Kuriteoohvri hüvitis

MINISTRI MÄÄRUS 27.03.2023 nr 18 Kuriteoohvri hüvitis Määrus kehtestatakse ohvriabi seaduse § 44 lõike 5, § 45 lõike 4 ja § 51 lõike 6 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrus reguleerib kuriteoohvri hüvitise (edaspidi hüvitis) suuruse arvutamist ja perioodiliselt makstava hüvitise ümberarvutamist vastavalt hindade ja elukalliduse muutmisele ning sätestab hüvitise taotlemise andmete ja vajalike dokumentide loetelu. 2. peatükk Hüvitise suuruse arvutamine § 2. Hüvitise suuruse arvutamise alused (1) Ohvriabi seaduse § 38 punktis 1 nimetatud kulude arvutamiseks liidetakse dokumentaalselt tõendatud vägivallakuriteojärgsed ohvri füüsilise ja vaimse tervise taastamise kulud, ravimite ja keha funktsioone toetavate abivahendite soetamise kulud, muutunud terviseseisundile kohase uue eriala õppimisega seotud kulud ja nimetatud tegevustega seotud sõidukulud, millest lahutatakse ohvriabi seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud summad. (2) Sõidukulude hüvitamisel võetakse arvesse ohvri elukohast sihtkohta ja tagasi sõidu kulud arvestusega 0,1 eurot ühe kilomeetri kohta. Sõidukulu arvestatakse elukoha ja sihtkoha lühima kahekordse vahemaa alusel. Kui sihtkoht on elukohale lähemal kui 500 meetrit, siis sõidukulu ei hüvitata. (3) Kui ohvriabi seaduse § 38 punktis 2 nimetatud kahju hüvitamisel ületavad kulud Vabariigi Valitsuse kehtestatud ühe kuutasu alammäära (edaspidi hüvitise alammäär), võetakse hüvitise arvutamisel aluseks asjade parandamis- või soetamismaksumus 80 protsendi ulatuses ning sellest lahutatakse ohvriabi seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud summad. (4) Ohvriabi seaduse § 38 punktis 4 nimetatud kahju hüvitamisel korrutatakse ühe kuu kahju arvutamiseks isiku ühe kalendripäeva keskmine tulu arvuga 30, millest lahutatakse arvestusperioodi eest sotsiaalmaksuga maksustatud tulu ja ohvriabi seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud summad.  2 (5) Ohvri hooldajale hüvitatakse ohvriabi seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud kahju üksnes nende kuude eest, millal ta oli ajutiselt töövõimetu ohvri hooldamise tõttu vägivallakuriteost tingitud asjaoludel. (6) Kui ülalpeetav soovib ohvriabi seaduse § 38 punktis 5 nimetatud kahju hüvitamisel oma osa eraldamist ühiselt määratud hüvitisest, jagatakse ühine hüvitis ülalpeetavate arvuga. 3. peatükk Hüvitise taotlemise andmete ja vajalike dokumentide loetelu § 3. Hüvitise taotleja esitatavad põhidokumendid Hüvitise taotlemisel esitab hüvitise taotleja (edaspidi taotleja) koos taotlusega järgmised põhidokumendid: 1) volikiri, juhul kui taotluse esitab taotleja esindaja; 2) lapse sünnitunnistus, juhul kui taotluse esitab lapse vanem ning andmed ei ole kantud rahvastikuregistrisse; 3) dokument töötamise peatumise kohta, juhul kui ohvri töötamine oli peatatud vägivallakuriteo toimepanemisele eelnenud kuuel kalendrikuul ja andmed ei ole kantud maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrisse; 4) ohvriabi seaduse § 45 lõikes 5 nimetatud uurimisasutuse tõend kuriteoga seotud asjaolude kohta. § 4. Taotleja esitatavad lisadokumendid (1) Ohvriabi seaduse § 38 punktis 1 nimetatud kulude hüvitamise taotlemisel esitab taotleja teenuseosutaja arve koopia ja muud dokumendid, mis tõendavad nende kulude kandmist ja suurust, välja arvatud sõidukulude suurus. Välismaal raviasutusse sõitmiseks tehtud sõidukulude hüvitamiseks esitab taotleja dokumendid ka sõidukulude suuruse kohta. (2) Ohvriabi seaduse § 38 punktis 2 nimetatud kahju hüvitamise taotlemisel esitab taotleja dokumendid, mis tõendavad nimetatud kahju suurust ja kandmist, juhul kui taotleja taotleb tekkinud kahju hüvitamist üle hüvitise alammäära. (3) Ohvriabi seaduse § 38 punktis 4 nimetatud kahju hüvitamise taotlemisel ajutise töövõimetuse korral esitab taotleja tõendi tööandja makstud töövõimetushüvitise perioodi ja suuruse kohta. (4) Ohvriabi seaduse § 38 punktides 3 ja 5 nimetatud kulude ja kahju hüvitamise taotlemiseks vajalikud lisadokumendid on: 1) ohvri surma tõendav dokument, juhul kui andmed ei ole kantud rahvastikuregistrisse; 2) dokumendid, mis tõendavad ohvri matusekulude kandmist. (5) Välismaal toime pandud vägivallakuriteo korral hüvitise taotlemisel esitab taotleja järgmised dokumendid: 1) tõend töö- või teenistuslähetuse või õppimise kohta või muul põhjusel välismaal viibimise kohta; 2) pädeva asutuse tõend hüvitise saamise õiguse või selle puudumise kohta kuriteo toimepanemise asukohamaal; 3) avaldus hüvitise taotlemiseks vajalike põhi- ja lisadokumentide väljastamiseks välismaalt, mida taotlejal ei ole mõjuval põhjusel võimalik ise esitada. (6) Kui taotleja esitab taotluse hiljem kui ohvriabi seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud tähtajal, tuleb taotlejal esitada koos taotlusega kinnitus ohvriabi seaduse § 45 lõikes 2 nimetatud asjaolude esinemise kohta. Sotsiaalkindlustusameti nõudmisel esitab taotleja tõendid ohvriabi seaduse § 45 lõikes 2 nimetatud asjaolude esinemise kohta.  3 § 5. Taotluse andmete loetelu Taotlusele kantakse: 1) ohvri nimi, isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg; 2) taotleja nimi, isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja kontaktandmed (kui taotleja pole ohver); 3) taotleja esindaja nimi, isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja kontaktandmed; 4) andmed vägivallakuriteoga seotud asjaolude kohta, sealhulgas kuriteo toimumise aeg ja koht; 5) andmed vägivallakuriteoga tekitatud kahju kohta; 6) sõidukulude hüvitamiseks sõidu lähte- ja sihtkoht aadressi täpsusega ning põhjendus sõidukulude tegemise kohta; 7) andmed muudest allikatest kahju hüvitamise kohta; 8) arvelduskonto andmed; 9) otsusest teavitamise viis; 10) kinnitused dokumentaalselt tõendamata kulude kohta; 11) nimekiri taotlusele lisatud dokumentide kohta. 4. peatükk Perioodiliselt makstava hüvitise ümberarvutamise tingimused ja kord § 6. Perioodiliselt makstava hüvitise ümberarvutamine (1) Perioodiliselt makstava hüvitise ümberarvutamisel võetakse aluseks hindade ja elukalliduse muutus, mida kajastab Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi muutuse protsent eelmise kalendriaastaga võrreldes. Nimetatud protsendi arvuline näitaja korrutatakse perioodiliselt maksmisele kuuluva hüvitisega. (2) Hüvitise suurus arvutatakse ümber üks kord aastas. Vastavad ümberarvutused tehakse iga kalendriaasta 1. märtsiks, millest alates hakatakse maksma ümberarvutatud hüvitist. (3) Hüvitist ei arvutata ümber, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,00. 5. peatükk Jõustumine § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise põhjused Justiitsministeerium Isikuandmete töötlemisel riivatakse inimese õigust privaatsusele, mis Arvestatud. on sätestatud põhiseaduse (PS)1 §-s 26. Põhiõiguste riive alused Eelnõu sõnastust on täpsustatud. peavad tulenema seadusest (PS § 3 ja § 11). Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) §-de 5 ja 6 kohaselt peab isikuandmete töötlemiseks olema seaduslik alus ning andmete töötlemisel peab järgima isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Seega peab isikuandmete töötlemiseks seaduse tasandil olema sätestatud konkreetne eesmärk, milleks andmeid kogutakse, samuti kogutavate andmete koosseis ja töötlemise kestus. Hüvitise taotlemiseks vajalike andmete koosseis tuleneb ohvriabi seaduse2 (OAS) § 45 lg-st 3, mille kohaselt peavad taotluses olema hüvitise taotleja andmed ning andmed vägivallakuriteo ja tekitatud kahju kohta, samuti andmed kahju muudest allikatest hüvitamise kohta. Seega on seaduse tasandil sätestatud üldised andmekategooriad. Eelnõu aluseks olev volitusnorm (OAS § 45 lg 4) on üldsõnaline. Selliselt sõnastatud volitusnorm jätab teoreetiliselt võimaluse määrusega laiendada nt kogutavate andmete koosseisu, kuna seaduses puudub selge loetelu andmetest, mida taotluse esitamisel töötlema peab. Määrusega võib üksnes täpsustada, kuid mitte laiendada volitusnormis toodud andmete 1 RT I, 15.05.2015, 2 2 RT I, 06.01.2023, 1 koosseise. Seega peab määrusandja sõnastama määruse selliselt, et kuigi volitusnorm on üldsõnaline, siis määrusega siiski üksnes täpsustatakse, mitte ei laiendata andmekoosseise. Sellest tulenevalt palume määruse tasandil seaduses sätestatud andmekoosseise üksnes täpsustada, mitte laiendada. Selleks tuleb määruses sõnastada koosseisud võimalikult konkreetselt. Samuti palume kaaluda hüvitise taotluse esitamisel nõutavate andmete täpsema koosseisu seaduse tasandil sätestamist (OAS § 45 lg 3 täiendamist) ning volitusnormi kitsendamist (OAS § 45 lg 4). Eelnõu § 7 lõike 1 p 3 sätestab esitatava dokumendina kohtumääruse Arvestatud. eestkoste seadmise kohta. Rahvastikuregistri seaduse3 (RRS) § 21 lg Eelnõu sõnastust on muudetud. 1 p 12 kohaselt kantakse eestkoste andmed rahvastikuregistrisse ja need on RRS § 4 lg 1 p 1 kohaselt asutusele kättesaadavad. Hüvitise määramise otsustamiseks saab asutus eestkoste andmeid rahvastikuregistrist kontrollida. Seega ei ole vajadust eestkosteandmete täiendavaks kogumiseks ja töötlemiseks. Palume võtta eelnõust välja nõue esitada kohtumäärus eestkoste seadmise kohta. Eelnõu § 9 lõikes 1 punktides 1–3 on sätestatud, et taotlusele Arvestatud. kantakse ohvri, taotleja või taotleja esindaja andmed. Selline Eelnõu sõnastust on täpsustatud. andmekoosseisu määratlus on liiga lai. Palume määruses sätestada täpselt, mis andmed kantakse taotlusele. Näiteks taotleja nimi, isikukood, kontaktandmed (millised täpselt?). Eelnõu § 9 lõike 1 punktid 4 (andmed vägivallakuriteoga seotud Arvestatud. asjaolude kohta) ja 5 (andmed vägivallakuriteoga tekitatud kahju kohta) Eelnõu sõnastust on täpsustatud. Seletuskirjas on selgitatud andmete on sõnastatud liiga üldiselt. On mõistetav, et sõnastusega taotletakse töötlemise seos sotsiaalkaitse infosüsteemiga andmekaitsealase teatavat paindlikkust, kuivõrd juhtumid ning nendega seotud asjaolud mõjuhinnangu juures. võivad olla erinevad. Samas peab inimesele olema üheselt arusaadav, 3 RT I, 10.02.2023, 9 mis andmeid tema kohta kogutakse. Samuti on ebaselge, kuidas suhestuvad kõnesolevates punktides nimetatud andmete koosseisud ja andmete töötlemine SÜS-i ja selle alusel kehtestatud sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärusega. Palume sõnastada eelnõu § 9 punktid 4 ja 5 täpsemalt ning selgitada seletuskirjas nende seost sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärusega. Eelnõu § 9 lõike 1 punktide 4 ja 5 põhjal võib oletada, et nende alusel Selgitame. töödeldakse ka terviseandmeid. IKÜM artiklist 9 tulenevalt kehtivad Kuriteoohvri hüvitiste menetlemisel toimub ka inimeste terviseandmete terviseandmetele rangemad kaitsemeetmed. Samuti tuleb töötlemine, kuna vastavalt ohvriabi seaduse (OAS) §-le 38 hüvitatakse terviseandmete töötlemise õigus kehtestada seadusega, mida võib vägivallakuriteoga tekitatud varaline kahju, sealhulgas ka tervisekahju. täpsustada selge volitusnormi alusel antava määrusega. Palume Isiku esitatud kahju hüvitamise taotluses peavad olema andmed lähtuda sellest, et terviseandmete töötlemine on lubatud vaid seaduses vägivallakuriteo ja tekitatud kahju kohta (§ 45 lg 3). OAS § 46 lõigete 1 ja sätestatud alusel ning OAS § 45 lg 3 sellist alust ette ei näe. 2 kohaselt kaasab SKA kahju hüvitamiseks arstiõppe läbinud isiku, kes tuvastab isikul vägivallakuriteost tingitud tervisekahjustuse ning seose vägivallakuriteo ja ohvri raske tervisekahjustuse vahel ning raske tervisekahjustuse kestuse või eeldusliku kestuse. Selleks on tal õigus saada andmeid tervise infosüsteemist (§ 46 lg-d 3 ja 4). Sotsiaalkindlustusamet lähtub hüvitise suuruse arvutamisel lähtub taotluses esitatud andmetest ja sotsiaalkaitse infosüsteemi andmeandjate andmetest (§ 45 lg 6). Seega on isiku terviseandmete töötlemise õiguslikud alused OAS-is sätestatud. OAS-s ja eelnõu sätetes on kasutatud väljendit „muud keha funktsioone toetavad abivahendid“, kuid eelnõu § 10 lg 1 punktis 2 on kasutatud Nimetatud säte on eelnõust välja jäetud, kuna teema on reguleeritud sõnastust „muud keha funktsioone asendavad abivahendid“. Palume sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruses (§ 17). ühtlustada eelnõu sõnastust või põhjendada sõnastuste erisust seletuskirjas.  Sotsiaalkaitseministri määruse „Kuriteoohvri hüvitis“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus reguleerib kuriteoohvri hüvitise (edaspidi hüvitis) suuruse arvutamist ja perioodiliselt makstava hüvitise ümberarvutamist vastavalt hindade ja elukalliduse muutmisele ning sätestab hüvitise taotlemise andmete ja vajalike dokumentide loetelu. Määrus kehtestatakse ohvriabi seaduse (OAS) § 44 lõike 5, § 45 lõike 4 ja § 51 lõike 6 alusel. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna nõunik Karita Karotam (e-post [email protected]; tel 626 9172) ja Sotsiaalkindlustusameti äriteenuse talituse teenuse juht Kati Mäesaar ([email protected]). Määruse ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (e-post [email protected]; tel 626 9271). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (e-post [email protected]; tel 626 9320). 1.3. Märkused Määrus on seotud Riigikogus 14.12.2022 vastu võetud ja 01.04.2023 jõustuva OAS-iga (702 SE), mille alusel kehtestatakse määruse terviktekst. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 4. punktis. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Paragrahvis 1 on sätestatud määruse reguleerimisala. Määrus reguleerib kuriteoohvri hüvitise suuruse arvutamist ja perioodiliselt makstava hüvitise ümberarvutamist vastavalt hindade ja elukalliduse muutmisele ning sätestab hüvitise taotlemise andmete ja vajalike dokumentide loetelu. Paragrahvis 2 on sätestatud hüvitise suuruse arvutamise alused. Lõikes 1 on sätestatud ohvri tervise taastamisega seotud hüvitise arvutamise kord. Ohvri tervise taastamisega seotud kulude hulka arvestatakse nii ravile kui rehabilitatsioonile tehtavaid kulutusi. Ohvri tervise taastamisega seotud kulude arvutamiseks liidetakse dokumentaalselt tõendatud vägivallakuriteojärgsed ohvri füüsilise ja vaimse tervise taastamise kulud, ravimite ja keha funktsioone toetavate abivahendite soetamise kulud, muutunud terviseseisundile kohase uue eriala õppimisega seotud kulud ja nimetatud tegevustega seotud sõidukulud, millest lahutatakse OAS § 44 lõikes 3 nimetatud summad. Ravikulude hüvitamisel ei ole hüvitatavate kulude liikides muudatusi tehtud. Ka edaspidi hüvitatakse näiteks voodipäevatasu, visiiditasu, ratastooli rent, hambaravi ja taastusraviprotseduuride maksumus, kui see ei ole kaetud muust allikast saadud hüvitisega. Samuti hüvitatakse keha funktsioone toetava abivahendi soetamiseks tehtud kulu (nt kui kuriteo tagajärjel saadud vigastuste tõttu on vaja soetada jalaprotees). Lõikes 2 on sätestatud, et sõidukulude hüvitamisel võetakse arvesse ohvri elukohast sihtkohta ja tagasi sõidu kulud arvestusega 0,1 eurot ühe kilomeetri kohta. Sõidukulu arvestatakse elukoha ja sihtkoha lühima kahekordse vahemaa alusel. Kui sihtkoht on elukohale lähemal kui 500 meetrit,  2 siis sõidukulu ei hüvitata. Tegemist on kulude hüvitamise täpsustusega, mis sellisena varem puudus. Täpsustuse eesmärk on ühtlustada sõidukulude hüvitamise arvestuse põhimõtteid tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 lõikes 2 sätestatud põhimõtetega ja toetada sõidukulude hüvitamist just neil juhtudel, kui sõidu sihtkoht ei ole elukoha vahetus läheduses. Senises Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) praktikas elukoha vahetus läheduses olevasse sihtkohta sõidu kulude hüvitamist taotletud küll ei ole, kuid mõistlik on ettevaatavalt reguleerida erinevates õigusaktides toodud sõidukulude hüvitamise põhimõtted sarnastel alustel. Lõikes 3 sätestatakse ohvri prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele keha funktsioone toetavatele abivahenditele ning isiklikele esemetele tekitatud kahju hüvitamine. Ohvri prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele keha funktsioone toetavate abivahenditele ning hädavajalikele isiklikele esemetele vägivallakuriteoga tekitatud kahju hüvitatakse kulud kandnud isikule vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud ühe kuutasu alammäära (edaspidi hüvitise alammäär) ulatuses. Prillide, hambaproteeside, kontaktläätsede ja muude keha funktsioone toetavate abivahendite ning isiklike esemete kahjustamisel tekkinud kulu hüvitatakse üks kord. Kehtivas seaduses on need kulud sätestatud kahju liigina ja nimetatud kahju kindlaks tegemisel võetakse aluseks SKA uurimisasutuse tõendil esitatud teave. See tähendab, et kahju hüvitatakse juhul, kui uurimisasutus on kinnitanud kahju tekkimise nimetatud abivahenditele ja hädavajalikele isiklikele esemetele ning taotlejal ei ole vaja kuludokumente esitada. Kui kulud on suuremad kui hüvitise alammäär, tuleb taotlejal kõik kulud dokumentaalselt tõendada ning need hüvitatakse 80% ulatuses (OAS § 44 lg 2). Praktikas võib tekkida olukord, kus dokumentaalselt tõendatud kulude summa on pärast 80% arvestamist väiksem kui hüvitise alammäär ning sel juhul makstakse hüvitist ikkagi vähemalt hüvitise alammäära ulatuses vastavalt OAS § 44 lõike 2 esimesele lausele. Lõikes 4 on sätestatud ohvri ja ohvri hooldaja sissetuleku vähenemisest tuleneva kahju arvutamise kord. Ohvri ja ohvri hooldaja sissetuleku vähenemisest tuleneva ühe kuu kahju suurus leitakse isiku ühe kalendripäeva keskmise tulu järgi, mis saadakse vägivallakuriteo toimepanemisele eelnenud kuuel kalendrikuul isikule arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu jagamisel selle perioodi (kuue kuu) kalendripäevade arvuga. Hüvitise suuruse arvutamiseks korrutatakse ohvri või ohvri hooldaja ühe kalendripäeva keskmine tulu arvuga 30 ning sellest lahutatakse arvestusperioodi eest sotsiaalmaksuga maksustatud tulu ja OAS § 44 lõikes 3 nimetatud summad. Ohvri sissetuleku vähenemisest tulenev kahju hüvitatakse üldjuhul igakuise maksena. Ohvril võib sissetuleku vähenemisest tulenev varaline kahju tekkida ka ajutise töövõimetuse perioodil, mil ta ei saa sissetulekut teenida, kuna viibib haiguslehel vägivallakuriteost põhjustatud tervisekahjustuse tõttu. Sellisel juhul hüvitatakse kahju ühekordse maksena. Varasemaga võrreldes ei ole enam oluline, kas isik on tööealine või töötav pensionär. Oluline on asjaolu, et vägivallakuriteo tagajärjel ei saa inimene enam edasi töötada ja tema sissetulek väheneb või kaob. Vastavalt OAS § 44 lõigetele 2 ja 4 hüvitatakse 80% saamata jäänud sissetulekust, kuid mitte rohkem kui 9590 eurot. Lõikes 5 on sätestatud ohvri hooldajale hüvitise maksmise põhimõtted ohvri. Ohvri hooldajale hüvitatakse sissetuleku vähenemine ainult selle perioodi eest, millal ta oli hoolduslehel ja põetas vägivallakuriteo tõttu tervisekahjustuse saanud ohvrit. Sisuliselt on see ühekordselt makstav sissetuleku kaotuse hüvitis ehk ajutise töövõimetusperioodi eest makstav hüvitis, mis arvutatakse sarnaselt lõikes 4 kirjeldatud ohvri sissetuleku vähenemise eest makstava hüvitisega. Lõikes 6 on sätestatud, et ülalpidaja kaotusest tuleneva kahju korral, kui ülalpeetav soovib oma osa eraldamist mitmele ülalpeetavale ühiselt määratud hüvitisest, jagatakse ühine hüvitis ülalpeetavate arvuga. Nimetatud säte on eelkõige vajalik olukorras, kus ohvril oli mitu ülalpeetavat, kes ei moodusta omavahel leibkonda, näiteks ülalpidamist vajav ohvri vanem ja ohvri alaealised lapsed, kes ei moodusta vanavanemaga ühist leibkonda; samuti kärgpere korral, kui ohvri ülalpeetavad lapsed elavad erinevates leibkondades. Paragrahvis 3 on välja toodud hüvitise taotleja esitatavad põhidokumendid, mis esitatakse koos taotlusega: 1) volikiri, juhul kui taotluse esitab taotleja esindaja; 2) lapse sünnitunnistus, juhul kui alaealise taotluse esitab lapse vanem ning andmed ei ole kantud rahvastikuregistrisse; 3)  3 dokument töötamise peatumise kohta, juhul kui ohvri töötamine oli peatatud vägivallakuriteo toimepanemisele eelnenud kuuel kalendrikuul ja andmed ei ole kantud maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrisse; 4) ohvriabi seaduse § 45 lõikes 5 nimetatud uurimisasutuse tõend kuriteoga seotud asjaolude kohta. Paragrahvis 4 on välja toodud hüvitise taotleja esitatavad lisadokumendid. Ajutise töövõimetuse korral hüvitise taotlemisel esitab taotleja tõendi tööandja makstud töövõimetushüvitise perioodi ja suuruse kohta. Ohvri tervise taastamisega seotud kulude hüvitamise taotlemisel esitab taotleja dokumendid, mis tõendavad nende kulude kandmist ja suurust, välja arvatud sõidukulude suurus. Välismaal raviasutusse sõitmiseks tehtud sõidukulude hüvitamiseks esitab taotleja dokumendid ka sõidukulude suuruse kohta. Ohvri surma korral hüvitise taotlemiseks vajalikud lisadokumendid on: 1) ohvri surma tõendav dokument, juhul kui andmed ei ole kantud rahvastikuregistrisse; 2) dokumendid, mis tõendavad ohvri matusekulude kandmist. Välismaal toime pandud vägivallakuriteo korral hüvitise taotlemisel esitab taotleja järgmised dokumendid: 1) tõend töö- või teenistuslähetuse või õppimise kohta või muul põhjusel välismaal viibimise kohta; 2) pädeva asutuse tõend hüvitise saamise õiguse või selle puudumise kohta kuriteo toimepanemise asukohamaal; 3) avaldus hüvitise taotlemiseks vajalike põhi- ja lisadokumentide väljastamiseks välismaalt. Ohvri prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muude keha funktsioone toetavatele abivahenditele ning isiklikele esemetele tekitatud kahju hüvitamise taotlemisel esitab taotleja järgmised dokumendid: 1) vägivallakuriteoga kahjustatud prillide, hambaproteeside, kontaktläätsede ja muude keha funktsioone toetavate abivahendite ning isiklike esemete loetelu koos nende parandamis- või soetamismaksumusega; 2) dokumendid, mis tõendavad punktis 1 nimetatud kahju kandmist, juhul kui taotleja taotleb tekkinud kahju hüvitamist üle hüvitise alammäära. Kui taotleja esitab taotluse hiljem kui OAS § 45 lõikes 1 sätestatud tähtaeg, tuleb taotlejal esitada koos taotlusega kinnitus OAS § 45 lõikes 2 nimetatud asjaolude esinemise kohta. SKA nõudmisel esitab taotleja tõendid OAS § 45 lõikes 2 nimetatud asjaolude esinemise kohta, näiteks tõendid selle kohta, millal ta sai teada ohvri surmast või andmed terviseseisundi ja selle kestuse kohta, mis välistas taotluse õigeaegse esitamise. Paragrahvis 5 on välja toodud hüvitise taotluse andmete loetelu. Taotlusele kantakse: 1) ohvri andmed: nimi, isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg; 2) taotleja andmed: nimi, isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja kontaktandmed (kui taotleja pole ohver); 3) taotleja esindaja andmed: nimi, isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja kontaktandmed; 4) andmed vägivallakuriteoga seotud asjaolude kohta, sealhulgas kuriteo toimumise aeg ja koht; 5) andmed vägivallakuriteoga tekitatud kahju kohta; 6) sõidukulude hüvitamiseks sõidu lähte- ja sihtkoht aadressi täpsusega ning põhjendus sõidukulude tegemise kohta; 7) andmed muudest allikatest kahju hüvitamise kohta; 8) arvelduskonto andmed; 9) otsusest teavitamise viis; 10) kinnitused dokumentaalselt tõendamata kulude kohta; 11) nimekiri taotlusele lisatud dokumentide kohta. Paragrahvis 6 sätestatakse perioodiliselt makstava hüvitise ümberarvutamise põhimõtted. Lõikes 1 sätestatakse, et perioodiliselt makstava hüvitise ümberarvutamisel võetakse aluseks hindade ja elukalliduse muutus, mida kajastab Statistikaameti avaldatud tarbijahinnaindeksi muutuse protsent eelmise kalendriaastaga võrreldes. Nimetatud protsendi arvuline näitaja korrutatakse perioodiliselt maksmisele kuuluva hüvitisega. Lõikes 2 sätestatakse, et hüvitise suurus arvutatakse ümber üks kord aastas. Vastavad ümberarvutused tehakse iga kalendriaasta 1. märtsiks, millest alates hakatakse maksma ümberarvutatud hüvitist. Lõikes 3 sätestatakse, et hüvitist ei arvutata ümber, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,00. Kehtiva OAS-i kohaselt on võimalik, et kui tarbijahinnaindeksi väärtus on väiksem kui üks, siis määratud hüvitist vähendatakse. Hüvitise vähendamine ei ole aga ohvri seisukohast põhjendatud ning tekitab hüvitise saajal ebakindlust ja arusaamatust. Paragrahvis 7 sätestatakse määruse jõustumisaeg 1. aprillil 2023. a.  4 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatused omavad peamiselt mõju vägivallaohvritele ja nende lähedastele, riigiasutustest SKA-le. SKA-l tekib kohustus üks kord aastas vaadata üle perioodiliselt makstava hüvitise summa ning vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele hüvitise summa ümber arvestada. Muudatused vähendavad ohvri tõendamiskoormust hüvitise taotlemise käigus. Lihtsam ja kasutajasõbralikum hüvitise taotlemise kord tagab selle, et ohvrid ei loobu hüvitise taotlemisest ning vajalik abi jõuab rohkemate ohvriteni. Seega võib mõju ulatust ja mõju avaldumise sagedust sihtrühmale hinnata keskmiseks. Arvestades Eesti elanikkonna suurust, on sihtrühma suurus väike. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Muudatustega kaasneb sihtrühmale oluline sotsiaalne mõju. Tõendamiskoormus väheneb ka matusehüvitise taotlemise korral, mis omakorda aitab kaasa sellele, et abi jõuab rohkemate inimesteni. Samuti mõjutavad hüvitise suurust puudutavad muudatused ohvrite lähedaste majanduslikku toimetulekut, kattes eelduslikult ära suure osa matuse korraldamise kuludest. Kokkuvõttes võib muudatuste mõju ulatust ja mõju avaldumise sagedust ning sihtrühma suurust hinnata keskmiseks. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Muudatustega kaasneb sihtrühmale oluline sotsiaalne mõju. Alljärgnevalt on määruse mõjud välja toodud peamiste muudatuste kaupa. Muudatus 1. Matusekulude hüvitamine ühe kuu töötasu alammäära ulatuses, millest ei arvestata maha kohaliku omavalitsuse makstavat matusetoetust Muudatustega kaotatakse matusekulude seni kehtiv fikseeritud piirmäär 448 eurot ning hüvitist hakatakse maksma hüvitisele õiguse tekkimise ajal kehtiva Vabariigi Valitsuse kehtestatud ühe kuu töötasu alammäära suuruses ilma kuludokumente nõudmata. Samuti ei arvestata matusekulude hüvitisest enam maha kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) makstavat matusetoetust. Lihtsustatud matusekulude hüvitise taotlemise kord aitab vähendada ohvrite lähedaste koormust hüvitiste taotlemisel ning suurem hüvitise summa parandab nende majanduslikku toimetulekut. Praegune matusekulude hüvitamise süsteem ei võimalda piisaval määral katta matmisega seotud kulusid, mis võivad hinnanguliselt olla vahemikus 1000–3000 eurot. Matusekulud hüvitatakse ühe kuutasu alammääras ja hüvitisest ei arvestata maha KOV-i makstavat matusetoetust. Hüvitisele õiguse tekkimise ajaks loetakse ohvri surmaaega. Muudatus tagab, et kehtiv piirmäär on tasakaalus töötasude ja elukalliduse muutusega ning matusetoetuse määr vastab tegelikule vajadusele. Samuti on uus süsteem kasutajasõbralikum, kuna kulud kandnud isikul ei ole vaja esitada kulutšekke. Sotsiaalne mõju (mõju inimeste heaolule, sotsiaalsele kaitsele ja majanduslikule toimetulekule) Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on inimesed, kes on kaotanud vägivallakuriteo käigus oma lähedase. Justiitsministeeriumi kuritegevuse statistika järgi registreeriti 2020. aastal 50 tapmist ja mõrva (sh katsed). Tapmistes ja mõrvades hukkus 40 inimest. Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel suri 2020. aastal ründe tõttu 42 inimest. SKA andmetel hüvitati 2021. aastal matusekulud 17 inimesele. Hüvitist saab taotleda üks ohvri perekonnaliige või lähedane. Keskmine matusekulude hüvitise saajate arv aastatel 2019–2021 oli 19. Seega võib hinnata, et ligikaudu poolte ohvrite lähedased taotlevad abi matuste korraldamise jaoks. Kuna tapmiste ja mõrvade arv ei ole viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud, siis sihtrühma kasvu ei prognoosita.  5 Kehtiva seaduse järgi tuleb ka matusekulude hüvitamise taotlemisel esitada kuludokumendid. Matusekulude puhul on tihti tegu kulutustega, kus ei väljastatagi kuludokumente (nt hauakaevamine, kirikuõpetaja teenus jms) või ei ole leinas inimene taibanud neid dokumente küsida. Seega on tegelikud kulud tavaliselt suuremad, kui seda on võimalik tõestada. Keskmine matusekulu on praktikas ligikaudu 1000 eurot (ilma peielauata, ainult matmisega seonduv). Praegu on matusekulu hüvitisele kehtestatud piirmäär summas 448 eurot ning lisaks arvestatakse sellest maha KOV-i makstav matusetoetus. Määruse järgi ei toimu enam matusetoetuse mahaarvestamist, kuna ohver on hukkunud tema vastu suunatud kriminaalkorras karistatava teo tõttu ja see on eriline olukord, milleks keegi kunagi valmis ei ole. Juhtunu on tema lähedastele ootamatu ja traumeeriv, emotsionaalsetele muredele rahalise koorma lisandumise vältimine on hädavajalik. Selleks, et matusekulu hüvitise taotlemine oleks ohvrite lähedaste jaoks vähem koormav ning hüvitise suurus vastaks matuse reaalsetele hindadele, muudetakse selle taotlemise ja arvutamise põhimõtteid. Hüvitist makstakse kulu kandnud isikule. Taotleja peab tõendama, et ta on vastavad kulud kandnud (nt arve, pangaülekanne), kuid varasemaga võrreldes ei ole vaja kulutšekke esitada. Matusekulusid hakatakse hüvitama hüvitisele õiguse tekkimise ajal (ohvri surmaaeg) kehtiva Vabariigi Valitsuse kehtestatud ühe kuu töötasu alammäära suuruses (2023. aastal 725 eurot) ning sellest ei arvestata maha KOV-i makstavat matusetoetust (KOV-iti on toetuse suurus erinev, keskmine toetuse suurus on 250 eurot). Võttes aluseks matusetoetuse suurused 2022. aasta hindades, saaks ohvri lähedane matuse korraldamise jaoks hüvitist SKA-st ja KOV-ist kokku ligikaudu 900 euro ulatuses. Seega katab toetus peaaegu ära keskmise matuse korraldamise kulud. Kuna hüvitise suurus on seotud töötasu alammääraga, on matusekulude hüvitis edaspidi kooskõlas hindade muutustega. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Kavandatavatest muudatustest mõjutatud peamine sihtrühm on SKA. Matusekulude hüvitise määramise menetluse lihtsustamine mõjutab SKA töökorraldust ja -koormust. Matusekulude hüvitise taotlemisel kuludokumentide tõendamiskohustuse kaotamine muudab hüvitise taotlemise lihtsamaks. SKA-l kaob kuludokumentide kontrollimise kohustus. Samuti muudab menetluse lihtsamaks see, et edaspidi ei tule matusekulude hüvitiselt maha arvestada KOV-i makstavat matusetoetust. Muudatus 2. Ohvrile makstavast perioodilisest hüvitisest ei arvestata maha töövõimetoetust Muudatuse kohaselt ei arvestata edaspidi ohvritele makstavast perioodiliselt hüvitisest maha töövõimetoetuse summat, sh ei toimu töövõime hindamist töötukassas. Senise töövõimetusest ja töövõime vähenemisest tuleneva kahju asemel hakatakse hüvitama varasema sissetuleku vähenemisest tingitud kahju. Muudatuse kohaselt muutub hüvitise taotlemine lihtsamaks nende ohvrite jaoks, kes vägivallakuriteo toimepanemise ajal töötasid. Hüvitise arvutamise süsteem muutub arusaadavamaks. Suurem hüvitis parandab ohvrite majanduslikku toimetulekut. Sotsiaalne mõju (mõju inimeste heaolule, sotsiaalsele kaitsele ja majanduslikule toimetulekule) Haigekassa andmetel vajas 2020. aastal ründe käigus tekkinud vigastuste tõttu ravi 3033 inimest (2016–2020 keskmine on 4490 inimest). Võib eeldada, et tekkinud vigastuste pärast on teatud osal ohvritest tekkinud töövõimetus või töövõime vähenemine mingiks perioodiks või kogu eluks. SKA andmetel taotleb töövõimetusest ja töövõime vähenemisest tuleneva kahju hüvitamist aga väga väike osa ohvritest. 2021. aastal maksti perioodilist töövõimetusest ja töövõime vähenemisest tuleneva kahju hüvitist 12 ohvrile. Aastatel 2002–2021 on perioodilist hüvitist makstud keskmiselt kümnele ohvrile aastas. Kuriteoohvrite hüvitiste maksmise süsteemi lihtsamaks ja kättesaadavamaks muutmine suurendab eelduslikult järgnevatel aastatel hüvitiste taotlejate arvu, kuid see ei ole kindlasti märkimisväärne kasv. SKA prognooside kohaselt võiks järgnevatel aastatel hüvitist taotlema tulla aastas ligikaudu 20 ohvrit.  6 Töövõimetusest ja töövõime vähenemisest tuleneva kahju hüvitise puhul tehakse kontseptuaalne muudatus. Kehtiva seaduse järgi on õigus hüvitisele juhul, kui 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel ohvril on töövõimetusest või töövõime vähenemisest tulenev kahju vägivallakuriteost põhjustatud ajutise töövõimetuse või osalise või puuduva töövõime tõttu saamata jäänud osa sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Töövõime hindamise kohustus teeb hüvitise taotlemise süsteemi keeruliseks ning loob vajaduse eristada tööealisi ja vanaduspensionäre. Ohvri jaoks on koormav see, et hüvitise taotlemiseks on vaja teha lisataotlus ning töövõime hindamine tuleb ka töötukassas. Muudatusega hakatakse töövõimetuse ja töövõime vähenemise asemel edaspidi hüvitama varasema sissetuleku vähenemisest tingitud kahju. Hüvitise saamise tingimuseks on asjaolu, et vägivallakuriteo tagajärjel ei saa inimene enam edasi töötada nii nagu varem ja tema varasem sissetulek on vähenenud või kadunud. Samuti ei ole tööealisel ohvril enam vaja hüvitise saamiseks läbida töövõime hindamist töötukassas. Muudetakse ka hüvitise arvestamise aluseid ning kehtiva seadusega võrreldes ei arvestata hüvitisest maha ohvrile makstud töövõimetoetust. Hüvitisest arvestatakse maha ainult need summad, mille kannatanu on saanud sama kahju eest vägivallakuriteo toimepanijalt või muust allikast (nt tööandja ja haigekassa makstud haigushüvitis, kindlustusandja makstud hüvitis). Nii töövõimetusest ja töövõime vähenemisest kui sissetuleku vähenemisest tuleneva kahju hüvitis on sisuliselt asendussissetulek. Seega ei muutu hüvitise liigi eesmärk, küll aga muutub hüvitise saamise süsteem oluliselt selgemaks ja kasutajasõbralikumaks. 2021. aastal maksis SKA perioodilist hüvitist 12 ohvrile summas 15 500 eurot, s.o keskmiselt 1300 eurot aastas ohvri kohta. Kui hüvitise summast töövõimetoetuse summat maha ei võeta, oleks keskmine hüvitise summa aastas ohvri kohta hinnanguliselt 5447 eurot. Sel juhul suureneb keskmine hüvitise summa aastas ohvri kohta ligikaudu neli korda. Seega mõjutab muudatus oluliselt ohvrite majanduslikku toimetulekut ning vähendab nende vaesusesse sattumise riski. Ebasoovitavate mõjudena võib välja tuua asjaolu, et muudatuse kohaselt ei maksta varasema sissetuleku vähenemisest tingitud kahju hüvitist nendele ohvritele, kes vägivallakuriteo ohvriks langemisel ajal töist sissetulekut ei saanud või olid töötud. Nimetatud riski maandab võimalus taotleda töötukassast töövõimetoetust, samuti on neil võimalik taotleda ohvri tervise taastamisega seotud kulude ning abivahenditele ja isiklike esemetele tekitatud kahjukulude hüvitamist. Kokkuvõttes muudab töötukassas töövõime hindamise tingimuse kaotamine hüvitise taotlemise ohvri jaoks lihtsamaks ja vähem koormavaks. Hüvitise arvestamise põhimõtete muutmine tagab ohvritele suurema hüvitise, mis omakorda mõjutab nende majanduslikku toimetulekut ja vähendab vaesusesse sattumise riski. Kokkuvõttes võib muudatuste mõju ulatust ja mõju avaldumise sagedust hinnata keskmiseks. Nii sihtrühma suurus kui ka ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes kaasneb muudatustega sihtrühmale oluline sotsiaalne mõju. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Kavandatavast muudatusest mõjutatud peamine sihtrühm on SKA. Muudatus mõjutab SKA töökorraldust ja -koormust. Kehtiva seaduse järgi on töövõimetusest või töövõime vähenemisest tuleneva kahju hüvitise saamiseks vaja hinnata, kuivõrd on ohvri töövõime kaotus või vähenemine põhjustatud vägivallakuriteost. Praktikas hindab praegu ohvri töövõimet töötukassa ning SKA ekspertarst tuvastab seose töövõime kaotuse (st raske tervisekahjustuse) ja vägivallakuriteo vahel. Muudatuse kohaselt kaotatakse hüvitise määramise tingimustest töötukassa töövõime hindamine. Menetlus muutub SKA jaoks lihtsamaks, kuna ta ei pea enam hüvitise taotlejat töötukassasse töövõime hindamisele saatma ning töötukassast ei ole vaja pärida töövõimetoetuse suurust ega seda hüvitisest maha arvutada. Kuna hüvitise taotlejate arv on väike, ei muuda muudatus kokkuvõttes SKA töökoormust. Muudatus 3. Ülalpeetavatele makstavast perioodilisest hüvitisest ei arvestata maha toitjakaotuspensioni  7 Muudatuse kohaselt ei arvestata edaspidi ohvri ülalpeetavatele makstavast perioodiliselt hüvitisest maha toitjakaotuspensioni summat. Hüvitise arvestuspõhimõtete muutmine parandab hüvitise kättesaadavust. Hüvitise suurenemine parandab ülalpeetavate majanduslikku toimetulekut ja vähendab nende vaesusesse sattumise riski. Sotsiaalne mõju (mõju inimeste heaolule, sotsiaalsele kaitsele ja majanduslikule toimetulekule) Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on inimesed, kes on kaotanud vägivallakuriteo käigus oma ülalpidaja. Justiitsministeeriumi kuritegevuse statistika järgi registreeriti 2020. aastal 50 tapmist ja mõrva (sh katsed). Tapmistes ja mõrvades hukkus 40 inimest. Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel suri 2020. aastal ründe tõttu 42 inimest, kuid kõigil neist ei pruukinud olla ülalpeetavaid. SKA andmetel maksti 2021. aastal 62 ülalpeetavale ohvri surma tõttu perioodilist hüvitist. Tegu on kõikide hüvitisesaajatega, mitte ainult aasta jooksul lisandunud uute saajatega (enamik neist on saanud hüvitist rohkem kui aasta). Viimastel aastatel on nimetatud hüvitise saajate arv püsinud stabiilsena. Kuna tapmiste ja mõrvade arv ei ole viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud, siis sihtrühma kasvu ei prognoosita. Kuriteoohvrite hüvitise piirmäär on läbi aastate püsinud muutumatuna (9590 eurot), kuid 20 aasta jooksul on vaid ligi 7% ülalpeetavatest saanud hüvitise kätte piirmäära ulatuses. Põhjuseks, miks piirmäär ülalpeetavate puhul täis ei saa, on asjaolu, et ülalpeetav saab täisealiseks ega õpi edasi või ülalpeetav sureb enne hüvitise piirmäära täitumist. Kehtivad hüvitise arvestamise reeglid ei võimalda piirmäärani jõuda. Hüvitisest arvestatakse maha toitjakaotuspension, mistõttu on igakuine hüvitise summa selle võrra väiksem ja see pikendab hüvitise maksmise perioodi. Praegu on hüvitise suurus liiga väike ning vägivallakuriteo tagajärjel surnud ohvri surmast tuleneva kahju hüvitise arvestamise põhimõtted ei toeta ohvri ülalpeetavate pereliikmete majanduslikku toimetulekut piisavalt. Kehtiva seaduse järgi arvestatakse ülalpeetavatele makstavast perioodilisest hüvitisest maha toitjakaotuspension. Selleks, et parandada hüvitise kättesaadavust, muudetakse hüvitise arvutamise süsteemi ning edaspidi ei arvestata ülalpeetavate perioodilisest hüvitisest maha toitjakaotuspensioni. Muus osas jäävad ülalpeetavatele hüvitise arvestamise reeglid samaks. 2021. aastal maksis SKA perioodilist hüvitist 62 ülalpeetavale summas 94 264 eurot, s.o keskmiselt 1520 eurot aastas ülalpeetava kohta. Kui hüvitise summast toitjakaotuspenisoni summat maha ei võeta, oleks keskmine hüvitise summa aastas ülalpeetava kohta hinnanguliselt 2300 eurot. Sel juhul suureneb keskmine hüvitise summa aastas ülalpeetava kohta ligikaudu 1,5 korda. Seega mõjutab muudatus ülalpeetavate majanduslikku toimetulekut ning vähendab nende vaesusesse sattumise riski. Kokkuvõttes tagab hüvitise arvestamise põhimõtete muutmine ülalpeetavatele suurema hüvitise, mis omakorda mõjutab nende majanduslikku toimetulekut ja vähendab vaesusesse sattumise riski. Kokkuvõttes võib muudatuste mõju ulatust ja mõju avaldumise sagedust hinnata keskmiseks. Sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes kaasneb muudatustega sihtrühmale oluline sotsiaalne mõju. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Kavandatavast muudatusest mõjutatud peamine sihtrühm on SKA. Muudatus mõjutab SKA töökorraldust ja -koormust. Muudatuse puhul tuleb SKA-l teha ühekordne hüvitise ümberarvutamine vastavalt uuele hüvitise arvestamise alusele. Tegemist on ühekordse muudatusega, mis ei too kaasa olulist mõju SKA töökorraldusele ega -koormusele. Mõju infotehnoloogilistele arendustele Muudatuse rakendamine, mille kohaselt ei arvestata ülalpeetavatele makstavast perioodilisest hüvitisest maha toitjakaotuspensioni, toob kaasa vajaduse arendada sotsiaalkaitse infosüsteemi. Hüvitise arvutamise valemist „seotakse lahti“ toitjakaotuspension, mis on automaatselt süsteemi  8 poolt loodud valemi üheks komponendiks. Tegemist on väikearendusega ning selle töö jaoks on olemas väline partner. Arendustöö käib ning märtsi alguseks on arendus testimiseks valmis. Arendustööd lõpetatakse määruse jõustumise ajaks ehk 1.aprilliks 2023. Muudatus 4. Kuriteoohvrile makstava hüvitise taotlemise andmete ja vajalike dokumentide loetelu muutmine Vägivallakuriteo käigus tekkinud kahju tõendamiseks ei ole vaja esitada kuludokumente, kui kulud on võimalik katta hüvitise alammäära ulatuses. See muudatus puudutab prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele abivahenditele, riietele ja teistele isiklikele esemetele tekitatud kahju ning matusekulude hüvitamist. Lihtsustatud kuriteoohvri hüvitiste taotlemise kord aitab vähendada ohvrite koormust hüvitiste taotlemisel ning see võib omakorda suurendada hüvitiste taotlemise arvu ning abi jõuab rohkemate ohvriteni. Potentsiaalseks mõjutatud sihtrühmaks on kõik vägivallakuriteo ohvrid ja kuriteoohvri hüvitise taotlejad. Justiitsministeeriumi andmetel registreeriti 2021. aastal 7057 isikuvastast kuritegu, millest 80% moodustas kehaline väärkohtlemine. Haigekassa andmetel vajas 2020. aastal ründe käigus tekkinud vigastuste tõttu ravi 3033 inimest (perioodi 2016–2020 keskmine on 4490 inimest). Sihtrühma täpset suurust on keeruline hinnata, kuna kõigil ei teki ründe tõttu rasket tervisekahjustust, mis on hüvitise määramise aluseks. Hinnanguliselt võib olla kannatanute arv, kellel on vägivallakuriteo tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustus, suurusjärgus 500–1000. Vägivallakuriteo ohvritest taotleb hüvitisi väga väike osa. SKA andmetel maksti 2021. aastal kuriteoohvri hüvitisi kokku 96 isikule. Keskmiselt on viimase viie aasta jooksul makstud kuriteoohvri hüvitisi 112 isikule. Ohvri tervise kahjustamisest tingitud kulude (ravikulud) hüvitist maksti kaheksale isikule (võib eeldada, et haigekassa katab enamiku ravikulusid, mis on ohvritel seoses vägivallakuriteost tingitud raske tervisekahjustuse raviga). Prillidele, abivahenditele ja riietele tekitatud kahju hüvitist ei ole SKA viimastel aastatel üldse välja maksnud. See viitab eelduslikult sellele, et olemasolev abivahendite jms hüvitise taotlemise kord on ohvri jaoks liiga koormav (kulu peab olema tekkinud) ning pigem jäetakse abi küsimata. Seega on hüvitise täpse sihtrühma kindlaks määramine keeruline. Hinnangu aluseks on võetud keskmine ravikulude hüvitise saajate arv (2002–2021), mis on kümme. Süsteemi lihtsamaks muutmine, peale riiete ka muude isiklike esemete hüvitamine ja kulude tõendamiskohustuse kaotamine suurendab järgnevatel aastatel eelduslikult hüvitise taotlejate arvu, kuid see ei ole kindlasti hüppeline kasv. SKA prognooside kohaselt võiks järgnevatel aastatel hüvitist taotlema tulla aastas ligikaudu 20 uut ohvrit. Kehtivat töötasu alammäära arvestades on 2023. aasta kulu hüvitisele hinnanguliselt 14 480 eurot. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või elanike halduskoormusele Muudatustega väheneb ohvrite halduskoormus seeläbi, et nad ei pea ise aktiivselt abi otsima ja taotlema, vaid SKA jõuab ise nendeni. Ohvrite halduskoormust vähendab ka see, et nad ei pea abivahenditele ja isiklikele esemetele tekitatud kahju hüvitise taotlemisel enam esitama kuludokumente. Matusetoetuse taotlejad ei pea samuti enam esitama kuludokumente. Ohvriabiteenuse osutajate ja ohvriabiga seotud ametiasutuste töö- või halduskoormus võib mõneti suureneda, kui neil tekib kohustus edastada ohvrite andmeid SKA-le. Kokkuvõttes vähendavad muudatused ohvri tõendamiskoormust hüvitiste taotlemise käigus. Lihtsam ja kasutajasõbralikum hüvitiste taotlemise kord tagab selle, et ohvrid ei loobu hüvitiste taotlemisest ning vajalik abi jõuab rohkemate ohvriteni. Seega võib mõju ulatust ja mõju avaldumise sagedust sihtrühmale hinnata keskmiseks. Sihtrühma suurus on väike. Andmekaitsealane mõjuhinnang Kuriteoohvri hüvitisi menetleb ja maksab SKA juba praegu ning isikuandmete töötlemises käesoleva määrusega muudatusi ei teha. Kuriteoohvri hüvitise andmeid töödeldakse sotsiaalkaitse infosüsteemis (SKAIS) ning vastav regulatsioon on sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (§ 38 lg 1 p 1), SKAISi põhimääruses (§ 7 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 9 lg 5) ja OAS-is (§ 35 jj). Andmeid töödeldakse selleks, et hüvitada OAS-i järgi õigustatud isikule vägivallakuriteoga tekitatud varaline  9 kahju ning andmeid töötlevad vaid selleks volitatud isikud, järgides minimaalsuse nõuet ja kogudes andmeid nii vähe kui võimalik – ainult neid andmeid, mis on vajalikud kuriteoohvri hüvitise määramiseks ja maksmiseks. Kuriteoohvri andmeid säilitatakse vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 39 lõike 2 punktile 2 kümme aastat pärast õiguse lõppemist sellele hüvitisele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määrusega seotud kulud on välja toodud 2022. aasta detsembris vastu võetud OAS-i seletuskirjas ning vahendid kajastatakse SKA eelarves arvestusliku kuluna – hüvitised kuriteoohvritele. Muudatustega seotud täpseid kulusid on raske prognoosida, kuna muudatused võivad kaasa tuua muudatused sihtrühmades ja kulude määramise alustes. RES 2024–2027 majandusprognoosi koostamise käigus vaadatakse üle arvestuslike kulude vajadused. Alljärgnevalt on OAS-i seletuskirjas esitatud kulusid detailsemalt selgitatud. Muudatus, mille kohaselt ei ole vaja prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele abivahenditele, riietele ja isiklikele esemetele tekitatud kahju ning matusekulude hüvitamise tõendamiseks enam kuludokumente esitada, kui kulud on võimalik katta hüvitise alammäära ulatuses, ei too SKA eelarvele kaasa olulist mõju. Abivahendite, riiete ja isiklike esemete hüvitamise alammäära kehtestamise täiendavat kulu on keeruline prognoosida, kuna hüvitisesaajate ja kulude andmed puuduvad. Eeldusel, et aastas hakkaks abivahendite ja isiklike esemete ühekordset hüvitist saama 20 ohvrit, oleks 2023. aastaks kulu hinnanguliselt 14 480 eurot. Matusekulu hüvitise maksmine kehtiva töötasu alammäära ulatuses (2023. aastal 725 eurot) tooks aastas ligikaudu 6000 euro suuruse lisakulu võrreldes kehtiva süsteemiga. Muudatus, mille kohaselt ei arvestata ohvrile makstavast perioodilisest hüvitisest maha töövõimetoetust, muudaks hüvitise suuruse aastas ohvri kohta keskmiselt 6430 eurole (varem 1300 eurot). Prognooside kohaselt saab aastas perioodilist hüvitist 20 ohvrit, seega on hüvitise väljamaksmise kogukulu hinnanguliselt 128 591 eurot, sh täiendav kulu eelarvele on 98 900 eurot. Muudatuse puhul, mille kohaselt ei arvestata ülalpeetavatele makstavast perioodilisest hüvitisest maha toitjakaotuspensioni, oleks perioodilise hüvitise summa aastas ülalpeetava kohta keskmiselt 2731 eurot (varem 1520 eurot). Prognooside kohaselt saab aastas perioodilist hüvitist 62 ülalpeetavat, seega on hüvitise väljamaksmise kogukulu 169 312 eurot, sh täiendav kulu eelarvele on 60 940 eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2023. a, samal ajal uue ohvriabi seadusega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile. Justiitsministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega on arvestatud. Kooskõlastustabel on esitatud seletuskirja lisas.