Arvamus asjas nr 3-4-1-9-17

Priit Pikamäe Teie 22.05.2017 nr 4-3-38-17 Riigikohus [email protected] Meie 09.06.2017 nr 9-2/170708/1702518 Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-9-17 Austatud Riigikohtu esimees Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 28 lõige 2 punkt 12 ja § 24 lõiked 7, 8 ja 9 on koosmõjus põhiseadusega vastuolus osas, milles seadus sisaldab lünka, mis paneb kohtule ilma otsuse tegemise juhisteta kohustuse otsustada, kes vähemalt kaheksa aastat võrdselt last kasvatanutest saab selle eest kasutada pensioniõiguslikku staaži. Teatan, et ei soovi asja arutamist suulises menetluses. 1. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 28 lg 2 p 12 järgi arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka ühel vanematest või vanema abikaasal või eestkostjal või peres hooldajal kaks aastat iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat. Kui pensioniõigusliku staaži hulka lapse kasvatamise aastate arvamist on õigus taotleda mitmel inimesel, tuleb neil kokku leppida, kes saab pensioniõigusliku staaži hulka lapse kasvatamise aastaid arvata (RPKS § 24 lg- d 7 ja 9). Olukorraks, kus kokkuleppele ei jõuta, näevad RPKS § 24 lg-d 8 ja 9 vaidluse lahendamiseks ette kohtusse pöördumise õiguse. 2. Kohtusse pöördumise õigust saab Riigikohtu erikogu hinnangul realiseerida tsiviilkohtus (Riigikohtu erikogu määrus nr 3-3-4-2-13, p 19). Materiaalõigusliku aluse vaidluse lahendamiseks annab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 5 tulenevalt RPKS § 28 lg 2 p-st 12 üksnes siis, kui üks vaidluse pooltest pole tegelikult last vähemalt kaheksa aastat kasvatanud. Sellisel juhul saab kohus tuginedes TsÜS § 68 lg-le 5 asendada kohtulahendiga last vähemalt kaheksa aastat mitte kasvatanud vanema tahteavalduse ja pensioniõigusliku staaži lapse kasvatamise eest saab last tegelikult kasvatanud vanem. 3. Puhuks, mil mitu inimest on last võrdselt vähemalt kaheksa aastat kasvatanud, tuleb kohtul nähtuvalt RPKS § 24 lg-test 8 ja 9 pelgalt oma siseveendumuse alusel otsustada, kes peaks saama pensioniõiguslikku staaži kasutada, sest juhiseid vaidluse lahendamiseks pole Riigikogu  2 andnud. Õiguslikult on tegemist lüngaga, mis on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 13 lõikes 2 sätestatud õigusselguse põhimõttega, kuna kohtunikul pole otsuse langetamisel millelegi tugineda olukorras, kui vanemad on võrdses olukorras mis tahes kriteeriume kõrvutades. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Kärt Muller 693 8418 [email protected]