Riigikohtu esimehe ettekanne

Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2017. aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute menetlusstatistika 2016. aasta koondandmed 2016. aasta jooksul saabunud kohtumenetluste arv ja lahendatud kohtumenetluste arv ning keskmine 1 menetlusaeg ja asjade lahendamise jõudlus. 1. TSIVIILKOHTUMENETLUS 1.1. Tsiviilasjade koondandmed maakohtute ja statistiliste kategooriate kaupa Kohus / asja statistiliste kategooria / kokku 2016 saabunud asjade arv 2016 lahendatud asjade arv Harju Maakohus 15031 14362 Pärnu Maakohus 3751 3824 Tartu Maakohus 6645 6629 Viru Maakohus 5025 5233 Tsiviilasjad maakohtutes, sh Eeltõendamismenetlus 29 30 Hagi eeltagamine/esialgne õiguskaitse 388 385 Hagimenetlus, sh 16408 16007 Asjaõigus 429 415 Intellektuaalse omandi kaitse 40 42 Muud 346 229 Pankrotiõigus 144 160 Perekonnaõigus 4328 4368 Pärimisõigus 70 65 Täitmine 298 276 Tööõigus 446 389 Võlaõigus 10123 9900 Ühinguõigus 184 163 Hagita menetlus, sh 13356 13254 Asjaõigus 261 226 Intellektuaalse omandi kaitse 1 1 Kandemääruse vaidlustamine 4 4 Maksekäsk 12 13 Muud 426 386 Pankrotiõigus 1194 1212 Perekonnaõigus 2616 2700 Pärimisõigus 74 78 Rahvusvaheline õigusabi 1667 1651 Saneerimine 16 15 TSÜS 4354 4307 Täitmine 1201 1157 Võlgade ümberkujundamise menetlus 44 33 Õigusabi ja notaritasud 885 898 Ühinguõigus 601 573 Kohtu erinõue 196 194 Menetluskulude kindlaksmääramine 75 178 Tsiviilasjad kokku 30452 30048 1 Andmete allikas: Justiitsministeerium. Arvutivõrgus: http://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/2016.a_menetlusstatistika_koond.pdf. 1  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2017. aasta kevadistungjärgul 1.2. 2016. aastal lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg (päevades) maakohtutes sh sisuliselt lahendatud sh menetlus lõpetatud 2016 lahendatud asjade Kohus / kohtute keskmine hagimenetlusasjade seoses kompromissi keskmine menetlusaeg keskmine menetlusaeg kinnitamisega Harju Maakohus 108 183 180 Pärnu Maakohus 91 143 147 Tartu Maakohus 86 155 150 Viru Maakohus 110 147 177 Maakohtute keskmine 101 165 169 2 1.3. Asjade lahendamise jõudlus aastal 2016 ning jäägi osakaal menetluses asjade hulgas Jäägi osakaal menetluses Kohus / kohtute keskmine Asjade lahendamise jõudlus asjade hulgas (31.12.16) Harju Maakohus 95,5% 12,4% Pärnu Maakohus 101,9% 9,3% Tartu Maakohus 99,8% 9,8% Viru Maakohus 104,1% 11,6% Maakohtute keskmine 98,7% 11,5% 1.4. Maksekäsukiirmenetluse 2016. aasta statistilised koondandmed Läbivaadatud Menetluses 2016 saabunud 2016 läbi vaadatud menetluste Menetluses 01.01.2016 menetlused menetlused keskmine aeg 31.12.2016 (päevades) 5625 29980 30300 61 5305 1.5. Tsiviilasjade koondandmed ringkonnakohtute ja statistiliste kategooriate kaupa Kohus / menetluse liik ringkonnakohtus / 2016 saabunud 2016 lahendatud asja statistiline kategooria / kokku asjade arv asjade arv Tallinna Ringkonnakohus 1922 2025 Apellatsioonmenetlus 847 913 Kohtu II astme menetlus 16 24 Määruskaebusmenetlus 1059 1088 Tartu Ringkonnakohus 850 871 Apellatsioonmenetlus 421 435 Määruskaebusmenetlus 429 436 Apellatsioonmenetlus, sh Asjaõigus 90 96 Intellektuaalse omandi kaitse 9 9 Muud 29 36 Pankrotiõigus 62 68 Perekonnaõigus 219 200 Pärimisõigus 7 9 Täitmine 41 56 Tööõigus 74 76 Võlaõigus 683 740 Õigusabi ja notaritasud 2 2 Ühinguõigus 52 56 Apellatsioonmenetlus kokku 1268 1348 Määruskaebemenetlus, sh Asjaõigus 123 120 Intellektuaalse omandi kaitse 10 10 2 Tsiviilasjad, milles menetlus maakohtus on seisuga 31.12.2016 kestnud kauem kui 365 päeva. 2  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2017. aasta kevadistungjärgul Kandemääruse vaidlustamine 2 2 Maksekäsk 28 28 Muud 264 278 Pankrotiõigus 86 92 Perekonnaõigus 226 223 Pärimisõigus 10 11 Rahvusvaheline õigusabi 20 23 Saneerimine 14 12 TSÜS 90 90 Täitmine 207 208 Tööõigus 12 13 Võlaõigus 283 297 Võlgade ümberkujundamise menetlus 5 5 Õigusabi ja notaritasud 45 44 Ühinguõigus 63 68 Määruskaebemenetlus kokku 1488 1524 Kohtu II astme menetlus 16 24 Tsiviilasjad kokku 2772 2896 1.6. Ringkonnakohtutes 2016. aastal lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg (päevades) Apellatsioonimenetluses lahendatud Määruskaebemenetluses lahendatud Kohus / kohtute keskmine asjade keskmine menetlusaeg asjade keskmine menetlusaeg Tallinna Ringkonnakohus 148 35 Tartu Ringkonnakohus 180 39 Kohtute keskmine 158 36 3 1.7. Asjade lahendamise jõudlus aastal 2016 ning jäägi osakaal menetluses asjade hulgas Asjade menetlemise Jäägi osakaal menetluses asjade hulgas (31.12.16) Kohus / kohtute keskmine jõudlus apellatsioonimenetluses määruskaebemenetluses Tallinna Ringkonnakohus 105,3% 1,4% 1 asi Tartu Ringkonnakohus 102,3% 0,0% 0,0% Kohtute keskmine 104,5% 1,0% 0,1% 3 Tsiviilasjad, milles menetlus seisuga 31.12.2016 ringkonnakohtus apellatsioonimenetluses on kestnud kauem kui 365 päeva või määruskaebemenetluses kauem kui 45 päeva. 3  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2017. aasta kevadistungjärgul 2. KRIMINAALKOHTUMENETLUS 2.1. Kriminaalmenetlusasjade koondandmed maakohtute ja statistiliste kategooriate kaupa 2016 saabunud 2016 lahendatud asjade Kohus / asja statistiline kategooria / kokku asjade arv arv Kriminaalasjad Harju Maakohus 3143 3081 Pärnu Maakohus 1258 1254 Tartu Maakohus 1788 1709 Viru Maakohus 1439 1419 Kriminaalasjad kokku sh 7628 7463 Kokkuleppemenetlus 5078 5146 Käskmenetlus 169 173 Lühimenetlus 1756 1757 Üldmenetlus 625 387 Eeluurimis- ja täitmiskohtuniku asjad Harju Maakohus 3620 3680 Pärnu Maakohus 718 728 Tartu Maakohus 1846 1846 Viru Maakohus 1843 1881 Eeluurimis- ja täitmiskohtuniku asjad kokku, sh 8027 8135 Eeluurimiskohtuniku asjad 3069 3012 Täitmiskohtuniku asi 4839 5003 Vahistamise põhjendatuse kontroll 119 120 Muud kriminaalmenetlusasjad Harju Maakohus 431 433 Pärnu Maakohus 129 131 Tartu Maakohus 277 275 Viru Maakohus 202 198 Muud kriminaalmenetlusasjad kokku, sh 1039 1037 Alaealise suhtes mõjutusvahendi kohaldamine 49 45 Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale 7 8 Psühhiaatrilise sundravi kohaldamine 153 150 Riigi õigusabi taotlus 132 128 RV koostöö taotlus 698 706 Kriminaalmenetlusasjad kokku 16694 16635 2.2. 2016. aastal lahendatud kriminaalasjade keskmine menetlusaeg (päevades) maakohtute kaupa Lahendatud kriminaalasjade keskmine menetlusaeg Kohus üldmenetluses lühimenetluses kokkuleppemenetluses käskmenetluses Harju Maakohus 158 26 25 16 Pärnu Maakohus 139 52 12 7 Tartu Maakohus 217 80 30 30 Viru Maakohus 257 88 29 21 Maakohtute keskmine 181 38 24 18 4  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2017. aasta kevadistungjärgul 4 2.3. Asjade lahendamise jõudlus aastal 2016 ja jäägi osakaal menetluses asjade hulgas Kriminaal- Jäägi osakaal menetluses (31.12.2016) menetlusasjade Kohus lahendamise üld- lühi- kokkuleppe- käsk- jõudlus menetluses menetluses menetluses menetluses Harju Maakohus 100,0% 9,2% 4,7% 1 asi 0,0% Pärnu Maakohus 100,4% 3,8% 0,0% 1 asi 0,0% Tartu Maakohus 97,9% 6,6% 1 asi 0,0% 0,0% Viru Maakohus 100,4% 10,5% 7,1% 0,0% 0,0% Maakohtute keskmine 99,6% 8,2% 5,5% 0,7% 0,0% 2.4. Kriminaalmenetlusasjade koondandmed ringkonnakohtute ja statistiliste kategooriate kaupa kohus / menetluse liik ringkonnakohtus / 2016 saabunud 2016 lahendatud asja statistiline kategooria / kokku asjade arv asjade arv Tallinna Ringkonnakohus 1200 1220 Apellatsioonmenetlus 337 346 Kohtu II astme menetlus 131 131 Määruskaebusmenetlus 732 743 Tartu Ringkonnakohus 1052 1053 Apellatsioonmenetlus 172 174 Kohtu II astme menetlus 88 89 Määruskaebusmenetlus 792 790 Üldkokkuvõte 2252 2273 Apellatsioonmenetlus, sh Kiirmenetlus kokkuleppemenetluse sätete järgi 10 10 Kiirmenetlus lühimenetluse sätete järgi 57 61 Kokkuleppega lõpetatud üldmenetlus enne tõendite uurimist 9 9 Kokkuleppemenetlus 54 56 Lühimenetlus 152 143 Täitmiskohtuniku asi 1 1 Üldmenetlus 225 239 Apellatsioonmenetlus kokku 508 519 Määruskabemenetlus, sh Alaealise suhtes mõjutusvahendi kohaldamine 3 3 Eeluurimiskohtuniku asjad 565 573 Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale 7 7 Kiirmenetlus kokkuleppemenetluse sätete järgi 2 2 Kiirmenetlus lühimenetluse sätete järgi 4 4 Kokkuleppemenetlus 44 45 Lühimenetlus 15 17 Psühhiaatrilise sundravi kohaldamine 21 20 Riigi õigusabi taotlus 44 44 RV koostöö taotlus 21 19 Täitmiskohtuniku asi 696 699 Vahistamise põhjendatuse kontroll 8 8 Üldmenetlus 94 92 Määruskaebusmenetlus kokku 1524 1533 Kohtu II astme menetlus Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale 133 129 Riigi õigusabi taotlus 6 6 Muud 81 86 Kohtu II astme menetlus kokku 220 221 Kriminaalmenetlusasjad kokku 2252 2273 4 Üldmenetlusasjad, milles menetlus maakohtus on seisuga 31.12.2016.a kestnud kauem kui 365 päeva (üldmenetluses) või 150 päeva (lihtmenetluses) 5  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2017. aasta kevadistungjärgul 2.5. Ringkonnakohtutes 2016. aastal lahendatud kriminaalasjade keskmine menetlusaeg (päevades) Apellatsioonimenetluses lahendatud Määruskaebemenetluses lahendatud Kohus / kohtute keskmine asjade keskmine menetlusaeg asjade keskmine menetlusaeg Tallinna Ringkonnakohus 33 14 Tartu Ringkonnakohus 47 13 Kohtute keskmine 33 12 5 2.6. Asjade lahendamise jõudlus aastal 2016 ja jäägi osakaal menetluses asjade hulgas Asjade lahendamise Jäägi osakaal menetluses asjade hulgas (31.12.16) Kohus / kohtute keskmine jõudlus apellatsioonimenetluses määruskaebemenetluses Tallinna Ringkonnakohus 101,7% 0,0% 0,0% Tartu Ringkonnakohus 100,1% 0,0% 0,0% Kohtute keskmine 100,0% 0,0% 0,0% 5 Kriminaalasjad, milles menetlus seisuga 31.12.2016 ringkonnakohtus apellatsioonimenetluses on kestnud kauem kui 365 päeva või määruskaebemenetluses kauem kui 45 päeva. 6  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2017. aasta kevadistungjärgul 3.VÄÄRTEOMENETLUS KOHTUS 3.1.väärteomenetlusasjade koondandmed maakohtute ja statistiliste kategooriate kaupa 2016 saabunud 2016 lahendatud Kohus / asja statistiline kategooria / kokku asjade arv asjade arv Harju Maakohus 4942 5351 Pärnu Maakohus 1797 1875 Tartu Maakohus 1749 1810 Viru Maakohus 1544 1592 väärteomenetlusasjad kokku, sh 10032 10628 Väärteoasi 1943 1667 Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale 1659 1735 Kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale 67 63 Muud asjad 142 144 Riigi õigusabi 9 9 Täitmine 6212 7010 3.2. 2016. aastal lahendatud väärteomenetlusasjade keskmine menetlusaeg (päevades) maakohtute ja peamiste statistiliste kategooriate kaupa Lahendatud asjade sh sisuliselt lahendatud Sh sisuliselt lahendatud Kohus / kohtute keskmine keskmine menetlusaeg, väärteoasjades väärteokaebustes Harju Maakohus 45 44 57 Pärnu Maakohus 49 23 53 Tartu Maakohus 54 33 80 Viru Maakohus 60 36 86 Maakohtute keskmine 49 38 64 6 3.3. Asjade lahendamise jõudlus aastal 2016 ja jäägi osakaal menetluses asjade hulgas Jäägi osakaal menetluses Kohus / kohtute keskmine Asjade lahendamise jõudlus asjade hulgas (31.12.16) Harju Maakohus 108,3% 7,5% Pärnu Maakohus 104,5% 0,9% Tartu Maakohus 103,5% 3,4% Viru Maakohus 103,1% 4,5% Maakohtute keskmine 105,9% 4,8% 3.4. Väärteomenetlusasjade statistilised koondandmed ringkonnakohtute ja menetluse liikide kaupa 2016.a saabunud 2016.a lahendatud Kohus / menetluse liik ringkonnakohtus / kokku asjade arv asjade arv Tallinna Ringkonnakohus 120 127 Apellatsioonmenetlus 55 61 Määruskaebusmenetlus 65 66 Tartu Ringkonnakohus 88 87 Apellatsioonmenetlus 37 37 Määruskaebusmenetlus 51 50 Väärteomenetlusasjad kokku 208 214 6 Väärteomenetlusasjad, milles menetlus maakohtus on seisuga 31.12.2016 kestnud kauem kui 150 päeva. 7  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2017. aasta kevadistungjärgul 4. HALDUSKOHTUMENETLUS 4.1. Haldusasjade koondandmed halduskohtute ja statistiliste kategooriate kaupa 2016 saabunud 2016 lahendatud Kohus / asja statistiline kategooria / kokku asjade arv asjade arv Tallinna Halduskohus 1762 1865 Tartu Halduskohus 1194 1258 Haldusasjad, sh Andmekogud ja avalik teave 22 21 Haridus ja kultuur 43 84 Keskkonnaõigus 38 42 Kohaliku elu küsimused 33 35 Korrakaitse 1067 1184 Majandushaldusõigus 142 148 Maksuõigus 425 442 Munitsipaal- ja riigivara 16 12 Muud 226 226 Omandireform 60 51 Planeerimine ja ehitus 144 143 Rahvastik 426 410 Riigihanked 57 57 Sotsiaalõigus 170 178 Teenistussuhted 87 90 Haldusasjad kokku 2956 3123 4.2. 2016. aastal lahendatud haldusasjade keskmine menetlusaeg (päevades) Lahendatud asjade sh sisuliselt sh kompromissiga Kohus / kohtute keskmine keskmine menetlusaeg, lahendatud asjades lõpetatud asjades Tallinna Halduskohus 152 284 332 Tartu Halduskohus 111 191 266 Kohtute keskmine 136 244 267 7 4.3. Asjade lahendamise jõudlus aastal 2016 ja jäägi osakaal menetluses asjade hulgas Asjade lahendamise Jäägi osakaal menetluses asjade Kohus / kohtute keskmine jõudlus hulgas (31.12.16) Tallinna Halduskohus 105,8% 10,5% Tartu Halduskohus 105,4% 2,4% Kohtute keskmine 105,6% 7,7% 4.4. Haldusasjade koondandmed ringkonnakohtute ja menetluse liikide kaupa Kohus / menetluse liik ringkonnakohtus / 2016 saabunud 2016 lahendatud asja statistiline kategooria / kokku asjade arv asjade arv Tallinna Ringkonnakohus 995 1000 Apellatsioonmenetlus 456 432 Määruskaebemenetlus 539 568 Tartu Ringkonnakohus 643 731 Apellatsioonmenetlus 355 440 Määruskaebemenetlus 288 291 Apellatsioonimenetlus, sh Andmekogud ja avalik teave 5 3 Haridus ja kultuur 15 15 Keskkonnaõigus 17 18 7 Haldusasjad, milles menetlus halduskohtus on seisuga 31.12.2016 kestnud kauem kui 365 päeva. 8  Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2017. aasta kevadistungjärgul Kohaliku elu küsimused 7 11 Korrakaitse 320 402 Majandushaldusõigus 79 64 Maksuõigus 160 148 Munitsipaal- ja riigivara 1 4 Muud 2 15 Omandireform 21 15 Planeerimine ja ehitus 47 30 Rahvastik 42 47 Riigihanked 26 27 Sotsiaalõigus 32 33 Teenistussuhted 37 40 Apellatsioonmenetlus kokku 811 872 Määruskaebemenetlus, sh Andmekogud ja avalik teave 3 4 Haridus ja kultuur 12 9 Keskkonnaõigus 12 10 Kohaliku elu küsimused 5 5 Korrakaitse 345 360 Majandushaldusõigus 26 26 Maksuõigus 87 88 Munitsipaal- ja riigivara 7 8 Muud 54 54 Omandireform 17 17 Planeerimine ja ehitus 66 67 Rahvastik 148 161 Riigihanked 24 26 Sotsiaalõigus 14 16 Teenistussuhted 7 8 Määruskaebemenetlus kokku 827 859 Haldusasjad kokku 1638 1731 4.5. 2016. aastal ringkonnakohtutes lahendatud asjade keskmine menetlusaeg (päevades) Apellatsioonimenetluses lahendatud Määruskaebemenetluses lahendatud Kohus / kohtute keskmine asjade keskmine menetlusaeg asjade keskmine menetlusaeg Tallinna Ringkonnakohus 236 33 Tartu Ringkonnakohus 293 27 Kohtute keskmine 265 31 8 4.6. Asjade lahendamise jõudlus aastal 2016 ja jäägi osakaal menetluses asjade hulgas Asjade Jäägi osakaal menetluses (31.12.2016) Kohus / kohtute keskmine lahendamise jõudlus apellatsioonimenetluses määruskaebemenetluses Tallinna Ringkonnakohus 100,5% 2,7% 2 asja Tartu Ringkonnakohus 113,7% 9,2% 2 asja Kohtute keskmine 107,0% 5,7% 22,2% 8 Haldusasjad, milles menetlus seisuga 31.12.2016 on ringkonnakohtus apellatsioonimenetluses kestnud kauem kui 365 päeva või määruskaebemenetluses kauem kui 45 päeva. 9 Lisa 3 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2017. aasta kevadistungjärgul Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve 2010.–2016. aasta kohtulahendite täitmine Käesolevas ülevaates on esitatud andmed Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtulahendite täitmise kohta. Ülevaade hõlmab aastatel 2010‒2016 tehtud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtulahendeid, milles Riigikohus on tunnistanud põhiseadusvastaseks mõne seaduse sätte või õigusliku regulatsiooni puudumise. Vaatluse alt jäid välja kohtulahendid, milles hinnati täitevvõimu või kohaliku omavalitsuse määruste põhiseaduspärasust. Aastatel 2010‒2016 on Riigikohus tuvastanud seaduse sätte või õiguslünga põhiseadusvastasuse kokku 112 kohtuasjas.1 Enamik lahendeid on tehtud konkreetse normikontrolli menetluses. Madalama astme kohtud on menetluse algatanud 79 juhul. Riigikohtu üldkogu on kolleegiumi taotlusel asjassepuutuva normi põhiseaduslikkuse küsimuse lahendanud 23 kohtuasjas ja enda algatusel ühes kohtuasjas. Õiguskantsleri taotluse alusel on Riigikohus põhiseadusvastasuse tuvastanud kuues kohtuasjas ja kohaliku omavalitsuse volikogu taotluse alusel kolmes kohtuasjas. Eeltoodud andmete puhul tuleb arvestada riigilõivumäära käsitlevate lahendite suurt osakaalu aastatel 2011-2014. Riigikohus on ülevaate aluseks oleval ajavahemikul tuvastanud riigilõivumäära põhiseadus- vastasuse kokku 62 otsuses. Kuivõrd nn riigilõivuasjades on Riigikohtul tulnud valdavalt hinnata lahendi tegemise ajaks kehtivuse kaotanud norme ja 01.07.2014 jõustunud seadusemuudatustega lahendati ka põhiseadusvastane olukord, kus riigilõivu suurus sõltus avalduse esitamise viisist, ei ole käesolevas ülevaates riigilõivumäära põhiseadusvastaseks tunnistavaid otsuseid eraldi välja toodud.2 Erandina on ülevaates kajastatud Riigikohtu otsus kohtuasjas nr 3-2-1-62-10, kuivõrd see otsus puudutas lisaks ka menetlusabi andmist, ning otsus kohtuasjas nr 3-4-1-59-14, millega tunnistati õiguskantsleri taotluse alusel põhiseadusvastaseks praegu kehtiva riigilõivuseaduse riigilõivumäära ülempiiri puudutavad sätted. Ülevaade hõlmab kokku 52 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve lahendit.3 Andmed kohtulahendite täitmise kohta on kogutud peamiselt Riigi Teataja õigusaktide otsingu ja Riigikogu kodulehel oleva eelnõude otsingu kaudu. Ülevaade on esitatud tabeli kujul. Riigikohtu lahendite täitmise hetkeseisust parema ülevaate saamiseks on lahendid täitmise vajadusest ja seadusandja tegevusest/tegevusetusest lähtudes jagatud järgmistesse kategooriatesse: I Riigikohtu lahendi täitmiseks ei ole vaja seadusandja sekkumist; II seadust on muudetud tulenevalt Riigikohtu lahendist; III Riigikohtu lahend on osaliselt täidetud; IV seaduse eelnõu on Riigikogu menetluses; V Riigikogu menetluses ei ole vastavat eelnõu; VI põhiseadusvastaseks on tunnistatud kehtivuse kaotanud norm. 1 2015. aasta lõpuks oli selliseid lahendeid 106. Neile lisandus 2016. aastal kuus lahendit, millest üks on tehtud riigilõivuasjas. 2 Vt Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu kevadistungjärgul 05.06.2014. Lisa 2 „Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve 2010.-2013. aasta kohtulahendite täitmineˮ, tabel 2. Arvutivõrgus: http://www.nc.ee/?id=63 3 Kui sama lahendiga on põhiseadusvastaseks tunnistatud mitu normi või normi erinevad redaktsioonid ja lahendi täitmine vastab erinevatele kategooriatele, siis on see lahend välja toodud kõigi vastavate kategooriate all. Vt Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-153-13 ja 30.06.2016 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-86-15 (tabelis tähistatud tärniga). I Riigikohtu lahendi täitmiseks ei ole vaja seadusandja sekkumist Selles kategoorias on lahendid, kus põhiseadusvastase normi või selle tekstiosa kehtetuks tunnistamise tagajärjena ei ole vaja seadust muuta. Näiteks on praktikas sellisel juhul kehtetuks tunnistatud säte või lauseosa seaduse tekstist välja jäetud ja lisatud viide Riigikohtu lahendile. Sellist lahendust võib lugeda lahendiga kooskõlas olevaks siis, kui seaduse teksti lahendi kohta märke tegemise ja kehtetu tekstiosa väljajätmisega on saavutatud piisavalt õigusselge olukord seaduse rakendamiseks. Samuti ei eelda lahend seadusandja tegevust juhul, kui näiteks nn üleminekuregulatsiooni puudusi on võimalik tagantjärele ületada Riigikohtu otsusele tuginedes. 2016. aastal lisandus sellesse kategooriasse kaks otsust: Riigikohtu üldkogu 01.02.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-15 (edasikaebeõiguse puudumine menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel) ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20.12.2016 otsus kohtuasjas nr 3-4-1-3-16 (haldusreformi seadus). II Seadust on muudetud tulenevalt Riigikohtu lahendist Sellesse kategooriasse on koondatud lahendid, mille täitmiseks on Riigikogu teinud seaduses vajalikud muudatused. Enamasti on sellisel juhul eelnõu seletuskirjas Riigikohtu lahendile viidatud ja muudatusi vastavalt põhjendatud. Eelmisest ettekandest möödunud aasta jooksul on siia lisandunud kolm otsust: põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28.10.2014 otsus kohtuasjas nr 3-4-1-26-14 (erakoolide rahastamine), üldkogu 26.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15 (riigi õigusabi tasustamise ja kulude hüvitamise korra kehtestamise delegeerimine advokatuurile) ja 30.06.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-86-15 (vanemahüvitise vähendamine tööandja viivituse tõttu). III Riigikohtu lahend on osaliselt täidetud Selles kategoorias on endiselt üks lahend: Riigikohtu üldkogu 16.03.2010 otsus kohtuasjas nr 3-4-1-8-09 (kohalike ja riiklike ülesannete eristamine, kohalike omavalitsusüksuste rahastamine). Kuivõrd seni tehtud muudatused ei taga Riigikohtu üldkogu otsusega taotletud õigusselgust, siis ei saa lahendit täidetuks lugeda. IV Seaduse eelnõu on Riigikogu menetluses Sellesse kategooriasse kuuluvad lahendid, mille täitmiseks ettevalmistatud muudatusi sisaldav eelnõu on Riigikogu menetluses. Ülevaate koostamise ajal on Riigikogu menetluses kaks eelnõu, milles nähakse ette muudatused Riigikohtu lahendi täitmiseks. Need on asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (405 SE) ning Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (428 SE). V Riigikogu menetluses ei ole vastavat eelnõu Siia kuuluvad lahendid, mis eeldavad seadusandja tegutsemist, kuid mille täitmiseks ei ole seadusandja veel vastavat eelnõu menetlema asunud. Ülevaate koostamise ajal on selliseid lahendeid kokku 11. 2016. aastal lisandus siia Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-35-15 (HKMS, sissetuleku arvestamine menetlusabi andmisel). VI Põhiseadusvastaseks on tunnistatud kehtivuse kaotanud normid Siia kuuluvad juhtumid, kus Riigikohus on tuvastanud õigusnormi põhiseadusvastasuse ajal, kui see norm enam ei kehtinud. 2 Tabel on koostatud 31.05.2017 seisuga. Tabelis seadusandja tegevuse kohta kajastatu ei kujuta endast seisukohavõttu selles märgitud õigustloova akti põhiseaduspärasuse kohta. Jrk Kohtuasja nr ja Kuupäev Lahendi resolutsioon Seadusandja tegevus nr märksõnad I RIIGIKOHTU LAHENDI TÄITMISEKS EI OLE VAJA SEADUSANDJA SEKKUMIST 9 lahendit 1 31.05.2011 3‐3‐1‐85‐10 Tunnistada looduskaitseseaduse § 10 Otsuse täitmiseks piisas kehtetu (LKS, looduskaitse lõike 1 tekstiosa "määrusega" tekstiosa seaduse tekstist alla võtmine VV põhiseadusega vastuolus olevaks ja väljajätmisest. määrusega) kehtetuks. 1.05.2013 jõustus LKS muutmise seadus, millega jäeti ka teistest analoogsetest sätetest välja sõna „määrus“. 2 7.06.2011 3‐4‐1‐12‐10 Tunnistada ravikindlustuse seaduse Otsuse täitmiseks piisas kehtetu (ravikindlustuse § 57 lõike 6 tekstiosa „ja vähemalt 65‐ tekstiosa seaduse tekstist seadus, aastasel kindlustatud isikul“ väljajätmisest. haigushüvitise põhiseadusega vastuolus olevaks ja saamise piirangud) kehtetuks. 3 21.06.2011 3‐4‐1‐16‐10 Tunnistada karistusseadustiku § 872 lg 2 Otsuse täitmiseks piisas kehtetu (KarS, karistusjärgne põhiseadusega vastuolus olevaks ja sätte seaduse tekstist kinnipidamine) kehtetuks. väljajätmisest. Riigikogus 20.06.2013 vastu võetud ja 15.07.2013 jõustunud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega tunnistati karistusjärgset kinnipidamist reguleerinud KarS §‐d 872 ja 873 kehtetuks. 4 22.11.2011 3‐3‐1‐33‐11 Tunnistada põhiseadusega vastuolus Otsuse täitmise vajadust ei (HKMS, olevaks ja kehtetuks halduskohtu‐ tekkinud. 27.01.2011 oli vastu menetlusabi) menetluse seadustiku § 91 lõike 1 teine võetud uus HKMS, mis jõustus lause osas, milles see ei võimalda 1.01.2012. apellatsioonimenetluses vabastada täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest äriühingut, mis ei vasta selles sättes märgitud kriteeriumitele. 5 26.06.2014 3‐4‐1‐1‐14 Tunnistada põhiseaduse vastaseks ja Kohtunike pensionide ümber‐ (KS, kohtunike kehtetuks kohtute seaduse § 1327 arvutamine ja tagantjärele pension) lõige 2 ja Eesti keskmise palgaga seotud suurema pensioni maksmine oli ametipalkade maksmise ajutise võimalik tulenevalt Riigikohtu korralduse seaduse § 3 punktiga 2 otsusest. kohtute seaduse § 82 kehtetuks tunnistamine osas, milles need ei võimaldanud ümber arvutada kohtunike vanaduspensione lähtuvalt kohtunike ametipalkadest 1. juulil 2013. 6 6.01.2015 3‐4‐1‐18‐14 Tunnistada põhiseaduse vastaseks ja Ajavahemikul 01.01.2010 ‐ (PPVS, politseinike kehtetuks politsei ja piirivalve seaduse 31.12.2012 pensionile jäänud pension) § 106 lg 1 osas ja politsei ja piirivalve politseinike pensioni ümber‐ seaduse muutmise seaduse § 1 punkt 4 arvutamine ja tagantjärele osas, milles need ei võimaldanud suurema pensioni maksmine oli politseinikele, kes pensioneerusid võimalik tulenevalt Riigikohtu perioodil 1. jaanuar 2010 kuni otsusest. 3  31. detsember 2012, määratud vanaduspensione tõsta lähtuvalt sarnast tööd tegevate politseinike ametipalkadest 1. jaanuaril 2013. 7 22.10.2015 3‐4‐1‐21‐15 Tunnistada põhiseaduse vastaseks ja KS § 1325 koostoimes Riigikohtu (KS, kohtuniku kehtetuks kohtute seaduse § 1325 osas, otsusega annab õiguse pereliikme milles see ei võimalda määrata kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspension) kohtuniku perekonnaliikme toitja‐ toitjakaotus‐pensioni kaotuspensioni, kui kohtuniku‐ määramisele ka nendele pensionile jäänud isik suri või sureb kohtuniku ametipensionile pärast 30. juunit 2013. jäänud isikute RPKS §‐s 20 nimetatud perekonnaliikmele, kelle toitja suri või sureb pärast 30. juunit 2013 (RKPJKo 3‐4‐1‐21‐15, p 72). 8 20.12.2016 3‐4‐1‐3‐16 1. Rahuldada Kõpu Vallavolikogu, Juuru Otsuse täitmiseks piisas kehtetu (haldusreformi Vallavolikogu ja Tõstamaa Vallavolikogu tekstiosa seaduse tekstist seadus) taotlused osaliselt. väljajätmisest. 2. Tunnistada haldusreformi seaduse § 24 lõike 1 teise lause osa „kuid mitte rohkem kui 100 000 euro ulatuses“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. 3. Ülejäänud osas jätta [...] rahuldamata. 9 1.02.2016 3‐2‐1‐146‐15 Tunnistada tsiviilkohtumenetluse Kehtetuks tunnistatud sätte (TsMS, seadustiku § 178 lõige 3 põhiseaduse asemel tuleb kohaldada TsMS edasikaebeõiguse vastaseks ja kehtetuks. üldnorme. puudumine menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel) II SEADUST ON MUUDETUD TULENEVALT RIIGIKOHTU LAHENDIST 27 lahendit 10 18.06.2010 3‐4‐1‐5‐10 Tunnistada käskmenetluse regulatsioon Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS, põhiseadusega vastuolus olevaks osas, muutmise ja sellega seonduvalt käskmenetluse milles see ei taga tõhusalt kaitseõigust. teiste seaduste muutmise regulatsioon) seadus (599 SE) võeti vastu 27.01.2011. Seadus jõustus 01.09.2011. 11 22.03.2011 3‐3‐1‐85‐09 Tunnistada riigivastutuse seadus Süüteomenetluses tekitatud (RVastS, kohtueelse põhiseadusega vastuolus olevaks osas, kahju hüvitamise seadus võeti kriminaalmenetluse mis ei näe ette ebamõistlikult pika vastu 05.11.2014. Seadus ga tekitatud kahju kohtueelse kriminaalmenetlusega jõustus 01.05.2015. hüvitamine) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. 12 2.06.2011 3‐4‐1‐3‐11 Tunnistada riigi poolt isikule alusetult Süüteomenetluses tekitatud (AVVKHS, alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju kahju hüvitamise seadus võeti vabaduse võtmisega hüvitamise seaduse § 1 lõige 1 vastu 05.11.2014. Seadus tekitatud kahju põhiseadusega vastuolus olevaks osas, jõustus 01.05.2015. hüvitamine) milles see välistab kahju hüvitamise, kui kriminaalmenetlus on lõpetatud KrMS § 199 lõike 1 punkti 2 alusel kohtuliku arutamise ajal. 4 13 30.08.2011 3‐3‐1‐15‐10 Tunnistada kohtueelses Süüteomenetluses tekitatud (riigivastutus, kriminaalmenetluses ametikohalt kahju hüvitamise seadus võeti kriminaalmenetluses kõrvaldamisega õiguspäraselt tekitatud vastu 05.11.2014. Seadus õiguspäraselt varalise kahju õiglases ulatuses jõustus 01.05.2015. tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni puudumine hüvitamine) põhiseadusega vastuolus olevaks. 14 31.08.2011 3‐3‐1‐35‐10 Tunnistada kohtueelses Süüteomenetluses tekitatud (riigivastutus, kriminaalmenetluses ametikohalt kahju hüvitamise seadus võeti kriminaalmenetluses kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud vastu 05.11.2014. Seadus õigusvastaselt varalise kahju hüvitamise regulatsiooni jõustus 01.05.2015. tekitatud kahju puudumine põhiseadusega vastuolus hüvitamine) olevaks. 15 10.11.2011 3‐3‐1‐28‐11 Tunnistada HKMS § 30 lõike 2 punkt 2 Alates 01.01.2012 kehtib uus (HKMS, kaebeõigus koostoimes HKMS § 741 lõikega 1 HKMS. II kohtuastmes) vastuolus olevaks PS § 24 lõikega 5 ja Maksukorralduse seaduse ja kehtetuks osas, milles need sätted ei teiste seaduste muutmise võimalda isikul, kelle vara suhtes andis seadus (106 SE) võeti vastu MKS § 136¹ alusel MKS § 130 lõikes 1 23.11.2011, jõustus 01.01.2012. nimetatud täitetoimingu tegemiseks Selle seadusega kehtestatud esimest korda loa ringkonnakohus, MKS § 1361 lg 4 lahendas esitada loa andmise määruse peale olukorra osaliselt. Sätet määruskaebust Riigikohtule. muudeti maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (507 SE), mis võeti vastu 21.01.2014 ja jõustus 01.02.2014. 16 22.11.2011 3‐4‐1‐18‐11 Tunnistada HKMS § 30 lõike 2 punkt 2 Alates 01.01.2012 kehtib uus (HKMS, kaebeõigus koostoimes HKMS § 471 lõikega 1 HKMS. I kohtuastmes) vastuolus olevaks PS § 24 lõikega 5 ja Maksukorralduse seaduse ja kehtetuks osas, milles need sätted ei teiste seaduste muutmise võimalda isikul, kelle vara suhtes andis seadus (106 SE) võeti vastu MKS § 1361 alusel MKS § 130 lõikes 1 23.11.2011, jõustus 01.01.2012. nimetatud täitetoimingu tegemiseks loa Selle seadusega kehtestatud halduskohus, esitada loa andmise MKS § 1361 lg 4 lahendas määruse peale määruskaebust olukorra osaliselt. Sätet ringkonnakohtule. muudeti maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (507 SE), mis võeti vastu 21.01.2014 ja jõustus 01.02.2014. 17 31.01.2012 3‐4‐1‐24‐11 1. Tunnistada vedelkütuse seaduse § 36 Vedelkütuse seaduse muutmise (vedelkütuse lõige 5 põhiseadusega vastuolus seadus (228SE) võeti vastu seadus, olevaks ja kehtetuks osas, milles see 07.06.2012. Seadus jõustus tegutsemisaja nõue) kohaldub tarbimisse lubatud kütuse 07.07.2012. müüjate suhtes, kes olid 1. aprillil 2011 registreeritud majandustegevuse registris kütuse müüjana ning olid kütuseturul tegutsenud vähem kui kolm aastat. 2. Tunnistada vedelkütuse seaduse § 42 lõike 5 punkti 1 tekstiosa „ning vähemalt kolmeaastane kogemus kütuse käitlemise valdkonnas“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. 5 18 27.03.2012 3‐4‐1‐1‐12 Tunnistada korruptsioonivastase Uus korruptsioonivastane (KVS, äriühingute seaduse § 19 lõige 2 punkt 2 seadus jõustus 01.04.2013. juht‐ või järelevalve‐ põhiseadusega vastuolus olevaks ja Ametniku tegevuspiirangud on organitesse kehtetuks. sätestatud samal päeval kuulumise keeld) jõustunud uues avaliku teenistuse seaduses. Ametnike erikategooriaid puudutavad tegevuspiirangud sisalduvad tegevust ja staatust reguleerivates seadustes (nt VVS, KOKS, ProkS). 19 10.04.2012 3‐1‐2‐2‐11 Tunnistada kriminaalmenetluse Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS, teistmisaluse seadustiku § 366 põhiseadusega ja sellega seonduvalt teiste puudumine) vastuolus olevaks osas, milles see ei näe seaduste muutmise seadus teistmisalusena ette üldmenetluses (578 SE) võeti vastu 12.06.2014. tehtud kohtuotsuse jõustumist, millega Seadus jõustus 01.07.2014. tuvastatakse kuriteosündmuse puudumine, kui teistetavas kriminaal‐ asjas on üldmenetluses tehtud kohtuotsusega mõistetud isikule selles kuriteosündmuses osalemise eest karistuseks vangistus. 20 3.07.2012 3‐1‐1‐18‐12 Tunnistada kriminaalmenetluse Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS, kaebeõigus seadustiku § 385 p 26 põhiseadus‐ ja sellega seonduvalt teiste tingimisi vangistuse vastaseks ja kehtetuks osas, milles see seaduste muutmise seadus täitmisele ei võimalda esitada määruskaebust (578 SE) võeti vastu 12.06.2014. pööramise korral) maakohtu täitmiskohtuniku poolt Seadus jõustus 01.07.2014. kriminaalmenetluse seadustiku § 427 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi kohaldamata jäetud vangistus karistusseadustiku § 74 lg 4 alusel täitmisele. 21 13.11.2012 3‐1‐1‐45‐12 Tunnistada kriminaalmenetluse Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS, kaebeõigus seadustiku § 385 p 26 põhiseadus‐ ja sellega seonduvalt teiste karistuse kandmata vastaseks ja kehtetuks osas, milles see seaduste muutmise seadus osa täitmisele ei võimalda esitada määruskaebust (578 SE) võeti vastu 12.06.2014. pööramise korral) maakohtu täitmiskohtuniku poolt Seadus jõustus 01.07.2014. kriminaalmenetluse seadustiku § 427 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatu karistuse kandmata osa karistusseadustiku § 76 lg 5 alusel täitmisele. 22 11.12.2012 3‐4‐1‐20‐12 Tunnistada kriminaalmenetluse Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS, alaealise seadustiku § 407 põhiseadusvastaseks ja teiste seaduste muutmise kaebeõigus) ja kehtetuks osas, milles see välistab seadus (770 SE) võeti vastu alaealise õiguse esitada kaebus 18.02.2015. Seadus jõustus määruse peale, millega kohus annab loa 29.03.2015. paigutada alaealine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli. 6 23 9.04.2013 3‐3‐1‐82‐12 Tunnistada MKS § 136¹ lg 4 vastuolus Maksukorralduse seaduse (maksukorralduse olevaks PS § 24 lg‐ga 5 ja kehtetuks muutmise ja sellega seonduvalt seadus, kaebeõigus) osas, milles see säte ei võimalda isikul, teiste seaduste muutmise kelle vara suhtes andis MKS § 136¹ seadus (507 SE) võeti vastu alusel MKS § 130 lg‐s 1 nimetatud 21.01.2014. Seadus jõustus täitetoimingu tegemiseks esimest korda 01.02.2014. loa ringkonnakohus, esitada loa andmise määruse peale määruskaebust Riigikohtule. 24 30.04.2013 3‐1‐1‐5‐13 Tunnistada põhiseadusvastaseks ja Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS, kaebeõigus kehtetuks kriminaalmenetluse ja sellega seonduvalt teiste vangistuse seadustiku § 385 p 26 osas, milles see ei seaduste muutmise seadus täitmisele võimalda esitada määruskaebust (578 SE) võeti vastu 12.06.2014. pööramise korral) maakohtu täitmiskohtuniku kriminaal‐ Seadus jõustus 01.07.2014. menetluse seadustiku § 428 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse karistusseadustiku § 69 lg 6 järgi täitmisele üldkasuliku tööga asendatud vangistus. 25 10.05.2013 3‐4‐1‐1‐13 Tunnistada, et kriminaalmenetluse Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS, kaebeõigus seadustiku § 385 p 26 oli Tallinna ja sellega seonduvalt teiste vangistuse Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2013. a seaduste muutmise seadus täitmisele määruse tegemise ajal põhiseadusega (578 SE) võeti vastu 12.06.2014. pööramise korral) vastuolus osas, milles ei võimaldanud Seadus jõustus 01.07.2014. esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku kriminaalmenetluse seadustiku § 428 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse karistusseadustiku § 69 lg 6 järgi täitmisele üldkasuliku tööga asendatud vangistus. 26 14.05.2013 3‐4‐1‐7‐13 Tunnistada põhiseaduse vastaseks ja Vanemahüvitise seaduse (vanemahüvitise kehtetuks vanemahüvitise seaduse § 3 muutmise seadus (470 SE) võeti seadus, hüvitise lg 7 esimene lause osas, mille alusel vastu 21.11.2013. Seadus vähendamine) vähendatakse isiku saadavat vanema‐ jõustus 01.01.2014. hüvitist sedavõrd, et tema kogusissetulek kujuneb väiksemaks kui talle algselt määratud vanemahüvitis. 27 9.12.2013 3‐4‐1‐2‐13 1. Tunnistada ravimiseaduse § 421 Ravimiseaduse ja tervishoiu‐ (jõustus (ravimiseadus, lõiked 1–3 põhiseaduse vastaseks ja teenuste korraldamise seaduse 09.06.2014) apteekide kehtetuks. muutmise seadus (615 SE) võeti asutamispiirangud) 2. Lükata käesoleva otsuse jõustumine vastu 21.05.2014. Seadus edasi kuue kuu võrra. jõustus 09.06.2014. Sellele järgnes õiguskantsleri 03.07.2014 taotluse alusel uus põhiseaduslikkuse järelevalve asi (vt RKÜKo 22.12.2014, 3‐4‐1‐ 30‐14, tabelis nr 33). Riigikogu algatas 19.11.2014 ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (782 SE). Seadus võeti vastu 18.02.2015 ja jõustus 20.03.2015. 7 28 4.02.2014 3‐4‐1‐29‐13 Tunnistada kohtute seaduse § 1251 Tsiviilkohtumenetluse (KS ja TsMS, lõige 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega kohtujuristi seadustiku § 174 lõige 8 osas, mille seonduvalt teiste seaduste pädevus) kohaselt võib tsiviilkohtumenetluses muutmise seadus (545 SE) võeti menetluskulud kindlaks määrata vastu 07.05.2014. kohtujurist, põhiseadusega vastuolus TsMS § 174 uus redaktsioon olevaks ja kehtetuks. jõustus 01.01.2015. Muudatuste kohaselt määrab menetluskulud kindlaks kohtunik. 29 20.03.2014 3‐4‐1‐42‐13 1. Tunnistada kriminaalmenetluse Kriminaalmenetluse seadustiku (jõustus (KrMSRS, seadustiku rakendamise seaduse § 251 rakendamise seaduse muutmise 20.09.2014) jälitustoimingust lg 2 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks seadus (776 SE) võeti vastu teavitamata osas, milles see ei näe ette tõhusat 18.02.2015. Seadus jõustus jätmine) kontrollisüsteemi enne 1. jaanuari 2013 16.03.2015. lõppenud jälitusloa alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata jätmise jätkuva põhjendatuse üle. 2. Lükata käesoleva otsuse jõustumine edasi kuue kuu võrra. 30 22.04.2014 3‐3‐1‐51‐13 Tunnistada põhiseaduse vastaseks ja Sotsiaalseadustiku üldosa (TTTS § 41 lg 1, kehtetuks tööturuteenuste ja ‐toetuste seadus (93 SE) võeti vastu kaalutlusõiguse seaduse § 41 lg 1 osas, milles see ei näe 09.12.2015. Seadus jõustus puudumine Eesti Töötukassale ette tööturutoetuse 01.01.2016. tagasinõude või ‐teenuse saamist mõjutavatest esitamisel) asjaoludest teatamata jätmise korral tagasinõude esitamisel kaalutlusõigust. 31 26.06.2014 3‐2‐1‐153‐13* 1. Tunnistada tsiviilkohtumenetluse Tsiviilkohtumenetluse (TsMS, kohtunikuabi seadustiku § 174 lg 8, mille kohaselt seadustiku muutmise ja sellega pädevus) võib tsiviilkohtumenetluses seonduvalt teiste seaduste menetluskulud kindlaks määrata muutmise seadus (545 SE) võeti kohtunikuabi, põhiseadusega vastuolus vastu 07.05.2014. TsMS § 174 olevaks ja kehtetuks. uus redaktsioon jõustus 2. ja 3. [...] Vt kategooria VI, nr 53. 01.01.2015. Muudatuste 4. ja 5. [...] Vt kategooria V, nr 46. kohaselt määrab menetluskulud kindlaks kohtunik. 32 28.10.2014 3‐4‐1‐26‐14 Tunnistada põhiseadusega vastuolus Riigikogus 01.12.2014 algatatud (erakoolide olevaks selliste õigustloovate aktide erakooliseaduse § 222 rahastamine) andmata jätmine, mis sätestaksid muutmise seaduse eelnõu kohaliku omavalitsuse üksustele (811 SE) võeti tagasi erakooliseaduse §‐ga 222 pandud 28.01.2015. kohustuste rahastamise riigieelarvest. 17.11.2015 võttis Riigikogu menetlusse Vabariigi Valitsuse algatatud erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (142 SE). Seadus võeti vastu 07.06.2016, erakoolide rahastamist puudutavad muudatused jõustusid 01.01.2017. 33 22.12.2014 3‐4‐1‐30‐14 Tunnistada ravimiseaduse § 1165 lõiked Riigikogu algatas 19.11.2014 (ravimiseadus, 1–6 põhiseaduse vastaseks ja ravimiseaduse muutmise apteegipiirangud II) kehtetuks. seaduse eelnõu (782 SE). Seadus võeti vastu 18.02.2015 ja jõustus 20.03.2015. 8 34 5.03.2015 3‐4‐1‐49‐14 1. Tunnistada põhiseaduse vastaseks ja Kollektiivse töötüli lahendamise (jõustus (KTTLS, kehtetuks kollektiivse töötüli seaduse muutmise seadus 05.07.2015) toetusstreigist lahendamise seaduse § 18 lõige 3 osas, (52 SE) võeti vastu 23.09.2015. etteteatamise millega on määratud toetusstreigist Seadus jõustus 26.10.2015. tähtaeg) etteteatamise tähtajaks kolm päeva. 2. Lükata käesoleva otsuse jõustumine edasi nelja kuu võrra. 35 26.04.2016 3‐2‐1‐40‐15 1. Tunnistada riigi õigusabi seaduse Kohtute seaduse muutmise ja (RÕS, riigi õigusabi § 21 lg 3 laused 1‐3 põhiseaduse sellega seonduvalt teiste tasustamise ja vastaseks ja kehtetuks. seaduste muutmise seadus kulude hüvitamise 2. Tunnistada Eesti Advokatuuri (203 SE) võeti vastu 07.06.2016. korra kehtestamise juhatuse 16. septembri 2014. a Seadus jõustus 01.08.2016. delegeerimine otsusega kinnitatud [...] „Riigi õigusabi RÕS muudatuste kohaselt on advokatuurile) osutamise eest makstava tasu riigi õigusabi tasustamise ja arvestamise alused, maksmise kord ja kulude hüvitamise korra tasumäärad ning riigi õigusabi kehtestamise õigus valdkonna osutamisega kaasnevate kulude eest vastutaval ministril. hüvitamise ulatus ja kord" [...] põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. 3. Tunnistada riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 alusel Eesti Advokatuuri juhatuse otsustega kinnitatud, ajavahemikus 1. jaanuar 2010 kuni 30. september 2014 kehtinud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluseid, maksmise korda ja määrasid ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatust ja korda puudutavad aktid põhiseaduse vastaseks. 4. Lükata resolutsiooni punktide 1‐3 jõustumine edasi kuue kuu võrra arvates käesoleva otsuse jõustumisest, v.a: [...] 36 30.06.2016 3‐3‐1‐86‐15* 1. ja 2. [...] Vt kategooria VI, nr 55. Muudatused lisati perehüvitiste (VHS, 3. Tunnistada vanemahüvitise seaduse seaduse eelnõusse (217 SE) juba vanemahüvitise § 3 lõike 7 esimene lause (alates kohtuasja Riigikohtu üldkogus vähendamine) 1. jaanuarist 2014 kehtivas sõnastuses) läbivaatamise ajal. Perehüvitiste põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks seadus (PHS) võeti vastu osas, milles see näeb ette 15.06.2016. VHS muudatused vanemahüvitise vähendamise selliselt, jõustusid 18.07.2016. Alates et vanemahüvitise saamise perioodi 01.01.2017 reguleerib jooksul saadud tulu ja vanemahüvitis vanemahüvitise maksmist PHS. kokku on tööandja viivituse tõttu väiksemad kui siis, kui tööandja poleks töötasu väljamaksmisega viivitanud. III RIIGIKOHTU LAHEND ON TÄIDETUD OSALISELT 1 lahend 37 16.03.2010 3‐4‐1‐8‐09 Tunnistada põhiseadusega vastuolus Alates 2011. aasta riigieelarve (KOVide olevaks selliste õigustloovate aktide seaduse eelnõu menetlemisest rahastamine, andmata jätmine, mis: on püütud eristada kohaliku riiklikud kohustused) 1. sätestaksid, millised seadusega omavalitsuse üksuste poolt kohaliku omavalitsuse üksustele täidetavaid riiklikke ülesandeid, pandud kohustused on et tagada nende rahastamiseks omavalitsuslikud ja millised riiklikud; vajalikud vahendid riigieelarves 2. eristaksid kohaliku omavalitsuse ning eristada need muudest üksustele kohaliku elu küsimuste eraldistest. otsustamiseks ja korraldamiseks ette Riigikohtu otsusele on 9  nähtud raha riiklike kohustuste tuginetud uue riigieelarve täitmiseks mõeldud rahast ning näeksid seaduse (513 SE) ette kohaliku omavalitsuse üksustele väljatöötamisel. Seadus võeti seadusega pandud riiklike kohustuste vastu 19.02.2014, riikliku rahastamise riigieelarvest. ülesande kulude katmist puudutavad sätted jõustusid 01.01.2017. Omavalitsuslike ja riiklike ülesannete jaotus ning rahastamismudeli muudatused on VV‐s ettevalmistamisel. IV SEADUSE EELNÕU ON RIIGIKOGU MENETLUSES 2 lahendit 38 17.04.2012 3‐4‐1‐25‐11 Tunnistada AÕSRS § 154 lõiked 2‐4 ja Riigikogu menetluses on (AÕS ja AÕSRS, AÕS § 1582 lõike 1 esimese lause osa asjaõigusseaduse rakendamise tehnovõrgu talumise „asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste tasu) seaduse §‐s 154 kehtestatud suuruses“ muutmise seaduse eelnõu põhiseadusega vastuolus olevaks ning (405 SE). Eelnõu võeti alates käesoleva otsuse jõustumisest menetlusse 21.03.2017 ja läbis kehtetuks. esimese lugemise 19.04.2017. Eelnõu kohaselt peaks seadus jõustuma 01.01.2018. 39 6.07.2012 3‐4‐1‐3‐12 Tunnistada põhiseadusega vastuolus Riigikogu menetluses on Eesti (osaühingu osade olevaks ja kehtetuks Eesti väärtpaberite väärtpaberite keskregistri kustutamine keskregistri seaduse § 18 lg 2 osas, seaduse muutmise ja sellega väärtpaberite milles see ei sisalda õiguslikku alust seonduvalt teiste seaduste keskregistrist) osaühingu osade Eesti väärtpaberite muutmise seaduse eelnõu keskregistrist kustutamiseks osanike (428 SE). Eelnõu võeti otsuse alusel, kui see ei ole seotud menetlusse 17.04.2017 ja läbis äriühingu ümberkujundamisega ja kui esimese lugemise 04.05.2017. osaühingu osad ei ole panditud. V RIIGIKOGU MENETLUSES EI OLE VASTAVAT EELNÕU 11 lahendit 40 14.12.2010 3‐4‐1‐10‐10 Tunnistada relvaseaduse § 43 lõike 3 Riigikogu võttis 07.10.2014 (relvaseadus, punkt 2 koostoimes § 36 lõike 1 menetlusse Vabariigi Valitsuse kaalutlusõiguse punktiga 6 põhiseadusega vastuolus algatatud relvaseaduse ulatus relvaloa olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei muutmise ja sellega seonduvalt kehtetuks võimalda soetamisloa või relvaloa teiste seaduste muutmise tunnistamisel) kehtetuks tunnistamisel arvestada seaduse eelnõu (736 SE). kriminaalkorras karistatu isikut ja tema Õiguskomisjoni ettepanekul toimepandud tegu. jäeti enne eelnõu teist lugemist Riigikohtu lahendi täitmiseks ettenähtud muudatused eelnõust välja. 41 12.04.2011 3‐2‐1‐62‐10 1. [...] Riigikogu ei ole muudatusi (TsMS, menetlusabi) 2. Tunnistada põhiseadusega vastuolus algatanud. olevaks ja kehtetuks tsiviilkohtu‐ menetluse seadustiku § 183 lg 1 esimene lause osas, milles see välistab tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmise selles sättes märgitud kriteeriumitele mittevastavale Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks. 10 42 14.04.2011 3‐2‐1‐60‐10 Tunnistada tsiviilkohtumenetluse Riigikogu ei ole muudatusi (TsMS, menetlusabi) seadustiku § 182 lõike 2 punkt 3 algatanud. põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistab apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks menetlusabi andmise füüsilisele isikule, kui menetlus on seotud menetlusabi taotleja majandus‐ või kutsetegevusega ega puuduta tema majandus‐ või kutsetegevusega mitteseotud õigusi. 43 26.04.2011 3‐4‐1‐2‐11 Relvaseaduse § 36 lõike 1 punkt 8 Riigikogu võttis 07.10.2014 (relvaseadus, tunnistada põhiseaduse § 19 lõikega 1 menetlusse Vabariigi Valitsuse kaalutlusõiguse vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, algatatud relvaseaduse ulatus relvaloa milles see ei võimalda relvaloa andmisel muutmise ja sellega seonduvalt andmisel) arvestada kahtlustatava või teiste seaduste muutmise süüdistatava isikuga ja kahtlustuse või seaduse eelnõu (736 SE). süüdistuse sisuks olevate asjaoludega. Õiguskomisjoni ettepanekul jäeti enne eelnõu teist lugemist Riigikohtu lahendi täitmiseks ettenähtud muudatused eelnõust välja. 44 1.11.2011 3‐4‐1‐19‐11 Tunnistada tsiviilkohtumenetluse Riigikogu ei ole muudatusi (TsMS, menetlusabi) seadustiku § 182 lõike 2 punkt 3 algatanud. põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistab kohtusse pöördumisel riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks menetlusabi andmise füüsilisele isikule, kui menetlus on seotud menetlusabi taotleja majandus‐ või kutsetegevusega ega puuduta tema majandus‐ või kutsetegevusega mitteseotud õigusi. 45 23.05.2013 3‐4‐1‐12‐13 Tunnistada relvaseaduse § 41 lõige 9 Riigikogu võttis 07.10.2014 (relvaseadus, koostoimes sama seaduse § 36 lõike 1 menetlusse Vabariigi Valitsuse kaalutlusõiguse punktiga 6 põhiseadusega vastuolus algatatud relvaseaduse ulatus relvaloa olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei muutmise ja sellega seonduvalt vahetamisel) võimalda relvaloa või relvakandmisloa teiste seaduste muutmise vahetamisel arvestada kriminaalkorras seaduse eelnõu (736 SE). karistatu isikut ja tema toimepandud Õiguskomisjoni ettepanekul tegu. jäeti enne eelnõu teist lugemist Riigikohtu lahendi täitmiseks ettenähtud muudatused eelnõust välja. 46 26.06.2014 3‐2‐1‐153‐13* 1. [...] Vt kategooria II, nr 31. Riigikogu ei ole muudatusi (TsMS ja VV määrus, 2. ja 3. [...] Vt kategooria VI, nr 53. algatanud. õigusabikulude 4. Tunnistada tsiviilkohtumenetluse piirmäärade seadustiku § 175 lg 4 põhiseaduse kehtestamise vastaseks ja kehtetuks. pädevus) 5. Tunnistada Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. 11 47 27.02.2015 3‐4‐1‐54‐14 Tunnistada krediidiasutuste seaduse Riigikogu ei ole muudatusi (KAS, § 50 lg 2 põhiseaduse vastaseks ja algatanud. krediidiasutuse juhi kehtetuks. tagasikutsumine kohtu kaudu) 48 26.05.2015 3‐4‐1‐59‐14 1. Rahuldada osaliselt õiguskantsleri Riigikogu ei ole muudatusi (RLS, riigilõivumäära 22. detsembri 2014. a taotlus. algatanud. ülempiir) 2. Tunnistada riigilõivuseaduse § 57 lg‐d 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 (1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 kehtinud redaktsioonis) ning riigilõivu‐ seaduse (RT I, 30.12.2014, 1) § 59 lg‐d 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks osas, milles tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu kuni 10 500 eurot. 3. Tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu 3400 eurot. 49 23.09.2015 3‐4‐1‐13‐15 Tunnistada karistusseadustiku § 141 Riigikogu ei ole muudatusi (KarS § 141 lg 2 lg 2 sanktsioon põhiseadusega algatanud. sanktsiooni vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, alammäär) milles see näeb noorema kui kümneaastase lapse suhtes sugulise iseloomuga teo vägivallata toimepanemise eest karistuse alammäärana ette vangistuse 6 aastat. 50 12.04.2016 3‐3‐1‐35‐15 Tunnistada halduskohtumenetluse Riigikogu ei ole muudatusi (HKMS, sissetuleku seadustiku § 112 lg 1 p 1 põhiseaduse algatanud. arvestamine vastaseks ja alates käesoleva otsuse menetlusabi jõustumisest kehtetuks osas, milles see andmisel) ei võimalda kohtul isiku sissetulekust maha arvata sättes nimetamata vältimatuid kulutusi. VI PÕHISEADUSVASTASEKS ON TUNNISTATUD KEHTIVUSE KAOTANUD NORM 5 lahendit 51 12.10.2011 3‐4‐1‐15‐11 Tunnistada põhiseadusega vastuolus Otsuse tegemise ajal kehtis uus (liiklusseadus ja VV olnuks kuni 30. juunini 2011 kehtinud liiklusseadus, mille vastavale määrus, sõiduki liiklusseaduse § 202 lõike 7 esimene sättele Riigikohus ka viitas. Uus teisaldamis‐ ja lause. liiklusseadus jõustus hoiukulud) 2. Tunnistada põhiseadusega vastuolus 01.07.2011. olnuks kuni 30. juunini 2011 kehtinud Vabariigi Valitsuse 27. augusti 2002. aasta määrus nr 279 „Sõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude hüvitamise kord ja määrad“. 52 3.07.2012 3‐3‐1‐44‐11 Tunnistada kuni 1. oktoobrini 2010 01.10.2010 jõustus (välismaalaste kehtinud välismaalaste seaduse § 123 lg välismaalaste seaduse uus seadus, 5 koostoimes sama seaduse § 12 lg 9 p‐ terviktekst. kaalutlusõiguse ga 4 põhiseadusvastaseks osas, milles puudumine) need keelasid ilma kaalutlusõiguseta anda tähtajalise elamisloa välismaalaste seaduse § 123 lg 1 p‐s 3 sätestatud alusel. 12 53 26.06.2014 3‐2‐1‐153‐13* 1. [...] Vt kategooria II, nr 31. 1.01.2009 jõustunud (TsMS ja VV määrus, 2. Tunnistada, et tsiviilkohtumenetluse samasisulise normi (TsMS § 175 õigusabikulude seadustiku § 175 lg 3 alates lg 4) ja Vabariigi Valitsuse 4. piirmäärade 1. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini septembri 2008. a määruse nr kehtestamise 2008 kehtinud redaktsioon oli 137 „Lepingulise esindaja pädevus) põhiseadusega vastuolus. kulude teistelt 3. Tunnistada, et Vabariigi Valitsuse menetlusosalistelt 15. detsembri 2005. a määrus nr 306 sissenõudmise piirmääradˮ "Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude tunnistas Riigikohus sama teistelt menetlusosalistelt otsusega põhiseadusvastaseks sissenõudmise piirmäärad", mis kehtis ja kehtetuks (resolutsiooni p‐d 4 1. jaanuarist 2006 kuni 11. septembrini ja 5). 2008, oli põhiseadusega vastuolus. 4. ja 5. [...] Vt kategooria V, nr 46. 54 2.02.2015 3‐4‐1‐33‐14 Tunnistada, et sotsiaalhoolekande Riigikogu võttis 19.11.2014 (s.o (SHS, seaduse § 222 lõige 2 oli kuni põhiseaduslikkuse järelevalve toimetulekutoetuse 31. detsembrini 2014 kehtinud kohtumenetluse ajal) vastu määramine, redaktsioonis põhiseaduse vastane õppetoetuste ja õppelaenu kutsekooli õpilase osas, milles see ei võimaldanud seaduse muutmise ja sellega eritoetus) toimetulekutoetuse arvestamisel arvata seonduvalt teiste seaduste sissetuleku hulgast välja õppetoetuste muutmise seaduse. Seadus ja õppelaenu seaduse § 5 lõike 5 alusel jõustus 01.01.2015. õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud eritoetust. 55 30.06.2016 3‐3‐1‐86‐15* 1. Tunnistada, et vanemahüvitise 01.01.2014 oli jõustunud sätte (VHS, seaduse § 3 lõike 7 esimene lause uus redaktsioon, mille RKÜK vanemahüvitise (14. maist 2013 kuni 31. detsembrini tunnistas sama otsusega vähendamine) 2013 kehtinud sõnastuses) oli põhiseadusvastaseks. PS‐ga põhiseaduse vastane osas, milles nägi kooskõlla viimiseks vajalikud ette vanemahüvitise vähendamise muudatused tehti 15.06.2016 selliselt, et vanemahüvitise saamise vastuvõetud perehüvitiste perioodi jooksul saadud tulu ja seadusega. vanemahüvitis kokku on tööandja viivituse tõttu väiksemad kui siis, kui tööandja poleks töötasu väljamaksmisega viivitanud. 2. Tunnistada, et vanemahüvitise seaduse § 3 lõike 7 esimene lause (1. septembrist 2007 kuni 13. maini 2013 kehtinud sõnastuses) oli põhiseaduse vastane osas, milles nägi ette vanemahüvitise vähendamise selliselt, et vanemahüvitise saamise perioodi jooksul saadud tulu ja vanemahüvitis kokku on tööandja viivituse tõttu väiksemad kui siis, kui tööandja poleks töötasu väljamaksmisega viivitanud. 3. [...] Vt kategooria II, nr 36. 13 Ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta Ettekanne Riigikogu 2017. aasta kevadistungjärgul 08.06.2017 Priit Pikamäe Riigikohtu esimees Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Keskendun tänases ettekandes põhiõiguste kaitse süsteemi tõhustamise võimalustele. Kuigi üksiku kohtuasja kontekstis lasub põhiõiguste kaitsmise ülesanne kohtusüsteemil, on selles oma kindlad ülesanded ka teistel riigivõimuharudel. Põhiseaduse § 14 väljendab seda ühemõtteliselt, nähes ette, et õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva, kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Kuna Eesti on riigikorralduselt parlamentaarne riik, siis lasub ka põhiõigusi austava õiguskorra kujundamise ülesanne esmajoones Riigikogul. See tähendab ühelt poolt, et kõik põhiõiguste kaitse aspektist olulised küsimused peab lahendama seadusandja, ning teisalt ka seda, et nende küsimuste lahendamist, millega peab tegelema parlament, ei saa ta delegeerida kellelegi teisele. Olgugi et Eesti põhiõiguste kaitse süsteemi võib pidada hästi toimivaks, ei tähenda see, et seda ei võiks veelgi paremaks muuta. Seda öeldes pean ma kõige pealt silmas kohtusüsteemi ja parlamendi koostööd võimalike põhiõiguste rikkumiste ennetaval ärahoidmisel. Kui kohtusüsteemi pakutav põhiõiguste kaitse toimib eeskätt reaktsioonina juba toimunud rikkumisele, siis parlamendil on oluliselt avaramad võimalused ennetavaks tegutsemiseks. Seejuures ei vaja parlamendi sekkumist mitte ainult need probleemid, mille lahendamise vajadusele on põhiseaduslikkuse järelevalve praktikas tähelepanu juhtinud Riigikohus, vaid ka need, millele on osutanud rahvusvahelised organisatsioonid, esmajoones Euroopa Inimõiguste Kohus. Toon siinkohal vaid paar näidet pakilistest küsimustest, mis vajaksid minu hinnangul seadusandja tasandil kiireloomulist käsitlemist. Esiteks soovin pöörata Riigikogu tähelepanu vangistusseaduse täpsustamise vajadusele tulenevalt Euroopa Inimõiguste Kohtu 19. jaanuari 2016. a otsusest. Selles sedastati, et Eesti on rikkunud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 10 nõudeid. Täpsemalt puudutab kõnealune lahend kinnipeetavate juurdepääsuõigust osale internetilehekülgedele, täpsemalt Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehtedele. Kehtiv vangistusseadus (§ 311) keelab kinnipeetaval interneti kasutamise, välja arvatud ametlikud õigusaktide andmebaasid ja kohtulahendite register. Muude internetilehekülgede kasutamist vangistusseadus kinnipeetavale ei luba. Riigikohtu üldkogu otsusega 7. detsembrist 2009 loeti selline regulatsioon põhiseaduspäraseks. Seevastu 19. jaanuari 2016 otsuses leidis Euroopa Inimõiguste Kohus, et keelates kinnipeetavale juurdepääsu Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehtedele, on Eesti riik demokraatlikus ühiskonna ebavajalikul viisil piiranud kinnipeetavate õigust saada teavet. Lahendi põhjenduste kohaselt ei kohusta konventsiooni artikkel 10 küll liikmesriike võimaldama kinnipeetavale interneti juurdepääsuõigust, kuid et Eesti õiguse alusel on see õigus kinnipeetavatele juba osa veebilehtede puhul antud, siis ei ole piirang Riigikogu ja õiguskantsleri kodulehtede puhul vajalik. Käesoleva ettekande pidamise 1 ajal ehk poolteist aastat pärast Euroopa Inimõiguste Kohtu taunivat otsust kehtib vangistusseaduse vastav säte endiselt muutmata kujul ja siinkõnelejale teadaolevalt pole vastavat eelnõu ka Riigikogu menetluses. Sisulisest küljest tähendab see, et vangistusseadus ootab endiselt konventsiooni nõuetega kooskõlla viimist. On küll tõsi, et Riigikohtu menetluses on käesoleval ajal kohtuasi Riigikohtu üldkogu 7. detsembri 2009. a kohtuotsuse teistmiseks, kuid sõltumata selle kohtumenetluse lõpptulemusest, on kohtuvõimu võimalused Eestile etteheidetud rikkumise kõrvaldamiseks piiratud. Seda põhjusel, et Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse motiivide valguses ei saa välistada, et esineda võib veel ka muid veebilehti, millele juurdepääsuõigus võib kinnipeetavate jaoks olla põhjendatud. Vältimaks olukorda, kus kohtud peavad hakkama veebilehtede kaupa hindama, kas ligipääsu ühele või teisele leheküljele lubada, tuleks kõnealust küsimust uuesti tervikuna analüüsida. Konkreetse lahendusvariandi valiku puhul ei tohi ära unustada ka julgeolekukaalutlusi ehk mistahes viisil interneti kasutamine vanglas ei tohi luua julgeolekuriske kinnipidamiskohale ega võimaldada uute kuritegude toimepanekut. Vangistusõigusest pärineb teinegi parlamendi otsust ootav probleem, nimelt kinnipeetavate valimisõigus. Sellele on tollane Riigikohtu esimees Märt Rask juhtinud Riigikogu tähelepanu juba 2012. aasta kevadel peetud ettekandes. Põhiseaduse § 58 kohaselt võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtus süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Teadupärast on seaduse tasandil praegu kinnipeetavate osavõtt hääletamisest lahendatud selliselt, et kinnipeetavate osavõtt nii rahvahääletusest, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistest kui ka kohaliku omavalitsuse volikogude valimistest on välistatud. Kuigi väikeste nüansiliste erinevustega sõnastuses, näevad kõik eelnimetatud valimisi ja hääletust reguleerivad seadused ette, et hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtus süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust (vrd RKVS § 4 lg 3, RaHS § 2 lg 3 p 2, EPVS § 4 lg 3 p 2, KOVVS § 5 lg 4). Selliste piirangute eesmärgiks võib pidada soovi kõrvaldada ajutiselt riigivõimu teostamisest Riigikogu valimiste kaudu isikud, kes on ühiselu aluseks olevaid, sh karistusseadustikuga kaitsmist väärivaks peetud õigushüvesid jämedal moel kahjustanud. Seega teenib vanglakaristust kandvate isikute kõrvaldamine hääletamisest ennekõike riigivõimu legitiimsuse eesmärki. Pole kahtlust, et selline sihiseade on põhiseaduslikus mõttes õiguspärane, seda enam, et põhiseaduse § 58 lubab otsesõnu kinnipeetavate osavõttu valimistest piirata. Teisalt tuleb Eesti õiguskorda kujundades arvestada ka nende rahvusvaheliste normidega, millega me oleme end sidunud. Nimelt on Euroopa Inimõiguste Kohus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni esimese lisaprotokolli artiklit 3 tõlgendades asunud seisukohale, et automaatset, kõigile vanglakaristust kandvatele kinnipeetavatele kohalduvat hääleõiguse keeldu (vt nt kohtuasi Hirst vs. Ühendkuningriik (nr 2), nr 74025/01, 6. oktoober 2005, punkt 82) ei saa pidada proportsionaalseks. Seetõttu on ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oma praktikas korduvalt juhtinud Riigikogu tähelepanu asjaolule, et normid, mis absoluutselt välistavad vanglakaristust kandvate isikute osavõtu hääletamisest, võivad olla vastuolus PS §-ga 57 koostoimes PS §-ga 11, nii nagu neid tuleb tõlgendada lähtuvalt EIÕK esimesest lisaprotokollist. Asjaolu, et mitmetes nimetatud küsimust puudutavates kohtuasjades pole Riigikohtul olnud võimalik seda minetust menetluslikult tuvastada, ei tähenda, nagu kõnealust probleemi ei eksisteeriks. Pidades silmas, et järgmised Riigikogu valimised seisavad ees 2 2019. a kevadel, on praegu õige aeg kõnealuse küsimuse lahendusteede üle arutada. Erinevalt mitmest teisest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni osalisriigist, mille põhiseadus otsesõnu keelab kinnipeetavate valimisõiguse, võimaldab Eesti põhiseaduse § 58 sõnastus iseenesest konventsiooni rakenduspraktikat järgida põhiseadust ennast muutmata. Käesoleva alateema lõpetuseks juhin parlamendi tähelepanu veel ühele seni vaid osaliselt lahendatud küsimusele meie põhiseaduse ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni järgimise valdkonnas. 2011. aastal tegi Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse raames mitu olulist otsust (RKÜKo nr 3-3-1-69-09, RKÜKo nr 3-3-1- 85-09, RKÜKo nr 3-3-1-15-10, RKÜKo nr 3-3-1-35-10), milles sedastas põhiseadusvastase olukorra toona kehtinud riigivastutuse süsteemi osades, mis reguleerisid süüteomenetluses isikule tekitatud kahju hüvitamist. Nende puudujääkide kõrvaldamiseks võttis Riigikogu 5. novembril 2014 vastu eraldiseisva süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse, mis jõustus 1. maist 2015. Nimetatud seadus reguleerib ammendavalt juhtumid, mil isikul tekib õigus nõuda riigilt talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju. Viimane võib seisneda näiteks kahjus, mida menetlusele allutatud isik kandis tema kinnipidamise, vahistamise, temalt vara arestimise, aga samuti ebamõistlikult pika menetlusaja tõttu. Mõistliku menetlusaja nõude rikkumine kui Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 ettekirjutuse eiramine, on olnud ka mitme Eestit hukkamõistva Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse sisuks (näiteks Rummi vs. Eesti (2015), Kiisa vs. Eesti (2014), Saarekallas OÜ vs. Eesti (2007), Treial vs. Eesti (2003)). Kui süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus viib kriminaal- ja väärteomenetlusõiguse kooskõlla põhiseaduse ja konventsiooni kõnealuste nõuetega, siis paraku tsiviil- ja halduskohtumenetluses puuduvad siiani alused, mis võimaldaksid nendes kohtumenetlustes puudutatud isikul nõuda ebamõistlikult pika menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamist. Kui praeguseks ajaks on kõigis kohtumenetlustes loodud konventsiooni kohaldamispraktikaga nõutud mehhanismid taotleda oma kohtuasja menetlemise kiirendamist, siis õigus nõuda ebamõistlikult pika menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamist on seadustatud vaid osas kohtumenetlustes. Kuna riigivastutuse seaduse kehtiv regulatsioon kirjeldatud juhtumeid ei hõlma, siis saab efektiivseks väljapääsuks olla üksnes süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses juba positiveeritud lahenduste asjakohane laiendamine ka tsiviil- ja halduskohtumenetlustele. Kas selleks muuta vastavaid kohtumenetluse seadustikke eraldi või luua üks tervikregulatsioon riigivastutuse seaduse raames, on eraldi arutelu teema. Nende seadusandlike sammude astumise järel võib meie kohtumenetluste süsteemi lugeda kaasajastatuks õiguskaitsevahendite osas, mis puudutavad ebamõistlikult pikka menetlusaega. Kui siiani käsitlesin neid õiguskorra muutmisvajadusi, mis tulenevad peaasjalikult Eesti võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisest, siis järgnevalt lubage mul keskenduda riigisisese põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse mõningatele probleemidele. Märkisin oma ettekande alguses, et meie põhiõiguste kaitse süsteemi võib pidada hästi toimivaks. Vaatamata sellele ei ole ilmselt midagi sellist inimese loomingus, mida ei saaks veelgi täiuslikumaks muuta. Vabariigi Valitsuse kinnitatud riigireformi kava sisaldab muu hulgas mõtet analüüsida kehtivat põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse süsteemi. Saan seda algatust vaid tervitada. 3 Alustagem arvudest. Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve korras läbivaadatavate kohtuasjade statistika näitab selgelt abstraktse normikontrolli osatähtsuse vähenemist konkreetse normikontrolli ees. Nii on abstraktse normikontrolli algatamise pädevusega Vabariigi President ja õiguskantsler viimase kümne aasta jooksul ehk aastatel 2006–2016 Riigikohtusse põhiseaduslikkuse kaebusega pöördunud vastavalt kahel ja seitsmeteistkümnel korral. Kohalike omavalitsuste volikogude taotlusi vaatas Riigikohus nimetatud perioodil läbi kaheksateistkümnes asjas. Samal ajavahemikul on Riigikohus aga kohtute algatusel lahendanud kokku 193 põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuasja. Seega domineerib meie põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses ühemõtteliselt konkreetne normikontroll, mida algatavad üksikisikute kaebuste lahendamise käigus kohtud. Oma 2014. a parlamendiettekandes tõdesin, et sel põhjusel on ka kogu Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtupraktika kohtusüsteemi tunnetatud probleemide nägu, keskendudes peaasjalikult põhiseaduse põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste peatükile. Võib julgelt resümeerida, et väga suur hulk kohtute algatatud põhiseaduslikkuse vaidlusi on pühendatud kohtumenetluste seadustest kerkinud küsimustele. Riigikohtu lahendites on põhjalikult läbi töötatud kohtusse pöördumise õiguse ja edasikaebeõiguse problemaatika, seal hulgas nende mõlema piirangud, nagu kohtulõivude suuruse põhiseaduslikud piirid. Muudest põhiseaduse osadest on tänu kohalike omavalitsuste volikogude jätkuvale aktiivsusele põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamisel üsna hästi edasi arendatud omavalitsuse enesekorraldusõigus. Seevastu põhiseaduse muudes osades on kohtupraktika osakaal väga väike, mis tähendab sedagi, et nende normide sisu on üksikkaasustega veel avamata. Eelnimetatud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse tendentse silmas pidades olen endiselt seda meelt, et parlament võiks kaaluda abstraktse normikontrolli algatamise pädevusega isikute ringi laiendamist. Nii puudub meie õiguskorras endiselt n-ö fraktsioonikaebuse instituut ehk parlamendivähemuse õigus pöörduda põhiseaduslikkuse järelevalve korras Riigikohtu poole. Viimase võimaluse seadustamine võiks muu hulgas oluliselt vähendada obstruktsiooni kasutamist parlamendi ööistungite vormis. Väljaspool abstraktset normikontrolli väärib põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus kindlasti analüüsimist põhiõiguse rikkumist ennetavate õiguskaitsevahendite valguses. Olemasolevas menetlusõiguslikus paradigmas on kohaldatava õiguse põhiseaduspärasuse küsimust kohtu ees võimalik tõstatada üksiku kohtuasja raamides. See aga eeldab ühelt poolt, et subjektiivseid õigusi on juba rikutud, ning teiselt poolt, et selle õiguse kaitseks on olemas kohane ja tõhus kohtumenetlus. Kui üldjuhul toimib kirjeldatud lähenemine tõrgeteta, siis osal juhtudel ei pruugi see kindlustada piisavat õiguskaitset. Esiteks pole oma subjektiivsete õiguste kaitseks võimalik kohtuasja algatada, kui ettenähtavalt põhiõiguste rikkumiseni viia ähvardav õigusakt pole veel jõustunud, kuid sellest tulenev riive põhiõigustele ettenähtav. Teiseks võib tegelik elu oma mitmekesisuses sünnitada kaasuse, mille peale kohtumenetluse seadusi luues ei tuldud ning mille jaoks pole seetõttu kehtestatud kohtumenetluse korda. Neil põhjustel tuletas Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2003. a kohtuotsuses põhiseaduse §-dest 13, 14 ja 15 igaühe õiguse pöörduda individuaalkaebusega Riigikohtu poole, kui isikul ei ole võimalust muul tõhusal viisil kasutada kohtu poole pöördumise õigust. Sisuliselt on Riigikohtu üldkogu selles lahendis asunud seisukohale, et kohtusse pöördumise põhiõigus peab hõlmama ka õigust vaidlustada õigustloova akti põhiseaduspärasust isegi juhul, kui õiguskorras puudub vastava vaidluse lahendamiseks spetsiifiline menetluskord. Riigikohus saab kaebuse jätta menetlemata vaid juhul, kui kaebaja käsutuses on mõni muu tõhus 4 võimalus oma õiguste kohtulikuks kaitseks. Praeguseks on Riigikohus sel alusel individuaalkaebusi läbi vaadanud ühtekokku 39 korral, kusjuures kaebus on rahuldatud kahel korral. Olemuslikult on kohtupraktika sel teel täiendanud juba põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses otsesõnu ette nähtud Riigikohtule individuaalkaebuse esitamise aluseid. Teadupärast võib nende järgi individuaalkaebusega otse Riigikohtu poole pöörduda selleks, et vaidlustada Riigikogu, Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsust, samuti Vabariigi Valimiskomisjoni otsust või toimingut. Olen seda meelt, et Riigikogu võiks kaaluda kõrgema kohtu peagi viieteistkümneaastase praktika kehtestamist positiivse õigusena põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses juba olemasolevate individuaalkaebuste kõrval. Asjaolust, et kõigist õigustloova akti põhiseaduspärasuse kontrollimiseks vahetult Riigikohtule esitatud kaebustest on rahuldatud vaid kaks, ei saa teha järeldust, nagu ei vääriks kõnealune protseduur menetlusreegleid. Viimaste vajalikkuse üle ei saa otsustada menetluse lõpplahendite põhjal. Kaebuse läbi vaatamata jätmine tähendab lihtsalt seda, et ülejäänud juhtudel on Riigikohtul tulnud kehtivat õigust tõlgendades kaebajale õige kohtutee kätte juhatada. Et see on enamikul juhtudel õnnestunud, kinnitab meie õiguskorra tugevust, kuid ootamatu lünga ilmnemist ei saa siiski kunagi välistada. Seega kujutab Riigikohtu praktikaga loodud individuaalkaebuse esitamise võimalus endast erakorralist, mõnes mõttes n-ö viimase õlekõrre menetlust, mis rakendub juhul, kui isikul tõesti ei ole oma õiguste kohtulikuks kaitseks ühtegi muud võimalust. Viimane tõdemus toob tagasi käesoleva ettekande alguse juurde. Nimelt on pöördumine Euroopa Inimõiguste Kohtu poole lubatav alles siis, kui kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid oma õiguste kaitseks on ammendunud. Praeguseks ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni lisatud subsidiaarsuse põhimõte paneb põhiõiguste esmase kaitse kohustuse liikmesriikidele. Individuaalkaebuse seadustamine Riigikohtu praktikas tunnustatud kujul oleks ühtlasi veel üks lisapuhver, hoidmaks ära Eestist lähtuvaid kaebusi inimõiguste kohtule olukordades, kus rikkumise vältimine on meie kohtusüsteemi võimuses. Priit Pikamäe 5 Lisa 1 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2017. aasta kevadistungjärgul Kohtute 2016. aasta menetlusstatistika ülevaade 1. TSIVIIL- HALDUS- KRIMINAALMENETLUS- JA VÄÄRTEOMENETLUSASJAD 1.1. Esimese astme kohtud 2016. aastal saabus maakohtutesse lahendamiseks kokku 30 452 tsiviilasja (0,8% vähem kui aastal 2015), 29 980 maksekäsu kiirmenetlusasja (3,8% rohkem kui aastal 2015), 16 694 kriminaalmenetlusasja1 (2,9% vähem kui aastal 2015), sh 7628 kriminaalasja ning 10 032 väärteomenetlusasja (14,2% vähem kui aastal 2015). Halduskohtutesse esitati kokku 2956 kaebust (12,3% vähem kui aastal 2015). Maakohtutes lahendati kokku 30 048 tsiviilasja, millest Harju Maakohtus 14 362, Pärnu Maakohtus 3824, Tartu Maakohtus 6629 ja Viru Maakohtus 5233 tsiviilasja. Maakohtutes lahendati kokku 16 635 kriminaalmenetlusasja. Kriminaalasju lahendati maakohtutes kokku 7463, millest Harju Maakohtus 3081, Pärnu Maakohtus 1254, Tartu Maakohtus 1709 ja Viru Maakohtus 1419. Väärteomenetlusasju lahendati maakohtutes kokku 10 628, millest Harju Maakohtus 5351 asja, Pärnu Maakohtus 1875 asja, Tartu Maakohtus 1810 asja ja Viru Maakohtus 1592 asja. Halduskohtutes lahendati kokku 3123 haldusasja, millest Tallinna Halduskohtus 1865 asja ja Tartu Halduskohtus 1258 asja. Esimese astme kohtutesse saabunud asjade dünaamika aastatel 2011–2016 45000 39362 40967 40000 34196 34983 35000 30703 30452 Saabunud asjade arv 29575 30000 27890 27842 26276 28895 29980 25000 20908 20000 17484 16643 17189 16694 15434 15000 10861 11695 10032 8790 10000 6917 5111 2957 3786 3371 2956 5000 2855 3206 0 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Tsiviilasjad 29575 26276 27890 27842 30703 30452 Haldusasjad 3206 2855 2957 3786 3371 2956 Kriminaalmenetlusasjad 20908 17484 16643 15434 17189 16694 Väärteomenetlusasjad 5111 6917 8790 10861 11695 10032 Maksekäsu kiirmenetlus 39362 34196 40967 34983 28895 29980 Joonis 1. Esimese astme kohtutesse saabunud asjade dünaamika aastatel 2011–2016. Andmete allikas: Justiitsministeerium. 1 Kriminaalmenetlusasja mõiste hõlmab lisaks kriminaalasjadele ka näiteks täitmiskohtunike asju, eeluurimiskohtunike asju ning rahvusvahelise koostöö asju. 1.2. Teise astme kohtud Ringkonnakohtutesse saabus 2016. aastal apellatsioon- ja määruskaebemenetluses kokku 2772 tsiviilasja (6,0% vähem kui aastal 2015), 1638 haldusasja (8,5% vähem kui aastal 2015), 2252 kriminaalmenetlusasja (6,1% vähem kui aastal 2015) ja 208 väärteomenetlusasja (5,6% rohkem kui aastal 2015). 2016. a jooksul lahendati ringkonnakohtutes tsiviilasju kokku 2896 (Tallinna Ringkonnakohtus 2025 ja Tartu Ringkonnakohtus 871), sh apellatsioonimenetluses 1348 tsiviilasja ning määruskaebemenetluses 1524 tsiviilasja. Kriminaalmenetlusasju lahendati kokku 2273 (Tallinna Ringkonnakohtus 1220 ja Tartu Ringkonnakohtus 1053), sh apellatsioonimenetluses 519 kriminaalasja ning määruskaebemenetluses 1533 asja ja 221 ringkonnakohtus alustatud väärteomenetlusasja. Haldusasju lahendati ringkonnakohtutes kokku 1731 (Tallinna Ringkonnakohtus 1000 ja Tartu Ringkonnakohtus 731 haldusasja), sh apellatsioonimenetluses 872 haldusasja ning määruskaebemenetluses 859 haldusasja. Teise astme kohtutesse saabunud asjade dünaamika aastatel 2011–2016 3500 3232 2937 2859 2949 3000 2728 2772 2399 Saabunud asjade arv 2356 2284 2500 2182 2200 2252 2000 1780 1653 1638 1420 1500 1316 1246 1000 500 195 167 197 208 115 126 0 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Tsiviilasjad 2937 2728 3232 2859 2949 2772 Haldusasjad 1316 1420 1246 1653 1780 1638 Kriminaalmenetlusasjad 2356 2182 2284 2200 2399 2252 Väärteomenetlusasjad 115 126 195 167 197 208 Joonis 2. Teise astme kohtutesse saabunud asjade dünaamika aastatel 2011–2016. Andmete allikas: Justiitsministeerium. 1.3. Riigikohus Riigikohtusse saabus 2016. aastal 3428 menetlustaotlust: 1221 taotlust tsiviilasjades, 1236 kriminaal- ja väärteomenetlusasjades, 971 haldusasjades. Riigikohtul on seaduse järgi õigus otsustada, kas kohtusse esitatud menetlustaotlust madalama astme kohtulahendite seaduslikkuse tagamise, kohtupraktika ühtlustamise või menetlusõiguse edasiarendamise eesmärgil menetleda või mitte. 2839 taotlusest, mille kohta tehti menetlusse võtmise või võtmata jätmise määrus, võeti 2016. aastal menetlusse 432 taotlust, s.o 15%. 2 2016. aastal lahendas Riigikohus kokku 371 kohtuasja. Tsiviilkolleegium lahendas 2016. aastal 172 kohtuasja, tühistades vaidlustatud lahendi 66% juhtudest (113), muutmata jäeti 33 lahendit, kohtulahendi põhjendusi muudeti 16 juhul. Kriminaalkolleegiumis lahendati 102 süüteoasja, neist 73 kuriteoasja ja 29 väärteoasja. Kuriteoasjades jäeti vaidlustatud kohtulahend muutmata 17 ja väärteoasjades 5 juhul. Madalama kohtuastme lahend tühistati kriminaalasjades 45 ja väärteoasjades 15 juhul, s.o kriminaalasjades 62% ja väärteoasjades 52% kohtulahenditest. Vaidlustatud kohtulahendi põhjendusi muudeti kaheksal korral. Halduskolleegium vaatas läbi 97 haldusasja. Haldusasjades tühistas kõrgeim kohus ligikaudu 66% (64) vaidlustatud madalama astme kohtute lahenditest. Kohtulahend jäeti muutmata 16 juhul ja põhjendusi muudeti 12 juhul. Riigikohtusse saabunud asjade dünaamika aastatel 2011–2016 1400 1274 1221 1188 1200 1090 1039 1152 1064 981 922 Saabunud asjade arvl 1000 962 953 971 800 921 894 821 600 651 652 582 400 140 161 172 200 110 114 125 0 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Tsiviilasjad 922 981 1090 1274 1152 1221 Haldusasjad 651 582 652 921 894 971 Kriminaalmenetlusasjad 821 962 953 1039 1188 1064 Väärteomenetlusasjad 110 114 140 125 161 172 Joonis 3. Riigikohtusse saabunud asjade dünaamika aastatel 2011–2016. Andmete allikas: Riigikohus. 3 2. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE ASJAD Lisaks tsiviil-, haldus- ning süüteomenetlusasjadele vaatab Riigikohus läbi ka põhiseaduslikkuse järelevalve asju. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses vaadati Riigikohtus 2016. aastal läbi 15 kohtuasja. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis ja Riigikohtu üldkogus läbivaadatud asjades rahuldati taotlus või kaebus 7 juhul. Vaidlustatud õigusakti säte tunnistati põhiseadusvastaseks 7 kohtuasjas. Rahuldamata jäeti 5 kaebust või taotlust ja läbivaatamatult tagastati 3 kaebust. VVK Riigikogu KOV otsus Kokku Seadus või VP Muu akt või otsus toiming 2016. a läbivaadatud PSJV asjad 15 100% 11 1 3 Kohus 9 60% 8 1 e esitaja Taotlus Kohaliku omavalitsuse volikogu 2 13% 2 Muu isik 4 27% 1 3 Taotluse rahuldamine või sätte põhiseadusvastasuse 7 47% 6 1 tunnistamine Tulemus Taotlus rahuldamata jätmine; sätte põhiseadusvastasuse 5 33% 3 2 eitamine Taotluse tagastamine 3 20% 2 1 läbivaatamatult Joonis 4. Kohtuasjade läbivaatamise tulemused põhiseaduslikkuse järelevalves 2016. aastal. Andmete allikas: Riigikohus. 4