Keskkonnaministri määrus "Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise nõuded"

Sotsiaalministeerium 30.03.2023 nr 1-4/23/1341 Keskkonnaministri määruse "Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise nõuded" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri määruse „Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise nõuded“ eelnõu. Palume anda kooskõlastus nelja tööpäeva jooksul, kuna Eesti suhtes on algatatud rikkumismenetlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta tähtajaks üle võtmata jätmise eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Seletuskirja lisa Lisaadressaadid: Maaeluministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Vee-ettevõtete Liit Margus Korsjukov, 626 2853 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 29.03.2023 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise nõuded Määrus kehtestatakse veeseaduse § 852 lõike 2 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja riskijuhtimise nõuded, sealhulgas riskijuhtimise meetmed. § 2. Joogiveehaarde valgala või toiteala riskihindamise osad Joogiveehaarde valgala või toiteala riskihindamise osad on: 1) joogiveehaarde valgala või toiteala kirjeldus; 2) joogiveehaarde valgalal või toitealal ohtude ja ohtlike olukordade kindlakstegemine ning nende poolt joogivee kvaliteedile kujutatava võimaliku riski hindamine; 3) joogiveehaardest võetava vee seire. § 3. Joogiveehaarde valgala või toiteala kirjeldus Joogiveehaarde valgala või toiteala kirjeldus hõlmab järgmist: 1) joogiveehaarde valgala või toiteala kindlakstegemine ja kaardistamine; 2) joogiveehaarde valgalal või toitealal paiknevate sanitaarkaitsealade väljaselgitamine; 3) joogiveehaarde valgalal või toitealal olevate veevõtukohtade geograafilised koordinaadid; 4) joogiveehaarde valgala või toiteala maakasutuse, äravoolu ning põhja- ja pinnavee toitumise protsesside kirjeldus; 5) joogiveehaarde valgalal või toitealal maaomanike, planeeringute, hoonestatuse ja piirangute kirjeldus. § 4. Joogiveehaarde valgalal või toitealal ohtude ja ohtlike olukordade kindlakstegemine ning nende poolt joogivee kvaliteedile kujutatava võimaliku riski hindamine (1) Joogiveehaarde valgalal või toitealadel ohtude ja ohtlike olukordade kindlakstegemisel ning nende poolt joogivee kvaliteedile kujutatava võimaliku riski hindamisel: 1) tehakse kindlaks joogiveehaarde valgalal või toitealal joogivee kvaliteeti ohustavad ohud ja ohtlikud olukorrad; 2) hinnatakse ohtude ja ohtlike olukordade poolt joogivee kvaliteedile kujutatavat võimalikku riski; 3) hinnatakse võimalikke riske, mis võivad põhjustada joogivee kvaliteedi halvenemist sel määral, et see võib kujutada ohtu inimeste tervisele. 1 § 5. Joogiveehaardest võetava vee seire (1) Joogiveehaardest võetavat vett seirab joogivee käitleja, jälgides asjakohaseid kvaliteedinäitajaid, indikaatoreid, aineid või ühendeid, mis on valitud järgmistest veeseaduse alusel kehtestatud loeteludest: 1) paragrahvi 85 lõike 2 alusel kehtestatud joogivee mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ja indikaatorid; 2) paragrahvi 77 lõike 4 alusel kehtestatud põhjavett ohustavad saasteained; 3) paragrahvi 76 lõike 1 alusel kehtestatud prioriteetsed ained, prioriteetsed ohtlikud ained, teatavad muud saasteained ja vesikonnaspetsiifilised saasteained; 4) paragrahvi 856 lõikes 1 nimetatud jälgimisnimekirjas loetletud ained ja ühendid. (2) Seiresse valitakse lõikes 1 esitatud loeteludest kvaliteedinäitajad, ained või ühendid, mida peetakse asjakohasteks § 4 alusel kindlaks tehtud ohte ja ohtlikke olukordi või muud teavet silmas pidades. (3) Seirekava koostamisel võib arvesse võtta joogiveehaarde seisukohast asjakohaseid riikliku keskkonnaseire või muude uuringute andmeid. (4) Riskihindamise tulemustel põhineva seirekava kehtestab Terviseamet veeseaduse § 85 lõike 2 kohase määrusega sätestatud joogivee kontrolli kavas. (5) Seiratavate kvaliteedinäitajate, indikaatorite, ainete või ühenditega seotud suundumustest ja ebatavalistest numbritest või kontsentratsioonidest teavitavad joogivee käitlejad Terviseametit ja Keskkonnaametit esimesel võimalusel. § 6. Joogiveehaarde valgala või toiteala riskijuhtimine (1) Käesoleva määruse §-de 3–5 kohaselt tehtud riskihindamise tulemuste põhjal tagatakse, et kindlaks tehtud riskide ennetamiseks või kontrollimiseks võetakse vastavalt vajadusele riskijuhtimismeetmeid, alustades ennetusmeetmetest. (2) Kui see on vajalik joogivee kvaliteedi tagamiseks, määrab Keskkonnaministeerium joogiveehaarde valgalal või toitealal l lisaks veeseaduse § 46 lõike 4 alusel kehtestatud meetmeprogrammi meetmetele ennetusmeetmeid ja leevendusmeetmeid, et kaitsta neid veekogumeid, mida kasutatakse või kavatsetakse tulevikus kasutada joogiveehaaretena, et vähendada joogivee tootmiseks vajalike veepuhastustoimingute ulatust, ning vajaduse korral lisatakse need veeseaduse §-s 46 sätestatud meetmeprogrammi. (3) Joogivee käitleja tagab asjakohase seire joogiveehaardest võetava vee nende kvaliteedinäitajate, ainete või ühendite üle, mis võivad vee tarbimisel kujutada ohtu inimeste tervisele või tuua kaasa joogivee kvaliteedi halvenemise vastuvõetamatu tasemeni käesoleva määruse § 5 järgi. (4) Keskkonnaamet hindab vajadust muuta veeseaduse § 148 alusel moodustatud sanitaarkaitsealade ulatust veeseaduse §-de 152 ja 277 järgi. (5) Käesoleva paragrahvi lõigete 2-4 kohaste meetmete tõhusus vaadatakse üle veeseaduse § 851 lg 3 kohase riskihindamise ja riskijuhtimise läbivaatamise käigus kooskõlas veeseaduse §- s 2849 sätestatud tähtajaga. 2 § 7. Joogivee käitleja seire kohandamine riskihindamise tulemuste alusel (1) Käesoleva määruse §-de 3–5 alusel kogutud teabe põhjal võib Terviseamet: 1) nõuda joogivee käitlejalt täiendavat seiret või joogivee töötlemist joogivee kvaliteedinõuete täitmiseks; 2) lubada joogivee käitlejal veeseaduse §-s 853 sätestatud veevarustussüsteemi riskihindamist tegemata vähendada veeseaduse § 85 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud joogivee kvaliteedinäitajate ja indikaatorite seiresagedust või eemaldada need joogivee käitleja tehtavast seirest, kui need ei ole põhinäitajad nimetatud määruse tähenduses ning ei ole ühtegi tegurit, mille puhul oleks põhjust eeldada, et see võib põhjustada joogivee kvaliteedi halvenemise. (2) Kui joogivee käitlejal on lubatud lõike 1 kohaselt mingi kvaliteedinäitaja või indikaatori seiresagedust vähendada või need joogivee käitleja tehtavast seirest eemaldada, tagatakse sellise kvaliteedinäitaja või indikaatori asjakohane seire veeseaduse § 851 lg 3 kohase riskihindamise ja riskijuhtimise läbivaatamise käigus. § 8. Rakendussätted Keskkonnaministri 03.10.2019 määruses nr 50 „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala ja valgala ulatus ning piirid“; 2) paragrahvi 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 8. Joogiveehaarde toiteala ja valgala ulatus ning piirid (1) Joogiveehaarde toiteala ulatus ja piirid määratakse hüdrogeoloogilise uuringu käigus hüdrodünaamiliste arvutustega ning need esitatakse veeseaduse § 852 kohase joogiveehaarde toiteala riskihindamise raames. Arvutuste aluseks on veehaarde kasutamise aeg, mille jooksul veekihti sattunud saasteained liikumisel veehaarde suunas ei jõua veel sinna. (2) Isikul, kes määrab joogiveehaarde toiteala ulatuse ja piirid, peab olema hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba hüdrogeoloogiliste uuringute valdkonnas. (3) Veeseaduse § 852 kohase joogiveehaarde valgala riskihindamise jaoks võetakse joogiveehaarde valgala ulatuse ning piiri andmed Eesti looduse infosüsteemist.“. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas (allkirjastatud digitaalselt) Minister Meelis Münt Kantsler 3  Keskkonnaministri määruse „Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise nõuded“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse veeseaduse § 852 lõike 2 alusel Eelnõukohane määrus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) olmevee kvaliteedi kohta1 (edaspidi ka direktiiv või joogivee direktiiv) üle võtva veeseaduse muutmise seaduse (RT I, 07.02.2023, 6) rakendusakt. Eelnõukohase määrusega kehtestatakse joogiveehaarde valgala või toiteala riskihindamise ja riskijuhtimise nõuded ning tehakse muudatused keskkonnaministri 03.10.2019 määruses nr 50 „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord“. Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Margus Korsjukov (626 2853, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (626 2953, [email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (626 2904, [email protected]). Eelnõu on ette valmistatud koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Terviseametiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist. Esimeses paragrahvis sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja riskijuhtimise nõuded, sh riskijuhtimise meetmed. Teises paragrahvis nimetatakse joogiveehaarde valgala või toiteala riskihindamise osad. Riskihindamise osad tulenevad joogivee direktiivi artikli 8 lõikest 2 (loetletud alapunktides a– c). Joogiveehaarde valgala või toiteala riskihindamise osad on: 1) joogiveehaarde valgala või toiteala kirjeldus; 2) joogiveehaarde valgalal või toitealal ohtude ja ohtlike olukordade kindlakstegemine ja nende poolt joogivee kvaliteedile kujutatava võimaliku riski hindamine; 3) joogiveehaardest võetava vee seire. Nende punktide sisu on esitatud määruse §-des 3–5. Kolmandas paragrahvis reguleeritakse, mida hõlmab endas joogiveehaarde valgala või toi- teala kirjeldus. Joogiveehaarde valgala või toiteala kirjeldus tuleneb joogivee direktiivi artikli 8 lõike 2 punktist a ning lisaks on kirjelduse osas lisainfo, mis aitab riske hinnata. 1 ELT L 435, 23.12.2020, lk 1–62. 1 Joogiveehaarde valgala või toiteala kirjeldus hõlmab joogiveehaarde valgala või toiteala kind- lakstegemist ja kaardistamist, joogiveehaarde valgalal või toitealal paiknevate sanitaarkaitsea- lade väljaselgitamist, joogiveehaarde valgalal või toitealal olevate veevõtukohtade geograafilisi koordinaate, joogiveehaarde valgala või toiteala maakasutuse, äravoolu ning põhja- ja pinnavee toitumise protsesside kirjeldust ning joogiveehaarde valgalal või toitealal maaomanike, planee- ringute, maakasutuse, hoonestatuse ja kitsenduste kirjeldust. Direktiivi kohaselt võib joogiveehaarde valgala või toiteala kirjeldamiseks infoallikana kasu- tada veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) artiklite 5 ja 7 alusel kogutud informatsiooni, mis on Eesti õigusesse üle võetud ja reguleeritud veeseaduse §-s 44 koostoimes veeseaduse §-dega 48 ja 49. Sellised analüüsid ja info on esitatud veemajanduskavades ning need on avalikud dokumendid. Eestis on plaanis anda sisend joogiveehaarete valgalade ja toitealade kirjeldusse tsentraalselt. See tähendab, et joogivee käitlejate veevärkide kõikidele olemasolevatele põhjavee veevõtu- kohtadele modelleeritakse toiteala, mille piirid tellitakse eraldi planeeritava töö raames. Töö eesmärk on aru saada, kuidas ja kui kaugelt põhjavesi veevõtukohta jõuab, ja kaardistada iga joogiveehaarde toiteala. Samuti kirjeldatakse toiteala piires olevad joogiveehaarete koordinaa- did ja sanitaarkaitsealad ning üldistatuna riskid, mis võivad joogivee kvaliteeti mõjutada. Pin- naveehaarete (neid on Eestis praegu 2) joogiveehaarde valgala on selle veekogu valgala, kust võetakse vett joogivee tootmiseks, ja mis on kantud Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS), samuti on seal esitatud veevõtukoha sanitaarkaitseala piirid. Riskide hindamiseks plaa- nib riik luua joogivee käitlejatele IT-lahenduse, milles kasutatakse eespool kirjeldatud infot ning mille abil on võimalik teha joogiveehaarde riskihindamist ja -juhtimist. Neljandas paragrahvis reguleeritakse joogiveehaarde valgalal või toitealal ohtude ja ohtlike olukordade kindlakstegemine ning nende poolt joogivee kvaliteedile kujutatava võimaliku riski hindamine. See tuleneb joogivee direktiivi artikli 8 § 2 punktist b. Joogiveehaarde valgalal või toitealadel ohtude ja ohtlike olukordade kindlakstegemisel ning nende poolt joogivee kvaliteedile kujutatava võimaliku riski hindamisel tehakse kindlaks vee- võtukoha valgalal või toitealal joogivee kvaliteeti ohustavad ohud ja ohtlikud olukorrad, hinna- takse nende joogivee kvaliteedile kujutatavat riski ning hinnatakse võimalikke riske, mis võivad põhjustada joogivee kvaliteedi halvenemist sel määral, et see võib kujutada ohtu inimeste ter- visele. Direktiivi kohaselt võib joogiveehaarde valgalal või toitealal ohtude ja ohtlike olukor- dade kindlakstegemisel ning nende joogivee kvaliteedile kujutatava võimaliku riski hindamisel infoallikana kasutada veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) artikli 5 ja direktiivi lisa 2 punk- tide 1.4, 1.5 ja 2.3–2.5 alusel kogutud informatsiooni, mis on Eesti õigusese üle võetud ja re- guleeritud veeseaduse §-ga 44 koostoimes veeseaduse §-dega 48 ja 49. Sellised analüüsid ja info on esitatud veemajanduskavades ning need on avalikud dokumendid. Nagu joogivee direktiivi üle võtva veeseaduse muutmise seaduse seletuskirjas on selgitatud, on riigi poolt planeeritud joogivee käitlejatele riskihindamiseks luua IT-lahendus, mis võimaldab joogivee käitlejal lihtsasti küsimustiku vormis hinnata joogiveehaarde valgalal ja toitealal esineda võivaid ohte ja ohtlikke olukordi, mis võivad ohustada joogivee kvaliteeti. Viiendas paragrahvis reguleeritakse riskihindamise tulemustel põhinev joogiveehaardest võetava vee seire. See tuleneb joogivee direktiivi artikli 8 lõike 2 punktist c. Seiresse valitakse kvaliteedinäitajad, indikaatorid, ained või ühendid riskihindamise tulemustest lähtudes, kasutades valikuks järgmistes õigusaktides loetletud kvaliteedinäitajaid, indikaatoreid, aineid või ühendeid: 2 1) sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ – §-s 4 sätestatud mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, §-s 5 sätestatud keemilised kvaliteedinäitajad, §-s 6 sätestatud indikaatorid ja §-s 7 sätestatud radioloogilised kvaliteedinäitajad; 2) keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“ – §-des 9 ja 10 sätestatud saasteained; 3) keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ – §-s 3 sätestatud prioriteetsed ained, prioriteetsed ohtlikud ained ja teatavad muud saasteained ja §-s 5 sätestatud vesikonnaspetsiifilised saasteained; 4) veeseadus – § 856 lõikes 1 nimetatud jälgimisnimekirjas loetletud ained ja ühendid. Toorvee seiresse valitakse ainult need ained, mida peetakse asjakohasteks riskihindamise alusel kindlaks tehtud ohte ja ohtlikke olukordi või muud teavet silmas pidades. Seirekava koostamisel võib arvesse võtta joogiveehaarde seisukohast oluliseks peetavaid ja kasutatavaid riikliku keskkonnaseire või muude uuringute andmeid. Näiteks on võimalik kasutada põhjaveekogumite seisundite hinnanguid ja sellest saadava teabe alusel hinnata, mis on mingi põhjaveekogumi seisukohast asjakohased näitajad, mida peaks määrama ning millised on olnud nende näitajate seiretulemused. Põhjaveevarude uuringutes on neid analüüse tehtud vastavalt otstarbele (kas on nt tootmisvesi või joogivesi). Pinnavee korral on võimalik kasutada pinnaveele avalduvaid koormuste andmeid. Seirekava koostamisel saab tugineda ka riiklikule keskkonnaseirele, näiteks võib olla joogiveehaarde puurkaev riiklikus keskkonnaseires ning seega saab kasutada sealt saadud tulemusi ja vastavalt hinnata näitajate seire vajadust. Eesmärk ei ole teha lisaseiretöid, kui infot on võimalik kätte saadad muudest infoallikatest. Riskihindamise tulemustel põhinev seirekava vormistatakse sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ §-s 11 sätestatud joogivee kontrolli kavas, milles muuhulgas fikseeritakse ka riskihinnangust lähtuv seiresagedus. Seiratavate ainetega seotud suundumustest ja ebatavalistest numbritest või kontsentratsioonidest teavitavad joogivee käitlejad Terviseametit ja Keskkonnaametit esimesel võimalusel. Kuuendas paragrahvis on reguleeritakse joogiveehaarde valgala või toiteala riskijuhtimine. Joogiveehaarde valgala või toiteala riskijuhtimise sisu tuleneb joogivee direktiivi artikli 8 lõikest 4. Riskihindamise tulemustest lähtudes tuleb tagada, et kindlaks tehtud riskide ennetamiseks või kontrollimiseks võetakse vastavalt vajadusele riskijuhtimismeetmeid. Joogivee direktiivi üle võtva veeseaduse muutmise seaduse seletuskirjas on selgitatud, et riskihindamise IT-lahendus arvutab joogivee käitlejale küsimustele vastamise järel välja riskitaseme(d) ning pakub välja ka ennetus- või leevendusmeetmed riskide juhtimiseks eri osalistele (sh joogivee käitlejale endale, 3 Keskkonnaministeeriumile või muudele isikutele, kes valgala või toiteala olukorda mõjutada saavad). Riskide ennetamise või kontrollimise meetmed võivad olla erinevad ja ka nende rakendajad erinevad. Kui see on vajalik joogivee kvaliteedi tagamiseks, saab Keskkonnaministeerium määrata joogiveehaarde valgala või toiteala puhul lisaks keskkonnaministri 11.12.2019 määruse nr 67 „Veemajanduskava ja meetmeprogrammi sisu nõuded“ § 2 lõike 1 punktis 3 sätestatud meetmetele ka ennetus- või leevendusmeetmeid ning vajaduse korral lisatakse need ennetusmeetmed veeseaduse §-s 46 sätestatud veemajanduskava meetmeprogrammi. Meede saab olla ka see, et joogivee käitleja teeb asjakohast seiret nende toorvee kvaliteedinäitajate, indikaatorite, ainete või ühendite üle, mis võivad vee tarbimisel kujutada ohtu inimeste tervisele või võivad tuua kaasa joogivee kvaliteedi halvenemise vastuvõetamatu tasemeni ning praktiliste mõõtmistega hinnatakse, kas valgalal või toitealal määratletud risk kujutab mingit ohtu joogivee kvaliteedile või mitte. Samuti hindab Keskkonnaamet vajadust luua või muuta veeseaduse § 148 alusel moodustatud sanitaarkaitsealade ulatust vastavalt veeseaduse §-dele 152 ja 277. Selline vajadus peab aga selgelt riskihinnangu järeldustest välja tulema. Veeseaduse § 153 lõike 3 alusel saab Keskkonnaamet riskihinnangu tulemuste alusel piirata või keelata joogiveehaarde kaitseks teatud tegevusi. Rakendatud meetmete tõhusus vaadatakse üle riskihindamise ja riskijuhtimise läbivaatamise käigus ja vajadusel muudetakse meetmeid. Seitsmendas paragrahvis reguleeritakse joogiveekäitleja seire kohandamine riskihindamise tulemustest lähtudes. Seire kohandamine lähtudes riskihindamise tulemustest on reguleeritud joogivee direktiivi artikli 8 §-des 5 ja 6. Riskihindamise alusel võib Terviseamet nõuda joogiveekäitlejalt kas teatavate parameetrite uuesti seiramist või joogivee töötlemist joogivee kvaliteedi tagamiseks või lubada joogiveekäitlejal veevarustussüsteemi riskihindamist tegemata vähendada mõne parameetri seiresagedust või eemaldada parameetri veekäitleja seiratavate parameetrite loetelust, kui see parameeter ei ole põhiparameeter sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ tähenduses ning ei ole ühtegi tegurit, mille puhul oleks põhjust eeldada, et see võib põhjustada joogivee kvaliteedi halvenemise. Kõik see kajastatakse sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ § 11 kohases joogivee kontrolli kavas. Kui joogiveekäitlejal on lubatud parameetri seiresagedust vähendada või parameeter seiratavate parameetrite loetelust eemaldada, tagatakse kõnealuse parameetri asjakohane seire riskihindamise ja riskijuhtimise läbivaatamise käigus vastavalt paragrahvile 5. Kaheksandas paragrahvis sätestatakse määruse rakendussätted. Rakendussätetega tehakse muudatusi keskkonnaministri 03.10.2019 määruses nr 50 „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord“. Nimelt muudetakse määruse pealkirja ja sõnastatakse see järgmiselt: „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala ja valgala ulatus ning piirid“. Pealkirja muudatus on vajalik, et määrus käsitleks mõlemat, nii joogiveehaarde toiteala kui ka joogiveehaarde valgala ulatuse ja piiride määramist, et võtta korrektselt üle uue joogivee direktiivi regulatsioon. Lisaks tunnistatakse kehtetuks nimetatud määruse kehtiva redaktsiooni § 2 lõige 2. Selle 4 kohaselt kehtiva korra järgi joogiveehaarde toiteala moodustamiseks koostab projekteerija toiteala projekti, kus määratakse toiteala ulatus ja piirangud tegevustele. Uue joogivee direktiivi kohasel eraldi toiteala projekti ei ole vaja koostada. Selle asemel tuleb veeseaduse § 852 lõike 2 kohases riskihindamises esitada toiteala kirjeldus, mis muuhulgas sisaldab ka toiteala kindlakstegemist ja kaardistamist, kuid eraldi toiteala projekti koostamist ei nõuta. Ka muudetakse kõnealuse määruse § 8 ja sõnastatakse see ümber selliselt, et see reguleeriks joogiveehaarde toiteala ja valgala ulatuse ja piiride määramist. Muudatuse kohaselt määratakse joogiveehaarde toiteala ulatus ja piirid hüdrogeoloogilise uuringu käigus hüdrodünaamiliste arvutustega ning need esitatakse veeseaduse § 852 kohase joogiveehaarde toiteala riskihindamise raames. Arvutuste aluseks on veehaarde kasutamise aeg, mille jooksul veekihti sattunud saasteained liikumisel veehaarde suunas ei jõua veel sinna. Joogiveehaarde valgala puhul täpsustataks, et veeseaduse § 852 kohase joogiveehaarde valgala riskihindamise jaoks võetakse joogiveehaarde valgala ulatuse ning piiri andmed EELISest. Ehk valgala puhul valgala ulatust ja piire ei modelleerita nagu toitealade puhul, vaid need on olemas EELISes. Nagu eelnõuga seotud joogivee direktiivi üle võtva veeseaduse muutmise seaduse seletuskirjas on selgitatud, siis riigi poolt on plaanis tsentraalselt korraldada joogiveehaarete toitealade ulatuse ja piiride määramine ning nende kirjeldamine. See tähendab, et näiteks joogivee käitlejate veevärkide kõikidele olemasolevatele veevõtukohtadele modelleeritakse toiteala ja selle piirid, et oleks aru saada, kuidas ja kui kaugelt põhjavesi veevõtukohta jõuab. Pinnaveehaarde (neid on Eestis praegu 2) puhul käsitatakse joogiveehaarde valgalana selle veekogu valgala, kust võetakse vett joogivee tootmiseks, ja see on esitatud EELISes. Samuti täpsustatakse määruse muudatusega ka seda, et kvaliteedi tagamiseks peab isikul, kes määrab joogiveehaarde toiteala ulatuse ja piirid, olema hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba hüdrogeoloogiliste uuringute valdkonnas. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Eelnõu on üheks õigusaktiks, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud). Direktiivi ülevõtmise vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas. 4. Määruse rakendamisega seotud mõjude analüüs Eelnõuga kavandatu rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju majandusele ja ettevõtetele, mõju maaomanikele ning mõju riigiasutustele. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatu ei mõjuta regionaalarengut ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõjusid nendes valdkondades hinnatud. Mõju ettevõtetele ja majandusele Mõju sihtrühm: joogivee käitlejad, kes teenindavad Eestis riikliku järelevalve all olevaid veevärke. Terviseameti andmetel on Eestis riikliku järelevalve all 1355 veevärki 2 , mida teenindab 2 https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Keskkonnatervis/Joogivesi/joogivee_kvaliteet_eestis_kokkuvote_2 006-2021.zip 5 599 käitlejat (ettevõtted, eraisikud, MTÜ-d, ühistud). Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamist ja -juhtimist ei pea tegema veevärkidele, mis varustavad tarbijat alla 10 kuupmeetri veega ööpäevas või teenindavad alla 50 inimese, sh majandus- või avalik-õigusliku tegevuse raames, ning selliseid on Terviseameti andmetel kokku 801 (60% kõikidest veevärkidest) ning neid opereerib 545 veekäitlejat. Selguse huvides tuleb välja tuua, et üks käitleja võib samal ajal opereerida erinevates veekoguse vahemikes varustavate veevärkidega. Eelnõuga kavandatu mõjutab seega osa Eestis riikliku järelevalve all olevatest veevärkidest ja neid teenindavatest joogivee käitlejatest. Joogiveehaarde toiteala ja valgala riskihindamise ja -juhtimise kohustusest on mõjutatud 554 veevärki (ehk 40% kõikidest veevärkidest), mida haldab 113 veekäitlejat (ehk 19% kõikidest veekäitlejatest). Mõju sihtrühma võib seega pidada keskmiseks, kuna mõjutatud on alla poole veekäitlejatest. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Eestis ei ole joogiveehaarde toiteala ja valgala riskihindamine ja -juhtimine varem kohustuslik olnud. Sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 eelmise redaktsiooni (RT I, 26.09.2019, 2) kohaselt oli joogivee käitlejal võimalus (mitte kohustus) teha veevarustussüsteemi riskihindamist ja -juhtimist. Joogivee käitlejal oli võimalus valida, kas analüüsida kõiki sotsiaalministri 24.09.2019 määruses nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ sätestatud näitajaid ja seeläbi teha järeldusi joogivee ohutuses või teha riskihindamine ja analüüsida ainult tema piirkonnale ja veevarustussüsteemile omaseid näitajad ning optimeerida seeläbi ka veekäitlusega seotud kulusid. Veeseaduse muudatuste tulemusena muutus joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamine kohustuslikuks kõigile joogivee käitlejatele, v.a erandid. Erandina ei kehti joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja juhtimise kohustus veevärkidele, kes varustavad tarbijat keskmiselt alla 10 kuupmeetri veega ööpäevas või teenindavad alla 50 inimese majandus- või avalik-õigusliku tegevuse raames. Mõju ulatust sihtrühmale võib pidada keskmiseks, kuna joogiveehaarde toiteala ja valgala riskihindamine ja -juhtimine on kohustuslik 19%-le kõikidest joogivee käitlejatest, kelle opereerida on 40% Eestis riikliku järelevalve all olevatest veevärkidest. Veeseaduse § 852 lõike 1 kohaselt teeb joogivee käitleja joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise koostöös Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Terviseameti ja teiste asjakohaste asutustega. Riigi esmane roll on riskihindamise ja -juhtimise IT-rakenduse väljatöötamine joogivee käitlejate jaoks, et lihtsustada nende tehtavat nii joogiveehaarde valgala ja toiteala kui ka veevarustussüsteemi riskihindamist ja -juhtimist. Kuna riik plaanib riskide hindamise ja juhtimise abistamiseks välja töötada vastava IT-rakenduse, ei pea joogivee käitlejad eeldatavasti riskide hindamisel ja juhtimisel kulusid enam kandma (nt analüüsi tellimine konsultandilt). Seetõttu peaks riskihindamise ja -juhtimise rakendamine tooma majandusele pikemas perspektiivis eeldatavasti kaasa positiivse mõju. Kavas on välja arendada küsimustikupõhine IT-rakendus, mis aitab joogivee käitlejal hinnata riske, võttes arvesse kogu veevarustusahelat – nii joogiveehaarde toiteala ja valgala kui ka veeseaduse §-s 853 käsitletud veevarustussüsteemi, mille riskide hindamine ja juhtimine on samuti joogivee käitleja kohustus. IT-rakenduse ülesehitamiseks tellib Keskkonnaministeerium esmalt Eesti Geoloogiateenistuselt ühtselt kõikide veevärkide toitealale piiride ja kirjelduse ning üldiste joogivett ohustavate riskide kaardistamise töö. Nimetatud töö maksumus on 80 000 6 eurot pluss käibemaks ja see on kavandatud Keskkonnaministeeriumi eelarvesse. IT-rakenduse ülesehitamine eeldab ka teiste riigiasutuste sisendit sellesse vastavalt nende pädevustele. Täpne infovajadus täpsustatakse IT rakenduse loomise lähteülesandes. Näiteks veevõtukoha valgala või toiteala hüdrogeoloogilised tingimused, maakasutus, põhjavee äravoolu ja toitumise protsessid ning neid mõjutatavad tegurid, samuti see, kuidas see kõik võib joogivee kvaliteeti või varusid mõjutada. Seetõttu sõltub IT-rakendus paljuski ka Keskkonnaministeeriumi valitsemisala andmetest, mida saab ja tuleb riskide hindamisel arvesse võtta (nt põhja- ja pinnavee riiklikud seireandmed, määratud kaitsevööndid, maakasutuse ja muud keskkonnaandmed). Keskkonnaamet omab informatsiooni keskkonnalubade ning veekeskkonnariskiga tegevuste kohta toitealal ja valgalal, teeb keskkonnajärelevalvet ja omab ülevaadet keskkonnakaitselubadega seotud koormusallikatest, mis joogiveele riske kujutada võivad, ning ka see teadmine on sisendiks IT-rakendusse. Terviseamet on joogivee kvaliteedi pädevasutus ja teeb riiklikku järelevalvet. Samuti koostab Terviseamet veevaldkonna ohuprognoose ja täidab õigusaktidest tulenevaid kriisireguleerimise ülesandeid ning töötab välja või osaleb oma tegevusvaldkonna hädaolukorraks valmisoleku plaanide väljatöötamisel. IT-rakendus võtab arvesse nimetatud sisendeid ning abistaks joogivee käitlejal hinnata tema piirkonnale omaseid spetsiifilisi riske nii valgalal või toitealal kui ka veevarustussüsteemis. Rakenduse täpne lahendus lepitakse kokku ja arendatakse välja Sotsiaalministeeriumi juhtimisel nimetatud asutustega ning joogivee käitlejatega. IT-rakenduse loomine ja arendamine maksab hinnanguliselt kuni 200 000 eurot pluss käibemaks, püsikulud on aastas hinnanguliselt 60 000 eurot pluss käibemaks (hoolduslepingud ja arenduste lisasoovide katmiseks) ning need vahendid on Sotsiaalministeerium oma eelarvesse kavandanud. Joogiveehaarde toiteala ja valgala riskihindamise ja riskijuhtimisega võib joogivee käitlejale kaasneda kulu juhul, kui joogivee käitleja soovib rajada uusi veevärke (veevõtukohti), mille rajamine toimub pärast IT-rakenduse väljatöötamist. Sellistele veevärkidele peavad joogivee käitlejad joogiveehaarde valgala või toiteala riskihinnangu tegema oma kuludega. St tellima eraldi joogiveehaarde toiteala määramise töö, sest tegemist on uue veevõtukohaga, millele tsentraalselt Eesti Geoloogiateenistus ei ole toiteala määranud ega kirjeldanud ega sisestanud IT-rakendusse, küll aga saavad sellised veekäitlejad kasutada IT-rakenduse kõiki teisi lahendusi riskide hindamiseks ja ohjamiseks. Selliste kulude suurusjärku on keeruline hinnata, sest kui riik tellib toiteala määramise veevärkidele ühe tööna, siis on see eeldatavasti säästlikum ning tagab ühtlase kvaliteedi ja direktiivi tähtaegade saavutamise. Kui käitleja rajab veevärgi (veevõtukoha) pärast direktiivi rakendamiseks tehtava töö tellimist, tuleb arvestada suurusjärguga 1000–2000 eurot ühe veevärgi (ehk ühe veevõtukoha) kohta. Toiteala määramise tööd saab teha hüdrogeoloogilise töö tegevusluba omav ettevõte (keskmine tööks kuluv aeg 24 töötundi, keskmine tunnihind 50 eurot). Joogiveehaarde toiteala ja valgala riskihindamise ja -juhtimisega seotud muid majanduslikke mõjusid (toorvee seire kulu) on raske prognoosida, sest igat veevärki mõjutavad erinevad näitajad ja muutujad. Iga veevärgi joogiveehaarde valgala või toiteala on erinev, samuti on erinev see, millised on mingi valgala või toiteala inimtekkelised koormusallikad ja looduslikud vees esinevad ühendid, kust vett võetakse (pinnavesi või põhjavesi), sealhulgas millisest põhjaveekihist. Näiteks veevärgid, mis võtavad vee ülemistest põhjaveekihtidest, on inimtekkelisele koormusele rohkem avatud ja seega võib seal tekkida vajadus määrata joogiveehaarde toorvees rohkem analüüse võrreldes sügavamate ja paremini kaitstud põhjaveekogumite põhjaveekihtidega. Toitala/valgala riskipõhise käsitluse üldine mõju majandusele on eeldatavalt positiivne, sest 7 kui varem hinnati joogivee kvaliteeti kraani otsast ning probleemide puhul tegeleti tagajärgedega ja analüüsiti kõiki nõutud joogivee kvaliteedinäitajaid, siis riskipõhise käsitluse mõte on optimeerida ja tõhustada kogu veevarustusprotsessi – tegeleda riskide, ohtude ja ohtlike olukordadega võimalikult varajases etapis selliselt, et võtta vastutusele nende riskide või ohtude põhjustajad, töödelda joogivee tootmiseks võetavat vett võimalikult vähe ja suunata ressursid kõige kriitilisematesse veevarustusahela punktidesse. Riskipõhise käsitluse kohaselt tuleb tegeleda ainult piirkonna jaoks oluliste riskidega ning analüüsida üksnes piiratud arvu joogivee kvaliteedinäitajaid. Näiteks kui valgalal või toitealal tuvastatakse saasteallikas, mis riskide juhtimisel vastutusele võetakse ning mille tegevust piiratakse, siis selle tulemusel ei pea joogivee käitleja tegema vastavate probleeme põhjustavate ühendite kulukat seiret ja rakendama veetöötlust nende ühendite eemaldamiseks või sisalduse vähendamiseks. Riskihindamise ja -juhtimise abil on võimalik joogiveega seotud probleeme ennetada ja joogivee käitlust paremini planeerida, sealhulgas valmistuda võimalikeks kriisideks (nt kliimamuutustega seotud veeressursi küsimused, üleujutused, põuad, elektrikatkestused, sõjaolukord). Probleemide ennetamise ja kogu veekäitluse protsessi tõhustamine võimaldab eeldatavasti ka kulusid säästa, mis tekiksid siis, kui joogivee probleeme lahendatakse tagantjärele, üksnes kraani otsast ohutust hinnates. Määruse tulemusena muutub sihtrühma senine toimimine ning muudatustega on tarvis kohaneda. Mõju avaldumise sagedust saab pidada väikeseks, kuna riskihindamine ja juhtimine vaadatakse üle iga kuue aasta tagant ning vajaduse korral hinnangud ajakohastatakse. Joogiveehaarde valgala ja toitala riskihindamise ja -juhtimise esimene tähtaeg on hiljemalt 2026. aasta juulis. Seega on sihtrühma kokkupuude muudatuse mõjudega harv. Joogiveehaarde toiteala ja valgala riskihindamise ja -juhtimise kohustusega kaasnevad olulised mõjud joogivee käitlejatele, kes teenindavad Eestis riikliku järelevalve all olevaid veevärke. Ebasoovitavate mõjude risk võib kaasneda veekäitlejatele, kellele muutub riskihindamine võrreldes varasemaga kohustuslikuks. Kaasnevat mõju võib pidada oluliseks. Mõju joogiveehaarde valgala või toiteala piiresse jäävatele maaomanikele Mõju sihtrühm: maaomanikud, kes jäävad joogiveehaarde valgala või toiteala piiresse. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Riskihindamise tulemuse alusel võib Keskkonnaamet joogiveehaarde kaitseks selle valgalal või toitealal vajaduse korral keelata või piirata ehitise ehitamist, millega kaasneb keskkonnaoht; väetise ja taimekaitsevahendi kasutamist; ohtlike ainete juhtimist pinnasesse ning pinna- ja põhjavette; reoveesette kasutamist ja sõnnikuauna paigutamist; maavara kaevandamist; jäätmete käitlemist ning kalmistu rajamist. Selliste tegevuste keelamise või piiramise eesmärk on lõpetada või piirata joogiveehaarde valgalalt või toitealalt tulevat joogivee kvaliteeti mõjutavat riski. Kui analüüsida seda, millised need ained on, mis pärinevad valgalalt/toitealalt ja võivad põhjustada joogivee vastavate näitajate nõuetele mittevastavust, siis on võimalik anda selle alusel hinnangut keelavate või piiravate meetmete rakendamise põhjendatuse kohta. Joogivee keemiliste näitajate puhul on probleemiks kohati esinev fluori liigne (üle 1,5 mg/l) sisaldus. Mõnedes veevärkides ületab normi ka boor (enamasti on need samad veevärgid, kus esineb ka fluoriidide ületamist). Nimetatud näitajad on aga joogiveehaarde valgalal/toitealal esinevad looduslikud keemilised elemendid, mille joogivette sattumise vältimiseks ei ole 8 võimalik meetmeid rakendada valgalal/toitealal seal tegevusi keelates või piirates. Neid keemilisi elemente saab joogiveest vajaduse korral välja puhastada joogiveetöötlusjaamades. Indikaatornäitajatest esineb probleeme raua, mangaani, kloriidi, sulfaadiga, mis põhjustavad vee hägusust ning ebameeldivat lõhna ja maitset, kuid mis otsest ohtu tervisele ei kujuta. Need on samuti looduslikult esinevad ained, mille ohjamiseks joogivee kvaliteedi tagamiseks valgalal/toitealal meetmeid ei ole. Mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate järgi veevõrgu kaudu levivaid haigestumispuhanguid ei ole Eestis registreeritud juba 1996. aastast alates, kuigi varasematel aastatel on esinenud päris ulatuslikke haiguspuhanguid. Enamuse veepuhangute põhjustajaks on olnud põhjaveeallikate reostunud vesi. 2022. aasta 31.detsembri seisuga vastasid kõik veevärgid mikrobioloogiliste näitajate nõuetele. Seega ka mikrobioloogiliste näitajate osas valgala/toitealal täiendavate meetmete rakendamine enamasti vajalik ei ole. Viimastel aastakümnetel on Eesti veemajanduses toimunud olulisi muutusi. Elanikkonna paremaks varustamiseks kvaliteetse joogiveega on kasutusele võetud järjest sügavamaid põhjaveekihte, mis on pindmise reostuse eest (näiteks mikrobioloogiline saaste) paremini kaitstud, kuid mis on aga sageli rikkamad mitmesuguste looduslike mikrokomponentide poolest. Veevarustuse edendamiseks on rajatud uusi ja laiendatud olemasolevaid veevärke, ehitatud kaasaegseid veepuhastusjaamu, esmajoones fluoriidide, raua ja mangaani ärastuseks ning vee organoleptiliste omaduste parandamiseks. Tänu pöördosmoosi seadmete rakendamisele on saavutatud edu fluoriidi ja boori liigse sisaldusega vee parendamisel. Vee kvaliteeti võivad pigem halvendada amortiseerunud torustikud ja mahutid, vee vähenenud tarbimisest tingitud aeglasem liikumine torudes, sagedased veekatkestused, avariid jpm ning neid küsimusi lahendatakse veeseaduse § 853 sätestatud veevarustussüsteemi riskihinnangu käigus. Seega kokkuvõtlikult maaomanikke mõjutavate meetmete rakendamine joogiveehaarde valgalal või toitealal on pigem erandlik olukord kui lausaline vajadus ja kui see vajadus tuleb selgelt välja joogiveehaarde valgala või toiteala riskihinnangust. Seega mõju pigem on väheoluline. Mõju avaldumise sagedust saab pidada väikeseks, kuna riskihindamine ja juhtimine vaadatakse üle iga kuue aasta tagant ning vajaduse korral hinnangud ajakohastatakse, sh hinnatakse ka meetmete rakendamise vajaduse uuesti üle. Joogiveehaarde valgala ja toitala riskihindamise ja -juhtimise esimene tähtaeg on hiljemalt 2026. aasta juulis. Seega on sihtrühma kokkupuude muudatuse mõjudega harv. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõju sihtrühm: joogivee tarbijad Terviseameti andmetel on Eestis 1355 riikliku järelevalve all oleva veevärgi peale kokku 1 153 493 püsitarbijat. Veevärgid, mis varustavad tarbijat alla 10 kuupmeetri veega või teenindavad alla 50 tarbija, varustavad kokkuvõttes veega 17 150 püsitarbijat. Nendele ei kohaldu joogiveehaarde toiteala ja valgala riskihindamise ja -juhtimise kohustus. Seega joogiveehaarde toiteala ja valgala riskihindamise ja -juhtimise kohustus mõjutab otseselt 1 136 343 püsitarbija joogivee kvaliteeti. Seega võib sihtrühma pidada suureks, kuna mõjutatud on enamik püsitarbijatest. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Joogiveehaarde toiteala ja valgala riskihindamise ja -juhtimise kohustusega kaasnevate mõjude ulatust sihtrühmale võib pidada keskmiseks, kuna joogivesi juba vastab kvaliteedinõuetele 9 (2021. aastal kasutas kõikidest ühisveevärgi tarbijatest 98,76% vett, mille mikrobioloogiliste, keemiliste ja indikaatornäitajate mittevastavusi ei tuvastatud) ning riskipõhised meetmed toovad kaasa joogivee kvaliteedi tagamise veel paremal tasemel. Joogivee kvaliteet mõjutab oluliselt inimeste tervist ja heaolu. Muudatustega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski sihtrühmale, kuna muudatus mõjutab neid vaid positiivselt. Joogiveehaarde toiteala ja valgala riskihindamise ja -juhtimise kohustusega kaasneb oluline mõju, kuna positiivselt on mõjutatud suur osa joogivee püsitarbijatest. Riskihindamise rakendamisel kasvab eeldatavasti ka tarbijate usaldus kraanivee (joogivee) suhtes, sest joogivee käitlejad ja riik võtavad järjest rohkem meetmeid joogivee ohutuse tagamiseks. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm: Terviseamet, Keskkonnaamet, Sotsiaalministeerium, Keskkonnaministeerium Mõju sihtrühma võib pidada keskmiseks. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet või muu isik peab riski ennetamiseks ja kontrollimiseks rakendama riskijuhtimise meetmeid (nii ennetavaid kui ka leevendavaid) olenevalt vajadusest ja vastutusalast. Kehtestatud nõuete järgimise kohta hakkavad Terviseamet ja Keskkonnaministeerium iga kuue aasta tagant koostama ajakohastatud kokkuvõtteid joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja riskijuhtimise rakendamisest. Terviseamet peab lisaks tegema riskihindamise kokkuvõtted kättesaadavaks Euroopa Komisjonile, Euroopa Keskkonnaametile ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele. Riskihindamise ja riskijuhtimise IT-rakenduse ülesehitamine eeldab riigiasutuste tööd ja eelarvet, mida on kirjeldatud eespool. Nii mõju ulatust kui ka avaldumise sagedust võib hinnata keskmiseks. Eelnõu kohaselt lisandub asutustele tööülesandeid, mille tulemusel suureneb töökoormus, kuid tegemist on mõjuga, mis aja jooksul leeveneb. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on pigem keskmine, kuna suureneb asutuste töömaht. Tegemist on olulise mõjuga, kuna muudatused mõjutavad kahte ministeeriumi ja nende allasutusi – tõenäoliselt kasvab ülesannete lisandumisega töökoormus ja IT-arenduste vajadus. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Muudatustega kaasneb elu- ja looduskeskkonnale positiivne mõju. Joogivee direktiivi ülevõtmisega reguleeritakse joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise kohustus. Kokkuvõttes aitavad rakendatavad meetmed kaasa joogiveehaarde valgala, toiteala või joogivee tarbimiskoha elu- ja looduskeskkonna kaitsele. Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise tulemusel võetakse nii ennetus- kui ka leevendusmeetmeid valgalal või toitealal. Näiteks kehtestab Keskkonnaministeerium veemajanduskava meetmeprogrammi meetmed toiteala keskkonnakoormuse ohjamiseks, mis ühtlasi kaitseb nii 10 tervise kui ka keskkonna huvisid (põhja- ja pinnavee kaitsemeetmed, toitealal põllumajandustegevuse, reoveejuhtimise, tootmistegevuse piiramine jms). Praegu pole muudatustega kaasnevat mõju elu- ja looduskeskkonnale võimalik põhjalikumalt hinnata, sest see sõltub iga veevärgi riskihindamise tulemustest ning riskide juhtimisel saavutatud edust. Muudatuste mõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Halduskoormus isikutele üldisemalt ei muutu. Halduskoormus teatud ettevõtetele veidi suureneb. Teatud halduskoormus tekib joogivee käitlejatele, kes peavad hakkama riske hindama. Joogiveehaarde valgalade ja toitealade riskihindamiseks plaanib riik korraldada tsentraalselt toitealade ulatuse määramise (modelleerimise) ja nende üldise kirjelduse joogivee käitleja riskide hindamise toetamiseks, aga joogivee käitleja peab selle materjali abil enda piirkonna spetsiifilised riskid ise tuvastama ja fikseerima need riigi kavandatavas riskihindamise mudelis/rakenduses. Töökoormus avalikule sektorile muutub. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Joogiveehaarde toitealade riskihindamiseks ja -juhtimiseks alusuuringu tegemine Eesti Geoloogiateenistuse poolt maksab riigile 80 000 eurot + käibemaks, raha on Keskkonnaministeeriumi eelarves olemas. Tööga alustatakse 2023. a III kvartalis ja valmib 2024. lõpus. Sellele eelnevalt on vajalik, et joogiveehaarete koordinaadid oleksid õiged – selleks teeb Terviseamet vastava teavituse joogivee käitlejatele. Joogivee riskipõhise käsitluse (joogiveehaarde toiteala ja valgala ning veevarustussüsteemi riskide hindamine ja juhtimine) rakendamiseks vajaliku IT-rakenduse loomine ja arendamine maksab hinnanguliselt kuni 200 000 eurot (käibemaksuta). Sellise mudeli püsikulud on hinnanguliselt 60 000 eurot aastas (hoolduslepingud ja arenduste lisasoovide katmiseks), see on kavandatud Sotsiaalministeeriumi eelarves. Tegevused IT-rakenduse loomiseks algavad 2023. a Sotsiaalministeeriumi juhtimisel. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Vee-ettevõtete Liidule ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. 11  Keskkonnaministri määruse eelnõu "Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise nõuded" seletuskiri Lisa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184, 16. detsember 2020, olmevee kvaliteedi kohta ja Eesti õigusaktide vastavustabel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184, 16. detsember 2020, olmevee kvaliteedi kohta. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1600766496993&uri=CELEX:32019L0882 EL-i õigusakti norm EL-i EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks Kommentaarid õigusakti kehtestatavad ja kehtivad riigisisesed õigusaktid normi ülevõtmise kohustus Artikkel 1. Eesmärgid Osaline ülevõtmise kohustus Artiklil 1 lg 1 Ei Artikli 1 lg 2 Jah VeeS § 85 lg 11 Artikkel 2 Mõisted Jah 1  Artikli 2 lg 1 p 1 a) – VeeS § 17 lg 1 b) – VeeS § 17 lg 2 Artikli 2 lg 1 p 2 VeeS § 854 lg 1 Artikli 2 lg 1 p 3 VeeS § 87 lg 1 Kehtiv sõnastus katab ära Artikli 2 lg 1 p 4 VeeS § 854 lg 4 Artikli 2 lg 1 p 5 VeeS § 87 lg 11 Artikli 2 lg 1 p 6 VeeS § 17 lg 2 VeeS alusel kehtestatavad määrused: „Joogivee Artikli 2 lg 1 p-d 7–9 kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“, § 12 lg-d 1–3 ja „Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja - juhtimise nõuded“, § 4 Artikli 2 lg 1 p-d 10 ja Väljaselgitamisel 11 (mõisteid puudutava direktiivi artikli 11 ülevõtmine sõltub rakendus- ja delegeeritud aktide vastuvõtmisest – hetkel ei saa üle võtta muud peale art 11 lg 1 ja selles 2  sõnastuses vastavaid mõisteid ei kasutata). Artikkel 3. Erandid Jah Sotsiaalministri 24.09.2019. a määrus nr 61: „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1“ (edaspidi määrus nr 61) § 1 lg 2 Artikli 3 lg 1 a) määruse nr 61 § 1 lg 2 p 1 b) määruse nr 61 § 1 lg 2 p 2 Artikli 3 lg 2 VeeS § 87 lg 13 ja VeeS alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“, § 1 lg 2 p 5 Artikli 3 lg 3 a) määruse nr 61 § 1 lg 2 p 4 b) määruse nr 61 § 1 lg 2 p 3 ja VeeS § 87 lg 1 Artikli 3 lg 4 Määruse nr 61 § 1 lg 3 Artikli 3 lg 5 Esimene lõik: VeeS § 87 lg 11 Art 3.5 kolmandas 3 lõigus nimetatud I Teine lõik: VeeS § 85 lg 1 lisa A nõuded on Kolmas lõik: sotsiaalministri 03.10.2019. a määruse nr kehtestatud/kehtestat 62 „Tervisekaitsenõuded mineraalveele ja allikaveele1“ akse joogivee § 1 lg 2 määruses nr 61. Määrus nr 61 mineraalveele (sh allikaveele) nõudeid ei kehtesta. Nõuded allikaveele on kehtestatud mineraalvee määruses nr 62 ning 3  seal täpsustatakse mh erinõuded allikavee mikrobioloogiale. Artikli 3 lg 6 VeeS § 87 lg 12 Artikkel 4. Jah Üldkohustused Artikli 4 lg 1 Lg 1 sõnastus kuni loeteluni: VeeS § 85 lg 1, § 87 lg 2 Art 4.1.b osas vaja täiendada määrust nr a) määruse nr 61 § 3 lg 1. 61. b) määruse nr 61 § 3 lg 2 c) VeeS § 87 lg 4 p 8 ja § 92 lõiget 1 p 112 Artikli 4 lg 2 VeeS § 85 lg 12 Artikli 4 lg 3 VeeS § 195 lg 4 ja 5 keskkonnaministri 16.01.2020. a määruse nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“ lisa punktid 1.2.1–12.3 Artikkel 5. Jah Kvaliteedistandardid — Artikl 5 lg 1 VeeS § 85 lg 1 ja 2, veeS alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“ Artikli 5 lg 2 VeeS alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“ 4  Artikli 5 lg 3 VeeS alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“ Artikkel 6. jah Nõuetele vastavuse hindamise koht Artikli 6 lg 1 VeeS alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“, § 9 lg 1 Artikli 6 lg 2 VeeS § 87 lg-d 2 ja 3, VeeS alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“, § 2 lg 3 Artikli 6 lg 3 VeeS § 92 lg 1 punktid 5 ja 6, VeeS alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid,“ § 13 lg-d 1 ja 3 Artikkel 7. jah Veeohutuse riskipõhine käsitlus Artikli 7 lg 1 VeeS § 851 lg-d 1 ja 2 Artikli 7 lg 2 VeeS § 851 lg 4 5  Artikli 7 lg 3 VeeS § 852 lg-d 1 ja 3, VeeS § 853 lg 1, VeeS § 854 lg-d 2 ja 3 Artikli 7 lg 4 VeeS § 851 lg 3, 2842 Artikli 7 lg 5 VeeS § 851 lg 3, § 2843 Artikli 7 lg 6 VeeS § 851 lg 3, § 2844 Artikli 7 lg 7 Ei Artikkel 8. jah Olmevee veevõtukohtade valgalade riskihindamine ja riskijuhtimine Artikli 8 lg 1 VeeS § 852 lg 1 Artikli 8 lg 2 VeeS § 852 lg 2 alusel kehtestatav keskkonnaministri määrus „Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise nõuded“, määruse §-d 2–5 Artikli 8 lg 3 VeeS § 852 lg 2 alusel kehtestatav keskkonnaministri määrus „Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise nõuded“, § 5 lg 5 6  Artikli 8 lg 4 VeeS § 852 lg 3, VeeS § 852 lg 2 alusel kehtestatav keskkonnaministri määrus „Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise nõuded“, § 6 Lõike 4 viimane lause: VeeS § 2849 Artikli 8 lg 5 Artikli 8 lg 5 esimene lõik: AvTS § 4, VeeS §-d 44 ja 53 koostoimes §-dega 48 ja 49. Artikli 8 lg 5 teine lõik: VeeS § 852 lg 2 alusel kehtestatav keskkonnaministri määrus „Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise nõuded“, § 7 lg 1 Artikli 8 lg 6 VeeS § 852 lg 2 alusel kehtestatav keskkonnaministri määrus „Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise nõuded“, § 7 lg 2 Artikkel 9. jah Veevarustussüsteemi riskihindamine ja riskijuhtimine Artikli 9 lg 1 VeeS § 853 lg 1 Artikli 9 lg 2 VeeS § 85 lg 2 alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“, § 12 Artikli 9 lg 3 VeeS § 85 lg 2 alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“, § 12 7  Artikli 9 lg 4 VeeS § 85 lg 2 alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“, § 12 Artikli 9 lg 5 VeeS § 85 lg 2 alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“, § 12 Artikli 9 lg 6 VeeS § 853 lg-d 3 ja 4 Artikkel 10. Jah Tarbimiskoha jaotussüsteemide riskihindamine Artikli 10 lg 1 a) VeeS § 854 lg 2 b) VeeS § 854 lg 3 Artikli 10 lg 2 VeeS § 854 lg 5 Artikli 10 lg 3 VeeS § 85 lg 2 alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“, § 13 Artikkel 11. Ainult Ülejäänud artikli artikli 11 ülevõtmine sõltub Minimaalsed lg 1 delegeeritud- ja hügieeninõuded rakendusaktide olmeveega vastuvõtmisest kokkupuutuvatele materjalidele Euroopa Komisjoni 8  poolt (2024 ja 2025 aastal). Artikli 11 lg 1 VeeS § 855 lg 1 Artikli 11 lg 2 Ei Ei ole ülevõetav säte Artikli 11 lg 3 Ei Ei ole ülevõetav säte. Teavitus EE poolt tehtud. Artikli 11 lg 4 Ei Ei ole ülevõetav säte. Artikli 11 lg 5 Ei Ei ole ülevõetav säte. Artikli 11 lg 6 Ei Ei ole ülevõetav säte. Artikli 11 lg 7 Ei Tuleb üle võtta artikli 11 lg 2 p-s c sätestatud rakendusakti vastuvõtmise järel Artikli 11 lg 8 Ei Ei ole ülevõetav säte. Artikli 11 lg 9 Ei Ülevõtmine on valikuline ja sõltub artikli 11 lg-s 2 sätestatud 9  rakendusaktide vastuvõtmisest Artikli 11 lg 10 Ei Ei ole ülevõetav säte. Artikli 11 lg 11 Ei Ei ole ülevõetav säte. Artikli 11 lg 12 Ei ole ülevõetav säte. Artikkel 12. Jah Miinimumnõuded olmeveega kokkupuutuvatele veepuhastuskemikaalid ele ja filtreerimisvahenditele Artikli 12 lg 1 VeeS § 855 lg 2 Artikli 12 lg 2 VeeS § 85 lg 12 Artikli 12 lg 3 VeeS § 855 lg 2 Artikkel 13. Seire Artikli 13 lg 1 VeeS § 87 lg 4 p-d 1 ja 2, VeeS § 92 lg 1 p 1, VeeS § 85 lg 2 alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“, § 11 10  Artikli 13 lg 2 VeeS § 85 lg 2 alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“, § 12, VeeS eelnõu § 852 lg 2 alusel kehtestatav keskkonnaministri määrus „Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja - juhtimise nõuded“, § 5 Artikli 13 lg 3 VeeS § 85 lg 2 alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“, § 9 Artikli 13 lg 4 VeeS § 85 lg 2 alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“, neljas peatükk Artikli 13 lg 5 VeeS § 85 lg 2 alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“, § 11 lg 1 p 11 Artikli 13 lg 6 Ei Ei ole ülevõetav säte Artikli 13 lg 7 Ei Ei ole ülevõetav säte Artikli 13 lg 8 Ainult VeeS § 856 lõigud 5-8 Artikkel 14. Parandusmeetmed ja kasutuspiirangud Artikli 14 lg 1 VeeS § 87 lg 4 p 4 11 Artikli 14 lg 2 VeeS § 87 lg 4 p 4, VeeS § 85 lg 2 alusel kehtestatud määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“, § 13 lg 1 VeeS § 92 lg 1 p-d 6 ja 10 Artikli 14 lg 3 Artikli 14 lg 4 VeeS § 87 lg 4, VeeS § 92 lg 1, VeeS § 85 lg 2 alusel kehtestatud määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“, § 13 Artikli 14 lg 5 VeeS § 92 lg 1 p-d 5 ja 6 Artikli 14 lg 6 VeeS § 92 lg 1 p 10 ja § 87 lg 4 p 4 Artikkel 15. Jah Erandid Artikli 15 lg 1 VeeS § 857 lg 1 Artikli 15 lg 1 viimased kaks lõiget: VeeS § 85 lg 2 alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“, § 16 Artikli 15 lg 2 VeeS § 85 lg 2 alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“, § 16 Artikli 15 lg 3 VeeS § 85 lg 2 alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“, § 16 12  Artikli 15 lg 4 VeeS § 85 lg 2 alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“, § 16 VeeS § 92 lg 1 p 111 Artikli 15 lg 5 Artikli 15 lg 5 viimane lause: VeeS § 85 lg 2 alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“, § 16 Artikli 15 lg 6 VeeS § 85 lg 13 Artikkel 16. Jah Juurdepääs olmeveele Artikli 16 lg 1 VeeS § 88 lg 1 Artikli 16 lg 2 VeeS § 88 lg 2 Artikli 16 lg 2 teine lõik seletuskirja ja juhendmaterjali tasand. Artikli 16 lg 3 RES 5. jagu TuMS § 5 lg 1 p 1 aastapõhine riigieelarve seadus MaaMS § 6 Artikkel 17. Jah Üldsuse teavitamine 13  Artikli 17 lg 1 VeeS § 87 lg 4 p 51 Artikli 17 lg 2 VeeS § 85 lg 2 alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“, § 15 Artikli 17 lg 3 Ei ole ülevõetav säte Artikkel 18. Jah Teave rakendamise seire kohta Artikli 18 lg 1 a) VeeS § 88 lg 4 ja § 2846 b) VeeS § 852 lg 4, § 854 lg 7, § 2842 lg 2, § 2844 lg 2, VeeS § 85 lg 2 alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“, § 17 c) VeeS § 85 lg 3, § 2841 ja § 85 lg 2 alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“, § 17 d) VeeS § 85 lg 3, § 2841, § 85 lg 2 alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“, § 17 e) VeeS § 85 lg 3, § 2841, § 85 lg 2 alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“, § 17 Artikli 18 lg 2 VeeS § 2847 14  Artikli 18 lg 3 Ei ole ülevõetav säte Artikli 18 lg 4 Ei ole ülevõetav säte Artikli 18 lg 5 Ei ole ülevõetav säte Artikkel 19. Ei Hindamine Artikkel 20. Ei Lisade läbivaatamine ja muutmine Artikkel 21. Ei Delegeeritud volituste rakendamine Artikkel 22. Ei Komiteemenetlus Artikkel 23. Jah VeeS § 273 Karistused Artikkel 24. Ei VeeS § 2 lg 1 Ülevõtmine Artikkel 25. Jah VeeS § 85 lg 2 alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded Üleminekuperiood ning analüüsimeetodid“, § 19 15  Artikkel 26. Ei Kehtetuks tunnistamine Artikkel 27. Ei Jõustumine Artikkel 28. Ei Adressaadid I LISA Jah VeeS § 85 lg 2 alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“ II LISA Jah VeeS § 85 lg 2 alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“ III LISA Jah VeeS § 85 lg 2 alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“ IV LISA Jah VeeS § 85 lg 2 alusel kehtestatav määrus: „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“ V LISA Ei VI LISA Ei Ei VII LISA 16 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/23-0350 - Keskkonnaministri määrus "Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise nõuded" Kohustuslikud kooskõlastajad: Maaeluministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 05.04.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8c9ea89b-ee27-49cd-9b3d-46883c861ed3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8c9ea89b-ee27-49cd-9b3d-46883c861ed3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main