Arvamus eelnõule

Saatja: Astrid Maasing <[email protected]> Saadetud: 28.03.2023 08:24 Adressaat: <"SM Info"> Teema: Lp. Signe Riisalo Tere! Edastan Jõgevamaa Naiste Tugikeskuse poolt mõned ettepanekud Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitused kohta. Lugupidamisega Astrid Maasing Sotsiaalministeerium Signe Riisalo Lugupeetud sotsiaalkaitseminister Kirjutan Teile seoses määrusega “Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitused”. Jõgevamaa Naiste Tugiekeskus on maakonnas tegutsenud ja vägivalla ohvritest naistele ja nende lastele abi pakkunud juba alates 2013. aastast. Oma senises praktikas pole ei meie ega teised Eesti Naiste Varjupaikade Liitu kuuluvad tugikeskuses mitte kunagi lubanud vägivalla ohvritega töötada inimestel, kellel puudub selleks vajalik väljaõpe, sest vajaliliku baaskoolituseta ei suudaks uued töötajad osutada vägivalla ohvritele kvaliteetset abi. Töö vagivalla ohvritega eeldab spetsiifiliste teadmiste olemasolu, ilma selleta võidakse traumeeritud ohvreid taasohvristada. Jõgevamaa Naiste Tugikeskus teeb seetõttu ettepaneku muuta määruse § 2 lõigete 4 - 8 teksti nii, et enne ohvritele vahetult teenuse osutamise alustamist peab olema läbitud nii ohvriabi põhikoolitus kui vajadusel vastav valdkondlik täiendkoolitus, st säilitada teenuseosutajale senised nõuded. Samal ajal, kui ohvritega lubatakse tulevikus kuni aasta aega töötada ilma igasuguse valdkondliku koolituseta uutel töötajatel, nõutakse praegu ohvritega töötavatelt inimestelt uuesti baaskoolituse läbimist. Vaatamata pikale töökogemusele ja nii enne tööle asumist kui töötamise jooksul läbitud arvukatele täiendkoolitustele peaksid kõik 8 meie tugikeskuse meeskonna liiget määruse eelnõu kohaselt uuesti asuma omandama naistevastase vägivalla ja ohvrite abistamise algtödesid, läbides aasta jooksul nii ohvriabi põhikoolituse kui naistevastase vägivalla alase täiendkoolituse. Paratamatult jääb mulje, et Sotsiaalministeeriumi ja SKA ei usalda meid ja kahtlevad meie töö kvaliteedis, ehkki meile seni pretensioone esitatud ei ole. Vastavalt SKA tellimusel läbi viidud kogemusuuringule on klientide rahulolu tugikeskuse teenusega kõrge. Seetõttu palume selgitada, miks peab Sotsiaalministeerium vajalikuks nõuda naistevastase vägivalla ja ohvriabi osutamise algteadmisi andvate koolituste läbimist juba aastaid vahetult teenuseid osutatanud pika töökogemusega isikutelt, kes ka täna tugikeskustes töötavad ja vastavad praegu kehtivas seaduses sätestatud rangetele nõuetele. Näiteks Jõgevamaa Naiste Tugikeskuse meeskonnas on 2 inimesel rohkem kui 9-aastane töökogemus ja ülejäänutel rohkem kui 5-aastane järjepidev töökogemus vägivalla ohvritega. Enne tööle asumist on nad kõik läbinud vajalikud täiendkoolitused, mille kohta on hankes esitatud ka tõendid. Teeme ettepaneku sõnastada määruse § 5 rakendussätete lõige 2 ümber järgmiselt : § 2 lõigetes 4–8 sätestatud ohvriabi põhikoolituse ja täiendkoolituste läbimise nõuet ei kohaldata ohvriabi vahetult osutavale isikule, kes oli ohvriabiteenuse osutaja 31. märtsi 2023. a seisuga. Väga tõsist muret teevad meile ka määruses sätestatud liiga ranged nõuded psühhoterapeutide baasharidusele. Nõue omada lisaks psühhoteraapia alasele väljaõppele magistrikraadi psühholoogias või sotsiaaltöös ei ole meie hinnangul piisavalt põhjendatud, see jätaks näiteks naiste tugikeskuse teenuse osutamisest kõrvale hulga praegu ohvritele vahetult teenuseid osutavaid pikaajalise töökogemusega spetsialiste, kes töötavad erinevates maakondades teevad samal ajal koostööd ka SKA-ga. Jõgevamaal lõhuks see aastaid edukalt koostööd teinud spetsialistide meeskonna, kelle tööga on seni väga rahul olnud nii kliendid kui koostööpartnerid. Leiame, et uued ranged nõuded võivad eriti Tallinnast kaugemates maakondades vähendada oluliselt abi kättesaadavust ning pikendada veelgi seniseid pikki ootejärjekordi. Seetõttu teeme ettepaneku muuta määrust ja sõnastada § 2 lg 2 punktid 1-3 järgmiselt 2) Psühhoteraapiateenust osutav isik peab olema saanud ohvriabi osutamiseks sobiva rahvusvaheliselt tunnustatud psühhoteraapia väljaõppe ja ta peab vastama ühele järgmistest tingimustest: 1) tal on kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja, koolipsühholoogi või sotsiaaltöötaja (vähemalt tase 7) kutse; 2) ta on arst, kes on omandanud psühhiaatria eriala, või õde, kes on omandanud vaimse tervise õenduse eriala; 3) tal on omandatud või omandamisel magistrikraad sotsiaal- või haridusteadustes või meditsiinis. Lisaks eeltoodule teeb meile muret ka naistevastase vägivalla alaste täienduskoolituste sisu puudulik kirjeldamine määruses. Kui praegu kehtivas ohvriabiseaduses ja selle alusel kehtestatud määruses on naistevastase vägivalla teemalise täiendkoolituse maht ja kava detailselt lahti kirjutatud, siis uues määruses on markeeritud vaid üksikud ja mitte kõige olulisemad teemad kogu senisest tugikeskuste pikaajalise töökogemuse põhjal välja kujundatud terviklikust täiendkoolitusest. Selleks et kindlustada ka edaspidi kvaliteetse teenuse osutamine naiste tugikeskustes, soovitab Jõgevamaa Naiste Tugikeskus määruses üksikasjalikumalt lahti kirjutada naistevastase vägivalla teemalise täiendkoolituse sisu ja sõnastada § 4 lõige 2 järgmiselt: “Naistevastast vägivalda käsitlev täienduskoolitus peab tagama teenust vahetult osutava isiku ettevalmistuse tööks vägivalla ohvriga ning andma ülevaate naistevastase vägivalla ja soolise võrdõiguslikkuse mõistetest, naistevastasest vägivallast kui inimõiguste rikkumisest ja selle seostest soolise ebavõrdsusega, vägivalla liikidest ning ohvri ja vägivallatseja käitumise motiividest ja vägivalla mõjust naisele ja lapsele. Samuti käsitletakse peres toimuva vägivalla eripärasid, seksuaalvägivalla olemust, kriminaal- ja tsiviilmenetluse eripärasid ja ohvri ning laste toetamise võimalusi neis menetlustes, juhtumikorralduse põhimõtteid, traumat ja selle mõjusid, põhilisi kriisinõustamise viise ning enesehoiu põhimõtteid.” Samuti teeme ettepaneku lisada eelnõule ka kõigi valdkondlike koolituste üksikasjalikud kavad. Täpsete kavade olemasolu aitaks tagada eri valdkondade täiendkoolituste sisulist kvaliteeti, Samuti annaks see nii koostööpartneritele kui teenuse kasutajatele parema ettekujutuse, millist abi on võimalik erinevate ohvriabi alateenuste puhul saada. Lugupidamisega Astrid Maasing, Jõgevamaa Naiste Tugikeskuse juhataja, töökogemus naiste tugikeskuses alates 2013. aastast.