Arvamuse edastamine

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 27.03.2023 16:51 Adressaat: <"SM Info">; <[email protected]> Koopia: <"Merli Kaunissaar"> Teema: Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitus Tähtsus: Tavaline Manused: ENVL ettepanekud_.pdf Tere, lisatud on Eesti Naiste Varjupaikade Liidu ettepanekud määruse eelnõu kohta. Lugupidamisega Eha Reitelmann -------- Original Message -------- From: "[email protected]" <[email protected]> To: "Pärnu naiste tugikeskus" <[email protected]>, "Naiste Tugi- ja Teabekeskus" <[email protected]>, "Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsioon" <[email protected]>, "Eesti Pereteraapia Ühing" <[email protected]>, "Eesti Gestaltpsühhoterapeutide Ühing" <[email protected]>, "Eesti Skeemiteraapia Assotsiatsioon" <[email protected]>, "Eesti Psühhoanalüütilise Psühhoteraapia Assotsiatsioon" <[email protected]>, "Tartu Ülikooli psühholoogia instituut" <[email protected]>, "Tallinna Ülikooli psühholoogia instituut" <[email protected]>, "Eesti Loovteraapiate Ühing" <[email protected]>, "Eesti Psühholoogide Liit" <[email protected]>, "Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit" <[email protected]>, "Eesti Psühhoteraapia Assotsiatsioon" <[email protected]>, "Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK" <[email protected]>, "Eesti Psühhoanalüütiline Selts" <[email protected]>, "Eesti Naiste Varjupaikade Liit" <[email protected]> Date: 16.03.2023 11:40:01 Subject: Re: Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitus Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Pealkiri: Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitus Registreerimise kuupäev: 14.03.2023 Registreerimise number: 1.2-2/33-1 Teie tagasisidet eelnõu kohta ootame hiljemalt 27.03.2023 e-posti aadressil [email protected] või DVK kaudu. Lugupidamisega Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Tel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209 e-post: [email protected] www.sm.ee Sotsiaalministeerium Signe Riisalo Teadmiseks: Sotsiaalkindlustusamet 27.03.2023 Eesti Naiste Varjupaikade Liidu ettepanekud sotsiaalkaitseministri määruse “Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitused” kohta Lugupeetud sotsiaalkaitseminister ENVL tänab võimaluse eest esitada määruse kohta omapoolsed ettepanekud. Alljärgnevalt esitame ENVL tugikeskustega läbi arutatud seisukohad 16. märtsil 2023 tutvumiseks saadetud määruse eelnõu kohta. Eelnõu kohta kävad ettepanekud: 1. Eelnõu § 2 lõikes 2 sätestatakse, et psühhoteraapiateenust osutav isik peab olema saanud ohvriabi osutamiseks sobiva psühhoteraapia väljaõppe ning täidetud peab olema vähemalt üks baashariduse nõue kolmest, millest üheks on magistrikraad psühholoogia või sotsiaaltöö erialal. Seletuskirja kohaselt eeldab traumeerivat sündmust kogenud inimesele psühhoteraapiateenuse osutamine spetsialistilt põhjalikke ja laialdasi teaduspõhiseid teadmisi keha ja psüühika toimimisest ja häiritusest, psüühikaprotsesside vastas- ja koostoimetest, isiksuse arengupõhimõtetest, seejuures nii terve psüühika kui psüühikahäirete kontekstis, kutse-eetikast, inimesest kui biopsühhosotsiaalsest isikust jpm. Psühhoteraapia väljaõpe üksi ei kata eespool kirjeldatud teadmisi - need teadmised on vaja omandada psühhoteraapia meetodi väljaõppele eelneval asjakohase baashariduse omandamisega. Oleme kõigi nende väidetega nõus. Arvestades asjaolu, et meie kõrgkoolide õppekavad on olnud ja on ilmselt ka edaspidi pidevas muutumises, mistõttu muutuvad ka erialade nimetused, on meie hinnangul eelnõus toodud baashariduse nõuded liiga piiravad. Nõuded ei arvesta asjaolu, et samalaadseid teadmisi võivad lisaks loetletud erialade lõpetajatele omada ka muu baasharidusega inimesed, nt lisaks sotsiaaltööle ka sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse eriala lõpetanud. Lisaks ei arvesta eelnõu seda, et võimalus on läbida ülikoolis ka üksikuid ainekursusi ning omandada lisaeriala, samuti on nii Eestis kui maailmas kättesaadavad erinevad täiendkoolitused. Et Eestis valitseb vaimse tervise teenuse osutajatest ülimalt suur puudus ja järjekorrad teenustele on väga pikad, tuleks psühhoterapeutide värbamisel pigem vaadata iga konkreetse spetsialisti terviklikku hariduskäiku, mitte lähtuda kitsast erialade loetelust. Eelnõu tekstis ja seletuskirjas jääb selgusetuks, kes hindab, millised täpselt on ohvriabi osutamiseks sobilikud psühhoteraapia suunad. Et paremini ära kasutada nende seni Sotsiaalkindlustusametiga edukalt koostööd teinud kogenud psühhoterapeutide potentsiaali, kellel puudub magistrikraad psühholoogias või sotsiaaltöös, teeme ettepaneku näha ette võimalus töötada ka magistrikraadi omandamise ajal. Teeme ettepaneku sõnastada § 2 lg 2 punktid 1-3 järgmiselt „ (2) Psühhoteraapiateenust osutav isik peab olema saanud ohvriabi osutamiseks sobiva rahvusvaheliselt tunnustatudpsühhoteraapia väljaõppe ja ta peab vastama ühele järgmistest tingimustest: 1) tal on kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja, koolipsühholoogi või sotsiaaltöötaja (vähemalt tase 7) kutse; Eesti Naiste Varjupaikade Liit Tuukri põik 10a-9 +37256240606 Registrikood 80238537 Tallinn 10120 [email protected] www.naisteliin.ee 2) ta on arst, kes on omandanud psühhiaatria eriala, või õde, kes on omandanud vaimse tervise õenduse eriala; 3) tal on omandatud või omandamisel magistrikraadsotsiaal- või haridusteadustes või meditsiinis.” 2. Eelnõu § 2 lg 4 kohaselt peab ohvriabi vahetult osutav isik läbima ühe aasta jooksul ohvriabiteenuse osutamise alustamisest ohvriabi põhikoolituse. Eelnõu § 4 lg 1 kohaselt peab ohvriabi põhikoolitus tagama ohvriabi vahetult osutavale isikule vajaliku ettevalmistuse ning toetama talle seaduses või muus õigusaktis pandud ülesannete täitmist, et pakkuda ohvritele vajaduspõhist abi ja tuge. Leiame, et oleks äärmiselt vastutustundetu lubada ohvritega vahetult töötama inimesi, kellel puudub selleks vajalik ettevalmistus. Et ohvriabi põhikoolitus on meie andmetel kavas korraldada veebipõhisena, siis võiks selle läbimine enne tööle asumist (või vähemalt katseajal) olla kõigile uuetele ohvriabi vahetult osutavatele isikutele kohustuslik. Teeme ettepaneku sõnastada § 2 lg 4 järgmiselt: „ (4) Ohvriabi vahetult osutav isik peab enne ohvriabiteenuse osutamise alustamist läbima ohvriabi põhikoolituse.” Äärmiselt küsitav on aga, kas praegu ohvriabi vahetult osutavad isikud vajavad uue seaduse jõustumisel oma senise töö jätkamiseks uuesti baaskoolituse läbimist. Seetõttu teeme ettepaneku teha rakendussätetes erisus § 2 lõigetes 4–8 sätestatud nõuete osas isikutele, kes on vahetult ohvriabi osutajad 31.03.2023 seisuga (vt punkt 8) 3. Eelnõu § 2 lg 5 kohaselt peab naiste tugikeskuse teenust vahetult osutav isik olema läbinud ühe aasta jooksul tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja naistevastast vägivalda käsitleva täienduskoolituse või on läbinud naistevastast vägivalda käsitleva õppeaine kõrgkoolis. Seletuskirja kohaselt on koolituse läbimine vajalik, et, et teenust vahetult osutaval isikul oleks vajalikud kompetentsid kvaliteetse teenuse osutamiseks. Eestis on kogu senise naiste tugikeskuste ajaloo vältel olnud tavaks, et nii töötajad kui vabatahtlikud peavad olema läbinud vajaliku baaskoolituse enne traumeeritud ohvritega vahetult tööle asumist. Naiste tugikeskuse täiendkoolitused arenesid välja koos tugikeskuste süsteemiga. Eesti Naiste Varjupaikade Liit oli 2016. aasta lõpuks, kui mittetulundusühingute poolt välja arendatud naiste tugikeskuse teenus sai osaks riiklikust ohvriabiteenusest, korraldanud üle 1000 tunni erinevaid koolitusi. Seetõttu on meie jaoks täiendkoolituse läbimise nõue aasta jooksul peale tööle asumist selgeks tagasiminekuks tugikeskuse teenuste kvaliteedis. Eelnõu praegune sõnastus annaks võimaluse lepingulisel teenuse osutajal tööle võtta ilma igasuguste vägivalla alaste baasteadmisteta keskharidusega inimesi, lasta neil aasta aega ohvritega töötada ja palgata siis uued samal tasemel inimesed. Meile jääb täiesti arusaamatuks, mis on sellise nõuete leevendamise eesmärk, kas rahaline kokkuhoid, sest koolituseta töötajale võib ju maksta vähem? Puuduvad selgitused, miks peaksid pikaajalise töökogemusega töötajad läbima uuesti algtaseme koolituse. Vaidlesime sellele ideele vastu juba väljatöötamiskavatsuse etapis ja oleme sellele järjepidevalt sotsiaalministeeriumi tähelepanu juhtinud. Määruse praegune sõnastus, kus ei ole välja toodud erisust praegu vahetult teenuseid osutavatele isikutele, tooks kaasa vajaduse uuesti täiendkoolituste läbimiseks üle 35 praegu ENVLi kuuluvates naiste tugikeskustes töötavale isikule 11 maakonnas, kui nad sooviksid osaleda uues teenuse hankes. Kõik need isikud on läbinud baaskoolitused ja hulgaliselt täiendkoolitusi enne 1. jaanuari 2017, kui jõustus naiste tugikeskusi puudutav ohvriabiseaduse muudatus. Neil on kõigil tänaseks vähemalt 4 aastane, paljudel aga rohkem kui 10 aastane töökogemus vägivallaohvritest naiste ja laste abistamisel. Eesti Naiste Varjupaikade Liit Tuukri põik 10a-9 +37256240606 Registrikood 80238537 Tallinn 10120 [email protected] www.naisteliin.ee Tahaksime teada, millistele faktidele toetudes sotsiaalministeerium leiab, et praegu hankelepingute alusel naiste tugikeskuse teenust osutavad isikud ei oma vajalikku ettevalmistust ning ei suuda täita neile seaduses või muus õigusaktis pandud ülesandeid ning vajavad täiendkoolituse läbimist? Tugikeskuste teenuse kvaliteediga ollakse ju rahul, nagu näitab SKA tellitud naiste tugikeskuste kogemusuuring. Puudub selgitus, miks on vaja anda praegu töötavatele inimesteleuuesti ülevaadet naistevastase vägivalla ja soolise võrdõiguslikkuse mõistetest, naistevastasest vägivallast kui inimõiguste rikkumisest ja selle seostest soolise ebavõrdsusega ning ohvri ja vägivallatseja käitumise motiividest ja vägivalla mõjust naisele ja lapsele, nagu on täiendkoolituse sisu kirjeldatud § 3 lõikes 2. Alates 2017. aastast SKA korraldatud täiendkoolitustel on koolitajateks olnud paljud tugikeskuste töötajad, kespeaksid määruse loogika kohaselt nüüd asuma uuesti algtõdesid omandama. Seetõttu tekib ka küsimus, kes hakkaksid tugikeskuste töötajaid koolitama ja kas SKA ressursside kasutamine sellisteks täiendkoolitusteks oleks mõistlik. Teeme ettepaneku sõnastada § 2 lõige 5 järgmiselt: “Naiste tugikeskuse teenust vahetult osutav isik peab olema läbinud enne tööle asumist ohvriabi põhikoolituse ja naistevastast vägivalda käsitleva täienduskoolituse või naistevastast vägivalda käsitleva õppeaine kõrgkoolis.” Samuti teeme ettepaneku teha rakendussätetes erisus § 2 lõigetes 4–8 sätestatud nõuete osas isikutele, kes on vahetult ohvriabi osutajad 31.03.2023 seisuga (vt punkt 8) 4. Eelnõu § 2 lõigete 6, 7 ja 8 kohaselt peavad nii Inimkaubandusohvrite teenust, psühhosotsiaalset kriisiabi kui seksuaalvägivalla kriisiabi vahetult osutavad isikud läbima aasta jooksul tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja vastava valdkonna täiendkoolituse. Leiame, et kõigil neil juhtudel ei tohiks traumeeritud ohvritega tööle lubada isikuid, kes ei oma valdkonnapõhiseid spetsiifilisi teadmisi ja vajalikku ettevalmistust traumeeritud ohvrile abi ja toe pakkumiseks. Teeme ettepaneku muuta§ 2 lõigete 6, 7 ja 8 sõnastust ja sätestada nõue ohvriabi põhikoolituse ja vastava valdkonna täiendkoolituse läbimiseks enne vahetult abi osutamise alustamist. 5. Eelnõu § 4 lõige 2 sätestab naistevastase vägivalla alase täiendkoolituse sisu järgmiselt: (2) Naistevastast vägivalda käsitlev täienduskoolitus peab tagama teenust vahetult osutava isiku ettevalmistuse tööks vägivalla ohvriga ning andma ülevaate naistevastase vägivalla ja soolise võrdõiguslikkuse mõistetest, naistevastasest vägivallast kui inimõiguste rikkumisest ja selle seostest soolise ebavõrdsusega ning ohvri ja vägivallatseja käitumise motiividest ja vägivalla mõjust naisele ja lapsele. Leiame, ettugikeskuse tööks ettevalmistust andev täiendkoolitus peaks käsitlema oluliselt rohkem aspekte kui praegu määruses välja on toodud, st lisaks ideoloogilistele aspektidele kõike seda, mida tugikeskuste praktilistest kogemustest ja vajadustest tulenevalt aastate jooksul välja arendatud täiendkoolitus seni on sisaldanud. Ehk siis lisaks võrdõiguslikkuse ja inimõiguste teemale ning ohvri ja vägivallatsejate motiivide tundmisele peaks koolituse läbinu mõistma ka peres toimuva vägivalla eripärasid, olema teadlik seksuaalvägivalla olemusest, oskamaläbi viia esmast nõustamist ja tundma põhilisi kriisinõustamise viise, mõistma trauma mõjusid, tundma kriminaal- ja tsiviilmenetluse eripärasid ja ohvri ning laste toetamise võimalusi neis menetlustes, samuti tundma juhtumikorralduse põhimõtteid. Eesti Naiste Varjupaikade Liit Tuukri põik 10a-9 +37256240606 Registrikood 80238537 Tallinn 10120 [email protected] www.naisteliin.ee Meil on kahju, et määrusele ei ole lisatud naiste tugikeskuste ja sotsiaalministeeriumi koostöös välja töötatud üksikasjalikku täiendkoolituse kava, mis on ennast alates 2017. aastast väga hästi õigustanud. Veidi ajakohastatuna on see kavaasjakohane ka täna. Leiame, et naistevastast vägivalda käsitlev täiendkoolitus peaks ka tuleviku peamiselt sisaldama vahetuid kohtumisi praktilise töökogemusega spetsialistidest koolitajatega, grupitöid, arutelusid ja praktilist juhtumite lahendamist, nagu on toimunud seni. Kindlasti ei tohiks asendada seda koolitust olulises osas või täielikult praegu SKA poolt pakutava lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamise e-koolitusega, mis tänasel kujul kindlasti ei anna alustavatele töötajatele piisavat ettevalmistust tööks vägivalla ohvriga. Teeme ettepaneku sõnastada § 4 lõige 2 järgmiselt: „Naistevastast vägivalda käsitlev täienduskoolitus peab tagama teenust vahetult osutava isiku ettevalmistuse tööks vägivalla ohvriga ning andma ülevaate naistevastase vägivalla ja soolise võrdõiguslikkuse mõistetest, naistevastasest vägivallast kui inimõiguste rikkumisest ja selle seostest soolise ebavõrdsusega, vägivalla liikidest ning ohvri ja vägivallatseja käitumise motiividest ja vägivalla mõjust naisele ja lapsele. Samuti käsitletakse peres toimuva vägivalla eripärasid, seksuaalvägivalla olemust, kriminaal- ja tsiviilmenetluse eripärasid ja ohvri ning laste toetamise võimalusi neis menetlustes, juhtumikorralduse põhimõtteid, traumat ja selle mõjusid, põhilisi kriisinõustamise viise ning enesehoiu põhimõtteid. „ Ühtlasi teeme ettepaneku lisada käesolevale määrusele naistevastast vägivalda käsitleva täiendkoolituse, samuti ka kõigi teiste valdkondlike täiendkoolituste kavad, nagu oli esialgselt kavandatud Riigikogule esitatud ohvriabi seaduse eelnõu rakendusaktides. 6. Eelnõu § 5 lg 2 kohaselt peaksohvriabi vahetult osutav isik, kes oli ohvriabiteenuse osutaja 31. märtsi 2023. a seisuga, läbima baasteadmisi andvad täiendkoolitused, et vastata § 2 lõigetes 4–8 sätestatud koolitusnõuetele hiljemalt 1. aprilliks 2024. a. Seletuskirjas väidetakse, et rakendussättega nähakse ette, et ohvriabiteenust juba osutavatele isikutele jääb piisav aeg koolituste läbimiseks (1 aasta) ja tagatakse teenuse jätkumine sihtrühmale ka pärast regulatsiooni muutumist. Eespool oleme juba väljendanud arusaamatust, miks peaksid pikaajalise töökogemusega isikud uuesti läbima valdkonna algteadmisi pakkuvaid koolitusi, mis on olemuslikult suunatud alustavatele töötajatele. Pole selge, millistele faktidele tuginedes leiab Sotsiaalministeerium, et kõik praegu vahetult ohvritele teenust osutavad isikud, sh hankelepingute alusel naiste tugikeskuse teenust osutavad isikud ei oma vajalikkuettevalmistust ning ei suuda täita neile seaduses või muus õigusaktis pandud ülesandeid, et pakkuda ohvritele vajaduspõhist abi ja tuge, ning vajavad edasi töötamiseks ohvriabi baaskoolitust. Eesti kõrgkoolides on kasutusel VÕTA süsteem, mis arvestab kraadiõppes nii senist haridusteed kui töökogemust. Sotsiaalministeeriumi ja SKA ametnikud võiksid siin haridussüsteemist eeskuju võtta ja loobuda praegustelt töötajatelt uuesti baasteadmiste omandamise nõudest. Teeme ettepaneku sõnastada§ 5 lg 2 ümber järgmiselt: „§ 2 lõigetes 4–8 sätestatud ohvriabi põhikoolituse ja täiendkoolituste läbimise nõuet ei kohaldata ohvriabi vahetult osutavale isikule, kes oli ohvriabiteenuse osutaja 31. märtsi 2023. a seisuga.” 7. Eelnõu seletuskirja puudutavad ettepanekud: 7.1 Eelnõu § 2 lõike 1 punkt 1 näeb ette võimaluse juhtumiskorraldusteenust osutada ka teistel kõrgharidusega isikutel peale sotsiaaltöötajate. Eesti Naiste Varjupaikade Liit Tuukri põik 10a-9 +37256240606 Registrikood 80238537 Tallinn 10120 [email protected] www.naisteliin.ee Leiame, et selline lähenemine on pragmaatiline, aidates paremini ära kasutada nii kõigi praegu ohvriabis töötavate isikute potentsiaali kui avardades võimalusi uute töötajate leidmiseks, ja toetame seda. Eeldame, et see klausel laieneb ka SKAga lepingulistele koostööpartneritele, kes osutavad näiteks naiste tugikeskuse teenust või teenuseid inimkaubanduse ohvritele ning peavad samuti rakendama oma töös juhtumikorralduse põhimõtet. Õigusselguse huvides teeme ettepaneku seletuskirja täpsustada ja sõnastada see järgmiselt: „Eelnõu § 2 lõike 1 punktis 1sätestatakse, et ohvriabitöötajal ja juhtumikorraldusteenust osutaval isikul peab olema sotsiaaltööalane kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kutse või selle puudumise korral ohvriabi osutamiseks sobiv erialane ettevalmistus (nt varasem toetav töökogemus – nõustamine või sotsiaaltöö, töökogemus vägivalla ohvrite abistamisel) ja muu kõrgharidus. SKA hindab erialast ettevalmistust värbamisel ning vastavalt ametikoha vajadustele. Samuti hindavad erialast ettevalmistust värbamisel vastavalt vajadusele SKA lepingulised partnerid.” 7.2 Eelnõu § 2 lõike 1 punkt 4 kohaselt peab vägivallast loobumise toetamise teenust osutaval isikul olema psühholoogia- või sotsiaaltööalane kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kutse või ohvriabi osutamiseks sobiv erialane ettevalmistus ja kõrgharidus. Teeme ettepaneku seletuskirja ka selle lõike osas täpsustada nii, et võimalikud SKA lepingulised partnerid saaksid värbamisel oma töötajate sobivust hinnata ja arvesse läheks lisaks inimkaubanduse ohvritega töötamisele eelnev töökogemus ka naiste tugikeskuses või töös vägivallatsejatega. Oleme ENVL poolt määruse eelnõu kohta esitanud oma ettepanekud juba 2022. a.septembris, kui seaduseelnõu koos rakendusaktidega oli alles Riigikogule esitamata ja rääkinud neist teemadest korduvalt Sotsiaalkindlustusametiga. Loodame väga, et Sotsiaalministeerium arvestab Eesti Naiste Varjupaikade Liidu üheteistkümnes maakonnas naiste tugikeskuse teenust osutavate tugikeskustega läbi arutatud ettepanekutega, mis lähtuvad meie rohkem kui viieteistkümneaastasest töökogemusest ohvrite abistamise valdkonnas. Lugupidamisega Eha Reitelmann ENVL juhatuse esinaine Eesti Naiste Varjupaikade Liit Tuukri põik 10a-9 +37256240606 Registrikood 80238537 Tallinn 10120 [email protected] www.naisteliin.ee