Tervishoiutöötajate nappuse leevendamise strateegiline raamistik

MINISTRI KÄSKKIRI 27.03.2023 nr 51 Tervishoiutöötajate nappuse leevendamise strateegilise raamistiku kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktide 1 ja 3, § 52 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ § 5, § 6 lõike 2 punkti 2 ja § 7 alusel: kinnitan tervishoiutöötajate nappuse leevendamise strateegilise raamistiku (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister  KINNITATUD tervise- ja tööministri 27.03.2023 käskkirjaga nr 51 Lisa Tervishoiutöötajate nappuse leevendamise strateegiline raamistik1 Taust Sotsiaalministeerium lähtub tegevuste elluviimisel rahvastiku tervise arengukavast (RTA) 2020–20302, mis  annab tervisevaldkonnale ühtse, tervikliku ja tulevikku vaatava visiooni ning eesmärgid, mille saavutamiseks planeeritakse tegevused ja mille täitmist seiratakse;  defineerib vastutusalad ja koostöövormid, mis on aluseks eesmärkide saavutamisel tervisevaldkonnas, sealhulgas rahvusvahelise koostöö põhisuunad;  aitab planeerida ministeeriumide valitsemisalas ressursse Vabariigi Valitsuse tasandil, kasutades neid ühiselt ja saavutades seeläbi tegevuste suurema mõju tervise parandamisel. Nimetatud dokumendi kolmanda alaeesmärgi (inimkeskne tervishoid) juures on välja toodud eeldused, mida tuleb täita, et seatud eesmärke saavutada. Üks osa eeldustest keskendub tervishoiutööjõu ning tervishoius töötavate spetsialistide arvu suurendamisele ja töötingimuste parandamisele. See on vajalik, kuna ilma kompetentse ja motiveeritud tööjõuta ei ole võimalik täita RTA eesmärkide saavutamiseks vajalikke eeldusi, näiteks teenuste kättesaadavuse parandamine pädevate tervishoiutöötajate ja teiste spetsialistide abiga, investeerimine tervishoiu kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavatesse tõenduspõhistesse tegevustesse, et parandada tervishoiuteenuste tõhusust jpm. Personali võimekuse kasvatamiseks ning juhtimise ja vastutuse tugevdamiseks on vaja suurendada tervishoiutöötajate arvu ja jälgida nende erialast jaotust. Siinjuures tuleb arvestada ka tehnoloogiliste muudatustega ning vaadata üle tervishoiuspetsialistide rollid ja tööülesanded. Selle info kohaselt tuleb koolitustellimuse ajakohastamiseks väärtustada elukestvat õpet, rakendada mitmekülgselt enesearengumeetmeid ja kohandada praktiseerimisvõimalusi. Töötingimuste parandamisele aitab kaasa ka tervishoiuteenuse osutajate juhtimisvõimekuse tugevdamine nii teenuste arendamiseks kui ka inimressursi juhtimisel. RTAs kirja pandud eesmärkidest ja tegevustest tulenevalt uuendatakse igal aastal tegevuspõhise riigieelarve osaks olevat inimkeskse tervishoiu programmi, mis on tervishoiupoliitika kujundamisel konkreetsete tegevuste elluviimise aluseks kokkulepitud aastatel. Lähiaastate (2023–2024) suuremad eesmärgid on koostada esmatasandi arengukava kuni 2035. aastani, kiirabisüsteemi arengusuunad 2035. aastani ja haiglavõrgu 1 Tervishoiutöötajate nappuse leevendamise strateegiline raamistik on tegevus Eesti taaste- ja vastupidavuskava eesmärgi nr 95 täitmiseks. 2 https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030  3 arengusuunad 2040. aastani. Lisaks on Sotsiaalministeerium seadnud eesmärgi teha ettepanekud tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks ja ravikindlustuse laiendamiseks kõigile Eesti elanikele. Ka need tegevused mõjutavad tervishoius töötavate spetsialistide vajadust ning ülesannete ja rollide jaotust. Tervishoiutööjõu nappuse leevendamiseks lähiaastatel (2023–2025) tehtavad tegevused on esitatud alljärgnevas tabelis. Tegevus Rahastus Vastutaja Kaasatavad Indikaator Tähtaeg osapooled 1. Juhtimismehhanism: kollektiivsed kokkulepped osapoole vahel 1.1. Tervisevaldkonna koolitustellimuse - Sotsiaalministeerium SOM, HTM, Kutsekoda, Tellimus on Koolituskomisjoni komisjoni kokkukutsumine ja (edaspidi SOM) / kutseliidud, tööandjad, osapoolte vahel kokkukutsumine koosolekute regulaarne (vähemalt Haridus- ja kõrgkoolid kokku lepitud veebruar 2023 üks kord aastas) toimumine. Teadusministeerium Koolituskomisjon on (edaspidi HTM) Edasised tervisevaldkonna osapoolte ühine kohtumised üks kogu (riik, haridusasutused, kord aastas, tööandjad, kutsete esindajad) vastavalt tervisevaldkonna spetsialistide riigieelarvesse koolitamise vajaduse sisendi andmise kokkuleppimiseks. tähtaegadele Komisjonis kokku lepitud tervisevaldkonna koolitustellimus on:  osapoolte kokkulepe koolitusvajaduse kohta,  sisend kõrgkoolidele vastuvõtuks ja õppekavade arendamiseks,  sisend riigile (HTM, SOM) eelarve ja järgneva 4 aasta riigi eelarvestrateegia (RES) planeerimiseks 1.2. Residentuuritellimuse komisjon – - SOM Tervisekassa, Eesti Tellimus on Komisjon koguneb tervisevaldkonna osapoolte kogu, Haiglate Liit, Tartu Tartu Ülikoolile üks kord aastas II kes arutab läbi ja lepib kokku esitatud ja kvartali jooksul  4 Tegevus Rahastus Vastutaja Kaasatavad Indikaator Tähtaeg osapooled residentuuritellimus arstlike Ülikool, erialaseltsid, vastuvõtt erialade kaupa ning see esitatakse SOMi erialanõunikud korraldatud Tartu Ülikoolile täitmiseks 2022. aastal esitati tellimus 186 koha täitmiseks, neist täideti 169 kohta 1.3. Konsensuslepe3 Riigieelarve SOM/HTM Tallinna Tervishoiu Konsensuslepe Konsensuslepet rakenduskõrghariduse (RE) / Kõrgkool, Tartu sõlmiti uuendatakse iga 4 tervishoiuspetsialistide tellimuseks REACT-EU Tervishoiu Kõrgkool, 18.02.2022. aasta järel aastani 2026 Eesti Haiglate Liit, Eesti Konsensuslepp Perearstide Selts, Eesti es kokku lepitu Selleks, et tervishoiusüsteemi Kiirabi Liit, Eesti on tähtaegselt tuleks järjepidevalt piisaval hulgal Eratervishoiuasutuste ellu viidud hea praktilise väljaõppega Liit, Eesti Õdede Liit, tervisevaldkonna spetsialiste, peab Eesti rakenduskõrghariduse Tervishoiutöötajate õppekohtade arv tervisevaldkonnas Kutseliit olema piisav ning kõikidele õppuritele peavad olema tagatud praktikakohad. Soovitu saavutamiseks allkirjastasid osapooled konsensusleppe õppekohtade vajaduse kohta õppeaastatel 2022/23–2025/26 1.4. Kollektiivlepe tervishoiutöötajate RES, Eesti Haiglate Liit Tervisekassa, SOM Kollektiivlepe Kollektiivlepe palgatingimuste kohta Tervisekass Eesti Kiirabi Liit sõlmiti sõlmitakse kaheks a eelarve Eesti Arstide Liit 20.01.2023 aastaks ning Kollektiivleppe osapooled peavad aastateks 2023– selles esmatähtsaks kvaliteetse 2024 kehtestatakse 3 Leitav: https://sm.ee/media/76/download  5 Tegevus Rahastus Vastutaja Kaasatavad Indikaator Tähtaeg osapooled õigeaegse arstiabi, õendusabi ja Eesti palgamuudatuse teiste tervishoiuteenuste Tervishoiutöötajate soov aasta kohta kättesaadavust kõigile Kutseliit patsientidele, võtavad eesmärgiks Eesti Kliiniliste tervishoiutöötajate töökoormust Psühholoogide järgmistel aastatel mitte Kutseliit suurendada ja lähtuvad Eesti Õdede Liit demokraatlikus ühiskonnas tunnustatud sotsiaalse dialoogi põhimõtetest, et tagada tervishoius töörahu 2. Rahastamine: tervishoiutöötajate väljaõppe rahastamine 2.1. Tervishoiuvaldkonna spetsialistide RE HTM Haridusasutused Koolitustellimus Üks kord aastas põhiõppe rahastamine on rahaliste vahenditega kaetud 2.2. Residentuuritellimuse täitmisega RE / SOM / Tervisekassa Tartu Ülikool, Tartu Ülikoolile Leping sõlmitakse seotud kulude (residentuuri Tervisekass Terviseamet, toetuse andmise üheks aastaks juhendajate, residentuuri a Tervisekassa, Eesti leping on korralduskulude ja residentide tasu) Haiglate Liit, tähtaegselt katmine erialanõunikud sõlmitud ning tasud üle kantud 2022. aastal esitati tellimus 186 residendi kohta 2.3. Õe põhiõppe praktikajuhendamise REACT-EU SOM Praktikabaasid, Kõigile õeõppes Leping toetuse tasustamine / RE tervishoiukõrgkoolid osalevate õdede andmiseks praktikajuhendaj sõlmitakse üheks Tasustamise aluseks on atele on tasu aastaks tervishoiukõrgkoolidega makstud  6 Tegevus Rahastus Vastutaja Kaasatavad Indikaator Tähtaeg osapooled 18.02.2022 sõlmitud konsensusleppega planeeritud õe põhiõppe lepingumahtude täitmine ning tasu eesmärk on motiveerida praktikabaase suurendama õe põhiõppe praktikantide vastuvõttu 2.4. Kliiniliste psühholoogide RE SOM Tartu Ülikool, 11 psühholoogi Leping toetuse kutseaasta rahastamine Kutsekoda, erialaseltsid kutseaasta andmiseks rahastamine sõlmitakse üheks Eesmärk on suurendada kliiniliste aastas aastaks psühholoogide kutse omandajate arvu 2.5. „Õed tagasi tervishoidu“ RE SOM Tallinna Tervishoiu Ümberõppekoht Leping toetuse Kõrgkool ja Tartu ade minimaalne andmiseks Eesmärk on õppe raames Tervishoiu Kõrgkool arv 25 sõlmitakse üheks läbiviidava teoreetilise ja praktilise aastaks koolituse toel anda võimalus tuua 2022. aastal 31 tööturule tagasi õed, kes ei ole õde kantud tervishoiukorralduse infosüsteemi ega tööta õena 2.6. „Arstid tagasi tervishoidu“ REACT-EU SOM Tartu Ülikool Ümberõppe Leping toetuse / RE kohtade arv 18 andmiseks Projekt on mõeldud arstidele, kes sõlmitakse üks ei ole kantud Eesti Koolitus kord kahe aasta tervishoiukorralduse infosüsteemi, korraldatakse järel kuid sooviksid naasta praktilisse üle aasta tervishoidu. Projekti raames korraldatakse praktika koos juhendamisega ning teoreetiline õppetöö eksamiks valmistumisel 3. Ressursijaotus: tervishoiutöötajate ja -spetsialistide prognoosimudeli arendamine ja raamistiku edendamine  7 Tegevus Rahastus Vastutaja Kaasatavad Indikaator Tähtaeg osapooled 3.1. Ühisprojekt „HEalth woRkfOrce to 20% SOM / SOM Tervise ja Heaolu Prognoosimudel Projekti lõpp meet health challEngeS: HEROES“ 80% Infosüsteemide Keskus, ja tegevuskava veebruar 2026 EU4Health Tervise Arengu on valmis Projekti raames koostatakse Eesti Instituut, Terviseamet, tervishoiupersonali planeerimise Tervisekassa, ülikoolid raamistik ja tegevuskava selle ja kõrgkoolid, rakendamiseks erialaseltsid 3.2. OSKA raporti koostamine4 Kutsekoda Kutsekoda Tervisevaldkonna OSKA raport on Tervishoiuvaldkon seotud osapooled valmis na seireuuringu OSKA raportis analüüsitakse Eesti avaldamise tervisevaldkonna arenguks vajalike tähtaeg on 2024. a oskuste ja tööjõu vajadusi lähema I kvartal kümne aasta jooksul 4. Arendustegevused: tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni edendamine 4.1. Residentuuriprogrammide RE / SOM Tartu Ülikool, Residentuuripro Pidev / analüüs arendamine, sh Tervisekass Tervisekassa, grammid on detsember 2024 residentuurikorralduse analüüs a erialaseltsid, Eesti ajakohased ja koos rahvusvahelise võrdluse ja Nooremarstide vastavad EL-i muudatusettepanekutega Ühendus nõuetele 4.2. Digioskuste analüüs Euroopa SOM Projektipartnerid: NTT Projekti Projekti lõpp Komisjon Data, Health Est tulemused on september 2024 Projekti eesmärk on parandada Agency OÜ, TalTech saavutatud: tervishoiutöötajate digioskusi  Projekti Kaasatud osapooled: alguse erialaseltsid, aruanne õppeasutused,  Eesti majandus- ja digioskuste kommunikatsiooniminist olukorra eerium, HTM analüüs 4 Viimane koostatud raport aastast 2017 asub siin: Tervishoid - OSKA (kutsekoda.ee)  8 Tegevus Rahastus Vastutaja Kaasatavad Indikaator Tähtaeg osapooled  Tervishoiutö öjõu digioskuste profiilide kirjeldus  Strateegia tervishoiutöö jõu õppekavade ja riiklike juhtimismeh anismide ümberkujun damiseks  Tegevusplaa ni koostamine  Õppematerj alide ja koolituse sisu soovitused  Koolituskava de pilootprojekti aruanne ning lõplikud soovitused rakendamise ks  Lõppraporti koostamine  9 Tegevus Rahastus Vastutaja Kaasatavad Indikaator Tähtaeg osapooled 4.3. Õe põhiõppe praktikajuhendamise RE SOM Väikeostu hankepartner Analüüs koos Detsember 2023 tasustamise analüüs rakendamise ettepanekutega Analüüsi eesmärk on leida Eestile on esitatud sobivad rakenduskõrghariduse baasil tervishoiuspetsialistiks õppivate õppurite praktikajuhendajatele tasu maksmise viisid koos rahastusallikate ettepanekutega 4.4. Õe praktikajuhendamise RE SOM Kõrgkoolid, Õe Detsember 2024 tasustamise analüüsi tulemuste praktikabaasid praktikajuhenda rakendamine mise tasustamise mudel on rakendatud 4.5. Perearsti kvaliteedisüsteemi Tervisekass Tervisekassa Perearstid Kvaliteedisüstee Iga-aastane rakendamine ja lisatasu maksmine a eelarve mi arendatakse tegevus ning lisatasu Kvaliteedisüsteemi eesmärk on saajate hulk on motiveerida perearste: stabiilne või  aktiivselt tegelema haiguste kasvab ennetamisega ja nakkushaiguste leviku tõkestamisega;  efektiivsemalt jälgima kroonilise haigusega patsiente;  osutama inimestele laiapõhjalisemat tervishoiuteenust. Kvaliteediindikaatoritel põhinev süsteem aitab perearstil oma  10 Tegevus Rahastus Vastutaja Kaasatavad Indikaator Tähtaeg osapooled tegevust analüüsida, samuti annab see võimaluse võrrelda oma tulemusi teistega, et selgitada välja need valdkonnad, mis enam arendamist vajavad 4.7. Perearstiabis Tervisekass Tervisekassa Perearstid Inkubatsioonipro Pidev tegevus inkubatsiooniprogramm a eelarve grammi kasutatakse Eesmärk on võimaldada väljaspool Tallinna ja Tartut töötavatele perearstidele, kes plaanivad pensionile jääda või muul põhjusel nimistust loobuda, võtta lisatasu eest enda kõrvale tööle peremeditsiini resident või nimistuta perearst 5. Kolmandate riikide tervishoiutöötajate tööle asumise edendamine (sh Ukraina) 5.1. Sotsiaalministri 3. septembri SOM HTM, Terviseamet, Määruse 2024 detsember 2019. a määruse nr 52 „Välisriigis Eesti Õdede Liit, Eesti muudatus on omandatud kvalifikatsiooni Eestis Arstide Liit, Eesti jõustunud nõutava kvalifikatsiooniga Haiglate Liit võrdlemise tingimused ja kord“ muutmine 6. Muud tervishoiutöötajate motivaatorid maapiirkonda tööle asumiseks 6.1. Eriarstide ja perearstide RE SOM Määruse Tehtud 2022. a II lähtetoetuse põhimõtete muudatus on kvartalis uuendamine ja toetuse summa jõustunud, suurendamine taotlused on menetletud Lähtetoetuse eesmärk on tähtaegselt motiveerida alustavaid eriarste, sh perearste valima oma  11 Tegevus Rahastus Vastutaja Kaasatavad Indikaator Tähtaeg osapooled karjäärikohaks Eesti piirkonnad, kuhu kvalifitseeritud arstide leidmine on praktikas osutunud keeruliseks 6.2. Õdede lähtetoetuse analüüs RE SOM Analüüs koos 2024. a ettepanekutega II poolaasta Eesmärk on analüüsida, kas ja on esitatud kuidas rakendada lähtetoetuse maksmist õdedele, et motiveerida neid valima karjäärikohaks Eesti piirkonnad, kuhu õdede leidmine on osutunud keeruliseks 6.3. Perearstiabis kaugusetasu Tervisekass Tervisekassa Perearstid Lisatasu on välja Pidev a eelarve makstud Lisatasu, et motiveerida perearste töötama väljaspool Tartut ja Tallinna ning nende linnade lähivaldasid Kokkuvõttes on eelnimetatud tegevused omavahel seotud ja toetavad: 1) tervishoiuteenuste korraldamise meetmeid erinevates tervishoiusektorites, eelkõige eriarstiabi vallas, 2) füüsiliste ja inimressursside arendamist, et tagada tervishoiuteenuste osutamine kogu territooriumil, 3) rahastamis-, valitsemis- ja teabevahetusmehhanisme, mille abil tagada strateegia tulemuslikkus kogu riigis. Eelkõige punktides 3.1 ja 3.2 nimetatud tegevused on seotud esmatasandi arengukava, eriarstiabi arengusuundade ja kiirabisüsteemi arengusuundade koostamisega. Nendele tuginedes koostatakse tervishoiusüsteemi arengusuunad, milles lepitakse kokku arengusuunad kuni aastani 2035 (haiglavõrgu puhul kuni aastani 2040) ning kokku lepitud teenuste vajaduse ja rollide jaotusega tuleb arvestada tervishoiutööjõu prognoosimudelis (tabelis punkt 3.1). Nimetatud prognoosimudeli tulemusi arvestatakse teiste tegevuste elluviimisel. Lisaks on koostamisel rahastamise jätkusuutlikkuse analüüs, mis peab samuti arvestama eelnimetatud arengusuundade dokumendis kokkulepituga, sh tervishoiutöötajate ja -spetsialistide vajaduse täitmiseks vajalike rahaliste vahenditega.