda-
Nr õhusaasteainete vähendamise õhusaasteainete vähendamise Meetme liik Staatus Elluviiv üksus
tõlge mõjutatav tegevus aine mise aasta
programmis programmi ajakohastamisel
koosluste hooldamise
toetust.
Meetme eesmärgid on
mahepõllumajandusliku
tootmise arendamine,
mahepõllumajandusliku
tootmise
konkurentsivõime
suurendamine,
bioloogilise
NOx; LOÜ; Regulatiivne;
2 Mahepõllumajandus* Organic production* mitmekesisuse ja Rakendatud 2015 PRIA
PM2,5; NH3 majanduslik
maastike mitmekesisuse
säilitamine ja
parandamine,
mullaviljakuse ja vee
kvaliteedi säilitamine ja
parandamine ning
loomade heaolu
arendamine.
Meetme eesmärk on
põllumajandus-, toidu-
ja metsandussektori
ettevõtjate ning nende
töötajate arendamine.
Uute teadmiste leviku
soodustamisega
aidatakse kaasa
biomajanduse arengule
ja kohanemisele uute
Knowledge transfer
väljakutsetega NOx; LOÜ; Teavitamine;
3 Teadmussiire ja teavitus* and information Rakendatud 2015 PRIA
ressursside säästlikuks PM2,5; NH3 koolitus
actions*
kasutamiseks.
Meetmega soovitakse
edendada
koolituste/esitluste ja
teadlikkuse tõstmise
tegevuste korraldamist
ning töötubade või
ettevõtete külastuste
korraldamist ning
pikaajalisi programme.
Meetme nimetus 2019. aasta Meetme nimetus 2023. aasta
Meetme nimetuse Eesmärk ja/või Õhusaaste- Rakenda-
Nr õhusaasteainete vähendamise õhusaasteainete vähendamise Meetme liik Staatus Elluviiv üksus
tõlge mõjutatav tegevus aine mise aasta
programmis programmi ajakohastamisel
Meetme üldeesmärk on
aidata kaasa
põllumajandusmajapida
miste või -ettevõtete
jätkusuutlikule
Nõustamisteenused, Advisory services,
majandamisele või NOx; LOÜ; Teavitamine;
4 põllumajandusettevõtte juhtimis- ja farm management and Rakendatud 2015 PRIA
tulemuslikkuse PM2,5; NH3 koolitus
asendusteenused* farm relief services*
tõhustamisele, pakkudes
põllumajandusega
tegelevatele isikutele
kvaliteetset
nõustamisteenust.
Toetust antakse
mahepõllumajandusele
üleminekut alustavatele
ja
mahepõllumajandusega
tegelevatele
Kliima- ja keskkonnakava: Eco-scheme for NOx; LOÜ; Majanduslik;
5 ettevõtjatele ning Vastu võetud 2023 PRIA
mahepõllumajanduse ökokava* organic farming* PM2,5; NH3 regulatiivne
toetuse maksmise
aluseks on nende
mahepõllumajandusliku
s kasutuses oleva
põllumajandusmaa
pind.
Toetatakse mitmekesist
põllumajandusmaastikk
u, maastikuelementide
ja looduslike alade
Support for
Kliima- ja keskkonnakava: säilitamist eesmärgiga
maintenance of NOx; LOÜ;
6 ökosüsteemiteenuste säilitamine tagada põllumaal Majanduslik Vastu võetud 2023 PRIA
ecosystem services on PM2,5; NH3
põllumaal* põllukahjurite
agricultural land*
looduslikud vaenlased,
kes osutavad
looduslikku kahjuritõrje
ökosüsteemi teenust.
Mullakaitseliselt on
selle sekkumise
eesmärk süsiniku
heitkoguse
Soil and water vähendamine ning NOx; LOÜ;
7 Mulla- ja veekaitsetoetus* Majanduslik Vastu võetud 2023 PRIA
protection support* muldade orgaanilise PM2,5; NH3
süsiniku varu ja
turvasmuldade
kaitsmine. Kuna kõige
suurem orgaanilise
Meetme nimetus 2019. aasta Meetme nimetus 2023. aasta
Meetme nimetuse Eesmärk ja/või Õhusaaste- Rakenda-
Nr õhusaasteainete vähendamise õhusaasteainete vähendamise Meetme liik Staatus Elluviiv üksus
tõlge mõjutatav tegevus aine mise aasta
programmis programmi ajakohastamisel
süsiniku emissioon
põllumajanduses toimub
turvasmuldadelt ning
kõige suurema
orgaanilise süsiniku
sisaldusega ja
mineraliseerumisele
haavatumad on just
haritavad turvasmullad,
vähendatakse
sekkumise abil selliste
muldadega
põllumajandusmaa
harimist ja
soodustatakse
põllukultuuride aluse
maa viimist pikaajalise
rohumaa alla ja
vastupidi, välditakse
rohumaa asemel
põllukultuuride
kasvatamist.
Üldeesmärgiks on tõsta
loomakasvatajate
teadlikkust loomade
heaolust ja toetada
põllumajandustootjaid,
kes täidavad loomade
heaolu kõrgemaid
nõudeid ning
parandavad sellega
loomade heaolu ja
tervist. Lisaks aitab
Animal welfare toetus vähendada NOx; LOÜ;
8 Loomade heaolu toetus* Majanduslik Vastu võetud 2023 PRIA
support* loomakasvatuse NH3
negatiivset
keskkonnamõju õhule ja
mullale ning
suurendada rohumaade
elurikkuse säilitamiseks
ekstensiivselt
karjatatavate loomade
hulka seejuures
loomade üldarvu ja
loomkoormuse tõusu
soodustamata.
Meetme nimetus 2019. aasta Meetme nimetus 2023. aasta
Meetme nimetuse Eesmärk ja/või Õhusaaste- Rakenda-
Nr õhusaasteainete vähendamise õhusaasteainete vähendamise Meetme liik Staatus Elluviiv üksus
tõlge mõjutatav tegevus aine mise aasta
programmis programmi ajakohastamisel
Sekkumise abil
toetatakse: piimaveiste
ja hobuste
keskkonnahoidlikku
karjatamist; suuremat
pidamispinda sea kohta,
sigade söötmisplaani
koostamist ja
söödalisandite
kasutamist ning
põrsaste kastreerimise
korral anesteesia ja
analgeesia kasutamist;
alternatiivsüsteemide
rakendamist
linnukasvatuses,
suuremat pidamispinda
munakana ja vuti kohta.
Sidusa teadmussiirde- ja
innovatsioonisüsteemi
(AKIS) keskmes olev
kvaliteetne teadmussiire
ja nõuandeteenus on
oluline põllumajanduse
ja toidusektori
jätkusuutlikuks
arenguks ja aitab tõsta
Support for the
sektori ettevõtete
Teadmussiirde- ja development of
konkurentsivõimet, NOx; LOÜ; Teavitamine;
9 innovatsioonisüsteemi (AKIS) knowledge transfer Vastu võetud 2023 PRIA
luues täiendavaid PM2,5; NH3 koolitus
arendamise toetus* and advisory services
võimalusi
(AKIS)*
põllumajanduse ja
maapiirkondade elu
kaasajastamiseks,
edendades ja jagades
teadmisi, toetades
innovatsiooni ja
digiüleminekut ning
ergutades nende
kasutuselevõttu.
Meede aitab suurendada
teadlikkust kliima, selle
Support for Advisory NOx; LOÜ; Teavitamine;
10 Nõuandetoetus* muutuste ja Vastu võetud 2024 PRIA
Services* PM2,5; NH3 koolitus
põllumajanduse
vastastikusest mõjust.
Meetme nimetus 2019. aasta Meetme nimetus 2023. aasta
Meetme nimetuse Eesmärk ja/või Õhusaaste- Rakenda-
Nr õhusaasteainete vähendamise õhusaasteainete vähendamise Meetme liik Staatus Elluviiv üksus
tõlge mõjutatav tegevus aine mise aasta
programmis programmi ajakohastamisel
Põllumaast ja
püsikultuuride alusest
maast peab vähemalt 50
protsenti olema talvise
taimkatte all. Talviseks
taimkatteks loetakse 1.
novembrist kuni 31.
Minimaalne taimkate, et vältida
märtsini põllumaal NOx; LOÜ;
11 katmata mulda kõige kriitilisematel Cover crops* Regulatiivne Vastu võetud 2023 PRIA
olevad PM2,5; NH3
perioodidel*
põllumajanduskultuurid,
sealhulgas
vahekultuurid, kõrretüü
ja taimejäänused.
Erandina on talvise
taimkatte nõue
aiandustootjatel 30%.
Meede hõlmab
metoodika
väljatöötamist, auditi
meeskonna koolitust
ning auditite läbiviimist.
Auditid suuremates Audits in large Auditite raames NOx; LOÜ;
12 Majanduslik Vastu võetud 2023 MeM
põllumajandusettevõtetes* agricultural holdings* hinnatakse ettevõtete PM2,5; NH3
praegust olukorda ning
pakutakse välja
peamised meetmed
olukorra
parandamiseks.
Meetme alt plaanitud
uuringud ja
pilootprojektid
võimaldaks erinevate
põllumajanduspraktikat
e ja tehnoloogiate
kliimamõju täpsemalt
hinnata ning koostada
Studies and pilot riigispetsiifilised NOx; LOÜ;
13 Uuringud ja pilootprojektid* Teadus Rakendatud 2020 MeM
projects* heitefaktorid. See on PM2,5; NH3
eelduseks mitmete
põllumajanduse
meetmete ja ka EL ÜPP
meetmete tõhusaks
kujundamiseks ja
rakendamiseks, kuna
meetmete mõju saab
Eesti kliimapoliitika
Meetme nimetus 2019. aasta Meetme nimetus 2023. aasta
Meetme nimetuse Eesmärk ja/või Õhusaaste- Rakenda-
Nr õhusaasteainete vähendamise õhusaasteainete vähendamise Meetme liik Staatus Elluviiv üksus
tõlge mõjutatav tegevus aine mise aasta
programmis programmi ajakohastamisel
kohustuste täitmisel
arvesse võtta vaid juhul,
kui seda saab KHG
inventuuris kajastada.
Samuti saaks välja
töötada
prognoosimudeli, mille
alusel prognoosida
loomade arvu
põllumajandussektoris
ja väetise kasutust 10a
vaatega.
Keskkonnasõbraliku
majandamise toetus on
laiapõhjaline
sekkumine, millega
toetatakse praktikaid,
mis aitavad vähendada
survet pinna- ja Regulatiivne;
Environmentally
Kliima- ja keskkonnakava: põhjaveele ning inimese NOx; LOÜ; teavitamine;
14 friendly Vastu võetud 2023 PRIA
keskkonnasõbralik majandamine* tervisele ning toetavad PM2,5; NH3 majanduslik;
management*
elurikkuse säilimist ja haridus
suurenemist.
Sekkumine koosneb
põhitegevuse
nõuetepaketist ja sellele
lisaks valitavatest
lisategevustest.
Eesmärk on aidata
kaasa bioressurssidele
suurema majandusliku
lisandväärtuse
Investments in
Investeeringud bioressursside loomisele, teadus- ja NOx; LOÜ;
15 exploitation of Majanduslik Vastu võetud 2023 PRIA
väärindamisse* arendustegevuse ning PM2,5; NH3
bioresources*
innovatsioonivõimekuse
suurendamisele ning
heitkoguste
vähendamisele.
Mineraalväetiste
Mineraalväetiste kasutamisest
kasutamisest tekkinud
tekkinud ammoniaagi Replacing mineral
Mineraalväetiste asendamine ammoniaagi heitkoguste NOx; LOÜ;
16 heitkoguste piiramine, fertilizers with Teavitamine Rakendatud 2020 MeM
orgaaniliste väetistega* piiramine kasutades PM2,5; NH3
kasutades väetiste kiiret organic fertilizers*
väetiste kiiret
muldaviimist
muldaviimist.
Meetme nimetus 2019. aasta Meetme nimetus 2023. aasta
Meetme nimetuse Eesmärk ja/või Õhusaaste- Rakenda-
Nr õhusaasteainete vähendamise õhusaasteainete vähendamise Meetme liik Staatus Elluviiv üksus
tõlge mõjutatav tegevus aine mise aasta
programmis programmi ajakohastamisel
Heitkoguste
vähendamise potentsiaal
avaldub kaetud
Vähesaastavad sõnnikuhoidlate
Improvement of
17 sõnnikulaotustehnoloogiad: Sõnnikukäitluse parendamine oluliselt madalamas NH3 Majanduslik Vastu võetud 2023 MeM
manure management
vedelsõnniku sisestuslaotus NH3 heitkoguses
võrreldes katmata või
loodusliku koorikuga
hoidlatega.
Jäätmed
Meetme keskmes on
olmejäätmete
Limiting the ringlussevõtu mahu
Ladestatavate biolagunevate percentage of suurendamine,
jäätmete koguse protsendiline biodegradable waste sealhulgas
NOx; LOÜ; Regulatiivne,
1 piiramine ja jäätmematerjalide going to landfill and biolagunevate jäätmete Rakendatud 2014 KeM
SO2; NH3 planeerimine
korduskasutusse ja ringlusse increasing the reuse ringlussevõtu
võtmise mahu suurendamine* and recycling of suurendamine ja
waste materials* biolagunevate jäätmete
osakaalu vähendamine
prügilates.
Meetme eesmärk on
Promoting the parandada Eesti
prevention and majanduse
Jäätmetekke ennetamise ja reduction of waste ressursitõhusust ja
NOx; LOÜ; Regulatiivne;
2 vähendamise propageerimine, sh generated, including edendada jäätmetekke Rakendatud 2014 KeM
SO2; NH3 teavitamine
jäätmete ohtlikkuse vähendamine* the environmentally vältimist, et vähendada
sound management of negatiivset mõju
waste* keskkonnale ja inimeste
tervisele.
Eesmärk on täiendada
Reducing
ohtlike jäätmete
environmental risks
Jäätmetest tingitud käitlemisel kasutatavate
arising from waste, NOx; LOÜ;
3 keskkonnaohtude vähendamine, meetodite ulatust ja Teavitamine Rakendatud 2014 KeM
improvement of SO2; NH3
seire ja järelvalve tõhustamine* vähendada jäätmete
monitoring and
kõrvaldamisega seotud
supervision*
keskkonnariske.
Eesmärk on edendada
säästvate tootmis- ja
tarbimismudelite
Ohutu materjaliringluse Circular material use NOx; LOÜ;
4 kasutuselevõttu ja Regulatiivne Rakendatud 2021 KeM
suurendamine* rate* SO2; NH3
materjalide
ringlussevõtu
parandamist.
*Meede on arvestatud BAU prognooside stsenaariumis (ilma märgistuseta meedet on arvestatud ÕVP prognooside stsenaariumis)
NIP – "not included in projections" – isaks kavandatud meetmetele on meetmeid, millel on kas otsene mõju õhusaasteainete heitkogustele
või mis toetavad BAU=ÕVP meetmete rakendamist, kuid mis on arutlusel ja seetõttu ei ole neid prognoositud stsenaariumites arvesse võetud.
„Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku
programmi aastateks 2020-2030“ ajakohastamine
LISA I
ÕHUSAASTEAINETE PIIRIÜLENE KAUGLEVI
Tallinn 2023
Sisukord
Lühendid, selgitused .......................................................................................................................... 3
1. Kokkuvõte ................................................................................................................................ 4
2. Sissejuhatus .............................................................................................................................. 5
3. Hajumisarvutuste kirjeldus ....................................................................................................... 5
4. Valdkondade koosmõju Eesti välisõhu kvaliteedile ................................................................. 7
5. Valdkondade koosmõju saasteainete kontsentratsioonid ....................................................... 10
6. Piiriülene õhusaaste ................................................................................................................ 14
7. Õhusaaste trendid Eestis ......................................................................................................... 15
8. Valdkondade koosmõju saasteainete kontsentratsioonid ....................................................... 17
2
LÜHENDID, SELGITUSED
ÕVP vähendamismeetmetega stsenaarium
ÕPV õhukvaliteedi piirväärtus
ÕPV1 õhukvaliteedi piirväärtus 1h
ÕPV24 õhukvaliteedi piirväärtus 24h
ÕPVa õhukvaliteedi piirväärtus 1a
PRIA Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
EMEP European Monitoring and Evaluation Program
KOTKAS2020 Keskkonnaagentuuri välisõhusaasteallikate infosüsteemis olevate keskkonnaluba
omavate heiteallikate andmebaas
Õhusaasteained
LOÜ mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid
NH3 ammoniaak
NOx lämmastikoksiidid
NO2 lämmastikdioksiid
PM2,5 eriti peened osakesed läbimõõduga alla 2,5 µm
PM10 peened osakesed läbimõõduga alla 10 µm
SO2 vääveldioksiid
3
1. Kokkuvõte
Käesolevas aruandes käsitleti ajakohastatud õhusaasteainete vähendamise programmi ÕVP stsenaariumi
meetmete rakendamise potentsiaalset mõju ja efektiivsust välisõhu saastatusele Eestis. Selleks kasutati
erinevaid heiteallikate andmebaase, 2022. aasta õhusaasteainete inventuuris raporteeritud heitkogused43
ning Airviro modelleerimiskeskkonna Euleri võrgustikmudelit44. Modelleerimine tehti viie saasteaine
(SO2, NOx, PM2,5, NH3 ja LOÜ) ning kuue valdkonna (energeetika, tööstus, transport, lahustid, jäätmed
ja põllumajandus) kohta. Modelleerimise väljundiks on hajuvuskaardid, mis näitavad saasteainete
võimalikku hajumist ning kõrgeimate saastetasemete tekkekohti.
Prognoosarvutused on tehtud eeldusel, et ajas muutub ainult summaarne heitkogus ning ei muutu selle
heitkoguse protsentuaalne jagunemine valdkonnasiseselt üksikute heiteallikate vahel. Ühtlasi eeldatakse,
et olulisemate heiteallikate asukohad ei muutu.
Kõige suurema saastekoormusega valdkond on energeetika, mis domineerib SO2, NOx, LOÜ ja PM2,5
heidete poolest. Transpordi valdkonna osakaal on suur NOx, lahustite valdkonnal LOÜ ning
põllumajanduse valdkonnal NH3 heidete korral. Jäätme ja tööstuse valdkond on üle-eestilises skaalas
pigem marginaalse tähtsusega ning omavad suuremat mõju lokaalsel tasandil vahetult heiteallikate
ümbruses.
Erinevate valdkondade prognoositav saastekoormus ning selle mõju välisõhu kvaliteedile sõltub eelkõige
planeeritavate ÕVP stsenaariumi meetmete rakendumise ulatusest ja efektiivsusest, mis on eriti oluline
transpordi, energeetika ja põllumajanduse valdkonna jaoks. Parim tulemus saavutatakse meetmete
komplekssel rakendamisel võimalikult laias ulatuses kõigis valdkondades. Kuna prognoosarvutused on
tehtud eeldusel, et meetmeid rakendatakse kõigis valdkondades maksimaalselt, siis meetmete valikuline
rakendamine vähendab ka nende mõju välisõhu saastatusele tulevikus.
43
National emissioon inventories 2022 (1990-2020) [www] https://cdr.eionet.europa.eu/ee/eu/nec_revised/inventories/envyjarhq/.
44
Airviro modelleerimiskeskkonna kirjeldus [www] https://www.airviro.com/airviro/aqm/.
4
2. Sissejuhatus
Käesolev aruanne on koostatud ajakohastatud teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise
riikliku programmi aastateks 2020-2030 (edaspidi õhusaasteainete vähendamise programm) lisana (lisa
I). Riikliku õhusaasteainete vähendamise programmi ajakohastamise raames mudeldati valdkondade
koosmõju Eesti välisõhu kvaliteedile õhusaasteainete prognooside tulemustest lähtudes. Õhusaasteainete
piiriülese kauglevi hinnang kirjeldab riigisiseste ja naaberriikide heiteallikate võimalikku mõju välisõhu
saastatusele Eestis 2030. aastal, kui õhusaasteainete vähendamise programmis toodud meetmed
rakenduvad vastavalt planeeritud tegevusele täies mahus. Õhusaasteainete vähendamise programmi
ajakohastamise hetkel on 2020. aasta heitkogused kaetud õhusaasteainete inventuuriga ning need
heitkogused on kasutusel prognooside baasaastana.
3. Hajumisarvutuste kirjeldus
Saasteainete hajumisarvutused tehti Eesti Õhukvaliteedi Juhtimissüsteemi Airviro
modelleerimiskeskkonna Euleri mudeliga, mis on kooskõlas keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega
nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” (§ 16 lõige 245). Euleri advektsioon-diffusiooni võrrandi kohaselt
leitakse saasteainete leviku ajaline muutus fikseeritud diskreetsete ruumiosade ehk võrgustiku jaoks.
Mudelis põhinevad turbulentsed dispersiooniparameetrid sarnasuse teoorial. 3D tuuleväljad arvutatakse
dünaamilise diagnostilise tuulemudeliga, milles võetakse arvesse topograafiat ja muid pinnaomadusi.
Euleri mudelit kasutatakse peamiselt meso- või makroskaala hajumisarvutustes, mille üheks näiteks on
EMEP mudel, kus saasteainete levikut arvutatakse üle Euroopa. Ühe ruumiosa ehk võrgusilma suurus
oli käesolevas töös 1 x 1 km, st saasteainete arvutuslikud maapinnalähedased (2 m kõrgusel maapinnast)
kontsentratsioonid on esitatud 1 km2 kohta. Hajumisarvutused tehti 1 h resolutsiooniga, st iga võrguosa
jaoks arvutati 8760 h tulemust, millest võetakse 1 h puhul arvesse maksimaalne. 24 h kohta
keskmistatakse 8760 h tulemus 24 h sammuga, st iga võrguosa jaoks saadakse 365 tulemust, millest
kaardile kantakse 24 h maksimaalne. 1 a jaoks arvestatakse 8760 h keskmist tulemust. Meteoroloogilised
andmed mudeli sisendina pärinevad neljast meteomastist, mis asuvad Aseris, Tallinnas, Külitses ja
Uulus. Välisõhu saastetasemete arvutuslik hinnang sisaldab andmeid nii paiksete, liikuvate kui ka
hajusheiteallikate heidete kohta erinevatelt tegevusaladelt. Heiteallikate summaarsed heitkogused
moodustuvad SNAP klassifikaatori46, Keskkonnaagentuuri välisõhusaasteallikate infosüsteemis olevate
keskkonnaluba omavate heiteallikate 2020. aasta andmebaasi (edaspidi KOTKAS2020) ja Eesti
Õhukvaliteedi Juhtimissüsteemis olevate keskkonnaluba mitteomavate ning hajusallikate, nagu
kohtkütte ja liikluse andmebaaside põhjal.
Valdkondade lõikes jagunevad andmebaasid järgmiselt:
1. Põllumajanduse valdkond – PRIA loomakasvatushoonete 2020. aasta kaardikiht ning
põllumassiivide kaardikiht. Heitkogused pärinevad 2022. aastal esitatud õhusaasteainete
inventuurist ja ajakohastatud õhusaasteainete vähendamise programmi prognoosarvutustest.
2. Transpordi valdkond – Eesti Õhukvaliteedi Juhtimissüsteemi tarkvara Airviro liiklusandmebaas, mis
põhineb reaalsetel liiklusloenduse andmetel. Heitkogused pärinevad 2022. aastal esitatud
45
Keskkonnaministri määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord”. RT I, 08.12.2017, 7, [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016062?leiaKehtiv
(28.02.2019).
Õhukvaliteedi arvutuslikuks hindamiseks võib kasutada Gaussi, Euleri, Lagrangeani või muudel samaväärsetel algoritmidel põhinevat arvutusprogrammi,
mis:
1) võimaldab arvutada ühe tunni, ööpäeva ja aasta keskmiseid õhukvaliteedi tasemeid ning 8 tunni libisevat keskmist õhukvaliteedi taset;
2) võimaldab protsentiilide arvutamist vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud määruses toodud piirväärtuse lubatud ületamiste
arvule.
46
SNAP klassifikaator, Keskkonnaagentuur, Tallinn, 2014, [www] https://keskkonnaamet.ee/media/1312/download (07.03.2023).
5
õhusaasteainete inventuurist ja ajakohastatud õhusaasteainete vähendamise programmi
prognoosarvutustest.
3. Kohtküte (kodumajapidamised) – kodumajapidamiste põletusseadmed on hajusheiteallikad, mille
saasteainete heitkoguste territoriaalsel jaotamisel võetakse kodumajapidamiste asukohtade
kindlaksmääramisel aluseks ehitusregister ja katastriüksuste kaardikiht (koduahjude
lokaliseerimiseks). Ehitusregistri andmed sisaldavad infot eramute asukoha (katastriüksuse tunnuse
täpsusega), tüübi, pinna ja küttesüsteemi kohta. Katastriüksuse kaardikiht võimaldab asukoha
lokaliseerida. Heitkogused pärinevad 2022. aastal esitatud õhusaasteainete inventuurist ja
ajakohastatud õhusaasteainete vähendamise programmi prognoosarvutustest.
4. Energeetika, tööstuse ja lahustite valdkond – KOTKAS2020, mis sisaldab infot välisõhu saasteluba
omavate käitiste heiteallikate ning nende parameetrite kohta. Hajusallikate mõju tööstuse ja lahustite
valdkonnas arvestatakse heitkoguste territoriaalse jaotamise kaudu, mille algandmetena on kasutusel
elanike tihedus 1 km2 kohta47. Heitkogused pärinevad 2022. aastal esitatud õhusaasteainete
inventuurist ja ajakohastatud õhusaasteainete vähendamise programmi prognoosarvutustest.
5. Jäätme valdkond– KOTKAS2020, mis sisaldab infot välisõhu saasteluba omavate käitiste
heiteallikate ning nende parameetrite kohta. Heitkogused pärinevad 2022. aastal esitatud
õhusaasteainete inventuurist ja ajakohastatud õhusaasteainete vähendamise programmi
prognoosarvutustest.
Modelleerimistulemuste valideerimiseks kasutati välisõhu seirejaamade andmeid ning vajaduse korral
automaatset korrigeerimisalgoritmi. Hajumisarvutuste tulemuste kaartide väärtusvahemike leidmiseks
kasutatakse Jenksi optimeerimismeetodit (Jenks` Natural Breaks) ehk loomulike vahemike algoritmi, mis
mille kohaselt on vahemikevaheline varieeruvus maksimaalne ja väärtusvahemiku (sees)varieeruvus
minimaalne.
Lisaks riigisiseste heiteallikate mõjule iseloomustatakse ka piiriülest õhusaastet Copernicuse 48 kaudu,
milles kasutatakse Tallinna seirejaamade andmeid ning EMEPi võrgustiku MSC-West aruandeid49, kus
leiavad käsitlust Eesti taustaaladel (Vilsandi, Lahemaa, Saarejärve) mõõdetud saasteainete sisaldused,
mis iseloomustavad muu hulgas kaugkandega Eestisse kandunud õhusaasteainete kogust. Neist kaks
esimest taustajaama kuuluvad ka saasteainete kaugkande seire ehk rahvusvahelise EMEPi programmi
(European Monitoring and Evaluation Program) seirevõrgustikku, olles vastavalt I ja II taseme
seirejaam50. Nende jaamade mõõtmistulemusi kasutatakse üle-euroopaliste õhusaaste mudelite
valideerimisel, mille põhjal modelleeritakse saastekoormusi ja õhukvaliteeti põhja poolkeral. Piiriülese
õhusaaste, st naaberriikidest Eestisse kandunud õhusaaste, protsentuaalne osakaal erinevates riikides on
kajastatud EMEPi dokumendis „Transboundary air pollution by sulphur, nitrogen, ozone and particulate
matter in 2020“51.
Saasteainete leviku ning tulevikustsenaariumite ehk heitevähendamise meetmete rakendumise
stsenaariumid (edaspidi ÕVP) kaardistatakse viie saasteaine kohta, milleks on SO2, NOx, LOÜ, PM2,5,
NH3, ning kuue valdkonna – põllumajandus, transport, energeetika, tööstus, lahustid ja jäätmed –
koosmõju kohta. Modelleerimistulemused kanti kaardile, mis näitab saasteainete hajumist
maapinnalähedases õhukihis ning kõrgeimate kontsentratsioonide võimalikke tekkepiirkondi Eestis, st
riigisiseste heiteallikate mõju välisõhu kvaliteedile riigi territooriumil ja prognoositavate näitajate
47
Statistikaameti andmebaas, kaardirakendus, [www] https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR (06.03.2023).
48
Copernicus, annual statistics, [www] https://policy.atmosphere.copernicus.eu/yearly_statistics.php?=&dmin=2020-01-01&dmax=2020-12-31.
49
EMEP publications from MSC-W, [www] https://www.emep.int/mscw/mscw_publications.html.
50
Eesti Õhukvaliteedi juhtimissüsteem, [www] http://www.ohuseire.ee/.
51
The European Monitoring and Evaluation Programme (EMEP), [www] https://www.emep.int/publ/reports/2022/Country_Reports/report_EE.pdf.
6
vastavust keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,
õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ 52 lisas 1 nimetatud õhukvaliteedi
piirväärtustele.
Prognoosarvutused on tehtud eeldusel, et ajas muutub ainult summaarne heitkogus ning ei muutu selle
heitkoguse protsentuaalne jagunemine valdkonnasiseselt üksikute heiteallikate vahel. Ühtlasi eeldatakse,
et olulisemate heiteallikate asukohad ei muutu. Modelleerimine tehaksesaasteainetele kehtestatud
õhukvaliteedi piirväärtuste (ÕPV) põhjal, st kui saasteainele kehtib 1 h piirnorm (ÕPV1), siis on
hajuvuskaartidel toodud saasteaine 1 h maksimaalsed kontsentratsioonid.
Tabelis 3.1 on esitatud õhukvaliteedi piirväärtused (ÕPV)53, mille alusel hinnatakse saasteainete heidete
vähendamismeetmete efektiivsust õhukvaliteedi seisundi muutumisel. Ammoniaagile (NH3) kehtib
piirväärtuse asemel aasta keskmine sihtväärtus 8 µg/m3, mis on kehtestatud ökosüsteemide kaitseks, kuna
keskkonnarisk avaldub ammoniaagi puhul selliste väikeste sisalduste juures, mis inimese tervisele riski
veel ei kujuta54. Prognoositavate saastetasemete hindamiseks kasutatakse LOÜ puhul 1 h piirväärtust
5000 µgC/m3. NOx moodustub keskmiselt 50% ulatuses NO2-st ning arvutuslike kontsentratsioonide
hindamiseks kasutatakse indikaatorina NO2 1 h ja 1 a piirväärtust, mis on vastavalt 200 µg/m3 ja 40
µg/m3.
Tabel 3.1. Õhukvaliteedi piirväärtused (ÕPV)
Lubatud ületamiste arv
Saasteaine Õhukvaliteedi piirväärtus (ÕPV)
aastas
ÕPV1 = 350 µg/m3 24
SO2
ÕPV24 = 125 µg/m3 3
PM2,5 ÕPVa = 25 µg/m3 -
NH3 1 a sihtväärtus = 8 µg/m3 -
ÕPV1 = 200 µg/m3 55 18
NOx
ÕPVa = 40 µg/m3 -
LOÜ ÕPV1 = 5000 µgC/m3 -
4. Valdkondade koosmõju Eesti välisõhu kvaliteedile
Valdkondade koosmõju arvutuste tegemisel lähtuti selle aruande eelmises peatükis mainitud heitkoguste
andmebaasidest ning tehti saasteainete hajumisarvutused.
Saasteainete heidete vähenemise mõju välisõhu saastatusele oleneb eelkõige, milliste valdkondade lõikes
heited kõige enam vähenevad ning kui suur on nende valdkondade osakaal Eesti kontekstis summaarselt
(Joonis 4.1 ja Joonis 4.2). NOx heite vähenemine 2030. aastaks on prognooside kohaselt suurim
transpordi ning energeetika valdkonnas. Mõlemad valdkonnad kokku moodustavad keskmiselt 99%
kogu NOx heitest Eestis, mis tähendab, et neist valdkondadest tingitud NOx heite vähenemine mõjutab
oluliselt NOx üldiseid saastetasemeid välisõhus. SO2 puhul on oluline ainult energeetika valdkond, kuna
52
Keskkonnaministri määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. RT I,
29.12.2016, 44. [www] https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044?leiaKehtiv (07.03.2023).
53
Keskkonnaministri määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“,
lisa 1 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, teavitamis- ja häiretasemed ning kriitilised tasemed", [www]
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/2201/6044/KKM_m75_lisa1.pdf# (07.03.2023).
54
Keskkonnaministri määruse „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ eelnõu seletuskiri,
[www], https://www.envir.ee/sites/default/files/ohukval_piir_sk_2112-1.pdf (07.03.2023).
55
NO2 piirväärtused. Lämmastikoksiididest (NOx) moodustab NO2 keskmiselt 50%.
7
sealt pärineb orienteerivalt 99% SO2 heitest. LOÜ puhul on olulisi valdkondi kaks, nendeks on
energeetika ning lahustite valdkond, mille osatähtsus kogu LOÜ heitest on vastavalt keskmiselt 50% ja
30%. PM2,5 puhul domineerib peamise heiteallikana energeetika valdkond, moodustades 2030. aastaks
ca 80% kogu PM2,5 heitest. NH3 heide pärineb ligi 90% ulatuses põllumajandusest.
Joonis 4.1. Valdkonnaülene õhusaasteainete BAU stsenaariumi prognoos, kt
Joonis 4.2. Valdkonnaülene õhusaasteainete ÕVP stsenaariumi prognoos, kt
Joonistel 4.3–4.16 peatükis 4.1 on esitatud võrdlusaasta (2005) modelleerimistulemused ning
saastetasemete tulevikuprognoos aastaks 2030, arvestades õhusaasteainete vähendamise programmi
ÕVP stsenaariumi rakendumisega kaasnevat summaarse heite muutust Eestis.
SO2 1 h maksimaalsed kontsentratsioonid koonduvad Ida-Virumaale, jäädes 2005. ja 2030. aastal
vastavalt vahemikku 350–514 µg/m3 ja 25–108 µg/m3. Kuigi ka PM2,5 puhul on domineerivaks
energeetika valdkond, siis erinevalt SO2-st on PM2,5 heite puhul suurem kaal kohalikel katlamajadel ning
hajusallikatel, milleks on kodumajapidamised. Teistest valdkondadest mõjutab PM2,5 saastetasemeid
mõnevõrra ka transpordi ning tööstuse valdkond, mistõttu on PM2,5 hajuvusmuster erinev SO2
hajumisest. PM2,5 ühe aasta arvutuslikud keskmised kontsentratsioonid olid kõrgeimad linnades (Tallinn,
Tartu, Pärnu, Kuressaare jt), olles 2005. ja 2030. aastal vastavalt vahemikus 25–37 µg/m3 ja 4,2–17,3
µg/m3. NH3 modelleeritud 1 a keskmised kontsentratsioonid olid kõrgeimad Viljandi maakonnas Viiratsi
lähedal, jäädes nii 2005. aastal kui ka tulevikuprognoosides 15 µg/m3 piiresse. Ülejäänud Eestis jäid 1 a
8
keskmised NH3 kontsentratsioonid madalamaks kui kriitiline tase 8 µg/m3. NOx saastetasemed olid
kõrgeimad linnades eelkõige transpordi valdkonna ja kohalike katlamajade ning Ida-Virumaal lisaks ka
elektrijaamade ja energeetikatööstuse mõjul. NOx 1 h maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid olid
2005. ja 2030. aastal vastavalt vahemikus 722–1660 µg/m3 ja 350–570 µg/m3. Modelleerimistulemused
näitavad seega ka võimalikke NO2 piirväärtuse ületamisi Tallinnas. Seiretulemused seda aga ei kinnita,
mistõttu on eelkõige transpordi valdkonna õhusaasteainete inventuuri heidete arvutamise meetod vaja
üle vaadata ning vajaduse korral korrigeerida. LOÜ heite arvutuslik hajumine näitas maksimaalsete
saastetasemete koondumise linnades peamiselt kohalike katlamajade, lahustite valdkonnas tegutsevate
ettevõtete, transpordi ning tööstuste mõjul. LOÜ 1 h maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid olid
2005. ja 2030. aastal vastavalt vahemikus 1110–3360 µgC/m3 ja 755–2230 µg/m3.
Arvutustulemuste põhjal võis õhukvaliteedi piirväärtuste ületamisi esineda kõikide valdkondade
koosmõjus 2005. aastal SO2, PM2,5, NH3 ja NO2 puhul. SO2 ületmised esinesid Ida-Virumaal, põhjuseks
energeetika valdkonna suur mõju, PM2,5 ja NOx ületamised esinesid valdavalt Tallinnas, põhjuseks suur
liikluskoormus, ning NH3 ületamised olid valdavalt Viljandimaal, põhjuseks intensiivne põllumajandus.
2030. aastal näitavad prognoosarvutused võimaliku piirväärtuse (200 µg/m3) ületamist NO2 kohta
eelkõige Tallinnas. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et NOx moodustub keskmiselt 50% ulatuses
NO2-st. Kuna NOx modelleerimistulemuste valideerimine riiklike seirejaama tulemustega näitas olulist
erinevust modelleeritud ja mõõdetud kontsentratsioonide vahel, siis tõenäoliselt on transpordi valdkonna
NOx heide ülehinnatud ning heidete arvutamise metoodika vajab muutmist või täpsustamist, sellest
tulenevalt on ka summaarne NOx saastetase tõenäoliselt madalam, kui prognoosarvutused näitavad. NH3
sisaldus välisõhus võib tulevikus hoolimata heite vähenemisest olla 1 a sihtväärtuse (8 µg/m3) piirimail
ning üksikutes piirkondades (eelkõige intensiivse põllumajandusega piirkondades) seda ka ületada.
9
5. Valdkondade koosmõju saasteainete kontsentratsioonid
Joonis 4.3. Valdkondade koosmõju: SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 Joonis 4.4. Valdkondade koosmõju: SO2 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030
Joonis 4.5. Valdkondade koosmõju: SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 Joonis 4.6. Valdkondade koosmõju: SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030
Joonis 4.7. Valdkondade koosmõju: PM2,5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 Joonis 4.8. Valdkondade koosmõju: PM2,5 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030
Joonis 4.9. Valdkondade koosmõju: NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 Joonis 4.10. Valdkondade koosmõju: NH3 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030
11
Joonis 4.11. Valdkondade koosmõju: NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 Joonis 4.12. Valdkondade koosmõju: NOx 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030
Joonis 4.13. Valdkondade koosmõju: NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2005 Joonis 4.14. Valdkondade koosmõju: NOx 1 a keskmine kontsentratsioon, 2030
12
Joonis 4.15. Valdkondade koosmõju: LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2005 Joonis 4.16. Valdkondade koosmõju: LOÜ 1 h maksimaalne kontsentratsioon, 2030
13
6. Piiriülene õhusaaste
Saasteainete levik välisõhus on piiriülene, mistõttu mõjutab Eesti välisõhu kvaliteeti ka naaberriikides
toimuv ning vastupidi. Kaugkandega saabuv saastevoog võib sageli lokaalse saastega kombineerudes
põhjustada piirväärtuste ületamisi kohalikul tasemel. Teiste riikide või piirkondade mõju saab
iseloomustada kas kaudselt, kasutades EMEP dokumendis „Transboundary air pollution by sulphur,
nitrogen, ozone and particulate matter in 2020“56 toodud teavet naaberriikidest pärit saasteainete
osakaalude kohta, või otseselt, kus piiriülese õhusaaste mõju hinnatakse taustajaamades, milleks on
Lahemaa, Saarejärve ning Vilsandi, mis on parimaks indikaatoriks piiriülese saaste leviku
hindamisel.
Lisaks hinnati piiriülese õhusaaste osakaalu Tallinna linnas, kasutades selleks Copernicuse57
mudeleid (EMEP ja LOTOS-EUROS). 2020. aastal (Joonis 6.1) oli PM10 aastakeskmisest tasemest
ligikaudu 38% looduslikku päritolu, ligikaudu 23% oli kohalikku päritolu, muu Eesti piirkondlik
mõju ca 9,7% ning välisriikidest oli suurim mõjutaja Poola (9,4%), millele järgnes Saksamaa (6,4%)
ning Soome (3,9%).
Joonis 6.1. PM10 saasteallikate osakaalud Tallinnas 2020. aastal
2022. aastal (Joonis 6.2) moodustasid PM10 aastakeskmisest tasemest ca 18% lokaalsed saasteallikad
+ ca 8% ülejäänud Eesti mõju, looduslike saasteallikate osakaal oli ca 21,3% ning suurima mõjuga
oli täpsemalt määratlemata saasteallikad (27,2%). Nendele andmetele tuginedes on märgata kohalike
saasteallikate mõju vähenemist PM10 saastetasemete tekitamises, mis omakorda leiab kinnitust ka
välisõhus pikaajaliste seireandmete põhjal (vt aruande peatükk 6 „PM10 seireandmed linnades“).
56
The European Monitoring and Evaluation Programme (EMEP), [www] https://www.emep.int/publ/reports/2022/Country_Reports/report_EE.pdf.
57
Copernicus, annual statistics, [www] https://policy.atmosphere.copernicus.eu/yearly_statistics.php?=&dmin=2020-01-01&dmax=2020-12-31.
Joonis 6.2. PM10 saasteallikate osakaalud Tallinnas 2022. aastal
7. Õhusaaste trendid Eestis
Igal aastal antakse Eestis välja välisõhu seire aastaaruanne, mis muuhulgas käsitleb ka õhusaaste
trende aastate lõikes Põhja- ja Lõuna-Eestis ning eraldi ka Ida-Virumaal58. Käesolevas peatükis
kirjeldataksegi olulisemate õhusaasteainete sisalduste muutusi välisõhus viimase kümne aasta
jooksul. LOÜ kontsentratsioone pidevalt üheski riiklikus seirejaamas ei mõõdeta.
Joonistel 6.1–6.4 on esitatud mõningate saasteainete keskmised kontsentratsioonid aastate lõikes,
iseloomustades saastetasemete kõikumist välisõhus. Üldiselt on täheldatav välisõhu kvaliteedi oluline
paranemine võrreldes 2005. aastaga, valdavalt on saasteainete sisaldused välisõhus vaadeldud aastatel
langustrendis või stabiilsel tasemel, kus kõikumine on maksimaalselt paari µg/m3 piires.
2022. aasta mõõtmistulemused näitasid NO2 ja CO aastakeskmise kontsentratsiooni langust Ida-
Virumaal, lisaks vähenes lämmastikdioksiidi sisaldus Tallinnas kesklinnas ja Õismäel, CO sisaldus
Tallinnas pigem suurenes. Mõõdetud saastetasemed on kogu Eestis üldiselt madalad ning
õhukvaliteedi piirväärtuseid ei ohusta.
Vääveldioksiidi sisaldus õhus vähenes eelmise aastaga võrreldes Kohtla-Järvel, Narvas ja Tallinna
kesklinna seirejaamas ning suurenes Tartus ning Tallinnas Õismäel ja Põhja-Tallinnas.
Osooni aastakeskmised kontsentratsioonid linnades olid väiksemad kui eelmisel seireaastal. Kokku
mõõdeti Tallinna seirejaamades kuus sihtväärtusest suuremat kontsentratsiooni, ülejäänud linnades
sihtväärtuse ületamisi ei esinenud. Osooni aastakeskmine sisaldus suurenes Saarejärvel, samas
sihtväärtuse ületamised leidsid aset Vilsandil ja Lahemaal, vastavalt viis ja kolm korda.
Peenosakeste aastakeskmine sisaldus suurenes eelmise aastaga võrreldes Tartus ja Tallinnas Õismäel.
2022. aastal mõõdeti ööpäevakeskmise piirväärtuse ületamisi Tallinnas kesklinnas kuus, Põhja-
Tallinnas neli ja Õismäel üks, Kohtla-Järvel üks ning Tartus viis.
58
Välisõhu kvaliteedi seire 2022, K. Saare, 2022.
15
Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike aastakeskmine sisaldus, mida iseloomustab benso(a)püreeni
sisaldus, vähenes eelmise aastaga võrreldes kõikides linnaõhu seirejaamades. Benso(a)püreeni
aastakeskmine kontsentratsioon jäi kõikides seirejaamades vastavast sihtväärtusest väiksemaks.
Välisõhu kvaliteet taustaaladel on võrreldes 2005. aastaga parananenud, mõõdetud saasteainete
kontsentratsioonid on jätkuvalt võrdlemisi väikesed ning õhukvaliteedi piirväärtusi ei ohusta.
Saastetasemete langus on võrreldes eelmise seireperioodiga täheldatav kõigis taustajaamades seda nii
gaasiliste saasteainete kui ka raskmetallide ja PAH puhul. Eriti peente osakeste aastakeskmine
sisaldus mõnevõrra suurenes Saarejärvel.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et piirkonniti võib lühiajaliste episoodidena esineda üksikute saasteainete
suurenenud kontsentratsioone välisõhus, ent üldine õhusaaste tase on Eestis viimastel aastatel küllalt
stabiilne või kerges langustrendis.
16
8. Valdkondade koosmõju saasteainete kontsentratsioonid
Kesklinn
Rahu
12
Õismäe
3.0
Kohtla-Järve
Tartu
10
Narva
2.5
3
3
SO2 kontsentratsioon, g/m
SO2 kontsentratsioon, g/m
8
2.0
6
1.5
4 1.0
2 0.5
0 0.0
4 9 96 98 0 2 4 6 8 0 4
2 1 6 1
94 96 98 00 02 04 06 08 10 12 14 16 18 10920 10922 19 200 200 200 200 200 201 201 20 201 20
19 19 19 20 20 20 20 20 20 20 20 20 2 0 2 2
Joonis 6.1. SO2 aasta keskmine Joonis 7.1. SO2 aasta keskmine
kontsentratsioon riiklikes linnaõhu kontsentratsioon riiklikes
seirejaamades taustaseirejaamadesriiklikes seirejaamades
Kesklinn
45
Põhja-Tallinn
50 Ke
Õismäe Põ
40 Kohtla-Järve Õ
Narva
3
3
PM10 kontsentratsioon, g/m
Tartu 40
NO2 kontsentratsioon, g/m
35
30
30
25
20
20
15
10
10
0
1996 2000 2004 2008 2012 201
00
02
04
06
08
10
12
14
16
18
20
22
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
Joonis 7.2. PM10 aastakeskmine Joonis 7.3 NO2 aasta keskmine
kontsentratsioon riiklikes linnaõhu kontsentratsioon Tallinna seirejaamades
seirejaamades
17
18